Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.10 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 181 7193368 7192137 2026-07-15T11:17:10Z Juhan121 25066 7193368 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Bulgaaria Vabariik | omastav = Bulgaaria | nimi1_keel = bulgaaria | nimi1 = Република България | nimi1_latin = Republika Bulgaria | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Bulgaria.svg | vapi_laius = 125px | asendikaart = Bulgaria in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[bulgaaria keel|bulgaaria]] | ametlik_keel = [[bulgaaria keel|bulgaaria]] | pealinn = [[Sofia]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Ilijana Iotova]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Rumen Radev]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 3. märts 1878<br>22. september 1908 | valuuta = [[euro]] (EUR) | ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]] | hümn = "[[Mila rodino]]" | usund = | üladomeen = [[.bg]] | telefonikood = 359 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = BUL | märkused = }} '''Bulgaaria''', ametlikult '''Bulgaaria Vabariik''', on riik [[Kagu-Euroopas]] [[Balkani poolsaar]]e idaosas, [[Must meri|Musta mere]] läänerannikul. Bulgaaria piirneb lõunas [[Kreeka]] ja [[Türgi]]ga, läänes [[Serbia]] ja [[Põhja-Makedoonia]]ga ning [[Rumeenia]]ga.<ref name="ICPDR" /> Riigi pindala on 110 994 ruutkilomeetrit, mis teeb sellest Euroopa Liidu suuruselt kümnenda ning Euroopa pindalalt kuueteistkümnenda riigi. Bulgaaria pealinn ja suurim linn on [[Sofia]]; teised suuremad linnad on [[Plovdiv]], [[Varna]] ja [[Burgas]]. Bulgaaria aladel elasid inimesed juba eelajaloolisel ajal ning seal kujunes üks Euroopa vanimaid kultuure – [[Karanovo kultuur]]. Hiljem võitlesid piirkonna pärast [[traaklased]], [[pärslased]], [[keldid]], [[makedoonlased]] ja [[roomlased]]. Aastal 45 pKr vallutas ala [[Rooma impeerium]]. 7. sajandil rajasid bulgaarid [[Asparuh]]i juhtimisel Esimese Bulgaaria riigi, mis kujunes Balkani üheks tugevamaks riigiks ja aitas kaasa kirillitsa levikule slaavi rahvaste seas. Pärast Bütsantsi vallutust tekkis 1185. aastal [[Teine Bulgaaria tsaaririik]], mis saavutas oma hiilgeaja [[Ivan Asen II]] valitsemise ajal. 1396. aastal vallutasid Bulgaaria [[Osmanite riik|Osmanid]], kelle võimu alla jäi riik ligi viieks sajandiks. Pärast [[Vene-Türgi sõda]] (1877–1878) taastati Bulgaaria riik ning 1908. aastal saavutati täielik iseseisvus. 20. sajandil osales Bulgaaria mõlemas maailmasõjas Saksamaa liitlasena. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] sai Bulgaariast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] mõjusfääri kuuluv sotsialistlik riik. 1989. aastal lõppes kommunistlik valitsus ning Bulgaaria alustas üleminekut demokraatiale. Alates 1991. aastal demokraatliku põhiseaduse vastuvõtmisest on Bulgaaria parlamentaarne vabariik, mis koosneb 28 maakonnast ning mida iseloomustab tugev poliitiline, halduslik ja majanduslik tsentraliseeritus. Tegemist on arenenud ja kõrge sissetulekuga riigiga, mille majandus on osa [[Euroopa Liidu siseturg|Euroopa siseturust]] ning põhineb peamiselt teenindussektoril, millele järgnevad töötlev tööstus, mäetööstus ja põllumajandus. Bulgaaria majandust ja geopoliitilist tähtsust on mõjutanud selle roll maagaasi- ja naftajuhtmete transiidiriigina ning strateegiline asend Musta mere ääres. Bulgaaria on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liige, sealhulgas [[Schengeni ala]] ja [[euroala]] liige.<ref name="EL" /> Riik on ka [[NATO]] ning mitmete piirkondlike organisatsioonide, näiteks [[Bukaresti Üheksa]], liige. == Loodus == === Pinnamood === Ida-lääne suunas kulgev [[Balkani mäed|Balkani mägede]] [[mäeahelik]] jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100&nbsp;m [[kõrgus merepinnast|kõrgusele merepinnast]], kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu [[mäekuru|kuru]]. Balkani mägedest põhja pool on [[Doonau]] jõe ümber [[Valahhia madalik]] ehk Alam-Doonau madalik. Balkani mägedega rööbiti kulgeb lõuna pool [[Sredna Gora]] mäeahelik. Sredna Gorast lõuna poole jääb [[Traakia tasandik]], mille moodustab [[Marica]] jõe lai org ning kus on Bulgaaria parim põllumaa. Bulgaaria edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad [[Rila mäed|Rila]], [[Pirini mäed|Pirini]] läänes ja [[Rodope mäed]] lõunas. Bulgaaria kõrgeim [[mäetipp]] [[Musala]] Rila mägedes on 2925&nbsp;m kõrge. Rodope mäed moodustavad piiri Kreekaga. Ainsad madalikud peale Alam-Doonau madaliku ja Traakia tasandiku on Musta mere ääres ([[Musta mere rannikumadalik]]) ning maa lääneosas Sofia ümbruses. == Rahvastik == 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Bulgaaria rahvaarv 7 364 570. Elanike seas oli [[bulgaarlased|bulgaarlasi]] 84,8%, [[türklased|türklasi]] 8,8%, [[mustlased|mustlasi]] 4,9%, [[venelased|venelasi]] 0,15% ja [[armeenlased|armeenlasi]] 0,1%.<ref>http://censusresults.nsi.bg/Census/Reports/2/2/R9.aspx</ref> === Asulad === Bulgaarias on 257 linna. Osaline loend: [[Asenovgrad]] - [[Blagoevgrad]] - [[Botevgrad]] - [[Burgas]] - [[Čepelare]] - [[Čirpan]] - [[Dobrič]] - [[Elhovo]] - [[Gabrovo]] - [[Harmanli]] - [[Haskovo]] - [[Ivajlovgrad]] - [[Jambol]] - [[Kajnardža]] - [[Kǎrdžali]] - [[Kazanlǎk]] - [[Kjustendil]] - [[Kotel]] - [[Kubrat]] - [[Kula (Bulgaaria)|Kula]] - [[Lǎki]] - [[Loveč]] - [[Malko Tǎrnovo]] - [[Momčilgrad]] - [[Montana (Bulgaaria)|Montana]] - [[Nova Zagora]] - [[Novi pazar]] - [[Omurtag]] - [[Pazardžik]] - [[Pernik]] - [[Pleven]] - [[Plovdiv]] - [[Pomorie]] - [[Preslav]] - [[Razgrad]] - [[Ruse (Bulgaaria)|Ruse]] - [[Sevlievo]] - [[Silistra]] - [[Slǎnčev brjag]] - [[Sliven]] - [[Sofia]] - [[Stanke Dimitrov]] - [[Stara Zagora]] - [[Svilengrad]] - [[Svištov]] - [[Šumen]] - [[Zlatni pjasǎci]] - [[Zlatograd]] - [[Tǎrgovište]] - [[Topolovgrad]] - [[Varna]] - [[Veliko Tǎrnovo]] - [[Vidin]] {{vaata ka|Bulgaaria linnade loend}} == Haldusjaotus == Bulgaaria jaguneb 28 piirkonnaks (''област''): [[File:Bulgaria, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Bulgaaria piirkonnad]] {{veergude loend|laius=15em| # [[Blagoevgradi piirkond]] # [[Burgasi piirkond]] # [[Dobriči piirkond]] # [[Gabrovo piirkond]] # [[Haskovo piirkond]] # [[Jamboli piirkond]] # [[Kǎrdžali piirkond]] # [[Kjustendili piirkond]] # [[Loveči piirkond]] # [[Montana piirkond]] # [[Pazardžiki piirkond]] # [[Perniki piirkond]] # [[Pleveni piirkond]] # [[Plovdivi piirkond]] # [[Razgradi piirkond]] # [[Ruse piirkond]] # [[Silistra piirkond]] # [[Sliveni piirkond]] # [[Smoljani piirkond]] # [[Sofia linna piirkond]] # [[Sofia piirkond]] # [[Stara Zagora piirkond]] # [[Šumeni piirkond]] # [[Tǎrgovište piirkond]] # [[Varna piirkond]] # [[Veliko Tǎrnovo piirkond]] # [[Vidini piirkond]] # [[Vraca piirkond]] }} Piirkonnad jagunevad valdadeks (''община''), mida on kokku 260. == Ajalugu == [[Esiaeg|Eelajaloolised]] kultuurid hakkasid Bulgaaria alal arenema [[neoliitikum]]is. [[Varna]] linna lähedal asuvast matmispaigast on avastatud maailma vanim aare; väljakaevatud esemed pärinevad [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandest eKr]]. Matmispaik on vanem kui [[Vana-Egiptus#Vana-Egiptuse ajalugu|Vana-Egiptuse]] ja [[Mesopotaamia]] matmispaigad. [[Antiikaeg|Antiikajal]] elasid aladel [[traaklased]] ja hiljem [[pärslased]], [[kreeklased]] ja [[roomlased]]. Alates 5. sajandist asustasid maa järk-järgult [[slaavlased]], kes hakkasid 7. sajandil [[Kesk-Aasia]]st [[Balkani poolsaar]]ele rännanud [[Turgi rahvad|turgi päritolu]] [[bulgaarid]]e järgi ka ennast hiljem [[bulgaarlased|bulgaarlasteks]] nimetama. Bulgaaria ajalugu ühtse riigina algas, kui [[681]]. aastal loodi [[Esimene Bulgaaria riik]]. See hõlmas lisaks tänapäeva Bulgaariale ka enamikku [[Balkan]]ist. Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade [[Kyrillos ja Methodios|Kyrillose ja Methodiose]] poolt ning vürst Borisi ja terve Bulgaaria ristiusustamist kümme aastat hiljem, [[õigeusk]]u. See muutis Bulgaaria Balkani maade kultuurikeskuseks. [[Teine Bulgaaria riik|Teise Bulgaaria riigi]] langusega 1396. aastal läks territoorium ligi viieks sajandiks [[Osmanite riik|Osmanite]] võimu alla. Eksisteeris [[vasallriik]] [[Bulgaaria vürstiriik]]. [[Vene-Türgi sõda (1877–1878)|Vene-Türgi sõda]] (1877–1878) viis [[Bulgaaria vürstiriik|Bulgaaria vürstiriigi]] (1878–1908) ja [[Bulgaaria kuningriik|Bulgaaria kuningriigi]] (1908–1946) moodustamiseni. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli Bulgaaria sõja algusaastatel [[Teljeriigid|teljeriikide]] lepinguosaline, kuid 1944. aasta augustis teatas Bulgaaria oma ühepoolsest sõjast väljumisest ja palus Saksa vägedel lahkuda. 16. septembril 1944. aastal sisenes Nõukogude armee Sofiasse. 1946. aastal sai Bulgaariast üheparteiline sotsialistlik riik [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] mõjusfääris ([[Bulgaaria Rahvavabariik]]). 1989. aastal said võimalikuks mitme parteiga valimised, misjärel toimus Bulgaaria üleminek demokraatiale ja turumajandusele. 2004. aastal sai Bulgaaria [[NATO]] liikmeks ja [[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine|2007. aastal]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks. Sama aasta 20. mail toimusid riigis ka [[2007. aasta Euroopa Parlamendi valimised Bulgaarias|Euroopa Parlamendi valimised]], kus valiti 18 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liiget. 1. jaanuaril 2026 võeti valuutana käibele [[euro]]. == Vaata ka == * [[Bulgaaria kirjandus]] * [[Bulgaaria muusika]] * [[Bulgaaria meedia]] * [[Bulgaaria Sotsialistlik Partei]] * [[Radikaaldemokraatlik Partei (Bulgaaria)|Radikaaldemokraatlik Partei]] * [[Bulgaaria tsaaririik]] * [[Bulgaaria näitlejate loend]] * [[Bulgaaria pass]] * [[Bulgaaria euromündid]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ICPDR">{{netiviide |pealkiri=Bulgaria |väljaanne=ICPDR |url=https://www.icpdr.org/danube-basin/countries/bulgaria |vaadatud=2026-07-13}}</ref> <ref name="EL">{{netiviide |pealkiri=Bulgaaria |väljaanne=Euroopa Liit |url=https://european-union.europa.eu/principles-countries-history/eu-countries/bulgaria_et |vaadatud=2026-07-13}}</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} * [[wikisource:en:Essential History of Bulgaria in Seven Pages|Essential History of Bulgaria in Seven Pages]] {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord|type=country |region=BG}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Bulgaaria| ]] 18tjokj70ylgidqyum7xndbck7rec51 0 473 7193195 7191403 2026-07-15T04:39:40Z Avjoska 1538 /* D */ 7193195 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[helilooja]]id''. {{tähed}} ==A== *[[Michel van der Aa]] (1970–), hollandi helilooja *[[Thorvald Aagaard]] (1877–1937), taani helilooja *[[Torstein Aagaard-Nilsen]] (1964–), norra helilooja *[[Truid Aagesen]] (16.–17. sajand), taani helilooja ja organist *[[Heikki Aaltoila]] (1905–1992), soome helilooja *[[Erkki Aaltonen]] (1910–1990), soome helilooja *[[Els Aarne]] (1917–1995), eesti helilooja ja muusikapedagoog *[[Evald Aav]] (1900–1939), eesti helilooja ja koorijuht *[[Juhan Aavik]] (1884–1982), eesti helilooja, dirigent ja muusikategelane *[[Taavi Aavik]] [1977–), eesti helilooja *[[Marcello Abbado]] (1926), itaalia helilooja ning pianist *[[Frank Abbinanti]] (1949), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Mukaš Abdrajev]] (1920–1979), kirgiisi helilooja *[[Keiko Abe]] (1937), jaapani helilooja ja marimbamängija *[[Kōmei Abe]] (1911–2006), jaapani helilooja *[[Rosalina Abejo]] (1922–1991), Filipiini-Ameerika helilooja, dirigent ja muusikapedagoog *[[Karl Friedrich Abel]] (1723–1787), Saksa helilooja *[[Ādolfs Ābele]] (1889–1967), läti helilooja, koorijuht, organist ja muusikapedagoog *[[Lev Abeliovitš]] (1912–1985), Poola juudi päritolu Valgevene helilooja *[[Michael Abels]] (1962), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Pál Ábrahám]] (1892–1960), ungari juudi päritolu helilooja *[[Muhal Richard Abrams]] (1930–2017), Ameerika Ühendriikide helilooja ja pianist *[[Juan Manuel Abras]] (1975), Argentina helilooja ja dirigent *[[Jean Absil]] (1893–1974), Belgia helilooja, organist ja muusikapedagoog *[[Franz Wilhelm Abt]] (1819–1885), saksa helilooja ning dirigent *[[Ella Adajevskaja]] (1846–1926), Vene helilooja ja pianist *[[Adolphe Charles Adam]] (1803–1856), Prantsuse helilooja ja muusikakriitik *[[John Coolidge Adams]] (1947), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[John Luther Adams]] (1953), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Richard Addinsell]] (1904–1977), Briti helilooja *[[John Addison]] (1920–1998), Briti helilooja *[[Thomas Ades]] (1971), Briti helilooja, pianist ja dirigent *[[Samuel Adler]] (1928), Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent *[[Lejla Agolli]] (1950), Albaania helilooja *[[Alexander Agricola]], prantsuse–flaami helilooja *[[Graciela Agudela]] (1945), Mehhiko helilooja *[[Kalevi Aho]] (1949), Soome helilooja *[[Ahn Eak-tai]] (1906–1965), Korea helilooja ja dirigent *[[Bartholomäus Aich]] (17. saj), Saksa organist ja helilooja *[[Tauno Aints]] (1975), Eesti helilooja ja klahvpillimängija *[[Doris Akers]] (1923–1995), Ameerika Ühendriikide helilooja ja laulja *[[Toshiko Akiyoshi]] (1929), Jaapani-Ameerika pianist ja helilooja *[[Necil Kazım Akses]] (1908–1999), Türgi helilooja *[[Harry Akst]] (1894–1963), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Jehan-Ariste Alain]] (1911–1940), Prantsuse helilooja ja organist *[[Isaac Manuel Francisco Albéniz]] (1860–1909), Hispaania helilooja ja pianist *[[Eleanor Alberga]] (1949), Jamaica helilooja ja pianist *[[Eugen Francis Charles d'Albert]] (1864–1932), Šoti-Saksa pianist ja helilooja *[[Domenico Alberti]] (umbes 1710–1740), Itaalia laulja, klahvpillimängija ja helilooja *[[Sef Albertz]] (1971), Venezuela kitarrist ja helilooja *[[Tomaso Giovanni Albinoni]] (1671–1751), Itaalia helilooja *[[Johann Georg Albrechtsberger]] (1736–1809) Austria helilooja, organist ja muusikateoreetik *[[Luna Alcalay]] (1928), Austria helilooja *[[Amanda Ira Aldridge]] (1866–1956), Briti helilooja *[[Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov]], Nõukogude Liidu helilooja (1883–1946) *[[Leni Alexander]] (1924–2005), Tšiili helilooja *[[Liana Alexandra]] (1947), Rumeenia helilooja *[[Franco Alfano]] (1875–1954), Itaalia helilooja ja pianist *[[Achilles Alferaki]] (1840–1919), Vene helilooja ja riigimees *[[Hugo Emil Alfvén]] (1872–1960), Rootsi helilooja, dirigent, viiuldaja ja maalija *[[Hossein Alizadeh]] (1951), Iraani helilooja *[[Franghiz Ali-Zadeh]] (1947), Aserbaidžaani helilooja ja pianist *[[Charles-Valentin Alkan]] (1813–1888), Prantsuse helilooja ja pianist *[[Gregorio Allegri]] (1582–1652), Itaalia helilooja, tenor ja vaimulik *[[Kristi Allik]] (1952), Eesti päritolu helilooja *[[Frances Allitsen]] (1849–1912), *[[Carl Jonas Love Almquist]] (1793–1866), Rootsi kirjanik, helilooja ja rännumees *[[Yardena Alotin]] (1930–1994) *[[Birgitte Alsted]] (1942) *[[Martha Alter]] (1904–1976) *[[Maria de Alvear]] (1960), Hispaania-Saksa helilooja *[[William Alwyn]] (1905–1985), Inglise helilooja, dirigent ja muusikapedagoog *[[Maryanne Amacher]] (1943), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Masamichi Amano]] (1957), Jaapani helilooja *[[Chareles Amirkhanian]] (1945), Armeenia päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja *[[David Amram]] (1930), Ameerika Ühendriikide helilooja, muusik ja kirjanik *[[Solange Ancona]] (1943) *[[Beth Anderson]] (1950), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Ruth Anderson]] (1928), Ameerika Ühendriikide helilooja ja flötist *[[Göran Bror Benny Andersson]] (1946), Rootsi muusik ja helilooja *[[Peter Andersson]] *[[Elfrida Andrée]] (1841–1929), Rootsi helilooja, organist ja dirigent *[[Michael Andrews]], Ameerika Ühendriikide muusik ja filmihelilooja *[[Hendrik Andriessen]] (1892–1981), Hollandi helilooja ja organist *[[Louis Andriessen]] (1939), Hollandi helilooja *[[François Andrieu]] (14. saj), Prantsuse helilooja *[[Pasquale Anfossi]] (1727–1797), Itaalia helilooja *[[Helmut Aniko]] (1947–2003), eesti džässmuusik, helilooja ja muusikapedagoog *[[George Antheil]] (1900–1959), Ameerika Ühendriikide helilooja ja pianist *[[Juri Antonov]] (1945), vene helilooja ja laulja *[[Giuseppe Apolloni]] (1822–1889), Itaalia helilooja *[[Francesco Domenico Araja]] (1709–1762? või hiljem), Itaalia helilooja *[[Priit Ardna]] (1892–1981), Eesti helilooja ja organist *[[Anton Arenski]] (1861–1906), Vene helilooja ja muusikapedagoog *[[Dominick Argento]] (1927), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Harold Arlen]] (1905–1986), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Craig Armstrong]] (1958), Šoti helilooja *[[Felix Arndt]] (1889–1918), Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja *[[Juan Crisostomo Jacobo Antonio de Arriaga y Balzola]], (1806–1826), Hispaania helilooja *[[Thomas Augustine Arne]] (1710–1778), Inglise helilooja *[[David Arnold]] (1962), Inglise filmihelilooja *[[Malcolm Henry Arnold]] (1921–2006), Inglise helilooja *[[Edgar Arro]] (1911–1978), Eesti helilooja *[[Eduard Artemjev]] (1937), vene helilooja *[[Robart Ashley]] (1930), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Daniel-François-Esprit Auber]] (1782–1871), Prantsuse helilooja *[[May Frances Aufderheide]] (1888–1972), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Georges Auric]] (1899–1983), Prantsuse helilooja *[[Lydia Auster]] (1912–1993), Eesti helilooja *[[Lembit Avesson]] (1925), Eesti helilooja *[[David Axelrod]] (1933–2017), USA helilooja ja muusikaprodutsent *[[Nathaniel Davis Ayer]] (1887?–1952), Briti-Ameerika helilooja ==B== *[[Arno Babadžanjan]] *[[Milton Babbitt]] *[[Carl Philipp Emanuel Bach]] *[[Johann Ambrosius Bach]] *[[Johann Christian Bach]] *[[Johann Christoph Bach]] (1642–1703) *[[Johann Christoph Bach (1645–93)]] *[[Johann Christoph Bach (1671–1721)]] *[[Johann Christoph Friedrich Bach]] *[[Johann Sebastian Bach]] *[[Wilhelm Friedemann Bach]] *[[Tekla Badarzewska]] *[[Henk Badings]] *[[Mili Balakirev]] *[[Michael William Balfe]] *[[Pierre Barbaud]] *[[Samuel Barber]] *[[Francisco Asenjo Barbieri]] *[[Jean Barraqué]] *[[Natasha Barrett]] (1972), Briti helilooja *[[Béla Bartók]] *[[Count Basey]] *[[Veniamin Basner]] *[[Kārlis Baumanis]] *[[Arnold Bax]] *[[Amy Beach]] *[[Beck]] *[[Ludwig van Beethoven]] *[[Vincenzo Bellini]] *[[Carl Michael Bellman]], Rootsi helilooja ja poeet (1740–1795) *[[Georg Anton Benda]] *[[Arthur Benjamin]] *[[William Sterndale Bennett]] *[[Alban Berg]] *[[Luciano Berio]] *[[Lennox Berkeley]] *[[Hector Berlioz]] *[[Bernart de Ventadorn]] *[[Leonard Bernstein]] *[[Henri Jerome Bertini]] *[[Franz Berwald]] *[[Heinrich Ignaz Franz von Biber]] *[[Gilles Binchois]] *[[Harrison Birtwistle]] *[[Georges Bizet]] *[[Ketil Bjørnstad]] (1952–) *[[Matvei Blanter]] *[[Johannes Bleive]] *[[Ernest Bloch]] *[[John Blow]] *[[Aleksander Blumberg]] *[[Luigi Boccherini]] *[[Nicolas Bochsa]] *[[Joseph Bodin de Boismortier]] *[[François-Adrien Boieldieu]] *[[Arrigo Boito]] *[[Guy Bonnet]] *[[François Borne]] *[[Aleksandr Borodin]] *[[Siegfried Borris]] *[[Franjo Bosanac]] *[[Giovanni Bottesini]] *[[Nadia Boulanger]] *[[Pierre Boulez]] *[[Loys Bourgeois]] *[[William Boyce]] *[[Johannes Brahms]] *[[Evald Brauer]] *[[Havergal Brian]] *[[Frank Bridge]] *[[Benjamin Britten]] *[[Leo Brouwer]] *[[Max Bruch]] *[[Anton Bruckner]] *[[Nicolaus Bruhns]] *[[Antoine Brumel]] *[[Pablo Bruna]] *[[Gaetano Brunetti]] *[[Peter Bruun]] (1968), Taani heilooja *[[Gavin Bryars]] *[[Valentino Bucchi]] *[[Barbara Buczek]] *[[Antanas Budriūnas]] (1902–1966), leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja *[[John Bull (inglise helilooja)|John Bull]] *[[Ludwig Busbetzky]] *[[Antoine Busnois]] *[[Ferruccio Busoni]] *[[Javier Busto]] *[[Dietrich Buxtehude]] *[[William Byrd]] ==C== *[[Juan Cabanilles]] *[[John Cage]] *[[Antonio Caldara]] *[[Joseph Canteloube]] *[[Manuel Cardoso]] *[[Roberto Carnevale]] *[[Giacomo Carrissimi]] *[[Elliot Carter]] *[[Robert Carver]] *[[Alfredo Casella]] *[[Pietro Francesco Cavalli]] *[[Gustavo Cerati]] (1959–2014) *[[Emmanuel Chabrier]] *[[Cécile Chaminade]] *[[Marc Antoine Charpentier]] *[[Mános Chatzidákis]] *[[Ernest Chausson]] *[[Carlos Chávez]] *[[Luigi Cherubini]] *[[Frédéric Chopin]] *[[Frank Churchill]] *[[Francesco Cilea]] *[[Giovanni Paolo Cima]] *[[Domenico Cimarosa]] *[[Mikalojus Konstantinas Čiurlionis]] *[[Jeremiah Clarke]] *[[Muzio Clementi]] *[[Louis-Nicolas Clérambault]] *[[Albert Coates]] *[[Eric Coates]] *[[Cyril Collard]] *[[Ray Conniff]] *[[Marin Constantin]] *[[Aaron Copland]] *[[Arcangelo Corelli]] *[[François Couperin]] *[[Louis Couperin]] *[[Henry Cowell]] *[[Johann Baptist Cramer]] *[[Paul Creston]] *[[George Crumb]] *[[César Cui]] *[[José Cura]] *[[Carl Czerny]] ==D== *[[Nicolas Marie Dalayrac]] *[[Luigi Dallapiccola]] *[[Jean-Michel Damase]] *[[Jean-François Dandrieu]] *[[Louis-Claude Daquin]] *[[Aleksandr Dargomõžski]] *[[Emīls Dārziņš]] *[[Vladimir Daškevitš]] *[[Ferdinand David]] (1810–1873) *[[Peter Maxwell Davies]] *[[Taylor Davis]], Ameerika Ühendriikide viiuldaja, arranžeerija ja helilooja (1987–) *[[Achille Claude Debussy]] *[[Lèo Delibes]] *[[Frederick Delius]] *[[Alexandre Desplat]], prantsuse filmihelilooja *[[Josquin Desprez]] *[[Paul Dessau]] *[[Francois Devienne]] *[[Carl Ditters von Dittersdorf]] *[[Erno Dohnanyi]] *[[Gaetano Donizetti]] *[[Friedrich Dotzauer]] *[[John Dowland]] *[[Patrick Doyle]] *[[Guillaume Dufay]] *[[Paul Dukas]] *[[Issaak Dunajevski]] *[[Edigio Romoaldo Duni]] *[[John Dunstable]] *[[Henri Duparc]] *[[Marcel Dupre]] *[[Louis Edmond Durey]] *[[Gianmartino Durighello]] *[[Maurice Durufle]] *[[Jan Ladislav Dussek]] *[[Henri Dutilleux]] *[[Antonín Dvořák]] ==E== *[[René Eespere]] *[[Olav Ehala]] *[[herbert Eimert]] *[[Hanns Eisler]] *[[Danny Elfman]] (1953–), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Edward Elgar]] *[[Paul-Valter Elken]] *[[Heino Eller]] *[[Duke Ellington]] *[[George Enescu]] *[[Donald Erb]] *[[Gustav Ernesaks]] *[[Heinrich Wilhelm Ernst]] *[[Ēriks Ešenvalds]] *[[Andrei Ešpai]] ==F== *[[Nicola Fago]] *[[Manuel de Falla]] *[[Ferenc Farkas]] *[[Giles Farnaby]] *[[Gabriel Fauré]] *[[Maria Faust]] *[[Morton Feldman]] *[[Oskar Feltsman]] *[[George Fenton]] *[[Brian Ferneyhough]] *[[Zdeněk Fibich]] *[[John Field]] *[[Anton Filts]] *[[Michael Finnissy]] *[[Gerald Finzi]] *[[Federigo Fiorillo]] *[[Johann Caspar Ferdinand Fischer]] *[[Friedrich Flotow]] *[[Dario Fo]] *[[Stephen Collins Foster]] *[[Nils-Eric Fougstedt]] *[[César Franck]] *[[Girolamo Frescobaldi]] *[[Rudolf Friml]] (1879–1972), Tšehhi päritolu USA helilooja *[[Robert Fripp]] *[[Julius Fučík (helilooja)|Julius Fučík]] *[[Wilhelm Furtwängler]] *[[Johann Joseph Fux]] ==G== *[[Wilhelm Gabriel]] *[[Andrea Gabrieli]] *[[Giovanni Gabrieli]] *[[Niels Gade]] *[[Diamanda Galás]] *[[Baldassare Galuppi]] *[[Anatoli Garšnek]] *[[Igor Garšnek]] *[[Lūcija Garūta]] *[[Constanze Geiger]] *[[Francesco Geminiani]] *[[Roberto Gerhard]] *[[Lisa Gerrard]] *[[George Gershwin]] *[[Carlo Gesualdo]] *[[Orlando Gibbons]] *[[Alberto Ginastera]] *[[Umberto Giordano]] *[[Philip Glass]] *[[Aleksandr Glazunov]] *[[Reinhold Glier]] *[[Mihhail Glinka]] *[[Christoph Willibald Gluck]] *[[Leopold Godowski]] *[[Alexander Goehr]] *[[Walther von Goethe]] *[[Kuddus Ĝojamiyarow]] *[[Carl Goldmark]] *[[Nikolai Goldschmidt]] *[[Mihhail Goltisson]] *[[Martin Gore]], ansambli Depeche Mode kitarrist, klahvpillimängija ja helilooja *[[Henryk Górecki]] *[[Francois Joseph Gossec]] *[[Louis Moreau Gottschalk]] *[[Morton Gould]] *[[Charles Gounod]] *[[Percy Grainger]] *[[Enrique Granados]] *[[Alessandro Grandi]] *[[Carl Heinrich Graun]] *[[Maurice Greene (helilooja)|Maurice Greene]] *[[Nicolas Grenon]] *[[Andre Ernest Modeste Gretry]] *[[Edvard Grieg]] *[[Charles T. Griffes]] *[[Nicolas de Grigny]] *[[Galina Grigorjeva]] *[[Rudolph Reinhold Griwing]] *[[Ferde Grofe]] *[[Heinz Karl Gruber]] *[[Sven Grünberg]] *[[Friedrich Grützmacher]] *[[Sofia Gubaidulina]] *[[Francisco Guerrero]] *[[Vittorio Gui]] *[[Alexandre Guilmant]] *[[Ivor Gurney]] *[[Kaj-Erik Gustafsson]] *[[Adalbert Gyrowetz]] ==H== *[[Iro Haarla]] *[[Üzeyir Hacıbəyov]], Aserbaidžaani helilooja (1885–1948) *[[Johann August Hagen]] *[[Fromental Halévy]] *[[Bengt Hallberg]], rootsi helilooja (1932–2013) *[[Elis Hallik]] *[[Johan Halvorsen]] *[[Marvin Hamlisch]] *[[Howard Hanson]] *[[Roy Ellsworth Harris]] *[[Hans Harthan]] *[[Karen Hatšaturjan]] *[[Aram Hatšhaturjan]] *[[Josef Matthias Hauer]] *[[Arved Haug]] *[[Haukur Tómasson]] (1960), Islandi helilooja *[[Johann Michael Haydn]] *[[Joseph Haydn]] *[[Michael Haydn]] *[[Johann David Heinichen]] *[[Pearu Helenurm]] *[[Reino Helismaa]] *[[Stephen Heller]] *[[Pierre Henry]] *[[Adolf von Henselt]] *[[Hans Werner Henze]] *[[Karl August Hermann]] *[[Otto Hermann]] *[[Ferdinand Herold]] *[[Wilhelm Herschel]] (1738–1822), Saksa päritolu Briti helilooja *[[Johann Wilhelm Hertel]] *[[Richard Heuberger]] *[[Gregor Heuer|Gregor-Konrad Heuer]] *[[Paul Hindemith]] *[[Hans Hindpere]] *[[Johannes Hiob]] *[[Liisa Hirsch]] (1984–), eesti helilooja *[[Valdur Hirvesoo]] *[[Joe Hisaishi]] *[[Gustav Holst]] *[[Alun Hoddinott]] *[[Ernst Theodor Amadeus Hoffmann]] *[[Robin Holloway]] *[[Vagn Holmboe]] *[[Gustav Holst]] *[[Ignaz Holzbauer]] *[[Leontzi Honauer]] *[[Arthur Honegger]] *[[James Horner]] *[[Toshio Hosokawa]] *[[Alan Hovhannes]] *[[Egil Hovland]] *[[Herbert Howells]] *[[Tihhon Hrennikov]] *[[Mart Humal]], eesti muusikateadlane ja helilooja (sündinud 1947) *[[Johann Nepomuk Hummel]] *[[Engelbert Humperdinck]] *[[Georg Friedrich Händel]] *[[Miina Härma]] ==I== *[[Jacques Ibert]] *[[Viktor Ignatjev]] *[[Heimar Ilves]] *[[Vincent d'Indy]] *[[John Ireland]] *[[Heinrich Isaac]] *[[Charles Ives]] *[[Airat Ichmouratov]] (1973), Kanada ja Vene helilooja ==J== *[[Mart Jaanson]] *[[Giuseppe Maria Jacchini]] *[[Erich Jalajas]] *[[Leoš Janáček]] *[[Rainer Jancis]] *[[Clement Janequin]] *[[Georg Jarno]] *[[Jean-Michel Jarre]] *[[Joseph Joachim]] *[[Antonio Carlos Jobim]] *[[Elton John]] *[[Scott Joplin]] *[[Ivo Josipović]] *[[John Joubert (helilooja)|John Joubert]] *[[Louis-Antoine Jullien]] *[[Heldur Jõgioja]] *[[Theo Jörgensmann]] *[[Liis Jürgens]] *[[Heino Jürisalu]] *[[Robert Jürjendal]] *[[Juhan Jürme]] ==K== *[[Sirje Kaasik]] *[[Dmitri Kabalevski]] *[[Kaspar Kadastik]] *[[George Wilberforce Kakoma]] *[[Tõnu Kalam]] *[[Andrus Kallastu]] *[[Imre Kálmán]] *[[Alfrēds Kalniņš]] *[[Jānis Kalniņš]] *[[Barsegh Kanahjan]] *[[Raimo Kangro]] *[[Pille Kangur]] *[[Shigeru Kan-no]] *[[Gia Kantšeli]] *[[Artur Kapp]] *[[Eugen Kapp]] *[[Villem Kapp]] *[[Johannes Kappel]] *[[Carl Friedrich Karell]] *[[Hillar Kareva]] *[[Alfred Karindi]] *[[Pávlos Karrér]] *[[Anton Kasemets]], eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978) *[[Udo Kasemets]] *[[Vili Kazasjan]] *[[Tõnis Kaumann]] *[[Ville Kell]] *[[Mihkel Kerem]] *[[Taavi Kerikmäe]] *[[August Kiiss]] *[[Kustas Kikerpuu]] *[[Ants Kiilaspea]] *[[Tiina Kiilaspea]] *[[Wojciech Kilar]] *[[Mihkel Kleis]] *[[Oliver Knussen]] *[[Zoltán Kodály]] *[[Charles Koechlin]] *[[Jaan Koha]] *[[Oskar Kolberg]] *[[Eduard Kolmanovski]] *[[Krzysztof Komeda]] *[[Komitas]] *[[Nikolai Korndorf]], vene helilooja (1947–2001) *[[Erich Wolfgang Korngold]] *[[Aleksander Kościów]] *[[Kairi Kose]] *[[Joseph Kosma]] *[[Alar Kotkas]] *[[Bernie Krause]] *[[Cyrillus Kreek]] *[[Ernst Křenek]] *[[Fritz Kreisler]] *[[Ülo Krigul]] *[[Jan Křtitel Kuchař]] *[[Diana Krull]] *[[Aare Kruusimäe]], eesti helilooja (1972–) *[[Alisson Kruusmaa]] *[[Johann Kuhnau]] *[[Raimund Kull]] *[[Theodor Kullak]] *[[Aleksander Kunileid-Saebelmann]] *[[Sven Kuntu]] *[[Toivo Kurmet]], eesti helilooja (1949–2003) *[[György Kurtág]], ungari helilooja (1926–) *[[Mati Kuulberg]] *[[Toivo Kuula]] *[[Margo Kõlar]] *[[Raivo Kõrgemägi]] *[[Boris Kõrver]] *[[Evelin Kõrvits]] *[[Harri Kõrvits]] *[[Tõnu Kõrvits]] *[[Hermann Känd]] *[[Toivo Kärki]] *[[Maian-Anna Kärmas]] *[[Füsun Köksal]] *[[Martin Körber]] ==L== *[[Neeme Laanepõld]] *[[Helmut Lachemann]] *[[Franz Paul Lachner]] *[[Francis Lai]] *[[Peeter Laja]] *[[Édouard Lalo]] *[[Constant Lambert]] *[[Francesco Landini]] *[[Yuri Landman]] *[[Wanda Landowska]] *[[Johann Georg Lang]] *[[Rued Langgaard]] *[[Joseph Franz Karl Lanner]] *[[Nathan Larson]] *[[Orlando di Lasso]] *[[Johann Friedrich Bonneval La Trobe]] *[[Urmas Lattikas]] *[[Rein Laul]] *[[Henry Lawes]] *[[Viktor Lebedev (helilooja)|Viktor Lebedev]] *[[Charles Lecocq]] *[[Simon Leduc]] *[[Voldemar Leemets]] *[[Ferenc Lehár]] *[[Tiit Lehto]] *[[Walter Leigh]] *[[Andres Lemba]] *[[Artur Lemba]] *[[Heino Lemmik]] *[[Ruggiero Leoncavallo]] *[[Leoninus]] *[[Tarmo Lepik]] *[[Hugo Lepnurm]] *[[Rolf Liebermann]] *[[György Ligeti]] *[[Marianna Liik]] *[[Indrek Liit]] *[[Marianna Liit]] *[[Eero Liives]] *[[Märt-Matis Lill]] *[[Vello Lipand]] *[[Ferenc Liszt]] *[[Henry Litolff]] *[[Anatoli Ljadov]] *[[Borõss Ljatošõnskõi]] *[[Andrew Lloyd Webber]] *[[Svetlana Loboda]] *[[Pietro Antonio Locatelli]] *[[Gerhard Lock]] *[[Hans-Gunter Lock]] *[[Matthew Locke]] *[[Carl Loewe]] *[[Frederick Loewe]] *[[Jon Lord]] *[[Albert Lortzing]] *[[Antonio Lotti]] *[[Andrea Luchesi]] *[[Jean-Baptiste Lully]] *[[Hildor Lundvik]] *[[Witold Lutosławski]] *[[Elisabeth Lutyens]] *[[Aleksei Lvov]] *[[Aleksander Läte]] *[[Raimond Lätte]] *[[Vincent Lübeck]] *[[Mihkel Lüdig]] ==M== *[[Lorin Maazel]] *[[Edward MacDowell]] *[[Guillaume de Machaut]] *[[François-Bernard Mâche]] *[[Kevin MacLeod]] *[[James MacMillan]] *[[Leevi Madetoja]] *[[Frederik Magle]] *[[Gustav Mahler]] *[[Gian Francesco Malipiero]] *[[Malle Maltis]] *[[Felix Mandre]] *[[Jüri Mandre]] *[[Francesco Onofrio Manfredini]] *[[Henning Mankell (helilooja)|Henning Mankell]] *[[Clint Mansell]] *[[Luca Marenzio]] *[[Anti Marguste]] *[[Marie-Martin Marcel Marin]] *[[Lele Marchitelli]] *[[Biagio Marini]] *[[Wynton Marsalis]] *[[Heinrich August Marschner]] *[[Francois Martin]] *[[Frank Martin]] *[[Bohuslav Martinů]] *[[Vladimir Martõnov]] *[[Pietro Mascagni]] *[[Jules Massenet]] *[[Kento Masuda]] *[[Aleksei Mažukov]] *[[Emil Mattiesen]] *[[Alo Mattiisen]] *[[Mauro Maur]] *[[Paul Mauriat]] *[[Nicholas Maw]] *[[John McLaughlin]] *[[Johann Valentin Meder]] *[[Nikolai Medtner]] *[[Etienne Nicholas Mehul]] *[[Erki Meister]] (1967–) *[[Erkki Melartin]] *[[Fanny Mendelssohn]] *[[Felix Mendelssohn-Bartholdy]] *[[Gilberto Mendes]] *[[Gian Carlo Menotti]] *[[Saverio Mercadante]] *[[Heinrich Meri]] *[[Aarre Merikanto]] *[[Oskar Merikanto]] *[[Gustav Merkel]] *[[Claudio Merulo]] *[[Andre Messager]] *[[Olivier Messiaen]] *[[Anne Metsala]] *[[Giacomo Meyerbeer]] *[[Darius Milhaud]] *[[Juri Miljutin]] *[[Glemm Miller]] *[[Ludwig Minkus]] *[[Eduard Mirzojan]] *[[Ichirō Mizuki]] *[[Nikolai Mjaskovski]] *[[Jean Molinet]] *[[Johann Melchior Molter]] *[[Jean Joseph Cassanea de Mondonville]] *[[Stanisław Moniuszko]] *[[Matthias Georg Monn]] *[[Philippus de Monte]] *[[Michel Pignolet de Monteclair]] *[[Claudio Monteverdi]] *[[Vittorio Monti]] *[[Xavier Montsalvatge]] *[[Cristobal De Morales]] *[[Thomas Morley]] *[[Giorgio Moroder]] *[[Ennio Morricone]] *[[Jelly Roll Morton]] *[[Erik Moseholm]] *[[Moritz Moszkowski]] *[[Leopold Mozart]] *[[Wolfgang Amadeus Mozart]] *[[Jean Mouton]] *[[Thea Musgrave]] *[[Modest Mussorgski]] *[[Ivar Must]] *[[Ester Mägi]] *[[Tõnis Mägi]] *[[Aarne Männik]] *[[Ferdinand Mühlhausen]] *[[August Eberhard Müller‎]] *[[Ivan Müller]] ==N== *[[Tõnu Naissoo]] *[[Uno Naissoo]] *[[Zeferino Nandayapa]] *[[Murat Nassõrov]] *[[Joachim Neander]] *[[Oskar Nedbal]] *[[Christian Gottlob Neefe]] *[[Verner Nerep]] *[[Thomas Newman]] *[[Otto Nicolai]] *[[Carl Nielsen]] *[[Luigi Nono]] *[[Rikard Nordraak]] *[[Leo Normet]] *[[Vitezslav Novak]] *[[Per Nørgård]] (1932), Taani helilooja *[[Gary Numan]] *[[Michael Nyman]] *[[Knut Nystedt]] ==O== *[[Jacob Obrecht]] *[[Johannes Ockeghem]] *[[Jacques Offenbach]] *[[Arne Oit]] *[[Eduard Oja]] *[[Valter Ojakäär]] *[[Raul Ojamaa]] (1989–), eesti kitarrist ja helilooja *[[Harry Olt]] (1929–2016) *[[Carl Orff]] *[[Riz Ortolani]] *[[Max Oscheit]] *[[Harri Otsa]] ==Q== *[[Johann Joachim Quantz]] ==P== *[[Johann Pachelbel]] *[[Fredrik Pacius]] *[[Ignacy Jan Paderewski]] *[[Vladimir Padva]] *[[Niccolò Paganini]] *[[Aleksandra Pahmutova]] *[[Giovanni Paisiello]] *[[Aksel Pajupuu]] *[[Priit Pajusaar]] *[[Riine Pajusaar]] *[[Giovanni Pierluigi da Palestrina]] *[[Andrzej Panufnik]] *[[Maria Theresia von Paradis]] *[[Ian Parrot]] *[[Hubert Parry]] *[[Boriss Parsadanjan]] *[[Erich Part]] *[[Harry Partch]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Clemens non Papa]] *[[Edward Pearce]] *[[Gunnar-Sigurd Pedraudse]] *[[Felipe Pedrell]] *[[Krzysztof Penderecki]] *[[Ruvim Pergament]] *[[Giovanni Battista Pergolesi]] *[[Jacopo Peri]] *[[Magnus Perotinus]] *[[Kristaps Pētersons]] *[[Anto Pett]] *[[Gustaf Allan Pettersson]], (1911–1980), Rootsi helilooja *[[Hans Pfitzner]] *[[Astor Piazzolla]] *[[Walter Piston]] *[[John Playford]] *[[Rein Ploom]] *[[Gennadi Podelski]] *[[Amilcare Ponchielli]] *[[Jocelyn Pook]] (1960–), inglise helilooja ja viiulimängija *[[Francis Poulenc]] *[[Bud Powell]] *[[Leonel Power]] *[[Michael Praetorius]] *[[André Previn]] *[[Sergei Prokofjev]] *[[Marcin Przybyłowicz]] (1985–), poola helilooja *[[Giacomo Puccini]] *[[Henry Purcell]] *[[Kevin Puts]] *[[Rasmus Puur]] *[[Alo Põldmäe]] *[[Arvo Pärt]] *[[Riho Päts]] *[[Tauno Pylkkänen]] ==R== *[[Joseph Joachim Raff]] *[[Manşūr ar-Raḩbānī]] *[[Sergei Rahmaninov]] *[[Kaljo Raid]] *[[Priit Raik]] *[[Anatoli Rait]] *[[Nikolai Rakov]] *[[Jean-Philippe Rameau]] *[[Rein Rannap]] *[[Arvo Ratassepp]] *[[Ülo Raudmäe]] *[[Einojuhani Rautavaara]] *[[Maurice Ravel]] *[[Anna-Maria Ravnopolska-Dean]] *[[Alan Rawsthorne]] *[[Fred Raymond]] *[[Max Reger]] *[[Aadu Regi]] *[[Steve Reich]] *[[Aribert Reimann]] *[[Villem Reimann]] *[[Johann Adam Reincken]] *[[Carl Reinecke]] *[[Jüri Reinvere]] *[[Jay Reise]] *[[Rauno Remme]] *[[Jakob-Aleksander Rennik]] *[[Ottorino Respighi]] *[[Boriss Rezņiks]] *[[Julius Reubke]] *[[Silvestre Revueltas]] *[[Franz Xaver Richter]] *[[Vittorio Rieti]] *[[Knudåge Riisager]] *[[Terry Riley]] *[[Nikolai Rimski-Korsakov]] *[[Alo Ritsing]] *[[Richard Ritsing]] *[[Markus Robam]] *[[Pierre Rode]] *[[Joaquin Rodrigo]] *[[Vicente Rodriguez]] *[[Villem Rootalu]] *[[Helmut Rosenvald]] *[[Miklós Rózsa]] *[[Olav Roots]] *[[Helmut Rosenvald]] *[[Gioacchino Antonio Rossini]] *[[Mstislav Rostropovitš]] *[[Aleksandr Rozenbaum]] *[[Nino Rota]], itaalia helilooja *[[Claude-Joseph Rouget de Lisle]] *[[Albert Roussel]] *[[Paul Rubens]] *[[Anton Rubinstein]] *[[Pierre de La Rue]] *[[Carl Ruggles]] *[[Walter Rummel]] *[[Luigi Russolo]] *[[Aleksei Rõbnikov]] *[[Selvadore Rähni]] *[[Jaan Rääts]] ==S== *[[Mart Saar]] *[[Kaija Saariaho]] *[[Lembit Saarsalu]] *[[Victor de Sabata]] *[[Friedrich August Saebelmann]] *[[Hillar Saha]] *[[Camille Saint-Saëns]] *[[Antonio Salieri]] *[[Aulis Sallinen]] *[[Esa-Pekka Salonen]] *[[Spýros Samáras]] *[[Giovanni Battista Sammartini]] *[[Gustavo Santaolalla]] *[[Claudio Saracini]] *[[Peep Sarapik]] *[[Pablo Sarasate]] *[[Francesco Sartori]] *[[Erik Satie]] *[[Kentaro Sato]] *[[Olev Sau]] *[[Alessandro Scarlatti]] *[[Domenico Scarlatti]] *[[Giacinto Scelsi]] *[[Pierre Schaeffer]] *[[Xaver Scharwenka]] *[[Heinrich Scheidemann]] *[[Samuel Scheidt]] *[[Johann Hermann Schein]] *[[Joe Schittino]] *[[Franz Schmidt]] *[[Florent Schmitt]] *[[Alfred Schnittke]] *[[Leo Schotter]] *[[Franz Schreker]] *[[Ervin Schulhoff]] *[[Ella Schultz-Adajewsky]] *[[Arnold Schönberg]] *[[Heinrich Schütz]] *[[Woldemar Schütz]] *[[Franz Schubert]] *[[Clara Schumann]] *[[Robert Schumann]] *[[Humphrey Searle]] *[[Leif Segerstam]] *[[Cecilia Seghizzi]] *[[Eerik Semlek]] *[[Leo Semlek]] *[[Ludwig Senfl]] *[[Ilmar Sepp]] *[[Evelin Seppar]] *[[Aleksander Serov]] *[[Aleksandr Serov]] *[[Roger Sessions]] *[[Giovanni Sgambati]] *[[Ravi Shankar]] *[[Howard Shore]] *[[Jean Sibelius]] *[[Mart Siimer]] *[[Arnold Siirak]] *[[Rannar Sillard]] *[[Juhan Simm]] *[[Robert Simpson]] *[[Christian Sinding]] *[[Helmer-Rainer Sinisalo]] (1920–1989), karjala helilooja ja flötist *[[Kuldar Sink]] *[[Urmas Sisask]] *[[Aleksandr Skrjabin]] *[[Ādolfs Skulte]] *[[Bedřich Smetana]] *[[Mark Snow]] *[[Michel Sogny]] *[[Antonio Soler]] *[[Arthur Somervell]] *[[Stephen Sondheim]] *[[Mart Soo]] *[[Uno Soomere]] *[[Jaan Soonvald]] *[[Kaikhosru Shapurji Sorabji]] *[[Louis Spohr]] *[[Gaspare Spontini]] *[[Władysław Szpilman]] *[[Karol Szymanowski]] *[[John Stainer]] *[[Carl Stamitz]] *[[Johann Stamitz]] *[[Charles Villiers Stanford]] *[[Tomasz Stańko]] *[[Daniel Steibelt]] *[[Max Steiner]] *[[Timo Steiner]] *[[Aleksei Stepanov]] *[[Karlheinz Stockhausen]] *[[Robert Stolz]] *[[Alessandro Stradella]] *[[Michele Stratico]] *[[Oscar Straus]] *[[Eduard Strauß]] *[[Franz Strauss]] *[[Johann Strauß (isa)]] *[[Johann Strauß (poeg)]] *[[Johann Strauß III]] *[[Josef Strauß]] *[[Richard Strauss]] *[[Igor Stravinski]] *[[Kristjan Strobel]] *[[Morton Subotnik]] *[[Josef Suk]] *[[Arthur Sullivan]] *[[Lepo Sumera]] *[[Heikki Suolahti]] *[[Franz von Suppe]] *[[Georgi Sviridov]] *[[Jan Pieterszoon Sweelinck]] *[[Karel Svoboda]] *[[Ants Sõber]] *[[Valentõn Sõlvestrov]] *[[Avo Sõmer]] *[[Peeter Süda]] *[[Franz Xaver Süßmayr]] ==Š== *[[Sten Šeripov]] *[[Juri Ševtšuk]] *[[Dmitri Šostakovitš]] ==Z== *[[Frank Zappa]] *[[Horre Zeiger]] *[[Erich Zeisl]] *[[Jan Dismas Zelenka]] *[[Carl Zeller]] *[[Alexander von Zemlinsky]] *[[Hans Zimmer]] *[[Bernard Zweers]] *[[Heinrich Zöllner]] *[[Wojciech Żywny]] ==Ž== *[[Konstantin Žigulin]] ==T== *[[Germaine Tailleferre]] *[[Arnold Taimre]] *[[Tōru Takemitsu]] *[[Johannes Tall]] *[[Thomas Tallis]] *[[Mirjam Tally]] *[[Eino Tamberg]] *[[Eduard Tamm (helilooja)|Eduard Tamm]] *[[Paul Tammeveski]] *[[Raivo Tammik]] *[[Kait Tamra]] *[[Johan Tamverk]] *[[Jüri Tamverk]] *[[Gennadi Taniel]] *[[Alexandre Tansman]] *[[Mikk Targo]] *[[Vladimir Tarkpea]] *[[Jonas Tarm]] *[[Władysław Tarnowski]] *[[Giuseppe Tartini]] *[[Evert Taube]] *[[Carl Tausig]] *[[Leo Tauts]] *[[John Tavener]] *[[John Taverner]] *[[Georg Philipp Telemann]] *[[Levon Tevanjan]] *[[Sigismond Thalberg]] *[[Mikis Theodorakis]] *[[Ambroise Thomas]] *[[Aleksander Eduard Thomson]] *[[Virgil Thomson]] *[[Lasse Thoresen]] *[[Teet Tibar]] *[[Yann Tiersen]] *[[Michael Tippett]] *[[Juri Tjulin]] *[[Rudolf Tobias]] *[[Helen Tobias-Duesberg]] *[[Roman Toi]] *[[Thomas Tomkins]] *[[Tarvo Kaspar Toome]] *[[August Topman]] *[[Giuseppe Torelli]] *[[Veljo Tormis]] *[[Jaanus Torrim]] *[[Paolo Tosti]] *[[Toomas Trass]] *[[Tõnu Trubetsky]] *[[Juhan Trump]] *[[Sulkhan Tsintsadze]] *[[Pjotr Tšaikovski]] *[[Aleksandr Tšerepnin]] *[[Eduard Tubin]] *[[David Tuhmanov]] *[[Taavi Tulev]] *[[Toivo Tulev]] *[[Helena Tulve]] *[[Franz Tunder]] *[[Joaquin Turina]] *[[Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]] *[[Geirr Tveitt]] *[[Romuald Twardowski]] *[[Konstantin Türnpu]] *[[Erkki-Sven Tüür]] ==U== *[[Sohrab Uduman]] *[[Avo Ulvik]] *[[Artur Uritamm]] *[[Edmund Balduin Uus]] *[[Pärt Uusberg]] *[[Albert Uustulnd]] *[[Patrik Sebastian Unt]] ==V== *[[Evald Vain]] *[[Vahur Valgmaa]] *[[Raimond Valgre]] *[[Andres Valkonen]] *[[Mariliis Valkonen]] *[[Joann Baptist Vanhal]] *[[Antónis Vardís]] *[[Edgar Varese]] *[[Ardo Ran Varres]] *[[Pēteris Vasks]] *[[Heldur Vatsel]], eesti operetihelilooja (1916–1982) *[[Adolf Vedro]] *[[Priit Veebel]] *[[Uno Veenre]] *[[Age Veeroos]] *[[Lembit Veevo]] *[[Aado Velmet]] *[[Francesco Veracini]] *[[Carl Verbraeken]] *[[Giuseppe Verdi]] *[[Lembit Verlin]] *[[Villu Veski]] *[[Enn Vetemaa]] *[[Tuudur Vettik]] *[[Tomás Luis de Victoria]] *[[Louis Vierne]] *[[Anatol Vieru]], rumeenia helilooja *[[Henri Vieuxtemps]] *[[Mari Vihmand]] *[[Heitor Villa-Lobos]] *[[Hillar Aleksander Vimberg]] *[[Ülo Vinter]] *[[Alfrēds Vinters]] *[[Taavo Virkhaus]] *[[Valdeko Viru]] *[[Jāzeps Vītols]] *[[Philippe de Vitry]] *[[Antonio Vivaldi]] *[[Andrei Volkonski]] *[[Toomas Voll]] *[[Enn Võrk]] *[[Peeter Vähi]] ==W== *[[Georg Christoph Wagenseil]] *[[Richard Wagner]] *[[Émile Waldteufel]] *[[William Walton]] *[[Baron Waqa]] *[[Peter Warlock]] *[[Carl Maria von Weber]] *[[Anton Webern]] *[[Thomas Weelkes]] *[[Matthias Weckmann]] *[[Kurt Weill]] *[[Jaromir Weinberger]] *[[Judith Weir]] *[[Ben Weisman]] *[[Charles Marie Widor]] *[[Henryk Wieniawski]] *[[Adolf Wiklund]] *[[John Williams]] *[[Ralph Vaughan Williams]] *[[Malcolm Williamson]] *[[Adalbert August Wirkhaus]] *[[Debbie Wiseman]] *[[Hugo Wolf]] *[[Ermanno Wolf-Ferrari]] *[[Jürg Wyttenbach]] ==Ö== *[[Anders Öhrwall]] ==X== *[[Iannis Xenakis]] ==Y== *[[Gabriel Yared]] *[[Yitzhak Yedid]] *[[Colville Young]] [[Kategooria:Heliloojad| Heliloojate loend]] [[Kategooria:Muusikute loendid]] sz6elh1e0nvolqcb58rb252mpy46yzd 0 521 7193304 7060738 2026-07-15T09:26:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193304 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} [[Pilt:Internet map 1024.jpg|pisi|300px|Internetis asuvate ühenduste kujutus väikese Interneti osa kohta]] '''Internet''' on mis tahes [[arvutivõrk]]ude võrgustiku üldnimetus. Ülemaailmse [[TCP/IP]]-protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimi on '''Internet'''.<ref name="4TGYi" /> Kõige lihtsamalt öeldes on Internet suur hulk omavahel ühendatud [[Arvuti|arvuteid]]. Selleks, et arvutid omavahel suhelda saaksid, kasutatakse paljusid [[Internetiprotokollistik|protokolle]]. Protokoll on sisuliselt lihtsalt üks reegel või reeglite kogum, mis määrab, kuidas midagi tehakse. Ilma protokollideta ei oleks võimalik omavahel infot vahetada. Tänapäeval arvatakse olevat internetti ühendatud seadmeid 20 miljardi kandis<ref name=":0" />. Tuleks veel eristada internetti ja [[veeb]]i ([[Inglise keel|ingl]] ''World Wide Web''). Need on kaks eri asja. Internet lubab arvutitel omavahel ühendusse astuda. Tegemist on ülemaailmse süsteemiga. Veeb on lihtsalt üks viisidest, kuidas informatsiooni saab interneti kaudu jagada. Kuna see on kõige levinum viis, kuidas me internetti tänapäeval kasutame, siis peetakse seda lihtsalt interneti sünonüümiks. Tegelikult võib internetti kasutada info vahetamiseks ka ilma veebita<ref name="Sl5gt" />. Internetiga seostub mõiste "[[nutistu]]" (ingl ''internet of things''). Tegelikult mõeldaksegi selle all internetti, aga selle vahega, et enam ei ühendata omavahel ainult arvuteid või servereid, vaid kõiki esemeid, millel on interneti tugi, näiteks telefonid, tahvelarvutid, külmkapid, televiisorid jne. ==Ajalugu== Tänapäevast Internetti hakati välja töötama [[1960. aastad|1960. aastatel]] [[USA]] kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust [[ARPANET]], mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANET-iks ja salastatud sõjaväeliseks [[MILNET|MILNET-]]iks. Aastail [[1962]]–[[1968]] arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata [[andmeside]]võrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks [[tuumasõda|tuumasõja]]) korral. [[1969]]. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga [[California Ülikool]]is [[Los Angeles]]es (UCLAs) professor [[Kleinrocki]] juhtimisel ning [[1970]]. aastate alguses töötasid [[Vint Cerf]] ja [[Robert Kahn]] välja [[TCP/IP]]-protokolli. [[1983]]. aastal käivitati esimene TCP/IP-[[arvutivõrk]] 200 [[host]]arvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommertsarvutivõrk. [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpus hakati [[Genf]]is Euroopa Tuumauuringute Keskuse [[CERN]]-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise süsteemi inglase [[Tim Berners-Lee]] juhtimisel. Aluseks võeti uus loodav hüpertekstikeel [[HTML]] (HyperText Markup Language). [[1993]] formuleeris [[Tim Berners-Lee]] oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, nimetati [[veeb|veebiks]] (World Wide Web, [[WWW]]). Samal ajal töötas [[Marc Andreessen]] USA [[Illinoisi Ülikool]]ist välja esimese mugava kasutajaliidesega [[brauser]]i Mosaic 1.0 ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata. [[2012]]. aasta 30. juuni seisuga oli maailmas üle 2,4 miljardi internetikasutaja.<ref name="TNXJ2" /> ==Brauserid== [[Brauser]] ehk veebilehitseja on tarkvaraline rakendus veebilehtede kuvamiseks. Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-põhiseid teenuseid. ==Teenused== Internetis sagedamini kasutatavad [[andmevahetusprotokoll]]id on [[IP]], [[TCP]], [[UDP]], [[Domeeninimede süsteem|DNS]], [[Point-to-Point Protocol|PPP]], [[SLIP]], [[ICMP]], [[POP3]], [[IMAP]], [[SMTP]], [[HTTP]], [[HTTPS]], [[SSH]], [[telnet]], [[FTP]], [[LDAP]] ja [[Transpordikihi turbeprotokoll|SSL/TLS]]. Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on [[e-post]], [[veeb]], [[Usenet]]i uudiserühmad, [[failide jagamine]], [[kiirsuhtlus]], [[IRC]] ja [[MUD]]. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks [[postiloend]]id ja [[ajaveeb]]id. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, näiteks [[veebiraadio]]d ja videopildi otseülekanded. == Domeen == [[Domeen (internet)|Domeen]] on [[Domeeninimi|nimeline]] [[valdus]] Internetis, mille nimi koostatakse tähtede ja numbrite kombinatsioonina. Domeenis saab omakorda olla mitut tüüpi nimesid, kõige levinum on seda kasutada, et nimele [[IP-aadress]] vastavusse seada. Domeenide süsteem on hierarhiline – tipmine on esimese astme domeen, edasi teise astme domeen jne. ==OSI mudel== [[Pilt:Osi model trad.jpg|pisi|350x350px| [[Avatud süsteemide sidumise arhitektuur|OSI mudel]] ]] [[Avatud süsteemide sidumise arhitektuur|OSI]] (''Open Systems Interconnection'') mudel on loogiline mudel, mis näitab, kuidas peaks interneti süsteem toimima. Selleks jagatakse erinevad komponendid eri kihtidesse. OSI mudel koosneb seitsmest kihist. 7. Rakenduskiht – selles kihis tegeletakse rakendustega ehk see mida kasutaja näeb. Sellesse kihti kuuluvad Mozilla Firefox, Google Chrome, Safari, aga ka [[HTTPS]]-, [[Failiedastusprotokoll|FTP]]- ja SNMP-protokollid. 6. Esitluskiht – selles kihis toimub kõik, mis toimub rakenduskihi taga. Tegeleb andmete krüpteerimise ja dekrüpteerimisega. Viib andmed sellisele kujule, mida rakenduskiht aktsepteerib. Selles kihis asuvad näiteks ASCII, JPEG, GIF. 5. Seansikiht – selles kihis luuakse sessioon kahe seadme vahel. 4. Transpordikiht – seal toimub andmete edastamine. Kui palju andmeid edastatakse ja kuidas, seda reguleeritakse seal. TCP- ja UDP-protokollid asuvad selles kihis. 3. Võrgukiht – tegeleb marsruutimisega. Sellesse kihti kuuluvad kõik ruuterid ja IP-aadressid. 2. Kanalikiht – tegeleb füüsilise adresseerimisega. Muudab bitid kaadriteks ja vastupidi. Ühesõnaga tegutseb võrgukihi ja füüsilise kihi vahendajana. Tegeleb vigade tuvastamisega, aga ka andmete edastamise kiirusega. Selles kihis asuvad MAC-aadressid ja kommutaatorid (ingl ''switches''). 1. Füüsiline kiht – selles kihis asuvad füüsilised esemed, näiteks kõik võrgukaablid.<ref name="rEoRA" /><ref name="yEOyl" /> == TCP/IP == [[Internetiprotokollistik|TCP/IP]]-on protokollide kogum, mille kaks peamist protokolli on nimest tulenevalt [[Edastusohje protokoll|TCP]] (ingl ''Transmission Control Protocol'') ehk edastusohje protokoll ja [[Internetiprotokoll|IP]] (ingl ''Internet Protocol'') ehk internetiprotokoll. TCP/IP loodi kohe pärast interneti loomist 1970.aastatel samuti USA sõjaväe poolt. TCP/IP ongi mõeldud andmevahetuseks loodud interneti süsteemi jaoks. Luues TCP/IP-d taheti, et andmed kindlasti kohale jõuaksid isegi siis, kui toimub massiline tuumarünnak. Selleks loodi TCP/IP-protokoll nii, et see kontrolliks ka, kas paketid kohale jõuavad. Interneti-protokoll ehk IP ühendab omavahel kaks võrgu otspunkti. Seda tehakse IP-aadresside abil ehk siis igal võrgus oleval punktil ([[ruuter]]il) peab olema unikaalne IP-aadress, et neid saaks eristada. Kui ühendus on olemas, tuleb mängu TCP, mis ütleb ja kontrollib seda, kuidas andmeid vahetatakse. TCP saadab andmeid pakettide kaupa ja kontrollib, kas andmed kohale jõuavad. Selleks saadetakse algul väga väike andmepakett ja kui tuleb signaal, et teine osapool on andmepaketi kätte saanud, siis saadetakse 2 korda suurem pakett. Kui tuleb jälle signaal, et pakett on kätte saadud, siis saadetakse jälle 2 korda suurem pakett. Kui ei esine tõrkeid, jätkatakse nii kuni teatud ülempiirini. Kui tekivad tõrked, hakkab kogu protsess jälle otsast pihta. Igal paketil on olemas päis, kus on kirjas vajalik info, et pärast saaks pakettidest terviku kokku panna. Olgu selleks siis pilt või mõni muu fail. Sellisest suhtlusest tulenevalt ei sobi TCP/IP näiteks reaalsete kõnede tegemiseks, kuna alguses liigub infot vähem kui vaja, ja kui esineb tõrge, siis jällegi ei saa piisavas koguses infot läbi<ref name="r0wXL" /><ref name="aqi8g" />. On olemas kahte tüüpi IP-aadresse. IP versioon 4 ehk [[IPv4]] ja IP versioon 6 ehk [[IPv6]]. Antud artiklis kasutan ma ainult IPv4-aadresse kuna tänapäeval on see jätkuvalt kõige levinum viis. Kuna seadmete hulk, mis tahavad liituda ülemaailmse internetiga aina kasvab, siis ühel päeval saavad IPv4-aadressid otsa ja kasutusele tuleb võtta IPv6-aadressid. Vt [[IPv6]]. == DNS == [[Nimeserver|DNS]] (ingl ''Domain Name System'') ehk domeeninimede süsteem on süsteem, mis võimaldab internetiaadresside tõlkimist – teisendamist. Kui sisestada veebibrauserisse aadress www.google.com, siis see ei tähenda arvutile midagi. Arvuti hoolib ainult IP-aadressidest. Teisenduseks on olemas DNS-serverid. DNS-server on lihtsalt üks server, kus IP-aadress ja inimesele loetav aadress (näiteks www.google.com) on pandud vastavusse. Näiteks 216.58.207.227 = www.google.com (lihtsalt näide). Nii ei pea inimesed mäletama peast kõiki IP-aadresse, mis oleks üsna jama. IPv4-aadressid pole tegelikult veel nii hullud, aga kui kunagi peaks kogu süsteem ümber minema ipv6 peale, siis oleks olukord ikka päris hull. Siinkohal on ka võimalik [[turvaauk]], kui mõni häkker peaks suutma ära muuta DNS-serveri aadressi, siis saab ta väga lihtsalt kontrolli arvuti üle. Üheks väga levinud petuskeemiks on teiste veebilehtede maskeerimine. Näiteks keegi maskeerib panga lehekülje identseks ja suudab DNS-serveri ära vahetada enda oma peale, siis võib ta väga lihtsalt võrguliikluse suunata ümber. DNS-servereid saab vaadata kas terminali kaudu või näiteks ruuteri seadetest. Internetiteenuse pakkujad on automaatselt ette ära seadistanud primaarse ja sekundaarse DNS-serveri, kuid neid on võimalik muuta kui tekib tahtmine. Niiviisi saab ka tööandja kontrollida enda töötajaid kõige lihtsamalt, näiteks pannes www.facebook.com juurde mõni kasutu IP-aadress. Niiviisi ei ole töötajal enam juurdepääsu leheküljele www.facebook.com. DNS-serverite puhul võiks veel ühte asja teada. Iga arvuti on seadistatud automaatselt kõigepealt otsima vastavat IP-aadressi /etc/hosts kaustast, Windowsi arvutis asub see kaust aadressil C:\Windows\System32\drivers\etc<ref name="lSrLF" />. Kui sinna kausta panna ise mõni IP-aadress vastama mõne lehekülje aadressiga, siis arvuti alati avab selle lehekülje vastava IP järgi, mis sinna kausta kirjutati. Ehk alati esmalt otsitakse IP-aadressi kaustast Hosts. Pärast seda otsitakse vastavale lehekülje aadressile vastet lokaalsest DNS-serverist, milleks on väiksemates süsteemides ruuter. Suurtel kontsernidel võib selleks olla enda DNS-server. Seejärel otsitakse primaarsest DNS-serverist. Kui ka sealt ei leita, siis otsitakse vastavat aadressi sekundaarsest DNS-serverist<ref name="Ui9te" /><ref name=":1" />. == DHCP == [[Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll|DHCP]] (ingl ''Dynamic Host Control Protocol'') ehk dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll on andmevahetuse protokoll, mis võimaldab DHCP-serveritel anda välja teatud ajaks dünaamilisi IP-aadresse. IP-aadresse on kahte sorti, on dünaamilised ja staatilised. Staatilised on need, mis ei muutu kunagi. Dünaamilised muutuvad teatud aja tagant. DHCP on ülimalt kasulik suurte võrkude puhul, aga ka kasulik väiksemate puhul. Näiteks kui sul on kohvikus Wi-Fi ja seda kohvikut külastab päevas 1000 inimest, siis ei ole varsti enam ühtki unikaalset IP-aadressi järel. Ja siis tekib üks paras segadus, kui mitu arvutit üritavad kasutada sama IP-aadressi. Osa pakette läheb ühte arvutisse ja osa teise ning mitte kumbki ei saa infot kätte. Poolikute pakettidega pole midagi peale hakata, kuna ülejäänud informatsioon on puudu. Samas need inimesed vahetuvad pidevalt ja kui oleks võimalus, et kui keegi lahkub ja järgmine tuleb ning tema saaks sama IP-aadressi, mis lahkuval inimesel oli, siis ei tekiks probleemi. Ja seda just DHCP võimaldabki. Teiseks ülimalt suureks boonuseks on lihtsus, DHCP teeb elu lihtsamaks. Kui keegi tahaks ükskõik kust internetti pääseda, siis igaüks peaks käsitsi sisestama nii IP-aadressi, subnet maski (alamvõrgu aadressi), DNS-serverite aadressid ja ka default lüüs, et saada internetiga ühendus. Mis need on sinna veel jõuame. DHCP puhul on üks vajalik mõiste nimega lease time, see näitabki kui kaua tohib üks seade hoida kindlat IP-aadressi enda käes. Pärast 50% lease time aega küsib arvuti või mis iganes seade DHCP-serveri käest, kas ta võib seda IP-aadressi edasi hoida. Näiteks kui Lease time on 1 päev, siis 12 tunni pärast küsib arvuti kas ta võib IP-aadressi alles hoida. Niimoodi arvuti või mis iganes seade annab teada, et ta on veel olemas. Kui ühendust ei toimu, siis server teab, et kui ühendust ei ole olnud, siis pärast lease time lõppu võib IP-aadressi vabaks jälle lasta. Samas kui DHCP-server ära kaob ehk arvuti ei saa ühendust, siis ta hoiab IP-aadressi ja küsib jälle 50% pärast uuesti. Ehk kui lease time oli 1 päev, siis esimest korda küsib 12 tunni pärast ja järgmisel korral 6 tunni pärast jne. Kui lõpuks jõuab niimoodi nulli, siis sõltub juba seadmest ,kas ta hoiab seda IP-aadresst või mitte. Lease time on võimalik määrata igaühel oma ruuteri seadetest. Siinkohal tuleks veel aru saada, et DHCP võib olla täiesti eraldi server suurtes korporatsioonides, lihtsalt ongi eraldi selleks ülesandeks server püsti pandud. Kodus aga mängib DHCP-serveri rolli ruuter<ref name=":1" /><ref name="GiRU8" /><ref name="2wUrH" />. Ruuteril on olemas tegelikult kaks IP-aadressi. On olemas väline ja sisemine. Sisemine on tavaliselt aadressiga 192.168.1.1. Ruuteri sisemist IP-aadressi kutsutakse default gateway. See on staatiline IP ehk see ei muutu. Ruuteril on ilmselgelt on olemas ka väline IP-aadress, mis on pääsuks internetti ja see peab ka unikaalne olema<ref name="8VZAI" />. Kuid väline IP ei pruugi olla staatiline, vaid on enamasti koduvõrkudes dünaamiline. Siin tuleb juba mängu ISP (ingl ''Internet service provider'') ehk internetiteenuste pakkuja, eestis võib selleks olla näiteks telia. Staatilised IP-aadressid hoitakse äridele, kes ilmselgelt maksavad ka selle eest. Neile on väga oluline, et nende veebileht või mis iganes teenus internetis asuks samal aadressil. Dünaamilisi on vaja selleks, et maailmas on miljardeid arvuteid ja igaühele ei jätkuks staatilisi IP-aadresse. Lisaks paljud ei kasuta internetti 24/7 ja seega IP-aadress võib muutuda. Selleks, et staatilist IP-aadressi saada tuleb kontakteeruda oma ISP-ga. Tavaliselt dünaamilised IP-aadressid ei muutu tihti, võivad kesta kuid ja isegi aastaid. Kui teed ruuterile restardi üle pika aja siis saad tõenäoliselt uue IP-aadressi. Kohalikus koduvõrgus võid aga oma arvutile või mis iganes seadmele ise määrata staatilise IP-aadressi kui on soovi. Silmas tuleks pidada, et see oleks väljaspool ruuteri pakutavaid IP-aadresseid. Muidu võib kaks seadet lihtsalt juhuslikult sama IP-aadressi saada. Staatilisest IP-aadressist on kasu näiteks koduvõrgus serveri kasutamisel. Aga see on vajalik ka siis, kui tahta üles seada üleinternetilist serverit, mis on muidugi juba keerulisem teema. == NAT == [[Võrguaadresside teisendus|NAT]] (ingl ''Network address translation'') ehk võrguaadresside tõlkimine on viis kuidas muuta ruuteri taga olevad ühendused tulevat ruuterist endast. Sisuliselt NAT muudab ära andmepakkide päised. Kui varem tulid andmepaketid arvuti IP-aadressilt, siis ruuter asendab andmepakettide päistes oleva arvuti IP-aadressi enda IP-aadressiga. Nii paistab välisele võrgule, et andmepaketid tulevad ruuterist kuigi tegelikult tulevad need ruuteri taga olevast arvutist (võib olla mis iganes seade, arvuti on lihtsalt kõige levinum näide). NAT on igale ruuterile sisse ehitatud ja toimib automaatselt. Siit tulenevalt ei ole vaja igale võrgus olevale seadmele unikaalset IP-aadressi terves maailmas. Niiviisi saaksid kohe IP-aadressid otsa. Tänu NAT-ile võivad ruuteri taga olevad seadmed kasutada uuesti neid IP-aadresse, mis juba on välises võrgus ära kasutatud<ref name="okfzd" /><ref name="ggrwe" />. == Pordid == [[Port]] on suhtlemise lõpp-punkt operatsioonisüsteemis. Igal protokollil on oma vaikeport. Iga programm kasutab mõnda porti, selle kaudu saab ühenduse internetiga. IP-aadressiga koos teab ISP, kes mida teeb. NAT töötab ka portide põhimõttel. Üks port saab teenindada korraga ühte tegevust (protokolli), aga üks programm võib kasutada mitut porti. Portide numbrid on vahemikus 0–65535. Esimest 1024 porti ehk porte numbritega 0–1023 kutsutakse üldtuntud portideks. Näiteks FTP (protokoll, mille abil saab faile üles ja alla laadida) kasutab porti 21, SSH (protokoll, mille abil saab serverile juurdepääsu interneti kaudu) kasutab porti 22, HTTP (protokoll, millega saab näha veebilehti) kasutab porti 80 ning HTTPS (sama mis HTTP, aga krüpteeritud) kasutab porti 443.<ref name="K5mRw" />. Kõik on ilmselt kuulnud tulemüürist. Tegelikult kõik, mida tulemüür teeb, on portide blokeerimine. ==Vaata ka== * [[e-post]] * [[Internetisotsioloogia]] * [[Internetiühendus]] * [[Võrguneutraalsus]] * [[Digilõhe]] * [[Interneti kuulsuste hall]] * [[Eesti internet]] * [[Interneti turvalisus]] * [[OGAS]] * [[Minitel]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="4TGYi">{{netiviide |URL = http://www.emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf|Pealkiri = Internet ja internet|Autor = Emakeele Selts|Aeg = 30.06.2008|Kasutatud = 10.09.2011}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Statista|URL=https://www.statista.com/statistics/471264/iot-number-of-connected-devices-worldwide/|Pealkiri=Internet of Things (IoT) connected devices installed base worldwide from 2015 to 2025 (in billions)|Väljaanne=Statista|Aeg=|Kasutatud=01.05.2018}}</ref> <ref name="Sl5gt">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.differencebetween.info/difference-between-internet-and-www|Pealkiri=Difference between the Internet and the web|Väljaanne=Difference Between|Aeg=|Kasutatud=08.05.2018}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|Autor=KIRILL SHIRINKIN|URL=https://mkdev.me/en/posts/how-networks-work-what-is-a-switch-router-dns-dhcp-nat-vpn-and-a-dozen-of-other-useful-things|Pealkiri=How networks work: what is a switch, router, DNS, DHCP, NAT, VPN and a dozen of other useful things|Väljaanne=mkdev|Aeg=|Kasutatud=14.05.2018}}</ref> <ref name="TNXJ2">[https://web.archive.org/web/20100522223927/http://www.internetworldstats.com/top20.htm Internet World Stats. Usage and Population Statistics] (inglise keeles) <small>Vaadatud 2013-01-06</small></ref> <ref name="rEoRA">{{Netiviide|Autor=Bradley Mitchell|URL=https://www.lifewire.com/layers-of-the-osi-model-illustrated-818017|Pealkiri=The Layers of the OSI Model Illustrated|Väljaanne=Lifewire|Aeg=09.04.2018|Kasutatud=14.05.2018}}</ref> <ref name="yEOyl">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.webopedia.com/quick_ref/OSI_Layers.asp#OSI-7|Pealkiri=The 7 Layers of the OSI Model|Väljaanne=webobedia|Aeg=03.04.2018|Kasutatud=14.05.218|arhiivimisaeg=19.06.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180619140107/https://www.webopedia.com/quick_ref/OSI_Layers.asp#OSI-7|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="r0wXL">{{Netiviide|Autor=Margaret Rouse|URL=https://searchnetworking.techtarget.com/definition/TCP-IP|Pealkiri=TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol)|Väljaanne=TechTarget|Aeg=12.08.2017|Kasutatud=14.05.2018}}</ref> <ref name="aqi8g">{{Netiviide|Autor=Bradley Mitchell|URL=https://www.lifewire.com/transmission-control-protocol-and-internet-protocol-816255|Pealkiri=Understanding Transmission Control Protocol/Internet Protocol (TCP/IP)|Väljaanne=Lifewire|Aeg=05.01.2018|Kasutatud=14.05.2018}}</ref> <ref name="lSrLF">{{Netiviide|Autor=Christopher Welker|URL=https://www.howtogeek.com/howto/27350/beginner-geek-how-to-edit-your-hosts-file/|Pealkiri=How to Edit Your Hosts File on Windows, Mac, or Linux|Väljaanne=How-To Geek|Aeg=17.04.2017|Kasutatud=14.05.2018|arhiivimisaeg=15.05.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180515112230/https://www.howtogeek.com/howto/27350/beginner-geek-how-to-edit-your-hosts-file/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Ui9te">{{Netiviide|Autor=Marshall Brain, Stephanie Crawford|URL=https://computer.howstuffworks.com/dns.htm|Pealkiri=How Domain Name Servers Work|Väljaanne=HowStuffWorks|Aeg=|Kasutatud=14.05.2018}}</ref> <ref name="GiRU8">{{Netiviide|Autor=Tim Fisher|URL=What Is DHCP? (Dynamic Host Configuration Protocol)|Pealkiri=What Is DHCP? (Dynamic Host Configuration Protocol)|Väljaanne=Lifewire|Aeg=08.03.2018|Kasutatud=14.05.2018}}</ref> <ref name="2wUrH">{{Netiviide|Autor=Margaret Rouse|URL=https://searchnetworking.techtarget.com/definition/DHCP|Pealkiri=DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)|Väljaanne=TechTarget|Aeg=01.07.2017|Kasutatud=14.05.2018}}</ref> <ref name="8VZAI">{{Netiviide|Autor=Steve|URL=http://www.steves-internet-guide.com/internal-external-ip-addresses/|Pealkiri=Internal and External IP Addresses Explained|Väljaanne=|Aeg=21.12.2017|Kasutatud=14.05.2018}}</ref> <ref name="okfzd">{{Netiviide|Autor=|URL=http://opiobjektid.tptlive.ee/Telekom/nat.html|Pealkiri=NAT|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=14.05.2018}}</ref> <ref name="ggrwe">{{Netiviide|Autor=Jeff Tyson|URL=https://computer.howstuffworks.com/nat.htm|Pealkiri=How Network Address Translation Works|Väljaanne=HowStuffWorks|Aeg=|Kasutatud=14.05.2018}}</ref> <ref name="K5mRw">{{Netiviide|Autor=|URL=https://whatismyipaddress.com/port|Pealkiri=What is a Port?|Väljaanne=WhatIsMyIPAddress|Aeg=|Kasutatud=14.05.2018}}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [[Kaido Kikkas]], [http://akadeemia.kakupesa.net/ITSPEA/loengud/loeng2 2. loeng – Internet: ülevaade ja kujunemislugu] * [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1130 IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat: Internet] * [http://www.rockwitch.com/telepoiss/eksam/Sidesysteemid%20ja%20v6rgud%20%28Vesker%29.pdf Sidesüsteemid ja võrgud] * [https://geenius.ee/rubriik/teadus-ja-tulevik/koitmas-interneti-kolmas-polvkond-kus-inimesed-votavad-suurfirmadelt-voimu-tagasi/ Koitmas on interneti kolmas põlvkond, kus inimesed võtavad suurfirmadelt võimu tagasi], Geenius, 2. märts 2018 * Jongho Heo, Juhwan Oh , S. V. Subramanian, Yoon Kim, Ichiro Kawachi, [http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0087819 Addictive Internet Use among Korean Adolescents: A National Survey], 5. veebruar 2014 [[Kategooria:Internet| ]] r7o22geyfi85mkktd5fq6aiumn0n6t6 0 1198 7193075 6404014 2026-07-14T19:40:49Z Vectors52 207216 7193075 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=türgi keel|originaalnimi=Türkçe |keelkonnavärv=altai |hääldus={{IPA|[ˈt̪yɾkˌtʃe]}} |riigid=[[Türgi]]s, [[Küpros]]el, [[Iraak|Iraagis]], [[Kreeka]]s, [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Albaania]]s, [[Saksamaa]]l ja mujal |rääkijad=80 miljonit<ref>[https://web.archive.org/web/20090727212822/http://www.sz.tu-bs.de/fremdsprachen/tuerkisch/ Türkisch]. ''Sprachenzentrum'', {{väiksem|Kasutatud 25.07.2009 {{väiksem|(saksa)}}}}</ref> |keelkond=[[altai keeled]]<br>&nbsp;[[turgi keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[oguusi keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''türgi keel''' |riik={{PisiLipp|Türgi}}<br>[[Pilt:Flag of the Turkish Republic of Northern Cyprus.svg|25px|Põhja-Küpros]] [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küpros]]<br>{{PisiLipp|Küpros}}<br>{{PisiLipp|Kosovo}} {{väiksem|(piirkondlik)}}<br>{{PisiLipp|Põhja-Makedoonia}} {{väiksem|(piirkondlik)}}<br>{{PisiLipp|Rumeenia}} {{väiksem|(tunnustatud)}}<br>{{PisiLipp|Iraak}} ([[Kirkūk]]is ja [[Tall 'Afar]]is) |kood 1=tr |kood 2=tur |kaart=MapOfTurkishSpeakers.svg |kaardi legend={{legend|#000250|Ametlik keel}} {{legend|#00038C|Enam kui 1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#0006FC|500 000–1 000 000 kõnelejat}} {{legend|#8184FF|100 000–500 000 kõnelejat}} {{legend|#DDDEFF|25 000–100 000 kõnelejat}} }} '''Türgi keel''' (''Türkçe'') on [[turgi keeled|turgi keelte]] [[oguusi keeled|oguusi rühma]] kuuluv [[keel (keeleteadus)|keel]], [[Türgi]] ametlik keel. Türgi keelt kõnelevad [[türklased]], kes elavad põhiliselt [[Anatoolia]]s, [[Must meri|Musta mere]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] (türgi keeles "Valge mere") vahelisel poolsaarel. Türgis räägitakse ka teisi keeli, sealhulgas [[araabia keel|araabia]] ja [[kurdi keel]]t. Kõnelejate arv on umbes 80 miljonit. Lisaks [[ladina tähestik]]u tähtedele on kasutusel mõned modifitseeritud tähed. Türgi keele lähemad sugulaskeeled on [[türkmeeni keel|türkmeeni]] ja [[aserbaidžaani keel]]. Sarnaselt teiste turgi keeltega iseloomustab türgi keelt [[vokaalharmoonia]], [[aglutinatsioon]] ning rikkalik [[sufiks]]ite kasutamine. Näiteks [[mitmus]]t väljendaval sufiksil on kaks kuju ''-lar'' või ''-ler'' vastavalt [[sõna]] [[tüvi (keeleteadus)|tüves]] olevatele [[eesvokaal|ees]]- või [[tagavokaal]]idele. Türgi keel kasutab [[ladina kiri|ladina kirja]]. [[Kirjaviis]] on fonoloogiline: ühele [[foneem]]ile vastab üks [[grafeem]]. See kirjaviis võeti kasutusele tänapäevase Türgi esimese riigipea [[Mustafa Kemal Atatürk]]i ajal [[1928]]. aastal, varem kasutati [[araabia kiri|araabia kirja]]. Araabia kiri sobis hästi [[osmanitürgi keel]]e kirjutamiseks, mille sõnavara kasutas palju araabia ja pärsia laensõnu, kuid türgi sõnade jaoks mitte – erinevalt türgi keelest on araabia keeles palju kaashäälikuid, kuid vähe täishäälikuid. Atatürk oli keeleteadlastelt küsinud, kui palju võtaks aega keele üleviimine uuele tähestikule, mispeale talle vastati, et umbes viis aastat, mispeale Atatürk ütles: "Me teeme selle ära kolme-viie kuuga." Atatürk rajas ka Türgi keele instituudi, mille ülesandeks oli keele türgipärasemaks muutmine. [[Keelekood]] on standardi [[ISO 639]] järgi tr või tur. Türgi keeles puudub [[grammatiline sugu]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [https://eki.ee/teatmik/turgi-nimed/ Türgi nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus {{vikipeedia/keel|tr|Türgikeelne}} [[Kategooria:Turgi keeled]] [[Kategooria:Oguusi keeled]] [[Kategooria:Türgi|Keel]] sz0im72sj6glty3frhclf1z5ye0vx30 0 2404 7193227 6732473 2026-07-15T06:13:44Z Hannesvalk 176021 /* Rahvastik */ 7193227 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Krasnodari krai | nimi1_keel = vene | nimi1 = Краснодарский край | nimi1_latin = (Krasnodarski krai) | lipp = Flag of Krasnodar Krai.svg | lipu_link = [[Krasnodari krai lipp]] | vapp = Coat of Arms of Krasnodar Krai.svg | vapi_link = [[Krasnodari krai vapp]] | pindala = 75724 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Krasnodar]] | asendikaardi_pilt = Krasnodar in Russia.svg | osm = pind }} '''Krasnodari krai''' on haldusüksus [[Venemaa]] [[Lõuna föderaalringkond|Lõuna föderaalringkonnas]]. Piirneb läänes [[Must meri|Musta merega]], põhjas [[Rostovi oblast]]iga, idas [[Stavropoli krai]] ja [[Karatšai-Tšerkessia]]ga, lõunas [[Abhaasia]]ga. Krai keskel asub enklaavina [[Adõgee Vabariik]]. Krai loodi [[1937]]. aastal. == Rahvastik == [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas krais 5 226 647 inimest, kellest 4 522 962 (88,3%) olid [[venelased]], 281 680 (5,5%) [[armeenlased]], 83 746 (1,6%) [[ukrainlased]], 22 595 (0,4%) [[kreeklased]], 16 890 (0,3%) [[valgevenelased]] ja 24 840 (0,5%) [[tatarlased]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |pealkiri=2010. aasta rahvaloenduse andmed |vaadatud=2012-01-01 |arhiivimisaeg=2012-06-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120601173256/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/population/demo/per-itog/tab7.xls |url-olek=ei tööta }}</ref> Krasnodari krais elas 2002. aastal ka 1138 eestlast. Linnades elas 2002. aastal 53,5% elanikest. Krais on 26 linna, suuremad linnad on [[Krasnodar]], [[Sotši]], [[Novorossiisk]], [[Armavir (Venemaa)|Armavir]], [[Jeisk]], [[Kropotkin]], [[Slavjansk-na-Kubani]], [[Tuapse]], [[Tihhoretsk]] ja [[Gelendžik]]. == Koosseis == Administratiivse piirkonna koosseisus on järgmised rajoonid: {{veergude loend| * [[Abinski rajoon]] (Абинский район) * [[Anapa rajoon]] (Анапский район) * [[Apšeronski rajoon]] (Апшеронский район) * [[Belaja Glina rajoon]] (Белоглинский район) * [[Beloretšenski rajoon]] (Белореченский район) * [[Brjuhhovetskaja rajoon]] (Брюховецкий район) * [[Dinskaja rajoon]] (Динской район) * [[Gulkevitši rajoon]] (Гулькевичский район) * [[Jeiski rajoon]] (Ейский район) * [[Kalininskaja rajoon]] (Калининский район) * [[Kanevskaja rajoon]] (Каневский район) * [[Kavkazskaja rajoon]] (Кавказский район) * [[Korenovski rajoon]] (Кореновский район) * [[Krasnoarmeiskaja rajoon]] (Красноармейский район) * [[Krõlovskaja rajoon]] (Крыловский район) * [[Krõmski rajoon]] (Крымский район) * [[Kurganinski rajoon]] (Курганинский район) * [[Kuštšovskaja rajoon]] (Кущевский район) * [[Labinski rajoon]] (Лабинский район) * [[Leningradskaja rajoon]] (Ленинградский район) * [[Mostovskoi rajoon]] (Мостовский район) * [[Novokubanski rajoon]] (Новокубанский район) * [[Novopokrovskaja rajoon]] (Новопокровский район) * [[Otradnaja rajoon]] (Отрадненский район) * [[Pavlovskaja rajoon]] (Павловский район) * [[Primorsko-Ahtarski rajoon]] (Приморско-Ахтарский район) * [[Severskaja rajoon]] (Северский район) * [[Slavjanski rajoon]] (Славянский район) * [[Starominskaja rajoon]] (Староминский район) * [[Štšerbinovski rajoon]] (Щербиновский район) * [[Tbilisskaja rajoon]] (Тбилисский район) * [[Temrjuki rajoon]] (Темрюкский район) * [[Tihhoretski rajoon]] (Тихорецкий район) * [[Timaševski rajoon]] (Тимашевский район) * [[Tuapse rajoon]] (Туапсинский район) * [[Uspenskoje rajoon]] (Успенский район) * [[Ust-Labinski rajoon]] (Усть-Лабинский район) * [[Võsselki rajoon]] (Выселковский район) }} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Krasnodar Krai}} * [http://geraldika.ru/symbols/444 Krasnodari krai hümn] {{RUS-Lõuna}} {{koord |NS=45.36666667 |EW=39.43333333 |type=adm1st |region=RU}} [[Kategooria:Venemaa kraid]] [[Kategooria:Krasnodari krai| ]] 7eqfxq8jx3gren8daz064t78koe9itk 0 2411 7192976 6697352 2026-07-14T13:57:43Z Andreas003 7485 7192976 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Adžaaria Autonoomne Vabariik | nimi1_keel = gruusia | nimi1 = აჭარის ავტონომიური რესპუბლიკა | nimi1_latin = (Atšaris Avtonomiuri Respublika) | lipp = Flag_of_Adjara.svg | lipu_link = [[Adžaaria lipp]] | vapp = Coat of arms of Adjara.svg | vapi_link = [[Adžaaria vapp]] | pindala = 2919 | elanikke = 361400 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Bathumi]] | asendikaardi_pilt = Georgia Ajaria map.png }} [[File:Ajaria02.png|thumb|right|250px]] '''Adžaaria''' on [[Gruusia]] koosseisu kuuluv [[autonoomne vabariik]] ja [[Gruusia regioonid|regioon]], mis asub riigi edelaosas [[Must meri|Musta mere]] rannikul [[Väike-Kaukasus]]e [[mäestik]]u metsastel nõlvadel. Naaberregioonid on [[Guria]] (põhjas) ja [[Samtshe-Džavahhethi]] (idas). Lõunas on Adžaarial piir [[Türgi]]ga. Adžaaria põhielanikkonna moodustavad [[adžaarid]], kes on [[islam]]iusulised [[grusiinid]]. Adžaaria piirkonna [[ISO 3166]] kood on GE-AJ. ==Haldusjaotus== Adžaaria jaguneb halduslikult viieks rajooniks ja üheks rajooni staatuses linnaks: #[[Bathumi]] #[[Helvatšauri omavalitsus]] #[[Hulo omavalitsus]] #[[Kheda omavalitsus]] #[[Khobulethi omavalitsus]] #[[Šuahhevi omavalitsus]] ==Loodus== ===Pinnamood=== Suurema osa Adžaariast hõlmavad [[Väike-Kaukasus]]e [[eelmäestik]]ud ja mäed. ===Kliima=== Adžaarias on [[niiske lähistroopiline kliima]]. [[Jaanuari keskmine temperatuur]] on rannikul 4–6 °C, mägedes 2 kuni −2 °C, [[juuli keskmine temperatuur]] on vastavalt 20–23 ja 16–20 °C. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 1000–2800 mm. ===Siseveekogud=== Tähtsaim jõgi on [[Tšorohh]]. ===Taimestik=== Üle poole territooriumist on kaetud [[laialehine mets|laialehiste]] ja [[okaspuumets]]adega. Ranniku ääres on [[subtroopiline taimestik]]. ===Maavarad=== Maavarad on [[kuld]], [[hõbe]], [[vask]] ja teised metallid. ===Looduskaitse=== Adžaarias asub Kintriši looduskaitseala. ==Rahvastik== [[Rahvaarv]] oli [[1991]]. aastal 382 000, nendest linnaelanikke 42%. 2014. aasta rahvaloenduse andmeil oli rahvaarv 333 953. ===Rahvuslik koosseis=== [[Grusiinid|Elanikest moodustavad valdava osa grusiinid]] ([[2014]]. aasta andmetel üle 96,04% (333 953)). [[Adžaarid]] on [[islam]]iusulised grusiinid. Teised suuremad rahvusgrupid on [[armeenlased]] ja [[venelased]]. On ka [[ukrainlased|ukrainlasi]] ja [[kreeklased|kreeklasi]]. ===Religioon=== Adžaaria [[grusiinid]] on [[islam|islami usku]]. Armeenlased ja venelased on [[kristlus|kristlased]]. ==Majandus== Peamised tööstusharud on [[naftatöötlemine]], [[masinatööstus]], [[toiduainetetööstus]], [[kergetööstus]] ja [[puidutööstus]]. Põllumajandussaadused on [[teepõõsas|teepõõsa]] lehed, [[tsitrusviljad]], [[viinamarjad]] ja [[teravili]] (eriti [[mais]]). ==Ajalugu== [[6. sajand eKr|6.]]–[[4. sajand eKr|4. sajandini eKr]] kuulus Аdžаaria [[Kolchis]]e riigi koosseisu, hiljem oli osa [[Iveri]]st. ===Keskaeg=== [[Seldžukid]] tungisid Adžaariasse [[11. sajand]]il ja [[mongolid]] [[13. sajand]]il. [[17. sajand]]il kaotas Gruusia selle territooriumi [[Türgi]]le. Sel ajal Adžaaria islamiusustati vägivaldselt. Hiljem annekteeris [[Venemaa]] selle [[13. juuli]]l [[1878]] [[Berliini kongress]]i otsusega. ===20.–21. sajand=== ====Nõukogude periood==== Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i oli Adžaaria oma strateegilise asendi tõttu ajutiselt [[Türgi]], [[Saksamaa]] (?) ja [[Suurbritannia]] okupatsiooni all. Hiljem tunnistati Adžaariat Gruusia Vabariigi ([[1918]]–[[1921]]) osana. Kui [[1921]] taaskehtestati [[Nõukogude võim]], kujundati Bathumi sadamat ümbritsevast piirkonnast [[Adžaari ANSV]] [[Gruusia NSV]] koosseisus. Põhjused ei olnud etnilised, sest adžaarid ja grusiinid on sama etnilise päritoluga. Põhjus oli pigem selles, et [[Moskva]] tahtis vältida Gruusiale selle tähtsa Musta mere sadama üle täieliku kontrolli andmist ja toetada kommunistlikke tendentse Türgis elavate islamiusuliste grusiinide seas, keda tuntakse Lazi nime all. Adžaaria staatus kinnitati [[1921]] Türgi-Nõukogude lepinguga ([[Karsi leping]]uga). ====Abašidze periood==== Erinevalt Gruusiast ei võtnud iseseisvusliikumine Adžaarias kodanlik-demokraatlikku vormi, vaid tekkis separatistide ja kommunistide Gruusia-vastane liit. [[22. aprill]]il [[1990]] toimus Bathumis Lenini väljakul separatistide demonstratsioon punaste lippude all. Nõuti Adžaaria riiklikku iseseisvust. Gruusia parlamendivalimistel oktoobris [[1990]] said kommunistid Adžaarias 56% häältest. Et takistada Adžaaria eraldumist kommunistlike loosungite all, võttis endine Gruusia teenindusministri asetäitja [[Aslan Abašidze]] aprillis [[1991]] komissarina endale Adžaaria parlamendi eesistuja ametikoha. Ta saatis vana parlamendi laiali ega lasknud kokku tulla uuel parlamendil. Abašidze kehtestas autokraatliku kohaliku režiimi, mis oli Gruusiast üsna sõltumatu. Abašidze suguvõsa valitses Adžaariat nagu feodaalset vürstiriiki. [[1998]] valiti Abašidze 93 protsendiga häältest Adžaaria presidendiks. Teda aitas seejuures Venemaa vaikiv toetus. Venemaa oli paigutanud oma väed Adžaariasse ja teistesse Gruusia separatistlikesse piirkondadesse. Abašidze võimu all rajas Adžaaria oma relvajõud ega maksnud Gruusiale makse. Gruusiast Adžaariasse sõitvad autod pidid piiril läbima kohaliku politsei kontrolli ning nende pealt tuli makse maksta. Kriitikat riigipea aadressil ei sallitud. Abašidze poliitilised vastased kas tapeti, saadeti maalt välja või läksid fabritseeritud süüdistustega kohtu alla. Gruusia varasem president [[Eduard Ševardnadze]] külastas oma ametiajal [[1992]]–[[2003]] mitu korda Adžaariat, et Abašidzega ära leppida. [[1995]] läks Abašidze partei Liit Demokraatliku Õitsengu Nimel (''Demokratiuli Agordzinebis Kavširi'') parlamendivalimistele koos Ševardnadze [[Gruusia Kodaniku Liit|Gruusia Kodanike Liiduga]]. Abašidze Liidul Demokraatliku Õitsengu Nimel on Gruusia parlamendis 30 kohta. Oktoobris [[2003]] oli see partei vastu [[Roosirevolutsioon]]ile ning on praegu Gruusia presidendi [[Mihhail Saakašvili]] ja tema valitsusega opositsioonis. Partei oli mures Saakašvili poliitika pärast, mis nägi ette Adžaaria valitsuse õiguste kärpimist ning mis võis lõpuks viia Abašidze kõrvaldamiseni. Gruusia uus valitsus lubas Adžaaria huvide eest seista, kuid nõudis Gruusia õigussüsteemi maksmapanekut ja keskvalitsuse õiguste jaluleseadmist Gruusias. Abašidze näitas jaanuaris [[2004]] Thbilisile algul oma kompromissivalmidust ning maksis esimest korda paljude aastate jooksul makse. Adžaaria lahkulöömise Gruusia riigist ta välistas nagu varemgi. =====Abašidze langus===== Gruusia Roosirevolutsiooni võidu innustusel kujunes Adžaarias laialdane Abašidze valitsuse vastane opositsioon. [[27. detsember|27. detsembril]] [[2003]] asutati opositsiooniline liit [[Meie Adžaaria]]. Sellesse kuulub intellektuaale ja Gruusia parteide liikmeid. [[27. jaanuar]]il [[2004]] tekkis opositsiooniline partei [[Demokraatlik Adžaaria]], mille esimees on [[Eduard Zurmanidze]], kes on ühtlasi Gruusia partei [[Rahvuslik Liikumine – Demokraadid]] liige. [[3. veebruar]]il [[2004]] laiendas oma tegevust Adžaariasse ka Gruusia üliõpilaste liit Kmara ('aitab, küllalt'), mis mängis olulist rolli Roosirevolutsiooni ettevalmistamisel. Abašidze püüdis opositsiooni jõuga maha suruda. Opositsioonilisi poliitikuid ja ajakirjanikke peksti, opositsiooni büroosid rüüstati. Seda tegi Abašidze rajatud poolsõjaväeline organisatsioon, keda rahvas hüüdis "meesteks mustas". Märtsis 2004 muutus Adžaaria ja Gruusia valitsuse vaheline konflikt jälle teravaks. President Saakašvili nõudis Adžaaria relvaüksuste laialisaatmist, keskvõimu otsest kontrolli Bathumi sadamate ja tolli üle. [[14. märts]]il ei lubatud Gruusia presidendil Adžaariasse siseneda. Vastuseks kehtestas Gruusia Adžaariale osalise blokaadi. [[18. märts]]il 2004 andis Abašidze keskvalitsusele üle täieliku kontrolli Bathumi sadama, Adžaaria tolli, piiride, kommunikatsioonide ja riiklike finantside üle. Ta kohustus poolsõjaväelised grupeeringud Adžaarias desarmeerima, tagama vabad ja demokraatlikud valimised ning [[sõnavabadus]]e. Mai alguses nõudis Thbilisi taas Abašidze antud lubaduste täitmist (relvaüksuste laialisaatmist). Vastuseks õhkis Adžaaria sillad piirijõel muu Gruusiaga ja valmistus relvakonfliktiks; Gruusia aga pidas Mustal merel sõjaväeõppusi. [[5. mai]]l toimus [[Bathumi]]s meeleavaldus, kus nõuti Aslan Abašidze tagasiastumist. [[6. mai]] varahommikul lahkus Aslan Abašidze pärast kohtumist [[Venemaa]] välisministri [[Igor Ivanov]]iga ametist ning siirdus eksiili Venemaale. Järgmisel hommikul saabus Gruusia president [[Mihhail Saakašvili]] triumfeerivalt Bathumisse. [[7. mai]]l likvideeris Adžaaria parlament presidendi ametikoha. ====Gruusia periood==== [[20. juun]]il 2004 toimusid Adžaaria parlamendi valimised, kus saavutasid võidu Mihhail Saakašvili toetajad. 30-liikmelisse parlamenti pääsesid kaks parteid: gruusiameelne [[Võidukas Adžaaria]] sai 75% häältest (28 kohta) ning kohaliku meelsusega pikaaegne Abašidze-vastane [[Vabariiklik partei (Adžaaria)|Vabariiklik partei]] sai 9% häältest (2 kohta). Teised 11 parteid ei suutnud ületada 7% künnist. [[25. juun]]il 2004 toimus Gruusia parlamendis Adžaaria [[autonoomia]] kohta käiva [[seadus]]e [[seaduseelnõu|eelnõu]] [[esimene lugemine]]. Uus seadus näeb ette Adžaaria autonoomia olulise vähendamise. Adžaariale jääks vaid õigus teatud määral oma finantse käsutada. Muude poliitiliste otsuste tegemine on piiratum kui tavalistel Gruusia omavalitsustel (Gruusia president määrab valitsuse juhi, kes omakorda määrab valitsuse liikmed (kohalikes omavalitsustes valitakse täidesaatva võimu juht); juhul, kui tekib oht Gruusia riigi terviklikkusele, on presidendil õigus parlament laiali saata. ==Välislingid== {{commons|Category:Adjara}} * [http://www.adjara.gov.ge/ Ametlik koduleht (gruusia ja inglise keeles)] * [http://www.ajaratv.com/ Adžaaria televisioon] {{GEO}} {{Coordinate |NS=41.65 |EW=42.0 |type=country |region=None}} [[Kategooria:Adžaaria| ]] tb5yxhxgt81pbgqxadma21q8i45o6ab 7192983 7192976 2026-07-14T14:48:32Z Andreas003 7485 7192983 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Adžaaria Autonoomne Vabariik | nimi1_keel = gruusia | nimi1 = აჭარის ავტონომიური რესპუბლიკა | nimi1_latin = (Atšaris Avtonomiuri Respublika) | lipp = Flag_of_Adjara.svg | lipu_link = [[Adžaaria lipp]] | vapp = Coat of arms of Adjara.svg | vapi_link = [[Adžaaria vapp]] | pindala = 2919 | elanikke = 361400 | elanikke_seis = 2023 | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Bathumi]] | asendikaardi_pilt = Georgia Ajaria map.png }} [[File:Ajaria02.png|thumb|right|250px]] '''Adžaaria''' on [[Gruusia]] koosseisu kuuluv [[autonoomne vabariik]] ja [[Gruusia regioonid|regioon]], mis asub riigi edelaosas [[Must meri|Musta mere]] rannikul [[Väike-Kaukasus]]e [[mäestik]]u metsastel nõlvadel. Naaberregioonid on [[Guria]] (põhjas) ja [[Samtshe-Džavahhethi]] (idas). Lõunas on Adžaarial piir [[Türgi]]ga. Adžaaria põhielanikkonna moodustavad [[adžaarid]], kes on [[islam]]iusulised [[grusiinid]]. Adžaaria piirkonna [[ISO 3166]] kood on GE-AJ. ==Haldusjaotus== Adžaaria jaguneb halduslikult viieks [[Omavalitsus (Gruusia)|omavalitsuseks]] ja üheks eraldiseisvaks linnaks: #[[Bathumi]] #[[Helvatšauri omavalitsus]] #[[Hulo omavalitsus]] #[[Kheda omavalitsus]] #[[Khobulethi omavalitsus]] #[[Šuahhevi omavalitsus]] ==Loodus== ===Pinnamood=== Suurema osa Adžaariast hõlmavad [[Väike-Kaukasus]]e [[eelmäestik]]ud ja mäed. ===Kliima=== Adžaarias on [[niiske lähistroopiline kliima]]. [[Jaanuari keskmine temperatuur]] on rannikul 4–6 °C, mägedes 2 kuni −2 °C, [[juuli keskmine temperatuur]] on vastavalt 20–23 ja 16–20 °C. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 1000–2800 mm. ===Siseveekogud=== Tähtsaim jõgi on [[Tšorohh]]. ===Taimestik=== Üle poole territooriumist on kaetud [[laialehine mets|laialehiste]] ja [[okaspuumets]]adega. Ranniku ääres on [[subtroopiline taimestik]]. ===Maavarad=== Maavarad on [[kuld]], [[hõbe]], [[vask]] ja teised metallid. ===Looduskaitse=== Adžaarias asub Kintriši looduskaitseala. ==Rahvastik== [[Rahvaarv]] oli [[1991]]. aastal 382 000, nendest linnaelanikke 42%. 2014. aasta rahvaloenduse andmeil oli rahvaarv 333 953. ===Rahvuslik koosseis=== [[Grusiinid|Elanikest moodustavad valdava osa grusiinid]] ([[2014]]. aasta andmetel üle 96,04% (333 953)). [[Adžaarid]] on [[islam]]iusulised grusiinid. Teised suuremad rahvusgrupid on [[armeenlased]] ja [[venelased]]. On ka [[ukrainlased|ukrainlasi]] ja [[kreeklased|kreeklasi]]. ===Religioon=== Adžaaria [[grusiinid]] on [[islam|islami usku]]. Armeenlased ja venelased on [[kristlus|kristlased]]. ==Majandus== Peamised tööstusharud on [[naftatöötlemine]], [[masinatööstus]], [[toiduainetetööstus]], [[kergetööstus]] ja [[puidutööstus]]. Põllumajandussaadused on [[teepõõsas|teepõõsa]] lehed, [[tsitrusviljad]], [[viinamarjad]] ja [[teravili]] (eriti [[mais]]). ==Ajalugu== [[6. sajand eKr|6.]]–[[4. sajand eKr|4. sajandini eKr]] kuulus Аdžаaria [[Kolchis]]e riigi koosseisu, hiljem oli osa [[Iveri]]st. ===Keskaeg=== [[Seldžukid]] tungisid Adžaariasse [[11. sajand]]il ja [[mongolid]] [[13. sajand]]il. [[17. sajand]]il kaotas Gruusia selle territooriumi [[Türgi]]le. Sel ajal Adžaaria islamiusustati vägivaldselt. Hiljem annekteeris [[Venemaa]] selle [[13. juuli]]l [[1878]] [[Berliini kongress]]i otsusega. ===20.–21. sajand=== ====Nõukogude periood==== Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i oli Adžaaria oma strateegilise asendi tõttu ajutiselt [[Türgi]], [[Saksamaa]] (?) ja [[Suurbritannia]] okupatsiooni all. Hiljem tunnistati Adžaariat Gruusia Vabariigi ([[1918]]–[[1921]]) osana. Kui [[1921]] taaskehtestati [[Nõukogude võim]], kujundati Bathumi sadamat ümbritsevast piirkonnast [[Adžaari ANSV]] [[Gruusia NSV]] koosseisus. Põhjused ei olnud etnilised, sest adžaarid ja grusiinid on sama etnilise päritoluga. Põhjus oli pigem selles, et [[Moskva]] tahtis vältida Gruusiale selle tähtsa Musta mere sadama üle täieliku kontrolli andmist ja toetada kommunistlikke tendentse Türgis elavate islamiusuliste grusiinide seas, keda tuntakse Lazi nime all. Adžaaria staatus kinnitati [[1921]] Türgi-Nõukogude lepinguga ([[Karsi leping]]uga). ====Abašidze periood==== Erinevalt Gruusiast ei võtnud iseseisvusliikumine Adžaarias kodanlik-demokraatlikku vormi, vaid tekkis separatistide ja kommunistide Gruusia-vastane liit. [[22. aprill]]il [[1990]] toimus Bathumis Lenini väljakul separatistide demonstratsioon punaste lippude all. Nõuti Adžaaria riiklikku iseseisvust. Gruusia parlamendivalimistel oktoobris [[1990]] said kommunistid Adžaarias 56% häältest. Et takistada Adžaaria eraldumist kommunistlike loosungite all, võttis endine Gruusia teenindusministri asetäitja [[Aslan Abašidze]] aprillis [[1991]] komissarina endale Adžaaria parlamendi eesistuja ametikoha. Ta saatis vana parlamendi laiali ega lasknud kokku tulla uuel parlamendil. Abašidze kehtestas autokraatliku kohaliku režiimi, mis oli Gruusiast üsna sõltumatu. Abašidze suguvõsa valitses Adžaariat nagu feodaalset vürstiriiki. [[1998]] valiti Abašidze 93 protsendiga häältest Adžaaria presidendiks. Teda aitas seejuures Venemaa vaikiv toetus. Venemaa oli paigutanud oma väed Adžaariasse ja teistesse Gruusia separatistlikesse piirkondadesse. Abašidze võimu all rajas Adžaaria oma relvajõud ega maksnud Gruusiale makse. Gruusiast Adžaariasse sõitvad autod pidid piiril läbima kohaliku politsei kontrolli ning nende pealt tuli makse maksta. Kriitikat riigipea aadressil ei sallitud. Abašidze poliitilised vastased kas tapeti, saadeti maalt välja või läksid fabritseeritud süüdistustega kohtu alla. Gruusia varasem president [[Eduard Ševardnadze]] külastas oma ametiajal [[1992]]–[[2003]] mitu korda Adžaariat, et Abašidzega ära leppida. [[1995]] läks Abašidze partei Liit Demokraatliku Õitsengu Nimel (''Demokratiuli Agordzinebis Kavširi'') parlamendivalimistele koos Ševardnadze [[Gruusia Kodaniku Liit|Gruusia Kodanike Liiduga]]. Abašidze Liidul Demokraatliku Õitsengu Nimel on Gruusia parlamendis 30 kohta. Oktoobris [[2003]] oli see partei vastu [[Roosirevolutsioon]]ile ning on praegu Gruusia presidendi [[Mihhail Saakašvili]] ja tema valitsusega opositsioonis. Partei oli mures Saakašvili poliitika pärast, mis nägi ette Adžaaria valitsuse õiguste kärpimist ning mis võis lõpuks viia Abašidze kõrvaldamiseni. Gruusia uus valitsus lubas Adžaaria huvide eest seista, kuid nõudis Gruusia õigussüsteemi maksmapanekut ja keskvalitsuse õiguste jaluleseadmist Gruusias. Abašidze näitas jaanuaris [[2004]] Thbilisile algul oma kompromissivalmidust ning maksis esimest korda paljude aastate jooksul makse. Adžaaria lahkulöömise Gruusia riigist ta välistas nagu varemgi. =====Abašidze langus===== Gruusia Roosirevolutsiooni võidu innustusel kujunes Adžaarias laialdane Abašidze valitsuse vastane opositsioon. [[27. detsember|27. detsembril]] [[2003]] asutati opositsiooniline liit [[Meie Adžaaria]]. Sellesse kuulub intellektuaale ja Gruusia parteide liikmeid. [[27. jaanuar]]il [[2004]] tekkis opositsiooniline partei [[Demokraatlik Adžaaria]], mille esimees on [[Eduard Zurmanidze]], kes on ühtlasi Gruusia partei [[Rahvuslik Liikumine – Demokraadid]] liige. [[3. veebruar]]il [[2004]] laiendas oma tegevust Adžaariasse ka Gruusia üliõpilaste liit Kmara ('aitab, küllalt'), mis mängis olulist rolli Roosirevolutsiooni ettevalmistamisel. Abašidze püüdis opositsiooni jõuga maha suruda. Opositsioonilisi poliitikuid ja ajakirjanikke peksti, opositsiooni büroosid rüüstati. Seda tegi Abašidze rajatud poolsõjaväeline organisatsioon, keda rahvas hüüdis "meesteks mustas". Märtsis 2004 muutus Adžaaria ja Gruusia valitsuse vaheline konflikt jälle teravaks. President Saakašvili nõudis Adžaaria relvaüksuste laialisaatmist, keskvõimu otsest kontrolli Bathumi sadamate ja tolli üle. [[14. märts]]il ei lubatud Gruusia presidendil Adžaariasse siseneda. Vastuseks kehtestas Gruusia Adžaariale osalise blokaadi. [[18. märts]]il 2004 andis Abašidze keskvalitsusele üle täieliku kontrolli Bathumi sadama, Adžaaria tolli, piiride, kommunikatsioonide ja riiklike finantside üle. Ta kohustus poolsõjaväelised grupeeringud Adžaarias desarmeerima, tagama vabad ja demokraatlikud valimised ning [[sõnavabadus]]e. Mai alguses nõudis Thbilisi taas Abašidze antud lubaduste täitmist (relvaüksuste laialisaatmist). Vastuseks õhkis Adžaaria sillad piirijõel muu Gruusiaga ja valmistus relvakonfliktiks; Gruusia aga pidas Mustal merel sõjaväeõppusi. [[5. mai]]l toimus [[Bathumi]]s meeleavaldus, kus nõuti Aslan Abašidze tagasiastumist. [[6. mai]] varahommikul lahkus Aslan Abašidze pärast kohtumist [[Venemaa]] välisministri [[Igor Ivanov]]iga ametist ning siirdus eksiili Venemaale. Järgmisel hommikul saabus Gruusia president [[Mihhail Saakašvili]] triumfeerivalt Bathumisse. [[7. mai]]l likvideeris Adžaaria parlament presidendi ametikoha. ====Gruusia periood==== [[20. juun]]il 2004 toimusid Adžaaria parlamendi valimised, kus saavutasid võidu Mihhail Saakašvili toetajad. 30-liikmelisse parlamenti pääsesid kaks parteid: gruusiameelne [[Võidukas Adžaaria]] sai 75% häältest (28 kohta) ning kohaliku meelsusega pikaaegne Abašidze-vastane [[Vabariiklik partei (Adžaaria)|Vabariiklik partei]] sai 9% häältest (2 kohta). Teised 11 parteid ei suutnud ületada 7% künnist. [[25. juun]]il 2004 toimus Gruusia parlamendis Adžaaria [[autonoomia]] kohta käiva [[seadus]]e [[seaduseelnõu|eelnõu]] [[esimene lugemine]]. Uus seadus näeb ette Adžaaria autonoomia olulise vähendamise. Adžaariale jääks vaid õigus teatud määral oma finantse käsutada. Muude poliitiliste otsuste tegemine on piiratum kui tavalistel Gruusia omavalitsustel (Gruusia president määrab valitsuse juhi, kes omakorda määrab valitsuse liikmed (kohalikes omavalitsustes valitakse täidesaatva võimu juht); juhul, kui tekib oht Gruusia riigi terviklikkusele, on presidendil õigus parlament laiali saata. ==Välislingid== {{commons|Category:Adjara}} * [http://www.adjara.gov.ge/ Ametlik koduleht (gruusia ja inglise keeles)] * [http://www.ajaratv.com/ Adžaaria televisioon] {{GEO}} {{Coordinate |NS=41.65 |EW=42.0 |type=country |region=None}} [[Kategooria:Adžaaria| ]] 40onkyiqlej9e15r7mh3vryoj28itvz 0 2828 7193383 7183335 2026-07-15T11:47:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193383 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on praegusest riigist; varasema riigi kohta vaata [[Itaalia vabariik (Napoleoni)]]}} {{Riik | riiginimi = Itaalia Vabariik | omastav = Itaalia | nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Repubblica Italiana | vapi_laius = 100px | mis_vapp = embleem | vapp = Emblem of Italy.svg | asendikaart = Italy in European Union.svg | deviis = | riigikeel = [[itaalia keel|itaalia]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Rooma]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Sergio Mattarella]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Giorgia Meloni]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 17. märts 1861 | valuuta = [[euro]] (EUR), [[Šveitsi frank|frank]] (CHF,&nbsp;[[Campione d'Italia]]s) | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Fratelli d'Italia (hümn)|Fratelli d'Italia]]<br />[[Fail:Inno di Mameli instrumental.ogg|150px|Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal]] | usund = | üladomeen = [[.it]] | telefonikood = 39 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i kood = ITA | märkused = }} '''Itaalia''' (ametlik nimi '''Itaalia Vabariik''', [[itaalia keel]]es ''Repubblica Italiana'') on riik [[Euroopa]]s. Itaalia asub 800&nbsp;km [[Vahemeri|Vahemerre]] ulatuval saapakujulisel [[Apenniini poolsaar]]el. Põhjas moodustavad loodusliku piiri [[Alpid]]. Itaaliale kuuluvad [[Sitsiilia]], [[Sardiinia]] ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir [[Prantsusmaa]] (488&nbsp;km), [[Šveits]]i (740&nbsp;km), [[Austria]] (430&nbsp;km) ja [[Sloveenia]]ga (232&nbsp;km). [[Rannajoon]]e pikkus on 7600&nbsp;km. [[Enklaav]]ina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad [[San Marino]] ja [[Vatikan]]i riik. Itaalia pealinn [[Rooma]] oli [[Vana-Rooma]] tähtsaima linnana sajandeid [[läänemaailm]]a poliitiline ja kultuuriline keskus. [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] kokkuvarisemise järel tungisid Itaaliasse [[germaanlased]], [[idagoodid]], [[langobardid]] ja [[normannid]]. [[Hiliskeskaeg]]ses Itaalias sai alguse [[renessanss]] – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ühiskonnaelus, kunstis ja kirjanduses, aidates samal ajal kaasa varakapitalistlike suhete tekkimisele linnades. Renessansiajastu silmapaistvaimaks keskuseks kujunes [[Firenze Vabariik|Firenze]]. 16. sajandil toimunud sõdade järel langes Itaalia oma naabrite [[Prantsusmaa]], [[Hispaania]] ja [[Austria]] [[hegemoonia]] alla. [[Itaalia ühinemine]] 19. sajandil liitis sealsed arvukad väikeriigid [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigiks]]. Aastal 1922 alguse saanud [[fašism]] sai lõpu riigi lüüasaamisega [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]]. Aastast 1946 on Itaalia [[vabariik]]. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia [[inimarengu indeks]] on 0,872 ja oodatav eluiga 82,4 aastat (2014. aasta seisuga).<ref name="undp" /> Itaalia on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]], [[Euroopa Nõukogu]] ja [[OECD]] asutajaliige; samuti [[G7]], [[ÜRO]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige. Itaalias asub riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte<ref name="unesco" /> ning riik on turistide külastatavuselt maailmas viiendal kohal.<ref name="UNWTO" /> == Riik == === Riigikord === Itaalia on [[parlamentaarne vabariik]]. II maailmasõja järel 1946. aastal riigikorra küsimuses korraldatud referendumil pooldas 54% osavõtnutest vabariiki (ülejäänud [[monarhia]]t).<ref name="elezionistorico" /><ref name="destinorepublicano" /> Itaalia Põhiseaduslik Assamblee võttis 1947. aasta 27. detsembril vastu uue [[põhiseadus]]e, mis kehtestas parlamentaarse demokraatia. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1948.<ref name="canestrinilex" /> [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] valib seitsmeks aastaks parlamendiliikmetest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu.<ref name="canestrinilex" /> Presidendiamet on Itaalias pigem tseremoniaalne,<ref name="reuters-Mattarella" /> ta võib parlamendi ennetähtaegselt laiali saata, nimetada ametisse Ministrite Nõukogu esimehe (peaministri), kinnitada peaministri soovitusel ametisse valitsuskabineti liikmed.<ref name="cia" /> Riigi president on Kõrgema Kaitsenõukogu eesistuja ja armee ülemjuhataja.<ref name="President" /> Riigi kõrgeim [[seadusandlik võim|seadusandlik]] organ on kahekojaline [[Itaalia parlament|parlament]], mille mõlemal kojal on võrdsed õigused ja kohustused. Alamkoda ehk saadikutekoda koosneb 630 valitud liikmest, ülemkoda ehk senat 315 valitud ja mõnest eluaegsest (määratud) liikmest. Mõlemad kojad valitakse üldistel valimistel ametisse viieks aastaks.<ref name="government" /> [[Täidesaatev võim]] kuulub Ministrite Nõukogule (lihtsustatult valitsusele), mille [[Itaalia peaminister|esimehe]] nimetab ametisse riigi president.<ref name="government" /> === Haldusjaotus === {{Vaata|Maakond (Itaalia)|Provints (Itaalia)}} [[Fail:Italy, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Itaalia maakonnad]] Itaalias on 20 [[maakond (Itaalia)|maakonda]],<ref name="Regioni" /> mis jagunesid 2021. aasta seisuga 107 provintsitaseme haldusüksuseks ja 7904 [[vald (Itaalia)|vallaks]] (''comune''). Maakonnad on [[Abruzzo]], [[Apuulia]], [[Basilicata]], [[Calabria]], [[Campania]], [[Emilia-Romagna]], [[Lazio]], [[Liguuria]], [[Lombardia]], [[Marche]], [[Molise]], [[Piemonte]], [[Toscana]], [[Umbria]] ja [[Veneto]] maakond ning [[Friuli-Venezia Giulia]], [[Sardiinia maakond|Sardiinia]], [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia]], [[Trentino-Alto Adige]] ja [[Valle d'Aosta]] autonoomne maakond. Provintsitaseme haldusüksused on 80 harilikku [[provints (Itaalia)|provintsi]], kaks autonoomset provintsi, neli [[detsentraliseeritud piirkondlik üksus|detsentraliseeritud piirkondlikku üksust]] (''ente di decentramento regionale''), kuus [[omavalitsuslik vabakonsortsium|omavalitsuslikku vabakonsortsiumit]] (''libero consorzio comunale''), 14 provintsi õigustega linna (''[[città metropolitana]]'') ning Valle d'Aosta autonoomne maakond, mis täidab ka provintsi ülesandeid. Provintsid koosnevad mitmest vallast ning tavaliselt moodustavad mitu provintsi omakorda maakonna. Ainsaks erandiks on Valle d'Aosta autonoomne piirkond, mille provintsid kaotati 1945. aastal.<ref name="Aosta" /> Provintside põhifunktsioonid on 2014. aasta reformi järel:<ref name="gazzettaufficiale" /> * kohalik planeerimine ja keskkonnakaitse; * ühistranspordi korraldamine provintsi piirides, teedeehitus ja -hooldus; * kohaliku koolivõrgu haldamine ja uute koolide ehitamine; * kohalike omavalitsuste administratiivne juhendamine, andmete kogumine ja töötlemine; * töötajate õiguste eest seismine ja võrdõiguslikkuse propageerimine. Iga provintsi eesotsas on president, seadusandlikuks organiks on provintsi nõukogu ja täitevorganiks provintsi valitsus. President ja nõukogu liikmed valitakse korraga, provintsis alaliselt elavate kodanike poolt. Valitud presidendi (vajab esimeses või teises hääletusvoorus absoluutset häälteenamust) koalitsioon omab nõukogus kolm viiendikku kohtadest. Valitsuse istungit juhatab president, kes määrab ametisse nõukogu teised liikmed (itaalia keeles: ''assessori'').<ref name="gazzettaufficiale" /> [[Trentino-Alto Adige|Lõuna-Tirool]] ja [[Trento provints|Trentino]] on autonoomsed provintsid ning erinevalt kõigist teistest provintsidest on neil maakonnaga (itaalia keeles ''regione'') samasugune seadusandlik võim – need provintsid ei ole allutatud maakonnale, mille koosseisu nad kuuluvad.<ref name="gazzettaufficiale" /> == Loodus == [[Pilt:The Langkofel group in spring.JPG|pisi|Alpid]] Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad [[Alpid]]. Kõrgeimad mäed asuvad Alpide lääne- ja keskosas, kus mitmed mäetipud ületavad 4000&nbsp;m kõrguse, sh [[Mont Blanc]] (4807&nbsp;m), [[Monte Rosa]] (4634&nbsp;m) ja [[Matterhorn]] (4478&nbsp;m). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on [[Dolomiidid]], mille kõrgeim tipp on 3343 meetriga [[Marmolada]]. Piki kogu [[Apenniini poolsaar]]t peaaegu 2000&nbsp;km [[Liguuria]]st kuni [[Sitsiilia]]ni kulgevad [[Apenniinid]], mille kõrgeim tipp 2912&nbsp;m asub [[Gran Sasso]] mäeahelikus. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia.<ref name="geography" /> Umbes veerand riigi territooriumist moodustavad [[tasandik]]ud. Suurim neist on [[Po madalik]] (pindalaga üle 44 000&nbsp;km²), mis moodustus [[Po]] (pikkus 652&nbsp;km) ja selle lisajõgede [[sete]]te [[alluviaaltasandik|kogunemisega]].<ref name="geography" /> [[Pilt:Mt Etna and Catania1.jpg|pisi|vasakul|Talvine [[Etna]] vulkaan]] Järvede arv on Itaalias umbes 1500. Suurema osa neist moodustavad väikesed mäestikujärved. Itaalia tuntuimad ja tähtsaimad järved asuvad maa põhjaosas [[Milano]] ümbruses. Nende hulka kuuluvad [[Garda järv]], [[Lago Maggiore]], [[Como järv]], [[Iseo järv]] ja [[Lugano järv]].<ref name="geography" /> Itaalia ja ühtlasi Vahemere suurimad saared on [[Sitsiilia]] ja [[Sardiinia]].<ref name="geography" /> Itaalia asub keeruka geoloogilise ehitusega piirkonnas. Maa lõunaosa asub väga lähedal [[Euraasia laam|Euraasia]] ja [[Aafrika laam]]a kokkupuutepiirile. Vahemeres Euraasia laama alla tungiv Aafrika laam põhjustab seismilist ja vulkaanilist aktiivsust (tuntumad vulkaanid on [[Etna]] ja [[Vesuuv]]). Aastas registreeritakse riigis ligi 2000 väiksemat maavärinat. Maavärinaohtlikuks piirkonnaks loetakse peaaegu poolt kogu riigi territooriumist. Suurimad katastroofid on seni esinenud laamade piirialal asuvas Lõuna-Itaalias, kuid harva võib maavärinaid esineda ka Itaalia põhjaosas.<ref name="novaator" /> Viimase 2000 aasta jooksul on Itaalias dokumenteeritud üle 400 purustava maavärina. Alates aastast 1905 on esinenud 15 suuremat maavärinat, neist kõige ohvriterohkeim toimus 1908. aastal Sitsiilias, mis võttis ligi 70 000 inimese elu.<ref name="time-earthquakes" /> === Kliima === [[Pilt:Sirocco from Libya.jpg|pisi|[[Siroko]] kannab [[Sahara]]st kaasa liivatolmu]] Mitmekesise maastiku ja territooriumi pikisuunalise väljavenitatuse tõttu on Itaalia kliima suuresti varieeruv. Maa põhja- ja lõunaosa [[õhutemperatuur]]ide vahe võib olla märkimisväärne ja seda eriti talvel.<ref name="climate" /> Rannikupiirkonnas, kus asuvad suuremad linnad, on tüüpiline [[vahemereline kliima]], mida iseloomustavad pehmed talved ning kuumad ja tavaliselt kuivad suved. Kuiva suveperioodi intensiivsus ja kestus pikeneb riigi lõunasuunas. Läänerannikul esineb idarannikuga võrreldes rohkem sademeid. Idarannik on samal ajal tuulisem. Apenniinide piirkonnas on ilm sageli külmem ja sademeterohkem kui rannikul. Mäetipud on talvel sageli lumised.<ref name="climate" /> Lõuna-Itaalia (eriti Sitsiilia ja Sardiinia) suved on väga kuumad. Päikesepaistelist ilusat ilma esineb pikkade perioodide kaupa. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on vahemikus 430–850&nbsp;mm.<ref name="climate" /> Juuli keskmine õhutemperatuur on vahemikus 19...33&nbsp;°C ([[Catania]]s),<ref name="temperature-july" /> jaanuaris 9...15&nbsp;°C ([[Messina]]s).<ref name="temperature-january" /> Po madalikul esineb sellele piirkonnale iseloomulik kliima. Sademeid võib esineda aastaajast sõltumata. Kuigi talvekuud võivad olla küllalt külmad, lumised ja udused, on suvekuud seal peaaegu sama kuumad ja päikesepaistelised kui Lõuna-Itaalias. Äikesetormid on sagedased suviti ja sügiseti, kuid sademeid esineb sel perioodil ebaühtlaselt.<ref name="climate" /> Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpidele iseloomulikud talved ja sajused suved. Äikesetorme võib esineda kevadest sügiseni. Madalamatel kõrgustel Lombardia järvede piirkonnas on pehmemad talved ja soojemad suved. Päikesepaistet esineb seal keskmiselt 3–4 tundi talvel ja umbes 9 tundi suvel.<ref name="climate" /> Alpide eelmäestikes puhub sügisel ja talve lõpus sageli kuiv ja soe [[föön]].<ref name="Mountain_ranges" /> [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikul võib samal perioodil esineda külm [[boora]],<ref name="Bora" /> mille tugevad iilid (kohati üle 100&nbsp;km/h) mõjutavad merehoovusi ja põhjustavad mõnikord [[Veneetsia]]s üleujutusi.<ref name="Veneetsia-kliima" /> Lõuna-Itaalias võib aasta läbi puhuda lämbe, väga niiske ja kuum [[siroko]]<ref name="Mountain_ranges" /> (tugevad sirokod esinevad siiski tavaliselt kevadel).<ref name="Sirocco" /> [[Sahara kõrb]]est sirokoga üle Vahemere kandunud liivatolm annab vihmale omapärase värvuse.<ref name="Guerzoni" /> === Taimestik, loomastik ja looduskaitse === [[Pilt:Abies nebrodensis.jpg|pisi|püsti|Looduskaitseliselt kriitilises seisundis [[sitsiilia nulg]]]] Euroopa maade hulgas on Itaalia [[elustiku mitmekesisus]] üks suuremaid, mis on tingitud eelkõige maa geograafilisest asukohast ja kliimatingimustest. Riigi [[loomastik]]us on esindatud üle 57 000 [[liik (bioloogia)|liigi]], kellest umbes 55 000 on [[selgrootud]]. [[Selgroogsed|Selgroogsete]] hulgas on märkimisväärne hulk [[endeem]]seid liike, nende hulgas [[kahepaiksed]] (31,8%) ja [[mageveekalad]] (18,3%). [[IUCNi punane nimestik|IUCNi punase nimestiku]] järgi on selgroogsetest 672 liiki ohustatud ja 6 liiki lähiminevikus Itaalia loodusest kadunud. Taimestiku hulgas on samuti endeemide hulk tähelepanuväärne, ulatudes 15%-ni.<ref name="isprambiente" /> Umbes 30% Itaalia territooriumist hõlmavad metsad,<ref name="climatechangepost" /> mille pindala on põllumaade vähenemise tõttu kasvanud viimase 30 aasta jooksul 26,7%, ulatudes 2013. aastal umbes 11 miljoni [[hektar]]ini.<ref name="isprambiente" /> Kriitilises seisundis [[sitsiilia nulg]] kuulub kõige haruldasemate puuliikide hulka kogu Euroopas.<ref name="Farjon" /> Itaalias asub 22 rahvusparki, mille pindala on ligi 1 miljon hektarit, moodustades 5% riigi territooriumist. Ligi 20% riigi pindalast on kuulub [[Natura 2000]] kaitstavate alade võrgustikku. Ümber Apenniini poolsaare asub 23 merekaitseala ja kaks mereparki, mille kogupindala on umbes 200 000 ha.<ref name="climatechangepost" /> == Rahvastik == Itaalia elanike arv on 60,66 miljonit,<ref name="pop2016" /> millega riik asub maailmas 24.<ref name="cia" /> kohal ja Euroopa Liidus 3. kohal (Saksamaa ja Prantsusmaa järel). Asustustihedus on 201,3 inimest ühe ruutkilomeetri kohta, mis on suurem kui Euroopa keskmine.<ref name="per capire" /> Itaalia elanikkonda, mis on koondunud põhiliselt rannikupiirkonda ja tasandikele,<ref name="Ortolani" /> iseloomustab pensioniealiste inimeste suur osakaal (20% elanikkonnast) ja väike [[sündimus]] (9,2 sündi 1000 elaniku kohta). Meeste oodatav keskmine eluiga on 79,1 ja naistel 84,3 aastat.<ref name="demografici2010" /> [[19. sajand]]i teises pooles hakkas Itaaliast inimesi massiliselt [[Ameerika]]sse [[emigratsioon|emigreeruma]]. Vahemikus 1860–1914 rändas riigist välja ligi 9 miljonit inimest.<ref name="Hatton" /> Teine väljarände laine sai alguse II maailmasõja järel ja kestis 1970. aastateni. Kokku rändas Itaaliast 100 aasta jooksul välja ligi 13 miljonit inimest.<ref name="Ben-Ghiat" /> [[Immigratsioon]] Itaaliasse on märkimisväärselt kasvanud alates 1990. aastatest. Itaalia statistikaameti andmetel elas riigis 2016. aasta alguse seisuga veidi üle 5 miljoni sisserändaja,<ref name="strasa2016" /> mis moodustas 8,3% kogu elanikkonnast. Suurimad võõramaalaste kogukonnad on [[rumeenlased]] (üle ühe miljoni), [[albaanlased]] ja [[Maroko]] päritolu sisserändajad (mõlemaid ligi pool miljonit). Neile saab lisada ka riigis illegaalselt viibivad migrandid, keda on sadu tuhandeid.<ref name="Immigrati" /> === Religioon === [[Pilt:Dlieja da Sacun cun Saslonch-edit.jpg|pisi|Kirik Alpides]] [[Katoliiklus]] on Itaalias kõige levinuim [[religioon]], kuigi see pole enam alates 1985. aastast [[riigiusk]].<ref name="riigiusk" /> 2019. aastal pidas end rooma-katoliiklasteks 74,4% itaallastest.<ref name="religioni" /> Väiksemad kristlikud religioonirühmad moodustavad [[õigeusk]]likud (1,5 miljonit),<ref name="Leustean" /> [[Protestantism|protestandid]] (0,66 miljonit<ref name="CESNUR" />), [[Jehoova tunnistajad]] (0,44 miljonit<ref name="CESNUR" /> ) jm. Viimaste aastakümnete immigratsioonisurve tõttu on Itaalia elanikkonna hulgas kasvanud [[moslem]]ite osakaal (1,9 miljonit ehk 3,1%).<ref name="CESNUR" /> Veel on sisserändajate hulgas levinud [[budism]] (0,26 miljonit), [[hinduism]] (0,17) ja [[sikhism]] (0,15).<ref name="CESNUR" /> === Suuremad linnad === [[Fail:It-map-et.png|pisi|Itaalia kaart]] [[Fail:20110720 Verona 3078.jpg|pisi|Vaade [[Verona]]le]] {{Stiilid |staatilised rea numbrid |joondatud veerud }} {| class="wikitable static-row-numbers col-3-right" |+ Suuremad linnad (2016)<ref name="bilmens2015gen" /> !Linn !! Maakond !! Elanike arv |- | [[Rooma]] || [[Lazio]] || 2 865 945 |- | [[Milano]] || [[Lombardia]] || 1 347 707 |- | [[Napoli]] || [[Campania]] || 972 420 |- | [[Torino]] || [[Piemonte]] || 889 669 |- | [[Palermo]] || [[Sitsiilia]] || 672 144 |- | [[Genova]] || [[Liguuria]] || 585 664 |- | [[Bologna]] || [[Emilia-Romagna]] || 387 466 |- | [[Firenze]] || [[Toscana]] || 382 789 |- | [[Bari]] || [[Apuulia]] || 325 609 |- | [[Catania]] || [[Sitsiilia]] || 314 556 |} {{vaata ka|Itaalia linnade loend}} == Majandus == Itaalias on kapitalistlik majandussüsteem. 2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.<ref name="cia-gdp" /> Itaalia on [[WTO]], [[G7]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[OECD]] liige. Alates 2002. aastast kuulub Itaalia [[eurotsoon]]i.<ref name="vm" /> Arvestuslik sisemajanduse kogutoodang (2015) jaotub sektorite kaupa järgmiselt: [[teenindus]]sektor – 74%, [[tööstus]] – 23,7% ja [[põllumajandus]] – 2,3%.<ref name="cia" /> Itaalia majandussektori omapäraks on keskmiste, väikeste ja väga väikeste ettevõtete domineerimine (eelkõige töötleva tööstuse sektoris).<ref name="vm" /> Üle 70% ettevõtetest on perefirmad.<ref name="enterprises" /> Selliste ettevõtete osakaal, kus töötab vähem kui 259 inimest, on Itaalia majanduses koguni 75% (EL keskmine on 55%).<ref name="vm" /> Riigi majandusele on iseloomulik erinev majanduslik areng Põhja- ja Lõuna-Itaalias. Maa põhjaosa on majanduslikult paremal järjel, seda on taganud edukas tööstussektor ja suurem eraettevõtete osakaal. Lõuna-Itaalia majandus on aeglasemalt kasvanud eri põhjustel (nt väljaränne Lõuna-Itaaliast peamiselt Ameerikasse ja sisemigratsioon lõunast põhja) ja seda iseloomustab põllumajanduse suurem osakaal ning riiklikud suurettevõtted. Lõhe maa põhja- ja lõunaosa majandusarengus kujunes välja 20. sajandil. Tänapäeval on Põhja-Itaalias edukad tööstuspiirkonnad viinud sealsed maakonnad Euroopa rikkaimate hulka.<ref name="vm" /> Itaalia majandus arenes kiirelt eelkõige 20. sajandi teises pooles ning sellele aitasid kaasa aitasid edukad [[reform]]id ja [[Erastamine|erastamisprotsess]].<ref name="vm" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu osakaal<ref name="cia" /> !Sektor !! SKT osakaal (2015), % !! Tööjõu osakaal (2011), % |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 2,3 || 3,9 |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 23,7 || 28,3 |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 74 || 67,8 |} === Probleemid majanduses === 2008. aastal maailma tabanud [[Suur majandussurutis|majanduskriisi]] järel on Itaalia majandus olnud aastaid järjest languses. Riigi konkurentsivõimet ja majandusarengut pärsivad mitmed struktuursed probleemid nagu suur [[maksukoormus]] (2015. aastal 47,9%) ning sellega seonduv suur [[varimajandus]]e osakaal, komplitseeritud ja aeglaselt töötav kohtusüsteem, ebaefektiivne tööturg, [[korruptsioon]] ja [[organiseeritud kuritegevus]]e levik.<ref name="vm" /> Küllalt kõrge on riigis [[töötus]]e tase – 2015. aastal arvestuslikult 11,9%.<ref name="cia" /> [[Riigieelarve]] puudujääk oli aastatel 1995–2015 keskmiselt 3,5%. Defitsiidi katmiseks võetud laenud suurendavad riigi võlakoormust, mis moodustas 2015. aasta lõpus sisemajanduse koguproduktist 132,6%.<ref name="tradingeconomics" /> Selle näitajaga oli Itaalia [[riigivõlg]] maailma maade hulgas neljandal kohal ([[Jaapan]]i, [[Kreeka]] ja [[Liibanon]]i järel).<ref name="tradingeconomics-gdp" /> === Turism === [[Pilt:Milano Duomo 2392.jpg|pisi|[[Milano toomkirik]] on üks kuulsamaid gooti stiilis ehitisi Euroopas]] 2015. aastal külastas Itaaliat 50,7 miljonit turisti, kes kulutasid riigis 39,4 miljardit [[USA dollar|dollarit]]. Riik platseerus turistide arvu poolest maailma maade hulgas viiendale kohale (eespool on Prantsusmaa, USA, Hispaania ja Hiina).<ref name="UNWTO" /> Välisriikidest saabus külastajaid 2015. aastal enim Saksamaalt (10,9 miljonit), USA-st (4,5 miljonit), Prantsusmaalt (4,3 miljonit), Hiinast (3,3 miljonit), Suurbritanniast (3,3 miljonit), Šveitsist (2,7 miljonit) ja Austriast (2,3 miljonit).<ref name="turismo_straniero" /> Turismisektorit toetab asjaolu, et Itaalias asub maailma riikidest enim [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvaid objekte.<ref name="unesco" /> Kõige enam külastatavad Itaalia maakonnad olid 2015. aastal: [[Veneto]] (10,6 miljonit), [[Lombardia]] (7,3 miljonit), [[Toscana]] (6,8 miljonit), [[Lazio]] (6,8 miljonit) ja [[Trentino-Alto Adige]] (5,5 miljonit).<ref name="turismo_straniero" /> === Väliskaubandus === Itaalia majandus on tugevalt väliskaubandusele orienteeritud.<ref name="vm" /> Itaalia eksportis 2023. aastal kaupu 677 miljardi dollari väärtuses. Lõviosa ekspordist saadeti Saksamaale (11,8%), järgnes USA (10,6%), Prantsusmaa (10%) ja Hispaania (5,2%).<ref name="worldstopexports1" /> Riik importis 2023. aastal kaupu 640 miljardi dollari väärtuses. Suurem osa kaupadest imporditi Euroopa maadest (64,2%), järgnes Aasia (22,5%), Aafrika (6,6%) ja Põhja-Ameerika (4,7%).<ref name="worldstopexports2" /> {| |-valign="top" | {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Itaalia suurimad ekspordiartiklid (2023)<ref name="worldstopexports1" /> |- !Ekspordiartiklid !Maht [[mld]] [[USA dollar|$]] |- | bgcolor="#b4f800" | Inseneritooted (sh arvutid) || 116,8 (17,3%) |- | bgcolor="#bcf919" | [[Sõiduk]]id || 53,8 (7,9%) |- | bgcolor="#caf835" | [[Ravim|Farmaatsiatooted]] || 50,3 (7,4%) |- | bgcolor="#c3f752" | [[Elektrimasin]]ad ja -seadmed || 44,3 (6,5%) |- | bgcolor="#d4f876" | [[Fossiilkütus]]ed, sh [[toornafta]] || 28,0 (4,1%) |- | bgcolor="#ddf994" | [[Plastid]], plasttooted || 24,7 (3,6%) |- | bgcolor="#e6fab2" | Metallitooted || 22,6 (3,3%) |- | bgcolor="#ecf8cd" | [[Vääriskivid]] ja [[väärismetallid|-metallid]] || 20,2 (3,0%) |- | bgcolor="#f4fae4" | Meditsiini- ja tehnikaseadmed || 17,3 (2,6%) |- | bgcolor="#f6f7f4" | [[Raud]] ja [[teras]] || 17,1 (2,5%) |- |} | {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Itaalia suurimad impordiartiklid (2023)<ref name="worldstopexports2" /> |- !Impordiartiklid !Maht [[mld]] [[USA dollar|$]] |- | bgcolor="#fcd900" | Fossiilkütused, sh toornafta || 93,6 (14,6%) |- | bgcolor="#fbdb10" | Sõidukid || 61,5 (9,6%) |- | bgcolor="#fbdf2c" | Inseneritooted (sh arvutid) || 58,5 (9,1%) |- | bgcolor="#fce44f" | Elektrimasinad ja -seadmed || 55,3 (8,6%) |- | bgcolor="#fce768" | Farmaatsiatooted || 32,7 (5,1%) |- | bgcolor="#fded8e" | Orgaanilised [[kemikaal]]id || 26,2 (4,1%) |- | bgcolor="#fcf1ae" | Plastid, plasttooted || 25,8 (4,0%) |- | bgcolor="fff8ca" | Raud ja teras || 25,4 (4,0%) |- | bgcolor="#fffbe3" | Meditsiini- ja tehnikaseadmed || 17,2 (2,7%) |- | bgcolor="#fffef8" | Vääriskivid ja -metallid || 17,0 (2,7%) |- |} |} === Transport === [[Pilt:ETR 400 Roma Tiburtina train station 24 20181231.jpg|pisi|Itaalia kiirrongid arendavad kiirust kuni 400 km/h]] Itaalias ehitati 1920. aastatel maailma esimesed [[kiirtee]]d – [[autostrada]]d.<ref name="autostrada" /> [[Maantee]]de kogupikkus on 487 700&nbsp;km, neist 6700&nbsp;km on kiirteed.<ref name="cia" /> Maanteedel liigub rohkelt transpordivahendeid. 1000 elaniku kohta on Itaalias 679 (2014) [[mootorsõiduk]]it.<ref name="vehicles" /> Kiirteedel on kiiruspiirang 130&nbsp;km/h, tavalistel maanteedel 90&nbsp;km/h ja asulates üldjuhul 50&nbsp;km/h.<ref name="drive" /> [[Pilt:Roma Cinecitta 2.jpg|pisi|vasakul|Tramm Roomas 1979. aastal]] [[Raudtee]]võrgu kogupikkus on Itaalias üle 20 000&nbsp;km, sellest on [[elektriraudtee|elektrifitseeritud]] peaaegu 13 000&nbsp;km. Standardne [[rööpmelaius]] on 1435&nbsp;mm, kuid esineb ka kitsarööpmelisi 1000&nbsp;mm (122&nbsp;km) ja 950&nbsp;mm (151&nbsp;km) rööbasteid.<ref name="cia" /> Erinevalt väljakujunenud maanteevõrgust areneb raudteevõrk endiselt edasi. Uute raudteelõikude ehitamise eesmärk on ühendada olulisemad Itaalia linnad kiirraudteega, samas soovitakse arendada kiirraudteeühendust Euroopa suurlinnadeni.<ref name="vm" /> Itaalia kiirraudteedel liiguvad rongid kiirusega kuni 300–360&nbsp;km/h.<ref name="italiarail" /> [[Raudteetransport|Reisivedude]] maht oli Itaalia raudteedel 2014. aastal ligi 40 miljardit reisijakilomeetrit ja kaubavedude maht 10 miljardit tonnkilomeetrit.<ref name="knoema" /> Itaalias on suuremaid sadamaid üle 40 (rohkus on tingitud eelkõige geograafilise asendi tõttu).<ref name="vm" /> Läbi sadamate liikus 2014. aastal kaupa 443 miljonit tonni, millega riik on Euroopas kolmandal kohal (Hollandi ja Suurbritannia järel).<ref name="kogulaevakaup" /> Suurimad Itaalia kaubasadamad on [[Genova]]s, [[Trieste]]s ja [[Taranto]]s. Kõigis nendes sadamates käideldi 2011. aastal kaupu üle 40 miljoni tonni.<ref name="laevandus2011" /> Itaalia sadamad teenindasid 2014. aastal 72,2 miljonit reisijat, olles selle näitajaga Euroopas esikohal.<ref name="laevareisijad" /> Suurimad reisisadamad on [[Messina]]s, [[Napoli]]s, [[Reggio Calabria]]s ja [[Capri]]l.<ref name="laevandus2011" /> Lennuväljade arv oli 2013. aastal 129 (neist 98-l on [[rada (lennundus)|maandumisrajad]] sillutatud).<ref name="cia" /> 2014. aastal teenindasid lennuväljad veidi üle 150 miljoni reisija. Suurimad lennuväljad on [[Rooma Fiumicino]] (2014. aastal 38 miljonit reisijat), [[Milano Malpensa]] (19 miljonit), [[Milano Linate]] (9 miljonit), [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]] (8,8 miljonit) ja [[Venezia Tessera lennujaam|Veneetsia]] (8,4 miljonit).<ref name="Trasporto-aereo" /> === Energiamajandus === Loodusvarade poolest vaese Itaalia energiamajandus sõltub suuresti impordist.<ref name="vm" /> Kodumaisest energiavajadusest kattis riik impordiga 2014. aastal ligi 75%.<ref name="MPankEnergia" /> [[Tšornobõli katastroof]]i järel toimunud referendumiga (1987) loobus itaalia täielikult oma [[tuumaenergia]] programmist ning olemasolevad [[tuumareaktor]]id (4 töötavat ja 2 valmimisjärgus reaktorit) suleti.<ref name="euronuclear" /> Itaalia energia omatoodang moodustas 2014. aastal 37,6 Mtoe (megatonni nafta ekvivalenti). Lisaks imporditi 115 Mtoe väärtuses energiat. Põhilised imporditavad energiakandjad olid [[toornafta]] (2014. a 59 Mt) ja [[maagaas]] (2015. a 61 [[mld]] m³).<ref name="iea" /> Maagaasi imporditakse riiki peamiselt [[torutransport|torutranspordi]] abil ning suuremad varustajad on [[Venemaa]] (51%), [[Alžeeria]] (13%) ja [[Liibüa]] (13%).<ref name="eniscuola" /> Riigisisene elektritarbimine moodustas 2014. aastal 304 [[TWh]], sellest imporditi 44 TWh ehk 14,5%.<ref name="iea" /> Elektri tootmisel oli 2013. aastal [[taastuvad energiaallikad|taastuvate energiaallikate]] osakaal 34% (peamiselt [[hüdroenergia]], [[päikeseenergia]], [[bioenergia]] ja [[tuuleenergia]]).<ref name="terna" /> === Suuremad ettevõtted === Ajakirja [[Forbes]] koostatav edetabel [[Forbes Global 2000]] järjestab maailma suuremaid [[avalik ettevõte|avalikke ettevõtteid]], võttes aluseks müügikäivet, kasumit, varasid ja ettevõtte turuväärtust. 2018. aasta majandustulemuste põhjal on 20 Itaalia suuremat ettevõtet järgmised:<ref>[https://www.forbes.com/global2000/list/#country:Italy The World’s Largest Public Companies] Forbes [2019 ranking] (vaadatud 14. veebruar 2020)</ref> {{Stiilid |staatilised rea numbrid |joondatud veerud }} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-1-right col-4-right col-5-right col-6-right col-7-right" ! Forbes<br />2000<br />koht ! Ettevõte ! Peakontor ! Käive<br />(mld&nbsp;[[USA dollar|$]]) ! Kasum<br />(mld&nbsp;[[USA dollar|$]]) ! Vara<br />(mld&nbsp;[[USA dollar|$]]) ! Väärtus<br />(mld&nbsp;[[USA dollar|$]]) ! Tööstusharu |- | 77 || [[Enel]] || Rooma || 86,3 || 5,7 || 189,1 || 63,1 || energeetika |- | 91 || [[Eni]] || Rooma || 89,4 || 5,0 || 139,5 || 62,5 || nafta ja maagaas |- | 130 || [[Intesa Sanpaolo]] || [[Torino]] || 28,1 || 4,8 || 900,5 || 45,9 || pangandus |- | 144 || [[Assicurazioni Generali]] || [[Trieste]] || 92,1 || 2,7 || 588,5 || 30,1 || kindlustus |- | 156 || [[UniCredit]] || Milano || 31,1 || 4,5 || 950,5 || 32,0 || pangandus |- | 331 || [[Poste italiane]] || Rooma || 35,1 || 1,7 || 238,8 || 14,0 || logistika |- | 610 || [[Atlantia]] || Rooma || 6,9 || 1,0 || 91,2 || 21,1 || transport |- | 750 || [[Unipol]] || [[Bologna]] || 16,4 || 0,8 || 87,6 || 3,7 || kindlustus |- | 759 || [[Telecom Italia]] || Rooma ja Milano || 22,4 || –1,6 || 75,5 || 12,2 || telekom |- | 912 || [[Mediobanca]] || Milano || 3,5 || 1,0 || 84,4 || 9,4 || pangandus |- | 931 || [[Snam]] || [[San Donato Milanese]] || 2,9 || 1,1 || 25,9 || 16,5 || nafta ja maagaas |- | 980 || [[Leonardo S.p.A.]] || Rooma || 14,4 || 0,6 || 29,2 || 6,9 || kosmose- ja kaitsetööstus |- | 1167 || [[Terna Group]] || Rooma || 2,6 || 0,8 || 19,6 || 12,1 || elektrivarustus |- | 1181 || [[UBI Banca]] || [[Bergamo]] || 5,6 || 0,5 || 143,2 || 3,6 || pangandus |- | 1190 || [[Ferrari]] || [[Amsterdam]] ja [[Maranello]] || 4,0 || 0,9 || 5,5 || 25,2 || autotööstus |- | 1332 || [[Banco BPM]] || Milano || 6,1 || –0,1 || 183,4 || 3,6 || pangandus |- | 1384 || [[BPER Banca]] || Milano ja [[Verona]] || 2,9 || 0,5 || 80,7 || 2,3 || pangandus |- | 1499 || [[Cattolica Assicurazioni]] || Verona || 7,1 || 0,1 || 39,1 || 1,6 || kindlustus |- | 1528 || [[Banca Monte dei Paschi di Siena]] || [[Siena]] || 4,0 || 0,3 || 149,2 || 1,7 || pangandus |- | 1609 || [[Pirelli]] || Milano || 6,1 || 0,5 || 14,9 || 7,2 || autoosad |} == Relvajõud == [[Pilt:Ejercicio Dissimilar Air Combat Training - DACT 2017 - Base Aérea de Gando (32765109225).jpg|pisi|Itaalia õhuväe käsutuses on [[Eurofighter Typhoon]]id]] Itaalia relvajõudude hulka kuuluvad maa-, mere- ja õhuväed ning [[sandarmeeria|karabinjeerid]]. Armee allub Kõrgemale Kaitsenõukogule, mille eesistuja on riigi president. Viimane täidab ka armee ülemjuhataja kohuseid.<ref name="President" /> Teised kõrgemad juhtimisorganid on kaitseministeerium, kindralstaap ja relvajõuliikide peastaabid. Alates 2005. aastast on sõjaväeteenistus vabatahtlik.<ref name="sõjaväeteenistus" /> Itaalia armee aktiivses teenistuses on kokku ligi 285 000 inimest, kellest 107 000 kuuluvad karabinjeeride ridadesse.<ref name="armedforces" /> Riigi kaitse-eelarve moodustas 2014. aastal SKT-st 1,1%.<ref name="cia" /> [[NATO]] tuumarelvade paigutusstrateegia alusel hoitakse Itaalias 90 USA-le kuuluvat [[tuumarelv]]a.<ref name="nrdc" /> Itaalia maavägede isikkoosseisu suurus on umbes 104 000. Lahingutehnika hulka kuuluvad nt tankid [[Ariete]] (200 tk) ja [[Leopard 1]] (120 tk reservis), jalaväe lahingumasinad [[Dardo]] (200 tk), tankihävitajad [[Centauro (tankihävitaja)|Centauro]] (300 tk), ründekopterid [[Agusta A129 Mangusta|Mangusta]] (60 tk) ja soomustransportöörid [[M113]] (250 tk).<ref name="armedforces" /> Itaalia mereväe tegevteenistuse isikkoosseisu kuulub ligikaudu 34 000 inimest, kelle käsutuses on 38 tähtsamat sõjalaeva ja 123 õhusõidukit. Laevastikku kuuluvad kaks [[lennukikandja]]t, [[hävitaja]]d (4 tk), [[allveelaev]]ad (6 tk) ja mitmekülgsed [[fregatt|fregatid]].<ref name="armedforces" /> Itaalia laevastik on lähiminevikus osalenud üle maailma mitmel rahutagamisoperatsioonil.<ref name="rocznikbezpieczenstwa" /> Itaalia õhuvägedesse kuulub ligikaudu 44 000 tegevteenistujat, kelle käsutuses on üle 500 lennumasina, sh [[hävituslennuk]]id (67 tk), [[ründelennuk]]id (136 tk) ja [[helikopter]]id. Vananenud hävitajaid on asendamas [[Eurofighter Typhoon]]id. Vägede transportimisel on abiks sõjaväe [[transpordilennuk]]id (CH-47F, TTH NH-90).<ref name="armedforces" /> Armeejõudude autonoomse korpuse moodustavad karabinjeerid: sandarmeeria ja sõjaväepolitsei, kes tegelevad korra tagamisega nii sõjaväelaste kui ka tsiviilisikute hulgas. Kuigi karabinjeeride eri harud annavad aru erinevatele ministeeriumidele (sõltuvalt üksuse funktsioonist), allub korpus avaliku korra ja turvalisuse tagamisel siseministeeriumile.,<ref name="carabinieri" /> Itaalias on ka ligi 13 000 tegevteenistuses USA sõjaväelast: 31. märtsi 2022 seisuga 4248 maaväelast, 4762 õhuväelast, 3327 mereväelast ja 322 merejalaväelast.<ref>{{Netiviide|url=https://dwp.dmdc.osd.mil/dwp/app/dod-data-reports/workforce-reports|pealkiri=DoD Personnel, Workforce Reports & Publications}}</ref> USA vägede mereväebaasid on [[Napoli]]s, [[Gaeta]]s ja [[Sigonella lennuväebaas|Sigonellas]], maaväebaasid [[Vicenza]]s ja [[Livorno]]s ning õhuväebaas [[Aviano lennuväebaas|Avianos]]. == Tervishoid == Kuigi Itaalia tervishoiu eest vastutab tervishoiuministeerium, on suur osa korraldusest antud üle regioonidele ja kohalikele omavalitsustele (''Azienda di Sanità Locale''). Nüüdisaegne riiklik tervishoiu süsteem kehtestati 1978. aastal (eelnev süsteem kehtis II maailmasõja lõpust alates). Tervishoiusüsteemi on riigis alates 1990. aastatest mitu korda reformitud. Konkurentsi edendava meetodina on inimestel lubatud tervishoiuteenuse osutajat valida.<ref name="understandingitaly-health" /> [[Pilt:HSR Basilica e Centro Servizi.jpg|pisi|vasakul|San Raffaele haigla Milanos]] Riiklik tervishoiusüsteem osutab tasuta või soodsa hinnaga arstiabi kõikidele riigi residentidele ja nende perekonnaliikmetele, üliõpilastele ja pensionäridele (kaasa arvatud kõik Euroopa Liitu kuuluvate riikide kodanikud). Erakorralist meditsiiniabi saavad kõik inimesed, nende hulgas riiki külastavad isikud (elukohast ja rahvusest sõltumata).<ref name="justlanded" /> Riik rahastab peaaegu kõiki osutatavaid arstiabiteenuseid, mille hulka kuuluvad visiidid [[perearst|pere]]- ja [[arst|erialaarstide]] juurde, haiglaravi (testid, ravi, [[kirurgia]] jms), operatsioonijärgne [[taastusravi]] ja [[ambulatoorne ravi]]. Samuti tasub riik kas 100% või osaliselt [[ravim]]ite eest.<ref name="eahm" /> 2016. aastal Bloombergi avaldatud uuringu põhjal kuulub Itaalia tervishoiusüsteem maailma parimate hulka (olles kokkuvõttes teisel kohal [[Singapur]]i järel). Suurem osa Itaalia elanikkonnast on tervishoiu korraldusega väga rahul. Süsteemi nõrkuseks peavad elanikud eelkõige pikki ootejärjekordi.<ref name="italiantribune-health" /> [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i aruande järgi oli 2015. aastal inimeste oodatav eluiga Itaalias 82,7 aastat (meestel 80,5 ja naistel 84,8 aastat). Selle näitajaga oli Itaalia Euroopas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal.<ref name="who" /> 2012. aastal kulutas riik 9,2% sisemajanduse kogutoodangust tervishoiule. Nendest kulutustest jäi 77% [[Avalik sektor|avaliku sektori]] kanda. Sarnaselt teiste Euroopa maadega on kulutused riigi tervishoiusektorile viimastel aastatel vähenenud. Selle on osaliselt tinginud valitsuse soov vähendada [[riigieelarve]] defitsiiti.<ref name="oecd-health" /> Riiklikud haiglad annavad heal tasemel arstiravi, kuid on sageli üle koormatud. Selle põhjuseks on viimasel ajal alarahastus. Igas Itaalia linnas on olemas vähemalt üks [[kliinik]] või [[haigla]]. Riiklikud ja erahaiglad pakuvad mõlemad sarnast kõrgetasemelist ravi, kuid ravitingimused võivad suuresti erineda. Erahaiglad saavad luua patsientidele oluliselt paremad palatitingimused, kuid nende raviteenused on üsna kulukad. Põhja- ja Kesk-Itaalia haiglad on üldjuhul Lõuna-Itaalia omadest paremini varustatud. [[Hambaravi]] on üldjuhul kallis ja on koondunud peamiselt erakliinikutesse.<ref name="europe-cities" /> 2020. aasta alguses tabas Itaaliat [[2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia|koroonapandeemia]]. Haigestunute seas on suremus 3,4%, suurem kui teistes maades.<ref name=Terviseamet>{{Netiviide |url=https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus |pealkiri=Koroonaviiruse haigus COVID-19 (vana nimega 2019-nCoV) |vaadatud=2020-03-08 |arhiivimisaeg=2020-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200330141010/https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus |url-olek=ei tööta }}</ref> Terviseamet soovitas Põhja-Itaaliasse mitte reisida.<ref name=Terviseamet/> 9. märtsi 2020 seisuga on sellesse haigusesse nakatunud 9172, neist surnud 463 inimest.<ref>[https://web.archive.org/web/20200302103810/http://www.salute.gov.it/portale/nuovocoronavirus/dettaglioContenutiNuovoCoronavirus.jsp?lingua=italiano&id=5351&area=nuovoCoronavirus&menu=vuoto Covid-19 - Situazione in Italia] Vaadatud 8. märtsil 2020.</ref> Põhiliselt surevad vanemad inimesed, kellel on muidki haigusi.<ref name=Terviseamet/> 2020. aasta 12. märtsi pärastlõunase seisuga oli 12&#160;839 nakatunud inimesest surnud 1016;<ref name="ITA_III_12" /> 24 tundi hiljem oli 17&#160;660 nakatunud inimesest surnud 1439.<ref name="elanikkonnakaitse_14_03" /> == Haridus == [[Pilt:Archiginnasio ora blu Bologna.jpg|pisi|1088. aastal asutatud Bologna Ülikool on Itaalia ja Euroopa vanim riiklik ülikool<ref name="topuniversities" />]] Riiklikult rahastatav kaheksa-aastane haridus on 6–16-aastastele [[koolikohustus|kohustuslik]].<ref name="hariduseadus" /> Riiklik haridussüsteem on viieastmeline:<ref name="eures" /> * [[lasteaed|eelkool]] (''scuola dell'infanzia'') – kestus 3 aastat, lastele vanuses 3–6 aastat; * [[algkool]] (''scuola primaria'') – kestus 5 aastat; * alamastme keskkool (''scuola secondaria di primo grado'') – kestus 3 aastat; * [[gümnaasium]] (''scuola secondaria di secondo grado'') – kestus 5 aastat; * [[kõrgkool]] (''università''). 8 aastat kestva kohustusliku koolihariduse läbimisel on võimalik haridusteed jätkata [[kutsekool]]is või gümnaasiumis, kus tuleb läbida kaks kaheaastast süvaõppega kursust. Viimane õppeaasta on ette nähtud oma teadmiste süvendamiseks ja kõrgkooli astumise ettevalmistamiseks. Kutsekoolides kestab hariduse omandamine 3–4 aastat sõltuvalt sellest, kas õpilane soovib oma õpinguid ülikoolis jätkata.<ref name="eures" /> Kõrgharidust saab omandada ülikooli- ja mitteülikoolisektorisse kuuluvates kõrgkoolides. Ülikoolisektorisse kuuluvad riiklikud, era- ja välisülikoolid, magistri- ja doktoriõppe kõrgkoolid (''Scuola Superiore Universitaria'') ning IT-kolledžid. Mitteülikoolisektorisse kuuluvad polütehnikumid, kunstiakadeemiad, konservatooriumid ning muud erialaspetsiifilised institutsioonid.<ref name="kõrgharidus" /> Itaalia suurimad ja tähtsaimad raamatukogud on [[Firenze Keskrahvusraamatukogu]] (rajatud 1714)<ref name="florenceinferno" /> ja [[Rooma Keskrahvusraamatukogu]] (1876).<ref name="bncrm" /> == Teadus == {{mitu pilti | kogulaius = 220 | reas = 2 | pilt1 = Alessandro Volta.jpeg | pilt2 = Galileo-sustermans.jpg | pilt3 = Enrico Fermi 1943-49.jpg | pilt4 = Marconi 1909.jpg | jalus = Itaalia teadlased [[Alessandro Volta]], [[Galileo Galilei]], [[Guglielmo Marconi]] ja [[Enrico Fermi]] }} Läbi sajandite on Itaalia teadlased andnud maailmale mitmeid tähtsaid avastusi. [[Leonardo Fibonacci]] tutvustas 13. sajandi alguses läänemaailmale arvutamist [[araabia numbrid|araabia numbritega]].<ref name="Fibonacci" /> Sama sajandi viimasel veerandil leiutati Itaalias [[prillid]], kuigi leiutaja nime pole teada.<ref name="optometrists" /> [[Renessanss|Renessansiaja]] Itaalia mitmekülgsed teadlased, nagu [[Leonardo da Vinci]] (1452–1519) ja [[Leon Battista Alberti]] (1404–1472), andsid suure panuse paljudesse teadusharudesse, sh [[bioloogia]], [[arhitektuur]] ja [[inseneriteadused]]. [[Gerolamo Cardano]] (1501–1576) avaldas [[algebra]] reeglid, kolmanda ja neljanda astme [[võrrand]]ite lahendamise valemid; leiutas [[universaalliigend]]i ehk kardaani.<ref name="Cardan" /> Füüsik, matemaatik ja astronoom [[Galileo Galilei]] (1564–1642) oli [[teadusrevolutsioon]]i tuntuim esindaja.<ref name="teadusrevolutsioon" /> Galilei rajas tänapäevase [[mehaanika]] alused ja allutas [[eksperiment|eksperimendi]] matemaatilisele kontrollile. Galilei ehitas [[teleskoop|teleskoobi]], mille abil tõestas [[Kopernik]]u [[maailmasüsteem]]i ja tegi astronoomilisi avastusi.<ref name="abyss" /> Tema õpilane [[Evangelista Torricelli]] avastas [[Vincenzo Viviani]] abil [[atmosfäärirõhk|atmosfäärirõhu]] ja ehitas [[baromeeter|elavhõbedabaromeetri]].<ref name="Torricelli" /> Endine [[jesuiit]] [[Francesco Grimaldi]] (1618–1663) avastas [[valgus]]e [[difraktsioon]]i.<ref name="italianlegacy" /> [[Luigi Galvani]] (1737–1798) uuris elusorganismide [[närvisüsteem]]i [[elektrofüsioloogia]]t.<ref name="italianlegacy" /> Tema katsetest lähtuvalt ehitas esimese [[galvaanielement|galvaanielemendi]] [[Alessandro Volta]] (1745–1827) ning ühendas need [[volta sammas|patareiks]]. Volta avastas ja isoleeris esimesena [[metaan]]i; leiutas [[elektrofoor]]i, tundliku [[elektroskoop|elektroskoobi]], [[elektromeeter|elektromeetri]].<ref name="Volta" /> [[Amedeo Avogadro]] (1776–1856) avastas [[ideaalne gaas|ideaalsete gaaside]] [[Avogadro seadus|seaduse]], mida sai rakendada [[aatommass|aatom-]] ja [[molekulmass]]ide määramiseks.<ref name="Avogadro" /> [[Ascanio Sobrero]] (1812–1888) sünteesis [[nitroglütseriin]]i, mille abil lõi [[Alfred Nobel]] [[dünamiit|dünamiidi]].<ref name="italianlegacy" /> [[Stanislao Cannizzaro]] avastas [[aldehüüdid]]e [[oksüdatsioon|oksüdeerumise]] ja [[reduktsioon (keemia)|redutseerumise]] vastavaks [[hape|happeks]] ja [[alkohol]]iks ([[Cannizzaro reaktsioon]]); määras [[keemiline element|elementide]] aatommasse ning pani aluse [[aatom]]ite ja [[molekul]]ide rangele eristamisele.<ref name="Cannizzaro" /> [[Camillo Golgi]] (1843–1926) kasutas [[närvisüsteem]]i ja [[aju]] [[kude]]de töötlemisel [[kaaliumdikromaat|kaaliumdikromaadi-]] ja [[hõbenitraat|hõbenitraadi]] lahust, mille abil avastas [[Golgi kompleks]]i; pälvis oma saavutuste eest [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]].<ref name="Golgi" /> [[Guglielmo Marconi]] (1874–1937) leiutas ja [[patent]]eeris [[raadiotelegraaf]]i; arendas raadiot kui sidevahendit ja avas raadioside üle Atlandi ookeani (1901); pälvis [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] (1909).<ref name="Marconi" /> [[Enrico Fermi]] (1901–1954) uuris [[neutronkiirgus]]e mõju [[aatomituum]]adele, mille abil avastas uusi [[radioaktiivsus|radioaktiivseid]] [[isotoop|tehisisotoope]] (pälvis 1938 selle eest Nobeli füüsikaauhinna); juhtis [[tuumareaktor]]i ehitamist [[Chicago]]s, kus toimus esimene kontrollitud [[ahelreaktsioon]] (1942); osales teadlaste grupis, kes töötasid välja esimese [[tuumapomm]]i.<ref name="Fermi" /> Teadus- ja tehnikauuringuid juhib tänapäeval Itaalia Rahvuslik Teadusuuringute Nõukogu (asutatud 1923).<ref name="cnr" /> Teaduste akadeemia rolli täidab 1603. aastal asutatud [[Accademia Nazionale dei Lincei]].<ref name="lincei" /> Palju uurimisasutusi allub nii erafirmadele kui ka ministeeriumidele. Aastal 2014 kulutati Itaalias teadusuuringutele 22 miljardit eurot, mis moodustas 1,4% SKT-st.<ref name="Research" /> == Ajalugu == [[Pilt:Il Nuraghe Su Nuraxi incantato " Tra Fiaba e Realtà " 01.JPG|pisi|[[Nuraag]] – [[pronksiaeg|pronksi]]- ja varasel [[rauaaeg|rauaajal]] Sardiinias levinud tornehitis]] {{vaata|Itaalia ajalugu|Itaalia kronoloogia}} Vanimad teadaolevad [[hominini]]de asustusjäljed Itaalias [[Forlì]] linna lähedal pärinevad ligi 850 000 aasta tagusest [[pleistotseen]]i [[ajastik]]ust.<ref name="homininid" /> [[Neandertallane|Neandertallased]] saabusid Itaalia aladele umbes 250 000 aastat tagasi.<ref name="Neandertaallased" /> Itaalia lõunaosast leitud [[Nüüdisinimene|nüüdisinimese]] fragmendid on pärit ajast 42 000 kuni 45 000 aastat tagasi.<ref name="nüüdisinimene" /> [[Keraamika|Savinõude põletamise oskus]] jõudis Itaaliasse VII aastatuhandel eKr.<ref name="Keraamika" /> [[Neoliitikum]]is levis Lõuna-Itaalias Stentinello kultuur,<ref name="Stentinello" /> Põhja-Itaalias aga Lagozza kultuur.<ref name="Lagozza" /> [[Eneoliitikum|Vase-kiviajal]] jõudis maa põhjaossa Remedello kultuur (u 3300–2500 eKr), samast ajajärgust pärineb [[Ötzi|Ötzi jäämehe]] muumia.<ref name="Remedello" /> [[Pronksiaeg|Pronksi-]] ja [[rauaaeg|rauaajal]] levisid Itaalias mitmeid kultuurid, nt terramaarekultuur, Villanova kultuur, nuraagi kultuur jt. Terramaare inimesed olid veel kütid, kuid nad omasid samas koduloomi, oskasid valmistada pronksist esemeid ning kasvatasid põldudel [[nisu]], [[viinapuu|viinapuid]], [[Oalaadsed|ube]] ja [[lina]]. Nuraagi kultuur levis [[Sardiinia]]s ja [[Korsika]]l alates 18. sajandist eKr kuni teise sajandini [[pKr]]. Nuraagi kultuuripärandiks on Sardiinia saarel siiani säilinud Euroopa suurimad [[megaliit|megaliidist]] tornehitised ehk [[nuraag]]id. Tolle aja sardiinlased tegelesid edukalt merekaubandusega – nuraagidest on leitud [[Läänemeri|Läänemerest]] pärinevat [[merevaik]]u, Aafrika loomi kujutavaid pronksesemeid, Vahemere idaosa maade [[vaskmünt]]e ja -relvi, [[Mükeene kultuur|Mükeene keraamikat]] jm.<ref name="LTkuni1500" /> [[Pilt:Temple of Concordia, Agrigento.jpg|pisi|vasakul|Kreeka Concordia tempel [[Agrigento]]s]] 17.–11. sajandi vahel eKr tihenesid Itaalia rahvaste kontaktid [[Mükeene]] kreeklastega.<ref name="Wijngaarden" /> 8. sajandil eKr hakkasid [[kreeklased]] ja [[foiniiklased]] Lõuna-Itaaliasse [[koloonia]]d rajama.<ref name="initaly" /><ref name="phoenicia" /> Samal sajandil arenesid Itaalia põhja- ja keskosas jõudsalt [[etruskid]]e kindlustatud linnad, kelle rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskide tsivilisatsioon ei kestnud kuigi kaua ning selle alad läksid [[Rooma riik|Rooma]] võimu alla aastaks 500 eKr III sajandi lõpuks eKr oli Rooma alistanud peaaegu kogu Itaalia.<ref name="LTkuni1500" /> Rooma riik saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse keiser [[Traianus]]e valitsemise ajal (98–117).<ref name="Traianus" /> [[Theodosius I]] (valitses 379–395) surma järel jagunes Rooma riik [[Ida-Rooma keisririik|Ida-Rooma]] ja [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigiks]]. Itaalia jäi Lääne-Rooma keisririigi koosseisu, mis lõpetas oma eksisteerimise aastal 476, mil [[germaanlased|germaanlasest]] Rooma väejuht [[Odoaker]] kukutas troonilt [[Romulus Augustulus]]e.<ref name="theancientworld" /> Aastaks 562 suutis [[Narses]] terve Itaalia uuesti Ida-Rooma keisririigiga ühendada.<ref name="Heather" /> Aastatel 568–569 tungisid Põhja-Itaaliasse [[germaanlased|germaani]] hõimu kuuluvad [[langobardid]], millele järgnes ligi 1300 aasta pikkune Itaalia killustatuse periood. Järjest kahanev Bütsantsi võim püsis Põhja-Itaalias aastani 752, mil langobardid hõivasid [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadi]].<ref name="historyfiles" /> [[Frangid|Frankide]] ja langobardide vahel peetud sõdade käigus vallutasid frangid [[Pippin Lühike]]se juhtimisel Rooma (754) ja hiljem [[Karl Suur]]e eestvedamisel (773–774) kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia. Vallutatud aladel moodustati [[Kirikuriik]] ja pandi alus [[paavst]]i ilmalikule võimule. Aastal 800 krooniti Karl Suur [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] riigi keisriks. Alates 10. sajandi lõpust kuulus Itaalia suures osas Saksa-Rooma riigi koosseisu.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 9. sajandil vallutasid [[araablased]] [[Sitsiilia]], kus moodustati [[Sitsiilia emiraat|emiraat]].<ref name="lostislamichistory" /> 11. sajandil [[normannide sissetung Lõuna-Itaaliasse|hõivasid]] [[normannid]] Lõuna-Itaalia koos Sitsiiliaga.<ref name="normannid" /> Järgmistel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa [[Anjou dünastia]] käes olevale [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigile]] ning [[Aragóni kuningriik|Aragóni]] valduses olevale [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigile]].<ref name="historyworld-lk2" /> Keskaegses Itaalias oli võrreldes muu Euroopaga linnade arv küllalt suur. Mitmed Põhja-Itaalia linnad moodustasid Saksa-Rooma riigi vastase [[Lombardia Liiga]], kes lõi 1176. aastal [[Legnano lahing]]us Saksa-Rooma keisri [[Friedrich I Barbarossa]] vägesid. Selle võiduga said Lombardia Liiga linnad endale õiguse juhte valida, kindlusi ehitada ja linnalähedasi maid hallata. Esimesed käsitööliste vennaskonnad ehk [[tsunft]]id tekkisid linnades 11.–12. sajandil. Linnriikide arengut soodustasid 11.–13. sajandil peetud ristisõjad, mille tulemusena koondus Idamaade ja Lääne-Euroopa vaheline kaubavahetus Itaalia kaupmeeste kätte.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia [[linnriik]]ide õitseaeg. Pikka aega valitses väikeriikides omamoodi aristokraatlik demokraatia. 13. sajandil olid [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]], [[Genova vabariik|Genova]] ja [[Pisa]] sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia oli tollal kogu [[Lääne-Euroopa]] kõige jõukam piirkond, muu hulgas tekkisid seal [[pank|pangad]] ja [[kindlustus]]seltsid. Hiljem sai sellest kultuurilembesest piirkonnast ka [[renessanss]]kultuuri häll.<ref name="historyworld-lk2" /> [[Pilt:Italy 1843-et.svg|pisi|Killustunud Itaalia 1843. aastal]] 15. sajandil domineerisid Itaalia mandriosas [[Milano hertsogiriik]], [[Veneetsia vabariik]], [[Firenze vabariik]], [[Kirikuriik]] ja [[Napoli kuningriik]]. Jõudude tasakaalu aitas säilitada [[Lodi rahu]] (1454), millega Milano ja Veneetsia lõpetasid omavahelise kaua kestnud vastasseisu. Lodi rahu jätkuna moodustati [[Itaalia Liiga]]. Võrdlemisi püsiv rahu kestis aastani 1494, mil [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] kuningas [[Charles VIII]] vallandas sissetungiga Itaaliasse ja Napoli hõivamisega [[Itaalia sõda (1494–1498)|esimese Itaalia sõja]]. Põhja-Itaalia sai järgmise poole sajandi jooksul pidevaks lahingtegevuse tallermaaks. [[Itaalia sõjad]] (1494–1559) lõppesid Prantsusmaa lüüasaamise ja [[Habsburgid]]e Hispaania triumfiga – suurem osa Itaalia riikidest langesid Habsburgide ülemvõimu alla.<ref name="historyworld-lk3" /> Järgnenud paarisaja aasta jooksul jäi jõudude vahekord Itaalias suures osas muutumatuks. [[Hispaania pärilussõda|Hispaania]] (1701–1714) ja [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõja]] (1733–1738) tulemusena läksid Hispaania valdused Põhja-Itaalias [[Austria]]le, Hispaaniale jäid aga [[Napoli kuningriik|Napoli]] koos [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiiliaga]]. Nendele territoriaalsetele muutustele vaatamata oli Itaalia 18. sajandil võrdlemisi rahulik maa kuni [[Napoleon I]] sõjakäikudeni sama sajandi lõpus.<ref name="historyworld-lk3" /> Aastaks 1809 suutsid prantslased kogu Itaalia mandriosa oma kontrolli alla saada. Napoleoni lüüsaamise järel jäi Itaalia [[Viini kongress]]i otsuste järgi killustatuks ning suuresti [[Austria keisririik|Austria keisririigist]] sõltuvaks.<ref name="historyworld-lk4" /> 1848–1849 toimus Itaalias revolutsioon Austria ülemvõimu ja kohalike valitsejate vastu. [[Sissisõda]] juhtis [[Giuseppe Garibaldi]]. Austria väed surusid ülestõusud 1849. aasta sügiseks maha. Itaalia rahvuslased eesotsas Sardiinia kuningriigiga sõlmisid seejärel liidu [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Napoleon III|Louis-Napoléoniga]], kes soovis Austria võimu vähendada. Itaalia ühendajate liidriks sai Sardiinia peaminister ja hea diplomaat [[Camillo Benso di Cavour]]. 1859–1860 vallutasid sardiinlased koos prantslastega Lombardia ja Kesk-Itaalia hertsogiriigid. Giuseppe Garibaldi hõivas 1860. aastal vabatahtlikega [[Bourbonid]]elt [[Mõlema Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]]. Kõik vallutatud väikeriigid liideti Sardiinia kuningriigiga. Ühendatud riigi parlament kuulutas 1861. aastal [[Torino]]s välja [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]], mille kuningaks sai [[Vittorio Emanuele II]].<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> Vastutasuks sõjalise abi eest loovutas Itaalia 1860. aastal Prantsusmaale [[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] ja [[Nice'i krahvkond|Nice'i krahvkonna]].<ref name="historyworld-lk5" /> [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi sõja]] (1866) tulemusena liideti Itaaliaga Veneetsia. [[Itaalia ühinemine|Itaalia ühendamine]] lõppes 1870. aastal Rooma hõivamisega.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 19. sajandi lõpus püüdis [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] oma majanduslikku ja poliitilist olukorda parandada [[koloonia|asumaade]] hõivamisega. 1889–1890 vallutas Itaalia [[Somaalia]] ida- ja lõunaosa ning 1890. aastal [[Eritrea]]. 1895–1896 peetud sõdades sai Itaalia Etioopas kaotuse osaliseks. Kuni [[esimene maailmasõda|I maailmasõja]] alguseni oli Itaalia valdavalt põllumajandusele orienteeritud maa, kus oli suur [[tööpuudus]]. Ebaõnnestunud koloniaalpoliitika tõttu halvenes riigi majandus, põhjustades [[mäss]]ude puhkemist. Aastal 1900 tapsid kuningas [[Umberto I]] [[anarhistid]]. 1911–1912 vallutasid itaallased [[Osmanite riik|Osmanite riigilt]] tänapäevase Liibüa alad. Esimese maailmasõja alguses veel [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliitu]] kuulunud Itaalia astus 1915. aastal sõtta hoopis [[Antant|Antandi]] poolel. Maailmasõjas raskeid kaotusi kandnud Itaalia sai pärast sõja lõppu endale [[Lõuna-Tirool]]i, [[Gorizia]], [[Istria]] ja [[Trieste]]. Riigi halb majanduslik olukord aitas 1922. aastal [[Benito Mussolini]] juhitavatel [[fašism|fašistidel]] võimule tulla. 1935–1936 anastasid itaallased Etioopia, aitasid 1936–1939 [[Francisco Franco|Francol]] võita [[Hispaania kodusõda]] ja okupeerisid 1939 [[Albaania]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] osales Itaalia kuni 1943. aastani [[teljeriigid|teljeriikide]] poolel. Itaalia armee võttis osa lahingutegevusest nii [[Balkan]]il, [[Põhja-Aafrika]]s kui ka [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]]. 1943 sõlmis Itaalia Sitsiiliasse tunginud liitlasvägedega [[vaherahu]] (Mussolini kõrvaldati võimult) ja kuulutas Saksamaale sõja. Sakslased okupeerisid sama aasta lõpus Põhja- ja Kesk-Itaalia. Sakslased tõrjuti Itaaliast lõplikult välja 1945. aasta aprillis.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> Teise maailmasõja järel 1946. aastal riigikorra küsimuses korraldatud referendumil pooldas 54% osavõtnutest vabariiki (ülejäänud [[monarhia]]t).<ref name="elezionistorico" /><ref name="destinorepublicano" /> Itaalia Põhiseaduslik Assamblee võttis 1947. aasta 27. detsembril vastu uue [[põhiseadus]]e, mis kehtestas parlamentaarse demokraatia. Uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1948.<ref name="canestrinilex" /> [[Pariisi konverents]]il vastu võetud lepingute järgi pidi Itaalia loovutama Kreekale [[Dodekaneesid]], [[Jugoslaavia]]le [[Dalmaatsia]] rannikualad ja Prantsusmaale mõne väiksema piiriala. Riik kaotas Aafrikas olevad Liibüa ja Eritrea kolooniad, Somaalia jäi 1960. aastani Itaalia hooldusaluseks territooriumiks.<ref name="entsyklopeedia-ajalugu" /> 1970. aastatel oli Itaalia üks [[eurokommunism]]i liikumise arengu keskpunkte.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/luhiulevaade-itaalia-kommunismi-ajaloost|pealkiri=Lühiülevaade Itaalia kommunismi ajaloost|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=23.11.2020}}</ref> == Kultuur == === Arhitektuur === [[Pilt:Colosseo 2020.jpg|pisi|[[Colosseum]] (Vana-Rooma)]] Itaaliat iseloomustab sajandite jooksul väljakujunenud rikkalik arhitektuuripärand. [[Vana-Kreeka|Kreeka]] [[koloonia|kolonistide]] arhitektuuri paremini säilinud näited asuvad [[Sürakuusa]]s ja on ehitatud aastatel 1200–400 eKr. Vaatamisväärsed kreeka templite varemed asuvad veel [[Agrigento]]s ja [[Paestum]]is. [[Etruskid]]e riigi eksisteerimise ajast pärinevad mitmed varemed, mille hulgas paistavad silma [[nekropol]]id [[Cerveteri]]s ja [[Tarquinia]]s.<ref name="arhitektuur" /> [[Rooma riik|Rooma riigi]] aegadest pärinevat arhitektuuri esineb peaaegu üle kogu Itaalia. Tervikliku linnana on sellest ajast säilinud [[Pompei]] linn, mis mattus [[Vesuuv]]ist väljapaiskunud [[vulkaaniline tuhk|vulkaanilise tuha]] alla aastal [[79]]. Vana-Rooma arhitektuuri esinduslikud näited on siiani küllaltki heas korras olevad [[Rooma Panteon]], [[Colosseum]] ja [[Rooma katakombid]]. Üksikobjektide kõrval võib vaadelda ka terveid arheoloogilisi komplekse, nagu [[Hadrianuse villa]] (rajatud [[2. sajand]]il) ja varemed [[Ravenna]]s (aastatest 400–800 [[m.a.j|pKr]]). Peale roomlaste andsid Itaalia varaarhitektuurile oma pärandi veneetslased ([[Veneetsia]] – saartele ehitatud unikaalse arhitektuuriga linn) ja [[langobardid]] (parimad näited asuvad [[Pavia]]s, [[Monza]]s, [[Monte Gargano]]s ja [[Benevento]]s.<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:Duomo di Siena-9635.jpg|pisi|vasakul|[[Siena toomkirik]] (gooti)]] [[Romaani stiil]] hakkas levima [[Lombardia]]s ([[Modena toomkirik]], Milano ''Sant'Ambrogio'' kirik) ja [[Toscana]]s ([[Pisa toomkirik]], Lucca ''San Micheke in Foro'' kirik). Nüüdisajal on peaaegu igas vanemas Itaalia linnas vähemalt üks romaani stiilis ehitis (nt mitmed hooned [[Parma]] ja [[Cremona]] vanalinnas). Omapärane romaani stiilis kindlus on Castel del Monte [[Apuulia]]s. [[Gooti stiil]] jõudis Itaaliasse 13. sajandil. Hilise saabumise ja kauge vahemaa tõttu (gooti stiili väljakujunemise keskus asus Põhja-Prantsusmaal) on Itaalias gooti stiilis hooneid säilinud võrdlemisi vähe. Mõned hooned [[Verona]]s, [[Siena toomkirik]] ja [[Milano toomkirik]] on selle stiili headeks näideteks. Paljud gooti stiilis hooned Itaalias on tegelikult romaani stiilis ehitatud hooned, millele on lisatud gooti stiilis [[fassaad]]. [[Doodžide palee]] Veneetsias on samuti gooti stiilis ehitis, kuid erineb suuresti muudest Itaalia gooti hoonetest ja on pigem omane Veneetsia arhitektuurile. [[Veneetsia Püha Markuse kirik]] on püstitatud samal ajajärgul ning iseloomustab [[Bütsants]]i arhitektuuristiili.<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:VillaCapra 2007 07 18 1.jpg|pisi|[[Andrea Palladio]] projekteeritud villa "[[La Rotonda]]" [[Vicenza]] lähedal]] [[Renessanssarhitektuur]] sündis 15. sajandi alguses [[Medici]] perekonna eestvõtmisel [[Firenze]]s. Üleminek uuele arhitektuuristiilile toimus [[Firenze toomkirik]]u ehitamisel (valmis 1436). Seejärel ehitati peaaegu kogu Firenze uued hooned renessanss-stiilis (esinduslikumad on nt ''Ospedale degli Innocenti'', ''Palazzo Medici Riccardi'' ja Pazzi kabel), misjärel levis renessanssarhitektuur üle Euroopa. Väljaspool Firenzet võeti 15. sajandil uut ehituskunsti üle aeglaselt, olulisemate hoonete hulka kuuluvad ''Sant'Andrea'' kirik [[Mantova]]s, ''Ospedale Maggiore'' ja [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kirik]] Milanos ning [[Santa Maria dei Miracoli (Veneetsia)|Santa Maria dei Miracoli]] Veneetsias. [[Lorenzo de' Medici]] surma järel suundusid mitmed arhitektid tööle Roomasse. Kõrgrenessansi võrdlemisi lühikese perioodi jooksul ehitatud hooned paiknevad peamiselt Roomas (nt ''Villa Farnesina'' ja ''Palazzo Farnese''). [[Manerism]] ehk hilisrenessanss sai alguse 1520. aastatel. Erinevalt kõrgrenessansist kestis manerism pikemat aega (16. sajandi viimase veerandini) ja laienes üle kogu Itaalia. Näiteid võib leida Firenzes (Laurentsiuse raamatukogu), Mantovas (''Palazzo del Te''), Roomas (''Villa Giulia''), Veneetsias (''Loggetta'' ja Püha Markuse raamatukogu) ja [[Torino]]s ([[Savoia hertsogkond|Savoia hertsogkonna]] residentsid).<ref name="arhitektuur" /> [[Pilt:Basilica Sancti Petri blue hour.jpg|pisi|[[Rooma Peetri kirik]] (hilisrenessanss)]] [[Barokk]]arhitektuur sündis 16. sajandi teisel poolel ''Il Gesù'' kiriku rajamisega Roomas. Hilisrenessansi ja varabaroki näited võib tänapäeval hulgaliselt näha [[Genova]]s. Barokkarhitektuuri võib nüüdisajal kohata üle kogu Itaalia peaaegu igas linnas, silmapaistvate hulka kuuluvad ''Sant'Andrea al Quirinale'' ja ''San Carlo alle Quattro Fontane'' kirikud Roomas, Caserta palee ja terve [[Val di Noto]] regioon Sitsiilias, mis ehitati terviklikuna üles pärast purustavat maavärinat 1693. aastal. 17. sajandi lõpus domineeris Itaalia arhitektuuris [[uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]], mis paistis välja eelkõige väravate ja sammastena hoonete fassaadil. [[Tööstuslik pööre|Tööstusliku pöörde]] järel avanes võimalus kasutada uusi ehitusmaterjale ja -tehnikaid ning seeläbi võttis 18. sajandi lõpus arhitektuuris võimu [[modernism]]. [[Crespi d'Adda]] linn on selle stiili heaks näiteks.<ref name="arhitektuur" /> === Maalikunst === [[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|püsti|Leonardo da Vinci maal "[[Mona Lisa]]"]] 11.–13. sajandil Itaalias levinud [[Romaani stiil]]is [[maalikunst]]i mõjutas kõige rohkem bütsantsi [[mosaiik|mosaiigikunst]]. Seda kunstistiili iseloomustavad [[fresko]]d on tänapäeval säilinud Galliano San Vincenzo kirikus ja Rooma San Clemente allkirikus.<ref name="Romaani maalikunst" /> Gooti stiil jõudis Itaaliasse 12. sajandi viimases veerandis.<ref name="scholastic" /> 13. sajandi lõpp tõi suured muutused maalikunsti, suurenes suundumus reaalsusest lähtumiseks. Itaalia maalikunstnikud hakkasid kasutama valgusega modelleerimist ja lineaarse [[perspektiiv]]i manipuleerimist ruumikujutuse saavutamiseks.<ref name="Gooti maalikunst" /> Tolle aja tuntumate Itaalia maalikunstnike hulka kuulus [[Giotto di Bondone]], kes maalis freskod Assisi San Francesco ülemise kiriku, Padova Cappella dell’Arena ja Firenze Santa Croce kiriku seintele.<ref name="Giotto" /> Giotto maalitud tegelaskujud väljendasid oma emotsioone pooside ja näoilmega tugevamini kui kunagi varem maalikunsti ajaloos.<ref name="scholastic" /> Vararenessansi saabumine Itaaliasse 15. sajandil tähistas suurte muudatuste algust maalikunstis. Kunstnikud püüdlesid looduslähedase loomingu poole, võtsid kasutusele tsentraalperspektiivist lähtuva ruumikujunduse ja modelleerisid valguse-varjuga.<ref name="Vararenessanss" /> Teedrajavaks said [[Masaccio]] freskod, mis mõjutasid hiljem terve [[renessanss|renessansi]] maaliloomingut Itaalias.<ref name="Masaccio" /> Siiski jäi vararenessanss pigem maalikunstnike eksperimenteerimise ja õppimise perioodiks, mitte kindlaks kunstisuunaks (nagu hiljem renessansi ja [[manerism]]i perioodil).<ref name="Vararenessanss" /> [[Pilt:Umberto Boccioni Forme uniche nella continuità dello spazio 1913.jpg|pisi|püsti|vasakul|Itaalia [[futurism|futuristi]] [[Umberto Boccioni]] skulptuur, mida on kujutatud ka Itaalia [[20-sendine euromünt|20-sendisel euromündil]]]] Kõrgrenessanss (umbes 1490–1530) tähistas Itaalia kunsti õitseaega ja vararenessansi avastamise-õppimise kulminatsiooni. Kunstikeskuseks sai Firenze asemel Rooma. Kõrgrenessansi loomingut iseloomustab eelkõige harmoonia ja tasakaalu kvaliteet. Kuigi liikumine oli vajalik ja tähtis, toimus see väärikalt ja rahulikult. Vaataja silmale pakuti alati keskendumispunkti. Kõrgrenessansi maalikunsti silmapaistvamad meistrid olid [[Leonardo da Vinci]], [[Michelangelo]], [[Raffael]] ja [[Tizian]].<ref name="Kõrgrenessanss" /> [[Manerism]]i saabumine pärast 1520. aastat peegeldas ebastabiilse perioodi saabumist, mil Itaalia muutus sõjategevuse tallermaaks. Rooma vallutamise ja rüüstamise järel (1527) kaotas linn juhtpositsiooni kunstikeskusena. Manerismi viljelejad kasutasid tegelaskujude maalimisel ebatavalisi värve ja väljavenitatud poose. Maneristide hulka kuulusid näiteks [[Giulio Romano]], [[Parmigianino]], [[Pontormo]] ja [[Rosso Fiorentino]].<ref name="scholastic" /> Järgneva kunstistiili – [[barokk|baroki]] (u 1600–1750) – sünnimaaks sai samuti Itaalia. Otsustavat pööret maalikunstis tähistas Carraci perekonna (Annibale, Agostino ja Lodovico) looming, kes avasid Bolognas kunstikooli. Manerismi iseloomustav ebaselgus asendus lihtsuse, selguse ja realismiga.<ref name="scholastic" /> Barokk arenes itaalia kunstis kahes suunas: ühelt poolt võttis maad idealiseerimine ([[klassitsism]]), mida viljelesid Bologna koolkonna kunstnikud (Caraccid, Guido Reni, Domenichino, Lanfranco ja Giovanni Guercino). Teiselt poolt rõhutati loomutruudust ja [[naturalism]]i, mille parimaks näiteks on [[Caravaggio]] looming.<ref name="Barokk" /> 20. sajandi rahvusvaheliselt tuntuimaks Itaalias tekkinud kunstivooluks on [[futurism]], mis kerkis esile 1909. aastal. Perioodi tuntumate Itaalia maalikunstnike seas võib kohata nimesid nagu [[Umberto Boccioni]], [[Carlo Carrà]], [[Giacomo Balla]], [[Luigi Russolo]] ja [[Gino Severini]]. Mitmed maalikunstnikud olid ühtlasi ka skulptorid.<ref name="futurism" /> === Kirjandus === {{Vaata|Itaalia kirjandus}} Rooma (või ladina) kirjandusele andsid suure panuse arvukad kirjanikud, luuletajad, filosoofid ja ajaloolased nagu [[Plinius Vanem]], [[Plinius Noorem]], [[Vergilius]], [[Horatius]], [[Propertius]], [[Ovidius]] ja [[Titus Livius]]. Roomlased olid kuulsad ka oma [[kõnekunst]]i traditsioonide, [[luule]], [[draama]] ja [[epigramm]]ide poolest.<ref name="Rosen" /> 13.–14. sajandil viljelesid Itaalia (peamiselt Firenze) poeedid "uut mahedat stiili" (''Dolce stil nuovo''). Selle stiili [[sonett|sonetid]], [[kantsoon]]id ja [[ballaad]]id kirjeldasid idealiseeritud ja spirituaalset vaadet armastusele ja naiselikkusele. Stiili tuntumad viljelejad olid [[Guido Guinizelli]], [[Guido Cavalcanti]] ja [[Dante Alighieri]] (maailmakuulus teos "[[Jumalik komöödia]]").<ref name="britannica" /> 14. sajandi silmapaistvate Itaalia kirjanike hulka kuuluvad veel [[Francesco Petrarca]] (luulekogu "[[Il Canzoniere]]") ja [[Giovanni Boccaccio]] (novellikogu "[[Dekameron]]" kuulub maailma kõige populaarsemate novellikogude hulka<ref name="Britannica-Shakespeare" />). Kaasaegsetest Itaalia kirjanikest on [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] võitnud luuletaja [[Giosuè Carducci]] (1906), [[Realism (kirjandus)|realismi]] viljelenud [[Grazia Deledda]] (1926), näite- ja proosakirjanik [[Luigi Pirandello]] (1934), novellikirjanik [[Italo Calvino]] (1960), luuletaja [[Salvatore Quasimodo]] (1959), luuletaja [[Eugenio Montale]] (1975) ja satiirik [[Dario Fo]] (1997).<ref name="Nobel-kirjandus" /> === Muusika === {{Vaata|Itaalia muusika}} [[Pilt:Bernardo Strozzi - Claudio Monteverdi (c.1630).jpg|pisi|püsti|Ooperihelilooja [[Claudio Monteverdi]]]] Itaalia [[muusika]]traditsioonid ulatuvad tagasi [[esiaeg]]a, sisaldades laia variatsiooni [[muusikavorm]]idest – [[rahvamuusika|rahva-]] ja [[klassikaline muusika|klassikalisest muusikast]] kuni [[ooper]]i ja [[rokkmuusika]]ni.<ref name="italianlegacy-muusika" /> Kuulsamate Itaalia [[helilooja]]te hulka kuuluvad [[Giovanni Pierluigi da Palestrina|Palestrina]] ja [[Claudio Monteverdi|Monteverdi]] ([[renessanssmuusika|renessansiheliloojad]]); [[Alessandro Scarlatti]], [[Arcangelo Corelli|Corelli]] ja [[Vivaldi]] ([[barokkmuusika|barokiheliloojad]]); [[Paganini]] ja [[Rossini]] ([[klassikaline muusika|klassikalise muusika]] heliloojad); [[Verdi]] ja [[Puccini]] ([[Romantism (muusika)|romantismi]] heliloojad). Modernistliku itaalia muusika silmapaistvad heliloojad olid [[Luciano Berio]] ja [[Luigi Nono]], kes andsid suure panuse [[Avangardism (muusika)|eksperimentaalse]] ja [[Elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] arengusse.<ref name="yourguidetoitaly" /> Itaalia käsitöömeistrid leiutasid mitmeid muusikariistu nagu [[klavessiin]] ja [[fagott]] ning täiustasid muid, näiteks [[klaver]]it ja [[viiul]]it.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Rahvamuusika ==== Igal Itaalia regioonil on välja arenenud omad unikaalsed muusikastiilid, instrumendid ja tantsud. [[Ballaad]]id (''canti epico lirici'') esinevad rohkem põhjaregioonides, lüürilised laulud (''canti lirico monostrofici'') on aga populaarsed Lõuna-Itaalias. Traditsioonilises Itaalia rahvamuusikas kasutatakse [[klahvakordion]]i, [[flööt]]i, [[torupill]]i ja mitmesuguseid puhkpille (''ciaramella'' ja ''piffero''). Regionaalse muusika tuntumate näidete hulka kuuluvad Napoli laulud ja Sitsiilia rahvamuusika, kuna nendest regioonidest on inimesed emigreerunud üle maailma laiali.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Ooper ==== Erinevalt rahvamuusikast assotsieerub ooper rohkem Itaalia identiteediga, kuigi pärineb riigi põhjaosast – [[Firenze]]st. Euroopa muusika arengus toimusid [[17. sajand]]il suured muudatused, [[trubaduur]]ide levitatav keskaegne muusika asendus harmooniliste [[madrigal]]idega ja lõpuks [[ooper]]iga. Järgmiste sajandite jooksul kujunesid Itaalias välja ooperitraditsioonid, mille esindajateks olid sellised silmapaistvamad heliloojad nagu Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti, [[Gioacchino Rossini]], [[Vincenzo Bellini]], [[Gaetano Donizetti]] ja [[Giuseppe Verdi]]. Itaalia ooper domineeris rahvusvahelist ooperit pikka aega, kuniks 19. sajandil hakati aktsepteerima kohalikus keeles oopereid.<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Klassikaline muusika ==== 16. sajandi alguses sündinud itaalia [[klassikaline muusika|klassikalist muusikat]] on ooperist raske eristada, sest paljud klassikalised heliloojad kirjutasid mõlemat. Kuulsamate näidete hulka kuuluvad [[Tomaso Albinoni]], [[Francesco Cavalli]], [[Antonio Cesti]] ja [[Gaetano Donizetti]]. Teise gruppi võib tinglikult arvata heliloojad, kes on kuulsad oma [[sümfoonia]]tega, [[instrumentaalkontsert]]idega ja [[sonaat]]idega. Nende hulka kuuluvad [[Alessandro Marcello]], [[Niccolò Paganini]], [[Giuseppe Domenico Scarlatti]] ja [[Antonio Vivaldi]].<ref name="italianlegacy-muusika" /> 20. sajandi alguses sündinud hilisem itaalia klassikaline muusika (tuntud kui [[instrumentaalmuusika]]) eemaldus ooperitraditsioonidest (Giuseppe Martucci teine sümfoonia). Modernsete ja uuendusmeelsete heliloojate hulka võib arvata [[Luciano Berio]], [[Sylvano Bussotti]], [[Franco Donatoni]] ja [[Luigi Nono]].<ref name="italianlegacy-muusika" /> ==== Tänapäeva popmuusika ==== Viimaste aastakümnete tuntumate Itaalia muusikute hulka kuuluvad [[Domenico Modugno]], [[Mina (laulja)|Mina]], [[Claudio Villa]], [[Adriano Celentano]], [[Lucio Battisti]], [[Fabrizio De André]], [[Francesco Guccini]], [[Zucchero]], [[Lucio Dalla]], [[Vasco Rossi]], [[Gianna Nannini]], [[Laura Pausini]], [[Eros Ramazzotti]] ja [[Andrea Bocelli]]. Mitmed neist on seejuures lauljad ja laulukirjutajad, kelle loomingu osaks on sageli sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse sisuga protestilaulud või sentimentaalsed ballaadid.<ref name="yourguidetoitaly" /> Rahvusvahelist tunnustust on saavutanud filmimuusika looja [[Ennio Morricone]], kelle tuntumate teoste hulka kuuluvad kaastööd filmidele "Hea, paha ja inetu" (1966) ja "Ükskord Metsikus Läänes" (1968).<ref name="italianlegacy-muusika" /> Rahvusvaheliselt tuntud muusikut [[Giorgio Moroder]]i peetakse Itaalia disko ja [[elektrooniline muusika|elektroonilise muusika]] pioneeriks.<ref name="Moroder" /> === Sport === [[Pilt:Italy national football team Euro 2012 final.jpg|pisi|Itaalia jalgpallikoondis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa meistrivõistluste]] finaali eel]] Populaarseim [[sport|spordiala]] Itaalias on [[jalgpall]].<ref name="Hamil" /> [[Itaalia jalgpallikoondis]] kuulub maailma parimate meeskondade hulka ja on tulnud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] neljal korral (1934, 1938, 1982 ja 2006).<ref name="fifa" /> Jalgpallile järgnevad populaarsuselt [[korvpall]], [[võrkpall]], [[jalgrattasport]] ja [[veepall]].<ref name="top10sports" /> Riigi korvpallikoondis on tulnud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistriks]] kahel korral (1983 ja 1999) ja kahel korral [[olümpiamängud]]e hõbemedali (1980 ja 2004). Kohalikku võrkpalliliigat peetakse üheks tugevamaks maailmas.<ref name="jmu" /> Itaalia jalgratturid on MM-tiitlite poolest belglaste järel teisel kohal. Igal aastal korraldatav [[Giro d'Italia]] kuulub aasta kolme tähtsama jalgrattatuuri hulka.<ref name="jmu" /> === Itaalia köök === {{Vaata|Itaalia köök}} {{mitu pilti | kogulaius = 230 | reas = 2 | pilt1 = Eq it-na pizza-margherita sep2005 sml.jpg | pilt2 = Classic-spaghetti-carbonara.jpg | pilt3 = Gelato.jpg | pilt4 = Linea doubleespresso.jpg | jalus = Itaalia köök: [[pitsa]], [[pasta]], [[espresso]] ja ''[[gelato]]'' }} Itaalia köök on väga mitmekesine ja regiooniti üsna erinev. Seetõttu erineb näiteks Toscanas pakutav toit oluliselt Napolis või Sitsiilias pakutavast. Itaalia kööki iseloomustab lihtne põhimõte: toit peab olema valmistatud värskest toorainest. Vähe toiduaineid imporditakse ja suurem osa kasvatatakse kohapeal. Mitmekesise maastiku ja erinevate kliimatingimuste tõttu erineb kohapeal kasvatatav regiooniti märkimisväärselt. Põhja-Itaalia suured tasandikud on ideaalsed [[Loomakasvatus|karjakasvatuseks]]. Seetõttu esineb sealsel tüüpilisel toidulaual rikkalikult [[piima koor]]t, [[või]]d, [[juust]]u ja palju [[loomaliha]]. Lõuna-Itaalias aga peetakse veiste asemel pigem lambaid, kitsi ja kanu ning see kajastub ka toiduvalmistamisel.<ref name="indigoguide" /> Kuulsaimad Itaalia toidud on levinud üle maailma. Nende hulgas on populaarseimad [[pasta]] ja [[pitsa]]. Itaallane sööb aastas keskmiselt 28&nbsp;kg pastatooteid. Itaaliast on pärit [[risoto]], [[parmesan]] ja [[salaami]]. Riigi põhjaosas asuv [[Liguuria]] on [[pesto]] sünnimaa ning seal tarbitakse ohtralt värskeid [[Mereannid|mereande]]. Samas ei valmista liguurlased [[tomat]]il põhinevaid kastmeid. Tomat on ohtralt levinud Sitsiilia köögis, mida on läbi aegade tugevalt mõjutanud [[Kreeka kultuur|Kreeka]], [[Araabia kultuur|Araabia]] ja [[Aafrika kultuur]]. [[Milano]]s ja seda ümbritsevas [[Lombardia]]s süüakse [[riis]]i rohkem kui pastat. Sealtkandist pärinevad risoto, ''[[Gorgonzola juust|gorgonzola]]'' ja ''[[mascarpone]]'' juust. Põhitoidu hulka kuulub seal ka [[polenta]]. [[Torino]] on kuulus oma [[šokolaad]]i poolest, [[Piemonte]]t tunnustatakse valgete [[trühvel|trühvlite]] kasvatusmaana ja kvaliteetse [[Itaalia veinid|veini]] tootjana. Toscana on kuulus oma valgete ja mustade trühvlite ning sealihatoodete poolest. [[Emilia Romagna]] regioonist pärinevad valge salaami, Parma sink ja Parma juust (parmesan).<ref name="indigoguide" /> Jookidest on Itaalias populaarseimad vein ja [[kohv]]. Tuntumate [[alkohoolne jook|alkohoolsete jookide]] hulka kuuluvad veel ''[[grappa]]'', ''[[amaretto]]'', ''[[limoncello]]'' jt.<ref name="indigoguide" /> == Vaata ka == * [[Barletta väljakutse]] * [[Islam Itaalias]] * [[Itaalia 2013. aasta meeleavaldused]] * [[Itaalia Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Itaalia jalgpallistaadionite loend]] * [[Itaalia jõed]] * [[Itaalia lahtede loend]] * [[Itaalia meedia]] * [[Itaalia Olümpiakomitee]] * [[Lõuna-Itaalia]] * [[Opera Nazionale Balilla]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="elanikkonnakaitse_14_03">{{cite web|url=http://opendatadpc.maps.arcgis.com/apps/opsdashboard/index.html#/b0c68bce2cce478eaac82fe38d4138b1 |title=COVID-19 Italia - Monitoraggio della situazione |trans-title= |publisher=Dipartimento della Protezione Civile |date=14.3.2020 |access-date=14.3.2020 |language=it}}</ref> <ref name="ITA_III_12">{{cite web|url=https://pbs.twimg.com/media/ES7HcmTXgAIGyHM?format=jpg&name=medium |title=WHO declares the coronavirus outbreak a pandemic |trans-title= |publisher= |date= |access-date=12.3.2020 |website=pbs.twimg.com/ |language=it}}</ref> <ref name="cia-gdp">[https://web.archive.org/web/20110604195034/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2001rank.html#it COUNTRY COMPARISON :: GDP (PURCHASING POWER PARITY)] www.cia.gov</ref> <ref name="undp">[http://hdr.undp.org/sites/default/files/hdr14-report-en-1.pdf Human development report 2014] hdr.undp.org</ref> <ref name="unesco">[http://whc.unesco.org/en/statesparties/it Italy – Properties inscribed on the World Heritage List (51)] whc.unesco.org</ref> <ref name="UNWTO">[https://web.archive.org/web/20171115020724/https://www.e-unwto.org/doi/pdf/10.18111/9789284418145 UNWTO Tourism Highlights, 2016 Edition] www.e-unwto.org</ref> <ref name="elezionistorico">[http://elezionistorico.interno.it/index.php?tpel=F&dtel=02/06/1946&tpa=I&tpe=A&lev0=0&levsut0=0&es0=S&ms=S Archivio Storico delle Elezioni – Referendum del 2 Giugno 1946] elezionistorico.interno.it</ref> <ref name="destinorepublicano">[https://destinorepublicano.wordpress.com/2012/12/15/referendum-of-the-monarchy-in-italy-1946/ Referendum on monarchy in Italy, 1946] destinorepublicano.wordpress.com</ref> <ref name="canestrinilex">[https://web.archive.org/web/20160415113305/http://canestrinilex.com/resources/constitution/ The Constitution of Italian Republic] www.canestrinilex.com</ref> <ref name="reuters-Mattarella">[http://www.reuters.com/article/us-italy-president-vote-idUSKBN0L40DA20150131 Italy elects senior judge Sergio Mattarella as president.] www.reuters.com</ref> <ref name="government">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/government.html Italian Politics – Government] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="Regioni">[http://www.tuttitalia.it/regioni/ Regioni italiane] www.tuttitalia.it</ref> <ref name="Aosta">[http://www.tuttitalia.it/valle-d-aosta/ Valle d'Aosta/Vallée d'Aoste] www.tuttitalia.it</ref> <ref name="gazzettaufficiale">[http://www.gazzettaufficiale.it/eli/id/2014/04/07/14G00069/sg Gazzetta Ufficiale: Disposizioni sulle citta' metropolitane, sulle province, sulle unioni e fusioni di comuni. (14G00069) (GU Serie Generale n.81 del 7-4-2014)] www.gazzettaufficiale.it</ref> <ref name="geography">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/geography.html The Geography of Italy] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="novaator">[https://web.archive.org/web/20161222222942/http://www.novaator.ee/ET/loodus/kas_itaalias_on_oodata_veel_laastavaid_maavarinaid/ Kas Itaalias on oodata veel laastavaid maavärinaid] www.novaator.ee</ref> <ref name="time-earthquakes">[http://time.com/4464118/italy-earthquake-seismologist-explains-why-common/ Why Italy Is So Prone to Earthquakes]{{Kõdulink|aeg=november 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} time.com</ref> <ref name="climate">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/climate.html The Climate of Italy] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="temperature-july">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-july.php Average Temperatures for Italy in July] www.currentresults.com</ref> <ref name="temperature-january">[https://www.currentresults.com/Weather/Italy/temperature-january.php Average Temperatures for Italy in January] www.currentresults.com</ref> <ref name="Mountain_ranges">[https://www.britannica.com/place/Italy/Mountain-ranges Italy – Mountain ranges] www.britannica.com</ref> <ref name="Bora">[https://www.britannica.com/science/bora Bora – Wind] www.britannica.com</ref> <ref name="Veneetsia-kliima">[http://www.climatestotravel.com/climate/italy/venice Climate – Venice] www.climatestotravel.com</ref> <ref name="Sirocco">[http://www.weatheronline.co.uk/reports/wind/The-Sirocco.htm Sirocco (Scirocco)] www.weatheronline.co.uk</ref> <ref name="Guerzoni">Stefano Guerzoni, R. Chester. "The Impact of Desert Dust Across the Mediterranean". Springer 1996, lk 93. ISBN 978-9048147649</ref> <ref name="isprambiente">[http://www.isprambiente.gov.it/en/archive/news-and-other-events/ispra-news/year-2015/may/biodiversity-in-italy Biodiversity in Italy] www.isprambiente.gov.it</ref> <ref name="climatechangepost">[http://www.climatechangepost.com/italy/biodiversity/ Biodiversity Italy] www.climatechangepost.com</ref> <ref name="Farjon">Aljos Farjon, Denis Filer. "An Atlas of the World's Conifers: An Analysis of Their Distribution, Biogeography, Diversity and Conservation Status". Brill Academic Pub (2013), lk 155. ISBN 978-9004211803.</ref> <ref name="pop2016">{{Netiviide |pealkiri=www.demo.istat.it/pop2016/index.html |url=http://www.demo.istat.it/ |vaadatud=2017-01-02 |arhiivimisaeg=2010-03-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100323214400/http://demo.istat.it/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="per capire">AA. VV., Noi Italia: 100 statistiche per capire il paese in cui viviamo, Roma, ISTAT, 2010, ISBN 88-458-1643-5.</ref> <ref name="Ortolani">Mario Ortolani. "Geografia della popolazione", Milano, Piccin-Nuova Libraria, 1992, ISBN 88-299-0907-6.</ref> <ref name="demografici2010">[https://web.archive.org/web/20120112062814/http://www.governo.it/backoffice/allegati/61996-6512.pdf Indicatori demografici Anno 2010 (pdf)] web.archive.org</ref> <ref name="Hatton">Hatton, Timothy J. and Jeffrey G. Williamson; Williamson, Jeffrey G (September 1994). "What Drove the Mass Migrations from Europe in the Late Nineteenth Century?". Population and Development Review. Population Council. 20 (3): 533–559. doi:10.2307/2137600. ISSN 0098-7921. JSTOR 2137600</ref> <ref name="Ben-Ghiat">Ben-Ghiat and Hom, "Introduction" to Italian Mobilities (Routledge, 2016)</ref> <ref name="strasa2016">[http://demo.istat.it/strasa2016/index.html http://demo.istat.it/strasa2016/index.html] demo.istat.it</ref> <ref name="Immigrati">[http://www.repubblica.it/solidarieta/immigrazione/2015/12/02/news/rapporto_ismu-128656311/ Immigrati, c'è un popolo di invisibili in Italia e sono più di 400 mila] www.repubblica.it</ref> <ref name="riigiusk">[https://web.archive.org/web/20131020143004/http://articles.sun-sentinel.com/1985-06-04/news/8501220260_1_italian-state-new-agreement-church Catholicism No Longer Italy`s State Religion] {{Väiksem|88%|June 4, 1985. United Press International}} articles.sun-sentinel.com</ref> <ref name="religioni">[https://web.archive.org/web/20190722180139/https://riforma.it/it/articolo/2016/02/01/litalia-e-le-religioni-nel-2016 L’Italia e le religioni nel 2016] {{Väiksem|88%|01 febbraio 2016}} riforma.it</ref> <ref name="Leustean">Leustean, Lucian N. (2014). Eastern Christianity and Politics in the Twenty-First Century. Routledge. p. 723. ISBN 978-0-415-68490-3.</ref> <ref name="CESNUR">Massimo Introvigne, Pierluigi Zoccatelli. "Il pluralismo religioso italiano nel contesto postmoderno". CESNUR's 2016 demographic report of minority religions in Italy</ref> <ref name="bilmens2015gen">{{Netiviide |pealkiri=www.demo.istat.it/bilmens2015gen/ |url=http://www.demo.istat.it/bilmens2015gen/ |vaadatud=2017-01-03 |arhiivimisaeg=2017-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170131095516/http://www.demo.istat.it/bilmens2015gen/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vm">[https://web.archive.org/web/20170106011319/http://www.vm.ee/et/majandus-7 Välisministeerium → Itaalia majandus] www.vm.ee</ref> <ref name="enterprises">[http://www.istat.it/en/files/2013/07/Chapter-2.pdf The system of Italian enterprises: competitiveness and growth potential] (07/2013), www.istat.it</ref> <ref name="tradingeconomics">[http://www.tradingeconomics.com/italy/government-budget Italy Government Budget] www.tradingeconomics.com</ref> <ref name="tradingeconomics-gdp">[http://www.tradingeconomics.com/country-list/government-debt-to-gdp Country List Government Debt to GDP] www.tradingeconomics.com</ref> <ref name="turismo_straniero">[https://web.archive.org/web/20160201142755/http://www.enit.it/it/studi.html Il turismo straniero in Italia.] www.enit.it</ref> <ref name="worldstopexports1">[http://www.worldstopexports.com/italys-top-10-exports/2420/ Italy’s Top 10 Exports] www.worldstopexports.com</ref> <ref name="worldstopexports2">[http://www.worldstopexports.com/italys-top-10-imports-2/4113/ Italy’s Top 10 Imports] www.worldstopexports.com</ref> <ref name="autostrada">[http://www.nytimes.com/1987/04/26/travel/taking-to-the-highway-in-italy.html?pagewanted=all Taking to the highway in Italy] www.nytimes.com</ref> <ref name="hariduseadus">[https://web.archive.org/web/20121206012402/http://www.camera.it/parlam/leggi/06296l.htm "Disposizioni per la formazione del bilancio annuale e pluriennale dello Stato (legge finanziaria 2007)"] www.camera.it</ref> <ref name="eures">[https://web.archive.org/web/20160821111943/http://eures.ee/public/ELAMINE_JA_TOOTAMINE_ITAALIAS_2012.pdf Itaalia – Abiks uuel algusel (Eesti Töötukassa, 2012).] www.study-in-italy.it</ref> <ref name="kõrgharidus">{{Netiviide |pealkiri=Higher Education Institutions in Italy:Typologies and Lists |url=http://www.study-in-italy.it/php5/study-italy.php?idorizz=2 |vaadatud=2017-01-03 |arhiivimisaeg=2016-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161231183827/http://www.study-in-italy.it/php5/study-italy.php?idorizz=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="florenceinferno">[http://www.florenceinferno.com/national-central-library/ The Central National Library of Florence] www.florenceinferno.com</ref> <ref name="bncrm">[https://web.archive.org/web/20150923192752/http://www.bncrm.librari.beniculturali.it/index.php?it%2F262%2Fpresentazione Biblioteca Nazionale Centrale di Roma → Presentazione] www.bncrm.librari.beniculturali.it</ref> <ref name="vehicles">[http://www.nationmaster.com/country-info/stats/Transport/Road/Motor-vehicles-per-1000-people Transport > Road > Motor vehicles per 1000 people: Countries Compared] www.nationmaster.com</ref> <ref name="drive">[https://www.drive-alive.co.uk/driving/driving-in-italy.htm Self-Drive Motoring holidays in Italy.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} www.drive-alive.co.uk</ref> <ref name="italiarail">[https://www.italiarail.com/italian-high-speed-trains Italian High-Speed Trains] www.italiarail.com</ref> <ref name="knoema">[https://knoema.com/atlas/Italy/topics/Transportation/Rail-transport/Railways-passengers-carried Italy – Rail transport – Railways, passengers carried] knoema.com</ref> <ref name="kogulaevakaup">[http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=mar_mg_aa_cwhd&lang=en Eurostat → Country level – Gross weight of goods handled in all ports, by direction] appsso.eurostat.ec.europa.eu</ref> <ref name="laevandus2011">[https://web.archive.org/web/20170109021833/http://noi-italia2014.istat.it/fileadmin/user_upload/allegati/82.pdf Graduatoria dei principali porti italiani] (pdf) noi-italia2014.istat.it</ref> <ref name="laevareisijad">[https://web.archive.org/web/20100416165655/http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do Eurostat → Country level – Country level – Passengers embarked and disembarked in all ports, by direction] appsso.eurostat.ec.europa.eu</ref> <ref name="MPankEnergia">[http://data.worldbank.org/indicator/EG.IMP.CONS.ZS?locations=IT Energy imports, net (% of energy use)] data.worldbank.org</ref> <ref name="euronuclear">[https://web.archive.org/web/20160603224015/http://www.euronuclear.org/e-news/e-news-24/italy.htm Past and present nuclear industrial situation in Italy] www.euronuclear.org</ref> <ref name="iea">[https://web.archive.org/web/20171013133434/http://www.iea.org/publications/freepublications/publication/KeyWorld2016.pdf Key world energy statistics 2016] www.iea.org</ref> <ref name="eniscuola">[http://www.eniscuola.net/en/argomento/natural-gas1/extraction-and-distribution1/natural-gas-in-italy/ Natural gas in Italy] www.eniscuola.net</ref> <ref name="terna">[http://download.terna.it/terna/0000/0525/78.pdf TERNA Group → General data → Population, income and energy consumption in Italy] download.terna.it</ref> <ref name="Fibonacci">[https://www.britannica.com/biography/Leonardo-Pisano Leonardo Pisano – Italian mathematician] www.britannica.com</ref> <ref name="optometrists">[https://web.archive.org/web/20170110102304/http://www.college-optometrists.org/en/college/museyeum/online_exhibitions/spectacles/invention.cfm The invention of spectacles] www.college-optometrists.org</ref> <ref name="teadusrevolutsioon">[http://www.sparknotes.com/history/european/scientificrevolution/section7.rhtml The Scientific Revolution (1550–1700)] www.sparknotes.com</ref> <ref name="abyss">[https://web.archive.org/web/20170509230301/http://abyss.uoregon.edu/~js/glossary/galileo.html Galileo Galilei] abyss.uoregon.edu</ref> <ref name="Torricelli">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3768090/ Torricelli and the Ocean of Air: The First Measurement of Barometric Pressure] www.ncbi.nlm.nih.gov</ref> <ref name="Cardan">[http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Cardan.html Girolamo Cardano] /www-history.mcs.st-andrews.ac.uk</ref> <ref name="italianlegacy">[https://web.archive.org/web/20170113010336/http://www.italianlegacy.com/famous-italian-scientists.html Famous Italian Scientists] www.italianlegacy.com</ref> <ref name="Volta">"Alessandro Volta." Famous Scientists. famousscientists.org. 28 Jul. 2014. Web. 1/10/2017 <www.famousscientists.org/alessandro-volta/></ref> <ref name="Avogadro">[https://web.archive.org/web/20150308143008/http://mrcauseysworld.com/chemistry/atomic_mass.html Relative Atomic Mass] mrcauseysworld.com</ref> <ref name="Cannizzaro">[https://www.chemheritage.org/historical-profile/stanislao-cannizzaro "Stanislao Cannizzaro"] Chemical Heritage Foundation, www.chemheritage.org</ref> <ref name="Golgi">"Life and Discoveries of Camillo Golgi". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1906/golgi-article.html></ref> <ref name="Marconi">"Guglielmo Marconi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 10 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1909/marconi-bio.html></ref> <ref name="Fermi">"Enrico Fermi – Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2014. Web. 11 Jan 2017. <http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1938/fermi-bio.html></ref> <ref name="cia">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/it.html |pealkiri=CIA factbook |vaadatud=2011-01-21 |arhiivimisaeg=2017-07-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170709111211/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/it.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="President">[http://www.difesa.it/EN/President_of_the_Italian_Republic/Pagine/Biografia.aspx President of the Italian Republic] www.difesa.it</ref> <ref name="Trasporto-aereo">[https://www.istat.it/it/files/2015/12/Trasporto-aereo.pdf?title=Trasporto+aereo+-+04%2Fdic%2F2015+-+Testo+integrale+e+nota+metodologica.pdf Il Trasporto Aereo in Italia, anno 2014] www.istat.it</ref> <ref name="sõjaväeteenistus">{{cite web |url=http://www.camera.it/parlam/leggi/04226l.htm |title=Law n°226 of&nbsp;August 23, 2004 |publisher=Camera.it |accessdate=13.07.2012 |archive-date=17.01.2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130117013103/http://www.camera.it/parlam/leggi/04226l.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="armedforces">[http://www.armedforces.co.uk/Europeandefence/edcountries/countryitaly.htm Italy Armed Forces] www.armedforces.co.uk</ref> <ref name="nrdc">{{cite web|url=http://www.nrdc.org/nuclear/euro/euro_pt1.pdf|title=NRDC: U.S. Nuclear Weapons in Europe – part 1|format=PDF|year=2005|accessdate=30.05.2011|author=Hans M. Kristensen / Natural Resources Defense Council|archive-date=1.01.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20110101060355/http://www.nrdc.org/nuclear/euro/euro_pt1.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="rocznikbezpieczenstwa">[https://web.archive.org/web/20170203075355/http://www.rocznikbezpieczenstwa.dsw.edu.pl/fileadmin/user_upload/wydawnictwo/RBM/RBM_artykuly/2006_6.pdf Italian Navy in Somalia, a Peacekeeping Operation and an Operational Test: January 1991–March 1995 (pdf)] www.rocznikbezpieczenstwa.dsw.edu.pl</ref> <ref name="carabinieri">{{cite web|url=http://www.carabinieri.it/Internet/Multilingua/EN/GoverningBodies/|title=The Carabinieri Force is linked to the Ministry of Defence|publisher=Carabinieri|accessdate=14.05.2010}}</ref> <ref name="understandingitaly-health">[http://www.understandingitaly.com/profile-content/health.html Italian National Health Service] www.understandingitaly.com</ref> <ref name="justlanded">[https://web.archive.org/web/20161027054727/https://www.justlanded.com/english/Italy/Italy-Guide/Health/The-National-Health-Service The National Health Service → The public health system in Italy] www.justlanded.com</ref> <ref name="eahm">[https://web.archive.org/web/20161117041442/http://www.eahm.eu.org/page/show/slug/the-italian-healthcare-system/category/italy The Italian Healthcare System] www.eahm.eu.org</ref> <ref name="italiantribune-health">[http://www.italiantribune.com/italy-second-healthiest-country-in-the-world/ Italy – Second Healthiest Country in the World] www.italiantribune.com</ref> <ref name="who">[http://www.who.int/gho/publications/world_health_statistics/2016/en/ World Health Statistics 2016: Monitoring health for the SDGs] www.who.int</ref> <ref name="oecd-health">[http://www.oecd.org/els/health-systems/Briefing-Note-ITALY-2014.pdf OECD Health Statistics 2014. How does Italy compare?] www.oecd.org</ref> <ref name="europe-cities">[https://web.archive.org/web/20170218063536/http://www.europe-cities.com/destinations/italy/health/ Healthcare in Italy] www.europe-cities.com</ref> <ref name="topuniversities">[https://www.topuniversities.com/blog/10-oldest-universities-world 10 of the Oldest Universities in the World] www.topuniversities.com</ref> <ref name="cnr">[https://www.cnr.it/en/about-us Consiglio Nazionale delle Ricerche → About us] www.cnr.it</ref> <ref name="lincei">[http://www.lincei.it/ Accademia Nazionale dei Lincei] www.lincei.it</ref> <ref name="Research">[http://www.istat.it/en/archive/192836 Research and development in Italy] www.istat.it</ref> <ref name="homininid">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0012821X11003086 First dated human occupation of Italy at ~ 0.85 Ma during the late Early Pleistocene climate transition] www.sciencedirect.com</ref> <ref name="Neandertaallased">[http://www.thelocal.it/20151104/italy-dates-its-first-neanderthal-to-250k-years-ago Italy's first Neanderthal dates back 250,000 years] www.thelocal.it</ref> <ref name="nüüdisinimene">[http://www.nytimes.com/2011/11/03/science/fossil-teeth-put-humans-in-europe-earlier-than-thought.html?scp=1&sq=kents%20cavern&st=cse Fossil Teeth Put Humans in Europe Earlier Than Thought] www.nytimes.com</ref> <ref name="Keraamika">Liviu Giosan, Dorian Q. Fuller, Kathleen Nicoll, Rowan K. Flad, Peter D. Clift (2013). "Climates, Landscapes, and Civilizations", ISBN 9780875904887.</ref> <ref name="Stentinello">[https://www.um.edu.mt/library/oar/handle/123456789/14898 The Neolithic: the Stentinello culture – University of Malta] www.um.edu.mt</ref> <ref name="Lagozza">[http://oxfordindex.oup.com/view/10.1093/oi/authority.20110803100047881 Lagozza Culture] oxfordindex.oup.com</ref> <ref name="Remedello">J. P. Mallory, Douglas Q. Adams (1997). "Encyclopedia of Indo-European Culture". Fitzroy Dearborn Publishers, lk 482. ISBN 978-1-884964-98-5</ref> <ref name="LTkuni1500">CTI Reviews (2016). "Western Civilization, to 1500: Civilizations, Western culture".</ref> <ref name="Wijngaarden">Gert Jan van Wijngaarden, ''Use and Appreciation of Mycenaean Pottery in the Levant, Cyprus and Italy (1600–1200 B.C.): The Significance of Context'', Amsterdam Archaeological Studies, Amsterdam University Press, 2001</ref> <ref name="initaly">[https://web.archive.org/web/20160303232215/http://www.initaly.com/regions/classic/greek.htm Greek Italy: A Roadmap] www.initaly.com</ref> <ref name="phoenicia">[http://phoenicia.org/colonies.html Phoenician Colonies] phoenicia.org</ref> <ref name="Traianus">[http://www.crystalinks.com/trajan.html Trajan] www.crystalinks.com</ref> <ref name="theancientworld">[https://web.archive.org/web/20161226022808/http://theancientworld.net/civ/roman_empire.html The World of the Ancient Romans] theancientworld.net</ref> <ref name="Heather">Peter J. Heather (2014) "The Restoration of Rome: Barbarian Popes and Imperial Pretenders". Oxford University Press, lk 166. ISBN 978-0199368518.</ref> <ref name="historyfiles">[http://www.historyfiles.co.uk/KingListsEurope/ItalyKingdom.htm European Kingdoms → Italian Peninsula] www.historyfiles.co.uk</ref> <ref name="entsyklopeedia-ajalugu">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/itaalia_ajalugu1 Eesti Entsüklopeedia → Itaalia ajalugu] entsyklopeedia.ee</ref> <ref name="lostislamichistory">[http://lostislamichistory.com/muslim-sicily-part-1/ Muslim Sicily Part 1: The Rise and Fall of Islam in Italy] lostislamichistory.com</ref> <ref name="normannid">[https://mediaevalmusings.wordpress.com/2013/01/08/under-the-heel-of-the-boot-the-normans-in-southern-italy/ Under the Heel of the Boot: The Normans in Southern Italy] mediaevalmusings.wordpress.com</ref> <ref name="historyworld-lk2">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?ParagraphID=glq History of Italy → Page 2] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk3">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2698&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 3] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk4">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2699&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 4] www.historyworld.net</ref> <ref name="historyworld-lk5">[http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?groupid=2701&HistoryID=ac52&gtrack=pthc History of Italy → Page 5] www.historyworld.net</ref> <ref name="arhitektuur">[http://www.safaritheglobe.com/italy/culture/architecture/ Architecture of Italy] www.safaritheglobe.com</ref> <ref name="Romaani maalikunst">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/romanesque-painting-italy.htm Romanesque Painting: Italy] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="scholastic">[http://www.scholastic.com/browse/article.jsp?id=3753882 Italian Art and Architecture] www.scholastic.com</ref> <ref name="Gooti maalikunst">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/gothic.htm Gothic Art] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Giotto">[http://www.visual-arts-cork.com/old-masters/giotto.htm Giotto] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Vararenessanss">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/early-renaissance-painting.htm Early Renaissance Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="Hamil">{{cite book|last=Hamil|first=Sean|title=Managing football : an international perspective|year=2010|publisher=Elsevier/Butterworth-Heinemann|location=Amsterdam|isbn=1-85617-544-8|page=285|edition=1st ed., dodr.|last2=Chadwick|first2=Simon}}</ref> <ref name="Masaccio">[https://web.archive.org/web/20170619153528/http://www.initaly.com/regions/tuscany/masaccioalbm.htm Masaccio, Florence's "Sloppy" Genius] www.initaly.com</ref> <ref name="fifa">[https://web.archive.org/web/20190323204325/https://www.fifa.com/fifa-tournaments/archive/worldcup/index.html FIFA World Cup™ Archive] www.fifa.com</ref> <ref name="Kõrgrenessanss">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/high-renaissance-painting.htm High Renaissance Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="indigoguide">[http://www.indigoguide.com/italy/food.htm Italy's Food & Drink – the History of Italian Cooking] www.indigoguide.com</ref> <ref name="Barokk">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/baroque-painting.htm Baroque Painting] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="top10sports">[https://web.archive.org/web/20151026104254/http://www.top10-italy.com/2012/01/03/top-10-sports-in-italy/ Top 10 Sports in Italy] www.top10-italy.com</ref> <ref name="futurism">[http://www.visual-arts-cork.com/history-of-art/futurism.htm Futurism in Italy 1909–1914] www.visual-arts-cork.com</ref> <ref name="jmu">[http://www.jmu.edu/italiano/sports.shtml Italian sports] www.jmu.edu</ref> <ref name="Rosen">{{cite web|title=''Poetry and Drama: Literary Terms and Concepts.''|publisher=The Rosen Publishing Group|date=2011|url=https://books.google.com/books?id=LHA_SydyKOYC&pg=PA39&dq|accessdate=18.10.2011}}</ref> <ref name="britannica">[https://www.britannica.com/art/dolce-stil-nuovo ''Dolce stil nuovo''] www.britannica.com</ref> <ref name="Britannica-Shakespeare">{{cite web| title = Giovanni Boccaccio: The Decameron.| publisher = [[Encyclopædia Britannica]]| location = | date = | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/70836/Giovanni-Boccaccio/755/The-Decameron | accessdate = 18.12.2013}}</ref> <ref name="Nobel-kirjandus">{{cite web|url=http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/|title=All Nobel Prizes in Literature |publisher=Nobelprize.org |accessdate=30.05.2011}}</ref> <ref name="italianlegacy-muusika">[https://web.archive.org/web/20170608103815/http://www.italianlegacy.com/italian-music-1.html Italian Music] www.italianlegacy.com</ref> <ref name="yourguidetoitaly">[https://web.archive.org/web/20170528182231/http://www.yourguidetoitaly.com/italian-music.html Italian music] www.yourguidetoitaly.com</ref> <ref name="Moroder">[https://www.theguardian.com/music/australia-culture-blog/2014/may/29/giorgio-moroder-10-groundbreaking-tunes Giorgio Moroder: 10 groundbreaking tunes] www.theguardian.com</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} {{Commonskat-tekstina}} {{Vikitsitaadid-tekstina}} {{ELriigid}} {{Euroopariigid}} {{NATOriigid}} {{koord|type=country |region=IT}} {{Head artiklid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Vahemere maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Itaalia| ]] na7m57547t6ejwvcadavnqhnbwdzs2p 0 4554 7193269 6410682 2026-07-15T08:33:27Z Velirand 67997 /* Sündinud */ 7193269 wikitext text/x-wiki 7193271 7193269 2026-07-15T08:34:19Z Velirand 67997 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7193269|7193269]], mille tegi [[Special:Contributions/Velirand|Velirand]] ([[User talk:Velirand|arutelu]]) 7193271 wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''15. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 196. ([[liigaasta]]l 197.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 2. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1784]] – [[pearaharahutused]]. [[Puuaiasõda]]: [[Räpina]]s toimunud kokkupõrge talurahva ja nende korralekutsumiseks kohale toodud sõjaväeosade vahel. *[[1814]] – Tartus alustab tegutsemist [[Tartu Ülikool]]i õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi [[Akadeemiline Musse]].<ref name="Kronoloogia, 2007: 118">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 118</ref> * [[1880]] – asutati eesti esimene naisorganisatsioon [[Eesti Aleksandri-komitee]] Tallinna naisabikomitee, mille eesotsas oli [[Lydia Koidula]] õde [[Eugenie Rosenthal]].<ref name="Kronoloogia, 2007:148"/> * [[1917]] – {{kas|[[Venemaa Ajutine Valitsus]] andis välja [[aleviseadus]]e, millega loodi uut liiki [[haldusüksus]]ed – [[alev]]id.}} * [[1917]] – Tallinnas [[Estonia teatri saal]]is kogunes [[Tallinna Eesti Liit|Tallinna Eesti Liidu]] (esimees [[Jüri Vilms]]) eestvedamisel kokku ülemaaline rahvaasemike kongress ehk [[rahvakongress]].<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref> Kongressi eesmärk oli lahendada {{kas|[[Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu]]}} valimiste ja [[kubermangukomissar]]i võimukriis.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> Kongressil osales 800 esindajat, ent erimeelsuste tõttu kongress lõhenes ja [[vasakpoolsus|vasak]] tiib, kes jäi vähemusse, lahkus.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1917]] – [[Narva Seltskondlik Komitee]] viis läbi rahvaküsitluse [[Narva]] haldusliku kuulumise osas.<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Küsitluse tulemused näitasid, et enamik küsitletutest pooldas Narva ja selle ümbruse eraldumist [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnast]] ja ühtlasi loodava [[Narva maakond|Narva maakonna]] kuulumist Eestimaa kubermangu koosseisu<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1945]] – [[usukultusasjade volinik]] Johannes Kivi teatas, et kiriku ja vaimuliku puudumise tõttu jäävad registreerimata [[Tallinna Pauluse kogudus|Tallinna Pauluse]], [[Tallinna Niguliste kogudus|Tallinna Niguliste]], [[Pärnu Niguliste kogudus|Pärnu Niguliste]], [[Tartu Maarja kogudus|Tartu Pauluse II]] ja [[Tartu Maarja kogudus|Tartu Maarja II kogudus]]. ===Maailmas=== *[[668]] – [[19. juuli|15. juulil]] uputati [[Siracusa|Sürakuusas]] Bütsantsi keiser [[Constans II]], kes parajasti pesi end vannis.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> *[[1099]] – [[Esimene ristisõda]]: Ristisõdijad vallutasid [[Jeruusalemm]]a. *[[1795]] – "[[Marseljees]]" kuulutati ametlikult [[Prantsusmaa]] [[riigihümn]]iks. *[[1922]] – moodustati [[Jaapani Kommunistlik Partei]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.jpri.org/publications/workingpapers/wp67.html |vaadatud=2015-07-14 |arhiivimisaeg=2016-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160805094152/http://www.jpri.org/publications/workingpapers/wp67.html |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[1965]] – [[USA]] kosmoselaev [[Mariner IV (kosmoselaev)|Mariner IV]] saatis [[Maa (planeet)|Maa]]le esimesed lähifotod [[Marss|Marsist]]. *[[1999]] – [[Hiina]] teatas, et on leiutanud oma [[Neutronipomm|neutronipommi]], avalikustades [[USA]] tuumaspionaažisüüdistuse peale pretsedenditult oma tuumaarsenali. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 15. juulil}} * [[1606]] – [[Rembrandt]], hollandi kunstnik * [[1886]] – [[Karl Parts]], [[Eesti]] sõjaväelane ja [[Vabadussõda|Vabadussõja]] väejuht * [[1905]] – [[Gerhard Kõrb]], Eesti riigiametnik * [[1919]] – [[Iris Murdoch]], iiri kirjanik * [[1926]] – [[Leopoldo Galtieri]], Argentina kindral ja diktaator * [[1949]] – [[Carl Bildt]], Rootsi poliitik * [[1953]] – [[Jean-Bertrand Aristide]], Haiti poliitik * [[1961]] – [[Forest Whitaker]], ameerika näitleja * [[1965]] – [[Raivo E. Tamm]], eesti näitleja * [[1969]] – [[Toomas Vavilov]], eesti klarnetist ja dirigent * [[1973]] – [[Brian Austin Green]], ameerika näitleja * [[1976]] – [[Diane Kruger]], saksa filminäitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 15. juulil}} * [[668]] – [[Constans II|Constans II,]] [[Bütsants|Bütsantsi]] keiser [[641]]–[[668]]<ref name=":0"/> * [[1904]] – [[Anton Tšehhov]], vene kirjanik * [[1929]] – [[Hugo von Hofmannsthal]], Austria kirjanik * [[1974]] – [[Gert Helbemäe]], eesti kirjanik * [[1990]] – [[Oleg Kagan]], Vene viiuldaja * [[2020]] – [[Kaalu Kirme]], eesti kunstiteadlane == Pühad == *... == Nimepäev == * Eestis – [[Ragne]], [[Raina]], [[Raine]], [[Raini]] == Ilmarekordid == *[[2010]] – aasta kõrgeim õhutemperatuur [[Eesti]]s ([[Narva-Jõesuu]], +33,7 °C). Eelmine rekord oli registreeritud [[13. juuli]]l.<ref>[http://rus.postimees.ee/?id=288019 В Нарва-Йыэсуу установлен рекорд жары этого лета], Postimees.ru, 15.07.2010</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:148">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 15]] 72pbqcy231i5bsaayylzcvzpd0nr883 7193275 7193271 2026-07-15T08:38:08Z Velirand 67997 /* Surnud */ 7193275 wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''15. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 196. ([[liigaasta]]l 197.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 2. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1784]] – [[pearaharahutused]]. [[Puuaiasõda]]: [[Räpina]]s toimunud kokkupõrge talurahva ja nende korralekutsumiseks kohale toodud sõjaväeosade vahel. *[[1814]] – Tartus alustab tegutsemist [[Tartu Ülikool]]i õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi [[Akadeemiline Musse]].<ref name="Kronoloogia, 2007: 118">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 118</ref> * [[1880]] – asutati eesti esimene naisorganisatsioon [[Eesti Aleksandri-komitee]] Tallinna naisabikomitee, mille eesotsas oli [[Lydia Koidula]] õde [[Eugenie Rosenthal]].<ref name="Kronoloogia, 2007:148"/> * [[1917]] – {{kas|[[Venemaa Ajutine Valitsus]] andis välja [[aleviseadus]]e, millega loodi uut liiki [[haldusüksus]]ed – [[alev]]id.}} * [[1917]] – Tallinnas [[Estonia teatri saal]]is kogunes [[Tallinna Eesti Liit|Tallinna Eesti Liidu]] (esimees [[Jüri Vilms]]) eestvedamisel kokku ülemaaline rahvaasemike kongress ehk [[rahvakongress]].<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref> Kongressi eesmärk oli lahendada {{kas|[[Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu]]}} valimiste ja [[kubermangukomissar]]i võimukriis.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> Kongressil osales 800 esindajat, ent erimeelsuste tõttu kongress lõhenes ja [[vasakpoolsus|vasak]] tiib, kes jäi vähemusse, lahkus.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1917]] – [[Narva Seltskondlik Komitee]] viis läbi rahvaküsitluse [[Narva]] haldusliku kuulumise osas.<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Küsitluse tulemused näitasid, et enamik küsitletutest pooldas Narva ja selle ümbruse eraldumist [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnast]] ja ühtlasi loodava [[Narva maakond|Narva maakonna]] kuulumist Eestimaa kubermangu koosseisu<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1945]] – [[usukultusasjade volinik]] Johannes Kivi teatas, et kiriku ja vaimuliku puudumise tõttu jäävad registreerimata [[Tallinna Pauluse kogudus|Tallinna Pauluse]], [[Tallinna Niguliste kogudus|Tallinna Niguliste]], [[Pärnu Niguliste kogudus|Pärnu Niguliste]], [[Tartu Maarja kogudus|Tartu Pauluse II]] ja [[Tartu Maarja kogudus|Tartu Maarja II kogudus]]. ===Maailmas=== *[[668]] – [[19. juuli|15. juulil]] uputati [[Siracusa|Sürakuusas]] Bütsantsi keiser [[Constans II]], kes parajasti pesi end vannis.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> *[[1099]] – [[Esimene ristisõda]]: Ristisõdijad vallutasid [[Jeruusalemm]]a. *[[1795]] – "[[Marseljees]]" kuulutati ametlikult [[Prantsusmaa]] [[riigihümn]]iks. *[[1922]] – moodustati [[Jaapani Kommunistlik Partei]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.jpri.org/publications/workingpapers/wp67.html |vaadatud=2015-07-14 |arhiivimisaeg=2016-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160805094152/http://www.jpri.org/publications/workingpapers/wp67.html |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[1965]] – [[USA]] kosmoselaev [[Mariner IV (kosmoselaev)|Mariner IV]] saatis [[Maa (planeet)|Maa]]le esimesed lähifotod [[Marss|Marsist]]. *[[1999]] – [[Hiina]] teatas, et on leiutanud oma [[Neutronipomm|neutronipommi]], avalikustades [[USA]] tuumaspionaažisüüdistuse peale pretsedenditult oma tuumaarsenali. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 15. juulil}} * [[1606]] – [[Rembrandt]], hollandi kunstnik * [[1886]] – [[Karl Parts]], [[Eesti]] sõjaväelane ja [[Vabadussõda|Vabadussõja]] väejuht * [[1905]] – [[Gerhard Kõrb]], Eesti riigiametnik * [[1919]] – [[Iris Murdoch]], iiri kirjanik * [[1926]] – [[Leopoldo Galtieri]], Argentina kindral ja diktaator * [[1949]] – [[Carl Bildt]], Rootsi poliitik * [[1953]] – [[Jean-Bertrand Aristide]], Haiti poliitik * [[1961]] – [[Forest Whitaker]], ameerika näitleja * [[1965]] – [[Raivo E. Tamm]], eesti näitleja * [[1969]] – [[Toomas Vavilov]], eesti klarnetist ja dirigent * [[1973]] – [[Brian Austin Green]], ameerika näitleja * [[1976]] – [[Diane Kruger]], saksa filminäitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 15. juulil}} * [[668]] – [[Constans II|Constans II,]] [[Bütsants|Bütsantsi]] keiser [[641]]–[[668]]<ref name=":0"/> * [[1904]] – [[Anton Tšehhov]], vene kirjanik * [[1929]] – [[Hugo von Hofmannsthal]], Austria kirjanik * [[1974]] – [[Gert Helbemäe]], eesti kirjanik * [[1990]] – [[Oleg Kagan]], Vene viiuldaja * [[2020]] – [[Kaalu Kirme]], eesti kunstiteadlane * [[2026]] – [[Toomas Paul]], eesti kiriku- ja kultuuriloolane ning luterlik vaimulik == Pühad == *... == Nimepäev == * Eestis – [[Ragne]], [[Raina]], [[Raine]], [[Raini]] == Ilmarekordid == *[[2010]] – aasta kõrgeim õhutemperatuur [[Eesti]]s ([[Narva-Jõesuu]], +33,7 °C). Eelmine rekord oli registreeritud [[13. juuli]]l.<ref>[http://rus.postimees.ee/?id=288019 В Нарва-Йыэсуу установлен рекорд жары этого лета], Postimees.ru, 15.07.2010</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:148">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 15]] h4a7uyg2oqya1b2uf40u21xe1gskch1 7193321 7193275 2026-07-15T10:02:09Z Velirand 67997 /* Surnud */ 7193321 wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''15. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 196. ([[liigaasta]]l 197.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 2. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1784]] – [[pearaharahutused]]. [[Puuaiasõda]]: [[Räpina]]s toimunud kokkupõrge talurahva ja nende korralekutsumiseks kohale toodud sõjaväeosade vahel. *[[1814]] – Tartus alustab tegutsemist [[Tartu Ülikool]]i õppejõudude ja üliõpilaste ajaviiteklubi [[Akadeemiline Musse]].<ref name="Kronoloogia, 2007: 118">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 118</ref> * [[1880]] – asutati eesti esimene naisorganisatsioon [[Eesti Aleksandri-komitee]] Tallinna naisabikomitee, mille eesotsas oli [[Lydia Koidula]] õde [[Eugenie Rosenthal]].<ref name="Kronoloogia, 2007:148"/> * [[1917]] – {{kas|[[Venemaa Ajutine Valitsus]] andis välja [[aleviseadus]]e, millega loodi uut liiki [[haldusüksus]]ed – [[alev]]id.}} * [[1917]] – Tallinnas [[Estonia teatri saal]]is kogunes [[Tallinna Eesti Liit|Tallinna Eesti Liidu]] (esimees [[Jüri Vilms]]) eestvedamisel kokku ülemaaline rahvaasemike kongress ehk [[rahvakongress]].<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 184</ref> Kongressi eesmärk oli lahendada {{kas|[[Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu]]}} valimiste ja [[kubermangukomissar]]i võimukriis.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> Kongressil osales 800 esindajat, ent erimeelsuste tõttu kongress lõhenes ja [[vasakpoolsus|vasak]] tiib, kes jäi vähemusse, lahkus.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1917]] – [[Narva Seltskondlik Komitee]] viis läbi rahvaküsitluse [[Narva]] haldusliku kuulumise osas.<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Küsitluse tulemused näitasid, et enamik küsitletutest pooldas Narva ja selle ümbruse eraldumist [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnast]] ja ühtlasi loodava [[Narva maakond|Narva maakonna]] kuulumist Eestimaa kubermangu koosseisu<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1945]] – [[usukultusasjade volinik]] Johannes Kivi teatas, et kiriku ja vaimuliku puudumise tõttu jäävad registreerimata [[Tallinna Pauluse kogudus|Tallinna Pauluse]], [[Tallinna Niguliste kogudus|Tallinna Niguliste]], [[Pärnu Niguliste kogudus|Pärnu Niguliste]], [[Tartu Maarja kogudus|Tartu Pauluse II]] ja [[Tartu Maarja kogudus|Tartu Maarja II kogudus]]. ===Maailmas=== *[[668]] – [[19. juuli|15. juulil]] uputati [[Siracusa|Sürakuusas]] Bütsantsi keiser [[Constans II]], kes parajasti pesi end vannis.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> *[[1099]] – [[Esimene ristisõda]]: Ristisõdijad vallutasid [[Jeruusalemm]]a. *[[1795]] – "[[Marseljees]]" kuulutati ametlikult [[Prantsusmaa]] [[riigihümn]]iks. *[[1922]] – moodustati [[Jaapani Kommunistlik Partei]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.jpri.org/publications/workingpapers/wp67.html |vaadatud=2015-07-14 |arhiivimisaeg=2016-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160805094152/http://www.jpri.org/publications/workingpapers/wp67.html |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[1965]] – [[USA]] kosmoselaev [[Mariner IV (kosmoselaev)|Mariner IV]] saatis [[Maa (planeet)|Maa]]le esimesed lähifotod [[Marss|Marsist]]. *[[1999]] – [[Hiina]] teatas, et on leiutanud oma [[Neutronipomm|neutronipommi]], avalikustades [[USA]] tuumaspionaažisüüdistuse peale pretsedenditult oma tuumaarsenali. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 15. juulil}} * [[1606]] – [[Rembrandt]], hollandi kunstnik * [[1886]] – [[Karl Parts]], [[Eesti]] sõjaväelane ja [[Vabadussõda|Vabadussõja]] väejuht * [[1905]] – [[Gerhard Kõrb]], Eesti riigiametnik * [[1919]] – [[Iris Murdoch]], iiri kirjanik * [[1926]] – [[Leopoldo Galtieri]], Argentina kindral ja diktaator * [[1949]] – [[Carl Bildt]], Rootsi poliitik * [[1953]] – [[Jean-Bertrand Aristide]], Haiti poliitik * [[1961]] – [[Forest Whitaker]], ameerika näitleja * [[1965]] – [[Raivo E. Tamm]], eesti näitleja * [[1969]] – [[Toomas Vavilov]], eesti klarnetist ja dirigent * [[1973]] – [[Brian Austin Green]], ameerika näitleja * [[1976]] – [[Diane Kruger]], saksa filminäitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 15. juulil}} * [[668]] – [[Constans II|Constans II,]] [[Bütsants|Bütsantsi]] keiser [[641]]–[[668]]<ref name=":0"/> * [[1904]] – [[Anton Tšehhov]], vene kirjanik * [[1929]] – [[Hugo von Hofmannsthal]], Austria kirjanik * [[1974]] – [[Gert Helbemäe]], eesti kirjanik * [[1990]] – [[Oleg Kagan]], Vene viiuldaja * [[2020]] – [[Kaalu Kirme]], eesti kunstiteadlane * [[2026]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane == Pühad == *... == Nimepäev == * Eestis – [[Ragne]], [[Raina]], [[Raine]], [[Raini]] == Ilmarekordid == *[[2010]] – aasta kõrgeim õhutemperatuur [[Eesti]]s ([[Narva-Jõesuu]], +33,7 °C). Eelmine rekord oli registreeritud [[13. juuli]]l.<ref>[http://rus.postimees.ee/?id=288019 В Нарва-Йыэсуу установлен рекорд жары этого лета], Postimees.ru, 15.07.2010</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007:148">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 148</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 15]] 38ggoqxb9px44cmv5rlsxyb2l2hblh7 0 4915 7193035 6945842 2026-07-14T18:13:13Z Taivo 268 ei ole tähelepanuväärne 7193035 wikitext text/x-wiki {{Juulikalender}} '''26. juuli''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 207. ([[liigaasta]]l 208.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 13. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1802]] – [[Eestimaa rüütelkonna maapäev]] vastu võttis Tallorahwa Seaduse ehk regulatiivi algusega "[[Iggaüks]]...", millega [[talupoeg]] sai [[vallasvara]]le [[omandiõigus]]e ja talukoha põlise kasutamise õiguse [[jätkusuutlik]]ul talupidamisel. Otsustati asutada [[vallakohus|valla-]] ja [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtud]]. * [[1931]] – avati [[Lohusuu lahingu mälestussammas]] *[[1940]] – avaldati esimene riigistamisnimistu, kus oli märgitud 103 panka ja 487 tööstusettevõtet.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1944]] – Nõukogude väed vallutasid [[Narva]], algas [[II maailmasõda|II maailmasõja]] [[Sinimägede lahing|Sinimägede tõrjelahing]] pealetungivate Nõukogude vägede ja [[Saksa armee]] rahvusvaheliste üksuste vahel. * [[1978]] – Karl Vaino sai [[EKP Keskkomitee esimene sekretär|EKP Keskkomitee esimeseks sekretäriks]]<ref>{{Netiviide |url=http://eesti-ajalugu.webs.com/eestiajaluguiv.htm |pealkiri=Eesti ajalugu IV - Eesti ajalugu<!-- Bot generated title --> |vaadatud=2016-05-20 |arhiivimisaeg=2017-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170909185627/http://eesti-ajalugu.webs.com/eestiajaluguiv.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>, vahetades välja [[Johannes Käbin]]i, kellest sai [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium|Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi]] esimees. * [[1994]] – [[Moskva]]s allkirjastasid [[Eesti president]] [[Lennart Meri]] ja [[Venemaa president]] [[Boriss Jeltsin]] nn [[juulilepped]] Vene sõjaväe lahkumise kohta Eestist. ===Maailmas=== * [[811]] – [[Pliska lahing]], [[Bütsants]]i suurimaid sõjalisi kaotusi. *[[1139]] – pärast [[Ourique lahing]]ut sai [[Portugal]] [[Leóni kuningriik|Leóni kuningriigist]] sõltumatuks, esimeseks kuningaks kuulutati senine [[Portugal]]i krahv [[Afonso Henriques]]. *[[1581]] – [[Madalmaad]]e põhjaprovintsid kuulutasid end [[Hispaania]]st sõltumatuks. *[[1847]] – [[Libeeria]] kuulutas välja iseseisvuse. *[[1887]] – [[Ludwig Zamenhof]] avaldas esimese [[esperanto]]keelse raamatu. *[[1891]] – [[Prantsusmaa]] liidendas [[Tahiti]]. *[[1908]] – [[USA]]-s loodi Föderaalne Juurdlusbüroo ([[FBI]]). *[[1936]] – [[teljeriigid]] otsustasid sekkuda [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõtta]]. *[[1947]] – USA-s loodi Luure Keskagentuur ([[CIA]]). *[[1956]] – [[Egiptus]]e president [[Gamal Abdel Nasser]] natsionaliseeris [[Suessi kanal]]i. *[[1969]] – [[Apollo 11]] maandumiskapsliga jõudis Maale esimese kogusena 20,9&nbsp;kg Kuu kivimeid. *[[2005]] – [[NASA]] jätkas kosmosesüstiku lende: pärast [[kosmosesüstiku Columbia katastroof]]i startis [[kosmosesüstik Discovery]] missioonile [[STS-114]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 26. juulil}} * [[1796]] – [[Camille Corot]], prantsuse maalikunstnik * [[1841]] – [[Carl Robert Jakobson]], [[eesti]] ühiskonnategelane * [[1842]] – [[Alfred Marshall]], inglise majandusteadlane * [[1855]] – [[Ferdinand Tönnies]], saksa sotsioloog * [[1856]] – [[George Bernard Shaw]], iiri päritolu ingliskeelne kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaat * [[1869]] – [[Martin Andersen Nexø]], taani kirjanik * [[1880]] – [[Karel Farský]], tšehhi vaimulik * [[1885]] – [[André Maurois]], prantsuse kirjanik * [[1894]] – [[Aldous Huxley]], inglise kirjanik * [[1939]] – [[Enn Kose]], eesti näitleja ja teatrijuht * [[1941]] – [[Aavo-Valdur Mikelsaar]], eesti meditsiinigeneetik * [[1943]] – [[Mick Jagger]], inglise muusik ([[Rolling Stones]]) * [[1945]] – [[Helen Mirren]], briti näitleja * [[1947]] – [[Raivo Peäske]], flötist * [[1949]] – [[Thaksin Shinawatra]], Tai poliitik ja ettevõtja *[[1949]] – [[Roger Meddows Taylor]], [[Queen]]i trummar * [[1955]] – [[Arne Järvesaar]], eesti näitleja * 1955 – [[Asif Ali Zardari]], Pakistani poliitik * [[1957]] – [[Mati Kadak]], eesti kohtutäitur * [[1960]] – [[Riina Pikani]], eesti pianist * [[1963]] – [[Torgny Mogren]], rootsi murdmaasuusataja * [[1964]] – [[Sandra Bullock]], ameerika näitleja * [[1967]] – [[Jason Statham]], briti näitleja * [[1972]] – [[Indrek Sei]], eesti ujuja == Surnud == {{vaata|Surnud 26. juulil}} *[[1907]] – [[Jakob Tamm]], eesti luuletaja *[[1925]] – [[Gottlob Frege]], saksa matemaatik, loogik ja filosoof *[[1941]] – [[Benjamin Whorf]], ameerika keeleteadlane *[[1952]] – [[Eva Perón]], Argentina presidendi [[Juan Perón]]i abikaasa ja filminäitleja *[[2012]] – [[Mary Tamm]], eesti päritolu inglise näitleja *[[2015]] – [[Vassili Pitšul]], vene filmilavastaja *[[2020]] – [[Olivia de Havilland]], Briti-Ameerika näitleja *[[2023]] – [[Sinéad O'Connor]], iiri laulja ja laulukirjutaja *[[2024]] – [[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja stsenarist == Pühad == *[[eesti rahvakalender|Eesti rahvakalendris]] on [[annepäev]]. == Nimepäev == * Eestis – [[Anete]], [[Anita]], [[Ann]], [[Anna (eesnimi)|Anna]], [[Anne (eesnimi)|Anne]], [[Anneli]], [[Anni]], [[Annika]], [[Anu (eesnimi)|Anu]] == Ilmarekordid == *[[2010]] – kõrgeim õhutemperatuur [[Moskva]]s (+37,2 °C). Eelmine rekord (+36,8 °C) oli registreeritud [[1920]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20100727202123/http://www.dzd.ee/?id=292007 В Москве побит абсолютный температурный рекорд], Dzd.ee, 26.07.2010</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Juuli 26]] rkluqm71jpb3esj6eodyu46l6hp11lq 0 5671 7193189 7183067 2026-07-15T04:34:17Z Avjoska 1538 /* B */ 7193189 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[laulja]]id, sealhulgas [[räppar]]eid''. ;riigiti {{veerud}} *[[Afganistani lauljate loend]] *[[Angola lauljate loend]] *[[Araabia lauljate loend]] *[[Araabia Ühendemiraatide lauljate loend]] *[[Argentina lauljate loend]] *[[Austria lauljate loend]] *[[Bahreini lauljate loend]] *[[Bangladeshi lauljate loend]] *[[Belgia lauljate loend]] **[[Belgia ooperilauljate loend]] *[[Boliivia lauljate loend]] *[[Bosnia ja Hertsegoviina lauljate loend]] *[[Brasiilia lauljate loend]] *[[Burkina Faso lauljate loend]] *[[Colombia lauljate loend‎]] *[[Costa Rica lauljate loend]] *[[Djibouti lauljate loend]] *[[Dominikaani Vabariigi lauljate loend]] *[[Ecuadori lauljate loend]] *[[Eesti lauljate loend]] **[[Eesti ooperilauljate loend]] *[[El Salvadori lauljate loend]] *[[Elevandiluuranniku lauljate loend]] {{veerud-piir}} *[[Eritrea lauljate loend]] *[[Etioopia lauljate loend]] *[[Filipiinide lauljate loend]] *[[Fääri saarte lauljate loend]] *[[Gröönimaa lauljate loend]] *[[Guatemala lauljate loend]] *[[Guinea lauljate loend]] *[[Hiina Rahvavabariigi lauljate loend]] *[[Hispaania lauljate loend]] *[[Hollandi lauljate loend]] *[[Hondurase lauljate loend]] *[[Horvaatia lauljate loend]] *[[Iisraeli lauljate loend]] *[[India lauljate loend‎‎]] *[[Indoneesia lauljate loend]] *[[Iraagi lauljate loend]] *[[Islandi lauljate loend‎]] *[[Itaalia lauljate loend‎‎]] *[[Jaapani lauljate loend]] **[[Jaapani ooperilauljate loend]] *[[Jordaania lauljate loend]] *[[Kambodža lauljate loend‎]] *[[Kasahstani lauljate loend]] *[[Kongo Demokraatliku Vabariigi lauljate loend]] {{veerud-piir}} *[[Kreeka lauljate loend]] *[[Kuuba lauljate loend‎‎]] *[[Kuveidi lauljate loend]] *[[Küprose lauljate loend]] *[[Leedu lauljate loend]] *[[Luksemburgi lauljate loend]] *[[Madagaskari lauljate loend]] *[[Makedoonia lauljate loend]] *[[Mali lauljate loend]] *[[Malta lauljate loend]] *[[Mehhiko lauljate loend]] *[[Mongoolia lauljate loend]] *[[Mosambiigi lauljate loend]] *[[Myanmari lauljate loend]] *[[Nepali lauljate loend]] *[[Nicaragua lauljate loend]] *[[Norra lauljate loend]] *[[Pakistani lauljate loend]] *[[Panama lauljate loend]] *[[Paraguay lauljate loend]] *[[Peruu lauljate loend]] *[[Portugali lauljate loend]] *[[Prantsusmaa lauljate loend]] {{veerud-piir}} *[[Roheneemesaarte lauljate loend]] *[[Rootsi lauljate loend]] *[[Rumeenia lauljate loend]] *[[Rwanda lauljate loend]] *[[Saksamaa lauljate loend]] *[[Serbia lauljate loend]]‎ *[[Sloveenia lauljate loend]] *[[Somaalia lauljate loend]] *[[Soome lauljate loend]] *[[Sri Lanka lauljate loend]] *[[Sudaani lauljate loend]] *[[Suriname lauljate loend]] *[[Süüria lauljate loend]] *[[Tadžikistani lauljate loend]] *[[Tai lauljate loend]] *[[Tšiili lauljate loend]] *[[Tuneesia lauljate loend]] *[[Ungari lauljate loend]] *[[Uruguay lauljate loend]] *[[Usbekistani lauljate loend]] *[[Valgevene lauljate loend]] *[[Venezuela lauljate loend]] *[[Vietnami lauljate loend]] {{veerud-lõpp}} ;alfabeetiliselt __NOTOC__ {{tähed}} ==A== *[[Aziza A.]], türgi päritolu Saksamaa naisräppar (1971–) *[[Dominique A]], prantsuse autorilaululooja (1968–) *[[Isabelle A]] (Isabelle Adam, 1975–), flaami tantsumuusikalaulja *[[A Plus|A+]] (André Levins, 1983–), USA räppar *[[Per Aabel]], norra laulev näitleja (1902–1999) *[[Thorstein Aaby]], norra kitarrist ja laulja (1971–2007) *[[Heilo Aadla]], eesti laulev näitleja (1963–) *[[Lydia Aadre]] (1904–1957), eesti ooperilaulja *[[Cecil Aagaard]], norra džässilaulja (1916–1984) *[[Enoch Aagaard]] *[[Sebastian Aagaard-Williams]] *[[Aaliyah]] (Aaliyah Haughton, 1979–2001), USA R&B laulja *[[Saara Aalto]], soome laulja (1987–) *[[Remu Aaltonen]] *[[Marje Aare]] (1946–) *[[Tõnu Aare]] *[[Jüri Aarma]] *[[Jonne Aaron]] (Liimatainen; 1983–) *[[Evald Aas]] (1925–) *[[Kristel Aaslaid]] (1989–) *[[Mari-Liis Aasmäe]] *[[Ilona Aasvere]] *[[Armanda degli Abbati]] *[[Paula Abdul]] *[[Abraham]], eesti räppar *[[Andy Abraham]] (1964–), Suurbritannia laulja *[[Mick Abrahams]] *[[Anna Abreu]] *[[Ace Hood]] *[[Aino Ackté]] *[[Salvatore Adamo]] (1943–), poplaulja *[[Ívi Adámou]] (1993–), Küprose laulja *[[Bryan Adams]] (1959–), Kanada rokklaulja *[[Eric Adams (muusik)|Eric Adams]], USA ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki>i laulja ([[Manowar]]) *[[Ray Adams]] *[[Helen Adamson]] (1987–) *[[Sharon den Adel]] (1974–), hollandi laulja ja helilooja *[[Adele]] *[[Isabelle Adjani]], prantsuse filminäitleja ja laulja *[[Sade Adu]] *[[Björn Afzelius]] *[[A.G.]], USA räppar *[[Agnes Monica]] *[[Chloë Agnew]], iiri laulja ([[Celtic Woman]]) *[[Allan Agrov]] (1982–) *[[Christina Aguilera]] (1980–), USA poplaulja *[[Manuel Agujetas]] (1939–2015), Hispaania mustlaspäritolu flamenkolaulja *[[A. Aimo]] *[[Endel Aimre]], eesti laulja ja näitleja *[[Riina Airenne]] (1959–), eesti laulja *[[Doris Akers]] (1923–1995), Ameerika Ühendriikide gospelhelilooja, arranžeerija ja laulja *[[Akon]] *[[Kersti Ala-Murr]] *[[Raimund Alango]] *[[Rudolf Alari]] *[[Damon Albarn]] *[[Hans Albers]] *[[Urmas Alender]] *[[Peter Alexander]] *[[Háris Alexíou]] *[[Imam Alimsultanov]] *[[Alizée]] (Alizée Jacotey, 1984–), prantsuse poplaulja *[[Warda Al-Jazairia]] *[[Lily Allen]] (1983–) *[[Paul Allik]] *[[Airi Allvee]] *[[Herb Alpert]] *[[Dave Alvin]] *[[Carmen Amaya]] (1913–1963), flamenkotantsija ja -laulja *[[Américo]] *[[Ed Ames]] *[[Agnes Amjärv]] (1909–1977) *[[Amoc]] *[[Tori Amos]] *[[Anastacia]] *[[Antti Anatomy]] (Aatamila; 1982–) *[[Lale Andersen]] (1905–1972) *[[Jon Anderson]] (1944–), briti rokklaulja ([[Yes]]) *[[Ron Anderson]] (1945–), USA laulja *[[Bobi Andonov]] *[[Elisabeth Andreassen]] (1958–), rootsi-norra laulja *[[Aija Andrejeva]] (1986–), Läti laulja *[[Chris Andrews]] *[[Ain Anger]] *[[Anggun]] *[[Endel Ani]] (1925–1985), eesti ooperilaulja *[[Paul Anka]] *[[Anmary]] (1980), Läti laulja *[[Toomas Anni]] *Agnes Talalaev (1994) *[[Ann Sophie]] (1990), saksa laulja *[[Anouk]] *[[Phil Anselmo]] (1968–), USA ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Pantera]]) *[[Anu Anton]] *[[Juri Antonov]] *[[Thomaí Apérgi]] (1988–), Kreeka laulja *[[Fiona Apple]] *[[Aracely Arámbula]] *[[Arash]] *[[Tom Araya]] (Tomás Araya, 1961–), tšiili ''thrash metal''<nowiki>'</nowiki>i laulja ([[Slayer]]) *[[Tasmin Archer]] *[[Aleksander Arder]] *[[Helin-Mari Arder]] (1974–), eesti džässilaulja *[[Jaan Arder]] *[[Ilmar Arike]] *[[Donna Arima]] *[[Billie Joe Armstrong]] (1972–), USA rokklaulja ([[Green Day]]) *[[Louis Armstrong]] *[[Ólöf Arnalds]] *[[Anett Arnim]] *[[Anne Arrak]] *[[Jaak Arro]] *[[Madis Arro]] (1985–), eesti laulja *[[Beatrice Arthur]] *[[Anis Arumets]] *[[Heleri Arumets]] *[[Bob Asam]] *[[Ami Aspelund]], soome laulja (1953–) *[[Lys Assia]], Šveitsi laulja *[[Aile Asszonyi]] *[[Fred Astaire]] *[[Nina Åström]] *[[Charles Aznavour]] *[[Isabelle Aubret]], prantsuse laulja (1938–) *[[Arvo Aun (laulja)|Arvo Aun]] *[[Frankie Avalon]] *[[Gustav Avesson]] (1880–1916) *[[Dan Aykroyd]] ==B== *[[B.o.B]] *[[Kirka Babitzin]] *[[Alice Babs]] *[[Sebastian Bach]] *[[Bad Azz]], USA räppar *[[Nina Badrić]] *[[Erykah Badu]] *[[Joan Baez]] *[[Zouhair Bahaoui]] (1995–), Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[Vivi Bak]] *[[George Baker]], Hollandi laulja (1944–) *[[Joséphine Baker]] *[[Long John Baldry]] *[[Ashleigh Ball]] *[[Agní Báltsa]] (Άγνη Μπάλτσα) *[[Antonio Banderas]] *[[Leanne Barbo]] *[[Natalia Barbu]], Moldova laulja *[[Bobby Bare]] *[[Sara Bareilles]] *[[Chris Barnes]] (1967–), USA ''death metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Six Feet Under (ansambel)|Six Feet Under]], [[Cannibal Corpse]]) *[[Etta Moten Barnett]] *[[Len Barry]] *[[Maks Barskihh]] *[[Netta Barzilai]] *[[Aleksandr Barõkin]] *[[Shirley Bassey]] (1937–), Walesi laulja *[[Basshunter]] *[[Sergio Bastos]] *[[Franka Batelić]] *[[Gilbert Becaud]] *[[Beck]] *[[William Beckett]] (1985), USA laulja *[[Natasha Bedingfield]] (1981–), inglise poplaulja *[[Lodewijk van Beethoven]] *[[Peter Beil]] *[[Harry Belafonte]] *[[Kola Beldõ]] *[[Lena Belkina]] (1987–), Ukraina ooperilaulja *[[Beady Belle]] *[[Lance Belli]] *[[Willam Belli]] *[[John Belushi]] *[[Ralf Bendix]] *[[Tim Bendzko]] (1985–), Saksa laulja ja laulukirjutaja *[[Tony Bennett]] *[[Chester Bennington]] *[[Brook Benton]] *[[Dave Benton]] (1951–), Aruba päritolu Eesti muusik *[[Anna Bergendahl]] *[[Margaret Berger]], norra laulja (1985–) *[[Arve Moen Bergset]] *[[Mark Bernes]] *[[Chuck Berry]] (1926–), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Helmi Betlem]] *[[Justin Bieber]] *[[Jeanette Biedermann]], saksa poplaulja (1981–) *[[Wolf Biermann]] *[[Big L]] (1974–1999), USA räppar *[[Dima Bilan]] (1981–), vene poplaulja *[[Birdy (laulja)|Birdy]] *[[Bizarre]] *[[Grigóris Bithikótsis]] (Γριγόρης Μπιθικώτσης) *[[Björk]] *[[Cilla Black]] *[[Roy Black]] *[[Corbin Bleu]] *[[Emily Blue]] (1994–), norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja *[[James Blunt]] *[[Andrea Bocelli]] (1958–), itaalia pop- ja ooperilaulja *[[Katy Bødtger]] (1932–2017), taani laulja *[[Boggie]] *[[Dieter Bohlen]] *[[Mari Boine]] *[[Olta Boka]] *[[Bono]] (Paul David Hewson, 1960–), iiri rokklaulja ([[U2]]) *[[Sonny Bono]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja (1935–1998) *[[Can Bonomo]], Türgi laulja (1987–) *[[Bonzo]], eesti laulja (sündinud 1973) *[[Daniel Boone]] *[[Pat Boone]] *[[Christabelle Borg]], Malta laulja (1992–) *[[Elina Born]], eesti laulja (1994–) *[[Alíki Vougioukláki]] (Αλήκη Βουγιουκλάκη) *[[Sákis Boulás]] (1954–2014), kreeka laulja ja näitleja *[[James Bourne]] (1983–) *[[Pierre Bouvier]] *[[David Bowie]] *[[Lombardo Boyar]] *[[Susan Boyle]] *[[Laura Branigan]] *[[Kristiina Brask]], soome laulja *[[Toni Braxton]] (1967–), Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[B-Real]] *[[Paula Brehm-Jürgenson]] *[[Jacques Brel]] *[[Teresa Brewer]] *[[Vera Brežneva]] (Vira Viktorivna Galuška; 1982–) *[[Sarah Brightman]] *[[Maria Brink]] (1977–), Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[Nora Brockstedt]] (1923–2015), norra laulja *[[Corry Brokken]] *[[Garth Brooks]] (1962–), USA kantrilaulja *[[Bonnie Brown]] (1938–2016), USA kantrilaulja *[[Chris Brown]] *[[Errol Brown]] *[[James Brown]] (1933–2006), USA soulilaulja *[[Jim Ed Brown]] (1934–2015), USA kantrilaulja *[[Melanie Brown]] *[[Sam Brown]] *[[Aristide Bruant]] (1851–1925), prantsuse kabareelaulja *[[Carla Bruni]] *[[Heidi Brühl]] *[[Anita Bryant]] *[[Oleg Brõžak]] (1960–2015), Kasahstani ooperilaulja *[[Michael Bublé]] *[[Nora Bumbiere]] (1947–1994), läti estraadilaulja *[[Eric Burdon]], inglise laulja (1941–) *[[Geta Burlacu]] *[[Benjamin Burnley]] *[[Kate Bush]] *[[Intars Busulis]], läti laulja (sündinud 1978) *[[ByeAlex]] *[[Biff Byford]], inglise hevilaulja (1951–) *[[Bill Kaulitz]], saksa rokkbändi laulja (1989–) ==C== *[[Montserrat Caballé]] *[[Colbie Caillat]] (1985–), Ameerika Ühendriikide laulja *[[Maria Callas]] (M<small>APÍA</small> K<small>ÁΛΛAΣ</small> / M<small>APÍA</small> K<small>AΛOΓEPÓΠOYLOY</small>, 1923–1977), kreeka ooperilaulja *[[Hebe Camargo]] *[[Camarón de la Isla]] *[[Dove Cameron]] (1996–), Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[Glen Campbell]] *[[Lewis Capaldi]] (1996–), Šotimaa laulja ja laulukirjutaja *[[Peppino di Capri]] (1939–), itaalia poplaulja *[[Mariah Carey]] *[[Eric Carmen]] *[[Vikki Carr]] *[[Paul Carrack]] *[[Jose Carreras]] *[[Ronnie Carroll]] *[[Deana Carter]] *[[Belinda Carlisle]] *[[Vanessa Carlton]] *[[John Carter Cash]] *[[Johnny Cash]] (1932–2003), USA kantrilaulja *[[June Carter Cash]] *[[Eva Cassidy]] *[[Irán Castillo]] *[[Verónica Castro]] *[[Nick Cave]] *[[Vaçe Zela]] *[[Adriano Celentano]] *[[Gustavo Cerati]] (1959–2014), Argentina laulja, helilooja ja produtsent *[[Chalice]] *[[Chamillionaire]] *[[Jackie Chan]] *[[Tracy Chapman]] *[[Diane Charlemagne]] *[[Ray Charles]] (1930–2004) *[[Christian Chávez]] (1983–), Mehhiko laulja *[[Chubby Checker]] *[[Chenoa]] *[[Cher]] *[[Chingy]] *[[Melanie Chisholm]] (1974–) *[[Andrei Christiansen]] *[[Lou Christie]] *[[ciara]], USA laulja (1985–) *[[Gigliola Cinquetti]] *[[Eric Clapton]] *[[Petula Clark]] *[[Kelly Clarkson]] *[[André Claveau]] (1911–2003), prantsuse laulja *[[Michael Clifford]] *[[Kurt Cobain]] (1967–1994), USA rokklaulja ([[Nirvana]]) *[[Eddie Cochran]] (1938–1960), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki>i laulja *[[Wayne Cochran]] (1939–), USA soulilaulja *[[Joe Cocker]] *[[David Allan Coe]] (1939–2026), Ameerika Ühendriikide kantrilaulja *[[Alma Cogan]] *[[Leonard Cohen]] *[[Natalie Cole]] (1950–2015) *[[Nat King Cole]] (1919–1965) *[[Phil Collins]] (1951–), inglise laulja *[[Common]], USA räppar *[[Perry Como]] *[[Ninel Conde]] *[[Sarah Connor]], saksa laulja *[[Ana Brenda Contreras]] (1986–), Mehhiko näitleja ja laulja *[[John Corbett]] *[[Ida Corr]] *[[Antony Costa]] (1981–), briti laulja *[[Elvis Costello]] (1954–) *[[David Coverdale]] *[[Michelle Creber]] *[[Lol Crème]] (1947–), briti laulja *[[Sandra Cretu]] (1962–), saksa laulja *[[Bing Crosby]] *[[Sheryl Crow]] (1962–), USA laulja *[[Arthur Crudup]] *[[Celia Cruz]] *[[Csézy]] *[[Jamie Cullum]] *[[José Cura]] *[[Betty Curtis]] *[[Ian Curtis]] *[[Toto Cutugno]], itaalia laulja (sündinud 1943) *[[Billy Ray Cyrus]] *[[Miley Cyrus]] ==D== *[[Tone Damli Aaberge]] *[[Dana International]] (1970–), Iisraeli poplaulja *[[Elhaida Dani]] (1993–), Albaania laulja *[[Kikki Danielsson]] (1952–), rootsi laulja *[[Bobby Darin]] *[[Anne-Marie David]] (1952–), prantsuse laulja *[[Spencer Davis]] *[[Doris Day]] *[[Paul Mario Day]] (1956–2025) *[[Mikk Dede]], eesti laulja (1987–) *[[Mirjam Dede]] (1986–), eesti laulja *[[Tom DeLonge]] (1975–) *[[Michel Delpech]] (1946–2016), prantsuse laulja *[[Kat DeLuna]] *[[John Denver]] (1943–1997), USA folk- ja kantrilaulja *[[David Desrosiers]] *[[Neil Diamond]] *[[Amy Diamond]] (1992–), rootsi poplaulja *[[Bruce Dickinson]] (1958–), inglise ''heavy metal'''i laulja ([[Iron Maiden]]) *[[Marlene Dietrich]] (1901–1992), saksa laulja *[[J Dilla]], USA räppar (1974–2006) *[[Emil Dimitrov]] *[[Ronnie James Dio]] *[[Céline Dion]] *[[Dion]] *[[Udo Dirkschneider]], saksa laulja *[[Beth Ditto]] *[[DMX]], USA räppar *[[Veronika Dolina]] (1956–), vene ja Nõukogude laulja ja luuletaja *[[Plácido Domingo]] *[[Fats Domino]] (1928–), USA ''[[rock'n'roll]]''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Jason Donovan]] (1968–), Austraalia laulja ja näitleja *[[Val Doonican]] (1827–2015) *[[Donna Douglas]] *[[Lila Downs]] *[[Dr. Dre]], USA räppar *[[Veronika Džiojeva]], Venemaa ooperilaulja *[[Haylie Duff]] (1985–) *[[Hilary Duff]] (1987–), USA poplaulja *[[Mary Duff]] *[[Bob Dylan]] (1941–), USA laulja ==E== *[[Eazy-E]] (1963–1995), USA räppar *[[Edurne]] (1985), hispaania laulja ja näitleja *[[Dean Edwards]] *[[Eva Eensaar]] *[[Zac Efron]] *[[Marta Eggerth]] *[[Helmuth Egorov]] *[[Billie Eilish]] *[[Helmi Einer]] *[[Elastinen]], soome räppar (1981–) *[[Elissa]], Liibanoni laulja *[[Carmen Electra]], USA laulja, filminäitleja ja modell (1972–) *[[Jaan Elgula]] *[[Triin Ella]], eesti ooperilaulja *[[Joe Elliott]] *[[Kike Elomaa]], Soome poliitik, laulja ja atleetvõimleja (1955–) *[[Rauno Elp]] (1971–) *[[Eminem]] *[[Lotta Engberg]], rootsi laulja (1963–) *[[Emma Engdahl-Jägerskiöld]] *[[Jeremy Enigk]] (1974–), USA emolaulja *[[Enya]] *[[Jay Epae]] *[[Vaiko Eplik]] *[[Candan Erçetin]] *[[Sertab Erener]] *[[Rasmus Erismaa]] (1987–), eesti laulja ja dirigent *[[Ants Eskola]] *[[David Essex]] (1947–), inglise laulja *[[Gloria Estefan]] *[[Melissa Etheridge]] *[[Eda-Ines Etti]] *[[Estin]] (1973–), eesti poplaulja *[[Eun Ji Won]] *[[Jackie Evancho]] (2000–) *[[Dave Evans]] *[[Everlast]] *[[Cesária Évora]], Roheneemesaarte laulja ==F== *[[Jad Fair]] *[[Georgie Fame]] *[[Don Fardon]] *[[Anna Faris]], USA näitleja ja laulja (1976–) *[[Mylène Farmer]], prantsuse laulja (1961–) *[[David Faustino]], USA filminäitleja ja laulja (1974–) *[[Stacy Ferguson]], USA laulja (1975–) *[[Paula Fernandes]] *[[Bella Ferraro]] *[[Kathleen Ferrier]], inglise kontraalt (1912–1953) *[[Bryan Ferry]] *[[Stefan Filipović]] (1987–), Montenegro laulja *[[Dietrich Fischer-Dieskau]] *[[Fish]] *[[Archie Fisher]] (1939–2025), šoti laulja ja muusik *[[George Fisher]], USA ''death metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Cannibal Corpse]]) *[[Ella Fitzgerald]], USA džässilaulja (1917–1996) *[[Roberta Flack]] *[[Keith Flint]] (1969–2019), inglise laulja *[[Lola Flores]] (1923–1995) *[[Juan Diego Flórez]] (1973–), Peruu tenor *[[Bryn Fôn]], kõmri laulja (1954–) *[[Jimmy Fontana]] *[[Walter Fontana]], itaalia poplaulja (1986–) *[[Lita Ford]], USA ''heavy metal''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Mary Ford]] *[[Maxime Le Forestier]] *[[Samantha Fox]] *[[Jamie Foxx]] *[[Jacqueline Françoise]] *[[Aretha Franklin]] *[[Freddie]] *[[Marie Fredriksson]] *[[Mārtiņš Freimanis]] *[[Mirella Freni]] (1935–), itaalia ooperilaulja *[[Žanna Friske]] (1974–), vene laulja *[[Martin Fry]] *[[Annette Funicello]] *[[Sia Furler]] *[[Nelly Furtado]] (1978–), Kanada laulja *[[Agnetha Fältskog]] (1950–), rootsi laulja, ABBA liige *[[Zoí Fytoúsi]] ==G== * [[Panos Gabalas]] (Πανός Γαβαλάς) * [[Peter Gabriel]] * [[Dave Gahan]] *[[Gaitana]] (1979–), Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[Diamanda Galás]] * [[France Gall]] * [[Liam Gallagher]] (1972–), briti rokklaulja * [[Noel Gallagher]] * [[Rory Gallagher]] (1948–1995) * [[Elīna Garanča]] * [[Carlos Gar]] * [[Art Garfunkel]] * [[Judy Garland]] * [[Stephen Gately]] (1976–2009), iiri laulja ja näitleja * [[Marvin Gaye]] * [[G-Beanz]] * [[Bob Geldof]] * [[Troy Gentry]] * [[Boy George]] (George Alan O'Dowd, 1961–), iiri päritolu inglise poplaulja * [[Lisa Gerrard]] (1961–), Austraalia muusik * [[Aina Getagazova]] * [[Ghostface Killah]] * [[Robin Gibb]] * [[Beniamino Gigli]], itaalia tenor (1890–1957) * [[Astrud Gilberto]] * [[Bebel Gilberto]] * [[Elizabeth Gillies]] * [[David Gilmour]] * [[Giobanna]] * [[Loúkas Giórkas]] * [[Carla Giraldo]] (1986–), Colombia näitleja, laulja ja modell * [[Gisela (laulja)|Gisela]] * [[Nikolai Gjaurov]] * [[Dmõtro Gnatjuk]] * [[Karolina Gočeva]] * [[Kervin Godley]] (1945–), briti laulja * [[Thomas Godoj]] (1978–) * [[Mihhail Goltisson]], vene tenor * [[Selena Gomez]] * [[Otoniel Gonzaga (laulja)|Otoniel Gonzaga]], Filipiinidelt pärit Ameerika tenor * [[José González]] * [[Adam Gontier]] * [[Irwin Goodman]] * [[Lesley Gore]] * [[Martin Gore]] * [[Eydie Gormé]] * [[Edyta Górniak]] * [[Alenka Gotar]], sloveeni ooperilaulja * [[Graham Gouldman]], Briti muusik * [[Rocco Granata]] * [[Ariana Grande]] * [[Gunnar Graps]] * [[Macy Gray]] * [[Boriss Grebenštšikov]], vene laulja ja muusik * [[Juliette Gréco]] * [[Freddy Grenzmann]] * [[Nina Grieg]], norra ooperilaulja (1845–1935) * [[Christina Grimmie]] * [[Dave Grohl]] (1969–), USA rokklaulja ([[Foo Fighters]]) * [[Andrei Gubin]] * [[Christine Guldbrandsen]], norra laulja (1985–) * [[Rostislav Gurjev]], Eesti ooperilaulja * [[Viktor Gurjev]], Eesti ooperilaulja * [[Diana Gurtskaja]] * [[Sulhan Gvelesiani]], gruusia ooperilaulja ==H== *[[Maarja Haamer]] *[[Maire Haava]] *[[Samu Haber]] *[[Gitte Haenning]] *[[Nina Hagen]] *[[Merle Haggard]] (1937–2016), USA kantrilaulja *[[Meelis Hainsoo]] (1972–) *[[Bill Haley]], USA ''rock'n'roll'''i-laulja (1925–1981) *[[Rob Halford]] (1951–), inglise ''heavy metal''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Priit Hallap]] (1906–1963) *[[Geri Halliwell]] (1972–), inglise poplaulja, rõivadisainer ja näitleja *[[Johnny Hallyday]] *[[Laila Halme]] *[[Ayumi Hamasaki]], jaapani laulja (1978–) *[[George Hamilton IV]] *[[Hannah]] (1981) *[[Benno Hansen]] (1891–1952) *[[Hedvig Hanson]] *[[Chris Hardwick]] *[[Morten Harket]] *[[Anita Harris]] *[[Calvin Harris]] (1984–), šoti DJ, laulja ja produtsent *[[Emmylou Harris]] (1947–), USA kantrilaulja *[[George Harrison]] *[[Grant Hart]] *[[PJ Harvey]] *[[Steve Harwell]], (1967–2023), USA laulja *[[David Hasselhoff]] *[[Richie Havens]] *[[Davey Havok]] *[[Jeff Healey]] (1966–2008), pime Kanada kitarrist, laulja ja laulukirjutaja *[[Johannes Heesters]] *[[Michael von der Heide]] *[[Valentina Hein]] *[[Matti Heinivaho]] *[[Heino]] (1938–), Saksa šlaagri- ja folklaulja *[[Reino Helismaa]] *[[Luke Hemmings]] *[[Barbara Hendricks]] *[[Jimi Hendrix]] *[[Kim Herold]] *[[James Hetfield]] *[[Jennifer Love Hewitt]] (sündinud 1979) *[[Kate Higgins]] *[[Sirli Hiius]] (Sarah, 1974–) *[[Faith Hill]] (1967–), USA popkantri laulja *[[Lauryn Hill]] *[[Himeka]] *[[Els Himma]] (1940–2025) *[[Nancy Himma-Mantsik|Nancy Himma]] (1965–) *[[Tui Hirv]] (1984–) *[[Lauren Hoffman]] (1977–), Ameerika Ühendriikide laulja *[[Billie Holiday]], USA džässilaulja (1915–1959) *[[Buddy Holly]] (1936–1959), USA laulja, laulukirjutaja ja kitarrist *[[Mari Holm]] *[[Eddie Holman]], (1946–), USA laulja *[[Jüri Homenja]] (1960–), Eesti laulja *[[Calum Hood]] *[[Telma Hopkins]] *[[Mark Hoppus]] (1972–) *[[Natalie Horler]] *[[Melissa Horn]] *[[Bruce Hornsby]] *[[Jacques Houdek]] (1981–), Horvaatia laulja *[[Houston (laulja)|Houston]] *[[Whitney Houston]], USA laulja *[[Vanessa Hudgens]] *[[Jennifer Hudson]] (1981–), USA laulja *[[Engelbert Humperdinck (laulja)|Engelbert Humperdinck]] *[[Michael Hutchence]] (1960–1997), Austraalia laulja *[[Carola Häggkvist]] (1966–), rootsi laulja *[[Elias Hämäläinen]], soome laulja *[[Brian Hyland]] *[[Chrissie Hynde]] *[[Jorma Hynninen]] ==I== *[[Ice Cube]], USA räppar (1969–) *[[Ice-T]], USA räppar *[[Billy Idol]] *[[Frank Ifield]] *[[Enrique Iglesias]] *[[Julio Iglesias]] *[[Maarja-Liis Ilus]] *[[Dami Im]] *[[Taavi Immato]] *[[Immortal Technique]] *[[Indiana (laulja)|Indiana]], Suurbritannia laulja (1987–) *[[Grethe Ingmann]], taani laulja (1938–1990) *[[Inna]] *[[Inspectah Deck]], USA räppar (1970–) *[[Chris Isaak]] *[[Isac Elliot]] *[[Ithaka Maria]] *[[Burl Ives]] (1909–1995) *[[Paulette Ivory]] ==J== *[[Getter Jaani]] *[[Urmas Jaarman]] *[[Jaafar Jackson]] *[[Janet Jackson]] *[[Michael Jackson]] *[[Wanda Jackson]] (1937–), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Mick Jagger]] *[[Roomet Jakapi]] *[[Merle Jalakas]] *[[Jamelia]] *[[Duncan James]] *[[Etta James]] *[[Vlado Janevski]] *[[Jay-Z]], USA räppar *[[Waylon Jennings]] (1937–2002) *[[Frans Jeppsson Wall]] *[[Varvara Jerilova]] *[[Jaak Joala]] *[[Antonio Carlos Jobim]] *[[Billy Joel]] *[[Jóhanna Guðrún Jónsdóttir]] *[[Kaljo Johannson]] (1937–) *[[Kevin Johannson]], eesti laulja (1993–) *[[Jaak Johanson]] *[[Kärt Johanson]] *[[Elton John]], Briti laulja *[[Don Johnson]] *[[Jill Johnson]] (1973–), rootsi laulja *[[Robert Johnson]] *[[JoJo]] (1990–), USA poplaulja *[[Al Jolson]] *[[Joe Jonas]] *[[Kevin Jonas]] *[[Nick Jonas]] *[[Pirjo Jonas]] *[[George Jones]] *[[Jack Jones]] *[[Norah Jones]] (sündinud 1979), USA laulja ja näitleja *[[Paul Jones]] *[[Tom Jones]] (1940–), Briti laulja *[[Risto Joost]] (1980–), eesti dirigent ja laulja *[[Anna Maria Jopek]] *[[Janis Joplin]] (1943–1970), USA laulja *[[Sheila Jordan]] (1928–2025), USA džässlaulja *[[Flemming Jørgensen]] (1947–2011), taani laulja ja näitleja *[[Benny Joy]] *[[Juanes]], poplaulja *[[Judif]] *[[Felix Juhandi]] *[[Robin Juhkental]], eesti laulja (1988–) *[[Ardo Juhkov]], eesti laulja (1953–) *[[Miranda July]] *[[Feruza Jumaniyozova]] (1984–) *[[Lana Jurčević]] *[[Marilyn Jurman]] *[[Victoria Justice]] *[[Jaak Jõekallas]], eesti laulja (1969–) *[[Toomas Jõesaar]] *[[Mare Jõgeva]] *[[Eerik Jõks]] *[[Rudolf Jõks]] (1896–1979) *[[Teele Jõks]] *[[Ida Järv]] (1895–1972) *[[Piret Järvis]], eesti poplaulja *[[Ilkka Jääskeläinen]] *[[Üllar Jörberg]], eesti laulja (1941–) *[[Udo Jürgens]] *[[Mart Jürisoo]] *[[Lotte Jürjendal]] *[[Mari Jürjens]], eesti laulja ja näitleja (1988–) *[[Vello Jürna]], tenor (1959–2007) ==K== *[[Anu Kaal]] *[[Friedrich Kaasik]] *[[Peeter Kaber]] *[[Tajo Kadajas]] (1953–) *[[Evdokía Kadí]] (1981–), küprose laulja *[[Heli Kajo]] *[[Aivar Kaldre]] *[[Peeter Kaljumäe]] *[[Mari Kalkun]] *[[Pille Kallas]] *[[Maria Kallaste]] *[[Kai Kallastu]] (1970–) *[[Mart Kalvet]], eesti hevilaulja *[[Antti Kammiste]] (1966–) *[[Hans Kann]] (1849–1932) *[[Helmi Kann]] (1888–1969) *[[Tapani Kansa]] (1949–) *[[Kalju Karask]] (1931–) *[[Katrin Karisma]] *[[J. Karjalainen]] *[[Cay Karlsson]] (1945–2025), soomerootsi laulja *[[Väino Karo]] *[[Tina Karol]] (1985–), ukraina laulja *[[Atlan Karp]] *[[Leelo Karp]] *[[Verner Karu]] (Gerretz) *[[Kadri Kasak]] *[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti poplaulja *[[Kristjan Kasearu]] (1986–) *[[Jana Kask]] *[[Valentine Kask]] (1899–1974) *[[Allan Kasuk]] (1985–) *[[Stélios Kazantzídis]] *[[Katrin Mandel|Kate]] *[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–) *[[Katri Helena]], soome laulja (1945–) *[[Kare Kauks]] (1961–), eesti laulja *[[Renārs Kaupers]] *[[Uno Kaupmees]] *[[Niamh Kavanagh]] *[[Eri Kawai]] *[[Jason Kay]] *[[Dolores Keane]] *[[Toby Keith]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusika viljeleja, laulja, lauluautor ja plaadiprodutsent (sündinud 1961) *[[Vieno Kekkonen]] *[[Kelis]] *[[Gene Kelly]] *[[R. Kelly]] *[[Kesha]] *[[Aretí Ketimé]] *[[Alicia Keys]] (1981–), USA R&B laulja *[[Chaka Khan]] *[[Roy Khan]] *[[Kai Kiil]] *[[Lemmy Kilmister]] (1945–) *[[Tuure Kilpeläinen]] *[[Kaarel Kilvet]] (1944–2005) *[[Sunghyun Kim]] *[[Albert King]] *[[B. B. King]] *[[Candice King]] *[[Carole King]] *[[Jonathan King]] *[[Rivo Kingi]], eesti laulja *[[Laila Kinnunen]] *[[Ritva Kinnunen]] *[[Bedross Kirkorov]] *[[Filipp Kirkorov]] *[[Kristjan Kirme]] *[[Verni Kirs]] (1934–) *[[Maria Kirsi]] *[[Nele Kirsipuu]] *[[Eartha Kit]] (1927–2008) *[[Avo Kittask]] *[[Maarja Kivi]] *[[Kerli Kivilaan]], eesti laulja *[[Triinu Kivilaan]] *[[Sverre Kjelsberg]], norra muusik (1946–2016) *[[Grete Klein]], eesti laulja (1989–) *[[Jossif Kobzon]], juudi päritolu estraadilaulja (1937–) *[[Liisi Koikson]] *[[Ari Koivunen]] *[[Paula Koivuniemi]] *Kojamees ([[Tarmo Kruusimäe]]) *[[Dmitri Koldun]] (1985–) *[[Elisa Kolk]] *[[Ants Kollo]] *[[Liana Kolodinskaja]] *[[Priit Kolsar]], eesti räppar *[[Zsuzsa Koncz]] *[[Marilin Kongo]] *[[Hilda Koni]] *[[Kaie Konrad]], eesti ooperilaulja (1943–2010) *[[Rebecca Kontus]] *[[Jaanus Koorep]] *[[Lidia Kopania]] *[[Alice Kopli-Wiegandt]] *[[Milvi Koppel]] (1929–) *[[Olaf Kopvillem]] *[[Klara Kotter]] *[[Benjamin Kowalewicz]] *[[Kasia Kowalska]] (1973–) *[[Miliza Korjus]] *[[Nataša Koroljova]] (1973–), Ukraina päritolu Venemaa laulja *[[Kalevi Korpi]] *[[Rein Kotkas]] *[[Marie Kraja]] (1911–1999), albaania ooperilaulja *[[Nina Kraljić]] (1992–), Horvaatia laulja *[[Diana Krall]] *[[Billy J. Kramer]] *[[Lenny Kravitz]] (1964–) *[[Mai Kravtsov]], rahvalaulik *[[Jaagup Kreem]] *[[Uno Kreen]] (1928–1996), eesti laulja *[[Ingrid Kremling]] *[[Erich Krieger]] *[[Jamie-Lee Kriewitz]] *[[Gunnar Kriik]] (1952–2001) *[[Maimu Krinal]] (1926–) *[[Maija Kristalinskaja]] (1932–1985), vene estraadilaulja *[[Kris Kristofferson]] *[[Reet Kromel]] *[[Tooni Kroon]] (Antonie Laaman, 1909–1994) *[[Hendrik Krumm]] (1934–1989) *[[Rokas Kučinskas]] *[[Wojciech Kuderski]] *[[Olly Kukepuu]] (1900–1986) *[[Juri Kukin]] *[[Umm Kulthum]] (1904–1975), Egiptuse laulja *[[Marten Kuningas]] *[[Sven Kuntu]], eesti helilooja, laulja, luuletaja, lavastaja ja näitleja (1968–2007) *[[Nadia Kurem]] (1960–) *[[Dmitri Kurilov]] (1989–), Eesti laulja *[[Juta Kurman]] *[[Alma Kurtna]] (1906–1984) *[[Anna-Liisa Kurve]] *[[Kurupt]] (1972–), USA räppar *[[Voldemar Kuslap]] *[[Monika Kuszyńska]] *[[Toomas Kuter]] (1975–) *[[Fela Kuti]] *[[Lenna Kuurmaa]] (1985–), eesti poplaulja *[[Ilmar Kuusemets]] *[[Oliver Kuusik]] *[[Tiit Kuusik]] (1911–1990) *[[Kersti Kuusk]] *[[Marju Kuut]] *[[Tim Kuypers]] *[[Eliisa Kõiv]] *[[Epp Kõiv]] *[[Kerli Kõiv]] *[[Katre Kõiva]] *[[Ele Kõlar]] *[[Kaja Kõlar]] (1953–1994) *[[Mati Kõrts]] *[[Henry Kõrvits]], eesti räppar *[[Toomas Kõrvits]] (1945–) *[[Virve Köster]] *[[Henno Käo]] (1942–2004) *[[Kaija Kärkinen]] *[[Maian Kärmas]] *[[Tommy Körberg]] (1948–), rootsi laulja *[[Andres Köster]] (1975–), eesti tenor *[[Aare Külama]] (1985–), eesti laulja *[[Aino Külvand]] (1906–) *[[Andreas Kümmert]] (1986), saksa laulja *[[Sissel Kyrkjebø]] (1969–), norra laulja ==L== *[[Kristjan Laas]] (1989) *[[Silver Laas]] *[[Mikel Laboa]] *[[Lady Gaga]] (1986–), USA laulja *[[Lady Sovereign]], inglise räppar *[[Arvo Laid]] (1945–1993) *[[Milvi Laid]] (1906–1976) *[[Ivar Laide]] (1937–1987) *[[Raimondo Laikre]] *[[Henry Laks]] *[[Kendrick Lamar]] *[[Adam Lambert]] *[[Francesco Landini]] *[[Verne Langdon]] *[[Angela Lansbury]] *[[Mario Lanza]] *[[Hind Laroussi]] *[[Gloria Lasso]] *[[Sergei Lazarev]] *[[Amandus Lattik]] (1906–1990) *[[Cyndi Lauper]] *[[Mart Laur]] (1962–) *[[Avril Lavigne]] (1984–), Kanada laulja *[[Simon Le Bon]] *[[Zarah Leander]], rootsi laulja ja näitleja (1907–1981) *[[Amy Lee]], USA laulja (1981–) *[[Brenda Lee]] *[[Peggy Lee]] *[[Lee Jun Ki]], korea laulja (sündinud 1982) *[[Karin Leetsar]], eesti ooperilaulja (1989–) *[[Sébastien Lefebvre]] *[[John Legend]] *[[Boris Lehtlaan]] (1946–) *[[Donovan Leitch]] *[[Claudia Leitte]] *[[Grégory Lemarchal]] *[[Liis Lemsalu]], eesti laulja (1993–) *[[John Lennon]] (1940–1980) *[[Annie Lennox]] *[[Valeri Leontjev]], vene laulja (1949–) *[[Ester Lepa]] *[[Ott Lepland]] *[[Nieves Lepp]] (1945–) *[[Marjatta Leppänen]] *[[Juice Leskinen]] *[[Lev Leštšenko]] (1942–), vene laulja *[[Jared Leto]] *[[Jegor Letov]] *[[Tiiu Levald]] (1940–) *[[Pirjo Levandi]] (1968–) *[[Daniel Levi]] (1988–), eesti muusik *[[Adam Levine]] *[[Dean Lewis]] (1985–), Austraalia laulja ja laulukirjutaja *[[Gary Lewis]] *[[Jerry Lee Lewis]] (1935–), USA ''rock'n'roll'''i- ja kantrilaulja ning pianist *[[Leona Lewis]] (1985–) *[[Lexa]], Brasiilia laulja (1995–) *[[John Leyton]] *[[Lasse Liemola]] *[[Erkki Liikanen (laulja)|Erkki Liikanen]] *[[Lea Liitmaa]] (sündinud 1974) *[[Lauri Liiv]], eesti muusikalilaulja *[[Roland Liiv]] *[[Johan Liiva]] *[[Lil' Cease]] *[[Lil Wayne]] *[[Merle Lilje]], eesti laulja *[[Juuli Lill]], eesti ooperilaulja *[[Pille Lill]] *[[Susan Lilleväli]] *[[Jenny Lind]] *[[Anita Lindblom]] *[[Till Lindemann]] (1963–), saksa ''heavy metal''<nowiki>'</nowiki> laulja ([[Rammstein]]) *[[Ivo Linna]], eesti laulja *[[Reet Linna]] *[[Robert Linna]] (1983–) *[[Artur Linnamägi]] (1915–1983) *[[Mairi Linta]] *[[Rosanna Lints]] *[[Maria Listra]] (1989–) *[[Thin Lizzy]] *[[Little Richard]] (1932–) *[[Roman Lob]] *[[Mareks Lobe]] *[[Svetlana Loboda]] *[[Johann Loewe]] *[[Lindsay Lohan]] (1986–), USA poplaulja *[[Anne Loho]] (Ane) *[[Vesa-Matti Loiri]] *[[Mános Loïzos]] *[[Sander Loite]] *[[Helen Lokuta]] (1975–), eesti ooperilaulja *[[Julie London]] *[[Niini Loona]] *[[Uno Loop]] (1970–) *[[Ida Loo-Talvari]] *[[Jennifer Lopez]] *[[Trini Lopez]] *[[Loreen]] *[[Robertino Loreti]] (1947–), itaalia laulja *[[Ira Losco]] *[[Irén Lovász]] *[[Demi Lovato]] *[[Courtney Love]] (1964–) *[[Darlene Love]] *[[Ludacris]] *[[Ibtisam Lutfi]] (1951–), pime Saudi Araabia laulja *[[Ingrid Lukas]] (sündinud 1984) *[[Theodor Luks]] (1906–1965), eesti kutseline laulja *[[Valmer Luks]] *[[Lulu]], Šotimaa laulja (1948–) *[[Ly Lumiste]] (1981–) *[[Sonja Lumme]] *[[Olga Lund]] *[[Harald Lutterus]] *[[Sven Lõhmus]] *[[Marju Länik]] (1957–) *[[Amanda Lääne]] *[[Heli Lääts]], eesti laulja *[[Mathilde Lüdig-Sinkel]] (1882–1953) *[[Johannes Lükki]], eesti ooperilaulja (tenor) *[[John Lydon]] (1956–), inglise laulja *[[Lykke Li]] *[[Ross Lynch]] (1995–) *[[Anni-Frid Lyngstad]] (1945–), rootsi laulja, ABBA liige *[[Loretta Lynn]] (1932–), USA kantrilaulja ==M== *[[Elsa Maasik]], eesti ooperilaulja *[[Ian MacKaye]], USA laulja *[[Ralf Mackenbach]] (1995–), hollandi laulja *[[Karl Madis]] (1959–), eesti laulja *[[Kersti Madis]] (Rosenberg, 1956–) *[[Silja Madison]] *[[Madita]] (1978–), Austria laulja ja näitleja *[[Madonna (laulja)|Madonna]] *[[Muslim Magomajev]] *[[Kaitlyn Maher]] (2004–), USA laulja *[[Pave Maijanen]] *[[Maiken]] *[[Miriam Makeba]] *[[Daron Malakian]] (1975–) *[[Siw Malmqvist]] *[[Georg Malmsten]] *[[Hugo Malmsten]] *[[Ragni Malmsten]] *[[Mait Maltis]] (1951–) *[[Hannah Mancini]], USA päritolu Sloveenia laulja (1973–) *[[Pirkko Mannola]] *[[Marilyn Manson (laulja)|Marilyn Manson]] (1969–), USA laulja *[[Mantalena]] *[[Shirley Manson]] *[[Karl Mantzius]] (1860–1921), taani ooperilaulja, näitleja ja lavastaja *[[Gertrud Elisabeth Mara]] (1749–1833) *Little Peggy March *[[María Isabel]], Hispaania laulja (1995–) *[[Marinélla]] (Μαρινέλλα) *[[Marino Marini]] *[[Lehte Mark]] (1924–) *[[Marky Mark]] (1971–), USA räppar *[[Vello Marken]] *[[Bob Marley]], Jamaica ''reggae''-laulja *[[Emma Marrone]] (1984–), itaalia laulja *[[Bruno Mars]] *[[Lasse Mårtenson]] *[[Chris Martin]] (1977–), briti rokklaulja *[[Dean Martin]] *[[Linda Martin]] *[[Ricky Martin]] *[[Mia Martini]] (1947–1995) *[[Richard Marx]], USA laulja (1963–) *[[Ella Masing-Grünberg]] (1885–1944) *[[Mina Mazzini]] (Mina) *[[Mireille Mathieu]] *[[Johnny Mathis]] *[[Marika Matšitidze]] *[[Karita Mattila]] *[[Marko Matvere]] *[[Julianna Rose Mauriello]] *[[Ava Max]] *[[Imelda May]] *[[Maya Sar]] *[[Martina McBride]] (1966–), USA laulja *[[Jennette McCurdy]] *[[Kate McGarrigle]], Kanada folklaulja (1946–2010) *[[Mindy McCready]], USA laulja (1975–2013) *[[Bobby McFerrin]] *[[Scott McKenzie]] *[[Blind Willie McTell]] *[[Meat Loaf]] *[[Medina]] *[[Manuel Medrano]] (1987–), Colombia laulja ja laulukirjutaja *[[Mauno Meesit]] *[[Nellie Melba]] *[[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja (1926–2007) *[[Oleg Melnik]] *[[Katie Melua]] *[[Maria Mena]], norra poplaulja (sündinud 1986) *[[Idina Menzel]] (1971–) *[[Natalie Merchant]] *[[Daniela Mercury]], Brasiilia laulja *[[Freddie Mercury]] *[[Melína Merkoúri]] *[[Method Man]], USA räppar (1971–) *[[Mirjam Mesak]], eesti laulja (1990–) *[[Sander Mets]] *[[Martti Meumers]] (1979–) *[[Lena Meyer-Landrut]] *[[Mia]] *[[George Michael]] *[[Alyson Michalka]] *[[Lea Michele]] *[[Francesca Michielin]] *[[Margarita Miglau]], vene ooperilaulja (1926–2013) *[[Tanja Mihhailova]] *[[Mika]] (1983–) *[[Mart Mikk]] (1964–) *[[Olga Mikk-Krull]] *[[Matthau Mikojan]] (Matti Mikkonen; 1982–), soome laulja *[[Alyssa Milano]] *[[Christina Milian]] *[[Pelle Miljoona]] (1955–) *[[David Miller (muusik)|David Miller]] (1883–1953), USA kantrilaulja *[[Leila Miller]] *[[Ele Millistfer]] *[[Mina (laulja)|Mina]] (1940–), itaalia levilaulja *[[Nicki Minaj]] *[[Liza Minnelli]] (1946–) *[[Dannii Minogue]] (1971–) *[[Kylie Minogue]] *[[Carmen Miranda]] *[[Ichirō Mizuki]] *[[Beverley Mitchell]] (1981–) *[[Moby]] *[[Domenico Modugno]] *[[Daniella Monet]] (1989–), Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[Sophie Monk]] *[[Bill Monroe]] (1911–1996), USA ''bluegrass''<nowiki>'i</nowiki> laulja *[[Yves Montand]] *[[Claudio Monteverdi]] (1567–1643), itaalia helilooja *[[Eddie Montgomery]], USA kantrilaulja (1963–) *[[Sara Montiel]] *[[Aliona Moon]] (1989–), Moldova laulja *[[Gary Moore]] *[[Mandy Moore]] (1984–) *[[Jeanne Moreau]] (1928–), prantsuse näitleja ja laulja *[[Jaime Morey]] (1947–2015), Hispaania laulja *[[Sergei Morgun]] *[[Alanis Morissette]] *[[Jim Morrison]] *[[Van Morrison]] *[[Morrissey]] *[[Edda Moser]] *[[Víky Moscholioú]] *[[Nana Mouskouri]] (Νάνα Μουσχούρη) *[[Mr. Thug]] *[[Jason Mraz]] (1977–), USA laulja ja muusik *[[Terese Adele Mugasto]] *[[Inva Mula]] (1963–), albaania ooperilaulja *[[Mari Murdvee]] *[[Brittany Murphy]] (1977–2009), USA näitleja ja laulja *[[Mark Murphy]] (1932–2015), USA džässilaulja *[[Róisín Murphy]] *[[Olly Murs]] *[[Brigita Murutar]] *[[Kacey Musgraves]] *[[Laine Mustasaar]] *[[Mihkel Mõttus]] *[[Mikk Mäe]] *[[Vello Mäeots]] *[[Kristel Mägedi]] (1981–) *[[Tõnis Mägi]] *[[Irmeli Mäkelä]] *[[Lagle Mäll]] (Alpius, 1951–) *[[Aleksander Müller]] *[[Johanna Münter]] *[[Alannah Myles]] (1958–), Kanada laulja *[[Mỹ Tâm]] ==N== *[[Omar Naber]] (1981–), sloveeni laulja *[[Urmas Nagel]] *[[Yukie Nakama]] *Graham Nash *[[Kate Nash]], Briti laulja (1987–) *[[Murat Nassõrov]] *[[Marija Naumova]] *[[Youssou N'Dour]] *[[Eve Neem]] (1942–) *[[Ricky Nelson]] (1940–1985) *[[Willie Nelson]] (1933–) *[[Veera Nelus]] (1916–1996) *[[Nena]] (1960–), saksa poplaulja *[[Jo Nesbø]] *[[Jevgeni Nesterenko]] *[[Anna Netrebko]] (1971–), vene ooperilaulja *[[Leonhard Wilhelm Johann Neuman]] *[[Olivia Newton-John]] (1948–), austraalia pop- ja kantrilaulja *[[Ne-Yo]] *[[Nicole (Tšiili laulja)|Nicole]] *[[Sanna Nielsen]] (1984–), rootsi laulja *[[Erko Niit]] *[[Triin Niitoja]] *[[Arno Niitov]] (1904–1989) *Niki ([[Kairit Tuhkanen]]; 1980–) *[[Aida Nikolaitšuk]], Ukraina laulja (1982–) *[[Birgit Nilsson]] *[[Aẖino'am Nini]] (Noa) *[[Rona Nishliu]] (1986–), Kosovo-Albaania laulja ja raadiosaatejuht *[[Sopho Nižaradze]] *[[Njuša]] (Anna Vladimirovna Šurotškina; 1990–) *[[Noemi]] (1982–), Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja *[[Taisto Noor]] (1953–) *[[Chris Norman]] (1950–), inglise laulja *[[Nikolai Noskov]] (1956–), vene laulja, muusik ja laulusõnade kirjutaja *[[The Notorious B.I.G.]] (1972–1997), USA räppar *Giorgos Ntalaras (Γιωργοç Nταλαραç) *[[Gary Numan]], inglise laulja, helilooja ja muusik (sündinud 1958) *[[Sandra Nurmsalu]] *[[Paolo Nutini]] (1987–) *[[Mati Nuude]] (1941–2001) *[[Laura Närhi]] ==O== *[[Jelena Obraztsova]] (1939–2015), vene ooperilaulja *[[Phil Ochs]] *[[Johannes Ockeghem]] *[[Sinéad O'Connor]] (sündinud 1966) *[[Bruno Oja]] (1933–2002) *[[Dagmar Oja]] *[[Airi Ojamets]] (1977–) *[[Arnold Oksmaa]] *[[Bulat Okudžava]] *[[Ol' Dirty Bastard]] (1968–2004), USA räppar *[[Mălina Olinescu]] (1974–2011), Rumeenia laulja *[[OMI]], (1986–) Jamaica reggaelaulja *[[Leemet Onno]] (1990–), eesti laulja *[[Onu Bella]] *[[Rita Ora]] *[[Ivo Orav]] *[[Ketter Orav]] (1992–), eesti laulja *[[Roy Orbison]] (1936–1988), USA laulja ja laulukirjutaja *[[Orion (laulja)|Orion]] (Jimmy Ellis, 1945–1998), USA laulja *[[Ljubov Orlova]] *[[Vello Orumets]] *[[Joan Osborne]] *[[Kelly Osbourne]] *[[Ozzy Osbourne]] *[[Emily Osment]] *[[Marie Osmond]] *[[Andrei Ozdoba]] *[[Andres Ots]] *[[Georg Ots]] *[[Heino Otto]] *[[Cezar Ouatu]] (1980–), Rumeenia ooperilaulja ja pianist *[[Sandra Oxenryd]] ==P== *[[Gerli Padar]] (1979–) *[[Tanel Padar]] *[[Paula Padrik]] *[[Jetty Paerl]] (1921–2013), hollandi laulja *[[Patti Page]] *[[Henn Pai]] *[[Grete Paia]] *[[Hanna Pakarinen]] *[[Şebnem Paker]] *[[Mati Palm]] *[[Keke Palmer]] *[[Tauno Palo]] *[[Thea Paluoja]] (1963–) *[[Hayden Panettiere]] *[[Liidia Panova]] (1928–) *[[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu (1991–), eesti laulja *[[Élena Paparízou]] (1982–), kreeka laulja *[[Maria Theresia von Paradis]] (1759–1824), austria laulja *[[Vanessa Paradis]] (1972–), Prantsusmaa laulja ja näitleja *[[Luis Alberto del Parana]] *[[Giánnis Pários]] *[[Kai Parmas]] (1958–) *[[Dolly Parton]] (1946–), Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[Sikhanyiso Dlamini|Pashu]] *[[Nevio Passaro]] *[[Adelina Patti]] (1843–1919) *[[Lynsey de Paul]] (1950–2014) *[[Pearu Paulus]] *[[Laura Pausini]] *[[Laimonas Pautienius]] (1973–), leedu bariton *[[Luciano Pavarotti]] (1935–2007), itaalia tenor *[[Rita Pavone]] *[[Tõnu Pedaru]] *[[Taavi Pedriks]] (1971–2000) *[[Annely Peebo]] *[[Helend Peep]] (1910–), eesti tenor *[[Valdo Peetri]] (1921–2004) *[[Ita-Riina Pedanik]] (1966–) *[[Peggy Sue]] *[[Rauni Pekkala]] *[[Teddy Pendergrass]], USA laulja (1950–2010) *[[Carl Perkins]] (1932–1998), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki> ja kantrilaulja, laulukirjutaja ja kitarrist *[[Pinetop Perkins]] *[[Mia Permanto]] *[[Charlotte Perrelli]], Rootsi laulja (1974–) *[[Julian Perretta]] *[[Christina Perri]], USA laulja ja laululooja (1986–) *[[Katy Perry]] *[[Pirkka-Pekka Petelius]] *[[Maria Peterson]] *[[Taavi Peterson]] (1988–) *[[Kaljus Pettai]] *[[Taisi Pettai]] (1989–) *[[Lena Philipsson]] *[[Chynna Phillips]] (1968–) *[[Esther Phillips]] *[[John Phillips]] (1935–2001) *[[Michelle Phillips]] (1944–) *[[Édith Piaf]] *[[Eila Pienimäki]] *[[Lauri Pihlap]] (1982–) *[[Priit Pihlap]] *[[Tarmo Pihlap]] *[[Rando Piho]], eesti ooperilaulja Soomes (1964-) *[[Raivo Piirsalu]] *[[Ants Piller]] *[[Kristiina Piperal]] *[[Dave Pirner]] (1964–) *[[Gene Pitney]] *[[Edita Pjehha]] *[[Robert Plant]] (1948–) *[[Urmas Podnek]] (1966–), eesti laulja *[[Kadi Poll]] *[[Michel Polnareff]] *[[Joseph Poolpo]] *[[Katrin-Merili Poom]] (1993–), eesti laulja *[[Jüri Pootsmann]] *[[Iggy Pop]] *[[Alla Popova]], eesti ooperilaulja *[[Veronika Portsmuth]] *[[Mike Posner]] *[[Ivo Posti]] *[[Giánnis Poulópoulos]] (Γιάννης Πουλόπουλος) *[[Elvis Presley]] (1935–1977) *[[Lisa Marie Presley]] (1968–) *[[Johnny Preston]] *[[Leontyne Price]] (1927–), USA ooperilaulja *[[Antonio Prieto]] *[[Anastassija Prõhhodko]], Ukraina levilaulja (1987–) *[[Alice Prin]] (1901–1953) *[[Prince (laulja)|Prince]] (1958–) *[[Bert Pringi]] *[[Luke Pritchard]] *[[Laura Prits]] (1993–), eesti laulja *[[Toše Proeski]], makedoonia laulja (1981–2007) *[[Promille Promille]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Arthur Prysock]] *[[Psy]] *[[Alla Pugatšova]] *[[Peep Puis]] (1962–) *[[Meelis Punder]] (1956–) *[[Tomi Putaansuu]] (1974–), soome rokklaulja *[[Sirje Puura]] (1949–) *[[Väino Puura]] *[[Mare Puusepp (näitleja)|Mare Puusepp]] (1942–) *[[Põhjamaade Hirm]] *[[Naan Põld]], eesti laulja ja laulupedagoog (1921–1998) *[[Kaido Põldma]] *[[Urmas Põldma]] *[[Alari Põldoja]] *[[Margus Põldsepp]] *[[Laura Põldvere]] (1988–), eesti džässi-, bluusi- ja soulilaulja *[[Ivar Põllu]] *[[Sirje Põllu]] *[[Eha Pärg]] (1955­­­­–2025), eesti ooperilaulja *[[Jüri Pärg]] (1940–) *[[Aaro Pärn]] *[[Eliis Pärna]] *[[Endel Pärn]] *[[Kristel Pärtna]] ==Q== *[[Eimear Quinn]] *Freddy Quinn ==R== *[[Enn Raa]] (Heinrich Berg) *[[Indrek Raadik]] *[[Henrik Raave]] *[[Dorota Rabczewska]] *[[Ronnie Radke]] *[[Danica Radojičić]] *[[Gerry Rafferty]] *[[Therese Raide]] *[[Bonnie Raitt]] *[[Eros Ramazzotti]] *[[Samuel Ramey]] *[[Sara Ramírez]] *[[Joey Ramone]] *[[Tuuli Rand]] *Teddy Randazzo *[[Remo Randver]] (Ig Noir) *[[Irene Ratiani]], gruusia ooperilaulja (1971–) *[[Mihkel Ratt]] *[[Mihkel Raud]] *[[Ott Raukas]] *[[Tapio Rautavaara]] *[[Chris Rea]] *[[Amanda Rebane]] *[[Dean Reed]] *[[Lou Reed]] *[[Natina Reed]], USA näitleja ja laulja (1979–2012) *Jim Reeves *Martha Reeves *[[Therese Rei]] *[[Maggie Reilly]] *[[Haley Reinhart]] *[[Lauris Reiniks]], läti laulja (sündinud 1979) *[[Helmi Reisberg]] (1907–1976) *[[Jarle Reiss]] (sündinud 1967) *[[Renate]] *[[Mélanie René]] (1990), Šveitsi laulja *[[Annie de Reuven]], hollandi laulja *[[Tanja Ribič]], Sloveenia laulja *[[Cliff Richard]] (1940–), Briti ''rock'n'roll''<nowiki>'i</nowiki> ja poplaulja *[[Keith Richards]] *[[Rihanna]] *[[Aivar Riisalu]] (1961–) *[[Marju Riisikamp]] *[[Heinz Riivald]] (1915–1986) *[[Billy Lee Riley]] *[[LeAnn Rimes]] (1982–), USA kantrilaulja *[[Artur Rinne]] *[[Jenni Rivera]] *Johnny Rivers *[[Meinhard Robas]] *[[Emma Roberts]] *[[Robin (poplaulja)|Robin]] *[[Jimmie Charles Rodgers]] (1897–1933) *[[Jimmie Frederick Rodgers]] (1933–2021) *[[Olivia Rodrigo]] *[[Sixto Rodriguez]] *Jimmy Rogers *Jan Rohde *[[Henry Rollins]] *[[Mari Ronimois]] *[[Linda Ronstadt]] *[[Olev Roomet]] (1901–1987) *[[Mary Roos]] *[[Kristi Roosmaa]] *[[Andrus Rootsmäe]] (1958–) *[[Axl Rose]] (1962–), USA laulja *[[Kersti Rosenberg]] (1956–), eesti laulja *[[Diana Ross]] *[[Rick Ross]] *[[Rossa (laulja)|Rossa]] (1978–), Indoneesia laulja *[[Gavin Rossdale]] *[[Aleksandr Rozenbaum]] *[[Demis Roussos]] (Ντέμης Ρούσσος, 1946–) *[[Sofia Rotaru]] *[[Patricia Routledge]] *[[Sákis Rouvás]] *[[Royce Da 5'9"]] *[[Sofia Rubina]] *[[Ruby (laulja)|Ruby]] (1981–), egiptuse laulja ja näitleja *[[Pierre de La Rue]] *[[Nate Ruess]] *[[Johnny Ruffo]] *Marion Rung *[[Marta Rungi]] *[[Ruslana]] *[[Magdolna Rúzsa]] *[[Riho Rõõmus]] (1960–) *[[Hele Rähn]] (1931–1991) *[[Kaljo Räästas]] *[[Geir Rönning]] *[[Mariann Rückenberg]] (1988–), eesti laulja ja kirjanik *[[Kai Rüütel]], eesti ooperilaulja *[[Debby Ryan]] *[[Kate Ryan]] *[[Lee Ryan]], Briti laulja ja näitleja (1983–) *[[Alexander Rybak]], Norra laulja, viiuldaja ja helilooja (sündinud 1986) *[[Jaakko Ryhänen]] ==S== *[[Emilie Saag-Karjus]] (1917–1995) *[[Jaanus Saago‎]] *[[Aare Saal]] (1964–), eesti ooperilaulja *[[Janne Saar]] (1986–), eesti laulja *[[Mariann Saar]] *[[Mikk Saar]] (1980–), eesti muusikalilaulja *[[Anneli Saaristo]], soome laulja (1949–) *[[Imre Saarna]] *[[Lauri Saatpalu]] *[[Şabāḩ]] *[[Sonia Sabri]] *[[Marek Sadam]] (1978–), eesti laulja *[[Luri Dini Ayu Safitri]], Indoneesia laulja *[[Arja Saijonmaa]] *[[Kyū Sakamoto]] *[[Sabrina Salerno]] *[[Helgi Sallo]] (1941–), eesti muusikali-, opereti, ooperi-, estraadi- ja kammerlaulja *[[Hendrik Sal-Saller]], eesti laulja *[[Henri Salvador]], prantsuse laulja (1917–2008) *[[Soluna Samay]] (1990–), Taani laulja *[[Haili Sammelselg]] (1928–) *[[Nikolai Samohvalov]] (1947–1999) *[[Evelin Samuel]] (1975–), eesti laulja *[[Anna Samuil]] *[[Molly Sandén]], rootsi laulja *[[Mart Sander]] *[[Evie Sands]] *[[Luan Santana]] *[[Gabe Saporta]] *[[Claudio Saracini]] (1586–1630), itaalia varase baroki helilooja, lautomängija ja laulja *[[Aleksander Sarapuu]] (1941–2009) *[[Olev Sau]] *[[Danny Saucedo]] (1986–), rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja *[[Margit Saulep]] (1968–) *[[Ragne Saul]] *[[Artjom Savitski]] (1992–), Eesti laulja *[[Andrei Savtšenko]] *[[Scatman John]] *[[Guri Schanke]], norra laulja ja näitleja (1961–) *[[Nicole Scherzinger]] *[[Fredy Schmidt]] (1988–), Eesti laulja ja muusik *[[Teddy Scholten]], hollandi laulja (1926–2010) *[[Chuck Schuldiner]] *[[Diane Schuur]], USA džässilaulja *[[Frank Schöbel]] *[[Eevi Schütz]] (1948–) *[[Elisabeth Schwarzkopf]] (1915–2006) *[[Linda Scott]] *[[Seal]] *[[Márta Sebestyén]] *[[Neil Sedaka]] *[[Pete Seeger]] (1919–2014) *[[Aino Seep]] (Breede, 1925–1982) *[[Lhasa de Sela]], USA laulja (1972–2010) *[[Selena]] *[[Marion Selgall]] *[[Paula Seling]] (1978–), rumeenia laulja ja raadio DJ *[[Selma Björnsdóttir]] *[[Serjoga]] *[[Matt Shadows]] *[[Shaggy]], Jamaica-Ameerika laulja, laulukirjutaja ja DJ (1968–) *[[Shakira]] *[[Tupac Shakur|Tupac Amaru Shakur]] (2Pac, 1971–1996), USA räppar *[[Helen Shapiro]] *[[Sandie Shaw]] *[[Ed Sheeran]] (1991–), Briti laulja *[[Tony Sheridan]] *[[Hitomi Shimatani]], jaapani poplaulja *[[Mike Shinoda]], USA laulja (1977–) *[[Jaan Willem Sibul]], eesti ooperilaulja (1956–) *[[Leida Sibul]], eesti laulja (1920–2012) *[[Riho Sibul]] *[[Jay Siegel]] *[[Krista Siegfrids]] (1985–), Soome laulja *[[Cesare Siepi]] *[[Harald-Peter Siiak]] *[[Jenny Siimon]] (1905–1982), eesti ooperilaulja *[[Kaja Sildna]] *[[Janika Sillamaa]] *[[Jari Sillanpää]] *[[Merle Silmato]], eesti ooperilaulja *[[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja *[[Victoria Silvstedt]] *[[Paul Simon]] *[[Nina Simone]] *[[Jessica Simpson]] *[[Red Simpson]] *[[Frank Sinatra]] *[[Tamara Sinjavskaja]] *[[Ivar Sipra]] *[[Justs Sirmais]] (1995–), läti laulja *[[Hans Sisa]], Austria ooperilaulja ja maalikunstnik (1948–) *[[Siiri Sisask]] *[[Katrin Siska]] (1983–), eesti poplaulja *[[Anatol Siŭko]] (1987–), Valgevene ooperilaulja, bass *[[Troye Sivan]] *[[Har'el Skaat]] *Björn Skifs *[[Skin (laulja)|Skin]] *[[SkReW]] *[[Solveig Slettahjell]], norra džässilaulja (1971–) *[[Grace Slick]] (1939–), USA laulja *[[Mihkel Smeljanski]] (1950–) *[[Jaden Smith]] *[[Patti Smith]] *[[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]] *[[Snoop Dogg]] *[[Koit Soasepp]], eesti bass *[[Pastora Soler]] *[[Didrik Solli-Tangen]] *Bobby Solo *[[Vitali Solomin]] *[[Triin Sommer]] *[[Carly Rose Sonenclar]] (sündinud 1999), USA laulja *[[Brenda Song]] *[[Sonsee]] *[[Leida Soom]] (1912–2009), eesti ooperilaulja *[[René Soom]] *[[Lembit-Olaf Soone]] *[[Igor Sorin]] *[[Riki Sorsa]] *[[Mercedes Sosa]] *[[Zurab Sotkilava]], gruusia ooperilaulja (1937–2017) *[[Jordin Sparks]] *[[Britney Spears]] *[[Jamie Lynn Spears]] (1991–) *[[Regina Spektor]] *[[Bruce Springsteen]] *[[Indrek Spungin]] *[[Eva Sršen]], Sloveenia laulja *[[Georg Karl Stahlberg]] (1866–1942) *[[Layne Staley]] *[[Julgī Stalte]], liivi laulja *[[Milan Stanković]] *[[Jeffree Star]] *[[Starboy Nathan]] *[[Wayne Static]] *[[Gwen Stefani]] *[[Marion Stein]], austria ooperilaulja *[[Joel Steinfeldt]] (1950–), eesti laulja *[[Cat Stevens]] *[[Eric Stewart]] (1945–), inglise laulja *[[Rod Stewart]] *[[Sting]] *[[Robin Stjernberg]] *[[Angie Stone]], USA soulilaulja (1961–) *[[Maria Haukaas Storeng]], norra laulja (1979–) *[[Natasha St-Pier]], Kanada laulja (1981–) *[[Zoë Straub]] *[[The Streets]] *[[Barbra Streisand]] *[[Christopher Stringini]] *[[Patrick Stump]] *[[Christina Stürmer]] (1982–), Austria poplaulja *[[Harry Styles]] *[[Arno Suislep]] *[[Yma Sumac]] *[[Donna Summer]] *[[J. D. Sumner]] *[[Ewert Sundja]] *[[Anna-Liisa Supp]], eesti laulja *[[Joan Sutherland]], Austraalia ooperilaulja (1926–2010) *[[Hugo Sutt]] (1912–1940), eesti ooperi- ja operetilaulja *[[Uudo Sepp|uudo sepp]], eesti laulja *[[Svala Björgvinsdóttir]] (1977–), islandi laulja *[[Taylor Swift]] *[[Oleg Sõlg]] (1951–2006), eesti rokklaulja *[[Andres Sõnajalg]] (1961–) *[[Alfred Sällik]] *[[Oliver Sykes]] (1986) *[[Martti Syrjä]] ==Š== *[[Fjodor Šaljapin]] (1873–1938), vene ooperilaulja *[[Nina Šatskaja]] (1970–), vene romansi- ja džässilaulja *[[Juri Šatunov]] *[[Ivica Šerfezi]] *[[Marija Šerifović]] (1984–), serbia laulja *[[Marija Šestić]] (1987–), Bosnia ja Hertsegoviina laulja *[[Janne Ševtšenko]] *[[Juri Ševtšuk]] *[[Elina Šimkus]] *[[Jomantė Šležaitė]] *[[Stass Šurins]] (1990–), ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[Darja Švajger]], Sloveenia laulja *[[Angelina Švatška]] *[[Radojka Šverko]] (1948–), Horvaatia laulja *[[Batõrhan Šökenov]], kasahhi ja Venemaa laulja ==Z== *[[Eda Zahharova]], eesti ooperilaulja *[[Jassi Zahharov]] *[[Cheba Zahouania]] (1959–), Alžeeria laulja *Iva Zanicchi *[[Kārlis Zariņš (ooperilaulja)|Kārlis Zariņš]], Läti ooperilaulja (1930–2015) *[[Lena Zavaroni]] (1963–1999), šoti poplaulja *[[Zendaya]] *[[Bertine Zetlitz]], norra poplaulja (sündinud 1975) *[[Huiling Zhu]], hiina ooperilaulja *[[Nina Zilli]] *[[Rudolf Zirk]] *[[Rob Zombie]], USA laulja (1966–) *[[Tay Zonday]] *[[Ljudmila Zõkina]] *[[Teresa Żylis-Gara]] ==T== *[[T.I.]], USA räppar (1980–) *[[Hilana Taarka]], setu lauluema *[[Ell Tabur]] (1943–2020), eesti laulja ja muusik *[[Anna Maria Perez de Tagle]] *[[Rein Taidla]] *Reijo Taipale *[[John Michael Talbot]] *[[Veera Taleš]] *[[Teet Tall]] *[[Nedra Talley]] *[[Olly Tallmeister-Kirchen]] *[[Ilmar Talvik]] *[[Leelo Talvik]], eesti ooperilaulja *[[Arno Tamm]] *[[Juss Tamm]] *[[Reigo Tamm]] (1988–), eesti ooperilaulja *[[Viljo Tamm]] *[[Heidy Tamme]] *[[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja (1983–) *[[Paul Tammeveski]] *[[Kait Tamra]] *[[Elo Tamul]] *[[Kadi Taniloo]] *[[Martin Taras]] (1899–1968) *[[Eero Tari]] *[[Tarkan Tevetoğlu|Tarkan]] *[[Tefta Tashko-Koço]] *[[Evert Taube]] *[[Anu Taul]] *[[Tuuli Taul]] *[[Urve Tauts]], eesti ooperilaulja (1935–) *[[Tayanna]] *[[Corey Taylor]], USA laulja (1973–) *[[Kiri Te Kanawa]], maoori päritolu inglise ooperilaulja (1944) *[[Markus Teeäär]] (1978–) *[[Michel Teló]] *[[Kalmer Tennosaar]] *[[Tõnu Tepandi]] *[[Kalju Terasmaa]] *[[Jonna Tervomaa]] *[[Laura Tesoro]] *[[Laur Teär]] *[[Aysel Teymurzadə]] *[[Thalía]] *[[The Game]] *[[Natasha Thomas]] *[[Bella Thorne]] *[[Melanie Thornton]] *[[Klaudia Tiidus]] (1917–1996) *[[Kadri Tiisel]] *[[Tanita Tikaram]] *[[Yıldız Tilbe]], türgi laulja (sündinud 1966) *[[Timati]] *[[Timbaland]] (1971–), USA räppar *[[Justin Timberlake]] *[[Tõnu Timm]] *[[Sulo Tintse]] *[[Ashley Tisdale]] *[[Eamonn Toal]], iiri laulja *[[Toomas Toimeta]] *[[Kejsi Tola]] *[[Shane Told]] (1981–) *[[Valentina Tolkunova]], vene estraadilaulja *[[Eduard Toman]] *[[Jelena Tomašević]], serbia laulja (1983–) *[[Ülle Toming]] (1955–) *[[Kärt Tomingas]] (1967–) * [[Villu Tomingas]] (1941–2000) *[[Kadi Toom]] (1982–) *[[Peeter Tooma]] *[[Taimo Toomast]] *[[Koit Toome]] *[[Mari-Leen Toome]] *[[Vello Toomemets]] (1954–), eesti rokklaulja *[[Linda Toomsalu]] (Köögard) *[[Stephanie Topalian]] (1987–), armeenia-jaapani päritolu laulja *[[Evald Tordik]] *[[Mel Tormé]] (1925–1999), džässilaulja *[[Olga Torokoff-Tiedeberg]] (1902–1964) *[[Emilíana Torrini]] (1977–), islandi laulja *[[Meghan Trainor]] *[[Tiit Tralla]] (1937–2025) *[[Jüri Trei]] *[[Keit Triisa]] (1991–) *[[Tõnu Trubetsky]] (1963–), eesti punklaulja *[[Jolin Tsai]] (1980–), Taiwani laulja *Eleni Tsaligopoulou (E<small>ΛÉNH</small> T<small>ΣAΛIΓOΠOÝΛOY</small>) *Basilis Tsitsanis (B<small>AΣÍΛHΣ</small> T<small>ΣITΣÁNHΣ</small>) (1915–1984) *[[Viktor Tsoi]] (1962–1990) *[[Akiharu Tsukiyama]] *[[Antti Tuisku]] *[[Virgo Tulit]] *[[Tiiu Tulp]] (1976–) *[[Mati Turi]] *[[Tina Turner]] *[[Vladimir Turtšinski]] *[[Hannele Turu]] (1986–), eesti laulja *[[Tarja Turunen]] *[[Rein Tuus]] (1941–2005) *[[Shania Twain]], Kanada laulja (1965–) *[[Maie-Mare Tõnso]] *[[Anneli Tõevere]] *[[Annika Tõnuri]] (1961–) *Annikki Tähti *[[Jaan Tätte]] *[[Sibel Tüzün]] *[[Bonnie Tyler]] (1951–), Walesi laulja *[[Steven Tyler]] ==U== *[[Kadi Uibo]] *[[Tõnis Uibo]] *[[Björn Ulvaeus]] *[[Carrie Underwood]] *[[Jorma Uotinen]] *[[Kaia Galina Urb]] *[[Silvia Urb]] (1924–) *[[Tarmo Urb]] (1952–) *[[Toomas Urb]] (1958–) *[[Brendon Urie]] (1987–) *Timy Uro *[[Usher]] *[[Hikaru Utada]] *[[Ia Uudelepp]] (1913–1983) *[[Ivo Uukkivi]] (1965–) *[[Eino Uuli]] *[[Marika Uus]] (1959–) *[[Merlyn Uusküla]] *[[Kelli Uustani]] (1976–) ==V== *[[Anne Vabarna]], rahvalaulik *[[Jalmar Vabarna]] *[[Heli Vahing]] *[[Liina Vahtrik]] *[[Marie M. Vaigla]] *[[Nele-Liis Vaiksoo]] (1984–) *[[Laima Vaikule]] *[[Allan Vainola]] *[[Tõnu Valdma]] *[[Angélica Vale]] (1975–) *[[Rudy Vallee]] (1901–1986) *[[Caterina Valente]] *[[Jasmine Anette Valentin]] *[[Nils-Aslak Valkeapää]] *[[Priit Valkna]] *[[Marvi Vallaste]] *[[Frankie Valli]] *[[Ville Valo]] *[[Tzéni Vánou]] (Τζένη Βάνου) *[[Antónis Vardís]] (1948–2014), kreeka helilooja ja laulja *[[Merili Varik]] *[[Tiiu Varik]] *[[Birgit Varjun]] *[[Harri Vasar]] *[[Lauri Vasar]] (1970), eesti laulja (bariton) *[[Frankie Vaughan]] *[[Sarah Vaughan]] *[[Bobby Vee]] *[[Armin Velgre]] *[[Anne Velli]] *[[Elerin Velling]] *[[Caetano Veloso]] *[[Kene Vernik]] *[[Iiris Vesik]] (1991–) *[[Anne Veski]] *[[Heli Veskus]] *[[Olev Vestmann]] *[[Georg Veting]] (1919–) *[[Sid Vicious]] (1957–1979), inglise punklaulja *[[Angélico Vieira]], portugali laulja (1982–2011) *[[Teele Viira]] (sündinud 1988) *[[Margit Viirma]], eesti laulja ja kabetaja (1992–) *[[Aarne Viisimaa]] *[[Vello Viisimaa]] *[[Karl Viitol]] *[[Kaire Vilgats]] *[[Claudio Villa]] *[[Jaan Villard]] *[[Violetta Villas]], Poola ooperilaulja (sündinud 1938) *[[Gene Vincent]] (1935–1971), USA ''rock'n'roll''<nowiki>'</nowiki>i laulja *[[Bobby Vinton]] *[[Tenno Vironi]] *[[Helena Virt]] (1983–) *[[Olavi Virta]] *[[Ánna Víssi]] (Άννα Βίσση) *[[Galina Višnevskaja]] *[[Margarita Voites]] *[[Peeter Volkonski]], eesti punklaulja *[[Ike Volkov]] *[[Julija Volkova]], vene poplaulja (1985–) *[[Hardi Volmer]] *[[Priit Volmer]] *[[Urmas Voolpriit]] *[[Kadri Voorand]] *[[Laura Voutilainen]] *[[Silvi Vrait]] *[[Severina Vučković]] *[[Evelin Võigemast]] *[[Hanna-Liina Võsa]] *[[Vladimir Võssotski]] *[[Maria Väli]] (1988–), eesti laulja *[[Anisa Vänikver]] (1995–), Eesti laulja *[[Luisa Värk]] *[[Risto Vürst]] ==W== *Bärbel Wachholz *[[Porter Wagoner]] (1927–2007) *[[Tom Waits]] *Scott Walker *[[Fats Waller]] *Dionne Warwick *Dinah Washington *[[Roger Waters]] (1943–) *[[Gerard Way]] (1977–) *[[Simon Webbe]] (1978–) *[[Harald Weiler]] (1974–) *[[Pete Wentz]] (1979–) *[[Alissa White-Gluz]], Kanada laulja (1985–) *Gunnar Wiklund (1935–1989) *[[Christophe Willem]] (1983–), prantsuse laulja *[[Andy Williams]] *[[Hank Williams III]] (1972–), USA laulja *[[Hank Williams juunior]] (1949–), USA kantrilaulja *[[Hank Williams|Hank Williams seenior]] (1923–1953), USA kantrilaulja *[[Hayley Williams]], USA laulja (sündinud 1988) *[[Jerry Williams]] *[[Holly Williams]] (1981–), USA kantrilaulja *[[Robbie Williams]] (1974–), inglise poplaulja *[[Mary Wilson]] (1944–2021), USA laulja *[[Amy Winehouse]] *Steve Winwood *[[Bobby Womack]] *[[Stevie Wonder]] (1950–), USA laulja *[[Conchita Wurst]] *Tammy Wynette ==Õ== *[[Birgit Õigemeel]] == X == *Nikos Xylouris (N<small>ÍKOΣ</small> X<small>YΛOÝPHΣ</small> , 1936–1980) ==Y== *[[Ya Boy]] *[[Ya Kid K]] *[[Yelawolf]] *[[Hande Yener]] (1973–), türgi laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent *[[Lauri Ylönen]] *[[Sonya Yoncheva]] (1981–), Bulgaaria ooperilaulja *[[Thom Yorke]] (1967–) *Neil Young *Paul Young [[Kategooria:Lauljate loendid| ]] 9c8egg6acsucrysrsxmhubrnsn1kyyf 0 7288 7193378 7192726 2026-07-15T11:42:02Z Avjoska 1538 /* I */ 7193378 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ajakirjanik]]ke.'' {{tähed}} ==A== [[Martinus Wilhelmus van der Aa]] - [[Thorvald Aadahl]] - [[Frank Aaen]] - [[Bjarne Aagaard Strøm]] - [[Martin Aagård]] - [[Helle Aan]] - [[Verna Aardema]] - [[Juhan Aare]] - [[Toivo Aare]] - [[Jüri Aarma]] - [[Kiur Aarma]] - [[Raik Aarma]] - [[Anneli Aasmäe]] - [[Rando Aav]] - [[Richard Aavakivi]] - [[Marti Aavik]] - [[Svea Aavik]] - [[Khwaja Ahmad Abbas]] - [[Eduardo Acevedo Díaz]] - [[Gabriela Adameșteanu]] - [[Lena Adelsohn Liljeroth]] - [[Annely Adermann]] - [[Margit Adorf]] - [[Aleksei Adžubei]] - [[Rada Adžubei]] - [[Katrin Aedma]] - [[Martin Agronsky]] - [[José Eduardo Agualusa]] - [[Jussi Ahlroth]] - [[Adam Aint]] - [[Mihkel Aitsam]] - [[Viio Aitsam]] - [[Allan Alaküla]] - [[Ruth Alaküla]] - [[Tiina Alaküla-Kuuler]] - [[Ann Alari]] - [[Annika Alasoo]] - [[Isabel Allende]] - [[Indriķis Alunāns]] - [[Ain Alvela]] - [[Jacques-Pierre Amette]] - [[Andres Ammas]] - [[Anneli Ammas]] - [[Levon Ananjan]] - [[Ado Anderkopp]] - [[Lena Andersson]] - [[Erin Andrews]] - [[Norman Angell]] - [[Oskar Angelus]] - [[Tõnu Anger]] - [[Silver Anniko]] - [[Gustaf Antell]] - [[Olev Anton]] - [[Kärt Anvelt]] (Karpa) - [[Anne Applebaum]] - [[János Arany]] - [[Klas Pontus Arnoldson]] - [[Tõnis Arnover]] - [[Jessikka Aro]] - [[Rein Aro]] - [[Karl Arro]] - [[Yann Arthus-Bertrand]] - [[Henn Arvo]] - [[Julian Assange]] - [[Robert Astrem]] - [[Audronius Ažubalis]] - [[David Attenborough]] - [[Karin Aule]] - [[Raimond Auling]] - [[Maire Aunaste]] ==B== [[Issaak Babel]] - [[Gracchus Babeuf]] - [[Anastassija Baburova]] - [[Ljuza Badretdinova]] - [[Walter Bagehot]] - [[Erkki Bahovski]] - [[Julie Banderas]] - [[Glenn Beck]] - [[Vadim Belobrovtsev]] - [[Erki Berends]] - [[Valentin Berežkov]] - [[Bruno Berg]] - [[Werner Bergengruen]] - [[Jaanus Betlem]] - [[Denõss Bigus]] - [[Ado Birk]] - [[Nellie Bly]] - [[Arrigo Boito]] - [[Erik Boltowski]] - [[Johan Borgen]] - [[Üllar Born]] - [[Tõnis Braks]] - [[Flora Brovina]] - [[Patti Ann Browne]] - [[Ingvild Bryn]] - [[Bill Bryson]] - [[Villem Buk]] - [[Jevgen Buket]] - [[Faddei Bulgarin]] - [[August Busch]] - [[Jüri Butšakov]] - [[Juri Butussov]] - [[Koit Brinkmann]] - [[Ludwig Börne]] ==C== [[Alisyn Camerota]] - [[Ramón Cano]] - [[Gretchen Carlson]] - [[Barbu Catargiu]] - [[Neil Cavuto]] - [[C. W. Ceram]] - [[Iris Chang]] - [[Stéphane Charbonnier]] - [[Gigliola Cinquetti]] - [[Jeremy Clarkson]] - [[Fridtjov Clement]] - [[Alan Colmes]] - [[Anderson Cooper]] - [[Ann Coulter]] - [[Katie Couric]] - [[Anthony Berkeley Cox]] - [[George Creel]] ==D== [[Stig Dagerman]] - [[Massimo D'Alema]] - [[Lea Danilson-Järg]] - [[Kevin Davies]] - [[Donald Day]] - [[Kerli Dello]] - [[Rene Denfeld]] - [[Heino Dengo]] - [[Jiří Dienstbier]] - [[Richard Dimbleby]] - [[Aleksandr Djukov]] - [[Lou Dobbs]] - [[Cory Doctorow]] - [[Sergei Dovlatov]] - [[Charles Dow]] - [[Élie Ducommun]] - [[Can Dündar]] ==E== [[Vello Ederma]] - [[Linda Eensaar]] - [[Riina Eentalu]] - [[Enn Eesmaa]] - [[Anšlavs Eglītis]] - [[Karmel Eikner]] - [[Andres Eilart]] - [[Kaido Einama]] - [[Aleksander Eisenschmidt]] - [[Zineb El Rhazoui]] - [[Julius Elango]] - Kasper Elissaar -[[Jaan Ellen]] - [[Sven Elvestad]] - [[Mihai Eminescu]] - [[Sirje Endre]] - [[Priit Ennet]] - [[Pekka Erelt]] - [[Helgi Erilaid]] - [[Tõnis Erilaid]] - [[Aatos Erkko]] - [[Anne Erm]] - [[Peeter Ernits]] - [[Uula Eronen]] - [[Kirke Ert]] - [[Andry Ervald]] - [[Andrus Esko]] - [[Enn Esko]] - [[Urve Eslas]] - [[Heldia Estam]] - [[Jüri Estam]] - [[Betty Ester-Väljaots]] ==F== [[Susan Fakudi]] - [[Sebastian Faulks]] - [[Feodor Feodorov]] - [[Janar Filippov]] - [[Jürgen Fogel]] - [[Karl Oskar Freiberg]] - [[Thomas Friedman]] - [[Courtney Friel]] - [[David Frost]] - [[Julius Fučík]] - [[Karlo Funk]] - [[Walther Funk]] ==G== [[Émile Gaboriau]] - [[August Gailit]] - [[Erik Gamzejev]] - [[Igor Garšnek]] - [[Ago Gaškov]] - [[Henry Louis Gates]] - [[Evan Gershkovich]] - [[Aivars Ģipslis]] - [[Malcolm Gladwell]] - [[Manólis Glézos]] - [[Zac Goldsmith]] - [[Amy Goodman]] - [[Hellar Grabbi]] - [[Gennadi Gramberg]] - [[Glenn Greenwald]] - [[Ado Grenzstein]] - [[Indrek Grigor]] - [[Peeter Grünfeldt]] - [[Katarzyna Grochola]] - [[Frode Grytten]] - [[Giovannino Guareschi]] - [[Thengiz Gudava]] - [[Robert Guérin]] - [[Veronica Guerin]] - [[Hervé Guibert]] - [[Jan Guillou]] - [[Oskar Gustavson]] ==H== [[Enn Haabsaar]] - [[Lauri Habakuk]] - [[Juhan Habicht]] - [[Ramzan Hadžijev]] - [[Sebastian Haffner]] - [[Tõnu Hagelberg]] - [[Sven Haljand]] - [[Heiki Haljasorg]] - [[Herbert Haljaspõld]] - [[Enn Hallik]] - [[Airi Hallik-Konnula]] - [[Richard Hammond]] - [[Gert D. Hankewitz]] - [[Heino Hankewitz]] - [[Sten A. Hankewitz]] - [[August Hanko]] - [[Sean Hannity]] - [[Regina Hansen]] - [[Raimu Hanson]] - [[Rein Hanson]] - [[Rudolf Hansson]] - [[Karl Harrer]] - [[Romi Hasa]] - [[Mehdi Hasan]] - [[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]] - [[Peeter Hein]] - [[Ott Heinapuu]] - [[Eve Heinla]] - [[Karl Helemäe]] - [[Joonas Hellerma]] - [[Kärt Hellerma]] - [[Hanna Hellquist]] - [[Maris Hellrand]] - [[Hannes Hermaküla]] - [[Karl August Hermann]] - [[José Hernández]] - [[Peter Hessler]] - [[Valter Heuer]] - [[Leena Hietanen]] - [[Marko Hiie]] - [[Karl August Hindrey]] - [[Kadri Hinrikus]] - [[Aleksandr Hinštein]] - [[Madis Hint]] - [[Ene Hion]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Rudolf Holsti]] - [[Nils Horner]] - [[Huell Howser]] - [[Mike Huckabee]] - [[Arianna Huffington]] - [[Aivar Hundimägi]] - [[Lauri Hussar]] - [[Andrei Hvostov]] - [[Priit Hõbemägi]] ==I== [[Kadri Ibrus]] - [[Argo Ideon]] - [[Ülo Ignats]] - [[Rihhard Iher]] - [[Ivo Ago Iliste]] - [[Andres Ilves]] - [[Leo Ilves]] - [[Harry Ingelman]] - [[Laura Ingraham]] - [[Ilijana Iotova]] - [[Friedrich Issak]] - [[Päivi Istala]] - [[Santeri Ivalo]] - [[Pavel Ivanov]] - [[Vjatšeslav Ivanov (ajakirjanik)|Vjatšeslav Ivanov]] ==J== [[Urmas Jaagant]] - [[Michael Jackson (õlleekspert)]] - [[Howard Jacobson]] - [[Valdo Jahilo]] - [[Juhan Jaik]] - [[Carl Robert Jakobson]] - [[Max Jakobson]] - [[Evald Abram Jalak]] (Eesav Edvard Puuslik) - [[Aivar Jarne]] - [[Günther Jauch]] - [[Magomed Jevlojev]] - [[Maris Johannes]] - [[Jahn Otto Johansen]] - [[Leopold Johanson]] - [[Boris Johnson]] - [[Ernst Joll]] - [[Elena Jončeva]] - [[Alex Jones]] - [[Erich Joonas]] - [[Arnold Joonson]] - [[Tiina Joosu-Palu]] - [[Aimar Jugaste]] - [[Ants Juske]] - [[Jaak Juske]] - [[Heino Jõe]] - [[Tiina Jõgeda]] - [[Aadu Jõgiaas]] - [[Heldur Jõgioja]] - [[Jan Jõgis-Laats]] - [[Kärt Jänes-Kapp]] - [[Rein Järlik]] - [[Jaak Järv (kirjanik)|Jaak Järv]] - [[Margus Järv]] - [[Linda Järve]] - [[Ott Järvela]] - [[Artturi Järviluoma]] - [[Madis Jürgen]] - [[Agnes Jürgens]] - [[Marika Jürgenson]] - [[Anton Jürgenstein]] - [[Andres Jüriado]] - [[Toomas Jüriado]] - [[Jaak Jürine]] - [[Lauri Jürisoo]] - [[Merike Jürjo]] - [[Mall Jürma]] - [[Linda Jürmann]] - [[Juhan-Kaspar Jürna]] - [[Helju Jüssi]] ==K== [[Tiina Kaalep]] - [[Christian Kaarna]] - [[Imre Kaas]] - [[Valter Kaaver]] - [[Mart Kadastik]] - [[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]] - [[Rasmus Kagge]] - [[Kiira Kahn]] - [[Maret Kaik]] - [[Heidit Kaio]] - [[Peep Kala]] - [[Valeri Kalabugin]] - [[Erik Kalda]] - [[Helgi Kaldma]] - [[Evelyn Kaldoja]] - [[Peeter Kaldre]] - [[Marko Kaldur]] - [[Marko Kaljuveer]] - [[Kristjan Kalkun]] - [[Toomas Kall]] - [[Alla Kallas]] - [[Ene Kallas]] - [[Karol Kallas]] - [[Teet Kallas]] - [[Ülo Kalm]] - [[Vahur Kalmre]] - [[Kertu Kalmus]] - [[Tõnu Kalvet]] - [[Reinhold Kamsen]] - [[Mai Kangro]] - [[Tiina Kangro]] - [[Eva Merike Kangro-Pennar]] - [[Paavo Kangur]] - [[Tõnu Kann]] - [[Astrid Kannel]] - [[Indrek Kannik]] - [[Meelis Kapstas]] - [[Ryszard Kapuściński]] - [[Marii Karell]] - [[Stepan Karja]] - [[Jonatan Karjus]] - [[Ivo Karlep]] - [[Hille Karm]] - [[Tawakul Karmān]] - [[Andrus Karnau]] - [[Aleksander Karro]] - [[Merle Karro-Kalberg]] - [[Mari Kartau]] - [[Tiit Karuks]] - [[Mari-Ann Karupää]] - [[Kajar Kase]] - [[Asta Kass]] - [[Martti Kass]] - [[August Eduard Kastra]] - [[Oleg Kašin]] - [[Jan Kaus]] - [[Tõnu Kees]] - [[Eteri Kekelidze]] - [[Jaan Kelder]] - [[Karl Kello]] - [[Megyn Kelly]] - [[Ross Kemp]] - [[Kaire Kenk]] - [[Argo Kerb]] - [[Rainer Kerge]] - [[Heino Kermik]] - [[Erich Kern]] - [[Vahur Kersna]] - [[Kalev Kesküla]] - [[Kaia Kiik]] - [[Gert Kiiler]] - [[Sirje Kiin]] - [[Harri Kiisk]] - [[Craig Kilborn]] - [[Dorothy Kilgallen]] - [[Margit Kilumets]] - [[Krista Kilvet]] - [[Kim Seong-su]] - [[Larry King]] - [[Harri Kingo]] - [[Tõnis Kipper]] - [[Mati Kirotar]] - [[Ernst Kirs]] - [[Egon Erwin Kisch]] - [[Jevgeni Kisseljov]] - [[Jaan Kitzberg]] - [[Aita Kivi]] - [[Alver Kivi]] - [[Juhan Kivi]] - [[Krister Kivi]] - [[Priit Kivi]] - [[Albert Kivikas]] - [[Evelin Kivimaa]] - [[Katrin Kivimaa]] - [[Paavo Kivine]] - [[Paul Klebnikov]] - [[Victor Klemperer]] - [[Dimitri Klenski]] - [[Marianne Kneuer]] - [[Tuuli Koch]] - [[Tõnu Koik]] - [[Aavo Kokk]] - [[Enn Kokk]] - [[Juhan Kokla]] - [[Konstantin Kokla]] - [[Peet Kokla]] - [[Mihhail Koltsov]] - [[Meelis Kompus]] - [[Ragnar Kond]] - [[Urmet Kook]] - [[Ferdinand Kool]] - [[Ott Kool]] - [[Sulev Kool]] - [[Piret Kooli]] - [[Rain Kooli]] - [[Väino Koorberg]] - [[Vahur Koorits]] - [[Jaanus Koort]] - [[Kaja Koovit]] - [[Merit Kopli]] - [[Kaivo Kopli]] - [[Marie Koppel]] - [[Olari Koppel]] - [[Urve Korjula]] - [[Hannes Korjus]] - [[Margarita Kornõševa]] - [[Viktoria Korpan]] - [[Vladislav Koržets]] - [[Neeme Korv]] - [[Jadranka Kosor]] - [[Dezső Kosztolányi]] - [[Ivar Kostabi]] - [[Kustas Kotsar]] - [[Anna Kovalenko]] - [[Andres Kraas]] - [[Kaljo Krell]] - [[Arvi Kriis]] - [[Kaarel Krimm]] - [[Bill Kristol]] - [[Katariina Krjutškova]] - [[Christian Krohg]] - [[Erni Krusten]] - [[Kalev Kruus]] - [[Tiina Kruus]] - [[Veljo Kuivjõgi]] - [[Reet Kudu]] - [[Hugo Kukke]] - [[Kaire-Külli Kuldbek]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Jaanus Kulli]] - [[Kuldar Kullasepp]] - [[Signe Kure]] - [[Voldemar Kures]] - [[Kaja Kurg]] - [[Silvia Kuulpak]] - [[Lembitu Kuuse]] - [[Margus-Hans Kuuse]] - [[Otto Kuusik]] - [[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]] - [[Hannes Kuusma]] - [[Kauno Kõima]] - [[Sigrid Kõiv]] - [[Voldemar Kõiv]] - [[Friedrich Kõlli]] - [[Jaanus Kõrv]] - [[Jakob Kõrv]] - [[Kadri Kõusaar]] - [[Tiit Kändler]] - [[Maian Kärmas]] - [[Mihkel Kärmas]] - [[Kaja Kärner]] - [[Ärni Käärid]] - [[Ulvar Käärt]] - [[Carl Eduard Körber]] - [[Urmo Kübar]] - [[Esta Kübarsepp]] - [[Ilmar Külvet]] - [[Toomas Kümmel]] - [[Ivar Kümnik]] - [[Andres Küng]] - [[August Künnapu]] - [[Ants Künnapuu]] ==L== [[Eduard Laaman]] - [[Tiina Laanem-Murde]] - [[Riho Laanemäe]] - [[Karl Laantee]] - [[Hendrik Laas]] - [[Andres Laasik]] - [[Viktoria Ladõnskaja]] - [[Anneli Lahe]] - [[Signe Lahtein]] - [[Heino Laiapea]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Aare Laine]] - [[Meelis Lainvoo]] - [[Tiiu Laks]] - [[Dagmar Lamp]] - [[Gustav Landauer]] - [[Juhan Lang]] - [[Andres Langemets]] - [[Ya'ir Lapid]] - [[Lea Larin]] - [[Stieg Larsson]] - [[Kalle Lasn]] - [[Julija Latõnina]] - [[Lembit Lauri]] - [[Riho Laurisaar]] - [[Meinhard Laurmaa]] - [[Hans Leberecht]] - [[Maurice Leblanc]] - [[Jenna Lee]] - [[Merike Lees]] - [[Jüri Leesment]] - [[Greete Lehepuu]] - [[Harri Lehiste]] - [[Elmar-Aleksander Lehtmets]] - [[Tõnis Lehtmets]] - [[Piia Leino]] - [[Dannar Leitmaa]] - [[Toomas Leito]] - [[Verni Leivak]] - [[Mart Lekstein]] - [[Ain Lember]] - [[Adelaida Lemberg]] - [[Heimar Lenk]] - [[Krista Lensin]] - [[Margus Lepa]] - [[Virkko Lepassalu]] - [[Harald Leppikson]] - [[Gaston Leroux]] - [[Louis Leroy]] - [[David Letterman]] - [[Taavi Libe]] - [[Madis Ligi]] - [[Oskar Karl Johann Liigand]] - [[Kadri Liik]] - [[August Liit]] - [[Peeter Liiv]] - [[Urmas Liiv]] - [[Kaido Liiva]] - [[Siiri Liiva]] - [[Virve Liivanõmm]] - [[Ardi Liives]] - [[Johann Lill]] - [[Marica Lillemets]] - [[Peeter Lilleväli]] - [[Erik Lillo]] - [[Rush Limbaugh]] - [[Arvi Lind]] - [[Hallar Lind]] - [[Mihkel Lindenberg]] - [[Marek Lindmaa]] - [[Indrek Lindsalu]] - [[Reet Linna]] - [[Raivo Linnas]] - [[Walter Lippmann]] - [[Vladislav Listjev]] - [[Olga Ljubimova]] - [[Sue Lloyd-Roberts]] - [[Rita Loel]] - [[Mihkel Loodus]] - [[Caspar Franz Lorenzsonn]] - [[Gunnar Loss]] - [[Sami Lotila]] - [[Rebekka Lotman]] - [[Raivo Lott]] - [[Edward Lucas]] - [[Emil Ludwig]] - [[Toomas Luhats]] - [[Georg Eduard Luiga]] - [[Märt Luige]] - [[Enno Luik]] - [[Hans H. Luik]] - [[Riina Luik]] - [[Jaan Lukas (ajakirjanik)|Jaan Lukas]] - [[Eduard Lukk]] - [[Leho Lumiste]] - [[Liis Lusmägi]] - [[Janek Luts]] - [[Priit Luts]] - [[Evald Lutsius]] - [[Üllar Luup]] - [[Koit Luus]] - [[Erni Lõbu]] - [[Grete Lõbu]] - [[Alo Lõhmus]] - [[Maarja Lõhmus]] (Pärl) - [[Andri Lõssenko]] - [[Ulla Länts]] - [[Silja Lättemäe]] - [[Vello Lään]] - [[Tiit Lääne]] ==M== [[Hrvoje Macanović]] - [[Rachel Maddow]] - [[Reet Made]] - [[Juhan Maidlo]] - [[Norman Mailer]] - [[Andri Maimets]] - [[Toivo Makk]] - [[Vadim Makšejev]] - [[Albert Maloverjan]] - [[Meelis Mandel]] - [[Sándor Márai]] - [[Kaur Maran]] - [[Mart Mardisalu]] - [[Bernard Maris]] - [[Liza Marklund]] - [[Georgi Markov]] - [[Sergei Markov]] - [[João Lopes Marques]] - [[Jaan Martinson]] - [[Mihkel Martna]] - [[Ilona Martson]] - [[Ann Marvet]] - [[Peeter Marvet]] - [[Otto Wilhelm Masing]] - [[Tadeusz Mazowiecki]] - [[Hans Massaquoi]] – [[Mihkel Mathiesen]] - [[Tiit Matsulevitš]] - [[Ülo Mattheus]] - [[James May]] - [[Sergei Medvedev]] - [[Kaupo Meiel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Manuel Mejía Vallejo]] - [[Julija Mendel]] - [[Martin Meredith]] - [[Anu Merila]] - [[Merilyn Merisalu]] - [[Maarja Merivoo-Parro]] - [[Antero Mertaranta]] - [[Tiit Mesila]] - [[Riho Mesilane]] - [[Vladimir Meštšerski]] - [[Margus Mets]] - [[Lehti Metsaalt]] - [[Nikolaus Metslov]] - [[Seichō Matsumoto]] - [[Christoph von Mickwitz]] - [[Kalle Mihkels]] - [[Immo Mihkelson]] - [[Marko Mihkelson]] - [[Ilmar Mikiver]] - [[Marianne Mikko]] - [[Margus Mikomägi]] - [[Aleks Milits|Aleks (Alex) Milits]] - [[Juan José Millás]] - [[Leonid Mletšin]] - [[Silvia Modig]] - [[Juris Moks]] - [[Ferenc Molnár]] - [[Ernesto Teodoro Moneto]] - [[Cyril Montana]] - [[Indro Montanelli]] - [[Rosa Montero]] - [[Felix Moor]] - [[Natalia Morari]] - [[Zsigmond Móricz]] - [[Erik Morna]] - [[Marina Moskvina]] - [[Margus Muld]] - [[Kati Saara Murutar]] - [[Sevgil Musajeva]] - [[Indrek Mustimets]] - [[Kalle Muuli]] - [[Anu Mõistlik]] - [[Ave Maria Mõistlik]] - [[Paul-Olev Mõtsküla]] - [[Elo Mõttus-Leppik]] - [[Aarne Mäe]] - [[Piret Mäeniit]] - [[Kaileen Mägi]] - [[Milla Mägi]] (Ingel Tael) - [[Tiina Mägi]] - [[Raul Mälk]] - [[Cəlil Məmmədquluzadə]] - [[Oskar Mänd]] - [[Jakob Mändmets]] - [[Heiki Männik]] - [[Guido Mätlik]] - [[Mati Määrits]] - [[Arp Müller]] - [[Kalle Müller]] - [[Otto Münther]] - [[Märt Müür]] - [[Meeli Müüripeal]] ==N== [[Enda Naaber]] - [[Grete Naaber]] - [[Félix Nadar]] - [[Yri Naelapea]] - [[Hillar Nahkmann]] - [[Donatas Narmont]] - [[Agne Narusk]] - [[Mati Narusk]] - [[Naima Navi]] - [[Jaan Nebokat]] - [[Žanna Nemtsova]] - [[Siim Nestor]] - [[Aleksandr Nevzorov]] - [[Charles Nicholl]] - [[Asta Niinemets]] - [[Sirje Niitra]] - [[Merili Nikkolo]] - [[Andrus Nilk]] - [[Ildar Nisametdinov]] - [[Peeter Novod]] - [[Valerija Novodvorskaja]] - [[Eduard Nukk]] - [[Janne Nurmik]] - [[Jaanus Nurmoja]] - [[Branislav Nušić]] - [[Merlis Nõgene]] - [[Kerli Nõu]] - [[Raimo Nõu]] ==O== [[Verner Oamer]] - [[Elo Odres]] - [[Ants Oidermaa]] - [[Jaan-Juhan Oidermaa]] - [[Hannes Oja]] - [[Mirko Ojakivi]] - [[Keith Olbermann]] - [[Arko Olesk]] - [[Olli]] - [[Antti Oolo]] - [[Arno Oja]] - [[Hannes Oja]] - [[Valter Ojakäär]] - [[Gustav Adolph Oldekop]] - [[Sulev Oll]] - [[Anton Oreh]] - [[Bill O'Reilly]] - [[Rein Orn]] - [[Helar Osila]] - [[Alma Ostra-Oinas]] - [[Simon Ostrovsky]] - [[Amos Oz]] – [[Rain Ots]] - [[Urmas Ott]] - [[Tõnu Ojala]] ==P== [[Gunnar Paabo]] - [[Gunnar Paal]] - [[Aimi Paalandi]] - [[Veiko Paalma]] - [[Kadri Paas]] - [[Erno Paasilinna]] - [[Ene Paaver]] - [[Vambola Paavo]] - [[Olavi Paavolainen]] - [[Jaana Padrik]] - [[Peep Pahv]] - [[Ants Paju]] - [[Juhan Paju]] - [[Taivo Paju]] - [[Tarmo Paju]] - [[Margo Pajuste]] - [[Justas Paleckis]] - [[Arved Palgi]] - [[Greete Palgi]] - [[Sarah Palin]] - [[Aivo Paljasmaa]] - [[Anu Pallas]] - [[Ilmar Palli]] - [[Andres Pallon]] - [[Raivo Palmaru]] - [[Andri Paltševskõi]] - [[Andres Panksepp]] - [[Valdo Pant]] - [[Aivi Pargi]] - [[Sergei Parhomenko]] - [[Aivi Parijõgi]] - [[Udo Parikas]] - [[Krister Paris]] - [[Pia Paris]] - [[Manona Paris]] - [[Tiina Park]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Jaan Parv]] - [[Ralf Parve]] - [[Ralf R. Parve]] - [[Martin Pau]] - [[Katrin Pauts]] - [[Marje Pedajas]] - [[Heino Pedusaar]] - [[Juhan Peegel]] - [[Ingrid Peek]] - [[Jüri Peet]] - [[Hillar Peets]] - [[Nora Peets]] - [[Georg Pelisaar]] - [[Jaan Pert]] - [[Owe Petersell]] - [[Epp Petrone]] - [[Justin Petrone]] - [[Katja Petrowskaja]] - [[Valeri Petšeikin]] - [[Sacha Pfeiffer]] - [[Jaanus Piirsalu]] - [[Meelis Piller]] - [[Barbi Pilvre]] - [[Merike Pinn]] - [[Jüri Pino]] - [[Nasta Pino]] - [[Tiina Pintsaar]] - [[Andrei Piontkovski]] - [[Aimi Pitk]] - [[Merike Pitk]] - [[Aleksandr Pljuštšev]] - [[Jakob Ploompuu]] - [[Vello Pohla]] - [[Annika Poldre]] - [[Massimo Polidoro]] - [[Anna Politkovskaja]] - [[Diana Polov]] - [[Linda Poots]] - [[August Pork]] - [[Sarah Jana Portner]] - [[Jānis Poruks]] - [[Vera Poska-Grünthal]] - [[Eda Post]] - [[Samantha Power]] - [[Kirsten Powers]] - [[Andres Pranspill]] - [[Heinrich Prants]] – [[Tõnu Prei]] - [[Gunnar Press]] - [[Ketlin Priilinn]] - [[Nelli Privalova]] - [[Mart Pukits]] - [[Mart Pukk]] - [[Otto Pukk]] - [[Joseph Pulitzer]] - [[Kadri Pulk]] - [[Priit Pullerits]] - [[Andres Pulver]] - [[Heidy Purga]] - [[Ene Puusemp]] - [[Monika Puutsa]] - [[Vambola Põder]] - [[Priit Põiklik]] - Andres Põld - [[Tiiu Põld]] - [[Õnne Pärl]] - [[Rein Pärn]] - [[Jüri Pärnpuu]] - [[Ago Pärtelpoeg]] – [[Valter Pärtelpoeg]] – [[Juhani Püttsepp]] - [[Birgit Püve]] ==R== [[Age Raa]] - [[Stefan Raab]] - [[Egle Raadik]] - [[Arno Raag]] - [[Jutta Rabe]] - [[Henno Rahamägi]] - [[Andres Raid]] - [[Juku-Kalle Raid]] - [[Peeter Raidla]] - [[Tea Raidsalu]] - [[Kulle Raig]] - [[Raivo Raigna]] - [[Inga Raitar]] - [[Ylle Rajasaar]] - [[Allan Rajavee]] - [[Erik Rand]] - [[Jüri Randviir]] - [[Aarne Rannamäe]] - [[Ahmet Rasim]] - [[Fjodor Raskolnikov]] - [[Kadri Ratt]] - [[Ilmar Rattus]] - [[Lembit Rattus]] - [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]] - [[Neeme Raud]] - [[Valve Raudnask]] - [[Mai Raud-Pähn]] - [[Aleksander Leopold Raudkepp]] - [[Hilda Raudkivi]] - [[Mart Raudsaar]] - [[Ernst Raudsepp]] - [[Harald Raudsepp]] - [[Koit Raudsepp]] - [[Guido-Roland Raudver]] - [[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]] - [[Ott Raun]] - [[Valdo Raun]] - [[Vallo Raun]] - [[Helju Rauniste]] - [[Hans Rebane]] - [[Heino Rebane (ajakirjanik)|Heino Rebane]] - [[Raul Rebane]] - [[Mare Rebas]] - [[Liviu Rebreanu]] - [[Vesta Reest]] - [[Ferdinand Rei]] - [[Marko Reikop]] - [[Kaire Reiljan]] - [[Piret Reiljan]] - [[Alur Reinans]] - [[Tiina Reinart]] - [[Aivar Reinap]] - [[Urmi Reinde]] - [[Karel Reisenbuk]] - [[Urmas Reitelmann]] - [[Alejandro Rejón Huchin]] - [[Olev Remsu]] - [[Maria Ressa]] - [[Hindrek Riikoja]] - [[Mart Riikoja]] - [[Joanie de Rijke]] - [[Raivo Rimm]] - [[Piret-Päiv Rist]] - [[Irina Ristmägi]] - [[Geraldo Rivera]] - [[Henri-Pierre Roché]] - [[Gianni Rodari]] - [[Indrek Rohtmets]] - [[Aivis Ronis]] - [[Marge-Ly Rookäär]] - [[Marika Roomere]] - [[Henrik Roonemaa]] - [[Teet Roosaar]] - [[Allan Roosileht]] - [[Toomas Roosileht]] - [[Endel Roosimägi]] - [[Tuuli Roosma]] - [[Küllike Rooväli]] - [[Britt Rosen]] - [[Colin Ross]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Väinu Rozental]] - [[Johann Philipp Roth]] - [[Joseph Roth]] - [[Karl Rove]] - [[Aarne Ruben]] - [[Hanneli Rudi]] - [[Hannes Rumm]] - [[Ülo Russak]] - [[Ainar Ruussaar]] - [[Tim Russert]] - [[Anneli Rõigas]] (Anneli Reigas) - [[Igor Rõtov]] - [[Jaan Rõõmussaar]] - [[Alfred Rästas]] - [[Artur-Mihail Rätsep]] - [[Tiit Rääk]] ==S== [[Wadī‘ Sa‘ādah]] - [[Andrus Saar]] - [[Ants Saar]] - [[Evar Saar]] - [[Hendrik Saar]] - [[Margus Saar]] - [[Rünno Saaremäe]] - [[Härmo Saarm]] - [[Joosep Saat]] - [[Peeter Sagar]] - [[Siim Saidla]] - [[Katrin Saks]] - [[Harrison Salisbury]] - [[Vello Salo]] - [[Madis Salum]] - [[Enn Salurand]] - [[Oleg Samorodni]] - [[Anvar Samost]] - [[Robert J. Samuelson]] - [[Maris Sander]] - [[Hartwig Arthur Ferdinand von Sass]] - [[Vilja Savisaar]] - [[Hannu Savola]] - [[Ede Schank-Tamkivi]] - [[Adolf Schmal]] - [[Elimar Schubbe]] - [[Montgomery Schuyler]] - [[Indrek Schwede]] - [[Tõnu Seero]] - [[Conrad Seidl]] - [[Jaroslav Seifert]] - [[Edgar Sein]] - [[Edgar Selberg]] - [[Sergo Selder]] - [[Johannes Selg]] - [[Julius Seljamaa]] - [[Julian Semjonov]] - [[Andres Sepp (ajakirjanik)|Andres Sepp]] - [[Arnold Sepp]] - [[Hendrik Sepp]] - [[Aarne Seppel]] - [[Sergei Sergejev]] - [[Gregor Sibold]] - [[Heili Sibrits]] - [[Aino Siebert]] - [[Javier Sierra]] - [[Anneli Sihvart]] - [[Lembit Siimaste]] - [[Margarete Siimer]] - [[Virgo Siil]] - [[Rein Sikk (1937–1992)|Rein Sikk]] - [[Rein Sikk]] - [[Radosław Sikorski]] - [[Elju Sild]] - [[Ivar Sild]] - [[Johanna Sild-Rebane]] - [[Toomas Sildam]] - [[Reimo Sildvee]] - [[Ants Simm]] - [[Kai Simson]] - [[Priit Simson]] - [[Tiit Sinissaar]] - [[Eti Sirg]] - [[Jelena Skulskaja]] - [[Aado Slutsk]] - [[Johan Vilhelm Snellman]] - [[Jon Snow]] - [[Redik Soar]] (Karl Kider) - [[Kerttu Soans]] - [[Sven Soiver]] - [[Peeter Sookruus]] - [[Peep Sooman]] - [[Mati Soomre]] - [[Urmo Soonvald]] - [[Ivar Soopan]] - [[Martti Soosaar]] - [[Terje Soots]] - [[Laurent Sourisseau]] - [[Peeter Speek]] - [[Friedrich Spindler]] - [[Edgar Spriit]] - [[Tibor Szamuely]] - [[Mariusz Szczygieł]] - [[Rein Spitz]] - [[Dāvis Stalts]] - [[Sergej Stanišev]] - [[William Thomas Stead]] - [[Jon Steele]] - [[Irina Stelmach]] - [[Maarit Stepanov]] - [[Bruce Sterling]] - [[Mats Strandberg]] - [[Carl Gustaf Ströhm]] - [[Julian Stryjkowski]] - [[Lilli Suburg]] - [[Raul Sulbi]] - [[Raivo Suni]] - [[Olaf Suuder]] - [[Heiki Suurkask]] - [[Marius Suviste]] - [[Endel Sõerde]] - [[Enn Säde]] - [[Margit Säde]] - [[Meelis Süld]] - [[Aet Süvari]] ==Š== [[Ester Šank]] - [[Aleksandr Šegedin]] - [[Hagi Šein]] - [[Viktor Šenderovitš]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Juri Štšekotšihhin]] - [[Savik Šuster]] ==Z== [[Vadim Zagladin]] - [[Gustavs Zemgals]] - [[Sofka Zinovieff]] - [[Aleksandr Zukerman]] - [[Wojciech Żukrowski]] - [[Beno Zupančič]] ==T== [[Krista Taim]] - [[Hadia Tajik]] - [[Jaan Taklaja]] - [[Maarja Talgre]] - [[Ene-Maris Tali]] - [[Piret Tali]] - [[Mirjam Tally]] - [[Juhan Kristjan Talve]] - [[Tanel Talve]] - [[Mati Talvik]] - [[Heikki Talving]] - [[Ene-Liin Tamm]] - [[Enno Tamm]] - [[Eric Enno Tamm]] - [[Jaanus Tamm]] - [[Uno Tamm]] - [[August Tammann]] - [[Enno Tammer]] - [[Harald Tammer]] - [[Kristi Tammik]] - [[Evald Tammlaan]] - [[Eva Tammsaar]] - [[Allar Tankler]] - [[Kaarel Tarand]] - [[Mari Tarand]] - [[Mart Tarmak]] - [[Igor Taro]] - [[Timo Tarve]] - [[Ants Tasa]] - [[Esko Tasa]] - [[Kaljula Teder]] - [[Teet Teder]] - [[Tiia Teder]] - [[Erlend Teemägi]] - [[Ingrid Teesalu]] - [[Arnika Tegelmann]] - [[Sulev Teinemaa]] - [[Kirill Teiter]] - [[Endel Tennov]] - [[Aleksander Terras]] - [[Olufemi Terry]] – [[Ernst Tetsmann]] - [[Carsten Thomassen]] - [[Hunter S. Thompson]] - [[Külli-Riin Tigasson]] - [[Harri Tiido]] - [[Hardi Tiidus]] - [[Urve Tiidus]] - [[Helle Tiikmaa]] - [[Kadri Tiisel]] - [[Aare Tiisväli]] - [[Ülle Tiit]] - [[Hamlet Tiits]] - [[Tõnu Timm]] - [[Kirsti Timmer]] - [[Tõnis Tirel]] - [[Erkki Toivanen]] - [[Hanno Tomberg]] - [[Jaan Tomp (ajakirjanik)|Jaan Tomp]] – [[Kusta Toom]] - [[Yana Toom]] - [[Peeter Tooma]] - [[Eva Toome]] - [[Vallo Toomet]] - [[Peeter Tooming]] - [[Harald Toomsalu]] - [[Jaan Tootsen]] - [[Toivo Tootsen]] - [[Ülo Tootsen]] - [[Enn Tosso]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Harri Treial]] - [[Henn Treial]] - [[Märt Treier]] - [[Hans Treimann]] - [[Kristel Trell]] - [[Leopold Trepper]] - [[Indrek Treufeldt]] - [[Ivar Trikkel]] - [[Artjom Troitski]] - [[Toomas Truuverk]] - [[Deivil Tserp]] - [[Tatjana Tšornovol]] - [[Eino Tubin]] - [[Boris Tuch]] - [[Arnold Tulik]] - [[Mehis Tulk]] - [[Abdul Turay]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Harry Tuul]] - [[Tiit Tuumalu]] - [[Jaan Tõnisson]] - [[Moidela Tõnisson]] - [[Margit Tõnson]] - [[Inno Tähismaa]] - [[Irja Tähismaa]] - [[Hille Tänavsuu]] - [[Toivo Tänavsuu]] - [[Kalev Türk]] - [[Olev Türn]] ==U== [[Toomas Uba]] - [[Gösta von Uexküll]] - [[Jakob von Uexküll (ökopoliitik)|Jakob von Uexküll]] - [[Udo Ulfkotte]] - [[Maria Ulfsak-Šeripova]] - [[Linn Ullmann]] - [[Mart Ummelas]] - [[Ott Ummelas]] - [[Feliks Undusk]] - [[Giuseppe Ungaretti]] - [[Ly Unt]] - [[Andreas Unterberger]] - [[Algot Untola]] - [[Tiia Upine]] - [[Ago Ustal]] - [[Nils Ušakovs]] - [[Olaf Utt]] - [[Laur Uudam]] - [[Vesta Uuetoa]] - [[Ants Uus]] - [[Arvo Uustalu]] ==V== [[Anton Vaarandi]] - [[Sven Vabar]] - [[Airi Vaga]] - [[Maret Vaher]] - [[Vaapo Vaher]] - [[Tarmo Vahter]] – [[Jaan Vahtra]] - [[Robert Vaidlo]] - [[Georgi Vainer]] - [[Margo Vaino]] - [[Urmas Vaino (ajakirjanik)|Urmas Vaino]] - [[Herbert Vainu]] - [[Valner Valme]] - [[Elmar Valmre]] - [[Heiki Valner]] - [[Kadri Valner]] - [[Sulev Valner]] - [[Helju Vals]] - [[Greta Van Susteren]] - [[Ilmar Vananurm]] - [[Kai Vare]] - [[Tõnu Vare]] - [[Lauri Varik]] - [[Karoliina Vasli]] - [[Heili Vaus]] - [[Sulev Vedler]] - [[Johannes Vedru]] - [[Ivari Vee]] - [[Voldemar Veedam]] - [[Lea Veelma]] - [[Agu Veetamm]] - [[Ingrid Veidenberg]] - [[Ene-Reet Veiper]] - [[Hubert Veldermann]] - [[Bernard Velhac]] - [[Harald Vellner]] - [[Vladimir Velman]] - [[Priit Vesilind]] - [[Priit Veski]] - [[Rein Veskimäe]] - [[Ivar Vigla]] - [[Andres Vihalem]] - [[Aivar Viidik]] - [[Ivar Viil]] - [[Merike Viilup]] - [[Aigi Viira]] - [[Laur Viirand]] - [[Martin-Nils Viirand]] - [[Katrin Viirpalu]] - [[Erika Viirsalu-Nivanka]] - [[Allar Viivik]] - [[Pradeep Vijayakar]] - [[Bjørg Vik]] - [[Kristel Vilbaste]] - [[Eduard Vilde]] - [[Ester Vilgats]] - [[Kalev Vilgats]] - [[Sirje Vill]] - [[Raul Vinni]] - [[Søren Vinterberg]] - [[Tarmo Virki]] - [[Juhan Virkus]] - [[Jarmo Virmavirta]] - [[Ann Viskar]] - [[Harry Visman]] - [[Silvia Vissak]] - [[Madli Vitismann]] - [[Walter Vitt]] - [[Mihhail Vladislavlev]] - [[Aleksandr Vojeikov (luuletaja)|Aleksandr Vojeikov]] - [[Vello Volt]] - [[Hendrik Vosman]] - [[Axel de Vries]] - [[Joost de Vries]] - [[Peeter Võsa]] - [[Vidrik Võsoberg]] - [[Marian Võsumets]] - [[Anu Välba]] - [[Linda-Mari Väli]] - [[Jaan Väljaots]] - [[Eduard Värav]] - [[Maarja Värv]] - [[Riho Västrik]] - [[Mai Vöörmann]] ==W== [[Stella K. Wadowsky]] - [[Per Wahlöö]] - [[Rob Walker]] - [[Chris Wallace]] - [[Edgar Wallace]] - [[Jaakko Wallenius]] - [[Barbara Walters]] - [[Jude Wanniski]] - [[Andreas Weber]] - [[Reet Weidebaum]] - [[Alan Weisman]] - [[Wilhelm Ludwig Wekhrlin]] - [[Kjell Westö]] - [[Elwyn Brooks White]] - [[Oprah Winfrey]] ==Õ== [[Harry Õnnis]] - [[Tarmo Õuemaa]] ==Ä== [[Älžappar Äbišev]] - [[Armas Äikiä]] ==Ü== [[Juta Üts]] - [[Raimo Ülavere]] ==Y== [[Deniz Yücel]] [[Kategooria:Ajakirjanikud| ]] [[Kategooria:Meedia loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] inbogn91h9uxa5gcmq8o2yunkomxgrn 0 8613 7193200 7192732 2026-07-15T04:43:13Z Avjoska 1538 /* H */ 7193200 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[füüsik]]uid''. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Alvo Aabloo]] *[[Jaan Aarik]] *[[Heiti Aarna]] *[[Jaak Aaviksoo]] *[[Ernst Abbe]] *[[Charles Abbot]] *[[Philip Hauge Abelson]] *[[Aleksei Aleksejevitš Abrikossov]] *[[Märt Aints]] *[[Žoress Alfjorov]] *[[Hannes Alfvén]] *[[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]] *[[Albrecht Altma]] *[[Luis Walter Alvarez]] *[[Adelbert Ames]] *[[André-Marie Ampère]] *[[Anders Jonas Ångström]] *[[Margus Arak]] *[[Archimedes]] *[[Nima Arkani-Hamed]] *[[Helgi Arst]] *[[Agda Artna-Cohen]] *[[Endel Aruja]] *[[Francis William Aston]] *[[Andrus Ausmees]] *[[Rein Avarmaa]] *[[Olev Avaste]] *[[Amedeo Avogadro]] ==B== *[[John Bardeen]] *[[Charles Glover Barkla]] *[[John D. Barrow]] *[[Nikolai Bassov]] *[[Henri Becquerel]] *[[František Běhounek]] *[[Jocelyn Bell Burnell]] *[[Eshel Ben-Jacob]] *[[John Desmond Bernal]] *[[Gleb Bichele]] *[[Joseph Black]] *[[Nicolaas Bloembergen]] *[[Aage Bohr]] *[[Niels Bohr]] *[[Ludwig Boltzmann]] *[[Giovanni Alfonso Borelli]] *[[Max Born]] *[[Satyendranath Bose]] *[[Walther Bothe]] *[[Olga Botner]] *[[Robert Boyle]] *[[Willard Boyle]] *[[Walter Brattain]] *[[Karl Ferdinand Braun]] *[[David Brewster]] *[[Percy Williams Bridgman]] *[[Léon Brillouin]] *[[Marcel Brillouin]] *[[Louis de Broglie]] *[[Maurice de Broglie]] *[[Bernard Brunhes]] ==C== *[[Fritjof Capra]] *[[Sean M. Carroll]] *[[Ashton Carter]] *[[Henry Cavendish]] *[[James Chadwick]] *[[Owen Chamberlain]] *[[Georges Charpak]] *[[Steven Chu]] *[[Rudolf Clausius]] *[[Claude Cohen-Tannoudji]] *[[Arthur Holly Compton]] *[[Leon Cooper]] *[[Charles Augustin de Coulomb]] *[[James Cronin]] *[[Marie Curie]] ==D== *[[Gustaf Dalén]] *[[John Dalton]] *[[Raymond Davis Jr.]] *[[Clinton Davisson]] *[[Peter Debye]] *[[Viktor Denks]] *[[Paul Adrien Maurice Dirac]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Christian Doppler]] *[[Giorgi Dvali]] ==E== *[[Kalju Eerme]] *[[Jaan Einasto]] *[[Albert Einstein]] *[[Mart Elango]] *[[Walter Elsasser]] *[[Gerhard Ertl]] *[[Leo Esaki]] *[[Johann Friedrich Eschscholtz]] *[[Leonhard Euler]] ==F== *[[Michael Faraday]] *[[Enrico Fermi]] *[[Richard Phillips Feynman]] *[[Paolo Antonio Foscarini]] *[[Léon Foucault]] *[[Joseph Fourier]] *[[William Alfred Fowler]] *[[James Franck]] *[[Benjamin Franklin]] *[[Rosalind Franklin]] *[[Joseph von Fraunhofer]] *[[Arvi Freiberg]] *[[Jakov Frenkel]] *[[Augustin-Jean Fresnel]] ==G== *[[Dennis Gabor]] *[[Johan Gadolin]] *[[Galileo Galilei]] *[[Luigi Galvani]] *[[Carl Friedrich Gauss]] *[[Joseph Louis Gay-Lussac]] *[[Hans Geiger]] *[[Andrei Geim]] *[[Murray Gell-Mann]] *[[Pierre-Gilles de Gennes]] *[[Ivar Giaever]] *[[William Gilbert]] *[[Donald Glaser]] *[[Boriss Golitsõn]] *[[Stephen Gray]] *[[Brian Greene]] *[[Francesco Grimaldi]] *[[David Gross]] *[[Charles Édouard Guillaume]] *[[Maria Göppert-Mayer]] ==H== *[[Aksel Haav]] *[[Hermann Haken]] *[[Ülo Haldre]] *[[Ants Haljaste]] *[[Kristjan Haller]] *[[Edmond Halley]] *[[Viktor Hambardzumjan]] *[[William Rowan Hamilton]] *[[Stephen William Hawking]] *[[Els Heinsalu]] *[[Werner Heisenberg]] *[[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]] *[[Joseph Henry]] *[[Gustav Ludwig Hertz]] *[[Heinrich Rudolf Hertz]] *[[Victor Franz Hess]] *[[Peter Higgs]] *[[Hiie Hinrikus]] *[[Vladimir Hižnjakov]] *[[Gerardus 't Hooft]] *[[Robert Hooke]] *[[Khaled Hosseini]] *[[Christiaan Huygens]] *[[Urmas Hõrrak]] *[[Juhan Hämmalov]] *[[Liia Hänni]] *[[Uku Hänni]] *[[Hypatia]] ==I== *[[Hilja Iher]] ==J== *[[Moritz Herman Jacobi]] *[[Ivar Jaek]] *[[Akiva Jaglom]] *[[Rudolf Janus]] *[[James Jeans]] *[[Abram Joffe]] *[[Frédéric Joliot-Curie]] *[[James Prescott Joule]] *[[Artjom Jurov]] *[[Hudo Jõgi]] *[[Laur Järv]] *[[Kalle Jürgenson]] ==K== *[[Leo Kaagjärv]] *[[Rein Kaarli]] *[[Marko Kaasik]] *[[Mario Kadastik]] *[[Michio Kaku]] *[[Jaan Kalda]] *[[Theodor Kaluza]] *[[Heike Kamerlingh Onnes]] *[[Kristjan Kannike]] *[[Pjotr Kapitsa]] *[[Sergei Kapitsa]] *[[Paul Kard]] *[[Peet Kask]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Sirje Keevallik]] *[[Harald Keres]] *[[Priidu Kiive]] *[[Jaak Kikas]] *[[Ernst Kilkson]] *[[Rein Kilkson]] *[[Tõnu Kipper]] *[[Gustav Kirchhoff]] *[[Kaarel Kirde]] *[[Kalju Kirde]] *[[Aleksander Kirm]] *[[Marco Kirm]] *[[Enn Kirsman]] *[[Tõive Kivikas]] *[[Oskar Klein]] *[[Stefan Klein]] *[[Feodor Klement]] *[[Klaus von Klitzing]] *[[Juri Knjazihhin]] *[[Makoto Kobayashi]] *[[Hedwig Kohn]] *[[Tomi Koivisto]] *[[Dmitri Kolker]] *[[Aare Koppel]] *[[Harry Kord]] *[[Viktor Korrovits]] *[[Hendrik Anthony Kramers|Hans Kramers]] *[[Mihkel Kree]] *[[Nikolai Kristoffel]] *[[Herbert Kroemer]] *[[Jüri Krustok]] *[[Kalju Kudu]] *[[Vilma Kukrus]] *[[Polykarp Kusch]] *[[Tiit Kutser]] *[[Andres Kuusk]] *[[Piret Kuusk]] *[[Ilmar Kuusmann]] *[[Madis Kõiv]] *[[Eduard Käbin]] *[[Ludwig Friedrich Kämtz]] *[[Tiit Kändler]] *[[Olavi Kärner]] *[[Aarne Kärsna]] *[[Henn Käämbre]] ==L== *[[Matti Laan]] *[[Agu Laisk]] *[[Elmar Laisk]] *[[Johann Heinrich Lambert]] *[[Lev Landau]] *[[Irving Langmuir]] *[[Max von Laue]] *[[Robert Laughlin]] *[[Emil Laurmann]] *[[Mihhail Lavrentjev]] *[[Pjotr Lebedev|Pjotr Nikolajevitš Lebedev]] *[[Leon Lederman]] *[[Tsung Dao Lee]] *[[Jüri Lembra]] *[[Philipp Lenard]] *[[Heinrich Friedrich Emil Lenz]] *[[Johannes Letzmann]] *[[Ruth Lias]] *[[Georg Christoph Lichtenberg]] *[[Helene Liidemaa]] *[[Georg Liidja]] *[[Aleksandra Link]] *[[Endel Lippmaa]] *[[Jaak Lippmaa]] *[[Gabriel Lippmann]] *[[Rein-Karl Loide]] *[[Renate Loll]] *[[Mihhail Lomonossov]] *[[Fritz London]] *[[Hendrik Lorentz]] *[[Bernard Lovell]] *[[Tiit Lukki]] *[[Heli Lukner]] *[[Aleksandr Luštšik]] *[[Tšeslav Luštšik]] *[[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]] *[[Jaak Lõhmus]] *[[Paavo Lõuk]] ==M== *[[Voldemar Maasik]] *[[Ernst Mach]] *[[Theodore Maiman]] *[[Romi Mankin]] *[[Robert H. March]] *[[Aleksandr Maršak]] *[[Indrek Martinson]] *[[Motonori Matsuyama]] *[[James Clerk Maxwell]] *[[Simon van der Meer]] *[[Lise Meitner]] *[[Laura Mersini-Houghton]] *[[Ülo Mets]] *[[Albert Abraham Michelson]] *[[Robert Andrews Millikan]] *[[Robert Mills]] *[[Sander Mirme]] *[[Heino Moldau]] *[[Henry Moseley]] *[[Ben Roy Mottelson]] *[[Konstantin Muhhin]] *[[William Muld]] *[[Ülo Mullamaa]] *[[Matti Mõttus]] *[[Aarne Männik (füüsik)|Aarne Männik]] *[[Meelis Mölder]] *[[Mait Müntel]] *[[Herman Mürk]] ==N== *[[Urmas Nagel (füüsik)|Urmas Nagel]] *[[Lennart Neiman]] *[[Hinrek Neuhaus]] *[[Dmitri Nevedrov]] *[[Isaac Newton]] *[[Ahti Niilisk]] *[[Herbert Niilisk]] *[[Tiit Nilson]] *[[Jaan Noolandi]] *[[Anu Noorma]] *[[Mart Noorma]] *[[Konstantin Novosjolov]] *[[Uno Nõmm]] *[[Riho Nõmmik]] *[[Ergo Nõmmiste]] *[[August Nöschel]] ==O== *[[Hermann Oberth]] *[[Aleksandr O'Connel-Bronin]] *[[Arthur Joachim von Oettingen]] *[[Georg Simon Ohm]] *[[Hanno Ohvril]] *[[Valdar Oinas]] *[[Jaan Oitmaa]] *[[Tõnis Oja (füüsik)|Tõnis Oja]] *[[Vello Oja]] *[[Oleg Okulov]] *[[Werner Oldekop]] *[[Gennadi Olenev]] *[[Olavi Ollikainen]] *[[Sven Olving]] *[[Lars Onsager]] *[[Hain Oona]] *[[Henn Oona]] *[[Juri Orlov]] *[[Hans Christian Ørsted]] *[[Heino Oru]] *[[Ando Ots]] *[[Ilmar Ots]] *[[Mikk Otsmann]] *[[Aadu Ott]] ==P== *[[Aadu Paat]] *[[Aleksander Pae]] *[[Joel Paesalu]] *[[Viktor Palm (noorem)|Viktor Palm]] *[[Kaupo Palo]] *[[Denis Papin]] *[[Peeter Paris (noorem)|Peeter Paris]] *[[Barry Parker]] *[[Nicanor Parra]] *[[Ülo Parts]] *[[Wolfgang Pauli]] *[[Juss Pavelson]] *[[Andres Peekna]] *[[Matti Pehk]] *[[Roger Penrose]] *[[Arno Allan Penzias]] *[[Harald Perlitz]] *[[Saul Perlmutter]] *[[Jean Baptiste Perrin]] *[[William Daniel Phillips]] *[[Ivar Piir]] *[[Rein Pikver]] *[[Aadu Andres Pilt]] *[[Uno Raimond Pilvre]] *[[Toomas Plank]] *[[Max Planck]] *[[Gaston Planté]] *[[Joseph Plateau]] *[[Henri Poincaré]] *[[Giovanni Poleni]] *[[Bruno Pontecorvo]] *[[Aleksandr Popov]] *[[Larissa Porõvkina]] *[[Galina Posmetuhhova]] *[[Piia Post]] *[[Henry Power]] *[[Jacob Pranck]] *[[Leonid Prants]] *[[Raimund Preem]] *[[Ilya Prigogine]] *[[Aleksandr Prohhorov]] *[[Jaan Pruulmann]] *[[Paul-Egon Prüller]] *[[Sakari Puisto]] *[[Tõnu Pullerits]] *[[Lembit Pung]] *[[Toomas Pung]] *[[Aare Purga]] *[[Enn Pärtel]] ==R== *[[Valvo Raag]] *[[Rein Raamat (füüsik)|Rein Raamat]] *[[Isidor Isaac Rabi]] *[[James Rainwater]] *[[Chandrasekhara Venkata Raman|C. V. Raman]] *[[Ilmar Rammo]] *[[Norman Ramsey]] *[[Lisa Randall]] *[[William John Macquorn Rankine]] *[[Üllar Rannik]] *[[Arno Ratas]] *[[Robert Raudsepp]] *[[Urmas Raudsepp]] *[[Madis Raukas]] *[[Arvi Ravasoo]] *[[Enn Realo]] *[[Aleksander Rebane]] *[[Aleksander Rebane (noorem)|Aleksander Rebane]] *[[Inna Rebane]] *[[Karl Rebane]] *[[Karl-Samuel Rebane]] *[[Ljubov Rebane]] *[[Toomas Rebane]] *[[Olav Redi]] *[[Jüri Reemann]] *[[Henri Victor Regnault]] *[[Aivo Reinart]] *[[Eerik Reiter]] *[[Kaido Reivelt]] *[[Osborne Reynolds]] *[[Robert Coleman Richardson]] *[[Georg Wilhelm Richmann]] *[[Adam Riess]] *[[Neeme Roose]] *[[Juhan Ross]] *[[Vello Ross]] *[[Józef Rotblat]] *[[Heinrich Rubens]] *[[Ernst Ruska]] *[[Viivi Russak]] *[[Ernest Rutherford]] *[[Valdo Ruttas]] *[[Tõnu Ruus]] *[[Rein Rõõm]] *[[Margus Rätsep]] *[[Wilhelm Conrad Röntgen]] *[[Janne Rydberg]] *[[Martin Ryle]] ==S== *[[Aivo Saar]] *[[Enn Saar]] *[[Peeter Saari]] *[[Aleksandr Ivanovitš Sadovski]] *[[Andrei Sahharov]] *[[Olev Saks]] *[[Toomas Saks]] *[[Jaan Salm]] *[[Tiit Saluvere]] *[[Väino Sammelselg]] *[[Ago Samoson]] *[[Lili Sapar]] *[[Priit Sarv]] *[[Félix Savart]] *[[Arthur Schawlow]] *[[Brian Schmidt]] *[[Walter Schottky]] *[[John Robert Schrieffer]] *[[Erwin Schrödinger]] *[[Melvin Schwartz]] *[[Julian Schwinger]] *[[Thomas Johann Seebeck]] *[[Osvald Seeman]] *[[Daniel Shechtman]] *[[Vandana Shiva]] *[[William Shockley]] *[[Clifford Shull]] *[[Manne Siegbahn]] *[[Leo Aleksander Siiman]] *[[Rein Silberg]] *[[Olev Sild (füüsik)|Olev Sild]] *[[Aavo Sirk]] *[[George E. Smith]] *[[Lee Smolin]] *[[George Smoot]] *[[Javier Solana]] *[[Arnold Sommerfeld]] *[[Lembit Sossi]] *[[Jack Steinberger]] *[[Raivo Stern]] *[[George Gabriel Stokes]] *[[Aleksandr Stoletov|Aleksandr Grigorjevitš Stoletov]] *[[Andres Stolovitš]] *[[Alfred Strickholm]] *[[Arthur Suits]] *[[Madis Sulev]] *[[Leonard Susskind]] *[[Joseph Swan]] ==Š== *[[Eduard Špolski‎]] ==Z== *[[Pieter Zeeman]] *[[Anton Zeilinger]] *[[Carl Zeiss]] *[[Jakov Zeldovitš]] *[[Valeri Zvegintsev]] *[[George Zweig]] ==Ž== *[[Nikolai Žukovski]] ==T== *[[Lembit Talpsepp]] *[[Antti Tamm]] *[[Eduard Tamm (füüsik)|Eduard Tamm]] *[[Jevgeni Tamm]] *[[Igor Tamm]] *[[Tõnu Tamm (füüsik)|Tõnu Tamm]] *[[Raivo Tamkivi]] *[[Risto Tammelo]] *[[Rein Tamsalu]] *[[Max Tegmark]] *[[Nikola Tesla]] *[[Joseph John Thomson]] *[[William Thomson]] (lord Kelvin) *[[Kõu Timpmann]] *[[Thomas Timusk]] *[[Heino Tooming]] *[[Evangelista Torricelli]] *[[Charles Townes]] *[[Aleksei Treštšalov]] *[[Pavel Tšerenkov]] *[[Vladimir Tutškevitš]] *[[Tõnu Tuvikene]] *[[Teofilus Tõnnisson]] *[[Neil deGrasse Tyson]] ==U== *[[George Uhlenbeck]] *[[Väino Unt]] *[[Undo Uus]] ==V== *[[Aigar Vaigu]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Manuel Sandoval Vallarta]] *[[Uno Veismann]] *[[Jevgeni Velihhov]] *[[Martinus Veltman]] *[[Elmar Vesman]] *[[Raul Vicente Zafra]], Hispaania füüsik *[[Johan Vilip]] *[[Charles Villmann]] *[[Lembit Visnapuu]] *[[Burchard de Volder]] (1643–1709), Hollandi füüsik *[[Alessandro Volta]] *[[Henn Voolaid]] (1943–), eesti füüsik ==W== *[[Friedrich Waismann]] *[[Emil Warburg]] *[[James Watt]] *[[Johann Karl Friedrich Weihrauch]] *[[Steven Weinberg]] *[[Rainer Weiss]] *[[H̠ayyim Weizmann]] *[[Eugene Wigner]] *[[Frank Wilczek]] *[[Charles Thomson Rees Wilson]] *[[Robert Woodrow Wilson]] *[[Edward Witten]] == Õ == *[[Harry Õiglane]] ==Ö== * [[Uuno Öpik]] * [[Teet Örd]] ==Y== *[[Rosalyn Yalow]] *[[Chen Ning Yang]] *[[Thomas Young]] [[Kategooria:Füüsika loendid]] [[Kategooria:Füüsikud| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] o62zpsp28tm7dck0sx6qjmky5630xcq 0 9375 7193011 6950991 2026-07-14T16:54:59Z Kuriuss 38125 7193011 wikitext text/x-wiki {{liita|Teravmäed}} {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2020}}{{keeletoimeta}} {{Provints | nimi = Svalbard | pindala = 61020 | pindala_viide = <ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika aastaraamat 2008 |url=http://www.ssb.no/aarbok/geografi.html |vaadatud=2009-04-19 |arhiivimisaeg=2009-01-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090101095708/http://www.ssb.no/aarbok/geografi.html |url-olek=ei tööta }}</ref> | elanikke = 2310 | elanikke_seis = 2018 | keskuse_nimi = [[Longyearbyen]] | asendikaardi_pilt = Europe-Svalbard.svg }} [[Fail:Svalbardi_kaart.png|pisi|Kaart]] '''Svalbard''' (enne 1925. aastat tuntud kui ''Spitsbergen'' või ''Spitzbergen''; eesti keeles ka ''Teravmäed'') on [[Norra|Norrale]] kuuluv [[saarestik]] [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]]. Asub [[Mandri-Euroopa]]st põhja pool, enam-vähem poolel teel Mandri-Norrast [[põhjapoolus|põhjapoolusel]]e. Jääb vahemikku 74–81° põhjalaiust ja 10–35° idapikkust. Suurim saar on [[Lääne-Teravmäed]], millele järgnevad [[Kirdemaa]] ja [[Edgeøya]]. Svalbard hõlmab [[Teravmäed|Teravmägede saarestiku]] ja [[Karusaar|Karusaare]]. Kuigi Svalbard on 1925. aastast kuulunud Norrale, on ta geograafilise liigituse järgi eraldi ala. Haldusjaotuse järgi samuti ei ole saarestik ühegi [[Maakond (Norra)|Norra maakonna]] osa, vaid [[inkorporeerimata ala]], mida haldab Norra valitsuse nimetatud [[Svalbardi kuberner|kuberner]]. Saarestikus kehtivad eraldi seadused, mille määrab [[Svalbardi leping]]. Svalbard, erineb ülejäänud Norrast selle poolest, et asub väljaspool [[Schengeni viisaruum]]i, [[Põhjamaade passiliit]]u ja [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa majanduspiirkonda]]. Alates 2002. aastast on Svalbardi suurimas asulas [[Longyearbyen]]is valitud kohalikku omavalitsust, mis mõneti sarnaneb mandriosa omavalitsustega. Saarestikus on veel [[Barentsburg]]i vene kaevandusasula, [[Ny-Ålesund]]i uurimisjaama ja [[Sveagruva]] kaevanduse eelpost. Ny-Ålesund on maailma põhjapoolseim asula, kus on alaline tsiviilelanikkond. On ka sellest põhjapoolsemaid asulaid, kuid neid asustavad üksnes roteeruvad teadlasterühmad. Svalbardi asulate vahel ei ole teid, transpordiks kasutatakse [[mootorsaan|mootorsaane]], lennukeid ja paate. [[Svalbardi lennujaam]] on peamine saabumiskoht väljastpoolt tulijaile. Saarestikus on [[arktiline kliima]], hoolimata sellest, et õhutemperatuur on seal märksa kõrgem kui mujal samal laiuskraadil. Taimestik kasutab [[polaaröö]] ajal saamata jäänud valguse kompenseerimiseks pikka [[polaarpäev]]a. Svalbard on paljude [[merelind]]ude peatuskoht. Seal elutsevad ka [[jääkaru]], [[põhjapõder]], [[polaarrebane]] ja mõned [[mereimetajad]]. [[Norra rahvuspargid|Seitse rahvusparki]] ja kakskümmend kolm looduskaitseala hõlmavad kaks kolmandikku saarestikust, kaitstes suuresti puutumata, kuid samas habrast looduskeskkonda. Ligikaudu 60% saarestikust on kaetud [[liustik]]ega. Saartel on palju mägesid ja [[fjord]]e. [[Svalbard ja Jan Mayen]] omavad ühist ISO 3166-1 alfa-2 riigikoodi SJ. Mõlemat piirkonda haldab Norra, ehkki neid eraldab enam kui 950 kilomeetrit ja nende haldusstruktuur on väga erinev. == Nimi == Nimi ''Svalbard'' pärineb saarestiku vanemast põlisnimest ''Svalbarð'', mis koosneb vana-norra sõnadest ''svalr'' 'külm' ja ''barð'' 'serv'. Nimi ''Spitsbergen'' sai alguse Hollandi navigaatorilt ja maadeavastajalt [[Willem Barents]]zilt, kes kirjeldas teravaid mägesid või hollandi keeles ' spitse bergen''{{'}}it, mida ta nägi Lääne-Teravmägede läänerannikul. Barentsz ei saanud aru, et ta on terve saarestiku avastanud, ja sellest tulenevalt oli nimi ''Spitsbergen'' pikka aega kasutusel nii Lääne-Teravmägede kui ka kogu saarestiku kohta. == Ajalugu == Saari kasutasid algul [[Vaalapüük|vaalapüügi]] baasina vaalapüüdjad, kes purjetasid kaugel põhjas, et teenida raha [[Traan|vaalarasva]] müügiga 17. ja 18. sajandil. Pärast seda ajajärku olid saared mahajäetud. Söekaevandamine algas 20. sajandi alguses ja selleks loodi mitu alalist kogukonda. 9. veebruaril 1920 sõlmitud [[Svalbardi leping]] tunnistab Norra täielikku [[suveräänsus]]t saarestiku üle ja 17. juulil 1925 vastu võetud Svalbardi seadus muutis Svalbardi Norra Kuningriigi osaks. Samuti kinnitasid nad Svalbardi [[vaba majandustsoon]]ina. Norra Store Norske ja Venemaa Arktikugol on ainsad kaevandusettevõtted saarestikus. == Asend ja suurus == [[Fail:Svalbard_discovery.jpg|pisi|Üliõpilased Svalbardis matkamas]] 1920. aasta Svalbardi lepingus<ref name="cia">{{Cite web|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sv.html|title=Svalbard|publisher=[[Central Intelligence Agency]]|website=World Fact Book|date=15. jaanuar 2010|accessdate=24.03.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120208001818/https://www.cia.gov/library/publications//the-world-factbook/geos/sv.html|archivedate=8.02.2012}}</ref> määratletakse Svalbard kõigi saarte, laidude ja [[skäär]]idena, mis asuvad 74° kuni 81° põhjalaiuse ja 10° kuni 35° idapikkuse vahel.<ref name="npi">{{Cite news|url=http://npweb.npolar.no/english/geografi/svalbard|title=Svalbard|publisher=Norwegian Polar Institute|accessdate=24.03.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20120415125926/http://www.npolar.no/en/the-arctic/svalbard/index.html|archivedate=15.04.2012}}</ref><ref name="treaty">{{Cite news|url=http://en.wikisource.org/wiki/Svalbard_Treaty|title=Svalbard Treaty|publisher=Wikisource|date=9. veebruar 1920|accessdate=24.03.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20100324002033/http://en.wikisource.org/wiki/Svalbard_Treaty|archivedate=24.03.2010}}</ref> Ala pindala on 61 022 km². Kõige suurem saar on [[Lääne-Teravmäed]], mis moodustab enam kui poole saarestikust; sellele järgnevad [[Kirdemaa]] ja [[Edgeøya]].<ref name="islandsize">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.ssb.no/english/subjects/02/befsvalbard_en/tab-2009-10-22-01-en.html|title=Population in the settlements. Svalbard|publisher=Statistics Norway|website=|date=22. oktoober 2009|accessdate=24.03.2010|language=inglise|archive-date=2018-12-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20181225170449/https://www.ssb.no/en/befsvalbard|url-status=dead}}</ref> Kogu asustus (välja arvatud [[Karusaar]]e ja [[Hopen]]i ilmajaamade töötajad) paikneb Lääne-Teravmägedel. Svalbardi lepingu jõustumisel võttis Norra enda valdusse kõik omanikuta maa-alad ehk 95,2% saarestikust; Norra söekaevandusettevõttele [[Kauplus Norske Spitsbergen Kulkompani|Store Norske]] kuulub 4%, Venemaa söekaevandusettevõttele [[Arktikugol]] 0,4%, teistele eraomanikele 0,4% saarestikust.<ref name="fisheries">{{Cite book|date=29. oktoober 1999|title=Report No. 9 to the Storting (1999–2000): Svalbard|publisher=Norwegian Ministry of Justice and the Police|accessdate=24.03.2010|chapter=7 Industrial, mining and commercial activities|chapter-url=http://www.regjeringen.no/en/dep/jd/Documents-and-publications/Reports-to-the-Storting-White-Papers/Reports-to-the-Storting/19992000/report-no-9-to-the-storting-/7.html?id=456920|archive-url=https://web.archive.org/web/20121011005529/http://www.regjeringen.no/en/dep/jd/Documents-and-publications/Reports-to-the-Storting-White-Papers/Reports-to-the-Storting/19992000/report-no-9-to-the-storting-/7.html?id=456920|archivedate=11.10.2012|df=dmy-all}}</ref> == Loodus == Kuna Svalbard asub [[Põhjapolaarjoon|polaarjoonest]] põhja pool, esineb seal suvel [[polaarpäev]] ja talvel [[polaaröö]]. 74° juures kestab polaarpäev 99 ja polaaröö 84 päeva, sealt põhja pool 81° juures vastavalt 141 ja 128 päeva.<ref name="sun">Torkilsen (1984): 96–97</ref> [[Longyearbyen]]is kestab polaarpäev 20. aprillist 23. augustini ja polaaröö 26. oktoobrist 15. veebruarini.<ref name="npi"/> Talvel võib [[Kuu faasid|täiskuu]] koos peegeldava lumega anda lisavalgust. Maa kalde ja kõrge laiuskraadi tõttu on Svalbardil pikad [[Hämarik|hämarikud]]. Longyearbyenis näeb polaaröö esimesel ja viimasel päeval hämarikku seitse ja pool tundi, videvik püsib kaks nädalat kauem pärast polaarpäeva lõppu.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.timeanddate.com/sun/norway/longyearbyen|title=Sunrise and sunset in Longyearbyen October 2019|publisher=Timeanddate.com|website=|date=|accessdate=29.10.2019|language=inglise}}</ref><ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.timeanddate.com/sun/norway/longyearbyen?month=4&year=2019|title=Sunrise and sunset in Longyearbyen April 2019|publisher=Timeanddate.com|website=|date=|accessdate=29.10.2019|language=inglise}}</ref> Suvisel pööripäeval paistab päike keskööl 12° nurga all, mis on palju kõrgemal kui Mandri-Norra polaaraladel.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=https://www.timeanddate.com/sun/norway/longyearbyen?month=6|title=Sunrise and sunset in Longyearbyen June|publisher=Timeanddate.com|website=|date=|accessdate=29.10.2019|language=inglise}}</ref> Päikese intensiivsus püsib päeval aga kõigest 35° juures. Kliimat pehmendab [[Põhja-Atlandi hoovus]]. [[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsiooni]] järgi on Svalbardil polaartundra kliima (ET). Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikul umbes −6 <abbr>°C, ent mägede tipus umbes –15 °C</abbr>. Keskmine õhutemperatuur jaanuaris on –16...–12 °C ja juulis 4...6 <abbr>°C</abbr>. Kõrgeim õhutemperatuur (21,7 <abbr>°C) on mõõdetud</abbr> 25. juulil 2020, madalaim (−46,3 <abbr>°C) aga</abbr> 4. märtsil 1986. Polaarpäeva alguses (aprilli lõpus) on õhutemperatuur −10 ja −5 °C vahemikus. Ent õhutemperatuur võib ka sel ajal langeda järsku −15 kraadini, seda eelkõige polaartormide ajal või kui päike jääb mõneks tunniks mäetipu või pilve taha. Suvi on jahedavõitu, õhutemperatuur jääb siis enamasti 0 °C ja 10 °C vahele. Juulis on Longyearbyenis harva miinuskraade, taevas on siis harva pilves ning ka torme esineb harvem. Lääne-Teravmägede saare keskosa madalamates piirkondades sajab umbes 200 mm aastas. Kõrgemates kohtades ja rannikul sajab umbes 400–600 mm aastas. Suurem osa sademeist tuleb lumena. [[Globaalne soojenemine|Globaalse soojenemisega]] on kaasnenud märgatavaid muutusi Svalbardi kliimas. Ajavahemikus 1970–2020 on aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud neli kraadi, talvekuude keskmine koguni seitse kraadi. Juulis 2020 mõõdetud uus soojarekord (21,7 °C) on ka Euroopa Arktika soojarekord. Väärib ka tähelepanu, et sama kuu neljal järjestikusel päeval mõõdeti üle 20 kraadi. [[Liustik]]ujää katab 36 502 km² ehk 60% Svalbardist; 30%-l paljandub viljatu kivim ja 10% on kaetud taimestikuga.<ref name="u3">Umbreit (2005): 3</ref> Suurim liustik on [[Austfonna]] (8412 km²) Kirdemaal, sellele järgnevad [[Olav V maa]] ja [[Vestfonna]]. Suvel on võimalik suusatada Lääne-Teravmägede lõunatipust [[Sørkapp]]is põhjatippu. Üksnes väike vahemaa sel teekonnal pole siis kaetud lume või liustikuga. [[Kvitøya]] on 99,3% ulatuses kaetud liustikuga.<ref>Torkildsen (1984): 102–104</ref> Kuivema kliima tõttu ei ole Teravmägede liustikud suurema paksusega, suurim paksus on u 300 kuni 400 meetrit. [[Fail:Adventtoppen Hiorthfjellet from SE side of Adventfjorden Longyearbyen Svalbard on May 23 2025.jpg|pisi|Hiorthfjellet mägi ja Adventfjorden Longyearbyenis]] Svalbardi pinnamood on tekkinud kordunud jääaegadel, mil liustikud lõikasid endise platoo fjordideks, orgudeks ja mägedeks.<ref name="u4">Umbreit (2005): 4–6</ref> Kõrgeim tipp on [[Newtontoppen]] (1717 m), millele järgneb [[Perriertoppen]] (1712 m), [[Ceresfjellet]] (1675 m), [[Chadwickryggen]] (1640 m) ja [[Galileotoppen]] (1637 m). Pikim fjord on [[Wijdefjorden]] (108 km), millele järgneb [[Isfjord, Svalbard|Isfjorden]] (107 km), [[Van Mijenfjorden]] (83 km), [[Woodfjorden]] (64 km) ja [[Wahlenbergfjorden]] (46 km).<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.ssb.no/english/subjects/00/00/20/nos_svalbard_en/nos_d330_en/tab/013.html|title=Geographical survey. Fjords and mountains|publisher=Statistics Norway|website=|date=22. oktoober 2009|accessdate=24.03.2010|language=inglise|archive-url=https://web.archive.org/web/20111114020834/http://www.ssb.no/english/subjects/00/00/20/nos_svalbard_en/nos_d330_en/tab/013.html|archivedate=14.11.2011}}</ref> Svalbard koges 6. märtsil 2009 Norra tugevaimat maavärinat, mille tugevus oli 6,5 magnituudi.<ref>{{Cite news|last=|first=|url=http://www.norwaypost.no/news/svalbard-hit-by-major-earthquake.html|title=Svalbard hit by major earthquake|work=The Norway Post|date=7. märts 2009|accessdate=24.03.2010|language=inglise|archive-url=https://web.archive.org/web/20120314054518/http://www.norwaypost.no/news/svalbard-hit-by-major-earthquake.html|archivedate=14.03.2012|agency=Norwegian Broadcasting Corporation|via=}}</ref> == Rahvastik == === Rahvastik === [[Fail:BarentsburgFromDock.JPG|pisi| Sadamamaja [[Barentsburg]]is]] Svalbardi rahvaarv oli 2016. aastal 2667, neist 423 olid venelased ja ukrainlased, 10 poolakad ja 322 Norra asulates elavad mittenorrakat. Ülejäänud 1912 elanikku on norrakad. Longyearbyenis olid 2005. aastal suurimad Norra-välised kogukonnad Venemaalt, Ukrainast, Poolast, Saksamaalt, Rootsist, Taanist ja Taist.<ref name="demographics">{{Cite web|last=|first=|url=http://www.ssb.no/english/subjects/00/00/20/nos_svalbard_en/nos_d330_en/tab/049.html|title=Non-Norwegian population in Longyearbyen, by nationality. Per 1 January. 2004 and 2005. Number of persons|publisher=Statistics Norway|website=|date=|accessdate=24.03.2010|language=inglise|archive-url=https://web.archive.org/web/20100523054216/http://www.ssb.no/english/subjects/00/00/20/nos_svalbard_en/nos_d330_en/tab/049.html|archivedate=23.05.2010}}</ref> === Asustus === [[Longyearbyen]] on saarestiku suurim asula ja kuberneri asukoht. Linnas on haigla, põhi- ja keskkool, ülikool, ujulaga spordikeskus, raamatukogu, kultuurikeskus, kino,<ref name="chp10">{{Cite book|date=17. aprill 2009|title=St.meld. nr. 22 (2008–2009): Svalbard|publisher=Norwegian Ministry of Justice and the Police|accessdate=24.03.2010|chapter=10 Longyearbyen og øvrige lokalsamfunn|chapter-url=http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/regpubl/stmeld/2008-2009/stmeld-nr-22-2008-2009-/10.html?id=555006|archive-url=https://web.archive.org/web/20121011142448/http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/regpubl/stmeld/2008-2009/stmeld-nr-22-2008-2009-/10.html?id=555006|archivedate=11.10.2012|df=dmy-all}}</ref> bussitransport, hotellid, pank<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.svalbard.net/reiser/uk/Shops-services-1-280.html|title=Shops/services|publisher=Svalbard Reiseliv|website=|date=|accessdate=24.03.2010|language=inglise|archive-url=https://web.archive.org/web/20100412182450/http://www.svalbard.net/reiser/uk/Shops-services-1-280.html|archivedate=12.04.2010}}</ref> ja mitu muuseumi.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.svalbard.net/reiser/uk/Attractions-1-78.html|title=Attractions|publisher=Svalbard Reiseliv|website=|date=|accessdate=24.03.2010|language=inglise|archive-url=https://web.archive.org/web/20100125232446/http://www.svalbard.net/reiser/uk/Attractions-1-78.html|archivedate=25.01.2010}}</ref> Ajaleht [[Svalbardposten]] ilmub kord nädalas.<ref>Umbreit (2005): 179</ref> Asulas on säilinud on väike osa kunagisest kaevandamistegevusest. Sveagruva ja Lunckefjelleti söekaevandused peatasid tegevuse 2017. aastal ja on suletud lõplikult 2020. aastal. [[Fail:Longyearbyen_colourful_homes.jpg|vasakul|pisi|Elamud [[Longyearbyen]]is]] [[Ny-Ålesund|Ny-Ålesundi]] kõik püsielanikud on seotud teadustegevusega. Kunagine kaevanduslinn on praegugi ühe ettevõtte omandis. Asulat haldab Norra riigile kuuluv [[Kings Bay (ettevõte)|Kings Bay]]. Norra piirab asulale turistide juurdepääsu, et minimeerida mõju teadusvaatluste tulemustele.<ref name="chp10"/> Ny-Ålesundis elab talvel 35 ja suvel 180 inimest.<ref>{{Cite web|url=http://www.kingsbay.no/index.php?option=com_content&view=article&id=70&Itemid=29|title=Ny-Ålesund|publisher=Kings Bay|accessdate=24.03.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20090310235351/http://www.kingsbay.no/index.php?option=com_content&view=article&id=70&Itemid=29|archivedate=10.03.2009}}</ref> Norra meteoroloogiainstituudil on ka jaamad [[Karusaar]]el ja [[Hopen]]is, kus töötab vastavalt kümme ja neli inimest. Mõlemas jaamas võib ka ajutiselt teadustöötajaid viibida. Poola haldab [[Hornsund]]is asuvat Poola polaarjaama, kus on kümme alalist elanikku. [[Fail:Piramida_Svalbard_IMG_6283.JPG|pisi| Hüljatud Nõukogude kaevanduslinn [[Pyramiden]] ]] [[Barentsburg]] on ainus püsielanikega vene asula pärast [[Pyramiden]]i mahajätmist 1998. aastal. Barentsburg on tööstuslinn, kus kõik rajatised kuuluvad söekaevandust haldavale Arktikugolile. Peale kaevanduse on Arktikugol avanud hotelli ja suveniiripoe, et teenindada Longyearbyenist ühepäevareise või matku tegevaid turiste.<ref name="chp10"/> Alevis on kool, raamatukogu, spordikeskus, rahvamaja, bassein, talu ja kasvuhoone. Pyramidenis on sarnased rajatised. Mõlemad asulad on ehitatud tüüpilises teise maailmasõja järgses Nõukogude arhitektuuri- ja planeerimisstiilis. Seal on kaks maailma kõige põhjapoolsemat [[Lenini mälestusmärkide loend|Lenini kuju]] ja muid [[Sotsialistlik realism|sotsialistliku realismi]] kunstiteoseid.<ref>Umbreit (2005): 194–203</ref> {{Seisuga|2013}} on käputäis töötajaid paigutatud suuresti mahajäetud Pyramideni, et säilitada taristu ja pidada turistidele taasavatud hotelli. === Religioon === Enamik elanikkonnast on kristlased ja seotud [[Norra kirik]]uga. Saarte katoliiklasi teenib pastoraalselt Tromsø territoriaalne prelatuur.<ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://www.gcatholic.org/dioceses/country/SJ.htm|title=Catholic Church in Svalbard and Jan Mayen|publisher=|website=www.gcatholic.org|date=|accessdate=5.09.2019|language=inglise}}</ref> == Majandus == Teadusuuringuist ja turismist on saanud olulised majandusharud kaevandamise kõrval. Siinjuures mängivad olulist rolli [[Svalbardi ülikooli keskus|Svalbardi ülikoolikeskus]] (UNIS) ja [[Teravmägede seemnepank]]. 2007. aasta seisuga töötas 484 inimest kaevandussektoris, 211 inimest turismi alal ning 111 inimest hariduses.<ref>[https://www.regjeringen.no/contentassets/e70b04df32ad45f483f2619939c5636d/no/pdfs/stm200820090022000dddpdfs.pdf St.meld. nr. 22 (2008–2009) - Svalbard]</ref> Turistide arv on kiiresti kasvanud ja Norra valitsus on asunud kehtestama piiranguid, et vähendada turismi võimalikku negatiivset mõju saarte keskkonnale. Kui 1996. aastal külastas saari 30 000 turisti, siis 2019. aastaks oli turistide arv kasvanud 124 000-ni.<ref>[https://www.err.ee/1608331850/norra-piiras-turistide-ligipaasu-svalbardi-saarestikule "Norra piiras turistide ligipääsu Svalbardi saarestikule"] ERR, 8. september 2021</ref> == Valitsemine == [[Fail:Spitzbergen_nordsyssel_hg.jpg|pisi| [[Svalbardi kuberner|Kuberneri]] laev MS Nordsyssel dokis [[Ny-Ålesund]]is]] 1920. aasta [[Svalbardi leping]]uga kehtestati Norra täielik sõltumatus saarestiku üle. Saared on erinevalt Norra Antarktika territooriumist Norra Kuningriigi osa. Leping jõustus 1925. aastal pärast Svalbardi seadust. Kõigil 48 lepingu allakirjutanud riigil on võrdne õigus teostada saarestikus äritegevust, ehkki kogu tegevuse suhtes kehtivad Norra seadused. Lepinguga piiratakse Norra õigust koguda makse Svalbardil osutatavatelt teenustelt. Seetõttu on Svalbardil väiksem [[tulumaks]] kui Mandri-Norras ja [[käibemaks]]u pole. Vastavuse tagamiseks on Svalbardil eraldi eelarve. Svalbard on [[demilitariseeritud tsoon]], kuna leping keelab sõjaliste rajatiste rajamise. Norra sõjaline tegevus piirdub kalanduse järelevalvega [[Norra rannavalve]] poolt, sest leping nõuab Norralt looduskeskkonna kaitset.<ref name="treaty"/><ref>{{Cite news|url=http://www.sysselmannen.no/hovedEnkel.aspx?m=45301|title=Svalbard Treaty|publisher=Governor of Svalbard|accessdate=24.03.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110723003932/http://www.sysselmannen.no/hovedEnkel.aspx?m=45301|archivedate=23.07.2011}}</ref> Norra sisserändepoliitika ei kehti Svalbardis. Saabuvatele välismaalastele ei ole piiranguid ega [[viisa]]nõuet.<ref>{{Cite web|url=http://www.sysselmannen.no/en/visas-and-immigration/|title=Visas and immigration|website=Governor of Svalbard|accessdate=21.11.2019|language=en}}</ref><ref name="Higgins">{{Cite news|last=Higgins|first=Andrew|url=https://www.nytimes.com/2014/07/10/world/europe/a-harsh-climate-calls-for-banishment-of-the-needy.html|title=A Harsh Climate Calls for Banishment of the Needy|work=The New York Times|date=9. juuli 2014|language=en-US|issn=0362-4331}}</ref> Ent Mandri-Norra kaudu Svalbardi minemisel peab olema Schengeni visa neil, kel on viisat vaja Schengeni viisaruumi reisimiseks. Svalbardi seadusega on loodud Svalbardi kuberneri institutsioon. Kuberneril on nii maavanema kui ka politseiülema vastutus, kuid ka muid volitusi, mida täidesaatev võim on talle andnud. Tema tööülesanded hõlmavad [[keskkonnapoliitika]]t, [[perekonnaõigus]]t, korrakaitset, merehädaliste päästet, turismikorraldust, infoteenuseid, suhtlust teiste riikide asulatega ning kohtumõistmist mõnes mereuurimise ja kohtuliku uurimise valdkonnas. Ent ta ei saa siiski mõista kohut juhtumites, kus tegutseb politseiülemana.<ref>{{Cite book|last=|first=|date=29. oktoober 1999|title=Report No. 9 to the Storting (1999–2000): Svalbard|publisher=Norwegian Ministry of Justice and the Police|location=|isbn=|pages=|language=inglise|accessdate=24.03.2010|chapter=5 The administration of Svalbard|quote=|chapter-url=http://www.regjeringen.no/en/dep/jd/Documents-and-publications/Reports-to-the-Storting-White-Papers/Reports-to-the-Storting/19992000/report-no-9-to-the-storting-/5-The-administration-of-Svalbard.html?id=456897|archive-url=https://web.archive.org/web/20120718092450/http://www.regjeringen.no/en/dep/jd/documents-and-publications/reports-to-the-storting-white-papers/reports-to-the-storting/19992000/report-no-9-to-the-storting-/5-The-administration-of-Svalbard.html?id=456897|archivedate=18.07.2012|via=|df=dmy-all}}</ref><ref>{{Cite web|last=|first=|url=http://lovdata.no/all/hl-19250717-011.html|title=Lov om Svalbard|publisher=[[Lovdata]]|website=|date=19. juuni 2009|accessdate=24.03.2010|language=norra}}</ref> Alates 2021. aastast on Lars Fause kuberner; tema ametkonnas on 26 ametnikku. Institutsioon allub justiitsministeeriumile ja politseile, kuid annab aru ka teistele ministeeriumidele nende valitsemisala küsimustes.<ref>{{Cite news|url=http://www.sysselmannen.no/enkel.aspx?m=44377|title=Organisation|publisher=Governor of Svalbard|accessdate=24.03.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110723004354/http://www.sysselmannen.no/enkel.aspx?m=44377|archivedate=23.07.2011}}</ref> [[Fail:Lenin_statue_in_Barentsburg,_Svalbard.jpg|vasakul|pisi|[[Lenini mälestusmärkide loend|Lenini kuju]] [[Barentsburg]]is]] Alates 2002. aastast on [[Longyearbyeni kogukonna nõukogu|Longyearbyen nõukogu]] olnud paljuski samade kohustustega, nagu valla juhtorgan, vastutades kommunaalteenuste, hariduse, kultuuri, tuletõrje, teede ja sadamate eest.<ref name="naering">{{Cite book|last=|first=|date=17. aprill 2009|title=St.meld. nr. 22 (2008–2009): Svalbard|publisher=Norwegian Ministry of Justice and the Police|location=|isbn=|pages=|language=|accessdate=24.03.2010|chapter=9 Næringsvirksomhet|quote=|chapter-url=http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/regpubl/stmeld/2008-2009/stmeld-nr-22-2008-2009-/9.html?id=554987|archive-url=https://web.archive.org/web/20110825003249/http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/regpubl/stmeld/2008-2009/stmeld-nr-22-2008-2009-/9.html?id=554987|archivedate=25.08.2011|via=|df=dmy-all}}</ref> Hooldus- ega õendusteenuseid ei osutata, samuti puudub sotsiaalhoolekandepension. Norra elanikel säilivad pensioni- ja tervishoiuõigused oma mandriosa omavalitsuste kaudu.<ref>{{Cite news|last=|first=|url=http://www.ssb.no/this_is_svalbard/velferdstilbud.pdf|title=From the cradle, but not to the grave|publisher=Statistics Norway|work=|date=|accessdate=24.03.2010|language=inglise|archive-url=http://arquivo.pt/wayback/20160515164104/http://www.ssb.no/this_is_svalbard/velferdstilbud.pdf|archivedate=15.05.2016|via=}}</ref> Saarestiku haigla kuulub Põhja-Norra ülikoolihaigla koosseisu, samas kui lennujaama haldab riigile kuuluv [[Avinor]]. Ny-Ålesund ja Barentsburg jäävad tööstuslinnadeks, kus kogu infrastruktuur kuulub vastavalt Kings Bayle ja Arktikugolile. Muud Svalbardis tegutsevad asutused on Norra mäetööstuse direktoraat, [[Norra Polaarinstituut]], Norra maksuamet ja Norra kirik.<ref>{{Cite book|date=17. aprill 2009|title=St.meld. nr. 22 (2008–2009): Svalbard|publisher=Norwegian Ministry of Justice and the Police|accessdate=24.03.2010|chapter=6 Administrasjon|chapter-url=http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/regpubl/stmeld/2008-2009/stmeld-nr-22-2008-2009-/6.html?id=554944|archive-url=https://web.archive.org/web/20121011142633/http://www.regjeringen.no/nb/dep/jd/dok/regpubl/stmeld/2008-2009/stmeld-nr-22-2008-2009-/6.html?id=554944|archivedate=11.10.2012|df=dmy-all}}</ref> Svalbard allub Nord-Troms ringkonnakohtule ja Hålogalandi apellatsioonikohtule, mõlemad asuvad [[Tromsø vald|Tromsøs]].<ref>{{Cite web|url=http://www.domstol.no/DAtemplates/CourtDetails____2995.aspx?epslanguage=en|title=Nord-Troms tingrett|publisher=Norwegian National Courts Administration|accessdate=24.03.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110825002850/http://www.domstol.no/DAtemplates/CourtDetails____2995.aspx?epslanguage=en|archivedate=25.08.2011}}</ref> Ehkki Norra on [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnas]] (EMP) ja [[Schengeni viisaruum|Schengeni viisaruumis]], ei kuulu Svalbard ei Schengeni viisaruumi ega EMP-sse.<ref>{{Cite web|url=http://www.lovdata.no/all/tl-19921127-109-0.html|title=Lov om gjennomføring i norsk rett av hoveddelen i avtale om Det europeiske økonomiske samarbeidsområde (EØS) m.v. (EØS-loven).|publisher=[[Lovdata]]|date=10. august 2007|accessdate=24.03.2010|language=norra|archive-url=https://web.archive.org/web/20001210194300/http://www.lovdata.no/all/tl-19921127-109-0.html|archivedate=10.12.2000}}</ref> Kuberner võib keelata piirkonda sisenemise, kui isikul pole sissetulekuallikat.<ref name="residence">{{Cite news|last=|first=|url=http://www.sysselmannen.no/en/Visitors/Entry-and-residence/|title=Entry and residence|publisher=Governor of Svalbard|work=|date=|accessdate=24.08.2015|language=inglise|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924112740/http://www.sysselmannen.no/en/Visitors/Entry-and-residence/|archivedate=24.09.2015|via=}}</ref> Ühelgi isikul ei ole vaja Svalbardi viisat ega elamisluba. Kõik võivad Svalbardis elada ja töötada tähtajatult, olenemata kodakondsusest. Svalbardi leping annab lepingupoole kodanikele samasuguse viibimisõiguse kui Norra kodanikele. Praeguseni on lubatud viisavabalt ka lepinguväliseid kodanikke. Venemaal on konsulaat Barentsburgis.<ref>{{Cite news|url=http://www.mid.ru/zu_r.nsf/strawebeng?OpenView&Start=1&Count=300&Expand=120#120|title=Diplomatic and consular missions of Russia|publisher=Ministry of Foreign Affairs of Russia|accessdate=24.03.2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20091002034927/http://www.mid.ru/zu_r.nsf/strawebeng?OpenView&Start=1&Count=300&Expand=120#120|archivedate=2.10.2009}}</ref> 2010. aasta septembris sõlmiti Venemaa ja Norra vahel leping, millega määrati piir Svalbardi saarestiku ja [[Novaja Zemlja|Novaja Zemlja saarestiku]] vahel. Suurenenud huvi nafta uurimise vastu Arktikas tekitas huvi vaidluse lahendamise vastu. Lepingus võetakse arvesse saarestike suhtelist positsiooni selle asemel, et lähtuda lihtsalt Norra ja Venemaa mandripiiri põhjapikendusest. == Sport == Svalbardi populaarseim spordiala on [[jalgpall]]. Saarestikus on kolm jalgpalliväljakut (sh üks Barentsburgis), kuid väikese rahvaarvu tõttu ei ole staadioni.<ref>{{Cite web|url=http://nonleaguematters.co.uk/forum/gforum.cgi?post=539950|title=Tony's Non-League Forum: All Other Football Interests: All other football: Is this the world's most Northerly Football Ground?|website=nonleaguematters.co.uk|archive-url=https://web.archive.org/web/20170727000752/http://nonleaguematters.co.uk/forum/gforum.cgi?post=539950|archivedate=27.07.2017}}</ref> On ka sisehall, kus saab harrastada mitut spordiala, sealhulgas sisejalgpalli.<ref>[http://svalbard4you.no/fotball-pa-svalbard/ Fotball på Svalbard]</ref> == Vaata ka == * [[Jan Mayen]] * [[Teravmäed]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Põhja-Jäämere saarestikud]] [[Kategooria:Norra saarestikud]] [[Kategooria:Svalbard| ]] 35v2mbargp6s7kirpwk7m2i9pzuun9b 0 10608 7193175 7183869 2026-07-15T02:22:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193175 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Berlin 1949 bis 1990.png|thumb|Ida-Berliin (tumeroosa) ja Lääne-Berliin (helesinine).]] [[Pilt:Lenindecoration.JPG|thumb|[[Vladimir Lenin]]i [[bareljeef]] [[Wilhelmstraße]]l (2006)]] '''Ida-Berliin''' oli [[Berliin]]i osa, mis jäi [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppedes [[Punaarmee]] valdusse. Ida-Berliin oli pindalalt [[Lääne-Berliin]]ist väiksem, olgugi et Lääne-Berliini USA, Briti ja Prantsuse sektorid olid igaüks eraldi NSV Liidu sektorist väiksemad. Ida-Berliinis asusid [[Saksa DV]] valitsusasutused. Nimetus "Ida-Berliin" ei olnud ametlik, sest muidu oleks kinnistunud Berliini jagatus ja oleks tunnustatud [[Lääne-Saksamaa]] õigusi [[Lääne-Berliin]]ile. Saksa DV pealinnana märgiti lihtsalt "Berliin". Halduslikult jagunes Ida-Berliin üheteistkümneks linnarajooniks. Need olid [[Friedrichshain]], [[Hellersdorf]], [[Hohenschönhausen]] (alates [[1985]]), [[Köpenick]], [[Lichtenbergi rajoon|Lichtenberg]], [[Marzahn]], [[Mitte rajoon (Berliin)|Mitte]], [[Pankow]], [[Prenzlauer Berg]], [[Treptow]] ja [[Weißensee rajoon|Weißensee]]. [[1989]]. aastal oli Ida-Berliinis {{formatnum:1279212}} elanikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Bevölkerungsentwicklung in Berlin |url=http://www.luise-berlin.de/stadtentwicklung/texte/4_13_bvoelent.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012163719/http://www.luise-berlin.de/stadtentwicklung/texte/4_13_bvoelent.htm |arhiivimisaeg=2017-10-12 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.luise-berlin.de |url-olek=töötab }}</ref> USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa ei tunnistanud formaalselt kunagi [[Saksa DV]] õigust Ida-Berliinis valitseda. Ametlikult tunnustasid lääneliitlased üksnes [[Nõukogude armee]] õigusi Berliinis, sest pidasid nii Ida- kui Lääne-Berliini [[okupatsioon|okupeeritud]] piirkonnaks ning seda staatust sai lõpetada üksnes neljapoolse kokkuleppega. Nii näiteks protestisid lääneliitlased sageli [[Saksa DV Rahvaarmee]] kohaloleku vastu Berliinis, eriti sõjaväeparaadide korral. Lepingutes nimetasid nad Ida-Berliini "valitsuse asukohaks". Suure lahkumineku tõttu formaaljuriidilise seisukoha ja tegeliku elu vahel koostas ja avaldas [[USA sõjavägi]] üksikasjalikke juhiseid nii sõjaväelastele kui tsivilistidele Ida-Berliini külastamise juhuks. Kõigest hoolimata avasid kõik lääneliitlased [[1970. aastad|1970. aastatel]] Ida-Berliinis oma [[saatkond|saatkonna]]. [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1990]] toimus [[Saksamaa taasühinemine]], mis formaalselt lõpetas Ida- ja Lääne-Berliini olemasolu. Pärast taasühinemist on Saksamaa valitsus kulutanud palju raha selleks, et Berliini kaks poolt omavahel [[integratsioon|integreerida]] ning viia Ida-Berliini [[infrastruktuur]] vastavusse Lääne-Berliini [[standard]]itega. Sellegipoolest on tänapäevalgi Ida- ja Lääne-Berliini vahel ilmsed erinevused. Ida-Berliin näeb teistmoodi välja osalt sellepärast, et ta sai sõjas vähem kannatada ning säilinud on rohkem sõjaeelseid [[tänav]]aid ja [[fassaad]]e, millest mõnel on endiselt näha sõjaaja kahjustused, osalt Saksa DV-s kasutatud [[stalinistlik arhitektuur|stalinistliku arhitektuuri]] tõttu. Nagu teisteski Ida-Saksamaa linnades, vaadati Berliiniski kõik [[Kohanimi|kohanimed]] üle. Osa neist tunnistati sobimatuks ja nimetati ümber, osa neist, näiteks Karl Marxi allee, Rosa Luxemburgi väljak ja Karl Liebknechti tänav, jäid alles. Nimede ülevaatamine tekitas rahva seas palju poleemikat: osa nägi neis üksnes selle režiimi sümboleid, mis oli langenud ja mida nad ei pooldanud, osa nägi neis ajaloolist tähendust. Berliini üldiselt vasakpoolse linnavalitsuse tahte kohaselt pole väga radikaalseid muutusi tehtud. Arutelu selle teema ümber pole lõppenud tänapäevalgi, näiteks on tehtud ettepanek Ida-Berliinile iseloomulik [[jalakäija]]figuur [[Ampelmännchen]], mida kasutatakse [[valgusfoor]]ides, samuti kasutuselt kõrvaldada. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Berliin]] gz3ev2xmhvlfk9vhqyzo4qvym1n33xs 0 11989 7193345 7174073 2026-07-15T10:32:33Z Trebors 57925 7193345 wikitext text/x-wiki '''Eesti kõrgkoolide loend''' loetleb [[Eesti]] endisi ja praegusi [[kõrgkool]]e. ==Avalik-õiguslikud kõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[Eesti Kunstiakadeemia]] *[[Eesti Maaülikool]] *[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikaülikool]] *[[Tallinna Ülikool]] *[[Tartu Ülikool]] }} ==Riiklikud rakenduskõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[Eesti Lennuakadeemia]]<ref>[http://www.tartupostimees.ee/540236/lennuakadeemia-valmistub-propellerit-kaivitama/ Lennuakadeemia valmistub propellerit käivitama], Postimees, 24.08.2011</ref> *[[Kaitseväe Akadeemia]] *[[Tartu Kõrgem Kunstikool|Kõrgem Kunstikool Pallas]] *[[Sisekaitseakadeemia]] *[[Tallinna Tehnikakõrgkool]] *[[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool]] *[[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]] }} === Endised === {{veergude loend|laius=20em|*[[Eesti Mereakadeemia]] *[[Lääne-Viru Rakenduskõrgkool]] *[[Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikum]] *[[Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikum]] *[[Tallinna Eelkoolikasvatuse Seminar]] *[[Tallinna Elektromehhaanikatehnikum]] *[[Tallinna Juriidiline Kool]] *[[Tallinna Mäetehnikum]] *[[Tallinna Merekolledž]] *[[Tallinna Pedagoogiline Seminar]] *[[Tallinna Majanduskool|Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikum]] *[[Tallinna Tekstiili- ja Õmblustehnikum]] *[[Tallinna Toiduainete Tööstuse Tehnikum]] *[[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar]] *[[Viljandi Kultuuriakadeemia]] }} ==Eraülikoolid== *[[Estonian Business School]] === Endised === {{veergude loend|laius=20em| *[[Akadeemia Nord]] *[[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] *[[Eesti Humanitaarinstituut]] *[[International University Audentes]] *[[Rostovtsevi eraülikool]] }} ==Rakenduslikud erakõrgkoolid== {{veergude loend|laius=20em| *[[EEKBKL Kõrgem Usuteaduslik Seminar]] *[[EELK Usuteaduse Instituut]] *[[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]] *[[Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar]] }} === Endised === {{veergude loend|laius=20em| *[[Arvutikolledž]] *[[Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool]] *[[Eesti Infotehnoloogia Kolledž]] *[[Euroakadeemia]] *[[Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN]] *[[Professionaalse Psühholoogia Erakool]] *[[Sotsiaalteaduste Erakõrgkool "Veritas"]] *[[Tartu Teoloogia Akadeemia]] }} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kõrgkoolid| ]] [[Kategooria:Kõrgkoolide loendid]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid|Kõrgkoolid]] 3gyc8vwtn35dpxhi7i5n2k181pugye9 0 15265 7192958 7127224 2026-07-14T12:45:33Z Andres 5 /* I */ 7192958 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud inimese ja teiste selgroogsete loomade [[morfoloogia]], [[anatoomia]], [[embrüoloogia]] ja [[histoloogia]] mõisteid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aadamaõun]] ehk Aadama õun (''pomum Adami'') *''anus'' vt [[pärak]] *[[abaksiaalsus]] ehk teljevälisus, keha või elundi teljest eemal asumine *[[abaluu]] (''scapula''), lame kolmnurkne luu õlavõõtmes *[[abaluu alumine nurk]] *[[abaluu harjaalune auk]] *[[abaluu harjaüline auk]] *[[abaluu keskmine serv]] *[[abaluu külgmine nurk]] *[[abaluu külgmine serv]] *[[abaluu lihasjooned]] *[[abaluu liigesealune köbruke]] *[[abaluu liigeseõõnsus]] *[[abaluu liigeseülene köbruke]] *[[abaluu pärissidemed]] *[[abaluu rangluumine liigesepind]] *[[abaluu roidmine pind]] ehk [[abaluu eesmine pind]] *[[abaluu selgmine pind]] *[[abaluu ülemine nurk]] *[[abaluu ülemine serv]] *[[abaluualune arter]] *[[abaluualune auk]] *[[abaluualune lihas]] *[[abaluuarter]] *[[abaluuhari]] (''spina scapulae''), tugevasti väljaulatuv hari abaluu pinnal *[[abaluukael]] *[[abaluumisus]] *[[abaluusälk]] *[[abaluutõstur]] *[[abaluuülene arter]] *[[abaluu-ümberkooldearter]] *[[abdominaalsus]] ehk kõhtmisus, kõhupoolsus *[[abduktor]] ehk eemaldajalihas ehk eemaldaja, jäset või selle osa keskjoonest eemaldav lihs *[[aberrantsus]], hälbivus, kõrvalekalduvus, elundi või koe kulgemise või paiknemise ebatavalisus *[[abduktsioon (füsioloogia)|abduktsioon]] *[[aberratsioon]] ehk erandlik vorm ehk anomaalia, elundi või koe kõrvalekalle normist *[[abisugunäärmed]] *[[aboraalsus]], suust eemal ja pärakule lähemal asetsemine seedetraktis *[[Achilleuse kõõlus]] *[[adamantoblast]] *[[adenomeer]] *[[aduktoritekanal]] *[[aduktsioon]] *[[adventitsiaalkest]] *[[aferentne närv]] *[[aferentsed närvikiud]] *''[[aglypha]]'' *[[agonistid]] *[[agranulotsüüt]] *[[ainuraksed näärmed]] *[[aju]] *[[ajukapsel]] *[[ajukestaarter]] *[[ajukestad]] *[[ajukolju]] *ajukolju alumine osa vt [[koljupõhimik]] *[[ajukolju luud]] *[[ajumine pind]] *[[ajupiirkond]] *[[ajuripats]] *[[ajuripatsiauk]] *[[ajurõõned]] *[[ajutine elund]] *[[ajutüvi]] *[[ajuvatsakesed]] *[[akromioklavikulaarliiges]] *[[aksiaalsus]] *[[aken (anatoomia)|aken]] *[[akson]] *[[aktiivne liikumisaparaat]] *[[ala (anatoomia)|ala]] *[[alahuul]] *[[alahuule-allarõhuja]] *[[alahuulekida]] *[[alajäseme lihased]] *[[alajäseme luud]] *[[alajäseme luude ühendid]] *[[alajäsemed]] *[[alakõht]] *[[alalõuaauk]] *[[alalõuaharu]] *[[alalõuakael]] *[[alalõuakanal]] *[[alalõuakeeleke]] *[[alalõuakeha]] *[[alalõuakilbis]] *[[alalõualiiges]] ehk [[oimuluu-alalõualiiges]] *[[alalõualuu]] *[[alalõuamulk]] *[[alalõuanurk]] *[[alalõuapea]] *[[alalõuapõhimik]] *[[alalõuasälk]] *[[alalõuatagune auk]] *alalõug vt [[alalõualuu]] *[[alalõugjätke]] *[[alamokakilbis]] *[[alanev aort]] *[[alanev käärsool]] *[[alaosa]] *[[alasagar]] *[[alasi (anatoomia)|alasi]] *[[albuminoossed näärmed]] *[[alfamotoneuronid]] *[[alge]] *[[alguskoht]] ehk algus *[[allantois]] *[[allantoisivars]] *allohtoonsed lihased vt [[heterohtoonsed lihased]] *[[allokorteks]] *[[alumik]] *[[alumine abaluu-ristiside]] ehk [[alumine abaluu-ristside]] *[[alumine duodenaalsopis]] *[[alumine emakapoolne ots]] *[[alumine hambakaar]] *[[alumine huulekida]] *[[alumine häbemeside]] *[[alumine hüppeliiges]] ehk [[distaalne jalaliiges]] *[[alumine kaksiklihas]] *[[alumine kaksteistsõrmikukoold]] *[[alumine kilpnäärmearter]] *[[alumine kilpnäärmeveen]] *[[alumine kuklaliiges]] *[[alumine käeliiges]] ehk [[distaalne käeliiges]] *[[alumine liigesepind]] *[[alumine liigesjätke]] *[[alumine lülisälk]] *[[alumine neeluahendaja]] *[[alumine ninakarbik]] *[[alumine ninakäik]] *[[alumine nurk]] *[[alumine oimujoon]] *[[alumine pikilihas]] *[[alumine peapõiklihas]] *[[alumine roidmine lohk]] *[[alumine kaljuurke vagu]] *[[alumine osa]] *[[alumine ots]] *[[alumisus]] *[[alune]] *[[aluskiiluluu]] *[[alveolaarkaar]] *[[alveool]] *[[amnion]] *[[ampull]] *[[amügdala]] *[[anaalkanal]] *[[anaalkilbis]] *[[anaalsopis]] *[[anaalurked]] *[[anastomoos]] *[[anatoomia]] *[[anatoomianomeklatuur]] *[[anatoomikum]] *[[anatoomiline kael]] *[[angioloogia]] *[[antagonistid]] *[[antefleksioon]] *[[antimeer]] *[[aordikaar]] *[[aort]] *[[aparaat (bioloogia)|aparaat]] *[[apofüüs (anatoomia)|apofüüs]] *[[apokriinsed näärmed]] *[[aponeuroos]] *[[argürofiilsus]] *[[arter]] *[[arteriool]] *[[arterioossibul]] *[[arterioostüvi]] *[[arterioosõõs]] *[[aseluud]] *[[asteenia]] *[[astrik]] *[[astrogliia]] *[[astrotsüüt]] *[[asurofiilsus]] *atlas vt [[kandelüli]] *[[atreetilised nääpsud]] *[[atroofia]] *[[atsidofiilsus]] *[[atsinus]] *[[auk (anatoomia)|auk]] *[[autolüüs]] *[[autonoomne närvisüsteem]] *[[autotoomia]] *[[ava (anatoomia)|ava]] ==B== *[[basapofüüs]] *[[basihüaalkõhr]] *[[basofiil]] *[[beetarakud]] *[[Betsi rakud]] *biitseps vt [[õlavarre kakspealihas]] *[[blastodisk]] *[[blastotsüst]] *[[blastula]] *[[Botallo juha]] *[[bronhid]] *[[bronhidega seotud lümfikude]] *[[bulbouretraalsed näärmed]] *[[bunodontsed hambad]] ==C== *[[Choparti liiges]] *[[Corti elund]] *[[Cowperi näärmed]] *[[Cuvier' juha]] ==D== *[[deltalihas]] *[[deltaside]] *[[dendriitrakk]] *[[dentiin]] *[[dentiini-pulbi kompleks]] *[[desmogeensed luud]] *[[diafragma]] *[[diapofüüs]] *[[diasteem]] *[[Dua kiht]] *[[Duvernoy nääre]] ==E== *[[ebalõpused]] *[[ebanisad]] *[[eemaldajanärv]] *[[eesaju]] *[[eesajukoor]] *[[eesjäse]] *[[eeskaarnaluu]] *[[eesmine ristatiside]] *[[eesmine õõnesveen]] *[[eesmürgihambad]] *[[eesnääre]] *[[ektoderm]] *[[emakakael]] *[[emakalimaskest]] *[[emakas]] *[[emassuguelundid]] *[[embrüoblast]] *[[endoderm]] *[[endokardiaalsed torud]] *[[endokriinsüsteem]] *[[endoteel]] *[[enteerne närvisüsteem]] *[[epifüüs (luuots)]] *[[epikondüül]] *[[epiteelkude]] *[[erituselundkond]] *[[erutussünaps]] *[[erütrotsüüt]] *[[esiku-teonärv]] *[[esmased lümfoidorganid]] *[[esmasneerutoruke]] ==F== *[[Fabriciuse paun]] *[[fagotsütoos]] *[[frontaalsagar]] ==G== *[[ganglion]] *[[gastrula]] *[[gastrulatsioon]] *[[gliia]] *[[gliiarakk]] *[[Golgi kõõlusorgan]] ==H== *[[habe]] *[[haisteepiteel]] *[[haistekihn]] *[[haistekott]] *[[haistmisnärv]] *[[haistmissibul]] *[[hallaine]] *[[hamba kroon]] *[[hambad]] *[[hambakatt]] *[[hambaluu]] *[[hambavaap]] *hambavahe vt [[diasteem]] *[[hambavalem]] *[[hammaskamm]] *[[Harderi nääre]] *[[harjased]] *[[harkelundiveenid]] *[[harknääre]] *[[Hassalli kehad]] *[[hematoentsefaalne barjäär]] *[[hematopoeetiline tüvirakk]] *[[hemikliitor]] *[[hemipeenis]] *[[hemotsütoplast]] *[[Henle ling]] *[[higinäärmed]] *[[hingamiselundkond]] *[[hingamiselund]] *[[hingamiskeskus]] *[[hingats]] *[[hingetoru]] *[[homodontsed hambad]] *[[huul]] *[[häbe]] *[[häbemekink]] *[[häälekurrud]] *[[häälekõri]] *[[hüoidkaar]] *[[hüomandibulaar]] *[[hüpofüüsi kesksagar]] *[[hüpohüaal]] *[[hüpoplastron]] *[[hüpotalamus]] ==I== *[[ige]] *iiris vt [[vikerkest]] *[[induktsioon (bioloogia)|induktsioon]] *[[inimese seedeelundkond]] *[[inimkeha]] *[[innervatsioon]] *[[invaginatsioon]] ==J== *[[Jacobsoni elund]] *[[jalavõlv]] *[[jalg]] *[[Jalus (anatoomia)|jalus]] *[[jookse]] *[[jooksmeluu]] *[[juha]] *[[jukstaglomerulaarrakud]] *[[juttkeha]] *[[jämesool]] *[[järelaju]] *[[järelneer]] *[[jäsemed]] *[[jäävhambad]] ==K== *[[kaarlihas]] *[[kaarnaluu]] *[[kael]] *[[kaelalülid]] *[[kaheharuline keel]] *[[kakspealihas]] *[[kaksteistsõrmiksool]] *[[kanal (anatoomia)|kanal]] *[[kand]] *[[kannaluu]] *[[Kapillaar (anatoomia)|kapillaar]] *[[kapillaarpäsmake]] *[[karvad]] *[[karvapüstitaja]] *[[kaudaalne kilpnäärmearter]] *[[kaudaalne kilpnäärmeveen]] *[[kaudaalsus]] *[[keelealune närv]] *[[keele-neelunärv]] *[[kehavedelik]] *[[kere]] *[[kesknärvisüsteem]] *[[keskseinand]] *[[Keel (anatoomia)|keel]] *[[keeritskurd]] *[[kelme]] *[[keskaju]] *[[keskaju ülakünkake]] ehk [[ülakünkake]] (''colliculus superior'', ''colliculus superior mesencephali) *[[keskkõrv]] *[[kiilsõelluu]] *[[kiirukilbis]] *[[kiirusagar]] *[[kilpnääre]] *[[klaaskeha]] *[[klaaskehaneste]] *[[kloaaginääre]] *[[kloaak]] ehk ühissool (''cloaca''), paljudel selgroogsetel soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad seede-, eritus- ja suguelundite juhad, moodustades ühe avause; inimese lootel eritus- ja suguteede ühine lõpuosa, mis arengu käigus jaotub pärasooleks ja urogenitaalsiinuseks *[[koaanid]] *[[südamekoda|koda]] *[[kolju]] *[[koljuõõs]] *[[kollatähn]] *[[kolmiknärv]] *[[kolvikesed]] *[[kompimiselundid]] *[[koondlümfifolliikul]] *[[kops]] *[[kopsualveoolid]] *[[kopsuarter]] *[[kopsutüvi]] *[[kopsuõõs]] *[[koronaarvereringe]] *[[kraniaalne kilpnäärmearter]] *[[kraniaalne kilpnäärmeveen]] *[[kraniaalnärvid]] *[[kukkur (zooloogia)|kukkur]] *[[kuklakilbis]] *[[kuklaluu]] *[[kuklapõnt]] *[[kuklasagar]] *[[kuklatagused näärmed]] *[[kukuti]] *[[kuseelundid]] *[[kusejuha]] *[[kusepõis]] *[[kusesool]] *[[kuse-suguelundkond]] *[[kuse-suguurge]] *[[kuulmekäik]] *[[kuulmeluud]] *[[kõdisti]] *[[kõhrkude]] *[[kõht]] *[[kõhuaort]] *[[kõhukelme]] *[[kõhukilbis]] *[[kõhulihased]] *[[kõhunääre]] *[[kõhu sirglihas]] *[[kõhuõõs]] *[[kõldkest]] *[[kõnetrakt]] *[[kõri]] *[[kõri lihased]] *[[kõrikaas]] *[[kõrikilbis]] *[[kõrisõlm]] *[[kõrv]] *[[kõrvalest]] *[[kõrvalkilpnääre]] *[[kõvakest (silmamuna)|kõvakest]] *[[kõõlus]] *[[käbikeha]] *[[kägiveen]] *[[kämblaluud]] *[[käsi]] *[[käärsool]] *[[Köllikeri lohuke]] *[[küfoos]] *[[küljeveen]] *[[küüdus]] *[[küünarluu]] *[[küünis]] *[[küüs]] ==L== *[[labajalg]] *[[labakäsi]] *[[lahkliha]] *[[Langhansi rakk]] *[[Langerhansi rakud]] *[[laubaeesne kilbis]] *[[lauba-kiiruluu]] *[[laubakilbis]] *[[laubaluu]] *[[laug]] *[[laulukõri]] *[[laup]] *[[lennus]] *[[leukotsüüt]] *[[libedik]] *[[ligament]] *[[lihas]] *[[lihaskiud]] *[[lihaskude]] *[[liiges]] *[[liigesekihn]] *[[liigesepind]] *[[liigesevõie]] *[[limaskest]] *[[limaskestaga seotud lümfikude]] *[[lisahaistmissibul]] *[[lisanärv]] *[[lont]] *[[loomulikud tappurrakud]] *[[lootekest]] *[[looteleht]] *[[lordoos]] *[[luu]] *[[luukude]] *[[luuüdi]] *[[lõgisti]] *[[lõpus]] *[[lõpuseava]] *[[lõpusekaas]] *[[lõpusekorv]] *[[lõuatsikilbis]] *[[lõug]] *[[lüli]] *[[lüliarter]] *[[lülikaar]] *[[lülikeha]] *[[lülisambakanal]] *[[lülisammas]] *[[lümf]] *[[lümfifolliikul]] *[[lümfijuha]] *[[lümfikapillaarid]] *[[lümfiklapikud]] *[[lümfiplasma]] *[[lümfisooned]] *[[lümfisõlm]] *[[lümfisüdamed]] *[[lümfisüsteem]] *[[lümfiteed]] *[[lümfiurge]] *[[lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] *[[lümfoidkude]] *[[lümfotsüüt]] ==M== *[[magu]] *[[maks]] *[[maksaveen]] *[[maksa värativeen]] *[[mandibulaarkaar]] *[[mandeltuum]] *[[mandlid]] *[[mantel (neuroanatoomia)|mantel]] *[[maolukuti]] *[[maolävis]] *[[marrasknahk]] *[[melanotsüüt]] *[[menisk (anatoomia)|menisk]] *[[mesoderm]] *[[metatalamus]] *[[mokakilbis]] *[[monotsüüt]] *[[motoorne ajukoor]] *[[motoorsed neuronid]] *[[mukoossed näärmed]] *[[muna]] *[[munahammas]] *[[munajuha]] *[[munajuhalehter]] *[[munandiarter]] *[[munandid]] *[[munandimanus]] *[[munandimanusejuha]] *[[munandiveen]] *[[munarakk]] *[[munasari]] *[[munasarjaarter]] *[[munasarjaveen]] *[[mustaine]] *[[mõhnkeha]] *[[mälu-T-rakud]] *[[müeliin]] *[[Mülleri juha]] *[[mürginääre]] ==N== *[[nabaväät]] *[[nahk]] *[[nahklihasmõik]] *[[neel]] *[[neer]] *[[neeru fibrooskihn]] *[[neeru-sugusegmendid]] *[[neerujuha]] *[[neerukehake]] *[[neerukoor]] *[[neerunäsa]] *[[neerupealis]] *[[neerupüramiid]] *[[neerusegmendid]] *[[neerusäsi]] *[[neeruvaagen]] *[[neeruvärat]] *[[neeru värativeen]] *[[nefriit]] *[[nefron]] *[[neitsinahk]] *[[nelikkeha]] *[[nelipealihas]] *[[neuraalhari]] *[[neuraalplaat]] *[[neuraaltoru]] *[[neuromast]] *[[neuron]] *[[neuroanatoomia]] *[[neurohüpofüüs]] *[[neuriit]] *[[neurotsööl]] *[[neutrofiil]] *[[nibu]] *[[nibujätke]] *[[nimmelülid]] *[[nina]] *[[ninakarbikud]] *[[ninaesine kilbis]] *[[ninakilbis]] *[[ninakõrvalurked]] *[[nina-nokisekilbis]] *[[nina-pisarajuha]] *[[ninaga seotud lümfikude]] *[[ninatagune kilbis]] *[[ninaüline kilbis]] *[[ninaõõs]] *[[nisa]] *[[niuded]] *[[niudeluu]] *[[niude-roidelihas]] *[[niudesool]] *[[niudeveen]] *[[nokisekilbis]] *[[nokk]] *[[nuumrakk]] *[[nägemisnärv]] *[[nägemisristmik]] *[[nägu]] *[[näokolju]] *[[näolihased]] *[[näonärv]] *[[närv]] *[[närvikiud]] *[[närvikude]] *[[närvisüsteem]] *[[näsakoonus]] *[[näärmehüpofüüs]] ==O== *[[odontoblast]] *[[oimuauk]] *[[oimukilbis]] *[[oimulihas]] *[[oimuluu]] *[[oliiv (anatoomia)|oliiv]] *[[organismi struktuurid]] *[[organoloogia]] *[[osteoblast]] *[[osteoloogia]] *[[osteon]] *[[osteotsüüt]] *[[otsaju]] *[[otsmikusagar]] ==P== *[[pahkluu]] *[[Panizza mulk]] *pankreas vt [[kõhunääre]] *[[paraganglion]] *[[parasümpaatiline närvisüsteem]] *[[parenhüüm (zooloogia)|parenhüüm]] *[[parodont]] *[[pea]] *[[pea ja kaela arterid]] *[[peaaju]] *[[peaaju kõvakest]] *peaajunärvid vt [[kraniaalnärvid]] *[[peabronh]] *[[pealisrinnaluu]] *[[peegelneuron]] *[[peeniseluu]] *[[peensool]] *[[peritsüüt]] *[[pidurdussünaps]] *[[piirdeluu]] *[[piirdenärvisüsteem]] *[[piklikaju]] *[[pilkkõhr]] *[[pindluu]] *[[pisaraaparaat]] *[[pisarajärv]] *[[pisarakanalike]] *[[pisarakott]] *[[pisaraluu]] *[[pisaranääre]] *[[pisarateed]] *[[pisaratäpp]] *[[pisaravedelik]] *[[platsenta]] *[[plokinärv]] *[[pooldumine]] *[[poolkuuklapid]] *[[poolplatsenta]] *[[poolringkanalid]] *[[preputsiaalnäärmed]] *[[primitiivne südametoru]] *[[pugu]] *[[põieke]] *[[põis]] *[[põlvekeder]] *[[põrk]] *[[põrn]] *[[pärak]] *[[pärakas]] *[[päranipuala]] *[[päranipunääre]] *[[päraveen]] *[[pärissoonkest]] *[[püloorilised lipikud]] ==R== *[[raiamanus]] *[[raig]] *[[randme luud]] *[[rangluu]] *[[rangluuveen]] *[[ranne]] *[[rasvauim]] *[[rasvkeha]] *[[Rathke tasku]] *[[rebu]] *[[rebukott]] *[[regulatoorsed T-lümfotsüüdid]] *[[reie nelipealihas]] *[[reieluu]] *[[reis]] *[[rinnak]] *[[rinnalülid]] *[[rinnakorv]] *[[rinnauim]] *[[ripskeha]] *[[ripsmed]] *[[ripsmed (organellid)]] *[[ristluu]] *[[roided]] *[[rombauk]] *[[rätsepalihas]] ==S== *[[saba]] *[[sabaalune kilbis]] *[[sabajuur]] *[[sabalülid]] *[[sabaveen]] *[[sahkluu]] *[[sapipõiejuha]] *[[sapipõis]] *[[sarkomeer]] *[[sarnakilbis]] *[[sarnaluu]] *[[sarvkest]] *[[sarvkiht]] *[[Schlemmi kanal]] *[[Schwanni rakud]] *[[seedeelundkond]] *[[seedekanal]] *[[seedekulgla]] *[[seemnejuha]] *[[seemnepõieke]] *[[seemnesari]] *[[seesamluu]] *[[selg]] *[[selgroog]] *[[selgrookanal]] *[[seljaajuganglion]] *[[seljaaort]] *[[seljaaju]] *[[seljaajunärvid]] *[[seljakilbis]] *[[seljauim]] *[[sidekest]] *[[sidekude]] *[[silelihased]] *[[silinderliiges]] *[[silm]] *[[silmaava]] *[[silmaeesne kilbis]] *[[silmakilbis]] *[[silmakoobastevaheline kilbis]] *[[silmaliigutajanärv]] *[[silmalääts]] *[[silmamuna]] *[[silmapõhi]] *[[silmatagune kilbis]] *[[silmaüline kilbis]] *[[silmaümbrised kilbised]] *[[sisekõrv]] *[[sisemine unearter]] *[[siseskelett]] *[[sisusearter]] *[[skeletilihas]] *[[skeletilihaskude]] *[[skelett]] *[[Skene näärmed]] *[[somaatiline närvisüsteem]] *[[sool (anatoomia)|sool]] *[[soolehatud]] *[[sooltega seotud lümfikude]] *[[soonkest]] *[[soontesooned]] *[[spermatogoon]] *[[spermatosoid]] *[[splanhopleuramesenhüüm]] *[[suguelundid]] *[[sugunääre]] *[[suguti]] *[[sugutilukk]] *[[sugutiluu]] *[[sulestik]] *[[sulg]] *[[suu]] *[[suulaeluu]] *[[suunurgatõstur]] *[[suur kuklamulk]] *[[suur rinnalihas]] *[[suuraju]] *[[suuraju poolkerad]] *[[suurajukoor]] *[[suured häbememokad]] *[[suurosa]] *[[suurrasvik]] *[[suuõõs]] *[[sõrmed]] *[[sõõrmed]] *[[sõõrmetevaheline kilbis]] *[[säär]] *[[sääreluu]] *[[söögitoru]] *[[söögitorulahi]] *[[süda]] *[[südameklapid]] *[[südamekoda]] *[[südamelihas]] *[[südamevatsake]] *[[südame-veresoonkond]] *[[süljenäärmed]] *[[sümpaatiline närvisüsteem]] *[[sünaps]] ==T== *[[talamus]] *[[T-abistajarakud]] *[[tagaaju]] *[[tagajäse]] *[[tagamürgihambad]] *[[tagumine õõnesveen]] *[[tald]] *[[temporaalsagar]] *[[Terminologia Anatomica]] *[[Terminologia Embryologica]] *[[Terminologia Histologica]] *[[termolokatsioonielund]] *[[tigu (anatoomia)|tigu]] *[[tiibluu]] *[[tiivad]] *[[TIL-rakk]] *[[T-lümfotsüüdid]] *toes vt [[skelett]] *[[trahheaalkops]] *[[trahhee]] *[[trapetslihas]] *[[trummikile]] *[[trummiõõs]] *[[tsöloom]] *[[tualettküünis]] *[[tugi- ja liikumiselundkond]] *[[tupp (anatoomia)|tupp]] *[[turi]] *[[tühisool]] *[[tüümus]] *[[tüümuse epiteeli retikulaarrakud]] *[[tüümuse epiteelirakud]] *[[tüümuse kihn]] *[[tüümuse kitsus]] *[[tüümuse kortikomedullaarne tsoon]] *[[tüümuse makrofaagid]] *[[tüümuse nuumrakud]] *[[tüümuse parenhüüm]] *[[tüümuse perivaskulaarsed ruumid]] *[[tüümuse primordium]] *[[tüümuse sagar]] *[[tüümuse säsi]] ==U== *[[udusuled]] *[[udusulestik]] *[[uitnärv]] *[[ujulestad]] *[[ussripik]] *[[uusmantel]] ==V== *[[vaagen (anatoomia)|vaagen]] *[[vaagnakannus]] *[[vaagnaveen]] *[[vaagnavööde]] *[[vatsakesesisene kanal]] *[[vatsakestevahesein]] *[[vaheaju]] *[[vahekiirukilbis]] *[[vaheneuron]] *[[valgeaine]] *[[valjasriba]] *[[varvas]] *[[vasak ühisunearter]] *[[vatsakesesisene kanal]] *[[veen]] *[[veenipõimik]] *[[venoosurge]] *[[venoosõõs]] *[[verelible]] *[[vereliistak]] *[[vereplasma]] *[[vere-tüümuse barjäär]] *[[veri]] *[[vereringeelundkond]] *[[vesivedelik]] *[[viimajuha]] *[[vikerkest]] *[[vuntsid]] *[[võrdlev anatoomia]] *[[võrkkest]] *[[võrkkesta pigmentepiteel]] *[[väikeaju]] *[[väliskõrv]] *[[vöökäär]] *[[vöötlihas]] ==W== *Wolffi juha vt [[neerujuha]] ==Õ== *[[õhukott]] *[[õlanuki-rangluuliiges]] *[[õlavars]] *[[õlavarre kakspealihas]] *[[õlavarreluu]] *[[õlavööde]] *[[õndraluu]] *[[õndralülid]] ==Ä== *[[ämblikuvõrkkest]] ==Ü== *[[ühine unearter]] ehk [[ühisunearter]] (''arteria carotis communis''), unearteri tüviosa, mis ülalpool jaguneb välimiseks unearteriks ja sisemiseks unearteriks *[[ühismaksajuha]] (''ductus hepaticus communis'') *[[ühissapijuha]] (''ductus choledochus''), sappi kaksteistsõrmikusse viiv juha, mis moodustub ühismaksajuha ja sapipõiejuha ühinemisel *ühissool ehk [[kloaak]] (''cloaca''), paljudel selgroogsetel soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad seede-, eritus- ja suguelundite juhad, moodustades ühe avause; inimese lootel eritus- ja suguteede ühine lõpuosa, mis arengu käigus jaotub pärasooleks ja urogenitaalsiinuseks *[[ühisunearter]] ehk [[ühine unearter]] (''arteria carotis communis''), unearteri tüviosa, mis ülalpool jaguneb välimiseks unearteriks ja sisemiseks unearteriks *[[ülahambad]] *[[ülahuul]], ülemine huul *[[ülajäse]] (''membrum superius''), õlavars, küünarvars, ranne, kämmal ja sõrmed (mõnikord ka õlavööde) *[[ülakünkake]] ehk [[keskaju ülakünkake]] (''colliculus superior'', ''colliculus superior mesencephali) *[[ülalaug]] (''palpebra superior'') *[[ülalautõstur]] (''musculus levator palpebrae superioris''), ülalauplaati tõstev lihas *[[ülalõug]] *[[ülalõualuu]] (''maxilla''), paariline luu, mis moodustab peaosa ülalõuast ning osa suulaest ja ninaosa seinast *[[ülalõuanärv]] (''nervus maxillaris''), kolmiknärvi haru, mis innerveerib ülalõualuud, silmakoobast, suulage ja neelu *[[ülalõuaurge]] (''sinus maxillaris''), ninakõrvalurge, mis avaneb kiiluu-sõelsopisesse *[[ülamokakilbis]] *[[ülemine kilpnäärmearter]] *[[ülemine kilpnäärmeveen]] *[[üleminekuepiteel]] *[[ülenev aort]] [[Kategooria:Anatoomia loendid| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] [[Kategooria:Anatoomia| ]] bj64bklgxj1pot4m2z9tggln7bdc7kv 0 15272 7193239 7192841 2026-07-15T06:48:59Z Andres 5 /* L */ 7193239 wikitext text/x-wiki {{delete| unikaalne pealkiri, hõlmavus?, hiigelloend, mõttekus?}} '''Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend''' koondab [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[biokeemia]] mõisteid. __NOTOC__{{tähed}} ==#== *[[1. kromosoom]] *[[2. kromosoom]] *[[3. kromosoom]] *[[5S ribosomaalne RNA]] *[[5,8S rRNA]] *[[7-dehüdrokolesterool]] *[[13. kromosoom]] *[[18S ribosomaalne RNA]] *[[20. kromosoom]] *[[21. kromosoom]] *[[28S ribosomaalne RNA]] *[[50S]] *[[80S ribosoom]] ==A== *[[aadressiin]] *[[Aafrikast-välja-hüpotees]] *[[AB0-süsteem]] *[[ABC-transportvalgud]] *[[aberrantne Ds-element]] *[[aberratsioon (geneetika)|aberratsioon]] *[[ABI Solid-sekveneerimistehnoloogia]] *[[abifaag]] *[[abiplasmiid]] *[[abi-T-rakk]] *[[abortiivne transduktsioon]] *[[abortiivne transkriptsioon]] *[[abstsiishape]] *[[ACE geen]] *''[[Acetabularia]]'' *[[adaptiivne mutatsioon]] *[[adeniin]] *[[adenosiin]] *[[adenosiindifosfaat]] *[[adenosiinmonofosfaat]] *[[adenosiintrifosfaat]] *[[adenoviirused]] *[[adenülaadi tsüklaas]] *[[adenüleerimine]] *[[ADH]] *[[adherentsliidus]] *[[adhesiinid]] *[[adhesioonimolekulid]] *[[aditiivne geenitoime]] *[[aditiivne geneetiline hajumus]] *[[aditiivne tunnus]] *[[A-DNA]] *[[adrenaliin]] *[[adrenergilised retseptorid]] *[[adrenomimeetikum]] *[[adrenokortikotroopne hormoon]] *[[afiinsus (biokeemia)|afiinsus]] *[[afiinsuskromatograafia]] *[[afiinsusküpsemine]] *[[agaroosgeelelektroforees]] *[[aglutinatsioon (immunoloogia)|aglutinatsioon]] *[[agonist]] *''[[Agrobacterium]]'' *[[aheldus]] *[[ahelduskaart]] *[[aheldusrühm]] *[[aheldustasakaalutus]] *[[akrosomaalne reaktsioon]] *[[aksonaaltransport]] *[[aktiin]] *[[aktsioonipotentsiaal]] *[[akvaporiin]] *[[alaniin]] *[[albumiin]] *[[albumiind]] *[[aldosteroon]] *[[α1-adrenoretseptor|''α''<sub>1</sub>-adrenoretseptor]] *[[alfaheeliks]] *[[alfalaktalbumiin]] *[[alkaani 1-monooksügenaas]] *[[alkoholi-dehüdrogenaas 1]] *[[alleel]] *[[alleelide interaktsioon]] *[[alloploidsus]] *[[allosteeriline regulatsioon]] *[[Alu-järjestused]] *[[aluspaar]] *[[aminoatsüül-tRNA süntetaas]] *[[aminohapped]] *[[amitoos]] *[[amoksitsilliin]] *[[analüütiline ristamine]] *[[androgeenid]] *[[aneuploidsus]] *[[antibiootikumid]] *[[anaeroobne glükolüüs]] *[[angiotensiin]] *[[antagonist (farmakoloogia)]] *[[antidiureetiline hormoon]] *[[antikehad]] *[[antikoodon]] *[[antisens-RNA]] *[[antivitamiinid]] *[[AP-1]] *[[apoptoosi indutseeriv faktor]] *[[arginiin]] *[[ARC-tüüpi inhibiitorid]] *[[ARS]] *[[asendamatud aminohapped]] *[[asendusema]] *[[asparagiin]] *[[asparagiinhape]] *[[asutaja efekt]] *[[ATAC-seq]] *[[atenuaator (geneetika)|atenuaator]] *[[ATPaasid]] *[[atsetüülkoensüüm A]] *[[atsetüülkoliin]] *[[atsüülkloviir]] *[[auksiinid]] *[[autbriiding]] *[[autoploidsus]] *[[autoradiograafia]] *[[autosoom]] *[[autosoomsus]] *[[A-vitamiin]] ==B== *[[BacMam-süsteem]] *[[Barri kehake]] *[[β-galaktosidaas]] *[[beetablokaatorid]] *[[beetalaktoglobuliin]] *[[beeta1-retseptor|beeta<sub>1</sub>-retseptor]] *[[beeta2-retseptor|beeta<sub>2</sub>-retseptor]] *[[beetaoksüdatsioon]] *[[beetaretseptorid]] *[[bioanorgaaniline keemia]] *[[biokeemiline geneetika]] *[[biokiip]] *[[biomeetriline geneetika]] *[[biomolekul]] *[[bioorgaaniline keemia]] *[[biopolümeerid]] *[[biotiin]] *[[bisubstraatsed inhibiitorid]] *[[bombükool]] *[[BLAST]] *[[BRCA1]] ==C== *[[CCL25]] *[[CD (klassifikatsioon)]] *[[CK2]] *[[click-keemia|''click''-keemia]] *[[C-meioos]] *[[C-mitoos]] *[[C-ots]] *[[CRISPR]] *[[CRISPR-Cas9 süsteem]] *[[CTLA-4]] *[[C-väärtus]] ==D== *[[defensiinid]] *[[desoksüribonukleotiidid]] *[[dialleelsus]] *[[dialüüs]] *[[diaminopimeliinhape]] *[[diploid]] *[[diploidsus]] *[[DNA]] *[[DNA metüleerimine]] *[[DNA polümeraasid]] *[[DNA replikatsioon]] *[[DNA replikatsiooni initsiatsioon]] *[[DNA sekveneerimine]] *[[DNA tüpiseerimine]] *[[DNA-mikrokiiptehnoloogia]] *[[domeen (struktuuribioloogia)|domeen]] *[[dominantsus]] *[[dopamiinitransporter]] *[[Downi sündroom]] *[[duon]] *[[duplikatsioon]] ==E== *[[E2F]] *[[Edwardsi sündroom]] *[[ekson]] *[[eksopolüsahhariidid]] *[[ekspressiivsus]] *[[ekspressioon]] *[[elektroporatsioon]] *[[ELISA (immunoensüümmeetod)|ELISA]] *[[elongatsioon]] *[[emamõju]] *[[endogeensed retroviirused]] *[[endokannabinoidsüsteem]] *[[endomitoos]] *[[endoreduplikatsioon]] *[[endorfiinid]] *[[endotsütoos]] *[[enhanser-RNA]] *[[ensümoloogia]] *[[ensüüm]] *[[ensüümiinhibiitor]] *[[ensüümikineetika]] *[[Ensüümikomisjon]] *[[ensüümiperekond]] *[[epigeneetika]] *[[epistaas]] *[[erütropoetiin]] *[[eukarüoot]] *[[eukarüootne rakk]] *[[eukromatiin]] *[[euploidsus]] ==F== *[[feen]] *[[Fel d 1]] *[[fenogenees]] *[[fenokoopia]] *[[fenotüüp]] *[[fenüülaniliin]] *[[Fkh1]] *[[flavonoidid]] *[[fluorokinoloonid]] *[[fotofosforüülimine]] *[[fotosüntees]] *[[fotosüsteem II]] *[[FOXN1]] *[[FOXP2]] *[[fukoidaanid]] *[[F-vitamiin]] *[[fütohormoonid]] ==G== *[[gameet]] *[[GASP fenotüüp]] *[[geen]] *[[geeniaheldus]] *[[geenianalüüs]] *[[geenide duplikaatsus]] *[[geenide interaktsioon]] *[[geenide komplementaarsus]] *[[geenide multiplikaatsus]] *[[geenidoos]] *[[geenidoosi kompensatsioon]] *[[geeniekspressioon]] *[[geenifond]] *[[geenikiip]] *[[geenipank]] *[[geeniregulatsioon]] *[[geenitehnoloogia]] *[[geeniteraapia]] *[[geenitriiv]] *[[geenivektor]] *[[geenivool]] *[[geenmutatsioon]] *[[geenmuundatud organism]] *[[genealoogia]] *[[geneetik]] *[[geneetika]] *[[geneetiline aheldus]] *[[geneetiline element]] *[[geneetiline häire]] *[[geneetiline info]] *[[geneetiline katse]] *[[geneetiline kood]] *[[geneetiline lahknemine]] *[[geneetiline materjal]] *[[geneetiline muundamine]] *[[geneetiline muutlikkus]] *[[geneetiline polümorfism]] *[[geneetiline rekombinatsioon]] *[[geneetiline triiv]] *[[geneetiliselt muundatud hiir]] *[[genisteiin]] *[[genofond]] *[[genoom]] *[[genoomi suurus]] *[[genoomika]] *[[genoommutatsioon]] *[[genotüübiline muutlikkus]] *[[genotüüp]] *[[gamma-aminovõihape]] *[[giberelliinid]] *[[glutamaat]] *[[glutamiin]] *[[glutamiinhape]] *[[glutatioon]] *[[glükagoon]] *[[glükogeen]] *[[glükolüüs]] *[[glükoneogenees]] *[[glükoos-6-fosfaat]] *[[glükoproteiin]] *[[glükuronisatsioon]] *[[glütsiin]] *[[Golgi kompleks]] *[[gonosoom]] *[[guaniin]] *[[G-valgud]] *[[G-valguga seotud retseptorid]] ==H== *[[haplodiploidsus]] *[[haplogrupp]] *[[haploid]] *[[haploidsus]] *[[hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed]] *[[Hardy-Weinbergi seadus]] *[[Hayflicki piirang]] *[[Hedgehogi signaalirada]] *[[HeLa rakuliin]] *[[helikaasid]] *[[heterokromatiin]] *[[heterosügoot]] *[[heterosügootsus]] *[[hiina hamstri munasarja rakud]] *[[histamiin]] *[[histidiin]] *[[Holliday ühendus]] *[[homoloogia (geneetika)|homoloogia]] *[[homoloogilised kromosoomid]] *[[homosügoot]] *[[homosügootsus]] *[[horisontaalne geeniülekanne]] *[[humoraalne immuunsus]] *[[hüdrolaasid]] ==I== *[[IC50|IC<sub>50</sub>]] *[[IgLON]] *[[immunoloogiline sünaps]] *[[imputeerimine (geneetika)|imputeerimine]] *[[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsioon]] *[[inbriiding]] *[[indool-3-äädikhape]] *[[informatsiooni-RNA]] *[[inimese genoom]] *[[inimese koorioni gonadotropiin]] *[[inimese seerumalbumiin]] *[[integraalsed membraanivalgud]] *[[integron]] *[[interfaas]] *[[interferoonid]] *[[interleukiin 10]] *[[interleukiinid]] *[[intron]] *[[inversioon (geneetika)|inversioon]] *[[ioonikanal]] *[[IRF7]] *[[isoensüüm]] *[[isoleutsiin]] *[[isotermiline tiitrimis-kalorimeetria]] ==J== *[[jasmonaat]] ==K== *[[kahedimensionaalne geelelektroforees]] *[[kaltsitoniin]] *[[kaltsiumi ioonikanalid]] *[[karüotüüp]] *[[kaspaasid]] *[[kasvaja supressorgeenid]] *[[kasvufaktorid]] *[[kasvuhormoon]] *[[kataboliitne repressioon]] *[[kataboolsed plasmiidid]] *[[katehhooli dioksügenaasid]] *[[kilpnäärmehormoonid]] *[[kitiin]] *[[kloon]] *[[kloonimine]] *[[k-meer]] *[[knock-out hiir|''knock-out'' hiir]] *[[kodeiin]] *[[koekiip]] *[[koensüümid]] *[[kofaktor]] *[[komplementaarsusprintsiip (geneetika)|komplementaarsusprintsiip]] *[[koodon]] *[[koopiaarv]] *[[koopiaarvu variatsioonid]] *[[kopsiin]] *[[kortikosteroon]] *[[kreatiin]] *[[kromatiid]] *[[kromatiin]] *[[kromosoom]] *[[kromosoomistik]] *[[krossingover]] *[[ksantofüllid]] *[[kusihape]] *[[kvantitatiivse tunnuse lookus]] *[[käitumisgeneetika]] *[[kääbusmutandid]] *[[kääviniidistik]] *[[külgvoolutest]] *[[külmutatud koekiip]] *[[külomikron]] *[[kümotrüpsiin]] ==L== *[[Lac-operon|''Lac''-operon]] *[[laiatoimelised antibiootikumid]] *[[laktalbumiin]] *[[laktoferriin]] *[[laktoperoksidaas]] *[[laminiinid]] *[[Lap-süsteem]] *[[lektiinid]] *[[leutsiin]] *[[levaanid]] *[[levanaasid]] *[[ligaasi ahelreaktsioon|LCR]] *[[Li-Fraumeni sündroom]] *[[ligaasi ahelreaktsioon]] *[[ligaasid]] *[[ligand]] *[[ligandi sidumiskatse]] *[[ligeerimine]] *[[lignotselluloos]] *[[lignotselluloosi lagundamine]] *[[linoolhape ja α-linoleenhape]] *[[lipiidid]] *[[lipiidne kaksikkiht]] *[[lipoehape]] *[[lipoproteiidid]] *[[L-karnitiin]] *[[lookus]] *[[LPMO]] *[[luteiin]] *[[luteiniseeriv hormoon]] *[[lutsiferaas]] *[[lutsiferiinid]] *[[luu morfogeneetilised valgud]] *[[luu morfogeneetiline valk 1]] *[[luu morfogeneetiline valk 4]] *[[luu morfogeneetiline valk 5]] *[[L-vitamiin]] *[[lõhestav valik]] *[[lämmastikalus]] *[[lükopeen]] *[[lümfokiinid]] *[[lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] *[[lüsiin]] *[[lüsosoom]] *[[lüsosüümid]] ==M== *[[makroergilised ühendid]] *[[makromolekulid]] *[[maltaas]] *[[mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas]] *[[markergeen]] *[[MAT-lookus]] *[[meioos]] *[[melanokortiin-1 retseptor]] *[[melanokortiin-4 retseptor]] *[[membranoosse kofaktori proteiin]] *[[Mendeli seadused]] *[[metaboliidid]] *[[metaboloomika]] *[[metioniin]] *[[mikro-RNA]] *[[mikrosatelliit]] *[[mikroskoop]] *[[miRNA]] *[[mitokondriaalne DNA]] *[[mitokondriaalne Eeva]] *[[mitokondriaalne hingamisahel]] *[[mitokondriaalsed nukleoidid]] *[[mitoos]] *[[mittefotokeemiline kustutamine]] *[[mittekodeeriv DNA]] *[[molekulaarbioloogia]] *[[monoamiini oksüdaas]] *[[monoamiinid]] *[[Mps1]] *[[MSK1]] *[[mtDNA rekombinatsioon]] *[[munarakk]] *[[mutageen]] *[[mutatsioon]] *[[märklaud-DNA]] *[[müeliin]] *[[mükotoksiinid]] ==N== *[[naatriumpump]] *[[NADH]] *[[nahka sisenevad peptiidid]] *[[neuraalne raku adhesioonimolekul]] *[[neuropeptiid Y]] *[[neuropeptiidid]] *[[neurotransmitter]] *[[neurotrofiinid]] *[[nikotiin-atsetüülkoliini retseptorid]] *[[N-ots]] *[[nukleaas]] *[[nukleiinhape]] *[[nukleotiid]] *[[nukleotiidide väljalõikereparatsioon]] *[[närvirakkude kasvufaktor]] ==O== *[[OCT4]] *[[Okazaki fragment]] *[[oksüdatiivne fosforüülumine]] *[[oksüdoreduktaasid]] *[[oksütotsiin]] *[[onkogeen]] *[[onkovalk]] *[[operon]] *[[opiaat-retseptorid]] *[[oreksiin]] *[[organoid (rakukultuur)]] *[[ortoloogid]] *[[ovalbumiin]] *[[ovotsüüt]] ==P== *[[P2 retseptorid]] *[[P2X7]] *[[p53]] *[[pagaripärmi adhesiinid]] *[[pangenees]] *[[pentoosfosfaaditsükkel]] *[[polümeraasi ahelreaktsioon|PCR]] *[[PD-1]] *[[peamine koesobivuskompleks]] *[[plasmiid]] *[[ploidsus]] *[[polotsüüt]] *[[polümeraasid]] *[[polümeraasi ahelreaktsioon]] *[[polüpeptiidid]] *[[polüploidsus]] *[[polüsoom]] *[[populatsioon]] *[[populatsiooni efektiivne suurus]] *[[populatsiooni struktuur]] *[[populatsioonigeneetika]] *[[prekursor]] *[[prohormoon]] *[[proliin]] *[[promooter]] *[[promootor (geneetika)|promootor]] *[[prooksüdant]] *[[proopiomelanokortiin]] *[[prostaglandiinid]] *[[proteaasid]] *[[proteiin]] *[[proteiinkinaas A]] *[[proteiinkinaas B]] *[[proteiinkinaas CK2]] *[[proteiinkinaasid]] *[[proteoomika]] *[[pudelikaela efekt]] *[[puriinalused]] *[[pöördtranskriptaas]] *[[püüdurretseptorid]] ==R== *[[Rahvusvaheline HapMap-projekt]] *[[rakk]] *[[rakku sisenevad peptiidid]] *[[rakukultuur]] *[[rakumembraan]] *[[rakutuum]] *[[reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon]] *[[reaktsiooninorm]] *[[rekombinantne valk]] *[[reniin]] *[[reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem]] *[[replikatsioon]] *[[restriktaas|restriktsiooniensüüm]] *[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] *[[retsessiivsus]] *[[rho-sõltuv proteiinkinaas]] *[[ribosomaalne DNA]] *[[ribosoom]] *[[ribosüüm]] *[[Ric-8]] *[[ristseos]] *[[RluD]] *[[RNA]] *[[RNA korrektuur]] *[[RNA polümeraas]] *[[RNA polümeraas II]] *[[Mittekodeeriv DNA|rämps-DNA]] ==S== *[[salitsiin]] *[[salitsüülaldehüüd]] *[[salitsüülalkohol]] *[[salitsüülhape]] *[[saponiinid]] *[[sapphapped]] *[[sekundaarne virgatsaine]] *[[sekveneerimine]] *[[seondumissait]] *[[seriin]] *[[serotoniin]] *[[serotoniini retseptorid]] *[[signaaliülekanne]] *[[siRNA]] *[[sisemine transkribeeritav speisser]] *[[S-metüülmetioniin]] *[[üksiku nukleotiidi polümorfism|SNP]] *[[soo määramine]] *''[[southern blot]]'' *[[SOX2]] *[[splaising]] *[[splaissosoom]] *[[steroidhormoonid]] *[[streptavidiin]] *[[substraat (biokeemia)|substraat]] *[[sugukromosoom]] *[[S-valk]] *[[sõeltest]] *[[sügoot]] *[[sümpatomimeetikumid]] ==Š== *[[šaperonid]] ==Z== *[[zeaksantiin]] ==T== *[[TACSTD2]] *[[tandeemne järjestus]] *[[tauriin]] *[[telomeer]] *[[teobromiin]] *[[testosteroon]] *[[tetraploid]] *[[tiamiin]] *[[tokoferoolid]] *[[toksiini-antitoksiini süsteemid]] *[[TOL-plasmiid]] *[[T-rakkude retseptorid]] *[[translatsioonijärgne modifikatsioon]] *[[trehaloos-6,6'-dimükolaat]] *[[treoniin]] *[[transduktsioon]] *[[transdutsiin]] *[[Transformatsioon (geneetika)|transformatsioon]] *[[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] *[[transkriptsioonifaktor]] *[[translatsioon]] *[[translokatsioon]] *[[transponeeruvad elemendid]] *[[transpordi-RNA]] *[[transposoonmutagenees]] *[[treoniin]] *[[trisoomia 21]] *[[trk retseptorid]] *[[TROP2]] *[[TRPM8]] *[[trp-operon|''trp''-operon]] *[[trüptofaan]] *[[tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] *[[tsellulaas]] *[[tsentraalne dogma]] (molekulaarbioloogia tsentraalne dogma) *[[tsentromeer]] *[[tserebraalne neurotroofne faktor]] *[[tsitraaditsükkel]] *[[tsüanogeensed glükosiidid taimedes]] *[[tsükliinid]] *[[tsükliinisõltuvad kinaasid]] *[[tsükliline adenosiinmonofosfaat]] *[[tsüklilised nukleotiidid]] *[[tsükliliste nukleotiidide poolt avatavad ioonikanalid]] *[[tsüsteiin]] *[[tsütidiin]] *[[tsütokiinid]] *[[tsütokroom b]] *[[tsütokroom P450]] *[[tsütokroom P450 2C19]] *[[tsütokroom P450 2D6]] *[[tsütokroom P450 3A4]] *[[tsütokroomid]] *[[tärklis]] *[[tümokinoon]] *[[tümosiin]] *[[türoksiin]] *[[türosiin]] *[[türosiinkinaas]] *[[tütarkromatiid]] *[[tüümuse hormoonid]] *[[tüümuse stromaalne lümfopoetiin]] ==U== *[[ubikvitiin]] *[[ulukalleel]] *[[uridüleerimine]] ==V== *[[valguperekond]] *[[valgustundlik kaitserühm]] *[[valgusüntees]] *[[valgusüntees prokarüootides]] *[[valiin]] *[[valk]] *[[veekanal]] *[[vektor (bioloogia)|vektor]] *[[viiruslik eukarüogenees]] *[[virokiinid]] *[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]] *[[B8-vitamiin|B<sub>8</sub>-vitamiin]] *[[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] *[[volframiin]] *[[V-tüüpi ATPaasid]] *[[vähi-testise antigeenid]] ==W== *''[[western blot]]'' *[[WFS1]] *[[Wnt signaalirada]] ==Ö== *[[östradiool]] *[[östrogeenid]] ==Ü== *[[üksiku nukleotiidi polümorfism]] *[[ülegenoomne assotsiatsiooniuuring]] ==X== *[[Xaa-Arg-dipeptidaas]] *[[X-vitamiin]] ==Y== *[[ybeZYX-lnt]] *[[Y-kromosoom]] *[[Y-kromosoomi mikrodeletsioonid]] [[Kategooria:Molekulaarbioloogia| ]] [[Kategooria:Rakubioloogia]] [[Kategooria:Geneetika| ]] [[Kategooria:Biokeemia| ]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] jtxk207vm5456azvvhqo5hekrlfadvj 7193320 7193239 2026-07-15T10:01:33Z Andres 5 /* M */ 7193320 wikitext text/x-wiki {{delete| unikaalne pealkiri, hõlmavus?, hiigelloend, mõttekus?}} '''Molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend''' koondab [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[biokeemia]] mõisteid. __NOTOC__{{tähed}} ==#== *[[1. kromosoom]] *[[2. kromosoom]] *[[3. kromosoom]] *[[5S ribosomaalne RNA]] *[[5,8S rRNA]] *[[7-dehüdrokolesterool]] *[[13. kromosoom]] *[[18S ribosomaalne RNA]] *[[20. kromosoom]] *[[21. kromosoom]] *[[28S ribosomaalne RNA]] *[[50S]] *[[80S ribosoom]] ==A== *[[aadressiin]] *[[Aafrikast-välja-hüpotees]] *[[AB0-süsteem]] *[[ABC-transportvalgud]] *[[aberrantne Ds-element]] *[[aberratsioon (geneetika)|aberratsioon]] *[[ABI Solid-sekveneerimistehnoloogia]] *[[abifaag]] *[[abiplasmiid]] *[[abi-T-rakk]] *[[abortiivne transduktsioon]] *[[abortiivne transkriptsioon]] *[[abstsiishape]] *[[ACE geen]] *''[[Acetabularia]]'' *[[adaptiivne mutatsioon]] *[[adeniin]] *[[adenosiin]] *[[adenosiindifosfaat]] *[[adenosiinmonofosfaat]] *[[adenosiintrifosfaat]] *[[adenoviirused]] *[[adenülaadi tsüklaas]] *[[adenüleerimine]] *[[ADH]] *[[adherentsliidus]] *[[adhesiinid]] *[[adhesioonimolekulid]] *[[aditiivne geenitoime]] *[[aditiivne geneetiline hajumus]] *[[aditiivne tunnus]] *[[A-DNA]] *[[adrenaliin]] *[[adrenergilised retseptorid]] *[[adrenomimeetikum]] *[[adrenokortikotroopne hormoon]] *[[afiinsus (biokeemia)|afiinsus]] *[[afiinsuskromatograafia]] *[[afiinsusküpsemine]] *[[agaroosgeelelektroforees]] *[[aglutinatsioon (immunoloogia)|aglutinatsioon]] *[[agonist]] *''[[Agrobacterium]]'' *[[aheldus]] *[[ahelduskaart]] *[[aheldusrühm]] *[[aheldustasakaalutus]] *[[akrosomaalne reaktsioon]] *[[aksonaaltransport]] *[[aktiin]] *[[aktsioonipotentsiaal]] *[[akvaporiin]] *[[alaniin]] *[[albumiin]] *[[albumiind]] *[[aldosteroon]] *[[α1-adrenoretseptor|''α''<sub>1</sub>-adrenoretseptor]] *[[alfaheeliks]] *[[alfalaktalbumiin]] *[[alkaani 1-monooksügenaas]] *[[alkoholi-dehüdrogenaas 1]] *[[alleel]] *[[alleelide interaktsioon]] *[[alloploidsus]] *[[allosteeriline regulatsioon]] *[[Alu-järjestused]] *[[aluspaar]] *[[aminoatsüül-tRNA süntetaas]] *[[aminohapped]] *[[amitoos]] *[[amoksitsilliin]] *[[analüütiline ristamine]] *[[androgeenid]] *[[aneuploidsus]] *[[antibiootikumid]] *[[anaeroobne glükolüüs]] *[[angiotensiin]] *[[antagonist (farmakoloogia)]] *[[antidiureetiline hormoon]] *[[antikehad]] *[[antikoodon]] *[[antisens-RNA]] *[[antivitamiinid]] *[[AP-1]] *[[apoptoosi indutseeriv faktor]] *[[arginiin]] *[[ARC-tüüpi inhibiitorid]] *[[ARS]] *[[asendamatud aminohapped]] *[[asendusema]] *[[asparagiin]] *[[asparagiinhape]] *[[asutaja efekt]] *[[ATAC-seq]] *[[atenuaator (geneetika)|atenuaator]] *[[ATPaasid]] *[[atsetüülkoensüüm A]] *[[atsetüülkoliin]] *[[atsüülkloviir]] *[[auksiinid]] *[[autbriiding]] *[[autoploidsus]] *[[autoradiograafia]] *[[autosoom]] *[[autosoomsus]] *[[A-vitamiin]] ==B== *[[BacMam-süsteem]] *[[Barri kehake]] *[[β-galaktosidaas]] *[[beetablokaatorid]] *[[beetalaktoglobuliin]] *[[beeta1-retseptor|beeta<sub>1</sub>-retseptor]] *[[beeta2-retseptor|beeta<sub>2</sub>-retseptor]] *[[beetaoksüdatsioon]] *[[beetaretseptorid]] *[[bioanorgaaniline keemia]] *[[biokeemiline geneetika]] *[[biokiip]] *[[biomeetriline geneetika]] *[[biomolekul]] *[[bioorgaaniline keemia]] *[[biopolümeerid]] *[[biotiin]] *[[bisubstraatsed inhibiitorid]] *[[bombükool]] *[[BLAST]] *[[BRCA1]] ==C== *[[CCL25]] *[[CD (klassifikatsioon)]] *[[CK2]] *[[click-keemia|''click''-keemia]] *[[C-meioos]] *[[C-mitoos]] *[[C-ots]] *[[CRISPR]] *[[CRISPR-Cas9 süsteem]] *[[CTLA-4]] *[[C-väärtus]] ==D== *[[defensiinid]] *[[desoksüribonukleotiidid]] *[[dialleelsus]] *[[dialüüs]] *[[diaminopimeliinhape]] *[[diploid]] *[[diploidsus]] *[[DNA]] *[[DNA metüleerimine]] *[[DNA polümeraasid]] *[[DNA replikatsioon]] *[[DNA replikatsiooni initsiatsioon]] *[[DNA sekveneerimine]] *[[DNA tüpiseerimine]] *[[DNA-mikrokiiptehnoloogia]] *[[domeen (struktuuribioloogia)|domeen]] *[[dominantsus]] *[[dopamiinitransporter]] *[[Downi sündroom]] *[[duon]] *[[duplikatsioon]] ==E== *[[E2F]] *[[Edwardsi sündroom]] *[[ekson]] *[[eksopolüsahhariidid]] *[[ekspressiivsus]] *[[ekspressioon]] *[[elektroporatsioon]] *[[ELISA (immunoensüümmeetod)|ELISA]] *[[elongatsioon]] *[[emamõju]] *[[endogeensed retroviirused]] *[[endokannabinoidsüsteem]] *[[endomitoos]] *[[endoreduplikatsioon]] *[[endorfiinid]] *[[endotsütoos]] *[[enhanser-RNA]] *[[ensümoloogia]] *[[ensüüm]] *[[ensüümiinhibiitor]] *[[ensüümikineetika]] *[[Ensüümikomisjon]] *[[ensüümiperekond]] *[[epigeneetika]] *[[epistaas]] *[[erütropoetiin]] *[[eukarüoot]] *[[eukarüootne rakk]] *[[eukromatiin]] *[[euploidsus]] ==F== *[[feen]] *[[Fel d 1]] *[[fenogenees]] *[[fenokoopia]] *[[fenotüüp]] *[[fenüülaniliin]] *[[Fkh1]] *[[flavonoidid]] *[[fluorokinoloonid]] *[[fotofosforüülimine]] *[[fotosüntees]] *[[fotosüsteem II]] *[[FOXN1]] *[[FOXP2]] *[[fukoidaanid]] *[[F-vitamiin]] *[[fütohormoonid]] ==G== *[[gameet]] *[[GASP fenotüüp]] *[[geen]] *[[geeniaheldus]] *[[geenianalüüs]] *[[geenide duplikaatsus]] *[[geenide interaktsioon]] *[[geenide komplementaarsus]] *[[geenide multiplikaatsus]] *[[geenidoos]] *[[geenidoosi kompensatsioon]] *[[geeniekspressioon]] *[[geenifond]] *[[geenikiip]] *[[geenipank]] *[[geeniregulatsioon]] *[[geenitehnoloogia]] *[[geeniteraapia]] *[[geenitriiv]] *[[geenivektor]] *[[geenivool]] *[[geenmutatsioon]] *[[geenmuundatud organism]] *[[genealoogia]] *[[geneetik]] *[[geneetika]] *[[geneetiline aheldus]] *[[geneetiline element]] *[[geneetiline häire]] *[[geneetiline info]] *[[geneetiline katse]] *[[geneetiline kood]] *[[geneetiline lahknemine]] *[[geneetiline materjal]] *[[geneetiline muundamine]] *[[geneetiline muutlikkus]] *[[geneetiline polümorfism]] *[[geneetiline rekombinatsioon]] *[[geneetiline triiv]] *[[geneetiliselt muundatud hiir]] *[[genisteiin]] *[[genofond]] *[[genoom]] *[[genoomi suurus]] *[[genoomika]] *[[genoommutatsioon]] *[[genotüübiline muutlikkus]] *[[genotüüp]] *[[gamma-aminovõihape]] *[[giberelliinid]] *[[glutamaat]] *[[glutamiin]] *[[glutamiinhape]] *[[glutatioon]] *[[glükagoon]] *[[glükogeen]] *[[glükolüüs]] *[[glükoneogenees]] *[[glükoos-6-fosfaat]] *[[glükoproteiin]] *[[glükuronisatsioon]] *[[glütsiin]] *[[Golgi kompleks]] *[[gonosoom]] *[[guaniin]] *[[G-valgud]] *[[G-valguga seotud retseptorid]] ==H== *[[haplodiploidsus]] *[[haplogrupp]] *[[haploid]] *[[haploidsus]] *[[hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed]] *[[Hardy-Weinbergi seadus]] *[[Hayflicki piirang]] *[[Hedgehogi signaalirada]] *[[HeLa rakuliin]] *[[helikaasid]] *[[heterokromatiin]] *[[heterosügoot]] *[[heterosügootsus]] *[[hiina hamstri munasarja rakud]] *[[histamiin]] *[[histidiin]] *[[Holliday ühendus]] *[[homoloogia (geneetika)|homoloogia]] *[[homoloogilised kromosoomid]] *[[homosügoot]] *[[homosügootsus]] *[[horisontaalne geeniülekanne]] *[[humoraalne immuunsus]] *[[hüdrolaasid]] ==I== *[[IC50|IC<sub>50</sub>]] *[[IgLON]] *[[immunoloogiline sünaps]] *[[imputeerimine (geneetika)|imputeerimine]] *[[in situ hübridisatsioon|''in situ'' hübridisatsioon]] *[[inbriiding]] *[[indool-3-äädikhape]] *[[informatsiooni-RNA]] *[[inimese genoom]] *[[inimese koorioni gonadotropiin]] *[[inimese seerumalbumiin]] *[[integraalsed membraanivalgud]] *[[integron]] *[[interfaas]] *[[interferoonid]] *[[interleukiin 10]] *[[interleukiinid]] *[[intron]] *[[inversioon (geneetika)|inversioon]] *[[ioonikanal]] *[[IRF7]] *[[isoensüüm]] *[[isoleutsiin]] *[[isotermiline tiitrimis-kalorimeetria]] ==J== *[[jasmonaat]] ==K== *[[kahedimensionaalne geelelektroforees]] *[[kaltsitoniin]] *[[kaltsiumi ioonikanalid]] *[[karüotüüp]] *[[kaspaasid]] *[[kasvaja supressorgeenid]] *[[kasvufaktorid]] *[[kasvuhormoon]] *[[kataboliitne repressioon]] *[[kataboolsed plasmiidid]] *[[katehhooli dioksügenaasid]] *[[kilpnäärmehormoonid]] *[[kitiin]] *[[kloon]] *[[kloonimine]] *[[k-meer]] *[[knock-out hiir|''knock-out'' hiir]] *[[kodeiin]] *[[koekiip]] *[[koensüümid]] *[[kofaktor]] *[[komplementaarsusprintsiip (geneetika)|komplementaarsusprintsiip]] *[[koodon]] *[[koopiaarv]] *[[koopiaarvu variatsioonid]] *[[kopsiin]] *[[kortikosteroon]] *[[kreatiin]] *[[kromatiid]] *[[kromatiin]] *[[kromosoom]] *[[kromosoomistik]] *[[krossingover]] *[[ksantofüllid]] *[[kusihape]] *[[kvantitatiivse tunnuse lookus]] *[[käitumisgeneetika]] *[[kääbusmutandid]] *[[kääviniidistik]] *[[külgvoolutest]] *[[külmutatud koekiip]] *[[külomikron]] *[[kümotrüpsiin]] ==L== *[[Lac-operon|''Lac''-operon]] *[[laiatoimelised antibiootikumid]] *[[laktalbumiin]] *[[laktoferriin]] *[[laktoperoksidaas]] *[[laminiinid]] *[[Lap-süsteem]] *[[lektiinid]] *[[leutsiin]] *[[levaanid]] *[[levanaasid]] *[[ligaasi ahelreaktsioon|LCR]] *[[Li-Fraumeni sündroom]] *[[ligaasi ahelreaktsioon]] *[[ligaasid]] *[[ligand]] *[[ligandi sidumiskatse]] *[[ligeerimine]] *[[lignotselluloos]] *[[lignotselluloosi lagundamine]] *[[linoolhape ja α-linoleenhape]] *[[lipiidid]] *[[lipiidne kaksikkiht]] *[[lipoehape]] *[[lipoproteiidid]] *[[L-karnitiin]] *[[lookus]] *[[LPMO]] *[[luteiin]] *[[luteiniseeriv hormoon]] *[[lutsiferaas]] *[[lutsiferiinid]] *[[luu morfogeneetilised valgud]] *[[luu morfogeneetiline valk 1]] *[[luu morfogeneetiline valk 4]] *[[luu morfogeneetiline valk 5]] *[[L-vitamiin]] *[[lõhestav valik]] *[[lämmastikalus]] *[[lükopeen]] *[[lümfokiinid]] *[[lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] *[[lüsiin]] *[[lüsosoom]] *[[lüsosüümid]] ==M== *[[makroergilised ühendid]] *[[makromolekulid]] *[[maltaas]] *[[mangaani sisaldav superoksiidi dismutaas]] *[[markergeen]] *[[MAT-lookus]] *[[meioos]] *[[melanokortiin-1 retseptor]] *[[melanokortiin-4 retseptor]] *[[membranoosse kofaktori proteiin]] *[[Mendeli seadused]] *[[metaboliidid]] *[[metabologeenid]] *[[metaboloomika]] *[[metioniin]] *[[mikro-RNA]] *[[mikrosatelliit]] *[[mikroskoop]] *[[miRNA]] *[[mitokondriaalne DNA]] *[[mitokondriaalne Eeva]] *[[mitokondriaalne hingamisahel]] *[[mitokondriaalsed nukleoidid]] *[[mitoos]] *[[mittefotokeemiline kustutamine]] *[[mittekodeeriv DNA]] *[[molekulaarbioloogia]] *[[monoamiini oksüdaas]] *[[monoamiinid]] *[[Mps1]] *[[MSK1]] *[[mtDNA rekombinatsioon]] *[[munarakk]] *[[mutageen]] *[[mutatsioon]] *[[märklaud-DNA]] *[[müeliin]] *[[mükotoksiinid]] ==N== *[[naatriumpump]] *[[NADH]] *[[nahka sisenevad peptiidid]] *[[neuraalne raku adhesioonimolekul]] *[[neuropeptiid Y]] *[[neuropeptiidid]] *[[neurotransmitter]] *[[neurotrofiinid]] *[[nikotiin-atsetüülkoliini retseptorid]] *[[N-ots]] *[[nukleaas]] *[[nukleiinhape]] *[[nukleotiid]] *[[nukleotiidide väljalõikereparatsioon]] *[[närvirakkude kasvufaktor]] ==O== *[[OCT4]] *[[Okazaki fragment]] *[[oksüdatiivne fosforüülumine]] *[[oksüdoreduktaasid]] *[[oksütotsiin]] *[[onkogeen]] *[[onkovalk]] *[[operon]] *[[opiaat-retseptorid]] *[[oreksiin]] *[[organoid (rakukultuur)]] *[[ortoloogid]] *[[ovalbumiin]] *[[ovotsüüt]] ==P== *[[P2 retseptorid]] *[[P2X7]] *[[p53]] *[[pagaripärmi adhesiinid]] *[[pangenees]] *[[pentoosfosfaaditsükkel]] *[[polümeraasi ahelreaktsioon|PCR]] *[[PD-1]] *[[peamine koesobivuskompleks]] *[[plasmiid]] *[[ploidsus]] *[[polotsüüt]] *[[polümeraasid]] *[[polümeraasi ahelreaktsioon]] *[[polüpeptiidid]] *[[polüploidsus]] *[[polüsoom]] *[[populatsioon]] *[[populatsiooni efektiivne suurus]] *[[populatsiooni struktuur]] *[[populatsioonigeneetika]] *[[prekursor]] *[[prohormoon]] *[[proliin]] *[[promooter]] *[[promootor (geneetika)|promootor]] *[[prooksüdant]] *[[proopiomelanokortiin]] *[[prostaglandiinid]] *[[proteaasid]] *[[proteiin]] *[[proteiinkinaas A]] *[[proteiinkinaas B]] *[[proteiinkinaas CK2]] *[[proteiinkinaasid]] *[[proteoomika]] *[[pudelikaela efekt]] *[[puriinalused]] *[[pöördtranskriptaas]] *[[püüdurretseptorid]] ==R== *[[Rahvusvaheline HapMap-projekt]] *[[rakk]] *[[rakku sisenevad peptiidid]] *[[rakukultuur]] *[[rakumembraan]] *[[rakutuum]] *[[reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon]] *[[reaktsiooninorm]] *[[rekombinantne valk]] *[[reniin]] *[[reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem]] *[[replikatsioon]] *[[restriktaas|restriktsiooniensüüm]] *[[retseptor (biokeemia)|retseptor]] *[[retsessiivsus]] *[[rho-sõltuv proteiinkinaas]] *[[ribosomaalne DNA]] *[[ribosoom]] *[[ribosüüm]] *[[Ric-8]] *[[ristseos]] *[[RluD]] *[[RNA]] *[[RNA korrektuur]] *[[RNA polümeraas]] *[[RNA polümeraas II]] *[[Mittekodeeriv DNA|rämps-DNA]] ==S== *[[salitsiin]] *[[salitsüülaldehüüd]] *[[salitsüülalkohol]] *[[salitsüülhape]] *[[saponiinid]] *[[sapphapped]] *[[sekundaarne virgatsaine]] *[[sekveneerimine]] *[[seondumissait]] *[[seriin]] *[[serotoniin]] *[[serotoniini retseptorid]] *[[signaaliülekanne]] *[[siRNA]] *[[sisemine transkribeeritav speisser]] *[[S-metüülmetioniin]] *[[üksiku nukleotiidi polümorfism|SNP]] *[[soo määramine]] *''[[southern blot]]'' *[[SOX2]] *[[splaising]] *[[splaissosoom]] *[[steroidhormoonid]] *[[streptavidiin]] *[[substraat (biokeemia)|substraat]] *[[sugukromosoom]] *[[S-valk]] *[[sõeltest]] *[[sügoot]] *[[sümpatomimeetikumid]] ==Š== *[[šaperonid]] ==Z== *[[zeaksantiin]] ==T== *[[TACSTD2]] *[[tandeemne järjestus]] *[[tauriin]] *[[telomeer]] *[[teobromiin]] *[[testosteroon]] *[[tetraploid]] *[[tiamiin]] *[[tokoferoolid]] *[[toksiini-antitoksiini süsteemid]] *[[TOL-plasmiid]] *[[T-rakkude retseptorid]] *[[translatsioonijärgne modifikatsioon]] *[[trehaloos-6,6'-dimükolaat]] *[[treoniin]] *[[transduktsioon]] *[[transdutsiin]] *[[Transformatsioon (geneetika)|transformatsioon]] *[[transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]] *[[transkriptsioonifaktor]] *[[translatsioon]] *[[translokatsioon]] *[[transponeeruvad elemendid]] *[[transpordi-RNA]] *[[transposoonmutagenees]] *[[treoniin]] *[[trisoomia 21]] *[[trk retseptorid]] *[[TROP2]] *[[TRPM8]] *[[trp-operon|''trp''-operon]] *[[trüptofaan]] *[[tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] *[[tsellulaas]] *[[tsentraalne dogma]] (molekulaarbioloogia tsentraalne dogma) *[[tsentromeer]] *[[tserebraalne neurotroofne faktor]] *[[tsitraaditsükkel]] *[[tsüanogeensed glükosiidid taimedes]] *[[tsükliinid]] *[[tsükliinisõltuvad kinaasid]] *[[tsükliline adenosiinmonofosfaat]] *[[tsüklilised nukleotiidid]] *[[tsükliliste nukleotiidide poolt avatavad ioonikanalid]] *[[tsüsteiin]] *[[tsütidiin]] *[[tsütokiinid]] *[[tsütokroom b]] *[[tsütokroom P450]] *[[tsütokroom P450 2C19]] *[[tsütokroom P450 2D6]] *[[tsütokroom P450 3A4]] *[[tsütokroomid]] *[[tärklis]] *[[tümokinoon]] *[[tümosiin]] *[[türoksiin]] *[[türosiin]] *[[türosiinkinaas]] *[[tütarkromatiid]] *[[tüümuse hormoonid]] *[[tüümuse stromaalne lümfopoetiin]] ==U== *[[ubikvitiin]] *[[ulukalleel]] *[[uridüleerimine]] ==V== *[[valguperekond]] *[[valgustundlik kaitserühm]] *[[valgusüntees]] *[[valgusüntees prokarüootides]] *[[valiin]] *[[valk]] *[[veekanal]] *[[vektor (bioloogia)|vektor]] *[[viiruslik eukarüogenees]] *[[virokiinid]] *[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]] *[[B8-vitamiin|B<sub>8</sub>-vitamiin]] *[[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] *[[volframiin]] *[[V-tüüpi ATPaasid]] *[[vähi-testise antigeenid]] ==W== *''[[western blot]]'' *[[WFS1]] *[[Wnt signaalirada]] ==Ö== *[[östradiool]] *[[östrogeenid]] ==Ü== *[[üksiku nukleotiidi polümorfism]] *[[ülegenoomne assotsiatsiooniuuring]] ==X== *[[Xaa-Arg-dipeptidaas]] *[[X-vitamiin]] ==Y== *[[ybeZYX-lnt]] *[[Y-kromosoom]] *[[Y-kromosoomi mikrodeletsioonid]] [[Kategooria:Molekulaarbioloogia| ]] [[Kategooria:Rakubioloogia]] [[Kategooria:Geneetika| ]] [[Kategooria:Biokeemia| ]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 17yvwfav7yfzmhtoj6pddriv1o43opw 0 15303 7193236 7185461 2026-07-15T06:43:56Z Andres 5 /* I */ 7193236 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud inimese ja muude loomade [[füsioloogia]] mõisteid, (vt ka [[anatoomia mõistete loend]]it, [[molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend]]it, [[zooloogia mõistete loend]]it ja [[meditsiini mõistete loend]]it); taime'''füsioloogia mõisteid''' võiks kanda [[botaanika mõistete loend]]isse. __NOTOC__{{tähed}} ==#== *[[10 protsendi müüt]], levinud arvamus, et inimene kasutab ainult 10 protsenti oma ajust ==A== *[[AB0-süsteem]], veregruppide jaotamise süsteem aglutinogeenide A ja B leidumise või mitteleidumise järgi erütrotsüütide pinnal *[[adaptatsioon (füsioloogia)|adaptatsioon]] *[[aglutinatsioon (füsioloogia)|aglutinatsioon]] *[[aisting]] *[[ainevahetus]] ehk metabolism, sünteesi- ja lagundamisprotsessid organismis *[[ajupoolkerade asümmeetria]] *[[ajusisese enesestimulatsiooni katse]] *[[akommodatsioon]] (silma) *[[alveolaarne gaasivahetus]] *[[anabolism]] *[[angiogenees]] *[[antigeen]] *[[aordirõhk]] *[[Armstrongi piir]] *[[arteriaalne veri]] *[[asendimeel]] *[[A-veregrupp]] ==B== *[[binauraalne tuiklemine]] *[[bioaktiivne ühend]] *[[bioloogiline oksüdatsioon]] *[[bioloogiline poolestusaeg]] *[[biomarker]] *[[biorütmid]] *[[biotiin]] *[[Bohri efekt]] *[[B-rühma vitamiinid]] ==C== *[[Cooperi test]] *[[C-vitamiin]] ==D== *[[depressant]] *[[detsidualiseerumine]] *[[diastoolne vererõhk]] *[[dopamiin]] ==E== *[[ektotermia]] *[[elektrofüsioloogia]] *[[elussünd]] *[[embrüo]] *[[endotsütoos]] *[[ensüüm]] *[[eostamine]] *[[eostumine]] *[[eostus]] *[[epiteel-mesenhüüm-üleminek]] *[[erektsioon]] *[[erguti]] *[[erutus]] *[[erutuse juhtimine]] *[[erutussünaps]] *[[erütropoees]] *[[esmane maksapassaaž]] ==F== *[[fagotsütoos]] *[[fagotsüüt]] *[[fantoomvalu]] *[[feromoonid]] *[[fertiilsus]] *[[foolhape]] *[[fotoretseptor]] *[[funktsionaalne magnetresonantstomograafia]] *[[füsioloogiline akustika]] ==G== *[[gaasivahetus]] * [[gliia]] *[[G-punkt]] ==H== *[[haistmine]] *[[haudumine]] *[[hematoentsefaalne barjäär]] *[[hematolikvoriaalne barjäär]] *[[hemoglobiin]] *[[higistamine]] *[[hingamine]] *[[hingamiselund]] *[[hingamiskeskus]] *[[homöostaas]] *[[homöotermia]] *[[hormoonid]] *[[humoraalne immuunsus]] *[[humoraalne regulatsioon]] *[[hüdrauliline mudel (Descartes)|hüdrauliline mudel]] *[[hüpertooniline lahus]] *[[hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg]] *[[hüpotooniline lahus]] ==I== *[[identsed kaksikud]] ehk [[ühemunarakukaksikud]] ehk [[ühemunakaksikud]], ühest ja sellestsamast viljastatud munarakust pärinevad kaksikud *[[imendumine]] *[[immunosupressioon]] *[[immuunsus]] *[[immuunsüsteem]] *[[implanteerumine]] *[[induktsioon (bioloogia)|induktsioon]] *[[innervatsioon]] *[[instinkt]] *[[ioonikanal]] *[[istumine]] ==J== *[[janu]] *[[jodopsiinid]] *[[jämesoole mikrofloora]] ==K== *[[kaabliteooria]] *[[kaltsiferoolid]] *[[kalorsus]] *[[karvapüstitaja]] *[[kasvuhormoon]] *[[katabolism]] *[[kaugelenägevus]] *[[kehatemperatuur]] *[[kemoheterotroofia]] *[[kemosüntees]] *[[keskme ja ümbruse antagonism]] *[[Kiudained (toit)|kiudained]] *[[kliiniline surm]] *[[klorofüll]] *[[kolesterool]] *[[koliin]] *[[kompimine]] *[[kompimiselundid]] *[[komplemendisüsteem]] *[[kopulatsioonikork]] *[[koronaarvereringe]] *[[kosmoselennu mõju inimesele]] *[[kronotüüp]] *[[kuuldelävi]] *[[kuulmine]] *[[kuulmiselundid]] *[[kõhulahtisus]] *[[kõhutuul]] *[[kõnetrakt]] *[[kõrgemad kognitiivsed funktsioonid]] *[[käelisus]] *[[käärimine]] *[[köhakeskus]] *[[köharefleks]] *[[köhimine]] ==L== *[[lahknevusnegatiivsus]] *[[lihastoonus]] *[[lima]] *[[limaskestabarjäär]] *[[loode]] *[[loote vereringe]] *[[lümfisüsteem]] ==M== *[[maitsmine]] *[[makroelemendid]] *[[maksa regeneratsioon]] *[[maksimaalne hapniku tarbimine]] *[[maomahl]] *[[meeleelund]] *[[mekoonium]] *[[melaniin]] *[[melatoniin]] *[[menopaus]] *[[menstruaaltsükkel]] *[[menstruatsioon]] *[[menstruatsioonitaoline vereeritus]] *[[mesenhüüm-epiteel-üleminek]] *[[metaboliit]] *[[metabolism]] *[[Meyeri-Overtoni reegel]] *[[mikroelemendid]] *[[mikrovereringe]] *[[mineraaltoiteained]] *[[monokromaasia]] *[[muskariin-atsetüülkoliini retseptorid]] *[[mõlemakäelisus]] ==N== *[[naftokinoonid]] *[[neuroplastilisus]] *[[neurotransmitter]] *[[neurotrofiinid]] *[[neurulatsioon]] *[[niatsiin]] *[[noradrenaliin]] *[[norskamine]] *[[notsitseptor]] *[[nurisünnitus]] *[[nurrumine]] *[[nutt]] *[[nägemine]] *[[nälgimine]] *[[närviimpulss]] ==O== *[[oraalne tolerants]] *[[organismi funktsioonid]] *[[osmoregulatsioon]] *[[ovogenees]] *[[ovulatsioon]] ==P== *[[P300]] *[[paremakäelisus]] *[[pentakromaasia]] *[[pidurdussünaps]] *[[pilgujälgimine]] *[[pinotsütoos]] *[[pisaranääre]] *[[platsentaarbarjäär]] *[[poikilotermia]] *[[pollutsioon]] *[[pooldumine]] *[[poolväärtusaeg]] *[[propriotseptsioon]] *[[psühhoakustika]] *[[psühhotroopne aine]] *[[puhkeseisund]] *[[punastamine]] *[[pungumine]] *[[päevanägemine]] ==R== *[[rakuhingamine]] *[[rasvhapete mobilisatsioon]] *[[rasvlahustuvad vitamiinid]] *[[refleks]] *[[refleksikaar]] *[[retinoidid]] *[[retseptor]] *[[riboflaviin]] *[[rinnapiim]] *[[rinnast võõrutamine]] *[[rodopsiin]] *[[roe]] *[[roomamine]] *[[röhitised]] ==S== *[[sapp]] *[[sarvkiht]] *[[seedimine]] *[[sekretsioon]] *[[selgmine valgusvastus]] *[[silma adaptatsioon]] *[[silmatõmblus]] *[[smeegma]] *[[spermatogenees]] *[[stroboskoopiline efekt]] *[[sukeldumisrefleks]] *[[sulgimine]] *[[surnultsünd]] *[[suur vereringe]] *[[söömine]] *[[südame-veresoonkond]] *[[sülg]] *[[sünd]] *[[sünnitus]] *[[süstoolne vererõhk]] ==T== *[[tagasihaare]] *[[taksis]] *[[taliuinak]] *[[talveuni]] *[[tardumusuni]] *[[teadvuse neuraalsed korrelaadid]] *[[termoregulatsioon]] *[[ternespiim]] *[[tetrakromaasia]] *[[toitained]] *[[trikromaasia]] *[[tupe mikrofloora]] *[[tümopoees]] *[[tüümuse taandareng]] ==U== *[[ubikinoonid]] *[[ultrafiltratsioon]] *[[uriin]] ==V== *[[vaktsineerimine]] *[[valu]] *[[valulävi]] *[[vasakukäelisus]] *[[vasodilatatsioon]] *[[vere hüübimine]] *[[veregrupid]] *[[verelible]] *[[vereringe]] *[[vererõhk]] *[[vere-tüümuse barjäär]] *[[vesilahustuvad vitamiinid]] *[[vitamiinid]] *[[väike vereringe]] *[[värvitaju]] *[[vöötlihas]] ==Ü== *[[ühemunakaksikud]] ehk [[ühemunarakukaksikud]] ehk [[identsed kaksikud]], ühest ja sellestsamast viljastatud munarakust pärinevad kaksikud *[[ühemunarakukaksikud]] ehk [[ühemunakaksikud]] ehk [[identsed kaksikud]], ühest ja sellestsamast viljastatud munarakust pärinevad kaksikud *[[ühitusnägemine]] (''fusio''), eri silmadest saadud kujutiste muutumine üheks pildiks ==Ä== *[[ärritus]] ==Y== *[[Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria]] [[Kategooria:Füsioloogia| ]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] qu0er5bcwlq6m1jj54rb7q17pju10s7 0 15335 7193237 7192843 2026-07-15T06:45:03Z Andres 5 /* I */ 7193237 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[üldbioloogia]] mõisteid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aberratsioon (bioloogia)|aberratsioon]], liigi vorm, mida iseloomustab tavalisest erinev kuju *[[abiogenees]] ehk isetärkamine, elu iseeneslik tekkimine eluta ainest *[[adaptiivne radiatsioon]] ehk adaptiivradiatsioon ehk ökoloogiline divergents ehk ökoloogiline lahknemine ehk kohastumuslik radiatsioon, ühest eellasgrupist lähtuv mingite funktsionaalsete tunnuste poolest märgatavalt erinevate uute liikide või liigigruppide tekkimine *[[adenülaadi tsüklaas]] - [[adrenaliin]] - [[adrenomimeetikum]] - [[aerobioloogia]] - [[aeroobne glükolüüs]] - [[aeroobne protsess]] - [[aheldus]] - [[aiandus]] - [[ainevahetus]] - [[ainuraksed]] - [[aisting]] - [[akrosomaalne reaktsioon]] - [[aktiin]] - [[akvaarium]] - [[alamhõimkond]] - [[alamliik]] - [[alamperekond]] - [[alamselts]] - [[alamsugukond]] - [[algoloog]] - [[algoloogia]] - [[alleel]] - [[alu-järjestused]] - [[alfaheeliks]] - [[AMP]] - [[aminohape]] - [[amitoos]] - [[amööb (eluvorm)|amööb]] - [[amööbliikumine]] - [[anaeroobne hingamine]] - [[anabioos]] - [[anabolism]] - [[anadroomsus]] - [[anaeroobne glükolüüs]] - [[anisogaamia]] - [[analoogia (bioloogia)|analoogia]] - [[anatoomia]] - [[antibioos]] - [[antibiootikumid]] - [[antikeha]] - [[antikoodon]] - [[antisens-RNA]] - [[aort]] - [[apoteetsium]] - [[arengubioloogia]] - [[aretus]] - [[arginiin]] - [[askus]] - [[astrobioloogia]] - [[astel]] (taimel) - [[astel (zooloogia)|astel]] (loomal) - [[asurkond]] - [[atavism]] - [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] - [[atsetüülkoliin]] - [[autohtoonne liik]] - [[autopoees]] - [[autosoom]] - [[autotroof]] - [[A-vitamiin]] ==B== [[Baeri seadused]] - [[Baldwini efekt]] - [[Batemani printsiip]] - [[Baueri reegel]] - [[bilateraalne sümmeetria]] - [[binaarne nomenklatuur]] - [[bioakustika]] - [[Bioenergeetika (bioloogia)|bioenergeetika]] - [[bioinformaatika]] - [[biogeograafiline rajoneerimine]] - [[biokommunikatsioon]] - [[biogeneetiline reegel]] - [[biogeokeemia]] - [[biokatalüsaator]] - [[bioloogia filosoofia]] - [[bioloogiajaam]] - [[bioloogilised interaktsioonid]] - [[bioluminestsents]] - [[biomatemaatika]] - [[biomeetria]] - [[biomolekul]] - [[bioom]] - [[bioonika]] - [[biootiline tegur]] - [[bioorgaaniline keemia]] - [[bioreoloogia]] - [[biorütmid]] - [[bios]] - [[biosemiootika]] - [[biosfäär]] - [[biosüntees]] - [[biosüsteem]] - [[biotehnoloogia]] - [[biotsönoos]] - [[blastula]] - [[botaanikaaed]] - [[B-rühma vitamiinid]] ==C== [[C-vitamiin]] ==D== [[darvinism]] - [[Divergents (bioloogia)|divergents]] - [[diferentseerumine]] - [[dimorfism]] - [[divoltiinsus]] - [[DNA]] - [[domeen (bioloogia)|domeen]] ==E== [[ekspressioon]] - [[ekvifinaalsus]] - [[elu]] - [[elu teke]] - [[eluiga]] - [[elusloodus]] - [[elutsükkel]] - [[emakas]] - [[emane]] - [[emasõis]] - [[embrüogenees]] - [[endeem]] - [[endoplasmaatiline retiikulum]] - [[endosümbiont]] - [[endosümbioos]] - [[endosümbiootiline teooria]] - [[endotsütoos]] - [[ensüüm]] - [[eos]] - [[eoseline sigimine]] - [[eosla]] - [[epigenees]] - [[epigeneetika]] - [[E-vitamiin]] - [[euglenoidne liikumine]] - [[evolutsioon]] - [[evolutsioonibioloogia]] - [[evolutsiooniline progress]] - [[evolutsiooniline psühholoogia]] ==F== [[fenotüüp]] - [[fotosüntees]] - [[fototroof]] - [[fungivooria]] - [[funktsioonitsükkel]] - [[füllood]] - [[fülogeenia]] - [[fülogeneetiline süstemaatika]] - [[fülogenees]] - [[fülogeograafia]] - [[fütopatoloogia]] ==G== [[gameet]] - [[geen]] - [[geeniekspressioon]] - [[geenmuundatud organism]] - [[geneetik]] - [[geneetika]] - [[geneetiline assimilatsioon]] - [[geneetiline info]] - [[genet]] - [[genofond]] - [[genoomika]] - [[genotüüp]] ==H== [[hallitus]] - [[heterotroof]] - [[hingamine]] - [[histoloogia]] - [[hormoon]] - [[homoloogia]] - [[homöorees]] - [[homöostaas]] - [[horoloogia]] - [[hulkrakne organism]] - [[hübriid]] ==I== ''[[in vitro]]'' - ''[[in vivo]]'' - ''[[incertae sedis]]'' - [[induktsioon (bioloogia)|induktsioon]] - [[informatsiooni-RNA]] - [[infraklass]] - [[infraselts]] - [[instinkt]] - [[Integrated Taxonomic Information System]] - [[intelligentne disain]] - [[interfaas]] - [[isasõis]] - [[iseregulatsioon (bioloogia)|iseregulatsioon]] ==J== [[juveniilne staadium]] ==K== [[kahe domeeni süsteem]] - [[kaksteistsõrmiksool]] - [[katabolism]] - [[katadroomsus]] - [[kemolitotroofid]] - [[kemotroof]] - [[klaad]] - [[kladistika]] - [[kladogramm]] - [[kloon]] - [[klorofüll]] - [[koevolutsioon]] - [[kohanemine]] - [[kohanemus]] - [[kohastumine]] - [[kohastumus]] - [[kohasus]] - [[kolme domeeni süsteem]] - [[koloonia (bioloogia)|koloonia]] - [[kometabolism]] - [[kommensalism]] - [[kompimiselundid]] - [[konvergents (bioloogia)|konvergents]] - [[kops]] - [[kreatsionism]] - [[kromatiid]] - [[kromosoom]] - [[kronobioloogia]] - [[kude]] - [[kõnnumaa]] - [[käitumine]] - [[kännis]] ==L== [[Lamarcki seadused]] - [[lamarkism]] - [[lektotüüp]] - [[lendamine]] - [[levila]] - [[liigiteke]] - [[Liik (bioloogia)|liik]] - [[liikide kirjeldamine]] - [[litotroof]] - [[looduskaitsebioloogia]] - [[loomaaed]] - [[loomastik]] - [[lõhestav valik]] – [[lõivsuhe]] - [[lõssenkism]] - [[lüli (bioloogia)|lüli]] - [[lülistus]] - [[lümf]] ==M== [[magu]] - [[makroevolutsioon]] - [[maks]] - [[matemaatiline bioloogia]] - [[metaanibakterid]] - [[metabolism]] - [[mangroov]] - [[metagenees]] - [[metameeria]] - [[mikroevolutsioon]] - [[miksotroof]] - [[mitokonder]] - [[mitokondriaalne DNA]] - [[mitoos]] - [[monofüleetiline rühm]] - [[molekulaarne kell]] ' - [[monotüüpne rühm]] - [[morfogenees]] - [[Morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] - [[mRNA]] - [[mudelorganism]] - [[munarakk]] - [[mükotroof]] - [[mürkmadu]] ==N== [[neovitalism]] - [[neurobioloogia]] - [[nomenklatuurikoodeksid]] - [[N-ots]] - [[nominaatvorm]] - [[nomogenees]] ==O== [[ontogenees]] - [[organell]] - [[organism]] - [[organotroof]] - [[ornitoloogiajaam]] - [[ortogenees]] - [[osmoregulatsioon]] ==P== [[paljunemine]] - [[pangenees]] - [[panspermia]] - [[parafüleetiline rühm]] - [[parasiit]] - [[parasitism]] - [[parasitoid (moodustis)|parasitoid]] - [[pesaparasitism]] - [[pesitsemine]] - [[plankton]] - [[plastiidid]] - [[‎plurivoltiinsus]] - [[polüfüleetiline rühm]] - [[polüfüülia]] - [[pooldumine]] - [[populatsioon]] - [[populatsioonidünaamika]] - [[preadaptatsioon]] - [[preformism]] - [[protistoloogia]] - [[punase kuninganna hüpotees]] - [[pungumine]] - [[põlvkond (bioloogia)|põlvkond]] - [[põlvkonnavaheldus]] - [[pärandumine]] ==R== [[rakendusbioloogia]] - [[rakk]] - [[rakuhingamine]] - [[rakumembraan]] - [[rakuteooria]] - [[ramet]] - [[rass (bioloogia)|rass]] - [[reaktsiooninorm]] - [[relikt (bioloogia)|relikt]] - [[reofiil]] - [[risoom]] - [[RNA]] - [[RNA maailma hüpotees]] - [[rRNA]] - [[rudiment]] ==S== [[saakloom]] - [[saltatsionism]] - [[segavereline]] - [[semivoltiinsus]] - ''[[sensu lato]]'' - ''[[sensu stricto]]'' - [[sigimine]] - [[silelihasrakk]] - [[skelett]] - [[sooline dimorfism]] - [[sotsiobioloogia]] - [[sperma]] - [[spermatosoid]] - [[stabiliseeriv valik]] - [[suguline valik]] - [[sugutu paljunemine]] - [[surm]] - [[surrogaatema]] - [[suunav valik]] - [[suurrasvik]] - [[süda]] - [[sügoot]] - [[sümmeetria]] - [[sünapomorf]] - [[süsteemibioloogia]] - [[süstemaatiline anatoomia]] ==T== [[takson]] - [[talvitumine]] - [[Teisend (bioloogia)|teisend]] - [[teisesed sootunnused]] - [[teoreetiline bioloogia]] - [[teratoloogia]] - [[toitumine]] - [[toitumistüüp]] - [[transpordi-RNA]] - [[triibus]] - [[trofoloogia]] - [[trohhofoor]] - [[tRNA]] - [[tsefalisatsioon]] - [[tsüst]] - [[tsütoplasma]] - [[tsütoplasmavõrgustik]] - [[täismoone]] - [[tütarrakk]] ==U== [[unearter]] - [[uni]] - [[‎univoltiinsus]] ==V== [[vaegmoone]] - [[valgusüntees]] - [[valik (bioloogia)|valik]] - [[varibiosfäär]] - [[varjevärvus]] - [[varuained]] - [[vegetatiivne sigimine]] - [[vereringe]] - [[veri]] - [[Vermimine (bioloogia)|vermimine]] - [[Vernadski reegel]] - [[viljastumine]] - [[vitalism]] - [[vitamiin]] - [[vivaarium]] - [[voltiinsus]] - [[Vorm (bioloogia)|vorm]] - [[võrdlev anatoomia]] ==Ö== [[ökoloogiline amplituud]] - [[ökoloogiline tasakaal]] - [[ökoloogiline tegur]] - [[ökosüsteem]] - [[ökotoop]] ==Ü== [[üherakuline organism]] - [[ülemsugukond]] ==Vaata ka== *[[bioloogia]] *[[anatoomia mõisteid]] *[[botaanika mõisteid]] *[[füsioloogia mõisteid]] *[[meditsiini mõisteid]] *[[mikrobioloogia mõisteid]] *[[molekulaarbioloogia ja geneetika mõisteid]] *[[zooloogia mõisteid]] *[[rakubioloogia mõisteid]] *[[ökoloogia mõisteid]] [[Kategooria:Bioloogia| ]] [[Kategooria:Bioloogia loendid]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] 3s6nakh74unhvujlvqi8bdiut2uqa72 0 15338 7192949 7192741 2026-07-14T12:25:44Z Ojassaar 206682 /* K */ 7192949 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[aruheina-viirgpunnpea]] (''Thymelicus sylvestris''), sgk [[punnpealased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Boloria selene''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik nõmmesilmik]] (''Hipparchia semele''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik piksepeni]] (''Callimorpha dominula''), sgk [[ebaöölased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik sootäpik]] (''Boloria aquilonaris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') *[[harpia]] (''Furcula''), perekond, sgk [[tutlased]] * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Speyeria aglaja''), sgk [[koerlibliklased]] *[[hõbetäpik (perekond)|hõbetäpik]] (''Speyeria''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Agriades optilete''), sgk [[sinilibliklased]] *[[jõhvika-sinitiib (perekond)|jõhvika-sinitiib]] (''Agriades''), perekond, sgk [[sinilibliklased]] *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kannikesetäpik]] (''Boloria''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kaseharpia]] (''Furcula bicuspis''), sgk [[tutlased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kase-siilaktiib]] (''Thecla betulae''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevadpaabusilm]] (''Saturnia pavonia''), sgk [[paabusilmlased]] *[[kevadpaabusilm (perekond)|kevadpaabusilm]] (''Saturnia''), perekond, sgk [[paabusilmlased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirburohutäpik]] (''Boloria eunomia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollapaabusilm]] (''Aglia tau''), sgk [[paabusilmlased]] *[[kollapaabusilm (perekond)|kollapaabusilm]] (''Aglia''), perekond, sgk [[paabusilmlased]] *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[komapunnpea]] (''Hesperia comma''), sgk [[punnpealased]] *[[komapunnpea (perekond)|komapunnpea]] (''Hesperia''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpunnpea]] (''Carterocephalus''), sgk [[punnpealased]] *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärbtiib]] (''Polygonia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilased]] (''Aphididae''), sugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Brenthis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[luhatäpik (perekond)|luhatäpik]] (''Brenthis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lõuna-võrkliblikas]] (''Melitaea didyma''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[marana-täpikpunnpea]] (''Pyrgus serratulae''), sgk [[punnpealased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[mosaiikliblikas]] (''Euphydryas''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidupunnpea (perekond)|niidupunnpea]] (''Ochlodes''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidutäpik]] (''Argynnis laodice''), sgk [[koerlibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[norra kannikesetäpik]] (''Boloria frigga''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmmesilmik (perekond)|nõmmesilmik]] (''Hipparchia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakaliblikas]] (''Vanessa cardui''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] *[[orasheinasilmik (perekond)|orasheinasilmik]] (''Pararge''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[pajuharpia]] (''Furcula furcula''), sgk [[tutlased]] *[[pajuliblikas]] (''Nymphalis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[papli-harksaba]] (''Cerura erminea''), sgk [[tutlased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[peegeltäpik]] (''Issoria lathonia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[peegeltäpik (perekond)|peegeltäpik]] (''Issoria''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[peitkärsakas]] (''Ceutorhynchus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pisitutlane]] (''Gluphisia crenata''), sgk [[tutlased]] *[[pisitutlane (perekond)|pisitutlane]] (''Gluphisia''), perekond, sgk [[tutlased]] *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-kannikesetäpik]] (''Boloria freija''), sgk [[koerlibliklased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põllujooksik]] (''Carabus cancellatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sipelgtutlane]] (''Stauropus fagi''), sgk [[tutlased]] *[[sipelgtutlane (perekond)|sipelgtutlane]] (''Stauropus''), perekond, sgk [[tutlased]] *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-harksaba]] (''Cerura vinula''), sgk [[tutlased]] *[[suur-kannikesetäpik]] (''Boloria titania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-kärbtiib]] (''Nymphalis vaualbum''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana adippe''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[koerlibliklased]] *[[sõõrsilmik (perekond)|sõõrsilmik]] (''Lopinga''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tume-kannikesetäpik]] (''Boloria dia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tume-võrkliblikas]] (''Melitaea diamina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmupunnpea (perekond)|tõmmupunnpea]] (''Erynnis''), perekond, [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[tähnik-võrkliblikas]] (''Melitaea cinxia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[täpikpunnpea]] (''Pyrgus''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane kannikesetäpik]] (''Boloria euphrosyne''), sgk [[koerlibliklased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[vahulille-täpikpunnpea]] (''Pyrgus alveus''), sgk [[punnpealased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[viirgpunnpea]] (''Thymelicus''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrkliblikas]] (''Melitaea''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsa-kannikesetäpik]] (''Boloria thore''), sgk [[koerlibliklased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana niobe''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis''), sgk [[lambikärblased]] *[[väike-täpikpunnpea]] (''Pyrgus malvae''), sgk [[punnpealased]] *[[väike-võrkliblikas]] (''Melitaea aurelia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-keerdtäi]] (''Dysaphis devecta''), sgk [[lehetäilased]] *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] o48exle8njhlvcjujul03l23hgnxscf 7193027 7192949 2026-07-14T17:34:47Z Ojassaar 206682 /* S */ 7193027 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[putukad|putukate]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aardlane]] (''Buprestis''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[aasakaruslane]] (''Diacrisia sannio''), sgk [[karuslased]], Euroopas ja Aasias, Eestis tavaline *[[aasasilmik]] (''Coenonympha''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[aasa-verikireslane]] (''Zygaena lonicerae''), sgk [[kireslased]], Euroopas, Eestis tavaline *[[aasaöölane]] (''Callistege mi''), sgk [[öölased]], Eestis tavaline *[[aasia arlekiinlepatriinu]] (''Harmonia axyridis''), sgk [[lepatriinulased]], Eestis invasiivne võõrliik *[[aasia puidusikk]] (''Anoplophora glabripennis''), sgk [[siklased]] *''[[Aedes aegypti]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Aedes albopictus]]'', sgk [[pistesääsklased]] *[[aedkimalane]] (''Bombus hortorum''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Aglais ichnusa]]'' (''Nymphalis ichnusa'', ''Aglais urticae ichnusa''), sgk [[koerlibliklased]], Sardiinias ja Korsikal *[[ahassirts]] (''Tetrix subulata''), sgk [[sirtslased]] *[[ahhaat-udeselg]] (''Habrosyne pyritoides''), sgk [[udeselglased]] *[[aia-eistekedrik]] (''Pharmacis lupulina'', sünonüüm ''Korscheltellus lupulinus''), sgk [[eistekedriklased]] *[[aia-karussääsk]] (''Bibio hortulanus''), sgk [[karussääsklased]]' *[[aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), sgk [[põrniklased]] *[[aiapõrnikas (perekond)|aiapõrnikas]] (''Phyllopertha horticola''), perekond, sgk [[põrniklased]] *''[[Ammophila (putukad)|Ammophila]]'', perekond, sgk [[kevurherilased]] *''[[Anaceratagallia estonica]]'', sgk [[lehetirtlased]] *''[[Anopheles gambiae]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anopheles stephensi]]'', sgk [[pistesääsklased]] *''[[Anophthalmus hitleri]]'', sgk [[jooksiklased]], [[Sloveenia]] koobastes *''[[Apis mellifera iberiensis]]'', [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] *[[apollo (perekond)|apollo]] (''Parnassius''), perekond, sgk [[ratsulibliklased]] *[[aruheina-viirgpunnpea]] (''Thymelicus sylvestris''), sgk [[punnpealased]] *[[arukuklane]] (''Formica rufa''), sgk [[sipelglased]] *[[astelpaju-kirikärbes]] (''Rhagoletis batava''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[astlalised]] (''Aculeata'') ==B== *''[[Bupalini]]'', triibus, sgk [[vaksiklased]] ==C== *''[[Capniidae]]'', sugukond *''[[Coscinocera]]'', perekond, sgk [[paabusilmlased]] *''[[Coscinocera hercules]]'', sgk [[paabusilmlased]], Austraalias ja Paapua Uus-Guineas *''[[Crambidae]]'', sugukond *''[[Culex quinquefasciatus]]'', sgk [[pistesääsklased]] ==D== ==E== *[[ebakilptäilased]] (''Coccidae''), sugukond *[[ebakärsaklased]] (''Anthribidae''), sugukond *[[ehmes-pehmekoor]] (''Cantharis nigricans''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[ehmestiivalised]] (''Trichoptera''), selts *[[eremiitpõrnikas]] (''Osmoderma eremita''), sgk [[põrniklased]] *[[eristiivalised]] (''Anisoptera''), alamselts *[[euroopa laulusääsk]] (''Culiseta annulata''), sgk [[pistesääsklased]] *[[euroopa metsaprussakas]] (''Ectobius sylvestris''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[euroopa tumemesilane]] (''Apis mellifera mellifera''), [[meemesilane|meemesilase]] alamliik, sgk [[mesilaslased]] ==F== *[[Frégate'i süsik]] (''Polposipus herculeanus''), sgk [[süsiklased]] ==G== * ''[[Gerromorpha]]'', infraselts ==H== * [[haak-pisiöölane]] (''Deltote uncula'') * [[haava-keerukärsakas]] (''Byctiscus populi'') * [[haava-kevadvaksik]] (''Archiearis notha'') * [[haava-kiirtutlane]] (''Pheosia tremulae'') * [[haava-liipvaksik]] (''Trichopteryx carpinata'') * [[haava-noolöölane]] (''Acronicta megacephala'') * [[haava-võsaöölane]] (''Amphipyra perflua'') * [[haava-äärisvaksik]] (''Epione vespertaria'') * [[haavaharpia]] (''Furcula bifida'') *[[haavalumik]] (''Limenitis populi''), sgk [[koerlibliklased]] *[[habesääsklased]] (''Ceratopoginidae''), sugukond *''[[Haemagogus]]'', perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hahkkaruslane]] (''Phragmatobia luctifera''), sgk [[karuslased]] *[[hahkmärslane]] (''Sterrhopterix fusca''), sgk [[märslased]] *[[haldjasöölane]] (''Moma alpium''), sgk [[öölased]] *[[hall kimalane]] (''Bombus veteranus''), sgk [[mesilaslased]] * [[hall-ebakärsakas]] (''Anthribus nebulosus'') * [[hall-haavasuru]] (''Laothoe amurensis'') * [[hall-hammastutlane]] (''Notodonta torva'') * [[hall-häguöölane]] (''Hoplodrina respersa'') * [[hall-kirivaksik]] (''Hydriomena ruberata'') * [[hall-koimärslane]] (''Taleporia tubulosa''), sgk [[märslased]] * [[hall-lehevaksik]] (''Scopula incanata'') * [[hall-oksasikk]] (''Pogonocherus decoratus'') * [[hall-pisivaksik]] (''Eupithecia immundata'') * [[hall-põõsavaksik]] (''Macaria wauaria'') * [[hall-saluvaksik]] (''Hydrelia sylvata'') * [[hall-siidöölane]] (''Platyperigea grisea'') * [[hall-talivaksik]] (''Agriopis marginaria'') * [[hall-türnpuuvaksik]] (''Philereme vetulata'') * [[hall-udeselg]] (''Tethea or'') * [[hall-varjusikk]] (''Leiopus nebulosus'') *[[hallasääsk]] (''Anopheles''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[hallkuklane]] (''Formica cinerea'') *[[hallsambliklane]] (''Eilema griseola'') *[[hallvööt-kirivaksik]] (''Epirrhoe alternata'') *[[hambune sirptiib]] (''Falcataria lacertinaria'') *[[hammashundlane]] (''Dicerca aenea'') *[[hammasvaksik]] (''Odontopera bidentata'') *[[hanimaltsavaksik]] (''Pelurga comitata'') *[[harilik ebakärsakas]] (''Platystomos albinus''), sgk [[ebakärsaklased]] *[[harilik hallavaksik]] (''Epirrita autumnata'') *[[harilik harivaablane]] (''Arge ustulata''), sgk [[harivaablased]] *[[harilik hiilajooksik]] (''Chlaenius nigricornis'') *[[harilik hiilgekiil]] (''Cordulia aenea'') *[[harilik jõgihobu]] (''Gomphus vulgatissimus'') *[[harilik jässaklane]] (''Byrrhus pilula'') *[[harilik kaelusöölane]] (''Cucullia umbratica'') *[[harilik kannikesetäpik]] (''Boloria selene''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik kapsalutikas]] (''Eurydema oleracea''), sgk [[kilplutiklased]] *[[harilik kerasujur]] ehk kerasujur (''Hyphydrus ovatus''), sgk [[ujurlased]] *[[harilik kevadvaksik]] (''Archiearis parthenias'') *[[harilik kibuvitsapahklane]] (''Diplolepis rosae''), sgk [[pahkvaablased]] *[[harilik kiilassilm]] (''Chrysoperla carnea''), sgk [[kiilassilmlased]] *[[harilik kiitsaksikk]] (''Leptura quadrifasciata'') *[[harilik kraavivana]] (''Micropterna sequax''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik koimärslane]] (''Psyche casta''), sgk [[märslased]] *[[harilik kuldöölane]] (''Diachrysia chrysitis'') *[[harilik kuuvaksik]] (''Selenia dentaria'') *[[harilik kõrrevaablane]] (''Cephus pygmeus''), sgk [[kõrrevaablased]] *[[harilik kõrvahark]] (''Forficula auricularia''), sgk [[kõrvaharklased]] *[[harilik kännusikk]] (''Arhopalus rusticus''), sgk [[siklased]] *[[harilik käätsusikk]] (''Acanthocinus aedilis''), sgk [[siklased]] *[[harilik külmavaksik]] (''Operophtera brumata'') *[[harilik küttkärbes]] (''Laphria gibbosa''), sgk [[röövkärblased]] *[[harilik laikvaksik]] (''Lomaspilis marginata'') *[[harilik lauluritsikas]] (''Tettigonia cantans''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik loidtiib]] (''Sialis lutaria''), sgk [[loidtiiblased]] *[[harilik loigukiil]] (''Sympetrum vulgatum''), sgk [[vesikiillane]] *[[harilik lottsuru]] (''Hemaris tityus''), sgk [[surulased]] *[[harilik läikkiil]] (''Somatochlora metallica'') *[[harilik metsaprussakas]] (''Ectobius lapponicus''), sgk ''[[Ectobiidae]]'' *[[harilik mudajooksik]] (''Oodes helopioides'') *[[harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik männivaablane]] (''Diprion pini''), sgk [[männivaablased]] *[[harilik nõgeseöölane]] (''Abrostola triplasia'') *[[harilik nõmmesilmik]] (''Hipparchia semele''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik oblikavaksik]] (''Timandra comae'') *[[harilik ojasäärik]] ehk ojasäärik ehk säärikliidrik (''Platycnemis pennipes''), sgk [[ojasääriklased]] *[[harilik oksavana]] (''Anabolia nervosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[harilik piksepeni]] (''Callimorpha dominula''), sgk [[ebaöölased]] *[[harilik pisivaksik]] (''Eupithecia vulgata'') *[[harilik pistekärbes]] (''Stomoxys calcitrans''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik päevakoer]] (''Arctia caja''), sgk [[karuslased]] *[[harilik rabasilmik]] (''Oeneis jutta''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik reseedaliblikas]] (''Pontia edusa'') *[[harilik rohutirts]] (''Chorthippus biguttulus''), sgk [[tirtslased]] *[[harilik roojakärbes]] (''Scathophaga stercoraria'') sgk [[roojakärblased]] *[[harilik salehundlane]] (''Agrilus viridis'') *[[harilik siidöölane]] (''Caradrina morpheus'') *[[harilik sinepiliblikas]] (''Leptidea sinapis''), sgk [[põualibliklased]] *[[harilik sinikiil]] (''Orthetrum cancellatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik sipelgakiil]] (''Myrmeleon formicarius''), sgk [[sipelgakiillased]] *[[harilik sipelgmardikas]] (''Thanasimus formicarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[harilik sirpritsikas]] (''Phaneroptera falcata''), sgk [[ritsiklased]] *[[harilik sootäpik]] (''Boloria aquilonaris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[harilik surusääsk]] (''Chironomus plumosus''), sgk [[surusääsklased]] *[[harilik sõgelane]] (''Haematopota pluvialis''), sgk [[parmlased]] *[[harilik taevastiib]] (''Polyommatus amandus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[harilik teesklane]] (''Ptinus fur''), sgk [[teesklased]] *[[harilik toakärbes]] (''Musca domestica''), sgk [[päriskärblased]] *[[harilik tolmukavaablane]] (''Xyela julii''), sgk [[tolmukavaablased]] *[[harilik tumesilmik]] (''Lasiommata maera'') *[[harilik tõmmusilmik]] (''Erebia ligea'') *[[harilik valgevaksik]] (''Cabera pusaria'') *[[harilik vesikiil]] (''Libellula quadrimaculata''), sgk [[vesikiillased]] *[[harilik vesineitsik]] (''Calopteryx virgo''), sgk [[vesineitsiklased]] *[[harilik viirgpunnpea]] (''Thymelicus lineola'') *[[harilik viljalutikas]] (''Eurygaster maura''), sgk [[rüülutiklased]] *[[harilik võraürask]] (''Pityogenes chalcographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster''), sgk [[kõdukärblased]] *[[harivaablased]] (''Argidae''), sugukond *[[harjashännalised]] (''Thysanura'', ''Zygentoma''), selts *[[harjasjooksik]] (''Loricera pilicornis'') *[[harkkärsakas]] (''Lixus paraplecticus''), sgk [[kärsaklased]] *[[harklutiklased]] (''Nepidae''), sugukond *[[harköölane]] – Polypogon tentacularia'') *[[harpia]] (''Furcula''), perekond, sgk [[tutlased]] * [[heina-kõrrevaablane]] (''Cephus spinipes''), sgk [[kõrrevaablane]] * [[hele-ehavaksik]] (''Kemtrognophos ambiguata'') * [[hele-kaelusöölane]] (''Cucullia praecana'') * [[hele-kevadtutlane]] (''Odontosia sieversi'') * [[hele-koimärslane]] (''Dahlica triquetrella''), sgk [[märslased]] * [[hele-kuluvaksik]] (''Idaea pallidata'') * [[hele-kuuvaksik]] (''Selenia lunularia'') * [[hele-pisivaksik]] (''Eupithecia centaureata'') * [[hele-villkäpp]] (''Calliteara pudibunda'') *[[helevööt-samblikuvaksik]] (''Cleora cinctaria'') *[[helmika-aasasilmik]] (''Coenonympha glycerion'') *''[[Hermetia illucens]]'', sgk [[ogakärblased]] *[[herneripslane]] (''Kakothrips pisivorus''), sgk [[ripslased]] *[[herne-teramardikas]] (''Bruchus pisorum''), sgk [[poilased]] *[[hiid-hobusipelgas]] (''Camponotus herculeanus'') *[[hiidkoor]] (''Peltis grossa''), sgk [[koorlased]] *[[hiid-samblikuvaksik]] (''Hypomecis roboraria'') *[[hiid-tüvevaablane]] (''Urocerus gigas'') *[[hiidhundlane]] (''Chalcophora mariana''), sgk [[hundlased]] *[[hiidkaruslane]] (''Pericallia matronula''), sgk [[karuslased]] *[[hiidmesilane]] (''Apis dorasata'') *[[hiidmärslane]] (''Pachythelia villosella''), sgk [[märslased]] *[[hiidsambliklane]] (''Lithosia quadra'') *[[hiidsikk]] (''Ergates faber'') *[[hiidvaksik (perekond)|hiidvaksik]] (''Geometra''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[hiidvaksik]] (''Geometra papilionaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[hiidürask]] (''Dendroconus micans''), sgk [[kärsaklased]] *[[hiidürask (perekond)|hiidürask]] (''Dendroctonus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[hiilamardiklased]] (''Nitidulidae''), sugukond *[[hiilgekiillased]] (''Corduliidae''), sugukond *[[hispaania kärbes]] (''Lytta vesicatoria''), sgk [[villimardiklased]] *[[hobuse-maokiin]] (''Gasterophilus intestinalis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[hobusetäi]] (''Haematopinus asini'') *[[humala-eistekedrik]] (''Hepialus humuli''), sgk [[eistekedriklased]] *[[humala-nokköölane]] (''Hypena proboscidalis'') *[[humala-pisivaksik]] (''Eupithecia assimilata'') *[[hundkärsakas]] (''Rhynchites cupreus'') *[[hundlased]] (''Buprestidae''), sugukond *[[huulehmeslased]] (''Philopotamidae''), sugukond *[[hõbelaik-kaelusöölane]] (''Cucullia argentea'') *[[hõbetäpik]] (''Speyeria aglaja''), sgk [[koerlibliklased]] *[[hõbetäpik (perekond)|hõbetäpik]] (''Speyeria''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[hõbevööt-pisiöölane]] (''Deltote bankiana'') *[[hõõgmardikas]] (''Phosphaenus hemipterus''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[hägune siidöölane]] (''Paradrina selini'') *[[hämariku-kuluvaksik]] (''Idaea dimidiata'') *[[hännak-rabakiil]] (''Leucorrhinia caudalis''), sgk [[vesikiillased]] *[[härgheina-pisivaksik]] (''Eupithecia plumbeolata'') *[[härmavaksik]] (''Colotois pennaria'') *[[hääletu toonesepp]] (''Ernobius mollis'') *''[[Hylastes]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]] ==I== * [[ida-jõgihobu]] (''Gomphus flavipes'') * [[ida-laikvaksik]] (''Lomaspilis opis'') * [[ida-paelöölane]] (''Catocala adultera'') * [[ida-pisivaksik]] (''Eupithecia sinuosaria'') * [[ida-pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca'') * [[ida-tähtöölane]] (''Autographa excelsa'') * [[ida-võsakedrik]] (''Phyllodesma japonica'') * [[ida-öövaksik]] (''Eulithis pyropata'') * [[idasambliklane]] (''Eilema cereola'') * [[india mesilane]] (''Apis cerana indica'', ''Apis indica'') * [[inimesekirp]] (''Pulex irritans'') ==J== *[[jaanikimalane]] (''Bombus humilis''), sgk [[mesilaslased]] *[[jaanimardikas]] (''Lampyris noctiluca''), sgk [[jaanimardiklased]] *[[jaanimardikas (perekond)|jaanimardikas]] (''Lampyris''), perekond, sgk [[jaanimardiklased]] *[[jahuleedik]] ehk jahukoi (''Ephestia kuehniella''), sgk [[leediklased]] *[[jalaka-harivaablane]] (''Aproceros leucopoda''), sgk [[harivaablased]] *[[jalaka-kannustiib]] (''Satyrium w-album'') *[[jalaka-kobrutäi]] (''Eriosoma ulmi''; sünonüüm ''Schizoneura ulmi''), sgk [[lehetäilased]] *[[jalakavaksik]] (''Venusia blomeri'') *[[jaspisöölane]] (''Staurophora celsia''), sgk [[öölased]] *[[jooksiklased]] (''Carabidae''), sugukond *[[joonik-kirivaksik]] (''Orthonama vittata'') *[[joonik-nõmmekaruslane]] (''Spiris striata'') *[[joonsuru]] (''Hyles lineata'') *[[joonöölane]] (''Hyppa rectilinea'') *[[jumika-tähnikvõrkliblikas]] (''Melitaea phoebe'') *[[juuremurelane]] (''Lasius umbratus'') *[[juurepahklane]] (''Biorhiza pallida'') *[[juuresikk]] (''Lamia textor''), sgk [[siklased]] *[[jõe-ehmeslased]] (''Hydropsychidae''), sugukond *[[jõeliuskurlased]] (''Veliidae''), sugukond *[[jõgihobu]] (''Gomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] *[[jõgipäeviklased]] (''Potamanthidae''), sugukond *[[jõhvika-sinitiib]] (''Agriades optilete''), sgk [[sinilibliklased]] *[[jõhvika-sinitiib (perekond)|jõhvika-sinitiib]] (''Agriades''), perekond, sgk [[sinilibliklased]] *[[jänesesalati-kaelusöölane]] (''Cucullia lactucae''),. sgk [[öölased]] *[[järve-ehmeslased]] (''Ecnomidae''), sugukond *[[järvekibun]] (''Chrysops relictus''), sgk parmlased *[[järvevana]] (''Limnephilus''), perekond, sgk [[järvevanalased]] *[[järvevanalased]] (''Limnephilidae''), sugukond ==K== *[[kaamelkaelalised]] (''Rhaphidioptera''), selts *[[kaarsikk]] (''Plagionotus arcuatus''), sgk [[siklased]] *[[kaarvaksik]] (''Hemistola chrysoprasaria'') *[[kadaka-kirivaksik]] (''Thera juniperata'') *[[kadaka-pisivaksik]] (''Eupithecia pusillata'') *[[kadakkaeraöölane]] (''Panemeria tenebrata'') *[[kaelusjooksik]] (''Odacantha melanura'') *[[kaelussikk]] (''Acmaeops collaris'') *[[kaerasori]] (''Gryllotalpa gryllotalpa''), sgk [[kaerasorilased]] *[[kaerasorilased]] (''Gryllotalpidae''), sugukond *[[kaevandikärblased]] (''Agromyzidae''), sugukond *[[kaevurherilased]] (''Sphecidae''), sugukond *[[kahekidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kahetiivalised]] (''Diptera''), selts *[[kahevärviline pehmekoor]] (''Cantharis nigra'') *[[kahkjas niiduritsikas]] (''Bicolorana bicolor''), sgk [[ritsiklased]] *[[kakslaik-kiil]] (''Epitheca bimaculata'') *[[kakstähn-kirivaksik]] (''Mesotype didymata'') *[[kakstähn-võsajooksik]] (''Dromius fenestratus'') *[[kakstäpp-atlasvaksik]] (''Lomographa bimaculata'') *[[kakstäpp-lepatriinu]] (''Adalia bipunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[kaksvööt-kirivaksik]] (''Mesotype parallelolineata'') *[[kalda-kivijooksik]] (''Nebria livida'') *[[kalda-rihajooksik]] (''Patrobus atrorufus'') *[[kalda-sügisjooksik]] (''Pterostichus anthracinus'') *[[kaldapäeviklased]] (''Siplonuridae''), sugukond *[[kanakirp]] (''Ceratophyllus gallinae''), sgk ''[[Ceratophyllidae]]'' *[[kannikesetäpik]] (''Boloria''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kapsakoi]] (''Plutella xylostella''), sgk ''[[Plutellidae]]'' *[[kapsaliblikas]] (''Pieris''), perekond,nsgk [[põualibliklased]] *[[kapsa-sääriksääsk]] (''Tipula oleracea''), sgk [[sääriksääsklased]] *[[kartulimardikas]] (''Leptinotarsa decemlineata''), sgk [[poilased]] *[[karukimalane]] (''Bombus terrestris''), sgk [[mesilaslased]] *[[karukuklane]] (''Formica lugubris''), sgk [[sipelglased]] *[[karuslased]] (''Arctiidae''), sugukond *[[karusmarja-lehevaablane]] (''Nematus ribesii''), sgk [[lehevaablased]] *[[karusmarja-tähnikvaksik]] (''Abraxas grossulariata''), sgk [[vaksiklased]] *[[karusmesilane]] (''Anthophora''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[karuspõrnikas]] (''Trichius fasciatus''), sgk [[kuldpõrniklased]] *[[karusvaablased]] (''Cimbicidae''), sugukond *[[karvane algliblikas]] (''Eriocrania semipurpurella''), sgk [[alglibliklased]] *[[kaseharpia]] (''Furcula bicuspis''), sgk [[tutlased]] *[[kasekedrik (perekond)|kasekedrik]] (''Eriogaster''), perekond, sgk [[kedriklased]] *[[kasekedrik]] (''Eriogaster lanestris''), sgk [[kedriklased]] *[[kase-kedrikvaksik]] (''Biston betularia'', ''Biston betularius''), sgk [[vaksiklased]] *[[kase-lehevaablane]] (''Nematus septentrionalis'' või ''Craesus septentrionalis''), sgk [[vaablased]] *[[kasepuurlane]] (''Hylecoetus dermestoides''), sgk [[puurlased]] *[[kase-siilaktiib]] (''Thecla betulae''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kassikirp]] (''Ctenocephalides felis'') *[[kasukakoi]] (''Tinea pellionella''), sgk [[koilased]] *[[kasukanäkk]] (''Attagenus pellio''), sgk [[nahanäklased]] *[[kasvuhoonekarilane]] (''Trialeurodes vaporariorum''), sgk [[karilased]] *[[katusvana]] (''Nemotaulius punctatolineatus''), sgk [[järvevanalased]] *[[kedrikvaksik]] (''Biston''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[keldriöölane]] (''Scoliopteryx libatrix''), sgk [[öölased]] *[[kerasujur]] (''Hyphydrus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[kesasilmik]] (''Maniola jurtina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kesasilmik (perekond)|kesasilmik]] (''Maniola''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[keskmine ogavaksik]] (''Aplocera plagiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[keskmine vesimardikas]] (''Hydrochara caraboides''), sgk [[vesimardiklased]] *[[kevadpaabusilm]] (''Saturnia pavonia''), sgk [[paabusilmlased]] *[[kevadpaabusilm (perekond)|kevadpaabusilm]] (''Saturnia''), perekond, sgk [[paabusilmlased]] *[[kevad-rohevaablane]] (''Rhogogaster viridis''), sgk [[lehevaablased]] *[[keviklased]] (''Nemouridae''), sugukond *[[kevikulised]] (''Plecoptera''), selts *[[kihulased]] (''Simuliidae''), sugukond *[[kiilassilmlased]] (''Chrysopidae''), sugukond *[[kiililised]] (''Odonata''), selts *[[kiirgliblikas]] (''Apatura''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kiletiivalised]] (''Hymenoptera''), selts *[[kilklased]] (''Gryllidae''), sugukond *[[kilklutikas]] (''Geocoris grylloides''), sgk [[pikklutiklased]] *[[kilpjala-eistekedrik]] (''Pharmacis fusconebulosa''), sgk [[eistekedriklased]] *[[kilplutiklased]] (''Pentatomidae''), sugukond *[[kilpmardikas]] (''Cassina''), sgk [[poilased]] *[[kilptäilised]] (''Coccoidae''), ülemsugukond *[[kimalane]] (''Bombus''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[kimalas-lottsuru]] (''Hemaris fuciformis''), sgk [[surulased]] *[[kirbulised]] (''Siphonaptera''), selts *[[kirburohutäpik]] (''Boloria eunomia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-aasasilmik]] (''Coenonympha arcania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirju-haavasikk]] (''Saperda scalaris''), sgk [[siklased]] *[[kirju-kurvitskärbes]] (''Rhagio scolopaceus''), sgk [[kurvitskärblased]] *[[kirju-samblasultan]] (''Staphylinus caesareus''), sgk [[lühitiiblased]] *[[kirjusüsik]] (''Diaperis boleti''), sgk [[süsiklased]] *[[kirju-tumesilmik]] (''Lasiommata megera''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kirsipuu-nälkvaablane]] (''Caliroa cerasi''), sgk [[lehevaablased]] *[[kivikimalane]] (''Bombus lapidarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[kivipäeviklased]] (''Heptageniidae''), sugukond *[[klaasiksääsklased]] (''Chaoboridae''), sugukond *[[kodusoomukas]] (''[[Thermobia domestica]]''), sgk [[soomuklased]] *[[koerakirp]] (''Ctenocephalides canis'') *[[koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]] *[[koerliblikas (perekond)|koerliblikas]] (''Aglais''), perekond või alamperekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[koerlibliklased]] (''Nymphalidae''), sugukond *[[koiduliblikas]] (''Anthocharis cardamines''), sgk [[põualibliklased]] *[[koiduliblikas (perekond)|koiduliblikas]] (''Anthocharis''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[koidumardikas]] (''Dictyoptera aurora''), sgk [[purpurlased]] *[[koilased]] (''Tineidae''), sugukond *[[kojuselised]] (''Phasmida''), selts *[[kojuslutikas]] (''Phymata crassipes''), sgk [[röövlutiklased]] *[[kollakas aasasilmik]] (''Coenonympha pamphilus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[kollane tähnikpehmekoor]] (''Malthinus punctatus''), sgk [[pehmekoorlased]] *[[kollajalg-kasevaablane]] (''Cimbex femoratus''), sgk [[karusvaablased]] *[[kollakeviklased]] (''Perlodidae''), sugukond *[[kollapaabusilm]] (''Aglia tau''), sgk [[paabusilmlased]] *[[kollapaabusilm (perekond)|kollapaabusilm]] (''Aglia''), perekond, sgk [[paabusilmlased]] *[[kollaserv-ujur]] (''Dytiscus marginalis''), sgk [[ujurlased]] *[[kollatähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus palaemon''), sgk [[punnpealased]] *[[kollatähn-loigukiil]] ehk kollane loigukiil (''Sympetrum flaveolum''), sgk [[vesikiillased]] *[[kollatähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis polychloros''), sgk [[koerlibliklased]] *[[komapunnpea]] (''Hesperia comma''), sgk [[punnpealased]] *[[komapunnpea (perekond)|komapunnpea]] (''Hesperia''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[koonulised]] (''Mecoptera''), selts *[[kooreürask]] (''Ips''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[koorlased]] (''Trogossitidae''), sugukond *[[kroonkärsakas]] (''Liparus coronatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kubemetäi]] (''Pthirus pubis''), sgk ''[[Pthiridae]]'' *[[kuiva-käävikjooksik]] (''Calathus erratus''), sgk [[jooksiklased]] *[[kukeharja-sinitiib]] (''Scolitantides orion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[kuklane]] (''Formica''), perekond, sgk [[sipelglased]] *[[kuldherilased]] (''Chrysididae''), sugukond *[[kuldpunnpea]] (''Carterocephalus''), sgk [[punnpealased]] *[[kuldpõrnikas]] (''Cetonia aurata''), sgk [[põrniklased]] *[[kuningkiil]] (''Anax imperator''), sgk [[tondihobulased]] *[[kuslapuu-sõrmiktiib]] (''Pterotopteryx dodecadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[kuuliidrik]] (''Coenagrion lunulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[kuuse-juureürask]] (''Hylastes cunicularius''), sgk [[kärsaklased]] *[[kuuse-kooreürask]] (''Ips typographus''), sgk [[kärsaklased]] *[[kõdukärblased]] (''Drosophilidae''), sugukond *[[kõdutäilised]] (''Psocoptera''), selts *[[kõrrevaablased]] (''Cephidae''), sugukond *[[kõrsiklased]] (''Lestidae''), sugukond *[[kägu-maaherilane]] (''Vespula austriaca''), sgk [[voltherilased]] *[[kägumesilane]] (''Nomada''), sgk [[mesilaslased]] *[[käguvamplased]] ehk käguvaablased (''Ichneumonidae''), sugukond *[[kännukuklane]] (''Formica truncorum''), sgk [[sipelglased]] *[[kärbselised]] (''Brachycera''), alamselts *[[kärbtiib]] (''Polygonia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[kärsaklased]] (''Curculionidae''), sugukond *[[käsnalainelane]] (''Lymantria dispar''), sugukond ''[[Erebidae]]'' *[[kääbuskaruslane]] (''Nola''), perekond, sgk [[kääbuskaruslased]] *[[kääbuskaruslased]] (''Nolidae''), sugukond *[[kääbusmärslane]] (''Epichnopterix plumella''), sgk [[märslased]] *[[käävikjooksik]] (''Calathus''), perekond, sgk [[jooksiklased]] *[[küttkärbes]] (''Laphria''), perekond, sgk [[röövkärblased]] *[[küürakteesklane]] (''Niptus hololeucus''), sgk [[teesklased]] *[[küürtirt]] (''Centrotus cornutus''), sgk [[küürtirtlased]] ==L== *[[laanekuklane]] (''Formica aquilonia''), sgk [[sipelglased]] *[[lai-tõmmuujur]] ehk tõmmuujur (''Graphoderus bilineatus''), sgk [[ujurlased]] *[[laiujur]] (''Dytiscus latissimus''), sgk [[ujurlased]] *[[lamba-nahakiin]] (''Oestrus ovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[lapik-vesikiil]] (''Libellula depressa''), sgk [[vesikiillased]] *[[lapsuliblikas]] (''Gonepteryx rhamni''), sgk [[põualibliklased]] *[[lapsuliblikas (perekond)|lapsuliblikas]] (''Gonepteryx''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus''), sgk [[kärsaklased]] *[[leediklased]] (''Pyralidae''), sugukond *[[lehekirbulised]] (''Psylloidea''), alamselts või ülemsugukond *[[lehetäilased]] (''Aphididae''), sugukond *[[lehetäilised]] (''Aphidoidea''), selts *[[lehevaablased]] (''Tenthredinidae''), sugukond *[[lehviktiivalised]] (''Strepsiptera''), selts *[[leinaliblikas]] (''Nymphalis antiopa''), sgk [[koerlibliklased]] *[[leinasääsklased]] (''Sciaridae''), sugukond *[[leivakoi]] (''Haplotinea ditella''), sgk [[koilased]] *[[leivamardikas]] (''Stegobium paniceum''), sgk [[teesklased]] *[[leivamardikas (perekond)|leivamardikas]] (''Stegobium''), perekond, sgk [[teesklased]] *[[lepakärsakas]] (''Cryptorhynchus lapathi''), sgk [[kärsaklased]] *[[lepapoi]] (''Agelastica alni''), sgk [[poilased]] *[[lepatriinu]] (''Coccinella''), perekond, sgk [[lepatriinulased]] *[[lepatriinulased]] (''Coccinellidae''), sugukond *''[[Lepimormia hemiboreale]]'', sgk [[libliksääsklased]] *[[liblikalised]] ehk liblikad (''Lepidoptera''), selts *[[libliksääsk]] (''Lepimormia''), perekond, sgk [[libliksääsklased]] *[[libliksääsklased]] (''Psychodidae''), sugukond *[[lidus-hernekärsakas]] (''Sitona lineatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[liidrik]] (''Coenagrion''), perekond, sgk [[liidriklased]] *[[liidriklased]] (''Coenagrionidae''), sugukond *[[liiliakukk]] (''Lilioceris lilii''), sgk [[poilased]] *[[liivaherilased]] (''Pompilidae''), sugukond *[[liivakuklane]] (''Formica pratensis''), sgk [[sipelglased]] *[[lina-tähtöölane]] (''Autographa gamma''), sgk [[öölased]] *[[liuskurlased]] (''Gerridae''), sugukond *[[loigukiil]] (''Sympetrum''), perekond, sgk [[vesikiillased]] *[[lottsuru]] (''Hemaris''), perekond, sgk [[surulased]] *[[luhatäpik]] (''Brenthis ino''), sgk [[koerlibliklased]] *[[luhatäpik (perekond)|luhatäpik]] (''Brenthis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lumik]] (''Limenitis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[lutikalised]] (''Heteroptera''), alamselts *[[lutsernilutikas]] (''Adelphocoris lineolatus''), sgk [[rohulutiklased]] *[[lõpusehmeslased]] (''Rhyacophilidae''), sugukond *[[lõuna-näpitspõrnikas]] (''Platycerus caraboides''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[lõuna-sinikiil]] (''Orthetrum coerulescens''), sgk [[vesikiillased]] *[[lõuna-võrkliblikas]] (''Melitaea didyma''), sgk [[koerlibliklased]] *[[lühitiiblased]] (''Staphylinidae''), sugukond ==M== *[[maakimalane]] (''Bombus lucorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[madagaskari sisiprussakas]] (''Gromphadorhina portentosa''), sgk ''[[Blaberidae]]'' *[[madara-kirivaksik (perekond)|madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[madara-kirivaksik]] (''Epirrhoe galiata''), sgk [[vaksiklased]] *[[maipõrnikas]] (''Melolontha melolontha''), sgk [[põrniklased]] *[[majasikk]] (''Hylotrupes bajulus''), sgk [[siklased]] *[[majasoomukas]] (''Lepisma saccharina''), sgk [[soomuklased]] *[[marana-täpikpunnpea]] (''Pyrgus serratulae''), sgk [[punnpealased]] *[[mardikalised]] (''Coleoptera''), selts *[[marjalutikas]] (''Dolycoris baccarum'') *[[meemesilane]] (''Apis mellifera''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Meloinae]]'', alamsugukond, sgk [[villimardiklased]] *''[[Megachile rotundata]]'', sgk ''[[Megachilidae]]'' *[[metsaherilane]] (''Dolichovespula''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[metsakibun]] (''Chrysops caecutiens''), sgk [[parmlased]] *[[metsakimalane]] (''Bombus sylvarum''), sgk [[mesilaslased]] *[[metsa-külmavaksik]] (''Operophtera fagata''), sgk [[vaksiklased]] *[[metsaliivikas]] (''Cicindela sylvatica''), sgk [[jooksiklased]] *[[metsa-raisamatja]] (''Nicrophorus vespilloides''), sgk [[raisamardiklased]] *[[metsasitikas]] (''Anoplotrupes stercorosus''), sgk [[sitiklased]] *[[metsasääsk]] (''Aedes'', ''Ochlerotatus''), perekond, sgk [[pistesääsklased]] *[[metsavana (putukas)|metsavana]] (''Hydatophylax infumatus''), sgk [[järvevanalased]] *''[[Molytinae]]'', alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[monarhliblikas]] *[[mosaiikliblikas]] (''Euphydryas''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[moskiitolased]] (''Phlebotomidae''), sugukond *[[mudapäeviklased]] (''Caenidae''), sugukond *[[mullamurelane]] (''Lasius niger''), sgk [[sipelglased]] *[[mustlaik-apollo]] (''Parnassius mnemosyne''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[must-loigukiil]] (''Sympetrum danae''), sgk [[vesikiillased]] *[[must-seenesultan]] (''Oxyporus mannerheimii''), sgk [[lühitiiblased]] *[[musttähn-kuldpunnpea]] (''Carterocephalus silvicola''), sgk [[punnpealased]] *[[mutikirp]] (''Hystrichopsylla talpae''), sgk ''[[Hystrichopsyllidae]]'' *[[mõnsskäpalised]] (''Embioptera''), selts *[[mäestiku-männiürask]] (''Denroctonus ponderosae''), sgk [[kärsaklased]] *[[mähkurlased]] (''Tortricidae''), sugukond *[[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-koorelutikas]] (''Aradus cinnamomeus''), sgk [[koorelutiklased]] *[[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[männikärsakas]] (''Hylobeus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[männi-ladvamähkur]] (''Rhyacionia duplana''), sgk [[mähkurlased]] *[[männipihklane]] (''Pissodes pini''), sgk [[kärsaklased]] *[[männi-puiduvaablane]] (''Sirex noctilio''), sgk [[puiduvaablased]] *[[männiritsikas]] (''Barbitistes conscriptus''), sgk [[ritsiklased]] *[[männisinelane]] (''Boros schneideri'') *[[männitõusmeöölane]] (''Agrotis vestigialis''), sgk [[öölased]] *[[männivaablane]] (''Diprion''), perekond, sgk [[männivaablased]] *[[männivaablased]] (''Diprionidae''), sugukond *[[männivaksik]] (''Bupalus piniaria''), sgk [[vaksiklased]] *[[männivaksik (perekond)|männivaksik]], perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[männi-vaigumähkur]] (''Retinia resinella''), sgk [[mähkurlased]] *[[männi-virvemähkur]] (''Rhyacionia buoliana''), sgk [[mähkurlased]] *[[mööbli-toonesepp]] (''Anobium punctatum'') ==N== *[[naeri-hiilamardikas]] (''Brassicogethes aeneus'', sünonüüm ''Meligethes aeneus''), sgk [[hiilamardiklased]] *[[naeri-lehevaablane]] (''Athalia rosae''), sgk [[lehevaablased]] *[[naeriliblikas]] (''Pieris napi''), sgk [[põualibliklased]] *[[nahikulised]] (''Dictyoptera''), selts *[[nahktiivalised]] (''Dermaptera''), selts *[[naksurlased]] (''Elateridae''), sugukond *[[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes quadridens''), sgk [[kärsaklased]] *''[[Nemophora]]'', perekond, sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora cupriacella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora degeerella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora dumerilella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora fasciella]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Nemophora metallica]]'', sgk [[pikktundelkoilased]] *''[[Neodiprion]]'', perekond, sgk [[männivaablased]] *''[[Neuratelia salmelai]]'', sgk ''[[Mycetophilidae]]'' *[[niidukimalane]] (''Bombus pratorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[niidupunnpea]] (''Ochlodes sylvanus''), sgk [[punnpealased]] *[[niidupunnpea (perekond)|niidupunnpea]] (''Ochlodes''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[niidurautsik]] (''Myrmica rubra''), sgk [[sipelglased]] *[[niidu-rohulutikas]] (''Lygus rugulipennis''), sgk [[rohulutiklased]] *[[niidu-sinepiliblikas]] (''Leptidea juvernica''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidutäpik]] (''Argynnis laodice''), sgk [[koerlibliklased]] *[[niidu-võiliblikas]] (''Colias hyale''), sgk [[põualibliklased]] *[[niidu-võrkliblikas]] (''Melitaea athalia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ninasarvikpõrnikas]] (''Oryctes nasicornis''), sgk [[põrniklased]] *[[nokalised]] (''Hemiptera''), selts *''[[Nola estonica]]'', sgk [[kääbuskaruslased]] *[[noobelaardlane]] (''Buprestis octoguttata''), sgk [[hundlased]] *[[norra kannikesetäpik]] (''Boloria frigga''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmenukuliblikas]] (''Hamearis lucina''), sgk [[nurmenukulibliklased]] *[[nurmenukulibliklased]] (''Riodinidae''), sugukond *[[nurmikusilmik]] (''Hyponephele lycaon''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nurmikusilmik (perekond)|nurmikusilmik]] (''Hyponephele''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõgeseliblikas]] (''Arachnia levana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmmekimalane]] (''Bombus jonellus''), sgk [[mesilaslased]] *[[nõmmeliivikas]] (''Cicindela hybrida''), sgk [[jooksiklased]] *[[nõmmesilmik (perekond)|nõmmesilmik]] (''Hipparchia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[nõmme-tähniksinitiib]] (''Maculinea arion''), sgk [[sinilibliklased]] *[[nõmme-võrgendivaablane]] (''Acantholyda posticalis''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[nälkvaablane]] (''Caliroa''), perekond, sgk [[lehevaablased]] *[[näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus forcipatus''), sgk [[jõgihobulased]] *[[näps-jõgihobu (perekond)|näps-jõgihobu]] (''Onychogomphus''), perekond, sgk [[jõgihobulased]] ==O== *[[oa-lehetäi]] (''Aphis fabae''), sgk [[lehetäilised]] *[[oblikalutikas]] (''Coreus marginatus''), sgk ''[[Coreidae]]'' *[[odaliidrik]] (''Coenagrion hastulatum''), sgk [[liidriklased]] *[[ogakärblased]] (''Stratiomyidae''), sugukond *[[ogamärslane]] (''Acanthopsyche atra''), sgk [[märslased]] *[[ohakaliblikas]] (''Vanessa cardui''), sgk [[koerlibliklased]] *[[ohakapahakärbes]] (''Urophora cardui''), sgk [[kirjutiiblased]] *[[ohakasikk]] (''Agapanthia villosoviridescens''), sgk [[siklased]] *[[ojapäeviklased]] (''Baetidae''), sugukond *[[ojasääriklased]] (''Platycnemididae''), sugukond *[[okaspuu-hiilatriinu]] (''Glischrochilus quadripunctatus''), sgk [[hiilamardiklased]] *''[[Olethreutinae]]'', alamsugukond, sgk [[mähkurlased]] *[[orasheinasilmik]] (''Pararge aegeria''), sgk [[koerlibliklased]] *[[orasheinasilmik (perekond)|orasheinasilmik]] (''Pararge''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] ==P== *[[paabusilmlased]] (''Saturniidae''), sugukond *[[paaritu puiduüraja]] (''Xyleborus dispar'' ehk ''Anisandrus dispar''), sgk [[kärsaklased]] *[[paelöölane]] (''Catocala''), perekond, sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pahksääsklased]] (''Cecidomyiidae''), sugukond *[[pahktäi]] (''Adelges''), perekond, sgk [[pahktäilased]] *[[pahktäilased]] (''Adelgidae''), sugukond *[[pajuharpia]] (''Furcula furcula''), sgk [[tutlased]] *[[pajuliblikas]] (''Nymphalis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[palukuklane]] (''Formica polyctena''), sgk [[sipelglased]] *[[palvetaja]] (''Mantis religiosa''), sgk [[palvetajalased]] *[[papli-harksaba]] (''Cerura erminea''), sgk [[tutlased]] *[[parmlased]] (''Tabanidae''), sugukond *[[paugujooksik]] (''Brachinus crepitans'') *[[peedi-pitslutikas]] (''Parapiesma quadratum''), sgk [[pitslutiklased]] *[[peegeltäpik]] (''Issoria lathonia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[peegeltäpik (perekond)|peegeltäpik]] (''Issoria''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[peitkärsakas]] (''Ceutorhynchus''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pesanäkk]] (''Anthrenus scrophulariae''), sgk [[nahanäklased]] *''[[Phthiraptera]]'', selts *[[pidevkehalised]] (''Symphytae''), alamselts *[[pihklane]] (''Pissodes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[pikktiib-kimalane]] (''Bombus sporadicus''), sgk [[mesilaslased]] *[[pikktiib-sooritsikas]] (''Conocephalus fuscus''), sgk [[ritsiklased]] *[[pikktundelkoilased]] (''Adelidae''), sugukond *[[pikktundel-mesilane]] (''Eucera longicornis''), sgk [[mesilaslased]] *[[piksepeni]] (''Callimorpha''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[pinelased]] (''Platygastridae''), sugukond *[[pisikoi]] (''Bucculatrix''), perekond, sgk [[pisikoilased]] *[[pisikoilased]] (''Bucculatricidae''), sugukond *[[pisiliidrik]] (''Nehalennia speciosa''), sgk [[liidriklased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[pisitutlane]] (''Gluphisia crenata''), sgk [[tutlased]] *[[pisitutlane (perekond)|pisitutlane]] (''Gluphisia''), perekond, sgk [[tutlased]] *[[pistesääsklased]] (''Culicidae''), sugukond *''[[Platystomos]]'', perekond, sgk [[ebakärsaklased]] *[[poilased]] (''Chrysomelidae''), sugukond *[[pronkskõrsik]] (''Sympecma paedisca''), sgk [[kõrsiklased]] *''[[Provespa]]'', perekond, sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa anomala]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa barthelemyi]]'', sgk [[voltherilased]] *''[[Provespa nocturna]]'', sgk [[voltherilased]] *[[pruun-kuldtiib]] (''Lycaena tityrus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[pruunkõrsik]] (''Sympecma fusca''), sgk [[kõrsiklased]] *[[pruun-tondihobu]] (''Aeshna grandis''), sgk [[tondihobulased]] *[[puidumesilane]] (''Xylocopa''), perekond, sgk [[mesilaslased]] *[[puiduvaablane]] (''Sirex''), perekond, sgk [[puiduvaablased]] *[[puiduvaablased]] (''Siricidae''), sugukond *[[punakas männivaablane]] (''Neodiprion sertifer''), sgk [[männivaablased]] *[[punakoor]] (''Ostoma ferruginea''), sgk [[koorlased]] *[[punalaik-apollo]] (''Parnassius apollo''), sgk [[ratsulibliklased]] *[[punaliidrik]] (''Pyrrhosoma nymphula''), sgk [[liidriklased]] *[[puna-loigukiil]] (''Sympetrum sanguineum''), sgk [[vesikiillased]] *[[punalutikas]] (''Pyrrhocoris apterus''), sgk [[punalutiklased]] *[[punapõrnikas]] (''Serica brunnea''), sgk [[põrniklased]] *[[punaselg-käävikjooksik]] (''Calathus melanocephalus'') *[[punatulilane]] (''Pyrochroa coccinea''), sgk [[tulilased]] *[[punavööt-puuvaablane]] (''Xiphydria prolongata''), sgk [[puuvaablased]] *[[punnpealased]] (''Hesperiidae''), sugukond *[[puriliblikas]] (''Iphiclides podalirius''), sgk ratsulibliklased *[[purilutikas]] (''Mesovelia furcata''), sgk [[purilutiklased]] *[[purpur-pisitiib]] (''Micropterix aureatella''), sgk [[pisitiiblased]] *[[pisiliuskurlased]] (''Microveliidae''), sugukond *[[porikärbes]] (''Phormia regina'') *[[põderpõrnikas]] (''Lucanus cervus''), sgk [[põderpõrniklased]], Eestis looduskaitse all *[[põderpõrnikas (perekond)|põderpõrnikas]] (''Lucanus''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]]) *[[põdrakärbes]] (''Lipoptena cervi''), sgk [[raudkärblased]] *[[põhja-kannikesetäpik]] (''Boloria freija''), sgk [[koerlibliklased]] *[[põhja-tõmmusilmik]] (''Erebia embla''), sgk [[silmiklased]] *[[põldkimalane]] (''Bombus pascuorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[põlendikuhundlane]] (''Melanophila acuminata''), sgk [[hundlased]] *[[Põlendikuhundlane (perekond)|põlendikuhundlane]] (''Melanophila''), perekond, sgk [[hundlased]] *[[põllujooksik]] (''Carabus cancellatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluliivikas]] (''Cicindela campestris''), sgk [[jooksiklased]] *[[põlluöölane]] (''Agrotis exclamationis''), sgk [[öölased]] *[[põrniklased]] (''Scarabaeidae''), sugukond *[[põualiblikas]] (''Aporia crataegi''), sgk [[põualibliklased]] *[[põualiblikas (perekond)|põualiblikas]] (''Aporia''), perekond, sgk [[põualibliklased]] *[[põualibliklased]] (''Pieridae''), sugukond *[[põõsa-ebakilptäi]] (''Parthenolecanium corni''), sgk [[ebakilptäilased]] *[[päevapaabusilm]] (''Inachis io''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pähklikärsakas]] (''Curculio nucum''), sgk [[kärsaklased]] *[[päriskärblased]] (''Muscidae''), sugukond *[[pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[pääsukeselutikas]] (''Oeciacus hirundinis''), sgk [[verelutiklased]] *[[pääsusaba]] (''Papilio machaon''), sgk ratsulibliklased *[[püksmesilane]] (''Dasypoda hirtipes'', ''Dasypoda altercator''), sgk ''[[Melittidae]]'' ==R== *[[rabamärslane]] (''Phalacropterix graslinella''), sgk [[märslased]] *[[rabasilmik (perekond)|rabasilmik]] (''Oeneis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[raba-võiliblikas]] (''Colias palaeno''), sgk [[põualibliklased]] *[[raipekärbes]] (''Cynomya mortuorum''), sgk [[lihakärblased]] *[[raisamardiklased]] (''Silphidae''), sugukond *[[ranna-loigukiil]] (''Sympetrum striolatum''), sgk [[vesikiillased]] *[[rannalutiklased]] (''Saldidae''), sugukond *''[[Rathinda]]'', perekond, sgk [[sinilibliklased]] *''[[Rathinda amor]]'', sgk [[sinilibliklased]] *[[raudkärblased]] (''Hippoboscidae''), sugukond *[[reseedaliblikas]] (''Pontia''), perekond, sgk põualibliklased *''[[Retinia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *''[[Rhyacionia]]'', perekond, sgk [[mähkurlased]] *[[riidekoi]] (''Tineola bisselliella''), sgk [[koilased]] *[[rippkehalised]] (''Apocrita''), alamselts *[[ripslased]] *[[ripstiivalised]] (''Thysanoptera''), selts *[[ristikheina-taevastiib]] (''Polyommatus icarus''), sgk [[sinilibliklased]] *[[ristikukimalane]] (''Bombus distinguendus''), sgk [[mesilaslased]] *[[risuvana]] (''Chaetopteryx villosa''), sgk [[järvevanalased]] *[[ritsikalised]] (''Dolichocera'' ehk ''Ensifera''), alamselts *[[ritsiklased]] (''Tettigoniidae''), sugukond *[[rohekas õiesikk]] (''Lepturobosca virens''), sgk [[siklased]] *[[rohekeviklased]] (''Chloroperlidae''), sugukond *[[rohekireslane]] (''Adscita statices''), sgk [[kireslased]] *[[roheline haisulutikas]] (''Palomena prasina''), sgk [[kilplutiklased]] *[[roheline jalghänd]] (''Sminthurus viridis'') *[[roheline lauluritsikas]] (''Tettigonia viridissima''), sgk [[ritsiklased]] *[[roheline tirt]] (''Cicadella viridis''), sgk [[lehetirtlased]] *[[rohetiib]] (''Callophrys rubi''), sgk [[sinilibliklased]] *[[rohe-tondihobu]] (''Aeshna viridis''), sgk [[tondihobulased]] *[[rohe-vesihobu]] (''Ophiogomphus cecilia''), sgk [[vesihobulased]] *[[rohetäpik]] (''Argynnis paphia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohukas]] (''Oedemera''), perekond, sgk [[rohuklased]] *[[rohukedrik]] (''Euthrix potatoria''), sgk [[kedriklased]] *[[rohuklased]] (''Oedemeridae''), sugukond *[[rohuleediklased]] (''Crambidae''), sugukond *[[rohusilmik]] (''Aphantopus hyperantus''), sgk [[koerlibliklased]] *[[rohusilmik (perekond)|rohusilmik]] (''Aphantopus''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[rohutirts (perekond)|rohutirts]] (''Chorthippus''), perekond, sgk [[tirtslased]] *[[roosi-kilptäi]] (''Aulacaspis rosae''), sgk [[kilptäilased]] *[[ruuge-jahumardikas]] (''Tribolium confusum''), sgk [[süsiklased]] *[[ruuge-küttkärbes]] (''Laphria flava''), sgk [[röövkärblased]] *[[ruuge-võiliblikas]] (''Colias croceus''), sgk [[põualibliklased]] *[[rändtirts]] (''Locusta migratoria''), sgk [[tirtslased]] *[[röövikuhunt]] (''Ammophila sabulosa''), sgk [[kiletiivalised]] *[[röövkärblased]] (''Asilidae''), sugukond ==S== *[[saare-salehundlane]] (''Agrilus planipennis''), sgk [[hundlased]] *[[saaremaa tondihobu]] (''Aeshna osiliensis''), sgk [[kiililised]] *[[sadulliidrik]] (''Coenagrion puella''), sgk [[liidriklased]] *[[salekeviklased]] (''Leuctridae''), sugukond *[[saluvalvur]] (''Dendroxena quadrimaculata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[samblakimalane]] (''Bombus muscorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[samblapäeviklased]] (''Ephemerellidae''), sugukond *[[sambliku-koimärslane]] (''Dahlica lichenella''), sgk [[märslased]] *[[samblikuvaksiklased]] ehk metsavaksiklased (''Ennominae''), alamsugukond, sgk [[vaksiklased]] *[[sarnastiivalised]] (''Homoptera''), selts *[[sarvikliidrik]] (''Coenagrion pulchellum''), sgk [[liidriklased]] *[[sarviksüsiklane]] (''Gnathocerus cornutus''), sgk [[süsiklased]] *[[sarvvälesklane]] (''Notoxus monoceros'') *[[satelliitöölane]] (''Eupsilia transversa'') *''[[Scaptia beyonceae]]'', sgk [[parmlased]] *[[Schrencki kimalane]] (''Bombus schrencki''), sgk [[mesilaslased]] *''[[Sciara]]'', perekond, sgk [[leinasääsklased]] *''[[Scythris penicillata]]'', sgk [[tõmmukoilased]], Saaremaa endeem *[[seenekoi]] (''Nemapogon fungivorellus''), sgk [[koilased]] *[[seenesultanid]], sgk [[lühitiiblased]] *[[seenesääsklased]] (''Sciaroidea''), ülemsugukond *[[seenetriinu]] (''Endomychus coccineus''), sgk [[seenetriinulased]] *[[seenliidrik]] (''Enallagma cyathigerum''), sgk [[liidriklased]] *[[seitsetäpp-lepatriinu]] (''Coccinella septempunctata''), sgk [[lepatriinulased]] *[[selgsõudurlased]] (''Notonectidae''), sgk *[[sellerikärbes]] (''Euleia heraclei''), sgk [[kirjutiiblasd]] *[[sihktiivalised]] (''Orthoptera''), selts *[[siidikedrik]] ehk siidiliblikas (''Bombyx mori''), sgk [[siidikedriklased]] *[[siilaktiib]] (''Thecla''), perekond, sgk [[sinilibliklased]] *[[siklased]] (''Cerambycidae''), sugukond *[[sile saareürask]] (''Hylesinus varius''), sgk [[kärsaklased]] *[[silinderpõrnikas]] (''Sinodendron cylindricum''), sgk [[põderpõrniklased]] *[[silinderpõrnikas (perekond)|silinderpõrnikas]] (''Sinodendron''), perekond, sgk [[põderpõrniklased]] *[[silmiklased]] (''Satyridae''), sugukond *[[silmiksikk]] (''Oberea oculata''), sgk [[siklased]] *[[silmiksuru]] (''Smerinthus ocellatus''), sgk [[surulased]] *[[silmiksuru (perekond)|silmiksuru]] (''Smerinthus''), perekond, sgk [[surulased]] *[[sinepiliblikas]] (''Leptidea''), perekond, sgk [[põualiblikased]] *[[sinilibliklased]] (''Lycaenidae''), sugukond *[[sinine puiduvaablane]] (''Sirex juvencus''), sgk [[puiduvaablased]] *[[sinine villimardikas]] (''Meloe violaceus''), sgk [[villimardiklased]] *[[sini-paelöölane]] (''Catocala fraxini''), sgk ''[[Erebidae]]'' *[[sipelgmardikas]] (''Thanasimus''), perekond, sgk [[sipelgmardiklased]] *[[sipelgmardiklased]] (''Cleridae''), sugukond *[[sipelgtutlane]] (''Stauropus fagi''), sgk [[tutlased]] *[[sipelgtutlane (perekond)|sipelgtutlane]] (''Stauropus''), perekond, sgk [[tutlased]] *[[sirelased]] (''Syrphidae''), sugukond *[[sirelisuru]] (''Sphinx ligustri''), sgk [[surulased]] *[[sirtslased]] (''Tetrigidae''), sugukond *[[soo-kärjeherilane]] (''Polistes nimpha''), sgk [[voltherilased]] *[[soo-metsasääsk]] (''Ochlerotatus punctor''), sgk [[pistesääsklased]] *[[soome-koimärslane]] (''Dahlica fennicella''), sgk [[märslased]] *[[soomukas (perekond)|soomukas]] (''Lepisma''), perekond, sgk [[soomuklased]] *[[soomuklased]] (''Lepismatidae''), sugukond *[[sooritsikas]] (''Conocephalus dorsalis''), sgk [[ritsiklased]] *[[sorokimalane]] (''Bombus soroeensis'), sgk [[mesilaslased]] *[[spiraal-paunatäi]] (''Pemphigus spyrothecae''), sgk [[lehetäilased]] *[[sudeediparm]] (''Tabanus sudeticus''), sgk [[parmlased]] *[[suitsjas koimärslane]] (''Dahlica lazuri''), sgk [[märslased]] *[[surulased]] (''Sphingidae''), sugukond *[[surusääsk (perekond)|surusääsk]] (''Chironomus''), perekond, sgk [[surusääsklased]] *[[surusääsklased]] (''Chironomidae''), sugukond *[[suur-harksaba]] (''Cerura vinula''), sgk [[tutlased]] *[[suur-kannikesetäpik]] (''Boloria titania''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kapsaliblikas]] (''Pieris brassicae''), sgk põualibliklased *[[suur-kiirgliblikas]] (''Apatura iris''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-kollalaiklane]] (''Badister unipustulatus''), sgk [[jooksiklased]] *[[suur-kuldtiib]] (''Lycaena dispar''), sgk [[sinilibliklased]] *[[suur-kärbtiib]] (''Nymphalis vaualbum''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-maltsaürask]] (''Scolytus scolytus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-metsaherilane]] (''Dolichovespula media''), sgk [[voltherilased]] *[[suur-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas maturna''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-pisimärslane]] (''Psyche crassiorella''), sgk [[märslased]] *[[suur-punasuru]] (''Deilephila elpenor''), sgk [[surulased]] *[[suur-pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana adippe''), sgk [[koerlibliklased]] *[[suur-rabakiil]] (''Leucorrhinia pectoralis''), sgk [[vesikiillased]] *[[suur-saareürask]] (''Hylesinus crenatus''), sgk [[kärsaklased]] *[[suur-säsiürask]] (''Tomicus piniperda''), sgk [[kärsaklased]] *[[suurtiivalised]] (''Megaloptera''), selts *[[suur-võrajooksik]] (''Calosoma sycophanta''), sgk [[jooksiklased]] *[[sõrmiktiiblased]], (''Alucitidae''), sugukond *[[sõudurlased]] (''Corixidae''), sugukond *[[sõõrsilmik]] (''Lopinga achine''), sgk [[koerlibliklased]] *[[sõõrsilmik (perekond)|sõõrsilmik]] (''Lopinga''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[säsiürask]] (''Tomicus''), sgk [[kärsaklased]] *[[sääriksääsklased]] (''Tipulidae''), sugukond *[[sääselised]] (''Nematocera''), alamselts *[[süsiklased]] (''Tenebrionidae''), sugukond ==Z== *''[[Zyzzyva]]'', perekond, sgk [[kärsaklased]], Ameerika troopikas *''[[Zythos (koi)|Zythos]]'', perekond, sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ja [[Malaia]]s * ''[[Zythos avellanea]]'', sgk [[koilased]], [[Malaia]]s * ''[[Zythos obliterata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos strigata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il * ''[[Zythos turbata]]'', sgk [[koilased]], [[Kalimantan]]il ==T== *''[[Tabanus]]'', perekond, sgk [[parmlased]] *[[talikeviklased]] (''Taeniopterygidae''), sugukond *[[talikoonlane]] (''Boreus hyemalis'') *[[talukimalane]] (''Bombus hypnorum''), sgk [[mesilaslased]] *[[tamme-kedrikvaksik]] (''Biston strataria'', ''Biston stratarius''), sgk [[vaksiklased]] *[[tamme-kirisikk]] (''Clytus arietis''), sgk siklased *[[tamme-pahkvaablane]] (''Diplolepis quercus-folii'', ''Diplolepsis quercusfolii''), sgk [[pahklased]] *[[tammesikk]] (''Phymatodes testaceus''), sgk siklased *[[taolistiivalised]] (''Zygoptera''), alamselts *[[tartu-kirivaksik]] (''Epirrhoe tartuensis''), sgk [[vaksiklased]] *[[tarumardikas]] (''Trichodes apiarius''), sgk [[sipelgmardiklased]] *[[tavarautsik]] ehk kusirautsik (''Myrmica ruginodis''), sgk [[sipelglased]] *[[teelehe-mosaiikliblikas]] (''Euphydryas aurinia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[teesklased]] (''Ptinidae''), sugukond *[[teojooksik]] (''Cychrus caraboides''), sgk [[jooksiklased]] *[[teotapik]] (''Phosphuga atrata''), sgk [[raisamardiklased]] *[[terakoi]] (''Nemapogon granellus''), sgk [[koilased]] *[[termiidilised]] (''Isoptera''), selts *[[tiigi-klaasiksääsk]] (''Chaoborus crystallinus''), sgk [[klaasiksääsklased]] *[[timutiripslane]] (''Limothrips cerealium''), sgk [[ripslased]] *[[tirdilised]] (''Auchenorrhyncha''), alamselts *[[tirtslased]] (''Acrididae''), sugukond *[[tirtsulised]] (''Caelifera''), alamselts *[[toakilk]] (''Acheta domestica''), sgk [[kilklased]] *[[toakärbes]] (''Musca''), perekond, sgk [[päriskärblased]] *[[tondihobu]] (''Aeschna'' (=''Aeshna'')), sgk [[tondihobulased]] *[[tondihobulased]] (''Aeshnidae''), sugukond *''[[Troilus luridus]]'', sgk [[kilplutiklased]] *[[tooneseplased]] (''Anobiidae''), sugukond *[[triip-vesikiil]] (''Libellula fulva''), sgk [[vesikiillased]] *[[tsetsekärbes]] (''Glossina''), perekond, sgk ''[[Glossinidae]]'' *[[tuisusikk]] (''Pachyta quadrimaculata''), sgk [[siklased]] *[[tulilased]] (''Pyrochroidae''), sugukond *[[tume-kannikesetäpik]] (''Boloria dia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[tumekimalane]] (''Bombus ruderarius''), sgk [[mesilaslased]] *[[tumemärslane]] (''Canephora hirsuta''), sgk [[märslased]] *[[tume-nõlvaöölane]] (''Chersotis andereggii''), sgk [[öölased]] *[[tumesilmik]] (''Lasiommata''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tumesäär-karvasvaablane]] (''Trichiosoma tibiale''), sgk [[karusvaablased]] *[[tume-võrkliblikas]] (''Melitaea diamina''), sgk [[koerlibliklased]] *[[tunnelehmeslased]] (''Psychomyiidae''), sugukond *[[tupekoi]] (''Coleophora''), perekond, sgk [[tupekoilased]] *[[tupekoilased]] (''Coleophoridae''), sugukond *[[tutt-kasspunnpea]] (''Carcharodus flocciferus''), sgk [[punnpealased]] *[[tõmmukoi]] (''Scythris''), perekond, sgk [[tõmmukoilased]] *[[tõmmukoilased]] (''Scythrididae''), sugukond *[[tõmmupunnpea]] (''Erynnis tages''), [[punnpealased]] *[[tõmmupunnpea (perekond)|tõmmupunnpea]] (''Erynnis''), perekond, [[punnpealased]] *[[tõmmu-saleujur]] (''Colymbetes fuscus''), sgk [[ujurlased]] *[[tõmmusilmik]] (''Erebia''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[tõmmuujur (perekond)|tõmmuujur]] (''Graphoderus''), perekond, sgk [[ujurlased]] *[[tähnik-mudaujur]] (''Ilybius fenestratus''), sgk [[ujurlased]] *[[tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus''), sgk [[kärsaklased]] *[[tähnik-puuvaablane]] (''Xiphydria camelus''), sgk [[puuvaablased]] *[[tähniksinitiib]] (''Maculinea''), sgk [[sinilibliklased]] *[[tähnikvaksik]] (''Abraxas''), perekond, sgk [[vaksiklased]] *[[tähnik-võrkliblikas]] (''Melitaea cinxia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[täht-noolöölane]] (''Acronicta psi''), sgk [[öölased]] *[[tähtpea-sõrmiktiib]] (''Alucita grammodactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[täi]] (''Pediculus humanus''), sgk ''[[Pediculidae]]'' *[[täilised]] (''Anoplura''), selts *[[täkkeline villimardikas]] (''Meloe proscarabaeus''), sgk [[villimardiklased]] *[[täpik]] (''Argynnis''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[täpikpunnpea]] (''Pyrgus''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[tüve-koimärslane]] (''Dahlica charlottae''), sgk [[märslased]] ==U== *[[uitöölane]] (''Spodoptera''), perekond, sgk [[öölased]] *[[ujur]] (''Dytiscus'') perekond, sgk [[ujurlased]] *[[ujurlased]] (''Dytiscidae''), sugukond *[[ujurlutiklased]] (''Naucoridae''), sugukond *[[uneliblikas]] (''Heteropterus morpheus''), sgk [[punnpealased]] *[[urukimalane]] (''Bombus subterraneus''), sgk [[mesilaslased]] ==V== *[[vaenusääsk]] (''Sciara militaris''), sgk [[leinasääsklased]] *[[vahaleedik]] (''Galleria mellonella''), sgk [[leediklased]] *[[vahklased]] *[[vahtlased]] (''Cercopidae''), sugukond *[[vahtra-noolöölane]] (''Acronicta aceris''), sgk [[öölased]] *[[vaibakoi]] (''Trichophaga tapetzella''), sgk [[koilased]] *[[vaksiklased]] (''Geometridae''), sugukond *[[valgelaup-rabakiil]] (''Leucorrhinia albifrons''), sgk [[vesikiillased]] *[[valgetähn-pajuliblikas]] (''Nymphalis xanthomelas''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vapsik]] (''Vespa crabro''), sgk [[voltherilased]] *[[vapsik (perekond)|vapsik]] (''Vespa''), perekond, sgk [[voltherilased]] *[[vapsikkärbes]] (''Asilus crabroniformis''), sgk [[röövkärblased]] *[[varane kannikesetäpik]] (''Boloria euphrosyne''), sgk [[koerlibliklased]] *[[varane tumesilmik]] (''Lasiommata petropolitana''), sgk [[koerlibliklased]] *[[vareskaera-aasasilmik]] (''Coenonympha hero''), sgk [[silmiklased]] *[[vahulille-täpikpunnpea]] (''Pyrgus alveus''), sgk [[punnpealased]] *[[veerekuklane]] (''Formica nigricans''), sgk [[sipelglased]] *[[verikireslane]] (''Zygaena''), perekond, sgk [[kireslased]] *[[veise-nahakiin]] (''Hypoderma bovis''), sgk [[ninakiinlased]] *[[veiseparm]] (''Tabanus bovinus''), sgk [[parmlased]] *[[vesihark]] (''Nepa cinerea''), sgk [[harklutiklased]] *[[vesihobu]] (''Ophiogomphus''), perekond, sgk [[vesihobulased]] *[[vesihobulased]] (''Gomphidae''), sugukond *[[vesikiillased]] (''Libellulidae''), sugukond *[[vesimardikas]] (''Hydrophilus piceus''), sgk [[vesimardiklased]] *[[vesimardiklased]] (''Hydrophilidae''), sugukond *[[vesineitsik]] (''Calopteryx''), perekond, sgk [[vesineitsiklased]] *[[vesineitsiklased]] (''Calopterygidae''), sugukond *[[vesinäkk]] (''Acentria ephemerella''), sgk ''[[Crambidae]]'' *[[vesivaksik]] (''Hydrometra gracilenta''), sgk [[vesivaksurlased]] *[[vesivaksik (perekond)|vesivaksik]] (''Hydrometra''), perekond, sgk [[vesivaksurlased]] *[[veskikoorlane]] (''Tenebroides mauritanicus''), sgk [[koorlased]] *[[viirgpunnpea]] (''Thymelicus''), perekond, sgk [[punnpealased]] *[[vilja-nokislutikas]] (''Aelia acuminata''), sgk [[kilplutiklased]] *[[villimardikas]] (''Meloe''), perekond, sgk [[villimardiklased]] *[[villimardiklased]] (''Meloidae''), sugukond *[[villpea-aasasilmik]] (''Coenonympha tullia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[violettjooksik]] (''Carabus violaceus''), sgk [[jooksiklased]] *[[voltherilased]] (''Vespidae''), sugukond *[[voodilutikas]] (''Cimex lectularius''), sgk [[verelutiklased]] *[[võiliblikas]] (''Colias''), sgk [[põualibliklased]] *[[võraürask]] (''Pityogenes''), perekond, sgk [[kärsaklased]] *[[võrgendehmeslased]] (''Polycentropodidae''), sugukond *[[võrgendivaablane]] (''Acantholyda''), sgk [[võrgendivaablased]] *[[võrgendivaablased]] (''Pamphiliidae''), sugukond *[[võrkliblikas]] (''Melitaea''), perekond, sgk [[koerlibliklased]] *[[võrktiivalised]] (''Neuroptera''), selts *[[võrse-sõrmiktiib]] (''Alucita hexadactyla''), sgk [[sõrmiktiiblased]] *[[võsa-kannikesetäpik]] (''Boloria thore''), sgk [[koerlibliklased]] *[[võsaritsikas]] (''Pholidoptera griseoaptera''), sgk [[ritsiklased]] *[[väike-kiirgliblikas]] (''Apatura ilia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-kiitsaksikk]] (''Stenurella melanura''), sgk [[siklased]] *[[väike-koerliblikas]] (''Aglais urticae'', ''Nymphalis urticae''), sgk [[koerlibliklased]], Eestis tavaline *[[väike-kärbtiib]] (''Polygonia c-album''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väikeliivikas]] (''Cylindera germanica'', ''Cicindela germanica''), sgk [[jooksiklased]] *[[väikelumik]] (''Limenitis camilla''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-punalamesklane]] (''Cucujus cinnaberinus''), sgk [[lamesklased]] *[[väike-pärlmuttertäpik]] (''Fabriciana niobe''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väike-rabakiil]] (''Leucorrhinia dubia''), sgk [[vesikiillased]] *[[väike-saareürask]] (''Hylesinus fraxini''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-säsiürask]] (''Tomicus minor''), sgk [[kärsaklased]] *[[väike-toakärbes]] (''Fannia canicularis''), sgk [[lambikärblased]] *[[väike-täpikpunnpea]] (''Pyrgus malvae''), sgk [[punnpealased]] *[[väike-võrkliblikas]] (''Melitaea aurelia''), sgk [[koerlibliklased]] *[[väivilised]] (''Mallophaga''), selts *[[välesklane]] (''Notoxus''), perekond *[[vööt-eistekedrik]] (''Triodia sylvina''), sgk [[eistekedriklased]] *[[vöötkiillased]] (''Cordulegasteridae''), sugukond *[[vööt-verikireslane]] (''Zygaena fausta''), sgk [[kireslased]] ==Õ== *[[õiepurpurlane]] (''Lygistopterus sanguineus'') *[[õnnetriinu]] (''Psyllobora vigintiduopunctata'') *[[õrnpäevik]] (''Leptophlebia''), perekond *[[õrnpäeviklased]] (''Leptophlebiidae''), sugukond *[[õunapuu-keerdtäi]] (''Dysaphis devecta''), sgk [[lehetäilased]] *[[õunapuu-lehekirp]] (''Cacopsylla mali''), sgk [[lehekirbulised]] *[[õunapuu-võrgendikoi]] (''Yponomeuta malinellus''), sgk [[võrgendikoilased]] *[[õunapuu-õielõikaja]] (''Anthonomus pomorum''), sgk [[kärsaklased]] ==Ä== * [[ängelheina-öölane]] (''Calyptra thalictri''), sgk [[öölased]] * [[äädikakärbes (perekond)|äädikakärbes]] (''Drosophila''), perekond, sgk [[kõdukärblased]] * [[ääris-verevjätklane]] (''Malachius aeneus''), sgk [[verevjätklased]] ==Ö== * [[öölased]] (''Noctuidae''), sugukond ==Ü== *[[ühepäeviklased]] (''Ephemeridae''), sugukond *[[ühepäevikulised]] (''Ephemeroptera''), selts *[[ühisherilased]] (''Vespinae''), alamsugukond, sgk [[voltherilased]] *[[ürasklased]] (''Scolytinae''), alamsugukond, sgk [[kärsaklased]] *[[ürgmärslane]] (''Diplodoma laichartingella''), sgk [[märslased]] [[Kategooria:Putukad| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] mvnr4hfxyhgvos87v5vnpfl1u2g3gqf 0 15885 7193079 7188486 2026-07-14T19:58:48Z Avjoska 1538 /* G */ 7193079 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[filmirežissöör]]e''. {{tähed}} == A == [[Per Aabel]] - [[Sigfred Aagaard]] - [[David Abašidze]] - [[Khwaja Ahmad Abbas]] - [[Shuhrat Abbosov]] - [[Vadim Abdrašitov]] - [[J. J. Abrams]] - [[Thengiz Abuladze]] - [[Ben Affleck]] - [[Philippe Agostini]] - [[Demetrio Aguilera Malta]] - [[Ömer Lütfi Akad]] - [[Chantal Akerman]] - [[Alan Alda]] - [[Robert Aldrich]] - [[Aleksei Aleksejev]] - [[Marc Allégret]] - [[Yves Allégret]] - [[Woody Allen]] - [[Mario Almirante]] - [[Pedro Almodóvar]] - [[Robert Altman]] - [[Giuseppe Amato]] - [[Wes Anderson]] - [[Theódoros Angelópoulos]] - [[Michelangelo Antonioni]] - [[Michael Apted]] - [[Alfonso Arau]] - [[Roscoe Arbuckle]] - [[Darren Aronofsky]] - [[Yann Arthus-Bertrand]] - [[Virve Aruoja]] - [[Ása Helga Hjörleifsdóttir]] - [[Dinara Assanova]] - [[Lev Atamanov]] - [[John August]] - [[Anu Aun]] - [[John G. Avildsen]] - [[Gabriel Axel]] - Agar Vahur (Dance, Travel) == B == [[Géla Babluani]] - [[Peter von Bagh]] - [[Aleksei Balabanov]] - [[Alan Ball]] - [[Erik Balling]] - [[Joseph Barbera]] - [[Alessandro Baricco]] - [[Michael Bay]] - [[Warren Beatty]] - [[Malik Bendjelloul]] - [[Valérie Benguigui]] - [[Ingmar Bergman]] - [[Claude Berri]] - [[Bernardo Bertolucci]] - [[Luc Besson]] - [[Susanne Bier]] - [[Kathryn Bigelow]] - [[Gérard Blain]] - [[Vicente Blasco Ibáñez]] - [[William Peter Blatty]] - [[David Blue]] - [[Saskia Boddeke]] - [[Uwe Boll]] - [[Natalja Bondartšuk]] - [[Sergei Bondartšuk]] - [[Jan de Bont]] - [[Uisenma Borchu]] - [[Danny Boyle]] - [[Peeter Brambat]] - [[Kenneth Branagh]] - [[Anja Breien]] - [[Vasile Brescanu]] - [[Robert Bresson]] - [[Jacques Brel]] - [[Mel Brooks]] - [[Boriss Bunejev]] - [[Luis Buñuel]] - [[Christo Burman]] - [[Tim Burton]] - [[Steve Buscemi]] == C == [[Jean Daniel Cadinot]] - [[Cai Mingliang]] - [[James Cameron]] - [[João Canijo]] - [[Peter Capaldi]] - [[Frank Capra]] - [[Leos Carax]] - [[Henning Carlsen]] - [[John Carpenter]] - [[Nuri Bilge Ceylan]] - [[Claude Chabrol]] - [[Jackie Chan]] - [[Charlie Chaplin]] - [[Lee Cheol-ha]] - [[Cher]] - [[Věra Chytilová]] - [[Philippe Claudel]] - [[George Clooney]] - [[Jean Cocteau]] - [[Émile Cohl]] - [[Isabel Coixet]] - [[Cyril Collard]] - [[Nina Companeez]] - [[Sean Connery]] - [[Robert C. Cooper]] - [[Francis Ford Coppola]] - [[Sofia Coppola]] - [[Alain Corneau]] - [[Kevin Costner]] - [[Bryan Cranston]] - [[Lol Crème]] - [[Cameron Crowe]] - [[Alfonso Cuarón]] - [[Michael Curtiz]] == D == [[Olivier Dahan]] - [[Damiano Damiani]] - [[Charles Dance]] - [[Giorgi Danelia]] - [[Frank Darabont]] - [[Jules Dassin]] - [[Kristiina Davidjants]] - [[Aleksandr Davõdov]] - [[Brian De Palma]] - [[Vittorio De Sica]] - [[Danny De Vito]] - [[Guy Debord]] - [[Jacques Demy]] - [[Mathieu Demy]] - [[Mark Dindal]] - [[Walt Disney]] - [[Stanley Donen]] - [[Jörn Donner]] - [[Richard Donner]] - [[Carl Theodor Dreyer]] == E == [[Clint Eastwood]] - [[Blake Edwards]] - [[Atom Egoyan]] - [[Bernd Eichinger]] - [[Sergei Eisenstein]] - [[Andrejs Ēķis]] - [[Hasse Ekman]] - [[Peter Elfelt]] - [[Kemal el-Sheik]] - [[Nora Ephron]] - [[Reha Erdem]] - [[Heiki Ernits]] - [[Eve Ester]] == F == [[Manolo Fábregas]] - [[Stefan Faldbakken]] - [[Josef Fares]] - [[Rainer Werner Fassbinder]] - [[Jon Favreau]] - [[Federico Fellini]] - [[Laurence Fishburne]] - [[Antwone Fisher]] - [[Robert Flaherty]] - [[Victor Fleming]] - [[Anne Fontaine]] - [[John Ford]] - [[Miloš Forman]] - [[Jodie Foster]] - [[John Frankenheimer]] - [[Stephen Frears]] - [[Martin Frič]] - [[Antoine Fuqua]] - [[David Furnish]] == G == [[Urban Gad]] - [[Leonid Gaidai]] - [[Matteo Garrone]] - [[Nils Gaup]] - [[Pietro Germi]] - [[Ricky Gervais]] - [[Rituparno Ghosh]] - [[Mel Gibson]] - [[Bernard Giraudeau]] - [[Jean-Luc Godard]] - [[Theo van Gogh]] - [[German Golub]] - [[Alejandro González Iñárritu]] - [[Claude Goretta]] - [[Mikk Granström]] - [[James Gray]] - [[Robert Greenwald]] - [[Luca Guadagnino]] - [[John Guillermin]] - [[Egon Günther]] == H == [[Alli Haapasalo]] - [[Georgi Haindrava]] - [[Bent Hamer]] - [[Michael Haneke]] - [[Roger Hanin]] - [[Rein Hanson]] - [[Neil Hardwick]] - [[Andrei Haritonov]] - [[Renny Harlin]] - [[Ed Harris]] - [[Michel Hazanavicius]] - [[Ethan Hawke]] - [[Rao Heidmets]] - [[Ivar Heinmaa]] - [[Martti Helde]] - [[Denis Héroux]] - [[Juraj Herz]] - [[Arthur Hiller]] - [[Cheryl Hines]] - [[Alfred Hitchcock]] - [[Tom Hooper]] - [[Michel Houellebecq]] - [[Ron Howard]] - [[Jan Hřebejk]] - [[Marlen Hutsijev]] - [[Klaus Härö]] == I == [[Arvo Iho]] - [[Svatopluk Innemann]] - [[Otar Ioseliani]] - [[Antonio Isasi-Isasmendi]] == J == [[Peter Jackson]] - [[Juraj Jakubisko]] - [[Kaspar Jancis]] - [[Miklós Jancsó]] - [[Jim Jarmusch]] - [[Vojtěch Jasný]] - [[Jean-Pierre Jeunet]] - [[Jaromil Jireš]] - [[Alex Jones]] - [[Chuck Jones]] - [[Spike Jonze]] - [[Miranda July]] - [[Georgi Jungvald-Hilkevitš]] - [[Aina Järvine]] - [[Janno Jürgens]] == K == [[Marianna Kaat]] - [[Karel Kachyňa]] - [[Ján Kadár]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Rolands Kalniņš]] - [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar|Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar]] - [[Helle Karis]] - [[Leo Karpin]] - [[Dome Karukoski]] - [[Asko Kase]] - [[Elia Kazan]] - [[Aki Kaurismäki]] - [[Buster Keaton]] - [[Diane Keaton]] - [[Sulev Keedus]] - [[Karl Kello]] - [[Gene Kelly]] - [[Tigran Keosajan]] - [[Krzysztof Kieślowski]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Kim Ki-duk]] - [[Jaak Kilmi]] - [[Takeshi Kitano]] - [[Kalju Kivi]] - [[Ere Kokkonen]] - [[Jaan Kolberg]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Andrei Kontšalovski]] - [[Baltasar Kormákur]] - [[András Kovács]] - [[Gérard Krawczyk]] - [[Terje Kristiansen]] - [[Grigori Kromanov]] - [[Arvo Kruusement]] - [[Valentin Kuik]] - [[Ergo Kuld]] - [[Toivo Kusmin]] - [[Emir Kusturica]] - [[Stanley Kubrick]] - [[Juhan Kuslap]] - [[Akira Kurosawa]] - [[Andres Kõpper]] - [[Marianne Kõrver]] - [[Kadri Kõusaar]] - [[Veljo Käsper]] - [[Kertu Köösel]] - [[Mati Kütt]] == L == [[André S. Labarthe]] - [[Shia LaBeouf]] - [[Edvin Laine]] - [[Leida Laius]] - [[Karel Lamač]] - [[Michael Landon]] - [[Viggo Larsen]] - [[Charles Laughton]] - [[Katrin Laur]] - [[Jude Law]] - [[Martin Lawrence]] - [[Dan Lead]] - [[Ang Lee]] - [[Spike Lee]] - [[Aleksandrs Leimanis]] - [[Claude Lelouch]] - [[Tony Leondis]] - [[Sergio Leone]] - [[Astrid Lepa]] - [[Tõnis Lepik]] - [[Toomas Lepp]] - [[Urmas E. Liiv]] - [[Jens Lien]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Åke Lindman]] - [[Renita Lintrop]] - [[Oldřich Lipský]] - [[Vibeke Løkkeberg]] - [[Oudekki Loone]] - [[Peter Lorre]] - [[Emil Loteanu]] - [[Aku Louhimies]] - [[George Lucas]] - [[Robert Luketic]] - [[Gytis Lukšas]] - [[Sidney Lumet]] - [[David Lynch]] - [[Adrian Lyne]] - [[Jonathan Lynn]] - [[Lennart Luhtaru]] - [[Erika Lust]] - [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]] == M == [[Gustav Machatý]] - [[Michael Madsen (Taani filmilavastaja)|Michael Madsen]] - [[Andres Maimik]] - [[Katrin Maimik]] - [[John Malkovich]] - [[Milčo Mančevski]] - [[Karl Mantzius]] - [[Rein Maran]] - [[Patrick Marber]] - [[Raivo Maripuu]] - [[Edmund Martin]] - [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]] - [[Lorenza Mazzetti]] - [[Tom McGrath]] - [[Adolfas Mekas]] - [[Jonas Mekas]] - [[Sam Mendes]] - [[Jiří Menzel]] - [[Rasmus Merivoo]] - [[Márta Mészáros]] - [[Vladimir Menšov]] - [[Nikita Mihhalkov]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Ben Miller]] - [[Chris Miller]] - [[Claude Miller]] - [[David Miller (režissöör)|David Miller]] - [[George Miller]] - [[Anthony Minghella]] - [[Hayao Miyazaki]] - [[Gustaf Molander]] - [[Rauni Mollberg]] - [[Michael Moore]] - [[Jeanne Moreau]] - [[Paul Morrissey]] - [[Kira Muratova]] - [[Peter Murdmaa]] - [[Ain Mäeots]] - [[Kalle Mälberg]] - [[Jüri Müür]] == N == [[László Nemes]] - [[Leonid Netšajev]] - [[Olav Neuland]] - [[Paul Newman]] - [[Mike Nichols]] - [[Jack Nicholson]] - [[Liis Nimik]] - [[Christopher Nolan]] - [[Lauri Nurkse]] - [[Jan Erik Nõgisto]] == O == [[Steve Oedekerk]] - [[Madis Ojamaa]] - [[Arko Okk]] - [[Manoel de Oliveira]] - [[Ole Olsen (režissöör)|Ole Olsen]] - [[Õie Orav]] - [[François Ozon]] == P == [[Georg Wilhelm Pabst]] - [[Avo Paistik]] - [[Imbi Paju]] - [[Margus Paju]] - [[Rein Pakk]] - [[Alan J. Pakula]] - [[Vilja Palm]] - [[Sergei Paradžanov]] - [[Nick Park]] - [[Alan Parker]] - [[Anna Parmas]] - [[Heino Pars]] - [[Spede Pasanen]] - [[Pier Paolo Pasolini]] - [[Ivan Passer]] - [[Ivan Pavljutškov]] - [[Bill Paxton]] - [[Mark Peploe]] - [[Gérard Philipe]] - [[Marek Piestrak]] - [[Heilika Pikkov]] - [[Ülo Pikkov]] - [[Tõnis Pill]] - [[Meelis Piller]] - [[Claude Pinoteau]] - [[Gérard Pirès]] - [[Vassili Pitšul]] - [[Roman Polanski]] - [[Sydney Pollack]] - [[Sergei Potapov]] - [[Rick Prelinger]] - [[Ain Prosa]] - [[Juri Prõtkov]] - [[Peep Puks]] - [[Marta Pulk]] - [[Andres Puustusmaa]] - [[Janno Põldma]] - [[Mati Põldre]] - [[Ivan Põrjev]] - [[Olga Pärn]] - [[Priit Pärn]] == R == [[Rein Raamat]] - [[Josh Radnor]] - [[Mikk Rand]] - [[Harri J. Rantala]] - [[Satyajit Ray]] - [[Bill Rebane]] - [[Peeter Rebane]] - [[Robert Redford]] - [[Christopher Reeve]] - [[Erich Rein]] - [[Carl Reiner]] - [[Max Reinhardt]] - [[René Reinumägi]] - [[Karel Reisz]] - [[Olev Remsu]] - [[Alain Resnais]] - [[Tony Richardson]] - [[Leni Riefenstahl]] - [[Dino Risi]] - [[Nelo Risi]] - [[Guy Ritchie]] - [[Eldar Rjazanov]] - [[Robert Rodriguez]] - [[Éric Rohmer]] - [[Hans Roosipuu]] - [[Francesco Rosi]] - [[Roberto Rosselini]] - [[Jacques Rouffio]] - [[Fabio Rovazzi]] - [[Eugen Ruge]] - [[Anri Rulkov]] == S == [[Heleri Saarik]] - [[Corso Salani]] - [[Aleksi Salmenperä]] - [[Vladimir Samsonov]] - [[Rainer Sarnet]] - [[Maximilian Schell]] - [[Éric-Emmanuel Schmitt]] - [[Evald Schorm]] - [[Joel Schumacher]] - [[Martin Scorsese]] - [[Ridley Scott]] - [[Tony Scott]] - [[Ivars Seleckis]] - [[Henry Selick]] - [[Oleg Sentsov]] - [[Kaneto Shindō]] - [[Makoto Shinkai]] - [[M. Night Shyamalan]] - [[Robert D. Siegel]] - [[Moonika Siimets]] - [[Jaanus Silla]] - [[Peeter Simm]] - [[David Slade]] - [[Mark Soosaar]] - [[Paolo Sorrentino]] - [[Heli Speek]] - [[Steven Spielberg]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Steven Soderbergh]] - [[Barry Sonnenfeld]] - [[István Szabó]] - [[Sylvester Stallone]] - [[Jerzy Stefan Stawiński]] - [[Matt Stone]] - [[Oliver Stone]] - [[Jānis Streičs]] - [[Barbra Streisand]] - [[Jerzy Stuhr]] - [[John Sturges]] - [[Jan Svěrák]] - [[Andres Sööt]] ==Š== [[Larissa Šepitko]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]] - [[Jan Švankmajer]] ==Z== [[Frank Zappa]] - [[Krzysztof Zanussi]] - [[Aleksandr Zarhi]] - [[Petr Zelenka]] - [[Karel Zeman]] - [[Valerio Zurlini]] - [[Andrei Zvjagintsev]] - [[Harald Zwart]] ==Ž== [[Kristīne Želve]] == T == [[Danis Tanović]] - [[Quentin Tarantino]] - [[Andrei Tarkovski]] - [[Béla Tarr]] - [[Ilmar Taska]] - [[Jacques Tati]] - [[Priit Tender]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Michael Tobias]] - [[Tanel Toom]] - [[Marili Toome]] - [[Peeter Tooming]] - [[Jean-Philippe Toussaint]] - [[Pablo Trapero]] - [[Lars von Trier]] - [[Nadine Trintignant]] - [[Tõnu Trubetsky]] - [[François Truffaut]] - [[Stanley Tucci]] - [[Tom Tykwer]] == U == [[Kersti Uibo]] - [[Mihkel Ulk]] - [[Riho Unt]] - [[Peeter Urbla]] - [[Zaza Urušadze]] - [[Valter Uusberg]] == V == [[Roger Vadim]] - [[Manfred Vainokivi]] - [[Jaanis Valk]] - [[Priit Valkna]] - [[Gus Van Sant]] - [[Agnès Varda]] - [[Otakar Vávra]] - [[Paul Verhoeven (Hollandi režissöör)]] - [[Paul Verhoeven (Saksa režissöör)]] - [[Toomas Verrev]] - [[Lorenzo Vigas]] - [[Kullar Viimne]] - [[René Vilbre]] - [[Selma Vilhunen]] - [[František Vláčil]] - [[Hardi Volmer]] - [[Margarethe von Trotta]] - [[Václav Vorlíček]] - [[Riho Västrik]] == W == [[Andrzej Wajda]] - [[Olivier Weber]] - [[Orson Welles]] - [[Tom Welling]] - [[Wim Wenders]] - [[Lina Wertmüller]] - [[Forest Whitaker]] - [[Billy Wilder]] - [[Kathrine Windfeld]] - [[Gary Winick]] - [[Henry Winkler]] - [[Michael Winner]] - [[Ed Wood]] - [[Martin Wood]] - [[Joe Wright]] - [[Marcin Wrona]] - [[Juha Wuolijoki]] - [[William Wyler]] == Õ == [[Veiko Õunpuu]] == Ö == *[[Ruben Östlund]] ==X== [[Xu Xingzhi]] ==Y== [[Masashi Yamamoto]] - [[Peter Yates]] [[Kategooria:Filmilavastajad| Filmilavastajate loend]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] k7sqcgttf9q4ijz1z7yqi2yxq9nkzoj 0 17263 7193250 7160805 2026-07-15T07:34:08Z Avjoska 1538 /* T */ 7193250 wikitext text/x-wiki '''Advokaatide loend''' loetleb tuntud isikuid, kes on või on olnud [[advokaat|advokaadid]]. {{tähed}} ==A== *[[Aavo Aadli]] *[[Peter Hersleb Aagaard]] *[[Anton Aan]] *[[Magnus Aarbakke]] *[[Georg Adelheim]] *[[Peeter Ahman]] *[[August Allikmäe]] *[[Toomas Alp]] *[[Eduard Alver]] *[[Elmar Anderson]] *[[Johannes Anderson]] *[[Taavi Annus]] *[[Maire Arm]] *[[Johann Aronson]] *[[Johann Arro (advokaat)|Johann Arro]] *[[Urmas Arumäe]] *[[Kaire Aus]] ==B== *[[Karl August Baars]] *[[Nikolai von Baggehufvudt]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Gerard Batliner]], Liechtensteini jurist ja poliitik (1928–) *[[Artur Frommhold Beek]] *[[René Beermann]] *[[Nasari Belousov]] *[[Heinrich Bergmann]] *[[Eka Beselia]], Gruusia jurist ja poliitik *[[Roman Birkenberg]] *[[Max Bock]] *[[Waldemar Bock]] *[[Alexander von Bodisco (1861–1923)|Alexander von Bodisco]] *[[Merike Borunova]] *[[Boris Brandt]] *[[Siegfried von Bremen]] *[[Arwed Brock]] ==D== *[[Clarence Darrow]] *[[Johann Daugull]] ==E== *[[Osvald Eglit]] *[[Alar Eiche]] *[[Osvald Einer]], Eesti sõjaväelane (kapten) ja advokaat (1889–1962) *[[August Erik]] *[[Hans Erjapea]] *[[Hans Ester]] ==F== *[[Egon Federmann]] *[[Manfred Fiskar]] *[[Marcello Floris]], itaalia jurist, Eesti aukonsul Cagliaris (1970–) *[[Felix Frank]] ==G== *[[Arthur Gabler]] *[[Michael Gallagher]] *[[Erle Stanley Gardner]] *[[Johannes George]] *[[Robert Gernhardt (advokaat)|Robert Gernhardt]] *[[Aleksander Glikman]] *[[Leon Glikman]] *[[Ernst Grau]] *[[Karl Grau]], eesti advokaat *[[Gerhard Greinert]] *[[Martin Grossholm]] *[[Adam Grünbaum]] *[[Karl von Gyldenstubbe]] ==H== *[[Emil Hagemann]] *[[Kristjan Haho]] *[[Konstantin Hallik]] *[[Arnold Harju]] *[[Eduard Hasselblatt (advokaat)|Eduard Hasselblatt]] *[[Oskar Hendrikson]] *[[Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel]] *[[Valdur Hiievald]] *[[Reinhold Hunt]] *[[Gustav Härm]] *[[Tõnis Härm]] *[[Helen Hääl]] *[[Marti Hääl]] ==I== *[[Eugen Irv]] ==J== *[[Alla Jakobson]] *[[Aarne Jaks]] *[[Karl-Arnold Jalakas]] *[[Johan Jans]] *[[Arnold Jaska]] *[[Nora Jassov]] *[[Villem Jauram]] *[[August Jukk]] *[[Artur Jung]] *[[Herbert Jungmann]] *[[Aleksander Jõeäär]] *[[Peeter Jõgi]] *[[Peeter Jänes]] *[[Juhan Järv]] *[[Ernst Jürmann]] *[[Tõnis Jürine]] ==K== *[[Mati Kaalep]] *[[Leonid Kaart]] *[[Viktor Kaasik]] *[[Anton Eduard Kaber]] *[[Helmi Kaber]] *[[Marko Kairjak]] *[[Kaarel Kais]] *[[Tõnis Kalbus]] *[[Kaja Kallas]] *[[Villem Kanarik]] *[[Teodor Kanemägi]] *[[Karl Ferdinand Karlson]] *[[Anto Kasak]] *[[Wulf Kaznelson]] *[[Aleksandr Kerenski]] *[[Paul Keres (advokaat)|Paul Keres]] *[[Aksel Kirsimägi]] *[[August Kitzberg (advokaat)|August Kitzberg]] *[[Vahur Kivistik]] *[[Bernhard Klaarmann]] *[[Voldemar Klaus]] *[[Johannes Klesment]] *[[Edgard Koch]] *[[Kari-Paavo Koch]] *[[Jaan Kokk]] *[[Karl Kondas]] *[[Hans Kongas]] *[[Konrad Kongo]] *[[Evald Konno]] *[[Richard Koolmann]] *[[Veli Kraavi]] *[[Gerhard Kress]] *[[Jaan Kriisa]] *[[Augustin Krooni]] *[[Nikolai Kruuse]] *[[Urmas Kukk]] *[[Olev Kuklase]] *[[Ants Kull]] *[[William Kunstler]], USA advokaat ja kodanikuõiguste eest võitleja (1919–1995) *[[Kustav Kurg]] *[[Juhan Kurvits]] *[[Martin Kutti]] *[[Hugo Kuusner]] *[[Elmar Käige]] *[[Eugen Käärik]] ==L== *[[Ernst Laiv]] *[[Loomet Laja]] *[[Elmar Lani]] *[[Hans Leeman]] *[[Otto Leesment]] *[[Elmar-Aleksander Lehtmets]] *[[Ernst Leithammel]] *[[Aleksei Lelle]] *[[Robert Lemonius]] *[[Peeter Lepik]] *[[Jüri Leppik]] *[[August Leps]] *[[Simon Levin]] *[[Linnar Liivamägi]] *[[Indrek Lillo]] *[[Piret Loone]] *[[Aadu Luberg]] *[[Otto Luck]] *[[Christian Luha]] *[[Sten Luiga]] *[[Mare Lust]] *[[Oskar Lutz]] *[[Uno Lõhmus]] *[[Jaan Lõo]] ==M== *[[Helmut Maandi]] *[[Ilmo Maaroos]] *[[Villem Maasik]] *[[Karin Madisson]] *[[Hilda Maikalu]] *[[Raul Markus]] *[[Paul Martmaa]] *[[Hans Martna]] *[[Mari Matjus]] *[[Alfred Maurer]] *[[Boris Melts]] *[[Oskar Meoma]] *[[Bernhard Methusalem]] *[[Nikolaus Metslov]] *[[Jaanus Mody]] *[[Monika Mägi]] *[[Mari Männiko]] *[[August Mölder (advokaat)|August Mölder]] *[[Johan Müller]] ==N== *[[Karine Nersesjan]] *[[Alfred Nirk]] *[[Eugen von Nottbeck]] *[[Hermann von Nottbeck]] *[[Oliver Nääs]] ==O== *[[August Oksa]] *[[Voldemar Oldekop]] *[[Olli Olesk]] *[[Leonid Olovjanišnikov]] *[[Alfred Osman]] *[[Alma Ostra-Oinas]] *[[Raul Otsa]] *[[Villu Otsmann]] *[[Ernst Ottan]] ==P== *[[Aleksander Pallas]] *[[Sven Papp]] *[[Hans Paris]] *[[Leo Parre]] *[[Franciszek Paschalski]] *[[Sergei Paul]] *[[August Peet]] *[[Pauley Perrette]] *[[Paul Peterson]] *[[Kaido Pihlakas]] *[[Aivar Pilv]] *[[Valter Pint]] *[[Helene Poska-Niinemann]] *[[Jaan Poska (advokaat)|Jaan Poska]] *[[Jüri Poska]] *[[Otto Pukk]] *[[Jaan Putnik]] *[[Martin Puusep]] *[[Johannes Põderson]] *[[Paul Põldra]] *[[Tõnis Päi (advokaat)|Tõnis Päi]] *[[Jüri Pärson]] *[[Maks Päss]] ==R== *[[Jenik Radon]] *[[Jüri Raidla]] *[[Sulev Raudsepp]] *[[Ilmar Rebane]] *[[Eugen Reial]] *[[Jaan Reinbach]] *[[Julius Ridal]] *[[Alexander Riesenkampff (1888–1940)]] *[[Alexander Riesenkampff (1891)]] *[[Nikolai Riesenkampff]] *[[Karlos Rinne]] *[[Helmut Roman]] *[[Eduard Rosenbach]] *[[Friedrich Rosenberg]] *[[Igor Rostorotski]] *[[Erich Rumm]] *[[Nikolai Rõuk]] *[[Jüri Rätsep]] ==S== *[[Vladimir Sadekov]] *[[Robert Sarv]] *[[Vello Saul]] *[[Malka Schliefstein]] *[[Boris Sepp]] *[[Johan Sepp]] *[[Siret Siilbek]] *[[Tarmo Sild (advokaat)|Tarmo Sild]] *[[Eduard Sillasoo]] *[[Mari Ann Simovart]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Hendrik Soo]] *[[Aku Sorainen]] *[[Aleksei Sorokin]] *[[Matthias Stackelberg]] *[[Herman Sumberg]] *[[Arnold Susi]] *[[August Sõrra]] *[[Karl Särgava]] *[[Viktor Särgava (advokaat)|Viktor Särgava]] ==T== *[[Jaan Tallo]] *[[Nikolai Talts]] *[[Üllar Talviste]] *[[Tõnis Tamme]] *[[Aare Tark]] *[[Viktor Tarmas]] *[[Daisy Tauk]] *[[Indrek Teder]] *[[Ivan Terebenin]] *[[Gabriel Terra]] *[[Paul Tirro]] *[[Veera Tolli-Baskin]] *[[Oskar Tolmoff]] *[[Hannes Toodu]] *[[Tõnu Toome]] *[[Hugo Treial]] *[[Jaak Treiman]] *[[Mihhail Trepaškin]] *[[Uido Truija]] *[[Viktor Turkin]] *[[Scott Turow]] *[[Tõnu Tuulas]] *[[Jaan Tõnisson]] ==U== *[[Kaido Uduste]] ==V== *[[Toomas Vaher]] *[[Risto Vahimets]] *[[Annika Vain]] *[[Allan Valk]] *[[Clement Vallandigham]] *[[Hannes Vallikivi]] * [[Jürgen Valter]] *[[Paul Varul]] *[[Simone Veil]] *[[Aleksander Veinberg]] *[[Triinu Vernik]] *[[Roman Viederfeldt]] *[[Väino-Rein Villik]] *[[Albert Vilms]] *[[Eberhard Vogdt]] ==W== *[[Isak Weiner]] *[[Berend von Wetter-Rosenthal]] *[[Mark White]] *[[Matti Wuori]] ==Õ== *[[Leonhard Õsso]] *[[Arnold Õunapuu]] ==Vaata ka== *[[Eesti Advokatuur]] [[Kategooria:Advokaadid| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Õigusteaduse loendid]] dwug6ci0rsop98lieksz79m90zcw7un 5 21796 7193339 7192017 2026-07-15T10:28:27Z KrattBot 579 Robot: 3 teemat (vanem kui 90 päeva) viidud arhiivi ([[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 10]]) 7193339 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Saatkond/Päis}} {{Vikipeedia arutelu:Saatkond/Päis}} {{arhiiv|*[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 1|Arhiiv 1]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 2|Arhiiv 2]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 3|Arhiiv 3]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 4|Arhiiv 4]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 5|Arhiiv 5]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 6|Arhiiv 6]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 7|Arhiiv 7]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 8|Arhiiv 8]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 9|Arhiiv 9]] *[[Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv 10|Arhiiv 10]]}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia arutelu:Saatkond/Arhiiv %(counter)d |algo = old(90d) |counter = 10 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} __TOC__ == Request for comment (global AI policy) == <bdi lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Apologies for writing in English. {{int:Please-translate}} A [[:m:Requests for comment/Artificial intelligence policy|request for comment]] is currently being held to decide on a global AI policy. {{int:Feedback-thanks-title}} [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 26. aprill 2026, kell 03:57 (EEST) </bdi> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Codename Noreste@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30424282". --> == Call for Community Candidates – Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026 == ''Please help us and your community by translating this announcement into your language!'' Dear all, The [[Meta:Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026]] is currently underway. There are 4 seats allocated to community representatives. Community members are invited to nominate themselves as candidates for these seats. These positions will be filled through a vote by the CEE community. '''Eligibility criteria:''' * Candidates must be [[Meta:Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026/Eligibility|eligible voters]]: ** Have a Wikimedia account created before 18 December 2025 ** Have at least 300 edits between 18 December 2025 and 18 June 2026 ** Must not have been blocked between 18 March 2026 and 18 June 2026 * Must have participated in at least 2 of the last 3 [[Meta:Wikimedia CEE Hub/CEE Hub Status Meeting|CEE Hub Advisory Group meetings]] You can check your eligibility using the following tool: https://cee-sc-election.toolforge.org/ '''How to proceed:''' Candidates may nominate themselves or be nominated by others. If nominated by others, the candidate must explicitly accept the nomination before 18 June 2026. The candidate should create their nomination page and submit their candidacy [[Meta:Wikimedia_CEE_Hub_Steering_Committee_Election_2026/Nominations|here]]: Please also inform your communities about the election and encourage participation. Best regards,   Electoral Commission of Wikimedia CEE Hub Steering Committee Election 2026 --[[Meta:Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Meta:Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 13:00 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MHeidarzadeh-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&oldid=30401522". --> == Wiki Loves Eurovision 2026 == <div lang="en" dir="ltr"> [[File:Wiki Loves Eurovision edit-a-thon logo 2026.svg|right|250px]] Hello everyone! You are invited to participate in the "[[meta:Wiki Loves Eurovision 2026|Wiki Loves Eurovision]]" article writing contest, where our goal is to create new Eurovision-related articles in the CEE-language Wikipedia editions and improve existing ones. The contest will take place from May 10 to June 10, 2026, and prizes are available: * 1st prize: a voucher worth €60 * 2nd prize: a voucher worth €50 * 3rd prize: a voucher worth €40 * 4th–10th prize: a voucher worth €30 To participate in the contest and learn more, please visit [[meta:Wiki Loves Eurovision 2026|this link]]. --[[User:MHeidarzadeh-CEEhub|MHeidarzadeh-CEEhub]] ([[User talk:MHeidarzadeh-CEEhub|talk]]) 14:00, 16 May 2026 (UTC) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MHeidarzadeh-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&oldid=30401522". --> == <span lang="en" dir="ltr">Vote now in the 2026 U4C election</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> Eligible voters are asked to participate in the 2026 [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] election. More information–including an eligibility check, voting process information, candidate information, and a link to the vote–are available on Meta at the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Election/2026|2026 Election information page]]. The vote closes on 2 June 2026 at [https://zonestamp.toolforge.org/1780358400 00:00 UTC]. Please vote if your account is eligible. Results will be available by 14 June 2026. -- In cooperation with the U4C,<section end="announcement-content" /> </div> [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 27. mai 2026, kell 20:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860". --> == RFC about AI-generated content in Wikimedia Commons == <bdi lang="en" dir="ltr">Apologies for writing in English, please help translate this message to your language. You are invited to participate in a [[c:Commons:Requests for comment/Policy update for AI content|request for comment on Wikimedia Commons about a policy update for AI content]]. This may affect files that are uploaded to Wikimedia Commons for use on this project. Thank you. [[m:User:Codename Noreste|Codename Noreste]] ([[m:User talk:Codename Noreste|arutelu]])</bdi> 23. juuni 2026, kell 20:11 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Codename Noreste@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=30513860". --> == <span lang="en" dir="ltr">Deployment of Legal and Safety Contacts Link in the Footer of Your Wiki</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="Message"/> '''Legal & Safety Contacts''' Hello community, the Wikimedia Foundation has provided a [[wmf:Special:MyLanguage/Legal:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contact Information|single legal and safety contact page]], to be linked in the footer of your wiki, to ensure access to accurate legal information. This is a regulatory requirement. We have already rolled out links to English, German, Italian, Spanish and other wikis and we will deploy to your wiki soon. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_Legal_and_Safety_Contacts_FAQ|Please read more on the project page]] and leave any comments in this thread or on the [[m:Special:MyLanguage/Talk:Wikimedia Foundation Legal and Safety Contacts FAQ|talk page]]. <section end="Message"/> </div> -- [[User:Sannita (WMF)|User:Sannita (WMF)]] ([[User talk:Sannita (WMF)|talk]]) 25. juuni 2026, kell 16:29 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Sannita (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Sannita_(WMF)/Mass_sending_test&oldid=30731267". --> k4n6xkvvp7r164sl70r5mdoxzdb3h5j 0 23230 7193265 7190690 2026-07-15T08:28:14Z Velirand 67997 7193265 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' ([[29. oktoober]] [[1939]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli eesti kiriku- ja kultuuriloolane''.'' == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–... Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjanduspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – [[Maarja medal]] *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] ryy6r27gofly1nivycmc3w6ncrfbuae 7193266 7193265 2026-07-15T08:29:11Z Velirand 67997 + kategooria 7193266 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' ([[29. oktoober]] [[1939]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli eesti kiriku- ja kultuuriloolane''.'' == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–... Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjanduspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – [[Maarja medal]] *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] sydevot3apg7ztwojbzohnd12yzg9er 7193274 7193266 2026-07-15T08:37:42Z ~2026-39672-10 233474 /* Teenistus vaimulikuna */ 7193274 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' ([[29. oktoober]] [[1939]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli eesti kiriku- ja kultuuriloolane''.'' == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–2026 Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjanduspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – [[Maarja medal]] *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] gbu3rzpu3ujsfcdqkh0oeof9at6lnyl 7193285 7193274 2026-07-15T08:52:18Z ~2026-39672-10 233474 /* Tunnustus */ 7193285 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' ([[29. oktoober]] [[1939]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli eesti kiriku- ja kultuuriloolane''.'' == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–2026 Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukiri ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1989 – EELK aukiri *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjastuspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia *2004 – EELK aukiri ja kuldristi kandmise õigus *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – EELK Teeneteristi II järk *2006 – [[Maarja medal]] *2008 – Tallinna Jaani koguduse tänumärk *2009 – Kultuuriministeeriumi tänukiri ja preemia kristlike väärtuste, kultuuri ja ühiskonnaelu lahtimõtestamise eest *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] lqj8bhwihuzo91ks9yu86ae6mhwfedu 7193286 7193285 2026-07-15T08:54:59Z ~2026-39672-10 233474 /* Tunnustus */ 7193286 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' ([[29. oktoober]] [[1939]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli eesti kiriku- ja kultuuriloolane''.'' == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–2026 Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukiri ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest)<ref>https://eelk.ee/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/</ref> *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1989 – EELK aukiri *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjastuspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia *2004 – EELK aukiri ja kuldristi kandmise õigus *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – EELK Teeneteristi II järk *2006 – [[Maarja medal]] *2008 – Tallinna Jaani koguduse tänumärk *2009 – Kultuuriministeeriumi tänukiri ja preemia kristlike väärtuste, kultuuri ja ühiskonnaelu lahtimõtestamise eest *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] hmzf4fb2bxceb2wp3j5kcaioe1ez83p 7193288 7193286 2026-07-15T08:57:09Z ~2026-39672-10 233474 /* Tunnustus */ 7193288 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' ([[29. oktoober]] [[1939]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli eesti kiriku- ja kultuuriloolane''.'' == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–2026 Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukiri ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest)<ref>https://eelk.ee/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/</ref> *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1989 – EELK aukiri *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjastuspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia Oskar (aasta parimale kaasautorile) *2004 – EELK aukiri ja kuldristi kandmise õigus *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – EELK Teeneteristi II järk *2006 – [[Maarja medal]] *2008 – Tallinna Jaani koguduse tänumärk *2009 – Kultuuriministeeriumi tänukiri ja preemia kristlike väärtuste, kultuuri ja ühiskonnaelu lahtimõtestamise eest *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 6z1anrvrezbudbz5w1oepcqipxonsye 7193295 7193288 2026-07-15T09:10:01Z Avjoska 1538 /* Välislingid */ 7193295 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' ([[29. oktoober]] [[1939]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli eesti kiriku- ja kultuuriloolane''.'' == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–2026 Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukiri ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest)<ref>https://eelk.ee/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/</ref> *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1989 – EELK aukiri *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjastuspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia Oskar (aasta parimale kaasautorile) *2004 – EELK aukiri ja kuldristi kandmise õigus *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – EELK Teeneteristi II järk *2006 – [[Maarja medal]] *2008 – Tallinna Jaani koguduse tänumärk *2009 – Kultuuriministeeriumi tänukiri ja preemia kristlike väärtuste, kultuuri ja ühiskonnaelu lahtimõtestamise eest *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] gcgnd265n89nhcjq7xhuzzrrv34wsyl 7193302 7193295 2026-07-15T09:24:31Z Velirand 67997 7193302 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' ([[29. oktoober]] [[1939]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli eesti kiriku- ja kultuuriloolane ning luterlik vaimulik. == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–2026 Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukiri ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest)<ref>https://eelk.ee/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/</ref> *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1989 – EELK aukiri *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjastuspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia Oskar (aasta parimale kaasautorile) *2004 – EELK aukiri ja kuldristi kandmise õigus *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – EELK Teeneteristi II järk *2006 – [[Maarja medal]] *2008 – Tallinna Jaani koguduse tänumärk *2009 – Kultuuriministeeriumi tänukiri ja preemia kristlike väärtuste, kultuuri ja ühiskonnaelu lahtimõtestamise eest *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 349gigu8lnqe5p0n0mb1y7m1y3qyjf5 7193318 7193302 2026-07-15T09:59:59Z Velirand 67997 7193318 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' ([[29. oktoober]] [[1939]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–2026 Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukiri ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest)<ref>https://eelk.ee/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/</ref> *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1989 – EELK aukiri *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjastuspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia Oskar (aasta parimale kaasautorile) *2004 – EELK aukiri ja kuldristi kandmise õigus *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – EELK Teeneteristi II järk *2006 – [[Maarja medal]] *2008 – Tallinna Jaani koguduse tänumärk *2009 – Kultuuriministeeriumi tänukiri ja preemia kristlike väärtuste, kultuuri ja ühiskonnaelu lahtimõtestamise eest *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 95ol3huthdybqp1ypjxpxeszdte4wql 7193329 7193318 2026-07-15T10:08:00Z Velirand 67997 7193329 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2012}} [[Pilt:Toomas Paul vaimulik 99.jpg|pisi|Toomas Paul 1999. aastal]] '''Toomas Paul''' ([[29. oktoober]] [[1939]] – [[15. juuli]] [[2026]]) oli eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane. == Elulugu == Toomas Paul on sündinud [[EELK]] [[vaimulik]]u [[Arved Paul]]i peres. === Haridus === Ta alustas õpinguid [[Kursi algkool]]is. Aastatel 1954–1957 õppis ta [[Tartu Ehitustehnikum]]is ja 1957–1958 [[Tallinna Polütehnikum]]is. 1960–1964 õppis ta [[EELK]] [[Usuteaduse Kõrgem Katsekomisjon|Usuteaduse Kõrgemas Katsekomisjonis]]. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] õpetajaks [[20. detsember|20. detsembril]] [[1961]]. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö "Iustificatio sola gratia Jeesuse tähendamissõnades" ning 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is teoloogiateemalise doktoritöö "Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa". 1994. aastal sai ta [[Durhami Ülikool]]ist [[Inglismaa]]l ''Doctor of Divinity h.c.'' kraadi inglise ja saksa keeles avaldatud teadustööde ning oikumeenilise tegevuse eest. ===Teenistus vaimulikuna=== *1960–1968 [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja; [[Martna Püha Martini kogudus]]e ja [[Lihula Eliisabeti kogudus]]e hooldajaõpetaja *1968–1986 [[Valjala Martini kogudus]]e õpetaja; [[Püha Jakobi kogudus]]e, [[Mustjala Anna kogudus]]e, [[Karja Katariina kogudus]]e ja [[Saaremaa Jaani kogudus]]e hooldajaõpetaja *1986–2004 [[Tallinna Jaani kogudus]]e õpetaja *1992–1995 [[Tallinna saksa kogudus]]e õpetaja *[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i [[Sutlepa kabel]]i õpetaja *2005–2026 Tallinna Jaani koguduse korraline külalisõpetaja ===Töö õppejõuna=== *1974–1981 [[EELK]] [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudi]] õppeülesannete täitja *1986–1992 EELK Usuteaduse Instituudi Uue Testamendi professor *1992–1996 [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna Uue Testamendi õppetooli professor *1996–2000 [[Eesti Muusikaakadeemia]] kirikuloo professor *2005–2010 [[Akadeemia Nord]] kultuurifilosoofia ja kirjanduse õppetooli erakorraline professor Tema ja [[Anne Kull (teoloog)|Anne Kulli]] juhendamisel kaitses [[Peeter Roosimaa]] 2004. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonnas doktoritöö "Uue Testamendi eestikeelsetest tõlgetest ja tõlkimist toetavatest [p.o. toetavast] eksegeesist". == Looming == === Tõlked === *"Uus Testament 1715". Uue Testamendi saksakeelse eessõna, [[tõlge]] ja kommentaarid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2004 *"Uus Testament ja psalmid ehk Vana Testamendi laulud". EELK Konsistoorium, 1989 ja 1990 *[[Rudolf Bultmann]]. "Mis mõtet on kõnelda Jumalast?" – Akadeemia 12/1996, lk 2510–2521 === Raamatud === *Paradokside paraad : Toomas Pauli kirjutised Maalehes 2017–2023. Ilmamaa, 2024. ISBN 9789985779392 *Usalda ennast: Ilmamaa 2015. ISBN: 9789985775677 (Uku Masingu ja Toomas Pauli kirjavahetus 1962–1985) *Teispool vaikust: Mõned hommikused meditatsioonid. Johannes Esto Ühing 2012. *Arm ja aare : 7x7 hommikupalvust. Johannes Esto Ühing 2011. **2. trükk: Johannes Esto Ühing 2012. *Totrus ja tähendus : mõrkjaid mõlgutusi. Tuum, 2010. ISBN 9789949901456 *Uskmatu Tooma lugu. Kultuurileht, 2009. ISBN 9789949428441 *Seitse sabasulge : katse kirjeldada inimeselooma. Pilgrim, 2009. ISBN 9789949900640 *Pastišš ja popurrii : ilmavaatlusi. Oomen, [[2007]]. ISBN 9789985972557 *Haihtunud hingede aeg : mõtisklusi Maalehes 2000–2006. Maalehe Raamat, [[2006]]. ISBN 9985-64-331-3 *Kontide kasulikkus : artikleid ja arvustusi aastatest 1996–2005. Sirp, [[2006]]. ISBN 9985-9505-4-2 *Kirik keset küla. Ilmamaa, [[2003]]. ISBN 9985-77-075-7 **2. trükk: Ilmamaa, [[2005]]. ISBN 9985-77-170-2 *Põuapäikese paistel: etüüde. Kunst, [[2002]]. ISBN 5-89920-311-0 *Eesti piiblitõlke ajalugu: esimestest katsetest kuni 1999. aastani. Emakeele Selts, [[1999]]. ISBN 9985-9007-6-6 *Sinu tahtmine sündigu. Logos, [[1997]]. ISBN 9985-806-53-0 Mitmed kordustrükid, **2. trükk: Logos, [[1998]]. ISBN 9985-806-74-3 *Maise matka poolel teel : leeriõpik täiskasvanutele. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond [[1996]]) ISBN 9985-60-201-3. Mitmed kordustrükid. **2. trükk (Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, [[2000]]) ISBN 9985-879-08-2 *Kusagilt kumab valgust : postill. Logos, [[1995]]. ISBN 9985-806-32-8 *Ta tuli omade juurde : jõulumõtisklusi. (Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastus- ja pressiosakond [[1994]]) ISBN 9985-60-100-9 *Die Geschichte der estnischen Bibelübersetzung I Teil (XVI-XIX Jahrhundert). Tartu Ülikooli Kirjastus, [[1994]] == Tunnustus == *1989 – [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i aukiri ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest)<ref>https://eelk.ee/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/</ref> *1989 – [[Kupar (kirjastus)|Kupra]] tõlkepreemia ([[Uus Testament|Uue Testamendi]] tõlke eest) *1989 – EELK aukiri *1992 – [[Sirp (ajaleht)|Sirbi]] aastapreemia *1995 – [[B. G. Forseliuse Selts]]i [[Suur Ignatsi Jaagu medal]] (pedagoogika ajaloo uurimise eest) *1996 – [[EELK]] kirjastuspreemia (täiskasvanute leeriõpiku eest) *1997 – Sirbi aastapreemia *1997 – [[Tallinna teenetemärk]] *1998 – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|930}}</ref> *2001 – [[Maaleht|Maalehe]] aastapreemia Oskar (aasta parimale kaasautorile) *2004 – EELK aukiri ja kuldristi kandmise õigus *2004 – [[Ivar Ivaski Mälestusfond|Ivar Ivaski Mälestusfondi]] stipendium ("Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamatu ”Kirik keset küla” eest) *2005 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1747}}</ref> *2006 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] *2006 – EELK Teeneteristi II järk *2006 – [[Maarja medal]] *2008 – Tallinna Jaani koguduse tänumärk *2009 – Kultuuriministeeriumi tänukiri ja preemia kristlike väärtuste, kultuuri ja ühiskonnaelu lahtimõtestamise eest *2011 – [[Aadu Luukase missioonipreemia]] (annetas selle 32&#160;000 euro suuruse preemia [[Tallinna diakooniahaigla]] hospiitsosakonnale)<ref>[http://uudised.err.ee/?06245380 Toomas Paul annetas diakooniahaiglale 32 000 eurot] ERR uudised, 7. veebruar 2012</ref> *2014 – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> *2014 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee "Aus vale, vale ausus", ilmus Maalehes 2013) *2021 – EELK titulaarpraost ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[[Külli-Riin Tigasson]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/62461774 Toomas Paul: missioonipreemia pidanuks minema minu naisele.] – Eesti Päevaleht, 30. november 2011 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20081219.1.26 Tulevik ei sõltu kuigivõrd meist endist.] – Õpetajate Leht, 19. detsember 2008 *[[Tiia Penjam]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht20060915.1.6 Teoloogi ülesanne on olla kriitiline.] – Õpetajate Leht, 15. september 2006 {{JÄRJESTA:Paul, Toomas}} [[Kategooria:Lihula Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustjala Anna koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Karja Katariina koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna praostid]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Emakeele Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2026]] khkd5e3938w5rnwj38gjagw5ud798ew 0 24926 7193381 7187122 2026-07-15T11:45:23Z Avjoska 1538 /* Gh */ 7193381 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (G)''' ''See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab G-tähega. ==G== *[[Gina G]], Austraalia laulja *[[Tony G]], leedu päritolu Austraalia pokkerimängija (1973–) ==Ga== ''Vaata [[Biograafiad (Ga)]]'' ==Gb== *[[Laurent Gbagbo]], Elevandiluuranniku poliitik (1945–) *[[Jean-Philippe Gbamin]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1995–) *[[Leymah Gbowee]], Aafrika rahuaktivist (1972–) ==Gd== *[[Jacek Gdański]], poola maletaja (1970–) *[[Przemysław Gdański]], poola pankur ja maletegelane (1967–) ==Ge== ''Vaata [[Biograafiad (Ge)]]'' ==Gh== *[[Ehsan Ghaem-Maghami]], iraani maletaja (1982–) *[[Matt Ghaffari]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1961–) *[[Ashraf Ghanī]], Afganistani poliitik (1949–) *[[Masud Gharahkhani]], Iraani päritolu Norra poliitik (1982–) *[[Jaouad Gharib]], Maroko kergejõustiklane (1972–) *[[Kazem Gharibabadi]], Iraani diplomaat ja õigusekspert (1974–) *[[Abū Hāmid al-Ghazālī]], pärsia päritolu teoloog, filosoof, jurist ja müstik (1058–1111) *[[Mohamed Ould Ghazouani]], Mauritaania poliitik (1956–) *[[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja (1995–) *[[Bianca Ghelber]], Rumeenia vasaraheitja (1990–) *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]], Rumeenia partei- ja riigitegelane (1901–1965) *[[Pierre Ghestem]], prantsuse kabetaja ja bridžimängija (1922–2000) *[[Dori Ghezzi]], itaalia laulja (1946–) *[[Azim Gheychisaz]], Iraani alpinist (1981–) *[[Dimitrie Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897) *[[Ion Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897) *[[Mihai Ghimpu]], Moldova poliitik (1951–) *[[Luca Ghiotto]], itaalia võidusõitja (1995–) *[[Aryan Gholami]], iraani maletaja (2001–) *[[Germán Gholami]], Eesti hispaania ooperilaulja (tenor) (1985–) *[[Rituparno Ghosh]], India filmirežissöör (1963–2013) *[[Ghostface Killah]], ameerika räppar (1970–) *[[Faouzi Ghoulam]], Alžeeria jalgpallur (1991–) ==Gi== *[[Gia Long]], Annami keiser (1762–1820) *[[Riccardo Giacconi]], itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide astrofüüsik (1931–2018) *[[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja (2000–) *[[Bruno Giacometti]], Šveitsi arhitekt (1907–2012) *[[Pablo Giacopelli]], tennisetreener (1972–) *[[Ivar Giaever]], norra füüsik (1929–) *[[Paul Giamatti]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1967–) *[[Alejandro Giammattei]], Guatemala poliitik (1956–) *[[Stylianós Giannakópoulos]], kreeka jalgpallur (1974–) *[[Alessandro Giardelli]], itaalia piloot (2002–) *[[Erast Giatsintov]], Tallinna linnapea (1859–1910) *[[Robin Gibb]], Briti laulja (1949–2012) *[[Edward Gibbon]], inglise ajaloolane (1737–1794) *[[Brian Gibbons]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) *[[Orlando Gibbons]], inglise organist ja helilooja (1583–1625) *[[Kieran Gibbs]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Giuseppe Gibilisco]], itaalia teivashüppaja (1979–) *[[Edgar Gibson]], Gloucesteri piiskop (1848–1924) *[[Guy Gibson]], Briti lennuväelane (1918–1944) *[[Khalil Gibran]], Liibanoni päritolu araabia- ja ingliskeelne ameerika kirjanik (1883–1931) *[[Ben Gibson]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Devin Gibson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1989–) *[[Eleanor J. Gibson]], Ameerika psühholoog (1910–2002) *[[Mel Gibson]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -režissöör (1956–) *[[Anthony Giddens]], Briti sotsioloog (1938–) *[[André Gide]], prantsuse kirjanik (1869–1951) *[[Gideon]], usumees *[[Letesenbet Gidey]], Etioopia pikamaajooksja (1988–) *[[Jerzy Giedroyc]], poola kirjastaja, publitsist ja poliitaktivist (1906–2000) *[[Kurt Gielov]], Eesti vaimulik Austraalias (1895–1957) *[[Kristin Gierisch]], saksa kolmikhüppaja (1990–) *[[Alexei Giers]], rootsi päritolu Venemaa riigitegelane (1871—1958) *[[Ferdinand Giese]], Eesti keemik (1781–1821) *[[Tiedemann Giese]], Chełmno ja Ermlandi piiskop (1480–1550) *[[Stefanie Giesinger]], saksa modell (1996–) *[[Henri Giffard]], prantsuse insener ja dirižaabliehitaja (1825–1882) *[[Gabrielle Giffords]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja relvakontrolli aktivist (1970–) *[[Hansruedi Giger]], Šveitsi kunstnik (1940–2014) *[[Ryan Giggs]], Walesi jalgpallur (1973–) *[[Beniamino Gigli]], itaalia tenor (1890–1957) *[[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Jean-Sébastien Giguère]], endine Kanada jäähokimängija (1977–) *[[Ion Gigurtu]], Rumeenia poliitik (1886–1959) *[[Geurt Gijssen]], hollandi malekohtunik (1934–) *[[Bryan Gil]], hispaania jalgpallur (2001–) *[[Julián Gil]], Argentina näitleja ja modell (1970–) *[[Alberto Gilardino]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Nika Gilauri]], Gruusia poliitik (1975–) *[[Bradford L. Gilbert]], Ameerika Ühendriiide arhitekt (1853–1911) *[[Cass Gilbert]], USA arhitekt (1859–1934) *[[Daniel Gilbert]], USA sotsiaalpsühholoog (1957–) *[[David Gilbert]], inglise elukutseline snuukrimängija (1981–) *[[Elizabeth Gilbert]], USA kirjanik (1969–) *[[Grove Karl Gilbert]], ameerika geoloog (1843–1918) *[[Jean Gilbert]], Saksa helilooja ja dirigent (1879–1942) *[[Margaret Gilbert]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1942–) *[[Scott Gilbert]], Ameerika Ühendriikide arengubioloog (1949–) *[[William S. Gilbert]], inglise luuletaja, näitekirjanik, libretist, illustraator ja produtsent (1836–1911) *[[Astrud Gilberto]], Brasiilia laulja (1940–2023) *[[Mati Gilden]], eesti jalgpallur (1942–2014) *[[Berend Gildenmann]], eesti koolmeister, kirjanik ja trükkal (1822–1884) *[[Emil Gilels]], Nõukogude Liidu pianist ja muusikapedagoog (1916–1985) *[[Alain Giletti]], Prantsusmaa iluuisutaja (1939–) *[[Gilgameš]], sumeri linna Uruki valitseja ja eeposekangelane (27. sajand eKr) *[[Stefano Giliati]], itaalia jäähokimängija (1987–) *[[Vladimir Giljarovski]], vene kirjanik, ajakirjanik ja koduloolane (1855–1935) *[[Ian Gillan]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1945–) *[[Yousaf Raza Gillani]], Pakistani poliitik (1952–) *[[Julia Gillard]], Austraalia poliitik (1961–) *[[Dizzy Gillespie]], Ameerika Ühendriikide džässtrompetimängija, -helilooja ja laulja (1917–1993) *[[King Camp Gillette]], Ameerika Ühendriikide leiutaja (1855–1932) *[[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur (1963–) *[[Elizabeth Gillies]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1993–) *[[Jon Gillies]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Kirsten Gillibrand]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1966–) *[[Carol Gilligan]], ameerika psühholoog (1936–) *[[Lyman Gilmore‎]], Ameerika Ühendriikide leidur ja lennunduspioneer (1874–1951) *[[Peter Gilmore]], Briti filminäitleja (1931–2013) *[[David Gilmour]], Briti muusik (1946–) *[[John Gilmour]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Gotthard Gilsen]], Saaremaa stiftifoogt 1530–1534 *[[Étienne Gilson]], prantsuse filosoof ja ajaloolane (1884–1978) *[[Johann Werner Gilzebach]], Eesti vaimulik ja Saaremaa superintendent (1757–1814) *[[Samuel Christoph Gottlieb Gilzebach]], Eesti vaimulik (1788–1839) *[[Clarence Gilyard]], Ameerika Ühendriikide näitleja, teatripedagoog ja kirjanik (1955–2022) *[[Alberto Ginastera]], Argentina helilooja (1916–1983) *[[Newt Gingrich]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1943–) *[[Greg Ginn]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide muusik ja laulja (1954–) *[[Jaap van Ginneken]], hollandi psühholoog ja meediauurija (1943–) *[[Allen Ginsberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1926–1997) *[[Ruth Bader Ginsburg]], Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kohtunik, naisõiguslane ja inimõigusaktivist (1933–2020) *[[Semjon Ginsburg]], Eesti kontrabassimängija (1930–) *[[Carlo Ginzburg]], juudi päritolu Itaalia ajaloolane (1939–2026) *[[Natalia Ginzburg]], Itaalia kirjanik, tõlkija ja poliitik (1916–1991) *[[Vitali Ginzburg]], Vene juudi füüsik (1916–2009) *[[Carri Ginter]], eesti jurist ja õigusteadlane (1978–) *[[Jaan Ginter]], eesti õigusteadlane (1956–) *[[Jüri Ginter]], eesti sotsioloog (1954–) *[[Matthias Ginter]], saksa jalgpallur (1994–) *[[Giovanni Giolitti]], itaalia riigitegelane, korduvalt peaminister (1842–1928) *[[Mark Giordano]], Kanada jäähokimängija (1983–) *[[Paolo Giordano]], itaalia kirjanik (1982–) *[[Giorgi Giorgadze]], gruusia maletegelane ja maletaja (1964–) *[[Giancarlo Giorgetti]], Itaalia poliitik (1966–) *[[Roberto Giorgetti]], San Marino poliitik (1962–) *[[Giorgione]], itaalia kunstnik (1477–1510) *[[Loúkas Giórkas]], kreeka laulja (1986–) *[[Giotto di Bondone]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1267–1337) *[[Antonio Giovinazzi]], itaalia vormelisõitja (1993–) *[[Jost Gippert]], saksa keeleteadlane (1956–) *[[Aivars Ģipslis]], läti maletaja, ajakirjanik ja maletreener (1937–2000) *[[Carla Giraldo]], Colombia näitleja, laulja ja modell (1986–) *[[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[William Girard]], Tallinna kaupmees (1874–1919) *[[Arthur Girard de Soucanton]], ettevõtja (1813–1884) *[[Johann Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja (1785–1868) *[[John Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja ja mõisnik (1826–1896) *[[Marc Girardelli]], Luksemburgi mäesuusataja (1963–) *[[Herbert Girardet]], saksa publitsist ja keskkonnakaitsja (1943–) *[[Robert Girardi]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (1961–) *[[François Girardon]], prantsuse skulptor (1628–1715) *[[Annie Girardot]], prantsuse näitleja (1931–2011) *[[Hubert Giraud]], prantsuse helilooja ja laulusõnade autor (1920–2016) *[[Bernard Giraudeau]], prantsuse filminäitleja ja lavastaja (1947–2010) *[[Jean Giraudoux]], prantsuse kirjanik ja diplomaat (1882–1944) *[[Sandis Ģirģens]], Läti jurist ja poliitik (1980–) *[[Erich Girgensohn]], Eesti arst (1878–1940) *[[Heinrich Otto Reinhold Girgensohn]] (1825–1888), Liivimaa vaimulik *[[Hermann Girgensohn]], Eesti vaimulik (1867–1922) *[[Julius Leo Immanuel Girgensohn]], Eesti vaimulik (1836–1911) *[[Karl Girgensohn]], Eesti teoloog (1875–1925) *[[Otto Christoph Heinrich Girgensohn]], Läti ja Eesti vaimulik (1796–1869) *[[Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn]], Eesti vaimulik (1827–1886) *[[Thomas Girgensohn|Paul Julius Thomas Girgensohn]] (1851–1914), baltisaksa vaimulik ja pedagoog *[[Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn]], Eesti vaimulik (1835–1902) *[[Zemgus Girgensons]], läti jäähokimängija (1994–) *[[Anish Giri]], Venemaa/Hollandi maletaja (1994–) *[[Igor Girkin]], Venemaa sõjaväeluure agent (1970–) *[[Julie Girling]], Suurbritannia poliitik (1956–) *[[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja (2000–) *[[Girma Yohannis Iyasu]], Etioopia trooninõudleja (1961–) *[[Olivier Giroud]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–) *[[Nikolai Girs]], Venemaa poliitik ja diplomaat (1820–1895) *[[Antonio Gisbert]], hispaania kunstnik (1834–1901) *[[Valéry Giscard d'Estaing]], prantsuse poliitik, 1974–1981 Prantsusmaa president (1926–2020) *[[Gisela (Franz Joseph I tütar)|Gisela]], Austria ertshertsoginna (1856–1932) *[[Gisela (laulja)|Gisela]], katalaani laulja (1979–) *[[Lillian Gish]], Ameerika näitleja, lavastaja ja kirjanik (1893–1993) *[[Lisa Gisler]], Šveitsi jääkeeglimängija (1994–) *[[Gísli Guðjónsson]], islandi psühholoog (1947–) *[[Antoine Gizenga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1925–2019) *[[Ivri Gitlis]], Iisraeli viiuldaja (1922–2020) *[[Giorgetto Giugiaro]], itaalia autodisainer (1938–) *[[Rudy Giuliani]], USA jurist, ärimees ja poliitik (1944–) *[[Giuseppe (Parma)|Giuseppe]], nominaalne Parma hertsog (1875–1950) *[[Vincenzo Giustiniani]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1516–1582) *[[Shay Given]], Iirimaa jalgpallur (1976–) *[[Hubert de Givenchy]], prantsuse moelooja (1927–2018) ==Gj== *[[Anne Cathrine Gjærde]], norra tehnikateadlane *[[Nikolaj Gjaurov]], bulgaaria ooperilaulja (1929–2004) *[[Ola Gjeilo]], norra helilooja ja pianist (1978–) *[[Karl Gjellerup]], taani kirjanik (1857–1919) *[[Anne Helene Gjelstad]], norra fotograaf (1956–) *[[Tord Asle Gjerdalen]], norra murdmaasuusataja (1983–) *[[Skënder Gjinushi]], Albaania poliitik (1949–) *[[Ella Gjømle]], norra suusataja (1979–) *[[Etilda Gjonaj]], Albaania poliitik ja jurist (1981–) *[[Lina Gjortšeska]], Makedoonia tennisist (1994–) ==Gk== *[[Theofánis Gkékas]], kreeka jalgpallur (1980–) *[[Faídon Gkizíkis]], Kreeka poliitik (1917–1999) *[[Giánnis Gkoúmas]], kreeka jalgpallur (1975–) ==Gl== *[[Vahur Glaase]], Eesti jurist ja poliitik (1960–) *[[Kazimierz Glabisz]], Poola sõjaväelane ja sporditegelane (1893–1981) *[[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur (1982–) *[[Fjodor Gladkov]], nõukogude vene kirjanik (1883–1958) *[[William Ewart Gladstone]], Suurbritannia poliitik (1809–1898) *[[Malcolm Gladwell]], ajakirjanik (1963–) *[[Martina Glagow]], saksa laskesuusataja (1979–) *[[Christian Jacob Glanström]], Eesti vaimulik (1752–1825) *[[David Gottlieb Glanström]], Eesti vaimulik (1744–1824) *[[Jonas Glanström]], Eesti vaimulik (1704–1762) *[[Johann Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1742–1820) *[[Paul August Ferdinand Glanström]], Eesti vaimulik (1788–1829) *[[Theodor Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1784–1850) *[[Ranulph Glanville]], inglise arhitekt (1946–2014) *[[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp]], vene sõjaväelane (1882–1951) *[[Donald Glaser]], USA füüsik ja neurobioloog (1926–2013) *[[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija (1999–) *[[Philip Glass]], USA helilooja (1937–) *[[Viivi Glass]], eesti ajaloolane (1944–) *[[Nikki Glaser]], Ameerika Ühendriikide püstijalakoomik ja näitleja (1984–) *[[Florizel Glasspole]] *[[Aleksandr Glazunov]] (1865–1936), vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent *[[Roy Glauber]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik (1925–2018) *[[Hans Glaubitz]], Hollandi diplomaat *[[Glaukon]], Sokratese lähikondlane (5.–4. sajand eKr) *[[Sunčana Glavak]], Horvaatia poliitik (1968–) *[[Ruxanda Glavan]], Moldova poliitik (1980–) *[[Thomas Glavinic]], Austria kirjanik (1972–) *[[Carlyle Glean]], Grenada poliitik ja pedagoog (1932–2021) *[[Henry Gleason]], ameerika botaanik ja ökoloog (1882–1975) *[[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja (1987–) *[[Elena Glebova]], Eesti iluuisutaja (1989–) *[[Alexander von Glehn]], Eesti mõisnik (1804–1839) *[[Nikolai von Glehn]], Eesti mõisnik *[[Peter von Glehn]], baltisaksa päritolu vene botaanik (1835–1876) *[[James Gleick]], ameerika teaduskirjanik ja teadusajaloolane (1954–) *[[Georgie Glen]], Briti näitleja (1956–) *[[John Glen (režissöör)|John Glen]], Briti filmirežissöör ja monteerija (1932–) *[[John Glenn]], USA astronaut ja poliitik (1921–2016) *[[Evelyn Glennie]], šoti löökpillimängija (1965–) *[[Hilda Gleser]], eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (1893–1932) *[[Lev Glezer]], NSV Liidu kabetaja (1905–1998) *[[Manólis Glézos]], Kreeka poliitik ja ajakirjanik (1922–2020) *[[Charles Gleyre]], Šveitsi kunstnik (1806–1874) *[[Svetozar Gligorić]], Serbia maletaja (1923–2012) *[[Kiro Gligorov]], Makedoonia poliitik (1917–2012) *[[Kamil Glik]], poola jalgpallur (1988–) *[[Abram Glikman]], Eesti arst (1897–1994) *[[Aleksander Glikman]], Eesti advokaat (1929–) *[[Leon Glikman]], Eesti advokaat *[[Rosa Glikman]], eesti arst (1896–1994) *[[Erast Gliner]], vene kosmoloog (1923–2021) *[[Dmitri Glinka]], Venemaa riigitegelane (1749–1808) *[[Mihhail Glinka]], vene helilooja (1804–1857) *[[Piotr Gliński]], Poola poliitik ja ühiskonnateadlane (1954–) *[[Gaston Glock]], Austria insener ja ettevõtja (1929–2023) *[[Timo Glock]], saksa Vormel 1 sõitja (1982–) *[[Ernst Friedrich Glocker]], saksa mineraloog, geoloog ja paleontoloog (1793–1858) *[[Constantin Wilhelm Lambert Gloger]], saksa zooloog ja ornitoloog (1803–1863) *[[Crispin Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Danny Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–) *[[Victor Glover]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1976–) *[[Christoph Willibald Gluck]], saksa helilooja (1714–1787) *[[André Glucksmann]], juudi päritolu Prantsuse filosoof, politoloog ja esseist (1937–2015) *[[Jakob Vang Glud]], taani maletaja (1988–) *[[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (1935–2026) *[[Galina Gluhhova]], udmurdi folklorist (1965–) *[[Dmitri Gluhhovski]], vene kirjanik ja ajakirjanik (1979–) *[[Valentõn Gluško]], ukraina ja Nõukogude Liidu raketi- ja kosmosetehnikakonstruktor (1908–1989) *[[Ljudmilla Gluškovskaja]], Eesti ajakirjanik (1937–2023) *[[Semen Gluzman]], ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (1946–2026) *[[Karl Fromhold Glöckner]], Eesti vaimulik (1768–1822) *[[Samuel Benjamin Glöckner]], Eesti vaimulik (1730–1773) *[[Anders Gløersen]], Norra murdmaasuusataja (1986–) *[[Curt Albert Glück]], Eesti vaimulik (1911–1961) *[[Ernst Glück]], baltisaksa haritlane ja piibli läti keelde tõlkija (1654–1705) *[[Louise Glück]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (1943–2023) ==Gn== *[[Paul Gnadeberg]], eesti veemootorisportlane (1935–1981) *[[Jaan Gnadenteich]], eesti vaimulik (1904–1968) *[[Oskar Gnadenteich]], eesti vaimulik (1911–2007) *[[Uwe Gnadenteich]], eesti ajakirjanik *[[Faure Gnassingbé]], Togo poliitik (1966–) *[[Boriss Gnedenko]], ukraina päritolu matemaatik (1912–1995) *[[Kazimieras Gnedojus]], leedu jalgpallur (1986–) *[[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur (1999–) ==Go== ''Vaata [[Biograafiad (Go)]]'' ==Gr== ''Vaata [[Biograafiad (Gr)]]'' ==Gs== *[[Gerhard Gschlößl]], saksa džässmuusik (1967–) *[[Gerlinde Gschwendtner]], Austria kunstnik (1940–) *[[Karl Gschwind]], Šveitsi poksija (1943–) *[[Sieglinde Gstöhl]], Liechtensteini publitsist (1964–) ==Gu== ''Vaata [[Biograafiad (Gu)]]'' ==Gv== *[[Joško Gvardiol]], horvaadi jalgpallur (2002–) *[[Sulhan Gvelesiani]], gruusia ooperilaulja (1970–) *[[Viktor Gvozd]], Ukraina sõjaväelane (1959–2021) *[[Kuzma Gvozdev]], Vene revolutsionäär ja poliitik (1882–1956) ==Gw== *[[Gwendolen]], brittide kuninganna *[[Sim Gwon-Ho]], Korea Kreeka-Rooma maadleja (1972–) *[[Horace Gwynne]], Kanada poksija (1912–2001) ==Gä== *[[Georg Gärtner]], Saksamaa sõjaväelane (1920–2013) ==Gö== *[[Carl Christoph Göbel]], baltisaksa keemik ja farmatseut (1794–1851) *[[Kurt Gödel]], Austria päritolu loogik, matemaatik ja filosoof (1906–1978) *[[Robert Gödicke]], saksa päritolu Venemaa arhitekt (1829–1910) *[[Sabiha Gökçen]], türgi naislendur (1913–2001) *[[Árpád Göncz]], Ungari poliitik ja kirjanik (1922–2015) *[[Kinga Göncz]], Ungari poliitik (1947–) *[[Maria Göppert-Mayer]], Saksamaa-USA füüsik (1906–1972) *[[Sverker Göranson]], Rootsi sõjaväelane (1954–) *[[Patrik Göransson]], Eestis tegutsev rootsi vaimulik (1967–) *[[Elisabeth Görgl]], Austria mäesuusataja (1981–) *[[Hermann Göring]], Saksamaa poliitik ja sõjaväelane (1893–1946) *[[Max Görtz]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Bettina Göschl]], saksa lastekirjanik (1967–) *[[Heinrich Göseken]], saksa päritolu Eestimaa vaimulik ning kirja- ja keelemees (1612–1681) *[[Miriam Gössner]], Saksamaa laske- ja murdmaasuusataja (1990–) *[[Renate Götschl]], Austria mäesuusataja (1975–) *[[Mario Götze]], Saksamaa jalgpallur (1992–) *[[Maximilian von Götzen-Itúrbide]], Mehhiko keiserliku perekonna pea (1944–) *[[Gerald Götting]], Saksa DV riigitegelane (1923–2015) ==Gü== *[[Daniel Güiza]], Hispaania jalgpallur (1980–) *[[Abdulhamit Gül]], Türgi poliitik (1977–) *[[Abdullah Gül]], Türgi poliitik (1950–) *[[Alexander von Güldenstubbe (1801−1884)|Alexander von Güldenstubbe]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1801−1884) *[[Fethullah Gülen]], Türgi imaam ja jutlustaja (1941–2024) *[[İlkay Gündoğan]], türgi jalgpallur (1990–) *[[Şenol Güneş]], türgi jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1952–) *[[Emre Güngör]], türgi jalgpallur (1984–) *[[Jacob Günterhack]], Eesti vaimulik (suri 1723) *[[Christian Günther]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1886–1966) *[[Egon Günther]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (1927–2017) *[[Werner Günthör]], Šveitsi kergejõustiklane (1961–) *[[Asım Güzelbey]], Türgi poliitik (1951–) ==Gy== *[[Asamoah Gyan]], Ghana jalgpallur (1985–) *[[Yaa Gyasi]], Ghana ja Ameerika Ühendriikide kirjanik (1989–) *[[Tenzin Gyatso]], XIV [[dalai-laama]] *[[Gyda Eiriksdatter]] (sündis 9. sajandil), üks Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] abikaasadest *[[Nils Gyldenstolpe]], Rootsi diplomaat (1642–1709) *[[Karl von Gyldenstubbe]], Eesti kohtunik ja advokaat (1862–1944) *[[Gylfi Sigurðsson]], islandi jalgpallur (1989–) *[[Jake Gyllenhaal]], USA filminäitleja (1980–) *[[Maggie Gyllenhaal]], USA filminäitleja (1977–) *[[Carl Carlsson Gyllenhielm]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1574–1650) *[[Sofia Gyllenhielm]], Johan III vallastütar, Pontus De la Gardie abikaasa (1559–1583) *[[Erik Karlsson Gyllenstierna]], Rootsi riigitegelane (1602–1657) *[[Richard Gynge]], rootsi jäähokimängija (1987–) *[[Gregor Gysi]], Saksa jurist ja poliitik (1948–) *[[Klaus Gysi]], Saksa DV riigitegelane (1912–1999) *[[Ferenc Gyurcsány]], Ungari poliitik (1961–) *[[Dániel Gyurta]], ungari ujuja (1989–) *[[Viktor Gyökeres]], Rootsi jalgpallur (1998–) *[[Norbert Gyömbér]], Slovakkia jalgpallur (1992–) *[[Márton Gyöngyösi]], Ungari poliitik (1977–) *[[Paul György]], ungari päritolu USA toitumisteadlane (1893–1976) *[[Enikő Győri]], Ungari majandusteadlane, diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Vesna Györkös Žnidar]], Sloveenia jurist ja poliitik (1977–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|G, Biograafiad]] ppv16ndaqbjow25qui00cvx6816lr7v 0 24928 7193377 7188027 2026-07-15T11:41:14Z Avjoska 1538 /* Io */ 7193377 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (I)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab I-tähega. ==I== *[[I Sun-shin]], Korea väejuht (1545–1598) ==Ia== *[[Marco Iacoboni]], itaalia neurobioloog (1960–) *[[Lee Iacocca]], USA ärijuht (1924–) *[[Themur Iakobašvili]], juudi päritolu Gruusia politoloog, diplomaat ja poliitik (1967–) *[[Agáthonas Iakovídis]], kreeka laulja (1955–2020) *[[Kumba Ialá]], Guinea-Bissau poliitik (1953–) *[[Iamblichos]], filosoof (3.–4. sajand) *[[Vincenzo Iaquinta]], itaalia jalgpallur (1979–) *[[Akaki Iašvili]], gruusia maletegelane ja maletaja (1973–) *[[Geórgios Iatrídis]], kreeka vehkleja ==Ib== *[[Henry Iba]], USA korvpallitreener (1904–1993) *[[Caterine Ibargüen]], Colombia kergejõustiklane (1984–) *[[Renato Ibarra]], Ecuadori jalgpallur (1991–) *[[Dolores Ibárruri]], baski päritolu Hispaania ajakirjanik ja poliitik (1895–1989) *[[Derek Ibbotson]], Suurbritannia jooksja (1932–2017) *[[Eva Ibbotson]], Briti kirjanik (1925–2010) *[[Vedad Ibišević]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1984–) *[[Otu Ibius]], eesti õigusteadlane, ajaloolane ja karskustegelane (1904–1975) *[[Ibn Baţţūţah]], berberi teoloog ja rändur (sündis 1304) *[[Ibn Khaldūn]], araabia õpetlane (1332–1406) *[[Mogamed Ibragimov]], [[Avaarid|avaari]] päritolu Põhja-Makedoonia maadleja (1974–) *[[Sultan Ibragimov]], avaari päritolu Venemaa poksija (1975–) *[[Ilmar Ibragimov]], (1973–) *[[Ibrāhīm ibn Ya‘qūb]], juudi rändur (10. sajand) *[[Anwar Ibrahim]], Malaisia poliitik (1947–) *[[Mūsá Ibrāhīm]], Liibüa poliitikategelane (1974–) *[[Delina Ibrahimaj]], Albaania poliitik ja ökonomist (1983–) *[[Zlatan Ibrahimović]], rootsi jalgpallur (1981–) *[[Nedžad Ibrišimović]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1940) *[[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani filmindustegelane (1939–2022) *[[Uta Ibrahimi]], albaania alpinist (1983–) *[[Helmuth Ibrus]], Eesti sõjaväelane (1897–1930) *[[Indrek Ibrus]], eesti meediauurija ja semiootik (1974–) *[[Henrik Ibsen]], norra näitekirjanik (1828–1906) *[[Ahmet Ibukić-Ami]], Bosnia ja Hertsegoviina kunstnik (1957) ==Ic== *[[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Ice Cube]], USA räppar (1969–) *[[Ice-T]], USA räppar ja näitleja (1958–) *[[René Iché]], prantsuse skulptor (1897–1954) *[[Gustav Ichheiser]], juudi päritolu USA sotsiaalpsühholoog, sotsioloog ja filosoof (1897–1969) *[[Tokizō Ichihashi]], jaapani jalgpallur (1909–?) *[[Daisuke Ichikawa]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Osamu Ichikawa]], jaapani näitleja (1936–2009) *[[Nana Ichise]], jaapani endine jalgpallur (1997–) *[[Ichthyas]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[David Icke]], Briti vandenõuteoreetik (1952–) ==Id== *[[Helmut Idarand]], eesti loomakasvatusteadlane (1929–1993) *[[Karl-Erik Idasaar]], eesti autoajakirjanik ja -fotograaf (1997–2021) *[[Joseph Paxson Iddings]], USA geoloog ja petroloog (1857–1920) *[[Louis Ide]], Belgia poliitik (1973–) *[[Tameo Ide]], jaapani jalgpallur (1908–?) *[[Yūji Ide]], jaapani autovõidusõitja (1975–) *[[Yosuke Ideguchi]], jaapani jalgpallur (1996–) *[[Argo Ideon]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Tiina Ideon]], eesti näitleja (1945–) *[[Asako Ideue]], jaapani endine jalgpallur (1987–) *[[Ernst Idla]], eesti võimlemispedagoog (1901–1980) *[[Katrin Idla]], eesti keemik, loodusteadlane ja ettevõtja (1966–) *[[Karl-Richard Idlane]], eesti jalgpallur ja veepallur (1910–1942) *[[Mati Idlane]], eesti korvpallur (1938–2010) *[[Siim Idnurm]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1942–) *[[Brian Idowu]], Nigeeria jalgpallur (1992–) *[[Phillips Idowu]], Suurbritannia kergejõustiklane (1978–) *[[Idrīs I]], Liibüa kuningas (1890–1983) *[[Mirza Idrizović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmirežissöör ja -stsenarist (1939–1998) *[[Nusret Idrizović]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1930–) *[[Idvallo]], brittide kuningas ==Ie== *[[Edgar Ié]], Guinea-Bissau jalgpallur (1994–) *[[Akihiro Ienaga]], jaapani jalgpallur (1986–) *[[Ieng Sary]], Kambodža riigitegelane (1925–2013) *[[Ieng Thirith]], Kambodža riigitegelane (1932–2015) *[[Ieremías II]], Konstantinoopoli patriarh (suri 1595) *[[Frank Iero]], USA muusik (1981–) ==If== *[[Edwin Ifeanyi]], Kameruni endine jalgpallur (1972–) *[[Victoria Iftodi]], Moldova jurist ja poliitik (1969–) ==Ig== *[[Otto Heinrich Igelström]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1737–1823) *[[Odion Ighalo]], Nigeeria jalgpallur (1989–) *[[Borja Iglesias]], hispaania jalgpallur (1993–) *[[Enrique Iglesias]], hispaania laulja (1975–) *[[Gabriel Iglesias]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1976–) *[[Julio Iglesias]], hispaania laulja (1943–) *[[Madalena Iglésias]], Portugali laulja ja näitleja (1939–2018) *[[Rafael Iglesias]], Argentina poksija (1924–1999) *[[Vladimir Ignaste]], õigeusu vaimulik Eestis ja Šveitsis (1926–2010 Olten) *[[Aleksandr Ignatenko]], Nõukogude Liidu maadleja (1963–) *[[Ignati (Moskva patriarh)|Ignati]], kreeka õigeusu vaimulik, 1605–1606 Moskva ja kogu Venemaa patriarh (surnud 1620) *[[Noel Ignatiev]], Ameerika Ühendriikide juudi päritolu autor ja ajaloolane (1940–2019) *[[Ignatios Antiookiast]], Antiookia piiskop (2. sajand) *[[David Friedrich Ignatius]], Eesti vaimulik (1765–1834) *[[Georg Friedrich Ignatius]], Eesti vaimulik (1789–1865) *[[Johann Friedrich Ignatius]], Eesti vaimulik (1755–1824) *[[Johann Ignatius]], eesti vaimulik (1719–1774) *[[Michael Ignatius]], eesti hernhuutlik kirjamees, koolmeister ja köster (1713–1777) *[[Otto Friedrich Ignatius]], eesti ja baltisaksa maalikunstnik (1794–1824) *[[Vitali Ignatjenko]], Nõukogude Liidu ja Venemaa ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1941–) *[[Semjon Ignatjev]], NSV Liidu riigitegelane ja julgeolekuülem (1904–1983) *[[Viktor Ignatjev]], Eesti muusik (1916–1994) *[[Sargõlana Ignatjeva]], jakuudi haridustegelane ja pedagoogikateadlane (1963–) *[[Ülo Ignats]], eesti ajakirjanik (1951–2011) *[[Ignatsi Jaak]], eesti kooliõpetaja ja köster (suri 1741) *[[Aleksander Igonin]], Eesti kunstnik (1939–2013) *[[Matvei Igonen]], Eesti jalgpallur (1996–) *[[Igor]], Kiievi suurvürst (suri 945) *[[Andre Iguodala]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1984–) ==Ih== * [[Masami Ihara]], Jaapani endine jalgpallur (1967–) * [[Kelechi Iheanacho]], Nigeeria jalgpallur (1996–) * [[Hilja Iher]], eesti füüsik (1944–) * [[Leili Iher]], eesti kirjandusteadlane ja luulekriitik (1941–) * [[Rihhard Iher]], eesti kirjanik ja õpetaja (1910–1980) * [[Anu Iho]], eesti raamatukogundustegelane (1946–2019) * [[Arvo Iho]], eesti filmirežissöör ja -operaator (1949–) ==Ii== *[[Aino Iila]], eesti aiandusarhitekt (1924–2014) *[[Iiob]], Piibli tegelane *[[Iiob (Moskva patriarh)|Iiob]], esimene Moskva ja kogu Venemaa patriarh (surnud 1607) *[[Herbert Iir]], eesti ühiskonnategelane (1913–1996) *[[Iisak]], Piibli tegelane *[[Siiri Iismaa]], eesti päritolu Austraalia molekulaarbioloog ja biokeemik *[[Heidi Iivari]], soome päritolu luuletaja, tõlkija ja kultuurikorraldaja (1974–) ==Ij== *[[Ivars Ijabs]], Läti poliitik, politoloog ja muusik (1972–) *[[Frank IJsselmuiden]], Hollandi poliitik ==Ik== *[[Laura Ikauniece]], läti kergejõustiklane, seitsmevõistleja (1992–) *[[Hiromi Ikeda]], jaapani jalgpallur (1975–) *[[Sakiko Ikeda]], jaapani jalgpallur (1992–) *[[Shinobu Ikeda]], jaapani jalgpallur (1962–) *[[Yasunari Ikenaga]], jaapani maalikunstnik (1965–) *[[Yutaka Ikeuchi]], jaapani jalgpallur (1961–) *[[Khumiso Ikgopoleng]], Botswana poksija (1979–) *[[Indrek Ikkonen]], eesti ehtekunstnik ja kunstiõppejõud (1979–) *[[Jaan Ikmelt]], Eesti kommunist (1885–1953) *[[Tomohiko Ikoma]], jaapani jalgpallur (1932–2009) *[[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Anna-Kaisa Ikonen]], Soome poliitik (1977–) *[[Henri Ikonen]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Olga Ikonnikova]], Eesti iluuisutaja (1990–) *[[Kamil Ikramov]], usbeki päritolu vene kirjanik ja stsenarist (1927–1989) *[[Nora Ikstena]], läti kirjanik (1969–2026) *[[Heikki Ikäheimo]], soome filosoof (1966–) ==Il== *[[Ella Ilbak]], eesti tantsija ja kirjanik (1895–1997) *[[Andres Ild]], eesti näitleja (1943–) *[[Mehmet Murat İldan]], türgi kirjanik (1965–) *[[Joseph Iléo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1921–1994) *[[Ilja Ilf]], juudi rahvusest nõukogude kirjanik (1897–1937) *[[Žydrūnas Ilgauskas]], Leedu endine korvpallur (1975–) *[[Abdulvehab Ilhamija]], bosnia, türgi ja araabia luuletaja (1773–1821) *[[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (1933–2026) *[[Sanja Ilić]], serbia helilooja, klahvpillimängija ja arhitekt (1951–2021) *[[Ion Iliescu]], Rumeenia poliitik (1930–2025) *[[Vlatko Ilievski]], Makedoonia laulja (1985–2018) *[[Marit Ilison]], eesti multidistsiplinaarne kunstnik ja moedisainer (1984–) *[[Georgi Ilivitski]], Nõukogude Liidu maletaja (1910–1969) *[[Harri Ilja]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1928–1990) *[[Ivari Ilja]], eesti pianist (1959–) *[[Voldemar Ilja]], eesti vaimulik (1922–2010) *[[Vladimir Iljaševitš]], eesti vene kirjanik (1954–) *[[Evald Iljenkov]], vene filosoof (1924–1979) *[[Aleksander Iljin]], eesti jalgpallur (2002–) *[[Ivan Iljin]], vene filosoof, kirjanik ja publitsist (1883–1954) *[[Ivan Iljitšov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1905–1983) *[[Kirsan Iljumžinov]], Kalmõkkia ärimees ja poliitik (1962–) *[[Vladimir Iljušin]], vene katselendur (1927–2010) *[[Anna Iljuštšenko]], Eesti kõrgushüppaja (1985–) *[[Konstantin Ilkovski]], Venemaa ja Sahha poliitik (1964–) *[[Harry Illak]], eesti dirigent (1961–) *[[Riho Illak]], eesti kultuuri- ja sporditegelane (1955–2024) *[[Sirly Illak-Oluvere]], eesti dirigent (1981–) *[[Andrei Illarionov]], vene majandusteadlane (1961–) *[[Asier Illarramendi]], Hispaania jalgpallur (1990–) *[[Aleksander Illi]], eesti korvpallur ja treener (1912–2000) *[[Florian Illies]], saksa kunstiajaloolane, kirjastaja, ajakirjanik ja kirjanik (1971–) *[[Leonhard Illisson]], eesti poliitik (1911–1993) *[[Heribert Illig]], saksa ajaloolane (1947–) *[[Jorge Illueca]], Panama poliitik ja diplomaat (1918–2012) *[[Ari Ilmakunnas]], soome maletegelane ja malekohtunik (1896–1957) *[[Tiia Ilmanen]], soome näitleja (1991–) *[[Kaupo Ilmet]], eesti metsandustegelane (1931–2021) *[[Peep Ilmet]], eesti luuletaja (1948–) *[[Arnold Ilmjärv]], eesti koolijuht (1930–2014) *[[Magnus Ilmjärv]], eesti ajaloolane (1961–) *[[Mihkel Ilmjärv]], eesti loomaarstiteadlane (1891–1951) *[[Helgi Ilo]], eesti näitleja ja diktor (1942–) *[[Jarõna Ilo]], Eesti graafik (1955–) *[[Leida Ilo]], eesti metallikunstnik (1943–) *[[Elmi Ilomets]], eesti geograaf (1926–1966) *[[Tullio Ilomets]], eesti keemik (1921–2018) *[[Josefa Iloilo]], Fidži poliitik (1920–2011) *[[Elmar Ilp (ohvitser)|Elmar Ilp]], Eesti sõjaväelane (1904–1941) *[[Elmar Ilp]], eesti metsavend (1919–1950) *[[Georg Iltal]], Eesti ja Saksa sõjaväelane ja pedagoog Kanadas (1917–2009) *[[Liis Ilula-Niinemets]], eesti tantsuõpetaja (1987–) *[[Sylvestre Ilunga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1947–) *[[Ants Ilus (loomakasvatusteadlane)|Ants Ilus]], loomakasvatusteadlane (1926–2008) *[[Ants Ilus (Vabadussõja veteran)|Ants Ilus]], Vabadussõja veteran (1901–2006) *[[Elmar Ilus]], eesti õigusteadlane (1898–1981) *[[Kaljo Ilus]], eesti ajakirjanik (1926–2008) *[[Maarja-Liis Ilus]], eesti laulja (1980–) *[[Merle Ilus]], eesti muusikaõpetaja (1952–) *[[Mihkel Ilus]], eesti kunstnik (1987–) *[[Peeter Ilus]], eesti luuletaja ja tõlkija (1948–) *[[Peeter Ilus (kaugsõidukapten)|Peeter Ilus]], eesti kaugsõidukapten (1891–1968) *[[Väino Ilus]], eesti kirjanik (1929–) *[[Markus Ilver]], eesti korvpallur (2002–) *[[Aapo Ilves]], eesti kirjanik (1970–) *[[Aleksander Ilves (1896–1943)]], Eesti sõjaväelane (1896–1943) *[[Aleksander Ilves (1900–1987)]], Eesti sõjaväelane (1900–1987) *[[Alfred Ilves]], eesti metsandusteadlane (1912–1995) *[[Andres Ilves]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Eduard Ilves]], Vabadussõja veteran ja pikaealine (1899–2003) *[[Endel Ilves]], eesti insener (1923–1991) *[[Evelin Ilves]], eesti ettevõtja, president Toomas Hendrik Ilvese abikaasa (1968–) *[[Ferdinand Ilves]], Puurmani ja Kursi vallavanem (1900–1963) *[[Gustav Ilves]], eesti skautlusaktivist (1923–2013) *[[Heimar Ilves]], eesti helilooja (1914–2002) *[[Indrek Ilves]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Indrek Ilves (kunstnik)|Indrek Ilves]], eesti kunstnik *[[Kalle Ilves]], eesti korvpallur (1940–2024) *[[Kristjan Ilves]], eesti kahevõistleja (1996–) *[[Lehte Ilves]], eesti ajakirjanik (1951–) *[[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane (2000–) *[[Marie Ilves]], eesti näitleja (1892–1969) *[[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]], Eesti tennisist ja treener (1970–) *[[Piret Ilves]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist (1983–) *[[Roland Ilves]], Eesti sõjaväelane (1916–1940) *[[Ronald Ilves]], eesti kergejõustiklane ja tööstusjuht (1930–2005) *[[Silvia Ilves]], eesti tšellomängija (1992–) *[[Taavi Ilves]] (1989–) *[[Toivo Ilves]], eesti omavalitsustegelane ja haldusjuht (1960–) *[[Toomas Hendrik Ilves]], Eesti poliitik (1953–) *[[Urmo Ilves]], Eesti kabetaja (1974–) *[[Pekka Ilveskoski]], soome arhitekt (1931–1987) *[[Andrei Ilvest]], Eesti politseinik (1846–1939) *[[Vikenti Ilvest]], Eesti sõjaväelane (1889–1959) *[[Valli Ilvik]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja kultuurikorraldaja (1951–2022) *[[Ersan İlyasova]], türgi korvpallur (1987–) ==Im== *[[Dami Im]], Lõuna-Korea päritolu Austraalia laulja (1988–) *[[Im Dong-hyun]], Lõuna-Korea vibulaskja (1986–) *[[Keizō Imai]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Viktor Imala]], eesti poliitik (1930–1998) *[[Ekrem İmamoğlu]], Türgi ärimees ja poliitik (1970–) *[[Emir Imamović]], Bosnia ja Hertsegoviina ajakirjanik ja kirjanik (1973–) *[[Hiroji Imamura]], jaapani endine jalgpallur (1949–) *[[Chanel Iman]], Ameerika Ühendriikide supermodell (1990–) *[[Karl Iman]], Eesti sõjaväelane (1906–1945) *[[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (1941–2026) *[[Imany]], Prantsuse laulja (1979–) *[[Natalie Imbruglia]], Austraalia-Suurbritannia poplaulja, laulukirjutaja, näitleja ja modell (1975–) *[[Johannes Imelik]], eesti arst (1889–1957) *[[Olaf Imelik]], eesti spordifüsioloog (1923–2014) *[[Eduard Imhof]], Šveitsi kartograaf (1895–1986) *[[Imhotep]], vanaegiptuse riigimees ja teadlane (27. sajand eKr) *[[Taavi Immato]], eesti laulja (1988–) *[[Ciro Immobile]], itaalia jalgpallur (1990–) *[[‎Jarkko Immonen]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Immortal Technique]], USA räppar (1978–) *[[Pastora Imperio]], hispaania flamenkotantsija (1889–1979) *[[Michael Imperioli]], USA näitleja (1966–) *[[Almir Imširević]], Bosnia ja Hertsegoviina näitekirjanik (1971–) ==In== *[[Gonçalo Inácio]], Portugali jalgpallur (2001–) *[[Tomomi Inada]], Jaapani jurist ja poliitik (1959–) *[[Halil İnalcık]], türgi ajaloolane (1916–2016) *[[Junichi Inamoto]], jaapani jalgpallur (1979–) *[[Eerik Inari]], eesti geograaf (1897–1998) *[[Paul Ince]], Inglismaa jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1967–) *[[Tom Ince]], Inglismaa jalgpallur (1992–) *[[Evin Incir]], kurdi päritolu Rootsi jurist ja poliitik (1984–) *[[Joel Indermitte]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Karl Robert Indermitte]], eesti põllumees, ühistegelane ja poliitik (1883–1945) *[[Indiana (laulja)|Indiana]], Suurbritannia laulja (1987–) *[[Aleksandar Inđić]], serbia maletaja (1995–) *[[Ilze Indrāne]], läti kirjanik ja õpetaja (1927–2025) *[[Miks Indrašis]], läti jäähokimängija (1990–) *[[Richard Indreko]], eesti arheoloog (1900–1961) *[[Kaire Indrikson]], eesti ujuja, treener ja spordipedagoog (1961–) *[[Sten Indrikson]], eesti endine ujuja (1990–) *[[Villem Indrikson]], eesti näitleja (1944–1996) *[[Ilze Indriksone]], Läti keskkonnaplaneerimise spetsialist ja poliitik (1974–) *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria poliitik (1953–) *[[Miguel Indurain]], Hispaania jalgrattur (1964–) *[[Artur Osvald Indus]], eesti arst (1899–1954) *[[Andrei Inešin]], Eesti jahilaskur (1967–) *[[Gianni Infantino]], itaalia päritolu jalgpallitegelane (1970–) *[[William Inge]], Ameerika Ühendriikide näite- ja romaanikirjanik (1913–1973) *[[Anti Ingel]], eesti kabetaja (1993–) *[[Bernhard Ingel]], eesti ajakirjanik (1901–1983) *[[Marje Ingel]], eesti raamatukogutöötaja ja luuletaja (1972–) *[[Harry Ingelman]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1925–1976) *[[Ida Ingemarsdotter]], rootsi murdmaasuusataja (1985–) *[[Nele Ingerpuu]], eesti brüoloog (1954–) *[[Magnus Ingesson]], rootsi murdmaasuusataja (1971–) *[[Tanel Ingi]], eesti näitleja (1976–) *[[Ingeborg (Taani printsess)|Ingeborg]], Taani printsess (1878–1958) *[[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja (1993–) *[[Henrik Ingebrigtsen]], Norra jooksja (1991–) *[[Jakob Ingebrigtsen]], Norra jooksja (2000–) *[[Tommy Ingebrigtsen]], Norra suusahüppaja (1977–) *[[Bjarke Ingels]], taani arhitekt (1974–) *[[Torleif Ingelög]], rootsi bioloog (1946–) *[[Ingenius]], brittide kuningas *[[Diana Ingerainen]], eesti arst (1971–) *[[Kurt Ingerman]], Eesti NSV tsensor (1935–) *[[August Ingermann]], Eesti sõjaväelane ja politseiametnik (1877–1934) *[[Kevin Ingermann]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Paul Ingermann]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1880–1946) *[[Endel Inglist]], Eesti poliitik (1906–1945) *[[Grethe Ingmann]], taani laulja (1938–1990) *[[Jørgen Ingmann]], taani muusik (1925–2015) *[[Tim Ingold]], šoti antropoloog (1948–) *[[Ingólfur Arnarson]], Islandi asustaja (9. sajand) *[[Hubert Ingraham]], Bahama poliitik (1947–) *[[Laura Ingraham]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kommentaator (sündinud 1964) *[[Justin Ingram]], Ameerika ja Eesti kutseline korvpallur (1985–) *[[Julien Ingrassia]], Prantsusmaa rallikaardilugeja (1979–) *[[Jean Auguste Dominique Ingres]], prantsuse kunstnik (1780–1867) *[[Ingrid (Taani kuninganna)|Ingrid]], Rootsi printsess ja Taani kuninganna (1910–2000) *[[Ingrid Alexandra]], Norra printsess (2004–) *[[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja (1997–) *[[Sebastian Ingrosso]], Rootsi DJ ja muusikaprodutsent *[[Ingvar Eggert Sigurðsson]], islandi näitleja (1963–) *[[Urmas Ingver]], eesti põllumajandustegelane (1961–2013) *[[Andrés Iniesta]], hispaania jalgpallur (1984–) *[[Gustav Inn]], eesti köster ja koolijuht (1863–1939) *[[Inna]], rumeenia tantsumuusikaartist (1986–) *[[Jere Innala]], soome jäähokimängija (1998–) *[[Christof Innerhofer]], Itaalia mäesuusataja (1984–) *[[Robert Innis]], USA semiootik *[[Karl Inno]], eesti majandusteadlane (1908–1994) *[[Innocentius I]], paavst (suri 417) *[[Innocentius II]], paavst (suri 1143) *[[Innocentius III]], paavst (suri 1216) *[[Innocentius IV]], paavst (suri 1254) *[[Innocentius V]], paavst (suri 1276) *[[Innocentius VI]], paavst (1282–1362) *[[Innocentius VII]], paavst (suri 1406) *[[Innocentius VIII]], paavst (1432–1492) *[[Innocentius IX]], paavst (1519–1591) *[[Innocentius XI]], paavst *[[Innocentius XII]], paavst (1615–1700) *[[Innocentius XIII]], paavst (1655–1724) *[[Endel Innos]], eesti majandustegelane (1932–1992) *[[Jürgen Innos]], eesti arstiteadlane (1976–) *[[Masahiko Inoha]], jaapani jalgpallur (1985–) *[[Takeshi Inoue]], jaapani jalgpallur (1928–1992) *[[Daniel Inouye]], jaapani päritolu USA poliitik (1924–2012) *[[Tino Insana]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1948–2017) *[[Jesús Insausti]], baski rahvusest Hispaania poliitik (1912–1993) *[[Jacques Insermini]], prantsuse mootorisportlane, kaskadöör ja filminäitleja (1927–2018) *[[Lorenzo Insigne]], itaalia jalgpallur (1991–) *[[Inspectah Deck]], USA räppar (1970–) *[[Filippo Inzaghi]], Itaalia jalgpallur (1973–) *[[Lembit Int]], eesti mullateadlane (1936–) *[[Carl Albert Intelmann]], Eesti vaimulik (1859–1921) *[[Carl Helmut Intelmann]], Eesti vaimulik (1904–1990) *[[Reinhold Carl Intelmann]], Eesti vaimulik (1892–1921) *[[Tiina Intelmann]], Eesti diplomaat (1963–) *[[Franco Interlenghi]], itaalia näitleja (1931–2015) *[[Eduard Inti]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1913–1997) *[[Takashi Inui]], jaapani jalgpallur (1988–) *[[Alberto Iñurrategi]], baski alpinist (1968–) *[[Peter van Inwagen]], USA filosoof (1942–) ==Io== *[[Kyriákos Ioánnou]], Küprose kõrgushüppaja (1984–) *[[Klaus Iohannis]], Rumeenia president (1959–) *[[Tony Iommi]], Suurbritannia kitarrist (1948–) *[[Stelian Ion]], Rumeenia advokaat ja poliitik (1977–) *[[Eugène Ionesco]], prantsuskeelne kirjanik (1912–1994) *[[Take Ionescu]], Rumeenia poliitik (1858–1922) *[[Aleksei Ionov]], vene jalgpallur (1989–) *[[Vitali Ionov]], Eesti veemootorisportlane (1937–2018) *[[Florin Iordache]], Rumeenia poliitik (1960–) *[[Nicolae Iorga]], Rumeenia poliitik (1871–1940) *[[Džaba Ioseliani]], Gruusia poliitik, sõjaväelane ja kurjategija (1926–2003) *[[Nana Ioseliani]], gruusia maletaja (1962–) *[[Otia Ioseliani]], gruusia kirjanik (1930–2011) *[[Ilijana Iotova]], Bulgaaria ajakirjanik ja poliitik (1964–) ==Ip== *[[Nikolai Ipatjev]], vene sõjaväelane, insener ja ühiskonnategelane (1869–1938) *[[Alexander Ipatov]], Türgi maletaja (1993–) *[[Aleksander Ipsberg]], eesti skulptor (1909–1943) *[[Karl Ipsberg]], Eesti majandustegelane, ehitusinsener ja poliitik (1870–1943) ==Iq== *[[Ahsan Iqbal]], Pakistani poliitik (1959–) *[[Muhammad Iqbal]], filosoof ja luuletaja (1877–1938) ==Ir== *[[Seihaku Irako]], jaapani arst ja luuletaja (1877–1946) *[[Eko Yuli Irawan]], Indoneesia tõstja (1989–) *[[Artūrs Irbe]], endine läti jäähoki väravavaht (1967–) *[[Kaarel Ird]], eesti teatrijuht (1909–1986) *[[Ken Ird]], eesti ajaloolane (1987–) *[[Raivo Ird]], eesti kunstnik, disainer ja vabamõtleja (sündinud 1977) *[[Alexander Ireland]], Suurbritannia poksija (1901–1966) *[[Luce Irigaray]], Belgia filosoof, feminist ja kultuuriteoreetik (1932–) *[[Yasuo Irisawa]], jaapani luuletaja (1931–2018) *[[Selma Irmak]], kurdi rahvusest Türgi poliitik (1971–) *[[Jeremy Irons]], inglise näitleja (1948–) *[[Pavel Irtel]], vene literaat Eestis (1896–1979) *[[Anton Irv]], Eesti sõjaväelane (1886–1919) *[[Eugen Irv]], eesti advokaat (1903–1992) *[[Pentti Irval]], eesti loomaarst (1958–2005) *[[Hillar Irves]], eesti sporditegelane (1967–) *[[Eddie Irvine]], Suurbritannia Vormel 1 sõitja (1965–) *[[Jackson Irvine]], Austraalia jalgpallur (1993–) *[[Amy Irving]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1953–) *[[David Irving]], Briti ajaloolane (1938–) *[[John Irving]], USA kirjanik (1942–) *[[Kyrie Irving]], USA korvpallur (1992–) *[[Bill Irwin]], USA näitleja (1950–) *[[Steve Irwin]], Austraalia zooloog, teleseriaali autor (1962–2006) ==Is== *[[‘Īsá ibn Salmān Āl Khalīfah]], Bahreini emiir (1933–1999) *[[Heinrich Isaac]], renessansihelilooja (1450–1517) *[[Oscar Isaac]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1979–) *[[Jared Isaacman]], USA ettevõtja (1983–) *[[Walter Isaacson]], ameerika ajakirjanik ja literaat (1952–) *[[Isabel I]], Kastiilia kuninganna (1451–1504) *[[Isabel II]], Hispaania kuninganna (1830–1904) *[[Prantsusmaa Isabel]], Hispaania kuninganna (1602–1644) *[[Isabel, Bragança hertsoginna|Isabel da Bragança]], Bragança hertsoginna (1966–) *[[Isabel Maria]], Portugali printsess (1801–1876) *[[Austria Isabella]], Taani kuninganna (1501–1526) *[[Isabella (Taani printsess)|Isabella]], Taani printsess (2007–) *[[Lidia Isac]], Moldova laulja (1993–) *[[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur (1999–) *[[Priidu Isak]], eesti poksija (sündinud 1957) *[[Mito Isaka]], jaapani endine jalgpallur (1976–) *[[Liana Isakadze]], gruusia viiuldaja, dirigent ja muusikapedagoog (1946–2024) *[[Ismail Isakov]], Kõrgõzstani poliitik ja sõjaväelane (1950–) *[[Alija Isaković]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1932–1997) *[[Zehrudin Isaković]], Bosnia ja Hertsegoviina ajakirjanik (1966–) *[[Andreas Isaksson]], rootsi jalgpallur (1981–) *[[Mugur Isărescu]], Rumeenia poliitik (1949–) *[[Isarnus Fontianost]], Lõuna-Prantsusmaa päritolu vaimulik (suri 1310) *[[Antonio Isasi-Isasmendi]], hispaania filmilavastaja ja produtsent (1927–2017) *[[Wolfgang Ischinger]], Saksamaa jurist, diplomaat ja ühiskonnategelane (1946–) *[[Fred Ise]], eesti insener (1925–2019) *[[Rudolf Ise]], Eesti diplomaat, konsul ja insener (1892–1982) *[[Sven Ise]], Eesti vabadusvõitleja ja sõjaväelane (1923–2009) *[[Franz Alexander (Isenburg)|Franz Alexander Prinz von Isenburg]], titulaarne Isenburgi vürst (1943–) *[[Isa-beg Ishaković]], Osmanite riigi kindral, Bosnia kuberner (15. sajand) *[[Christopher Isherwood]], inglise kirjanik (1904–1986) *[[Shigeru Ishiba]], Jaapani poliitik (1957–) *[[Masako Ishida]], jaapani murdmaasuusataja (1980–) *[[Yoshinori Ishigami]], jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Kazuo Ishiguro]], Jaapani päritolu Briti kirjanik (1954–) *[[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (1932–2022) *[[Satoshi Ishii]], jaapani judoka (1986–) *[[Shigemi Ishii]], jaapani endine jalgpallur (1951–) *[[Yoshinobu Ishii]], jaapani jalgpallur (1939– 2018) *[[Naohiro Ishikawa]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Muḩammad Ishtayya]], Palestiina poliitik ja majandusteadlane (1958–) *[[Sevilla Isidorus]], kirikuisa, Sevilla peapiiskop (suri 636) *[[Iskandar]], Johori sultan, Malaisia kuningas (1932–2010) *[[Jessica Iskandar]], Indoneesia näitleja (1988–) *[[Mnatsakan Iskandarjan]], Venemaa maadleja (1967–) *[[Mauricio Isla]], Tšiili jalgpallur (1988–) *[[Alen Islamović]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja (1957–) *[[Ísleifr Gizurarson]], Islandi piiskop (1006–1080) *[[Adelina Ismajli]], Kosovo laulja ja näitleja (1979–) *[[Hastings Ismay]], Suurbritannia sõjaväelane ja diplomaat (1887–1965) *[[Xədicə İsmayılova]], aserbaidžaani ajakirjanik ja tõlkija (1976–) *[[Hiromitsu Isogai]], Jaapani endine jalgpallur (1969–) *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]], Soome poliitik (1947–) *[[Raimond Isok]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (1914–2001) *[[Jari Isometsä]], Soome murdmaasuusataja (1968–) *[[Endel Isop]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1922–2007) *[[Ilmar Isop]], eesti proosakirjanik ja raadiodramaturg (1932–1977) *[[Arata Isozaki]], jaapani arhitekt (1931–2022) *[[Ingrid Isotamm]], eesti näitleja (1979–) *[[Jaan Isotamm]], eesti luuletaja ja toimetaja (1939–2014) *[[Israel ben Eliezer]], hassiidi rabi (1700–1760) *[[Heinrich Israel]], Eesti maletaja (1883–1964) *[[Märt Israel]], eesti kettaheitja (1983–) *[[Genik Israeljan]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1938–) *[[Isaac Israëls]], Hollandi maalikunstnik (1865–1934) *[[Jozef Israëls]], juudi päritolu Hollandi maalikunstnik (1824–1911) *[[Umar Israilov]], Ramzan Kadõrovi ihukaitsja (1982–2009) *[[Christoph Israng]], Saksamaa diplomaat (1971–) *[[Nikita Issajev]], vene poliitik ja ühiskonnategelane (1978–2019) *[[Friedrich Issak]], eesti sportlane ja spordiajakirjanik (1915–1991) *[[Jaak Issak]], eesti tennisist (1960–) *[[Ivan Issakov]], Nõukogude Liidu mereväelane, admiral (1894–1967) *[[Sergei Issakov]], Eesti kirjandusteadlane ja poliitik (1931–2013) *[[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja (1993–) *[[Nikolai Issanin]], vene laevaehitaja (1904–1990) *[[Issidor (Bogojavlenski)]], Eesti õigeusu piiskop (1879–1949) *[[Jelena Issinbajeva]], Venemaa kergejõustiklane (teivashüppaja) (1982–) *[[Mahamadou Issoufou]], Nigeri poliitik (1952–) *[[Klára Issová]], Tšehhi filmi- ja teatrinäitleja (1979–) *[[Gerhard von Issum]], Dünamünde komtuur 15. sajandil *[[Jon Istad]], Norra laskesuusataja (1937–2012) *[[Päivi Istala]], soome raadioajakirjanik (1947–) *[[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (1927–2026) *[[Istuv Sõnn]], siuude šamaan ja sõjapealik (suri 1890) *[[István Postuumne]], Ungari kuningapoeg (1236–1271) *[[István Püha]], Ungari esimene kuningas ==Iš== *[[Svetlana Išmuratova]], Venemaa laskesuusataja (1972–) *[[Pavlo Ištšenko]], Ukraina ja Iisraeli poksija (1992–) *[[Inna Ištšuk]], ukraina lastekirjanik (1972–) *[[Branko Ištvančić]], horvaadi filmirežissöör (1967–) ==Iz== *[[Dinibek Izbatõrov]], Eesti õpetaja ja treener (1962–) *[[Alija Izetbegović]], Bosnia ja Hertsegoviina advokaat ja poliitik (1925–2003) *[[Bakir Izetbegović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–) *[[Izjaslav I]], Kiievi suurvürst (1024–1078) *[[Izjaslav Mstõslavõtš]], Kiievi-Vene valitseja (1097–1154) *[[Züleyxa Izmailova]], Eesti ajakirjanik, keskkonnaaktivist ja poliitik (1985–) *[[Ljudmila Iznar]], tennisist (sündis 1890) *[[David Izonritei]], Nigeeria endine poksija (1968–) *[[Juri Izrael]], Nõukogude Liidu ja Venemaa meteoroloog ja riigitegelane (1930–2014) *[[Eddie Izzard]], Briti näitleja ja koomik (1962–) *[[Masanobu Izumi]], jaapani endine jalgpallur (1944–) *[[Miyuki Izumi]], jaapani endine jalgpallur (1975–) *[[Shigechiyo Izumi]], jaapani ülipikaealine (1865–1986) *[[Aleksandr Izvolski]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (1856–1919) ==It== *[[Kō Itakura]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Iakoba Italeli]], Tuvalu poliitik *[[Daši-Doržo Itigelov]] (1852–1927) *[[Ithaka Maria]], eesti laulja (1979–) *[[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur (1999–) *[[Junya Ito]], jaapani jalgpallur (1993–) *[[Kanako Ito]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Naoji Itō]], jaapani endine jalgpallur (1959–) *[[Teruyoshi Itō]], jaapani endine jalgpallur (1974–) *[[Kaljo Itra]], eesti karikaturist (1938–2010) *[[Birgit Itse]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Daliyya Itsik]], Iisraeli poliitik (1952–) *[[Gregory Itzin]], USA filmi- ja seriaalinäitleja (1948–2022) *[[Juan Iturbe]], Paraguay jalgpallur (1993–) *[[Agustín de Iturbide y Green]], Mehhiko keiserliku perekonna pea (1863–1925) *[[Ville Itälä]], Soome poliitik (1959–) ==Iv== *[[Kaia Iva]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1964–2023) *[[Sulev Iva]], võru keeleteadlane ja kirjanik (1969–) *[[Santeri Ivalo]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1866–1937) *[[Ivan III]], Moskva suurvürst (1440–1505) *[[Ivan IV]], Moskva suurvürst ja Vene tsaar (1530–1584) *[[Ivan VI]], Venemaa keiser (1740–1764) *[[Bogdan Ivan]], Rumeenia poliitik (1991–) *[[Paula Ivan]], Rumeenia kergejõustiklane (1963–) *[[Jurga Ivanauskaitė]], leedu kirjanik (1961–2007) *[[Todor Ivančov]], Bulgaaria poliitik (1858–1906) *[[Jaan Ivand]], eesti insener (1896–1964) *[[Goran Ivandić]], Bosnia ja Hertsegoviina kunstnik (1955–1994) *[[Viktor Ivanenko]], Nõukogude Liidu ja Venemaa julgeolekutöötaja (1947–2023) *[[Vjatšeslav Ivanenko]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane (käija) (1961–) *[[Mladen Ivanić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1958–) *[[Bidzina Ivanišvili]], gruusia ärimees (1956–) *[[Vera Ivanko]], vene näitleja (1993–2013) *[[Vjatšeslav Ivankov]], vene kuritegelik autoriteet (1940–2009) *[[Željko Ivanković]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1954–) *[[Aleksandr Andrejevitš Ivanov|Aleksandr Ivanov]], vene maalikunstnik (1806–1858) *[[Aleksandr Ivanov (maadleja)|Aleksandr Ivanov]], jakuudi maadleja ja treener (1951–) *[[Andrei Ivanov (1967–2009)|Andrei Ivanov]], vene jalgpallur (1967–2009) *[[Andrei Ivanov (1972)|Andrei Ivanov]], vene jalgpallur (1972–) *[[Andrei Ivanov (1980)|Andrei Ivanov]], vene jalgpallur (1980–) *[[Andrei Ivanov (Bulgaaria jalgpallur)|Andrei Ivanov]], Bulgaaria jalgpallur *[[Andrei Ivanov (jäähoki)|Andrei Ivanov]], Venemaa jäähokimängija (1981–) *[[Andrei Ivanov (korvpallur)|Andrei Ivanov]], Venemaa korvpallur *[[Andrey Ivanov (ujuja)|Andrei Ivanov]], Venemaa ujuja (1976–) *[[Andrei Ivanov (laulja)|Andrei Ivanov]], vene laulja *[[Andrei Ivanov (kirjanik)|Andrei Ivanov]], Eesti kirjanik (1971–) *[[Dmitri Ivanov]], Eesti kirjandusteadlane (1981–) *[[Đorge Ivanov]], Makedoonia poliitik ja politoloog (1960–) *[[Igor Ivanov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (1945–) *[[Jordan Ivanov]], bulgaaria kirjandusloolane, arheoloog ja folklorist (1872–1947) *[[Kliment Ivanov]], Sahha riigitegelane (1936–) *[[Mihhail Ivanov]], vene suusataja (1977–) *[[Porfiri Ivanov]], ukraina-vene ravitseja (1898–1983) *[[Robert Ivanov]], Soome jalgpallur (1994–) *[[Semjon Ivanov]], jakuudi balletitantsija (1967–) *[[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (1953–2026) *[[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]], Eesti poliitik (1958–) *[[Sergei Ivanov (maletaja)|Sergei Ivanov]], vene maletaja (1961–) *[[Timur Ivanov]], Venemaa riigitegelane (1975–) *[[Valentin Ivanov]], vene jalgpallikohtunik (1961–) *[[Viktor Ivanov]], Venemaa riigitegelane ja ärimees (1950–) *[[Vjatšeslav Ivanov]], vene kirjanik (1866–1949) *[[Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov]], vene keeleteadlane ja semiootik (1929–2017) *[[Vjatšeslav Ivanov (ajakirjanik)|Vjatšeslav Ivanov]], Eesti ajakirjanik *[[Vladimir Ivanov]], Eesti tennisist (1987–) *[[Vladislav Ivanov]], Eesti jalgpallur (1986–) *[[Vladislav Ivanov (füüsik)|Vladislav Ivanov]], Nõukogude Liidu füüsik *[[Albertina Ivanova]], mari luuletaja (1954–) *[[Hiie Ivanova]], eesti bioloog ja karikaturist (1953–) *[[Iliana Ivanova]], Bulgaaria endine poliitik (1975–) *[[Inga Ivanova]], Eesti venekeelne kirjanik (1961–) *[[Olga Ivanova]], Eesti munitsipaalpoliitik (1984–) *[[Tiiu Ivanova]], Eesti koorijuht (1986–) *[[Ana Ivanović]], serbia tennisist (1987–) *[[Branislav Ivanović]], serbia jalgpallur (1984–) *[[Željko Ivanković]], Bosnia ja Hertsegoviina kirjanik (1954–) *[[Aime Ivanson]], eesti jurist, kohtunik (1958–) *[[Vassõl Ivantšuk]], ukraina maletaja (1969–) *[[Albert Ivask]], eesti õpetaja ja kirjamees (1906–1995) *[[Angela Ivask]], eesti toksikoloog (1975–) *[[Astrid Ivask]], läti luuletaja ja tõlkija (1926–2015) *[[Anu Ivask]], eesti keraamik (1933–2010) *[[Ivar Ivask]], eesti luuletaja ja kirjandusteadlane (1927–1992) *[[Jüri Ivask (luuletaja)|Jüri Ivask]], vene luuletaja ja kirjandusteadlane (1907–1986) *[[Jüri Ivask]], eesti keemik (1961–) *[[Kaido Ivask]], Paide linnapea (1970–) *[[Mari Ivask]], eesti bioloog (1951–) *[[Udo Ivask]], eesti arhitekt (1932–2017) *[[Udo-Nestor Ivask]], eesti bibliofiil (1878–1922) *[[Marius Ivaškevičius]], leedu proosa- ja näitekirjanik (1973–) *[[Aleksandr Ivaškevitš]], Eesti näitleja, stepptantsija ja koreograaf (1960–) *[[Vladimir Ivašov]], vene filminäitleja (1939–1995) *[[Jelena Ivaštšenko]], vene judoka (1984–2013) *[[Pjotr Ivašutin]], NSV Liidu sõjaväelane (1909–2002) *[[Jony Ive]], Briti arhitekt ja tootedisainer (1967–) *[[Oleg Ivenko]], Venemaa balletitantsija (1996–) *[[Emil Iversen]], norra murdmaasuusataja (1991–) *[[Kristen Iversen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1958–) *[[Odd Iversen]], norra jalgpallur (1945–2014) *[[Allen Iverson]], USA korvpallur (1975–) *[[Charles Ives]], USA helilooja (1874–1954) *[[Phil Ivey]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (1976–) *[[Svetlana Ivnitskaja]] (1956–2017) *[[Borislav Ivkov]], serbia maletaja (1933–2022) ==Iw== *[[Isao Iwabuchi]], jaapani jalgpallur (1933–2003) *[[Mana Iwabuchi]], jaapani jalgpallur (1993–) *[[Daiki Iwamasa]], jaapani endine jalgpallur (1982–) *[[Teruo Iwamoto]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Dafydd Iwan]], kõmri laulja ja poliitik (1943–) *[[Ayumu Iwasa]], jaapani võidusõitja (2001–) *[[Yūji Iwasawa]], jaapani jurist (1954–) *[[Azusa Iwashimizu]], Jaapani jalgpallur (1986–) *[[Akemi Iwata]], jaapani endine jalgpallur (1954–) *[[Toshio Iwatani]], jaapani jalgpallur (1925–1970) *[[Mihoko Iwaya]], jaapani endine jalgpallur (1964–) *[[Takeshi Iwaya]], Jaapani poliitik (1957–) *[[Jarosław Iwaszkiewicz]], poola kirjanik, luuletaja ja tõlkija (1894–1980) *[[Tadeusz Iwiński]], Poola poliitik (1944–) *[[Alex Iwobi]], Nigeeria jalgpallur (1996–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|I, Biograafiad]] dgw9ypjiod96pyvc1i0axbfcjli7jwt 0 24933 7193387 7181690 2026-07-15T11:53:54Z Avjoska 1538 /* Ng */ 7193387 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (N)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab N-tähega. ==Na== ''Vaata [[Biograafiad (Na)]]'' ==Nd== *[[Stella Ndabeni-Abrahams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1978–) *[[Melchior Ndadaye]], Burundi poliitik (1953–1993) *[[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur (1999–) *[[Domitien Ndayizeye]], Burundi poliitik (1953–) *[[Cherif Ndiaye]], Senegali jalgpallur (1996–) *[[Iliman Ndiaye]], Senegali jalgpallur (2000–) *[[Marie NDiaye]], prantsuse kirjanik (1967–) *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]], Senegali poliitik (1958–) *[[Evan Ndicka]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Wilfred Ndidi]], Nigeeria jalgpallur (1996–) *[[Jean Marc Ndjofang]], Kameruni kabetaja (1976–) *[[Frederik Ndoci]], albaania laulja (1960–) *[[Jean Eyeghe Ndong]], Gaboni poliitik (1946–) *[[Martin N'Dongo Ebanga]], Kameruni poksija (1966–2024) *[[Youssou N'Dour]], Senegali laulja (1959–) *[[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur (2000–) ==Ne== ''Vaata [[Biograafiad (Ne)]]'' ==Ng== *[[Andrew Ng]], hiina päritolu Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja ettevõtja (1976–) *[[Moumi Ngamaleu]], Kameruni jalgpallur (1994–) *[[Ngapoi Ngawang Jigme]], tiibeti päritolu Hiina poliitik ja sõjaväelane (1910–2009) *[[Sangay Ngedup]], Bhutani diplomaat ja riigitegelane (1953–) *[[Pierre Ngendandumwe]], Burundi poliitik (1930–1965) *[[Noah Ngeny]], Keenia kergejõustiklane (1978–) *[[Édouard Ngirente]], Rwanda majandusteadlane ja poliitik (1973–) *[[Ngô Bảo Châu]], vietnami päritolu Prantsusmaa matemaatik (1972–) *[[Jacinta Ngobese-Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi aktivist ja endine raadiosaatejuht (1986–) *[[Firmin Ngrébada]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1968–) *[[Joseph Dion Ngute]], Kameruni poliitik (1954–) *[[Bi Nguyen]], vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide sportlik naisvabavõitleja (1989–) *[[Dustin Nguyen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1962–) *[[Nguyễn Huệ]], Annami keiser *[[Nguyễn Minh Triết]], Vietnami poliitik (1942–) *[[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]], vietnami maletaja (1985–) *[[Nguyễn Phú Trọng]], Vietnami partei- ja riigitegelane (1944–2024) *[[Scotty Nguyen]], Vietnami päritolu Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija (1962–) *[[Mai Thi Nguyen-Kim]], Saksa keemik, teadusajakirjanik, kirjanik ja juutuuber (1987–) *[[Nguyễn Tấn Dũng]], Vietnami poliitik (1949–) *[[Nguyễn Xuân Phúc]], Vietnami poliitik (1954–) *[[Malangatana Ngwenya]], Mosambiigi kunstnik ja luuletaja (1936–2011) ==Nh== *[[Manuel Serifo Nhamadjo]], Guinea-Bissau poliitik (1958–2020) ==Ni== ''Vaata [[Biograafiad (Ni)]]'' ==Nj== *[[Njuša]] (Anna Vladimirovna Šurotškina), vene laulja (1990–) ==Nk== *[[Eric Nkansah]], Ghana sprinter (1974–) *[[Maite Nkoana-Mashabane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1963–) *[[Nicolas Nkoulou]], Kameruni jalgpallur (1990–) *[[Kwame Nkrumah]], Ghana poliitik (1909–1972) *[[Laurent Nkunda]], Kongo DV sõjaväelane (1967–) *[[Jean de Dieu Nkundabera]], Rwanda invasportlane *[[Pierre Nkurunziza]], Burundi poliitik (1963–2020) ==No== ''Vaata [[Biograafiad (No)]]'' ==Ns== *[[Fabrice Nsakala]], Kongo DV jalgpallur (1990–) *[[Apolo Nsibambi]], Uganda poliitik (1940–2019) ==Nz== *[[Blade Nzimande]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1958–) ==Nt== *[[Cyprien Ntaryamira]], Burundi poliitik, riigi president veebruarist aprillini 1994 (1956–1994) *[[Ntare Rushatsi]] *[[Olivier Ntcham]], Kameruni jalgpallur (1996–) *[[Sylvestre Ntibantunganya]], Burundi poliitik, riigi president 1994–1996 (1956–) *[[Christian Ntsay]], Madagaskari poliitik (1961–) ==Nu== *[[Pär Nuder]], eesti juurtega Rootsi sotsiaaldemokraatlik poliitik (1963–) *[[Ryan Nugent-Hopkins]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Kristina Nugin]], eesti kasvatusteadlane (1976–) *[[Edvin Nugis]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Tiit Nugis]], eesti astronoom (1942–) *[[Ülo Nugis]], Eesti poliitik ja majandustegelane (1944–2011) *[[Harald Nugiseks]], eesti sõjakangelane (1921–2014) *[[Kasim Nuhu]], Ghana jalgpallur (1995–) *[[Andres Nuiamäe]], Eesti sõjaväelane (1982–2004) *[[Peeter-Roland Nuiamäe]], eesti arstiteadlane (1926–1990) *[[Nujabes]], jaapani muusikaprodutsent, helilooja ja DJ (1974–2010) *[[Sam Nujoma]], Namiibia poliitik (1929–2025) *[[Eduard Nukk]], eesti ajakirjanik, luuletaja, laste- ja näitekirjanik (1896–1978) *[[Mall Nukke]], eesti kunstnik (1964–) *[[Victoria Nuland]], Ameerika Ühendriikide riigiametnik (1961–) *[[Gary Numan]], inglise muusik (1958–) *[[Nerijus Numavičius]], leedu ettevõtja (1967–) *[[Numerianus]] *[[Georg Bertram Adolf von Numers]], Eesti entomoloog (sündis 1873) *[[Ants Nummert]], eesti loomaarstiteadlane (1934–2017) *[[Asto Nummert]], eesti insener (1930–1998) *[[Maarja Nummert]], eesti arhitekt (1944–2024) *[[Siiri-Merike Nummert]], eesti tarbekunstnik (1939–2014) *[[Vilve Nummert]], eesti keemik (1938–2019) *[[Lassi Nummi]], soome kirjanik (1928–2012) *[[Devin Nunes]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja endine farmer (1973–) *[[Felipe Nunes]], Brasiilia jalgpallur (1981–) *[[Alberto Núñez Feijóo]], Hispaania poliitik (1961–) *[[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur (1999–) *[[Eduardo Núñez]], Dominikaani Vabariigi pesapallur (1987–) *[[José Núñez]], Nicaragua riigipea (1800–1880) *[[Marcelino Núñez]], Tšiili jalgpallur (2000–) *[[Sigrid Nunez]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1951–) *[[Héctor Núñez Segovia]], Tšiili jalgpallur (1992–) *[[John Nunn]], inglise maletaja ja matemaatik (1955–) *[[Judy Nunn]], Austraalia näitleja (1945–) *[[Rudolf Nurejev]], balletitantsija, koreograaf ja ballettmeister (1938–1993) *[[Rašid Nurgalijev]], Venemaa riigiametnik ja poliitik (1956–) *[[Rauno Nurger]], eesti korvpallur (1993–) *[[Ülo Nurges]], eesti tehnikateadlane (1939–) *[[Nurhaci]], mandžu väepealik (1559–1626) *[[Siti Nurhaliza]], Malaisia laulja, näitleja, laulukirjutaja, muusik, muusikaprodutsent (1979–) *[[Ahto Nurk]], eesti koorijuht, dirigent ja muusikapedagoog (1931–2017) *[[Allan Nurk]], eesti molekulaarbioloog (1961–) *[[Ants Nurk]], eesti farmakoloog (1953–) *[[Ants-August Nurk]], Kaitseliidu taastaja (1937–) *[[Anu Nurk]], eesti keeleteadlane (1961–) *[[August Nurk]], Suure-Jaani linnavanem (1898–1970) *[[Enn Nurk]], eesti pedagoogikateadlane (1935–1999) *[[Ernst-Voldemar Nurk]], eesti insener (1902–1977) *[[Gunnar Nurk]], eesti keemik (1976–) *[[Hans Nurk]], Eesti ametnik, ühiskonnategelane ja poliitik (1889–1944) *[[Harald Martin Nurk]], eesti majandusteadlane (1918–2014) *[[Heino Nurk]] (1958–) *[[Kaire Nurk]], eesti muusik (1979–2025) *[[Karl Nurk]], Eesti ja Briti sõjaväelane (1904–1976) *[[Kaspar Nurk]], eesti ökotehnoloog (1974–) *[[Kristiina Nurk]], eesti lestaujuja (1972–) *[[Mart Nurk]], eesti õigusteadlane (1892–1948) *[[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]], eesti näitleja ja psühholoog (1964–) *[[Martin Nurk]], Eesti sõjaväelane (1902–1990) *[[Teet Nurk]], eesti metsandusteadlane (1954–) *[[Tiina Nurk]], eesti kunstiajaloolane (1918–2006) *[[Uku Nurk]], eesti reklaamilooja (1968–) *[[Jusuf Nurkić]], Bosnia ja Hertsegoviina korvpallur (1994–) *[[Aivo Nurkse]], eesti majandusteadlane (1941–1983) *[[Harri Nurkse]], eesti keemik (1926–2003) *[[Lauri Nurkse]], Soome näitleja ja filmirežissöör (1978–) *[[Lea Nurkse]], eesti pedagoog ja tõlkija (1904–1960) *[[Ragnar Nurkse]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1907–1959) *[[Rein Nurkse]], eesti keeleteadlane (1907–1963) *[[Ernst Nurm]], eesti keeleteadlane (1896–1983) *[[Hele Nurm]] *[[Kaul Nurm]], Eesti põllumajandustegelane ja poliitik (1951–) *[[Martin Nurm]], eesti vaimulik (1870–1943) *[[Viive Nurm]], eesti tehnikateadlane (1936–) *[[Boris Nurmand]], Eesti arst (1898–1992) *[[Leo Nurmand]], eesti farmakoloog (1929–2016) *[[Ludmilla Nurmand]], Eesti arstiteadlane (1897–1980) *[[Otto Nurmberg]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Reet Ann Nurmberg]], eestlasest sporditeadlane ja -ajaloolane (1945–1993) *[[Tiiu Nurmberg]], eesti mäesuusataja (1982–) *[[Liidia Nurme]], eesti tennisist (1950–) *[[Minni Nurme]], eesti kirjanik (1917–1994) *[[Sulev Nurme]], eesti maastikuarhitekt (1971–) *[[Tiidrek Nurme]], eesti kergejõustiklane (1985–) *[[Ants Nurmekivi]], eesti sporditeadlane (1941–) *[[Pent Nurmekund]], eesti keeleteadlane (1905–1997) *[[Ain Nurmela]], eesti kujunduskunstnik (1962–) *[[Ilona Nurmela]], eesti õigusteadlane (1976–) *[[Sulo Nurmela]], soome murdmaasuusataja (1908–1999) *[[Voldemar Nurmela]], eesti jurist (1915–2006) *[[Sulo Nurmeots]], eesti kultuuritegelane (1950–2021) *[[Maire Nurmet]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[William Nurmet]], Eesti sõjaväelane (1914–1942) *[[Leena Nurmi]], soome murdmaasuusataja (1994–) *[[Niko Nurmi]], soome jõutõstja (1995–) *[[Paavo Nurmi]], soome jooksja (1897–1973) *[[Janne Nurmik]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Ragnar Nurmik]], (1975–) *[[Jari Nurminen]], soome võidusõitja (1961–) *[[Ahti Nurmis]], eesti laulja (1947–2003) *[[Boris Nurmiste]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1996) *[[Enn Nurmiste]], Eesti poliitik ja õpetaja (1894–1968) *[[Jevgeni Nurmla]], eesti mälumängur ja käsipallur (1959–) *[[Jaanus Nurmoja]], eesti ajakirjanik ja muusik (1967–) *[[Madis Nurms]], eesti teatrikunstnik (1984–) *[[Kaarel Nurmsalu]], eesti kahevõistleja (1991–) *[[Laura Nurmsalu]], eesti vibulaskur (1994–) *[[Sandra Nurmsalu]], eesti laulja (1988–) *[[Darnell Nurse]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Aaro Nursi]], eesti kliiniline logopeed (1982–) *[[Otto Nuschke]], Saksa poliitik ja ajakirjanik ning Saksa DV riigitegelane (1883–1957) *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]], Jordaania poliitik (1939–) *[[Branislav Nušić]], Serbia kirjanik ja ajakirjanik (1864–1938) *[[Egon Nuter]], eesti näitleja (1955–) *[[Paolo Nutini]], Šotimaalt pärit laulja (1987–) *[[Helbe Nutt]], eesti arstiteadlane (1940–1992) *[[Mart Nutt]], eesti poliitik (1962–2019) *[[Mihkel Nutt]], Eesti politseinik (1870–1924) *[[Jeff Nuttall]], inglise luuletaja, näitleja, kunstnik (1933–2004) *[[Paul Nuttall]], Suurbritannia poliitik (1976–) *[[Albert Nuude]], Eesti sõjaväelane (1904–1958) *[[Mati Nuude]], eesti poplaulja ja tõstja (1941–2001) *[[Rudolf Nuude]], eesti näitleja (1909–1980) *[[Jaan Nuudi]], eesti vaimulik ja koolijuht (1867–1938) *[[Harry Johann Nuudi]], eesti vaimulik (1894–1965) *[[Kristjan Jaak Nuudi]], eesti filmioperaator (1977–) *[[Mart Nuudi]], Eesti sõjaväelane (1889–1936) *[[Laura Nuudi-Da Silva]], eesti ujuja (1981–) *[[Poigo Nuuma]], eesti õigusteadlane (1932–2014) *[[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja (1998–) *[[Jüri Nuust]], eesti põllumajandusteadlane (1936–1996) *[[Maie Nuust]], eesti immunogeneetik (1939–) *[[Ants Nuut]], eesti trombonist (1950–) *[[Arvo Nuut]], eesti filmioperaator ja -produtsent (1941–2021) *[[Ilmar Nuut]], eesti tehnikateadlane ja Eesti NSV riigitegelane (1923–) *[[Jüri Nuut]], eesti matemaatik (1892–1952) *[[Otto Nuut]], eesti loomakasvatusteadlane (1907–1996) *[[Tiina Nuuter]], eesti majandusteadlane (1950–) *[[Miia Nuutila]], soome näitleja (1972–) ==Nw== *[[Ego Nwodim]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1988–) ==Nõ== *[[Endel Nõgene]], eesti dirigent ja muusikaõppejõud (1950–) *[[Merlis Nõgene]], eesti endine ajakirjanik ja režissöör (1976–) *[[Paavo Nõgene]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik (1980–) *[[Endrik Nõges]], eesti tehnikateadlane (1927–2006) *[[Mats Nõges]], eesti arst ja kultuuritegelane (1879–1973) *[[Peeter Nõges]], eesti hüdrobioloog (1957–) *[[Tiina Nõges]], eesti hüdrobioloog (1957–) *[[Tiit Nõges]], eesti põllumajandusteadlane (1916–1993) *[[Valter Nõges]], eesti õigusteadlane (1905–1941) *[[Jaanus Nõgisto]], eesti muusik (1956–) *[[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör (1982–) *[[Inga Nõlvak]], eesti muusik ja muusikakriitik (1982–) *[[Jaak Nõlvak]], eesti geoloog (1944–) *[[Kristel Nõlvak]], eesti teatriteadlane *[[Kristi Nõlvak]], eesti võrkpallur (1989–) *[[Kusti Nõlvak]], eesti rannavõrkpallur (1991–) *[[Laura Nõlvak]], eesti näitleja (1980–) *[[Maris Nõlvak]], eesti näitleja (1995–) *[[Rainer Nõlvak]], eesti ettevõtja ja aktivist (1966–) *[[Arnu Nõmm]], Eesti sõjaväelane (1903–1942) *[[Brett Nõmm]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1994–) *[[Evald Nõmm]], eesti loomaarst (1906–1990) *[[Gerli Nõmm]], eesti režissöör ja stsenarist *[[Kaire Nõmm]], eesti arhitekt (1971–) *[[Karl-Romet Nõmm]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Reigo Nõmm]], eesti korvpallur (1989–) *[[Sven Nõmm]], eesti matemaatik (1973–) *[[Toe Nõmm]], eesti sõjaajaloolane (1953–2025) *[[Uno Nõmm]], eesti füüsik (1930–1988) *[[Aare Nõmme]], eesti poksija (1949–) *[[Martti Nõmme]], eesti suusahüppaja (1993–) *[[Aksel Nõmmela]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Mari Nõmmela]], eesti kunstiajaloolane (1950–) *[[Rita Nõmmela]], eesti arstiteadlane, stomatoloog (1959–) *[[Ervin Jüri Nõmmera]], eesti poliitik (1900–1988) * [[Aili Nõmmik]] (kuni 1959 Varamäe), eesti telerežissöör *[[Alfred Nõmmik]], Eesti sõjaväelane (1905–1999) * [[Andres Nõmmik]], eesti ajaloolane *[[Anton Nõmmik]], eesti mullateadlane, agrokeemik (1882–1957) *[[August Nõmmik]], Eesti sõjaväelane (1903–1996) *[[August Nõmmik (metsavend)|August Nõmmik]], eesti metsavend (1922–1959) *[[Enn Nõmmik]], eesti näitleja (1962–) *[[Hans Nõmmik]], eesti põllumajandus- ja mullateadlane (1922–1995) * [[Maarja Nõmmik]], eesti maalikunstnik *[[Kaido Nõmmik]], Eesti poliitik (1969–) *[[Peet Nõmmik]], eesti vaimulik ja Vabadussõja veteran (1900–1947) *[[Raivo Nõmmik]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Renee Nõmmik]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsupedagoog (1962–) *[[Riho Nõmmik]], eesti füüsik (1936–) *[[Salme Nõmmik]], eesti majandusgeograaf (1910–1988) *[[Sulev Nõmmik]], eesti näitleja, lavastaja ja tantsija (1931–1992) * [[Tiia-Mai Nõmmik]], eesti tõlkija *[[Tõnis Nõmmik]], Eesti sõjaväevaimulik (1933–2026) *[[Urmas Nõmmik]], eesti teoloog (1975–) *[[Ergo Nõmmiste]], eesti füüsik (1956–2019) *[[Ilme Nõmmisto]], eesti loomakasvatusteadlane (1938–2013) *[[Feliks Nõmmsalu]], eesti metsateadlane ja -tegelane (1926–1995) *[[Heli Nõmmsalu]], eesti põllumajandusteadlane (1957–) *[[Jaanus Nõmmsalu]], eesti võrkpallur (1981–) *[[Evgen Nõštšuk]], Ukraina näitleja ja poliitik (1972–) *[[Andre Nõu]], eesti punkvokalist *[[Enn Nõu]], eesti kirjanik (1933–) *[[Helga Nõu]], eesti kirjanik (1934–) *[[Joosep Nõu]], eesti põllumajandusteadlane ja haridustegelane (1906–1999) *[[Kerli Nõu]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Madis Nõu]], eesti keemik (1897–1944) *[[Raimo Nõu]], eesti sporditegelane ja -ajakirjanik (1979–) *[[Anu Nõulik]], eesti alpinist (1963–) *[[Einvald Nõulik]], eesti kodu-uurija (1928–2023) *[[Uko Nõulik]], eesti alpinist (1974–) *[[Uko Nõulik juunior]], eesti alpinist (2006–) *[[Erika Nõva]], eesti arhitekt (1905–1987) *[[Roman Nõvandi]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1914–1980) ==Nä== *[[Indrek Näkk]], eesti arhitekt (1972–2019) *[[Marjo Näkki]], soome ajakirjanik (1976–) *[[Leo Näpinen]], Eesti filosoof (1948–) *[[Kaili Närep]], eesti näitleja (1970–) *[[Laura Närhi]], soome laulja (1978–) *[[Eva Näripea]], eesti kunstiteadlane (1980–) *[[Neeme Näripä]], eesti klassikaline filoloog (1980–) *[[Robert Närska]], Eesti poliitik ja majandustegelane (1948–) *[[Joonas Nättinen]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Alar Nääme]], Eesti poliitik (1983–) *[[Risto Näätänen]], soome psühholoog (1939–2023) ==Nö== *[[Andreas Nödl]], Austria endine jäähokimängija (1987–) *[[August Nöschel]], füüsik (1809–1877) *[[Winfried Nöth]], saksa semiootik (1944–) *[[Christine Nöstlinger]], Austria lastekirjanik (1936–2018) *[[Norbert Növényi]], Ungari maadleja (1957–) ==Nü== *[[Alexander Nübel]], saksa jalgpallur (1996–) *[[Elmo Nüganen]], eesti lavastaja ja näitleja (1962–) *[[Saara Nüganen]], eesti näitleja (1992–) *[[Aleksander Nürnberg]], baltisaksa päritolu Eestimaa arhitekt (1890–1964) *[[Herbert Nürnberg]], Saksamaa poksija (1914–1995) *[[Jaan Nüssik]], eesti keemik (1931–2020) *[[Christiane Nüsslein-Volhard]], saksa bioloog (1942–) ==Ny== *[[Carl Nyberg]], rootsi leiutaja, tööstur ja lennunduspioneer (1858–1939) *[[Karen Nyberg]], Ameerika Ühendriikide insener ja endine NASA astronaut (1969–) *[[Tomi Nybäck]], Soome maletaja (1985–) *[[Ole Nydahl]], taani budistlik õpetaja (1941–2026) *[[Robert Nye]], inglise luuletaja (1939–2016) *[[Franz Nyenstede]], Liivimaa kroonik (1540–1622) *[[Julius Nyerere]], Tansaania poliitik (1922–1999) *[[Anders Nygren]], rootsi teoloog ja vaimulik (1890–1978) *[[Benjamin Nygren]], Rootsi jalgpallur (2001–) *[[Bengt Nyholm]], rootsi jalgpallur (1930–2015) *[[Sven Nykvist]], rootsi filmioperaator (1922–2006) *[[Boris Nykänen]], Eesti politseinik (1897–1993) *[[Matti Nykänen]], Soome suusahüppaja (1963–2019) *[[William Nylander]], Rootsi-Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Emma Nylén]], Rootsi muusik (1977–) *[[Felix Nylund]], Soome skulptor (1878–1940) *[[Gustav Reinhold Nyländer]], Eesti misjonär ja keeleteadlane (suri 1825) *[[Nikolai Nyländer]], Eesti päritolu fotograaf (1902–1981) *[[Elmar Gustaf Nyman]], eestirootsi politoloog (1919–) *[[Joni Nyman]], Soome poksija (1962–) *[[Lena Nyman]], rootsi teatri- ja filminäitleja (1944–2011) *[[Michael Nyman]], Briti helilooja, pianist, libretist ja muusikateadlane (1944–) *[[Roman Nyman]], eesti kunstnik (1881–1951) *[[Katrin Merike Nyman-Metcalf]], eesti õigusteadlane (1963–) *[[Allan Nyom]], Kameruni jalgpallur (1988–) *[[Gustav Nyquist]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Michael Nyqvist]], rootsi näitleja (1960–2017) *[[Claudia Nystad]], saksa suusataja (1978–) *[[Knut Nystedt]], norra helilooja (1915–2014) *[[Ann-Christine Nyström]], soome laulja (1944–2022) *[[Marie Nyswander]], Ameerika Ühendriikide psühhiaater (1919–1986) *[[Filipe Nyusi]], Mosambiigi poliitik (1959–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|N, Biograafiad]] q37ind04fd8abwb4vueozwz238obwtc 0 25201 7193031 6734140 2026-07-14T17:52:12Z Avjoska 1538 /* Vaata ka */ 7193031 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saue valla alevikust, Tallinna linna asumi kohta vaata artiklit [[Laagri (Tallinn)]].}} {{EestiAsula | nimi = Laagri | pilt = Laagri uuemad kortermajad.JPG | pildiallkiri = Uuemad kortermajad Laagris | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Laagri''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]. Aastail 1991–2017 oli Laagri [[Saue vald (1991)|Saue valla]] keskus. Laagris elas 1. jaanuari 2022. aasta seisuga 5947 inimest.<ref>[https://web.archive.org/web/20210611093239/https://sauevald.ee/asulad-uldinfo Asulad Saue vallas] Saue vald</ref> Asulast voolab läbi [[Pääsküla jõgi]], mis on kohati Tallinna ja Laagri aleviku piiriks. Huviväärseimad objektid Laagris on Pääsküla jõe vana [[Pääsküla kivisild|kivisild]] (ehitatud 1860. aasta paiku, arhitektuurimälestis), väike veskijärv ning Laagrist Tänassilma külla ulatuvad [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] aegsed kindlustused. == Ajalugu == Laagri aleviku eellaseks võib pidada [[Pääsküla küla]], mida on esmamainitud [[Taani hindamisraamat]]us ([[1241]]). Suure tõenäosusega on Laagri juba [[muinasaeg]]ne küla. Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Pääsküla maarindepositsioon]]i ehitusega. Vangilaagri juurde kujunes [[Tallinn–Keila raudtee]]l mitteametlik [[nõudepeatus]], mida hakati kutsuma Laagriks. Kuigi [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kokkukukkumisega vangilaager likvideeriti, rajati ametlik Laagri-nimeline [[raudteepeatus]] [[1928]]. aasta suvel. See peatus asus praegusega võrreldes teisel pool [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõge]] ja rong peatus endiselt vaid nõudmisel. Ametlikult avati peatus [[10. mai|10. mail]] [[1932]].<ref name="zuABn" /> Et [[Pääsküla raudteejaam]] oma alevikuga asus veidi Tallinna pool, hakati vana Pääsküla küla tuumikut rahva suus üha enam kutsuma Laagriks. Uute eramute rajooni rajamisega Laagri asumisse nihutati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel [[Laagri raudteepeatus]] teisele poole Pääsküla jõge umbes 300 m Tallinna poole [[Pääsküla raudteepeatus]]ele lähemale. Seda tingis ka asjaolu, et raudtee elektrifitseeriti ja vajati kõrget [[perroon]]i. [[1958]]. aastal ehitati [[Paplite puiestee]] otsa raudteeplatvorm koos varikatuse ja piletimüügipaviljoniga.<ref name="zuABn" /> [[1968]]. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma [[Laagri linnaosa]]ks ja sinna jäi ka [[Laagri raudteepeatus]]. Tänapäeva Laagri keskuse juurde oli tekkinud uus [[tihehoonestusala]], mis oli [[Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos]]i keskus. [[1970. aastad|1970. aastatel]] Pääsküla küla likvideeriti ning asutati Laagri alevik. [[1975]]. aastal viidi [[Saue külanõukogu]] keskus Laagri alevikku. Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkisid Saue külanõukogust kaks uut omavalitsusüksust: [[Saue vald (1991)|Saue vald]] ja [[Saue linn]]. Saue valla keskuseks sai Laagri alevik. 2005. aastal rajati Laagrisse [[Laagri Kool]], milles õpib 2021. aasta seisuga üle 1100 õpilase. 1. septembril 2020 avati kooli teine õppehoone - [[Möldre maja]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus liideti 2017. aastal Saue vald, Saue linn, [[Kernu vald]] ja [[Nissi vald]] [[Saue vald|Saue vallaks]]. Vallakeskus asub Saue linnas, endised vallakeskused on valla halduskeskused. Tänapäeval on Laagri kiiresti arenev ja laienev Tallinnaga tihedalt seotud asula, mille elanike arv kasvab pidevalt. 2008. aastal avati [[Laagri raudteepeatus|Laagri]] ja [[Saue raudteepeatus|Saue raudteepeatuse]] vahel [[Urda raudteepeatus|Urda]] ja [[Padula raudteepeatus]]. 2019. aastal asutati [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] käskkirjaga Laagrisse riigigümnaasium, mis alustas tööd 1. septembril 2022. Kooli ametlik nimi on [[Saue Riigigümnaasium]]. Laagri alevikus asub [[1989]]. aastal loodud [[Laagri nahkhiirte talvitumispaiga kaitseala]]. ==Vaata ka== *[[Alliku–Laagri–Hüüru tee]] *[[Jõekääru park]] *[[Laagri–Harku tee]] *[[Laagri kunstmurustaadion]] *[[Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos]] *[[Urda raudteepeatus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="zuABn">Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 140–141</ref>}} ==Välislingid== * [https://www.err.ee/1608291930/endise-tomatikasvatuse-asemele-laagris-tekib-moodne-linnaruum "Endise tomatikasvatuse asemele Laagris tekib moodne linnaruum"] ERR, 29. juuli 2021 * [https://www.err.ee/1608291936/laagri-keskuses-laheb-lammutamisele-tuntud-hoone "Laagri keskuses läheb lammutamisele tuntud hoone"] ERR, 29. juuli 2021 {{Saue vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Saue vald]] azmjoi3ox83l2jntysv3uqpehuq1o7q 7193037 7193031 2026-07-14T18:22:45Z Avjoska 1538 /* Vaata ka */ 7193037 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Saue valla alevikust, Tallinna linna asumi kohta vaata artiklit [[Laagri (Tallinn)]].}} {{EestiAsula | nimi = Laagri | pilt = Laagri uuemad kortermajad.JPG | pildiallkiri = Uuemad kortermajad Laagris | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Laagri''' on [[alevik]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]. Aastail 1991–2017 oli Laagri [[Saue vald (1991)|Saue valla]] keskus. Laagris elas 1. jaanuari 2022. aasta seisuga 5947 inimest.<ref>[https://web.archive.org/web/20210611093239/https://sauevald.ee/asulad-uldinfo Asulad Saue vallas] Saue vald</ref> Asulast voolab läbi [[Pääsküla jõgi]], mis on kohati Tallinna ja Laagri aleviku piiriks. Huviväärseimad objektid Laagris on Pääsküla jõe vana [[Pääsküla kivisild|kivisild]] (ehitatud 1860. aasta paiku, arhitektuurimälestis), väike veskijärv ning Laagrist Tänassilma külla ulatuvad [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] aegsed kindlustused. == Ajalugu == Laagri aleviku eellaseks võib pidada [[Pääsküla küla]], mida on esmamainitud [[Taani hindamisraamat]]us ([[1241]]). Suure tõenäosusega on Laagri juba [[muinasaeg]]ne küla. Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Pääsküla maarindepositsioon]]i ehitusega. Vangilaagri juurde kujunes [[Tallinn–Keila raudtee]]l mitteametlik [[nõudepeatus]], mida hakati kutsuma Laagriks. Kuigi [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] kokkukukkumisega vangilaager likvideeriti, rajati ametlik Laagri-nimeline [[raudteepeatus]] [[1928]]. aasta suvel. See peatus asus praegusega võrreldes teisel pool [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõge]] ja rong peatus endiselt vaid nõudmisel. Ametlikult avati peatus [[10. mai|10. mail]] [[1932]].<ref name="zuABn" /> Et [[Pääsküla raudteejaam]] oma alevikuga asus veidi Tallinna pool, hakati vana Pääsküla küla tuumikut rahva suus üha enam kutsuma Laagriks. Uute eramute rajooni rajamisega Laagri asumisse nihutati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel [[Laagri raudteepeatus]] teisele poole Pääsküla jõge umbes 300 m Tallinna poole [[Pääsküla raudteepeatus]]ele lähemale. Seda tingis ka asjaolu, et raudtee elektrifitseeriti ja vajati kõrget [[perroon]]i. [[1958]]. aastal ehitati [[Paplite puiestee]] otsa raudteeplatvorm koos varikatuse ja piletimüügipaviljoniga.<ref name="zuABn" /> [[1968]]. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma [[Laagri linnaosa]]ks ja sinna jäi ka [[Laagri raudteepeatus]]. Tänapäeva Laagri keskuse juurde oli tekkinud uus [[tihehoonestusala]], mis oli [[Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos]]i keskus. [[1970. aastad|1970. aastatel]] Pääsküla küla likvideeriti ning asutati Laagri alevik. [[1975]]. aastal viidi [[Saue külanõukogu]] keskus Laagri alevikku. Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkisid Saue külanõukogust kaks uut omavalitsusüksust: [[Saue vald (1991)|Saue vald]] ja [[Saue linn]]. Saue valla keskuseks sai Laagri alevik. 2005. aastal rajati Laagrisse [[Laagri Kool]], milles õpib 2021. aasta seisuga üle 1100 õpilase. 1. septembril 2020 avati kooli teine õppehoone - [[Möldre maja]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus liideti 2017. aastal Saue vald, Saue linn, [[Kernu vald]] ja [[Nissi vald]] [[Saue vald|Saue vallaks]]. Vallakeskus asub Saue linnas, endised vallakeskused on valla halduskeskused. Tänapäeval on Laagri kiiresti arenev ja laienev Tallinnaga tihedalt seotud asula, mille elanike arv kasvab pidevalt. 2008. aastal avati [[Laagri raudteepeatus|Laagri]] ja [[Saue raudteepeatus|Saue raudteepeatuse]] vahel [[Urda raudteepeatus|Urda]] ja [[Padula raudteepeatus]]. 2019. aastal asutati [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] käskkirjaga Laagrisse riigigümnaasium, mis alustas tööd 1. septembril 2022. Kooli ametlik nimi on [[Saue Riigigümnaasium]]. Laagri alevikus asub [[1989]]. aastal loodud [[Laagri nahkhiirte talvitumispaiga kaitseala]]. ==Vaata ka== *[[Alliku–Laagri–Hüüru tee]] *[[Jõekääru park]] *[[Laagri–Harku tee]] *[[Laagri jalakäijate sild]] *[[Laagri kunstmurustaadion]] *[[Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos]] *[[Urda raudteepeatus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="zuABn">Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 140–141</ref>}} ==Välislingid== * [https://www.err.ee/1608291930/endise-tomatikasvatuse-asemele-laagris-tekib-moodne-linnaruum "Endise tomatikasvatuse asemele Laagris tekib moodne linnaruum"] ERR, 29. juuli 2021 * [https://www.err.ee/1608291936/laagri-keskuses-laheb-lammutamisele-tuntud-hoone "Laagri keskuses läheb lammutamisele tuntud hoone"] ERR, 29. juuli 2021 {{Saue vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Saue vald]] fyac4scgz4mtdzdho0w08lhnu43qswx 1 27464 7193042 5915468 2026-07-14T18:34:49Z Avjoska 1538 7193042 wikitext text/x-wiki Laagri on lisaks ka Tallinna asum Nõmme linnaosas --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 29. august 2005, kell 14&#46;15 (UTC) : Seda viimast hüütakse ka EE järgi ka Vana-Pääskülaks, KNAB-i järgi aga on Laagri asum ja Vana-Pääsküla allasum. Peale selle on Põlva maakonnas veel mingi paik, mida nimetatakse Laagri ehk Põhja laager. Arvan, et võiksid olla pealkirjad "Laagri (Tallinn)" ja "Laagri (Värska)". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. august 2005, kell 14&#46;32 (UTC) :: KNAB-i tõlgendus vastab tegelikusele ... :o) :: Koht jälle täpsustus lehekülje jaoks. ... (See Põlva maakonna paik on siis Värska vallas?) --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 29. august 2005, kell 14&#46;41 (UTC) ::: Nii ma KNAB-ist aru sain. Meil oli kunagi Urmasega juttu, et vallapiirid võivad muutuda. Arvan aga, et sulgudes olevat võib tõlgendada ka lihtsalt lähedalasuva asula nimena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. august 2005, kell 14&#46;44 (UTC) :::: KNAB-il on õigus, sest see vastab tegelikusele olukorrale, Vana-Pääsküla on vaid osa Laagri asumist. :::: Kui "suur" peaks lähedal asuv koht olema et teda kasutada täpsustuse märkimisel(?). Või peaks olema "ala" (valla, maakonna, riigi) nimi millel vastav kohta asub(?) ja kui juhtubki et valla piirid muutuvad siis peab lihtsalt artikli ümber nimetama (ümbersuunates) :::: Lihtsalt mõttevahetuse mõttes, et kas oleks võimalik teha mingi juhtnöör sellisteks puhkudeks --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 29. august 2005, kell 15&#46;49 (UTC) ::::: Minu meelest tuleks lähtuda praeguse valla nimest, kuid jätta "vald" ära. Mina ei hakkaks üldjuhul artikli nime muutma, sest tähtis on eeskätt kohtade eristamine, mitte see, kuidas neid eristatakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. august 2005, kell 16&#46;50 (UTC) ---- ''1970-ndatel Pääsküla küla likvideeriti ning rajati Laagri alevik.'' :See vajab minu arvates selgitust. Samas kohas üks küla likvideeriti ja teine alevik rajati? Mis see tähendab? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 14. märts 2014, kell 21:07 (EET) ---- Vana elanike arv: Elanikke: 4832 (1.01.2012) [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. september 2018, kell 14:07 (EEST) ---- Infokastis ei tohi olla rahvaarv ilma aastata. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. juuni 2021, kell 12:49 (EEST) ---- Äkki see Pääsküla vana sild on Tallinna Laagris mitte Saue valla Laagris? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 14. juuli 2026, kell 21:34 (EEST) aagew053efc2egxnop8rz7w2s68cryx 0 29604 7193210 7162425 2026-07-15T05:01:22Z Mona 355 /* Läbikukkumine */ 7193210 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2017}} '''"Star Trek: Nemesis"''' (tõlkes "Star Trek: Vastane") on täispikk [[mängufilm]], mis jõudis ekraanile [[2002]]. aastal ning on selle sarja kümnes film. Tõenäoliselt on see sarja viimane film, kus esineb "Järgmise põlvkonna" meeskond. "Nemesise" põhimeeskond tähelaevalt Enterprise 1701 E on sama, kes figureeris ka sarjas "TNG". ==Sisukokkuvõtte== Föderatsiooni juhtkond saadab kapten Jean-Luc Picardi ja tema laeva U.S.S. Enterprise meeskonna Romulani impeeriumi, kuna selle uus valitseja on avaldanud soovi sõlmida rahu pärast kauaks susisema jäänud konflikti. Saabudes avastab Picard, et Romulanide uus juht Shinzon on tema kloon, kes oli kunagi osa programmist, mis nägi ette asendada Tähelaevastiku võtmeisikud Romulanide spioonide-kloonidega. Siis selgub, et rahuplaanide taga on omakasupüüdlikkus, takka salakaval plaan hävitada Maa ja kogu Föderatsioon. ==Läbikukkumine== Film kukkus Ameerika Ühendriikide turul läbi mitmel põhjusel. * Filmi sisu kohta oli liiga vara väga palju teada. * Käsikirja autoriks oli [[John Logan]], mitu [[Oscar]]it võitnud filmi "Gladiaator" käsikirja kaasautoreid. Logani "Nemesise" stsenaarium arvati olevat tasemel ning peaasjalikult selle järgi tehti ka film. Küll osutus saadud materjal umbes kolmetunniseks ning stuudio otsustas seejärel filmi kahetunniseks lõigata, kuid see tegu andis löögi filmi süžee jätkuvusele. Samuti lõigati välja kümmekond sisuliselt tähtsat stseeni; osad nendest olid hiljem lisatud filmi mitmes DVD-väljalaskes ("Nemesise" DVD-väljalase osutus suhteliselt edukaks). * Režissöör [[Stuart Baird]] ei olnud teinud filmi osas vastavat kodutööd ning käisid jutud näitlejaskonna ja režissööri arvamuste lahknevusest. Samuti ei olnud režissöör omandanud temaatikale ja sisule kohaselt õiged terminid (kes on tulnukas ja kes mitte, samuti ei nimetanud ta faaserit selle õige nimega). * Film tuli turule valel ajal, kuna lähestikku samal ajal enne ja pärast anti välja James Bondi järjekordne edukas linateos ning "Sõrmuste isand". Finantsiliselt teenis "Nemesis" Ameerika Ühendriikides kõikidest "Star Treki" filmidest kõige vähem ning osutus kõigist "Star Treki" linateostest kõige ebaedukamaks. Pikka aega pärast filmi väljalaset arvati, et rohkem "Star Treki" filme ei tule, ehkki põhiline konsensus oli "Star Treki" frantsiisile<!--kuidas eesti keeles on franchise?--> anda hingetõmbeaega, kuna turg oli tol ajal muust "Star Treki" toodangust küllastunud. ==Osatäitjad== *[[Patrick Stewart]] – [[kapten]] [[Jean-Luc Picard]] *[[Jonathan Frakes]] – [[kaptenleitnant]]/[[kapten]] [[William Riker]] *[[Brent Spiner]] – [[kaptenmajor]] [[Data (Star Trek)|Data]] *[[LeVar Burton]] – kaptenmajor [[Geordi La Forge]] *[[Michael Dorn]] – kaptenmajor [[Worf]] *[[Gates McFadden]] – kaptenleitnant Dr. [[Beverly Crusher]] *[[Marina Sirtis]] – kaptenleitnant [[Deanna Troi]] *[[Tom Hardy]] – Shinzon *[[Ron Perlman]] – Viceroy *[[Shannon Cochran]] – Tal'aura *[[Dina Meyer]] – Donatra *[[Jude Ciccolella]] – Suran *[[Alan Dale]] – Hiren *[[Kate Mulgrew]] – Kathryn Janeway *[[Wil Wheaton]] – Wesley Crusher (tema osavõtuga stseenid lõigati kinno lastud filmiversioonist välja, välja arvatud üks koht banketistseenis) ==Tuleviku filmid== 20. aprillil 2006 teatas AP, et alanud on 11. "Star Treki" filmi tootmine. Filmi tegevprodutsendiks<!--executive producer--> sai J. J. Abrams, kes on hästi tuntud näiteks filmi "Võimatu mission III" ("Mission: Impossible III") ning sarjade "Alias" ja "Teadmata kadunud" ("Lost") tegijana. Eeldatakse, et "Star Treki" 11. film tuleb välja 2008. aastal. [[Kategooria:Star Trek]] [[Kategooria:2002. aasta filmid]] 2d3w4fvziwx4vv0b3xr279nbdhgttxn 7193211 7193210 2026-07-15T05:04:01Z Mona 355 /* Tuleviku filmid */ 7193211 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2017}} '''"Star Trek: Nemesis"''' (tõlkes "Star Trek: Vastane") on täispikk [[mängufilm]], mis jõudis ekraanile [[2002]]. aastal ning on selle sarja kümnes film. Tõenäoliselt on see sarja viimane film, kus esineb "Järgmise põlvkonna" meeskond. "Nemesise" põhimeeskond tähelaevalt Enterprise 1701 E on sama, kes figureeris ka sarjas "TNG". ==Sisukokkuvõtte== Föderatsiooni juhtkond saadab kapten Jean-Luc Picardi ja tema laeva U.S.S. Enterprise meeskonna Romulani impeeriumi, kuna selle uus valitseja on avaldanud soovi sõlmida rahu pärast kauaks susisema jäänud konflikti. Saabudes avastab Picard, et Romulanide uus juht Shinzon on tema kloon, kes oli kunagi osa programmist, mis nägi ette asendada Tähelaevastiku võtmeisikud Romulanide spioonide-kloonidega. Siis selgub, et rahuplaanide taga on omakasupüüdlikkus, takka salakaval plaan hävitada Maa ja kogu Föderatsioon. ==Läbikukkumine== Film kukkus Ameerika Ühendriikide turul läbi mitmel põhjusel. * Filmi sisu kohta oli liiga vara väga palju teada. * Käsikirja autoriks oli [[John Logan]], mitu [[Oscar]]it võitnud filmi "Gladiaator" käsikirja kaasautoreid. Logani "Nemesise" stsenaarium arvati olevat tasemel ning peaasjalikult selle järgi tehti ka film. Küll osutus saadud materjal umbes kolmetunniseks ning stuudio otsustas seejärel filmi kahetunniseks lõigata, kuid see tegu andis löögi filmi süžee jätkuvusele. Samuti lõigati välja kümmekond sisuliselt tähtsat stseeni; osad nendest olid hiljem lisatud filmi mitmes DVD-väljalaskes ("Nemesise" DVD-väljalase osutus suhteliselt edukaks). * Režissöör [[Stuart Baird]] ei olnud teinud filmi osas vastavat kodutööd ning käisid jutud näitlejaskonna ja režissööri arvamuste lahknevusest. Samuti ei olnud režissöör omandanud temaatikale ja sisule kohaselt õiged terminid (kes on tulnukas ja kes mitte, samuti ei nimetanud ta faaserit selle õige nimega). * Film tuli turule valel ajal, kuna lähestikku samal ajal enne ja pärast anti välja James Bondi järjekordne edukas linateos ning "Sõrmuste isand". Finantsiliselt teenis "Nemesis" Ameerika Ühendriikides kõikidest "Star Treki" filmidest kõige vähem ning osutus kõigist "Star Treki" linateostest kõige ebaedukamaks. Pikka aega pärast filmi väljalaset arvati, et rohkem "Star Treki" filme ei tule, ehkki põhiline konsensus oli "Star Treki" frantsiisile<!--kuidas eesti keeles on franchise?--> anda hingetõmbeaega, kuna turg oli tol ajal muust "Star Treki" toodangust küllastunud. ==Osatäitjad== *[[Patrick Stewart]] – [[kapten]] [[Jean-Luc Picard]] *[[Jonathan Frakes]] – [[kaptenleitnant]]/[[kapten]] [[William Riker]] *[[Brent Spiner]] – [[kaptenmajor]] [[Data (Star Trek)|Data]] *[[LeVar Burton]] – kaptenmajor [[Geordi La Forge]] *[[Michael Dorn]] – kaptenmajor [[Worf]] *[[Gates McFadden]] – kaptenleitnant Dr. [[Beverly Crusher]] *[[Marina Sirtis]] – kaptenleitnant [[Deanna Troi]] *[[Tom Hardy]] – Shinzon *[[Ron Perlman]] – Viceroy *[[Shannon Cochran]] – Tal'aura *[[Dina Meyer]] – Donatra *[[Jude Ciccolella]] – Suran *[[Alan Dale]] – Hiren *[[Kate Mulgrew]] – Kathryn Janeway *[[Wil Wheaton]] – Wesley Crusher (tema osavõtuga stseenid lõigati kinno lastud filmiversioonist välja, välja arvatud üks koht banketistseenis) ==Tuleviku filmid== 20. aprillil 2006 teatas AP, et alanud on 11. "Star Treki" filmi tootmine. Filmi tegevprodutsendiks<!--executive producer--> sai [[J. J. Abrams]], kes on hästi tuntud näiteks filmi "[[Võimatu missioon III]]" ("Mission: Impossible III") ning sarjade "[[Alias (seriaal)|Alias]]" ja "[[Teadmata kadunud]]" ("Lost") tegijana. Eeldatakse, et "Star Treki" 11. film tuleb välja 2008. aastal. [[Kategooria:Star Trek]] [[Kategooria:2002. aasta filmid]] 0w2u4aeqkqy8wd66xj4qllmltmk0e6k 0 33178 7193226 7177476 2026-07-15T06:12:09Z SpinnerLaserzthe2nd 144348 ([[c:GR|GR]]) [[File:Flag of Vorkuta (Komia).png]] → [[File:Flag of Vorkuta.svg]] 7193226 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; linnaringkonna kohta vaata artiklit [[Vorkuta linnaringkond]]}} {{linn | nimi = Vorkuta | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Воркута | nimi2_keel = komi | nimi2 = Вӧркута | lipp = Flag of Vorkuta.svg | lipu_link = [[Vorkuta lipp]] | vapp = Coat of Arms of Vorkuta (Komia) (1971).png | vapi_link = [[Vorkuta vapp]] | pindala = 29,73 | elanikke = | laius = 67/30 | pikkus = 64/01 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Venemaa }} [[Pilt:Vorkuta r.jpg|thumb|Vorkuta]] '''Vorkuta''' ([[vene keel|vene]] Воркута, [[komi keel|komi]] Вӧркута, [[neenetsi keel|neenetsi]] Варкута) on linn [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]], [[Vorkuta linnaringkond|Vorkuta linnaringkonna keskus]]. Asub Vorkuta jõe ääres. Elanike arv oli 2021. aasta seisuga 56 985. Pärast [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemist]], mille järel kaevandused erastati, on linna elanike arv järsult vähenenud, kuna paljud elanikud on kolinud kaugemale lõunasse.<ref>{{cite news |url=https://www.washingtonpost.com/photography/2019/12/20/above-arctic-circle-once-flourishing-russian-coal-mining-town-is-rapid-decline/ |title=Above the Arctic Circle, a once-flourishing Russian coal-mining town is in rapid decline |date=20 December 2020 |newspaper=Washington Post |access-date=10 March 2021}}</ref> Kui 1991. aastal elas linnas 117 000 inimest, siis 2002. aastal 84 917 ja 2010. aastal 70 548. Vorkuta [[geograafilised koordinaadid]] on 67°30′N, 64°01′E. Linna nimi tähendab neenetsi keeles 'palju karusid', 'karude elupaik', 'karukoht'. [[1931]] avastati Vorkuta asukohast [[Bolšezemelskaja tundra]]st [[kivisüsi|kivisöe]]lademed. Juba [[1932]] hakati linna lähedale rajama sunnitöölaagrite võrku ([[GULAG]]). Vange kasutati [[raudtee]] ehitusel ja söe kaevandamisel. Linn asutati laagrite lähedale [[1943]]. Alates asutamisest kuni tänapäevani on Vorkuta peamine tegevusala söe kaevandamine. [[1951]]. aasta alguses oli Vorkuta laagrites 73 000 inimest. [[1953]] toimus laagrites suur vangide ülestõus, mis veriselt maha suruti. Pärast seda suurem osa laagreid suleti, kuid väljasaatmiskohana toimis Vorkuta [[1980. aastad|1980. aastateni]]. Vorkuta lähedal on sunnitööl olnud üle 5000 eestlase, sealhulgas [[Jaan Kross]], [[Raimond Kaugver]], [[Enn Sarv]], [[Heldur Viires]], [[Rein Sepp]], [[Nathan Kukk]] ja [[Peeter Tarvel]].<ref>[[Jüri Kivimäe]]. Peeter Tarveli elu ja töö. - Akadeemia 1989/9, lk. 1913-1941</ref> 2016. aasta veebruaris Vorkutast umbes 10 km kaugusel asuvas Severnaja söekaevanduses toimunud mitmes plahvatuses hukkus 36 inimest, nende seas viis päästetöötajat.<ref>[https://maailm.postimees.ee/3599583/vorkuta-kaevanduses-toimunud-plahvatused-noudsid-36-inimelu "Vorkuta kaevanduses toimunud plahvatused nõudsid 36 inimelu"]. Postimees. 28.2.2016. Vaadatud 1.2.2024</ref> == Kliima == Vorkuta asub 150 km [[põhjapolaarjoon]]est põhja pool ja 140 km kaugusel [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]]. Sellepärast on [[kliima]] [[Lähisarktiline kliimavööde|lähisarktiline]]. Vorkutas on aasta keskmine õhutemperatuur –6,6 °C, [[juuli keskmine õhutemperatuur]] +11,7 °C (maksimaalne +33 °C), [[jaanuari keskmine õhutemperatuur]] –20,6 °C (minimaalne –52,4 °C). Külmavaba periood on keskmiselt 70 päeva. Isegi suvel võib esineda öökülma. [[Lumikate]] on maas keskmiselt 8 kuud. Maaharimine aiamaal on võimatu. [[Rõdu]]del ja [[kasvuhoone]]tes kasvatatakse [[harilik kurk|kurk]]i, [[spinat]]it ja [[sibul]]at. Varem kasvatati piirkonnas [[lehm]]i ja [[siga|sigu]], tänapäeval on jäänud üksnes [[põhjapõder|põhjapõdra]]kasvatus. == Elanike arv == {| class="wikitable" |+ Vorkuta elanike arv (tuhandetes) |Aasta || 1943 || 1959 || 1962 || 1967 || 1970 || 1973 || 1976 || 1979 || 1982 || 1986 || 1989 || 1990 || 1992 || 1996 || 1998 || 2000 || 2001 || 2002 || 2006 || 2007 || 2008 || 2009 || 2010 |- |Elanikke || 7 || 83,2 || 60 || 65 || 90 || 92 || 98 || 101,1 || 104 || 189 || 215 || 217 || 205 || 195 || 189 || 142 || 135 || 84,9 || 79,2 || 76,6 || 74,3 || 71,4 || 70,6 |} Munitsipaalringkonna "Vorkuta linn" elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 95 866 (arvestuslikult 2007. aastal 116 938). Munitsipaalringkonna pindala on 24 400 km² ning sinna kuulub peale Vorkuta linna 8 linnalist asulat ja 2 küla. Neist suurimad on [[Vorgašor]] (12 000 elanikku) ja [[Severnõi]] (9000), teised alla 2000 elaniku. 5 asulat on maha jäetud ja inimtühjad. Tänapäeval väheneb linnaelanike arv kiiresti. See on seotud ettevõtte "[[Vorkutaugol]]" tootmise vähenemisega. Tööta jäänud inimesed sõidavad ära, jättes oma korteri maha. Elanikest 77,7% moodustavad [[venelased]], 9,1% [[ukrainlased]], 2,9% [[tatarlased]], 1,7% [[komid]], 1,5% [[valgevenelased]], 1,1% [[tšuvašid]], 1% [[armeenlased]] ja 1% [[aserbaidžaanlased]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons|Category:Vorkuta|Vorkuta}} {{Vikitsitaadid}} *http://www.воркута.рф/ *[http://www.vorcuta.ru/ Vorkuta mitteametlik sait] *Jaanus Piirsalu: [http://pluss.postimees.ee/v2/3804687/vangide-elu-hinnaga-ehitatud-vorkuta-sureb-vaikselt-vaelja Vangide elu hinnaga ehitatud Vorkuta sureb vaikselt välja], Postimees, 23. august 2016 * Francesca Street (5. märts 2021). [https://edition.cnn.com/travel/article/vorkuta-russia-frozen-ghost-towns/index.html "Inside Russia’s deep frozen ghost towns"]. [[CNN]]. ''edition.cnn.com''. [[Kategooria:Komi linnad]] gf8mnipv0zdogrfdpwaw4m304nzzze8 0 35660 7193080 7188116 2026-07-14T20:00:12Z Avjoska 1538 /* C */ 7193080 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sõjaväelane|sõjaväelasi]]. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Ferdinand Aab]] *[[Ola Aabakken]], Norra kindralleitnant *[[Ilmar Aakre]] *[[Urmas Aal]], Eesti kapten *[[Oskar Aalde]], Eesti leitnant *[[Valdeko Aalperk]], Eesti leitnant *[[Manivald Aaman]], Nõukogude Liidu ja Venemaa kindralmajor *[[Herbert Aamisepp]], Eesti leitnant *[[Ruut Aarelo]], Eesti leitnant *[[Aleksander Aaremäe]], Eesti kapten *[[Eduard Aartee]] *[[‎Voldemar Aasoja]] *[[Ago Aava]] *[[Richard Aavik]] *[[Voldemar Aaviste]] *[[Henn Aavola]] *[[Sani Abacha]] *[[Robert Abadžjan]] *[[Athar Abbas]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Karl Abel]] *[[Bernhard Abrams]] *[[Salomon Adam]] *[[Dmitri Adams]] *[[Miervaldis Ādamsons]] *[[Jaan Adel]] *[[Fabian von Aderkas]] *[[Friedrich Wilhelm Karl von Aderkas]] *[[Aleksander Adojaan]] *[[Henn Agur]] *[[Georg Ahlemann]] *[[Eduard Ahman]] *[[Izmail Ahmetov]] *[[Sergei Ahromejev]] *[[Johannes Aia]] *[[Eduard Aindt]] *[[Hans Ainson]] *[[Hans Karl Ainson]] *[[August Aints]] *[[Aksel Airo]] *[[Hulusi Akar]] *[[Richard Aks]] *[[Jaan Aksel]] *[[Georgij Alafuzoff]] *[[Olavi Alakulppi]] *[[Vello Alas]] *[[Apti Alaudinov]] *[[Henrik Otto von Albedyl]] *[[Afonso de Albuquerque]] *[[Herman Aleksandrov]] *[[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev]] *[[Vladimir Aleksejev]] *[[Rutter Alev]] *[[Edwyn Alexander-Sinclair]] *[[Maksud Alihhanov-Avarski]] *[[Jēkabs Alksnis (sõjaväelane)|Jēkabs Alksnis]] *[[Ludwig Nicolaus von Allart]] *[[August Allik]] *[[Jaan Allik]] *[[Johannes Allikas]] *[[Karl Allikas]] *[[Oleksi Almaziv]] *[[Robert Altpere]] *[[Aleksandr Altunin]] *[[Andres Ambros]] *[[Mihhail Ananitsch]] *[[Eduard Anari]] *[[Roberts Ancāns]] *[[Avdy Andresson]] *[[Peeter Animägi]] *[[Reinhold von Anrep-Elmpt]] *[[Ansomardi]] *[[Žanis Ansons]] *[[Karl-Richard Ant]] *[[Tarmo Anton]] *[[Pavel Antsiborenko]] *[[Johan Anvelt]] *[[Kārlis Aperāts]] *[[Fjodor Apraksin]] *[[Sadao Araki]] *[[Aleksei Araktšejev]] *[[Karl Arengu]] *[[Gheorghe Argeșanu]] *[[Aleksander Arol]] *[[Johannes Aro]] *[[Andrei von Arpshofen]] *[[Karl Woldemar von Arpshofen]] *[[Aleksander Arro]] *[[Johannes Arro]] *[[Eduard Artna]] *[[Karl Aru]] *[[Arvi Asi]] *[[Peeter Asmus]] *[[Albert Assor]] *[[Leonhard Augjärv]] *[[Franz Augsberger]] *[[Hans Aumeier]] *[[Jevgeni Aunapu]] *[[Eduard Ausmees]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Aleksei Avdejev]] *[[Andrei Averjanov]] *[[Tõnis Avingo]] ==B== *[[Hamazasp Babadžanjan]] *[[Erich von dem Bach]] *[[Pietro Badoglio]] *[[Théoneste Bagosora]] *[[Hovhannes Bagramjan]] *[[Bai Chongxi]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Aleksandr Balašov]] *[[August Balder]] *[[Theodor von Balk]] *[[Juri Balujevski]] *[[Ehud Barak]] *[[Volodõmõr Baranjuk]] *[[Eduard von Baranoff]] *[[Konstantin von Baranoff]] *[[Serhi Baranov]] *[[Michael Andreas Barclay de Tolly]] *[[Maciej Bardel]] *[[Julius Bartels]] *[[Paul Bassen-Spiller]] *[[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] *[[Ivan Bašmanov]] *[[Vladimir Bezobrazov]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Rudolph Felix Bauer]] *[[Peter-Eduard Bauman]] *[[Joachim Baumgarten]] *[[Ernst Bauming]] *[[Francis Beaufort]] *[[Bernhard Beek]] *[[Peeter Beljakov]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[João Belo]] *[[Paul Leopold Johann Stephan von Benckendorff]] *[[Tibor Benkő]] *[[Agur Benno]] *[[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] *[[Gregor von Berg]] *[[Gottlob Berger]] *[[Martin-Friedrich Bergmann]] *[[Krišjānis Berķis]] *[[Pavel Bermondt-Avalov]] *[[Jan Berzin]] *[[Sergei Besseda]] *[[Joseph Beyrle]] *[[Hans Bigler]] *[[Adam Otto Wilhelm von Bistram]] *[[Karl Heinrich Georg von Bistram]] *[[Nils Bielke (1644–1716)|Nils Bielke]] *[[Bruno Bloom]] *[[Vassili Blücher]] *[[Aleksei Bobrinski]] *[[Aleksei Bobrinski (1826)]] *[[Vladimir Bobrinski]] *[[Timotheus Eberhard von Bock]] *[[Alexander von Bodisco]] *[[Herman Jensen Bohn]] *[[Petro Bolbotšan]] *[[Tadeusz Bór-Komorowski]] *[[Richard Gustav Borgelin]] *[[Paul Borkmann]] *[[Mehis Born]] *[[Kuno-Hans von Both]] *[[Dési Bouterse]] *[[Georg von Bradke]] *[[Omar Bradley]] *[[Walther von Brauchitsch]] *[[Aleksander Braun]] *[[John C. Breckinridge]] *[[Peter Bredal]] *[[Herbert Brede]] *[[Feliks Breede]] *[[Philip Breedlove]] *[[Johannes Brenner]] *[[Carsten Breuer]] *[[Magnus Gabriel Bernhard von Brevern]] *[[Pontus Alexander Ludwig von Brevern de la Gardie]] *[[Brita Olofsdotter]] *[[Ivar Brok]] *[[Eivin Bruun]] *[[Rudolf Bruus]] *[[Juri Budanov]] *[[Semjon Budjonnõi]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Wilhelm Burgdorf]] *[[Aleksander Burk]] *[[Ernst Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Harald Busch]] *[[Gerhard Buschmann]] *[[Žanis Butkus]] *[[Arthur Buxhoevden]] *[[Friedrich von Buxhoeveden]] *[[Franz Böhme]] *[[Karl von Bülow]] *[[Rudolf von Bünau]] *[[John By]] *[[Conrad Peter von Bylow]] ==C== *[[Karl Gustav von Cahdeus]] *[[Dan Caine]] *[[Moussa Dadis Camara]] *[[Otto Carius]] *[[Carl Eduard]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Alexander Cellarius]] *[[Albinas Čepas]] *[[Alexej Čepička]] *[[Jonas Černius]] *[[William Charles Chamberlain]] *[[Isamu Chō]] *[[Marian Chodacki]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Michael Claesson]] *[[Carl von Clausewitz]] *[[Patrick Cleburne]] *[[Michael Clemmesen]] *[[Robert Clive]] *[[Leonardo Conti]] *[[Manuel Contreras]] *[[Peter Cosgrove]] *[[Gago Coutinho]] *[[Walter Cowan]] *[[Christopher Cradock]] *[[Xawery Czernicki]] *[[Herberts Cukurs]] ==D== *[[Jan Henryk Dąbrowski]] *[[Erik Dahlberg]] *[[Artūrs Dālbergs]] *[[Miguel Dalmao]] *[[Artūrs Dannebergs]] *[[Ants Dauman]] *[[Don S. Davis]] *[[Ernest J. Dawley]] *[[Jacob Casimir De la Gardie]] *[[Pontus Fredrik De la Gardie]] *[[Léon Degrelle]] *[[Vladimir Dejev]] *[[Wilhelm van Delden]] *[[Dmõtro Deljatõtskõi]] *[[Nikolai Demidov]] *[[Anton Denikin]] *[[Johann von Derfelden (1849–1913)]] *[[Johann von Derfelden vanem]] *[[Aleksander Derrik]] *[[José Eduvigis Díaz]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Eduard Dietl]] *[[Sepp Dietrich]] *[[Friedrich Ferdinand Gustav von Ditmar]] *[[Woldemar Adolph von Ditmar]] *[[Aleksei Djumin]] *[[Jakov Dolgorukov]] *[[Vladimir Dolgorukov (1708−1761)|Vladimir Petrovitš Dolgorukov]] *[[Otto Gustav Douglas]] *[[Ottomar Douglas]] *[[Robert Douglas]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Abram Dragomirov]] *[[Vladimir Drake]] *[[Mõhhailo Drapatõi]] *[[Alexander von Drenteln (1820–1888)|Alexander von Drenteln]] *[[Alexander von Drenteln (1868–1925)|Alexander von Drenteln]] *[[Heinrich Johann von Drenteln]] *[[Martin Dzúr]] *[[Vladimir Džunkovski]] *[[Joseph Dunford]] *[[Gottfried Dunkel]] *[[Nadežda Durova]] *[[Aleksandr Dvornikov]] *[[Karl Dönitz]] *[[Evald-Reinhold Döring]] *[[Carl Gustaf Dücker]] ==E== *[[Georg Eberhardt]] *[[Julius Edor]] *[[Martin Eellend]] *[[Julius Eerme]] *[[Adolf Ehrnrooth]] *[[Johan Casimir Ehrnrooth]] *[[Adolf Eichmann]] *[[Theodor Eicke]] *[[Evald Ein]] *[[Osvald Einer]] *[[Aleksander Einseln]] *[[Oskar von Ekesparre]] *[[Martin Ekström]] *[[Alois Eliáš]] *[[Julius Ellandi]] *[[Kalle Eller]] *[[Oskar Eller]] *[[Boris Engelhardt]] *[[Arved Engmaa]] *[[Karin Enström]] *[[Vladimir Eplik]] *[[Priidik Eras]] *[[Birger Eriksen]] *[[Andrei Erikson]] *[[August Erikson]] *[[Hans Eriksson]] *[[Nigul Ermaste]] *[[Aarne Ermus]] *[[Johannes Ernits (kapten)]] *[[Karl Err]] *[[Mark Esper]] *[[Alexander von Essen]] *[[Diedrik von Essen]] *[[Hans Henrik von Essen]] *[[Magnus Gustav von Essen]] *[[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] *[[Otto Wilhelm von Essen]] *[[Paul von Essen]] *[[Peter Essen]] *[[Reinhold Wilhelm von Essen]] *[[Margus Ets]] *[[Ilmar Evert]] ==F== *[[Jānis Fabriciuss]] *[[Erich von Falkenhayn]] *[[Nikolaus von Falkenhorst]] *[[Jürgen Fahrensbach|Jürgen Farensbach]] *[[Hermann Faltis]] *[[Ivan Fedjuninski]] *[[Hermann Fegelein]] *[[Ferenc Feketehalmy-Czeydner]] *[[August Feldman]] *[[Alexander von Feldmann]] *[[Tõnis Feldmann]] *[[Georg Feofanov]] *[[Peeter Feofanov]] *[[Wilhelm von Fermor]] *[[Fabian von Fersen]] *[[Hans von Fersen]] *[[Reinhold Johann von Fersen]] *[[Pavel Filatjev]] *[[Nikolai Fischer]] *[[Olfert Fischer]] *[[Villiam Fiskar]] *[[Ralf Fisker]] *[[Siegfried Fleischer]] *[[Henrik Klasson Fleming]] *[[Herman Persson Fleming]] *[[Lars Ivarsson Fleming]] *[[Per Hermansson Fleming]] *[[Michael T. Flynn]] *[[Aleksandr Fomin]] *[[Francisco Franco]] *[[Otto von Freymann]] *[[Ferdinand von Freymann]] *[[Bernd Freytag von Loringhoven]] *[[Werner von Fritsch]] *[[Friedrich Fromm]] *[[Carl Gustaf Frölich]] *[[Rembert von Funcken]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Vladimir Galkin]] *[[Mihhail Galkin-Vraskoi]] *[[Yoav Gallant]] *[[Paul Gallas]] *[[Jorma Gallen-Kallela]] *[[Jan Gamarnik]] *[[Benny Gantz]] *[[Giuseppe Garibaldi]] *[[Tadeusz Gąsiorowski]] *[[Sadio Gassama]] *[[Ivan Gaza]] *[[Reinhard Gehlen]] *[[Valeri Geletei]] *[[Fjodor Georg]] *[[Nikolai Georg]] *[[Valeri Gerassimov]] *[[Ludwig Friedrich Leopold von Gerlach]] *[[Ottomar Gern]] *[[Guy Gibson]] *[[Filipp Golikov]] *[[Mihhail Mihhailovitš Golitsõn]] *[[Avtomon Golovin]] *[[Peeter Golubov]] *[[Rüdiger von der Goltz]] *[[Kārlis Goppers]] *[[Alexander Gordon]] *[[Nikolai Gorlinski]] *[[Guillaume Gouffier]] *[[Gaspard Gourgaud]] *[[Leonid Govorov]] *[[Herbert Grabbi]] *[[Anton Grasser]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Albert Grauen]] *[[Johannes Green]] *[[Nathanael Greene]] *[[Samuel Greigh]] *[[Valentin Grenz]] *[[Peter Gresser]] *[[Andrei Gretško]] *[[Ivan Grigorovitš]] *[[Eduard Grosschmidt]] *[[Georg Friedrich von Grotenhielm]] *[[Leslie Groves]] *[[Leonard Grandell]] *[[Claës Gripenberg]] *[[Arthur von Grünewaldt]] *[[Johann Georg von Grünewaldt]] *[[Gu Zhutong]] *[[Guanqiu Jian]] *[[Heinz Guderian]] *[[Luís Vaz Pereira Pinto Guedes]] *[[François Guillemot de Villebois]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Andrei Guruljov]] *[[August Gustavson]] *[[Valfried Gutman]] *[[Viktor Gvozd]] *[[Georg Gärtner]] *[[Sverker Göranson]] *[[Hermann Göring]] *[[Yaşar Güler]] *[[Carl Carlsson Gyllenhielm]] ==H== *[[Eerik Haabjärv]] *[[Enn Haare]] *[[Karl Haas]] *[[Sergei Habalov]] *[[Leonid Habarov]] *[[Karl Habermann]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Goran Hadžić]] *[[Siegfried Haenicke]] *[[Khalifa Haftar]] *[[Alexander Haig]] *[[Svante Hakamäki]] *[[Franz Halder]] *[[Johann-Bernhard Haljaste]] *[[Bernhard Haltrik]] *[[Dan Halutz]] *[[Valdur Hannula]] *[[Osvald Hansen]] *[[Paul Hanson]] *[[Hans Harjakas]] *[[Jaan Harju]] *[[Arthur Harris]] *[[Jacob Johann Hastfer]] *[[Jaak Haud]] *[[Aksel Heidemann]] *[[Jaan Heido]] *[[August Hein]] *[[Harry Hein]] *[[Enn Heinaru]] *[[Axel Erik Heinrichs]] *[[Otto Heinze]] *[[Mikko Heiskanen]] *[[Robert Helde]] *[[Alexander von Helffreich]] *[[Jaan Heljuste]] *[[Nikolai Helk]] *[[Jüri Hellat]] *[[Toomas Hellat]] *[[Vambola Hellat]] *[[Harry Henn]] *[[Mihkel Hennoste]] *[[Martin Herem]] *[[Pierre Héring]] *[[Adolf Herm]] *[[Johannes Herm]] *[[Johann Herman]] *[[Arthur Herodes]] *[[Niilo Hersalo]] *[[Lodewijk van Heyden]] *[[Carl Hilpert]] *[[Einar Himma]] *[[Heinrich Hindreus]] *[[‎Paul Hinno]] *[[Arnold Hinnom]] *[[August Hint]] *[[Hans Hirvelaan]] *[[Adolf Hitler]] *[[Andri Hnatov]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Johan Holberg]] *[[Herbert Hold]] *[[Mihkel Holland]] *[[Ernst Emil Holstein]] *[[Paul Friedrich August von Holstein-Oldenburg]] *[[Heinrich Homann]] *[[Peeter Hoppe]] *[[Viktor Horenko]] *[[Evert Horn]] *[[Gustaf Evertsson Horn]] *[[Henning Rudolf Horn]] *[[Henrik Horn (1618–1693)|Henrik Horn]] *[[Krister Klasson Horn af Åminne]] *[[Konstanty Horoch]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Hun Manet]] *[[Johan Hunt]] *[[Martin Hunt]] *[[George E. Huthsteiner]] *[[Aleksander Häelme]] *[[Gustav Hägglund]] *[[Anders Eriksson Hästehufvud]] *[[Zakir Həsənov]] ==I== *[[Helmuth Ibrus]] *[[Otto Heinrich Igelström]] *[[Ivan Iljitšov]] *[[Elmar Ilp (ohvitser)|Elmar Ilp]] *[[Georg Iltal]] *[[Aleksander Ilves (1896–1943)|Aleksander Ilves]] *[[Aleksander Ilves (1900–1987)|Aleksander Ilves]] *[[Roland Ilves]] *[[Vikenti Ilvest]] *[[Karl Iman]] *[[August Ingermann]] *[[Aleksander Inno]] *[[Anton Irv]] *[[Ismail Isakov]] *[[Sven Ise]] *[[Pjotr Ivašutin]] ==J== *[[Leo Jaago]] *[[Evald Jaagus]] *[[Janne Jaakkola]] *[[Aleksander Jaakson]] *[[Oskar Jaakson]] *[[Hans Jaanhold]] *[[Hugo Jaanson]] *[[Lui Jaanson]] *[[Thomas Jonathan Jackson]] *[[Erwin Jaenecke]] *[[Aivar Jaeski]] *[[Jona Jakir]] *[[Ludvig Jakobsen]] *[[August Jakobson (sõjaväelane)|August Jakobson]] *[[Oskar Jalajas]] *[[Johannes Jalak]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Sulim Jamadajev]] *[[Vladimir Janus]] *[[Czesław Jarnuszkiewicz]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Dmitri Jazov]] *[[Władysław Jaxa-Rożen]] *[[Aleksander Jea]] *[[Arseni Jefimov]] *[[Aleksandr Jegorov]] *[[Vladimir Jeremejev]] *[[Andrei Jerjomenko]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Martin Jervan]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Alfred Jodl]] *[[Joseph Joffre]] *[[Adolf Johannes]] *[[Antoine de Jomini]] *[[Gustav Jonson]] *[[Otto Joost]] *[[Nikolai Judenitš]] *[[Peeter Juhalain]] *[[Arnold Juhans]] *[[Lembit Juhari]] *[[Jaan Junkur]] *[[Jonas Juodišius]] *[[Ivo Jurak]] *[[August Jurs]] *[[Nikolai Jõeste]] *[[August Jõgi]] *[[Feliks Jänes]] *[[Valdo Jänes]] *[[Aleksander Järv]] *[[Tõnu Järv]] *[[Margus Järve]] *[[Juhan Järver]] *[[Niels Järverand]] *[[Thomas Jörist]] *[[Aleksander Jürgen]] *[[Jüri Jürgen]] *[[Valdur Jürissaar]] *[[Albert Jürisson]] *[[Juhan Jüriste]] ==K== *[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]] *[[Ilmar Kaasik]] *[[Sergei Kabanov]] *[[Jaan Kadever]] *[[Mart Kaerma]] *[[Enn Kailvee]] *[[Muhoozi Kainerugaba]] *[[Voldemar Kaio]] *[[Johannes Kajak]] *[[‎August Kala]] *[[Mihhail Kalašnikov]] *[[Johannes Kaldma]] *[[Boris Kaljuveri]] *[[Valdo Kallion]] *[[Hans Kalm]] *[[Andreas Kalmus]] *[[Aron Kalmus]] *[[Leonīds Kalniņš]] *[[Oleg Kalugin]] *[[Aadu Kalve]] *[[Sergei Kamenev]] *[[Villem Kanarik]] *[[Konstantin Kanep]] *[[Karl Kanger]] *[[Evald Kangro]] *[[‎Peeter Kangro]] *[[Valentin Kanits]] *[[Peeter Kann]] *[[Juljus Kannelaud]] *[[Johannes Kant]] *[[Vladimir Kappel]] *[[Friedrich Kapsi]] *[[Harald Kapsta]] *[[Aivo Kapten]] *[[Stanisław Kara]] *[[Otto Karell]] *[[Alo Karemaa]] *[[‎Mati Karge]] *[[Villem Karineem]] *[[Voldemar Karing]] *[[Gunnar Karlson]] *[[Jaanus Karm]] *[[Evald Karotoom]] *[[Paul Karu]] *[[Vahur Karus]] *[[Vladas Karvelis]] *[[Elias Kasak]] *[[Artur Kaschan]] *[[Artur Kase]] *[[August Kasekamp]] *[[Manivald Kasepõld]] *[[Rudolf Kask]] *[[Juhani Kaskeala]] *[[Julius Kasper]] *[[Peeter Kass]] *[[Rudolf Kaste]] *[[Anatoli Kazmirtšuk]] *[[Juhan Kattai]] *[[Mihkel Kattai]] *[[Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars]] *[[Hugo Kauler]] *[[Paul-Albert Kausch]] *[[Pjotr Kaverin]] *[[Torashirō Kawabe]] *[[Rudolf Kehkla]] *[[Wilhelm Keitel]] *[[Juhan Kelk]] *[[August Keng]] *[[Tiiu Kera]] *[[Anto Kergand]] *[[Karl Kerjan]] *[[Johannes Kert]] *[[Eduard Kesk]] *[[Nikolai Keskküla]] *[[Heinz Keßler]] *[[Karl Kevend]] *[[Archibald Keyserling]] *[[Arshad Sami Khan]] *[[Jaan Kibena]] *[[Oleksandr Kihtenko]] *[[Meelis Kiili]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Karl-Friedrich Kildmaa]] *[[Władysław Kiliński]] *[[Tavid Kiljako]] *[[Hans Kink]] *[[Tõnis Kint]] *[[Arnold Kiple]] *[[Rudolf Kirhenštein]] *[[Igor Kirillov (kindral)|Igor Kirillov]] *[[Richard Kirschbaum]] *[[Harald Kirsipuu]] *[[August Kitsapea]] *[[Hans Kitvel]] *[[Roomet Kiudmaa]] *[[Artur Kiudorf]] *[[August Kivi]] *[[Ervin Kivi]] *[[Otto Kivima]] *[[Arnold Kivimäe (sõjaväelane)|Arnold Kivimäe]] *[[Olev Kivioja]] *[[August Kivitare]] *[[Roberts Kļaviņš]] *[[Kajari Klettenberg]] *[[Pavel Klimenko]] *[[Jevgeni Klimovitš]] *[[Alexander von Kluck]] *[[Kurt Knispel]] *[[Karl von Knorring]] *[[Arno Kodu]] *[[Ragnar Koemets]] *[[Viktor Koern]] *[[Elmar Koger]] *[[Vilhelm Kohal]] *[[Voldemar Karl Koht‎]] *[[Allo Koik]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Johannes Koitmets]] *[[Richard Kokk]] *[[Pavel Kolesnik]] *[[André Kolingba]] *[[Hugo Kolk]] *[[Leonid Kolle]] *[[Aleksandr Koltšak]] *[[Aleksandr Komarovski]] *[[Aado Kommendant]] *[[Otto Kommussaar]] *[[Daniel Konarzewski]] *[[Igor Konašenkov]] *[[Ivan Konev]] *[[Eduard Kongas]] *[[Karl Kool]] *[[Johannes Koort]] *[[Laos Koort]] *[[Tiidu Kore]] *[[Artur Korjus]] *[[August Kork]] *[[Lavr Kornilov]] *[[Igor Korobov]] *[[Izmail Korostovets]] *[[Fjodor Korotkov]] *[[Arseni Korp]] *[[Karl Kortelainen]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Fjodor Kostjajev]] *[[Pjotr Koševoi]] *[[Ivan Kožedub]] *[[Otto von Kotzebue]] *[[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Andri Kovaltšuk]] *[[Hugo Kraas]] *[[Ernst Kramm]] *[[Joel Simon Krapifsky]] *[[Pjotr Krasnov]] *[[Peeter Kraus]] *[[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]] *[[Solveig Krey]] *[[Tanel Kriggul]] *[[Karl Kriisk]] *[[Aksel Kristian]] *[[Osvald Krivain]] *[[Semjon Krivošein]] *[[Gustav Kromel]] *[[Ain Krondel]] *[[Eugen Krooni]] *[[Janusz Krugły]] *[[Leonhard Krull]] *[[Rudolf Krupp]] *[[Otto Wilhelm von Krusenstern]] *[[Andrejs Krustiņš]] *[[Vassõl Krutov]] *[[Jaan Kruus]] *[[Jesper Kruus]] *[[Jaan Kruusma]] *[[Johannes Kruut]] *[[Nikolai Krõlov]] *[[Teo Krüüner]] *[[Eduard-Alfred Kubbo]] *[[Petras Kubiliūnas]] *[[Aldo Kudevita]] *[[Heino Kuivjõgi]] *[[Vladimir Kukel]] *[[Marian Kukiel]] *[[Aleksander Kukk]] [http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA125,M1 Google Books] *[[Jaak Kukk]] *[[Karli Kukk]] *[[August Kuklane]] *[[Hugo Kulbok]] *[[Voldemar Kuldvere]] *[[Artur Kulgma]] *[[Aleksander Kulgver]] *[[Grigori Kulik]] *[[Viktor Kulikov]] *[[Ernst Kull (sõjaväelane)]] *[[Feliks-Juhan Kull]] *[[Sergi Kultšõtskõi]] *[[Elmar Kumari]] *[[Mario Kunasek]] *[[Jakob Kunder]] *[[Leo Kunnas]] *[[Gustav Kunnos]] *[[Julius Kuperjanov]] *[[Jānis Kurelis]] *[[Henn-Ants Kurg]] *[[Friedrich Kurg]] *[[Aleksei Kurgvel]] *[[Ludvig Kurist]] *[[Semjon Kurkotkin]] *[[Aleksei Kuropatkin]] *[[Andrei Kurotškin]] *[[Klaus Kursell]] *[[Emil Kursk]] *[[Ants Kurvits]] *[[Jaan Kurvits]] *[[Jüri Kurvits]] *[[Oskar Kurvits]] *[[Peeter Kurvits]] *[[Nikolai Kusmin (kartograaf)|Nikolai Kusmin]] *[[Tamur Kusnets]] (1975–) *[[Mihhail Kutuzov]] *[[Margus Kuul]] *[[Roman Kuul]] *[[Jaak Kuuse]] *[[Eino Kuusela]] *[[Eduard Kuuskor]] *[[Anton Kuuspalu]] *[[Mati Kuusvere]] *[[Albert Kuusk]] *[[Oskar Kvell]] *[[Juhan Kõdar]] *[[August Kõhelik]] *[[Erich Kõiv]] *[[Elmar Kõlu]] *[[Jüri Kõrge]] *[[August Kõrgma]] *[[Harald Kõrvne]] *[[Jaan Kõue]] *[[Tarmo Kõuts]] *[[Kalle Köhler]] *[[Ludwig Körber]] *[[Oskar Käbala]] *[[Theodor Käärik]] *[[Otto Wilhelm von Königsmarck]] *[[Ants Kübar]] *[[Vassili Külaots]] *[[Jaak Külmoja]] *[[Margot Künnapuu]] *[[Chris Kyle]] ==L== *[[Romann Laamann]] *[[William Laanekõrb]] *[[Ants Laaneots]] *[[Joosep Laar]] *[[Julius Laas]] *[[Artur Laats]] *[[Jyri Laats]] *[[Juhan Labidas]] *[[Kazys Ladiga]] *[[Ruben Lagus]] *[[Avo Laido]] *[[Johann Laidoner]] *[[Einar Laigna]] *[[Sergius Laks]] *[[Frederick W. Lander]] *[[Alar Laneman]] *[[Elmar Lang]] *[[Karl Lang]] *[[Troadi Lango]] *[[Paul Lanno]] *[[Guillebert de Lannoy]] *[[Heinrich Laretei]] *[[Andres Larka]] *[[Jean de Lattre de Tassigny]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Emil Laur]] *[[Karl-Johann Laurits]] *[[Leo Laurson]] *[[Aleksandr Lebed]] *[[Anatoli Lebed]] *[[Dimitri Lebedev]] *[[Feofan Lebedev]] *[[Juri Lebid]] *[[Robert E. Lee]] *[[Jüri Leek]] *[[Jaagup Leeman]] *[[Oliver Leese]] *[[Benno Leesik]] *[[Meinhard Leetmaa]] *[[Georg Leets]] *[[Sergei Leets]] *[[Artur Leis]] *[[Tõnis Leisner]] *[[August Leisk]] *[[Ernst Leithammel]] *[[Hans Björnsson Lejon]] *[[Henno Lender]] *[[Anders Lennartsson]] *[[Johan Lepik]] *[[Jaan Lepp]] *[[Harry Lessel]] *[[Richard Lessel]] *[[Blas de Lezo y Olavarrieta]] *[[Hendrik Lettens]] *[[Janina Lewandowska]] *[[Li Shangfu]] *[[Robert Lichton]] *[[Jānis Liepiņš (kindral)|Jānis Liepiņš]] *[[Wilhelm Heinrich von Lieven]] *[[Eduard Liibus]] *[[Nikolai Liidemann]] *[[Oskar Liik]] *[[Herman Liikane]] *[[Paul Liitoja]] *[[Peeter Liivak]] *[[Viktor Liivak]] *[[Karla Liivola]] *[[Paul Lill]] *[[Eduard Lillak]] *[[Paul Lilleleht]] *[[Axel Lillie]] *[[Ernst Limberg]] *[[Lin Biao]] *[[Harald Lindjärv]] *[[Anders Lindkvist]] *[[Peeter Lindsaar]] *[[Juhan Lindström]] *[[Kurt-Arved Linneberg]] *[[Rudolf Linnuste]] *[[Rudolf Lints]] *[[Karl Lipand]] *[[Elmar Lipping]] *[[Johannes Lippus]] *[[Wilhelm List]] *[[Aleksander Litwinowicz]] *[[Jakov Ljahhov]] *[[Vladimir Ljahhov]] *[[Gustav von Lode]] *[[Vello Loemaa]] *[[Arnold Loit]] *[[Harald Lokk]] *[[Osvald Lokk]] *[[Johan Lombak]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Leopold Loodus]] *[[Eerik Loorits]] *[[Joonas Loot]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Artur Lossmann]] *[[Johann Ludwig Luberas von Pott]] *[[Johan Ludri]] *[[Hendrik Lugeveer]] *[[Jaan Lugus]] *[[Osvald Luhari]] *[[Rein Luhaväli]] *[[Hans Luiga]] *[[Oskar Luiga]] *[[Aleksander Luik]] *[[Arnold Luik]] *[[Albert Lukas]] *[[Jaan Lukas]] *[[Gerhard Lukk]] *[[Risto Lumi]] *[[Raivo Lumiste]] *[[Einar Lundborg]] *[[Oskar Luppe]] *[[Alfred Luts]] *[[Theodor Luts]] *[[Jaan Lutsar]] *[[August Luur]] *[[Ants Lõhmus (sõjaväelane)|Ants Lõhmus]] *[[Andri Lõssenko]] *[[Mõkola Lõtvõn]] *[[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von Löwen]] *[[Ulrich Friedrich Woldemar von Löwendahl]] *[[Woldemar Hermann von Löwenstern]] *[[Gerhard Johann von Löwenwolde]] *[[Aado Lüüs]] *[[Liam Lynch]] ==M== *[[Berthold Maack]] *[[August Maanidi]] *[[Richard Maasing]] *[[Märt Maavere]] *[[Maḩmūd al-Mabḩūḩ]] *[[Patrice de Mac Mahon]] *[[Douglas MacArthur]] *[[August von Mackensen]] *[[Eberhard von Mackensen]] *[[Julius Made]] *[[Juhan Madise]] *[[Herman Madsen]] *[[August Mae]] *[[Jaan Mahlapuu]] *[[Johann Mahlapuu]] *[[Jaan Maide]] *[[Aleksander Maidla]] *[[Herman Maim]] *[[Alfons Mais]] *[[Juhan Maisma]] *[[Paul Maitla]] *[[Oleg Makarevitš]] *[[Stepan Makarov]] *[[Oskar Makke]] *[[Pál Maléter]] *[[Rodion Malinovski]] *[[Tadeusz Malinowski]] *[[Lauri Malmberg]] *[[Oskar Mamers]] *[[Mamuka Mamulašvili]] *[[Eduard Mandri]] *[[Elmar Mandri]] *[[Aleksandr Manevski]] *[[Nils Assersson Mannersköld]] *[[Christoph Hermann von Manstein]] *[[Erich von Manstein]] *[[Ernst Sebastian von Manstein]] *[[Marcellin Marbot]] *[[Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg]] *[[Villem Marder]] *[[Leonhard Mardna]] *[[Evald Mardo]] *[[Louis Margueron]] *[[Eduard Marguste]] *[[Oleg Marnot]] *[[Rudolf Marnot]] *[[Manuel António Marreiros]] *[[Hans-Joachim Marseille]] *[[Johannes Martins]] *[[Valter Martma]] *[[Mihkel Martsoo]] *[[Ivan Maslennikov]] *[[Vladimir Massorin]] *[[Valdo Matela]] *[[Jerry Mateparae]] *[[Fjodor Matisen]] *[[Ernst Otto Matisoo]] *[[Nikolai Matjašin]] *[[Aleksandr Matrossov]] *[[Ants Matsalo]] *[[Kurt Matson]] *[[Erich Matteus]] *[[James Mattis]] *[[Gustav Matvei]] *[[Georg Johan Maydell]] *[[Artur Meerits]] *[[Artur Meerits (kaitseväelane)|Artur Meerits]] *[[Lev Mehlis]] *[[Peeter Mei]] *[[Mart Meier]] *[[Eugen Meindl]] *[[Jean-Louis-Ernest Meissonier]] *[[Berend Mellin]] *[[Raivis Melnis]] *[[‎Eduard Melts]] *[[Friedrich von Löwis of Menar]] *[[Villem Mend]] *[[Paul Menesius]] *[[Gustav von Mengden]] *[[Sergei Menjailo]] *[[Aleksandr Menšikov]] *[[Charles-André Merda]] *[[Ain Mere]] *[[Valev Mere]] *[[Tiit Meren]] *[[Kirill Meretskov]] *[[Andrus Merilo]] *[[August Meriloo]] *[[Toomas Meritam]] *[[Ilmar Merivälja]] *[[Vsevolod Merkulov]] *[[Edgar Mesikep]] *[[Eduard Metstak]] *[[Johan Mey]] (Juhan Mei) *[[Kasimir von Meyendorff (1749–1813)]] *[[Karl Wilhelm von Meyer]] *[[Johann von Michelsohnen]] *[[Eustaatius Miido]] *[[Ernst Miil]] *[[Karl Miil]] *[[Mihail Mikk]] *[[Johannes Mikkola]] *[[Roman Mikulec]] *[[Rudolf Mikumägi]] *[[Erhard Milch]] *[[Vasile Milea]] *[[Remi Milk]] *[[Aleksander Miller]] *[[Eugen Miller]] *[[Mark Milley]] *[[Rochus Misch]] *[[Mihhail Mizintsev]] *[[Oleg Mitjajev (sõjaväelane)|Oleg Mitjajev]] *[[Aleksander Mitnits]] *[[Ratko Mladić]] *[[Walter Model]] *[[Berend Johann von Mohrenschildt]] *[[Mihhail Moissejev]] *[[Kurt Mollin]] *[[Erich Osvald Moor]] *[[Kristjan Moora]] *[[Emanuel Moravec]] *[[Andrei Mordvitšev]] *[[Kirill Moskalenko]] *[[Valentin Moskalenko]] *[[Jaak Mossin]] *[[Urmas Muld]] *[[Eduard Mullart]] *[[Osvald Mullas]] *[[Olli-Matti Multamäki]] *[[Heinrich Multer]] *[[Jakob Munner]] *[[Rustam Muradov]] *[[Vello Muruma]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Artur Mutli]] *[[Karl Mutso]] *[[Victor Mutt]] *[[Enno Mõts]] *[[Hans Mõttus]] *[[Johann Mäe]] *[[Valdo Mäeste]] *[[Rudolf Mägi]] *[[Ferdinand-Voldemar Mänd]] *[[Tõnis Männiste]] *[[Jaan Märtson]] *[[Erich Möldre]] *[[Hugo-Johannes Möldre]] *[[Aleksandr Möller-Zakomelski]] *[[Otto von Möller]] *[[Viktor von zur Mühlen]] *[[Hans Mützelfeldt|Hans-Joachim Mützelfeldt]] *[[Richard B. Myers]] ==N== *[[Batista Tagme Na Waie]] *[[Jaan Naaris]] *[[Pavel Nahhimov]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Kesago Nakajima]] *[[Charles John Napier]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Henrik Johan Nauckhoff]] *[[Mitrofan Nedelin]] *[[Heinrich Carl Timoleon von Neff]] *[[Horatio Nelson]] *[[Eduard Neps]] *[[Arnold Nero]] *[[Oleg Netšiporenko]] *[[Edgar Ney]] *[[Walter Nicolai]] *[[Carl Gustaf Nieroth]] *[[Theodor von Nieroth (1871–1952)]] *[[Jerzy Niezbrzycki]] *[[Arnold Niggol]] *[[Arvi Niglas]] *[[Harri Niidre]] *[[Meinhard Niinepuu]] *[[Richard Niineste]] *[[Samuel Nilsson]] *[[Hiroyoshi Nishizawa]] *[[Robert Nivelle]] *[[Laurent Nkunda]] *[[Alexander von Nolcken]] *[[Heimar Nolcken]] *[[Raivo Noorhani]] *[[Arnold Normak]] *[[Artur Normak]] *[[Johannes Norman]] *[[António José Severim de Noronha]] *[[Vassili Norov]] *[[Aarne Norralt]] *[[Karl Nortmaa]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Harald Nugiseks]] *[[Andres Nuiamäe]] *[[Harald Nuiamäe]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Martin Nurk]] *[[Otto Nurmberg]] *[[William Nurmet]] *[[Albert Nuude]] *[[Mart Nuudi]] *[[Evald Nõmm]] *[[Alfred Nõmmik]] *[[August Nõmmik]] ==O== *[[Nikolai Ogarkov]] *[[Eduard Ohtra]] *[[Frits Oja]] *[[Jüri Ojatalu]] *[[Hugo Okasmaa]] *[[Aleksander Voldemar Oklon]] *[[Friedrich-Alfred Olbrei]] *[[Friedrich Olbricht]] *[[Nikolai Olem]] *[[Peeter Ollen]] *[[Sven-Erik Olsson]] *[[Peeter Olt]] *[[Paul Onno]] *[[Rudolf Oole]] *[[Paul Oras]] [http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA279,M1 Google Books] *[[Johannes Orasmaa]] *[[Jaan Org]] *[[Adolf Orgna]] *[[Leo Orgussaar|Leo Orgusaar]] *[[Artur Orlov]] *[[Igor Ossipov]] *[[Fabian Gottlieb von der Osten-Sacken]] *[[Georg von der Osten-Sacken]] *[[Johann Ostrat]] *[[Johannes Ostrat]] *[[Ken Ostrat]] *[[Andranik Ozanjan]] *[[Voldemārs Ozols]] *[[Minoru Ōta]] *[[Aaru Ots]] *[[Jüri Ots]] *[[Kalev Ots]] *[[Albert-Johannes Ottisaar]] *[[Harry Ottmaa]] ==P== *[[Evald Paal]] *[[Vladimir Padrino]] *[[Aaro Pajari]] *[[Oskar Pajusoo]] *[[Carl Magnus von der Pahlen]] *[[Peter Ludwig von der Pahlen]] *[[Raigo Paimla]] *[[Aleksander Paldrok]] *[[Johann Pallo]] *[[Richard Palm]] *[[Veiko-Vello Palm]] *[[Jaan Palo]] *[[Johannes Pals]] *[[Arseni Palu]] *[[Oskar Palu]] *[[Jakob Palvadre]] *[[Vassili Panjuškin]] *[[Franz von Papen]] *[[Arnold Pappel]] *[[Karl Parek]] *[[Hans Paris]] *[[Kaarel Parisalu]] *[[Boris Parm]] *[[Udo Parrest]] *[[Karl Parts]] *[[Mihhail Paškov]] *[[Harry Patch]] *[[Alexander von Patkul]] *[[Friedrich Wilhelm von Patkul]] *[[Karl Gustav von Patkul]] *[[Reinhold Ludwig von Patkul]] *[[Woldemar von Patkul]] *[[Hermann Paucker]] *[[Ilmar Paul]] *[[Johann Paul]] *[[Elmar Paulman]] *[[Fjodor Paulman]] *[[Filippo Paulucci]] *[[Friedrich Paulus]] *[[Petr Pavel]] *[[Oleksandr Pavljuk]] *[[Dmitri Pavlov]] *[[Ljudmõla Pavlõtšenko]] *[[Georg Paykull]] *[[Valter Pedak]] *[[Harry Pedaste]] *[[Joachim Peiper]] *[[Tadeusz Pełczyński]] *[[Aimable Pélissier]] *[[Peng Dehuai]] *[[Mārtiņš Peniķis]] *[[Daniil Penko]] *[[Oleg Penkovski]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Artur Perna]] *[[August Pess]] *[[Arnold Pesti]] *[[‎Albert Pesur]] *[[Albert Peters]] *[[Harald Peterson]] *[[Račo Petrov]] *[[Vassili Petrov]] *[[Kristjan Pett]] *[[Kurt Pflugbeil]] *[[Bronisław Pieracki]] *[[Eduard Pihlak]] *[[Abel Pihu]] *[[Mihkel Piigert]] *[[Nikolai Piigert]] *[[Urmas Piigert]] *[[Paul Piirisild]] *[[Mart Piirsalu]] *[[Albert Pike]] *[[August Pikkoja]] *[[Georg Ludwig Pilar von Pilchau]] *[[Józef Piłsudski]] *[[Anton Pilve]] *[[Siegfried Pinding]] *[[Friedrich-Karl Pinka]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Valter Pint]] *[[Sergei Pintšuk]] *[[Aadu Pirk]] *[[Evald-Johann Pirnimäe]] *[[Tadeusz Piskor]] *[[Johan Pitka]] *[[Boriss Pjankov]] *[[Ihor Plahhuta]] *[[Daniel Plau]] *[[Hugo Ploomipuu]] *[[Aleksandr Pokrõškin]] *[[Andrei Poljanski]] *[[Oskar Pollisinski]] *[[Stepan Poltorak]] *[[Alfred Pontak]] *[[Arnold Poolus]] *[[Nikolai Popov (sõjaväelane)|Nikolai Popov]] *[[Boleslaw Popowicz]] *[[Anton Pori]] *[[Otto Pork]] *[[Paul Porre]] *[[Leo Poska]] *[[Voldemar Post]] *[[Richard Potter]] *[[Augustinas Povilaitis]] *[[Francis Gary Powers]] *[[Slobodan Praljak]] *[[Rudolf Prants]] *[[Karl Prees]] *[[Jakob Prei]] *[[Denõss Prokopenko]] *[[Vladimir Pronitšev]] *[[Valter Proosa]] *[[Nikolai Protassov]] *[[Nikolai Prževalski]] *[[Joosep Pruun]] *[[Ari Puheloinen]] *[[Aleksander Pulk]] *[[Johannes Pulma]] *[[Artur Pungas]] *[[Sergei Punin]] *[[Alfred Johannes Pupp]] *[[Juhan Purga]] *[[Arnold Purre]] *[[Viktor Puskar]] *[[Voldemar Puss]] *[[Eduard Putmaker]] *[[Herbert Puupill]] *[[Verner Hans Puurand]] *[[Endel Puusepp]] *[[Ludvig Puusepp]] *[[Oskar Puusepp]] *[[Ernst Põdder]] *[[Jaan Põder]] *[[Oskar Põder]] *[[Rein Põder (sõjaväelane)|Rein Põder]] *[[Edgar Põdra]] *[[Andrei Põld]] *[[Voldemar Pärlin]] *[[Lembit Pärn]] *[[Karl Pärnoja]] *[[Antoni Pärtel]] *[[Konstantin Päts]] *[[Aleksander Pürgvee]] *[[‎Edmund Püss]] *[[Verner Püss]] ==Q== *[[Vidkun Quisling]] ==R== *[[Tony Radakin]] *[[Nicolae Rădescu]] *[[Rumen Radev]] *[[Oleksandr Radijevskõi]] *[[Justus Heinrich von Radingh]] *[[Erich Raeder]] *[[Julius Raev]] *[[Mart Rahumaa]] *[[Eduard Raia]] *[[Boris Raid]] *[[Villem Raid]] *[[Lembit Raidal]] *[[Herbert Raidna]] *[[Eduard Raig]] *[[Rein Rajasalu]] *[[William Rakfeldt]] *[[Heinrich Ramel]] *[[Manivald Randla]] *[[Oskar Randmaa]] *[[Leo Rannit]] *[[Fjodor Raskolnikov]] *[[Stasys Raštikis]] *[[Aleksandr Razvozov]] *[[Aleksander Ratas]] *[[August Ratiste]] *[[Roman Ratušnõi]] *[[Johannes Raudmets]] *[[‎Johannes Raudmäe]] *[[Osvald Raudne]] *[[Ants Raudsepp]] *[[Hans Raudsepp]] *[[Jüri Raudsepp (sõjaväelane)|Jüri Raudsepp]] *[[Kirill Raudsepp (sõjaväelane)|Kirill Raudsepp]] *[[Theodor Raudsepp]] *[[Oskar-Aleksander Raudvere]] *[[Heinrich Rautsmann]] *[[Bipin Rawat]] *[[Ludomił Rayski]] *[[Alfons Rebane]] *[[Paul Rebane]] *[[Aho Rebas]] *[[Hain Rebas]] *[[Eero Rebo]] *[[Walter Reder]] *[[Jack Reed]] *[[Nikolai Reek]] *[[Oskar Reemet]] *[[Emil Rehfeldt]] *[[Ants Rehtlane]] *[[August Rei]] *[[Heino Reigo]] *[[Valter Reili]] *[[Feliks Reimann]] *[[Gustav Oskar Reimann]] *[[Rudolf Reimann]] *[[Aleksander Reimets]] *[[Endel Reinas]] *[[Erik Reinhold]] *[[Johannes Reinola]] *[[Erich Reinumägi]] *[[Edvin Reinvaldt]] *[[Ago Reio]] *[[Eduard Reissaar]] *[[Konstantin Reitel]] *[[Maks Reiter]] *[[Ain Rekkard]] *[[Otto Ernst Remer]] *[[Johannes Remmel]] *[[Paul Georg Edler von Rennenkampff]] *[[Harri Rent]] *[[Nikolai Repnin]] *[[Albert Repson]] *[[David Richards]] *[[Voldemar Rieberg]] *[[Hans Riiberg]] *[[Harald Riipalu]] *[[Aleksander Riisenberg]] *[[Karl Rimm]] *[[Jaan Rink]] *[[Koit Rink]] *[[Jānis Rinks]] *[[Nikolai Riuhkrand]] *[[Aleksandr Rjabenko]] *[[Sergei Roginski]] *[[Edmund Rokk]] *[[Rudolf Rokk]] *[[Konstantin Rokossovski]] *[[Aleksandr Romantšuk]] *[[Erwin Rommel]] *[[Aleksander Roninson]] *[[Jaan Roo]] *[[Urmas Roosimägi]] *[[Harald Roots]] *[[Viktor Roovere]] *[[Franz von Roques]] *[[Konstantin Rosée]] *[[Bengt Friedrich von Rosen]] *[[Conrad de Rosen]] *[[Jaak Rosenbaum]] *[[Erich Rosenberg]] *[[Werner von Rosenfeldt]] *[[Rudolf Rosimannus]] *[[Kaupo Rosin]] *[[Hermann Rossländer]] *[[Tadeusz Rozwadowski]] *[[Tõnis Rotberg]] *[[Pavel Rotmistrov]] *[[Konrad Rotschild]] *[[Stanisław Rouppert]] *[[Cornelius Possiet de Roussier]] *[[Alfred Ruben]] *[[Hans-Ulrich Rudel]] *[[Paul Rudi]] *[[Mihhail Rumjantsev (sõjaväelane)|Mihhail Rumjantsev]] *[[Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski]] *[[Gerd von Rundstedt]] *[[Valdemaras Rupšys]] *[[Władysław Rusin]] *[[Jenő Oszkár Ruszkay-Ranzenberger]] *[[Hando Ruus]] *[[Peeter Ruus]] *[[Oskar Ruut]] *[[Pavlo Rõbalko]] *[[Karl Rägo]] *[[Tarmo Ränisoo]] *[[Hermann Rätsepp]] *[[Ernst Röhm]] *[[Karl Gustav von Rönne]] *[[Eduard Rüütel]] *[[Józef Rybak]] *[[Edward Rydz-Śmigły]] *[[Axel Ryning]] *[[Erik Eriksson Ryning]] ==S== *[[Eero Saag]] *[[Felix Saar]] *[[Kristjan Saar]] *[[Kustav Saar]] *[[Ludvig Saar]] *[[Valeri Saar]] *[[Martin Saarla]] *[[Villem Saarsen]] *[[Valeri Sablin]] *[[Reinhold Sabolotnõi]] *[[August Sae]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Sergei Saks]] *[[Pärtel Salmar]] *[[Johannes Salu]] *[[Aleksander Saluoja]] *[[Anton Saluste]] *[[Hermann Salza]] *[[Paul Sammet]] *[[Aleksandr Samoilo]] *[[Vladimir Samon]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Martin Sandberger]] *[[Johan August Sandels]] *[[José Sanjurjo]] *[[Amadou Sanogo]] *[[Johannes Santpank]] *[[August Sarapuu]] *[[Meelis Sarapuu]] *[[Henn Sarmiste]] *[[Eduard von Sass]] *[[Artur Saueselg]] *[[Grigori Savonenkov]] *[[Nadija Savtšenko]] *[[Curtis Scaparrotti]] *[[Gerhard von Scharnhorst]] *[[Friedrich von Scheurmann]] *[[Wolmar Anton von Schlippenbach]] *[[Johan Schmidt]] *[[Ferdinand Schmiedehelm]] *[[Ferdinand Schörner]] *[[Boris Schtschepotjev]] *[[Friedrich Theodor Schubert]] *[[Berend Johann von Schulmann]] *[[Martin Schultz von Ascheraden]] *[[August-Voldemar Schvartz]] *[[Igor Schvede]] *[[Norman Schwarzkopf]] *[[Georg von Schwengeln]] *[[Kay-Achim Schönbach]] *[[August Schönberg]] *[[Anton von Schönfeld]] *[[James Scott]] *[[Robert Falcon Scott]] *[[Uriel Sebree]] *[[Aleksander Seiman]] *[[Aleksander Selvet]] *[[Edmund Sepik]] *[[Kalev I. Sepp]] *[[Riidu Sepp]] *[[Artjom Sergejev]] *[[Igor Sergejev]] *[[Igor Sergun]] *[[Ivan Serov]] *[[Joseph Orville Shelby]] *[[William Tecumseh Sherman]] *[[Vidrik Sibul]] *[[Jacob Johann von Sievers]] *[[Joachim Christian von Sievers]] *[[Aarne Sihvo]] *[[Hjalmar Siilasvuo]] *[[Hugo Siim]] *[[Johannes Siir]] *[[Herdis Sikka]] *[[Valdeko Sikka]] *[[Johannes Sikkar]] *[[Aleksander Silberg]] *[[Joosep Sild]] *[[Johannes Sildam]] *[[Karl Ernst von Silfwerharnisk]] *[[Artūrs Silgailis]] *[[Eduard Sillaots]] *[[Rein Sillar]] *[[Arthur Sillard]] *[[August Siller]] *[[Ants Silm]] *[[Mihkel Simmo]] *[[Aleksander Simon]] *[[Osvald Sinipalu]] *[[Enno Sinivee]] *[[Arnold Sinka]] *[[Indrek Sirel]] *[[Artur Sirk]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Mikael Skillt]] *[[Otto Skorzeny]] *[[Sergei Skripal]] *[[Kazys Skučas]] *[[Carl Gustaf Skytte]] *[[Nikolai Slavin]] *[[Henry Warner Slocum]] *[[Józef Smoleński]] *[[Jakov Smuškevitš]] *[[Aleksander Sobolev]] *[[Leonid Sobolev]] *[[Juri Sodol]] *[[Jaan Soe]] *[[Arnold Soinla]] *[[Roman Sokk]] *[[Sergei Sokolov]] *[[Vassili Sokolovski]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Qāsem Soleymānī]] *[[Vassili Sollogub]] *[[Christer Somme]] *[[Karl Soo]] *[[Georg Sooden]] *[[Johannes Soodla]] *[[Enn Soodre]] *[[Ernst Soomuste]] *[[Jaan Soots]] *[[Oivo Soots]] *[[Kazimierz Sosnkowski]] *[[Manuel Gregório de Sousa Pereira de Sampaio]] *[[Teodors Spāde]] *[[Maximilian von Spee]] *[[Ronald Speirs]] *[[Göran von Sperling]] *[[Ulrich von Sperreuter]] *[[Aleksei Spiridov]] *[[Otto Sponheimer]] *[[Wolfgang Späte]] *[[Stanisław Szeptycki]] *[[Zygmunt Franciszek Szystowski]] *[[Wacław Stachiewicz]] *[[Berndt Otto Stackelberg (1662–1734)|Berndt Otto Stackelberg vanem]] *[[Berndt Otto Stackelberg (1703–1787)|Berndt Otto Stackelberg noorem]] *[[Bernhard Caspar von Stackelberg]] *[[Ernst Johann von Stackelberg]] *[[Ferdinand Olaf von Stackelberg]] *[[Georg von Stackelberg (surnud 1687)]] *[[Georg von Stackelberg (1775–1837)]] *[[Georg von Stackelberg (1808–1858)]] *[[Heinrich Caspar von Stackelberg]] *[[Justus Friedrich von Stackelberg]] *[[Wolmar von Stackelberg]] *[[Jakob Staël von Holstein]] *[[Jakob Johann Stael von Holstein]] *[[Johan Stahl]] *[[Arvid Eriksson Stålarm]] *[[Anton Stamm]] *[[Filipp Starikov]] *[[Claus von Stauffenberg]] *[[Ieronim Stebnitski]] *[[Felix Steiner]] *[[Fabian Gotthard von Steinheil]] *[[Rudolf Steinpick]] *[[Erik Stenbock]] *[[Magnus Stenbock]] *[[Peter Stenbock]] *[[August Stern]] *[[Karl Stern]] *[[Otto Sternbeck]] *[[Hermann-Hans-Joachim Stockeby]] *[[Hyazinth von Strachwitz]] *[[Bruno Streckenbach]] *[[Fritz Streletz]] *[[Friedrich Strobel]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Gustavo Stroessner]] *[[Nils Stromberg]] *[[Arkadi Strugatski]] *[[Bernhard Heinrich von Stryk]] *[[Kurt Student]] *[[Georg Stumme]] *[[Svante Stensson Sture]] *[[Anatoli Stössel]] *[[Prabowo Subianto]] *[[Yos Sudarso]] *[[Ants Sudemäe]] *[[Pavel Sudoplatov]] *[[Nikolai Suits]] *[[Amet-Han Sultan]] *[[Heiki Suomalainen]] *[[Hans Surén]] *[[Sergei Surovikin]] *[[Vladimir Surovtsev]] *[[Martin Susi]] *[[Urmas Susi]] *[[Lauri Sutela]] *[[Richard Sutt]] *[[August Suup]] *[[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov]] *[[Viktor Suvorov]] *[[Pjotr Svjatopolk-Mirski]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Kazimierz Świtalski]] *[[Andrei Sõtševoi]] *[[Meelis Säre]] *[[Oskar Särev]] *[[Otto Särgava]] *[[Gustav Sääsk]] *[[Friedrich-Martin Süllaots]] *[[Jan Syrový]] ==Š== *[[Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev]] *[[Boriss Šapošnikov]] *[[Jevgeni Šapošnikov]] *[[Sergi Šaptala]] *[[Leonid Šebaršin]] *[[Boriss Šeremetev]] *[[Juli Šokalski]] *[[Vassili Šorin]] *[[Grigori Štern]] *[[Aleksei Štšastnõi]] *[[Pjotr Šuiski]] *[[Vassili Vassiljevitš Šuiski]] *[[Pavel Andrejevitš Šuvalov]] *[[Pjotr Šuvalov]] ==Z== *[[Matvei Zahharov]] *[[Kordjan Zamorski]] *[[Jan Zamoyski]] *[[Ferdynand Zarzycki]] *[[Lucjan Żeligowski]] *[[Valeri Zentsov]] *[[Zhang Xueliang]] *[[Zhang Youxia]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[Joachim Ziegler]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Mihhail Zinovjev]] *[[Ebrāhīm Z̄olfaqārī]] *[[Viktor Zolotov]] *[[Terenti Zubov]] *[[Joachim Friedrich von Zöge]] ==Ž== *[[Gennadi Židko]] *[[Vincas Žilys]] *[[Vladimir Žoga]] *[[Silvestras Žukauskas]] *[[Georgi Žukov]] ==T== *[[Boris Taar]] *[[Jakob Tabur]] *[[Julius Taeker]] *[[Alo Tael]] *[[Evald Taidur]] *[[Johannes-Rudolf Taimsalu]] *[[Aleksander Takel]] *[[Jaan Taklaja]] *[[Peeter Tali]] *[[Karl Tallo]] *[[Karl Talpak]] *[[Arnold Talvet]] *[[Elmar Tambek]] *[[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] *[[Endrik Tamm]] *[[Ilmar Tamm]] *[[Karl Tamm]] *[[Konstantin Tamm]] *[[Raivo Tamm]] *[[Kaarel Tammekand]] *[[Karl-Voldemar Tammekand]] *[[Tiit Tammela]] *[[Richard Tammemägi]] *[[Juhan Tammistu]] *[[Aleksander Tamson]] *[[Ülo Tamre]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Johannes Taras]] *[[Jaak Tarien]] *[[Alo Tarjo]] *[[Heinrich Tarto]] *[[Jean-François Tartu]] *[[Arvo Taru]] *[[Jacob Johan Taube]] *[[Johann von Taube]] *[[Magnus Karl von Taube]] *[[Otto Reinhold Taube]] *[[Aleksander Taumi]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Aleksander Teder]] *[[Leonhard Teder]] *[[Paul Albert Teder]] *[[Richard Teder]] *[[Veljo Teder]] *[[Aleksander Teiss]] *[[Eduard Teiter]] *[[Johannes Teksal]] *[[Carl Friedrich Tenner]] *[[Artur Tenno]] *[[Mihhail Teplinski]] *[[Martin Terras]] *[[Riho Terras]] *[[Karl Terrav]] *[[Thein Sein]] *[[Heinrich von Thurn]] *[[Otto Tief]] *[[Johann Diedrich von Tiesenhausen]] *[[Kaspar von Tiesenhausen]] *[[Enn Tietenberg]] *[[Artur Tiganik]] *[[Suune Tihane]] *[[Karl Tiitso]] *[[Ernst Tiivel]] *[[Karl Tikk]] *[[Aleksander Tilgre]] *[[Johannes Till]] *[[Semjon Timošenko]] *[[Alfred von Tirpitz]] *[[August Tiru]] *[[Märt Tiru]] *[[Erich Johann Friedrich Toffer]] *[[Hideki Tōjō]] *[[Fjodor Tolbuhhin]] *[[Karl Wilhelm von Toll]] *[[Mihhail Tolstõhh]] *[[August Tomander]] *[[Rein Tomback]] *[[Richard Tomberg]] *[[Johannes Toming]] *[[William Tomingas]] *[[Paul Toom]] *[[Viktor Toom]] *[[Rein Tooma]] *[[Jüri Toomepuu]] *[[Tõnu Toomepuu]] *[[Aldo Toomepuu]] *[[Hardu Toomet]] *[[Heldur Toomet]] *[[Hannes Toomsalu]] *[[August Reinhold Tomingas]] *[[Claes Åkesson Tott]] *[[Pekka Toveri]] *[[Konstantin Trakmann]] *[[August Traksmaa]] *[[Heinrich Trankmann]] *[[Nikolai Trankmann]] *[[Moussa Traoré]] *[[Herman Treial]] *[[Rudolf Treial]] *[[Toivo Treima]] *[[Herman Treufeldt]] *[[Otto Treufeldt]] *[[Vladimir Triandafillov]] *[[Vladimir Tributs]] *[[Ludvig Triik]] *[[‎Paul Triik]] *[[Nikolai Trikovski]] *[[Gian Giacomo Trivulzio]] *[[Verner Trossi]] *[[Andrei Trošev]] *[[Gennadi Trošev]] *[[Ivan Jurjevitš Trubetskoi]] *[[Sergei Trubetskoi]] *[[Richard Truly]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Oleg Tsokov]] *[[Aleksandr Tšaiko]] *[[Vassili Tšapajev]] *[[Vladimer Tšatšibaia]] *[[Anatoli Tšepiga]] *[[Ivan Tšernjahhovskõi]] *[[Vassili Tšitšagov]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Vassili Tšuikov]] *[[Mihhail Tuhhatševski]] *[[Jaan Tuhkru]] *[[Karla Tuim]] *[[Mart Tuisk]] *[[Robert Tuisk]] *[[Karl Tulff]] *[[Hengo Tulnola]] *[[Harald Tummeltau]] *[[Gustav Johan von Tunderfelt]] *[[Wiljo Einar Tuompo]] *[[Enn Tupp]] *[[Dainis Turlais]] *[[Leopold Tuul]] *[[Rudolf Tuul]] *[[Juhan Tuuling]] *[[Karl Tuvikene]] *[[Dmõtro Tõmtšuk]] *[[August Tõnishof]] *[[Aleksander Tõnisson]] *[[Jaan Tõnisson (sõjaväelane)|Jaan Tõnisson]] *[[Lembit Tõns]] *[[Herman Tõnurist]] *[[Ralf Tõnurist]] *[[Juhan Tõrvand]] *[[Lauri Törni]] *[[Eduard Tähe]] ==U== *[[Roman Ubakivi (1916–2000)|Roman Ubakivi]] *[[Roman Ubakivi (sõjaväelane)|Roman Ubakivi]] *[[Jeronimas Uborevičius]] *[[Otto Ūdentiņš]] *[[Otto Uin]] *[[Hermann Ewert von Ulrich]] *[[Karl Gustav von Ulrich]] *[[Oskar Uluots]] *[[Arnold-Gustav Under]] *[[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] *[[Roman Ungern von Sternberg]] *[[Józef Unrug]] *[[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]] *[[Johan Unt]] *[[Kristaps Upelnieks]] *[[Sergei Urba]] *[[Enn Urbalu]] *[[Richard Uritam]] *[[Semjon Uritski]] *[[Elmar-Arthur Urm]] *[[Mitsuru Ushijima]] *[[Jaan Usin]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Kustas Utuste]] *[[Mihkel Uudla]] *[[Aleksander Uuk]] *[[Rudolf Uuk]] *[[Henno Uus]] ==V== *[[Rein Vaabel]] *[[Jukums Vācietis]] *[[Milán Václavík]] *[[Peeter Vaga]] *[[Rudolf Vaharo]] *[[Georg Vaher]] *[[Maurus Vahtrik]] *[[Osvald Vaidlo]] *[[August Vainlo]] *[[Villem Vainsalu]] *[[Hans Valdmann]] *[[Nikolai Valge]] *[[Riivo Valge]] *[[Karl Valk]] *[[Hans Vanaveski]] *[[Aleksei Vandam]] *[[Vello Vare]] *[[August Vares]] *[[Eerik Varrak]] *[[Aleksander Varvas]] *[[Hans Vasar]] *[[Aleh Vasilkoŭski]] *[[August Vask]] *[[August Vassil]] *[[Aleksandr Vassilevski]] *[[Nikolai Vatutin]] *[[Artur Veborn]] *[[Aleksander Veelma]] *[[Helmut Veem]] *[[Rudolf Veidebach]] *[[Johannes Veidermann]] *[[Aleksander Veiderpass]] *[[Voldemārs Veiss]] *[[Johannes Vellerind]] *[[Otto Vellingk]] *[[Jakob Vende]] *[[Richard Vennikas]] *[[Paul Vent]] *[[Juhan Vermet]] *[[Aleksander Vernik]] *[[Kusta Vesilo]] *[[Georg Vestel]] *[[Gustav Viard]] *[[Johannes Vibur]] *[[Anton de Vieira]] *[[Rudolf Vienberg]] *[[Rudolf Viest]] *[[Karl Viil]] *[[Artur Viilip]] *[[Aleksander Viires]] *[[Aleksander Viiret]] *[[Harald Viirsalu]] *[[Mihhail Viktorov]] *[[Aleksander Viljamson]] *[[Andrei Vilkitski]] *[[Maidor Vill]] *[[Paul Villemi]] *[[Eduard-Richard Villmann]] *[[Juhan Vint]] *[[Nikolai Viralu]] *[[Johan Bernhard Virgin]] *[[Hans Virrit]] *[[Nikolai Viru]] *[[Harry Visman]] *[[Valdur Visnapuu]] *[[Albert Camille Vital]] *[[Vincas Vitkauskas]] *[[Sergei Vjazmitinov]] *[[Tiit Vohta]] *[[Andrei Voložinski]] *[[Ülar Vomm]] *[[Boris Voogas]] *[[Pavel Voronov]] *[[Igor Vorontšenko]] *[[Kliment Vorošilov]] *[[Friedrich Vreemann]] *[[Vassili Võrk]] *[[Vladimir Võssotski (admiral)|Vladimir Võssotski]] *[[August Võsu]] *[[Ferdinand Võsu]] *[[Aarne Võting]] *[[Viktor Väin]] *[[Arthur Väkram]] *[[Mihail Väli]] *[[Neeme Väli]] *[[Toomas Väli (sõjaväelane)|Toomas Väli]] *[[Enn Väljak]] *[[Eduard Värsi]] *[[Akseli Olli Väänänen]] ==W== *[[Hans Wachtmeister (1641–1714)]] *[[Rudolf Walden]] *[[Aleksander Warma]] *[[Ture Eriksson Wassmann]] *[[Wei Fenghe]] *[[Constantin von Weiss]] *[[Ezer Weizmann]] *[[George H. Wells]] *[[Martin Wetzer]] *[[Adam van der Weyde]] *[[Reginald Wingate]] *[[Richard Winters]] *[[Erwin von Witzleben]] *[[Peter Wittgenstein]] *[[Michael Wittmann]] *[[Wolmar Wrangel]] *[[Hans Georg Hermann von Wrangell]] *[[Michael von Wrangell]] ==Õ== *[[Olev Õun]] *[[Arnold Õunapuu]] *[[Ernst Õunapuu]] == Ö == *[[Hugo Österman]] == Ü == *[[Riho Ühtegi]] *[[Aavo Ürgsoo]] *[[Jaan Üts]] *[[Rudolf Ütt]] == Y == *[[Hiromichi Yahara]] [[Kategooria:Sõjaväelased| ]] [[Kategooria:Sõjanduse loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] hq44grtu1dpe8hi4tsxnf5e1x4n6atg 0 42294 7193214 7191725 2026-07-15T05:08:34Z Mona 355 /* Skywalkeri saaga */ 7193214 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib filmisarjast; 1977. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Tähtede sõda]]}} [[Pilt:Star Wars Logo.svg|pisi|"Star Warsi" logo]] [[Fail:Oggy_and_the_Cockroaches_-_THE_MOVIE_Oggy-Wan_Kenoggy_.webm|pisi|Stseen 2013. aasta filmist "Oggy ja kurjad prussakad", kus parodeeritakse Star Warsi tegelasi [[Obi-Wan Kenobi|Obi-Wan Kenobit]] ja [[Darth Vader|Darth Waderit]]]] "'''Star Wars'''" ('tähesõjad') on USA kineasti [[George Lucas]]e loodud [[ulme]]maailm ja filmisari. "Star Warsi" maailm järgib ulme alamžanri [[kosmoseooper]]i kaanoneid, [[Joseph Campbell]]i [[monomüüt|monomüüdi]] struktuuri ning sisaldab arvukalt viiteid [[popkultuur]]ile ja [[mütoloogia]]le. Esimene film, "[[Tähtede sõda]]" ("Star Wars"), esilinastus 25. mail 1977. Hiljem, pärast filmi eelloo tegemist, on kasutatud ka pealkirja "Star Wars: Osa IV – Uus lootus" ("Star Wars Episode IV: A New Hope").<ref>{{Netiviide|autor=James Ryan|url=http://www.inafarawaygalaxy.com/2015/12/when-did-star-wars-become-known-as-new.html|pealkiri=When did Star Wars become known as A New Hope?|väljaanne=inafarawaygalaxy.com|aeg=20.11.2016|vaadatud=|arhiivimisaeg=16.11.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181116101332/https://www.inafarawaygalaxy.com/2015/12/when-did-star-wars-become-known-as-new.html|url-olek=ei tööta}}</ref> 1980. aastal valmis järjelugu "[[Impeeriumi vastulöök]]" (hiljem ka "Star Wars: Osa V – Impeeriumi vastulöök") ja 1983. aastal "[[Jedi tagasitulek]]" (hiljem ka "Star Wars: Osa VI – Jedi tagasitulek"). Lucas jätkas 1999. aastal filmisaagat eeltriloogiaga "[[Star Wars: Osa I – Nähtamatu oht]]", millele järgnesid 2002. aastal "[[Star Wars: Osa II – Kloonide rünnak]]" (eesti keeles on kasutatud ka pealkirja tõlget "Kloonide sõda") ja 2005. aastal "[[Star Wars: Osa III – Sithi kättemaks]]". Nende filmide sündmustik toimub ajaliselt enne esimest triloogiat ja see sai ka põhjuseks, miks esimesed kolm filmi ümber nimetati. Esimesed kuus filmi tootis filmistuudio [[Lucasfilm]] ning filme levitas firma [[20th Century Fox]]. 2012. aastal müüs George Lucas Lucas filmi koos õigustega [[The Walt Disney Company]]le 4,06 miljardi USA dollari eest.<ref>{{Netiviide|autor=BNS|url=http://maailm.postimees.ee/1024316/usa-meelelahutushiid-disney-ostab-lucasfilmi|pealkiri=USA meelelahutushiid Disney ostab Lucasfilmi|väljaanne=Postimees|aeg=30.10.2012|vaadatud=}}</ref> Disney esimene "Star Warsi" film "[[Star Wars: The Force Awakens|Star Wars: Jõud tärkab]]" jõudis Eesti kinodesse 18. detsembril 2015.<ref>{{Netiviide|autor=Forumcinemas|url=http://www.forumcinemas.ee/Event/299867/|pealkiri=Star Wars: Jõud tärkab|väljaanne=Forumcinemas.ee|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-10-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151002201616/http://www.forumcinemas.ee/Event/299867/|url-olek=ei tööta}}</ref> "Star Warsi" filmid on üle maailma kuulsad ja filmisaagal on suur poolehoidjaskond. Väljaspool filme on loodud uut materjali, mille kohta on võimalik lugeda "Star Warsi" oma vikis [[Wookiepedia]], andmebaasis Starwars.com ja vikis Star Wars Viki,<ref>[https://starwars.fandom.com/et Starwars Viki]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. [[Fandom]]</ref> sellest on ka raamatuid kirjutatud. [[Fännikirjandus]] hõlmab sündmusi, mis toimusid nii enne kui ka pärast saagat. Loodud lisakirjandust nimetatakse "Expanded Universe" ('laiendatud universum'). Peale "Skywalkeri saaga" on veel tehtud filmid "[[Rogue One: Tähesõdade lugu|Rogue One]]" (2016) ja "[[Solo: Tähesõdade lugu|Solo]]" (2018). == "Star Warsi" maailm == "Star Warsi" sündmustik leiab aset "kaua aega tagasi ühes galaktikas kuskil kaugel-kaugel" ("A long time ago in a galaxy far, far away"),<ref>Star Wars: Episood IV: Uus lootus (DVD). 20th Century Fox. 2006 </ref> kus inimesed ja mitmesugused tulnukad elavad koos [[robot]]itega ehk nn "[[droid]]idega", kes inimesi abistavad, samuti on tänu tipptehnoloogiale võimalik interplanetaarne reisimine. Müstiline energia ehk [[Jõud (Tähtede sõda)|Jõud]] (''The Force'') on energiaväli, mida iga elusolend tekitab, ning mis hoiab Star Warsi mütoloogias kogu galaktikat koos.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.starwars.com/news/6-great-quotes-about-the-force|pealkiri=6 Great Quotes About The Force|väljaanne=Star Wars veebileht|aeg=25. juuli 2016|vaadatud=07.01.2020}}</ref> Treenides ja [[Meditatsioon|mediteerides]] saavad väljavalitud kasutada Jõu abil selliseid supervõimeid nagu [[telekinees]]i, [[eelaimdus]]t, [[telepaatia]]t ja füüsilise energia manipulatsiooni.<ref>Impeeriumi vastulöök (DVD). 20th Century Fox. 2004.</ref> === Sithi ja jedi ordud === Jõudu oskavad käsitseda kaks [[Rüütellikkus|rüütellikku]] ja [[Munklus|munklikku]] [[ordu]]t, kes on omavahel konfliktis: [[jedi]]d, kes on [[Galaktika Vabariik|Galaktika Vabariigi]] rahuhoidjad toimetavad Jõu valguse poolel ja [[sith]]id, kes on iidsed galaktilise [[demokraatia]] vastased toimetavad Jõu tumedal poolel, manipuleerides hirmu ja vihaga. Jedi rüütleid võib olla arvukalt, aga Tumedaid lorde või sithe või darthe võib olla kaks: meister ja õpilane.<ref>Nicholas, Christopher (2016). ''Star Wars: I Am a Jedi''. Little Golden Books. Illustrated by Ron Cohee. pp. 18–19. {{ISBN|978-0736434874}}.</ref><ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=https://www.starwars.com/databank/sith|pealkiri=Databank. Sith.|väljaanne=Star Wars veebisait|aeg=|vaadatud=07.01.2020}}</ref> Jedid on "Star Warsi" universumis põhitegelased. Jedi ordu on sõjandusega tegelev akadeemiline ordu, mille alged ulatuvad kuni 25 000 BBY (ehk 25 000 aastat tagasi alates [[Yavini lahing|Yavini lahingust]]). Jedi põhiväärtusteks on mõtte puhtus ja emotsioonidest lahusolu, sest nende arvates on viha, armastus ja hirm konfliktide peamiseks põhjustajaks. Tähtsal kohal on teadmised ja elutarkus.<ref>Gordon, Andrew. "Star Wars: A myth for our time." Literature/Film Quarterly 6.4 (1978): 314.</ref> Nad on Galaktilise Vabariigi poolt määratud rahuvalvajad, kes ei ründa kunagi, vaid kaitsevad kõiki mõtlevaid eluvorme . Haripunktil oli jedi ordu rüütleid umbes 10 000. Tuntumad jedi meistrid on [[Yoda]], [[Qui-Gon Jin]], [[Mace Windu]], [[Obi-Wan Kenobi]], [[Luke Skywalker]] ja [[Rey (Tähtede sõda)|Rey Skywalker]]. Sithid on "Star Warsi" filmides peamised antagonistid. Sithi ordu on sõjandusega tegelev [[Imperialism|imperialistlik]] ordu, mis on asutatud 6000 BBY ("Star Wars: Legends" kohaselt 25000 BBY). Sithe iseloomustab petlikus, agressiivsed emotsioonid ja omakasupüüdlikkus.<ref name=":2" /> Sithi ordu liikmete vahel esineb suur konkurents ning ordu on väga [[Autoritaarne režiim|autoritaarne]], seetõttu koguneb võim ühe isiku kätte. See isik peab olema piisavalt tugev ning ei tohi oma nõrkusi välja näidata. Sellele, kelle kätte koguneb võim, antakse tiitel "tume sithi lord". Kui sithi lord nõrgeneb võib tema käealune võimu endise käest väevõimuga endale haarata ja sealjuures ka endise sithi lordi tappa. Tuntumad sithi lordid on [[Darth Bane]], [[Darth Plagueis]], [[Palpatine|Darth Sidious (Palpatine)]], [[Darth Maul]] ja [[Anakin Skywalker|Darth Vader]]. === Tehnika === "Star Warsi" maailmas on palju selliseid fantaasiaküllaseid tehnikasaavutusi nagu [[Valgusmõõk|valgusmõõgad]], [[droid]]id ja [[kosmoselaev]]ad. Viimaseid on paljudes suurustes, alustades ühepiloodilaevast ka lõpetades planeedisuuruste laevadega.<ref name="smith-bill">Smith, Bill (19. märts 1996). ''Star Wars: The Essential Guide to Vehicles and Vessels''. LucasBooks. {{ISBN|978-0345392992}}.</ref> Valgusmõõk (inglise keeles ''lightsaber'') on relv, mida kasutavad nii sithid kui ka jedid [[lähivõitlus]]es. Jedide valgusmõõku on paljudes värvides, kuid sithi valgusmõõgad on olnud enamasti punased.<ref name=":2" /> Droidid (ehk interaktiivsed robotid) on enamasti teistele elusolenditele abiks ja kaaslasteks ning vaid mõned neist osalevad ka lahingutegevuses (näiteks sõjapidamise otstarbel loodud lahingudroidid [[B1]]).<ref>Wallace, Daniel (16. veebruar 1999). ''Star Wars: The Essential Guide to Droids''. LucasBooks. {{ISBN|978-0345420671}}.</ref> Tuntumad droidid on humanoid [[C3PO]] ja droid [[R2D2]], mis on esinenud igas "Star Warsi" mängufilmis peale "[[Solo: Tähesõdade lugu|Solo]]".<ref>{{Netiviide|autor=Elle Collins|url=https://www.looper.com/164303/the-entire-c-3po-and-r2-d2-story-finally-explained/|pealkiri=The entire C-3PO and R2-D2 story finally explained|väljaanne=Looper|aeg=|vaadatud=07.01.2020}}</ref> Lisaks nendele droididele on järelloos esile kerkinud ka kerakujuline droid [[BB-8]]. Tehnika on universumis kõrgelt arenenud. Kasutusel on [[Holograafia|hologrammtehnika]]. Lisaks omapärastele valgusmõõkadele leidub ka relvi, millega saaks hävitada terve planeedi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://starwars.fandom.com/wiki/Superweapon/Legends|pealkiri=Superweapons|väljaanne=Wookieepedia|aeg=|vaadatud=07.01.2020}}</ref> Aegruumis edasi liikumine on võimalik [[valguse kiirus]]el (sooritades vajaliku tehnikaga kosmoselaevaga "hüppe" kahe koha vahel)<ref name="smith-bill" />. Samuti on olemas ka planeet [[Coruscant]], mis on niivõrd arenenud, et on tervenisti linnaga kaetud ([[ekumenopolis]]).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.starwars.com/databank/coruscant|pealkiri=Databank. Coruscant|väljaanne=Star Wars veebisait|aeg=|vaadatud=07.01.2020}}</ref> [[Fail:Lightsaber blue (with shimmering aura).png|pisi|Valgusmõõk ]] === Sündmuste ajajoon === Aega arvestatakse alates esimese filmi algusest ("Uus lootus"), millal toimus [[Yavini lahing]]. Aega enne Yavini lahingut märgitakse aastaarvude kõrval lühendiga "BBY" ja pärast lahingut "ABY". Nende ingliskeelsete lühendite aluseks on väljendid "Before Battle of Yavin" ('aeg enne Yavini lahingut') ning "After Battle of Yavin" ('aeg pärast Yavini lahingut'). "Star Warsi" sündmustiku saab jagada kolmeks perioodiks: vabariigi aeg, mässu aeg ja vastupanu aeg.<ref>{{Netiviide|autor=@kylebuchanan|url=https://twitter.com/kylebuchanan/status/1165054108144848896|pealkiri="A timeline of STAR WARS endeavors thus far..."|väljaanne=(Tweet) -Twitter|aeg=23. august 2019|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=James Whitbrook|url=https://io9.gizmodo.com/the-clone-wars-returns-february-2020-and-all-the-other-1837525286|pealkiri=The Clone Wars Returns February 2020, and All the Other Star Wars News Just Revealed at D23|väljaanne=Gizmodo|aeg=23. august 2019|vaadatud=07.01.2020|arhiivimisaeg=26.08.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190826055031/https://io9.gizmodo.com/the-clone-wars-returns-february-2020-and-all-the-other-1837525286|url-olek=ei tööta}}</ref> * Vabariigi aeg on eelloo triloogia aeg. See algas 1032 BBY [[Galaktika Vabariik|Galaktika Vabariigi]] tekkega. Eellugu räägib, kuidas Galaktika Vabariik on [[Korruptsioon|korrumpeerunud]] ülemkantsler [[Palpatine]]'i (tegelikult sithi lord Darth Sidiuse) tõttu. Ta kukutab vabariigi, loob [[Galaktika Impeerium|Galaktika Impeeriumi]] ja hakkab selle valitsejaks, imperaatoriks.<ref>Star Wars: Osa III- Sithi kättemaks (DVD). 20th Century Fox. 2005.</ref> Selle aja tehnika on rohkem ümaram ning vähem robustne kui originaalse triloogia tehnika. * Mässu aeg on originaalse triloogia aeg, kus mässulised on galaktilises kodusõjas Impeeriumiga mitmeid aastaid. Pärast selle aja haripunkti ehk pärast imperaatori näilist surma loovad mässulised [[Uus Vabariik|Uue Vabariigi]].<ref>McDonagh, Tim (2016). ''Star Wars: Galactic Maps''. Disney–Lucasfilm Press. pp. 13, 44. {{ISBN|978-1368003063}}.</ref> Selle ajajärgu universumi on kujutatud veidi süngemana. * Vastupanu aeg on järelloo triloogia aeg. Selles moodustavad impeeriumi jäänukid [[Esimene ordu|Esimese ordu]]. Endise [[Mässuliste allianss|Mässuliste alliansi]] kangelased juhivad vastupanu [[Diktatuur|diktaatorliku]] Esimese ordu vastu.<ref>{{Netiviide|autor=James Dyer|url=https://www.empireonline.com/movies/news/jj-abrams-spills-details-kylo-ren/|pealkiri=JJ Abrams Spills Details On Kylo Ren|väljaanne=Empire Online|aeg=25. august 2015|vaadatud=07.01.2020}}</ref> == Filmid == === Skywalkeri saaga === "Star Warsi" filmid, mis arenesid triloogiate triloogiaks, on nimetatud ümber "Skywalkeri saagaks",<ref>{{Netiviide|autor=Alex Leadbeater|url=https://screenrant.com/star-wars-original-title-last-jedi/|pealkiri=A Brief History of Star Wars Titles|väljaanne=Screen Rant|aeg=24. jaanuar 2017|vaadatud=07.01.2020}}</ref> alustades originaalse triloogiast (1977–1983), jätkates eelloo triloogiaga (1999–2005) ja lõpetades järelloo triloogiaga (2015–2019). Esimesed kaks triloogiat on George Lucase lavastatud ning viimane on [[J. J. Abrams]]i / [[Rian Craig Johnson]]i lavastatud. Kõigi kolme triloogia keskmes on Skywalkeri pere. {| class="wikitable" ! Osa !Esilinastuspäev |- ! colspan="2" |Eelloo triloogia |- | "[[Star Wars: Osa I – Nähtamatu oht]]" ("The Phantom Menace") | 19. mai 1999 |- |"[[Star Wars: Osa II – Kloonide rünnak]]" ("Attack of the Clones") | 16. mai 2002 |- |"[[Star Wars: Osa III – Sithi kättemaks]]" ("Revenge of the Sith") | 19. mai 2005 |- ! colspan="2" |Originaalne triloogia |- | "[[Tähtede sõda]]" ("Star Wars") | 25. mai 1977 |- |"[[Impeeriumi vastulöök]]" ("The Empire Strikes Back") | 21. mai 1980 |- |"[[Jedi tagasitulek]]" ("Return of the Jedi") | 25. mai 1983 |- ! colspan="2" |Järelloo triloogia |- | "[[Star Wars: Jõud tärkab]]" ("The Force Awakens") |18. detsember 2015 |- |"[[Star Wars: Viimased jedid]]" ("The Last Jedi") |15. detsember 2017 |- |"[[Star Wars: Skywalkeri tõus]]" ("The Rise of Skywalker") |20. detsember 2019 |} Eelloo triloogia peanäitlejad on [[Ewan McGregor]] (Obi-Wan Kenobi), [[Natalie Portman]] (Padmé Amidala) ja [[Hayden Christensen]] (Anakin Skywalker). Järelloo triloogia peanäitlejad on [[Adam Driver]] (Kylo Ren), [[Daisy Ridley]] (Rey), [[John Boyega]] (Finn), ja [[Oscar Isaac]] (Poe Dameron). Paljud esimese triloogia näitlejad naasid samasse rolli ka järelloos. <gallery mode="nolines" widths="220" heights="220" perrow="3" caption="Originaalse triloogia peanäitlejad"> Fail:Mark Hamill by Gage Skidmore 2.jpg|[[Mark Hamill]] (Luke Skywalker) Fail:Harrison Ford by Gage Skidmore 3.jpg|[[Harrison Ford]] (Han Solo) Fail:Carrie Fisher 2013-a straightened.jpg|[[Carrie Fisher]] (printsess Leia) </gallery> === Muud filmid === {| class="wikitable" !Filmi pealkiri !Esilinastumise kuupäev |- |"Star Wars: The Clone Wars" |15. august 2008 |- |"[[Rogue One: Tähesõdade lugu]]" |16. detsember 2016 |- |"[[Solo: Tähesõdade lugu]]" |25. mai 2018 |- |"[[Star Wars: Rogue Squadron]]"<ref name=":4" /> |2023<ref name=":4" /> |- |''Nimeta eraldiseisev film''<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Richard Trenholm|url=https://www.cnet.com/news/disney-star-wars-and-avatar-movies-coming-every-christmas-until-2027/|pealkiri=Disney: Star Wars and Avatar movies coming every Christmas until 2027|väljaanne=Cnet|aeg=7. mai 2019|vaadatud=05.01.2020}}</ref> |2024 |- |''Nimeta eraldiseisev film''<ref name=":0" /> |2026 |} Peale "Skywalkeri saaga" on muid filme, mis on seotud osati saagaga. "Star Wars: The Clone Wars" on seotud eellooga, jäädes sündmustikuga "Kloonide rünnaku" ja "Sithi kättemaksu" vahele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.starwars.com/news/the-legendary-star-wars-expanded-universe-turns-a-new-page|pealkiri=The Legendary Star Wars Expanded Universe Turns A New Page|väljaanne=Star Wars veebisait|aeg=25. aprill 2014|vaadatud=07.01.2020}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide|autor=Hugh Armitage|url=https://www.digitalspy.com/movies/a825727/star-wars-timeline-chronology-phantom-menace-to-last-jedi/|pealkiri=Star Wars' timeline – the complete chronology from Phantom Menace to Rise of Skywalker|väljaanne=Digital Spy|aeg=20 detsember 2019|vaadatud=07.01.2020}}</ref> "Rogue One" sündmustik on kohe enne "Uut lootust" ning otseselt viimase süžeega seotud.<ref name=":3" /> "Solo" räägib Han Solo, "Skywalkeri saaga" originaalse triloogia ühe peategelase eluloost ja selle sündmused leiavad aset pärast III osa umbes 13–10 BBY.<ref name=":3" /> Disney on kinnitanud, et [[Kevin Feige]] ja [[Kathleen Kennedy]] töötatavad välja uut "Star Warsi" triloogiat, milles ei räägita enam Skywalkeri perekonnast. Filmid tulevad plaani järgi välja iga kahe aasta tagant alates 2022. aastast.<ref name=":0" /> == Televisioon == === Telesarjad === {| class="wikitable" !Sarja pealkiri !Hooajad !Esimene osa !Viimane osa !Telekanal |- |"[[The Mandalorian]]" |2 |12. november 2019 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: Andor]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Erik Pedersen, Nellie Andreeva|url=https://deadline.com/2019/08/disney-plus-programs-movies-full-list-marvel-star-wars-pixar-simpsons-streaming-service-1202594496/|pealkiri=Disney+ Unveils ‘Lizzie McGuire' Sequel, ‘Muppets' Short-Form, ‘Obi-Wan Kenobi' At D23 – Full List Of Streaming Service's Programming|väljaanne=Deadline|aeg=24. august 2019|vaadatud=06.01.2020}}</ref> |1 |2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: Obi-Wan Kenobi]]<ref name=":1" /> |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |-''Nimeta Lando Callrissiani sari'' |- |[[Star Wars: Lando]]<ref name=":4">Geenius diktor: [https://diktor.geenius.ee/rubriik/tele/valja-kuulutati-tohutu-hulk-uusi-star-warsi-filme-ja-seriaale/ Välja kuulutati tohutu hulk uusi star warsi filme ja sarju]</ref> |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: A droid story]]<ref name=":4" /> |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: Ahsoka]]<ref name=":4" /> |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars Visions]]<ref name=":4" /> |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: The Bad Batch]] |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars: The Acoltye]] |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |[[Star Wars Willow]] |1 |2021-2022 |''pole teada'' |[[Disney+]] |- |} === Animeeritud sarjad === {| class="wikitable" !Sarja pealkiri !Hooajad !Esimene osa !Viimane osa !Telekanal |- |"[[Star Wars: Droids]]" |1 |7. september 1985 |7. juuni 1986 |[[American Broadcasting Company|ABC]] |- |"[[Ewoks]]" |2 |7. september 1985 |13. detsember 1986 |[[American Broadcasting Company|ABC]] |- |"[[Star Wars: The Clone Wars]]" |7 |3. oktoober 2008 |''pole teada'' |Filmilinastus (15. august 2008) [[Cartoon Network]] [[Netflix]] [[Disney+]] |- |"[[Star Wars Rebels]]" |4 |11. august 2014 |5. märts 2018 |[[Disney XD]] |- |"[[Star Wars Resistance]]" |2 |7. oktoober 2018 |26. jaanuar 2020 |[[Disney Channel]] |} === Animeeritud lühisarjad === {| class="wikitable" !Sarja pealkiri !Hooajad !Esimene osa !Viimane osa !Telekanal |- |"[[Star Wars: Clone Wars (telesari 2003)|Clone Wars]]" |3 |7. november 2003 |25. märts 2005 |[[Cartoon Network]] |- |"[[Star Wars Forces of Destiny]]" |2 |3. juuli 2017 |25. mai 2018 |[[YouTube]] |- |"[[Star Wars Galaxy of Adventures]] |1 |30. november 2018 |''pole teada'' |[[YouTube]] |- |"[[Star Wars Roll Out]]" |1 |9. august 2019 |''pole teada'' |[[YouTube]] |} == Mängud == {| class="wikitable" |+ "Star Warsi" mängud !Mängu pealkiri !Ilmumiskuupäev !Tootja |- |"[[Star Wars Squadrons]]" |2. oktoober 2020 |[[Electronic Arts|EA]] |- |"[[Lego Star Wars: The Skywalker Saga]]" |2021 |[[Electronic Arts|EA]] |- |"[[Star Wars Battlefront II]]" |17. november 2017 |[[Electronic Arts|EA]] |- |"[[Star Wars Jedi: Fallen Order]]" |2019 |[[Electronic Arts|EA]] |} == Raamatud == {| class="wikitable" |+ !Raamatu(sarja) pealkiri |- |"[[Star Wars: The High Republic]]" |} == Mujal meedias == Lisaks filmidele ja telesarjadele on antud välja ka "Star Warsi" teemalisi romaane, koomikseid, audioraamatuid, kuuldemängusarju ning temaatilisi tooteid (näiteks mänguasju). [[Walt Disney Company]] kasutab "Star Warsi" teemat [[Pariis]]i, [[Shanghai]], [[Hongkong]]i, [[Tōkyō]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] teemaparkides. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.starwars.com/ StarWars.com] * [https://starwars.fandom.com/et/wiki/Esileht Star Warsi viki] * [https://jedipedia.fandom.com/wiki/Main_Page Jedipeedia] [[Kategooria:Star Wars| ]] [[Kategooria:Sarjad]] nz3bdjgltxy1mv5m88xi6x1tvh0h43d 0 42687 7193298 7191822 2026-07-15T09:17:01Z Avjoska 1538 /* T */ 7193298 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[majandusteadlane|majandusteadlasi]] ja [[majandusteadus]]e eelkäijaid. {{tähed}} ==A== [[Lembit Aader]] - [[Hans Aage]] - [[Leonid Abalkin]] - [[George Ainslie]] - [[George Akerlof]] - [[Maurice Allais]] - [[Lehte Alver]] - [[Richard Antons]] - [[Aristoteles]] - [[Kenneth Arrow]] - [[Olgred Aule]] - [[Cabdiweli Shiikh Axmed]] ==B== [[Gary Becker]] - [[Alexander van der Bellen]] - [[Ben Bernanke]] - [[Mihhail Bernatski]] - [[William Beveridge]] - [[Pierre Boisguillebert]] - [[Mihhail Bronštein]] - [[John Broome]] - [[James Buchanan]] - [[Nikolai Buzulukov]] - [[Eugen von Böhm-Bawerk]] ==C== [[Aimo Kaarlo Cajander]] - [[Cabdiweli Maxamed Cali]] - [[Richard Cantillon]] - [[Cornelius Castoriadis]] - [[Chung Un-chan]] - [[Tansu Çiller]] - [[Ronald Coase]] - [[Antoine Augustin Cournot]] ==D== [[Gerard Debreu]] - [[Peter Diamond]] - [[Heinrich Dietzel]] - [[Thomas DiLorenzo]] - [[Andrzej Domański]] - [[Rudi Dornsbuch]] ==E== [[Raul Eamets]] - [[Francis Edgeworth]] - [[Diana Eerma]] - [[Üllas Ehrlich]] - [[Ülo Ennuste]] - [[Voldemar Ernesaks]] ==F== [[Henri Fayol]] - [[Jan Fischer]] - [[Irving Fisher]] - [[Robert Fogel]] - [[Milton Friedman]] - [[Ragnar Frisch]] ==G== [[Henry George]] - [[Cháris Georgiádis]] - [[Kostel Gerndorf]] - [[Silvio Gesell]] - [[Tatjana Golikova]] - [[Arancha González]] - [[Jevgeni Gontmahher]] ==H== [[Trygve Haavelmo]] - [[Raimund Hagelberg]] - [[Toomas Haldma]] - [[Ardo Hansson]] - [[John Harsanyi]] - [[Jelena Hartšenko]] - [[Ruslan Hasbulatov]] - [[Aaro Hazak]] - [[Mihhail Hazin]] - [[Friedrich Hayek]] - [[James Heckman]] - [[Eli Heckscher]] - [[Ludwig Herpel]] - [[Henn Elmet]] - [[John Hicks]] - [[Olli-Pekka Hilmola]] - [[Albert Hirschman]] - [[Kaire Holts]] - [[Arvo Horm]] - [[Danuta Hübner]] ==I== [[Andrei Illarionov]] - [[Karl Inno]] ==J== [[Krista Jaakson]] - [[Rudolf Jalakas]] - [[William Stanley Jevons]] - [[Marje Josing]] - [[Bertrand de Jouvenel]] - [[Ksenija Judajeva]] ==K== [[Donald Kaberuka]] - [[Ilja Kaganovitš]] - [[Hans Kaju]] - [[Jüri Kahn]] - [[Angelika Kallakmaa-Kapsta]] - [[Kaido Kallas]] - [[Edgar Kant]] - [[Leonid Kantorovich]] - [[Mark Kantšukov]] - [[Endel Kareda]] - [[Fred Karlson]] - [[Jaak Karu]] - [[Kaie Kerem]] - [[John Maynard Keynes]] - [[Kaarel Kilvits]] - [[Eneli Kindsiko]] - [[Ants Kippar]] - [[Valve Kirsipuu]] - [[Arno Kirt]] - [[Kurmet Kivipõld]] - [[Lawrence Klein]] - [[Nikola Kljusev]] - [[Leopold Kohr]] - [[Endel-Jakob Kolde]] - [[Nikolai Kondratjev]] - [[Tjalling Koopmans]] - [[Mari Kooskora]] - [[Vladimir Koslov]] - [[Valner Krinal]] - [[Peeter Kross]] - [[Paul Krugman]] - [[Arvo Kuddo]] - [[Juhan Kukk]] - [[Eduard Kull]] - [[Kaupo Kumm]] - [[Mihhail Kurtšinski]] - [[Simon Kuznets]] - [[Leev Kuum]] - [[Andres Kuusik]] - [[Arno Köörna]] - [[Nikolai Köstner]] - [[Finn Kydland]] ==L== [[Étienne Laspeyres]] - [[Richard Layard]] - [[Lasse Lehis]] - [[Jaak Leimann]] - [[Mihhail Lemešev]] - [[Enno Lend]] - [[Wassily Leontief]] - [[Vassili Leontjev]] - [[Heino Levald]] - [[Arthur Lewis]] - [[Wilhelm Lexis]] - [[Roode Liias]] - [[Kristjan Liivamägi]] - [[Erik Linnaks]] - [[Friedrich List]] - [[Enn Listra]] - [[Robert Lucas]] - [[Olev Lugus]] - [[Peeter Luksep]] - [[Oumar Tatam Ly]] ==M== [[Tiit Made]] - [[Ülo Mallene]] - [[Friedrich Malm]] - [[Thomas Malthus]] - [[Bernard Maris]] – [[Reinhold Mark]] - [[Harry Markowitz]] - [[Alfred Marshall]] - [[Karl Marx]] - [[Jaan Masso]] - [[Daniel McFadden]] - [[James Meade]] - [[Heldur Meerits]] - [[Carl Menger]] - [[Tomás de Mercado]] - [[Asta Meressoo]] - [[Uno Mereste]] - [[Robert Merton]] - [[Herbert Metsa]] - [[Mait Miljan]] - [[James Mill]] - [[John Stuart Mill]] - [[Merton Miller]] - [[James Mirrlees]] - [[Ludwig von Mises]] - [[Theodor Carl Mithoff]] - [[Franco Modigliani]] - [[Mario Monti]] - [[Oskar Morgernstern]] - [[Dale Mortensen]] - [[Robert Mundell]] - [[Meeta Murd]] - [[Kadri Männasoo]] - [[Karl Müller]] - [[Roger Myerson]] - [[Gunnar Myrdal]] ==N== [[Hugo Narusberg]] - [[Anu Narusk]] - [[John Forbes Nash]] - [[Vallot Neumann]] - [[Adam Niedzielski]] - [[Katrin Nittim]] - [[Douglas North]] - [[Harald Martin Nurk]] - [[Aivo Nurkse]] - [[Ragnar Nurkse]] - [[Maire Nurmet]] - [[Tiina Nuuter]] ==O== [[Fred Oelßner]] - [[Sinan Oğan]] - [[Bertil Ohlin]] - [[Tiiu Ohvril]] - [[Kaspar Oja]] - [[Elve Ojavere]] - [[Udo-Rein Okk]] - [[Anita Orbán]] - [[Avo Org]] - [[Elinor Ostrom]] - [[Aavo Otsar]] - [[Rein Otsepp]] - [[Svea Otsmaa]] - [[Alassane Ouattara]] ==P== [[Agu Paal]] - [[Tiiu Paas]] - [[Harry Paalberg]] - [[Hillar Padu]] - [[Hardo Pajula]] - [[Eerik-August Pakosta]] - [[Tibor Palánkai]] - [[Lembit Palm]] - [[Thomas Palm]] - [[Voldemar Palm]] - [[Dimítris Papadákis]] - [[Vilfredo Pareto]] - [[Ludvig Parkas]] - [[Reeta Parmo]] - [[Viia Parts]] - [[Kalju Parvel]] - [[Tiiu Paulus]] - [[Hermann Pauts]] - [[Henno Pavelson]] - [[Lembit Pedak]] - [[Priit Peets]] - [[Elen Peetsmann]] - [[Elsa Pelmas]] - [[Kaia Philips]] - [[Harri Piho]] - [[Katrin Pihor]] - [[Jaan Pikk]] - [[Valentin Pikner]] - [[Valter Pilv]] - [[Dragoș Pîslaru]] - [[Christopher Pissarides]] - [[Enn Plaan]] - [[Platon]] - [[Karl Polanyi]] - [[Michael Polanyi]] - [[Eduard Poom]] - [[Gunnar Klaus Prause]] - [[Raúl Prebisch]] - [[Samuel Pufendorf]] - [[Eda-Tiia Pungar]] - [[Alari Purju]] - [[Endel Purju]] - [[Tõnu Puu]] - [[Tatjana Põlajeva]] - [[Boris Pärl]] - [[Ülle Pärl]] - [[Evi Pärnits]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Robert Päsok]] - [[Tiia Püss]] ==Q== [[François Quesnay]] ==R== [[Ivar Raig]] - [[Raivo Rajamäe]] - [[Väino Rajangu]] - [[Rein Rajasalu]] - [[Olev Raju]] - [[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]] - [[Arkadi Rannes]] - [[Johannes Raudava]] - [[Matti Raudjärv]] - [[Ringa Raudla]] - [[Mervi Raudsaar]] - [[Vambola Raudsepp]] - [[Mare Rebane]] - [[Robert Reich]] - [[Janno Reiljan]] - [[Aivo Reiner]] - [[Erik Reinert]] - [[Anne Reino]] - [[Vello Rekkaro]] - [[Georg Rekker]] - [[Konstantin Remtšugov]] - [[Aare Renzer]] - [[David Ricardo]] - [[Marko Rillo]] - [[Andrus Ristkok]] - [[Lionel Robbins]] - [[Joan Robinson]] - [[Erik Ronimois]] - [[Tõnu Roolaht]] - [[Ülo Rooma]] - [[Andro Roos]] - [[Neeme Roose]] - [[Ilmar Roostal]] - [[Signe Rosenberg]] - [[Vladimir Roslavlev]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Siarhiej Rumas]] - [[Ain Ruuvet]] ==S== [[Maksim Saat]] - [[Mari Saat]] - [[Aleksander Sagim]] - [[Teo Saimre]] - [[José Luis Sampedro]] - [[Paul Samuelson]] - [[Moshe Sanbar]] - [[Jacques Sapir]] - [[Thomas Sargent]] - [[Jevgeni Satanovski]] - [[Jean-Baptiste Say]] - [[Robert J. Shiller]] - [[Myron Scholes]] - [[Theodore Schultz]] - [[Ernst Schumacher]] - [[Joseph Schumpeter]] - [[Johann Ludwig Schwerin von Krosigk]] - [[Reinhard Selten]] - [[Amartya Sen]] - [[Jüri Sepp]] - [[William Sharpe]] - [[Johanna Sild-Rebane]] - [[Juhan Sillaste]] - [[Herbert Simon]] - [[Christopher Sims]] - [[Mindaugas Sinkevičius]] - [[Robert Skidelsky]] - [[Adam Smith]] - [[Robert Solow]] - [[Varri Soo]] - [[Ivar Soone]] - [[Urmas Sepp]] - [[Hernando de Soto]] - [[Michael Spence]] - [[Karsten Staehr]] - [[George Stigler]] - [[Joseph Stiglitz]] - [[Theodor Stolojan]] - [[Richard Stone]] - [[Arno Susi]] - [[Jüri Sutt]] - [[Toomas Sõmera]] - [[Aleksander Henn Schipai]] ==Š== [[Dmitri Šepilov]] - [[Andrej Šircelj]] - [[Nikola Špirić]] ==T== [[Villem Tamm (majandusteadlane)|Villem Tamm]] - [[Paul Tammert]] - [[Hendrik Tanner]] - [[Olev Tauts]] - [[Frederick Taylor]] - [[Juhan Teder]] - [[Milvi Tepp]] - [[Erik Terk]] - [[Richard Thaler]] - [[Jan Tinbergen]] - [[James Tobin]] - [[Juhan Toomaspoeg]] - [[Henn Tosso]] - [[Maia Tskhitišvili]] - [[Jakov Tšadajev]] - [[Anne Robert Jacques Turgot]] - [[Oleksandr Turtšõnov]] - [[Kulno Türk]] - [[Vambola Türk]] ==U== [[Kadri Ukrainski]] - [[Aleksei Uljukajev]] - [[Enn Uusen]] ==V== [[Maaja Vadi]] - [[Urmas Varblane]] - [[Priit Vahter]] - [[Karl Varju]] - [[Thorstein Veblen]] - [[Arnold Veimer]] - [[Vello Vensel]] - [[William Vickrey]] - [[Jacob Viner]] - [[Endel Vint]] - [[Tiia Vissak]] - [[Heido Vitsur]] - [[Ernst Volke]] - [[Rein Volt (majandusteadlane)|Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Dušan Vujović]] - [[Juhani Väljataga]] ==W== [[Adolph Wagner]] - [[Jude Wanniski]] - [[Carl Adolf Theodor Walcker]] - [[Léon Walras]] - [[Barbara Ward]] - [[Alfred Weber]] - [[Max Weber]] - [[Knut Wicksell]] ==Ü== [[Raoul Üksvärav]] ==Y== [[Janet Yellen]] - [[Muhammad Yunus]] [[Kategooria:Majandusteadlased| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Majandusteadus]] 9yay89ucqe6711a7t6s63jargovlt55 0 43346 7193342 7192745 2026-07-15T10:28:54Z Kuriuss 38125 Viidetes kasutatud-mainitud artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta. 7193342 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast ametiisik | nimi = Mart Viisitamm | pilt = Mart Viisitamm 2006.jpg | amet = [[Pärnu linnapea]] | ametiajaalgus = 2005 | ametiajalõpp = 2009 | eelmine = [[Ahti Kõo]] | järgmine = [[Toomas Kivimägi]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1980|07|30}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[Eestlased|eestlane]] | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Mart Viisitamm''' ([[1998]]. aastani '''Markko Laidinen'''<ref>Oliver Rand. [https://www.ohtuleht.ee/267215/ullar-luup-oeldakse-et-nimi-meest-ei-riku-aga-rikub-kull Üllar Luup: "Öeldakse, et nimi meest ei riku, aga rikub küll!"] Õhtuleht.ee, 18.02.2008.</ref>; sündinud [[30. juuli]]l [[1980]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] poliitik, aastatel [[2005]]–[[2009]] oli ta [[Pärnu linnapea]]. Viisitamm kuulus [[Keskerakond]]a aastatel 1999–2013<ref>[http://poliitika.postimees.ee/2330810/keskerakond-viskas-mart-viisitamme-parteist-valja]</ref> ja oli erakonna [[Eesti Keskerakonna Pärnu piirkond|Pärnu piirkonna]] esimees 2005–[[2011]]. 7. oktoobril 2013 visati Viisitamm parteist välja, kuna ta kandideeris Keskerakonna nimekirja vastu [[Pärnu]]s [[2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|kohalike omavalitsuste valimistel]]. ==Haridus== Aastatel [[1987]]–[[1998]] õppis Markko Laidinen [[Tallinna Väike-Õismäe Keskkool]]is, kus oli [[1997]]–1998 õpilasomavalitsuse president ja kooli ajalehe Studentum toimetaja.{{lisa viide}} Seejärel õppis [[Õigusinstituut|Õigusinstituudis]], mille lõpetas [[2002]]. aastal rahvusvahelise õiguse [[bakalaureus|bakalaureuse kraadiga]].{{lisa viide}} ==Poliitiline tegevus== Keskerakonda astus ja selle noortekoguga liitus Mart Viisitamm jaanuaris 1999. Sama aasta sügisest juhtis ta [[Keskerakonna Noortekogu]] [[Haabersti]] klubi tegevust ja kuulus Keskerakonna Haabersti osakonna juhatusse.{{lisa viide}} 2000. aastast oli ta Keskerakonna Noortekogu ja erakonna Haabersti osakonna abiesimees.{{lisa viide}} Noortekogus korraldas ta ühenduse välissuhtlust ja esindamist välisriikides.{{lisa viide}} 2002. aastast oli ta Noortekogu välissekretär ja volikogu esimees ning erakonna aukohtu liige. 2000. aasta algusest septembrini töötas ta Tallinna [[Kristiine linnaosa|Kristiine linnaosavalitsuse]] avalike suhete nõunikuna.{{lisa viide}} Septembrist 2002 oli ta Keskerakonna büroo juhataja.{{lisa viide}} Kuni [[2005]]. aastani oli ta Keskerakonna tegevsekretär.<ref name="KMK?">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 454.</ref> 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeris Viisitamm valimisliidus Südame ja Mõistusega. Selle peale arvas Keskerakond oktoobris 2013 Mart Viisitamme erakonnast välja, viidates erakonna põhikirja punktile 2.4.5, milles seisab erakonna liikmetele kohustus toetada partei valimiskampaaniat.<ref>{{netiviide |autor=Eno-Gerrit Link |pealkiri=Keskerakond viskas Mart Viisitamme parteist välja |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=2013-10-09 |url=http://www.parnupostimees.ee/2330864/keskerakond-viskas-mart-viisitamme-parteist-valja |vaadatud=2015-01-07}}</ref> Aastatel 2021–2025 kuulus ta [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonda Eestimaa Rohelised]]. ===Kandideerimine valimistel=== Ta kandideeris [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogudes valimiskampaania päevil tuntust arvutimänguga, milles sai lömastada [[Urmas Reinsalu]] peaga putukaid. Viisitamm sai üle Eesti 259 häält.<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/ep04/tulemus/mandaat_jaotus.html Euroopa Parlamendi valimistulemused Vabariigi Valimiskomisjoni lehel.]</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn|Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna]] nimekirjas.<ref>[http://www.err.ee/616484/savisaare-valimisliit-ja-tegus-tallinn-avalikustas-esinumbrid Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas esinumbrid], ERR, 4. september 2017.</ref> ==Töö Pärnu linnavalitsuses== [[28. aprill]]ist kuni [[1. november|1. novembrini]] 2005 oli Viisitamm [[Pärnu abilinnapea]], seejärel kuni [[19. november|19. novembrini]] 2009 töötas ta Pärnu linnapeana. Viisitamme tegevust on meedias laialdaselt kritiseeritud, eriti tema otsust võtta [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]]ilt ära selle hoone. Muuseumi juht [[Mark Soosaar]] on selle taga näinud isiklikku kättemaksu Keskerakonnast väljaviskamise eest. Viisitamm põhjendas aga maja äravõtmist sellega, et maja ei ole mõeldud muuseumihooneks ning seda maha müües saab linn sellest tunduvalt suuremat kasu.{{lisa viide}} Mart Viisitamme tegevust kajastas tihti ka [[Kanal 2]] huumorisaade "[[Ärapanija]]".{{lisa viide}} ===Kohtumenetlused === [[Kaitsepolitsei]] kahtlustas teda [[Riigihange|riigihanke]] nõuete rikkumise katses, ametisaladuse lekitamises ja altkäemaksu võtmises. Süüdistus oli seotud Pärnu spordihalli ehituse ja Pärnu teehoolduse riigihanke läbiviimisega. [[19. aprill]]il [[2010]] tegi [[Pärnu maakohus]] otsuse, mille kohaselt mõisteti Viisitamm süüdi ametitegevuse käigus teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ja määras talle rahalise karistuse 306 950 krooni. Altkäemaksu võtmises ja usalduse kuritarvitamises mõisteti Viisitamm õigeks.<ref>[http://www.postimees.ee/?id=252009 Kohus mõistis Viisitamme ametisaladuse lekitamises süüdi], Postimees, 20.04.2010.</ref> [[14. detsember|14. detsembril]] 2010 mõistis ringkonnakohus Viisitamme õigeks ka saladuse hoidmise süüdistuses. Seejärel vaagis ringkonnakohus riigikohtu otsusel Viisitamme süüasja uuesti, kuna ringkonnakohus oli oma varasemas otsuses jätnud tema õigeksmõistmise motiveerimata. 2011. aasta novembris mõistis Tallinna ringkonnakohus Mart Viisitamme talle kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise süüdistuses õigeks.<ref>[https://www.err.ee/386758/ringkonnakohus-moistis-mart-viisitamme-oigeks Ringkonnakohus mõistis Mart Viisitamme õigeks] ERR Uudised, 04.11.2011.</ref> ==Elu pärast poliitikast taandumist== 2024. aasta seisuga töötab Viisiramm osaühingus Ampere Plus, mis pakub [[taastuvenergia]]lahendusi: [[päikesepaneel]]e ja nende akusid.<ref>Eno Gerrit-Link. [https://parnu.postimees.ee/8008271/suur-intervjuu-mart-viisitamm-mul-oli-aastaid-hirm-postkasti-juurde-minna Suur intervjuu ⟩ Mart Viisitamm: Mul oli aastaid hirm postkasti juurde minna] Pärnu Postimees, 27.04.2024.</ref> == Isiklikku == Aastatel 2005–2015 oli Mart Viisitamm abielus Hilvi Viisitammega. Pulmapidu toimus Pärnus [[Ammende villa]]s ja kohal oli ka erakonna esimees [[Edgar Savisaar]].<ref name="KMK?"/> Neil on kaksikutest pojad Johann Mattias ja Karl Gustav.<ref>Eno Gerrit-Link. [https://parnu.postimees.ee/8008271/suur-intervjuu-mart-viisitamm-mul-oli-aastaid-hirm-postkasti-juurde-minna Suur intervjuu ⟩ Mart Viisitamm: Mul oli aastaid hirm postkasti juurde minna] Pärnu Postimees, 27.04.2024.</ref> Ta on Saue vallas asuva Sepa talu peremees.<ref>Eno Gerrit-Link. [https://parnu.postimees.ee/8008271/suur-intervjuu-mart-viisitamm-mul-oli-aastaid-hirm-postkasti-juurde-minna Suur intervjuu ⟩ Mart Viisitamm: Mul oli aastaid hirm postkasti juurde minna] Pärnu Postimees, 27.04.2024.</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [[Argo Ideon]]. [http://www.ekspress.ee/2008/02/21/eesti-uudised/1226-mart-viisitamm--syndinud-koomik Mart Viisitamm – sündinud koomik], Eesti Ekspress, 21. veebruar 2008 * [[Holger Roonemaa]], [[Andres Eilart]]. [http://www.epl.ee/artikkel/446137 Pärnu teehooldus viis linnapea Mart Viisitamme kapo küüsi], EPL, 25. oktoober 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06145976 Viisitammele esitati kahtlustus], ERR, 28. november 2008 * Holger Roonemaa. [http://www.epl.ee/artikkel/450401 Viisitamm: linnapea ei saa istuda vati sees], EPL, 29. november 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06147695 Viisitamm valiti taas Keskerakonna Pärnu piirkonna esimeheks], ERR, 13. detsember 2008 * [[Teet Roosaar]]. [http://www.postimees.ee/?id=66996 Mart Viisitamm ei hoia mainekujunduselt kokku] Postimees, 9. jaanuar 2009 * Teet Roosaar. [http://www.parnupostimees.ee/?id=92331 Viisitamm on selle aasta 13. palga välja võtnud], Pärnu Postimees, 10. märts 2009 * [http://www.parnupostimees.ee/?id=115010 Kapo esitas Viisitammele täpsustatud kuriteokahtlustuse], Pärnu Postimees, 4. mai 2009 * [[Tarmo Vahter]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/55924478 "Viisitammed kantisid Pärnu raha parteile"] Eesti Ekspress, 18. august 2011 * Karin Kangro. [https://www.postimees.ee/2330810/keskerakond-viskas-mart-viisitamme-parteist-valja Keskerakond viskas Mart Viisitamme parteist välja], Postimees, 9. oktoober 2013 * [[Teelemari Loonet]]. [https://majandus24.postimees.ee/6495883/viisitamm-viis-aastat-tagasi-simsoniga-musta-raha-jagamine-oli-igapaevase-too-osa Viisitamm viis aastat tagasi: Simsoniga musta raha jagamine oli igapäevase töö osa]. Postimees/Majandus24, 10. jaanuar 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ahti Kõo]] | nimi=[[Pärnu linnapea]] | aeg=[[2005]]–[[2009]] | järgnev=[[Toomas Kivimägi]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=piirkonna loomine | nimi=[[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] [[Eesti Keskerakonna Pärnu piirkond|Pärnu piirkonna]] esimees | aeg=[[2005]]–[[2011]] | järgnev=[[Kadri Simson]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Viisitamm, Mart}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnapead]] [[Kategooria:Eesti ingerisoomlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] qcma8dm0htvgunq0c84d8dpx6vl5xcz 7193347 7193342 2026-07-15T10:37:05Z Kuriuss 38125 7193347 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast ametiisik | nimi = Mart Viisitamm | pilt = Mart Viisitamm 2006.jpg | amet = [[Pärnu linnapea]] | ametiajaalgus = 2005 | ametiajalõpp = 2009 | eelmine = [[Ahti Kõo]] | järgmine = [[Toomas Kivimägi]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg|1980|07|30}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = [[Eestlased|eestlane]] | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = }} '''Mart Viisitamm''' ([[1998]]. aastani '''Markko Laidinen'''<ref>Oliver Rand. [https://www.ohtuleht.ee/267215/ullar-luup-oeldakse-et-nimi-meest-ei-riku-aga-rikub-kull Üllar Luup: "Öeldakse, et nimi meest ei riku, aga rikub küll!"] Õhtuleht.ee, 18.02.2008.</ref>; sündinud [[30. juuli]]l [[1980]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] poliitik, aastatel [[2005]]–[[2009]] oli ta [[Pärnu linnapea]]. Viisitamm kuulus [[Keskerakond]]a aastatel 1999–2013<ref>[http://poliitika.postimees.ee/2330810/keskerakond-viskas-mart-viisitamme-parteist-valja]</ref> ja oli erakonna [[Eesti Keskerakonna Pärnu piirkond|Pärnu piirkonna]] esimees 2005–[[2011]]. 7. oktoobril 2013 visati Viisitamm parteist välja, kuna ta kandideeris Keskerakonna nimekirja vastu [[Pärnu]]s [[2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|kohalike omavalitsuste valimistel]]. ==Haridus== Aastatel [[1987]]–[[1998]] õppis Markko Laidinen [[Tallinna Väike-Õismäe Keskkool]]is, kus oli [[1997]]–1998 õpilasomavalitsuse president ja kooli ajalehe Studentum toimetaja.{{lisa viide}} Seejärel õppis [[Õigusinstituut|Õigusinstituudis]], mille lõpetas [[2002]]. aastal rahvusvahelise õiguse [[bakalaureus|bakalaureuse kraadiga]].{{lisa viide}} ==Poliitiline tegevus== Keskerakonda astus ja selle noortekoguga liitus Mart Viisitamm jaanuaris 1999. Sama aasta sügisest juhtis ta [[Keskerakonna Noortekogu]] [[Haabersti]] klubi tegevust ja kuulus Keskerakonna Haabersti osakonna juhatusse.{{lisa viide}} 2000. aastast oli ta Keskerakonna Noortekogu ja erakonna Haabersti osakonna abiesimees.{{lisa viide}} Noortekogus korraldas ta ühenduse välissuhtlust ja esindamist välisriikides.{{lisa viide}} 2002. aastast oli ta Noortekogu välissekretär ja volikogu esimees ning erakonna aukohtu liige. 2000. aasta algusest septembrini töötas ta Tallinna [[Kristiine linnaosa|Kristiine linnaosavalitsuse]] avalike suhete nõunikuna.{{lisa viide}} Septembrist 2002 oli ta Keskerakonna büroo juhataja.{{lisa viide}} Kuni [[2005]]. aastani oli ta Keskerakonna tegevsekretär.<ref name="KMK?">"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 454.</ref> 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeris Viisitamm valimisliidus Südame ja Mõistusega. Selle peale arvas Keskerakond oktoobris 2013 Mart Viisitamme erakonnast välja, viidates erakonna põhikirja punktile 2.4.5, milles seisab erakonna liikmetele kohustus toetada partei valimiskampaaniat.<ref>{{netiviide |autor=Eno-Gerrit Link |pealkiri=Keskerakond viskas Mart Viisitamme parteist välja |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=2013-10-09 |url=http://www.parnupostimees.ee/2330864/keskerakond-viskas-mart-viisitamme-parteist-valja |vaadatud=2015-01-07}}</ref> Aastatel 2021–2025 kuulus ta [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonda Eestimaa Rohelised]]. ===Kandideerimine valimistel=== Ta kandideeris [[2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogudes valimiskampaania päevil tuntust arvutimänguga, milles sai lömastada [[Urmas Reinsalu]] peaga putukaid. Viisitamm sai üle Eesti 259 häält.<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/ep04/tulemus/mandaat_jaotus.html Euroopa Parlamendi valimistulemused Vabariigi Valimiskomisjoni lehel.]</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn|Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna]] nimekirjas.<ref>[http://www.err.ee/616484/savisaare-valimisliit-ja-tegus-tallinn-avalikustas-esinumbrid Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas esinumbrid], ERR, 4. september 2017.</ref> ==Töö Pärnu linnavalitsuses== [[28. aprill]]ist kuni [[1. november|1. novembrini]] 2005 oli Viisitamm [[Pärnu abilinnapea]], seejärel kuni [[19. november|19. novembrini]] 2009 töötas ta Pärnu linnapeana. Viisitamme tegevust on meedias laialdaselt kritiseeritud, eriti tema otsust võtta [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]]ilt ära selle hoone. Muuseumi juht [[Mark Soosaar]] on selle taga näinud isiklikku kättemaksu Keskerakonnast väljaviskamise eest. Viisitamm põhjendas aga maja äravõtmist sellega, et maja ei ole mõeldud muuseumihooneks ning seda maha müües saab linn sellest tunduvalt suuremat kasu.{{lisa viide}} Mart Viisitamme tegevust kajastas tihti ka [[Kanal 2]] huumorisaade "[[Ärapanija]]".{{lisa viide}} ===Kohtumenetlus === [[Kaitsepolitsei]] kahtlustas teda [[Riigihange|riigihanke]] nõuete rikkumise katses, ametisaladuse lekitamises ja altkäemaksu võtmises. Süüdistus oli seotud Pärnu spordihalli ehituse ja Pärnu teehoolduse riigihanke läbiviimisega. [[19. aprill]]il [[2010]] tegi [[Pärnu maakohus]] otsuse, mille kohaselt mõisteti Viisitamm süüdi ametitegevuse käigus teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ja määras talle rahalise karistuse 306 950 krooni. Altkäemaksu võtmises ja usalduse kuritarvitamises mõisteti Viisitamm õigeks.<ref>[http://www.postimees.ee/?id=252009 Kohus mõistis Viisitamme ametisaladuse lekitamises süüdi], Postimees, 20.04.2010.</ref> [[14. detsember|14. detsembril]] 2010 mõistis ringkonnakohus Viisitamme õigeks ka saladuse hoidmise süüdistuses. Seejärel vaagis ringkonnakohus riigikohtu otsusel Viisitamme süüasja uuesti, kuna ringkonnakohus oli oma varasemas otsuses jätnud tema õigeksmõistmise motiveerimata. 2011. aasta novembris mõistis Tallinna ringkonnakohus Mart Viisitamme talle kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise süüdistuses õigeks.<ref>[https://www.err.ee/386758/ringkonnakohus-moistis-mart-viisitamme-oigeks Ringkonnakohus mõistis Mart Viisitamme õigeks] ERR Uudised, 04.11.2011.</ref> ==Elu pärast poliitikast taandumist== 2024. aasta seisuga töötab Viisiramm osaühingus Ampere Plus, mis pakub [[taastuvenergia]]lahendusi: [[päikesepaneel]]e ja nende akusid.<ref>Eno Gerrit-Link. [https://parnu.postimees.ee/8008271/suur-intervjuu-mart-viisitamm-mul-oli-aastaid-hirm-postkasti-juurde-minna Suur intervjuu ⟩ Mart Viisitamm: Mul oli aastaid hirm postkasti juurde minna] Pärnu Postimees, 27.04.2024.</ref> Saue vallas asuva Sepa talu peremehena on ta rajanud ligi kolme hektarit hõlmava suurejoonelise pargi, mille üheksa osa on temaatilised (Beethoveni, Kaevu, Kuke, Federeri, Platoni, Energia, Sepa-Hansu, Laste- ja Rüütlipark).<ref>Eno Gerrit-Link. [https://parnu.postimees.ee/8008271/suur-intervjuu-mart-viisitamm-mul-oli-aastaid-hirm-postkasti-juurde-minna Suur intervjuu ⟩ Mart Viisitamm: Mul oli aastaid hirm postkasti juurde minna] Pärnu Postimees, 27.04.2024.</ref> == Isiklikku == Aastatel 2005–2015 oli Mart Viisitamm abielus Hilvi Viisitammega. Pulmapidu toimus Pärnus [[Ammende villa]]s ja kohal oli ka erakonna esimees [[Edgar Savisaar]].<ref name="KMK?"/> Neil on kaksikutest pojad Johann Mattias ja Karl Gustav.<ref>Eno Gerrit-Link. [https://parnu.postimees.ee/8008271/suur-intervjuu-mart-viisitamm-mul-oli-aastaid-hirm-postkasti-juurde-minna Suur intervjuu ⟩ Mart Viisitamm: Mul oli aastaid hirm postkasti juurde minna] Pärnu Postimees, 27.04.2024.</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [[Argo Ideon]]. [http://www.ekspress.ee/2008/02/21/eesti-uudised/1226-mart-viisitamm--syndinud-koomik Mart Viisitamm – sündinud koomik], Eesti Ekspress, 21. veebruar 2008 * [[Holger Roonemaa]], [[Andres Eilart]]. [http://www.epl.ee/artikkel/446137 Pärnu teehooldus viis linnapea Mart Viisitamme kapo küüsi], EPL, 25. oktoober 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06145976 Viisitammele esitati kahtlustus], ERR, 28. november 2008 * Holger Roonemaa. [http://www.epl.ee/artikkel/450401 Viisitamm: linnapea ei saa istuda vati sees], EPL, 29. november 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06147695 Viisitamm valiti taas Keskerakonna Pärnu piirkonna esimeheks], ERR, 13. detsember 2008 * [[Teet Roosaar]]. [http://www.postimees.ee/?id=66996 Mart Viisitamm ei hoia mainekujunduselt kokku] Postimees, 9. jaanuar 2009 * Teet Roosaar. [http://www.parnupostimees.ee/?id=92331 Viisitamm on selle aasta 13. palga välja võtnud], Pärnu Postimees, 10. märts 2009 * [http://www.parnupostimees.ee/?id=115010 Kapo esitas Viisitammele täpsustatud kuriteokahtlustuse], Pärnu Postimees, 4. mai 2009 * [[Tarmo Vahter]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/55924478 "Viisitammed kantisid Pärnu raha parteile"] Eesti Ekspress, 18. august 2011 * Karin Kangro. [https://www.postimees.ee/2330810/keskerakond-viskas-mart-viisitamme-parteist-valja Keskerakond viskas Mart Viisitamme parteist välja], Postimees, 9. oktoober 2013 * [[Teelemari Loonet]]. [https://majandus24.postimees.ee/6495883/viisitamm-viis-aastat-tagasi-simsoniga-musta-raha-jagamine-oli-igapaevase-too-osa Viisitamm viis aastat tagasi: Simsoniga musta raha jagamine oli igapäevase töö osa]. Postimees/Majandus24, 10. jaanuar 2019 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ahti Kõo]] | nimi=[[Pärnu linnapea]] | aeg=[[2005]]–[[2009]] | järgnev=[[Toomas Kivimägi]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=piirkonna loomine | nimi=[[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] [[Eesti Keskerakonna Pärnu piirkond|Pärnu piirkonna]] esimees | aeg=[[2005]]–[[2011]] | järgnev=[[Kadri Simson]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Viisitamm, Mart}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Pärnu linnapead]] [[Kategooria:Eesti ingerisoomlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] tbhpjdl47xcuocmmlmd717kgqamomm1 0 49180 7193122 7179782 2026-07-14T22:19:59Z Teomees 97479 /* Koondisekarjäär */ 7193122 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Lionel Messi | pilt = Lionel Messi NE Revolution Inter Miami 7.9.25-178.jpg | pildiallkiri = Lionel Messi (2025) | täisnimi = Lionel Andrés Messi Cuccittini<ref name="pärisnimi" /> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|24}} | sünnilinn = [[Rosario]] | sünnimaa = Argentina | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 169 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Inter Miami CF]] | särginumber = 10 | noorteaastad1 = 1995–2000 | noorteklubi1 = [[Newell's Old Boys]] | noorteaastad2 = 2000–2003 | noorteklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad1 = 2003–2004 | mänge1 = 10 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[FC Barcelona C|Barcelona C]] | aastad2 = 2004–2005 | mänge2 = 22 | väravaid2 = 6 | klubi2 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | aastad3 = 2004–2021 | mänge3 = 778 | väravaid3 = 672 | klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad4 = 2021–2023 | mänge4 = 58 | väravaid4 = 22 | klubi4 = [[Paris Saint-Germain]] | aastad5 = 2023– | mänge5 = 9 | väravaid5 = 4 | klubi5 = [[Miami Inter CF|Miami Inter]] | mänge_kokku = 1055 | väravaid_kokku = 828 | klubi_seisuga = 17. aprill 2022 | koondiseaastad1 = 2004–2005 | koondisemänge1 = 16 | koondiseväravaid1 = 11 | koondis1 = Argentina U20 | koondiseaastad2 = 2008 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = Argentina U23 | koondiseaastad3 = 2005– | koondisemänge3 = 180 | koondiseväravaid3 = 106 | koondis3 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | koondis_seisuga = 30. märts 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused]]}} {{pronksmedal|[[2005. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2005 Colombia]]|}} {{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta juunioride jalgpallimaailmameistrivõistlused|2005 Holland]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021 Brasiilia]]|}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta Copa América|2007 Venezuela]]|}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015 Tšiili]]|}} {{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016 Ameerika Ühendriigid]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019 Brasiilia]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 Brasiilia]]|}} {{Kuldmedal|[[2024. Aasta copa america|2024]]|}} }} '''Lionel Andrés Messi Cuccittini'''<ref name="pärisnimi" /> ({{IPA-es|ljoˈnel anˈdɾes ˈmesi|-|Lionel Andrés Messi - Name.ogg}}; ka '''Leo Messi'''; sündinud [[24. juuni]]l [[1987]] [[Rosario]]s) on Argentina [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[MLS|Ameerika Ühendriikide]] klubis [[Miami Inter CF|Miami Inter]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta on koondises [[kapten (jalgpall)|kapten]].<ref name=":0" /> Messit peetakse laialdaselt kõigi aegade parimaks jalgpalluriks.<ref name="LM1" /> Ta on võitnud kaheksa korda auhinna [[Ballon d'Or]], mida jagatakse maailma parimale jalgpallurile ja rekordilised viis [[Euroopa kuldsaabas]]t.<ref name=":02" /><ref name="4ks" /> Messi lõi 2012. aasta jooksul rekordilised 91 väravat.<ref name=":12" /> Samuti valiti ta aastal 2014 ja aastal 2022 [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi on võitnud 43 karikat.<ref name=":0" /> Barcelonaga on ta tulnud kümme korda Hispaania meistriks, võitnud neli korda [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ja seitse korda [[Copa del Rey|Hispaania karika]]. Argentina koondisega on Messi võitnud 2 [[Copa América|Copa América-t]], [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]] ning tulnud ühe korra hõbedale [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] aastal 2014.<ref name="Ps1j8" /> Messil on ka [[Hispaania]] [[kodakondsus]], mis tähendab, et ta võib Barcelona meeskonnas mängida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mängijana.<ref name="6aRze" /> == Klubikarjäär == Messi alustas klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]]. 2000. aastal liitus ta [[FC Barcelona|Barcelona]] noorteakadeemiaga [[La Masia]]. [[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi mängus [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal.|pisi]] Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail 2005 mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]]. Messi oli osa Barcelona meeskonnast, mis tuli 2004–05 hooajal [[La Liga|Hispaania meistriks]]. Messi mängis 2005. aastast Barcelona algrivistuses. Hooajal 2005–06 võideti [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]], mille finaali pidi ta vigastuse tõttu vahele jätma, ja La Liga. 2006–07 hooajal lõi ta 19-aastaselt oma esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3. 2007. aasta detsembris jäi ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]i valimisel kolmandale kohale, 2008. aasta jaanuaris nimetati ta [[FIFA]] poolt aasta teiseks [[FIFA aasta jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] mängija [[Kaká]] järel. 2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii La Liga, [[Copa del Rey]] kui ka Meistrite Liiga.<ref name="23RJP" /> 2008. aasta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimisel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale. Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6. Meistrite Liiga poolfinaalis [[Londoni Chelsea|Chelseaga]] jagas ta resultatiivse söödu [[Andrés Iniesta]] löödud võiduväravale. Finaalis [[Manchester United FC|Manchester Unitediga]] lõi ta peaga mängu viimase värava, vormistades lõppskooriks 2:0. Hooajal 2009–10 tuli Barcelona taas Hispaania meistriks, Messi lõi liigas 34 väravat. 2009. aasta detsembris valiti Messi esimest korda Euroopa aasta jalgpalluriks. Samuti võitis ta ka [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]]. 29. novembril alistasid katalaanid [[Camp Nou]]l toimunud [[El Clásico]]s Madridi Reali 5:0, Messi andis selles mängus kaks resultatiivset söötu.<ref name="sMMjC" /> Ta lõi Meistrite Liiga veerandfinaalmängus 4 väravat, kui Barcelona alistas [[Arsenal FC|Arsenali]] 4:1. [[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi tähistamas väravat [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11 hooaja UEFA Meistrite Liigas]].|339x339px]] 2010–11 hooajal võideti Barcelonaga uuesti La Liga ja Meistrite Liiga. 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma teise [[Ballon d'Or]]'i. Messi lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Madridi Reali vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] kaks väravat. Finaalis Manchester Unitediga lõi Messi ühe värava; [[UEFA]] valis ta mängu parimaks mängijaks. Hooajal 2011–12 lõi ta [[Hispaania]] kõrgliigas rekordilised 50 väravat. Kõikide sarjade peale kokku lõi ta 73 väravat, mis on siiamaani Euroopa ühe hooaja jooksul löödud väravate rekord. Messi võitis 2011. aasta augustis UEFA Euroopa parima mängija auhinna. 2012. aasta jaanuaris valiti ta kolmandat korda järjest maailma parimaks mängijaks. Barcelona võitis 2012. aastal Hispaania karika, Messi lõi finaalis [[Athletic Bilbao]] vastu ühe värava. Terve 2012. aasta peale skooris ta Barcelona meeskonnas rekordilised 79 väravat.<ref name=":12" /> Katalanid tulid 2012–13 hooajal taas Hispaania meistriteks, Messi panustas 46 liigaväravaga. Samuti võitis ta ka Euroopa kuldsaapa. Messi valiti 2013. aasta jaanuaris neljandat korda maailma parimaks jalgpalluriks. Sellega sai temast esimene mängija ajaloos, kes on võitnud neli Ballon d'Ori. Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[AC Milan]]iga lõi ta kaks väravat, kui Barcelona tuli tagasi võõrsil saadud 2:0 kaotusest ja võitis kodus 4:0. Messi lõi veerandfinaalis [[Paris Saint-Germain]]i vastu värava, mis viis Kataloonia klubi poolfinaali. Hooajal 2013–14 jäi Barcelona ilma ühegi karikata, kaotades La Liga viimase päeva mängus [[Madridi Atlético]]le. Messi lõi 2014. aasta kevadel El Clásicos kübaratriki ja jagas ühe resultatiivse söödu; Kataloonia klubi võitis võõrsil 3:4. 2014–15 hooajal võitis Messi Barcelonaga taas nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.<ref name="9vUcd" /> Messi lõi kõikide sarjade peale 58 väravat.<ref name="gUJE9" /> Messi jagas ühe väravasöödu Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja veerandfinaalis Paris Saint-Germaini vastu. Poolfinaalis [[Müncheni Bayern]]iga lõi ta kaks väravat ja andis jällegi ühe resultatiivse söödu. Finaalis aitas Messi Barcelonal alistada [[Torino Juventus|Juventuse]] 3:1. Samuti lõi ta kaks väravat Copa del Rey finaalis Athletic Bilbao vastu. [[Pilt:2015 UEFA Super Cup 52.jpg|vasakul|pisi|Messi tegemas sooja enne [[UEFA Superkarikas 2015|2015. aasta UEFA Superkarika]] finaali [[Sevilla FC|Sevillaga]].|250x250px]]2015. aasta [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarika]] finaalmängus [[Sevilla FC|Sevillaga]] lõi Messi kaks väravat, mis tulid mõlemad karistuslöögist. Augustis valiti ta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks. 2016. aasta jaanuaris valiti Messi viiendat korda maailma parimaks jalgpalluriks.<ref name=":02" /> Messi aitas Barcelonal võita 2015–16 hooaja La Liga ja Copa del Rey. Hispaania kõrgliigas lõi ta hooaja jooksul 26 väravat ja jagas 16 resultatiivset söötu. Copa del Rey finaalis alistas Barcelonal lisaajal [[Sevilla FC|Sevilla]] 2:0, Messi andis mõlemale väravale resultatiivse söödu. Messi lõi kaks väravat, kui katalaanid võitsid Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis Arsenali võõrsil 0:2. Ta lõi nende vastu veel ühe värava kodumängus Camp Noul; Barcelona väljus taas võitjatena 3:1. Messi alustas 2016–17 hooaega 2016. aasta [[Supercopa de España|Hispaania superkarika]] võiduga, panustades ühe värava ja kahe väravasööduga. 19. oktoobril lõi ta Meistrite Liigas rekordilise seitsmenda kübaratriki Manchester City vastu.<ref name="RGmXC" /> 2016–17 hooaja teises El Clásicos lõi Messi kaks väravat, kui Barcelona võitis Santiago Bernabéul 2:3, Messi teine värav oli tema 500. Barcelona meeskonnas.<ref name="221UN" /> Kokku lõi ta Hispaania liigas sel hooajal 37 väravat, mille eest võitis ta neljanda Euroopa kuldsaapa.<ref name="4ks" /> Copa del Rey finaalis [[Deportivo Alavés|Alavésiga]] lõi Messi ühe värava ja jagas ka väravasöödu, Barcelona võitis 3:1.<ref name="PMJL6" /> 9. septembril lõi Messi Hispaania kõrgliigas linnarivaali Espanyoli vastu oma hooaja esimese kübaratriki, Barcelona võitis [[derbi barceloní]] kodus 5:0.<ref name="UWnKq" /> 12. septembril võitis Barcelona [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|Meistrite Liiga hooaja]] esimeses mängus Torino Juventust 3:0; Messi lõi kaks väravat.<ref name="h4zLV" /> Messi lõi 19. oktoobril [[PAE Olympiakós|Olympiakósi]] vastu oma 100. värava UEFA klubi sarjades.<ref name="C1kGY" /> 23. detsembril skooris ta aasta viimases mängus Madridi Realiga penaltist ja jagas ka resulatiivse söödu, aidates Barcelonal võita rivaalklubi võõrsil 3:0.<ref name="g5F48" /> == Koondisekarjäär == === Noortekoondised === Messi debüüt U20 Argentina jalgpallikoondises toimus 2004. aastal sõprusmängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. 2005. aasta suvel tuli Messi [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistriks]] ning valiti ka turniiri parimaks mängijaks. Kokku mängis ta U20 koondises 18 mängu ja lõi 14 väravat. 2008. aastal võitis Messi U23 Argentina koondisega [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi suveolümpiamängudel]] [[kuldmedal]]i. Ta mängis turniiril viis mängu ja lõi kaks väravat. === Täiskasvanute koondis === Messi debüteeris [[Argentina jalgpallikoondis]]es 17. augustil 2005 [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu. Ta tuli mängu vahetusest 63. minutil ning sai kaks minutit hiljem punase kaardi. Oma esimese värava La Albiceleste rivistuses lõi ta 1. märtsil 2006 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiaga]]. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai Messist noorim mängija, kes on Argentina koondises [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-il värava löönud. Lisaks väravale andis ta turniiri jooksul ka ühe väravasöödu. [[2007. aasta Copa América]]l pidi Argentina tunnistama finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] paremust. Messi lõi turniiri käigus kaks väravat ja andis ühe väravasöödu ning valiti parimaks noormängijaks. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] jagas Messi ühe resultatiivse söödu kaheksandikfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. [[2011. aasta Copa América]]l andis Messi 3 väravasöötu. La Albiceleste langes koduselt turniirilt veerandfinaalis, kui kaotati penaltitega [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]]. Messi andis selles mängus ühe resultatiivse söödu. Ta valiti ka turniiri sümboolsesse koondisse. 29. veebruaril 2012 lõi ta [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu oma koondise esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]]. 9. juunil 2012 lõi ta taas kübaratriki, kui Argentina alistas sõpruskohtumises Brasiilia 4:3. [[Pilt:Germany_and_Argentina_face_off_in_the_final_of_the_World_Cup_2014_04_crop.jpg|pisi|Messi sooritamas pealelööki [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]]]] [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Messi neli väravat ja jagas ühe väravasöödu, aidates La Albicelestel finaali jõuda. Finaalis tuli tunnistada 0:1 kaotust lisaajal [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Messi valiti turniiri parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi jõudis [[2015. aasta Copa América]]l Argentinaga uuesti finaali, kuid pidi seekord tunnistama [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] paremust penaltiseerial. Turniiri jooksul mängis ta enamjaolt ründava poolkaitsjana. Ta lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu. [[Pilt:ECUADOR VS ARGENTINA (37594548472).jpg|pisi|vasakul|Messi tähistamas kübaratrikki [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu 11. oktoobril 2017]] Messi pidi [[Copa América Centenario|2016. aasta Copa América]] alguse vahele jätma, kuna sai kontrollmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu vigastada.<ref name="DvP60" /> Ta naasis mängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, kui ta lõi pärast sisse vahetamist 22 minutiga kübaratriki. Veerandfinaalis lõi Messi [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu ühe värava ja andis kaks väravasöötu.<ref name=":1" /> Poolfinaalis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] vastu lõi Messi karistuslöögist värava ja jagas veel kaks väravasöötu. Finaalis pidi Argentina tunnistama jällegi Tšiili paremust, kui kaotati penaltiseerial. Messi oli üks, kes eksis oma penaltil. Messi teatas pärast finaali, et lõpetab koondisekarjääri. 2016. aasta augustis mõtles ta aga ümber ja otsustas koondisse naasta. Naasmismängus lõi ta võiduvärava Uruguay vastu, kui La Albiceleste võitis tähtsa MM-i valiksarja kohtumise 1:0.<ref name="HKyyR" /> 11. oktoobril lõi Messi [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[CONMEBOL]]i viimases MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadoriga]], aidates koondisel tulla tagasi 0:1 kaotusseisust ja võita 3:1. Võit võõrsil tagas Argentinale ka koha [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], kuhu kaotuse puhul poleks pääsetud.<ref name="fmIOD" /> Finaalturniiril kaotas Argentina 1/8-finaalis [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaale]] 3:4, kusjuures Messi lõi turniiril ühe värava ja andis kaks resultatiivset söötu. Messi juhtis oma meeskonna [[2021. aasta Copa América]] karikavõiduni, milleni Argentina jõudis üle 28 aasta (viimati 1993. aastal). Argentina meeskond alistas finaalis Brasiilia 1:0 ning Messi nimetati turniiri parimaks mängijaks. Argentina löödud 12 värava juures oli Messi osaline 9 korral kas väravalööja või sööduandjana.<ref>Messi and Argentina Beat Brazil to Win the Copa América". The New York Times.</ref> [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] jõudis Argentina koondis maailmameistritiitlini üle 36 aasta ning Messi lõi finaalis kaks väravat. Prantsusmaa alistati peale lisaaega (3:3) penaltiseerias 4:2, kusjuures Messi realiseeris esimesena penalti. Olles turniiril löönud seitse väravat ja andnud kolm resultatiivset söötu, võitis Messi maailmameistrivõistluste parima mängija auhinna [[Golden Ball]], saades esimeseks mängijaks, kes on selle võitnud kaks korda (ka 2014. aastal). Temast sai ka esimene mängija, kes on löönud värava kõigis finaalturniiri sõelmängudes pärast kaheksandikfinaali kasutuselevõttu 1986. aastal.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/64019023 World Cup final: Lionel Messi named best player as Kylian Mbappe wins Golden Boot] BBC Sport. 18 December 2022</ref> Tehes kübaratrik1 2023. aasta sõpruskohtumises [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]] vastu, jõudis Messi 100. koondise eest löödud väravani, mis tegi temast kolmanda mängija, kes selle tulemusenini jõudnud. Hiljem samal aastal sai temast [[CONMEBOL]]-i koondiste vaheliste maailmameistrivõistluste valikmängude sarjas läbi aegade parim väravakütt 30 väravaga.<ref>[https://www.marca.com/en/football/2023/10/18/652f5288268e3e8b258b45ad.html Lionel Messi becomes Conmebol WC qualifiers all-time leading scorer] MARCA. 18 October 2023</ref> 2024. aastal võitis Argentina teist korda järjest Copa América, kusjuures Messi püstitas uue rekordi Copa América turniiridel osalemiste arvu poolest 39 mänguga. Pärast kahe resultatiivse söödu andmist sõpruskohtumises [[Puerto Rico jalgpallikoondis|Puerto Ricoga]] samal aastal, sai Messist riikide koondisemängudes läbi aegade parim resultatiivsete söötude andja 60 sööduga ([[Neymar]]il 58 söötu).<ref>[https://www.goal.com/en-gb/lists/argentina-s-lionel-messi-becomes-all-time-international-assists-leader-surpassing-brazil-s-neymar-and-usmnt-s-landon-donovan/blt73c53ddfe7b9c911 Argentina's Lionel Messi becomes all-time international assists leader] www.goal.com. 15 October 2025</ref> == Statistika == === Klubi === :''Seisuga 11. märts 2026''<ref name="gUJE9" /><ref name="xxJTC" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Klubi ! rowspan="2" |Hooaeg ! colspan="3" |Liiga ! colspan="2" |Rahvuslik karikas ! colspan="2" |Kontinentaal ! colspan="2" |Muu ! colspan="2" |Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="2" |[[FC Barcelona C|Barcelona C]] |2003–04 |[[Tercera División]] |10||5|| colspan="6" |–||10||5 |- ! colspan="2" |Kokku!!10!!5!! colspan="6" |–!!10!!5 |- | rowspan="3" |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] |2003–04 |[[Segunda División B]] |5||0|| colspan="6" |–||5||0 |- |2004–05 |Segunda Division B |17||6|| colspan="6" |–||17||6 |- ! colspan="2" |Kokku !22!!6!! colspan="6" |–!!22!!6 |- | rowspan="18" |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2004–05 |[[La Liga]] |7||1||1||0||1||0|| colspan="2" |–||9||1 |- |2005–06 |La Liga |17||6||2||1||6||1||0||0||25||8 |- |2006–07 |La Liga |26||14||2||2||5||1||3||0||36||17 |- |2007–08 |La Liga |28||10||3||0||9||6|| colspan="2" |–||40||16 |- |2008–09 |La Liga |31||23||8||6||12||9|| colspan="2" |–||51||38 |- |2009–10 |La Liga |35||34||3||1||11||8||4||4||53||47 |- |2010–11 |La Liga |33||31||7||7||13||12||2||3||55||53 |- |2011–12 |La Liga |37||50||7||3||11||14||5||6||60||73 |- |2012–13 |La Liga |32||46||5||4||11||8||2||2||50||60 |- |2013–14 |La Liga |31||28||6||5||7||8||2||0||46||41 |- |2014–15 |La Liga |38||43||6||5||13||10|| colspan="2" |–||57||58 |- |2015–16 |La Liga |33||26||5||5||7||6||4||4||49||41 |- |2016–17 |La Liga |34||37||7||5||9||11||2||1||52||54 |- |2017–18 |La Liga |36||34||6||4||10||6||2||1||54||45 |- |2018–19 |La Liga |34 |36 |5 |3 |10 |12 |1 |0 |50 |51 |- |2019–20 |La Liga |33 |25 |2 |2 |8 |3 |1 |1 |44 |31 |- |2020–21 |La Liga |35 |30 |5 |3 |6 |5 |1 |0 |47 |38 |- ! colspan="2" |Kokku !520!!474!!80!!56!!149!!120!!29!!22!!778!!672 |- | rowspan="3" |[[Paris Saint-Germain]] |2021–22 |[[Ligue 1]] |26 |6 |1 |0 |7 |5 | colspan="2" |– |34 |11 |- |2022–23 |Ligue 1 |32 |16 |1 |0 |7 |4 |1 |1 |41 |21 |- ! colspan="2" |Kokku !58 !22 !2 !0 !14 !9 !1 !1 !75 !32 |- | rowspan="5" |[[Inter Miami CF|Inter Miami]] |2023 |[[Major League Soccer|MLS]] |6 |1 |1 |0 | colspan="2" |– |7 |10 |14 |11 |- |2024 |MLS |19 |20 | colspan="2" |– |3 |2 |3 |1 |25 |23 |- |2025 |MLS |28 |29 | colspan="2" |– |7 |5 |14 |9 |49 |43 |- |2026 |MLS |3 |3 | colspan="2" |– |1 |0 |0 |0 |4 |3 |- ! colspan="2" |Kokku !56 !53 !1 !0 !11 !7 !24 !20 !92 !80 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !666!!560!!83!!56!!174!!136!!54!!43!!977!!795 |} === Koondis === :''Seisuga 14. november 2025'' {| class="mw-collapsible mw-collapsed wikitable" style="font-size:100%" ! colspan=7 | Messi väravad Argentina koondises |- !# !Kuupäev !Staadion !Vastane !Skoor !Tulemus !Võistlus |- |1. |1. märts 2006 |[[St. Jakob-Park]], [[Basel]], Šveits | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:3 |Sõpruskohtumine |- |2. |16. juuni 2006 |[[Veltins-Arena]], [[Gelsenkirchen]], Saksamaa | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}}[[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis|Serbia ja Montenegro]] |'''6''':0 |6:0 |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |3. | rowspan="2" |5. juuni 2007 | rowspan="2" |[[Camp Nou]], [[Barcelona]], Hispaania | rowspan="2" |{{riigi ikoon|Alžeeria}}[[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |'''2''':2 | rowspan="2" |4:3 | rowspan="2" |Sõpruskohtumine |- |4. |'''3''':2 |- |5. |8. juuli 2007 |Estadio Metropolitano de Fútbol de Lara, Barquisimeto, Venezuela |{{Riigi ikoon|Peruu}}[[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] |'''2''':0 |4:0 | rowspan="2" |[[2007. aasta Copa América]] |- |6. |11. juuli 2007 |Polideportivo Cachamay, Puerto Ordaz, Venezuela |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |3:0 |- |7. |16. oktoober 2007 |Estadio José Pachencho Romero, Maracaibo, Venezuela |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''2''':0 |2:0 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010 MM-i valikmäng]] |- |8. |20. november 2007 |Estadio El Campín, [[Bogotá]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}Kolumbia |'''1''':0 |1:2 |- |9. |4. juuni 2007 |Qualcomm Stadium, [[San Diego]], Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |4:1 |Sõpruskohtumine |- |10. |11. oktoober 2008 |Estadio Antonio V. Liberti, [[Buenos Aires]], Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |2:1 |2010 MM-i valikmäng |- |11. |11. veebruar 2009 |Stade Vélodrome, [[Marseille]], Prantsusmaa |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |12. |28. märts 2009 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''1''':0 |4:0 |2010 MM-i valikmäng |- |13. |14. november 2009 |Vicente Calderón Stadium, [[Madrid]], Hispaania |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':1 |1:2 | rowspan="5" |Sõpruskohtumine |- |14. |7. september 2010 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':0 |4:1 |- |15. |17. november 2010 |Khalifa International Stadium, [[Doha]], [[Katar]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':0 |1:0 |- |16. |9. veebruar 2011 |[[Stade de Genève]], [[Geneva]], Šveits |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2''':1 |2:1 |- |17. |20. juuni 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]] |'''2''':0 |4:0 |- |18. |7. oktoober 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''2''':0 |4:1 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 MM-i valikmäng]] |- |19. |15. november 2011 |Estadio Metropolitano Roberto Meléndez, [[Barranquilla]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':1 |2:1 |- |20. | rowspan="3" |29. veebruar 2012 | rowspan="3" |Stade de Suisse Wankdorf, [[Bern]], Šveits | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |'''1''':0 | rowspan="3" |3:1 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |21. |'''2''':1 |- |22. |'''3''':1 |- |23. |2. juuni 2012 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |'''3''':0 |4:0 |2014 MM-i valikmäng |- |24. | rowspan="3" |9. juuni 2012 | rowspan="3" |MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':1 | rowspan="3" |4:3 | rowspan="4" |Sõpruskohtumine |- |25. |'''2''':1 |- |26. |'''4''':3 |- |27. |15. august 2012 |Commerzbank Arena, [[Frankfurt]], Saksamaa |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''2''':1 |3:1 |- |28. |7. september 2012 |Estadio Mario Alberto Kempes, [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], Argentina |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''3''':1 |3:1 | rowspan="5" |2014 MM-i valikmäng |- |29. | rowspan="2" |12. oktoober 2012 | rowspan="2" |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:0 |- |30. |'''3''':0 |- |31. |16. oktoober 2012 |Estadio Nacional, [[Santiago]], Tšiili |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |2:1 |- |32. |22. märts 2013 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |3:0 |- |33. | rowspan="3" |14. juuni 2013 | rowspan="3" |Estadio Mateo Flores, [[Guatemala City]], Guatemala | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Guatemala}}[[Guatemala]] |'''1''':0 | rowspan="3" |4:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |34. |'''3''':0 |- |35. |'''4''':0 |- |36. | rowspan="2" |10. september 2013 | rowspan="2" |Estadio Defensores del Chaco, [[Asunción]], Paraguay | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |5:2 | rowspan="2" |2014 MM-i valikmäng |- |37. |'''4''':1 |- |38. |7. juuni 2014 |Estadio Ciudad de La Plata, [[La Plata]], Argentina |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |39. |15. juuni 2014 |[[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}}[[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |'''2''':0 |2:1 | rowspan="4" |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |40. |21. juuni 2014 |Estádio Mineirão, [[Belo Horizonte]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |'''1''':0 |1:0 |- |41. | rowspan="2" |25. juuni 2014 | rowspan="2" |Estádio Beira-Rio, [[Porto Alegre]], Brasiilia | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Nigeeria}}[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:2 |- |42. |'''2''':1 |- |43. | rowspan="2" |14. oktoober 2014 | rowspan="2" |Hong Kong Stadium, So Kon Po, HongKong | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Hongkong}}[[Hongkongi jalgpallikoondis|Hongkong]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |44. |'''7''':0 |- |45. |12. november 2014 |[[Boleyn Ground|Upton Park]], [[London]], Suurbritannia |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:1 |- |46. |13. juuni 2015 |Estadio La Portada, La Serena, Tšiili |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''2''':0 |2:2 |[[2015. aasta Copa América]] |- |47. | rowspan="2" |4. september 2015 | rowspan="2" |BBVA Compass Stadium, [[Houston]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |48. |'''6''':0 |- |49. |8. september 2015 |AT&T Stadium, Arlington, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':2 |2:2 |- |50. |29. märts 2016 |Estadio Mario Alberto Kempes, Córdoba, Argentina |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''2''':0 |2:0 |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018 MM-i valikmäng]] |- |51. | rowspan="3" |10. juuni 2016 | rowspan="3" |Soldier Field, [[Chicago]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Panama}}[[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |'''2''':0 | rowspan="3" |5:0 | rowspan="5" |[[Copa América Centenario]] |- |52. |'''3''':0 |- |53. |'''4''':0 |- |54. |18. juuni 2016 |Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |4:1 |- |55. |21. juuni 2016 |NRG Stadium, Houston, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] |'''2''':0 |4:0 |- |56. |1. september 2016 |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |1:0 | rowspan="6" |2018 MM-i valikmäng |- |57. |16. november 2016 |Estadio San Juan del Bicentenario, San Juan, Argentina |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':0 |3:0 |- |58 |23. märts 2017 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |1:0 |- |59 |rowspan="3"|11. oktoober 2017 |rowspan="3"|Estadio Olímpico Atahualpa, [[Quito]], Ecuador |rowspan="3"|{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |1:1 |rowspan=3|3:1 |- |60 |2:1 |- |61 |3:1 |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja väravad meeskonna, aasta ja võistluse järgi |- !rowspan=2|Meeskond !rowspan=2|Aasta !colspan=2|Võistlus !colspan=2|Sõpruskohtumine !colspan=2|Kokku |- !Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan=3|Argentina U20 |2004 |colspan=2|–||2||3||2||3 |- |2005 |16||11||colspan=2|–||16||11 |- !Kokku !16!!11!!2!!3!!18!!14 |- |rowspan=2|Argentina U23 |2008 |5||2||colspan=2|–||5||2 |- !Kokku !5!!2!!colspan=2|–!!5!!2 |- | rowspan="22" |Argentina |2005 |3||0||2||0||5||0 |- |2006 |3||1||4||1||7||2 |- |2007 |10||4||4||2||14||6 |- |2008 |6||1||2||1||8||2 |- |2009 |8||1||2||2||10||3 |- |2010 |5||0||5||2||10||2 |- |2011 |8||2||5||2||13||4 |- |2012 |5||5||4||7||9||12 |- |2013 |5||3||2||3||7||6 |- |2014 |7||4||7||4||14||8 |- |2015 |6||1||2||3||8||4 |- |2016 |10||8||1||0||11||8 |- |2017 |5||4||2||0||7||4 |- |2018 |4||1||1||3||5||4 |- |2019 |6 |1 |4 |4 |10 |5 |- |2020 |4 |1 | colspan="2" |– |4 |1 |- |2021 |16 |9 | colspan="2" |– |16 |9 |- |2022 |10 |8 |4 |10 |14 |18 |- |2023 |5 |3 |3 |5 |8 |8 |- |2024 |9 |4 |2 |2 |11 |6 |- |2025 |3 |2 |1 |0 |5 |3 |- !Kokku !138!!63!!57!!51!!196!!115 |- ! colspan="2" |Karjäär kokku !159!!74!!59!!54!!219!!131 |} == Saavutused ja tunnustus == [[Pilt:Messi in Germany and Argentina face off in the final of the World Cup 2014 -2014-07-13 (24).jpg|pisi|Messi (''vasakul'') triblamas palliga 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaalis]] '''Barcelona''' * [[La Liga|Hispaania meister]]: 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2017–18, [[La Liga hooaeg 2018–19|2018–19]] * [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2020–21 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2005, 2006, 2009, 2010, 2011, 2013, 2016, 2018 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2005–2006|2005–06]], [[UEFA Meistrite Liiga 2008–2009|2008–09]], [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] * [[Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]] * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011, 2015 '''Paris Saint-Germain''' * [[Ligue 1]]: 2021–22, 2022–23 * [[Trophée des Champions]]: [[2022]] '''Inter Miami''' * [[Leagues Cup]]: [[2023]] * [[Supporters' Shield]]: [[2024]] * [[MLS Cup]]: 2025 '''Argentina jalgpallikoondis''' * [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]: [[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] * [[Copa América]]: [[2021]], [[2024]] * [[Finalissima]]: [[2022]] * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]: [[2022]] '''Individuaalselt''' * FIFA The Best aasta jalgpallur/aasta meesmängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2022, 2023 * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2021, 2023 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2016–17, 2017–18, 2018-19<ref name="I8Oj2" /> * [[La Liga]] parim mängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2015, 2017, 2018, 2019 * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parim mängija: [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], 2022<ref name=":22" /> * Jalgpalli maailmameistrivõistluste turniiri sümboolne meeskond: 2014 * [[Copa América]] parim mängija: [[2015. aasta Copa América|2015]] (''loobus auhinnast'') * Copa América parim noormängija: [[2007. aasta Copa América|2007]] * Copa América turniiri sümboolne meeskond: [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2011. aasta Copa América|2011]], [[2015. aasta Copa América|2015]], [[Copa América Centenario|2016]] * [[Golden Boy]]: 2005 '''Sooritused''' * La Liga parim väravakütt: 2011–12, 2012–13, 2009–10, 2016–17, 2017–18, 2018–19 * La Liga parim väravasöötude jagaja: 2010–11, 2014–15, 2015–16, 2017–18, 2018–19 * Copa del Rey parim väravakütt: 2008–09, 2010–11, 2013–14, 2015–16, 2016–17 * Copa del Rey parim väravasöötude jagaja: 2016–17, 2017–18 * Meistrite liiga parim väravakütt: 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2011–12, 2014–15 * Meistrite Liiga parim väravasöötude jagaja: 2011–12, 2014–15 * Jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2011 * U20 maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2005 * Copa América parim väravasöötude jagaja: 2011, 2015, 2016 == Isiklikku == === Perekond === Messi abikaasa on [[Antonella Roccuzzo]], kes on ta lapsepõlvesõber [[Rosario]] aegadest. Nad said tuttavaks Roccuzzo nõo, Messi hea sõbra [[Lucas Scaglia]] kaudu, kui Messi oli viieaastane. Neil on kolm last: Thiago (sündinud 2012), Mateo (sündinud 2015) ja Ciro (sündinud 2018). 2017. aasta 30. juunil Messi ja Roccuzzo abiellusid [[Rosario]]s. Messi saab samuti hästi läbi oma ema Celia ja isa Jorgega. Isa Jorge on tema jalgpalliagent. Messil on vennad Rodrigo ja Matias. === Heategevus === Messi annetab tihti raha Argentina heategevusorganisatsioonidele<ref name="pärisnimi" /><ref name="lHX39" /><ref name="g27oN" /> ja on [[UNICEF-i hea tahte saadik]]. Lisaks on ta loonud omanimelise heategevusfondi Fundación Leo Messi, mis toetab laste arstiabi, [[haridus]]t ja sportimisvõimalusi.<ref name="GVV9O" /> 2016. aastal tahtis Messi kinkida [[Egiptus]]e saate "[[Jah, ma olen kuulus]]" juhile [[Mona El-Sharkawy]]le oma jalgpallisaapad. Egiptlased suhtusid sellesse halvustavalt, kuna kohalikud peavad jalanõude kinkimist solvanguks.<ref>{{Netiviide|autor=Eslam Omar|url=https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|pealkiri=Messi shoe donation stirs controversy in Egypt|väljaanne=Ahram Online|aeg=28. märts 2016|vaadatud=19. detsembril 2022|arhiivimisaeg=2022-12-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221219200811/https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref> === Juriidilised probleemid === 2016. aastal mõisteti Messi süüdi 4 miljoni euroses [[maksupettus]]es aastatel 2007–2009. Talle määrati 21-kuune tingimisi vanglakaristus.<ref name="1DQyT" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="LM1"> * {{Netiviide|url=http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/lionel-messi/11602171/The-greatest-footballer-we-have-seen-our-experts-verdicts.html|pealkiri=The greatest footballer we have seen – our experts' verdicts|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=16. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.mirror.co.uk/sport/football/news/lionel-messi-best-ever-be-9323506|pealkiri="Lionel Messi is best there will ever be": Steven Gerrard makes huge statement after Barcelona star's Celtic double|väljaanne=The Mirror|aeg=24. november 2016|vaadatud=15. detsember 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/barcelona/story/2833678/lionel-messi-the-best-player-we-we-will-ever-see-xavi|pealkiri=Lionel Messi is the best player we will ever see – Xavi|väljaanne=ESPN|aeg=20. märts 2016|vaadatud=15. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-4439014/Lionel-Messi-best-player-history-says-Enrique.html|pealkiri=Lionel Messi is 'the best player in history', says Luis Enrique after his heroics in Barcelona win over rivals Real Madrid|väljaanne=Daily Mail|aeg=24. aprill 2017|vaadatud=25. aprill 2017}}</ref> <ref name=":02">{{Netiviide|url=http://timesofindia.indiatimes.com/sports/football/top-stories/Lionel-Messi-wins-record-fifth-FIFA-Ballon-dOr/articleshow/50537672.cms|pealkiri=Lionel Messi wins record fifth FIFA Ballon d'Or|väljaanne=The Times of India|aeg=11. jaanuar 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="pärisnimi">{{Netiviide|url=http://www.espn.in/football/barcelona/story/3255615/lionel-messi-donates-70k-to-charity-after-winning-libel-case-against-newspaper|pealkiri=Messi donates to charity after libel case win|väljaanne=ESPN|aeg=2 november 2017|vaadatud=3 november 2017}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|url=http://bleacherreport.com/articles/1456355-breaking-down-lionel-messis-magical-91-goal-year-for-barcelona-and-argentina|pealkiri=Breaking Down Lionel Messi's Magical 91-Goal Year for Barcelona and Argentina|väljaanne=Bleacher Report|aeg=24. detsember 2012|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="4ks">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/37-varavat-loonud-messi-voitis-neljanda-kuldse-saapa?id=78373534|pealkiri=37 väravat löönud Messi võitis neljanda Kuldse Saapa|väljaanne=DELFI|aeg=29. mai 2017|vaadatud=2. juuni 2017}}</ref> <ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2014/jul/13/lionel-messi-golden-ball-award-world-cup|pealkiri=Lionel Messi wins Golden Ball award for best player of World Cup|väljaanne=The Guardian|aeg=13. juuli 2014|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="Ps1j8">{{Netiviide|url=http://www.transfermarkt.co.uk/lionel-messi/erfolge/spieler/28003|pealkiri=Lionel Messi – Auhinnad|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="6aRze">{{Netiviide|url=http://www.worldsoccer.com/news/messi-granted-spanish-citizenship-68916|pealkiri=Messi granted Spanish citizenship|väljaanne=WorldSoccer|aeg=26. september 2005|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="23RJP">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/uefa-champions-league/2/blog/post/2477324/champions-league-treble-the-seven-clubs-who-claimed-it|pealkiri=Champions League treble: The seven clubs who claimed the prize|väljaanne=ESPN|aeg=5. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="sMMjC">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-3778368/5-0-night-Pep-Guardiola-humiliated-Jose-Mourinho-Spain.html|pealkiri=Barcelona 5–0 Real Madrid: The night Pep Guardiola humiliated Jose Mourinho in Spain|väljaanne=Dailymail|aeg=7. september 2016|vaadatud=25. oktoober 2016}}</ref> <ref name="9vUcd">{{Netiviide|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2251733.html|pealkiri=Barcelona break new ground with second treble|väljaanne=UEFA|aeg=6. juuni 2015|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="gUJE9">{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/lionel-andres-messi/119/|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=Soccerway|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="RGmXC">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/oct/19/barcelona-manchester-city-champions-league-match-report-messi?CMP=share_btn_tw|pealkiri=Lionel Messi hat-trick sends Barcelona waltzing past Manchester City|väljaanne=The Guardian|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoober 2016}}</ref> <ref name="221UN">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/video-hull-mang-lionel-messi-toi-lisaminutitel-barcale-el-clasico-voidu?id=77980698|pealkiri=Lionel Messi tõi lisaminutitel Barcale El Clasico võidu!|väljaanne=DELFI|aeg=23. aprill 2017|vaadatud=24. aprill 2017}}</ref> <ref name="PMJL6">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mai 2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="UWnKq">{{Netiviide|url=http://m.postimees.ee/section/154/4238551|pealkiri=Messi jõudis järjekordse vägeva tähiseni|väljaanne=Postimees Sport|aeg=9. september 2017|vaadatud=10. september 2017}}</ref> <ref name="h4zLV">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/3201936/lionel-messi-scores-twice-as-barcelona-get-revenge-on-juventus|pealkiri=Lionel Messi scores twice as Barcelona get revenge on Juventus in UCL|aeg=12. september 2017|väljaanne=ESPN FC|vaadatud=13. september 2017|keel=Inglise}}</ref> <ref name="C1kGY">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|pealkiri=Meistrite liiga päevik: müstilise saavutuseni jõudnud Lionel Messi rõhub ikka oma trumbile|aeg=19. oktoober 2017|vaadatud=19. oktoober 2017|väljaanne=DELFI Sport|arhiivimisaeg=2017-10-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171020033721/http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="g5F48">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4354515/messi-pustitas-el-clasicos-mitu-vapustavat-rekordit?_ga=2.91426072.384770009.1514277828-1930371993.1514277822|pealkiri=Messi püstitas El Clasicos mitu vapustavat rekordit|väljaanne=Postimees Sport|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=26. detsember 2017}}</ref> <ref name="DvP60">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/argentina/story/2881707/lionel-messi-leaves-argentina-friendly-vs-honduras-with-back-injury|pealkiri=Lionel Messi exits Argentina friendly win vs. Honduras with back injury|väljaanne=ESPN|aeg=27. mai 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|pealkiri=Lionel Messi Sets Copa America Assists Record, Thrills Gillette Stadium|väljaanne=Nesn.com|aeg=18. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906005421/https://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="HKyyR">{{Netiviide|url=http://www.skysports.com/football/argentina-vs-uruguay/349927|pealkiri=Messi nets winner on return|aeg=2. september 2017|vaadatud=28. august 2017|väljaanne=Sky Sports}}</ref> <ref name="fmIOD">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4272129/galerii-ja-video-maagiline-messi-vedas-argentiinlased-kubaratrikiga-ikkagi-mmile|pealkiri=Galerii ja video: maagiline Messi vedas argentiinlased kübaratrikiga ikkagi MMile|väljaanne=Postimees Sport|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=11. oktoober 2017}}</ref> <ref name="xxJTC">{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/12066/Lionel_Messi.html|pealkiri=Lionel Messi|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="I8Oj2">{{Netiviide|url=http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|pealkiri=List of European Golden Shoe winners|väljaanne=EUSM|vaadatud=3. veebruar 2017|arhiivimisaeg=2019-09-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904215705/http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="lHX39">{{Netiviide|url=http://www.marca.com/en/football/barcelona/2017/02/13/58a0ecc2468aeb59658b4602.html|pealkiri=Messi donates €240,000 to Argentine sports centre|väljaanne=Marca|aeg=13. veebruar 2017|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="g27oN">{{Netiviide|url=http://www.si.com/planet-futbol/2016/06/07/lionel-messi-argentina-barcelona-libel-case-winnings-charity|pealkiri=Lionel Messi donates libel case winnings to charity|väljaanne=Sport Illustrated|aeg=7. juuni 2016|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="GVV9O">{{Netiviide|url=http://www.fundacionleomessi.org/|pealkiri=Fundación Leo Messi|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="1DQyT">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/jul/06/lionel-messi-barcelona-prison-21-months-tax-fraud|pealkiri=Lionel Messi handed 21-month tax fraud sentence but is unlikely to serve time|väljaanne=The Guardian|aeg=6. juuli 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.leomessi.com/ Koduleht] * [https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi Profiil Barcelona kodulehel] {{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Argentina koondis}} {{navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Golden Boy}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{Euroopa Kuldsaabas}} }} {{JÄRJESTA:Messi, Lionel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 7vssjx7ngw618bjo5fkhsdlwwwsjvot 0 50805 7193072 6430503 2026-07-14T19:29:44Z ~2026-39701-42 233465 7193072 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vesihein | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = StellariaMedia001.JPG | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales'' | sugukond = [[Nelgilised]] ''Caryophyllaceae'' | perekond = [[Tähthein]] ''Stellaria'' | liik = '''Vesihein''' | binaarne = ''Stellaria media'' | binaarse_autor = ([[Carl von Linné|L.]]) [[Dominique Villars|Vill.]] | levikukaart = | sünonüümid = ''Alsine media'' <small>L.</small><br> ''Stellaria Apetala'' <small>[[Bernardino da Ucria|Ucria]] ex [[Johann Jacob Roemer|Roem.]]</small> }} [[File:Stellaria media MHNT.BOT.2008.1.33.jpg|thumb|Seemned]] '''Vesihein''' (''Stellaria media'') on [[nelgilised|nelgiliste]] sugukonda [[tähthein]]a perekonda kuuluv [[üheaastane taim|üheaastane]] [[rohttaim]]. Rahvakeeles on kasutatud nimesid '''virn, limarohi, rägahein, siavirn''' ja '''nädselm'''. Vesihein on lühiealine, üks taim elab keskmiselt kuu aega, kuid suve jooksul võib seemnest kasvada kaks kuni kolm põlvkonda. [[Õis|Õied]] meenutavad väikest valgest tähekest, mõnikord võivad [[kroonleht|kroonlehed]] puududa. Viljadeks on rippuvad [[kupar|kuprad]], mis avanevad kohe pärast valmimist. Esineb peamiselt inimmõjuga aladel. Kasvukohana eelistab niisket ja viljakat haritavat maad, aga kasvab ka metsa- või teeservades ja veekogude kallastel. On hea toidutaim koduloomadele. ==Vaata ka== *[[harilik võsalill]] == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Pilt:Chickweed (aka).jpg|thumb|left|]] [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Nelgilised]] ji3gtq4rfjg3uegnfjhhak1fl2p0zht 0 56116 7192992 7189469 2026-07-14T15:30:30Z Kuriuss 38125 7192992 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Fife'i hertsogist ja kuuendast Fife'i krahvist; teiste sellenimeliste kohta vaata lehekülge [[Alexander Duff]]}} [[Pilt:Duke_Duchess_Fife.jpg|thumb|Alexander ja Louise Duff (umbes 1911)]] '''Alexander William George Duff''' ([[10. november]] [[1849]] – [[12. jaanuar]] [[1912]]) oli [[Fife'i krahv]] ja [[Fife'i hertsog]], [[Edward VII]] vanima tütre [[Louise, kuninglik printsess|Louise]]'i abikaasa. == Noorpõlv == Alexander Duff sündis [[Edinburgh]]is viienda Fife'i krahvi [[James Duff, viies Fife'i krahv|James Duffi]] ja tema abikaasa leedi [[Agnes Hay]] pojana. [[1857]]. aastast kandis ta [[Macduffi vikont|Macduffi vikond]]i tiitlit. Aastatel [[1863]]–[[1866]] õppis Duff [[Etoni kolledž]]is ning [[1873]]–[[1879]] oli parlamendi liige. [[7. august]]il 1879 sai temast pärast isa surma kuues Fife'i krahv ([[Iirimaa aadelkond|Iirimaa aadelkonnas]]) ning teine [[parun Skene]] ([[Ühendkuningriigi aadelkond|Ühendkuningriigi aadelkonnas]]), viimane tiitel andis talle ka koha [[Lordide koda|lordide kojas]]. Aastatel [[1872]]–[[1902]] oli ta [[Elgini maakond|Elgini maakonna]] [[lordleitnant]] (''Lord-Lieutenant'') [[Šotimaa]]l. [[1882]]. aastal osales ta diplomaatilisel missioonil [[Saksimaa kuningas|Saksimaa kuninga]] [[Albert (Saksimaa kuningas)|Alberti]] juurde. [[1885]] sai temast Fife'i krahv Ühendkuningriigi aadelkonnas. Ta oli üks [[Briti Lõuna-Aafria kompanii]] asutajaid ning ühingu asepresident kuni [[1896]]. aastani. == Abielu == [[27. juuni]]l [[1889]] abiellus Alexander Duff [[Louise, kuninglik printsess|printsess Louise'iga]] [[Buckinghami palee]]s. Kaks päeva pärast laulatust tõstis kuninganna ta [[Fife'i hertsog]]i ja [[Macduffi markii]] seisusse Ühendkuningriigi aadelkonnas. Fife'i hertsogil ja hertsoginnal oli kolm last: * Alastair Duff, Macduffi markii (surnult sündinud [[1890]]) * Leedi [[Printsess Alexandra, Fife'i hertsoginna|Alexandra Duff]] ([[17. mai]] [[1891]] – [[26. veebruar]] [[1959]]), abiellus [[prints Arthur]]iga * Leedi [[Printsess Maud, Southeski krahvinna|Maud Duff]] ([[3. aprill]] [[1893]] – [[14. detsember]] [[1945]]) == Tiitlid ja autasud == [[File:Braemar, Mar Lodge Estate, St Ninian's Chapel - floor slab 03.jpg|thumb|Braemar, Mar Lodge Estate, St Ninian's Chapel. Fife'i esimese hertsogi (1849–1912) haud]] [[1900]]. aasta aprillis välja antud seadusega sai Duffist uuesti Fife'i hertsog ja Macduffi krahv. Uue seadusega pandi paika ka tiitli edasiminek meessoost pärijate puudumisel, kuna hertsogil ja hertsoginnal oli ainult kaks tütart. Seaduse tulemusena oli Alexandri käes kaks Duffi hertsogkonda: [[1887]] välja antu kadus poja puudumisel, 1900 antu pärandus vanemale tütrele nagu ka MacDuffi markii tiitel. Novembris [[1905]] andis Duffi äi, kuningas [[Edward VII]] Fife'i hertsoginnale [[kuninglik printsess|kuningliku printsessi]] tiitli ning Alexandra ja Maud Duffile Suurbritannia ja Iirimaa printsessi tiitli nimetusega "kõrgus". [[1881]]. aastal sai Alexander Duffist [[Ohakaordu]] (''Order of the Thistle'') rüütel. [[1902]]. aastal sai ta kuningliku Victoria keti. Tema naisevend, kuningas [[George V]] lõi ta [[Sukapaelaordu]] rüütliks. Ta oli ka [[Bathi ordu]] rüütel ja majesteedi eranõunik. == Hilisem elu == Detsembris [[1911]], kui perekond purjetas [[Egiptus]]e poole, elasid nad [[Maroko]] lähedal üle laevaõnnetuse. Kuigi kõik pääsesid vigastusteta, jäi hertsog varsti haigeks. Ta suri [[Egiptus]]es [[Aswān]]is jaanuaris [[1912]] ning maeti [[Mar Lodge]]'i [[mausoleum]]i [[Aberdeenshire]]'is Šotimaal. {{JÄRJESTA:Duff, Alexander}} [[Kategooria:Briti kuninglik perekond]] [[Kategooria:Sündinud 1849]] [[Kategooria:Surnud 1912]] dqkb4ttmvjjkv2inicjeel9qp8w4ndc 0 65922 7193058 7029724 2026-07-14T19:11:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193058 wikitext text/x-wiki [[File:Engraving; German abbess and physician Hildegard von Bingen Wellcome L0005783.jpg|thumb|Hildegard Bingenist]] [[Pilt:Hildegard.jpg|pisi|Bingeni Hildegard saab jumalikku inspiratsiooni ja edastab seda kirjutajale. Miniatuur "Sciviase" Rupertsbergi käsikirjast (u 1200)]] '''Bingeni Hildegard''' ([[saksa keel]]es ''Hildegard von Bingen'', [[ladina keel]]es ''Hildegarda Bingensis''; [[1098]] – [[17. september]] [[1179]]) oli [[katoliku kirik]]u [[nunn]], [[prohvet]], [[müstik]], [[teoloog]], reformaator, [[arst]], [[loodusteadlane]], [[luuletaja]] ja [[helilooja]]. Hildegard kirjutas kolm visioonide raamatut: "Scivias", "Liber vitae meritorum" ja "Liber divinorum operum". Ta rajas kaks [[Klooster|kloostrit]], ühe [[Rupertsberg]]is ja teise [[Eibingen]]is. Hildegard pidas kirjavahetust muuhulgas mitmete oluliste [[vaimulik]]e ja [[Ilmik|ilmalike]] võimukandjatega, alates [[paavst]]idest kuni [[keiser]] [[Friedrich I Barbarossa]]ni. Hildegardist on tehtud [[film]]e ja kirjutatud raamatuid ning paavst [[Benedictus XVI]] kuulutas ta 2012. aastal [[kiriku doktor]]iks. == Päritolu ja elukäik == === Lapsepõlv === Hildegard sündis 1098. aastal [[Reinimaa]]l [[Alzey]] lähedal, [[Aadel|aadlisoost]] perekonna kümnenda lapsena. Kui Hildegard oli kaheksa-aastane, usaldasid vanemad ta vaimuliku hariduse omandamiseks [[Sponheimi krahvkond|Sponheimi]] krahvi tütre Jutta hoolde. Jutta oli Hildegardist kuus aastat vanem. 1112. aastal pühitseti sisse Disibodenbergi [[Benediktlased|benediktlaste]] [[Klooster|mungaklooster]], mille juurde rajatud [[nunn]]ade [[klausuur]]i asusid elama ka Jutta ja Hildegard. 1141. aastani on Hildegardi elust suhteliselt vähe teada, kuna tõenäoliselt polegi see periood kuigi sündmusterikas.<ref name=":0" /> Lapsepõlvest peale koges Hildegard jumalikke nägemusi. Otseste [[ilmutus]]tena on kirja pandud ka suurem osa tema kirjutisi.<ref name=":2" /> === Kloostrielu === Umbkaudu 1112. ja 1115. aasta vahel sündis Hildegardis teadlik otsus neitsiliku elu kasuks ning Hildegard pühitseti [[Benediktlased|benediktiini]] [[nunn]]aks. Kui Jutta 1136. aastal suri, valisid õed Hildegardi uueks ''magistra''<nowiki/>’ks.<ref name=":0" /> Kuuldus Hildegardi visioonidest jõudis ka paavst [[Eugenius III]]-ni, kes läkitas saadikud [[Disibodenberg]]i, et asja lähemalt uurida. Saadikud tõid sealt kaasa mõned "Sciviase" peatükid, mis loeti [[kirikukogu]]l avalikult ette. Üldise heakskiidu saatel tunnistas [[paavst]] 1148. aastal Hildegardi visioonid autentseks. Sellest ajast alates kasvas nii Hildegardi kuulsus kui ka tegevusulatus. Vaatamata Disibodenbergi [[munk]]ade vastuseisule, rajas Hildegard 1150. aastal uue [[Klooster|kloostri]] [[Rupetsberg]]is, kuhu asus ümber kogu Disibodenbergi [[nunn]]ade [[Konvent (klooster)|konvent]]. 1165. aasta paiku asutas Hildegard veel ühe kloostri, mis rajati [[Eibingen]]isse, [[Rein]]i jõe teisele kaldale.<ref name=":0" /> Ajavahemikul 1158–1171 võttis Hildegard ette neli jutlustamisreisi, liikudes hobusel, jalgsi või laevaga. Hildegard esines nii väiksemates kohtades kui ka viies suuremas linnas: [[Köln]]is, [[Trier]]is, [[Metz]]is, [[Würzburg]]is ja [[Bamberg]]is. Kolmandal jutlustamisreisil (1161–1163) hoiatas Hildegard Kölnis eelkõige [[Katarid|katarite]] eksiõpetuse eest, mis selles linnas oli soodsa pinnase leidnud.<ref name=":1" /> 1178. aastal pandi kogu Rupertsbergi konvent [[interdikt]]i alla. Põhjuseks oli ühe [[Ekskommunikatsioon|ekskommunitseeritud]] [[Aadel|aadlimehe]] matmine Rupertsbergi surnuaiale. Konvent vabanes interdikti alt 1179. aasta märtsis. Kuus kuud hiljem ehk [[17. september|17. septembril]] Hildegard suri.<ref name=":1" /> == Kirjalik pärand == === Visioonide raamatu triloogia === Hildegard kirjutas kokku kolm visioonide raamatut. Neist esimene on "Scivias" ('tunne teid'). Teos sai kirja [[Pärgament|pärgamendile]] ajavahemikus 1141–1151. Raamat on jaotatud kolme ossa; neist esimene käsitleb [[Looja]] ja loodu suhet, teise osa läbivaks teemaks on [[lunastus]] ja kolmandas osas käsitletakse inimese lunastamist [[voorus]]te võitluses [[pahe]]dega.<ref name=":1" /> Teine visioonide raamat "Liber vitae meritorum" ('Elutasude raamat') valmis aastatel 1158–1163. Raamatus vaadeldakse 35 pahet ja nende [[saatan]]likke esilekutsujaid.<ref name=":1" /> Hildegardi viimane visioonide raamat "Liber divinorum operum" ('Jumala tegude raamat') valmis aastatel 1163–1173. Sarnaselt esimese visioonide raamatuga koosneb ka see kolmest osast, kuhu kuulub ühtekokku kümme visiooni. Teoses olevate visioonipiltide najal selgitatakse [[Mikrokosmos|mikro]]- ja [[makrokosmos]]e vahelisi suhteid läbi loomisteoloogia prisma.<ref name=":0" /> === Kirjavahetus === Hildegardi kirjade adressaatide ring oli väga lai, ulatudes tavalistest [[munk]]adest [[paavst]]ide ja [[Keiser|keisriteni]]. Hildegardi kuulsamaiks kirjaks peetakse tema kirja [[Gembloux]]' munk Wibertile, milles Hildegard andis üksikasjaliku kirjelduse oma nägija-ande olemusest. 1175. aastal teele läkitatud kiri on ajalookirjutuses tuntud kui "Kiri tema nägemuse laadist". Hildegard pidas kirjavahetust ka paavst [[Eugenius III]] ja [[Anastasius IV]]-ga. Anastasius IV, kes oli ametis väga lühikest aega (1153–1154), oli kaasaegsete hinnangul väga järeleandliku loomuga. Hildegard kirjutas talle, et paavst solvab [[Jumal]]at, kui talub vaikides kurjade inimeste tegusid. Hildegard pidas kirjavahetust ka keiser [[Friedrich I Barbarossa]]ga, pälvides tema usalduse ja eluaegse poolehoiu. Kuigi Hildegardi hilisemates kirjades keisrile on täheldatav teatav manitsev, isegi terav alatoon, suhtus naine ise Friedrichisse soosivalt.<ref name=":0" /> === Muu kirjalik pärand === Lisaks visioonide üleskirjutamisele tegeles Hildegard ka muusikaloominguga ning kirjutas [[meditsiin]]i- ja [[loodusteadus]][[tekste]]. Oma meditsiinilis-loodusteaduslikes kirjutistes käsitleb Hildegard mitmesuguseid [[haigus]]i ja annab ülevaate nende ravimise viisidest. Samuti avab Hildegard loodu üksikute elementide, näiteks [[puu]]de, [[kivi]]de, [[kala]]de omadusi ning seoseid [[Inimene|inimesega]].<ref name=":2" /> Kirjutis "Liber subtilitatum diversarum naturarum creaturarum" kirjeldab [[taimed]]es ja elementides sisalduvaid tervistavaid jõude, seevastu "Causae et curae" sisuks on [[kosmoloogia]] ja [[antropoloogia]] pinnalt arendatud [[patoloogia]] ja [[teraapia]].<ref name=":3" /> [[Muusika]]ga hakkas Hildegard rohkem tegelema pärast Jutta surma (1136). Jutta oli Hildegardile õpetanud muusikat, [[Laulmine|laulmist]] ja nunnade koori tööd. Hildegard kirjutas muusika ja [[luule]] kogumiku "Symphonia Armoniae Celestium Revelationum", mis koosneb 77 [[Liturgiline muusika|liturgilisest]] [[laul]]ust ja [[näidend]]ist "Ordo virtutum".<ref name=":4" /> Näidendi "Ordo virtutum" sõnad ja muusika pole iseseisvad üksused, vaid need kuuluvad kokku. Tänapäevani ei ole täpselt teada, millal Hildegard "Ordo virtutumi" kirjutas ja millal näidend etendati. Enamik uurijaid on seisukohal, et Hildegard kavatses "Ordo virtutumi" etendada [[Rupertsberg]]i [[Klooster|kloostri]] avatseremoonial 1. mail 1152. Teiste [[keskaeg]]sete näidendite seas on "Ordo virtutum" erandlik nii oma [[keel]]e, sisu kui ka tegelaskujude valiku poolest.<ref name=":1" /> Hildegardi pärandit uurinud ajaloolaste seas valitseb üksmeel, et Hildegardi muusikalisi [[helilooming|kompositsioone]] ning meditsiinialaseid ja loodusteaduslikke kirjutisi ei saa pidada pelgalt nägija kõrvalhobideks või kogu ülejäänud loomingust eraldatavateks teosteks. Pigem on selline lai haare seotud Hildegardi vaatega, et kõik selle maailma nähtused ([[loodus]], [[kunst]], [[Inimene|inimesed]], iga üksiksündmus või selle toimumine jmt) on määratud ühtse jumaliku korraga ehk niinimetatud loomiskorraga.<ref name=":3" /> === ''Lingua ignota'' === [[Fail:Hildegard von bingen - litterae ignotae.jpg|pisi|Bingeni Hildegardi ''lingua ignota'' tähestik ehk ''litterae ignotae'']] Bingeni Hildegard on [[tehiskeel]]e ''[[lingua ignota]]'' looja. Sellel [[keel]]el on nii [[Saksa keel|saksa]] kui ka [[ladina keel]]e mõjutusi. Keele kirjutamiseks lõi Hildegard täiesti uue [[tähestik]]u, mis koosneb 23 tähest. ''Lingua ignota'' [[sõnaraamat]] koosnes umbes 1000 [[sõna]]st, mis olid järjestatud [[hierarhia|hierarhiliselt]], alustades [[Jumal]]a ja [[Ingel|inglitega]] seotud sõnadest, sealt edasi minnes [[Inimene|inimest]], [[loom]]i ja [[Taimed|taimi]] kirjeldavate sõnade juurde. ''Lingua ignota'' loomise põhjust pole teada.<ref name="izCEl" /> Mõned näited ''lingua ignota'' sõnadest: * ''Aigonz'' – [[Jumal]] * ''Aieganz'' – [[ingel]] * ''Inimois'' – [[inimene]] * ''Korzinthio'' – [[prohvet]] == Hildegardi tähtsus tänapäeval == 2012. aastal kuulutas [[paavst]] [[Benedictus XVI]] Bingeni Hildegardi [[Rooma-Katoliku Kirik|katoliku]] [[kiriku doktor]]iks, nimetades Hildegardi ühtlasi "oluliseks naistegelaseks [[12. sajand]]il".<ref name=":4" /> Ka paavst [[Johannes Paulus II]] on Hidlegardi hea sõnaga meenutanud: "Valgust tema inimestele ja tema ajale," ütles ta 1979. aastal, kui Hildegardi surmast möödus 800 aastat.<ref name="45ZfC" /> Bingeni Hildegardist on kirjutatud raamatuid ja tehtud [[Filmikunst|filme]]. Teda on mänginud [[Patricia Routledge]] [[BBC]] [[dokumentaalfilm]]is "Hildegard of Bingen" (1994).<ref name="xOmHO" /> [[Filmikunst|Linateoses]] "Vision" täitis Hilgegardi rolli Barbara Sukowa.<ref name="uti0c" /> 2012. aastal valminud filmis "Hildegard of Bingen and the Living Light" mängis Hildegardi [[metsosopran]] [[Linn Maxwell]].<ref name="isrMg" /> 20. sajandil taasavastasid mitmed muusikakollektiivid Hildegardi muusikat. Tema loomingut on mänginud peamiselt [[keskaja muusika]]t viljelevad [[ansambel (muusika)|ansamblid]], näiteks [[Sequentia]], [[Anonymous 4]], Ensemble Organum ja Ars Choralis Coeln.<ref name="LwgEJ" /> Hildegardi järgi on nimetatud [[väikeplaneet]] number 898.<ref name="WgYOq" /> == Teoseid eesti keeles == * Bingeni Hildegard, "Valik kirju". Koostanud ja ladina keelest tõlkinud [[Riina Ruut]]. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2017. ISBN 978-9985-58-835-2 * Riina Ruut, "Ordo virtutum: Vooruste mäng". Härmametsa Talu Kirjastus, Tartu 2004. ISBN 9789985943762 * Bingeni Hildegard, "Elava valguse sõnad". Tõlkinud [[Liina Lüecke]]; toimetanud Eha Kõrge; eessõna: Otto Betz. Logos, Tallinn 2001. ISBN 9789949474936 * Günther H. Heepen, "Keskaja ravitarkused: Püha Hildegardi pärand: maarohud, tervendavad toidud ja ravitoimega kivid". Saksa keelest tõlkinud [[Eha Kattai]]. Varrak, Tallinn 2016. ISBN 9789985337547 == Vaata ka == * ''[[Lingua ignota]]'' == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Riina Ruut|pealkiri=Bingeni Hildegard. Valik kirju|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=TLÜ kirjastus|lehekülg=}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Marek Tamm|pealkiri=Keskaja kirjanduse antoloogia I|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Riina Ruut|pealkiri=Bingeni Hildegardi Ordo virtutum: Vooruste mäng|aasta=2004|koht=Tartu|kirjastus=Härmametsa Talu kirjastus|lehekülg=}}</ref> <ref name=":3">Riina Ruut, "Bingeni Hildegardi kirjanduslik pärand". – ''Teater. Muusika. Kino,'' nr 11 (1998), lk 39–44.</ref> <ref name=":4">Kerr, David. Pope Benedict creates two new Doctors of the Church. ''Catolic News Agency.'' 07.10.2012. [https://web.archive.org/web/20181221182455/https://www.catholicnewsagency.com/news/pope-benedict-creates-two-new-doctors-of-the-church]</ref> <ref name="izCEl">{{Netiviide|url=https://sites.nd.edu/manuscript-studies/2015/10/01/letter-i-ardly-know-er-the-unknown-language-and-letters-of-hildegard-von-bingen/comment-page-1/|pealkiri=Letter? I ‘ardly know ‘er: The unknown language (and letters) of Hildegard von Bingen|väljaanne=University of Notre Dame Medieval studies research blog.|aeg=1. oktoober 2015|vaadatud=}}</ref> <ref name="45ZfC">{{Netiviide|url=http://w2.vatican.va/content/benedict-xvi/en/apost_letters/documents/hf_ben-xvi_apl_20121007_ildegarda-bingen.html|pealkiri=Proclaiming Saint Hildegard of Bingen, professed nun of the Order of Saint Benedict, a Doctor of the Universal Church.|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="xOmHO">{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt0163451/?ref_=nv_sr_1|pealkiri=Hildegard of Bingen - IMDb|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="uti0c">{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt0995850/|pealkiri=Vision - IMDb|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="isrMg">{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt2813484/?ref_=nv_sr_2|pealkiri=Hildegard of Bingen and the Living Light - IMDb|aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="LwgEJ">[https://www.discogs.com/artist/743697-Hildegard-Von-Bingen?page=1 Hildegard Von Bingen]</ref> <ref name="WgYOq">[https://minorplanetcenter.net//iau/lists/NumberedMPs.txt Mikroplaneetide nimekiri]</ref> }} [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksa luuletajad]] [[Kategooria:Saksa heliloojad]] [[Kategooria:Kiriku doktorid]] [[Kategooria:Müstikud]] [[Kategooria:Keskaja muusikainimesed]] [[Kategooria:Katoliku pühakud]] [[Kategooria:Sündinud 1098]] [[Kategooria:Surnud 1179]] 5e2xa93yk97ibjtfkh7kmlbhfamvxs3 0 66121 7193248 7144361 2026-07-15T07:31:45Z Avjoska 1538 /* P */ 7193248 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arstiteadlane|arstiteadlasi]]'' ja [[farmakoloog]]e. ''[[Arst]]ide kohta vaata [[arstide loend]]it''. {{tähed}} == A == *[[Arno Aadamsoo]] *[[Otto Aagaard]] *[[Pirjo Aalto]] *[[Lauri A. Aaltonen]] *[[Tiiu Aareleid]] *[[Katrin Aasvee]] *[[Emil Abderhalden]] *[[John Jacob Abel]] *[[Katri Abel]] *[[Garri Abelev]] *[[Georg Adelmann]] *[[Bela Adojaan]] *[[Vjatšeslav Afanasjev]] *[[Pehr von Afzelius]] *[[Peep Algvere]] *[[Lembit Allikmets]] *[[Alan Altraja]] *[[Manuel Álvares]] *[[Adelbert Ames]] *[[Andres Arend]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Jaak Aru]] *[[Toomas Asser]] *[[Jean Astruc]] *[[Adelaida Avagjan]] == B == *[[Karl Ernst von Baer]] *[[Daniel Georg Balk]] *[[Alberto Barton]] *[[Emil Adolf von Behring]] *[[Johann Below]] *[[Gottfried Benn]] *[[Ernst Bergmann]] *[[Rudolf Bernakoff]] *[[Friedrich Bidder]] *[[Friedrich Ernst Bidder]] *[[Johan Björkegren]] *[[Ernst Blessig]] *[[Eugen Bleuler]] *[[Baruch Samuel Blumberg]] *[[Johann Friedrich Blumenbach]] *[[Pavel Bogovski]] *[[Lea Boston]] *[[Sydney Brenner]] *[[Maximilian Bresowsky]] *[[Alexander Georg von Bunge]] *[[Gustav von Bunge]] *[[Karl Friedrich Burdach]] == C == *[[Jean Martin Charcot]] *[[Heinrich Johann Nepomuk von Crantz]] == D == *[[Henry Dale]] *[[Henrik Dam]] *[[Jean Dausset]] *[[Karl Gottfried Constantin Dehio]] *[[Charles R. Drew]] *[[Ignaz Döllinger]] == E == *[[Karl Joseph Eberth]] *[[Robert Edwards]] *[[Jaan Eha]] *[[Juhan Ehlvest]] *[[Mats Estonius]] *[[Hele Everaus]] == F == *[[Vladimir Fainberg]] *[[Selma Feldbach]] *[[Niels Ryberg Finsen]] *[[Alexander Fleming]] == G == *[[Carleton Gajdusek]] *[[Franz Joseph Gall]] *[[Aleksander Gavrilov]] *[[Lawrence S. B. Goldstein]] *[[Franz Grant]] *[[Kadri Gross]] *[[Heli Grünberg]] *[[Jüri Grünthal]] *[[Allvar Gullstrand]] == H == *[[Gerhard Armauer Hansen]] *[[Maarike Harro]] *[[Arnold Hasselblatt (farmakoloog)|Arnold Hasselblatt]] *[[Knut-Olaf Haustein]] *[[Peeter Hellat]] *[[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]] *[[Valter Hiie]] *[[Guido Samson von Himmelstiern]] *[[Woldemar Samson von Himmelstiern]] *[[Hippokrates]] *[[Jonathan C. Howard]] *[[Alexander Friedrich von Hueck]] *[[Charles Brenton Huggins]] *[[Andrew Huxley]] *[[Malle Hämarik]] *[[Krister Höckstedt]] == I == * [[Jürgen Innos]] == J == *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Edward Jenner]] *[[Niels Kaj Jerne]] *[[Harri Jänes]] *[[Mari Järvelaid]] *[[Bernhard Jürgens]] == K == *[[Aulikki Kaakinen]] *[[Helje Kaarma]] *[[Ain-Elmar Kaasik]] *[[Allen Kaasik]] *[[Jon Kabat-Zinn]] *[[Hubert-Viktor Kahn]] *[[Anti Kalda]] *[[Ruth Kalda]] *[[Nicolae Kalinderu]] *[[Irina Kalits]] *[[Riina Kallikorm]] *[[Jaak Kals]] *[[Helle Karro]] *[[Elmar Karu]] *[[Külliki Karu]] *[[Laur Karu]] *[[Toomas Karu]] *[[Jaan Karusoo]] *[[Mihkel Kask]] *[[Anu Kasmel]] *[[Tõnu Kauba]] *[[Külli Kingo]] *[[Jana Kivastik]] *[[Toomas Kivastik]] *[[Maano Kivilo]] *[[Reinhold Kleitsman]] *[[Albert Kliiman]] *[[Robert Koch]] *[[Ela Kogerman-Lepp]] *[[Kersti Kokk]] *[[Ivo Kolts]] *[[Leida Kook]] *[[Henrik Koppel]] *[[Gustav Kornel]] *[[Harry Andreas Kull]] *[[Mart Kull (1914)]] *[[Mart Kull (1956)]] *[[Kristi Kultas-Ilinsky]] *[[Carl Wilhelm von Kupffer]] *[[Kuulo Kutsar]] *[[Jaak Kutti]] *[[Sulev Kõks]] *[[Ernst-Karl Kõo]] *[[Kuno Kõrge]] *[[Argo Kõvamees]] *[[Ilo Käbin]] *[[Elise Käer-Kingisepp]] *[[Valdur Küng]] == L == *[[Ilmar Laan]] *[[Elmut Laane]] *[[Peeter Laane]] *[[Eber Landau]] *[[Karl Landsteiner]] *[[Robert Lefkowitz]] *[[Margus Lember]] *[[Henno Lender]] *[[Urmas Lepner]] *[[Nikolai Leporski]] *[[Arne Lepp]] *[[Feliks Lepp]] *[[Rita Levi-Montalcini]] *[[Hugo Liepmann]] *[[Siim Lind]] *[[Hans Georg Link]] *[[Artur Linkberg]] *[[Carl Eduard von Liphardt]] *[[Aleksandr Ljukevitš]] *[[Aleksander Loit (arstiteadlane)|Aleksander Loit]] *[[Robert Looga]] *[[Georg Loogna]] *[[Nikolai Lunin]] *[[Irja Lutsar]] *[[Aadu Lüüs]] == M == *[[Heidi-Ingrid Maaroos]] *[[Matti Maimets]] *[[Karl Fredrik Mandelin]] *[[Georg Martinoff]] *[[Emil Carl Adolf Masing]] *[[Karl Ernst Alexander Masing]] *[[Ernest McCulloch]] *[[Vootele Meipalu]] *[[Tiit Meren]] *[[Hans Horst Meyer]] *[[Johannes Meyer]] *[[Sergei Mihnov]] *[[Aavo-Valdur Mikelsaar]] *[[Raik-Hiio Mikelsaar]] *[[Jaan Miländer]] *[[Johann Christian Moier]] *[[Alfred Molle]] *[[Samuel George Morton]] *[[Aleksandr Muratov]] *[[Jüri Männiste]] == N == *[[Paul Naaber]] *[[Gustav Bernhard Julius Naunyn]] *[[Malle Niit]] *[[Silvia Noodla]] *[[Heino Noor]] *[[Herbert Normann]] *[[Jaan Novek]] *[[Peeter-Roland Nuiamäe]] *[[Ants Nurk]] *[[Leo Nurmand]] *[[Ludmilla Nurmand]] *[[Helbe Nutt]] *[[Rita Nõmmela]] == O == *[[Georg Philipp von Oettingen]] *[[Maimu Ohanian]] *[[Maie Ojamaa]] *[[Rein Ole]] *[[Juta Olesk]] *[[Tiiu Olm]] *[[Marje Oona]] *[[Fjodor Openhovski]] (1854–1914) *[[Leo Edgar Oras]] *[[Ehte Orlova]] *[[Anne Ormisson]] *[[Indrek Oro]] *[[Rein Oro]] *[[Kersti Oselin]] *[[Aino Ostrat]] *[[Karin Otter]] *[[Margareete-Helge Otter]] *[[Benno Richard Ottow]] *[[Richard August Eduard Ottow]] *[[Filipp Ovsjannikov]] == P == *[[Ants Paapstel]] *[[Urve Paaver]] *[[Aili Paju]] *[[Kalju Paju]] *[[Aleksander Paldrok]] *[[Heiti Paldrok]] *[[Mari Järvelaid]] *[[Aleksei Panov]] *[[Hermann Paris]] *[[Paul Parmakson]] *[[Aleksandr Paškov]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Aino Paves]] *[[Ivan Pavlov]] *[[Ülle Pechter]] *[[Margus Peeba]] *[[Ants Peetsalu]] *[[Margot Peetsalu]] *[[Rita Peetso]] *[[Lea Pehme]] *[[Johann Diedrich Pezold]] *[[Eve Pihl]] *[[Hendrik Pihl]] (1915–1975) *[[Aleksander Pille]] *[[Ilme Pilv]] *[[Aivar Pintsaar]] *[[Nikolai Pirogov]] *[[Ülle Planken]] *[[Toomas Podar]] *[[Tiit Pokk]] *[[Pjotr Poljakov]] (1862–?) *[[Vladimir Poljanski]] *[[Hubert Poola]] *[[Aleksander Poomann]] *[[Aleksei Povarov]] *[[Lea Praks]] *[[Ljudmilla Priimägi]] *[[Giorgio Prodi]] *[[Chris Pruunsild]] *[[Tiina Prükk]] *[[Sirje Madli Puhvel]] *[[Giuseppe Antonio Pujatti]] *[[Leena Puksa]] *[[Andres Pulges]] *[[Riina Pulges]] *[[Rille Pullerits]] *[[Teet Pullerits]] *[[Olar Pullisaar]] *[[Margus Punab]] *[[Ludvig Puusepp]] *[[Ilme-Luule Puussaar]] *[[Bruno Põder]] *[[Heinu Põder]] *[[Kalju Põder]] *[[Elle Põldoja]] *[[Endel Põldvere]] *[[Jaak Põlluste]] *[[Kaido Põlluste]] *[[Kaja Põlluste]] *[[Ene-Renate Pähkla]] *[[Svetlana Päi Hildebrand]] *[[Leo Päi]] *[[Tõnis Päi]] *[[Helga Pärn]] *[[Kersti Pärna]] *[[Nikolai Pärna]] *[[Jaan Pärnat]] *[[Valter Pärtelpoeg (arst)|Valter Pärtelpoeg]] *[[Aino Pürge]] == R == *[[Mati Rahu]] *[[Imbi Rahumaa]] *[[Johannes Raicus]] *[[Rein Raie]] *[[Olev Rais]] *[[Heli Rajangu]] *[[Eleonora Rajavee]] *[[Olaf Rajavee]] *[[Ivo Ramjalg]] *[[Hildegard Rand-Maricq]] *[[Aasa Randvere]] *[[Heino Raotma]] *[[Martin Heinrich Rathke]] *[[Sirli Raud]] *[[Ernst Raudam]] *[[Ljudmila Raudla]] *[[Jüri Raudsepp]] *[[Enn Rebane]] *[[Tiit Rebane]] *[[Aune Rehema]] *[[Carl Bogislaus Reichert]] *[[Tiia Reimand]] *[[Joosep Reinaru]] *[[Annika Reintam]] *[[Õie Reintam]] *[[Loori Reinvald]] *[[Louise Reiss]] *[[Carl Peter Christopher von Reyher]] *[[Gustav Ernst Victor Reyher]] *[[Riste Ridala]] *[[Mall-Anne Riikjärv]] *[[Jaan Meinhard Riiv]] *[[Giacomo Rizzolatti]] *[[Moritz Heinrich Romberg]] *[[Gerhard Rooks]] *[[Maarja Rooma]] *[[Mihkel Roosaare]] *[[Riho Roots]] *[[Lemming Rootsmäe]] *[[Alexander Rosenberg]] *[[Mai Rosenberg]] *[[Arvo Rosenthal]] *[[Gottfried Roth]] *[[Francis Peyton Rous]] *[[Kusta Rumma]] *[[Max Runge]] *[[Kaljo Rägo]] *[[Lembit Rägo]] *[[Tiit Rähn]] *[[Tõnu Rätsep]] *[[Väino Rätsep]] *[[Velda Aurora Rüütli]] == S == *[[Tähti Saar]] *[[Ernst Julius Saareste]] *[[Jüri Saarma]] *[[Valve Saarma]] *[[Astrid Saava]] *[[Merilaid Saava]] *[[Thomas Friedrich Sabler]] *[[Thomas Wilhelm Friedrich Sabler]] *[[Gustav Paul Johannes Sachsendahl]] *[[Džamilja Safiulina]] *[[Gottlieb Franz Emanuel Sahmen]] *[[Joseph August Heinrich Sahmen]] *[[Bert Sakmann]] *[[Kai Saks]] *[[Samuil Salzmann]] *[[Inna Salum]] *[[Olev Salum]] *[[Riina Salupere]] *[[Vello Salupere]] *[[Liina Salur]] *[[Liidia Saluste]] *[[Jaan Saluvere]] *[[Nikolai Aleksandrovitš Saveljev]] *[[Johann Robert Schindelmeiser]] *[[Bernhard Wilhelm Schmelzer]] *[[Alexander Schmidt]] *[[Carl Ernst Heinrich Schmidt]] *[[Victor Ferdinand Schmidt]] *[[Oswald Schmiedeberg]] *[[Friedrich Hermann Schneider]] *[[Friedrich Julius Schultze]] *[[Carl Ludwig Wilhelm Otto Schultzen]] *[[Karl von Seidlitz|Karl Johann von Seidlitz]] *[[Ignaz Semmelweis]] *[[Ludwig Eduard Senff]] *[[Alar Sepp]] *[[Ruth Sepper]] *[[Enn Seppet]] *[[Ilo Sibul]] *[[Salme Sibul]] *[[Urmas Siigur]] *[[Elmar Siirde]] *[[Heinart Sillastu]] *[[Aleksandr Nikolajevitš Solovjov]] *[[Bernard Spilsbury]] *[[Albert Szent-Györgyi]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Julius Alfons Nikolai Szymanowski]] *[[Ernst Stadelmann]] *[[Joel Starkopf]] *[[Ralph Steinman]] *[[Christian Hermann Ludwig Stieda]] *[[Ludwig August Struve]] *[[Martin Ernst von Styx]] *[[Virve Sui]] *[[Toomas Sulling|Toomas-Andres Sulling]] *[[Ernst Säga]] *[[Viktor Särgava]] *[[Ilmar August Sulg]] *[[Georgi Svirski]] *[[Nikolai Bernhard Sülk]] *[[Franciscus Sylvius]] == Š == *[[Leon Šabad]] *[[Jevgeni Šepilevski]] *[[Ivan Širokogorov]] ==Z== *[[‘Alī Muḩammad Zakī]] *[[Vassili Zavjalov]] *[[Otto August Hermann Zilchert]] *[[Rein Zupping]] == Ž == *[[Aleksander Žarkovski]] *[[Vassili Žukovski (arstiteadlane)|Vassili Žukovski]] == T == *[[Eugen Tallmeister]] *[[Raul Talvik]] *[[Siegfried Talvik]] *[[Tiina Talvik]] *[[Peep Talving]] *[[Agu Tamm]] *[[Saima Tamm]] *[[Evald Tammepõld]] *[[Tiina Tasmuth]] *[[Rein Teesalu]] *[[Selma Teesalu]] *[[Julius Tehver]] *[[Jüri Teras]] *[[Edgar Anton Terrepson]] *[[Richard Franz Karl Andreas Thoma]] *[[Harri Tihane]] *[[Maks Tiitso]] *[[Heino Tiivel]] *[[Vallo Tillmann]] *[[Fjodor Tjulpin]] *[[Ado Truupõld]] *[[Rando Truve]] *[[Nikolai Tšermak]] *[[Stanislav Tširvinski]] *[[Vladimir Tšiž]] *[[Endel Tünder]] == U == *[[Thure von Uexküll]] *[[Johann Paul Uhle]] *[[Aleksei Uhtomski]] *[[Raivo Uibo]] *[[Margus Ulst]] *[[Heinrich Hugo Karl Unverricht]] *[[Anneli Uusküla]] == V == *[[Helgi Vadi]] *[[Einar Vagane]] *[[Herman Vahter]] *[[Jossif Varvinski]] *[[Eero Vasar]] *[[Elmar Vasar]] *[[Stepan Vassiljev]] *[[Toivo Velgre]] *[[Alar Veraksitš]] *[[Peep Veski]] *[[Endel Veinpalu]] *[[Kaljo Villako]] *[[Rudolf Virchow]] *[[Alfred Wilhelm Volkmann]] *[[Bernhard Alfred Heinrich Adolph Vogel]] *[[Vassili Vorontsov]] *[[Nikolai Vvedenski]] *[[Airi Värnik]] == W == *[[Claus August Heinrich Adolph Wachsmuth]] *[[Johann Andreas Wagner (arstiteadlane)|Johann Andreas Wagner]] *[[Eduard Georg von Wahl]] *[[Piers Uso Friedrich Walter]] *[[Adolf Weil]] *[[Richard Jakob Weinberg]] *[[Gustav Ernst Wilhelm Weltz]] *[[Carl Wernicke]] *[[Nikolai Westenrieck]] *[[Carl Victor Rufus Weyrich]] *[[Bruno Wikszemski]] *[[J. C. P. Williams]] *[[Wilhelm Wundt]] == Õ == *[[Kai Õkva]] *[[Andre Õun]] *[[Katrin Õunap]] ==Ü== *[[Voldemar Üprus]] == Y == *[[Arvo Ylppö]] [[Kategooria:Arstiteadlased| ]] [[Kategooria:Meditsiini loendid]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] 5ov5fi9ccqnqn62c3meuo61m1goil3y 0 67202 7193348 6705756 2026-07-15T10:39:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193348 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib vanakreeka mütoloogia tegelasest; taimeperekonna kohta vaata [[Võhumõõk (perekond)|võhumõõk]]; laeva kohta vaata [[Iris (laev)]]; kohviku kohta vaata [[Iris (kohvik)]]; Belgia laulja kohta vaata [[Iris (laulja)]]; naisenime kohta vaata [[Iris (eesnimi)]]; võib-olla otsid hoopis: [[Iiris]]}} [[Pilt:Winged goddess Cdm Paris 841.jpg|thumb|Iris hoiab käes ''[[caduceus]]''<nowiki/>'t. Anum [[5. sajand eKr|5. sajandist eKr]]]] '''Iris''' ([[kreeka keel]]es ''Ίρις'' - 'vikerkaar') on [[vanakreeka mütoloogia]] järgi isikustatud [[vikerkaar]] ja [[jumal]]ate [[Käskjalg|sõnumitooja]]. Ta võib esineda kas vikerkaare või tiivulise neiu kujul. Tema [[Epiteet|epiteetideks]] on muuhulgas ''chrysopteros'' (χρυσόπτερος), "kuldtiivaline" ja ''podas ōkea'' (πόδας ὠκέα), "välejalgne".<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Miate |eesnimi=Liana |pealkiri=Iris |url=https://www.worldhistory.org/Iris/ |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=World History Encyclopedia |keel=en}}</ref> Nii nagu vikerkaar ühendab [[taevas]]t ja [[Maa|maad]], ühendab Iris jumalaid taevas ja inimesi maa peal. Ta rändab [[tuul]]ekiirusel ühest maailma otsast teise, samuti [[Meri|mere]] põhja ja [[Hades|allmaailma]]. Arvati, et ta vastutab [[pilv]]ede varustamise eest [[vesi|veega]].<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Wichmann |eesnimi=Anna |kuupäev=4. mai 2023 |pealkiri=Iris, the Greek Goddess of the Rainbow |url=https://greekreporter.com/2023/05/04/iris-greek-goddess-rainbow/ |vaadatud=28. juulil 2023 |väljaanne=greekreporter.com}}</ref> [[Pilt: 014 -Iris there, with humid bow.-.jpg|thumb|Irist kujutav raamatuillustratsioon aastast 1922 (autor [[Arthur Rackham]])]] Iris oli jumalate kuninganna [[Hera]] isiklik sõnumitooja. Sellena mainitakse teda sageli "[[Ilias]]es", kuid "[[Odüsseia]]s" Iris ei esine: seal on jumalate käskjalaks [[Hermes]].<ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hamilton |eesnimi=Edith |pealkiri=Antiikmütoloogia |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1975 |leheküljed=31, 101, 115}}</ref><ref name=":1" /> Mõnedel andmetel magas Iris [[Olümpos|Olümposel]] [[Hera]] [[Troon|trooni]] all, et olla iga hetk valmis kuninganna [[Käsklus|käsku]] täitma.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Miate |eesnimi=Liana |pealkiri=Iris |url=https://www.worldhistory.org/Iris/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=World History Encyclopedia |keel=en}}</ref> Iris oli ka [[Olümpos|Olümpose mäe]] [[Olümpose jumalad|jumalate]] [[ettekandja]], kes teenindas neid lauas, serveerides neile [[Nektar (jumalate jook)|nektarit]] ja [[Ambroosia|ambroosiat]].<ref name=":1" /><ref name="iris-greek">{{Netiviide |pealkiri=IRIS - Greek Goddess of the Rainbow, Messenger of the Gods |url=https://www.theoi.com/Pontios/Iris.html |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=www.theoi.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Iris • Facts and Information on the Goddess Iris |url=https://greekgodsandgoddesses.net/goddesses/iris/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Greek Gods & Goddesses |keel=en-US}}</ref> [[Pilt:'Venus, Wounded by Diomedes, is Saved by Iris' by Joseph-Marie Vien, 1775.jpg|thumb|"Iris [[Päästetööd|päästab]] [[Diomedes]]e poolt haavatud [[Venus]]e" ([[Joseph-Marie Vien]], [[1775]]) - Irisele anti ülesandeks [[Aphrodite]] ([[Venus]] on [[Rooma riik|Rooma]] [[Sünonüüm|vaste]]) [[Trooja sõda|Trooja sõja]] [[Lahing|lahinguväljalt]] [[Ares|Arese]] [[Kaarik|kaarikut]] kasutades [[Turvalisus|turvaliselt]] [[Olümpos|Olümposele]] [[Transport|toimetada]]. Iris esineb "[[Ilias]]"es [[Sagedus|sageli]], [[Vastutus|täites]] (sageli [[Sõjaline maskeering|ümber riietatuna]])mitmesuguseid [[Juhtimine|kõrgemate]] [[Jumal|jumalate]] poolt ette antud [[Käsklus|ülesandeid]].<ref name=":0" />]] Kreeka [[Müüt|müüdis]] "[[Keyx ja Alkyone]]" läheb Iris oma käskijanna Hera läkitusel unejumal [[Hypnos]]e juurde palvega, et too saadaks Alkyonele unenäo, mis teataks meest koju ootavale kaasale Keyxi surmast tormisel merel: ''"Hypnose kodu ees õitsesid moonid ja teised unetaimed. Oma majas aga lebas tukkuv jumal Hypnos ülipehmel mustal asemel. Iris kirevas rüüs kõndis mööda vikerkaart üle taeva, jõudis Hypnose pimedasse majja ja täitis selle oma kirevate riiete helgiga. Sellest hoolimata ei olnud tal kuigi kerge sundida jumalat oma raskeid lauge avama ning tollele selgeks teha, mida temalt sooviti. Niipea, kui ta veendus, et Hypnos oli tõepoolest ärkvel ja oli temast aru saanud, tõttas Iris tagasi, kartes juba, et temagi võib igavesse unne vajuda."''<ref name=":2" /> [[Fail:René-Antoine Houasse - Morpheus Awakening as Iris Draws Near, 1690.jpg|pisi| "[[Morpheus|Morpheuse]] ärkamine Irise lähenedes" ([[René-Antoine Houasse]], [[1690]]). Morpheus oli [[Vanakreeka mütoloogia|Kreeka mütoloogias]] unejumal [[Hypnos|Hypnose]] poeg. Temalgi oli kohtumine Irisega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-03-29 |pealkiri=Morpheus: The Greek God of Dreams and Nightmares |url=https://www.thecollector.com/morpheus-greek-god/ |vaadatud=2023-07-31 |väljaanne=TheCollector |keel=en}}</ref>]] Irisel oli tähtis osa valguse ja kaunite kunstide jumala [[Apollon|Apolloni]] ning tema kaksikõe, neitsiliku jahijumalanna [[Artemis]]e sünni juures. Jumalanna [[Leto]] oli mitu päeva sünnitusvaludes [[Delos|Delose]] kallastel maas lamanud, erinevad [[nümf|nümfid]] ja jumalannad olid tema ümber kogunenud, kuid laps ei sündinud, sest kuninganna Hera oli otsustanud [[Leto|Letot]] karistada. Viimaks saatsid sünnituse juures viibivad jumalannad Irise [[Hera]] eest salaja sünnitusjumalanna [[Eileithyia]] järele. [[Eileithyia]] tuli kohale ja kõik lõppes õnnelikult.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Iris—mythagora.com |url=https://mythagora.com/bios/iris.html#Apollon |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=mythagora.com}}</ref> Iris kannab vahel tiivulist keppi ''[[caduceus]]''<nowiki/>'t nagu Hermeski. Tema teine sümbol on [[kann]] [[Styx]]i veega, millega ta [[Zeus]]i käsul paneb magama kõik [[laim]]ajad.<ref name=":1" /> Varasemad luuletajad, nagu [[Theocritus]] ja [[Vergilius]], annavad oma salmides mõista, et Iris on igavene neitsi, kel puuduvad suhted (teistest jumalannadest olid neitsidena tuntud näiteks [[Athena]], [[Artemis]] ja [[Hestia]]). Nende luuletajate tekstides on vikerkaarejumalanna kõigiti pühendunud tuulekiirusel liikudes teadete kandmisele ja korralduste täidesaatmisele.<ref name="iris-greek" /> Hilisemate autorite loomingus on Iris [[Abielu|abielus]]. Tema abikaasa on läänetuul, [[Zephyros]], mahedaim ja lahkeim kõigi tuulte seas. Neil on poeg [[Pothos]] ehk Nonnos, kehaliste kirgede ja igatsuste kehastus. Mõne allika järgi on Irise ja Zephyrose laps [[Eros]], ehkki üldiselt peeti teda [[Aphrodite]] järeltulijaks.<ref name=":0" /> <ref name=":1" /> Irist kujutati harilikult [[tiib]]adega erinevalt enamikust teistest jumalatest. See muutis ta sarnasemaks [[kristlus]]est tuntud [[ingel|inglitega]], mis on mõjutanud inglite kujutamist kristluses, kus algselt peeti kõiki ingleid meesteks. Irise järgi on nimetatud [[asteroid]] [[7 Iris]]. == Irise lähedased== Irise isa oli vägev merejumal Thaumas <ref name=":0" /><ref name=":1" />, kelle nimi tähendab kreeka keeles "ime"<ref name=":1" /> ja tema ema oli mere[[Nümfid|nümf]] [[Plejaadid (mütoloogia)|Elektra]], kelle nimi tähendab "[[merevaik]]" (samast tüvest on tuletatud ka sõna "elekter").<ref>{{Netiviide |pealkiri=About electricity - Ausgrid |url=https://www.ausgrid.com.au/Your-safety/Learn-about-electricity/About-electricity |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=www.ausgrid.com.au |keel=en |arhiivimisaeg=2023-07-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230728142240/https://www.ausgrid.com.au/Your-safety/Learn-about-electricity/About-electricity |url-olek=ei tööta }}</ref> Irisel oli kaksikõde [[Arke]] (kreeka keeles Ἄρκη<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bronwen |kuupäev=2021-12-05 |pealkiri=Arke - The Forgotten Twin of Iris |url=https://bronwenmacdonald.com/arke-the-forgotten-twin-of-iris/ |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=Bronwen MacDonald |keel=en-US |arhiivimisaeg=2023-07-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230728161926/https://bronwenmacdonald.com/arke-the-forgotten-twin-of-iris/ |url-olek=ei tööta }}</ref>), tähendusega "kiire, väle"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Campbell |eesnimi=Mike |pealkiri=Meaning, origin and history of the name Arke (1) |url=https://www.behindthename.com/name/arke-1 |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=Behind the Name |keel=en}}</ref>). Arke oli vikerkaarejumalanna just nagu Iris, ainult, et tema tiivad olid vikervärvilised<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mythology.Explained |kuupäev=2022-03-07 |pealkiri=Iris In Greek Mythology — Goddess Of The Rainbow {{!}} Mythology Explained |url=https://mythologyexplained.com/iris-in-greek-mythology/ |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=mythologyexplained.com |keel=en-us}}</ref>(erinevalt Irisest, kellel olid need kuldsed - seega oleks ta tänapäevases bioloogilises mõistes Irise [[kaksikud|kahemunakaksik]]).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Services |eesnimi=Department of Health & Human |pealkiri=Twins - identical and fraternal |url=http://www.betterhealth.vic.gov.au/health/conditionsandtreatments/twins-identical-and-fraternal |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=www.betterhealth.vic.gov.au |keel=en}}</ref> Perekonda kuulusid peale nende veel kolm koletislikku [[Harpüia|harpüiat]] (kreeka keeles Ἁρπθαι, Ἁρπθιαι): Aello, Celaeno ja Okypete<ref>{{Netiviide |pealkiri=HARPIES (Harpyiai) - Bird-Women Monsters & Storm Spirits of Greek Mythology |url=https://www.theoi.com/Pontios/Harpyiai.html |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=www.theoi.com}}</ref>. Harpüiad olid õelad õhuvaimud, keda nende julmuse pärast nimetati [[Zeus|Zeusi]] jahikoerteks. Nad võisid Zeusi käsu peale inimesi ja esemeid Maa pealt minema kanda. Neid kujutatakse vaasimaalidel ja tekstides tiivuliste naistena, sageli poolnaisena, poolröövlinnuna.<ref>https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=harp%C3%BCia</ref><ref name=":4">https://www.theoi.com/Pontios/Harpyiai.html</ref>[[Kuldvillak]]<nowiki/>u otsimise loos kaitseb Iris harpüiasid, kui Põhjatuule ehk [[Boreas]]<nowiki/>e pojad Calais ja Zetes neid tappa üritavad (karistuseks süütu vanainimese kiusamise eest).<ref name=":4" /> [[Pilt:Harpij_-_I.I_Schipper_1660,_graveur_Matthius_Merian,_naar_J.Jonstons%27_"Naekeurige_Beschryvingh_van_de_Natuur".jpg|pisi|Harpüia]] Kreeka luuletaja [[Nonnus|Nonnuse]] järgi oli Thaumasel ja Elektral peale viie tütre veel ka poeg, Hydaspes, jõejumal, keda arvati elavat [[India|Indias]] Hydaspese jões.<ref> https://www.theoi.com/Potamos/PotamosHydaspes.html</ref> Ta olevat toetanud indialasi nende lahingus jumal [[Dionysos|Dionysose]] vastu. Sellal kui Iris asus tööle [[Olümpose jumalad|Olümpose jumalate]] juures, läks Arke teenima [[Titaanid|titaane]].<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=ARCE (Arke) - Greek Goddess Messenger of the Titans |url=https://www.theoi.com/Pontios/Arke.html |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=www.theoi.com}}</ref><ref name=":1" /> Olümpose jumalate ja titaanide vahel algas suur [[sõda]], mis on mütoloogias tuntud kui [[titanomahhia]]. Kui Olümpose jumalad lahingu võitsid ja titaanid kättemaksuks Tartasosse heideti, visati ka Arke sügavustesse. Enne seda lõigati Zeusi käsul ära tema vikerkaarevärvilised tiivad. Arke tiibadest sai hiljem pulmakink mere[[Nümfid|nümf]] [[Thetis]]<nowiki/>ele, kui ta abiellus kuningas [[Peleus]]<nowiki/>ega. Thetis kinnitas Arke tiivad oma poja [[Achilleus]]<nowiki/>e jalgade külge. Achilleust hakati sellest ajast peale kutsuma ''podarkês'' (kreeka keeles ''ποδάρκης''<ref>{{Netiviide |pealkiri=ποδάρκης |url=https://morphological_el.en-academic.com/353671/%CF%80%CE%BF%CE%B4%E1%BD%B1%CF%81%CE%BA%CE%B7%CF%82 |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Academic Dictionaries and Encyclopedias |keel=en}}</ref>), 'välejalgne'.<ref name=":3" /> Kui taevas nähakse topeltvikerkaart, öeldakse mõnikord, et vikerkaare teine, ähmasem kaar kuulub Arkele.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Ancient Greece Reloaded |url=http://www.ancientgreecereloaded.com/files/ancient_greece_reloaded_website/gods_and_goddesses/arce.php |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=www.ancientgreecereloaded.com}}</ref> {{commonskat|Iris (mythology)}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria: Vanakreeka jumalad]] [[Kategooria: Vana-Kreeka]] [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]] t4pixthaln1kitakfetgs9dhvjup2t0 0 82957 7192989 7191410 2026-07-14T15:20:28Z Avjoska 1538 /* M */ 7192989 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[toiduaine]]id ja [[toit]]e, sealhulgas [[jook]]e. Jaapani toite on loetletud ka [[Jaapani toitude loend]]is. Alkohoolseid jooke on loetletud ka [[alkohoolsete jookide loend]]is, ürte [[ürtide loend]]is, vürtse [[vürtside loend]]is. Toidulisaaineid loetletakse [[toidulisaainete loend]]is. {{tähed}} ==#== *[[7 Up kook]] ==A== [[A. Le Coq Premium]] - [[A. Le Coq Special]] - [[aafrika punane tee]] - [[aasšampinjon]] - ''[[æbleskiver]]'' - [[aed-liivatee]] - [[aedmaasikas]] - [[aedoasupp]] - [[aedsalat]] - [[aedviljasupp]] - [[agaavisiirup]] - [[aganaleib]] - [[agar]] - [[ahjuahven]] - [[ahjuforell]] - [[ahjuhaug]] - [[ahjukala]] - [[ahjukana]] - [[ahjukartulid]] - [[ahjulatikas]] - [[ahjuliha]] - [[ahjulõhe]] - [[ahjupraad]] - [[ahjuräimed]] - [[ahjuõun]] - [[ahjuõunakala]] - [[aiva]] - ''[[ale (õlu)|ale]]'' - [[aleksandrikook]] - ''[[aljotta]]'' - [[alkohoolne jook]] - [[alõtša]] - [[alustainas]] - [[Amaretti]] - ''[[amaretto]]'' - [[Amarone]] - [[Amarula]] - [[aniis]] - [[ananass]] - [[aniisiviin]] - [[antrekoot]] - [[apelsin]] - [[apelsinimahl]] - [[aperitiiv]] - [[aprikoosid]] - [[araabika kohv]] - [[arak]] - [[Ararat (brändi)|Ararat]] - [[arbuus]] - [[armanjakk]] - [[arrak]] - [[assai (vili)|assai]] - [[asuu]] - [[austerservik]] - [[austrid]] - [[austrikaste]] - [[avokaado]] ==B== [[baaba]] - [[Baileys]] - [[Bakewelli kook]] - [[baklava]] - [[bambusevõrsed]] - [[banaan]] - ''[[bánh mì]]'' - [[barraquito]] - [[basiilik]] - [[basturma]] - [[Belõi Aist]] - [[bergamotiõli]] - [[besee]] - [[beseetort]] - ''[[bienmesabe]]'' - [[biifsteek]] - [[bilimbi]] - [[biskviitküpsised]] - [[biskviittainas]] - [[biskviittort]] - ''[[bizcocho borracho]]'' - [[Black Velvet (kokteil)|Black Velvet]] - [[Bombay Sapphire]] - [[borš]] - [[boržomm]] - [[Bounty (šokolaad)|Bounty]] - [[Brahma õlu]] - [[Brie juust]] - ''[[brunost]]'' - [[brõnsa]] - [[brändi]] - [[Brüsseli vahvlid]] - [[bubert]] - [[Buffalo tiivad]] - [[bulgur]] - [[böfstrooganov]] ==C== ''[[café au lait]]'' - ''[[caffè corretto]]'' - ''[[caffè latte]]'' - [[Campari]] - ''[[cannolo]]'' - ''[[cappuccino]]'' - [[Captain Morgan]] - ''[[carpaccio]]'' - ''[[cava]]'' - [[Cerasuolo di Vittoria]] - ''[[ceviche]]'' - [[Cheddari juust]] - ''[[chili con carne]]'' - [[Chinchón (jook)|Chinchón]] - [[Chorizo]] - [[Coca-Cola]] - [[Cointreau]] - [[Comté juust]] - ''[[corn dog]]'' - ''[[Cozonac]]'' - [[Courvoisier]] - [[Crème de cassis]] - [[Crystal Vodka]] ==D== [[datlid]] - [[Detroiti pitsa]] - [[doktorivorst]] -[[dolma]] - ''[[doppio]]'' - [[dražeekompvek]] - [[džinn]] - [[Dunkel]] - [[durian]] - [[Dynami:t]] ==E== [[ebaküdoonia]] - [[einevõileib]] - [[Edami juust]] - [[Emmentali juust]] - [[energiajook]] - [[espresso]] - [[ekleer]] - [[eskalopp]] ==F== [[falafel]] - [[Fanta]] - [[feta]] - [[fetasalat]] - [[filee]] - [[Finlandia Vodka]] - [[Fireball (viski)|Fireball]] - ''[[foie gras]]'' - [[friikartulid]] - [[frikadellid]] - [[frikadellisupp]] – [[fugu]] ==G== [[galantiin]] - ''[[garam masala]]'' - [[Garibaldi küpsis]] - [[garum]] - [[gaseeritud vesi]] - [[gazpacho]] - [[ġbejna]] - ''[[ghaphama]]'' - [[Gorgonzola juust]] - ''[[gnocchi alla sorrentina]]'' - ''[[gofio]]'' - [[Gouda juust]] - [[Grana Padano]] - [[granaatõun]] - [[granadill]] - ''[[grappa]]'' - [[greip]] - ''[[grissini]]'' - [[Gruyère'i juust]] - [[guajaav]] - [[guljašš]] - [[Gösser]] ==H== ''[[hákarl]]'' - [[hakkbitkiid]] - [[hakk-kotlet]] - [[hakkliha]] - [[hakklihakaste]] - [[hakklihapallid]] - [[hakkliharull]] - [[hakkpraad]] - [[hall kärbseseen]] - ''[[halloumi]]'' - [[halvaa]] - [[hamburger]] - [[handsa]] - [[hanepraad]] - [[hapukapsaborš]] - [[hapukapsas]] - [[hapukapsasalat]] - [[hapukapsasupp]] - [[hapukoor]] - [[hapukoorekaste]] - [[hapukurk]] - [[hapupiim]] - [[hapurokk]] - [[hapusilk]] - [[haputaigen]] - [[harilik põdramokk]] - [[harissa]] - [[harissa (puder)]] - [[hartšoo]] - [[Hawaii pitsa]] - [[heres]] - [[hernesupp]] - [[hiinakapsas]] - [[Hispaania omlett]] - [[hobuseliha]] - [[hõlmikpuuseemned]] - [[hõõgvein]] - [[hädaleib]] - [[härjasilm (toit)|härjasilm]] ==I== ''[[igunaq]]'' - [[idud]] - [[india pähkel]] - [[ingver]] - [[invertsiirup]] - [[Ipohi valge kohv]] ==J== [[jaanijuust]] - [[jahu]] - [[jahukört]] - [[jahupuder]] - [[jalapeno]] - [[jogurt]] - [[joogivesi]] - [[jujuub]] - ''[[julep]]'' - [[juuretis]] - [[juust]] - [[jõevähk]] - [[jõuluhani (kulinaaria)|jõuluhani]] - [[jõululeib]] - [[Jägerbomb]] - [[Jägermeister]] - [[Jäätee (jook)|jäätee]] - [[jäätis]] ==K== [[K kohuke]] - [[kaalikas]] - [[kaaviar]] - [[kaer]] - [[kaerahelbed]] - [[kaerahelbepuder]] - [[kaerakile]] - [[kaeratangupuder]] - [[kaeratumm]] - [[Kahlúa]] - [[kakao]] - [[kakaooad]] - [[kakaopulber]] - [[kakaovõi]] - [[kala (toit)|kala]] - [[Kalamáta oliivid]] - [[kalapulgad]] - [[kalavalgupulber]] - [[kali]] - [[kalvados]] - [[kama]] - [[kamajahu]] - [[kamakäkk]] - [[kamambäär]] - [[kanaliha]] - [[kananagitsad]] - [[kanawok|kana''wok'']] - [[kaneel]] - [[kaneelirull]] - [[kanepipiim]] - [[kanepitemp]] - [[kappar]] - [[kapsas]] - [[karamboola]] - [[karamell]] - [[karask]] - [[karastusjook]] - [[karbonaad]] - [[Karjala pirukas]] - [[kartul]] - [[kartulileib]] - [[kartuliporss]] - [[kartulisalat]] - [[kartulitärklis]] - [[kartulivorst]] - [[kasemahl]] - [[kaseriisikas]] - [[Kaste (kokandus)|kaste]] - [[kebab]] - [[keeduvorst]] - [[keefir]] - [[Kelluke (jook)|Kelluke]] - [[Kelt (konjak)]] - [[Kelt (Slovakkia õlu)]] - [[ketšup]] - [[kevadkogrits]] - [[Kiievi kotlet]] - [[kiivi (vili)|kiivi]] - [[kikerhernes]] - [[kilu]] - [[kiluvõileib]] - [[kirsid]] - ''[[kiviaq]]'' - [[klarett]] - [[klementiin]] - [[kliid]] - [[klimbid]] - [[klimbisupp]] - [[kodujuust]] - [[koduõlu]] - [[kogelmogel]] - [[kohuke]] - [[kohv]] - [[kohvikoor]] - [[kohvioad]] - [[koirohutee]] - [[kollane pilvik]] - [[kollikakk]] - ''[[kombucha]]'' - [[kompott]] - [[kompvek]] - [[kondenspiim]] - [[kondiitritooted]] - [[konjak]] - [[kook]] - [[kookospiim]] - [[kookospähkel]] - [[kookosõli]] - [[kopra]] - [[Kopsud (kulinaaria)|kopsud]] - [[koriander]] - [[korint]] - [[kormoran]] - [[kornišonid]] - [[Koskenkorva Viina]] - [[kostroma juust]] - [[kotlet]] - [[Krakovi vorst]] - [[kreeka pähklid]] - ''[[kreplach]]'' - [[kringel]] - [[kruubipuder]] - [[kruubid]] - [[kuksu]] - [[kuldmampel]] - [[kuldriisikas]] - [[kuldtatik]] - [[kulebjaaka]] - [[kumõss]] - [[kusksu]] - [[kuskuss]] - [[kuuseriisikas]] - [[kõrsik]] - [[käkk]] - [[kört]] - [[köögivili]] - [[köögiviljasupp]] - [[köömned]] - [[käkisupp]] - [[köömnelõhnaline liivatee]] - [[küpsetis]] - [[küpsis]] - [[küüslauguküüned]] ==L== [[laagriõlu]] - [[laboriliha]] - ''[[Lactarius indigo]]'' - [[lahustuv kohv]] - [[laimid]] - [[lambaliha]] - [[lameleib]] - [[lamevirsik]] - [[lasanje]] - [[latikas]] - [[Laua Viin]] - [[lavašš]] - [[leem]] - [[lehmakomm]] - [[lehmatatik]] - [[leib]] - [[leibö]] - "[[Leida Peips (kokteil)|Leida Peips]]" - [[leivajuuretis]] - [[leivasupp]] - [[lemmikvorst]] - [[libekala]] - [[Licor 43]] - [[liha]] - [[liha asendajad]] - [[lihapirukas]] - [[liköör]] - [[limonaad]] - ''[[limoncello]]'' - [[linaseemned]] - [[litšid]] - ''[[London broil]]'' - [[loomaliha]] - [[loorber]] - ''[[Lopadotemakhoselakhogaleokranioleipsanodrimypotrimmatosilfiokarabomelitokatakekhymenokikhlepikossyfofattoperisteralektryonoptokefalliokinklopeleiolagōiosiraiobafetraganopterygōn|Lopado&shy;temacho&shy;selacho&shy;galeo&shy;kranio&shy;leipsano&shy;drim&shy;hypo&shy;trimmato&shy;silphio&shy;parao&shy;melito&shy;katakechy&shy;meno&shy;kichl&shy;epi&shy;kossypho&shy;phatto&shy;perister&shy;alektryon&shy;opte&shy;kephallio&shy;kinklo&shy;peleio&shy;lagoio&shy;siraio&shy;baphe&shy;tragano&shy;ptery&shy;gon]]'' - [[lulod]] - [[läbipaistev Coca-Cola]] - [[lõss]] ==M== [[maapähkel|maapähklid]] - [[maapähklivõi]] - [[Maasdami juust]] - [[aedmaasikas|maasikad]] - [[madeira (vein)|madeira]] - [[maguskirss]] - [[mahl]] - [[maipõrnikasupp]] - [[majonees]] - [[makaronid]] - [[makaronitooted]] - [[makaronid hakklihaga]] - [[makaronivorm]] - [[makrell]] - [[makroon]] - [[maks (kulinaaria)|maks]] - [[maksapasteet]] - [[maksavorst]] - [[Malibu (rumm)|Malibu]] - [[mandariin]]id - [[mandel|mandlid]] - [[mandlipiim]] - [[mango]] - [[manna]] - [[mannapuder]] - [[maoliha]] - ''[[marenque]]'' - [[margariin]] - [[Margherita pitsa]] - [[marinaad]] - [[marineeritud kurk]] - [[marjad]] - [[marmorjas veiseliha]] - [[Martini]] - [[martsipan]] - [[matsa]] - [[melass]] - [[merikapsas (toit)|merikapsas]] - [[mesi]] - ''[[mezcal]]'' - [[metsmaasikas|metsmaasikad]] - [[mineraalvesi]] - [[misosupp]] - ''[[mojito]]'' - [[Monster Energy]] - [[moos]] - ''[[moretum]]'' -[[mortadella]] - [[Moseli veinid]] - ''[[mozzarella]]'' - ''[[mote con huesillo]]'' - [[mulgipuder]] - [[muna (toiduaine)|muna]] - [[munad Benedicti moodi]] - [[munavõi]] - [[munguba]] - [[murel]] - [[muretainas]] - [[murulauk]] - [[musaka]] - [[must küüslauk]] - [[mustad sõstrad]] - [[mustikad]] - [[muulukas|muulukad]] - [[mädarõigas]] - [[mõdu]] - [[mõõkkala]] ==N== [[naan]] - [[nacho'd|''nacho''{{'}}d]] - [[naeris]] - [[Napoli pitsa]] - ''[[nata de coco]]'' - [[nektariin]] - [[Nelk (vürts)|nelk]] - [[nisuõlu]] - [[nugat]] - [[nuikapsas]] - [[Nutella]] - [[nuudlid]] - [[nõmm-liivatee]] - [[nääriorikas]] - [[nääris]]-neljaviljapuder ==O== [[oasupp]] - ''[[oghi]]'' - [[okroška]] - [[Old Monk]] - [[oliivid]] - [[oliiviõli]] - [[Olivier' salat]] - [[onigiri]] - ''[[oúzo]]'' ==P== [[palmkapsas]] - [[paltid]] - ''[[pancetta]]'' - ''[[panettone]]'' - ''[[panna cotta]]'' - [[pannkook]] - [[papaia]] - [[parapähkel]] - [[Parma juust]] - [[pasha]] - ''[[pasta al forno]]'' - [[pasteet]] - [[pastilaa]] - [[Pavlova kook]] - ''[[pecorino]]'' - [[peekon]] - [[peet]] - [[Pekingi part]] - [[pelmeenid]] - [[pelmeenisupp]] - [[pemmikan]] - [[pepiinod]] - [[Pepsi-Cola]] - [[pesto]] - [[pett]] - ''[[phở]]'' - [[piim]] - [[piimakoor]] - [[piimapulber]] - [[piimašokolaad]] - [[pikk sai]] - [[pikkpoiss]] - [[piklid]] - [[pilaff]] - [[Pilseni õlu]] - [[pipar]] - [[piparkook]] - [[piparmündiõli]] - [[Pirita ürdiliköör]] - [[pirn]] - [[pirukad]] - [[pistaatsiapähkel]] - [[pitsa]] - [[plaksumais]] - [[pliin]] - [[poke]] - [[polenta]] - [[pomel]] - [[pomerantsid]] - [[porgand]] - [[porgandimahl]] - [[porgandriisikas]] - [[präänik]] - [[puder]] - [[puding]] - [[puljong]] - [[puuvili]] - [[Põhiseaduse Pilsner]] - [[põletatud suhkur]] - [[päevalilleõli]] - [[pärm]] - [[püha Jaakobuse kook]] - [[püree]] - [[püül]] ==Q== ''[[quesadilla]]'' ==R== [[rabamurakas]] - [[raamen]] - [[rassolnik]] - ''[[ratatouille]]'' - [[RC Cola]] - [[Red Bull]] - [[Red Velvet (kokteil)]] - [[Red Velvet (kook)]] - [[redis]] - [[riis]] - [[Ripasso]] - [[risoto]] - [[rissool]] - [[ristretto]] - [[rjaženka]] - [[robusta kohv]] - [[roheline draakon]] - [[roheline pipar]] - [[roheline tee]] - [[rollmops]] - [[Rooie Dop Chica Americana IPA]] - [[rooma salat]] - [[Roqueforti juust]] - [[rosin]] - [[rosolje]] - [[roti (leib)|roti]] - [[rukkileib]] - [[rumm]] - [[rummibaaba]] - [[Runebergi kook]] - [[rupskid]] - [[rõngel]] - [[röövlisupp]] ==S== [[saago]] - ''[[sahti]]'' - [[sai]] - [[saib]] - [[sake]] - [[salaami]] - [[Salat (toit)|salat]] - [[sarapuupähkel]] - [[sardell]] - [[sardiinid]] - [[sarvesai]] - ''[[sashimi]]'' - [[Sazerac]] - [[sea siseelundite supp]] - [[sealiha]] - [[seapraad]] - [[seedermännipähkel]] - [[seemnesegu]] - [[seened]] ([[söögiseened]]) - [[seenekaste]] - [[seesamihalvaa]] - [[seesamiseemned]] - [[seesamiõli]] - [[sefiir]] - [[seitan]] - [[seljanka]] - ''[[sencha]]'' - [[sepik]] - [[servelaat]] - [[Sex on the Beach]] - ''[[sfogliatella]]'' - ''[[shōchū]]'' - [[sibul]] - [[sibulaõli]] - [[Sichuani pipar]] - [[Sidecar]] - [[sidrun]] - [[sidrun-liivatee]] - [[siider]] - [[siirup]] - [[sinihallitusjuust]] - [[sinikas]] - [[skumbria]] - [[smuuti]] - [[sojakaste]] - [[sojapiim]] - ''[[soju]]'' - [[naatriumkloriid|sool]] - [[soolakurk]] - [[soolvesi]] - [[Sovetskoje Šampanskoje]] - [[spagetid]] - [[spargelkapsas]] - [[spargelsalat]] - [[Sprite]] - [[Spritz]] - [[sprotid]] - [[St. Erhard (õlu)]] - [[struudel]] - [[suhkruvatt]] - [[sahharoos|suhkur]] - [[sukaad]] - [[sulatatud juust]] - [[sultana]] - [[supp]] - [[surimi]] - ''[[sushi]]'' - [[suur sirmik]] - [[sviitid]] - [[sändvitš]] - [[sült]] ==Z== [[Zapiekanka]] - [[Żywieci õlu]] ==Ž== [[Žiguli õlu]] ==Š== [[šampanja]] - [[šerbett]] - [[šerri]] - [[šokolaad]] - [[šoti viski]] - ''[[štši]]'' ==T== [[Tabasco kaste]] - [[tahiini]] - [[tainas]] - [[taimerasv]] - [[taimeõli]] - ''[[taiyaki]]'' -[[tangeriin]] - [[tangud]] - [[tangupuder]] - [[Tanqueray]] - [[Tarhun]] - [[tartaletid]] - [[tatrapuder]] - [[tee (jook)|tee]] - [[teeseenejook]] - [[teevorst]] - [[tekiila]] - [[Tilsiter]] - [[tiramisu]] - [[tofu]] - [[tokai]] - [[tomatid]] - [[tomatikaste]] - [[tomatimahl]] - [[tomatipüree]] - [[tomatisupp]] - [[toonik]] - [[tordipõhi]] - [[tort]] - ''[[triple sec]]'' - [[tsepeliinid]] - ''[[tsípouro]]'' - [[tšatša (brändi)|tšatša]] - [[tšeburekk]] - [[tšillipipar]] - [[tšurtšhela]] - [[tzatziki]] - [[tudraõli]] - ''[[turrón]]'' - [[tähtaniis]] - [[täisterajahu]] - [[Türgi kohv]] - [[Tyskie]] ==U== [[ugli]] - [[uhhaa]] - [[Underberg]] - [[Unicum]] ==V== [[vadak]] - [[vaese mehe kartulid]] - [[vahakõrvits]] - [[vahukoor]] - [[vahuvein]] - [[vahvel]] - [[valge kaste]] - [[valge pipar]] - [[valge rumm]] - [[Vana Tallinn]] - [[vasabi]] - [[vastlakukkel]] - [[vein]] - [[veiseliha]] - [[Vene juust]] - [[verikäkid]] - [[verivorst]] - [[vesi]] - [[vesikringel]] - [[viievürtsisegu]] - [[viigimari]] - [[viin (jook)|viin]] - [[viinamarjad]] - [[viinamarjamahl]] - [[viiner]] - [[viljakohv]] - [[virsikud]] - [[Viru Valge]] - [[Viru õlu]] - [[vorst]] - [[või]] - [[võileib]] - [[võitatik]] - [[vürtsid]] - [[vürtsikilu]] - [[vürtspipar]] ==W== [[Wagyu veiseliha]] - [[Worcestershire'i kaste]] ==Õ== [[õlisalvei seemned]] - [[õlu]] - [[õun]] - [[õuna-kirsimahl]] - [[õunamahl]] - [[õunapirukas]] - [[õunastruudel]] - [[õunaäädikas]] ==Ä== [[äädikas]] ==Ö== ==Ü== [[ühepajatoit]] ==X== ==Y== ==Z== [[Kategooria:Toiduained| ]] [[Kategooria:Toidud| ]] [[Kategooria:Kokanduse loendid]] q5n2xioswpujyle4pyzxlze3ka5czj3 0 86231 7193261 6891913 2026-07-15T08:16:00Z Mona 355 /* Välislingid */ 7193261 wikitext text/x-wiki [[Pilt:RenéeZellwegerFeb09.jpg|thumb|Zellweger (2009)]] '''Renée Kathleen Zellweger''' (sündinud [[25. aprill]]il [[1969]] [[Katy]]s [[Texas]]es) on filmiauhinna [[Oscar]] pälvinud [[USA]] filminäitleja. Tema tuntumate filmirollide hulka kuuluvad osatäitmised filmides "[[Põetaja Betty]], "[[Jerry Maguire]]", "[[Mina, ma ise ja Irene]]", "[[Bridget Jonesi päevik]]", "[[Bridget Jones: täitsa lõpp]]", "[[Chicago (film 2002)|Chicago]]", "[[Külmale mäele]]", "[[Preili Potter]]" ja "[[Mees, kes tõusis jalule]]". ==Isiklikku== Ta on ema poolt [[Saamid|saam]].<ref>Inna-Katrin Hein. [https://elu24.postimees.ee/6577786/saami-juurtega-renee-zellweger-saab-50 "Saami juurtega Reneé Zellweger saab 50". Õhtuleht, 25. aprill 2019]</ref> [[2005]]. aastal abiellus ta kantrilaulja [[Kenny Chesney]]ga. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * {{IMDb}} * [http://www.huffingtonpost.com/renee-zellweger/we-can-do-better_b_11355000.html "We Can Do Better"] [[The Huffington Post]] {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Zellweger, Renée}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Saamid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] iww9jqx1wk5m4j892b5fxhuzoqrsypa 0 88373 7193180 6932694 2026-07-15T04:22:12Z Mona 355 7193180 wikitext text/x-wiki {{filmi_info| |filmi_nimi=Võimatu missioon III |originaalnimi=Mission: Impossible III |žanr=draama, märul |aasta=[[2006]] |lavastaja=[[J. J. Abrams]] |stsenaarium=[[Alex Kurtzman]]<br>[[Roberto Orci]]<br>[[J. J. Abrams]] |peaosades=[[Tom Cruise]]<br />[[Philip Seymour Hoffman]]<br />[[Ving Rhames]]<br />[[Michelle Monaghan]]<br />[[Billy Crudup]]<br />[[Laurence Fishburne]]<br />[[Jonathan Rhys Meyers]] |operaator= |helilooja=[[Michael Giacchino]] |produtsent=[[Tom Cruise]]<br>[[Paula Wagner]] |filmistuudio=[[Paramount Pictures]] |pikkus= 126 minutit |riik= Ameerika Ühendriigid |keel=[[Inglise keel|inglise]] |eelnev = "[[Võimatu missioon II]]" }} '''"Võimatu missioon III"''' (originaalpealkiri '''"Mission: Impossible III"''' ehk '''M:i:III''') on kolmas film, mis põhineb aastatel [[1966]]–[[1973]] toodetud teleseriaalil "Mission: Impossible". [[Tom Cruise]] kehastab taas IMFi agenti Ethan Hunti, kes peab pensionilt naasma, et päästa kurikael Daviani ([[Philip Seymour Hoffman]]) küüsi sattunud salaagent Lindsey Farris ([[Keri Russell]]). Filmi lavastas teleseriaalide "[[Alias (seriaal)|Alias]]" ja "[[Teadmata kadunud]]" looja ja produtsent [[J.J. Abrams]] ning film esilinastus [[2006]]. aasta [[26. aprill]]il [[Tribeca filmifestival]]il. ==Osatäitjad== *[[Tom Cruise]] – Ethan Hunt *[[Philip Seymour Hoffman]] – Owen Davian *[[Ving Rhames]] – Luther Stickell *[[Billy Crudup]] – Musgrave *[[Michelle Monaghan]] – Julia *[[Jonathan Rhys Meyers]] – Declan *[[Keri Russell]] – Lindsey Farris *[[Maggie Q]] – Zhen *[[Simon Pegg]] – Benji *[[Eddie Marsan]] – Brownway *[[Laurence Fishburne]] – Theodore Brassel ==Välislingid== *[http://www.missionimpossible.com/ Ametlik "Mission: Impossible III" koduleht] *{{imdb pealkiri|id=0317919|pealkiri=Mission: Impossible III}} *[http://www.apple.com/trailers/paramount/missionimpossibleiii/ Apple.com Movie Trailers: Trailer and Super Bowl TV Spot] *[http://www.tomcruiseonline.com/ ''Mission: Impossible III''] veebilehel Tom Cruise Online.com [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:2006. aasta filmid]] t9rajj3tww9aexqu3sgbc3l00gk0o4o 0 88570 7193199 6709541 2026-07-15T04:42:10Z Mona 355 7193199 wikitext text/x-wiki [[Pilt:J J Abrams 2006-02-11.jpg|thumb|J. J. Abrams, 2006]] '''Jeffrey Jacob Abrams''' (esinejanimega '''J. J. Abrams'''; sündinud [[27. juuni]]l [[1966]] [[New York|New Yorgis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] filmi- ja teleprodutsent, režissöör, stsenarist ning helilooja. Abrams alustas karjääri stsenaristina, kirjutades teiste seas filmide "[[Armageddon (film)|Armageddon]]" (1998) ja "[[Võimatu missioon III]]" (2006) [[stsenaarium]]i. Ta lavastas ka filmi "Võimatu missioon III" ning sellele järgnenud ulmefilmid "[[Star Trek (film 2009)|Star Trek]]" (2009), "[[Super 8]]" (2011), "[[Star Trek pimedusse]]" ("Star Trek Into Darkness", 2013), "[[Star Wars: Jõud tärkab]]" (2015) ja "[[Star Wars: Skywalkeri tõus]]" (2019). Televisioonis on Abrams tuntud eelkõige sarjade "[[Felicity]]" (koos [[Matt Reeves]]iga), "[[Alias (seriaal)|Alias]]", "[[Teadmata kadunud]]" ("Lost"; koos [[Jeffrey Lieber]]i ja [[Damon Lindelof]]iga) ning "[[Fringe]]" (koos [[Alex Kurtzman]]i ja [[Roberto Orc]]iga) looja ja produtsendina. Ta on osalenud ka sarjade "[[Person of Interest]]", "[[Westworld]]" ja "[[Castle Rock (telesari)|Castle Rock]]" tootmises. Abramsi loomingut iseloomustavad ulme-, märuli- ja põnevuslood, keeruka ülesehitusega süžeed ning salapäraste sündmuste ja tegelaste kasutamine. Ta on produktsioonifirma [[Bad Robot Productions]] asutaja. ==Välislingid== *{{IMDb}} {{JÄRJESTA:Abrams, J.J.}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmilavastajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide stsenaristid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide teleprodutsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] cvebqgmi9ow0s920g7ekz3wvz4d3lx9 7193204 7193199 2026-07-15T04:52:22Z Mona 355 7193204 wikitext text/x-wiki [[Pilt:J J Abrams 2006-02-11.jpg|thumb|J. J. Abrams, 2006]] '''Jeffrey Jacob Abrams''' (esinejanimega '''J. J. Abrams'''; sündinud [[27. juuni]]l [[1966]] [[New York|New Yorgis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] filmi- ja teleprodutsent, režissöör, stsenarist ning helilooja. Abrams alustas karjääri stsenaristina, kirjutades teiste seas filmide "[[Armageddon (film)|Armageddon]]" (1998) ja "[[Võimatu missioon III]]" (2006) [[stsenaarium]]i. Ta lavastas ka filmi "Võimatu missioon III" ning sellele järgnenud [[ulmefilm]]id "[[Star Trek (film 2009)|Star Trek]]" (2009), "[[Super 8]]" (2011), "[[Star Trek pimedusse]]" ("Star Trek Into Darkness", 2013), "[[Star Wars: Jõud tärkab]]" (2015) ja "[[Star Wars: Skywalkeri tõus]]" (2019). Televisioonis on Abrams tuntud eelkõige sarjade "[[Felicity]]" (koos [[Matt Reeves]]iga), "[[Alias (seriaal)|Alias]]", "[[Teadmata kadunud]]" ("Lost"; koos [[Jeffrey Lieber]]i ja [[Damon Lindelof]]iga) ning "[[Fringe]]" (koos [[Alex Kurtzman]]i ja [[Roberto Orc]]iga) looja ja produtsendina. Ta on osalenud ka sarjade "[[Person of Interest]]", "[[Westworld]]" ja "[[Castle Rock (telesari)|Castle Rock]]" tootmises. Abramsi loomingut iseloomustavad ulme-, märuli- ja põnevuslood, keeruka ülesehitusega süžeed ning salapäraste sündmuste ja tegelaste kasutamine. Ta on produktsioonifirma [[Bad Robot Productions]] asutaja. ==Välislingid== *{{IMDb}} {{JÄRJESTA:Abrams, J.J.}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmilavastajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide stsenaristid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide teleprodutsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] qzqha6pbqizuuy9j7dyn0y3mb9zzx6v 7193206 7193204 2026-07-15T04:56:48Z Mona 355 7193206 wikitext text/x-wiki [[Pilt:J J Abrams 2006-02-11.jpg|thumb|J. J. Abrams, 2006]] '''Jeffrey Jacob Abrams''' (esinejanimega '''J. J. Abrams'''; sündinud [[27. juuni]]l [[1966]] [[New York|New Yorgis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] filmi- ja teleprodutsent, režissöör, stsenarist ning helilooja. Abrams alustas karjääri stsenaristina, kirjutades teiste seas filmide "[[Armageddon (film)|Armageddon]]" (1998) ja "[[Võimatu missioon III]]" (2006) [[stsenaarium]]i. Ta lavastas ka filmi "Võimatu missioon III" ning sellele järgnenud [[ulmefilm]]id "[[Star Trek (film 2009)|Star Trek]]" (2009), "[[Super 8]]" (2011), "[[Star Trek: Otse pimedusse]]" (2013), "[[Star Wars: Jõud tärkab]]" (2015) ja "[[Star Wars: Skywalkeri tõus]]" (2019). Televisioonis on Abrams tuntud eelkõige sarjade "[[Felicity]]" (koos [[Matt Reeves]]iga), "[[Alias (seriaal)|Alias]]", "[[Teadmata kadunud]]" ("Lost"; koos [[Jeffrey Lieber]]i ja [[Damon Lindelof]]iga) ning "[[Fringe]]" (koos [[Alex Kurtzman]]i ja [[Roberto Orc]]iga) looja ja produtsendina. Ta on osalenud ka sarjade "[[Person of Interest]]", "[[Westworld]]" ja "[[Castle Rock (telesari)|Castle Rock]]" tootmises. Abramsi loomingut iseloomustavad ulme-, märuli- ja põnevuslood, keeruka ülesehitusega süžeed ning salapäraste sündmuste ja tegelaste kasutamine. Ta on produktsioonifirma [[Bad Robot Productions]] asutaja. ==Välislingid== *{{IMDb}} {{JÄRJESTA:Abrams, J.J.}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmilavastajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide stsenaristid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide teleprodutsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] hckpt9pzvlkthpf2uunltmch64omaur 0 90059 7193344 7123289 2026-07-15T10:29:52Z Trebors 57925 7193344 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Eesti Mereakadeemia | pilt = Estonian Maritime Academy 01.jpg | pildi_seletus = Eesti Mereakadeemia hoone aadressil Kopli 101 | asutatud = 1919 | tüüp = filiaal | juht1 = [[Roomet Leiger]] | juhi_nimetus1 = Direktor | akadeemilisi_töötajaid = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = 813 (2012)<ref>{{Netiviide |url=http://www.emara.ee/bw_client_files/mereakadeemia/public/img/File/Kodulehe_failid/Majandusaasta_aruanne_2012.pdf |pealkiri=Majandusaasta aruanne 2012 |vaadatud=2013-11-16 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610201002/http://www.emara.ee/bw_client_files/mereakadeemia/public/img/File/Kodulehe_failid/Majandusaasta_aruanne_2012.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = 54 (2012) | asukoht = Tallinn | endised_nimed = | laiuskoordinaat = 59.46170556 | pikkuskoordinaat = 24.66655 }} '''Eesti Mereakadeemia''' (TTÜ Eesti Mereakadeemia; EMERA) on [[Tallinna Tehnikaülikool]]i struktuuriüksus, ainus merendusalast [[rakenduskõrgharidus]]-, [[Magistriõpe|magistri]]- ja [[doktoriõpe]]t andev ning erialaseid uuringuid viljelev kompetentsikeskus Eestis. 1. augustil 2014 liideti Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooliga kolledži staatuses. Liitumisel TTÜ-ga eraldati Eesti Mereakadeemiast kutseõppeosakond, millest sai iseseisev õppeasutus – [[Eesti Merekool]]. 1. jaanuaril 2017 sai Eesti Mereakadeemia üheks viiest TTÜ teaduskonna tasandi struktuuriüksusest.<ref>{{Netiviide|url=https://ttu.ee/asutused/mereakadeemia/emera/ajalugu-43/|pealkiri=Ajalugu|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Juhtimine == === Juhid === Rektorid * [[Tarmo Kõuts]], jaanuar 1992 – juuni 1993 * [[Valdur Aret]], juuni 1993 – august 1995 * [[Jüri-Toomas Murašov-Petrov|Toomas.Jüri Murašov-Petrov]], august 1995 – august 1996 * [[Peeter Veegen]], august 1996 – aprill 2000 * [[Jüri Lember]], aprill 2000 – märts 2006 * [[Peeter Järvelaid]], märts 2006 – märts 2007 * [[Jüri Kann]], märts 2007 – august 2009 * [[Märt Tomson]], august 2009 – detsember 2010 * [[Heiki Lindpere]], jaanuar 2011 – november 2013 * [[Roomet Leiger]], november 2013 – 31. juuli 2014 Direktorid * [[Roomet Leiger]], august 2014 – aprill 2015 * Roomet Leiger, mai 2015 – detsember 2020 * Roomet Leiger, jaanuar 2021 – == Erialad == '''Rakenduskõrgharidus'''<ref>{{Netiviide|url=https://www.taltech.ee/eesti-mereakadeemia-erialad|pealkiri=Rakenduskõrghariduse erialad|aeg=|vaadatud=}}</ref> * Laevajuhtimine * Laevamehaanika * Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine * Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine '''Magistriõpe'''<ref>{{Netiviide|url=https://www.taltech.ee/merendus|pealkiri=Merenduse magistriõpe}}</ref> * Merendus * Merenduse digitaliseerimine '''Doktoriõpe'''<ref>{{Netiviide|url=https://taltech.ee/doktoriope-5?_ga=2.39710435.1706201621.1620027411-1053578723.1616669943&_gac=1.204197156.1620028490.EAIaIQobChMIrt68s4St8AIVavx3Ch3e7g3fEAAYASAAEgKhKvD_BwE|pealkiri=Doktoriõpe merenduses|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-05-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504155136/https://taltech.ee/doktoriope-5?_ga=2.39710435.1706201621.1620027411-1053578723.1616669943&_gac=1.204197156.1620028490.EAIaIQobChMIrt68s4St8AIVavx3Ch3e7g3fEAAYASAAEgKhKvD_BwE|url-olek=ei tööta}}</ref> * Doktoriõpe tehnikateaduste merenduse peaerialal == Ajalugu == === Merehariduse algusest ja arengust Eestis === [[Fail:Tallinna_Meremeeste_Kodu,_1926.jpg|pisi|[[Tuukri tänav]]a hooned ja [[Uus-Sadama tänav]] 14 [[Tallinna Merekool]]i hoone Tallinnas]] Esimene merealane kool Eestis asutati 1715. aastal Tallinnas, hiljem tekkis kool ka Narvas. Neis nn arvutuskoolides õpetati madruseid ja laevaehitajaid, üheks õppeaineks oli navigatsioon. 1880. aastal asutati Tallinnas kool sadamatehase ja töökoja töötajate lastele, kooli paremad lõpetajad said õiguse töötada laevadel [[tüürimees]]tena. Hoogsalt asutati Eestis merekoole 19. sajandi teisel poolel – esimesena alustas tööd [[Heinaste merekool]] (1864–1916), kus õppekeelteks olid eesti, vene ja läti keel. Järgnesid merekoolid Narvas (1873–1918), Paldiskis (1876–1916), Käsmus (1884–1931), Kuressaares (1891–1915, 1919–1928, 1942–1944), Pärnus (1919–1922, 1945–1989). === Mereharidus Tallinnas 1919–1944 === Merekool loodi seltsi "[[Laevandus (selts)|Laevandus]]" eestvõttel, kooli esialgne asukoht oli [[Meremeeste Kodu]] hoones [[Uus-Sadama tänav]] 14. [[Tallinna Merekool]], kelle järglaseks on TTÜ Eesti Mereakadeemia, asutati ühe navigatsiooniklassina 1919. aastal. Samaaegselt avati [[Tallinna Tehnikum]]i juures [[laevamehaanik]]ute klass, millest 1920. aastal kujunes [[Tallinna Laevamehaanikute Kool]] ja mis 1935 liideti Tallinna Merekooliga. === Mereharidus Tallinnas 1945–1991 === [[Fail:E.Jacoby-A.Rosenberg - 1912-1916.JPG|pisi|[[Estonia puiestee]] 10 hoone Tallinnas]] Pärast Teist maailmasõda oli Eestis neli mereharidust andvat asutust, kus õppekeeleks oli valdavalt vene keel. # [[Tallinna Merekool]], kus valmistati ette meremehi peamiselt kaubalaevastiku jaoks. # [[Tallinna Kalatööstuslik Merekool]], valmistas ette meremehi peamiselt kalalaevastiku jaoks. # [[Eesti Merekool|Tallinna Kutsekeskkool nr 1]], # [[Pärnu Merekool]], kus valmistati ette reakoosseisu (madrused, motoristid) kaubalaevastikule. 1970. aastatest asus Tallinnas [[Vana-Posti tänav]] 7 hoones ka [[Eesti Kalatööstusliku Tootmiskoondise Ookean Tallinna Merekool]], kus valmistati ette reakoosseisu [[Eesti Kalatööstus]]e Tootmiskoondise Ookean kalalaevastikule. [[Fail:Tallinn-Kesklinn-Luise.JPG|pisi|[[Luise tänav]] 1/3 "Kilukooli" hoone (vasakul) Tallinnas]] Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] tegutses [[Tallinna merekool]] endise [[Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i hoones [[Estonia puiestee]] 10. See oli poolsõjaväelise korraga [[NSV Liidu Merelaevanduse Ministeerium]]i [[keskeriõppeasutus]] – Tallinna Merekool, kus koolitati [[kaubalaevastik]]u [[meremees|meremehi]]: [[laevajuht]]e, [[laevamehaanik|mehaanikuid]] ja [[radist]]e, hiljem ka laevaelektrikuid. 1945. aastal asutati [[Tallinna Merekalandustehnikum]], mis 1956 nimetati ümber [[Tallinna Kalandustehnikum]]iks, 1965 [[Tallinna Kalatööstuslik Merekool|Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks]] ja 1989 [[Tallinna Merekolledž]]iks. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] perioodil 1945–1991 kuulusid Eesti merekoolid NSV Liidu ametkondlikesse mereharidussüsteemidesse, mis tegutsesid paralleelselt NSVL Mereministeeriumi ja NSVL Kalamajanduse Ministeeriumi alluvuses. Tollal anti Eestis mereharidust valdavalt vene keeles. === Merehariduse korraldamine pärast taasiseseisvumist === [[Pilt:EU-EE-Tallinn-LAS-EMA.JPG|pisi|püsti|Koolihoone Lasnamäel 1994–2012]] Seoses taasiseseisvumise järgsete majanduslike, ühiskondlike ja poliitiliste muudatustega tuli üle vaadata senine merehariduse korraldus. Taasiseseisvunud Eestis sai õppekeeleks taas eesti keel. 1991. aastal likvideeriti [[Pärnu Merekool]], kus valmistati ette reakoosseisu ([[madrus]]ed, [[motorist]]id) [[kaubalaevastik]]ule ja 1993. aastal [[RAS Ookean|Tootmiskoondise Ookean]] [[kalatööstus]]e [[Tootmiskoondise Eesti Kalatööstus Tallinna Merekool|merekool]], kus valmistati ette reakoosseisu [[kalalaevastik]]ule. 1990. aastate algul andsid Tallinnas mereharidust veel kolm õppeasutust: * [[Tallinna Merekool]] * [[Tallinna Merekolledž]] * [[Tallinna 1. Kutsekeskkool]] 1992. aastal moodustati nende baasil ühtne '''Eesti Merehariduskeskus'''. 1994. aastal andis Eesti Merelaevandus Merehariduskeskusele üle uue hoone [[Lasnamäe]]l ([[Mustakivi tee]] 25).  1999. aastal nimetati Eesti Merehariduskeskus ümber '''Eesti Mereakadeemiaks'''. 2006. aasta sügisel avati mereakadeemias magistriõpe.<ref>[https://web.archive.org/web/20140424021514/http://epl.delfi.ee/news/eesti/mereakadeemia-kolib-ajaloolisse-laevaremonditehase-hoonesse.d?id=51041473 "Mereakadeemia kolib ajaloolisse laevaremonditehase hoonesse"] Eesti Päevaleht, 9. juuni 2006.</ref> 2009. aastal kolis Mereakadeemia juhtkond Lasnamäelt [[Kopli poolsaar]]e tippu aadressil Kopli 101 asuvasse hoonesse. Järgnesid merendusteaduskond ja täiendusõpe [[Luise tänav]]a hoonest ning 2012. aastal laevandusteaduskond, mehaanikateaduskond ja muud tugistruktuurid Mustakivi tee hoonest. 2015. aasta kevadel toimusid viimased tunnid Mustakivi tee õppehoone hoovipealsetes [[labor]]ites.  === Eesti Mereakadeemia liitmine Tallinna Tehnikaülikooliga === 1. augustil 2014 liitus Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooliga [[kolledž]]i staatuses ja kannab sellest ajast uut nime TTÜ Eesti Mereakadeemia. Liitumisel TTÜ-ga tuli eraldada Eesti Mereakadeemiast kutseõppeosakond. Sellest sai iseseisev õppeasutus [[Eesti Merekool]], mis asus Kopli 101 hoovipealsesse õppehoonesse. Ühinemisleping allkirjastati sama aasta 23. aprillil.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/2bc64773-5aa8-4cb5-b540-6385361d50c7 "Mereakadeemia ja TTÜ ühinemise tulemusena sünnib lisaks ka kutsekool"] ERR, 23. aprill 2014.</ref> 1. jaanuaril 2017 sai TTÜ Eesti Mereakadeemia üheks viiest TTÜ teaduskonna tasandi struktuuriüksusest. Liitumisel nimetati endine TTÜ Kuressaare Kolledž TTÜ Eesti Mereakadeemia Kuressaare keskuseks. TTÜ Väikelaevaehituse kompetentsikeskus (SCC) jätkas tööd senise nime all.<ref>{{Netiviide|url=https://ttu.ee/asutused/mereakadeemia/emera/ajalugu-43/kronoloogia/|pealkiri=Kronoloogia|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Kuressaare keskuste ajaloost<ref>{{Netiviide|url=https://ttu.ee/asutused/mereakadeemia/emera/ajalugu-43/kuressaare-ajalugu/|pealkiri=Kuressaare keskuse ajalugu|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Kuressaares tegutses merekool alates 1891. aastast mõningate vahepausidega kuni 1944. aastani. 1991 – Saare ja Hiiu maavalitsus asutasid iseseisva uurimisasutusena Saarte Instituudi, seades põhikirjalisteks eesmärkideks uuringute läbiviimise saartele spetsiifilistes küsimustes, teadustulemuste rakendamise saarte eripära säilitamiseks, taastamiseks ja arendamiseks ning võimekate teadushuviliste spetsialistide rakendamise saarte kultuurielu arendamise huvides. [...] 2014 – avati kompetentsikeskus, kolledž tähistas oma 15. aastapäeva uuel aadressil Tallinna 19, elektroonsete süsteemide ja väikelaevaehituse õppekavad ühendati meretehnika ja väikelaevaehituse erialaks. 2017 – TTÜ Kuressaare Kolledž liideti Mereakadeemia koosseisu. Liitumisel nimetati endine TTÜ Kuressaare Kolledž TTÜ Eesti Mereakadeemia Kuressaare keskuseks. TTÜ Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse (SCC) nimi jäi endiseks. 2021 – TTÜ Kuressaare Kolledž viidi Mereakadeemia koosseisust inseneriteaduskonna alluvusse, kus jätkub õppetöö kahel erialal kaugõppes ning teadus- ja arendustöö Väikelaevaehituse kompetentsikeskuses. == Vaata ka == * [[Eesti Merekool]] * [[Meremees]] * [[Merendus]] * [[Laevandus]] * [[Merekultuur]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.taltech.ee/mereakadeemia Eesti Mereakadeemia koduleht] * [http://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/asutused-2/ttu-eesti-mereakadeemia-3/mereakadeemia-laevanduskeskuse-hoovipealse-oppehoone-nimeks-valiti-johan-pitka-nimeline-mehaanikamaja/ Mereakadeemia laevanduskeskuse hoovipealse õppehoone nimeks valiti Johan Pitka nimeline mehaanikamaja], ttu.ee uudised, 23. august 2016 [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikool]] [[Kategooria:Eesti merekoolid]] 40rbmz4oeocmgi05mx9zdpg7x38pec3 0 98970 7193246 7192903 2026-07-15T07:12:51Z Agenda PR 212268 tehnilised muudatused 7193246 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Linnar Viik, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Linnar Viik [[Arvamusfestival]]il (2014)]] [[Fail:Linnar Viik 2025.jpg|pisi|Linnar Viik 2023]] '''Linnar Viik''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1965]] [[Tallinn]]as) on Eesti infotehnoloog, ettevõtja ja IT visionäär, kes on alates 1990. aastatest olnud üks Eesti aktiivsemaid infoühiskonna kujundajaid. Ta oli üks [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] algatajatest, nõustas aastatel 1999–2001 peaminister [[Mart Laar]]i infotehnoloogia, teaduse ja arendustegevuse küsimustes<ref>[https://edasi.org/140731/globaalsed-eestlased-linnar-viik-infouhiskonna-arhitekt-kes-on-alati-uute-ideede-otsinguil/ Edasi: Globaalsed eestlased. Linnar Viik, infoühiskonna arhitekt, kes on alati uute ideede otsinguil]</ref> ning kaasasutas 2002. aastal [[e-Riigi Akadeemia]]<ref name="ega">[https://ega.ee/person/linnar-viik/ e Riigi Akadeemia: Linnar Viik]</ref>. Tänaseni osaleb Viik aktiivselt tehnoloogilise innovatsiooni, digipoliitika, hariduse ja tehisintellekti aruteludes ja algatustes. Ta kuulub Vabariigi Presidendi diginõukotta<ref>[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53620-president-karis-moodustas-diginoukoja President.ee: President Karis moodustas diginõukoja]</ref> ning NATO nõuanderühma ''NATO Advisory Group on Emerging and Disruptive Technologies''<ref>[https://insurtechdigital.com/articles/value-space-raises-2-1m-for-its-satellite-insurance-tech Value.Space raises €2.1m for its satellite insurance tech]</ref>. Ta on ka Eesti tehisintellekti algatuse Eesti.ai asutaja- ja nõukogu liige ning haridusalgatuse TI-Hüpe üks eestvedajaid ja Sihtasutuse TI-Hüpe kaasasutaja ja nõukogu liige<ref>[https://tihupe.ee/organisatsioon-ja-osapooled/ TI Hüppe organisatsioon ja osapooled]</ref>. Lisaks on Viik Mobi Solutionsi kaasomanik ja juhatuse liige<ref>[https://www.lab.mobi/articles/our-story Mobi Lab: Our Story]</ref> ning Value.Space’i investor ja nõukogu liige<ref>[https://insurtechdigital.com/articles/value-space-raises-2-1m-for-its-satellite-insurance-tech Value.Space raises €2.1m for its satellite insurance tech]</ref>. Varem töötas ta Skype’i arendusjuhina<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2011/05/13/viik-microsofti-tehing-on-skype-jaoks-kasulik Äripäev: Microsofti tehing on Skype’i jaoks kasulik]</ref>, kuulus Fortumo nõukogusse<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2019/03/21/fortumo-toukab-amazoni-uutele-turgudele Äripäev: Fortumo tõukab Amazoni uutele turgudele]</ref> ning oli Pocopay kaasasutaja ja juhatuse liige<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/74089447/linnar-viik-pocopay-le-ei-ole-eestis-olek-esmatahtis Delfi Ärileht: Linnar Viik: Pocopay’le ei ole Eestis olek esmatähtis]</ref>. Lisaks tegutseb ta külalislektorina [[Tartu Ülikool]]is, [[Eesti Kunstiakadeemia]]s ja [[Tallinna Ülikool]]is<sup>[2]</sup>. Viik tegutseb IT ja innovatsiooni kõrval ka kultuurivaldkonnas. Ta on aktiivne popkunsti koguja ning asutas 2023. aastal Tallinnas [[PoCo]] Popkunstimuuseumi<ref>[https://www.err.ee/1608938111/linnar-viik-avab-oma-popkunstikoguga-tallinna-sudalinnas-eramuuseumi ERR: Linnar Viik avab oma popkunstikoguga Tallinna südalinnas eramuuseumi]</ref>. == Karjäär == * 2024. aastast tänaseni Kaamos Holdingu nõukogu liige, kus tema roll on aidata kaasa uute ning ettevõtte seniste võimekustega kokku sobituvate valdkondade leidmisele ja käivitamisele<ref>[https://kaamos.ee/uudised/kaamos-laiendab-oma-noukogu-koosseisu/ Kaamos laiendab oma nõukogu koosseisu]</ref>. * Külalislektor Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis. Viiki õpetamisvaldkondadeks on peamiselt tehnoloogia ja innovatsioon<sup>[2]</sup>. * 2022. aastast tänaseni tehnoloogiaettevõte Value.Space nõukogu liige ja investor<sup>[7]</sup>. * 2022. aastast tänaseni AS Eesti Loto nõukogu esimees<ref>[https://majandus.postimees.ee/8088539/eesti-loto-saab-uue-juhi Postimees: Eesti Loto saab uue juhi]</ref>. * 2012. aastast tänaseni Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna nõukogu liige.<ref>[https://www.sei.org/centres/tallinn-et/meist/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus]</ref>. * 2002. aastast tänaseni Eesti e-Riigi Akadeemia kaasasutaja<sup>[2]</sup>. * 2001. aastast tänaseni Eesti tehnoloogiaettevõtte Mobi Solutions kaasomanik ja juhatuse liige<sup>[6]</sup>. * 2019–2024 Euroopa juhtiva digitaalse innovatsiooni organisatsiooni EIT Digital nõukogu esimees<ref>[https://ega.ee/et/linnar-viik-nimetati-eit-digital-noukogu-liikmeks/ ega: Linnar Viik valiti EIT Digital nõukogu liikmeks]</ref>. * 2017–2021 Eesti e-Riigi Akadeemia Smart Government programmi direktor<sup>[2]</sup>. * 2015–2018 Karolinska Institutet’i innovatsiooninõukogu liige. * 2014–2019 mobiilipanga Pocopay kaasasutaja ja juhatuse liige<sup>[10]</sup><ref>[https://aku.co/projects/poco_case/ AKU: Pocopay case]</ref>. * 2014–2019 The Founder Institute’i mentor Tallinnas. * 2012–2020 Eesti tehnoloogiaettevõtte Fortumo OÜ, praeguse ärinimega Boku Network Services Estonia OÜ, juhatuse liige<sup>[9]</sup>. * Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledži rektori kohusetäitja (2010–2011)<ref>[https://majandus.postimees.ee/348370/viik-eestis-on-kohe-tood-veel-vahemalt-1000-le-it-spetsialistile Postimees: Viik: Eestis on kohe tööd veel vähemalt 1000-le IT-spetsialistile]</ref>, nõukogu liige (2003–2009) ja õppejõud (2000–2017)<ref>[https://www.postimees.ee/2042451/muutub-it-kolledzhi-noukogu-koosseis Postimees: Muutub IT-kolledži nõukogu koosseis]</ref>. * 2009–2013 Põhjamaade Investeerimispanga ettevõtluse nõukogu liige<ref>[https://www.nib.int/articles/linnar-viik-back-to-the-future Linnar Viik: Back to the Future]</ref>. * 2007–2010 Skype’i arendusjuht<sup>[8]</sup>. * 1999–2001 nõustas peaminister Mart Laari infotehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes<sup>[1]</sup>. * 1996–2000 USA teaduskuukirja NetFuture kaastoimetaja. * Töötas KPMG Management Consulting Ida- ja Kesk-Euroopa osakonna juhtimiskonsultandina, 1995–1997 ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) programmi koordinaatorina Eestis<sup>[19]</sup>. * 1992–1993 Stockholmi Keskkonnainstituudi arenduskantsler ja hiljem Tallinna filiaali tegevdirektor. * 1990–1991 töötas Helsingi Tehnikaülikooli teadurina<ref>[https://uudiskiri.e-ope.ee/2010/09/20/eesti-it-visionaar-linnar-viik/ Eesti IT-visionäär Linnar Viik]</ref>. == Ühiskondlik tegevus == * Alates 2026. aastast on Viik [[Eesti Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsuse]] tehisintellekti algatuse Eesti.ai, mille eesmärk on kiirendada tehisintellekti kasutuselevõttu kogu Eesti majanduses ja avalikus sektoris, asutajaliige ja nõukogu liige<ref>[https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/eestiai-algatus Riigikantselei: Eesti.ai algatus]</ref>. * Alates 2025. aastast haridusalgatuse „TI-Hüpe“ (“AI Leap”), mille eesmärk on tuua tehisintellekti õpirakendused Eesti koolidesse, üks eestvedajatest ja nõukogu liige<ref>[https://arvamus.postimees.ee/8217099/linnar-viik-ti-hupe-loob-eestile-uue-voimaluse Postimees: Linnar Viik: TI-Hüpe loob Eestile uue võimaluse]</ref><sup>[5]</sup>. * Alates 2022. aastast NATO nõuanderühma ''NATO Advisory Group on Emerging and Disruptive Technologies'' liige, mis annab NATO-le sõltumatut nõu uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja innovatsioonipoliitika osas<sup>[4]</sup>. * Alates 2022. aastast Vabariigi Presidendi diginõukoja liige, mille ülesanne on nõustada presidenti infotehnoloogia valdkonna küsimustes<sup>[3]</sup>. * Alates 2015. aastast Kultuuriministeeriumi digitaalse kultuuripärandi nõukogu liige, mille eesmärk on kultuurivaldkonna digitaliseerimise, kultuuripärandi digiteerimise, digitaalse kättesaadavuse parandamise ja pikaajalise säilitamise koordineerimine ning kultuuriministri nõustamine nimetatud küsimustes<ref>[https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne-kultuuriparand/digitaalne-kultuuriparand/digitaalse-kultuuriparandi Digitaalse kultuuripärandi nõukogu]</ref>. * 2009–2025 oli Viik Brüsselis tegutseva mõttekoja Lisbon Council, mis tegeleb Euroopa majanduskonkurentsivõime ja digipoliitika küsimustega, nõukogu liige<ref>[https://lisboncouncil.net/team/linnar-viik/ Lisbon Council: Linnar Viik]</ref>. * 2004–2015 [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu]] liige ning sekretariaadi juht<sup>[20]</sup>. * 2002–2006 ja 2010–2014 [[Avatud Eesti Fond]]i, mis toetab kodanikuühiskonna, hariduse ja avatud ühiskonna algatusi Eestis, nõukogu esimees<sup>[20]</sup>. * Üks [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] asutajaid ja nõukogu liikmeid<sup>[1]</sup>. Tiigrihüpe oli Eesti riiklik programm, mille eesmärk oli 1990. aastate lõpus viia arvutid ja internet Eesti koolidesse<ref>[https://kompass.harno.ee/kuidas-opetada-tulevikku Harno: Kuidas õpetada tulevikku]</ref> ning tutvustada infotehnoloogiat laiemale avalikkusele<ref>[https://www.postimees.ee/2500431/loodi-tiigrihuppe-sihtasutus-rahvusraamatukogus-alustas-tood-esimene-avalik-internetipunkt Postimees: Loodi Tiigrihüppe Sihtasutus, Rahvusraamatukogus alustas tööd esimene avalik internetipunkt]</ref>. Lisaks oli Linnar Viik 1998–1999 Tiigrituuri peakorraldaja, mille raames tutvustati internetti ja arvutikasutust üle Eesti<ref>[https://www.ohtuleht.ee/26846/tiigrituur-meelitas-tuhandeid Õhtuleht: Tiigrituur meelitas tuhandeid]</ref>. == Tegevus kultuurivaldkonnas == [[Fail:LinnarPoco.png|pisi|Linnar Viik [[PoCo]] Popkunstimuuseumis muuseumis 2024]] 2023. aastal avas Linnar Viik Tallinnas Rotermanni kvartalis popkunstimuuseumi [[PoCo]], mis tugineb suuresti tema enda kogule ning kus eksponeeritakse ligikaudu 300–340 teost kunstnikelt nagu Andy Warhol, Banksy, Jeff Koons, Roy Lichtenstein, Keith Haring ja Damien Hirst <ref>[https://poco.art/et/avaleht/ PoCo Popkunstimuuseum]</ref>. Alates 2024. aastast on PoCo toonud Eestisse neli rahvusvaheliselt tunnustatud elamusnäitust: „Banksy mõistatus – tõeline geenius“, „Da Vinci Genius“, „Art of the Brick“ ning 2026. aastal avatud Van Gogh'i elamusnäitus <ref>[https://kultuur.err.ee/1610051521/tallinnasse-jouab-rahvusvaheline-elamusnaitus-van-gogh-i-loomingust ERR: Tallinnasse jõuab rahvusvaheline elamusnäitus Van Gogh'i loomingust]</ref>. Tema kunstihuvi sai alguse 1980. aastate lõpus ning süvenes Ameerikas õppimise ajal, kus ta puutus kokku sealsete esiletõusvate kunstnikega. Samal perioodil tegi ta ka oma esimese kunstiostu, kui soetas veekahjustuse saanud Andy Warholi teose „Lehm“. Teadlikku popkunsti kogumist alustas ta 2004. aastal <ref>[https://kultuur.err.ee/1609005830/popkunsti-muuseumi-avanud-linnar-viik-popkunst-on-niivord-mitmekihiline ERR: Popkunsti muuseumi avanud Linnar Viik: popkunst on niivõrd mitmekihiline]</ref>. == Tunnustused == * 2026 – Eesti digivisionäär 2026 (Digiauhinnad 2026)<ref>[https://www.justdigi.ee/uudised/selgusid-eesti-esimesed-riiklike-digiauhindade-voitjad Selgusid Eesti esimesed riiklike digiauhindade võitjad]</ref> * 2025 – Tallinna aasta kodanik<ref>[https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinna-aasta-kodanik-ettevotja-linnar-viik Tallinna aasta kodanik on ettevõtja Linnar Viik]</ref> * Alates 2025 – Maldiivide Vabariigi aukonsul Eestis<ref>[https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/teiste-riikide-aukonsulid-eestis#m Teiste riikide aukonsulid Eestis]</ref> * 2014 – Tartu Ülikooli Narva Kolledži kuldmärk<ref>[https://narva.ut.ee/et/kolledz-tunnustab Kolledž tunnustab]</ref> * 2013 – Eesti Vabariigi Välisministeeriumi hõbemärk<ref>[https://www.linkedin.com/in/linnarviik/details/honors/ Linnar Viik: tunnustused]</ref> * 2011 – Haridus ja teadusministeeriumi tunnustus<sup>[34]</sup> * 2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe]] V klassi teenetemärk<ref>[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/48068-976-riiklike-autasude-andmine 976. Riiklike autasude andmine]</ref> * 2004 – EV50 European of the Year finalist<ref>[https://www.europeansources.info/record/the-ev50-europeans-of-the-year-in-2004/ The EV50 Europeans of the Year in 2004]</ref> * 2001 [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit|Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu]] Aasta Tegija<ref>[https://itl.ee/auhinna-saajad-labi-aegade/ ITL: Auhinna saajad läbi aegade]</ref> * 1999 - Stockholm Information Society Challenge auhinna võitja<sup>[34]</sup> * 1999 – Ten Outstanding Young Persons (TOYP) laureaat, Eesti ettevõtlike noorte koda JCI<ref>[https://online.le.ee/2013/08/21/ettevotlike-noorte-koda-valib-haapsalus-silmapaistva-noore-eestlase Lääne Elu: Ettevõtlike noorte koda valib Haapsalus silmapaistva noore eestlase]</ref> * 1998 – [[Postimehe aasta inimene]]<ref>[https://www.postimees.ee/3971441/postimehe-aasta-inimesed Postimees: Postimehe aasta inimesed]</ref> == Haridus <ref>[https://icc-estonia.ee/linnar-viik-kella-kuue-klubis/ Linnar Viik Kella Kuue Klubis]</ref>== * 1972–1983 õppis [[Tallinna 2. Keskkool]]is * 1983–1990 õppis [[Tallinna Tehnikaülikool]]is, mille lõpetas majandusinsenerina * 1990–1993 õppis [[Helsingi Tehnikaülikool]]is rahvusvahelise majanduse ja tehnoloogia erialal ==Avalikud sõnavõtud== Linnar Viik võtab meedias aktiivselt sõna eelkõige tehisintellekti, hariduse ja digiriigi teemadel ning muuhulgas küberjulgeoleku, majanduse ja internetivabaduse ning kunstivaldkonna (sh popkunsti) küsimustes. Ta on avaldanud arvamusartikleid ning andnud arvukalt intervjuusid Eesti erinevatele meediaväljaannetele. ====Näited sõnavõttudest==== * [https://arvamus.postimees.ee/8217099/linnar-viik-ti-hupe-loob-eestile-uue-voimaluse LINNAR VIIK: TI hüpe loob Eestile uue võimaluse]. ''Postimees'', 25. märts 2025. * [https://www.err.ee/1609926788/viik-tehisaruga-saab-tervishoius-kokku-hoida-mitusada-miljonit Viik: tehisaruga saab tervishoius kokku hoida mitusada miljonit]. ''ERR'', 29. jaanuar 2026. * [https://kultuur.err.ee/1609653005/linnar-viik-tehisintellekt-avardab-inimloovuse-piire Linnar Viik: tehisintellekt avardab inimloovuse piire]. ''ERR Kultuur'', 6. aprill 2025. * [https://kultuur.err.ee/1609005830/popkunsti-muuseumi-avanud-linnar-viik-popkunst-on-niivord-mitmekihiline Popkunsti muuseumi avanud Linnar Viik: popkunst on niivõrd mitmekihiline]. ''ERR Kultuur'', 13. juuni 2023. * [https://eeter.err.ee/1610056336/linnar-viik-psuhholoogid-on-tagantjarele-pannud-van-goghile-30-erinevat-diagnoosi Linnar Viik: psühholoogid on tagantjärele pannud Van Goghile 30 erinevat diagnoosi]. ''ERR'', 16. juuni 2026. *[https://www.aripaev.ee/uudised/2024/03/12/linnar-viik-eestil-on-tana-maailma-odavaim-digiriik-tostame-panust-kaitsetoostuse-digiteerimiseks Linnar Viik: Eestil on täna maailma odavaim digiriik, tõstame panust kaitsetööstuse digiteerimiseks]. ''Äripäev'', 12. märts 2024. *[https://lp.delfi.ee/artikkel/89756769/linnar-viik-eesti-digiuhiskond-areneb-edasi-hoolimata-sellest-kes-on-parasjagu-it-minister Linnar Viik: Eesti digiühiskond areneb edasi hoolimata sellest, kes on parasjagu IT minister]. ''Delfi'', 7. mai 2020. * [https://www.err.ee/1608144463/linnar-viik-riik-voiks-kriisis-ettevotjaid-kuulda-votta Linnar Viik: riik võiks kriisis ettevõtjaid kuulda võtta]. ''ERR'', 16. märts 2021. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Linnar Viik}} {{Vikitsitaadid}} * [http://linnar.viik.ee/ Linnar Viigi koduleht] {{JÄRJESTA:Viik, Linnar}} [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 1r0hetkv4r48e82n0yrlla2nqjpqaj1 7193258 7193246 2026-07-15T07:59:18Z Agenda PR 212268 tehnilised muudatused 7193258 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Linnar Viik, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Linnar Viik [[Arvamusfestival]]il (2014)]] [[Fail:Linnar Viik 2025.jpg|pisi|Linnar Viik 2023]] '''Linnar Viik''' (sündinud [[26. veebruar]]il [[1965]] [[Tallinn]]as) on Eesti infotehnoloog, ettevõtja ja IT visionäär, kes on alates 1990. aastatest olnud üks Eesti aktiivsemaid infoühiskonna kujundajaid. Ta oli üks [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] algatajatest, nõustas aastatel 1999–2001 peaminister [[Mart Laar]]i infotehnoloogia, teaduse ja arendustegevuse küsimustes<ref>[https://edasi.org/140731/globaalsed-eestlased-linnar-viik-infouhiskonna-arhitekt-kes-on-alati-uute-ideede-otsinguil/ Edasi: Globaalsed eestlased. Linnar Viik, infoühiskonna arhitekt, kes on alati uute ideede otsinguil]</ref> ning kaasasutas 2002. aastal [[e-Riigi Akadeemia]]<ref name="ega">[https://ega.ee/person/linnar-viik/ e Riigi Akadeemia: Linnar Viik]</ref>. Tänaseni osaleb Viik aktiivselt tehnoloogilise innovatsiooni, digipoliitika, hariduse ja tehisintellekti aruteludes ja algatustes. Ta kuulub Vabariigi Presidendi diginõukotta<ref>[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53620-president-karis-moodustas-diginoukoja President.ee: President Karis moodustas diginõukoja]</ref> ning NATO nõuanderühma ''NATO Advisory Group on Emerging and Disruptive Technologies''<ref>[https://insurtechdigital.com/articles/value-space-raises-2-1m-for-its-satellite-insurance-tech Value.Space raises €2.1m for its satellite insurance tech]</ref>. Ta on ka Eesti tehisintellekti algatuse Eesti.ai asutaja- ja nõukogu liige ning haridusalgatuse TI-Hüpe üks eestvedajaid ja Sihtasutuse TI-Hüpe kaasasutaja ja nõukogu liige<ref>[https://tihupe.ee/organisatsioon-ja-osapooled/ TI Hüppe organisatsioon ja osapooled]</ref>. Lisaks on Viik Mobi Solutionsi kaasomanik ja juhatuse liige<ref>[https://www.lab.mobi/articles/our-story Mobi Lab: Our Story]</ref> ning Value.Space’i investor ja nõukogu liige<ref>[https://insurtechdigital.com/articles/value-space-raises-2-1m-for-its-satellite-insurance-tech Value.Space raises €2.1m for its satellite insurance tech]</ref>. Varem töötas ta Skype’i arendusjuhina<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2011/05/13/viik-microsofti-tehing-on-skype-jaoks-kasulik Äripäev: Microsofti tehing on Skype’i jaoks kasulik]</ref>, kuulus Fortumo nõukogusse<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2019/03/21/fortumo-toukab-amazoni-uutele-turgudele Äripäev: Fortumo tõukab Amazoni uutele turgudele]</ref> ning oli Pocopay kaasasutaja ja juhatuse liige<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/74089447/linnar-viik-pocopay-le-ei-ole-eestis-olek-esmatahtis Delfi Ärileht: Linnar Viik: Pocopay’le ei ole Eestis olek esmatähtis]</ref>. Lisaks tegutseb ta külalislektorina [[Tartu Ülikool]]is, [[Eesti Kunstiakadeemia]]s ja [[Tallinna Ülikool]]is<sup>[2]</sup>. Viik tegutseb IT ja innovatsiooni kõrval ka kultuurivaldkonnas. Ta on aktiivne popkunsti koguja ning asutas 2023. aastal Tallinnas [[PoCo]] Popkunstimuuseumi<ref>[https://www.err.ee/1608938111/linnar-viik-avab-oma-popkunstikoguga-tallinna-sudalinnas-eramuuseumi ERR: Linnar Viik avab oma popkunstikoguga Tallinna südalinnas eramuuseumi]</ref>. == Karjäär == * 2024. aastast tänaseni Kaamos Holdingu nõukogu liige, kus tema roll on aidata kaasa uute ning ettevõtte seniste võimekustega kokku sobituvate valdkondade leidmisele ja käivitamisele<ref>[https://kaamos.ee/uudised/kaamos-laiendab-oma-noukogu-koosseisu/ Kaamos laiendab oma nõukogu koosseisu]</ref>. * Külalislektor Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Ülikoolis. Viiki õpetamisvaldkondadeks on peamiselt tehnoloogia ja innovatsioon<sup>[2]</sup>. * 2022. aastast tänaseni tehnoloogiaettevõte Value.Space nõukogu liige ja investor<sup>[7]</sup>. * 2022. aastast tänaseni AS Eesti Loto nõukogu esimees<ref>[https://majandus.postimees.ee/8088539/eesti-loto-saab-uue-juhi Postimees: Eesti Loto saab uue juhi]</ref>. * 2012. aastast tänaseni Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna nõukogu liige.<ref>[https://www.sei.org/centres/tallinn-et/meist/ Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus]</ref>. * 2002. aastast tänaseni Eesti e-Riigi Akadeemia kaasasutaja<sup>[2]</sup>. * 2001. aastast tänaseni Eesti tehnoloogiaettevõtte Mobi Solutions kaasomanik ja juhatuse liige<sup>[6]</sup>. * 2019–2024 Euroopa juhtiva digitaalse innovatsiooni organisatsiooni EIT Digital nõukogu esimees<ref>[https://ega.ee/et/linnar-viik-nimetati-eit-digital-noukogu-liikmeks/ ega: Linnar Viik valiti EIT Digital nõukogu liikmeks]</ref>. * 2017–2021 Eesti e-Riigi Akadeemia Smart Government programmi direktor<sup>[2]</sup>. * 2015–2018 Karolinska Institutet’i innovatsiooninõukogu liige. * 2014–2019 mobiilipanga Pocopay kaasasutaja ja juhatuse liige<sup>[10]</sup><ref>[https://aku.co/projects/poco_case/ AKU: Pocopay case]</ref>. * 2014–2019 The Founder Institute’i mentor Tallinnas. * 2012–2020 Eesti tehnoloogiaettevõtte Fortumo OÜ, praeguse ärinimega Boku Network Services Estonia OÜ, juhatuse liige<sup>[9]</sup>. * Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledži rektori kohusetäitja (2010–2011)<ref>[https://majandus.postimees.ee/348370/viik-eestis-on-kohe-tood-veel-vahemalt-1000-le-it-spetsialistile Postimees: Viik: Eestis on kohe tööd veel vähemalt 1000-le IT-spetsialistile]</ref>, nõukogu liige (2003–2009) ja õppejõud (2000–2017)<ref>[https://www.postimees.ee/2042451/muutub-it-kolledzhi-noukogu-koosseis Postimees: Muutub IT-kolledži nõukogu koosseis]</ref>. * 2009–2013 Põhjamaade Investeerimispanga ettevõtluse nõukogu liige<ref>[https://www.nib.int/articles/linnar-viik-back-to-the-future Linnar Viik: Back to the Future]</ref>. * 2007–2010 Skype’i arendusjuht<sup>[8]</sup>. * 1999–2001 nõustas peaminister Mart Laari infotehnoloogia ning teadus- ja arendustegevuse küsimustes<sup>[1]</sup>. * 1996–2000 USA teaduskuukirja NetFuture kaastoimetaja. * Töötas KPMG Management Consulting Ida- ja Kesk-Euroopa osakonna juhtimiskonsultandina, 1995–1997 ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) programmi koordinaatorina Eestis<sup>[19]</sup>. * 1992–1993 Stockholmi Keskkonnainstituudi arenduskantsler ja hiljem Tallinna filiaali tegevdirektor. * 1990–1991 töötas Helsingi Tehnikaülikooli teadurina<ref>[https://uudiskiri.e-ope.ee/2010/09/20/eesti-it-visionaar-linnar-viik/ Eesti IT-visionäär Linnar Viik]</ref>. == Ühiskondlik tegevus == * Alates 2026. aastast on Viik [[Eesti Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsuse]] tehisintellekti algatuse Eesti.ai, mille eesmärk on kiirendada tehisintellekti kasutuselevõttu kogu Eesti majanduses ja avalikus sektoris, asutajaliige ja nõukogu liige<ref>[https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/eestiai-algatus Riigikantselei: Eesti.ai algatus]</ref>. * Alates 2025. aastast haridusalgatuse „TI-Hüpe“ (“AI Leap”), mille eesmärk on tuua tehisintellekti õpirakendused Eesti koolidesse, üks eestvedajatest ja nõukogu liige<ref>[https://arvamus.postimees.ee/8217099/linnar-viik-ti-hupe-loob-eestile-uue-voimaluse Postimees: Linnar Viik: TI-Hüpe loob Eestile uue võimaluse]</ref><sup>[5]</sup>. * Alates 2022. aastast NATO nõuanderühma ''NATO Advisory Group on Emerging and Disruptive Technologies'' liige, mis annab NATO-le sõltumatut nõu uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja innovatsioonipoliitika osas<sup>[4]</sup>. * Alates 2022. aastast Vabariigi Presidendi diginõukoja liige, mille ülesanne on nõustada presidenti infotehnoloogia valdkonna küsimustes<sup>[3]</sup>. * Alates 2015. aastast Kultuuriministeeriumi digitaalse kultuuripärandi nõukogu liige, mille eesmärk on kultuurivaldkonna digitaliseerimise, kultuuripärandi digiteerimise, digitaalse kättesaadavuse parandamise ja pikaajalise säilitamise koordineerimine ning kultuuriministri nõustamine nimetatud küsimustes<ref>[https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja-digitaalne-kultuuriparand/digitaalne-kultuuriparand/digitaalse-kultuuriparandi Digitaalse kultuuripärandi nõukogu]</ref>. * 2009–2025 oli Viik Brüsselis tegutseva mõttekoja Lisbon Council, mis tegeleb Euroopa majanduskonkurentsivõime ja digipoliitika küsimustega, nõukogu liige<ref>[https://lisboncouncil.net/team/linnar-viik/ Lisbon Council: Linnar Viik]</ref>. * 2004–2015 [[Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu]] liige ning sekretariaadi juht<sup>[20]</sup>. * 2002–2006 ja 2010–2014 [[Avatud Eesti Fond]]i, mis toetab kodanikuühiskonna, hariduse ja avatud ühiskonna algatusi Eestis, nõukogu esimees<sup>[20]</sup>. * Üks [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] asutajaid ja nõukogu liikmeid<sup>[1]</sup>. Tiigrihüpe oli Eesti riiklik programm, mille eesmärk oli 1990. aastate lõpus viia arvutid ja internet Eesti koolidesse<ref>[https://kompass.harno.ee/kuidas-opetada-tulevikku Harno: Kuidas õpetada tulevikku]</ref> ning tutvustada infotehnoloogiat laiemale avalikkusele<ref>[https://www.postimees.ee/2500431/loodi-tiigrihuppe-sihtasutus-rahvusraamatukogus-alustas-tood-esimene-avalik-internetipunkt Postimees: Loodi Tiigrihüppe Sihtasutus, Rahvusraamatukogus alustas tööd esimene avalik internetipunkt]</ref>. Lisaks oli Linnar Viik 1998–1999 Tiigrituuri peakorraldaja, mille raames tutvustati internetti ja arvutikasutust üle Eesti<ref>[https://www.ohtuleht.ee/26846/tiigrituur-meelitas-tuhandeid Õhtuleht: Tiigrituur meelitas tuhandeid]</ref>. == Tegevus kultuurivaldkonnas == [[Fail:LinnarPoco.png|pisi|Linnar Viik [[PoCo]] Popkunstimuuseumis muuseumis 2024]] 2023. aastal avas Linnar Viik Tallinnas Rotermanni kvartalis popkunstimuuseumi [[PoCo]], mis tugineb suuresti tema enda kogule ning kus eksponeeritakse ligikaudu 300–340 teost kunstnikelt nagu Andy Warhol, Banksy, Jeff Koons, Roy Lichtenstein, Keith Haring ja Damien Hirst <ref>[https://poco.art/et/avaleht/ PoCo Popkunstimuuseum]</ref>. Alates 2024. aastast on PoCo toonud Eestisse neli rahvusvaheliselt tunnustatud elamusnäitust: „Banksy mõistatus – tõeline geenius“, „Da Vinci Genius“, „Art of the Brick“ ning 2026. aastal avatud Van Gogh'i elamusnäitus <ref>[https://kultuur.err.ee/1610051521/tallinnasse-jouab-rahvusvaheline-elamusnaitus-van-gogh-i-loomingust ERR: Tallinnasse jõuab rahvusvaheline elamusnäitus Van Gogh'i loomingust]</ref>. Tema kunstihuvi sai alguse 1980. aastate lõpus ning süvenes Ameerikas õppimise ajal, kus ta puutus kokku sealsete esiletõusvate kunstnikega. Samal perioodil tegi ta ka oma esimese kunstiostu, kui soetas veekahjustuse saanud Andy Warholi teose „Lehm“. Teadlikku popkunsti kogumist alustas ta 2004. aastal <ref>[https://kultuur.err.ee/1609005830/popkunsti-muuseumi-avanud-linnar-viik-popkunst-on-niivord-mitmekihiline ERR: Popkunsti muuseumi avanud Linnar Viik: popkunst on niivõrd mitmekihiline]</ref>. == Tunnustused == * 2026 – Eesti digivisionäär 2026 (Digiauhinnad 2026)<ref>[https://www.justdigi.ee/uudised/selgusid-eesti-esimesed-riiklike-digiauhindade-voitjad Selgusid Eesti esimesed riiklike digiauhindade võitjad]</ref> * 2025 – Tallinna aasta kodanik<ref>[https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinna-aasta-kodanik-ettevotja-linnar-viik Tallinna aasta kodanik on ettevõtja Linnar Viik]</ref> * Alates 2025 – Maldiivide Vabariigi aukonsul Eestis<ref>[https://vm.ee/konsulaar-viisa-ja-reisiinfo/teiste-riikide-aukonsulid-eestis#m Teiste riikide aukonsulid Eestis]</ref> * 2014 – Tartu Ülikooli Narva Kolledži kuldmärk<ref>[https://narva.ut.ee/et/kolledz-tunnustab Kolledž tunnustab]</ref> * 2013 – Eesti Vabariigi Välisministeeriumi hõbemärk<ref>[https://www.linkedin.com/in/linnarviik/details/honors/ Linnar Viik: tunnustused]</ref> * 2011 – Haridus ja teadusministeeriumi tunnustus<sup>[34]</sup> * 2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe]] V klassi teenetemärk<ref>[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/48068-976-riiklike-autasude-andmine 976. Riiklike autasude andmine]</ref> * 2004 – EV50 European of the Year finalist<ref>[https://www.europeansources.info/record/the-ev50-europeans-of-the-year-in-2004/ The EV50 Europeans of the Year in 2004]</ref> * 2001 [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit|Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu]] Aasta Tegija<ref>[https://itl.ee/auhinna-saajad-labi-aegade/ ITL: Auhinna saajad läbi aegade]</ref> * 1999 - Stockholm Information Society Challenge auhinna võitja<sup>[34]</sup> * 1999 – Ten Outstanding Young Persons (TOYP) laureaat, Eesti ettevõtlike noorte koda JCI<ref>[https://online.le.ee/2013/08/21/ettevotlike-noorte-koda-valib-haapsalus-silmapaistva-noore-eestlase Lääne Elu: Ettevõtlike noorte koda valib Haapsalus silmapaistva noore eestlase]</ref> * 1998 – [[Postimehe aasta inimene]]<ref>[https://www.postimees.ee/3971441/postimehe-aasta-inimesed Postimees: Postimehe aasta inimesed]</ref> == Haridus <ref>[https://icc-estonia.ee/linnar-viik-kella-kuue-klubis/ Linnar Viik Kella Kuue Klubis]</ref>== * 1972–1983 õppis Tallinna 2. Keskkoolis (tänane [[Tallinna Reaalkool]]) * 1983–1990 õppis [[Tallinna Tehnikaülikool]]is, mille lõpetas majandusinsenerina * 1990–1993 õppis [[Helsingi Tehnikaülikool]]is rahvusvahelise majanduse ja tehnoloogia erialal ==Avalikud sõnavõtud== Linnar Viik võtab meedias aktiivselt sõna eelkõige tehisintellekti, hariduse ja digiriigi teemadel ning muuhulgas küberjulgeoleku, majanduse ja internetivabaduse ning kunstivaldkonna (sh popkunsti) küsimustes. Ta on avaldanud arvamusartikleid ning andnud arvukalt intervjuusid Eesti erinevatele meediaväljaannetele. ====Näited sõnavõttudest==== * [https://arvamus.postimees.ee/8217099/linnar-viik-ti-hupe-loob-eestile-uue-voimaluse LINNAR VIIK: TI hüpe loob Eestile uue võimaluse]. ''Postimees'', 25. märts 2025. * [https://www.err.ee/1609926788/viik-tehisaruga-saab-tervishoius-kokku-hoida-mitusada-miljonit Viik: tehisaruga saab tervishoius kokku hoida mitusada miljonit]. ''ERR'', 29. jaanuar 2026. * [https://kultuur.err.ee/1609653005/linnar-viik-tehisintellekt-avardab-inimloovuse-piire Linnar Viik: tehisintellekt avardab inimloovuse piire]. ''ERR Kultuur'', 6. aprill 2025. * [https://kultuur.err.ee/1609005830/popkunsti-muuseumi-avanud-linnar-viik-popkunst-on-niivord-mitmekihiline Popkunsti muuseumi avanud Linnar Viik: popkunst on niivõrd mitmekihiline]. ''ERR Kultuur'', 13. juuni 2023. * [https://eeter.err.ee/1610056336/linnar-viik-psuhholoogid-on-tagantjarele-pannud-van-goghile-30-erinevat-diagnoosi Linnar Viik: psühholoogid on tagantjärele pannud Van Goghile 30 erinevat diagnoosi]. ''ERR'', 16. juuni 2026. *[https://www.aripaev.ee/uudised/2024/03/12/linnar-viik-eestil-on-tana-maailma-odavaim-digiriik-tostame-panust-kaitsetoostuse-digiteerimiseks Linnar Viik: Eestil on täna maailma odavaim digiriik, tõstame panust kaitsetööstuse digiteerimiseks]. ''Äripäev'', 12. märts 2024. *[https://lp.delfi.ee/artikkel/89756769/linnar-viik-eesti-digiuhiskond-areneb-edasi-hoolimata-sellest-kes-on-parasjagu-it-minister Linnar Viik: Eesti digiühiskond areneb edasi hoolimata sellest, kes on parasjagu IT minister]. ''Delfi'', 7. mai 2020. * [https://www.err.ee/1608144463/linnar-viik-riik-voiks-kriisis-ettevotjaid-kuulda-votta Linnar Viik: riik võiks kriisis ettevõtjaid kuulda võtta]. ''ERR'', 16. märts 2021. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Linnar Viik}} {{Vikitsitaadid}} * [http://linnar.viik.ee/ Linnar Viigi koduleht] {{JÄRJESTA:Viik, Linnar}} [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] c2kv4gt6agjp7l0xfdphbkyc4r3jnb6 4 101354 7193343 7190122 2026-07-15T10:28:58Z KrattBot 579 Robot: 7 teemat (vanem kui 60 päeva) viidud arhiivi ([[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 64]], [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 65]]) 7193343 wikitext text/x-wiki {{Vikipeedia:Üldine arutelu/Päis}} {{Arhiveerimine |archive = Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv %(counter)d |algo = old(60d) |counter = 65 |maxarchivesize = 100K |minthreadstoarchive = 2 |minthreadsleft = 4 |archiveheader = {{Arhiveeritudarutelud}} }} {{Sisukord paremale|width=30%}} <!-- ---- Kirjuta ja arhiivi sellest reast allpool --------------------- --> == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv == "Sulle loodi ajutine konto" teavitusaken on häiriv ja see püsib liiga kaua, takistades lehekülje kasutamist, samas pole seda ise võimalik sulgeda. Kas oleks võimalik see tehnoloogilist keerukust demonstreeriv kuid sisutu ja tüütu jama kuidagi vähem häirivaks teha või, veel parem, üldse ära jätta? Menüüde kõhulahtisus on niigi kohutavalt segav. Katsuge neid koodijukusid, kes Vikipeediat oma haiglaste vaimusünnitustega rikuvad, kuidagi korrale kutsuda, et kasutajasõbralikkusest ikka midagi alles jääks! --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 04:46 (EEST) == Täpsustus == Palun avaldage arvamust teemal, missugune peaks olema täpsustusega artikli pealkiri, mis sisaldab ühe täpsustusena aastaarvu ja veel midagi lisaks. Kõige rohkem on taoliste seas filmide ja laevade artikleid. Probleem on selles, et keegi hakkas viki algusajal tegema täpsustusi kujul "[[Arabic (laev 1908)]]" või "[[Aednik (film 1912)]]" ja teised tegid järgi, küsimata, kas see on õige. Selliste pealkirjade häda on, et need ei vasta eesti keele reeglitele. Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata. Küsisin 2015. aastal ka selle kohta nõu keeleabi käest. Vastas Argo Mund (artikli [https://keeleabi.eki.ee/pdf/147.pdf "Komaga ja komata"] üks autor), kes ütles: "Sõna „film“ ja aastaarv on sulgudes nimetavas käändes, nende vahele tuleb koma." ([[Arutelu:Kõu_(laev)|Link]] varasemale arutelule, kus on keeleabi vastus ära toodud. [[Arutelu:Vihurimäe_(2026._aasta_film)|Link]] arutelule hiljutisest perioodist.) Korrektsed variandid, mida saaks kasutada: * Aednik (film, 1912) * Aednik (1912. aasta film) * Aednik (1912. a film) Valikut tehes peaks silmas pidama olukorda, kus täpsustusi on rohkem kui kaks. Kui sama nimega filme on samal aastal tehtud enam kui kaks: * Aednik (1912. aasta USA film) või * Aednik (film, 1912, USA) Kui on teada, mis varianti me eelistame, siis saab filmide ja laevade artiklid robotiga teisendada õigele kujule, nii et lingid artiklites saavad ka parandatud. Mul endal pole eelistust, soovin vaid, et pealkiri oleks korrektses eesti keeles. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 14:48 (EET) : Ma olen nõus, et valida tuleks korrektsete variantide vahelt, aga leian siiski jätkuvalt, et viidatud keelenõu vastus ei ole ammendav ning ei ole selge, miks eeldada, et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud. Samamoodi on alikatele viitamisel levinud nimeviited kujul "Kaasik 2013". Kuidas selliseid vormelid kokku panna on eeskätt vormistamise, mitte keeleküsimus. Vormistada võiks võimalikult lühidalt. Minu esimene eelistus on seega jääda järgmise variandi juurde: :* Aednik (film 1912) : See variant on seni Vikipeedias valdav. Minu teine eelistus oleks "Aednik (film, 1912)". : Möönan, et kui täpsustuses on rohkem sõnu, mida saab järjest lugeda, siis on koma puudumine häirivam. Aga pikem täpsustusmärkus on niikuinii teistsugune. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 16:46 (EET) :Aednik (1912. aasta film). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 17:37 (EET) ::Arvan ka, et Aednik (1912. aasta film) oleks korrektsem. [[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 19:10 (EET) :: Mille poolest see parem on (ka komaga variandist)? Lihtsalt selgem? Enne sa ütlesid, et täpsustus võiks olla võimalikult lühike. :: Laeva puhul tundub "1912. aasta laev" väljendina mulle imelik, nii vist harlikult ei öelda, ilma täpsustamata, et peetakse silmas ehitamise või valmimise aastat. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. märts 2026, kell 21:48 (EET) ::: Komad on tülikad ja jätavad kunstliku mulje. :::Filmide kohta vist ikka öeldakse, laevade kohta ka mitte. Neil teistel viisidel ammugi mitte. Nüüd ma enam lühidusest ei hooli, aga veel pikemaks ajada ka ei taha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 00:33 (EET) ::: Ega "laev, 2012" pole ju selgem. Kuidas lugeja peaks teadma, mida 2012 siin tähendab. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :: "Kaasik 2013" on erand reeglist. Erandid on ka "suvi 2025" või "jaanuar 1996". Lisaks "Kaasik" on ka pärisnimi ("Kaasik nr 2013" oleks mõttetus, "laev nr 2013" on mõeldav). "Suvi 2025" taolised erandid on kirjeldatud keelematerjalides ja "Kaasik 2013" taoliste erandite kohta leiab viitamise abimaterjale. Kui oleks nii, et pealkirja täpsustuse puhul oleks ka erandina võimalik sõnade vahele jätta koma kirjutamata, siis peaks selle kohta samuti keelematerjale leiduma. Mida aga pole. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 10:56 (EET) :::lühidusprintsiipi arvestades ja enwikit jäljendades ([[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Film#Naming_conventions]]) oleks parim "Aednik (1912 film)" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. märts 2026, kell 13:57 (EET) :::: Seal on niipidi nähtavasti seetõttu, et inglise keeles öeldaksegi nii, ka lauses. Siin seda jäljendada pole minu meelest mõtet. Meil on "film" eespool olnud küllap seetõttu, et see on esmane eristav tunnus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) :::: "Aednik (1912 film)" on samal põhjusel vale, mis "Aednik (film 1912)" -- nimetavas käändes sõnu ei saa komata üksteise järele ritta panna. OK, parandus: "film 1912" on korrektne tähenduses "film nr 1912". "1912 film" ei ole üheski tähenduses korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:06 (EET) ::: Viitamisjuhised, milles on ära toodud nimeviited nagu "Kaasik 2013", käivad iseenesest viidete vormistuse kohta, need ei reguleeri ega kirjelda õigekirja. Sellesisulised viitamisjuhised leiduvad väljaspool Vikipeediat, sest viitamine pole Vikipeediale eriomane. Kuna sulgudes täpsustuse vormel ja selle võimalik vormistus on Vikipeediale eriomased, siis selle kohta muidugi ei leidu mujal keelematerjale ega muid materjale, aga ma ei näe põhjust, miks Vikipeediale eriomast vormelit ei võiks vormistada põhimõtteliselt samamoodi. ::: Sellest ma ei saa aru, miks on oluline, et "Kaasik" on pärisnimi. Kumbki neist variantidest ("Kaasik nr 2013", "laev nr 2013") ei anna edasi seda, mida on tegelikult mõeldud. ::: "Jaanuar 1996" ei tundu hästi võrreldav, see on terviklik väljend, mida saab käänata ja lausesse siduda. ::: Vormel "laev 2012" (või ka "laev, 2012") tervikuna ei tähendagi midagi. Miks selles vormelis on eraldi võttes "laev" ja selline aastaarv, see iseenesest peaks artiklist selguma. Seevastu "1912. aasta laev" on terviklik väljend, mille puhul tekib minu meelest kergemini küsimus, mida selle väljendiga silmas peetakse ja kas selle sõnastus on loomulik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2026, kell 21:27 (EET) ::::Ma ei usu, et iga lugeja ilma pikemata aru saab, mis see "laev 2018" peaks tähendama. Kui välja kirjutada, siis saab vähemalt aru, et on aastaga seotud. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:35 (EET) ::::: Just nimelt. Sama hästi võiks 2018 tähistada mingit registrinumbrit. ::::: Muidu olen nõus, et "1912. aasta laev" kõlab harjumatult (ehkki see pole vale). Variant on kasutada "1912. aastal valminud laev", ehkki see on pikem. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::::See viimane läheb juba liiga pikaks. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 10:17 (EET) ::::::: "1912 valminud laev" on samuti korrektne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) :::: Autori ja aastaarvuga viitamise õigekirja on kirjeldatud [https://keeleabi.eki.ee/viki/Viitamine.html sellel lehel]. Õiged on nii "Kaasik 2013" kui ka "Kaasik, 2013". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. märts 2026, kell 22:07 (EET) ::::: Minu mõte teisiti öeldes oligi, et laeva ja ühegi pakutud variandi puhul pole pikemata selge, mis aastaga on tegu, ning pole ka selge, mida tähendab "laev 2018", sest selline vormel tervikuna niikuinii ei tähendagi midagi. Pikemas täpsustuses "2018. aasta laev" seevastu saab sõnu järjest lugeda nii, et moodustub terviklik väljend, mille sõnastus on ebaharilik. Filmi puhul see sõnastus iseenesest ei häiriks, sest räägitakse küll teatud aasta filmidest, aga teatud aasta laevadest minu meelest harilikult ei räägita. ::::: Et samas võiks jääda kergesti mulje, et arv umbes vahemikust 1800–2026 võib tähendada midagi muud peale aasta, ei tundu mulle kuigi usutav. Kui ka tõesti ei taibata seda, siis artikli algust lugedes peaks olema selles üldjuhul lihtne veenduda. Et kuskil tekstis lisatakse millegi eristamiseks või täpsustamiseks sulgudesse vaid aastaarv, on muidu ka üsna tavaline. Ka nimeviite "Kaasik 2013" puhul ei saa välistada, et viitamise kontekstis mõtleb keegi, et tegu on näiteks leheküljenumbriga, aga nii viidatakse sellegipoolest, kuna vaevalt arvu tähendusest tegelikult kuigivõrd segadust tõuseb. ::::: See viidatud juhend kuulub küll õigekeelsuskäsiraamatu juurde ja seal on kirjeldatud üht erilist viitamisstiili, aga minu meelest pole siiski alust arvata, et kõik tavalisemad viitamisstiilid või mis tahes muud vormingud, mida eesti keele materjalides eraldi välja ei tooda, on seetõttu vigased. Ma paneks sellest juhendist kõrva taha lihtsalt selle, et vormelid nagu "Kaasik 2013" esinevad ja on võimalikud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) :::::: Nad esinevad ja on võimalikud, kuid sellest, et "Kaasik 2013" on õige, ei tulene, et "film 2014" on ka õige (tähenduses "2014. aasta film"). [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 01:02 (EET) : Minu meelest peaks jääma senine kuju, mis on kõige lyhem, konkreetsem ja ilusam (subjektiivne, aga okei). Kui kindlasti peab muutma, siis "(laev, 1917)", aga nõustun vaid mööndusega. Kyll inimene aru saab, kui ta artiklile peale vajutab, ehkki mu meelest on see nagunii suhteliselt selge. Selliseid mitmesõnalisi variante kindlasti ei toeta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. märts 2026, kell 10:52 (EET) ::Mind häirivad pigem nimed nagu "[[Jõhvi vald (2005)]]", sest miks on algus antud, aga pole lõppu (korrektne oleks antud näites "Jõhvi vald (2005–2025)"). Filmide ja laevad puhul ma probleemi nii suureks ei pea, et massiline nimede muutmine vähemalt mulle endale vajalik näiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:14 (EET) :::Mõttekriipsu kasutamist pealkirjas tuleks minu meelest võimalust mööda vältida, sest selle sisestamine on tülkas ja see on vigade allikas. :::Meil läks arutelu ootamatus suunas. Tarvis on, et märkus oleks võimalikult lühike ja eristav ja ühtlasi mitte keelevastane. Seda ei ole tarvis, et pealkiri kõik ära ütleks. :::Minu meelest asutamise, valmimise, sündimise aasta on piisav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 16:20 (EET) :::Mida peaks tähendama filmi puhul aasta a–aasta b? Või laeva puhul? Kas seda, mis perioodil ta antud nime on kandnud, mis tähendaks, et sama laeva puhul peaks olema eraldi artiklid eraldi nimedest? Valla puhul ma saan murest aru.{{allkirjata|Melilac|22. märts 2026, kell 10:22}} :Tsitaat: "Reegli järgi ei saa kirjutada mitut nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale ilma neid komadega eraldamata". Ma küll pole sellisest reeglist kuulnud. "Punane peakapsas", "paks raamat", "lummava ilu tegija", "Jõgeva maakond" jne peaks siis kõik koma sisaldama. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-38994-24|&#126;2026-38994-24]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-38994-24|arutelu]]) 10. juuli 2026, kell 05:07 (EEST) Kopeerin siia artikli [[Arutelu:Vihurimäe (2026. aasta film)|arutelulehelt]] kasutaja Pikne teksti, mis väärib vastust: "minu meelest pole ikkagi tõendatud, et see on vigane või et täpsustuse vormeli osad peavad olema omavahel lauseliselt seotud (vrd nimeviite vormeliga "Kaasik 2013")" Ei ole tõesti tõendatud. Aga kas on tõendatud, et "film 2013" on korrektne? Mina näiteks suudan tõendada, et "film, 2014" on korrektne ja et "2014. aasta film" on korrektne, viidates vastavatele keeleabi materjalidele või reeglitele. Kas sa suudad viidata materjalidele, kus on kasutatud vormelit "üldnimi aastaarv"? "Kaasik 2013" näide ei sobi tõestuseks, sest seal on "pärisnimi aastaarv" ja seda kasutatakse ainult viitamise kontekstis. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 02:05 (EET) : Seda praegust varianti kasutatakse ju samuti yksnes yhes väga kindlas konteksktis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. märts 2026, kell 21:32 (EET) :: Ja mida see sinu meelest tõendab? Et kui ühes kindlas kontekstis midagi kasutada, siis pole võimalik keelereeglite vastu eksida? [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 21:50 (EET) ::: Lihtsalt täienduseks sinu enda samasisulisele osutusele "Kaasik 2013" puhul. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 11:57 (EET) :::: Kuna ma ei saa aru, mis sa öelda tahad, siis pole võimeline midagi vastama sellele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) : "Kaasik 2013" ei ole küll täpselt samaväärne näide, aga kuidas neist erinevustest tuleneb, et see ei sobi tõendamiseks või et näide ei ole võrreldav või asjakohane? Milles ikkagi on põhimõtteline keeleline erinevus? Kumbki neist, "Kaasik 2013" ega "film 2013", ei ole tervikuna keeleliselt korrektsed väljendid, mida saaks kasutada lauses ilma esiletõstuta, nii et väljend ühilduks ülejäänud lausega (need ei ole mõeldud selliseks kasutuseks). Kumbki väljend tervikuna ei tähenda midagi kindlat. Eespool mainisid küll tähendust "film nr 1912", mis võib-olla ei oleks tingimata vale, aga see oleks üsna ebaloomulik keelekasutus ning jällegi samamoodi ei ole päris võimatu tulla selle peale, et võiksid olla Kaasiku-nimelised inimesed, kes on nummerdatud või kellele on antud mingid koodid. Kui keelekorraldajalt küsida, kas "Kaasik 2013" on sulgudes või spetsiiflise vormelina korrektne või kas seda on parem kirjutada komaga või ilma, siis vaevalt tal oleks põhjust anda selle kohta teistsugune vastus kui vormeli "film 2012" kohta. : Võib muidugi vaielda selle üle, kas "Kaasik 2013" on hea eeskuju, aga ei näi olevat põhjust, miks sellele eeskujule põhimõtteliselt ei saa tugineda. Veelkord, ma ei ütle, et täpsustused peavad tingimata jääma senisele kujule, aga õige ei näi olevat eeldus, et need tuleb ära muuta sellepärast, et nende praegune kuju on justkui põhjendamatu. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. märts 2026, kell 22:18 (EET) :: Ma palusin leida keeleabi materjalidest näite, kus "film 2013" ("misiganes üldnimi misiganes aastaarv") esineks tähenduses 2013. aasta film. Kui seda tõesti nii kasutataks, siis peaks olema lihtne leida vastav näide. Asjaolu, et sina või keegi teine pole sellist näidet suutnud leida, ütleb, et suure tõenäosusega sellist näidet polegi olemas. Kuna me pole kumbki eesti keele osas spetsialistid, siis võiksime siin arutada kuni viimsepäeva laupäevani, kuid lõpuks tuleb ikka tugineda välisele autoriteedile. Ehk leida see konkreetne näide olemasolevates keelematerjalides või küsida keelekorraldaja käest. Minu poolest võime uuesti keelekorraldaja käest nõu küsida. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. aprill 2026, kell 00:49 (EEST) ::: Ma ütlesin kohe, et sellist keeleabi materjali ilmselt ei ole ning küsisin vastu, miks samas on oluline just selline materjal leida ning miks toodud näide tegelikult ei ole võrreldav. Keeleabi materjalides on keelekasutuse kohta just nimelt vaid näited, ei saa eeldada, et sealt leiab keele kõigi keelendite kasutusviiside ammendava ülevaate. Seda enam veel, et küsimus on eeskätt vormistuslikku ja mitte keelelist laadi. Suur osa toimetuslikke otsustusi ei ole tuletatavad kindlast keelereeglist, eriti vormistust puudutav. Need eeldavat kokkulepet toimetajate vahel, mitte välist autoriteeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::Mulle tundub, et kui argument apelleerib õigekeelsusele ja meil on lahkarvamused selle tõlgendamise asjus, siis tuleb toetuda õigekeelsuse allika autoriteedile. Me ei saa otsustada õigekeelsusest mitte hoolida, küll aga saame järele pärida, kas artiklipealkirja täpsustust saab pidada tavalisele õigekirjale mitte alluvaks. ::::Analoogselt minu arvates kui mingi toimetusliku küsimuse arutamisel tuginetakse väitele, mille tõesuse või vääruse kohta meil ei õnnestu kirjanduse põhjal selgust saada, siis tuleb pöörduda autoriteetsete asjatundjate poole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 09:57 (EEST) ::::Ah jaa, siis saab küsida ka seda, millise reegli vastu me eksime, kui me kirjutame "film 2025". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 10:22 (EEST) ::::: Nõustun Andresega ja täiendan. Meil on konsensus, et järgime Vikipeedias eesti õigekeele reegleid. On ka konsensus, et keelereeglid ei ole midagi sellist, mida saaks Vikipeedias toimetajate enamuse otsusega mittekehtivaks kuulutada. Kui keegi ütleb, et täpsustus pole keeleküsimus, vaid vormistuslik küsimus, siis mis selle väite alus on? Kellegi inimese või inimeste grupi suva järgi ei saa üht osa tekstist mittekeeleküsimuseks kuulutada; nii saaks põhimõtteliselt ükskõik millise osa tekstist kuulutada vormistuslikuks küsimuseks, mida keelereeglid ei reguleeri. Kui sa (ma ei mõtle Andrest) ei näe taolise mõttekäiguga probleemi, siis ma ei oska edasi kuidagi selgitada. Kui päriselu analoog tuua, siis osa inimesi arvab tõsimeeli, et juriidilises tekstis ei tohi kaubamärke käänata, kuna see on juriidiline tähtis tekst ja ™ seisab kaubamärgi taga. EKI on selle arvamuse siiski [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=133 ümber lükanud]. ::::: Ma siis kirjutan EKI keelenõuandele uuesti küsimuse ja panen vastuse siia. Andresele: see, mis reegli vastu "film 2025" eksib, oli juba eelmises keeleabi vastuses kirjas ("Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma"). Või sa mõtlesid üldisemalt/abstraktsemalt sõnastatud reeglit? Ma arvan, et tasub küsida, kas "Kaasik 2013" näite alusel võiks "film 2013" mingit pidi võimalik olla ja kui pole, siis miks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 21:34 (EEST) ::::::"Kuna film ja aastaarv on nimetavas käändes, siis peab olema nende vahel koma". Ei ole ju niisugust reeglit sõna "film" (mitte filmi!) ja aastaarvu kohta. Ei ole ka niisugust reeglit, et kui on kaks nimetavas käändes sõna või fraasi, siis on nende vahel koma (ja näiteks lisandi puhul ei pruugi olla). See, kuidas see reeglitest tuleneb, peab olema selgitatud. ENEs ja EEs (ja meil ka!) on aastaarv ja sünni- või surmakoht nimetavas järjest ilma mingi komata. Ma ei usu, et ENEs oli võimalik vigases keeles kirjutada. Ka aadressides kirjutatakse tänavanimi ja majanumber järjest nimetavas käändes ilma komata. On ka teisi näiteid. Selleks et vastust põhjendada, tuleb osutada, millistele üldreeglitele tuginetakse, ja näidata, miks konkreetne juhtum nende reeglite alla käib. Kui sellist põhjendust pole, siis vastus on suvaline. Praegune põhjendus on mitteammendav, mitteasjakohane või vale. Minu meelest on tegelikult mõeldud seda, et kui ühtedes sulgudes on mitu märkust, siis tuleb need kuidagi üksteisest eraldada või siis üheks märkuseks ühendada. Ja vaevalt ka see kuskil reeglina kirjas on. Aga ma toon ka vastunäite: "esimestel olümpiamängudel (Ateena 1986)" on minu meelest korrektne. ::::::Mul on veel mõtteid, aga need jäävad teiseks päevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. aprill 2026, kell 23:46 (EEST) Lisan siia keelenõule saadetud küsimuse ja nende vastuse: {| class="wikitable" | Minu küsimus || Mul on küsimus, mis käib artikli pealkirjas oleva sulgudes täpsustuse kohta. Kas leidub keelereegel, mille alusel pealkiri "Aednik (film 1912)" on korrektne? Või pealkiri "Aurora (laev 2000)". Mõlemas pealkirjas on üldnimi ja aastaarv. Üks inimene, minu oponent on veendunud, et kuna tekstisisese autori ja aastaarvuga viitamisel on korrektne kirjutada "(Haarmann 1991)", siis sama reegli järgi on võimalik ka "Aednik (film 1912)". Kui "Aednik (film 1912)" pole korrektne, siis kas võiksite palun kirjutada, mis reeglit see rikub? |- | Keelenõu vastus || Viitamisel kehtivad tinglikud vormistuskokkulepped, mis ei pruugi alluda üldistele süntaksireeglitele. Muudelt sulgudes täpsustustelt seda lugejana siiski ootaksin. Praegu võin ainult oletada sulgudes märkuse täpset tähendust, arusaadavuse huvides soovitan selle välja kirjutada: ""Aednik" (film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film)", "Aurora (2000. aastal ehitatud laev)". Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt. Ütleksin, et sulgudes paikneb neis kahes näites lisand, praegusel juhul järellisand, mille saaks sulgude asemel eraldada ka komaga. Vrd eeslisand: meie sõber Mart, järellisand: Mart, meie sõber ~ Mart (meie sõber). Lisandi põhjast ja lisandist saab alati moodustada on-öeldisega lause: Mart on meie sõber. Võite hinnata, kui loomulikud oleksid laused ""Aednik" on film 1912" ja "Aurora on laev 2000" või eeslisand "film 1912 "Aednik"", "laev 2000 Aurora". Tiina Leemets, EKI |} Nüüd minu vastus Andresele. Tõepoolest, pole sellist reeglit, mis keelab kahte nimetavas käändes sõna üksteise kõrvale kirjutada ilma komata. Lihtsalt kui kaks sõna on üksteise kõrval ilma komaga eraldamata, siis on nad omavahelises seoses ja moodustavad ühe tähendusliku terviku. Kui nad on komaga eraldatud, siis on tegu loendiga, kus iga komaga eraldatud sõna on omaette üksus, sõnade vahel ei pea mingit seost olema. Pole ühtki keelereeglit, mis keelaks kirjutada Aurora (laev 2000). Sama vabalt saab kirjutada ka "Aurora (leib 69)" või "Aurora (öökull 1200)". Need paneks küll lugeja kukalt kratsima, kuid ühtki keelereeglit nad ei riku. Isegi kui artiklis pole leivast ja öökullidest juttu, siis võib nii kirjutada. See on absurdne, kuid lubatud. Kui kirjutada "Aurora (laev, 2000)", siis eelmise kahe näitega sarnaselt lugeja ei tea, mille kohta 2000 käib, aga ta teab, et sulgudes on loend, mille elemendid pole omavahel tähenduslikus seoses. Keelenõu järgi peaksime lähtuma arusaadavusest ja kasutama selliseid täpsustusi, mis loomulikus keeles midagi tähendavad: film aastast 1912 ~ 1912. aasta film ~ 1912. a film. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 14:53 (EEST) :Jutt käis ju selle ümber, kuidas tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale, ja eelmine vastus oli minu meelest selles suhtes nii mööda kui mööda. Seda põhjendust on tarvis Piksele. Uus vastus ei lähtunud keelereeglitest, vaid arusaadavuse kaalutlustest, mis on mõistagi subjektiivsed ja kontekstuaalsed. Teiseks ei pea pealkirja täpsustus (ega ka pealkiri ise) tingimata olema arusaadav. Sisuline argument on see, et sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav. Aga see on üldisel kujul mittevettpidav, sest siis oleks sobimatu ka "film, 1912" ning ka näiteks "keemia" ja "Austraalia". Sinu lähenemine, et pealkirjas sulgudes olevat märkust tuleb võtta samamoodi nagu sulgudes olevat märkust teksti sees, tundub mulle mõistlikum, aga teksti sisse ei sobi ka "keemia" ega "Autraalia". Siit nähtub, et pealkiri ja lause on siiski oluliselt erinevad kontekstid. :Esiteks, õigekeelsust ja muid kaalutlusi tuleb selgelt eristada. Õigekeelsuse puhul on oluline see, et keelekasutajal peab olema võimalus EKI materjalide põhjal ise selgusele jõuda, mis on õigekeelne. Niivõrd kui seda ei ole, pole ka õigekeelt. Ma olen korduvalt kuulnud, et reeglis on küll nii kirjas, aga tegelikult ei ole see niimoodi mõeldud. :Teiseks, pole ilmne, et entsüklopeediaartiklite pealkirjades peavad tavareeglid kehtima. Ma fahtsingi rääkida ühest asjast, mida uus vastus ka puudutab. Teoste artiklite pealkirjades me ei kasuta jutumärke. Samuti me ei kasuta jutumärke tabelites, kus pealkiri on lahtri ainuke sisu. Vastaja peab jutumärkide kasutamist enesestmõistetavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 18:34 (EEST) :: Seda ei saagi tõendada, et "Aednik (film 1912)" on keeleliselt vale. Sest see on õige. Kus ma olen teistmoodi väitnud, läksin ise argumendiga rappa. Aga "film 1912" ei tähenda ka "1912. aasta film", vaid "film nr 1912". Võrdle: "liin 20" (bussiliin 20), "rada 13" (rada nr 13, 13. rada), "pilet 25" (eksamipilet nr 25). :: Keelekorraldaja vastus ei ütle, et "sulgudes olev märkus peab olema öeldistäitena kasutatav". Ta ütles, et sellisel kujul nagu "film 1912" on see järellisand, mille saaks ümber kirjutada on-öeldisega lauseks. :: See, et teoste artiklite pealkirjades pole jutumärke, on korrektne. Vaata [https://keeleabi.eki.ee/viki/Pealkiri.html siit]. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 19:36 (EEST) :::No siis ikkagi selles tähenduses on vale. :::Jah, kui see on järellisand, siis peab see olema öeldistäitena kasutatav. Aga selles küsimus ongi, kas Vikipeedia artikli pealkirjas sulgudes olev märkus peab olema järellisand. Üldjuhul ju ei pea. :::Ma ei leidnud sealt teoste artiklite pealkirjade kohta midagi. Igatahes vastuses eeldatakse, et on jutumärkides. Ja minu meelest üldiselt peakski olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:44 (EEST) :::: "Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Ehk kui meil on artikkel [[Kevade|"Kevade"]], siis Vikipeedia artikli pealkiri langeb kokku Lutsu teose "Kevade" pealkirjaga. Keelekorraldaja ütlus "kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt" käis tekstis oleva pealkirja kohta. Kui meil oleks Vikipeedias artikkel "Oskar Lutsu "Kevade"", siis näeks Vikipeedia artikli pealkiri välja nii: <nowiki>[[Oskar Lutsu "Kevade"]]</nowiki>. Näide artiklist, kus teost käsitleva Vikipeedia artikli pealkiri ei lange kokku teose pealkirjaga: "[[Roheline miil (romaan)]]". [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 21:36 (EEST) :::::Tiina Leemets ütleb nii: "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." Mina saan sellest nii aru, et teose pealkiri peab artikli pealkirjas igal juhul olema jutumärkides ja sulgudes olev märkus jääb jutumärkidest välja. :::::"Kui pealkiri seisab eraldi real (nt raamatu kaanel või tiitellehel, artikli peal), jäetakse jutumärgid panemata." Seda võib tõesti nii mõista, et pealkirjas või tabelis pole teise teose pealkirja mainimisel jutumärke tarvis kasutada. Ma ei ole kindel, kas see on nii mõeldud. Igal juhul tuleb nii välja, et kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:11 (EEST) :::::: <s>Siin läheb sinu arutluskäik täiesti lappama ja ma pean pingutama, et aru saada, mida sa öelda tahad. "Filmi pealkiri käib jutumärkides ja kui see on osa teisest teksti sees olevast pealkirjast, siis on jutumärgid topelt." -- kogu see lause käib artikli tekstis oleva filmi pealkirja kohta, mitte artikli pealkirjas oleva filmi pealkirja kohta.</s> :::::: <s>"kui filmiartikli pealkirjas on täpsustus, siis peavad olema jutumärgid" -- seda ei tule küll kusagilt välja. Selgita.</s> :::::: Sul on õigus, sain ise valesti aru. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 00:18 (EEST) :::: Kas sulgudes olev täpsustus enamasti pole mitte [[Järellisand#täpsustuslisand|täpsustuslisand]]? Vikipeedias ja üldiselt. Samas tõesti ei pea sulgudes täpsustusena ainult lisandit kasutama. "Film, 2012" ei ole lisand ja sobiks ka. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:01 (EEST) :::::Minu meelest sulgudes on pigem kiilud kui lisandid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 22:33 (EEST) :Kas selle õnnetu koma lisamine on tõesti suur ja ülejõukäiv probleem? Võib ju lihtsalt teha kokkuleppelise reegli, et selguse huvides kirjutame sedalaadi pealkirjad kujul "Nimi (liik, algusaasta)". Ja korras. Mõnel juhul ja mõne inimese jaoks saab tõesti selgem ja ülejäänud juhtudele ei võta tükki küljest. Olemasolevatelt artiklitelt saab teha ümbersuunamised, et ei peaks kogu teksti iga üksiku artikli puhul läbi käima, suunamine on kah üsna lihtne. :Omavalitsuste, haldusüksuste jms puhul on tõesti praktiline panna pealkirja ka teadaolev lõppaasta, kuna muidu jääb eksitav mulje, et sama jaotus kehtib tänini. Niigi on nende eristamine omajagu vaevaline ja kahjuks ei ole tihti vaevutud ka Wikidatas andmeid korda seadma, mis tekitab omakorda segadust ja veateateid. Mõttekriipsu otsimise artikli loomisel võib ju see üks kord ära kannatada ja kui keegi ikkagi hakkama ei saa, saab keegi teine artikli kergesti ümber kolida - jättes maha suunamise, et kõik lingid toimiksid. :Omaette probleem on juhtudel, kus algus- või lõppaasta on teadmata; samamoodi inimeste puhul, kel on sama tegevusala ja eristamiseks tuleb lisada daatumid ning noistki võib üks olla teadmata või segane. Aga need on juba märksa harvemad juhud ning ei tohiks takistada üldreegli kasutamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:28 (EEST) == Keda tuleks Vikipeedias nimetada ja kategoriseerida füüsikuks? == Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi. Minu meelest on meil ka iseenesestmõistetavusega nii tehtud. [[Füüsik]]uks võidakse nimetada igasuguseid [[füüsika]] [[asjatundja]]id, sealhulgas [[füüsikainsener]]e ja [[füüsikaõpetaja]]id, füüsika erialal lõpetanuid (hariduselt füüsikuid), füüsikaüliõpilasi, füüsika eriklassi õpilasi, füüsika tundjaid ("ma pole kuigi hea füüsik") ning neid, kes füüsikute ja lüürikute vastasseisus on füüsikute poolel. Nähtavasti see enesestmõistetavus tuleb senisest entsüklopeediate traditsioonist ja sellest, et puhtalt füüsikutena tuuakse esile teadlasi, näiteks füüsikaõpetajate saavutused on teist laadi. Mulle tundub, et kui me selle vahetegemise kaotame, siis me eksitame ja oleme vähem informatiivsed. Probleem on ka see, et füüsiku all füüsikateadlase mõistmine ei ole vastavuses artikli [[Füüsik]] sisuga. Leheküljel [[Arutelu:Erna Paju]] kaitseb minu oponent VillaK seisukohta, et füüsikaõpetajate kohta võib artikli alguses öelda näiteks "füüsik ja õpetaja" ning nad tuleks kategoriseerida Eesti füüsikute alla, viidates sõna "füüsik" laiemale tähendusele umbes 'Füüsikaalase väljaõppe saanu ja füüsikupilgu omandanu, kes oma töös rakendab füüsikaalaseid teadmisi ja oskusi'. Vaata ka [[Arutelu:Vilma Kukrus]]. Kui tahta jääda sõna "füüsik" üldisema tähenduse juurde, kuid vahetegemist mitte ära kaotada, siis tuleks nähtavasti hakata kasutama suhteliselt haruldast sõna "füüsikateadlane" (esineb artiklites [[Anu Noorma]] ja [[Peeter-Enn Kukk]]). Midagi valet selles ei oleks. Aga sõna "füüsik" võiks siis tekitada segadust ja olla eksitav. Nii mulle praegu tundubki. Needsamad asjad ka näiteks matemaatikute, keemikute, ajaloolaste ja geograafide kohta. Mis te arvate? Kas jätta, nagu on, või teha reformid? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 21:38 (EEST) :Lühidalt, ma leian, et põhimõtteliselt mistahes eriala raames on võimalik tegutseda nii teadlasena, praktikuna kui õpetajana. Sageli need erinevad rollid kombineeruvad, mõnel juhul seda isegi eeldatakse. See ei puuduta kindlasti vaid reaalaineid. On mitmeid erialasid, mille puhul on üldlevinud, et teadlase roll tuuakse eraldi välja, nt arst vs arstiteadlane, jurist vs õigusteadlane, kunstnik vs kunstiteadlane. Füüsiku, matemaatiku ja keemiku erialalise üldnimetuse reserveerimine üksnes kitsalt teadlase rollis tegutsenud inimestele on minu hinnangul eksitav mitmel põhjusel. Esiteks saab kõigil nendel erialadel tegutseda ka praktikutena. Füüsikainsener, kindlustusmatemaatik ja keemialaborant on vaid mõned näited nende erialade praktikutest, kuid võimalike ametinimetuste loend oleks palju pikem. Kõigi selliste ametite pidajad on eriala poolest ikka vastavalt füüsikud, matemaatikud ja keemikud, ehkki pole teadlased. Ma pole veendunud, et kõigi selliste ametite jaoks on vaja luua eraldi alamkategooriaid. Teiseks, minu hinnangul tuleks olla ettevaatlik allikates esitatud erialaliste identiteetide ümberdefineerimisega. See saaks olla võimalik üksnes põhjendatud juhtumitel, kus allikates esitatud eriala on ilmselgelt alusetu. Kolmandaks, konkreetselt Erna Paju puhul ei olnud tegemist pelgalt ühe kooli füüsikaõpetajaga, vaid ta oli ka õpetajate õpetaja, metoodik, õpikute ja ülesannete kogude autor. Samuti vabariikliku füüsikakomisjoni liige, mis korraldas Eesti füüsikapäevi jm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 23:40 (EEST) ::Ma olen sellega nõus, et ühel erialal võib tegutseda mitmes rollis, ja näiteks just meditsiinis ja juuras (ja ka teoloogias) on teadlane minu meelest väga sageli ka praktik, aga füüsikas, matemaatikas ja keemias pigem just mitte. Sellepärast ei ole sellel, et seal on teadlase roll eraldi sõnaga välja toodud, minu meelest erilist kaalu. Muide, kunstnik ja kunstiteadlane ei käi sminu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad. Ma näen seda asja hoopis nii. Entsüklopeediale pakuvad füüsikateadlased suuremat huvi kui teised füüsikud. Sellepärast tundub loomulik, et kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta, et siis me peame silmas füüsikateadlast. Selline tähendus on sõnal "füüsik" olemas ka.[https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=f%C3%BC%C3%BCsik&F=M&C06=et VSL]. Seal on "füüsika eriteadlane". Minu meelest on see tavaline [[implikatuur]], kuigi oleks parem, kui me ilma selleta läbi saaksime. Ma ei vaidle üldse sellega, et füüsik võib olla ka praktik, aga siis tuleb ka täpsustada, mis vallas tema saavutused on. Me ei pea ütlema ainult "füüsikaõpetaja", võib öelda ka, et ta on metoodik, õpikute autor jne, aga see ei tee teda rohkem füüsikuks, kui ta juba on, ja "füüsik" ei ütle ka neid teisi asju. Ma ei ole ka sellega nõus, et füüsikaõpetajaks nimetamine võtab erialase identiteedi ära. Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 02:19 (EEST) :::"''kui me ütleme, et keegi on füüsik, ja rohkem ei täpsusta''" Selline väide on antud kontekstis otseselt eksitav, sest mõlemal kirjeldatud juhul on (oli) juba nii avalauses, artikli tekstis kui ka kategooriates selgelt öeldud, et tegemist ei ole üksnes füüsikutega, vaid ka õpetajatega. Sina püüad postuleerida, et füüsiku nimetust ei tohiks nendes artiklites üldse kasutada. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:08 (EEST) ::::Jutt on ainult esimesest lausest ja kategooriast. Mujal artiklis võib minu seisukoha järgi seda sõna kasutada, näiteks võib sõnu "füüsik ja õpetaja" kasutada teenetemärgi kontekstis. See ei ole postulaat, vaid tuleneb postulaatidest, et teadlased tuleb eraldi välja tuua ja et kui on öeldud lihtsalt "füüsik", siis on mõeldud füüsikateadlast. Nende postulaatide otstarbekuse üle me praegu diskuteerimegi. ::::"Füüsik ja õpetaja" tundub mulle arusaamatu, kui füüsiku tegevuse all ei mõelda midagi õpetaja tegevusest erinevat. Sellepärast ma arvan, et lugeja ei saa sellest nii aru, nagu see mõeldud. Pealegi ei nähtu siit, et tegu on füüsikaõpetajaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 21:54 (EEST) ::::Kui öeldakse "füüsik ja õpetaja", siis mulle küll ei tundu, et "õpetaja" oleks "füüsiku" täpsustus. Tundub, nagu jutt oleks kshest eri asjast. Mingites retoorilistes kontekstides võib sõna "ja" niimoodi kasutada, aga entsüklopeedialt ootaks selget ja asjalikku esitust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::"''Sellega, et ta on füüsikaõpetaja, on öeldud ka see, et ta on erialalt füüsik''." See on teine ekslik järeldus. Kui öelda, et keegi on töötanud füüsikaõpetajana, siis sellega ei ole veel paraku öeldud, et see inimene on erialalt füüsik - ei eksplitsiitselt ega implitsiitselt. Sest füüsikaõpetajatena on töötanud üsna erinevate erialade inimesi. Füüsikaõpetaja võib oma kutsekvalifikatsiooni järgi olla füüsik, kuid võib olla ka füüsikaõpetaja, matemaatika-füüsika õpetaja, loodusteaduste õppekava lõpetanu, insener või muu lähedase eriala kvalifikatsiooniga. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:32 (EEST) ::::Nojah, kui eriala mõelda selle järgi, missugune õppekava on läbitud või missugune kvalifikatsioon on diplomi peal märgitud. Seda saab täiesti üheseltmõistetavalt kirjeldada hariduse rubriigis. Minu meelest tuleks inimest kirjeldada tema saavutuste järgi. Kui ta on väljapaistev füüsikaõpetaja, siis ei ole minu arvates tähtis, kus ta on õppinud. ::::Kui inimese saavutusi saab kirjeldada sõnaga "füüsikaõpetaja" (see ei ole sama mis füüsikaõpetajana töötanud olemine!), siis tema tegevus kuulub füüsika valdkonda ning selles mõttes ka füüsika eriala alla. Samamoodi ka füüsikateadlane ei pea tingimata olema füüsika erialal õppinud ([[Albert Einstein]]) ja füüsika erialal õppinu võib saada mõne muu valdkonna teadlaseks ([[Rein Taagepera]]). Kas füüsika ei ole Einsteini eriala? Kas politoloogia ei ole Taagepera eriala? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:32 (EEST) :::Piisab kui heita pilk Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõudude erialalistele taustadele, mis on üsna kirevː https://ut.ee/et/kontakt/fuusika-instituut Füüsika õpetajana töötab ülikoolis näiteks inimene, kellel on magistrikraad taimefüsioloogias. Kuid leiab ka elektroonika ja biomeditsiinitehnika taustaga lektori, aga samuti nii teoreetilise füüsika, rakendusfüüsika kui füüsikaõpetaja erialalise taustaga õppejõude jpm. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 08:49 (EEST) ::::Nende sildistamistega on alati keeruline ja ülitäpseks minna ei saagi, mingi osa jääb ikka halliks. Näiteks millal lõppeb inimese füüsikuks olemine, kui puuduvad avalikud allikad, mis kinnitaks inimese jätkuvat aktiivset füüsika-alast tegevust? Kas ta on endiselt füüsik, kui oli varem valdkonnas aktiivne, aga enam mitte? ::::Sarnased arutelud on mu meelest siin olnud ka teiste ametite ja atributeerimistega nt ühel mulle silmajäänud tegelasel oli artikli sissejuhatuses uhkelt silt "majandusteadlane", kuigi majandust uuris ta millalgi kümme aastat tagasi doktorantuuris, mis jäi tal pooleli või on lõpetamata, ja nüüd pigem aktiivne poliitikas ja ettevõtluses. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:10 (EEST) :::::Minu meelest võib inimest füüsikuks nimetada ka siis, kui tal on füüsika alal saavutusi, aga ta praegu füüsikaga ei tegele. :::::Ma arvan, et sellisel juhul pole põhjust teda majandusteadlaseks nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 23:06 (EEST) ::::::Et kui kord füüsik, siis surmani füüsik? Isegi kui mõned ajad pärast füüsikas saavutuste saavutamist teeb kannapöörde ja tegutseb ülejäänud elu nt psühhiaatrias? Ma olen kah oma elu jooksul mitmes vallas professionaalsel tasemel tegutsenud ja mul oleks küll pisut imelik, kui mind jätkuvalt ühe kunagise, nüüdseks mitteaktiivse valdkonna kaudu määratletaks. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 21. mai 2026, kell 12:37 (EEST) :::::::Mitte ainult surmani, vaid ka peale surma ... Siiski, professionaalsel ehk elukutselisel tasemel tegutsemisest üksi veel ei piisa, lisaks on vaja, et see tegutsemine oleks ühiskonna poolt tunnustatult tähelepanuväärne. Andres argumenteerib seejuures, et isiku enda professionaalne enesemääratlus ja tundmused seejuures ei loe. Mis siis tähendab, et sõltumata sellest, kas sa tunned ennast imelikult või mitte, kui sul on tähelepanuväärseid saavutusi füüsikas, siis oled sa füüsik igavesti. Ja kui tähelepanuväärsust ei ole, siis ei ole. Samas ei pea Andres oluliseks ka seda, millise professiooni kandjana ühiskonnas on teised seda inimest tunnustanud ja tähelepanuväärseks pidanud - need tunnustajad ju ei pruukinud mingite sõnade "tegelikku ja õiget" tähendust teada. Nad võisid lihtsalt eksida ja sel juhul tuleb sellised "eksitused" siin parandada, et mitte lugejaid eksitada. Sest lugejad võivad ju olla piisavalt rumalad ja kui nad sõnade õigeid ja täpseid tähendusi ei tea, siis sattuda eksiteele. Ka mina võin muidugi eksida, ent ma saan Andrese argumentidest sel moel aru. Mis muidugi ei tähenda, et ma sellise mõttekäiguga nõustuksin. Kurioosne on ju see, et kogu selle lõime pika jutujoru peale ei ole keegi ikkagi mingilgi moel muutnud artiklit [[füüsik]]. Kuidas siis peab see vaene segadusse aetud lugeja aru saama, keda võib ja keda tuleks Vikipeedias füüsikuks nimetada? Muidugi, selle artikli muutmisega on see pisike probleem, et neutraalse esituse korral ei saa sealt lihtsalt kustutada ehk "välja toimetada" seal praegu esitatud käsitlust, vaid saab üksnes lisada, et on ka kitsamaid käsitlusi. Mis siis ühtlasi tähendab, et Vikipeedia lugeja peab ikkagi mõistma sõnade kasutamise konteksti. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 22. mai 2026, kell 10:48 (EEST) ::::::::Nõus, et artiklit [[Füüsik]] tuleks muuta. Nõus ka sellega, et artiklis ei saa piirduda sõna ühe tähendusega, ja sellega, et sellele artiklile linkimine ei taga, et tähendus oleks ühemõtteline. ::::::::Ma olen algusest peale rõhutanud, et ma ei eita sõna "füüsik" teisi tähendusi. Ma ei ole ka väitnud, et need, kes seda sõna teisiti kasutavad, ei tea sõna õiget tähendust ja sellepärast eksivad. ::::::::Diskussiooniküsimus on see, mis kriteeriumi järgi tuleks kedagi artikli esimeses lauses (ning kategooriates ja loendites) nimetada füüsikuks. Ma ei hakka oma argumente kordama. Lisan ainult, et inimese enesemääratlusest võib rääkida küll, kui see on teada, aga esimest lauset selle järgi seada ei ole minu arvates otstarbekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 17:43 (EEST) :::::::No kui Sinu saavutused psühhiaatria alal jätavad varju Sinu saavutused füüsikuna, siis võib Sinu kohta öelda "psühhiaater ja füüsik". Ma ei ole öelnud, et peab olema üksainuke määratlus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2026, kell 16:50 (EEST) ::::Ma ei saa aru, mille tõendamiseks see argument on toodud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 22:58 (EEST) :::"''kunstnik ja kunstiteadlane ei käi minu meelest sellesse ritta, need on erinevad erialad''". No need käivad samasse ritta, kus on paarid arst vs arstiteadlane ning jurist vs õigusteadlane, selles mõttes, et isik võib olla kas üks või teine või mõlemat. [[Jaan Elken]], [[Raivo Kelomees]], [[Mari Kartau]], [[Kärt Ojavee]], [[Eva Elise Oll]] on vaid mõned nimed, kes on ühtaegu nii kunstnikud kui kunstiteadlased, ehk nii praktiseerivad kui ka uurivad. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 12:43 (EEST) ::::Inimene võib kombineerida mis tahes tegevusvaldkondi, näiteks [[Albert Üksip]] oli näitleja ja botaanik, kusjuures tal ei olud kummalgi alal formaalset haridust. Ma mõtlen seda, et on võimalik õppida kunstiteadlaseks, õppimata kunstnikuks. Eestis ei ole võimalik õppida õigusteadlaseks, õppimata juristiks. Arstiteadlaseks võib õppida kas arstiks õppides või biomeditsiini eriala kaudu (see on uus võimalus). ::::Mulle tundub intuitiivselt, et kunstiteadus ja kunst on kuidagi teisiti seotud kui näiteks õigusteadus ja praktiline juristitöö ning arstiteadus ja arstitöö. See on umbes nii, et arsti töö ja juristi töö on suuresti arstiteaduse ja õigusteaduse rakendused, aga need sisaldavad ka loovat aspekti, millega need võivad anda panuse teadusesse. Minu meelest klassikalise arusaama järgi kunstnikud ei rakenda kunstiteadust, vaid kunstiteadus uurib nende loomingut. Aga tänapäeval on ka kunstihariduses mudeleid, mis püüavad seda erinevust ära kaotada, ja see eeldab ka uut arusaama kunstist ja kunstiharidusest. ::::Ja noh, ka füüsikas on teised tegevusalad (füüsikainsener, rakendusfüüsik, füüsikaõpetaja, füüsika populariseerija) füüsikateaduse rakendused. Samas, füüsikat võidakse rakendada ka teistes teadusvaldkondades, ja kui seda teeb füüsik (nagu [[Aigar Vaigu]] metroloogias), siis ta on võib identiteedi poolest olla küll füüsik, aga uurimisküsimuste poolest mitte füüsikateadlane. Teiselt poolt, füüsikainsener on ka insener, füüsikaõpetaja on ka õpetaja, füüsika populariseerija on ka teaduse populariseerija ja füüsikateadlane on ka teadlane. Pole selge, kas füüsikaõpetaja on rohkem füüsik või rohkem õpetaja. Muide, füüsikust võib saada ka näiteks füüsikaajaloolane või füüsikafilosoof. ::::Õppekavad on võib-olla liiga juhuslikud, et nii-öelda päritolueriala määrata. Näiteks Tartu Ülikoolis ei ole füüsika bakalaureuseõppekava. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 01:21 (EEST) ::Ma ei näe probleemi kasutada vahel mõistet "füüsikateadlane", aga ma ei samastaks seda "füüsikuga", sest pean viimast laiemaks (füüsik võib ka õpetada või tegutseda praktikuna). Kui inimene tegeleb kitsalt teadusega (mis on mõneti haruldane), siis võib ju kirjutada "füüsikateadlane", aga kui see sama inimene tegutseb ka praktiku või õpetajana või töötab hoopis miskis administratiivses rollis, siis miks mitte kirjutada, et "füüsik". Iseasi, kui inimene on tegutsenud kogu elu füüsikaõpetajana, siis võiks lihtsalt kirjutada kohe täpsemalt "füüsikaõpetaja", sest pole põhjust umbmäärasema määratluse kasutamiseks, kui me tegevusala täpselt teame (nt kui keegi on "teoreetiline füüsik", siis pole ka põhjust määratleda teda lihtsalt "füüsikuna"). Sageli võivad aga elu jooksul need rollid muutuda (nt teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama). ::Väga täpsel määratlemise nõudmisel ei näe ma põhjust peaasjalikult seepärast, et meil on sageli keeruline neid detaile tuvastada. Asjaolu, et inimene kunagi midagi tegi, ei tähenda, et asjalood poleks vahepeal muutunud. Ja allikates võib samuti vigu olla, sest ega nt ajakirjanikud või teised ei pruukinud ka täpselt teada, mis see inimene teeb ning vahel ei oska inimene ise kah ennast väga konkreetselt kuskile paigutada, kuna tegevusvaldkond on ajas muutuv või väga ebamäärane (st ollakse sageli mitmes rollis). Ehk mina kasutaks rahumeeli "füüsik" kõikjal, kus me just täpselt ei tea, et inimene tegeles mingi konkreetse füüsikavaldkonnaga (nt osakestefüüsika) või tegi seda mingil konkreetsel viisil (nt füüsikainsenerid). Kui teame täpselt, siis võime ka määratluses täpsed olla, aga muul juhul pole vaja üle pingutada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. aprill 2026, kell 19:06 (EEST) :::Kuidagi on fookusest välja jäänud see, et jutt on ainult esimesest lausest (ja vastavatest kategooriatest). Ma leian, et sealt peab olema selgelt näha, miks (mis laadi saavutuste vms pärast) temast artikkel on. Seal ei pea olema kõigi tema tegevuste kokkuvõte ega ammendav loetelu. Ja siis nendel määratlustel peaks olema sama roll, milleks ka kategooriad mõeldud on. Neil peaks olema selge tähendus, muidu nad ei täida oma eesmärki. :::Seesama füüsikateadlane võib oma elus teha veel igasuguseid asju, aga ma leian, et arvesse võtta tuleb ainult neid, millel on tema tähelepanuväärsusega pistmist, sõltumatult sellest, kas ta tegi neid füüsikuna. :::Mõnikord jah öeldakse "füüsikateoreetik" (teoreetiline füüsik on see, kes on ainult teoreetiliselt füüsik) või "osakestefüüsik", kuigi mitte järjekindlalt, aga siis on ikkagi selge, et tegu on teadlasega. Jaotus teoreetikuteks ja eksperimentaalfüüsikuteks on sisuline, nagu ka jaotus valdkonniti, aga ma leian siiski, et teadlaste selge eristamine on veel olulisem. :::Jätkan hiljem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 01:20 (EEST) ::::Nt [[Aigar Vaigu]], kui "eesti füüsik ja teaduse populariseerija"? Ta vist pole küll teadlasena tegutsenud või vähemasti artiklist see välja ei tule. Samas ei näe ma antud määratluse juures midagi valesti olevat. Ehk see näib mulle juuksekarva pooleksajamisena, et püüda hakata iga isiku juures tuvastama, kui teadlane ta ikka on. Seda enam, et sageli tegelevad inimesed mitme valdkonnaga (nt teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias jne) ning ei puugi olla isegi üheselt tuvastatav, et millest see tuntus täpselt ikka tuleneb. ::::Ma ei leia ka seda, et artikliväärilisus peaks tingimata ilmnema esimesest lausest. Nt vaikimisi võiks eeldada, et füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised, kuigi väike hulk silmapaistavaid õpetajaid seda kindlasti on. Aga see ei ilmne ju määratlusest. Samuti ei ole nt iga muusik, kunstnik või kirjanik veel tähelepanuväärne. Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 02:36 (EEST) :::::Aigar Vaigu on teadlasena tegutsenud. Tema tegevus teaduse populariseerimise alal on kõik muu varju jätnud ja minu meelest oleks ka asjakohane seda esimesena märkida. Peale selle on ta olnud tippjuht (Metrosert ASi juhatuse esimees 21. veebruarini 2026) ja sellisena metroloogia praktik. Ta sai ta 2025. aastal Alto Ülikoolist tehnikateaduste doktori kraadi. Tema uurimistöö kuulub metroloogia valdkonda. Ta on tegelnud (üli)vähese valguse mõõtmise meetoditega. Sellepärast oleks minu meelest kohane teda nimetada tehnikateadlaseks, konkreetsemalt metroloogiks. Ta on saanud füüsikahariduse ja identifitseerib end füüsikuna ja tal on füüsiku pilk. Ta selles mõttes kindlasti füüsik, millest VillaK räägib, aga teadlasena ta ei ole otseselt füüsik. Ma möönan, et minu jäik klassifikatsioon võib olla eksitav. Artikli sisy saaks kõiki neid nüansse selgitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 19:21 (EEST) :::::Aigar Vaigu puhul on minu meelest ilmne, et artikkel on meil temast sellepärast, et ta on teaduse populariseerija. Edasi võib vaadata, kas ta on tähelepanuväärne ka tippjuhina ja metroloogiateadlasena, ja vastavalt sellele määratlused valida. :::::''teadlane on ühtlasi sportlane ja/või muusik ja/või ettevõtja ja/või administratiivses rollis ja/või tuntud meedias ::::::See, et ta ka muud teeb, ei tee kaheldavaks seda, kas ta on teadlane. Me võime teised tegevusalad lisada, kui me leiame, et need omaette õigustaksid artikli olemasolu. :::::''füüsikaõpetajad pole Vikipeedia seisukohast artikliväärilised :::::: Seda küll, aga kui juba esimeses lauses on kirjutatud :::::"füüsikaõpetaja", siis on selge, et ta on tähelepanuväärne füüsikaõpetajana. :::::''Seda on ka omajagu keeruline määratleda, mis hetkest alates on nüüd tuntus piisav, et inimest sobib nt kunstnikuks nimetada ja kas tuntud on ühtlasi piisav selleks, et lubada ka artiklit ::::::Jah, see võib keeruline olla küll, aga kuidagiviisi saame hakkama, ehkki vahel vaidleme. Nii või teisiti me sellest ei pääse. :::::Ma tuletan meelde, et vaidlusküsimus on 1) see, kas füüsikateadlasi tuleb eraldi välja tuua, ja 2) see, kas see, keda esimeses lauses füüsikuks nimetatakse, peab olema füüsikateadlane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 20:04 (EEST) :::''teadusprojekti rahastus lõppeb ja inimene lähebki kooli füüsikat õpetama ::::Mõtle nüüd selle peale, miks meil temast artikkel on? Kui ta enam teadust ei tee, võime teda ikka teadlaseks nimetada. Nagu siis, kui ta on vana ja väeti ega suuda enam teadust teha ja võib-olla üldse koomas. Kui temast saab nii väljapaistev õpetaja, et ta vääriks juba sellena artiklit, siis on iseasi. Aga muidu ei saa tema õpetajaks olemist pidada võrdväärseks teadlaseks olemisega, nii et mõlemat peaks kohe märkima. :::Kui meil on inimese elust ja tegevusest nii vähe teada, et me ei tea, mis mõttes ta füüsik oli või mis laadi füüsik ta oli, siis ta on nähtavasti Vikipeedias sees mingi teise asja pärast ja me ei peaks teda esimeses lauses üldse füüsikuks nimetama. :::Minu meelest peaksid kõik need nimetused olema faktipõhised, mitte tuginema sellele, kuidas teised või ka tema ise on end nimetanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:02 (EEST) ::Mõte oli mul ikkagi see, et elus asjad muutuvad. Mõni on võib-olla terve elu teadlane, aga teine alustab teadlasena ja siis läheb teise valdkonda. Kus hetkel on aga see üleminek, kus inimest enam teadlaseks nimetada ei sobi, sest see pole tema tegevuses kuidagi tooniandev? (see sõltub mh ajahetkest, mil selle inimese elu vaatame) Eriti keeruline on seda hinnangut anda välisel vaatlejal, kel on piiratult andemeid ja needki sageli aegunud või küsitava kvaliteediga. Kui see pole aga selge, kas inimene üldse füüsik on olnud, siis loomulikult pole põhjust seda mainida. Pigem ikka on teema see, et vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine. Ja siin püüdsin väita, et meil pole põhjust nõuda, et füüsik = füüsikateadlane juba kasvõi seepärast, et sageli ei ole tegevusvaldkond nii ühene (inimene võib tegeleda teadusega, anda loenguid kui olla ka praktik) ning allikatest ei pruugi see ka täpselt ilmneda, sest selle täpsustamist pole peetud oluliseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 17:58 (EEST) :::Ma leian, et kui inimene on teaduses juba nii palju teinud, et ta väärib Vikipeedia artiklit, siis teda sobib teadlaseks nimetada küll, isegi kui ta enam teadust ei tee. Kui väga vaja, siis võib lisada "endine". Seda me oleme kasutanud eelkõige sportlaste ja poliitikute puhul. Kui ta hiljem on silma paistnud mingi muu tegevusega, siis me võime selle lisada ja isegi ettepoole panna, aga eemaldada pole seda põhjust. Näiteks [[Jaak Aaviksoo]] on olnud päris märkimisväärne füüsik, isegi akadeemikuks valitud, aga tema muu tegevus on selle varju jätnud. Artiklis seda ikkagi mainitakse, kuigi mitte esimesel kohal. :::Aga miks me teeme artikleid piiratud andmete põhjal? Näiteks [[Aigar Vaigu]] kohta on andmeid piisavalt, neid lihtsalt pole artiklis kasutatud. Ja kui andmetes ei ole tõesti mitte midagi muud kui "füüsik", siis ei saa seda kasutada, vähemalt esimeses lauses kindlasti mitte. Me ju ei hakka kellestki artiklit tegema ainult selle pärast, et keegi on teda füüsikuks nimetanud. :::''vahel on raske täpset klassifikatsiooni määratleda, sest pole selge, mis on tegevuses peamine ::::Võime anda mitu määratlust, jättes lahtiseks, mis on peamine. Peamist ei pruugi ollagi. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2026, kell 18:48 (EEST) :::::Sa ajad asja tarbetult segaseks. Mina olen vähemasti väitnud, et 1) füüsik ei tähenda sama asja, mis füüsikateadlane ja neid ei sobi samastada; 2) me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane; 3) kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata; 4) inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 02:09 (EEST) ::::::Ju ma siis tõesti räägin segaselt, aga siin on täielik möödarääkimine. Katsun selgitada selgelt. Ma leian, et esimeses lauses tuleb märkida need tegevusalad, mis on isiku tähelepanuväärsuse seisukohaaast relevantsed. Kui Sa ei ole sellega nõus, siis võib selle üle diskuteerida. Sõna "füüsik" tähendab EKSSi ja VSLi järgi 'füüsika eriteadlane', Sõnaveebi järgi 'füüsika asjatundja'. Nii et sõnal on kitsam ja laiem tähendus. Tähelepanuväärsust selgitab küll see, et inimene on füüsika eriteadlane, aga mitte see, et ta on füüsika asjatundja, Peab olema midagi konkreetsemat. Ja kui tegu ei ole teadlasega, siis tuleks täpsemalt kirjeldada. Pealegi on päris ebatavaline, et keegi on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on füüsik, kuid mitte sellepärast, et ta on füüsikateadlane. Sellepärast ma leian, et sõna "füüsik" võib esimeses lauses kasutada 'füüsikateadlase" tähenduses. ::::::''me võime kedagi nimetada lihtsalt füüsikuks ja ei pea seejuures täpsustama, kas ta on kitsalt teadlane ::::::: Kui me teda nimetame lihtsalt füüsikuks, siis see tähendabki, et ta on füüsikateadlane. Teistsugused füüsik-olemised teevad tähelepanuväärseteks harvadel juhtudel, ja neil juhtudel võib täpsemalt öelda, mis laadi füüsik-olemisega on tegu. Jah, ei pea täpsustama. ::::::'' kui ei ole täiesti ilmne, et inimene on kitsalt teadlane, siis pole mõistlik seda eraldi rõhutama hakata :::::::See ei oluline, kas ta on kitsalt teadlane, ja seda ei olegi tarvis öelds. Oluline on ainult see, et tema tähelepanuväärsus tuleb tema tegevusest teadlasena. Seejuures pole oluline, kas me nimetame teda füüsikuks või füüsikateadlaseks. Kui pole kindel, kas üks või teine tegevusala on relevantne, siis võib selle vabalt välja jätta. ::::::''inimesel võib olla mitu tegevusala ja me ei pea tuvastama seda üheainsat, mis võib sageli olla olemasoleva info pealt võimatu, ajas muutuv või tarbetult lihtsustav ::::::: Muidugi ei pea tuvastama ühteainsat. Tuleb märkida need, mis on tähelepanuväärsuse seisukohast kindlasti relevantsed, sõltumata sellest, kas ta praegu nendega tegeleb. ::::::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 05:28 (EEST) :See on nüüd palju selgem. Tänan! :Üks segaduse allikaid on vast tõesti olnud see, et polnud ilmne, et sinu nägemuses peaks tähelepanuväärsus ilmnema määratlusest. Mina nt seda nii ei näe ja just seepärast ei pea tarvilikuks väga rangelt määratlust määratled. Nt see, et keegi on füüsikateadlane, ei tähenda mulle, et ta on automaatselt artiklivääriline. Umbes nagu see, et igaüks, kes ennast kunstnikuks või kirjanikuks nimetab, pole seda teiste arvates veel sugugi mitte. Nii peaks minu arvates artiklist endast välja tulema, et inimene on teinud midagi tähelepanuväärset ja tema tegevust on märgatud. Jätame selle pigem kuningakodadele, et keegi on automaatselt oluline lihtlabaselt seepärast, et sündis hõbelusikas suus. :Ma ei ole tahtnud väita, et määratlusse peaks kaasama tähelepanuväärsuse seisukohast mitterelevantset. Pigem olen püüdnud väita, et määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb. Tuntud inimene võib ühtlasi olla füüsik ja nii võib seda ka välja tuua. Kui me hakkame lühendama seda, mis inimene on, siis võib kirjapandu muutuda üsna eksitavaks. Nii pean vajadusel detailsema kirjelduse andmist palju täpsemaks ja ma ei rõhutaks vajadust alati miskit väga täpset ja lühidat kirja panna. :Samuti pean tähtsaks seda, et artiklitel oleks tegelikult korralik sissejuhatus, mis võtaks kokku inimese tegevust (olen püüdnud neid ka vahel koostada, aga no... jah). Kui kogu sissejuhatus on "x on füüsik" ning ülejäänut peab artikli pealt otsima, siis minu arvates on see selge märk puudulikust artiklist. Sissejuhatus võiks olla see, mis on nö trükientsüklopeedia kogu ülevaade ehk kust saab kätte põhilise informatsiooni teemast, pärast mille lugemist võib rahumeeli ka ülejäänud artikli lugemata jätta, sest kõige olulisem oli juba öeldud ja lähemalt uurida saab juba detaile. :Mis puutub füüsiku määratlemist, siis tood ju ka ise välja, et eri allikad ei suuda kokku leppida, mida "füüsik" tähendab: 'füüsika eriteadlane' ja 'füüsika asjatundja' on selgelt erinevad. Kusjuures keegi võib olla tuntud ja oluline just seepärast, et on 'füüsika asjatundja' (kuigi viimane on reeglina kombineeritud millegi teisega). Aga võiks seegi selgitada seda, miks on pikem kirjeldus vajalik, et tähtsus selgemini välja tuleks. Nt on ikka tugev vahe, kas "x on eesti jalgpallur" või "x on eesti jalgpallur, kes kuulus aastatel 2011–2016 Eesti koondisse" vms. Tähendus tuleb just saavutustest antud valdkonna sees, mitte lihtsalt mingi asjaga tegelemisest (nt võib inimene olla justkui jalgpallur, aga mitte kunagi Eesti koondisse jõuda... kas temast peaks siis üldse artikkel olema ja sobib teda jalgpalluriks nimetada?). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2026, kell 21:31 (EEST) ::Mitte nii, et määratlus peaks ise näitama, miks inimene tähelepanuväärne on. See ei ole üldjuhul võimalik. Määratlus peaks näitama, mis laadi tegevuse või seisundi vms tõttu inimene on tähelepanuväärne. (Muide, minu meelest näiteks inglise vikis on ka nii, ja ka trükitud entsüklopeediates.) Esimesse lausesse võib ka lisaks midagi konkreetset kirjutada, aga tingimata ei pea, võib ka jääda näiteks teise lausesse. Mõnikord on ka nii, et ei saagi teisiti iseloomustada kui mõne konkreetse seiga kaudu. Sellega ma olen nõus, et artiklil peaks olema sissejuhatus, mis põhilise välja toob. ::''määratlus võib rahumeeli olla pikem, sest küllaga on juhtumeid, kus "on füüsik" pole mitte kuidagi piisav, et edasi anda, miks inimene ikkagi tuntud või oluline on, või millega ta täpselt tegeleb :::Muidugi võib olla pikem. Ainult et kõik ei pea esimeses lauses olema, see on niigi pikk. Jah, kui inimesest ei ole artikkel ainult sellepärast, et ta on füüsik, siis peabki teisi valdkondi ka kohe mainima. ::Ma ei ütleks nii, et allikad ei suuda kokku leppida. Neil on lihtsalt erinev lähenemine. 'Füüsika eriteadlane' on klassikaline põhitähendus, ja kaks allikat pole vajalikuks pidanud teisi tähendusi ära tuua. Sõnaveeb annab üldistuse, mis võtab arvesse ka teisi tähendusi. Kui keegi on tähelepanuväärne füüsika asjatundjana, kuigi ta pole füüsikateadlane, siis tulebki täpsemalt öelda. ::Jah, jalgpalluri puhul võib küll esimeses lauses öelda, et ta kuulus Eesti koondisse. Võib ka teises lauses, nii täpselt pole tarvis reglementeerida. Aga igal juhul, kui on öeldud, et on jalgpallur, siis sellega on ka öeldud, et on tähelepanuväärne jalgpallur. Kui ei ole, siis tuleb kustutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2026, kell 04:31 (EEST) Ma olen nõus Andresega, et definitsioonides füüsikuks nimetada ning füüsikuks kategoriseerida võiks jätkuvalt vaid füüsikateadlasi. See on praktiline, sest füüsikateadlasi nimetataksegi sageli või enamasti lihtsalt füüsikuteks, sõna põhitähendus on selline (või vähemasti hiljuti veel oli) ning praktikute puhul samas enamasti täpsustatakse, mis tüüpi praktikutega on tegu. Teadlasi ja mitteteadlasi seejuures eristame niikuinii ka teiste valdkondade puhul (kas või kunstniku ja kunstiteadlase näide eespoolt) ning isikuartikli avaluses on ju tõesti enamvähem alati püütud välja tuua need asjad, millega isik tegelikult eeskätt tähelepanu on pälvinud. Viimane tuleneb muuseas Vikipeedia neutraalsuse põhimõttest, mille järgi kõrvalist infot ei peaks olulise infoga samale pulgale asetama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2026, kell 20:30 (EEST) ::Ma ei saa ausalt öeldes hästi aru, et mis probleemi siin üldse lahendadada püütakse. Nt füüsikutest olemasolevad vikiartiklid on meil reeglina niikuinii füüsikateadlastest, ehk kust üldse leida need artiklid, kus midagi muuta vaja oleks? Teema sai lahti lükatud lausega, et "Minu arvates oleks mõistlik Vikipeedia artiklites esimeses lauses füüsikuks nimetada ja füüsikuks kategoriseerida ainult füüsikateadlasi", millele on põhjendatult vastu väidetud, et füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene. Muidugi, kui inimene on kogu elu tegutsenud füüsikaõpetajana, siis peaks ka määratlus ütlema, et ta "on füüsikaõpetaja" ja [[:Kategooria:Eesti füüsikaõpetajad|neid inimesi on meil hulgi]]. Kui küsitav isik liigub aga mitme valdkonna vahel, siis on tema määratlemine lihtsalt füüsikuna igati korrektne ja pole vaja hakata juuksekarva poolitama. Minu arvates püstitab Andres siin ikkagi õlgmeest. Ma pole märganud, et keegi väidaks, nagu me peaks füüsikuteks nimetama inimesi, kes selgelt pole kunagi füüsikateadlased olnud. Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. Kui vaatame lingitud näiteid, siis on neiski kirjas, et "eesti füüsikateadlane ja teadusadministraator" ning "eesti füüsik ja teaduse populariseerija" ehk inimesed on tuntud mitme asja poolest. Ma ei tea, et me oleks kuskil nimetanud kedagi füüsikuks, kes on pelgalt seda eriala õppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:41 (EEST) :::VillaK kirjutas artiklid kahest füüsikaõpetajast, kes pole kunagi füüsikateadlased olnud, pani nende määratluseks "füüsik ja õpetaja" ning pani ka füüsikute kategooria. Need on [[Erna Paju]] ja [[Vilma Kukrus]]. Ma panin ühele määratluseks "füüsikaõpetaja" ja võtsin õpetajate kategooria maha. VillaK esitas vastuväiteks, et nii ma röövin surnud inimeselt füüsiku identiteedi. Oli teisi vastuväiteid ka. Sellepärast ma teist artiklit ei puutunud ja tõin arutelu siia, sest me ei saa kahekesi seda vaidlust lahendada. Nii et ma õlgmeest ei püstita. :::''Küll ei pea ma põhjendatuks füüsikute seast välja arvata inimesi, kes on teadustöö pealt edasi liikunud nt ettevõtluse ja/või administratiivse töö peale. ::::Mina ka ei pea seda põhjendatuks, kui nad on füüsikateadlastena tähelepanuväärsed. Kui neil näiteks jäi doktorantuur pooleli, siis võib see põhjendatud olla. :::[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 23:56 (EEST) :::Füüsikaõpetajate kategoorias on ka [[Kalle Jürgenson]], kes on küll füüsikaõpetajana töötanud, kuid on tähelepanuväärne muul põhjusel. Samas ei Erna Paju ega Vilma Kukrus seal ei ole. :::''füüsikaväljaõppe saanud inimesed võivad valdkonnas tegutseda nii teadlase, praktiku kui ka õpetajana ning igal juhul on ta jätkuvalt füüsikavaldkonna inimene ::::Minu seisukoha järgi tuleb esimeses lauses inimest füüsikuks nimetada juhul, kui ta on või olnud füüsikateadlane. Jaak Aaviksooga ei ole mingit probleemi. Aga Aigar Vaigu ei ole selles seoses füüsik, vaid tehnikateadlane, kuigi tal on füüsiku kvalifikatsioon ja ta identifitseerib end füüsikuna. :::Kui ma ütlen "ainult füüsikateadlasi", siis ma ei pea silmas, et inimene peab praegu füüsikateadlane olema, vaid et sõna "füüsik" esimeses lauses peaks tähendama 'füüsikateadlane'. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:24 (EEST) ::Juba see teemapüsitus oli segane ja seda arutelu pole vaja nii pikaks ajada. Kui küsimus on ühes artiklis, siis nii võibki öelda. Küll jään selle juurde, et füüsik ≠ füüsikateadlane, kuigi paljudel juhtudel võib neid samastada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:53 (EEST) ::See on solvav märkus. Sa ei luba mul oma seisukohta selgitada ega öelda, mida ma vajalikuks pean. Ma kordasin seda, mida ma kohe alguses ütlesin. Küsimus ei ole ühes artiklis, vaid põhimõttelises lahkarvamuses, mis tuleb lahendada, et Vikipeedia informatiivsus ei kannataks. Ja me ei aruta seda, kas füüsik ≠ füüsikateadlane. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:11 (EEST) :::See on juba väga pikk arutelu. Ei ole mõistlik väita, et pole olnud võimalust seisukohta selgitada, kui oled teinud siin u 17 kommentaari. Vastupidi, asi on olnud segane ja see on aidanud sel arutelul aina venida. Ei ole kuskil ka neid artiklite horde, mida on vaja muuta. Nende kahe isiku puhul on tegu füüsikaõpetajatega ja ma ka kohendasin artikleid vastavalt. Küll aga ei soovi ma siin rohkem jätkata selle üle teoretiseerimist, kes on ja kes pole füüsik. See on paratamatu, et alati pole võimalik kõike väga täpselt määratleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 02:23 (EEST) :::: See on häbematus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 15:53 (EEST) :Olen veel häbematum ja tõden, et ehkki omast arust kah eesti keelt mingil määral valdan ja võib-olla isegi emakeelena (kuni keegi siin emakeele mõistet segaseks ei aja), ei ole minu jaoks "füüsik" viimase poole sajandi jooksul küll tähendanud midagi muud kui füüsikateadusega pidevalt, enamasti elukutseliselt tegelevat inimest. Füüsikaõpetaja on "füüsik" vaid õpilaste slängis, lühendina. (Minu keemiaõpetajate seas on olnud Sipsik ja Mool, ega nad seepärast nukk ja ühik olnud.) Kuna praktika näitab, et selle sõna kitsama tähenduse üle ei vaielda, aga laia tähendust ei tunnista sugugi kõik, oleks selgem öelda "füüsik" ainult teadlase kohta ja õpetajate puhul täpsustada. Seejuures tuleks teaduse ja kooliõpetusega tegeleja kohta öelda selgelt "füüsik ja füüsikaõpetaja", kuna füüsik võib ka mõne muu aine õpetaja olla (ja vastupidi, reaaliõpetajate puuduse ajal pannakse aiateibad kah füüsikat õpetama). :Teine tõik, mis siinse aruteluga meenub: meil ei ole kategooriaid "Teaduspopularisaatorid" ja "Eesti teaduspopularisaatorid". Minu meelest peaks olema. See on oluline valdkond, milles on organisatsioonid ja auhinnad, samas ei pruugi popularisaator olla ei teadlane, õpetaja ega teadusajakirjanik. :Mis puutub "endistesse", siis on sellise klausli kasutamine üpris vaieldav. Kui Newton tegeles peamiselt Inglise rahapajaga, kas ta oli siis endine füüsik? Kui mõni kirjandusklassik kirjutas noorena ajalukku läinud teose, mille tõttu me teda tänapäeval üldse mäletamegi, ise aga läks kloostrisse ja needis hiljem oma raamatu maapõhja, ega me siis teda endiseks kirjanikuks ei klassifitseeri. Pealegi on neid piire inimese eluajal raske ja kahtlane tõmmata: mõnigi poliitik on lubanud poliitika maha jätta ja seejärel oma sõnu söönud. Kui kaua peab mööduma mingisse kategooriasse kuulumisest, et see maha võtta? Kas meil on ka endised kommunistid ja endised kurjategijad? Kokkuvõttes on "endisus" minu meelest liiga segane, et seda ilma erilise vajaduseta pruukida. Küll aga võib avalõigus antavat määratlust muuta, kui inimese tegevuses saab olulisemaks mõni uus aspekt - see määratlus peaks olema mitte ammendav, vaid kokkuvõtlik. :Määratlus peaks nimetama ära valdkonna, mille tõttu inimene tähelepanuväärne on. Järgnevates lausetes saab täpsustada. Näiteks "kirjanik ja pedofiil" võib olla ühe või teisena vähetuntud, ent kui teda teatakse üksnes iluuisutajana, tuleks see kindlasti lisada. Üldjuhul ei ole see loogika ju kohutavalt keeruline. Ja muidugi võib inimene ka õpetajana tuntud olla. Isegi füüsikaõpetajana. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. mai 2026, kell 15:36 (EEST) == Kustutada-mall ja tähelepanuväärsus == Väga sageli on tarvis lisada mall "kustutada" seepärast, et artikliteema pole Vikipeedia vaatest tähelepanuväärne või kuna artikli olukord on selline, et see tähelepanuväärsus artiklist ei ilmne. Samas on ootuspärane, et Vikipeedia-välised inimesed ei saa aru, mida see tähelepanuväärsuse puudumine tähendab. Seepärast pakun välja, et juurde teha üks täiendav kustutamise mall (nt "kustutada-tähelepanuväärsus"), mis lingib [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus|siia]] ja annab esmase selgituse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 20:36 (EEST) :Tegin ka malli "[[Mall:Tähelepanuväärsus|Tähelepanuväärsus]]". Malli kasutusjuhendit veel ei teinud. Kommentaare? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 21:05 (EEST) ::Sellest peaks piisama. Minu meelest see kasutamisjuhendit ei vaja, aga selle peaks panema teiste toimetamismallide juurde, nii et selle saaks ühe klõpsuga sisse panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 00:52 (EEST) :::Mõtlesin ka, et siin võib vast mallil olla juures lisamise aeg, sest need tähelepanuväärsuse küsimusega artiklid seisavad sageli üsna kaua (selgelt probleemse sisu peaks ju niikuinii kohe ära kustutama). Selle võib küll ümber teha, kui seda vajalikuks ei peeta. :::Malli dokumentatsiooni saaks lihtsalt märkida, et "see on ette nähtud kasutamiseks ainult artiklites" ning "tähelepanuväärsusega mitteseotud kustutamise juhtude tarbeks on mall "kustutada"" jms. Ega sinna miskit pikemat juhendmaterjali tarvis polekski. :::Kui vastuväiteid selle malli kasutusele võtmisele pole, siis saab selle lisada redigeermiskasti alla. Ma sellega veel vähemasti päeva ootaks, et soovijad jõuaks kommentaare esitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:03 (EEST) ::::Nüüd on see mall ka redigeerimiskasti jaluses. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2026, kell 15:25 (EEST) ::Tegin ka malli [[Mall:LLM|LLM]], millega märgistada artikleid, mis võivad sisaldada tehisaru loodud sisu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:11 (EEST) :::See on teretulnud lisa. :::Tähelepanuväärsuse mall on ka hea, et annab kustutamise soovile juurde mingi (lingiga) põhjenduse, aga eks ka sellel juhul oleks kustutuse eel arutelu teoreetiliselt hea, et just kontrollida seda, kas tähelepanuväärsust pole lihtsalt suudetud välja tuua. :::Eks praktikas ole küll kahtlane, kuivõrd sageli sellisele vestlusele reageeritaks. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 18. mai 2026, kell 11:40 (EEST) :Probleemse sisu koondamiseks sobib ehk [[:Kategooria:Potentsiaalselt tehisintellekti loodud tekste sisaldavad artiklid"|sellise nimega kategooria]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. mai 2026, kell 16:13 (EEST) == Darja Šklovskaja artikli tähelepanuväärsus == Tere! Soovin küsida nõu artikli mustandi kohta: [[Kasutaja:ViktorEst/liivakast/Darja Šklovskaja]]. Artikkel käsitleb Darja Šklovskajat, kes on Tallinna noortevolikogu liige ja aseesimees, Eesti Noorte Arenguliidu kommunikatsioonispetsialist ning Eesti Juudi Üliõpilasseltsi juhatuse liige. 2025. aastal pälvis ta Tallinna noorsootöö tunnustuskonkursil „Suured teod” tiitli „Tallinna aasta noor vabatahtlik”. Allikatena on kasutatud GoodNewsi artiklit tunnustuskonkursist „Suured teod”, Tallinna linna noortevolikogu koosseisu ja kontaktide lehti, Деловые ведомости artiklit karjäärimessi „Tee tulevikku” kohta, World Jewish Congressi teadet, European Union of Jewish Studentsi lehte, Eesti Noorte Arenguliidu meeskonnalehte ja Eesti Keskerakonna kandidaadiprofiili. Kas sellise allikabaasiga võiks teema olla Eesti Vikipeedias tähelepanuväärne, või oleks parem oodata täiendavaid sõltumatuid allikaid? Tänan :Minu meelest on vara veel. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 14:54 (EEST) ::Minu meelest on samuti veel vara. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 15:54 (EEST) == Suurbritannia ja Ühendkuningriik tuleks artiklites selgemalt eristada == Teen ettepaneku vaadata üle eestikeelse Vikipeedia käsitlus artiklite „Suurbritannia” ja „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik” kohta. Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju. '''Suurbritannia''' tähendab eeskätt geograafilist üksust: Euroopa looderannikul paiknevat saart, millel asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Poliitilises kasutuses võib Suurbritannia tähendada ka Inglismaad, Šotimaad ja Walesi koos neile kuuluvate lähisaartega. Suurbritannia alla ei kuulu aga Põhja-Iirimaa. '''Ühendkuningriik''' ehk täieliku nimega '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' on suveräänne riik, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Seega on Ühendkuningriik laiem poliitiline üksus kui Suurbritannia. Lihtsustatult: Suurbritannia + Põhja-Iirimaa = Ühendkuningriik. See erinevus ei ole pelgalt keeleline pisiasi, vaid sisuline geograafiline ja poliitiline eristus. Kui „Suurbritannia” artikkel käsitleb tegelikult Ühendkuningriiki, võib see tekitada segadust eriti ajaloo, riigikorra, rahvastiku, rahvusvaheliste suhete, spordi ja Põhja-Iirimaa küsimuste käsitlemisel. Näiteks Ühendkuningriigi parlament, valitsus, monarh, rahvusvahelised lepingud ja ÜRO liikmesus puudutavad riiki ehk Ühendkuningriiki, mitte üksnes Suurbritannia saart ega Inglismaad, Šotimaad ja Walesi. Sama eristus on olemas ka ingliskeelses terminoloogias: * ''Great Britain'' – saar või Inglismaa, Šotimaa ja Wales; * ''United Kingdom'' – Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik; * ''British Isles'' – Briti saared, laiem geograafiline saarestik, mille kasutus on Iirimaa kontekstis tundlik; * ''England'' – ainult Inglismaa, mitte Suurbritannia ega Ühendkuningriik. Minu ettepanek oleks järgmine. # Artikkel '''Suurbritannia''' peaks käsitlema eeskätt geograafilist Suurbritanniat ehk saart ning vajadusel ka mõiste poliitilis-geograafilist kasutust Inglismaa, Šotimaa ja Walesi kohta. # Artikkel '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' peaks jääma või kujunema põhiartikliks riigi kohta, mille ingliskeelne vaste on ''United Kingdom''. # Artikli „Suurbritannia” alguses võiks olla selge täpsustus, et riigi kohta vaata artiklit „Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik”. # Kui „Suurbritannia” on seni kasutusel Ühendkuningriigi sünonüümina, tuleks tekstis eristada, millal räägitakse geograafilisest Suurbritanniast ja millal riigist. # Ümbersuunamised võiksid olla lugejasõbralikud, kuid mitte eksitavad: „Ühendkuningriik” peaks viima riigiartiklile, mitte Suurbritannia saare artiklile. # Artiklite alguses võiks kasutada täpsustusmalle, et lugeja ei ajaks segamini Suurbritanniat, Ühendkuningriiki, Inglismaad ja Briti saari. Võimalik artikli alguse lahendus võiks olla näiteks selline: '''Suurbritannia''' on saar Euroopa looderannikul Atlandi ookeanis. Saarel paiknevad Inglismaa, Šotimaa ja Wales. Suurbritannia ei hõlma Põhja-Iirimaad; riigi kohta, mille koosseisu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa, vaata artiklit [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik]]. Riigiartikli algus võiks olla näiteks: '''Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik''' ehk '''Ühendkuningriik''' on riik Loode-Euroopas, kuhu kuuluvad Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa. Minu meelest parandaks selline lahendus artiklite täpsust ja aitaks vältida olukorda, kus eestikeelne artikkel kasutab „Suurbritanniat” seal, kus sisuliselt mõeldakse Ühendkuningriiki. Entsüklopeedias peaksid need mõisted olema eraldi ja selgelt lahti seletatud, sest need ei ole samatähenduslikud.--[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 21:03 (EEST) :Ma ei näe, kuidas siin segadus saab tekkida. Artikli alguses on täpsustusmärkus ja nime kohta on eraldi peatükk. Kui keegi valesti lingib, siis jah tekib segadus. Enamasti on jutt riigist. Kui jutt on saarest, siis tuleb kirjutada ja linkida "Suurbritannia saar". Piirkonnast on hoopis harva juttu, pole artiklitki. :''Praegune olukord võib lugejale jätta mulje, et „Suurbritannia” ja „Ühendkuningriik” on üks ja sama mõiste, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid asju.'' ::Nimi Suurbritannia võib tegelikult tähistada sama asja mis Ühendkuningriik. :[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuni 2026, kell 22:03 (EEST) Olen LeeMarxi ettepanekule vastu. Riigi põhinimi on entsüklopeediates Suurbritannia ja me ei peaks siinkohas hakkama jalgratast leiutama. Saare kohta – Suurbritannia saar. Termin "Ühendkuningriik" peaks olema mööndav nimetus Suurbritannia kohta, eraldi artiklit selle nimega ei tohiks olla, teistes artiklites ei tohiks sõna "Ühendkuningriik" kasutada ja kus seda praegu kasutatakse, tuleks kõikjal asendada Suurbritanniaga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 12. juuni 2026, kell 23:28 (EEST) : Ilmselt laskis LeeMarx selle ettepaneku kirjutada tehisarul, ilma pööramata tähelepanu eesti- ja ingliskeelsete nimede erinevale kasutusele ning sellele, millised pealkirjad ja täpsustusmärkused on Vikipeedias parasjagu tegelikult kasutusel. Vt ka varasemaid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Suurbritannia]] ja [[Arutelu:Ühendkuningriik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuni 2026, kell 14:57 (EEST) ::Üks täpsustus veel: minu seisukoht selles küsimuses ei ole tekkinud tehisaru kasutamise tõttu ega pärast seda. Olen „Suurbritannia”, „Ühendkuningriigi”, „Suurbritannia saare” ja „Inglismaa” eristamist pidanud oluliseks juba varem. Seetõttu ei ole minu meelest kuigi sisuline taandada ettepanekut sellele, kas tekst on koostatud tehisaru abil või mitte. Arutelu võiks keskenduda terminite kasutusele ja sellele, kuidas lugejale mõisted võimalikult selgelt esitada. Ma ei vaidle vastu sellele, et „Suurbritannia” on eesti keeles riiginimena kinnistunud. Küll aga ei peaks sellest järeldama, et „Ühendkuningriik” oleks sobimatu või et seda tuleks artiklitest välja tõrjuda. Kui EKI käsitleb „Ühendkuningriiki” riigi lühinimena, siis ei saa seda pidada lihtsalt valeks või kasutuskõlbmatuks nimetuseks. Seega minu ettepanek ei ole ingliskeelse kasutuse mehaaniline ülevõtmine, vaid lugejaselguse parandamine eestikeelses Vikipeedias. Riigi kohta võib põhiartiklis kasutada nime „Suurbritannia”, aga tekstis ja linkimisel peaks jääma selgeks, millal räägitakse riigist, millal [[Suurbritannia saar]]est ning millal [[Inglismaa]]st, [[Šotimaa]]st, [[Wales]]ist ja [[Põhja-Iirimaa]]st koos. Lisaks on tänapäeva lugejakontekst teistsugune kui varem. Paljud eestikeelsed lugejad puutuvad rahvusvaheliste teemadega kokku inglise keele kaudu ning mõtlevad sageli paralleelselt inglise ja eesti terminitega. Kui ingliskeelses tekstis on ''United Kingdom'' ja eestikeelses Vikipeedias jõuab lugeja vastena artiklisse „Suurbritannia”, võib tal kergesti tekkida mulje, et ''United Kingdom'' ja ''Great Britain'' on sama asi. Ma saan aru, et eesti keeles on „Suurbritannia” riiginimena kinnistunud, kuid just seetõttu vajabki artikkel väga selget algust ja täpsustusmärkust. Entsüklopeedia ülesanne ei peaks olema üksnes traditsioonilise nimekuju kaitsmine, vaid ka lugejale mõistete lahti seletamine. Kui inglise keeles eristatakse ''United Kingdom'', ''Great Britain'', ''British Isles'' ja ''England'', siis peaks eestikeelne artikkel aitama lugejal aru saada, kuidas need mõisted eesti keeles vastavad ja kus need täielikult ei kattu. Seetõttu ei pea ma mõistlikuks seisukohta, et „Ühendkuningriik” tuleks teistest artiklitest välja tõrjuda. Vastupidi, mõnes kontekstis aitab „Ühendkuningriik” just segadust vältida, eriti kui jutt käib riigist tervikuna, sealhulgas Põhja-Iirimaast, rahvusvahelistest organisatsioonidest, diplomaatilistest suhetest, valitsusest või parlamendist. Minu eesmärk ei ole eesti keeles kinnistunud nime „Suurbritannia” tühistamine, vaid see, et lugeja ei peaks ise oletama, kas artiklis mõeldakse riiki, saart või ainult Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ala. Just ingliskeelse terminoloogia laia leviku tõttu on selge eristus tänapäeval veel olulisem kui varem. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 01:22 (EEST) :::Ma olen sellega nõus, et "Ühendkuningriiki" ei pea tingimata teistest artiklitest täiesti välja tõrjuma. :::Oletada ei ole tarvis, kui link viib õigesse kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 09:04 (EEST) ::Võib-olla laskiski tehisarul koostada, aga niisuguse oletuse kasutamine poleemikas tundub mulle isikliku rünnakuna. Argumendi sisuga olen nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 08:56 (EEST) ::: Ma ju põhjendasin, miks tundub tõenäoline, et on kasutatud tehisaru ja miks see on probleem. Palun ärge postitage tehisaru ette söödetud juttu, kui te ilmselt ise ka aru ei saa, mille kohta see käib või kuidas see põhjendusena siin ettepanekusse puutub. Tehisaru ümmarguse jutu lahkamisega raiskame lihtsalt üksteise aega. ::: Vabandust, aga ka vastusest jääb ikka mulje, et on kasutatud jälle tehisaru ning pole vaevutud üle lugema, mida postitatakse või kas see paika peab. Jälle, täpsustusmärkused on ju juba olemas. ''Entsüklopeedia ülesanne /.../ peaks olema /.../ ka lugejale mõistete lahti seletamine'' – milline mõiste millises artiklis on praegu jäetud lahti seletamata? ::: Seda ma usun küll, et mõte artiklipealkirja muuta ei sündinud tehisaru kasutamise tõttu. Umbes samasisuline ettepank on artikli arutelus tehtud ka varem. ::: Kui ka ühel hetkel leitakse, et riigiartikli pealkiri tuleks ära muuta, siis "Suurbritannia" peaks arvatavasti ikka riigiartiklisse suunama, kuna selle nime põhitähendus on pikka aega olnud selline ning teised tähendused esinevad oluliselt harvemini. Ma arvan, et teeme eestikeelset Vikipeediat ikka eeskätt neile lugejatele, kes on eestikeelse nimekasutusega tuttavad, mitte eeskätt neile, kes mõistavad paremini inglise keele toortõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuni 2026, kell 14:41 (EEST) ::::Täpsustan vaid, et seisukoht on minu enda oma ega ole tekkinud tehisaru tõttu, kuid kuna vastuseis on praegu selge, ei hakka ma teemat edasi suruma ja võime selle praegu lõpetatuks lugeda, võib-olla saab mõne või mõnekümne aasta pärast uuesti vaadata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 22. juuni 2026, kell 00:47 (EEST) ::::See Pikse tehiaru argument on siin kohatu ja subjektiivne. Ettepanek on esitatud täiesti adekvaatselt, segadust on nende nimedega olnud aastakümneid. Aga nagu edasine diskussioon ka näitab, ei ole see ühtlustamine nii lihtne, sest tegelikult on Suurbritannia hetkel rööpnimena täitsa ametlik, nagu ka lühendvorm Ühendkuningriik (seetõttu ei saa kohe mitte olla nõus Pikse ettepanekuga Ühendkuningriik igalt poolt välja korjata).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 6. juuli 2026, kell 01:24 (EEST) ::::: Ma enda teada ei ole teinud ettepanekut "Ühendkuningriik" igalt poolt välja korjata. Varem oli selle nimekuju kohta ÕS-is öeldud, et see sobib kasutamiseks diplomaatilises kontekstis. Nüüd nähtavasti on sellest soovitusest loobutud ja seda peetakse ka muus kontekstis sobivaks. Aga siin on ikkagi tarvis otsutada, millist nimekuju eelistame pealkirjades. Riigiga seotud artiklite pealkirjad võiksid jätkuvalt kokku minna riigiartikli pealkirjaga. Ja veel, vähemasti ühe artikli piires võiks nimekasutus olla järjekindel. ::::: Ei ole ju kuidagipidi adekvaatselt esitatud see ettepanek. Nagu juba öeldud, see ei lähe kokku tegeliku eestikeelse nimekasutusega, nii nagu see on fikseeritud autoriteetsetes allikates, ning see ei lähe kokku Vikipeedia artiklite praeguse tegeliku seisuga. ::::: Igaks juhuks täpsustan veel, et see, mis ma tehisaruga seoses ütlesin, ei ole mõelud argumendina ühe või teise nimekuju eelistamise poolt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. juuli 2026, kell 21:32 (EEST) ::::::Vabandust, Ühendkuningriigi väljakorjamise ettepaneku tegi Taivo. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. juuli 2026, kell 17:09 (EEST) ---- Viimane aeg on see eksitav igandlik traditsioon lõpetada ja asju õigete nimedega nimetada. Yhendkuningriik on keelekasutuses (sh ametlikes dokumentides) põhjusega yha levinum. Vt ka Holland & Madalmaad. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2026, kell 12:46 (EEST) :Ma ei näe siin argumenti. :Mis selle Hollandi ja Madalmaadega on? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 15:40 (EEST) :Peaks küll, sest eesti keeles on erinevad sõnad olemas ja tähistavad eri tasandi nähtusi. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33388-69|&#126;2026-33388-69]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33388-69|arutelu]]) 30. juuni 2026, kell 16:04 (EEST) == Health Challenge 2026 - invitation and consent for CentralNotice == ''(Sorry for writing in English. You may consider to translate it to your language.)'' I would like to invite you to the now happening '''article writing challenge focused on health''' - '''[[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026|Health Challenge 2026]]'''. Just write articles in (any) Wikipedia (ideally from the [[:m:Special:MyLanguage/Health Challenge 2026/Focus articles|focus articles]]), [[:m:Health Challenge 2026/Participate|list them on the challenge page]] and you may win valuable prizes (of course, beyond helping the next generation of global health ;) Also, I would like to show a banner in this Wikipedia until the end of June 2026. You can see details at [[:m:CentralNotice/Request/Health Challenge 2026|MetaWiki CentralNotice request]]. If you agree, just write here that you agree and I will carry the rest. Also, please write here a translation of the banner text “Write articles about health and win valuable prizes.” That will help to show the banner in your language. If you have any question, please ask them preferably at the [[:m:Talk:Health Challenge 2026|talk page of the challenge]], as I may not be able to follow discussions on all local wikis. --[[Kasutaja:KuboF Hromoslav|KuboF Hromoslav]] ([[Kasutaja arutelu:KuboF Hromoslav|arutelu]]) 17. juuni 2026, kell 18:19 (EEST) kmfqymx78ie8co0x3j6nf5qqr4k35iv 0 102589 7193152 7158689 2026-07-14T23:03:22Z Kuriuss 38125 7193152 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2021}} {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast muusik | nimi = Nihilistikrypt | taust = grupp_või_bänd | päritolu = [[Eesti]] | stiil = ''[[death metal]]'' | tegev = 2004. aastast | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = Raino “Uziel” Suurna<br />Andrus “Doomhand” Suik<br />Marko “Orc” Murulauk<br />Madis Kaljurand<br />Martin Kalmet | endised_liikmed = Riho “Sorts” Kiiber<br>Meriliis Ojamäe<br>Mart “Port” Metsma<br>Ken Takmazjan<br>Markus Saar<br>Are Kangus<br>Simo Männiste<br>[[Simo Atso]] }} '''Nihilistikrypt''' on 2004. aastal loodud eesti ''[[death metal]]''-bänd. Tegutsemiskohaks on Tallinn. Varasematel albumitel käsitletud oletuslikud teemad nagu “predeath”, “postdeath” ning “lots of killer-side effort demanding process of during the unnecessarily painful way of dying death” metal on vahepeal sujuvalt põhjus-tagajärg põhimõttel arenenud süngemaks ja<nowiki> </nowiki>mõtlikumaks, kuid endiselt kurjaks death metaliks. Uue materjaliga toob bänd kuulajani oma muusikalise arusaama sarimõrtsuka värvikast mõttemaailmast ning kirjeldab sellest tulenevaid valdavalt ühevärvilisi tagajärgi.{{lisa viide}} ==Koosseis== ===Praegused liikmed=== *Marko “Orc” Murulauk – vokaal (2005–2013, 2022–…) *Raino “Uziel” Suurna – kitarr, taustalaul (2004–…) *Martin Kalmet – kitarr (2024–…) *Andrus “Doomhand” Suik – basskitarr (2004–…) *Madis Kaljurand – trummid (2018–…) ===Endised liikmed=== *Riho “Sorts” Kiiber – kitarr (2004–2007) *Mart “Port” Metsma – trummid (2005–2006) *Ken Takmazjan – trummid (2006–2012) *Markus Saar – trummid (2013–2016) *Are Kangus – kitarr (2013–2016) *Meriliis Ojamäe – vokaal (2014–2022) *Simo Männiste – kitarr (2018–2021) *[[Simo Atso]] – kitarr (2021–2024) ==Diskograafia== *[[2005]] “Required Sacrifices” (album) *[[2007]] “Catakrypt” (split koos Catafalciga) *[[2008]] “Perverse Dark Somnolence” (lühialbum) *[[2011]] “Psykhosis” (album) *[[2016]] “Serial Killer Diaries” (album) *[[2021]] “Diemension” (album) *[[2024]] "Cross-section Hatefold" (kogumik) ==Ajajoon== <div align="left"><timeline> ImageSize = width:700 height:auto barincrement:18 PlotArea = left:130 bottom:80 top:10 right:10 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:10/06/2004 till:01/04/2025 TimeAxis = orientation:horizontal format:yyyy Colors = id:vocal value:red legend:Vokaal id:guitar value:green legend:Kitarr id:bass value:blue legend:Basskitarr id:drums value:orange legend:Trummid id:backing value:pink legend:Taustavokaal id:lines1 value:black legend:Stuudioalbumid id:other value:gray(0.50) legend:Lühialbumid id:bars value:gray(0.95) Legend = orientation:vertical position:bottom columns:1 BackgroundColors = bars:bars ScaleMajor = unit:year increment:2 start:2005 ScaleMinor = unit:year increment:2 start:2005 BarData = bar:Uziel text:Raino “Uziel” Suurna bar:Sorts text:Riho “Sorts” Kiiber bar:Are text:Are Kangus bar:Simo1 text:Simo Männiste bar:Simo2 text:Simo Atso bar:Martin text:Martin Kalmet bar:Doom text:Andrus “Doomhand” Suik bar:Orc text:Marko “Orc” Murulauk bar:Meriliis text:Meriliis Ojamäe bar:Tarmo text:Tarmo Premet bar:Port text: Mart “Port” Metsma bar:Ken text:Ken Takmazjan bar:Markus text:Markus Saar bar:Madis text:Madis Kaljurand PlotData= width:10 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-4) bar:Uziel from:10/06/2004 till:end color:guitar bar:Uziel from:10/06/2004 till:end color:backing width:3 bar:Sorts from:10/06/2004 till:09/03/2007 color:guitar bar:Are from:01/11/2013 till:01/07/2016 color:guitar bar:Simo1 from:01/09/2018 till:13/07/2021 color:guitar bar:Simo2 from:13/07/2021 till:28/06/2024 color:guitar bar:Martin from:15/11/2024 till:end color:guitar bar:Doom from:10/06/2004 till:end color:bass bar:Orc from:01/01/2005 till:01/11/2013 color:vocal bar:Orc from:22/11/2022 till:end color:vocal bar:Meriliis from:01/01/2014 till:22/11/2022 color:vocal bar:Tarmo from:10/06/2004 till:01/01/2005 color:drums bar:Port from:01/01/2005 till:01/01/2006 color:drums bar:Ken from:01/01/2006 till:01/02/2012 color:drums bar:Markus from:01/01/2013 till:01/07/2016 color:drums bar:Madis from:01/09/2018 till:end color:drums LineData = at:09/09/2005 color:lines1 layer:back at:01/04/2007 color:other layer:back at:01/01/2008 color:other layer:back at:28/11/2011 color:lines1 layer:back at:15/12/2016 color:lines1 layer:back at:10/06/2021 color:lines1 layer:back </timeline> ==Välislingid== * https://www.facebook.com/nihilistikrypt [[Kategooria:Eesti ansamblid]] 7b25c0kjr48t3882guilw8mmeo2cij0 0 106907 7192952 7192879 2026-07-14T12:34:53Z Mona 355 7192952 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Frank Herberti romaanist; romaanisarja kohta vaata artiklit "[[Düün (romaanisari)]]"; 1984. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Düün (film 1984)]]; 2021. aasta filmi kohta vaata artiklit [[Düün (film, 2021)]]; filmisarja kohta artiklit [[Düün (filmisari)]]; luite kohta vaata artiklit [[Luide]]; jõuühiku kohta vaata artiklit [[Düün (ühik)]]}} {{Raamatu info | pealkiri = "Düün" | orig_tiitel = "Dune" | tõlge = [[Urmas Alas]] | kaane_pilt = | alltekst = | autor = [[Frank Herbert]] | illustraator = | kaane_kujun = | toimetaja = | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = inglise keel | sari = | teema = | žanr = | kirjastaja = Chilton Books | ee_kirjastaja = [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] | avaldatud = [[1965]] | ee_avaldatud = [[1996]] / [[2002]] | tüüp = | lehekülgi = 412 (originaal)</br>552 / 528 (eesti keeles) | mõõtmed_kaal = | isbn = 9985306341 | oclc = | eelnev = | järgnev = "Düüni messias" }} '''"Düün"''' ([[inglise keel]]es "Dune") on Ameerika kirjaniku [[Frank Herbert]]i [[ulmeromaan]], mis ilmus [[1965]]. aastal. See on "[[Düün (romaanisari)|Düüni]]" romaanisarja esimene teos. Romaani tegevus toimub kauges tulevikus kõrbeplaneedil Arrakis, mis on universumi ainsa melange'i ehk vürtsi leiukoht. Teose peategelane on Paul Atreides, kelle perekond saadetakse Arrakist valitsema. Võimuvõitluse käigus põimuvad romaanis poliitika, religioon, ökoloogia ja inimese areng. "Düün" pälvis [[1966]]. aastal [[Hugo auhind|Hugo]] ja [[Nebula auhind|Nebula auhinna]] ning seda peetakse üheks kõigi aegade mõjukamaks ulmeromaaniks. Romaani põhjal on valminud mitu ekraniseeringut, sealhulgas [[David Lynch]]i [[1984]]. aasta film "[[Düün (film 1984)|Düün]]" ning [[Denis Villeneuve]]'i lavastatud filmid "[[Düün (film, 2021)|Düün]]" (2021) ja "[[Düün: Teine osa]]" (2024). [[Eesti keel]]es ilmus romaan [[1996]]. aastal [[Urmas Alas]]e tõlkes kirjastuses [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] ning pälvis 1998. aastal [[Eesti Ulmeühing]]u auhinna [[Stalker (auhind)|Stalker]] parima tõlketeose kategoorias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stalker 1998 {{!}} Ulme.ee |url=https://ulme.ee/veeb/?page_id=3801&lang=et |vaadatud=2026-07-14 |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.dunenovels.com/ "Düüni" sarja koduleht] [[Kategooria:Ulmeromaanid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid]] [[Kategooria:1965. aasta kirjandusteosed]] ikx2x1l3t0lazqk56rkcvgresmh2mgz 0 118554 7193149 6639086 2026-07-14T22:57:15Z Kuriuss 38125 7193149 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Grégory Lemarchal | pilt = | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Grégory Jean-Paul Lemarchal | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg|1983|5|13}} <br/>[[La Tronche]], [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2007|4|27|1983|5|13}} <br/>[[Suresnes]], [[Prantsusmaa]] | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = ''[[pop rock]]'', [[rokkmuusika|rokk]] | amet = [[laulja]] | tegev = [[2004]]–2007 | plaadifirma = Universal | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Grégory Lemarchal''' ([[13. mai]] [[1983]] [[La Tronche]] – [[30. aprill]] [[2007]] [[Suresnes]]) oli prantsuse laulja. 2004. aastal võitis ta populaarse telesaate "[[Star Academy]]" neljanda hooaja, olles esimene meesvõitja. Tema hääleulatus oli neli [[Oktav (helikõrguspiirkond)|oktavit]]. Pärast saate võitu sai ta ruttu üsna populaarseks. Grégory Lemarchali esimene singel "Ecris l'histoire" tõusis märtsis 2005 Prantsuse edetabelis teisele kohale. Lemarchal põdes [[tsüstiline fibroos|tsüstilist fibroosi]], mille tüsistuste tõttu ta 30. aprillil suri. [[4. mai]]l oli telekanali TF1 eetris erisaade "Grégory : la voix d'un ange", mis oli tema mälestuseks ja vaatajatel paluti annetada raha tsüstilise fibroosiga võitlemiseks. [[Prantsusmaa]]l tegutseb temanimeline ühing tsüstilise fibroosiga patsientide ning nende omaste nõustamiseks. 28. detsembril 2007 andis "Star Academy" seitsmes hooaeg Grégoryle au, lauldes kogu saate ainult tema laule, saate pealkiri oli "La Voix D'un Ange" ("Ingli hääl"). == Albumid == *"Je deviens moi" (2005) *"Olympia 06" (2006) *"La voix d'un ange" (2007) == Singlid == *"Écris l'histoire" (2005) *"Je suis en vie" (2005) *"À corps perdu" (2005) *"Même si (What you're made of)" (duett koos [[Lucie Silvas]]ega) *"Le feu sur les planches" (2006) *"SOS d'un terrien en détresse" (2007) *"De temps en temps" (2007) *"Le lien" (2007) *"Restons Amis" (2007) == Välislingid == * [http://www.just-gregory.net/ Grégory Lemarchali koduleht] * [http://www.association-gregorylemarchal.com/ Association Grégory Lemarchal] {{JÄRJESTA:Lemarchal, Grégory}} [[Kategooria:Prantsuse lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] [[Kategooria:Surnud 2007]] dvih1k5i1u0kz5fkc3x8kn44lcyfppz 0 120200 7193074 6668964 2026-07-14T19:38:36Z Priitlahemaa 2197 7193074 wikitext text/x-wiki [[Pilt:TN-C-S-juhistik.png|pisi|350px|[[Elektrivõrk|Võrgu]] talitlusmaandus (põhimaandur [[maandustakistus]]ega 1 [[oom]]i ringis), paigaldise maandus (lisamaandur maandustakistusega harilikult mõnikümmend oomi) ning kaitsemaandus ([[kaitsejuht|kaitsemaandusjuhi]] PE abil) [[juhistikusüsteem]]is TN-C-S]] [[Pilt:Leitungsende Abisoliert en.svg|pisi|püsti=1.3|Ühefaasilise [[paigalduskaabel |paigalduskaabli]] sooned (''cable jacket'' – kaablimantel, ''wire insulation'' – sooneisolatsioon, ''stripped wire'' – paljas traat)]] '''Maandamine''' on [[elektrotehnika]]s [[elektripaigaldis|paigaldis]]e või [[seade|seadme]] teatavate [[elektrijuhtivus|elektrit juhtivate]] osade vahetu, [[galvaaniline sidestus|galvaaniline ühendamine]] [[maa (elektrotehnika)|maaga]] (maapinnaga, pinnasega). Maandamiseks ühendatakse maandatav osa kaitse- ja maandusjuhtide kaudu pinnases paikneva [[maandur]]iga. Maandamist on vaja elektriohutuse tagamiseks (kaitsemaandus) ja elektriseadme normaalse töö tagamiseks (talitlusmaandus).<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 6. köide, 1992</ref> *Kaitsemaandus võimaldab ära hoida eelkõige inimesele ohtliku [[elektripinge|pinge]] tekkimist ja kestmist juhtivate elektri- jm seadmete metallkerede ja maa vahel mitmesuguste rikete korral. Näiteks seadme [[kereühendus]]e tekkimisel moodustab kaitsejuht (PE) lühisahela ja [[Automaatkaitselüliti|katselüliti]] katkestab kiiresti ohtliku pingega toiteahela. Paigaldise maandur on peamiselt vajalik [[rikkevoolukaitselüliti]] rakendumise ja [[potentsiaaliühtlustus]]e tagamiseks. Korrektselt välja ehitataud paigaldise kaitsemaanduse ahelas (TN-S, 5-juhtmelise juhistiksüsteemi PE kolla-rohelist värvi isolatsiooniga juhis) ei tohi voolu olla. (Siin mitte segamini ajada TN-C 4-juhtmelist juhistiksüteemi PEN-juhiga, mille isolatsioon on samuti kolla-rohelise värviga tähistatud ja milles maanduse vool on lubatud. :Kaitsemaanduseks loetakse ka [[välguvarras|välguvarda]] maandust (välguvoolu hajutamiseks maasse). *Talitlusmaandus tagab elektripaigaldistes sobiva pinge- ja voolujaotuse. Elektriseadmete, paigaldiste ja [[elektrivõrk|võrkude]] mingi ühe punkti maandamine on vajalik ka selleks, et ühtlustada [[faasijuht]]ide pingeid maa suhtes.<ref>{{Netiviide |url=http://elektriala.ee/valjaanded-2/maandamine-ja-potentsiaaliuhtlustus/ |pealkiri=Endel Risthein. Maandamine ja potentsiaaliühtlustus |vaadatud=2017-10-02 |arhiivimisaeg=2017-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171002120259/http://elektriala.ee/valjaanded-2/maandamine-ja-potentsiaaliuhtlustus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Maandamise ja potentsiaaliühtlustuse nõuded on esitatud elektriohutuse põhistandardis EVS-EN 61140:2016&nbsp;– Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.<ref>[https://www.evs.ee/et/evs-en-61140-2016 Eesti standard EVS-EN 61140:2016]</ref> [[Paigalduskaabel |Paigalduskaabli]] [[kaablisoon |soonte]] isolatsiooni värvid:<br> • faasisooned (L1, L2, L3) ‒ pruun, must või hall;<br /> • neutraalsoon (N) ‒ sinine;<br /> • kaitsesoon (PE) ja samuti kaitsejuhiga ühitatud neutraalsoon (PEN)&nbsp;– kollarohelisetriibuline. == Vaata ka == *[[Maandur]] *[[Maanduslatt]] *[[Potentsiaaliühtlustus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://petz.planet.ee/elekter/3_Madalpingevorgud.pdf Madalpingevõrgud : 3.1.1.2 Maandamine] *[http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAV3340/ElVar_4.Madalpingevorgud.4.2_Maandamine.4.3_Potuhtlustus.Konspekt2014kevad.pdf Raivo Teemets. Elektrivarustus : 4.2 Maandamine] [[Kategooria:Elektrotehnika]] qjf225wfhbbd2m4hk5kpfweya6pbof3 0 120392 7193117 5967180 2026-07-14T22:15:19Z Sumo tomus 233342 7193117 wikitext text/x-wiki [[File:Tommy Tabermann (sd) Finland.jpg|thumb|Tommy Tabermann (2007)]] '''Tommy Olavi Tabermann''' ([[3. detsember]] [[1947]] [[Ekenäs]] – [[1. juuli]] [[2010]] [[Helsingi]]) oli soome [[luuletaja]] ja [[Soome]] [[poliitik]]. Tabermann oli kakskeelne, kodus räägiti nii [[rootsi keel|rootsi]] kui ka soome keelt, aga ta kirjutas [[soome keel]]es. Tema esimene luulekogu "[[Roosid Rosa Luxemburgile]]" ilmus [[1970]]. aastal, sellele järgnes kümneid luulekogusid ja proosateoseid. Ta on tuntud eelkõige romantiliste ja erootiliste luuletuste autorina. Tema populaarsemate teoste hulgas on armastusromaan "Suudlus" ("Suudelma", [[1977]]). Tabermann õppis [[Tampere ülikool]]is ning töötas muu hulgas [[ajaleht]]edes ja [[raadiojaam]]ades. Ta kogus aastaid populaarsust ka teleekraanil, esinedes üheksa aasta jooksul üle 300 korra ühena kaptenitest saates "[[Uutisvuoto]]" (Eestis "[[Teletaip (saade)|Teletaip]]"). Aastal [[1995]] valis Soome luuletajate liit Tommy Tabermanni aasta luuletajaks. [[2007]]. aastal valiti Tommy Tabermann 4972 häälega [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei|sotsiaaldemokraatide]] nimekirjas [[Eduskunta|Eduskunna]] liikmeks. Rahvaesindajana tekitas ta elevust, kui esitas seaduseelnõu, millega soovis sisse seada lisapuhkuse, mis oleks pühendatud armastusele. Sügisel [[2009]] diagnoositi tal pahaloomuline peaaju kasvaja. Tabermanni põrm on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le. == Välislingid == * [http://www.tommytabermann.net/ Tommy Tabermanni koduleht] {{DEFAULTSORT:Tabermann, Tommy}} [[Kategooria:Luuletajad]] [[Kategooria:Soome kirjanikud]] [[Kategooria:Soome poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 2010]] pqgr6vsxrybu21jh3iw3nhr9bqbybci 0 122720 7193091 7185717 2026-07-14T20:53:37Z ~2026-34651-55 231505 /* Endised bussiliinid */ 7193091 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. juulil seisuga 74 bussiliini, millest: * 12 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 14, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 4 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 14, 46); * 3 on trolliasendusliinid (liinid 72, 81, 83); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 74 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 13 (Väike-Õismäe – Lennujaam – Priisle), ~54 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Viru keskus | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress, uus nr.1 |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe |Alates 01.08.2026 sõidab liinil [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri]] (Nõlvaku) |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Urda|Urdani]] |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 18 |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla jaam]] |TLT |Reisisadama D-Terminal |Alates 01.08.2026 lühendatakse [[Hobujaama tänav|Hobujaamani]] ja pikendatakse [[Pääsküla|Teeliseni]] |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 19 ja pikendatakse [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminali]] |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuseni]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 22 |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 21 |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru Hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 31A ja pikendatakse [[Teatri väljak|Estoniani]] |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Loomaaed|Zoo]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäeni]] |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Alates 01.08.2026 muudetakse liiniks 41 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle |Avatakse alates 01.08.2026 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Alates 01.08.2026 pikendatakse [[Mustamäe|Mustamäeni]] ja muudetakse trolliliiniks |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Alates 01.08.2026 muudetakse trolliliiniks |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} ===Endised bussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |Käis viimati 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 liiniks 86 |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- style="background:pink; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle |ekspress, muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru Keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti Jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru Keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 liiniks 84 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |Ajutine bussiliin trammi- või trolliliinide asendamiseks | | | |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |} ===Kommertsbussiliinid=== {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |200 |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|maleva]]) - [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |277 |[[Balti jaam|Balti Jaam]] - [[Tammispea]] - Käsmu - [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} ===Endised kommertsbussiliinid=== ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Mähe tee|Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] |Alates 01.08.2026 liin T1 |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam|Vanasadama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Alates 01.08.2026 liin T2 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]] |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] |Alates 01.08.2026 liin T3 |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|4]] |[[Tondi]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Alates 01.08.2026 liin T4 ning pikendatakse [[Tallinna lennujaam|Lennujaamani]] |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] |Alates 01.08.2026 liin T5 |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse augusti lõpus |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin 3 ja 4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Tulevased trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Avatakse 1. augustil |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Avatakse 1. augustil, sama marsruut mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == :{| class="wikitable" |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|Tallinna – Pääsküla rongiliin]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|Tallinna – Keila rongiliin]] | |- |[[Tallinna – Klooga-Ranna rongiliin|Tallinna – Kloogaranna rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|Tallinna – Paldiski rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|Tallinna – Turba rongiliin]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinna – Aegviidu rongiliin]] | |} ==Vaata ka== *[[Tallinna Linnatranspordi AS]] *[[Tallinna ühistransport]] ==Välislingid== * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] miasz16tb7hx5k5ct89uu9kl0kla5ro 0 123665 7193257 7122726 2026-07-15T07:57:59Z Birkho 171870 + Allkiri 7193257 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Toimeta|lisaja=Ahsoous|aasta=2018|kuu=aprill}} [[File:Johann Strauss II (3).jpg|thumb|Johann Strauss II (1876) [[File:Unterschrift Johann Strauss (Sohn) österreichisch-deutscher Kapellmeister und Komponist.svg|center|frameless|class=notpageimage skin-invert-image|upright=0.8|Allkiri Johann Strauss]]]] '''Johann Baptist Strauss''' ([[25. oktoober]] [[1825]] [[Sankt Ulrich]] [[Viin]]i lähedal – [[3. juuni]] [[1899]] Viin), tuntud ka kui Johann Strauss (noorem), Johann Strauss II, oli [[Austria]] [[helilooja]], [[kapellmeister]] ja viiuldaja. Ta on omanimelise muusikakoolkonna looja ja Viini klassikalise [[operett|opereti]] üks mainekamaid esindajaid. Strauss komponeeris 18 operetti ja muusikalist komöödiat, enam kui 500 [[valss]]i, [[polka]]t, [[kadrill]]i ja muud tantsumuusikat ning muusika balletile "Tuhkatriinu". Teda tuntakse valsikuningana. == Noorusaastad == Strauss oli pärit kuulsast Viini muusikute ja tantsuorkestri omanike perekonnast. Tema vanavanaisa oli ungari juudi soost. Seda asjaolu varjati natslikul Saksamaal, et seal viljeletav [[Aarja rass|aarialaste]] ülistamise kampaania ei takistaks Johann Straussi loomingu esitamist. Tema isa [[Johann Strauß (isa)|Johann Strauss vanem]] (1804–1849) käis mängimas Inglismaa [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]] kroonimispidustustel. Vennad Josef (1827–1870) ja [[Eduard Strauss]] (1835–1916) olid mõlemad tuntud muusikud, dirigendid ning heliloojad. Isa oli vastu, et poeg Johann astuks tema jälgedes, ning soovitas tal hakata pankuriks. Muusikaõpingud said alata, kui Johanni isa lahkus perekonna juurest armukese Emilie Trampuschi juurde, kes igati innustas Johanni muusikaõpinguid. Tänu sellele toetusele sai Johann isa eest salaja õppida Viinis isa orkestri liikmete Franz Amoni ja Joseph Drechsleri juures viiulit. Kontrapunkti- ja harmooniaõpetust sai ta aga professor Joachim Hoffmanni erakoolis. 19-aastaselt debüteeris Strauss Hietzingi Dommayeri kasiinos oma väikese tantsuorkestriga. Sellega kujunes ta otsekohe isa kõige tõsisemaks konkurendiks. Nende rivaalitsemine tõusis haripunkti 1848. aastal, kui nad mõlemad olid haaratud Rahvaste Kevade nimelise revolutsiooniga Austrias, mille eesmärk oli pärisorjuse kaotamine. Isa ja poeg toetasid selles poliitilises võitluses eri osalisi. [[Fail:Johann Strauss II (2).jpg|pisi|Noor Johann Strauss II]] == Karjäär == Johann Strauss II muutus kiiresti Viini tantsusalongide ja tantsumuusikaheliloojate tuntud juhtfiguuriks. Pärast isa surma lõi ta isa ja enda orkestritest ühendorkestri, mis oli Viinis juhtival kohal. 1863. aastal sai ta ''Hofballmusikdirektor''<nowiki/>'i (õukonnaballi muusikajuhi) ametliku nimetuse. Strauss juhatas aastatel 1856–1865 igal suvel [[Tsarskoje Selo]] raudteekompanii kutsel Venemaal [[Pavlovsk]]is suvemuusikakontserte. 1867. aastal käis ta oma orkestriga kontserdireisidel Pariisis ja Londonis. 1850. aastate lõpul ja 1860. aastatel lõi ta paljud oma parimad valsid ning polkad nagu "Morgenblätter" ("Hommikulehed", 1864), "An der schönen blauen Donau" ("Ilusal sinisel Doonaul", 1867), "Künstler leben" ("Kunstniku elu", 1867), "Geschichten aus dem Wienerwald" ("Lood Viini metsades", 1868), "Wein, Weib und Gesang" ("Vein, naised ja laul", 1869), "Tritsch-Tratsch-Polka" (1858) jt. Johann II konkurendid valsikomponeerimise ja orkestrite esinemiste poolest Viini tantsusaalides ning salongides olid [[Carl Michael Ziehrer|Karl Michael Ziehrer]] ja [[Émile Waldteufel]], nii oma muusika kui ka orkestritega. 1872. aastal esines Strauss suure menuga [[Boston]]is ja [[New York|New Yorgis]], kus peamiseks tõmbenumbriks oli tema valssidest koostatud popurrii "Manhattan Waltzes". Ta juhatas Bostonis ka nn "Monsterkontserti", kus tema taktikepi järgi musitseeris korraga üle 1000 muusiku. Strauss teenis kolme Ameerika kontserdiga tolle aja kohta suure honorari 4500 dollarit. [[Fail:Johann Strauss Zasche.jpg|pisi|Theodor Zasche akvarell "Ball bei Hof" kujutab Johann Straussi orkestrijuhina]] == Operetihelilooja == 1868. aastal komponeeris Strauss esimese burleskistiilis opereti "Die lustigen Weiber von Wien" ("Viini lõbusad naised"), mille muusika jäi taseme poolest alla Viini tantsusaale vallutanud valssidele. [[Operett]] jäi esitamata. Sel ajal valitsesid Viini muusikateatrites [[Jacques Offenbach]]i operetid ja teatridirektorid soovisid oma heliloojatelt samasuguseid rahvalikke tükke. Teatridirektorid ja eriti Straussi abikaasa Jetty julgustasid maestrot operetikatsetusi jätkama. Strauss võttis esialgu Offenbachi järgi aluseks ''[[opera buffa]]'', kuid täiendas seda Viini kõrgemale seltskonnale meelepärase lõbujanu, kommete ja nende sentimentaalse eluviisi elementidega. 1871. aastal valmis 45-aastasel heliloojal operett "Indigo und die vierzig Räuber" ("Indigo ja nelikümmend röövlit"). Selle hea muusika ei kompenseerinud nõrka libretot ja teos ei meeldinud Viini publikule. Ameerika ringreisilt Viini naasnud, võttis ta käsile uue opereti "Carneval in Rom" ("Karneval Roomas"), kuid seegi ei osutunud eriti edukaks. Alles kolmas operett "Die Fledermaus" ([[Nahkhiir (operett)|"Nahkhiir"]]) oli täistabamus ja sellest sai Viini klassikalise opereti nurgakivi. Kriitikud leidsid, et Viini 19. sajandi operetilooming on saavutanud oma tipu. Aastatel 1868–1997 komponeeritud operettidest jäi üks esitamata ja kahe kohta on koostatud vaid kavandid. "Nahkhiire" kõrval on aegade proovile vastu pidanud "Der Zigeunerbaron" ("[[Mustlasparun]]") ja mitu korda ümber tehtud "Eine Nacht in Venedig" ("[[Öö Veneetsias]]"). Vähem tähelepanu on pälvinud "Das Spitzentuch der Königin" ("Kuninganna taskurätik") ja "Ritter Pázmán" ("Rüütel Pázmán"). Teatud perioodil oli Straussi operetimuusikas tunda mõningast [[Ferenc Liszt]]i ja isegi [[Richard Wagner]]i mõju. Tema muusika alusel ja maestro loal pani Adolf Müller juunior kokku kolmevaatuselise [[pastišš|pastiš]]i "Wiener Blut" ("[[Viini veri]]", 1899). Hiljem on tema muusikat kasutatud muudeski operettides: "Tausend und eine Nacht" ("Tuhat ja üks ööd", 1906), "Casanova" (1928), "Walzer aus Wien" ("Valsid Viinist", 1930), "Die Tänzerin Fanny Elssler" ("Tantsijanna Fanny Elssler", 1934), "Die Straussbuben" ("Straussi poisid", 1946) jt. [[Fail:Henrietta (Jetty) treffz (1818-1878) e Johann Strauss jr..JPG|pisi|Johann Strauss ja tema abikaasa Henrietta (Jetty)]] == Isiklikku == Johann Strauss abiellus 1862. aastal laulja Henriette (Jetty) Treffziga (1818–1878), kes toetas abikaasa loomingulist tegevust. Kuus nädalat pärast Jetty surma abiellus Strauss Angelika Dittrichiga, kes ei pidanud muusikast lugu, mistõttu see abielu 1882. aastal lahutati. Kolmanda abielu sõlmis ta 1887. aastal endast 31 aastat noorema 21-aastase lese Adèle Deutsch-Straussiga, kelle õhutusel sündisid muu hulgas operetid "[[Mustlasparun]]" ja "Waldmeister" ("Varjulill") ning valsid "Kaiser-Walzer" ("Keisrivalss"), "Kaiser Jubiläum" ("Keisri juubel") ja "Klug Gretelein" ("Nutikas Gretel"). Strauss põdes kopsu- ja rinnakelmepõletikku, mis peaaegu tappis ta ema ja ta enda Elu viimastel nädalatel tegeles ta balleti "Tuhkatriinu" lõpetamisega. Johann Strauss II on maetud Viini keskkalmistule. [[Fail:Austria-00017 - Johann Strauss II Memorial (9076672636).jpg|pisi|Johann Strauss II memoriaal Viini Stadparkis]] ==Mälestuse jäädvustamine== Straussi muusika on olnud alati rahvusvaheliselt populaarne. See kõlab igal aastal Viini uusaastakontserdil kõrgelt tunnustatud Viini Filharmoonikute orkestri esituses, mida on läbi aegade juhatanud sellised maailmakuulsad dirigendid nagu [[Willi Boskovsky]], [[Herbert von Karajan]], [[Carlos Kleiber]], [[Lorin Maazel]], [[Zubin Mehta]], [[Riccardo Muti]], [[Mariss Jansons]], [[Georges Prêtre]] jt. 1987. aastal asutas hollandi viiuldaja ja dirigent [[André Rieu]] Johann Straussi nimelise orkestri. Johann Strauss nooremale ja tema perekonnale on pühendatud kaks muuseumi Viinis. Need on Viini muuseum aadressil Praterstraße 54, kus Strauss elas alates 1860. aastast, ja Strauss Museum aadressil Müllnergasse 3, kus on ülevaade kogu Strausside perekonna tegevusest ja ajaloost. 1922. aastal tuli Austrias käibele esimene Strauss II portreega 50-[[Austria šilling|šillingilise]] väärtusega postmark. 1949. aastal lisandus helilooja 50. surma-aastapäeva puhul ühešillingiline ja 1975. aastal 150. sünniaastapäeva tähistav neljašillingiline postmark. Johann Strauss II portree on 1960. aastal käibele tulnud sajašillingilisel rahatähel ja 150-šillingilisel (1975) ning 50-šillingilisel (1999) mündil. 1921. aastal avati Viinis Stadtparkis Johann Straussi monument. See on tänapäeval turistifotode meelisobjekt. Coburgis on alates 1987. aastast Johann Straussi mälestuskivi. 2003. aastal püstitati Pavlovskisse Straussi "Vene ajastu" mälestusmärk. Tianjinis (Hiinas), endises Austria-Ungari koloonias on Straussi skulptuur. [[Pariis]]i 10. ringkonnas on Johann Straussi nimeline väljak. == Straussi operetid Eestis == Alates 1891. aastast on Eesti teatrites esitatud järgmisi Straussi operette või tema muusikast koostatud [[pastišš]]e: * "[[Nahkhiir]]" ([[Rahvusooper Estonia|Estonias]] 1912, 1919, 1940, 1953, 1973, 1997, 2010; [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] 1921, 1936, 1949, 1986, 2006, 2025; [[Endla (teater)|Endlas]] 1923; [[Ugala]]s 1927) * "[[Mustlasparun]]" (Vanemuises 1889 ("Mustlasebaron"), 1930, 1942, 1968; Estonias 1912, 1919, 1926, 1948, 1993; Endlas 1924; [[Võitleja (selts)|Võitlejas]] 1928) * "[[Viini veri]]" (Estonias 1965, 1994, 2004; Vanemuises 2018) * "[[Öö Veneetsias]]" (Estonias 1951, 2000; Vanemuises 1999) * "[[Armulaul]]" (Vanemuises 1933; Võitlejas 1934) * "[[Karneval Roomas]]" (Estonias 1939) * "[[1001 ööd]]" (Estonias 1921) [[Fail:Johann Strauss 1879.JPG|pisi|Johann Strauss 1879]] Allikad: * "Sada aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedel", koost. [[Vilma Paalma]]. Tallinn, RO Estonia, 2006. * "Vanemuise muusikateater aegade peeglis. 150 valitud lavastust", koost. [[Virge Joamets]]. Tartu, Vanemuine, 2020. == Operetid esmaesitusega Viinis == *"Die lustigen Weiber von Wien" (burlesk-operett, 1868, esitamata) *"Romulus" (1871, fragmendid) *"Indigo und die vierzig Räuber" (1871) *"Carneval in Rom" (1873) *"Die Fledermaus" (1874) *"Cagliostro in Wien" (1875) *"Prinz Methusalem" (koomiline ooper, 1877) *"Blindekuh" (1878) *"Das Spitzentuch der Königin" (1880) *"Der lustige Krieg" (1881) *"Eine Nacht in Venedig" (1883) *"Die Zigeunerbaron" (1885) *"Der Schelm von Bergen" (1886) *"Simplicius" (1887) *"Ritter Pázmán" (koomiline ooper, 1892) *"Fürstin Ninetta" (1893) *"Jabuka" (1894) *"Waldmeister" (1895) *"Die Göttin der Vernunft" (1897) [[Fail:Zentralfriedhof Johann Strauß(Vater).JPG|pisi|Strausside hauamonumendid Viini Keskkalmistul]] == Filmid == Strausside kui muusikute suguvõsast ja selle liikmete loomingust on aegade jooksul tehtud arvukalt filme. *1913 tummfilm "Das Leben der Strauss-Familie" *1928 tummfilm "Heut' spielt der Strauss", režii Conrad Wiene, peaosas Paul Hörbiger *1930 "Der Walzerkönig", režii Manfred Noa, peaosas Hans Stüwe *1932 "Johann Strauss, k. u. k. Hofballmusikdirektor", režii Conrad Wiene, peaosas Michael Bohnen *1934 "Petersburger Nächte. Walzer an der Newa", režii E. W. Emo, peaosas Paul Hörbiger *1934 "Waltzes from Vienna", režii Alfred Hitchcock *1935 "Unsterbliche Melodien", režii Heinz Paul, peaosas Alfred Jerger *1935 "Rosen aus dem Süden", režii Walter Jansen, peaosas Paul Hörbiger *1938 "The Great Waltz", režii Julien Duvivier, peaosades Fernand Gravet ja Miliza Korjus *1939 "Unsterblicher Walzer", režii E. W. Emo, peaosas Fred Liewehr *1940 "Operette", režii Willi Forst, peaosas Edmund Schellhammer *1954 "Girardi - Der Komödiant von Wien", režii Karl Paryla, peaosas Eduard Strauss II *1954 "Ewiger Walzer", režii Paul Verhoeven, peaosas Bernhard Wicki *1963 "The Waltz King", režii Steve Previn, peaosas Kerwin Mathews *1971 "Прощание с Петербургом", režii Yan Frid, peaosas Girt Jakovlev) *1972 "Der große Walzer", režii Andrew L. Stone, peaosas Horst Buchholz *1972 "The Strauss-Family", režii Marvin J. Chomsky, peaosas Stephen McGann *1986 "Johann Strauss - Der König ohne Krone", režii Franz Ante, peaosas Oliver Tobias *1995 "Strauss: The King of 3/4 Time", režii Kit Hood, peaosas Michael Riley *2005 "Strauss: The Waltz King", režii Rupert Edwards, peaosas Joseph Edwards/Simon Williams {{JÄRJESTA:Strauss, Johann}} [[Kategooria:Austria heliloojad]] [[Kategooria:Punase Kotka IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1825]] [[Kategooria:Surnud 1899]] kv93x2r8id0i2e2wrvtturg33ww6edx 0 125524 7193146 6965710 2026-07-14T22:53:46Z Kuriuss 38125 7193146 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Coat of arms of Iraq.svg|thumb|Iraagi riigivapp]] [[Pilt:Coat of arms (emblem) of Iraq 2004-2007.svg|thumb|Iraagi riigivapp 2004–2007]] '''Iraagi vapp''' on [[Iraak|Iraagi]] Vabariigi riigivapp. Nüüdne vapp on kasutusel alates [[2007]]. aastast. [[Kategooria:Iraagi sümboolika]] [[Kategooria:Riigivapid]] odd1cxshx0axeyegllrb1n58ll7jicc 0 126079 7193116 7032833 2026-07-14T22:12:07Z Sumo tomus 233342 7193116 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2019}} [[Pilt:Suworow Wiktor.jpg|pisi|Viktor Suvorov (2007)]] '''Viktor Suvorov''' (vene keeles ''Виктор Суворов'', kodanikunimega '''Vladimir Rezun''', [[vene keel]]es ''Владимир Богданович Резун'') (sündinud [[20. aprill]]il [[1947]] [[Primorje krai]]s Barabaši külas) on vene harrastusajaloolane ja kirjanik, endine sõjaväelane ([[alampolkovnik]]). 1957. aastal astus Vladimir Rezun 11-aastaselt Voroneži Suvorovi sõjakooli ja selle sulgemisel jätkas õpinguid Kalinini (Tver) Suvorovi sõjakoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Seejärel hakkas Rezun õppima Kiievi kõrgema sõjakooli teisel kursusel. 19-aastaselt astus ta NLKP liikmeks. Rezun osales 1968. aasta augustis-septembris [[Operatsioon Dunai|operatsioonis "Dunai"]] (vk; Doonau), millega suruti maha "[[Praha kevad]]". Aastatel 1968–1970 teenis ta [[Karpaatia sõjaväeringkond|Karpaatia sõjaväeringkonnas]], 1970–1971 [[Kuibõšev]]is [[Volga-äärses sõjaväeringkond|Volga-äärses sõjaväeringkonnas]]. Vladimir Rezun teenis [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]] ning aastatel 1970–1974 õppis Nõukogude sõjaväe luureakadeemias [[Sõjalis-Diplomaatiline Akadeemia|Sõjalis-Diplomaatilises Akadeemias]], pärast lõpetamist suunati ta [[GRU|Nõukogude sõjaväeluure]] residentuuri [[Genf]]i [[Šveits]]i. <!-- ??? В/ч 22177, в/ч 35576, Военная академия Советской Армии (ВАСА), Военно-дипломатическая академия Советской Армии, enne oli "Punase Armee"oma, sellest ka nimi, Военно-дипломатическая академия ???--> 1978. otsustas ta, et ei suuda endale avanenud nägemust jagamata jätta, ja palus [[Suurbritannia]]s poliitilist varjupaika. Juba tema esimene raamat tekitas suurt poleemikat. "Jäälõhkuja" tõlgendas ajalugu Nõukogude Liidule ebasobivalt, solvas mälestust Suurest Isamaasõjast ja rebis "pühaduse oreooli sõjalt, mille päästsid valla kommunistid meie kõigi hukatuseks" (Jäälõhkuja, eessõna "Minu vene lugejale"). Tänapäeval elab ta "surmaotsuse ja selle täideviimise vahel" ja "uskuge, see on kuratlikult õnnelik aeg" (mai 2010, Tallinn, Gloria kohvik). Surmaotsus langetati juba Nõukogude ajal, ent "mitte keegi pole seni taibanud talle mõistetud otsust tühistada" ("Jäälõhkuja", järelsõna Vladimir Bukovskilt). Tema teosed kirjandusliku pseudonüümi ''Viktor Suvorov'' all on tekitanud palju poleemikat, kuna Suvorov on oma teostes toetudes avalikes allikates avaldatud andmetele viidanud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liid]]u ja [[Jossif Stalin]]i plaanile alustada sõjategevust [[Kolmas Riik|Saksamaa Kolmanda Riigi]] vastu juulis 1941. Viktor Suvorovi esitatud tees ei ole vastuvõetav endise NSV Liidu nn rahumeelse poliitika ja "ootamatu kallaletungiversiooni toetajatele", kes süüdistavad Suvorovit "lääneriikide Venemaa-vastase tellimustöö täitmises". ==Loomingust== Suvorovi teoste läbiv teema on Nõukogude Liidu roll ja eesmärgid Teises maailmasõjas. Tema teooria kohaselt soovisidki kommunistid sõda ning Hitler pidi neile Euroopa vallutamiseks tee vabaks lükkama. == Teosed eesti keeles == * "M-päev: millal algas Teine maailmasõda?", Olion, 1998 * "Kontroll", Olion, 1999 * "Viimane vabariik", Olion, 1999 * "Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda", Olion, 2000 * "Valik", Olion, 2000 * "Puhastus", Olion, 2000 * "Enesetapp", Olion, 2001 * "Vabastaja", Olion, 2001 * "Akvaarium", Tänapäev, 2001 * "Võidu vari", (triloogia "Võidu vari" 1. raamat) Olion, 2003 * "Võtan oma sõnad tagasi" (triloogia "Võidu vari" 2. raamat), Olion, 2006 * "Viimane vabariik 2." (triloogia "Viimane vabariik" 2. raamat), Olion, 2008 * "Häving" (triloogia "Viimane vabariik" 3. raamat), Olion, 2010 * "Maoõgija", Olion, 2011 * "Kõigi vastu: kriis NSV Liidus ja võitlus võimu pärast riigi juhtkonnas esimesel sõjajärgsel aastakümnel" (triloogia "Suure Aastakümne kroonika" 1. raamat), Tänapäev, 2014 * "Murdumine: marssal Žukovi viimane lahing" (triloogia "Suure Aastakümne kroonika" 2. raamat), Tänapäev, 2015 * "Vanakuradi vanaema (triloogia "Suure Aastakümne kroonika" 3. raamat), Tänapäev, 2015 * "Spionaaži alused: kuidas töötas XX sajandi kõige võimsam ja kõige varjatum luureorganisatsioon", Tänapäev, 2016 * "Spetsnaz", Tänapäev, 2019 == Välislingid == {{vikitsitaat}} * [http://suvorovrezun.com/ Koduleht] {{DEFAULTSORT:Suvorov, Viktor}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Venemaa sõjaajaloolased]] [[Kategooria:GRU ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 4u8tdcs85xy9rll1u2kxj0jz97r0p0y 100 135780 7193209 5136491 2026-07-15T05:00:28Z Avjoska 1538 7193209 wikitext text/x-wiki <noinclude>''Siin on loetletud [[31. juuli]]l sündinud [[muusik]]uid ja teisi [[muusika]]ga seotud inimesi.'' {{:Portaal:Muusika/Sündinud/Juuli}}</noinclude> {{Sünnipäev muusikas|Enn Seep|eesti muusikapedagoog|1935}} {{Sünnipäev muusikas|Edita Pjehha|vene estraadilaulja|1937}} {{Sünnipäev muusikas|Paul Ruudi|eesti koori- ja ansamblijuht|1940}} {{Sünnipäev muusikas|Karl Green|[[basskitarrist]] ja [[suupill]]imängija ansamblist [[Herman's Hermits]]|1947}} {{Sünnipäev muusikas|Olav Ehala|eesti helilooja ja pianist|1950}} {{Sünnipäev muusikas|Will Champion|briti [[trummar]] ansamblist [[Coldplay]]|1978}} {{Sünnipäev muusikas|Ira Losco|Malta laulja|1981}} {{Sünnipäev muusikas|Mariliis Valkonen|eesti helilooja|1981}} <noinclude> [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas|{{SUBPAGENAME}}]] </noinclude> 56nsdna6aouszduwet5di7lnlip98nh 0 139716 7192962 7165852 2026-07-14T12:51:57Z Mona 355 /* Raamatud */ 7192962 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''"F-sari"''' (ka lihtsalt '''F''') oli kirjastuse [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] [[Ulmekirjandus|ulmeraamatute]] sari, mida anti välja aastatel 1996–2019. Enamik sarjas ilmunud teostest olid selliste välismaiste kirjanike nagu [[Terry Pratchett]], [[Frank Herbert]], [[George Raymond Richard Martin|George R. R. Martin]], [[Lois McMaster Bujold]] (jpt) loomingu esmatõlked eesti keelde. Esindatud olid ka eesti kirjanikud [[Veiko Belials]], [[Indrek Hargla]], [[Marek Simpson]], [[Lew R. Berg]]. === Raamatud === Sarjas ilmunud järgmised teosed (NB! nimekiri ei pruugi olla täielik, kindlasti puuduvad siit mitmed kordustrükid). {| class="wikitable" |'''Nr''' |'''Aasta''' |'''Teose pealkiri''' |'''Teose autor''' |'''Tõlkija''' |'''Lehekülgi''' |- |1. |1996 |Linn |Clifford D. Simak |Urmas Alas |320 |- |2. |1996 |"[[Düün]]" (Düüni kroonikad ; 1. raamat) |[[Frank Herbert]] |[[Urmas Alas]] |552 |- |3. |1997 |Inetud luiged |Arkadi ja Boriss Strugatski |Kalle Käsper |205 |- |4. |1997 |Võlukunsti värv |Terry Pratchett |Urmas Alas |200 |- |5. |1997 |Ajalaevad |Stephen Baxter |Urmas Alas |464 |- |6. |1997 |Ashinari kroonikad |Veiko Belials | |352 |- |7. |1997 |Surmailm I |Harry Harrison |Urmas Alas |144 |- |8. |1998 |Mõtle Phlebasest |Iain M. Banks |Rein Turu |504 |- |9. |1998 |Surmailm II |Harry Harrison |Urmas Alas |166 |- |10. |1998 |Surmailm III |Harry Harrison |Urmas Alas |216 |- |11. |1998 |Hyperion |Dan Simmons |Mario Kivistik |453 |- |12. |1998 |Fantastiline valgus |Terry Pratchett |Krista Kaer |208 |- |13. |1999 |Mort |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |300 |- |14. |1999 |Existerion |Veiko Belials, Marek Simpson | |139 |- |15. |1999 |Rohtmaa |Sheri S. Tepper |Rein Turu |496 |- |16. |1999 |Asustatud saar |Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski |Kalle Käsper, Gohar Käsper-Markosjan |376 |- |17. |1999 |Võluv võrdsus |Terry Pratchett |Aet Varik |215 |- |18. |1999 |Amberi üheksa printsi (Amberi-sari. 1. pentaloogia ; 1. raamat) |Roger Zelazny |Juhan Habicht |168 |- |19. |1999 |Värav naiste maale |Sheri S. Tepper |Viivi Verrev |312 |- |20. |1999 |Lohelend |Anne McCaffrey |Liisi Ojamaa |296 |- |21. |2000 |Tants tulle |Lew R. Berg | |176 |- |22. |2000 |Hyperioni langus |Dan Simmons |Mario Kivistik, Peep Ilmet |648 |- |23. |2000 |Mängur |Iain M. Banks |Rein Turu |384 |- |24. |2000 |Kaleidoskoop |Ray Bradbury |Mario Kivistik |400 |- |25. |2000 |Põrnikas sipelgapesas |Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski |Leevi Selliov |208 |- |26. |2000 |Hiidkoerte elud |Kirsten Bakis |Ehte Puhang |272 |- |27. |2000 |Enderi mäng |Orson Scott Card |Juhan Habicht |328 |- |28. |2000 |Salamõrtsuka õpilane (Farseeri triloogia 1. raamat) |Robin Hobb |Kaaren Kaer |494 |- |29. |2000 |Avaloni püssid (Amberi-sari. 1. pentaloogia ; 2. raamat) |Roger Zelazny |Juhan Habicht |215 |- |30. |2001 |Võlukunsti värv 2. tr. |Terry Pratchett |Urmas Alas |232 |- |31. |2001 |Ükssarviku märk (Amberi-sari. 1. pentaloogia ; 3. raamat) |Roger Zelazny |Juhan Habicht |183 |- |32. |2001 |Ürgsorts |Terry Pratchett |Kaaren Kaer, Karl Martin Sinijärv |282 |- |33. |2001 |Püramiidid |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |318 |- |34. |2001 |Relvade kasutus |Iain M. Banks |Rein Turu |416 |- |35. |2001 |Suur Ilmutus |Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski |Margus Leemets |164 |- |36. |2001 |Üksildane oktoobriöö |Roger Zelazny |Juhan Habicht |253 |- |37. |2001 |Baiita needus |Indrek Hargla | |208 |- |38. |2001 |Õed nõiduses |Terry Pratchett |Piret Purru, Aet Varik |317 |- |39. |2001 |Mort |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |300 |- |40. |2001 |Kusagil lennata |Charles de Lint |Pille Runtal, Peep Ilmet |576 |- |41. |2001 |Prospero lapsed |Jan Siegel |Aire Kivistik |381 |- |42. |2001 |Lohelaul |Anne McCaffrey |Liisi Ojamaa |184 |- |43. |2002 |Vahid! Vahid! |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |358 |- |44. |2002 |Jääalasi. [Triloogia "Maailma talv" 1. raamat] |Michael Scott Rohan |Allan Eichenbaum |424 |- |45. |2002 |Vikatimees |Terry Pratchett |Kaaren Kaer |308 |- |46. |2002 |Endymion |Dan Simmons |Mario Kivistik, Peep Ilmet |655 |- |47. |2002 |Idoru |William Gibson |Juhan Habicht |254 |- |48. |2002 |Eric |Terry Pratchett |Kaaren Kaer |144 |- |49. |2002 |Liikuvad pildid |Terry Pratchett |Avo Reinvald |368 |- |50. |2002 |Düün (Düüni kroonikad ; 1. raamat) 2. tr. |Frank Herbert |Urmas Alas |528 |- |51. |2002 |Oberoni käsi (Amberi-sari. 1. pentaloogia ; 4. raamat) |Roger Zelazny |Juhan Habicht |184 |- |52. |2002 |Kaose kojad (Amberi-sari. 1. pentaloogia ; 5. raamat) |Roger Zelazny |Juhan Habicht |157 |- |53. |2002 |Pimeduse pahem käsi 2. tr. |Ursula K. Le Guin |Krista Kaer |280 |- |54. |2002 |Maailmad ja metsad |Ursula K. Le Guin |Krista Kaer |368 |- |55. |2002 |Rocannoni maailm. Pagenduse planeet |Ursula K. Le Guin |Kaaren Kaer, Krista Kaer |264 |- |56. |2002 |Düüni messias (Düüni kroonikad ; 2. raamat) |Frank Herbert |Viivi Verrev |256 |- |57. |2003 |Relvis mehed |Terry Pratchett |Kaaren Kaer |336 |- |58. |2003 |Väikesed jumalad |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |295 |- |59. |2003 |Härrasrahvas |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |294 |- |60. |2003 |Nõiad võõrsil |Terry Pratchett |Avo Reinvald |309 |- |61. |2003 |Lumevaring |Neal Stephenson |Juhan Habicht |440 |- |62. |2003 |Rõngasplaneedi ehitajad |Larry Niven |Allan Eichenbaum |335 |- |63. |2003 |Rõngasplaneet |Larry Niven |Allan Eichenbaum |375 |- |64. |2003 |Unenägude täisühing |J. G. Ballard |Kristjan Kannike |192 |- |65. |2004 |Orikavana |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |319 |- |66. |2004 |Huvitav aeg |Terry Pratchett |Avo Reinvald |321 |- |67. |2004 |Hinge muusika |Terry Pratchett |Avo Reinvald |334 |- |68. |2004 |Düüni lapsed (Düüni kroonikad ; 3. raamat) |Frank Herbert |Juhan Habicht |423 |- |69. |2004 |Kantileen Leibowitzile |Walter M. Miller |Juhan Habicht |319 |- |70. |2005 |Patrioot |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |356 |- |71. |2005 |Savijalad |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |318 |- |72. |2005 |Fantastiline valgus 2. tr. |Terry Pratchett |Krista Kaer |212 |- |73. |2005 |Düüni jumal ja keiser (Düüni kroonikad ; 4. raamat) |Frank Herbert |Juhan Habicht |440 |- |74. |2005 |Peegelduste labürint |Sergei Lukjanenko |Tanel Rõigas, Peep Ilmet |373 |- |75. |2005 |Maskeraad |Terry Pratchett |Triinu Pakk-Allmann |288 |- |76. |2006 |Viies elevant |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |351 |- |77. |2006 |Endymioni tõus |Dan Simmons |Mario Kivistik, Peep Ilmet |744 |- |78. |2006 |Selle ilma väetid |S. Vititski (Boriss Strugatski pseudonüüm) |Margus Leemets, Peep Ilmet |262 |- |79. |2006 |Jumalate vandenõu |Veiko Belials | |208 |- |80. |2006 |Troonide mäng (Sari "Jää ja tule laul" 1. raamat 1. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |424 |- |81. |2014 |Troonide mäng (Sari "Jää ja tule laul" 1. raamat 1. osa) k. tr. |George R. R. Martin |Mario Kivistik |424 |- |82. |2006 |Düüni ketserid (Düüni kroonikad ; 5. raamat) |Frank Herbert |Juhan Habicht |496 |- |83. |2006 |Kontakt |Carl Sagan |Kristjan Kannike |380 |- |84. |2006 |Viimane manner |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |312 |- |85. |2006 |Carpe jugulum (Kettamaailma-sari) |Terry Pratchett |Triinu Pakk-Allmann |328 |- |86. |2007 |Ajavaras |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |336 |- |87. |2007 |Düün - kapiitlisaal (Düüni kroonikad ; 6. raamat) |Frank Herbert |Juhan Habicht |477 |- |88. |2007 |Troonide mäng (Sari "Jää ja tule laul" 1. raamat 2. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |408 |- |89. |2011 |Troonide mäng (Sari "Jää ja tule laul" 1. raamat 2. osa) k. tr. |George R. R. Martin |Mario Kivistik |408 |- |90. |2007 |Tõde |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |304 |- |91. |2008 |Öövahtkond (Kettamaailma-sari) |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |360 |- |92. |2008 |Öine vahtkond |Sergei Lukjanenko |Tanel Rõigas ja Peep Ilmet |406 |- |93. |2008 |Au riismed |Lois McMaster Bujold |Piret Marvet |248 |- |94. |2008 |Kuningate heitlus (Sari "Jää ja tule laul" 2. raamat 1. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |472 |- |95. |2008 |Koletislik rügement |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |357 |- |96. |2009 |Postiteenistus |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |367 |- |97. |2009 |Malakas |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |352 |- |98. |2009 |Fevre'i Unelm |George R. R. Martin |Juhan Habicht |388 |- |99. |2009 |Barrayar |Lois McMaster Bujold |Kaur Sinissaar |352 |- |100. |2009 |Kuningate heitlus (Sari "Jää ja tule laul" 2. raamat 2. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |455 |- |101. |2009 |Loomine |Bernard Beckett |Jaak Kangur |135 |- |102. |2009 |Südame metsad |Charles de Lint |Pille Runtal |512 |- |103. |2010 |Nähtamatud akadeemikud |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |406 |- |104. |2010 |Rahategu |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |351 |- |105. |2010 |Maalingutega mees (Deemonite triloogia I raamat) |Peter V. Brett |Lauri Saaber |519 |- |106. |2010 |Sõduri õpilane |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |319 |- |107. |2010 |Mõõkade maru. Teras ja lumi [Sarja "Jää ja tule laul" 3. raamat 1. osa] |George R. R. Martin |Mario Kivistik |624 |- |108. |2010 |Päevane vahtkond |Sergei Lukjanenko ja Vladimir Vassiljev |Tanel Rõigas ja Peep Ilmet |395 |- |109. |2010 |Tiiger! Tiiger! |Alfred Bester |Juhan Habicht |245 |- |110. |2010 |Varjus hiilija (Siala kroonikad ; 1. raamat) |Aleksei Pehhov |Veronika Einberg |372 |- |111. |2011 |<s>Faust</s> Eric 2. tr. |Terry Pratchett |Kaaren Kaer |128 |- |112. |2011 |Lõputuse piirid |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |262 |- |113. |2011 |Mõõkade maru. Veri ja kuld (Sarja "Jää ja tule laul" 3. raamat 2. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |600 |- |114. |2011 |Kõrbeoda (Deemonite triloogia II raamat) |Peter V. Brett |Lauri Saaber |680 |- |115. |2011 |Vori mäng |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |319 |- |116. |2011 |Võluv võrdsus 2. tr. |Terry Pratchett |Aet Varik |236 |- |117. |2011 |Linn ja linn |China Miéville |Jaak Kangur |312 |- |118. |2011 |Kardinali mõõgad |Pierre Bevel |Ethel Lillemägi |327 |- |119. |2011 |Tigana |Guy Gavriel Kay |Juhan Habicht |629 |- |120. |2012 |Tubakas |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |350 |- |121. |2012 |Vareste pidusöök (Sari "Jää ja tule laul" 4. raamat 1. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |440 |- |122. |2012 |Relvavennad |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |296 |- |123. |2012 |Cetaganda |Lois McMaster Bujold |Piret Marvet |269 |- |124. |2012 |Džanga varjudega (Siala kroonikad ; 2. raamat) |Aleksei Pehhov |Veronika Einberg |357 |- |125. |2013 |Varjude tuisk (Siala kroonikad ; 3. raamat) |Aleksei Pehhov |Veronika Einberg |496 |- |126. |2014 |Vareste pidusöök (Sari "Jää ja tule laul" 4. raamat 2. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik |476 |- |127. |2014 |Päise päeva sõda (Deemonite triloogia III raamat) |Peter V. Brett |Lauri Saaber |648 |- |128. |2014 |Võlukunsti värv (3.trükk) |Terry Pratchett |Urmas Alas |230 |- |129. |2014 |Auru juurde |Terry Pratchett |Allan Eichenbaum |352 |- |130. |2015 |Abistav õiglus (Sari "Imperial Radch" 1. osa) |Ann Leckie |Juhan Habicht |285 |- |131. |2015 |Peeglitants |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |528 |- |132. |2016 |Abistav mõõk (Sari "Imperial Radch" 2. osa) |Ann Leckie |Juhan Habicht |262 |- |133. |2016 |Pealuutroon [Deemonite triloogia IV raamat] |Peter V. Brett |Lauri Saaber |647 |- |134. |2016 |Abistav halastus (Sari "Imperial Radch" 3. osa) |Ann Leckie |Juhan Habicht |240 |- |135. |2016 |Mälu |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |432 |- |136. |2016 |Tants lohedega (Sari "Jää ja tule laul" 5. raamat 1. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik ja Tarmo Vaarpuu |607 |- |137. |2017 |Tants lohedega (Sari "Jää ja tule laul" 5. raamat 1. osa) |George R. R. Martin |Mario Kivistik ja Tarmo Vaarpuu |607 |- |138. |2017 |Troonide mäng (Sari "Jää ja tule laul" I/1 + I/2) kordus tr. |George R. R. Martin |Mario Kivistik |824 |- |139. |2017 |Komarr |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |376 |- |140. |2017 |Tants lohedega (Sari "Jää ja tule laul" 5. raamat 2. osa) |George R. R. Martin |Tarmo Vaarpuu |623 |- |141. |2018 |Kodune sõda |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |542 |- |142. |2018 |Maapõu (Deemonite triloogia V raamat 1. osa) |Peter V. Brett |Lauri Saaber |421 |- |143. |2018 |Maapõu (Deemonite triloogia V raamat 2. osa) |Peter V. Brett |Lauri Saaber |357 |- |144. |2019 |Diplomaatiline puutumatus |Lois McMaster Bujold |Allan Eichenbaum |319 |} Kuigi kirjastus väidab oma kodulehel eksikombel sarja kuuluvaks ka Robin Hobbi Farseeri-triloogia raamatud "Salamõrtsuka õpilane" (2. trükk, 2007) ja "Kuninglik salamõrtsukas : 1. osa" (2007), puudub neis raamatutes selle kohta märge, samuti ei ole neil sarjale omaseid kujunduselemente ja seega nad sarja ei kuulu. Mitmed sarjas ilmunud teosed on hiljem väljaspool sarja uuesti eesti keeles välja antud: *"Mort", 2020 *"Düün", 2020 ja 2022 *"Düüni messias", 2022 *"Düüni lapsed", 2022 *"Düüni jumal ja keiser", 2022 *"Düüni ketserid", 2022 *"Düün. Kapiitlisaal", 2022 *"Ürgsorts", 2022 *"Õed nõiduses", 2025 [[Kategooria:Raamatusarjad]] mg8y4b1erhediwztat98aipybqzexrv 0 143117 7193059 6578112 2026-07-14T19:12:05Z Hannesvalk 176021 7193059 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Beta-D-Lactose.svg|thumb|Laktoosi struktuur]] [[Pilt:Lactose crystals.JPG|pisi|Laktoosi kristallid mikroskoobi all. [[Maxim Bilovitskiy]] foto]] '''Laktoos''' (''lac'' 'piim' [[ladina keel]]es + "-oos", mis on [[suhkrud|suhkrute]] tunnus) ehk '''piimasuhkur''' on üks suhkrutest. Ta kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk [[oligosahhariidid]]e hulka. Keemiline valem on C<sub>12</sub>H<sub>22</sub>O<sub>11</sub>. [[Piim]]as leidub seda 2–8 massiprotsenti. See hulk sõltub [[liik (bioloogia)|liigist]] ja isendist. Laktoosi eraldatakse [[vadak]]ust. Laktoosi [[lõhustamine|lõhustamiseks]] [[seedimine|seedimisel]] on vajalik [[ensüüm]] [[laktaas]]. Laktaas lõhustab laktoosi lihtsaks suhkruks [[glükoos]]iks ja [[galaktoos]]iks, mis kehas imenduvad. Laktoosi avastas piimas [[1619]] [[Fabriccio Bartoletti]]. Suhkruna identifitseeris selle esimesena [[1780]] [[Carl Wilhelm Scheele]]. Igal aastal toodetakse mitu miljonit tonni laktoosi [[piimatööstus]]e kõrvalsaadusena. 6,5% piimast töödeldakse vadakuks ja laktoos moodustab sellest keskeltläbi 4,8%. Vadak ehk piimaplasma tekib piima [[kalgendamine|kalgendamise]] ja [[kurnamine|kurnamise]] järel näiteks [[juust]]u tootmisel. Laktoosi puhastatakse [[etanool]]i lisamisega. Laktoos ei lahustu etanoolis ja langeb põhja, aga ülejäänud vadaku komponendid lahustuvad. Niimoodi saadakse protsessi [[saagis]]eks 65%. [[Imetaja]]te toidus esineb laktoos peamiselt piimas, mida päris pisikesena tarbivad kõik, aga täiskasvanuna seda üldiselt ei tehta. Sellepärast on imetajatele tüüpiline, et laktaasi tekib nende kehas järjest vähem, kuni täiskasvanuks saades on laktaasi moodustumine kehas lõppenud. Inimesed kuuluvad väheste imetajaliikide hulka, kellele on omane laktaasi moodustumine kogu elu jooksul. Eriti tüüpiline on see [[Euroopa]]s, [[Lääne-Aasia]]s, [[India]]s ja [[Ida-Aafrika]]s, kus rohkem kui 70% inimestest suudab täiskasvanunagi piima juua, seevastu Lääne- ja Lõuna-Aafrikas, Ida- ja Kagu-Aasias ning Okeaanias on selliseid inimesi vähem kui 30%. Inimestel, kelle kehas laktaasi pole, laktoos ei lagune kehas, vaid tekitab röhitsusi, kõhutuult ja [[seedehäire]]id. ==Vaata ka== *[[Laktoositalumatus]] {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Süsivesikud]] 62wld94260j9003s03rg132a8umkz84 100 146456 7193193 6593190 2026-07-15T04:38:03Z Avjoska 1538 7193193 wikitext text/x-wiki <noinclude>''Siin on loetletud [[20. märts]]il sündinud [[muusik]]uid ja teisi [[muusika]]ga seotud inimesi.'' {{:Portaal:Muusika/Sündinud/Märts}}</noinclude> {{Sünnipäev muusikas|Aleksander Käsper|eesti tšellist|1883|1962}} {{Sünnipäev muusikas|Juhan Jürme|eesti helilooja|1896|1943}} {{Sünnipäev muusikas|Svjatoslav Richter|saksa päritolu vene pianist|1915|1997}} {{Sünnipäev muusikas|Rein Laul|eesti helilooja ja muusikateadlane|1939}} {{Sünnipäev muusikas|Peter Andersson|rootsi helilooja|1973}} {{Sünnipäev muusikas|Chester Bennington|USA laulja ([[Linkin Park]])|1976|2017}} {{Sünnipäev muusikas|Ivo Etti|eesti basskitarrist|1979}} {{Sünnipäev muusikas|Mikk Murdvee|eesti viiuldaja, dirigent ja kirjanik|1980}} {{Sünnipäev muusikas|Martin Sildos|eesti dirigent|1985}} {{sünnipäev muusikas|Taylor Davis|Ameerika Ühendriikide viiuldaja, arranžeerija ja helilooja|1987}} <noinclude> [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas|{{SUBPAGENAME}}]] </noinclude> igrcprvnr5qwj090kvemx0ssnold3pb 0 147122 7193375 6730497 2026-07-15T11:39:56Z Avjoska 1538 7193375 wikitext text/x-wiki {{sündinud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[24. oktoober|24. oktoobril]] sündinud tuntud inimesi. * [[1632]] – [[Antoni van Leeuwenhoek]], hollandi mikrobioloog * [[1668]] – [[Petr Brandl]], tšehhi maalikunstnik * [[1731]] – [[Jakob Benjamin Fischer]], baltisaksa loodusteadlane ja apteeker * [[1824]] – [[Julius Octavianus Mikszewicz]], Tartu Ülikooli poliitilise ökonoomia eradotsent * [[1843]] – [[Henryk Siemiradzki]], poola maalikunstnik * [[1864]] – [[Aleksei Bjalõnitski-Birulja]], vene zooloog, zoogeograaf, polaaruurija * [[1870]] – [[Juhan Lilienbach]], eesti luuletaja ja kirjastaja * [[1872]] – [[Peter O'Connor]], Iirimaa kergejõustiklane * [[1873]] – [[Jules Rimet]], prantsuse sporditegelane, [[FIFA]] president * [[1875]] – [[Andrei von Arpshofen]], baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane * [[1882]] – [[Imre Kálmán]], ungari helilooja * [[1887]] – [[Octave Lapize]], Prantsusmaa jalgrattur * [[1893]] – [[Juhan Pallop]], Eesti kohtunik * [[1898]] – [[Peng Dehuai]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane * [[1899]] – [[Ferhat Abbas]], Alžeeria vabadusvõitleja ja poliitik * [[1901]] – [[Hjalmar Mäe]], Eesti poliitik * [[1906]] – [[Harald Kapsta]], Eesti ohvitser * [[1907]] – [[Mihkel Uudla]], Eesti sõjaväelane * 1907 – [[Eino Jutikkala]], soome ajaloolane * [[1908]] – [[John Tuzo Wilson]], Kanada geoloog * [[1909]] – [[William Arthur Carr]], USA kergejõustiklane * [[1921]] – [[Jüri Saarma]], eesti psühhiaater * [[1924]] – [[Piet Roozenburg]], hollandi kabetaja * 1924 – [[Ralf Männil]], eesti geoloog * [[1925]] – [[Ieng Sary]], Kambodža riigitegelane * [[1927]] – [[Gilbert Bécaud]], prantsuse laulja, helilooja, pianist ja näitleja * 1927 – [[Hilda Luik]], eesti raamatukoguhoidja * 1927 – [[Jacques Insermini]], prantsuse mootorisportlane, kaskadöör ja filminäitleja * [[1930]] – [[Rein Valdru]], eesti lasketreener * 1930 – [[Elaine Feinstein]], luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija * 1930 – [[Jack Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[1931]] – [[Sofija Gubaidulina]], tatari päritolu Venemaa helilooja * [[1932]] – [[Pierre-Gilles de Gennes]], prantsuse füüsik * 1932 – [[Stephen Covey]], Ameerika Ühendriikide juhtimiskonsultant * [[1933]] – [[Toomas Randvere]], eesti neurokirurg * [[1934]] – [[Asser Murutar]], eesti sotsioloog * [[1935]] – [[Pille Kippar]], eesti rahvaluuleteadlane * [[1936]] – [[Bill Wyman]], inglise rokkmuusik (Rolling Stones) * [[1936]] – [[Jüri Arrak]], eesti kunstnik * [[1938]] – [[Venedikt Jerofejev]], vene kirjanik * 1938 – [[Fernand Goyvaerts]], Belgia jalgpallur, ründaja * [[1939]] – [[Madalena Iglésias]], portugali laulja ja näitleja * [[1942]] – [[Thea Normet]], eesti bioloog * [[1943]] – [[Theodor Stolojan]], Rumeenia majandusteadlane ja poliitik * [[1944]] – [[Viktor Prokopenko]], Ukraina jalgpallur ja treener * [[1944]] - [[Mare Garšnek]], Eesti näitleja * [[1946]] – [[Alla Kallas]], eesti ajakirjanik * [[1947]] – [[Kevin Kline]], ameerika filminäitleja * [[1950]] – [[Gary Fanelli]], USA päritolu Ameerika Samoa pikamaajooksja * 1950 – [[Maido Pajo]], eesti jurist * 1950 – [[Kalle Kalm]], eesti orienteeruja ja kartograaf * [[1952]] – [[Toomas Tõnise]], eesti sporditegelane * [[1953]] – [[Christoph Daum]], Saksamaa jalgpallur ja treener * [[1954]] – [[Ivo Aulik]], eesti ehitusettevõtja * 1954 – [[Silvi Teesalu]], Taani Kultuuri Instituudi tegevdirektor * 1954 – [[Malcolm Turnbull]], Austraalia poliitik * 1954 – [[Ann Cleeves]], inglise kriminaalromaanikirjanik * [[1957]] – [[Jüri Kermik]], eesti kujunduskunstnik * 1957 – [[Vladimir Markelov]], Nõukogude Liidu riistvõimleja * [[1958]] – [[Irene Lill]], eesti tehnikateadlane * [[1959]] – [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja * [[1960]] – [[Ian Michael Baker-Finch]], Austraalia golfimängija * 1960 – [[Joachim Winkelhock]], Saksamaa autovõidusõitja * [[1963]] – [[Tiit Nikopensius]], eesti bioloog ja molekulaargeneetik * [[1964]] – [[Ilijana Iotova]], Bulgaaria ajakirjanik ja poliitik * [[1966]] – [[Roman Abramovitš]], vene ärimees ja poliitik * [[1967]] – [[Esther McVey]], Suurbritannia poliitik * [[1968]] – [[Francisco Javier Clavet González]], hispaania tennisist * [[1969]] – [[Adela Noriega]], Mehhiko näitleja * [[1972]] – [[Ruxandra Dragomir-Ilie]], rumeenia tennisist * 1972 – [[Frédéric Déhu]], Prantsusmaa jalgpallur, kaitsja * 1972 – [[Matt Hemingway]], USA kergejõustiklane * [[1973]] – [[Levi Leipheimer]], USA jalgrattur * 1973 – [[Vincent Candela]], Prantsusmaa jalgpallur, kaitsja * 1973 – [[Jackie McNamara]], Šotimaa jalgpallur, kaitsja * 1973 – [[Meelis Friedenthal]], eesti ulmekirjanik ja teoloog * [[1975]] – [[Juan Pablo Ángel Arango]], Colombia jalgpallur * [[1976]] – [[Petar Stoitšev]], Bulgaaria ujuja * [[1977]] – [[Jaime Iván Kaviedes Llorenty]], Ecuadori jalgpallur * 1977 – [[Nikola Poposki]], Makedoonia ökonomist, diplomaat ja poliitik * [[1980]] – [[Matthew Amoah]], Ghana jalgpallur * [[1981]] – [[Heiki Riives]], eesti korvpallur * 1981 – [[Gernot Blümel]], Austria poliitik * [[1982]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja * [[1984]] – [[Christian Reif]], Saksamaa kergejõustiklane * [[1985]] – [[Wayne Rooney]], inglise jalgpallur * [[1987]] – [[Indrek Galetin]], eesti fotograaf * 1987 – [[Charlie White]], USA jäätantsija * [[1988]] – [[Jaime Mata]], hispaania jalgpallur * [[1989]] – [[Cristian Gamboa]], Costa Rica jalgpallur * [[1990]] – [[Mart Seim]], eesti tõstja * [[1991]] – [[Fatme Helge Leevald]], eesti näitleja * 1991 – [[Joonatan Jürgenson]], eesti pianist * [[1992]] – [[Ding Liren]], hiina maletaja * [[1994]] – [[Grete Jürgenson]], eesti näitleja * [[1995]] – [[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija * [[1996]] – [[Geordie Beamish]], Uus-Meremaa jooksja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Oktoober, 24.]] bxc7nc17i2hjazsv52ct1hfoej9x5is 0 147628 7193201 7187852 2026-07-15T04:44:30Z Avjoska 1538 7193201 wikitext text/x-wiki {{sündinud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[30. oktoober|30. oktoobril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1735]] – [[John Adams]], [[USA]] 2. president [[1797]]–[[1801]] *[[1741]] – [[Angelika Kauffmann]], Šveitsi maalikunstnik *[[1789]] – [[Printsess Louise Charlotte (Taani)|Louise Charlotte]], Taani printsess *[[1839]] – [[Alfred Sisley]], inglise maalikunstnik *[[1843]] – [[Jakob Pärn]], eesti kirjanik ja pedagoog *[[1849]] – [[Georg Kaibel]], saksa klassikaline filoloog *[[1870]] – [[Endrik Mikkor]], eesti õpetaja, ametnik ja raamatukogundustegelane *[[1871]] – [[Paul Valéry]], prantsuse luuletaja, näitekirjanik, esseist ja ühiskonnategelane *[[1877]] – [[Hugo Celmiņš]], Läti poliitik *[[1879]] – [[Issidor (Bogojavlenski)|Issidor]], vene rahvusest õigeusu vaimulik Eestis *[[1882]] – [[Oldřich Duras]], tšehhi maletaja, problemist ja ajakirjanik *[[1885]] – [[Ezra Pound]], [[USA|ameerika]] luuletaja, muusik, kriitik * 1885 – [[Carl Johan Leonard Peterson]], Rootsi riistvõimleja *[[1887]] – [[Ernst Beckmann]], eesti arst * 1887 – [[Karl Mutso]], Eesti sõjaväelane *[[1888]] – [[Konstantinos Tsiklitiras]], Kreeka kergejõustiklane *[[1890]] – [[Dmitri Tsvetkov]], vadja päritolu Vene ja Eesti pedagoog ja keeleteadlane *[[1893]] – [[Roland Freisler]], saksa jurist ja kohtunik *[[1894]] – [[Johannes Raudava]], eesti majandusteadlane *[[1895]] – [[Andrei Andrejev]], vene revolutsionäär ning NSV Liidu partei- ja riigitegelane * 1895 – [[Gerhard Domagk]], saksa patoloog ja bakterioloog *[[1898]] – [[Ella Elisabeth Parmakson]], eesti keemik *[[1906]] – [[Giuseppe Farina]], itaalia vormel 1 piloot * 1906 – [[Hermann Fegelein]], Relva-SSi kindral *[[1908]] – [[Dmitri Ustinov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane *[[1911]] – [[Mauri Ryömä]], Soome vasakpoolne poliitik ja arst *[[1914]] – [[Marion Ladewig]], USA keeglimängija *[[1915]] – [[Virve Hinnov]], eesti kunstiajaloolane ja museoloog *[[1917]] – [[Minni Nurme]], eesti kirjanik * 1917 – [[Maurice Bienvenu Jean Paul Trintignant]], Prantsusmaa autovõidusõitja *[[1918]] – [[Berta Mäger]], eesti graafik *[[1919]] – [[Augusts Voss]], Nõukogude Liidu ja Läti NSV partei- ja riigitegelane *[[1921]] – [[Valli Lember-Bogatkina]], eesti kunstnik *[[1924]] – [[Maria Sander-Domagala]], Saksamaa kergejõustiklane *[[1926]] – [[Georg Ewald]], Saksa DV riigitegelane *[[1929]] – [[Regina Tõškevitš]], valgevene matemaatik *[[1930]] – [[Otar Lordkipanidze]], gruusia arheoloog * 1930 – [[Nelli Vija]], eesti teadlane ja bioloog *[[1932]] – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik *[[1933]] – [[Lilian Semper]], eesti pianist ja muusikapedagoog *[[1935]] – [[Ágota Kristóf]], ungari kirjanik *1935 – [[Michael Winner]], inglise filmilavastaja ja -produtsent *[[1936]] – [[Margarita Voites]], eesti laulja * 1936 – [[Polina Astahhova]], ukraina riistvõimleja *[[1937]] – [[Claude Lelouch]], prantsuse filmirežissöör ja stsenarist *[[1939]] – [[Grace Slick]], ameerika laulja ja laulukirjutaja *[[1941]] – [[Maie Tuulik]], eesti pedagoogikateadlane * 1941 – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist * 1941 – [[Enn Tupp]], eesti pedagoog, sporditegelane, poliitik ja sõjaväelane *[[1942]] – [[Eduard Vinokurov]], Nõukogude Liidu vehkleja *[[1943]] – [[Werner Skowron]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane *[[1944]] – [[Konstantin Aleksejevitš Titov]], Venemaa poliitik * 1944 – [[Terje Kristiansen]], norra filmirežissöör ja filmiprodutsent * 1944 – [[Sigrid Orusaar]], eesti flötist *[[1945]] – [[Ehud Olmert]], Iisraeli poliitik * 1945 – [[Henry Winkler]], ameerika filminäitleja, -režissöör ja -produtsent *[[1948]] – [[Richard Alston]], Briti koreograaf * 1948 – [[Peep Gorinov]] (Ilmet), eesti luuletaja * 1948 – [[Ilda Figueiredo]], Portugali poliitik *[[1949]] – [[Tiit Kuningas]], eesti spordiajakirjanik ja mälumängur *[[1950]] – [[Carl Brown]], Jamaica jalgpallur ja treener *[[1952]] – [[Reet Jürna]], eesti disainer * 1952 – [[Uno Lõhmus]], eesti õigusteadlane ja kohtunik * 1952 – [[Kerstti Kittus]], eesti tõlkija *[[1953]] – [[Aleksandr Poleštšuk]], Venemaa kosmonaut *[[1954]] – [[Jaan Sõrra]], poliitik, Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident *[[1955]] – [[Bernd Riexinger]], Saksa poliitik ja ametiühingutegelane *[[1956]] – [[Carlos Azpiroz Costa]], dominiiklaste ordumeister *[[1955]] – [[Juozas Olekas]], Leedu poliitik ja arst *[[1957]] – [[Villu Tari]], eesti näitleja *[[1959]] – [[Toomas Luman]], eesti ärimees * 1959 – [[Marc Alexandre]], Prantsusmaa judomaadleja * 1959 – [[Alar Olljum]], Eesti diplomaat *[[1960]] – [[Diego Maradona]], Argentina jalgpallur, ründaja/poolkaitsja *[[1961]] – [[Hans Segers]], Hollandi jalgpallur, väravavaht *[[1962]] – [[Stefan Kuntz]], Saksamaa jalgpallur (ründaja) ja treener *[[1962]] – [[Ain Vellak]], eesti geograaf * 1962 – [[Lilijana Kozlovič]], Sloveenia jurist ja poliitik *[[1963]] – [[Todd Sand]], USA iluuisutaja *[[1964]] – [[Jean-Marc Bosman]], Belgia jalgpallur * 1964 – [[Cristina Córdula]], prantsuse-brasiilia telesaatejuht, stilist ja modell * 1964 – [[Sandra Magnus]], Ameerika Ühendriikide insener ja endine NASA astronaut *[[1965]] – [[Gavin McGregor Rossdale]], USA-s tegutsev Briti muusik ja filminäitleja *[[1965]] – [[Iryna Jatčanka]], valgevene kettaheitja *[[1966]] – [[Ainar Ruussaar]], eesti ajakirjanik ja meediategelane * 1966 – [[Ljudmila Rogatšova]], Venemaa kergejõustiklane * 1966 – [[Zoran Milanović]], Horvaatia poliitik *[[1967]] – [[Fernando Muñoz Garcia]] ehk Nando, Hispaania jalgpallur, kaitsja *[[1968]] – [[Astrid Tuisk]], eesti folklorist *[[1969]] – [[Ursula Poznanski]], austria kirjanik *[[1969]] – [[Enn Auksmann]], eesti vaimulik * 1969 – [[Ants Kiisa]], eesti kuulitõukaja ja treener *[[1970]] – [[Xie Jun]], Hiina naismaletaja * 1970 – [[Ekaterini Voggoli]], Kreeka kergejõustiklane * 1970 – [[Maja Tatić]], Bosnia laulja * 1970 – [[Jüri Lipping]], eesti filosoof ja esseist *[[1971]] – [[Fredi Bobič]], saksa jalgpallur * 1971 – [[Arkadi Popov]], Eesti arst ja tervishoiujuht * 1971 – [[Peter New]], Kanada-Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja koomik *[[1972]] – [[Tõnis Tüür]], eesti muusik *[[1973]] – [[Kristi Paap]], eesti ehtekunstnik *[[1974]] – [[Kaja Sepp]], Eesti poliitik * 1974 – [[Ivar Põllu]], eesti muusik, lavastaja ja dramaturg *[[1977]] – [[Jördis Triebel]], saksa näitleja *[[1978]] – [[Péter Szijjártó]], Ungari poliitik *[[1979]] – [[Kaire Olt]], eesti nahakunstnik * 1979 – [[Xavier Espot Zamora]], Andorra poliitik * 1979 – [[Yukie Nakama]], jaapani näitleja ja poplaulja * 1979 – [[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane *[[1980]] – [[Peeter Vihma]], eesti sotsioloog, kodanikuühiskonna aktivist ja filmirežissöör *[[1981]] – [[Ivanka Trump]], USA ettevõtja, modell ja seltskonnadaam *[[1985]] – [[Ragnar Klavan]], eesti jalgpallur * 1985 – [[Kaspar Oja]], eesti majandusteadlane *[[1986]] – [[Thomas Morgenstern]], Austria suusahüppaja * 1986 – [[Peter Pekarík]], slovaki jalgpallur *[[1988]] – [[Silvi Pilt]], eesti muusik * 1988 – [[Eero Tölpt]], eesti ettevõtja *[[1989]] – [[Anastasia Liukin]], vene päritolu USA riistvõimleja * 1989 – [[Ashley Barnes]], Inglismaa jalgpallur *[[1992]] – [[Édouard Louis]], prantsuse kirjanik ja sotsioloog *[[1996]] – [[Sam Montembeault]], Kanada jäähokimängija *[[1997]] – [[Tage Thompson]], USA jäähokimängija * 1997 – [[Sean Longstaff]], inglise jalgpallur *[[1998]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 1998 – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija *[[2000]] – [[Jeffery Xiong]], Ameerika Ühendriikide maletaja *[[2001]] – [[Crysencio Summerville]], Hollandi jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Oktoober, 30.]] jg3x4ziaosicnk0sov33jcehthpsolh 0 155153 7193182 7181689 2026-07-15T04:27:21Z Avjoska 1538 7193182 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[6. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1475]] – [[Michelangelo]], itaalia kunstnik *[[1516]] – [[Konrad Gesner]], Šveitsi loodusteadlane, arst ja bibliograaf *[[1753]] – [[Heinrich Johann von Jannau]], baltisaksa publitsist ja kirikutegelane *[[1755]] – [[George Gottfried Marpurg]], Eesti koolikirjanik ja vaimulik *[[1800]] – [[Charles Vincent Francois Pezet de Corval]], Tartu Ülikooli lektor *[[1815]] – [[Pjotr Jeršov]], vene luuletaja ja proosakirjanik *[[1843]] – [[Karp Tiisik]], eesti õigeusu vaimulik ja professor *[[1861]] – [[Karl Wilhelm Seeler]], baltisaksa õigusteadlane *[[1870]] – [[Oscar Straus]], Austria helilooja ja dirigent *[[1881]] – [[María Blanchard]], hispaania maalikunstnik *[[1885]] – [[Hildor Lundvik]], rootsi muusikapedagoog, organist, dirigent ja helilooja *[[1891]] – [[Victoria Kent]], Hispaania jurist ja poliitik *[[1892]] – [[Harri-Reinhold Saemets]], Eesti sõjaväelane ja politseinik *[[1893]] – [[Marie Helene Aul]], eesti õpetaja *[[1897]] – [[Knudåge Riisager]], taani helilooja *[[1898]] – [[Eduard Riisna]], Eesti poliitik *[[1899]] – [[Enn Aarend]], Eesti kohtunik *[[1903]] – [[Nagako]], Jaapani keisrinna *[[1904]] – [[Oskar Reemet]], Eesti sõjaväelane *[[1911]] – [[Felix Oinas]], eesti folklorist ja keeleteadlane * 1911 – [[Nikolai Baibakov]], Nõukogude Liidu majandustegelane ja poliitik *[[1916]] – [[Hermann Axen]], Saksa DV riigitegelane *[[1917]] – [[Donald Davidson]], ameerika filosoof *[[1918]] – [[María Mercader]], hispaania filminäitleja *[[1926]] – [[Andrzej Wajda]], poola filmilavastaja *[[1927]] – [[Gabriel García Márquez]], Colombia kirjanik * 1927 – [[Gordon Cooper]], Ameerika Ühendriikide aeronautikainsener, katselendur ja NASA astronaut *[[1930]] – [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemotosportlane * 1930 – [[Lorin Maazel]], USA dirigent, viiuldaja ja helilooja *[[1931]] – [[Aimu Reintam]], eesti põllumajandusteadlane *[[1932]] – [[Bronisław Geremek]], Poola ajaloolane ja poliitik * 1932 – [[Hillar Kalda]], eesti arst ja poliitik * 1932 – [[Õie Praggi]], eesti põllumajandusteadlane *[[1934]] – [[Mihhail Žvanetski]], juudi päritolu Vene kirjanik, satiirik, humorist ja näitleja * 1934 – [[Red Simpson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja *[[1936]] – [[Choummaly Sayasone]], [[Laos]]e poliitik ja sõjaväelane *[[1937]] – [[Valentina Tereškova]], vene kosmonaut *[[1941]] – [[Sulev Raudsepp]], eesti advokaat ja kirjanik * 1941 – [[Karyn Kupcinet]], USA näitleja *[[1944]] – [[Kiri Te Kanawa]], Uus-Meremaa ooperilaulja * 1944 – [[Mary Wilson]], USA laulja *[[1946]] – [[David Gilmour]], Briti muusik *[[1947]] – [[Richard Fosbury]], USA kergejõustiklane *[[1950]] – [[Daisy Järva]], eesti turismitegelane *[[1951]] – [[Toivo Unt]], eesti kontrabassimängija *[[1954]] – [[Hanno Rohtla]], eesti informaatikateadlane *[[1955]] – [[Helle Aan]], eesti ajakirjanik * 1955 – [[Jarõna Ilo]], Eesti graafik *[[1956]] – [[Cyprien Ntaryamira]], Burundi president *[[1957]] – [[Eddie Deezen]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1959]] – [[Nizār Rayān]], Palestiina sõjapealik *[[1960]] – [[Riho Rõõmus]], eesti tippjuht, muusik ja laulja *[[1962]] – [[Peeter Laurits]], eesti fotograaf * 1962 – [[Vello Puujalg]], eesti kunstnik * 1962 – [[Erika Hess]], endine Šveitsi mäesuusataja *[[1963]] – [[Urmas Sellis]], eesti ornitoloog ja looduskaitsja *[[1967]] – [[Koit Luus]], Eesti kodanik * 1967 – [[Glenn Greenwald]], USA ajakirjanik, jurist ja publitsist * 1967 – [[Mihai Tudose]], Rumeenia poliitik *[[1969]] – [[Tõnu Rätsep]], eesti arstiteadlane *[[1970]] – [[Dan Põldroos]], eesti näitleja *[[1971]] – [[Hindrek Maasik]] (Masa), eesti tele- ja videorežissöör *[[1972]] – [[Shaquille O'Neal]], USA korvpallur * 1972 – [[Peter Sendel]], Saksamaa laskesuusataja *[[1973]] – [[Irja Saar]], eesti mükoloog *[[1974]] – [[Arnold Looga]], eesti muusik *[[1975]] – [[Aracely Arámbula]], Mehhiko näitleja ja laulja *[[1976]] – [[Antoine Dénériaz]], prantsuse mäesuusataja *[[1977]] – [[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur * 1977 – [[Kristjan Vassil]], eesti teadlane *[[1979]] – [[Tim Howard]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[1980]] – [[Georgi Balakšin]], jakuudi rahvusest Sahha poliitik ja endine poksija *[[1983]] – [[Mario Scheiber]], Austria mäesuusataja * 1983 – [[Siim Sikkut]], Eesti riigiametnik *[[1985]] – [[Pierre-Édouard Bellemare]], prantsuse jäähokimängija *[[1987]] – [[Ilan Șor]], juudi päritolu Moldova oligarh ja poliitik * 1987 – [[Kevin-Prince Boateng]], Saksamaal sündinud Ghana jalgpallur *[[1988]] – [[Simon Mignolet]], belgia jalgpallur *[[1989]] – [[Agnieszka Radwańska]], poola tennisist *[[1990]] – [[Ryan Bennett]], inglise jalgpallur * 1990 – [[Derek Drouin]], Kanada kergejõustiklane * 1990 – [[Andrew Musgrave]], Suurbritannia murdmaasuusataja *[[1993]] – [[Nicklas Jensen]], taani jäähokimängija *[[1994]] – [[Nathan Redmond]], Inglismaa jalgpallur * 1994 – [[Wesley Hoedt]], hollandi jalgpallur * 1994 – [[Betti Vainküla]], eesti purjetaja *[[1995]] – [[Sam Lafferty]], USA jäähokimängija *[[1996]] – [[Christian Coleman]], USA kergejõustiklane *[[1998]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 1998 – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[2000]] – [[Iliman Ndiaye]], Senegali jalgpallur *[[2002]] – [[Joonas Riismaa]], eesti korvpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 06.]] d2791kicldlsq5i1fcm1mrf7zilik4b 0 155160 7193043 6915215 2026-07-14T18:37:01Z Avjoska 1538 7193043 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[14. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1681]] – [[Georg Philipp Telemann]], saksa helilooja *[[1801]] – [[Kristjan Jaak Peterson]], kirjanik *[[1804]] – [[Johann Strauß (isa)|Johann Strauß]], austria helilooja *[[1823]] – [[Théodore de Banville]], prantsuse luuletaja, näitekirjanik, prosaist, draamakriitik ja luuleteoreetik *[[1854]] – [[Paul Ehrlich]], saksa arst ja arstiteadlane *[[1858]] – [[Eduard Gustav von Toll]], baltisaksa päritolu vene geoloog ja polaaruurija *[[1873]] – [[Jakob Prei]], Eesti sõjaväelane *[[1879]] – [[Albert Einstein]], füüsik *[[1880]] – [[Printsess Thyra (1880–1945)|Printsess Thyra]], Taani printsess *[[1882]] – [[Waclaw Sierpinski]], poola matemaatik *[[1883]] – [[Oskar Waldhauer]], baltisaksa arheoloog *[[1887]] – [[Sylvia Beach]], kultuuritegelane * 1887 – [[Jaan Kukk]], eesti arst *[[1891]] – [[Oudekki Figurova]], vadja rahvaravitseja ja rahvalaulik *[[1896]] – [[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane *[[1903]] – [[Abigail Kapiolani Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea *1903 – [[Liis Raud]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik *[[1904]] – [[Armas Äikiä]], Soome kirjanik, ajakirjanik ja poliitik *[[1905]] – [[Enn Võrk]], eesti helilooja ja koorijuht *[[1908]] – [[Maurice Merleau-Ponty]], prantsuse filosoof *1908 – [[Nikolai Rakov]], vene helilooja ja pianist *1908 – [[Helle Raa]], eesti näitleja *[[1911]] – [[Alvi Hargel]], eesti laulja *[[1914]] – [[Voldemar Rajalo]], eesti ajakirjanik, humorist ja karikaturist *[[1915]] – [[Zulfiya]], usbeki luuletaja *1915 – [[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja *[[1917]] – [[Kaljo Käärik]], eesti keemik ja metallurgiateadlane *[[1922]] – [[Roland Pikhof]], eesti keelpillimängija *[[1923]] – [[Diane Arbus]], Ameerika Ühendriikide fotograaf *[[1925]] – [[Viktor Grigorjev]], vene keeleteadlane *[[1927]] – [[Eva Maaring]], eesti geograaf ja kodu-uurija * 1927 – [[Maret Purde]], eesti arstiteadlane ja onkoloog *[[1928]] – [[Frank Borman]], Ameerika Ühendriikide aeronautikainsener, katselendur ja astronaut *[[1931]] – [[Lisbet Palme]], Olof Palme abikaasa * 1931 – [[Mikk Kiisler]], eesti tehnikateadlane * 1931 – [[Miia Jõgiaas]], eesti vabadusvõitleja *[[1932]] – [[Horre Zeiger]], eesti pianist, helilooja ja orkestrijuht * 1932 – [[Ain Erik]], eesti metsamees, loodusõppe spetsialist ja loodushoidja * 1932 – [[Mark Murphy]], USA džässlaulja *[[1933]] – [[Michael Caine]], briti näitleja *[[1934]] – [[Eugene Cernan]], USA astronaut * 1934 – [[Leonid Rogozov]], Nõukogude Liidu arst *[[1935]] – [[Erno Paasilinna]], soome kirjanik *[[1937]] – [[Jerzy Adamski]], Poola poksija *[[1940]] – [[Aadu Ott]], eesti füüsik *[[1943]] – [[Aarend-Mihkel Rõuk]], eesti geograaf, geoarheoloog ja kirjastustöötaja *[[1944]] – [[Kristjan-Henn Riet]], eesti geoloog *[[1945]] – [[Pakalitha Mosisili]], Lesotho poliitik *[[1946]] – [[Mieke Bal]], hollandi kultuuriteadlane *[[1947]] – [[Gennadi Trošev]], Venemaa sõjaväelane *[[1948]] – [[Billy Crystal]], USA näitleja *[[1949]] – [[Helle Meri]], eesti näitleja * 1949 – [[Toivo Kotov]], eesti orienteeruja, treener ja sporditegelane *[[1950]] – [[Kalle Küttis]], eesti haridustegelane *[[1957]] – [[Meelis Virkebau]], eesti majandustegelane * 1957 – [[Franco Frattini]], Itaalia poliitik *[[1958]] – [[Albert II (Monaco)|Albert II]], Monaco vürst * 1958 – [[Tiiu Sandrak]], eesti tõlkija, toimetaja ja kultuurikorraldaja *[[1960]] – [[Boris Pistorius]], saksa advokaat ja poliitik *[[1964]] – [[Iuliu Winkler]], ungari rahvusest Rumeenia insener ja poliitik *[[1966]] – [[Einar Orgmets]], eesti loomakasvatusteadlane *[[1967]] – [[Michael Fincke]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut *[[1968]] – [[Eduardo Kohn]], Ameerika Ühendriikide antropoloog *[[1969]] – [[Margus Lepik]], Eesti poliitik * 1969 – [[Kätrin Järvis]], eesti rahvatantsujuht *[[1970]] – [[Herdis Fridolin]], eesti bioloog *[[1971]] – [[Ester Eomois]], eesti juhtimis- ja terviseekspert *[[1974]] – [[Jeppe Kofod]], Taani poliitik *[[1976]] – [[Ebe Müntel]], eesti pianist *[[1977]] – [[Peeter Ora]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog *[[1978]] – [[Pieter van den Hoogenband]], Hollandi ujuja * 1978 – [[Tarmo Tagamets]], eesti näitleja ja lavastaja * 1978 – [[Karyne Di Marco]], Austraalia naiskergejõustiklane * 1978 – [[Serhi Koretsky]], Ukraina ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht * 1978 – [[Carl Johan Bergman]], Rootsi laskesuusataja *[[1983]] – [[Baqtïyar Artayev]], Kasahstani endine poksija *[[1985]] – [[Heikki Talimaa]], eesti jalgpallur *[[1986]] – [[Aleksandr Danin]], vene maletaja *[[1987]] – [[Rivo Kingi]], eesti laulja * 1987 – [[Shohre Bayat]], iraani malekohtunik ja maletaja *[[1988]] – [[Stephen Curry]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 1988 – [[Rico Freimuth]], Saksamaa kümnevõistleja *[[1989]] – [[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja * 1989 – [[Reimo Sillamaa]], eesti ettevõtja ja aktivist * 1989 – [[Colby O'Donis]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja produtsent *[[1990]] – [[Triin Ojaste]], eesti murdmaasuusataja * 1990 – [[Reio Laabus]], eesti jalgpallur * 1990 – [[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur * 1990 – [[Kolbeinn Sigþórsson]], Islandi jalgpallur * 1990 – [[Sasha Clements]], Kanada näitlejanna * 1990 – [[Joe Allen]], Walesi jalgpallur *[[1991]] – [[Facundo Ferreyra]], Argentina jalgpallur *[[1992]] – [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]], rootsi jäähokimängija *[[1993]] – [[Mari Vallik]], eesti kirjanik * 1993 – [[Karmo Nigula]], eesti näitleja *[[1994]] – [[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija *[[1997]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja *[[1998]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 14.]] dmg5t12096g1umdim4ds5mwqne1zxly 0 155165 7193190 7171343 2026-07-15T04:35:49Z Avjoska 1538 7193190 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[20. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[43 eKr]] – [[Ovidius]], Vana-Rooma luuletaja *[[1770]] – [[Friedrich Hölderlin]], saksa luuletaja *[[1811]] – [[Napoleon II]], Prantsusmaa keiser *[[1828]] – [[Henrik Ibsen]], norra näitekirjanik *[[1839]] – [[Bernardino Caballero]], Paraguay poliitik *[[1856]] – [[John Lavery]], iiri maalikunstnik *[[1878]] – [[Heinrich XXIV]], Reußi vanema liini vürst *[[1884]] – [[Mart Rahumaa]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane *[[1888]] – [[Siegfried von Vegesack]], baltisaksa päritolu saksa kirjanik ja tõlkija *[[1889]] – [[Efim Liivik]], Eesti poliitik *[[1890]] – [[Beniamino Gigli]], itaalia tenor *[[1891]] – [[Karl Kool]], Eesti sõjaväelane *[[1893]] – [[Jüri Leek]], Eesti sõjaväelane *[[1896]] – [[Juhan Jürme]], eesti helilooja, koorijuht ja muusikapedagoog *[[1898]] – [[Eduard Wiiralt]], eesti kunstnik * 1898 – [[Albina Kausi]], eesti näitleja *[[1903]] – [[Karl Ader]], eesti näitleja *[[1904]] – [[Walter Elsasser]], füüsik ja bioloogiateoreetik *[[1905]] – [[Raymond Bernard Cattell]], psühholoog *[[1906]] – [[Theodor Saar]], Kihnu koduloolane, pedagoog ja muusik * 1906 – [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]], eesti jalgpallur *[[1911]] – [[Alfonso García Robles]], Mehhiko diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat * 1911 – [[Vappu Tuomioja]], soome-eesti päritolu soome kirjanik *[[1912]] – [[Olga Tuglas]], Eesti NSV rahvasaadik ja kolhoosiesimees *[[1913]] – [[Nikolai Stepulov]], Eesti poksija *[[1914]] – [[Eino Pillikse]], eesti elektriinsener, harrastusajaloolane ja kodu-uurija *[[1915]] – [[Svjatoslav Richter]], pianist *[[1916]] – [[Hugo Huimerind]], eesti võrkpallitreener *[[1917]] – [[Vera Lynn]], inglise laulja ja näitleja *[[1920]] – [[Sirkka Selja]], soome luuletaja *[[1921]] – [[Alfred Reier]], eesti mineraloog *[[1922]] – [[Carl Reiner]], Ameerika Ühendriikide näitleja, lavastaja, ja produtsent *[[1926]] – [[Kalev Raave]], Eesti majandustegelane, poliitik ja vaimulik * 1926 – [[Aino Pill]], eesti hüdrogeoloog *[[1928]] – [[Fred Rogers]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1931]] – [[Rein Raamat]], eesti filmilavastaja * 1931 – [[Moidela Tõnisson]], eesti teleajakirjanik *[[1933]] – [[Othar Tšiladze]], gruusia kirjanik *[[1934]] – [[Peter Berling]], saksa näitleja, kirjanik ning filmiprodutsent *[[1937]] – [[Helmut Recknagel]], saksa suusahüppaja * 1937 – [[Jerry Reed]], ameerika muusik *[[1938]] – [[Jüri Orn]], eesti kasvatusteadlane *[[1939]] – [[Rein Laul]], eesti helilooja ja muusikateadlane *[[1940]] – [[Mare Rebane]], eesti majandusteadlane *[[1942]] – [[Rein-Karl Loide]], eesti füüsik *[[1943]] – [[Arvo Alas]], Eesti tõlkija ja diplomaat * 1943 – [[Naima Neidre]], eesti graafik *[[1944]] – [[Andres Mandre]], Eesti poliitik *1944 – [[Erwin Neher]], saksa biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat *[[1945]] – [[Kaisa Puustak]], eesti graafik *[[1948]] – [[Bobby Orr]], kanada hokimängija * 1948 – [[Helene Vannari]], eesti näitleja *[[1949]] – [[Anton Markoš]], tšehhi bioloog *[[1950]] – [[Jaanus Levkoi]], eesti korvpallitreener *[[1951]] – [[Asta Põldma]], eesti rahvastikuteadlane *[[1953]] – [[Sergei Tšebanov]], vene bioloog ja semiootik *[[1954]] – [[Louis Sachar]], USA lastekirjanik *[[1957]] – [[Spike Lee]], USA näitleja ja filmilavastaja *[[1958]] – [[Holly Hunter]], näitleja *[[1959]] – [[Uudo Timm]], eesti zooloog ja looduskaitsja *[[1960]] – [[Ülo Peil]], eesti arhitekt *[[1961]] – [[Hans H. Luik]], eesti ärimees * 1961 – [[Gustav Piir]], eesti vaimulik *[[1963]] – [[Miroslav Lajčák]], Slovakkia diplomaat ja poliitik * 1963 – [[Jan Zahradil]], Tšehhi poliitik *[[1964]] – [[Jolanta Bartczak]], Poola kaugushüppaja *[[1965]] – [[Meelis Kiili]], Eesti sõjaväelane *[[1966]] – [[Zohrab Mnatshakanjan]], Armeenia diplomaat ja poliitik *[[1967]] – [[Illimar Truverk]], eesti arhitekt *[[1969]] – [[Madis Arukask]], eesti folklorist ja muusik *[[1971]] – [[Sergei Martõnov]], Venemaa maadleja *[[1972]] – [[Cristel Vahtra]], eesti suusataja * 1972 – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[1973]] – [[Peter Andersson]], rootsi helilooja * 1973 – [[Aina Järvine]], eesti filmirežissöör ja toimetaja * 1973 – [[Mhithar Manukjan]], armeenia päritolu Kasahstani maadleja *[[1974]] – [[Rainer Kattel]], Tallinna Tehnikaülikooli professor * 1974 – [[Elo Viiding]], eesti luuletaja * 1974 – [[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]], eesti teatrilavastaja * 1974 – [[Ene Soop]], eesti alpinist *[[1976]] – [[Chester Bennington]], Ameerika Ühendriikide laulja * 1976 – [[Eve Mutso]], eesti baleriin *[[1977]] – [[Vadim Devjatovski]], valgevene vasaraheitja * 1977 – [[Mait Müntel]], eesti füüsik *[[1979]] – [[Ivo Etti]], eesti basskitarrist * 1979 – [[Aet Laigu]], eesti filmiprodutsent *[[1980]] – [[Jamal Crawford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 1980 – [[Mats Larsson]], rootsi murdmaasuusataja * 1980 – [[Pärtel Lippus]], eesti foneetik * 1980 – [[Mikk Murdvee]], eesti viiuldaja ja dirigent * 1980 – [[Mikey Day]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik *[[1982]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur *[[1983]] – [[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja *[[1984]] – [[Fernando Torres]], hispaania jalgpallur * 1984 – [[Irina Hazova]], Venemaa murdmaasuusataja * 1984 – [[Valtteri Filppula]], soome jäähokimängija *[[1985]] – [[Martin Sildos]], eesti dirigent *[[1987]] – [[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija * 1987 – [[Taylor Davis]], Ameerika Ühendriikide viiuldaja, arranžeerija ja helilooja *[[1989]] – [[Karl-Artur Korsar]], eesti rõivadisainer *[[1990]] – [[Jan Kovář]], tšehhi jäähokimängija * 1990 – [[Marcos Rojo]], Argentina jalgpallur *[[1991]] – [[Alexis Pinturault]], Prantsusmaa mäesuusataja * 1991 – [[Nick Leddy]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 1991 – [[Ilja Ossipov]], Venemaa jalgpallur *[[1992]] – [[Lara Arruabarrena]], baski päritolu Hispaania tennisist *[[1994]] – [[Derlis González]], Paraguay jalgpallur * 1994 – [[Leena Nurmi]], soome murdmaasuusataja *[[1995]] – [[Léo Jardim]], Brasiilia jalgpallur *[[2001]] – [[Trevor Zegras]], USA jäähokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 20.]] aeofjmssfid1rm68ayplxs42qzfjutr 0 155201 7193212 7179176 2026-07-15T05:07:19Z Avjoska 1538 7193212 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[21. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1488]] – [[Ulrich von Hutten]], saksa humanist *[[1671]] – [[John Law]], prantsuse majandusteadlane *[[1755]] – [[Maria Johanna von Aachen]], saksa luuletaja *[[1774]] – [[Jean Baptiste Biot]], prantsuse füüsik, astronoom ja matemaatik *[[1814]] – [[Philipp Stramm]], eesti rahvavalgustaja *[[1816]] – [[Charlotte Brontë]], inglise kirjanik *[[1864]] – [[Max Weber]], saksa sotsioloog *[[1869]] – [[Hauk Aabel]], norra näitleja *[[1870]] – [[Aleksander Jakob Dietrich von Pezold]], baltisaksa arstiteadlane ja genealoog *[[1881]] – [[Waldemar Lemm]], baltisaksa arhitekt ja insener *[[1892]] – [[August Schönberg]], Eesti sõjaväelane *[[1898]] – [[Otto Brunner]], Austria ja Saksamaa ajaloolane *[[1903]] – [[Johannes Pals]], Eesti sõjaväelane * 1903 – [[Hans Hedtoft]], Taani poliitik *[[1908]] – [[Louis Hostin]], Prantsusmaa tõstja * 1908 – [[Jerzy Hryniewiecki]], poola arhitekt *[[1909]] – [[Rollo May]], ameerika psühholoog *[[1912]] – [[Endel Kõks]], eesti maalikunstnik *[[1914]] – [[Endel Pärn]], eesti operetinäitleja *[[1915]] – [[Anthony Quinn]], ameerika filminäitleja * 1915 – [[Taimi Proos]], eesti arst * 1915 – [[Ernst Raudam]], eesti arstiteadlane, neuroloog ja neurokirurg *[[1921]] – [[Georg Rajasaar]], eesti tehnikateadlane *[[1922]] – [[Iser Kuperman]], kabetaja *[[1926]] – [[Elizabeth II]], Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa ja Jamaica kuninganna * 1926 – [[Ernest McCulloch]], Kanada rakubioloog, tüvirakkude uurimise teerajaja *[[1927]] – [[Endel Laul]], Eesti ajaloolane, hariduse ja kooliajaloo uurija *[[1928]] – [[Raoul Üksvärav]], eesti majandusteadlane ja poliitik *[[1930]] – [[Frants Oper]], eesti pedagoog ja koolijuht ning Eesti NSV partei- ja riigiametnik *[[1931]] – [[Ülo Adamson]], Eesti vastupanuvõitleja *[[1932]] – [[Lora Jakovleva]], vene kirimaletaja *[[1933]] – [[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane *[[1934]] – [[Masao Uchino]], Jaapani jalgpallur *[[1935]] – [[Claude Duneton]], prantsuse kirjanik, publitsist, tõlkija ja näitleja *[[1936]] – [[Avo Paistik]], eesti karikaturist, joonisfilmide režissöör ja maalikunstnik * 1936 – [[Eevi Pärsim]], eesti mullamikrobioloog * 1936 – [[Viive Aamisepp]], eesti näitleja *[[1938]] – [[Tiina Talvik]], eesti pediaater ja arstiteadlane *[[1939]] – [[Ann Marvet]], eesti botaanik, loodusajakirjanik *[[1944]] – [[Guity Novin]], Kanadas elav iraani päritolu kunstnik *[[1945]] – [[Aarne Kõiv]], eesti endine maadleja ja maadlustreener * 1945 – [[Ronnie Tober]], hollandi laulja *[[1947]] – [[Iggy Pop]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[1949]] – [[Francisco Pascual Obama Asue]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik *[[1950]] – [[Anto Sepp]], eesti pedagoog, ajaloolane ja kollektsionäär *[[1952]] – [[Heino Seljamaa]], eesti nuku- ja seriaalinäitleja * 1952 – [[Tarmo Pihlap]], eesti laulja *[[1955]] – [[Tuheitia Paki]], maooride kuningas * 1955 – [[Aleksander Vilipere]], eesti muusik *[[1957]] – [[Tatjana Oja]], Eesti bioloog * 1957 – [[Faustin-Archange Touadéra]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik *[[1958]] – [[Andie MacDowell]], USA näitleja ja modell * 1958 – [[Tõnu Juul]], Eesti arst ja poliitik * 1958 – [[Lindiwe Zulu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik *[[1959]] – [[Vladimír Špidla]], Tšehhi poliitik * 1959 – [[Arno Pijpers]], hollandi jalgpallitreener *[[1961]] – [[David Servan-Schreiber]], prantsuse arst ja neuroteadlane *[[1962]] – [[Aavo Sarap]], Eesti jalgpallitreener * 1962 – [[Ivar Lai]], eesti alpinist *[[1964]] – [[Ludmila Engquist]], NSV Liidu ja Rootsi kergejõustiklane (100 m tõkkejooks) * 1964 – [[Mihhail Fridman]], juudi rahvusest Venemaa ettevõtja * 1964 – [[Kairat Abdrahmanov]], Kasahstani diplomaat ja poliitik *[[1965]] – [[Õnne Pärl]], eesti vabakutseline ajakirjanik * 1965 – [[Ed Belfour]], endine Kanada jäähokimängija *[[1967]] – [[Imre Taveter]], [[Eesti]] FINN klassi purjetaja * 1967 – [[Riikka Ala-Harja]], soome kirjanik ja dramaturg *[[1968]] – [[Illar Lemetti]], eesti põllumajandusteadlane *[[1970]] – [[Nicole Sullivan]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1971]] – [[Indrek Pertelson]], eesti judomaadleja * 1971 – [[Martin Kuuskmann]], eesti fagotimängija *[[1972]] – [[Severina Vučković]], Horvaatia laulja * 1972 – [[Narges Mohammadi]], Iraani inimõiguslane *[[1973]] – [[Olga Kamyshleeva]], Hollandi kabetaja * 1973 – [[Virve Kiil]], eesti klaasikunstnik * 1973 – [[Luís Feiteira]], Portugali pikamaajooksja *[[1974]] – [[Maksim Gruznov]], Eesti jalgpallur *[[1975]] – [[Kirke Kangro]], eesti kunstnik * 1975 – [[Imanol Pradales]], baski päritolu Hispaania poliitik, sotsioloog, ülikooli õppejõud ja poliitik *[[1976]] – [[Elisabet Reinsalu]], eesti näitleja *[[1978]] – [[Julija Petšonkina]], vene kergejõustiklane * 1978 – [[Jukka Nevalainen]], soome trummar * 1978 – [[Heiki Hanso]], eesti arborist *[[1979]] – [[Karin Rask]], eesti näitleja ja moelooja * 1979 – [[Aveli Asber]], eesti rahvatantsujuht ja koreograaf *[[1981]] – [[Tulsi Gabbard]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[1983]] – [[Tarmo Lausing]], Eesti poliitik * 1983 – [[Marco Donadel]], itaalia jalgpallur *[[1986]] – [[Kristjan Kasearu]], eesti laulja * 1986 – [[Alexander Edler]], rootsi jäähokimängija *[[1987]] – [[Anastassija Prõhhodko]], Ukraina levilaulja * 1987 – [[Jaanika Arum]], eesti näitleja *[[1988]] – [[Mia Permanto]], soome laulja * 1988 – [[Ricky Berens]], Ameerika Ühendriikide ujuja * 1988 – [[Christoph Sanders]], USA filminäitleja * 1988 – [[Ibrahima Traoré]], Guinea jalgpallur *[[1990]] – [[Aleksandar Prijović]], serbia jalgpallur *[[1994]] – [[Ludwig Augustinsson]], rootsi jalgpallur *[[1997]] – [[Mikel Oyarzabal]], hispaania jalgpallur * 1997 – [[Matteo Pessina]], itaalia jalgpallur *[[2000]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[2004]] – [[Joel Ordóñez]], Ecuadori jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 21.]] sohfbvhb9dctlvb6lgxf789jt121d3l 0 155209 7193390 7187737 2026-07-15T11:58:32Z Avjoska 1538 7193390 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[29. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1803]] – [[James Brooke]], Sarawaki radža *[[1854]] – [[Henri Poincaré]], prantsuse matemaatik, astronoom ja füüsik *[[1868]] – [[Karl Ernst Särgava]], eesti poliitik ja kirjanik *[[1871]] – [[William Lewis Stern]], Saksa psühholoog *[[1875]] – [[Paul Rubens]], inglise helilooja *[[1882]] – [[Auguste Herbin]], prantsuse kunstnik *[[1884]] – [[John Peabody Harrington]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog *[[1885]] – [[Egon Erwin Kisch]], juudi rahvusest saksakeelne Austria ja Tšehhoslovakkia ajakirjanik ja kirjanik *[[1894]] – [[Karl Siitan]], eesti autosportlane *[[1899]] – [[Duke Ellington]], USA muusik *[[1901]] – [[Hirohito]], Jaapani keiser *[[1904]] – [[Karin Luts]], eesti kunstnik *[[1905]] – [[Siegfried Pant]], eesti pangandustegelane *[[1913]] – [[Leonid Kolle]], Eesti sõjaväelane *[[1917]] – [[Celeste Holm]], USA filmi-, teatri- ja televisiooninäitleja * 1917 – [[Urie Bronfenbrenner]], USA psühholoog *[[1920]] – [[Harold Shapero]], ameerika helilooja * 1920 – [[Gustav Saar (tehnikateadlane)|Gustav Saar]], eesti tehnikateadlane (1920–1972) *[[1921]] – [[Mikoła Jermałovič]], Valgevene kirjanik ja ajaloolane *[[1922]] – [[Elmar Runge]], eesti maadleja *[[1924]] – [[Heikki Haravee]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1926]] – [[Paula Padrik]], eesti ooperilaulja *[[1927]] – [[Gunnar Hololei]], eesti spordiajakirjanik * 1927 – [[Arnold Vaiksaar]], eesti poksija ja poksitreener ning sporditegelane ja -pedagoog * 1927 – [[Ellen-Vivian Orgmets]], eesti keeletoimetaja *[[1929]] – [[Michael Harner]], neošamanismi propageerija * 1929 – [[Peter Sculthorpe]], austria helilooja *[[1930]] – [[Jean Rochefort]], prantsuse näitleja * 1930 – [[Hilda Sabbo]], eesti meedik ja harrastusajaloolane * 1930 – [[Jaak Moks]], eesti dirigent ja muusikapedagoog *[[1933]] – [[Tõnis Nõmmik]], Eesti sõjaväevaimulik * 1933 – [[Willie Nelson]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja *[[1934]] – [[Pedro Pires]], Roheneemesaarte poliitik *[[1936]] – [[Adolfo Nicolás]], jesuiitide ülemkindral * 1936 – [[Zubin Mehta]], India dirigent *[[1937]] – [[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja * 1937 – [[Riho-Jaak Sarand]], eesti põllumajandusteadlane ja biotehnoloog *[[1938]] – [[Bernard Madoff]], USA investeerimiskurjategija * 1938 – [[Siiri Veromann]], eesti bioloog *[[1939]] – [[Andres Pallon]], Eesti spordiajakirjanik *[[1940]] – [[Peter Diamond]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[1942]] – [[Galina Kulakova]], Venemaa (Udmurtia) suusataja *[[1943]] – [[Juta Lember]], eesti sisearhitekt ja disainer *[[1944]] – [[Benedikte]], Taani printsess *[[1945]] – [[Paul Tammela]], eesti matemaatik *[[1947]] – [[Olav Neuland]], eesti filmirežissöör * 1947 – [[Olavo de Carvalho]], brasiilia filosoof *[[1950]] – [[Olar Pullisaar]], eesti arstiteadlane ja südamearst * 1950 – [[Silvija Radzobe]], läti kirjandus- ja teatriteadlane ning teatrikriitik *[[1952]] – [[David Icke]], Briti vandenõuteoreetik *[[1954]] – [[Jerry Seinfeld]], ameerika koomik *[[1955]] – [[Katrin Laur]], eesti filmirežissöör, stsenarist, õppejõud, luuletaja ja publitsist *[[1956]] – [[Urmas Sepp]], eesti majandusteadlane *[[1957]] – [[Daniel Day-Lewis]], Suurbritannia filminäitleja * 1957 – [[Sofía Sakoráfa]], Kreeka poliitik ja endine kergejõustiklane *[[1958]] – [[Michelle Pfeiffer]], ameerika näitleja *[[1960]] – [[Kari Kriikku]], soome klarnetist *[[1961]] – [[Pål Gunnar Mikkelsplass]], norra murdmaasuusataja *[[1962]] – [[Aini Härm]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik *[[1966]] – [[Andres Unga]], Eesti diplomaat * 1966 – [[Katrin Idla]], eesti keemik, loodusteadlane ja ettevõtja *[[1967]] – [[Dan Ariely]], Iisraeli-Ameerika Ühendriikide psühholoog *[[1968]] – [[Margus Kasemaa]], eesti dirigent ja orkestrijuht * 1968 – [[Kolinda Grabar-Kitarović]], Horvaatia poliitik ja diplomaat * 1968 – [[David Izonritei]], Nigeeria endine poksija *[[1969]] – [[Triin Ella]], eesti laulja ja koorijuht * 1969 – [[Anneli Poska]], eesti geoloog * 1969 – [[José Martínez]], hispaania teatrijuht, koreograaf ja endine balletitantsija *[[1970]] – [[Andre Agassi]], ameerika tennisist * 1970 – [[Uma Thurman]], USA filminäitleja * 1970 – [[Modi Rosenfeld]], Iisraeli püstijalakoomik, näitleja ja kantor * [[1971]] – [[Marko Mägi (ajakirjanik)|Marko Mägi]], eesti ajakirjanik ja luuletaja *[[1973]] – [[Dimitri Skiperski]], jalgpallur *[[1977]] – [[Sándor István Bárdosi]], Ungari maadleja * 1977 – [[Lorenzo Fioramonti]], Itaalia poliitik *[[1979]] – [[Henrik Roonemaa]], eesti tehnoloogiaajakirjanik *[[1980]] – [[Ulla Preeden]], eesti geoloog ja Põlva maavanem * 1980 – [[Kaisa Kirikal]], eesti vaimulik *[[1985]] – [[Sandra Vabarna]], eesti torupillimängija *[[1986]] – [[Viljar Veski]], eesti korvpallur *[[1987]] – [[Dan Sexton]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 1987 – [[Aleksei Poltoranin]], Kasahstani murdmaasuusataja * 1987 – [[Robert Urbanek]], Poola kettaheitja *[[1988]] – [[Julian Reus]], Saksamaa kergejõustiklane * 1988 – [[Jan Kudlička]], Tšehhi teivashüppaja * 1988 – [[Taoufik Makhloufi]], Alžeeria kergejõustiklane * 1988 – [[Jonathan Toews]], Kanada jäähokimängija *[[1989]] – [[Madis Sihimets]], eesti maadleja * 1989 – [[Domagoj Vida]], horvaadi jalgpallur *[[1990]] – [[Andrei Aleksandrov]], Eesti jäähokimängija *[[1991]] – [[Kaur Kivistik]], eesti kergejõustiklane *[[1993]] – [[Märten Pajunurm]], eesti jalgpallur *[[1995]] – [[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija *[[1996]] – [[Katherine Langford]], Austraalia näitleja ja endine ujuja * 1996 – [[María Pérez (käija)|María Pérez García]], Hispaania käija *[[1997]] – [[Christopher Opéri]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[2003]] – [[Maud Angelica Behn]], Norra kuningliku perekonna liige *[[2007]] – [[Infanta Sofía]], Hispaania kuningapere liige * 2007 – [[Mirra Andrejeva]], Venemaa profitennisist [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 29.]] lnk6uwxia62kj4815hhvvpdl2utotc9 0 155704 7193251 7149091 2026-07-15T07:35:41Z Avjoska 1538 7193251 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[12. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1496]] – [[Gustav I Vasa]], Rootsi kuningas *[[1664]] – [[Magnus Stenbock]], Rootsi väejuht ja riigitegelane *[[1670]] – [[August II]], Poola kuningas *[[1745]] – [[Jens Juel]], taani maalikunstnik *[[1803]] – [[Justus von Liebig]], saksa keemik *[[1806]] – [[Andrei Muravjov]], vene kirjanik ja kirikuajaloolane * 1806 – [[Johan Vilhelm Snellman]], soome ühiskonnategelane ja publitsist *[[1812]] – [[Edward Lear]], inglise kunstnik ja kirjanik *[[1820]] – [[Florence Nightingale]], inglise põetaja ja õde, kaasaegse haiguspõetuse rajaja *[[1828]] – [[Dante Gabriel Rossetti]], inglise kunstnik ja kirjanik *[[1833]] – [[Joosep Kapp]], eesti koolmeister ja muusik *[[1842]] – [[Jules Massenet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog *[[1845]] – [[Gabriel Fauré]], prantsuse helilooja, organist, pianist ja õpetaja *[[1855]] – [[Hermes Rodrigues da Fonseca]], Brasiilia president * 1855 – [[Anatoli Ljadov]], vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent *[[1869]] – [[Carl Schuhmann]], saksa sportlane * 1869 – [[Albert Engström]], rootsi kunstnik, karikaturist ja vestekirjanik *[[1870]] – [[Johan Vilip]], eesti füüsik *[[1878]] – [[Jaan Paalna]], eesti loomaarstiteadlane *[[1880]] – [[Lincoln Ellsworth]], Ameerika Ühendriikide polaaruurija *[[1887]] – [[Marta Sillaots]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[1888]] – [[Aleksander Uurits]], eesti graafik ja maalikunstnik * 1888 – [[Rudolf Linnuste]], Eesti sõjaväelane * 1888 – [[Ferdinand Pettai]], eesti näitleja ja näitejuht *[[1895]] – [[Jiddu Krishnamurti]], India päritolu filosoof ja vaimne õpetaja * 1895 – [[Johannes Silvet]], eesti keeleteadlane *[[1896]] – [[Salme Pruuden]], eesti õpetaja * 1896 – [[Rudolf Penno]], Eesti poliitik * 1896 – [[Erich Correns (keemik)|Erich Correns]], saksa keemik ja Saksa DV riigi ning ühiskonnategelane *[[1904]] – [[Jaan Kibena]], Eesti sõjaväelane * 1904 – [[Vilis Lācis]], läti kirjanik ja hilisem Läti NSV poliitik *[[1906]] – [[Kaarel Liimand]], eesti maalikunstnik *[[1907]] – [[Katharine Hepburn]], Ameerika aktriss *[[1910]] – [[Dorothy Crowfoot Hodgkin]], inglise biokeemik * 1910 – [[Johan Henry Eliza Ferrier]], Suriname esimene president *[[1912]] – [[Aino Tigane]], eesti lastekirjanik *[[1915]] – [[Maurice Raichenbach]], Prantsusmaa kabetaja * 1915 – [[Heino Kuivjõgi]], Eesti sõjaväelane ja purjetaja *[[1918]] – [[Julius Rosenberg]], spioon *[[1920]] – [[Uno Ussisoo]], eesti entsüklopedist ja tõlkija *[[1921]] – [[Joseph Beuys]], saksa avangardkunstnik * 1921 – [[Eduard Mirzojan]], armeenia helilooja *[[1924]] – [[Aron Gurevitš]], juudi päritolu Vene ajaloolane *[[1926]] – [[Manivald Korv]], eesti keemik *[[1928]] – [[Burt Bacharach]], ameerika pianist ja helilooja *[[1929]] – [[Sam Nujoma]], Namiibia poliitik *[[1933]] – [[Andrei Voznessenski]], vene luuletaja ja proosakirjanik *[[1934]] – [[Tõnu Mellik]], eesti arhitekt *[[1936]] – [[Frank Stella]], Ameerika Ühendriikide kunstnik *[[1937]] – [[Tiit Käbin]], eesti politoloog ja poliitik * 1937 – [[George Carlin]], ameerika kirjanik, satiirik ja näitleja *[[1938]] – [[Andrei Amalrik]], vene ajaloolane, publitsist, dramaturg ja dissident * 1938 – [[Ayaz Mütəllibov]], endine Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane *[[1941]] – [[Hannu Hautala]], soome loodusfotograaf ja -kirjanik *[[1942]] – [[Maia Rõigas]], eesti filoloog *[[1943]] – [[Sirje Keevallik]], eesti atmosfäärifüüsik ja tõlkija *[[1944]] – [[Irja Aav]], eesti näitleja *[[1945]] – [[Andres Jaaksoo]], eesti tõlkija, kirjastaja ning lastekirjandusloolane * 1945 – [[Rein Haljand]], eesti ujuja, spordipedagoog ja sporditegelane *[[1946]] – [[Mari Kinsigo]], eesti maletaja * 1946 – [[Eduard Arnold Raud]], eesti keemik *[[1947]] – [[Bellis Kullman]], eesti mükoloog *[[1950]] – [[Bruce Boxleitner]], USA filminäitleja * 1950 – [[Dieter Borst]], saksa maalikunstnik *[[1951]] – [[Marika Tuus]], eesti poliitik ja ajakirjanik * 1951 – [[Gunnar Larsson]], rootsi ujuja *[[1953]] – [[Tajo Kadajas]], eesti laulja *[[1955]] – [[Helle Mäemets]], eesti bioloog *[[1957]] – [[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt * 1957 – [[Veera Tolli-Baskin]], Eesti jurist *[[1960]] – [[Aivar Mäe]], eesti koorijuht * 1960 – [[Lisa Martin]], austraalia kergejõustiklane *[[1962]] – [[Emilio Estévez]], USA filminäitleja ja lavastaja * 1962 – [[Anu Raudsepp]], eesti ajaloolane * 1962 – [[Uwe Rahn]], Saksamaa endine jalgpallur *[[1964]] – [[Julius Maada Bio]], Sierra Leone poliitik ja sõjaväelane *[[1966]] – [[Stephen Baldwin]], ameerika näitleja * 1966 – [[Mart Velsker]], eesti kirjandusteadlane *[[1968]] – [[Catherine Tate]], inglise näitleja * 1968 – [[Bettina Stark-Watzinger]], Saksamaa poliitik *[[1969]] – [[Igor Penkov]], Eesti tehnikateadlane *[[1970]] – [[Andrus Joonas]], eesti kunstnik * 1970 – [[Margarete Schramböck]], Austria mänedžer ja poliitik * 1970 – [[David A. R. White]], Ameerika Ühendriikde filminäitleja, filmilavastaja ja stsenarist *[[1971]] – [[Virkko Lepassalu]], eesti ajakirjanik *[[1973]] – [[Margus Nurja]], eesti korvpallur *[[1974]] – [[Helin-Mari Arder]], eesti laulja * 1974 – [[Ketlin Bachmann]], eesti moekunstnik * 1974 – [[Jarek Jõepera]], eesti fotograaf *[[1975]] – [[Anu Uritam]], eesti jurist *[[1978]] – [[Jason Biggs]], ameerika näitleja *[[1980]] – [[Tõnis Tatar]], eesti kunstiajaloolane, õppejõud ja tõlkija *[[1981]] – [[Hannah]], eesti laulja ja laulukirjutaja * 1981 – [[Minna Hint]], eesti kunstnik * 1981 – [[Karin Kogermann]], eesti farmatseut *[[1983]] – [[Alina Kabajeva]], vene iluvõimleja ja poliitik *[[1986]] – [[Im Dong-hyun]], Lõuna-Korea vibulaskja * 1986 – [[Anna Hõbemäe]], eesti kunstnik *[[1987]] – [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1988]] – [[Marcelo Vieira]], Brasiilia jalgpallur * 1988 – [[Kristrún Frostadóttir]], Islandi poliitik ja ökonomist *[[1989]] – [[Antti Raanta]], soome jäähokimängija *1990 - Raido Kuks, Eesti produtsent *[[1992]] – [[Yukiko Yanagi]], jaapani baleriin *[[1993]] – [[Wendy Holdener]], Šveitsi mäesuusataja *[[1995]] – [[Kea Kruuse]], eesti ühiskonnaaktivist ja jurist *[[1996]] – [[Sonny Milano]], USA jäähokimängija * 1996 – [[Fran Karačić]], Austraalia jalgpallur *[[1998]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija * 1998 – [[Julia Scheib]], Austria mäesuusataja *[[2000]] – [[Akira Schmid]], Šveitsi jäähokimängija *[[2003]] – [[Madeleine McCann]], teadmata kadunud inglise tüdruk * 2003 – [[Mark Lajal]], Eesti tennisist [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 12.]] t7sf1spflawe9kv02dclgnzafjrtivv 0 155708 7193185 7179187 2026-07-15T04:30:17Z Avjoska 1538 7193185 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[16. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1490]] – [[Albrecht von Hohenzollern]], Saksa Ordu kõrgmeister ja Preisimaa hertsog *[[1819]] – [[Johann Voldemar Jannsen]], eesti rahvusliku liikumise tegelane *[[1824]] – [[Levi P. Morton]], USA poliitik *[[1871]] – [[Aleksander Paldrok]], eesti arstiteadlane ja sõjaväelane *[[1877]] – [[Bernard Spilsbury]], inglise kohtuarst *[[1879]] – [[Eduard Tamm (helilooja)|Eduard Tamm]], eesti helilooja *[[1882]] – [[Elin Wägner]], rootsi kirjanik, ajakirjanik, feminist ja patsifist *[[1883]] – [[Celâl Bayar]], Türgi poliitik *[[1887]] – [[Igor Severjanin]], vene luuletaja *[[1894]] – [[Joan Salvat-Papasseit]], katalaani luuletaja *[[1898]] – [[Tamara de Lempicka]], poola kunstnik *[[1905]] – [[Henry Fonda]], USA näitleja *[[1906]] – [[Libero Bigiaretti]], itaalia kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija *[[1913]] – [[Gheorghe Apostol]], Rumeenia kommunistlik poliitik ja riigitegelane *[[1915]] – [[Aleksis Ostrat]], eesti metsateadlane ja dendroloog *[[1916]] – [[Efrayim Katsir]], Iisraeli biofüüsik ja vasakpoolne poliitik *[[1917]] – [[Hando Ruus]], eesti sõjaväelane ja kunstnik *[[1919]] – [[Ramón Margalef]], Hispaania ökoloog *[[1922]] – [[Jüri Kuum]], [[eesti]] põllumajandusteadlane *[[1923]] – [[Rein Riitsalu]], eesti arst ja karikaturist *[[1924]] – [[Jüri Teras]], eesti arstiteadlane ja mikrobioloog *[[1926]] – [[Wolfgang von Szeliga-Mierzeyewski]], saksakeelse saarluse alalhoidja ja edendaja * 1926 – [[Ants Ilus (loomakasvatusteadlane)|Ants Ilus]], eesti loomakasvatusteadlane *[[1927]] – [[Heldur Karmo]], eesti laulutekstide autor * 1927 – [[Endel Nigul]], eesti spordiajakirjanik *[[1928]] – [[Neeme Russi]], eesti põllumajandusteadlane *[[1929]] – [[Hans Büchi]], Šveitsi endine poksija * 1929 – [[Anto Juske]], eesti maaparandusteadlane *[[1932]] – [[Lembit Liivamägi]], eesti näitleja * 1932 – [[Herman Gordijn]], Hollandi kunstnik *[[1935]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat *[[1936]] – [[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane *[[1938]] – [[Mare Taagepera]], eesti keemik *[[1940]] – [[Rein Perens]], eesti hüdrogeoloog *[[1942]] – [[Jaak Juhansoo]], eesti ühiskonnategelane USAs *[[1946]] – [[Gytis Lukšas]], leedu filmirežissöör * 1946 – [[Jaak Karu]], eesti majandusteadlane *[[1947]] – [[Kristin-Mari Looveer]], eesti arhitekt *[[1948]] – [[Robert Fripp]], inglise kitarrist * 1948 – [[Tõnu Saarman]], eesti agronoom ja poliitik *[[1949]] – [[Arvo Saar]], eesti muusikapedagoog *[[1950]] – [[Liia Lüdig]], eesti maalikunstnik *[[1953]] – [[Pierce Brosnan]], iiri filminäitleja *[[1954]] – [[Jüri Tamverk]], eesti helilooja ja pianist *[[1955]] – [[Olga Korbut]], valgevene sportvõimleja * 1955 – [[Tõnis Rüütel]], eesti majandustegelane *[[1957]] – [[Joan Benoit]], USA maratonijooksja * 1957 – [[Juri Ševtšuk]], vene muusik, luuletaja, helilooja ja kunstnik * 1957 – [[Tõnu Mõistus]], eesti maamajanduse spetsialist *[[1959]] – [[Andres Narma]], eesti tšellist * 1959 – [[Jevgeni Nurmla]], eesti mälumängur ja käsipallur * 1959 – [[Sergei Tšerkassov]], näitleja *[[1962]] – [[Algur Kaerma]], eesti teoloog *[[1963]] – [[Margus Peeba]], eesti arstiteadlane ja invasiivkardioloog * 1963 – [[Petras Auštrevičius]], Leedu poliitik ja diplomaat *[[1965]] – [[Krist Novoselic]], USA muusik * 1965 – [[Mehmet Murat İldan]], türgi kirjanik * 1965 – [[Tanel Tammet]], eesti arvutiteadlane * 1965 – [[Linda Reynolds]], Austraalia sõjaväelane ja poliitik *[[1966]] – [[Janet Jackson]], ameerika laulja *[[1968]] – [[Jaak Jürimäe]], eesti sporditeadlane ja -pedagoog *[[1969]] – [[David Boreanaz]], USA filminäitleja * 1969 – [[Indrek Treufeldt]], eesti ajakirjanik * 1969 – [[Lato Lapsa]], läti ajakirjanik *[[1970]] – [[Gabriela Sabatini]], Argentina tennisist * 1970 – [[Tanja Chub]], kabetaja *[[1971]] – [[Eha Urbsalu]], eesti modell *[[1972]] – [[Vahur-Paul Põldma]], eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog * 1972 – [[Valdis Laan]], eesti matemaatik * 1972 – [[Andrzej Duda]], Poola poliitik *[[1973]] – [[Tori Spelling]], ameerika näitleja * 1973 – [[Ivar Mäerand]], eesti alpinist * 1973 – [[Thomas Waitz]], Austria mahepõllumees, metsamees ja roheliste partei poliitik *[[1974]] – [[Laura Pausini]], itaalia laulja *[[1977]] – [[Ronny Ackermann]], saksa kahevõistleja * 1977 – [[Emilíana Torrini]], islandi laulja *[[1978]] – [[Randel Länts]], Eesti poliitik, sotsiaaldemokraat * 1978 – [[Olga Zaitseva]], Venemaa laskesuusataja * 1978 – [[Andrzej Dragan]], poola fotograaf ja füüsik * 1978 – [[Lionel Scaloni]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1980]] – [[Jens Spahn]], Saksamaa poliitik *[[1981]] – [[Taavi Rähn]], eesti jalgpallur *[[1983]] – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja visuaalkunstnik *[[1984]] – [[Rick Rypien]], Kanada jäähokimängija * 1984 – [[Liisi Eesmaa]], eesti moekunstnik *[[1985]] – [[Piret Pormeister]], eesti suusataja *[[1986]] – [[Megan Fox]], ameerika näitleja ja endine modell * 1986 – [[Andy Keogh]], Iirimaa jalgpallur * 1986 – [[Tuomas Seppänen]], soome vasaraheitja *[[1987]] – [[Can Bonomo]], Türgi laulja *[[1988]] – [[Jaak Põldma]], eesti tennisist * 1988 – [[Tanel Võtti]], eesti jalgpallur *[[1989]] – [[Pääru Oja]], eesti näitleja *[[1990]] – [[Maki Samantha Lockington]], Cooki saarte kergejõustiklane *[[1991]] – [[Joey Graceffa]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjutaja, produtsent, laulja ja juutuuber *[[1992]] – [[Jeff Skinner]], Kanada jäähokimängija *[[1993]] – [[Karol Mets]], eesti jalgpallur *[[1994]] – [[Kristjan Rosenberg]], eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) *[[2002]] – [[Ryan Gravenberch]], Hollandi jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 16.]] jffmyxjwcgu1q9dbamrzr7jhwejyod7 0 155714 7193181 7176293 2026-07-15T04:25:31Z Avjoska 1538 7193181 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[22. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1770]] – [[Elizabeth (Suurbritannia printsess)|Elizabeth]], Suurbritannia printsess, Hessen-Homburgi maakrahvinna *[[1805]] – [[Giuseppe Mazzini]], [[itaalia]] revolutsionäär *[[1808]] – [[Gérard de Nerval]], [[Prantsusmaa|prantsuse]] luuletaja *[[1813]] – [[Richard Wagner]], saksa helilooja *[[1828]] – [[Albrecht von Gräfe]], Saksa oftalmoloog *[[1844]] – [[Mary Cassatt]], ameerika maalikunstnik ja graafik *[[1846]] – [[Nil Merjanski]], vene näitleja ja literaat *[[1851]] – [[Rudolf Kallas]], eesti pedagoog ja kultuuriloolane *[[1859]] – [[Arthur Conan Doyle]], Briti kirjanik *[[1875]] – [[Karl Girgensohn]], Eesti teoloog *[[1876]] – [[Nikolai Burdenko]], vene kirurg *[[1879]] – [[Sõmon Petljura]], Ukraina rahvusliku liikumise tegelane ja poliitik *[[1886]] – [[Jaan Ratassepp]], eesti näitleja *[[1887]] – [[Arthur Lestal]], eesti fotograaf *[[1891]] – [[Jakob Aunver]], eesti vaimulik *[[1901]] – [[Albert Tattar]], Eesti diplomaat ja ärimees *[[1904]] – [[Paul Viiding]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija *[[1905]] – [[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik *[[1906]] – [[Elmar Reisenberg]], eesti õigusteadlane *[[1907]] – [[Laurence Olivier]], inglise näitleja *[[1909]] – [[Eduard Laugaste]], eesti rahvaluuleteadlane *[[1916]] – [[Elfriede Saarik]], eesti tantsija ja näitleja *[[1923]] – [[Mango Paaver]], eesti ajakirjanik ja karikaturist *[[1924]] – [[Charles Aznavour]], laulja *[[1925]] – [[Helgi Hirv]], eesti graafik * 1925 – [[Jean Tinguely]], [[šveits]]i kunstnik * 1925 – [[Heimo Haitto]], soome ja ameerika viiulikunstnik ja lapstäht *[[1929]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane * 1929 – [[Jaromír Obzina]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane *[[1931]] – [[John-Tagore Tevet]], eesti matemaatik *[[1936]] – [[Ülo Tärno]], Eesti ehitusteadlane ja poliitik *[[1942]] – [[Theodore Kaczynski]], [[kirjapomm]]ide saatja * 1942 – [[Herbert Aamisepp]], Eesti sõjaväelane * 1942 – [[Ted Kaczynski]], Ameerika Ühendriikide terrorist, anarhist ja matemaatikaprofessor *[[1943]] – [[Betty Williams]], Põhja-Iirimaa ühiskonnategelane * 1943 – [[Anu Kotli]], eesti arhitekt * 1943 – [[Fatima Lačević]], bosnia filosoof *[[1945]] – [[Alo Põldmäe]], eesti helilooja * 1945 – [[Mare Koit]], eesti keeletehnoloog *[[1946]] – [[George Best]], Põhja-Iirimaa jalgpallur * 1946 – [[Enn Kaup]], eesti bioloog ja polaaruurija * 1946 – [[Raivo Paavo]], Eesti poliitik *[[1947]] – [[Jerzy Woźnicki]], poola tehnikateadlane *[[1949]] – [[Villem Robi]], eesti loomaarst *[[1952]] – [[Mai Treial]], Eesti poliitik * 1952 – [[Monika Oit]], eesti küberneetik *[[1953]] – [[Andres Kiviste]], eesti metsateadlane * 1953 – [[Meeme Veisson]], eesti geoloog * 1953 – [[Arno Saar]], eesti fotograaf * 1953 – [[Christopher Tyerman]], Briti ajaloolane *[[1956]] – [[Eha Rüütel]], eesti psühholoog *[[1958]] – [[Jaak Tuksam]], [[Eesti]] muusik * 1958 – [[Andres Kuperjanov]], eesti folklorist *[[1959]] – [[Andres Luure]], eesti filosoof ja tõlkija *[[1960]] – [[Blerim Reka]], albaania päritolu Põhja-Makedoonia ja Kosovo jurist, diplomaat ja poliitik *[[1963]] – [[Toivo Sikka]], eesti etnograaf *[[1964]] – [[Riho Grünthal]], soome fennougrist * 1964 – [[Konstantin Eggert]], Venemaa ajakirjanik *[[1965]] – [[Jon Sivewright]], Austraalia näitleja *[[1966]] – [[Teet Tibar]], eesti muusik ja võrkpallur *[[1967]] – [[Hanno Tomberg]], eesti ajakirjanik * 1967 – [[Helle Tiikmaa]], eesti ajakirjanik *[[1969]] – [[Mart Loog]], eesti biokeemik * 1969 – [[Arancha González]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik *[[1970]] – [[Naomi Campbell]], [[Suurbritannia|inglise]] [[supermodell]] *[[1972]] – [[Andrus Aug]], eesti jalgrattur * 1972 – [[Jaouad Gharib]], Maroko maratonijooksja * 1972 – [[Monika Haukanõmm]], Eesti sotsiaaltöötaja ja poliitik * 1972 – [[Elena Safiulina]], Eesti matemaatik * 1972 – [[Malin Björk]], Rootsi poliitik *[[1973]] – [[Arlet Palmiste]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja * 1973 – [[Maili Roio]], eesti arheoloog * 1973 – [[Dainius Žalimas]], Leedu jurist, õigusteadlane ja poliitik *[[1974]] – [[Kalli Samorodni]], eesti sõudja *[[1975]] – [[Frantz Kruger]], Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Soome kergejõustiklane * 1975 – [[Harriet Toompere]], eesti näitleja *[[1976]] – [[Külli Teetamm]], eesti näitleja * 1976 – [[Daniel Mesotitsch]], Austria laskesuusataja *[[1977]] – [[Karla Šlechtová]], Tšehhi ökonomist ja poliitik *[[1978]] – [[Katie Price]], endine Inglismaa modell ja ettevõtja * 1978 – [[Linas Kukuraitis]], Leedu poliitik ja sotsiaaltöötaja *[[1980]] – [[Evelin Pang]], eesti näitleja * 1980 – [[Alekhsandre Dohturišvili]], gruusia rahvusest Usbekistani maadleja *[[1982]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja * 1982 – [[Siraphun Wattanajinda]], tai filminäitleja *[[1984]] – [[Borislav Topić]], Bosnia ja Hertsegovina jalgpallur *[[1985]] – [[CariDee English]], USA modell * 1985 – [[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur * 1985 – [[Mauro Boselli]], Argentina jalgpallur * 1985 – [[Marc-Antoine Pouliot]], Kanada jäähokimängija *[[1986]] – [[Anders Gløersen]], Norra murdmaasuusataja *[[1987]] – [[Novak Đoković]], serbia tennisist * 1987 – [[Raido Värik]], eesti kabetaja *[[1990]] – [[Mikk Reintam]], eesti jalgpallur *[[1991]] – [[Grigor Dimitrov]], bulgaaria tennisist * 1991 – [[Kyle Bartley]], Inglismaa jalgpallur *[[1993]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[1994]] – [[Maksim Miroškin]], Venemaa iluuisutaja * 1994 – [[Athena Manoukian]], armeenia päritolu Kreeka poplaulja ja laulukirjutaja * 1994 – [[Sander Roosimägi]], eesti näitleja *[[1995]] – [[Heleri All]], eesti ajakirjanik *[[1996]] – [[Eleanor Patterson]], Austraalia kõrgushüppaja *[[1997]] – [[Roland Sallai]], ungari jalgpallur *[[1998]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 22.]] fio01vfj3yovv8se73esebz2x5spg2k 0 155723 7193382 7163993 2026-07-15T11:46:34Z Avjoska 1538 7193382 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[30. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1221]] – [[Aleksander Nevski]], Novgorodi vürst ja Vladimiri suurvürst *[[1713]] – [[Caroline Elizabeth]], Suurbritannia printsess *[[1796]] – [[Christian Rein]], saksa päritolu Eestimaa kirikutegelane *[[1814]] – [[Mihhail Bakunin]], anarhist *[[1846]] – [[Peter Carl Fabergé]], Venemaa kullassepp *[[1871]] – [[Leopold IV (Lippe)|Leopold IV]], Lippe vürst *[[1879]] – [[Konstantin Ramul]], eesti psühholoog *[[1885]] – [[Villem Grünthal-Ridala]], eesti luuletaja * 1885 – [[Oskar Kvell]], Eesti sõjaväelane *[[1887]] – [[Aleksandr Arhipenko]], skulptor *[[1890]] – [[Ants Pahla]], eesti näitleja *[[1895]] – [[Ludvig Saar]], Eesti sõjaväelane *[[1896]] – [[Johannes Klesment]], eesti õigusteadlane ja poliitik * 1896 – [[Jaan Maide]], Eesti sõjaväelane *[[1897]] – [[Balder Tomasberg]], eesti maalikunstnik *[[1898]] – [[Hermann Arbon]], Eesti poliitik ja kommunist * 1898 – [[Georg Kingisepp]], eesti farmakoloog *[[1901]] – [[Alfred Karindi]], eesti helilooja ja koorijuht * 1901 – [[Karl Viil]], Eesti Vabariigi kaadrisõjaväelane *[[1902]] – [[Karl Aru]], Nõukogude Liidu sõjaväelane *[[1903]] – [[Feodor Klement]], eesti füüsik *[[1906]] – [[Hans Kauri]], Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik *[[1909]] – [[Benny Goodman]], USA muusik * 1909 – [[Raido Murss]], eesti näitleja ja lavastaja * 1909 – [[Friedrich Koppel]], eesti maalikunstnik *[[1910]] – [[Villem Raam]], eesti kunstiteadlane * 1910 – [[Eduard Aartee]], eesti partisanijuht Teise maailmasõja ajal Saksa okupatsiooni all olnud Leningradi oblastis * [[1911]] – [[Asta Veski]], eesti keeleteadlane * [[1912]] – [[Georg Taleš]], eesti laulja * 1912 – [[Johannes Niks]], eesti jalgpallur *[[1914]] – [[Rudolf Saago]], eesti vabadusvõitleja ja luuraja *[[1918]] – [[Martin Lundström]], rootsi murdmaasuusataja * 1918 – [[Artur-Mihail Rätsep]], eesti ajakirjanik *[[1923]] – [[Robert Kreem]], eesti sotsiaaltöö eriteadlane ja ühiskonnategelane *[[1924]] – [[Norbert Schemansky]], USA tõstja * 1924 – [[Kurt Tiedke]], Saksa DV riigitegelane *[[1925]] – [[Olli Lehto]], soome matemaatik ja akadeemik * 1925 – [[Roman Ohlau]], eesti karikaturist *[[1926]] – [[Horst Dohlus]], Saksa DV riigitegelane *[[1928]] – [[Olev Mathiesen]], eesti füüsik * 1928 – [[Agnès Varda]], Belgiast pärit Prantsuse filmirežissöör ja stsenarist *[[1930]] – [[Harry Tani]], eesti arvutiteadlane *[[1931]] – [[Vizma Belševica]], läti luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija *[[1934]] – [[Ede Peebo]], eesti raamatugraafik *[[1935]] – [[Peeter Sepp]], eesti maalikunstnik ja graafik *[[1937]] – [[Claes Andersson]], Soome poliitik, psühhiaater ja kirjanik * 1937 – [[Aleksandr Demjanenko]], vene näitleja *[[1940]] – [[Riina Kippak]], eesti pedagoog * 1940 – [[Urve Ratas]], eesti geograaf * 1940 – [[Vello Liiv]], eesti disainer, mükoloog ja loodusfotograaf *[[1941]] – [[Voldemar Maask]], eesti fotograaf * 1941 – [[Roberto Calasso]], itaalia kirjanik, kirjastaja ja esseist *[[1942]] – [[Eeva-Aet Jänes]], eesti maalikunstnik *[[1945]] – [[Georg Malvius]], Rootsi režissöör ja muusikarežii professor *[[1947]] – [[Orlan]], prantsuse kunstnik * 1947 – [[Harri Piitulainen]], Soome endine poksija *[[1951]] – [[Jüri Aarma]], eesti näitleja ja ajakirjanik *[[1955]] – [[Brian Kobilka]], Ameerika Ühendriikide biokeemik *[[1956]] – [[Jacek Czaputowicz]], Poola poliitik ja riigitegelane * 1956 – [[Aikateríni Sakellaropoúlou]], Kreeka poliitik *[[1957]] – [[Aire Koop]], eesti näitleja *[[1958]] – [[Marie Fredriksson]], [[rootsi]] laulja ja muusik, [[Popmuusika|pop]]<nowiki/>ansambli [[Roxette]] solist * 1958 – [[Vello Pähn]], eesti dirigent *[[1960]] – [[Badr bin Hamad Al Busaidi]], Omaani diplomaat ja poliitik *[[1961]] – [[Tiit Hunt]], eesti zooloog ja loodusfotograaf *[[1962]] – [[Timo Soini]], Soome poliitik *[[1964]] – [[Ivaylo Kalfin]], Bulgaaria poliitik * 1964 – [[Giorgi Dvali]], gruusia füüsik * 1964 – [[Rita Falk]], saksa kirjanik *[[1965]] – [[Antoine Fuqua]], Ameerika Ühendriikide filmirežissöör ja stsenarist *[[1966]] – [[Raul Adlas]], eesti arst, Tallinna Kiirabi peaarst *[[1968]] – [[Irje Karjus]], eesti taluturismi arendaja * 1968 – [[Deivil Tserp]], eesti spordiajakirjanik *[[1969]] – [[Jaano-Martin Ots]], eesti suhtekorraldaja * 1969 – [[Janno Rokk]], eesti kinnisvaraärimees ja firmajuht *[[1971]] – [[Sepo Seeman]], eesti näitleja * 1971 – [[Idina Menzel]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja * 1971 – [[Rauno Võsaste]], eesti kirjanik, endine politseinik * 1971 – [[Jiří Šlégr]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[1972]] – [[Pål Jonson]], Rootsi poliitik *[[1973]] – [[Leigh Francis]], inglise teletegija * 1973 – [[Tanel Kalmet]], Eesti riigiametnik *[[1974]] – [[Big L]], USA räppar * 1974 – [[Kostas Chalkias]], kreeka jalgpallur * 1974 – [[Cee Lo Green]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik * 1974 – [[Andry Rajoelina]], Madagaskari poliitik *[[1975]] – [[Giulia Grillo]], Itaalia arst-kirurg ja poliitik * 1975 – [[Marissa Mayer]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja *[[1979]] – [[Fabian Ernst]], Saksamaa jalgpallur * 1979 – [[Ilmārs Starostīts]], läti maletaja *[[1980]] – [[Steven Gerrard]], Inglismaa jalgpallur * 1980 – [[Jenna Lee]], USA ajakirjanik * 1980 – [[Ave Mets]], eesti teadusfilosoof *[[1981]] – [[Gianmaria Bruni]], itaalia võidusõitja * 1981 – [[Kaspar Lamp]], eesti korvpallur * 1981 – [[Mika Karttunen]], soome maletaja *[[1984]] – [[Mart Võrklaev]], Eesti poliitik *[[1985]] – [[Nikita Krjukov]], Venemaa murdmaasuusataja * 1985 – [[Vladimir Latin]], Eesti sõudja *[[1989]] – [[Kristi Nõlvak]], eesti võrkpallur *[[1990]] – [[David Warsofsky]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1991]] – [[Ludwig Obst]], saksa laulja ja helilooja * 1991 – [[Marian Võsumets]], eesti ajakirjanik *[[1993]] – [[Sean McDermott]], Iirimaa jalgpallur *[[1994]] – [[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija *[[1996]] – [[Noor Vidts]], Belgia seitsmevõistleja *[[2000]] – [[Johanna-Elise Kabel]], eesti laulja, näitleja, tantsija, lavastaja ja koreograaf * 2000 – [[Katre Sofia Palm]], eesti mitmevõistleja *[[2001]] – [[Timo Lõhmus]], eesti võrkpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 30.]] gxxxtc2a54enw8l7nv64zhtql6ensui 0 155750 7193078 6915111 2026-07-14T19:58:18Z Avjoska 1538 7193078 wikitext text/x-wiki {{sündinud juunis}} ''Siin loetletakse [[25. juuni]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1242]] – [[Inglise Beatrice]], Inglismaa printsess, Bretagne'i hertsoginna *[[1781]] – [[Johann Friedrich Leberecht Schmalz]], Tartu Ülikooli õppejõud *[[1793]] – [[Johann Georg Schwartz]], baltisaksa usu- ja haridustegelane *[[1799]] – [[David Douglas]], šoti botaanik *[[1838]] – [[August Winkelmann]], saksa ajaloolane *[[1861]] – [[Reginald Wingate]], Suurbritannia sõjaväelane *[[1869]] – [[Władysław Sadłowski]], poola arhitekt *[[1872]] – [[Peeter Ruus]], Eesti loomaarst ja sõjaväelane *[[1889]] – [[Johannes Martins]], Eesti sõjaväelane *[[1891]] – [[Paul Laasimir]], eesti päritolu revolutsionäär, sõjaväevelsker *[[1903]] – [[George Orwell]], briti kirjanik *[[1907]] – [[Rein Nurkse]], eesti keele- ja kirjamees *[[1909]] – [[Rudolf Nuude]], eesti näitleja * 1909 – [[Dimitǎr Dimov]], bulgaaria kirjanik *[[1910]] – [[Felix Kotta]], eesti luuletaja *[[1912]] – [[Heldur Tõnisson]], ärimees, Jaan Tõnissoni poeg *[[1914]] – [[Aleksander Kreek]], eesti kergejõustiklane *[[1915]] – [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]], vene teatri- ja filminäitleja * 1915 – [[Salme Raatma]], eesti lastekirjanik *[[1919]] – [[Ralf Parve]], eesti kirjanik *[[1924]] – [[Sidney Lumet]], Ameerika Ühendriikide filmirežissöör *[[1926]] – [[Ingeborg Bachmann]], austria kirjanik * 1926 – [[Aino Saar]], eesti bioloog ja taimefüsioloog *[[1928]] – [[Aleksei Abrikossov]], vene füüsikateoreetik *[[1932]] – [[Ellen Leonova]], eesti võrkpallur *[[1934]] – [[Ervin Rusalep]], eesti füüsik * 1934 – [[Enn Jaama]], eesti põllumajandusteadlane *[[1935]] – [[Larry Kramer]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, stsenarist ning tervise- ja seksuaalvähemuste õiguste aktivist *[[1937]] – [[Jaan Ellen]], eesti publitsist ja ajakirjanik * 1937 – [[Albert Filozov]], vene näitleja ja teatripedagoog *[[1943]] – [[Jaan Oitmaa]], eesti füüsik *[[1944]] – [[Merike Lillo]], eesti pedagoog *[[1945]] – [[Jaan Lellep]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane *[[1949]] – [[Indrek Koolmeister]], Eesti riigikohtunik * 1949 – [[Brigitte Bierlein]], Austria jurist ja poliitik *[[1950]] – [[Kersti Unt]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija *[[1954]] – [[Sonia Sotomayor]], Ameerika Ühendriikide jurist * 1954 – [[Marina Moskvina]], vene ajakirjanik ja kirjanik *[[1956]] – [[Anthony Bourdain]], USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik * 1956 – [[Väino Kaldoja]], eesti ettevõtja, tippjuht ja filantroop *[[1957]] – [[Igor Pšenitšnikov]], Eesti arstiteadlane ja kardioloog *[[1958]] – [[Serik Ahmetov]], Kasahstani poliitik * 1958 – [[Urmas Vare]], eesti laulja *[[1959]] – [[Lutz Dombrowski]], Saksa DV kaugushüppaja * 1959 – [[Sirje Medell]], eesti endine poplaulja, praegune muusikaõpetaja *[[1960]] – [[Gerda Kulli-Kordemets]], eesti filmiprodutsent ja kultuuriajakirjanik *[[1961]] – [[Virve Sarapik]], eesti kunstiteadlane ja semiootik * 1961 – [[Ricky Gervais]], inglise koomik, näitleja, kirjanik, filmiprodutsent ja režissöör *[[1963]] – [[George Michael]], laulja * 1963 – [[Reet Pulk-Piatkowska]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane *[[1964]] – [[Gregory Raymer]], Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija *[[1965]] – [[Aku Sorainen]], soome päritolu Eesti advokaat * 1965 – [[Jean Castex]], Prantsusmaa poliitik *[[1966]] – [[Dikembe Mutombo]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[1967]] – [[Tanel Tuhal]], eesti arhitekt *[[1970]] – [[Erki Nool]], eesti kümnevõistleja *[[1971]] – [[Patrick Sensburg]], Saksamaa poliitik *[[1975]] – [[Albert Costa]], hispaania tennisist * 1975 – [[Kiur Aarma]], eesti ajakirjanik * 1975 – [[Vladimir Kramnik]], vene maletaja * 1975 – [[Piotr Balcerzak]], Poola sprinter *[[1976]] – [[Maurren Higa Maggi]], Brasiilia kergejõustiklane * 1976 – [[Gavin Williamson]], Suurbritannia poliitik *[[1979]] – [[Marko Albert]], eesti triatleet *[[1980]] – [[Inma Cuesta]], hispaania filminäitleja * 1980 – [[Alexandru Nazare]], Rumeenia poliitik *[[1981]] – [[Simon Ammann]], Šveitsi suusahüppaja * 1981 – [[Monika Navickienė]], Leedu poliitik *[[1982]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist *[[1986]] – [[Erik Abner]], eesti geneetik *[[1987]] – [[Robert Rosén]], Rootsi jäähokimängija *[[1988]] – [[Therese Johaug]], Norra suusataja * 1988 – [[Miguel Layún]], Mehhiko jalgpallur * 1988 – [[Jhonas Enroth]], rootsi jäähokimängija *[[1989]] – [[Jack Cork]], inglise jalgpallur *[[1990]] – [[Markus Kärner]], Eesti riigiametnik *[[1991]] – [[Victor Wanyama]], Keenia jalgpallur * 1991 – [[Jakub Krejčík]], tšehhi jäähokimängija * 1991 – [[Liisi Rist]], eesti jalgrattur * 1991 – [[Kiryl Hatavec]], Valgevene jäähokimängija *[[1992]] – [[Jordan Oesterle]], USA jäähokimängija *[[1993]] – [[Ayoub El Kaabi]], Maroko jalgpallur *[[1995]] – [[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur *[[1998]] – [[Jakob Chychrun]], Kanada–Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1999]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 25.]] b0j81ccdzolzmhc5rjcqz1hysg6211y 0 155760 7193385 6923306 2026-07-15T11:52:22Z Avjoska 1538 7193385 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin loetletakse [[6. juuli]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1686]] – [[Antoine de Jussieu]], prantsuse loodusteadlane *[[1785]] – [[William Hooker]], inglise botaanik *[[1806]] – [[Claus Mohr]], filoloog *[[1823]] – [[Sophie Adlersparre]], rootsi publitsist ja naisõiguslane *[[1832]] – [[Maximilian (Mehhiko)|Maximilian]], Mehhiko keiser *[[1859]] – [[Verner von Heidenstam]], rootsi kirjanik *[[1874]] – [[Aleksander Kapp]], eesti vaimulik *[[1875]] – [[Roger Babson]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, majandusteadlane, äriteoreetik ja leiutaja *[[1878]] – [[Eino Leino]], Soome kirjanik *[[1885]] – [[Aleksandr Tairov]], juudi rahvusest Vene lavastaja ja näitleja *[[1886]] – [[Marc Bloch]], prantsuse ajaloolane *[[1887]] – [[Jaan Jaago]], eesti maadleja * 1887 – [[Walter Flex]], saksa kirjanik *[[1893]] – [[Villem Nano]], eesti matemaatik, pedagoog ja koolijuht *[[1895]] – [[Heinrich Paal]], eesti jalgpallur *[[1896]] – [[Ernst Nurm]], eesti keeleteadlane, leksikoloog ja leksikograaf *[[1898]] – [[Johannes Põderson]], eesti advokaat *[[1899]] – [[Juhan Muks]], eesti maalikunstnik *[[1903]] – [[Axel Hugo Theorell]], rootsi biokeemik *[[1905]] – [[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg *[[1907]] – [[Frida Kahlo]], Mehhiko maalikunstnik * 1907 – [[Ellen Niirman]], eesti prosaist * 1907 – [[Elmar Kohh]], eesti metsateadlane *[[1910]] – [[Eric Buyssens]], Belgia keeleteadlane ja semiootik *[[1911]] – [[Evald Rooma]], eesti ettevõtja *[[1919]] – [[Oswaldo Guayasamín]], Ecuadori maalikunstnik, skulptor, graafik, ehtekunstnik ja muralist *[[1921]] – [[Jüri Kaude]], eesti arst-radioloog *[[1922]] – [[William Schallert]], USA näitleja *[[1923]] – [[Õie Reintam]], eesti arstiteadlane ja füsioloog * 1923 – [[Wojciech Jaruzelski]], Poola sõjaväelane ja poliitik *[[1924]] – [[Mari-Ann Aavik-Roosaar]], eesti päritolu Rootsi arst *[[1925]] – [[Bill Haley]], USA laulja *[[1927]] – [[Janet Leigh]], USA näitleja *[[1929]] – [[Hélène Carrère d'Encausse]], Prantsuse ajaloolane ja politoloog *[[1934]] – [[Günther Domenig]], Austria arhitekt *[[1935]] – [[Tenzin Gyatso]], neljateistkümnes dalai-laama *[[1937]] – [[Michael Sata]], Sambia poliitik * 1937 – [[Ned Beatty]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1939]] – [[Leiti Kannukene]], eesti brüoloog * 1939 – [[Aime Vassila]], eesti veredoonor *[[1940]] – [[Nursultan Nazarbajev]], Kasahstani poliitik *[[1941]] – [[Marju Mutsu]], eesti graafik *[[1942]] – [[Helgi Ilo]], eesti endine näitleja *[[1943]] – [[Tamara Sinjavskaja]], vene ooperilaulja *[[1944]] – [[Ivan Pilný]], Tšehhi poliitik *[[1946]] – [[George W. Bush]], Ameerika Ühendriikide 43. president * 1946 – [[Peter Singer]], Austraalia filosoof * 1946 – [[Sylvester Stallone]], ameerika näitleja *[[1948]] – [[Wadī‘ Sa‘ādah]], Liibanoni päritolu Austraalia luuletaja ja ajakirjanik *[[1950]] – [[Helve Särgava]], eesti kohtunik, Harju Maakohtu esimees *[[1951]] – [[Geoffrey Rush]], Austraalia filminäitleja ja -produtsent *[[1952]] – [[Mehmet Ali Talat]], Põhja-Küprose Türgi Vabariigi poliitik *[[1953]] – [[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *1953 – [[Andres Mihkels]], kaitseliidu ülema nõunik *1953 – [[Jevgeni Gontmahher]], Vene majandusteadlane *[[1954]] – [[Jaan Raudoja]], eesti keemik *[[1955]] – [[Anne Vahtra]], eesti nahakunstnik *[[1957]] – [[Ülo Lodeson]], eesti näitleja * 1957 – [[Frederik Stjernfelt]], taani semiootik ja kirjandusteadlane *[[1958]] – [[Rudi Fink]], Saksamaa endine poksija * 1958 – [[Duško Marković]], Montenegro jurist ja poliitik * 1958 – [[Jennifer Saunders]], inglise koomik, stsenarist, laulja ja näitleja *[[1960]] – [[Jaan Mölder]], omavalitsustegelane * 1960 – [[Jaanus Jalakas]], Ida-Harju praost * 1960 – [[Margarita Hemlin]], vene kirjanik *[[1961]] – [[Jonas Jonasson]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik *[[1962]] – [[Saško Kedev]], Makedoonia poliitik, arstiteadlane ja alpinist *[[1963]] – [[Andrei Ojamets]], eesti võrkpallitreener * 1963 – [[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik *[[1964]] – [[Sadullah Ergin]], Türgi poliitik *[[1965]] – [[Pille Jänes]], eesti teatrikunstnik * 1965 – [[Anna Zalewska]], Poola poliitik *[[1966]] – [[Vitalijus Karpačiauskas]], Leedu poksija * 1966 – [[Kalev Männe]], eesti ettevõtja *[[1968]] – [[Toivo Tammik]], eesti arhitekt * 1968 – [[Tiit Aleksejev]], eesti kirjanik ja ajaloolane *[[1970]] – [[Inspectah Deck]], USA räppar * 1970 – [[Mikk Mutsu]], eesti arhitekt *[[1971]] – [[Sirli Väinsar]], eesti eripedagoog ja koolijuht *[[1972]] – [[Laurent Gaudé]], prantsuse kirjanik *[[1973]] – [[Priit Kuusk (ajakirjanik)|Priit Kuusk]], eesti teleajakirjanik * 1973 – [[Kaido Kirikmäe]], eesti eksperimentaalmuusika helilooja *[[1974]] – [[Zé Roberto]], Brasiilia jalgpallur * 1974 – [[Enel Lepik]], eesti ettevõtja ja fotograaf *[[1975]] – [[50 Cent]], USA räppar ja muusikaprodutsent *[[1976]] – [[Bert Pringi]], eesti laulja *[[1978]] – [[Andres Lõo]], eesti kunstnik *[[1979]] – [[Pia Hanslep]], eesti ajakirjanik ja õpetaja *[[1980]] – [[Eva Green]], prantsuse näitleja ja modell *[[1981]] – [[Helen Plado]], eesti keeleteadlane *[[1984]] – [[Shenay Perry]], USA tennisist *[[1986]] – [[Luigi Di Maio]], Itaalia poliitik * 1986 – [[Jacinta Ngobese-Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi aktivist ja endine raadiosaatejuht *[[1987]] – [[Kate Nash]], Briti laulja ja laulude kirjutaja *[[1988]] – [[Ryan Brathwaite]], Barbadose kergejõustiklane * 1988 – [[Nichlas Hardt]], taani jäähokimängija *[[1989]] – [[Carolus Andriamatsinoro]], Madagaskari jalgpallur *[[1990]] – [[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija * 1990 – [[Jurijus Veklenko]], leedu laulja *[[1991]] – [[Klas Dahlbeck]], rootsi jäähokimängija * 1991 – [[Beatrice Chepkoech]], Keenia takistusjooksja *[[1993]] – [[Kevin Ingermann]], eesti jalgpallur * 1993 – [[Jana Burčeska]], Makedoonia laulja * 1993 – [[Jonathan Rodríguez]], Uruguay jalgpallur *[[1994]] – [[Joan Jordán]], hispaania jalgpallur *[[1996]] – [[Noah Sonko Sundberg]], Gambia jalgpallur *[[1999]] – [[Miloš Kelemen]], slovaki jäähokimängija *[[2000]] – [[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 06.]] 7d8tti31i7cutr8aifzsu41qiuv504z 0 155808 7193207 7186027 2026-07-15T04:58:19Z Avjoska 1538 7193207 wikitext text/x-wiki {{sündinud juulis}} ''Siin loetletakse [[31. juuli]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1396]] – [[Philippe Hea]], Burgundia hertsog *[[1527]] – [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]], Saksa-Rooma keiser *[[1595]] – [[Alessandro Algardi]], itaalia kõrgbaroki skulptor, arhitekt ja joonestaja *[[1803]] – [[John Ericsson]], rootsi-ameerika leiutaja ja insener *[[1808]] – [[Hermann Schmalz]], Tartu Ülikooli õppejõud *[[1831]] – [[Ilja Uljanov]], Vene haridustegelane, Vladimir Lenini isa *[[1837]] – [[William Quantrill]], USA lõunaosariikide sisside väepealik *[[1848]] – [[Robert Planquette]], prantsuse helilooja *[[1883]] – [[Erich Heckel]], saksa kunstnik *[[1887]] – [[Mitsuru Ushijima]], Jaapani kindral *[[1897]] – [[Aleksander Kalamees]], eesti kehakultuuripedagoog *[[1901]] – [[Rudolf Slánský]], Tšehhoslovakkia kommunistlik poliitik ja riigitegelane * 1901 – [[Jean Dubuffet]], prantsuse maalikunstnik ja skulptor *[[1904]] – [[August Okas]], eesti arst ja arstiteadlane *[[1912]] – [[Milton Friedman]], USA majandusteadlane *[[1914]] – [[Josette Day]], prantsuse filminäitleja * 1914 – [[Louis de Funès]], prantsuse filminäitleja *[[1924]] – [[Ben Drui]], Eesti lavastaja ja näitleja *[[1925]] – [[Valdur Himbek]], eesti näitleja ja filmirežissöör * 1925 – [[Göran Rystad]], rootsi ajaloolane *[[1926]] – [[Endel Risthein]], eesti tehnikateadlane * 1926 – [[Hilary Putnam]], USA filosoof *[[1929]] – [[Don Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1930]] – [[Oleg Popov]], vene tsirkuseartist ja näitleja *[[1931]] – [[Väino Pallum]], eesti aiandusagronoom *[[1932]] – [[Enn Tarvel]], eesti ajaloolane * 1932 – [[John Searle]], USA filosoof *[[1937]] – [[Edita Pjehha]], poola päritolu Venemaa estraadilaulja *[[1938]] – [[Robert Stjurua]], Venemaa lavastaja * 1938 – [[Mati Klooren]], eesti näitleja * 1938 – [[Bonnie Brown]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[1941]] – [[Eet Tuule]], eesti kirjanik ja ornitoloog *[[1943]] – [[Juta Keevallik]], eesti kunstiteadlane * 1943 – [[Karin Lätti]], eesti näitleja ja lavastaja * 1943 – [[William Bennett]], USA poliitik ja arvamusliider * 1943 – [[Kuno Otsus]], eesti näitleja ja lavastaja * 1943 – [[Karin Karm]], eesti endine näitleja *[[1944]] – [[Marje Kerem]], eesti metallikunstnik *[[1945]] – [[Ene Jakobson]], eesti rahvatantsujuht *[[1946]] – [[Olav Lüüs]], Eesti riigiametnik *[[1947]] – [[Richard Griffiths]], inglise näitleja *[[1948]] – [[Inge Bråten]], Norra suusatreener * 1948 – [[Sirje Raudsepp]], eesti tekstiilikunstnik *[[1949]] – [[Tatjana Buhhenskaja]], eesti kunstnik * 1949 – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik *[[1950]] – [[Olav Ehala]], eesti helilooja ja pianist *[[1951]] – [[Oleg Sõlg]], eesti laulja * 1951 – [[Sergei Ovsjannikov]], Eesti tehnikateadlane *[[1952]] – [[Helmuts Balderis]], läti hokimängija ja treener *[[1953]] – [[Pille Hagel]], endine eesti iluuisutaja; iluuisutamistreener ja sisearhitekt *[[1954]] – [[Allan Gromov]], Eesti riigiametnik *[[1955]] – [[Mare Lust]], eesti vandeadvokaat *[[1956]] – [[Tiiu Hermat]], eesti vaimulik ja ühiskonnategelane * 1956 – [[Eike Värk]], eesti teatriteadlane *[[1957]] – [[Aimar Jugaste]], eesti ettevõtja *[[1958]] – [[Raivo Jaaniso]], eesti füüsik * 1958 – [[Toomas Lõhmuste]], eesti näitleja ja ERR-i Raadioteatri juhataja * 1958 – [[Mark Cuban]], USA ärimees *[[1962]] – [[Wesley Snipes]], ameerika filminäitleja * 1962 – [[Agnieszka Brustman]], poola maletaja ja malekohtunik *[[1963]] – [[Fatboy Slim]], Briti muusik * 1963 – [[Allan Puur]], eesti rahvastikuteadlane * 1963 – [[Piret Tibbo-Hudgins]], eesti filmiprodutsent *[[1964]] – [[Peeter Tammearu]], eesti näitleja ja lavastaja * 1964 – [[Urmas Hepner]], eesti jalgpallur *[[1965]] – [[Armin Karu]], eesti majandustegelane * 1965 – [[J. K. Rowling]], Briti kirjanik * 1965 – [[Pat Finn]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1966]] – [[Kevin Martin]], Kanada jääkeeglimängija * 1966 – [[Ainikki Eiskop]], eesti tekstiilikunstnik *[[1967]] – [[Gerson Klumpp]], soome-ugri keelte professor * 1967 – [[Grzegorz Turnau]], poola helilooja, pianist, luuletaja, muusikaprodutsent ja laulja *[[1969]] – [[Antonio Conte]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur * 1969 – [[Nikolai Pavlov]], jakuudi ühiskonnategelane, arst ja ettevõtja *[[1970]] – [[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt *[[1971]] – [[Koba Davitašvili]], Gruusia poliitik *[[1972]] – [[Priit Jaagant]], eesti ärijuht *[[1973]] – [[Klemen Pisk]], sloveeni kirjanik, tõlkija ja muusik * 1973 – [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja *[[1974]] – [[Erle Rikmann]], eesti sotsioloog * 1974 – [[Tarmo Tamm (keemik)|Tarmo Tamm]], eesti keemik *[[1975]] – [[Luana Georg]], eesti baleriin *[[1976]] – [[Paulo Wanchope]], Costa Rica jalgpallur *[[1978]] – [[Will Champion]], Briti muusik * 1978 – [[Abelardo de la Espriella]], Colombia advokaat ja poliitik *[[1979]] – [[Jürgen Rooste]], eesti luuletaja * 1979 – [[Sven Schulze]], Saksamaa poliitik * 1979 – [[Anton Novožilov]], Eesti fotograaf * 1979 – [[Kai Mykkänen]], Soome poliitik *[[1980]] – [[Mikko Hirvonen]], soome rallisõitja *[[1981]] – [[Ira Losco]], Malta laulja * 1981 – [[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja *[[1982]] – [[Anabel Medina Garrigues]], Hispaania tennisist *[[1985]] – [[Brimin Kiprop Kipruto]], Keenia kergejõustiklane *[[1986]] – [[Svetlana Sleptsova]], Venemaa laskesuusataja * 1986 – [[Jevgeni Malkin]], Venemaa jäähokimängija *[[1987]] – [[Tõnu Tunnel]], eesti fotokunstnik *[[1989]] – [[Viktorija Azarenka]], Valgevene tennisist * 1989 – [[Henry Kallas]], eesti ettevõtja *[[1990]] – [[Karl Laumets]], eesti näitleja ja lavastaja * 1990 – [[Besart Abdurahimi]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[1992]] – [[Ryan Johansen]], Kanada jäähokimängija * 1992 – [[Kyle Larson]], Ameerika Ühendriikide elukutseline võidusõitja *[[1993]] – [[Taavet Leppik]], eesti võrkpallur * 1993 – [[Kristiin Räägel]], eesti näitleja *[[1994]] – [[Filip Mihaljević]], Horvaatia kuulitõukaja *[[1998]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuli, 31.]] 31o795gjknqkddqs5di1gw6k4ek2fey 0 155820 7193083 6773061 2026-07-14T20:06:37Z Avjoska 1538 7193083 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin loetletakse [[13. august]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1814]] – [[Anders Jonas Ångström]], rootsi füüsik *[[1815]] – [[Julius von Cube]], baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane *[[1838]] – [[Reinhold Winkler]], Saaremaa superintendent *[[1850]] – [[Porfiri Krõlov]], vene botaanik *[[1852]] – [[Christian Krohg]], norra maalikunstnik, illustraator, kirjanik ja ajakirjanik *[[1860]] – [[Annie Oakley]], Ameerika Ühendriikide täpsuslaskur ja näidislaskur *[[1865]] – [[Konstantin Türnpu]], eesti helilooja, organist, koorijuht ja muusikaelu organisaator *[[1871]] – [[Karl Liebknecht]], Saksa sotsiaaldemokraatlik ja kommunistlik poliitik *[[1881]] – [[Fromhold Kangro]], eesti ehitusinsener ja ettevõtja *[[1882]] – [[Robert Schälzky]], Saksa ordu kõrgmeister *[[1887]] – [[Walter Granzow]], Saksamaa poliitik *[[1889]] – [[Georges André]], prantsuse kergejõustiklane *[[1898]] – [[Albert Kesner]], eesti maalikunstnik *[[1899]] – [[Alfred Hitchcock]], filmirežissöör *[[1900]] – [[Valfried Gutman]], Eesti sõjaväelane *[[1904]] – [[Georg von Rauch]], baltisaksa ajaloolane *[[1905]] – [[Ivan Serov]], Nõukogude Liidu julgeoleku- ja luuretöötaja *[[1923]] – [[Arnljot Eggen]], norra kirjanik *[[1924]] – [[Juri Orlov]], tuumafüüsik *[[1925]] – [[Albrecht (Castell-Castell)|Albrecht]], Castell-Castelli vürst *[[1926]] – [[Fidel Castro]], Kuuba poliitik *[[1930]] – [[Heino Jürisalu]], eesti helilooja *[[1935]] – [[Ain Joala]], eesti veemotosportlane, treener ja veemotospordikohtunik *[[1936]] – [[Ivi Tivik]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog *[[1937]] – [[Ingrid Mauer]], eesti matemaatik ja programmeerija *[[1943]] – [[Roberto Micheletti]], Hondurase poliitik *[[1946]] – [[Janet Yellen]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide majandusteadlane * 1946 – [[Svetlana Orlova]], Eesti näitleja *[[1949]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik * 1949 – [[Vallot Neumann]], eesti majandusteadlane *[[1950]] – [[Tarmo Kulmar]], eesti usuteadlane *[[1951]] – [[Ilmar Vene]], eesti esseist, tõlkija ja filoloog * 1951 – [[Arvo Koppel]], eesti kabetaja *[[1952]] – [[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane *[[1953]] – [[Kristalina Georgieva]], Bulgaaria majandusteadlane ja Euroopa Liidu poliitik *[[1954]] – [[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik ja laulja * 1954 – [[Tõnu Kilgas]], eesti näitleja ja laulja * 1954 – [[Ago Naarits]], Eesti poliitik * 1954 – [[Rahid Ulusel]], Aserbaidžaani teadlane *[[1955]] – [[Krista Vogelberg]], eesti keeleteadlane *[[1956]] – [[Airike Taniloo-Bogatkin]], eesti skulptor * 1956 – [[Hannu Kaislama]], Soome endine poksija *[[1959]] – [[Maarja Undusk]], eesti luuletaja ja kunstnik * 1959 – [[Mikael Niemi]], rootsi kirjanik *[[1960]] – [[Ivar Stukolkin]], eesti ujuja * 1960 – [[Vaike Rajaste]], eesti rahvatantsujuht *[[1962]] – [[Arnaud Montebourg]], Prantsusmaa poliitik *[[1963]] – [[Sridevi]], India filminäitlejatar *[[1964]] – [[Celia Roose]], eesti muusik ja muusikaõpetaja *[[1966]] – [[Hardi Tooming]], eesti ehitus- ja restaureerimisettevõtja *[[1967]] – [[Amélie Nothomb]], belgia kirjanik * 1967 – [[Jeanine Áñez]], Boliivia jurist ja poliitik *[[1969]] – [[Tiina Alaküla-Kuuler]], eesti ajakirjanik *[[1970]] – [[Alan Shearer]], endine Inglismaa jalgpallur *[[1971]] – [[Haide Männamäe]], eesti näitleja *[[1973]] – [[Urmas Viilma]], eesti vaimulik, EELK peapiiskop * 1973 – [[Luis Alberto Lacalle Pou]], Uruguay jurist ja poliitik * 1973 – [[Olesja Žurakivska]], ukraina näitleja *[[1975]] – [[Janne Mumme]], eesti kabetaja * 1975 – [[Kai Tafenau]], eesti klassikaline filoloog, keeleteadlane ja tõlkija * 1975 – [[Kristiina Kindel]], eesti alpinist ja arvutiteadlane *[[1976]] – [[Mihkel Mattisen]], eesti muusik * 1976 – [[Tanel Talve]], eesti ajakirjanik * 1976 – [[Liisi Piits]], eesti keeleteadlane *[[1978]] – [[Kristiina Heinmets-Aigro]], eesti eksmiss ja modell *[[1982]] – [[Shani Davis]], Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja *[[1984]] – [[Niko Kranjčar]], Horvaatia jalgpallur * 1984 – [[Alex Wilkinson]], Austraalia jalgpallur *[[1985]] – [[Marija Farnosova]], Venemaa jooksja *[[1986]] – [[Daniil Steptšenko]], Eesti laskesuusataja * 1986 – [[Madis Ligema]], eesti filmirežissöör * 1986 – [[Merilin Kirbits]], eesti näitleja *[[1987]] – [[Edis Tatli]], albaania rahvusest Soome poksija *[[1988]] – [[Keith Benson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[1989]] – [[Andres Laan]], eesti neurobioloog * 1989 – [[Maria Välja]], eesti maalikunstnik ja illustraator *[[1990]] – [[Maiken Caspersen Falla]], norra murdmaasuusataja * 1990 – [[Benjamin Stambouli]], prantsuse jalgpallur *[[1992]] – [[Collins Fai]], Kameruni jalgpallur *[[1993]] – [[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1994]] – [[Filip Forsberg]], rootsi jäähokimängija * 1994 – [[Jujhar Khaira]], Kanada jäähokimängija * 1994 – [[Silver Kerna]], eesti jäähokimängija * 1994 – [[Joaquín Correa]], Argentina jalgpallur *[[1996]] – [[Susan Külm]], eesti laskesuusataja *[[1998]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 13.]] ithyg6b3608eukeimtrs1hepg6lxe3b 100 156598 7193183 4712917 2026-07-15T04:28:02Z Avjoska 1538 7193183 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[6. märts]]''' ; Sündinud *[[1872]] – [[Adolf Andruškevitš]], Eesti raskejõustiklane, treener ja spordiajakirjanik *[[1910]] – [[Ernst Kuzmanov]], Eesti jääpurjetaja ja purjetaja *[[1921]] – [[Herbert Randla]], Eesti suusataja *[[1930]] – [[Lembit Aaslav-Kaasik]], Eesti veemootorisportlane ja treener *[[1931]] – [[Ago Linnus]], Eesti ratsutaja ja sporditegelane * 1931 – [[Aimu Reintam]], Eesti ratsutaja ja treener *[[1933]] – [[Maia Dilaktorskaja]], Eesti võrkpallur * 1933 – [[Endel Peets]], Eesti autosportlane *[[1936]] – [[Gea Raska]], Eesti võimlemistreener ja sporditegelane *[[1944]] – [[Ebe-Kai Aun]], Eesti spordipedagoog * 1944 – [[Jürgen Lamp]], Eesti kergejõustiklane *[[1945]] – [[Savva Štork]], Eesti viievõistleja ja treener *[[1947]] – [[Dick Fosbury]], USA kergejõustiklane *[[1953]] – [[Ilmar Raissar]], Eesti autosportlane *[[1955]] – [[Arvo Küünemäe]], Eesti motosportlane *[[1956]] – [[Sulev Küünarpuu]], Eesti jääpurjetaja ja purjetaja * 1956 – [[Inna Saad]], Eesti korvpallur *[[1962]] – [[Erika Hess]], Šveitsi mäesuusataja *[[1967]] – [[Eva Rinne]], Eesti laskesuusataja *[[1970]] – [[Pille Tali]], Eesti korvpallur *[[1972]] – [[Peter Sendel]], Saksamaa laskesuusataja *[[1976]] – [[Antoine Dénériaz]], Prantsuse mäesuusataja * 1976 – [[Roomet Pikkor]], Eesti kahevõistleja *[[1977]] – [[Giórgos Karagkoúnis]], Kreeka jalgpallur *[[1979]] – [[Tim Howard]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[1980]] – [[Georgi Balakšin]], jakuudi rahvusest Sahha poliitik ja endine poksija *[[1983]] – [[Mario Scheiber]], Austria mäesuusataja *[[1986]] – [[Markus Puusepp]], Eesti orienteeruja *[[1987]] – [[Kevin-Prince Boateng]], Saksamaal sündinud Ghana jalgpallur *[[1988]] – [[Simon Mignolet]], belgia jalgpallur ; Surnud *[[1979]] – [[Heino Raudsik]], Eesti korvpallur *[[1985]] – [[Sebastian Huber]], Saksamaa bobikelgutaja *[[1995]] – [[Ilse Rahnel]] (Uus), Eesti kergejõustiklane *[[2005]] – [[Herbert Rand]], Eesti jalgrattur ja treener *[[2006]] – [[Iser Kuperman]], 7-kordne kabe maailmameister ; Sündmused *... <noinclude> [[Kategooria:Päev spordiajaloos|Märts, 06.]] </noinclude> r1y0tsog90oyopdstp6g5gba1rnpjv1 0 159215 7193034 7167118 2026-07-14T18:06:22Z Arnoobel 233493 täpsustasin bändiliikmeid, parandasin mõned pisivead 7193034 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Paabel.IMG_5803.JPG|thumb|Paabel esinemas Tallinna Merepäevade lennusadama laval 17. juulil 2010]] '''Paabel''' on Eesti [[Pärimusmuusika|folkdžässi]] ansambel. "Paabel läheneb pärimusmuusikale kaasaegse muusikalise vabameelsusega, põimides traditsioonilisi rahvalugusid džässiliku ja modernse heliloominguga, mis valminud bändisisese sünergiana."<ref>"Paabel plaadiesitluskontsert" – [http://www.folk.ee/et/Sundmused&nID=343 folk.ee]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> "Oma [[pärimusmuusika]]st tuttava kordustepõhise kõla, [[džäss]]ilike rütmikeerdkäikude ja harmooniahüpetega ning rokiliku ''live''-energiaga töötab Paabel mõjusa elusmuusika ansamblina, mis jõuab kohati välja ''free jazzi'' pärusmaale." [[Kaur Garšnek]] võrdleb Paablit [[King Crimson]]i ja [[Soundgarden]]iga, aga ka [[Kaseke]]se, [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]] ja [[In Spe]]ga.<ref>[[Kaur Garšnek]]: [http://www.epl.ee/artikkel/436658 "Kuueteistkümnes Viljandi pärimusmuusika festival – oli, mida kuulata"] Eesti Päevaleht, 28. juuli 2008</ref> Paabel lõpetas tegevuse 2017. aastal. 2026. aasta maikuus teatas aga ansambel, et annavad välja uue albumi. Selle esitluskontsert "Ajatu" on plaanis sama aasta septembrikuus Sügisjazzi raames.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tiits |eesnimi=Maiken |kuupäev=04.06.2026 |pealkiri=Fööniks tõuseb tuhast! Sandra Sillamaa kunagine menubänd naaseb lavale |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120588504/fooniks-touseb-tuhast-sandra-sillamaa-kunagine-menuband-teeb-comeback-i |vaadatud=04.06.2026 |väljaanne=Kroonika}}</ref> ==Liikmed== [[Pilt:Paabel 2012 07.jpg|pisi|Paabel [[Viljandi folk|Viljandi folgil]] (2012)]] *[[Sandra Sillamaa]] – laul, eesti [[torupill]], viled, [[parmupill]] *[[Arno Tamm]] – [[vokaal|laul]], akustiline [[kitarr]], klahvpillid *[[Erko Niit]] – [[elektrikitarr]]id (2007–2014) *Jaan Jaago – kitarrid (2014–) *[[Tõnu Tubli]] – [[löökpill]]id *[[Tanel Kadalipp]] – [[kontrabass]], basskitarr *Lauri Kadalipp – saksofonid, klahvpillid (2024–) *[[Rainer Koik]] – helirežii ==Diskograafia== === Albumid === * 2026 "Ajatu" (ilmub sept 2026) * 2014 "Meestevägi Live" * 2012 "Üle järve" * 2010 "Küüni täitmise lood ja laulud" * 2009 "Epöpoa" === Singlid === * 2012 "Ilus tüdruk" ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://menu.err.ee/589747/paabel-tombab-otsad-kokku-oli-vaga-tore-aeg Paabel tõmbab otsad kokku: oli väga tore aeg] ERR, 13. aprill 2017 *[https://menu.err.ee/583990/ansambel-paabel-jatab-rahvaga-huvasti-oma-viimasel-kontserdil Ansambel Paabel jätab rahvaga hüvasti oma viimasel kontserdil] ERR, 14. märts 2017 *[https://elu.ohtuleht.ee/473749/ansambel-paabel-meid-huutakse-mainstream-hipideks Ansambel Paabel: meid hüütakse mainstream-hipideks] Õhtuleht, 21. aprill 2012 *[https://www.vooremaa.ee/sandra-sillamaa-meie-publikuks-on-avatud-meeltega-inimesed/ Sandra Sillamaa: Meie publikuks on avatud meeltega inimesed] Vooremaa, 20. aprill 2010 *[https://jazzkaar.ee/paabel-porutab-plaadiesitlustuurile/ Paabel põrutab plaadiesitlustuurile] Jazzkaar, 3. märts 2009 [[Kategooria:Eesti ansamblid]] 32tmb4yuz6v4q18c6lgw143p846v10x 0 163963 7193202 7191852 2026-07-15T04:45:25Z Avjoska 1538 /* Oktoober */ 7193202 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1979]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1979}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Kōichi Dōmoto]], jaapani levilaulja *[[2. jaanuar]] – [[Tauno Toompuu]], eesti vaimulik *[[7. jaanuar]] – [[Airi Neve]], naiskodukaitse pealik * 7. jaanuar – [[Christian Lindner]], Saksamaa poliitik *[[8. jaanuar]] – [[Adrian Mutu]], rumeenia jalgpallur (ründaja) *[[9. jaanuar]] – [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]], Rootsi mäesuusataja *[[12. jaanuar]] – [[Marián Hossa]], Slovakkia jäähokimängija *[[15. jaanuar]] – [[Martin Petrov]], bulgaaria jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Aaliyah]], USA laulja ja näitleja *[[17. jaanuar]] – [[David Blue]], USA näitleja, kirjanik, produtsent ja režissöör *[[18. jaanuar]] – [[Paulo Ferreira]], portugali jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmide režissöör *[[27. jaanuar]] – [[Cyprien Richard]], Prantsusmaa mäesuusataja *[[29. jaanuar]] – [[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut *[[30. jaanuar]] – [[Jaak Urmet]], eesti kirjanik ja kriitik * 30. jaanuar – [[Reio Aare]], eesti fotokunstnik * 30. jaanuar – [[Volodõmõr Omeljan]], Ukraina ametnik, mänedžer ja poliitik ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rachelle Lefevre]], Kanada filminäitleja * 1. veebruar – [[Aino Kaisa Saarinen]], soome murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Faní Chalkiá]], Kreeka kergejõustiklane * 2. veebruar – [[Aleksei Mišin]], Venemaa maadleja *[[5. veebruar]] – [[Oudekki Loone]], telerežissöör ja politoloogia doktorant * 5. veebruar – [[Ivo Juurvee]], eesti ajaloolane *[[7. veebruar]] – [[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane *[[10. veebruar]] – [[Kristen Viikmäe]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Brandy Norwood]], USA laulja ja näitleja *[[13. veebruar]] – [[Mena Suvari]], USA filminäitleja * 13. veebruar – [[Rafael Márquez]], Mehhiko jalgpallur * 13. veebruar – [[Anders Behring Breivik]], norra massimõrvar, kes tappis juulis 2011 Utøya saarel 69 inimest ja Oslos korraldatud pommiplahvatusega 8 inimest *[[14. veebruar]] – [[Marko Aleksejev]], eesti kõrgushüppaja * 14. veebruar – [[Anu Kree]], eesti luuletaja ja proosakirjanik * 14. veebruar – [[Evelin Verš]], eesti geoloog *[[15. veebruar]] – [[Oksana Tralla]], Eesti baleriin ja tantsulavastaja *[[17. veebruar]] – [[Cara Black]], Zimbabwe naistennisist *[[21. veebruar]] – [[Jennifer Love Hewitt]], USA näitleja ja laulja * 21. veebruar – [[Maria Soomets]], eesti näitleja * 21. veebruar – [[Nathalie Dechy]], Prantsusmaa tennisist * 21. veebruar – [[Piret Bergmann]], eesti kunstnik *[[23. veebruar]] – [[Anti Reinthal]], eesti näitleja *[[25. veebruar]] – [[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht *[[26. veebruar]] – [[Asko Kase]], eesti filmilavastaja *[[28. veebruar]] – [[Sébastien Bourdais]], Prantsusmaa Vormel 1 sõitja * 28. veebruar – [[Natalja Murina]], Eesti näitleja ==Märts== *[[6. märts]] – [[Tim Howard]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[11. märts]] – [[Elton Brand]], NBA korvpallur *[[13. märts]] – [[Jens Filbrich]], saksa murdmaasuusataja *[[16. märts]] – [[Andrei Stepanov]], Eesti jalgpallur *[[20. märts]] – [[Ivo Etti]], eesti basskitarrist *[[21. märts]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur *[[24. märts]] – [[Toomas Schvak]], eesti kirikuloolane * 24. märts – [[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist *[[26. märts]] – [[Aigar Kristovald]], eesti korvpallur *[[27. märts]] – [[Martin Larsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[29. märts]] – [[Carl Haglund]], Soome poliitik *[[30. märts]] – [[Norah Jones]], USA laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Ruth Beitia]], Hispaania kõrgushüppaja *[[3. aprill]] – [[Aivar Kuusk]], eesti meelelahutustegelane *[[4. aprill]] – [[Heath Ledger]], Austraalia näitleja * 4. aprill – [[Toomas Verrev]], eesti kirjanik *[[5. aprill]] – [[Imany]], Prantsuse laulja * 5. aprill – [[Timo Hildebrand]], saksa jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Christine Smith]], Playboy modell * 6. aprill – [[Devon Davis]], USA modell *[[7. aprill]] – [[Cätlin Jaago]], pärimusmuusik, arranžeerija ja õpetaja * 7. aprill – [[Erik Moora]], eesti politoloog ja ajakirjanik *[[9. aprill]] – [[Mario Matt]], Austria mäesuusataja *[[10. aprill]] – [[Sophie Ellis-Bextor]], Briti laulja * 10. aprill – [[Zoltán Kővágó]], Ungari kettaheitja *[[11. aprill]] – [[Martin Padar]], eesti judomaadleja *[[12. aprill]] – [[Claire Danes]], USA näitleja *[[16. aprill]] – [[Christijan Albers]], hollandi vormelisõitja * 16. aprill – [[Sten A. Hankewitz]], ajakirjanik *[[18. aprill]] – [[Anthony Davidson]], Suurbritannia vormelisõitja * 18. aprill – [[Jari Ketomaa]], soome rallisõitja * 18. aprill – [[Maria Faust]], eesti saksofonist ja helilooja * 18. aprill – [[Kalev Kallemets]], Eesti ettevõtja ja poliitik *[[19. aprill]] – [[Kate Hudson]], USA näitleja *[[21. aprill]] – [[Karin Rask]], eesti näitleja ja moelooja *[[22. aprill]] – [[Ivar Tröner]], eesti filosoof *[[23. aprill]] – [[Jaime King]] (ka James King), ameerika näitleja ja modell * 23. aprill – [[Lauri Johannes Ylönen]], soome laulja ja laulukirjutaja *[[24. aprill]] – [[Tor Henning Hamre]], Norra jalgpallur *[[25. aprill]] – [[Andreas Küttel]], Šveitsi suusahüppaja * 25. aprill – [[Mele Pesti]], eesti Ladina-Ameerika kultuuri asjatundja *[[27. aprill]] – [[Sergei Novikov (laskesuusataja)|Sergei Novikov]], Valgevene laskesuusataja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Lars Berger]], norra murdmaasuusataja *[[4. mai]] – [[Elco van der Geest]], Hollandis sündinud Belgia judoka *[[6. mai]] – [[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja *[[10. mai]] – [[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane *[[13. mai]] – [[Märt Uustalu]], eesti ajaloolane *[[14. mai]] – [[Carlos Tenorio]], Ecuadori jalgpallur * 14. mai – [[Kristjan Press]], eesti maadleja *[[17. mai]] – [[Jimmie Åkesson]], Rootsi poliitik *[[19. mai]] – [[Diego Forlán]], Uruguay jalgpallur *[[23. mai]] – [[Raido Lilleberg]], eesti trummar *[[26. mai]] – [[Andris Kulbergs]], Läti poliitik *[[28. mai]] – [[Jan Jõgis-Laats]], on eesti ajakirjanik * 28. mai – [[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], eesti kunstnik *[[29. mai]] – [[Arne Friedrich]], saksa jalgpallur * 29. mai – [[Ella Gjømle]], norra murdmaasuusataja *[[30. mai]] – [[Fabian Ernst]], saksa jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Craig Olejnik]], Kanada näitleja *[[5. juuni]] – [[Olari Suislep]], eesti maadleja *[[6. juuni]] – [[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane *[[8. juuni]] – [[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja * 8. juuni – [[Arto Järvinen]], soome muusik *[[11. juuni]] – [[Tõnu Endrekson]], eesti sõudja *[[12. juuni]] – [[Diego Milito]], Argentina jalgpallur * 12. juuni – [[Anna Bogali-Titovets]], Venemaa laskesuusataja *[[13. juuni]] – [[Yoko Alender]], Eesti poliitik *[[15. juuni]] – [[Julia Nesterenko]], valgevene jooksja * 15. juuni – [[Tiit Terik]], Eesti poliitik *[[18. juuni]] – [[Brian McKeever]], Kanada murdmaa- ja laskesuusataja * 18. juuni – [[Toomas Lott]], eesti filosoof *[[21. juuni]] – [[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur * 21. juuni – [[Chris Pratt]], USA filminäitleja *[[25. juuni]] – [[Marko Albert]], eesti triatleet ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Diana Gurtskaja]], laulja * 2. juuli – [[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja * 2. juuli – [[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]], USA kergejõustiklane *[[3. juuli]] – [[Ludivine Sagnier]], prantsuse modell ja näitleja *[[4. juuli]] – [[Siim Kabrits]], eesti poliitik ja ettevõtja *[[5. juuli]] – [[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist *[[6. juuli]] – [[Pia Paris]], kunstnik, eesti ajakirjanik ja õpetaja *[[10. juuli]] – [[Shane West]], ameerika näitleja *[[11. juuli]] – [[Raio Piiroja]], eesti jalgpallur * 11. juuli – [[Lauris Reiniks]], läti laulja *[[14. juuli]] – [[Axel Teichmann]], saksa murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Robin Szolkowy]], Saksamaa iluuisutaja *[[20. juuli]] – [[Miklós Fehér]], ungari jalgpallur *[[22. juuli]] – [[George Grey]], Kanada murdmaasuusataja *[[28. juuli]] – [[Kārlis Vērdiņš]], läti luuletaja, kriitik ja kirjandusteoreetik *[[31. juuli]] – [[Jürgen Rooste]], eesti luuletaja * 31. juuli – [[Sven Schulze]], Saksamaa poliitik ==August== *[[2. august]] – [[Susanne Bormann]], saksa näitleja *[[3. august]] – [[Evangeline Lilly]], Kanada filminäitleja * 3. august – [[Maria Haukaas Storeng]], Norra laulja *[[4. august]] – [[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik *[[5. august]] – [[Anneli Rahkema]], eesti näitleja *[[8. august]] – [[Maria Mälksoo]], eesti politoloog * 8. august – [[Kalev Kruus]], eesti spordiajakirjanik, spordikommentaator ja telesaatejuht *[[11. august]] – [[Elis Aunaste]], eesti ajakirjanik *[[15. august]] – [[Tong Jian]], Hiina iluuisutaja *[[15. august]] – [[Cassandra Lynn]], USA modell *[[17. august]] – [[Arnold Oksmaa]], Eesti laulja *[[18. august]] – [[Anton Vill]], eesti kunstnik *[[19. august]] – [[Jaanus Remm]], eesti zooloog ja muusik *[[21. august]] – [[Kenneth Karp]], eesti kabetaja * 21. august – [[Karol Kuntsel]], eesti näitleja * 21. august – [[Joel Griffiths]], Austraalia jalgpallur *[[24. august]] – [[Orlando Engelaar]], Hollandi jalgpallur *[[25. august]] – [[Philipp Mißfelder]], Saksamaa poliitik *[[26. august]] – [[Marianna Longa]], Itaalia murdmaasuusataja *[[27. august]] – [[Rusty Smith]], USA kiiruisutaja * 27. august – [[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija * 27. august – [[Serhi Dotsenko]], Ukraina endine poksija * 27. august – [[Aaron Paul]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja ==September== *[[1. september]] – [[Karam Jābir]], egiptlasest Kreeka-Rooma maadleja *[[2. september]] – [[Aleksandr Povetkin]], Venemaa poksija *[[3. september]] – [[Júlio César Soares Espíndola]], Brasiilia jalgpallur *[[5. september]] – [[Laur Viirand]], eesti ajakirjanik *[[7. september]] – [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja *[[8. september]] – [[P!nk]], USA laulja *[[11. september]] – [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur * 11. september – [[Märt Põder]], eesti filosoof *[[13. september]] – [[Varteres Samurgašev]], armeenia päritolu Venemaa maadleja *[[14. september]] – [[Ivica Olić]], Horvaatia jalgpallur *[[17. september]] – [[Kaarel Piirimäe]], eesti ajaloolane *[[21. september]] – [[Richard Dunne]], Iirimaa jalgpallur *[[26. september]] – [[Taavi Rõivas]], Eesti poliitik *[[27. september]] – [[Sirli Pehme]], eesti mahepõllumajanduse spetsialist * 27. september – [[Maria Artemtšuk]], Eesti kirjandusteadlane *[[28. september]] – [[Bam Margera]], näitleja, rulataja * 28. september – [[Juri Patrikejev]], Armeenia maadleja *[[29. september]] – [[Gaitana]], Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[30. september]] – [[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja *30. september – [[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Florin Salam]], Rumeenia laulja *[[4. oktoober]] – [[Epp Kärsin]], eesti koolitaja *[[10. oktoober]] – [[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist *[[11. oktoober]] – [[Gabe Saporta]], laulja ja basskitarrist *[[12. oktoober]] – [[Leo Aleksander Siiman]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane *[[13. oktoober]] – [[Wes Brown]], Inglismaa jalgpallur, kaitsja * 13. oktoober – [[Mamadou Niang]], Senegali jalgpallur, ründaja * 13. oktoober – [[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist *[[15. oktoober]] – [[Jekaterina Golovatenko]], Eesti iluuisutaja *[[17. oktoober]] – [[Kimi Räikkönen]], soome autovõidusõitja *[[25. oktoober]] – [[Olga Gerassimenko]], Eesti arvutilingvist *[[30. oktoober]] – [[Kaire Olt]], eesti nahakunstnik * 30. oktoober – [[Xavier Espot Zamora]], Andorra poliitik * 30. oktoober – [[Yukie Nakama]], jaapani näitleja ja poplaulja * 30. oktoober – [[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane *[[31. oktoober]] – [[Simão Sabrosa]], Portugali jalgpallur * 31. oktoober – [[Jan Trei]], Eesti munitsipaalpoliitik * 31. oktoober – [[Ricardo Dwayne Fuller]], Jamaica jalgpallur, ründaja ==November== *[[1. november]] – [[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik *[[6. november]] – [[Lamar Odom]], USA korvpallur *[[10. november]] – [[Ilkka Jääskeläinen]], soome laulja *[[12. november]] – [[Cián O'Connor]], Iirimaa ratsasportlane * 12. november – [[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[14. november]] – [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija *[[17. november]] – [[Mikel Astarloza]], Hispaania jalgrattur *[[18. november]] – [[Nate Parker]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[20. november]] – [[Dmitri Bulõkin]], vene jalgpallur *[[21. november]] – [[Vincenzo Iaquinta]], Itaalia jalgpallur *21. november – [[Alex Tanguay]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Ott Heinapuu]], eesti ajakirjanik, folklorist ja luuletaja * 24. november – [[Casey Johnson]], USA seltskonnategelane *[[26. november]] – [[Massimiliano Blardone]], Itaalia mäesuusataja *[[30. november]] – [[Chris Atkinson]], Austraalia autovõidusõitja * 30. november – [[Andrés Marcelo Nocioni]], Argentina korvpallur * 30. november – [[Nikolina Angelkova]], Bulgaaria poliitik ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane *[[4. detsember]] – [[Jay DeMerit]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Michael Gruber]], Austria kahevõistleja * 5. detsember – [[Niklas Hagman]], Soome jäähokimängija (ründaja) * 5. detsember – [[Khumiso Ikgopoleng]], Botswana poksija *[[8. detsember]] – [[Christian Wilhelmsson]], rootsi jalgpallur * 8. detsember – [[Alexander Gerd Krauß]], Saksamaa poliitik *[[12. detsember]] – [[Priit Kutser]], Eesti poliitikategelane *[[13. detsember]] – [[Kadri Lepp]], eesti näitleja * 13. detsember – [[Annika Arras]], eesti suhtekorraldaja ja koolitaja *[[14. detsember]] – [[Michael Owen]], inglise jalgpallur * 14. detsember – [[Samit Basu]], India kirjanik *[[16. detsember]] – [[Mowen Boino]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane *[[21. detsember]] – [[Kristjan Sarv]], eesti näitleja *[[22. detsember]] – [[Petra Majdič]], Sloveenia murdmaasuusataja * 22. detsember – [[Kim Herold]], soome laulja, helilooja ja modell *[[23. detsember]] – [[Yukifumi Murakami]], jaapani meesodaviskaja *[[24. detsember]] – [[Pang Qing]], Hiina iluuisutaja *[[26. detsember]] – [[Indrek Tiigi]], eesti arhitekt * 26. detsember – [[Kulno Malva]], eesti muusik *[[28. detsember]] – [[Maksim Smirnov]], Eesti jalgpallur * 28. detsember – [[Noomi Rapace]], rootsi näitleja *[[30. detsember]] – [[Yelawolf]], Ameerika räppar *[[31. detsember]] – [[Josh Hawley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist [[Kategooria:Sündinud 1979| ]] h16a43fpvejq7jhtbiafywighygd8ao 0 174960 7193081 7181851 2026-07-14T20:00:47Z Avjoska 1538 7193081 wikitext text/x-wiki {{surnud juunis}} ''Siin loetletakse [[22. juuni]]l surnud tuntud inimesi. *[[1646]] – [[Daniel Dumonstier]], prantsuse kunstnik *[[1727]] – [[George I]], Suurbritannia ja Iirimaa kuningas *[[1916]] – [[Gustav Mann]], saksa botaanik *[[1918]] – [[Aleksei Štšastnõi]], Venemaa sõjaväelane *[[1925]] – [[Hendrik Bekker]], eesti geoloog * 1925 – [[Felix Klein]], saksa matemaatik *[[1939]] – [[Eduard Beckmann]], eesti vaimulik *[[1940]] – [[Wladimir Köppen]], klimatoloog *[[1945]] – [[Mitsuru Ushijima]], Jaapani kindral * 1945 – [[Isamu Chō]], Jaapani kindral *[[1948]] – [[Märt Sõrra]], Eesti poliitik ja agronoom *[[1949]] – [[Karl Reintalu]], eesti tehnikateadlane *[[1962]] – [[Kalju Vaha]], eesti näitleja *[[1965]] – [[Arnold Suubi]], eesti notar *[[1966]] – [[Julius Gentalen]], eesti kunstnik *[[1967]] – [[Aleksandra Raatma]], eesti arst ja meditsiiniprofessor *[[1969]] – [[Judy Garland]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja laulja *[[1972]] – [[Raido Murss]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1974]] – [[Darius Milhaud]], prantsuse helilooja *[[1976]] – [[Tibor Csík]], Ungari poksija *[[1978]] – [[Jens Otto Krag]], Taani poliitik *[[1983]] – [[Eino Niineste]], Eesti maadleja ja treener *[[1984]] – [[Jaan Rebane (vaimulik)|Jaan Rebane]], eesti vaimulik *[[1987]] – [[Fred Astaire]], USA näitleja ja tantsija *[[1990]] – [[Andres Kalmus]], Eesti sõjaväelane (87) *[[1991]] – [[Elmar Brandmann]], eesti kompvekitööstur ja lendur *[[1992]] – [[Nikolai Rõuk]], eesti vandeadvokaat, kaitseliitlane ja eesti elu edendaja Kanadas *[[1994]] – [[Arnold Trummer]], Eesti võrkpallur, ajakirjanik ja sporditegelane * 1994 – [[Harri Kaasik]], eesti laulja ja näitleja *[[1995]] – [[Leonid Derbenjov]], vene luuletaja ja laulukirjutaja *[[1997]] – [[Aleksander Vinogradov]], Eesti korvpallur ja sporditegelane *[[1999]] – [[Ilmar Lindam]], Eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog *[[2002]] – [[Elmar Rõigas]], eesti arstiteadlane ja dermatoveneroloog *[[2005]] – [[Arvi Lopato]], Eesti kergejõustiklane *[[2006]] – [[Heinz Ansbacher]], saksa päritolu USA psühholoog (101) * 2006 – [[Anna Castelli Ferrieri]], itaalia arhitekt ja disainer (87) * 2006 – [[Pinuccia Nava]], itaalia näitlejanna (86) *[[2007]] – [[William L. Hungate]], USA kohtunik ja poliitik (84) * 2007 – [[Lenar Gilmullin]], tatari päritolu Venemaa jalgpallur (22, liiklusõnnetus) *[[2008]] – [[George Carlin]], Ameerika Ühendriikide teletegija ja näitleja * 2008 – [[Natalja Behtereva]], vene neurofüsioloog *[[2009]] – [[Jüri Pärni]], eesti tõlkija ja orkestrijuht * 2009 – [[Ivar Rooks]], eesti keemiainsener * 2009 – [[Arshad Sami Khan]], Pakistani sõjaväelane ja diplomaat *[[2011]] – [[Fanny de Sivers]], eesti keeleteadlane ja esseist * 2011 – [[Ellen-Vivian Orgmets]], eesti keeletoimetaja *[[2013]] – [[Ernest Markšaitis]], leedu alpinist *[[2015]] – [[Ljubov Kozõreva]], NSV Liidu suusataja * 2015 – [[James Roy Horner]], Ameerika orkestri- ja filmimuusika helilooja * 2015 – [[Ene Pikk]], eesti raamatugraafik *[[2016]] – [[Valdur Poll]], eesti matemaatik *[[2019]] – [[Tõnis Vint]], eesti graafik *[[2020]] – [[Joel Schumacher]], Ameerika Ühendriikide filmirežissöör, kirjanik ja produtsent *[[2022]] – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja * 2022 – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane *[[2026]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane * 2026 – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent, plaadifirma juht ja jurist [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuni, 22.]] c0ha14t2ov1d0oy14o8xpspy6uflziv 100 176440 7193282 7192747 2026-07-15T08:50:41Z Avjoska 1538 7193282 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[18. aprill]]''' ;Sündinud *[[1893]] – [[Violette Morris]], Prantsusmaa sportlane *[[1931]] – [[Klas Lestander]], rootsi laskesuusataja *[[1940]] – [[Jaak Lipso]], eesti korvpallur ja treener *[[1956]] – [[Kalervo Alanenpää]], Rootsi poksija *[[1958]] – [[Ants Vändrik]], eesti korvpallur ja korvpallitreener *[[1963]] – [[Ott Mõtsnik]], endine Eesti jalgpallur *[[1964]] – [[Paul Gonzales]], USA endine poksija *[[1966]] – [[Argo Unnuk]], eesti kabetaja * 1966 – [[Trine Hattestad]], norra odaviskaja *[[1973]] – [[Haile Gebrselassie]], Etioopia endine kergejõustiklane, pikamaajooksja *[[1975]] – [[Sergei Terehhov]], Eesti jalgpallur *[[1979]] – [[Anthony Davidson]], Suurbritannia Vormel 1 sõitja * 1979 – [[Jari Ketomaa]], soome rallisõitja *[[1985]] – [[Liisa Lilleste]], eesti endine jalgpallur *[[1986]] – [[Danilo Rinaldi]], San Marino jalgpallur *[[1988]] – [[Andre Frolov]], Eesti jalgpallur * 1988 – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik *[[1990]] – [[Wojciech Szczęsny]], poola jalgpallur ;Surnud *[[1942]] – [[Aleksander Mitt]], Eesti kiiruisutaja *[[1966]] – [[Allie Morrison]], USA maadleja *[[1968]] – [[Guilherme Paraense]], Brasiilia laskur *[[1979]] – [[Anthony Davidson]], Suurbritannia Vormel 1 sõitja *[[1986]] – [[Bernhard Salong]], eesti poksija ja poksitreener *[[1993]] – [[Masahiko Kimura]], jaapani judoka *[[1999]] – [[Heino Raam]], Eesti sporditegelane *[[2002]] – [[Karmen Toren]], Eesti lauatennist ja teener *[[2006]] – [[Joseph Vissers]], flaami rahvusest Belgia poksija *[[2011]] – [[Hellat Rumvolt]], Eesti poksija ;Sündmused *... <noinclude> [[Kategooria:Päev spordiajaloos|Aprill, 18.]] </noinclude> hg0xenkj1wqicjqdx2bxx10uy3w49ou 100 176715 7193192 6609264 2026-07-15T04:37:06Z Avjoska 1538 7193192 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[20. märts]]''' ;Sündinud *[[1899]] – [[Otto Pohla]], Eesti maadleja *[[1906]] – [[Karl-Rudolf Sillak]], Eesti jalgpallur, jääpallur, jalgrattur ja sporditegelane *[[1913]] – [[Nikolai Stepulov]], Eesti poksija *[[1916]] – [[Hugo Huimerind]], Eesti võrkpallitreener *[[1917]] – [[Viktor Arusoo]], Eesti ujuja *[[1921]] – [[Alfred Reier]], Eesti sporditegelane *[[1922]] – [[Arnold Adams]], Eesti sporditegelane *1922 – [[Herbert Jaansalu]], Eesti sporditegelane *[[1929]] – [[Harry Rannamets]], Eesti murdmaasuusataja ja sporditegelane *[[1934]] – [[Mati Juhansoo]], Eesti sporditegelane *[[1935]] – [[Pēteris Freidenfelds]], Läti kabetreener *[[1937]] – [[Helmut Recknagel]], Saksa suusahüppaja *[[1943]] – [[Juhan Hallikmaa]], Eesti laskur *[[1950]] – [[Jaanus Levkoi]], Eesti korvpallitreener *[[1951]] – [[Aleksandr Zõbin]], Venemaa purjetaja *[[1957]] – [[Harri Nuka]], Eesti korvpallikohtunik *[[1959]] – [[Riho Parts]], Eesti auto- ja motosportlane *[[1961]] – [[Mati Kirmes]], Eesti võimlemistreener *[[1962]] – [[Mati Nigul (ujuja)|Mati Nigul]], Eesti ujuja *[[1967]] – [[Peep Koidu]], Eesti murdmaasuusataja *[[1971]] – [[Toomas Tepper]], Eesti tõstja * 1971 – [[Sergei Martõnov]], Venemaa maadleja *[[1972]] – [[Cristel Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja *[[1973]] – [[Magnar Freimuth]], Eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja lumelaudur * 1973 – [[Mhithar Manukjan]], armeenia päritolu Kasahstani maadleja *[[1976]] – [[Andrus Utsar]], Eesti tõstja *[[1977]] – [[Vadim Devjatovski]], Valgevene vasaraheitja *[[1980]] – [[Mats Larsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[1982]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur *[[1984]] – [[Irina Hazova]], Venemaa murdmaasuusataja *1984 – [[Fernando Torres]], Hispaania jalgpallur *[[1987]] – [[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija *[[1991]] – [[Alexis Pinturault]], Prantsusmaa mäesuusataja * 1991 – [[Nick Leddy]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 1991 – [[Ilja Ossipov]], Venemaa jalgpallur *[[1992]] – [[Lara Arruabarrena]], baski päritolu Hispaania tennisist *[[1994]] – [[Derlis González]], Paraguay jalgpallur * 1994 – [[Leena Nurmi]], soome murdmaasuusataja ;Surnud *[[1928]] – [[William Henry]], Suurbritannia ujuja *[[1978]] – [[Aleksander Kivi (sporditegelane)|Aleksander Kivi]], Eesti spordipedagoog ja sporditegelane *[[1983]] – [[Thure Ahlqvist]], Rootsi poksija *[[1992]] – [[Asta Klamm]], Eesti spordipedagoog *[[2004]] – [[Eldur Edela]], Eesti maadleja *[[2009]] – [[Vladimir Žulin]], Eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog *[[2010]] – [[Aino Moorlat]], Eesti jalgrattur *[[2017]] – [[Andy Coan]], Ameerika Ühendriikide ujuja * 2017 – [[Islām Nāşir]], Egiptuse jalgrattur ;Sündmused *... <noinclude>[[Kategooria:Päev spordiajaloos|Märts, 20.]]</noinclude> n2z1zksk9t7h8xo65ffz8w0foy76j25 0 181394 7193272 7097371 2026-07-15T08:36:07Z ~2026-39672-10 233474 7193272 wikitext text/x-wiki '''Jan Beltrán''' (õieti '''Priit Kivi'''; sündinud [[24. aprill]]il [[1970]] [[Antsla]]s) on [[väliseesti]] [[kirjanik]]. Alates 2000. aastast elab ja töötab ta [[Lõuna-Euroopa]]s, viimase seisuga Hispaanias [[Tenerife|Tenerifel]]. Varem on elanud [[Helsingi]]s, [[Lissabon]]is ja [[Barcelona]]s. Tema romaanide temaatika on sageli seotud üksikisiku ja ühiskonna elu varjukülgedega.<ref>https://www.apollo.ee/et/peatus.html</ref> ==Teoseid== * "La mala vida ehk neetud elu", 2009, ISBN 9789949185252 * "Nora", 2010, ISBN 9789949211135 * "Jumala poolt hüljatud", 2011, ISBN 9789949213351 * "Mässav Barcelona", 2012, ISBN 9789949926756 * "Peatus", 2026, ISBN 9789908560878 ==Välislingid== * [http://janbeltran.wordpress.com/ Jan Beltráni blogi] * [[Kerttu Rakke]]. [http://www.postimees.ee/?id=144436 Mujal pole rohkem õnne ja vabadust] Postimees, 22. juuli 2009 * [[Aino Siebert]]. [http://www.parnupostimees.ee/?id=144376 Aja hingest kolme inimsaatuse kaudu] Pärnu Postimees, 22. juuli 2009 * [[Ene Poll]]. [http://www.epl.ee/artikkel/472699 La mala vida, igaühel oma rist kanda] Eesti Päevaleht, 4. juuli 2009 * [[Piret Kooli]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/31330559 Kirjanik Jan Beltrán: Prostituute ei pea mitte tolereerima, vaid austama] Delfi, 28. mai 2010 * Ene Poll. [http://www.epl.ee/artikkel/578812 "Nora" – sümpaatse prostituudi lugu]. Eesti Päevaleht, 18. juuni 2010 * [[Vahur Aabrams]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/43579137 Autodafee Rua da Fél] Eesti Ekspress, 11. aprill 2011 {{DEFAULTSORT:Beltran, Jan}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 6zse5tn30qgf8h29v106nv359b8dt7d 0 182568 7193326 7192072 2026-07-15T10:05:44Z ~2026-34651-55 231505 7193326 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Bussijaam|avati=1954|number=23|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/23/a-b/21213-1/map|eelmine liin=22|järgmine liin=23A|järgmine=23A (Tallinna bussiliin)|eelmine=22 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/23/a-b|uuendus=11. juuli 2026|pilt=459TAK.JPG}} '''Tallinna bussiliin 23''' sõidab [[Kadaka bussipeatus|Kadaka]] ja [[Tallinna bussijaam|Bussijaama]] peatuse vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-24 minuti tagant{{teekaart}} ==Liini ajalugu== {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Tallinn - Vääna-Posti - Keila | - | |- | 1961 | (Suur-Karja -) Rocca al Mare - Vääna-Posti (- Keila) | - | Aprillis 1965 muudeti liiniks 113 |- | juuli 1966 | Bussijaam - Estonia - Endla - Kotka - Matrossovi - Energia | - | |- | oktoober 1967 | Bussijaam - Energia - Rahumäe | - | |- | november 1974 | Bussijaam - Rahumäe - Nõmme | - | |- | veebruar 1976 | Bussijaam - Nõmme - Raja - Akadeemia tee - Ehitajate tee - Nõmme | - | |- | november 1976 | Bussijaam - Rahumäe - Nõmme - Raja - Kadaka | - | |- | detsember 1987 | Filtri tee - Bussijaam - Kadaka | - | |- | aprill 1994 | Bussijaam - Kadaka | - | Liin [[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |- | juuni 2009 | Kaubamaja - Kadaka | - | |- | september 2009 | Bussijaam - Kadaka | - | |- | juuni 2010 | Kaubamaja - Kadaka | - | |- | aprill 2012 | Bussijaam - Kaubamaja - Kadaka | - | |- | aprill 2023 | Bussijaam - Kadaka | - | |- |colspan="7" |''Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas", lk 179 |} ==Peatuste loend== {{col-begin}} {{col-2}} J. Sütiste tee Tervise Lastehaigla Retke tee Tüve Nõmme tee Räägu Koolimaja Hauka Lilleküla jaam Taksopark Koidu Vabaduse väljak Estonia kaubamaja - LÕPP PEATUS ===Bussijaam > Kadaka=== * '''Bussijaam''' * Püssirohu * Hotell Olümpia * Estonia * Vabaduse väljak * Tõnismägi * Koidu * Taksopark * Lilleküla jaam * Kotka * Ööbiku * Tondi * Västriku * Marsi * Tuisu * Energia * Kalmistu * Rahumäe * Kõue * Nõmme * Üliõpilaste tee * Trummi * Raja * Mustamäe * '''Kadaka''' {{col-end}} {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] qn2e6ovibunfi7qy7asgpy7jrluz76c 0 189623 7193176 7192866 2026-07-15T03:51:14Z Teomees 97479 7193176 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Urmas Sukles | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1958|11|26}} | sünnikoht = [[Kuivajõe]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | kodakondsus = Eesti | haridus = [[Tartu Ülikool]] | amet = [[Haapsalu linnapea]] | ametiajaalgus = oktoober 2009 | ametiajalõpp = detsember 2025 | eelkäija = [[Urmas Krause]] | järglane = {{ajakohasta}} | amet2 = [[Haapsalu linnapea]] | ametiajaalgus2 = 1993 | ametiajalõpp2 = 2002 | eelkäija2 = {{lisa viide}} | järglane2 = [[Urmas Sukles#Haapsalu linnapea|Urmas Sukles]] (2009) | amet3 = Haapsalu haigla peaarsti asetäitja<ref name="arst" /> | ametiajaalgus3 = 1985 | ametiajalõpp3 = 1993 | amet4 = Kullamaa jaoskonnahaigla arst<ref name="arst">[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, 3. mai 1996</ref> | ametiajaalgus4 = 1983 | ametiajalõpp4 = 1985 | erakond = [[NLKP]] (1985–1989)<br /> [[Eesti Reformierakond]] (1999–2017)<br /> [[Eesti Keskerakond]] (alates 2026)<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga|pealkiri=Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga|väljaanne=ERR|kuupäev=16. juuni 2026}}</ref> | tegevusala = arst, poliitik, omavalitsustegelane }} '''Urmas Sukles''' (sündinud 26. novembril 1958 [[Kuivajõe]]l) on Eesti arst, omavalitsustegelane, poliitik ja meditsiinijuht. Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ja 2009–2025 ning on Eesti taasiseseisvusaja üks kõige pikema staažiga linnapäid.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat|pealkiri=Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat|väljaanne=ERR|kuupäev=19. november 2025}}</ref> Lisaks kohaliku omavalitsuse juhtimisele on Sukles töötanud arstina ja meditsiinijuhina ning tegutsenud ettevõtjana tervishoiu- ja turismisektoris. Ta oli üks [[Fra Mare Thalasso SPA]] rajajaid ning on olnud seotud mitme ettevõtte juhtimisega. ==Elukäik== Sukles on lõpetanud 1976. aastal [[Rapla Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ravi erialal<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, </ref> ja Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppes 2005. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas20050617.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Ülikooli lõpetajad 2004/2005] digar, Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 24, 17 juuni 2005</ref> Aastatel 1983–1985 töötas ta Kullamaa jaoskonnahaigla arstina ja 1985–1993 oli Haapsalu haigla peaarsti asetäitja.<ref name="arst" /> Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ning oktoobrist 2009 kuni detsembrini 2025. ===Ettevõtlus=== 1992. aastal Haapsalus avatud Bergfeldti pansionaat-mudaravila ja 1997. aastal Haapsalus Paralepas avatud tervise- ja puhkekeskus [[Fra Mare Thalasso SPA|Fra Mare]] kuulusid Urmas Suklese ettevõttele AS Heal.<ref>Ene Pajula. [https://www.postimees.ee/2508783/haapsalu-linnapea-pere-peab-tervisekeskust Haapsalu linnapea pere peab tervisekeskust] Postimees.ee, 22.05.1997.</ref> Alates 2009. aastast Urmas Sukles enam AS-i Heal juhatuse liige ei ole, kuid kuulub siiani sama ettevõtte nõukokku.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10075401/aktsiaselts-HEAL Aktsiaselts HEAL] E-äriregister. Vaadatud 06.08.2025.</ref> Urmas ja Maret Suklesele kuulub Healer OÜ, mis tegeleb raamatute jaemüügiga ja rokkfestivalide korraldamisega.<ref>[https://www.inforegister.ee/12818361-HEALER-OU/ Healer OÜ] Inforegister</ref> ===Poliitiline tegevus=== Aastatel 1985–1989 oli ta [[NLKP]] liige ja 1999–2017 kuulus [[Reformierakond]]a. Sukles kandideeris [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]] nimekirjas [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] ning sai 38 häält. Volikogu valis ta Haapsalu linnapeaks. Edasistel [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus Reformierakonna nimekirjas ning sai hääli järgmiselt: 1996. aastal – 1470, 1999. aastal – 929, 2002. aastal – 527, 2005. aastal – 509, 2009. aastal – 922, 2013. aastal – 811.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Urmas%20Sukles Valimiste arhiiv. Urmas Sukles] Vabariigi Valimiskomisjon</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Sukles Eesti Reformierakonna liikmena 661 häält ning valituks ei osutunud. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Haapsalus Haapsalu ja Ridala valimisliidus Hari.<ref>https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=56&parish=184&district=1</ref> Seetõttu otsustas Reformierakonna juhatus ta enne valimisi erakonnast välja heita.<ref>[http://www.err.ee/618229/reformierakond-viskas-suklese-ja-veel-seitse-liiget-parteist-valja Reformierakond viskas Suklese ja veel seitse liiget parteist välja], ERR, 12. september 2017</ref> Valimistel kogus Sukles üle 40% valimisliidu Hari nimekirja häältest ja sai 1208 häälega mitmekordse isikumandaadi.<ref>[https://www.err.ee/636644/haapsalus-vottis-urmas-suklese-valimisliit-seljavoidu Haapsalus võttis Urmas Suklese valimisliit seljavõidu] ERR, 15. oktoober 2017</ref> Suklese liikmesus Reformierakonnas lõppes 13. septembril 2017. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus taas valimisliidus Hari, mis kogus 53% häältest. Sukles ise kogus 1104 häält.<ref>[https://www.err.ee/1608372870/haapsalus-voitis-ulekaalukalt-urmas-suklese-valimisliit-hari Haapsalus võitis ülekaalukalt Urmas Suklese valimisliit Hari] ERR, 17. oktoober 2021</ref> 2025. aasta oktoobris toimunud [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] jäi valimisliit Hari [[Isamaa Erakond|Isamaa]] järel teiseks, Sukles kogus 639 häält ning linnapea ametis ei jätka.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416937/valimistel-porunud-urmas-sukles-on-haapsalu-linnapea-ametile-kaega-loonud-kas-edasi-riigikokku Valimistel põrunud Urmas Sukles on Haapsalu linnapea ametile käega löönud. Kas edasi riigikokku?] Delfi, 15. november 2025</ref> 2026. aasta juunis astus ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]], kelle nimekirjas plaanib kandideerida [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel]].<ref>[https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga "Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga"] ERR, 16. juuni 2026</ref> ===Isiklikku=== Urmas Suklese abikaasa on Maret Sukles, neil on täiskasvanud tütred Liisi ja Maarja.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284935/urmas-sukles-haapsalu-idullis Urmas Sukles Haapsalu idüllis] kroonika.delfi.ee, 8. september 2002</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Haapsalu vapimärk]] * 2012 – Käsitööliidu hõbedane teenetemärk * 2012 – Malta National Order of Merit * 2013 – Kaitseliidu teenetemedali eriklass * 2014 – Eesti luteri kiriku teeneteristi III järgu orden * 2017 – [[EELK]] [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] * 2018 – Politsei- ja Piirivalveameti teenetemedal * 2022 – Ukraina [[Uman]]i linna aukodanik * 2024 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i rüütlirist<ref>[https://online.le.ee/2025/03/25/haapsalu-linnapea-sai-poola-ordeni/ Haapsalu linnapea sai Poola ordeni] Lääne Elu, 25.03.2025.</ref> * 2026 – [[Haapsalu aukodanik|Haapsalu linna aukodanik]] * 2026 – Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärk ==Viited== {{Viited}} ==Allikas== * "Kes on kes? Eesti 2000", ISBN 9985607899 ==Välislingid== * [[Lea Veelma]]. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3655 Urmas Sukles Haapsalu idüllis] Kroonika, 9. september 2002 * [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1976925/uksekuningas-loi-mudakuningate-ees-voimuukse-kinni Uksekuningas lõi mudakuningate ees võimuukse kinni] Postimees, 3. november 2002 * [https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat "Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat"] ERR, 19. november 2025 {{JÄRJESTA:Sukles, Urmas}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Haapsalu linnapead]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 99w42kno92abc6o2k9xt4nf0cuwusde 0 193879 7193270 7090400 2026-07-15T08:33:43Z Kuriuss 38125 7193270 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Näitleja info | nimi = Joe Flanigan | pilt = Joe Flanigan Comic Con 2008.jpg | pildi suurus = 200px | pildi allkiri = Joe Flanigan Comic Conil (2008) | sünninimi = Joe Flanigan | sünniaeg = [[5. jaanuar]] [[1967]] | sünnikoht = [[Los Angeles]], [[California]], [[USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | teine nimi = | amet = näitleja | tegev = 1994. aastast | abikaasa = | elukaaslane = Katherine Kousi (1996–) | lapsed = Aidan, Truman ja Fergus | vanemad = | veebileht = | auhinnad = }} '''Joe Flanigan''' (sündinud [[5. jaanuar]]il [[1967]]) on USA telesarjade näitleja, kes on tuntud peamiselt major/kolonelleitnant [[John Sheppard]]i kehastajana ulmesarjas "[[Tähevärav Atlantis]]". ==Filmograafia== {| border="2" cellpadding="4" cellspacing="0" style="margin: 1em 1em 1em 0; background: #f9f9f9; border: 1px #aaa solid; border-collapse: collapse; font-size: 90%;" |- bgcolor="#CCCCCC" align="center" ! colspan="4" style="background: LightSteelBlue;" | Näitleja |- bgcolor="#CCCCCC" align="center" ! Aasta ! Film ! Roll ! Märkused |- | rowspan="2"|1994 || ''Surgical Strike'' || Reed || FMV mäng |- | Danielle Steel's ''Family Album'' || Lionel Thayer || |- | rowspan="3"| 1995 || ''Deadline for Murder: From the Files of Edna Buchanan'' || Scott Cameron || |- | ''A Reason to Believe'' || Eric Sayles || |- | ''Sisters'' || Brian Cordovas || 1995–1996 |- | rowspan="3"| 1997 || ''The First to Go'' || Peter Cole || |- | ''Tell Me No Secrets'' || Adam Stiles || |- | ''Murphy Brown'' || Scott Hamon || osa 10.8 "From Here to Jerusalem" |- | rowspan="3"| 1998 || ''Man Made'' || Tom Trey Palmer || |- | ''[[Dawson's Creek]]'' || Vince || osad 2.4 "Tamara's Return" ja 2.5 "Full Moon Rising" |- | ''Cupid'' || Alex DeMouy || osad 1.6–1.9 |- | rowspan="3"| 1999 || ''The Force'' || || |- | ''The Other Sister'' || Jeff Reed || |- | ''[[Providence]]'' || Dr. David Marcus || osad 1.8–1.11 |- | rowspan="2"| 2000 || ''Sherman's March'' || Pete Sherman || |- | ''Profiler'' || Dr. Tom Arquette || 4.12–4.15 |- | rowspan="4"| 2002 || ''First Monday'' || Julian Lodge || |- | ''Farewell to Harry'' || Nick Sennet || |- | ''Birds of Prey'' || Detective Claude Morton || osa 1.3 "Prey for the Hunter" |- | ''Judging Amy'' || Tobin Hayes || osa 4.7 "Damage Control" |- | rowspan="3"| 2003 || ''111 Gramercy Park'' || Jack Philips || |- | ''Tru Calling'' || Andrew Webb || osa 1.3 "Brother's Keeper" |- | ''Thoughtcrimes'' || NSA Agent Brendan Dean || |- | 2004 || ''[[CSI: Miami]]'' || Mike Sheridan || osa 2.14 "Slow Burn" |- | 2004–2009 || ''[[Tähevärav Atlantis]]'' || Major/kolonelleitnant [[John Sheppard]] || 100 osa |- | 2005 || ''Silent Men'' || Regis || |- | 2006 || ''[[Tähevärav SG-1]] || Kolonelleitnant [[John Sheppard]] || osa 10.3 "The Pegasus Project" |- | 2007 || ''Women's Murder Club'' || FBI Agent John Ash || |- | 2009 || ''Warehouse 13'' || Jeff Weaver || osa 1.5 "Elements" |- | 2010 || ''Good Day For It'' || Deputy Brady || |- bgcolor="#CCCCCC" align="center" ! colspan="4" style="background: LightSteelBlue;" | Stsenarist |- bgcolor="#CCCCCC" align="center" ! Aasta ! Pealkiri ! colspan="2" | Märkused |- | 2005 || "[[Tähevärav Atlantis]]" ||colspan="2" | telesarja osa 2.12 "Epiphany" (lugu) |- | 2008 || "[[Tähevärav Atlantis]]" ||colspan="2" | telesarja osa 4.15 "Outcast" (lugu) |} ==Välislingid== {{commons|Category: Joe Flanigan}} *{{IMDb}} {{JÄRJESTA:Flanigan, Joe}} [[Kategooria:Sündinud 1967]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] 2dmqwfmi2gxukgpi61v17nwm2uz5tip 0 197409 7193163 6264410 2026-07-14T23:41:01Z Kuriuss 38125 Tavaliselt ühe aastaga teaduskraade ei omandata 7193163 wikitext text/x-wiki '''Ave Suija''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1969]]) on [[eesti]] [[lihhenoloog|lihhenoloog]] ([[samblikud|samblike]] uurija). Ta on lõpetanud [[Tartu Ülikool]]i bioloogia erialal [[1995]]. aastal.<ref>http://raud.ut.ee/~elasn/LP_1995TY.html{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Magistrikraadi botaanika ja mükoloogia alal sai ta samas [[1997]]. aastal<ref>http://raud.ut.ee/~elasn/MG_BG_00.html{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ning doktorikraadi samal erialal [[2005]]. aastal.<ref>{{Netiviide |url=http://raud.ut.ee/~elasn/DR_BG_00.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-02-17 |arhiivimisaeg=2007-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070609095801/http://raud.ut.ee/~elasn/DR_BG_00.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Tunnustus== *[[2019]] – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>Tunnustusavaldused. UT 3/2019, lk 49</ref><ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ut.ee/lichens/people/ave.html Foto ja publikatsioonid Tartu Ülikooli veebiportaalis] *{{ETIS}} {{DEFAULTSORT:Suija, Ave}} [[Kategooria:Eesti lihhenoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] mbz1or9rf7warg17wayixs6h28hjxtq 0 199693 7193071 6431129 2026-07-14T19:28:34Z ~2026-39701-42 233465 7193071 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik võsalill | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Moehringia trinervia 2005.04.30 16.27.42.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales'' | sugukond = [[Nelgilised]] ''Caryophyllaceae'' | perekond = [[Võsalill]] ''Moehringia'' | liik = '''Harilik võsalill''' | binaarne = ''Moehringia trinervia'' | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|L.]]) [[Joseph Philippe de Clairville|Clairv.]] | levikukaart = | sünonüümid = ''Arenaria trinervia'' }} '''Harilik võsalill''' (''Moehringia trinervia'') on taimeliik [[nelgilised|nelgiliste]] sugukonnast [[võsalill]]e perekonnast. Eestis tavaline metsataim. Välimuselt on sarnane [[vesihein]]ale, kuid võsalille lehed on selgelt kolme soonega, vesiheinal aga sooned ebamäärased. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Nelgilised]] [[Kategooria:Eesti nelgilaadsed]] kwrjezdgkztw1ztvqxu70ucl2hgt5hc 0 201517 7193004 6944186 2026-07-14T16:39:34Z Kuriuss 38125 7193004 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rogers_Arena.jpg|pisi|Rogers Arena (2011)]] '''Rogers Arena''' (varasema nimega '''General Motors Place''', või lühidalt '''GM Place''', nimi muutus [[6. juuli]]l [[2010]]) on [[NHL]]-i jäähokiliigas mängiva [[Vancouver Canucks]]i koduhall. See oli suurim [[Vancouver]]i [[2010. aasta taliolümpiamängud|olümpiamängudel]] kasutatud võistluspaik ja kandis ajutiselt olümpiamängude ajal [[Kanada]] hokikeskuse ('''Canada Hockey Place''') nime, sest olümpiamängude reeglid keelavad sellise reklaami. Hall valmis [[1995]]. aastal ja läks maksma 160 miljonit [[Kanada dollar]]it. Sellest sai koduväljak Canucksile, [[korvpall]]iklubile [[Vancouver Grizzlies]] ja [[kahvpall|kahvpalliklubile]] [[Vancouver Ravens]]. Hiljem Grizzlies siirdus [[Memphis (Tennessee)|Memphisesse]] ja Ravensi klubi lõpetas tegevuse. Hall mahutab jäähokimängude ajal 18 630 pealtvaatajat ja korvpallivõistlustel mahub sinna 19 193 spordihuvilist. Hallist sai Vancouveri esindushall [[Pacific Coliseum]]i asemel. Hallis toimusid Vancouveri [[jäähoki 2010. aasta taliolümpiamängudel|2010. aasta taliolümpiamängude]] jäähokikohtumised. [[Pilt:Gmplace-pano.jpg|250px|thumb|left| GM Place'i sisevaade]] == Muutused == Hall sai [[2006]]. aastal uue väljaku keskel asuva tabloo. See asendas endise Mitsubishi Mark IV-tüüpi tablood, kuna see oli vananenud ja ei vastanud tänapäeva nõuetele. Tabloo ProAd LED on NHL-i suurim. See on 4,1 meetrit kõrge ja 7,3 meetrit lai ning selles kasutatakse [[valgusdiood]]tehnoloogiat. == Hallis toimunud üritused == * Halli avamisel esines seal [[Bryan Adams]]. * WWF (nüüd [[WWE]]) on korraldanud seal Pay-per-View kohtumisi In Yours House ([[1996]]), ja Rock Bottom (1998) * See oli üks hallidest, kus korraldati 1996. aastal [[jäähoki maailma karikavõistlused]]. * [[1998]]. aastal toimus seal NHL-i tähtede mäng ja [[NBA]] suvine uute mängijate värbamise laager. * [[2001]]. aastal kiiruisutamise maailmameistrivõistlused. * [[2006]]. aastal peaareen juunioride jäähoki maailmameistrivõistlustel. == Välislingid == {{commons|Rogers Arena}} * [http://www.rogersarena.ca/ Rogers Arena koduleht] * [http://www.hockeyarenas.net/index.php3?page=3000&strSearch=General+Motors+Place&arID=2354 General Motors Place Hockeyarenas.net ] {{Coordinate |NS=49.27777778 |EW=-123.10875 |type=landmark |region=US-CA |dim=5000}} [[Kategooria:Vancouver]] [[Kategooria:Kanada jäähallid]] [[Kategooria:Kanada ehitised]] [[Kategooria:Vancouver Canucks]] [[Kategooria:2010. aasta taliolümpiamängud]] iyxlep013vnfrliku2psmnhng0knh2i 0 205495 7193107 7192061 2026-07-14T22:00:05Z Kuriuss 38125 7193107 wikitext text/x-wiki [[File:Iivo Nei 20130111 by Ahsoous.jpg|pisi|Iivo Nei (2013)]] '''Iivo Nei''' ([[31. oktoober]] [[1931]] [[Tartu]] – [[6. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[maletaja]] ja [[maletreener]], [[Rahvusvaheline Maleföderatsioon|FIDE]] [[ausuurmeister]] ning [[Eesti]] maleelu edendaja. ==Haridus== Ta lõpetas [[1949]]. aastal [[Tartu 5. Keskkool]]i ja [[1954]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsikuna. ==Sportlastee algus== Iivo Nei hakkas [[male]]t mängima viieaastaselt vanaisa käe all. 1948. aastal jagas ta Tallinnas Nõukogude Liidu koolinoorte meistrivõistlustel [[Viktor Kortšnoi]]ga esikohta. Samal aastal tuli ta Eesti noorte meistriks ka [[tennis]]es.<ref>[https://tennis.ee/noortemeistrid/ Eesti noorte meistrivõistlused] Eesti Tenniseliidu koduleht. Vaadatud 07.07.2026.</ref> 1946. aastal kohtus Tartust pärit noor maletalent 15 aastat vanema maletalendi [[Paul Keres]]ega esimest korda malesimultaanil Tartus. Keres oli maletajana tema suur eeskuju. Kui algul takerdus nende malealane koostöö selle taha, et üks õppis Tartus ja teine tegutses Tallinnas, siis hiljem said neist sõbrad ning nende koostööst sündis Eesti male ajaloos palju märkimisväärset, sealhulgas Tallinna malekool ja malemaja, märgilisi maleüritusi, mitme kordustrükini jõudnud maleaabits ja muid maleraamatuid.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paul-keres-194195 Paul Keres]. (Maletaja Iivo Nei räägib Paul Keresest ja malemaailmast.) [[Vikerraadio]] saade, 22.12.2015.</ref> ==Saavutusi males== * Nei võistles neli korda Nõukogude Liidu meistrivõistluste finaalis (1963 jagas 12.–13. kohta). * Ta võitis 1956., 1961. ja 1963. aastal Balti turniiri, 1965. aastal saavutas teise koha. * Jagas 1964. aastal Beverwijki turniiril [[Paul Keres]]ega 1.–2. kohta. * 1968. aastal võitis ta Soome lahtised meistrivõistlused. * 1969. aastal sai Tallinna turniiril 2.–3. koha. * Sai rahvusvahelistel turniiridel Riias 1959. aastal 8.–9. koha, Tartus 1962. aastal esikoha, Jerevanis 1965. aastal 6. koha, Beverwijkis 1966. aastal 5. koha, Zinnowitzis 1966. aastal 4.–6. koha, Tallinnas 1971. aastal 9. koha, Pärnus 1971. aastal 7. koha, Tallinnas 1973. aastal 7.–8. koha ja 1975. aastal 8.–10. koha ning Jyväskyläs ("Heart of Finland") 1994. aastal 3.–4. koha. * Võitis Eesti meistrivõistlustel 8 kuldmedalit (1951–1952, 1956, 1960–1962, 1971, 1974) ja 5 hõbemedalit (1953, 1955, 1959, 1963, 1969). * Meistersportlane (1956) ja rahvusvaheline meister (1964). ==Fischeri-Spasski maailmameistri tiitlimatšil Reykjavíkis== [[1972]]. aastal oli Iivo Nei [[male]] [[Maailmameistrivõistlused|maailmameistri]] tiitlimatšil, mis peeti USA maletaja [[Robert Fischer]]i ja [[Nõukogude Liit|NSV Liit]]u esindanud [[Boriss Spasski]] vahel, üks Spasski lähedasi abilisi (treener-sekundant). Nei oli selle positsiooni saavutanud suuresti tänu tõsiasjale, et oli mustade malenditega mängides osutanud varem Spasskile silmapaistvat vastupanu.<ref>[[Neeme Korv]]. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.</ref> [[KGB]] ei soosinud Iivo Nei osalemist Islandil toimuval üritusel, kuid Spasski kui NSV Liidu tähtsaim esindaja sellel rahvusvahelisel kohtumisel nõudis teda endale appi ja lõpuks Nei selle loa sai. Tal tuli Spasski abilisena käsitsi analüüsida 900 Robert Fischeri partiid. Neil ja Spasskil oli kokkulepe, et [[konjak]]it juuakse maailmameistrivõistluste ajal ainult Nei nõusolekul. Nei oli vabal ajal ka Spasski tennisepartner.<ref>Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.</ref> Spasski ja Nei kohtusid paar aastat hiljem [[Riia]]s ning [[2007]]. aastal tollase Tallinna linnapea [[Jüri Ratas]]e juures. ===Raamatu kaasautor=== Iivo Nei ja rahvusvaheline suurmeister [[Robert Byrne]], toonane [[The New York Times|New York Times]]i maletoimetuse ajakirjanik<ref>Rasmus Raidla. [https://sport.delfi.ee/artikkel/73859303/iivo-nei-spioonisuudistustest-see-on-muidugi-jama-jutt Iivo Nei spioonisüüdistustest: see on muidugi jama jutt] Delfi Sport, 04.03.2016.</ref>, kirjutasid sellest maailma maleajalukku läinud tiitlimatšist raamatu "Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match". See ilmus 1974. aastal USA-s nii kirjastuse Quadrangle (raamatu esikaanel on foto mõlemast autorist koos) kui ka kirjastuse Batsford kaudu.<ref>[https://www.amazon.com/Both-Sides-Chessboard-Analysis-Fischer/dp/4871875377 Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match] Amazon.com. Vaadatud 07.07.2026.</ref><ref>[https://www.abebooks.com/first-edition/Sides-Chessboard-Robert-Ivo-Byrne-Batsford/31938432026/bd Both Sides of the Chessboard] Abebooks.com. Vaadatud 07.07.2026.</ref> Raamatu jaoks materjali kogumine ja töised arutelud Robert Byrne'iga põhjustasid Iivo Neile kõnealuse tiitlimatši ajal tõsiseid probleeme. Nõukogude Liidu spordijuhid ja julgeolekutöötajad süüdistasid Iivo Neid "Lääne poolega" koostöö tegemises ja keset ülipingelist [[külm sõda|külma sõja]] aegset matši info lekitamises. Kuigi spioneerimist ei tõestatud, saadeti Nei Islandilt enneaegselt koju ja talle määrati kaheks aastaks välissõitude keeld.<ref>Tõnu Naelapea. [https://www.eesti.ca/the-cold-war-on-64-squares/article24760 The Cold War on 64 squares] Estonian World Review, 07.08.2009.</ref> ===Nei panuse jäädvustusi hilisemates teostes=== Bobby Fischerist tehtud tõsielul põhinevas USA mängufilmis "[[Etturi ohverdus]]" ("Pawn Sacrifice", 2014, režissöör Edward Zwick) mängib Iivo Neid [[Aleksandr Gortškov]].<ref>Dannar Leitmaa. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/73078061/tana-45-aastat-tagasi-laanemaailma-saatus-rippus-juuksekarva-otsas-tosi-sumboolselt-ainult-malelaual Täna 45 aastat tagasi: Läänemaailma saatus rippus juuksekarva otsas – tõsi, sümboolselt, ainult malelaual]. [[Eesti Ekspress]], 13.07.2017.</ref> Iivo Nei panusest on juttu ka Øystein Brekke ja endise FIDE presidendi [[Friðrik Ólafsson]]i raamatus "The Chess Saga of Fridrik Olafsson" (Norsk Sjakkforlag, Drammen 2021). Muu hulgas on ta jäädvustatud seal avaldatud karikatuuril, kus on kujutatud Fischerit ja Spasskit kuulsa tiitlimatši kontekstis eri leerides koos oma lähemate abilistega.<ref>[[Merike Rõtova]]. "The Chess Saga of Fridrik Olafsson". Eesti Maleliidu artiklite ja fragmentide blogi, 04.04.2021.</ref> ==Töökohad ja muud ametid== On levinud ütlus, et kui Paul Keres tegi male Eestis populaarseks, siis Iivo Nei viis mõttemängu massidesse.<ref>Neeme Korv. [https://www.postimees.ee/3467029/ka-lehmalaudas-kahiti-ja-vangerdati Ka lehmalaudas kahiti ja vangerdati] Postimees, 17.01.2016.</ref><ref>[[Johannes Vedru]]. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane "Malekooli" fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.</ref><ref>[https://www.err.ee/550868/rain-kooli-me-koik-oleme-pagulased Rain Kooli: me kõik oleme pagulased] ERR Uudised, 14.12.2015.</ref> Iivo Nei oli aastatel 1966–1992 [[Tallinna Malekool]]i direktor. Alates 1975. aastast oli ta ka koos Paul Keresega asutatud [[Paul Kerese Malemaja]] esimene direktor. Tema nimekamate õpilaste seas on olnud [[Lembit Oll]], [[Monika Tsõganova]] jt. Lisaks tegi ta [[Eesti Televisioon]]is autori ja saatejuhina 16 hooaega (1974–1989) saadet "Malekool", mis osutus väga populaarseks ja ärgitas paljusid malemängust huvituma.<ref>[https://sport.err.ee/1609220784/tana-50-aastat-tagasi-laks-eetrisse-esimene-malekool Täna 50 aastat tagasi läks eetrisse esimene "Malekool"] ERR Eeter, 13.01.2024.</ref><ref>Johannes Vedru. [https://sport.err.ee/1609223148/raul-rebane-malekooli-fenomenist-vanem-polvkond-maletab-seda-tanaseni Raul Rebane "Malekooli" fenomenist: vanem põlvkond mäletab seda tänaseni] ERR Eeter, 15.01.2024.</ref> Aastatel 1964–1989 oli ta [[Eesti NSV Maleföderatsioon]]i aseesimees, 1992–1998 FIDE Balti tsooni president ja FIDE keskkomitee liige. Treenerina abistas ta maailmameistreid Boriss Spasskit, [[Nona Gaphrindašvili]]t ja [[Maia Tšiburdanidze]]t. 1980. aastal oli ta Kapfenbergis IV Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Nõukogude Liidu koondise peatreener. Aastatel 1989–1996 töötas ta Soome malekoondise treenerina. ==Poliitiline tegevus== Iivo Nei oli alates 1998. aasta detsembrist elu lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonna Isamaa]] liige. Aastatel 1999–2002 oli ta asendusliikmena [[Tallinna linnavolikogu]] liige<ref>[[Allan Keian]]. [https://www.postimees.ee/1959209/isamaaliit-esitas-kandidaatide-nimekirja-koigis-tallinna-valimisringkondades Isamaaliit esitas kandidaatide nimekirja kõigis Tallinna valimisringkondades] Postimees, 21.08.2002.</ref> ning 1999. aastast ka Tallinna [[Kristiine linnaosa]] halduskogu esimees.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/66371/iivo-nei-juhib-halduskogu Iivo Nei juhib halduskogu], Õhtuleht, 20.11.1999.</ref> [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|IRL-i]] nimekirjas. ==Tunnustus== [[Pilt:28e_Hoogoven_schaaktoernooi_te_Beverwijk,_de_Rus_Nei,_Bestanddeelnr_918-6662.jpg|pisi|Iivo Nei [[Hoogovensi maleturniir]]il (1966)]] *[[2001]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1490}}</ref> *[[2002]] – [[Tallinna teenetemärk]] *[[2016]] – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali elutööpreemia]] (Kerese pärandi edasikandja – enam kui 60 aastat aktiivselt Eesti maleelus osalenud rahvusvaheline meister, kes on juhendanud treenerina nii maailmameistreid kui ka Tallinna Malekooli pisikesi poisse ja tüdrukuid, ning mälestusväärse telesaate "Malekool" eestvedaja) *[[2024]] – FIDE [[ausuurmeister]] ==Teoseid== *"Maleõpik" ([[Heino Hindre]], Iivo Nei, [[Raul Renter]] ja [[Isai Rozenfeld]]; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1955) *"Avangute teooria" (koos [[Isai Rozenfeld]]iga; [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1962) *"Üld- ja agrometeoroloogia" (autorid Heinrich Aruksaar, Helene Liidemaa, I. Martin, Herman Mürk, Iivo Nei ja Karl Põiklik; Eesti Raamat, 1964) *"Maleaabits" (koos [[Paul Keres]]ega; 1. trükk: [[Eesti Raamat]], 1969; 2. trükk: Eesti Raamat, 1978; 3. trükk: kirjastus Ilo, 2008. ISBN 9789949170074) *"Both Sides of the Chessboard: An Analysis of the Fischer/Spassky Chess Match" (Robert Byrne, Iivo Nei; New York, Quadrangle, 1974; New York, Batsford, 1974) *"4 × 25. [[Robert Fischer]], [[Boriss Spasski]], [[Viktor Kortšnoi]], [[Bent Larsen]]" (koos [[Paul Keres]]ega; Eesti Raamat, 1975; raamat on tõlgitud ka prantsuse ja hispaania keelde) *"Dreispringerspiel bis Königsgambit : Dreispringerspiel, italienische Partie, Zweispringerspiel im Nachzuge, schottische Partie, russische Verteidigung, Wiener Partie, Königsgambit u.a." (Paul Keres; unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1977, 1980; kokku vähemalt viis trükki) *"Spanisch bis Französisch" (Paul Keres unter Mitarbeit von Aleksej Suetin und Iwo Nei; Berlin, Sportverlag, 1969, 1972, 1974) *"Vierspringerspiel bis Spanish : Vierspringerspiel Spanish mit 3....a6" (Paul Keres unter Mitarbeit von Iwo Nei; Berlin : Sportverlag, 1976, 1979) *"Shakkiopas" (Paul Keres, Iivo Nei; Helsinki, Koskinen, 1981) *"Iivo Nei malekool. Õpetus algajatele". 95 minuti pikkune malekursus DVD-l (Records Hulgi, 2007) ==Isiklikku== Tema vanemad olid Paul Friedrich Nei (1904–1942) ja Ingeborg Nei (1908–1989). Tema vend [[Mati Nei]] on samuti maletaja. Tema poolvend on luuletaja [[Peeter Ilus]]. Ta oli [[1955]]. aastast abielus arst [[Helgi Nei]]ga (sündinud Helgi Brok, 1934), nende pojad on keemik [[Lembit Nei]] ja [[Toomas Nei]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://ratings.fide.com/profile/4500059 Iivo Nei FIDE andmebaasis] * {{ESBL|Iivo_Nei}} *[[Toivo Tukk]], [https://www.ohtuleht.ee/7933 Iivo Nei: "Noorte malepidu õnnestus."], Õhtuleht, 21. august 1997 *[https://www.ohtuleht.ee/sport/113657/iivo-nei-kutsus-kulalised-malemajja Iivo Nei kutsus külalised Malemajja], Õhtuleht, 1. november 2001 {{JÄRJESTA:Nei, Iivo}} [[Kategooria:Eesti maletajad]] [[Kategooria:Eesti malefunktsionäärid]] [[Kategooria:Eesti maletreenerid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2026]] pjfvp1dt9hy9bxu0ki9xpzg2ytqyf0l 0 208962 7193386 7185433 2026-07-15T11:52:58Z Avjoska 1538 /* Juuli */ 7193386 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1986]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1986}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ally Maki]], Ameerika Ühendriikide näitleja *1. jaanuar – [[Viktorija Amelina]], ukraina kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Hsieh Su-wei]], Taiwani tennisist *4. jaanuar – [[James Milner]], Inglismaa jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Laura Kõrgemäe]], eesti modell ja Eesti Miss 2005 *[[6. jaanuar]] – [[Petter Northug]], norra suusataja *[[8. jaanuar]] – [[David Silva]], hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Abigail Clancy]], inglise modell * 10. jaanuar – [[Mirjam Dede]], eesti laulja *[[14. jaanuar]] – [[Romed Baumann]], Austria mäesuusataja *14. jaanuar – [[Yohan Cabaye]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Marija Abakumova]], Venemaa odaviskaja *[[16. jaanuar]] – [[Aija Andrejeva]], Läti laulja *[[18. jaanuar]] – [[Maarja Kivi|Maarja Meriste-Kivi]], eesti laulja *18. jaanuar – [[Senad Lulić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[19. jaanuar]] – [[Claudio Marchisio]], Itaalia jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[Sandro Viletta]], Šveitsi mäesuusataja *[[24. jaanuar]] – [[Mischa Barton]], inglise näitleja *[[26. jaanuar]] – [[Gerald Green]], USA korvpallur *26. jaanuar – [[Sten Villmann]], Eesti sõudja *[[31. jaanuar]] – [[Tarmo Riitmuru]], eesti kümnevõistleja * 31. jaanuar – [[Janno Puusepp]], näitekirjanik, luuletaja, lavastaja, koomik, näitleja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Johann Vonlanthen]], šveitsi jalgpallur *[[6. veebruar]] – [[Amanda Ammar]], kanada murdmaasuusataja *[[10. veebruar]] – [[Radamel Falcao]], Colombia jalgpallur * 10. veebruar – [[Josh Akognon]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[11. veebruar]] – [[Jaanus Saks]], eesti räppar ja ansambli Põhja-Tallinn asutajaliige *[[13. veebruar]] – [[Jüri Butšakov]], eesti ajakirjanik ja telesaatejuht *[[14. veebruar]] – [[Joosep Pokla]], eesti korvpallur *[[18. veebruar]] – [[Omid Haji Noroozi]], Iraani Kreeka-Rooma maadleja * 18. veebruar – [[Rene Aljas]], eesti jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Roberts Misāns]], läti kabetaja *19. veebruar – [[Jayde Nicole]], kanada modell *[[22. veebruar]] – [[Rajon Rondo]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[24. veebruar]] – [[Carolina Pihelgas]], eesti luuletaja ja tõlkija *[[25. veebruar]] – [[Justin Berfield]], USA filminäitleja * 25. veebruar – [[Danny Saucedo]], rootsi popartist, laulja ja laulukirjutaja * 25. veebruar – [[Andrus Sabiin]], eesti sõudja * 25. veebruar – [[Mihkel Allikmäe]], eesti maadleja ja treener *[[27. veebruar]] – [[Arnbjørn Hansen]], Fääri saarte jalgpallur *27. veebruar – [[Nicole Linkletter]], USA modell *27. veebruar – [[Kristel Pärna]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja ning iluvõimlemistreener *[[28. veebruar]] – [[Kazimieras Gnedojus]], leedu jalgpallur * 28. veebruar – [[Kevin Renno]], eesti võitlussportlane ==Märts== *[[2. märts]] – [[Petr Jiráček]], Tšehhi jalgpallur *[[6. märts]] – [[Markus Puusepp]], Eesti orienteeruja *[[7. märts]] – [[Natko Zrnčić-Dim]], Horvaatia mäesuusataja *[[12. märts]] – [[Danny Jones]], laulja ja kitarrist *[[14. märts]] – [[Margot Võsokov]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja * 14. märts – [[Mirvet Võsokov]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja *[[15. märts]] – [[Priit Pikker]], eesti jalgpallur *[[17. märts]] – [[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur * 17. märts – [[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja *[[18. märts]] – [[Alo Toom]], eesti maadleja *[[19. märts]] – [[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur *[[22. märts]] – [[Kamila Lićwinko]], poola kõrgushüppaja *[[24. märts]] – [[Kaur Riismaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik ja näitleja *[[25. märts]] – [[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik *[[26. märts]] – [[Jessica Hart (modell)|Jessica Hart]], Austraalia modell * 26. märts – [[Emma Laine]], soome tennisist ja treener *[[27. märts]] – [[Manuel Neuer]], Saksamaa jalgpallur *[[28. märts]] – [[Lady Gaga]], USA laulja *[[31. märts]] – [[Mari Suursalu]], Eesti golfimängija ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Ibrahim Afellay]], jalgpallur (poolkaitsja) * 2. aprill – [[Léo Matos]], Brasiilia jalgpallur * 2. aprill – [[Andris Biedriņš]], Läti endine elukutseline korvpallur *[[3. aprill]] – [[Amanda Bynes]], ameerika näitleja *[[5. aprill]] – [[Hayley Jean Blackburn]], Inglismaalt pärit balletiartist *[[8. aprill]] – [[Oliver Koit]], eesti rokkmuusik *[[10. aprill]] – [[Vincent Kompany]], Belgia jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Tatjana Kossintseva]], vene maletaja *11. aprill – [[Stephanie Pratt]], USA telepersoon *11. aprill – [[Margus Välling]], Eesti allveesportlane *[[16. aprill]] – [[Paul di Resta]], Suurbritannia vormelisõitja * 16. aprill – [[Andres Olvik]], eesti ujuja *[[18. aprill]] – [[Asso Prii]], eesti ühiskonnategelane * 18. aprill – [[Danilo Rinaldi]], San Marino jalgpallur *[[19. aprill]] – [[Henrik Kalmet]], eesti näitleja ja saatejuht *[[21. aprill]] – [[Kristjan Kasearu]], eesti laulja *[[22. aprill]] – [[Amber Heard]], USA näitleja *22. aprill – [[Rasmus Kütt]], eesti ujuja *[[23. aprill]] – [[Sven Kramer]], Hollandi kiiruisutaja *[[24. aprill]] – [[Sandra Uusberg]], eesti näitleja *[[27. aprill]] – [[Dinara Safina]], Venemaa tennisist *[[30. aprill]] – [[Mihkel Järveoja]], Eesti orienteeruja *30. aprill – [[Martten Kaldvee]], Eesti laskesuusataja ==Mai== *[[3. mai]] – [[Erik Paartalu]], eesti juurtega Austraalia jalgpallur * 3. mai – [[Melanie South]], Briti tennisist * 3. mai – [[Lauri Hirvesaar]], eesti toote- ja tööstusdisainer *[[9. mai]] – [[Martin Pärtelpoeg]], Eesti motosportlane *9. mai – [[Vladimir Sidorkin]], Eesti ujuja *[[11. mai]] – [[Abou Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. mai]] – [[Im Dong-hyun]], Lõuna-Korea vibulaskja * 12. mai – [[Anna Hõbemäe]], eesti kunstnik *[[13. mai]] – [[Alexander Rybak]], Norra laulja * 13. mai – [[Ellen Pettitt]], Austraalia kõrgushüppaja * 13. mai – [[Robert Pattinson]], inglise näitleja, modell ja muusik *[[14. mai]] – [[Karel Koplimets]], eesti kunstnik *[[16. mai]] – [[Megan Fox]], USA näitleja *[[17. mai]] – [[Timo Simonlatser]], eesti murdmaasuusataja *[[21. mai]] – [[Mario Mandžukić]], Horvaatia jalgpallur *[[22. mai]] – [[Anders Gløersen]], Norra murdmaasuusataja *[[23. mai]] – [[Natalja Matvejeva]], Venemaa murdmaasuusataja *[[23. mai]] – [[Hendrik Rikand]], Eesti ''indiaca''-mängija ja treener *[[27. mai]] – [[Bamba Fall]], Senegali elukutseline korvpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Ruslan Zubets]], Eesti sambomaadleja *[[3. juuni]] – [[Rafael Nadal]], hispaania tennisist *[[5. juuni]] – [[Anet Kaasik]], Eesti tennisist *[[6. juuni]] – [[Uota Ale]], Tuvalu jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Shia LaBeouf]], Ameerika näitleja ja režissöör *[[13. juuni]] – [[Mary-Kate Olsen|Mary-Kate]] ja [[Ashley Olsen]], ameerika näitlejad *[[16. juuni]] – [[Kristjan Liivamägi]], eesti majandusteadlane *[[19. juuni]] – [[Michelle McLaughlin]], USA modell * 19. juuni – [[Sjoerd Huisman]], hollandi kiiruisutaja *[[21. juuni]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika laulja, laulude kirjutaja ja modell *[[25. juuni]] – [[Erik Abner]], eesti geneetik *[[27. juuni]] – [[Antoine Dodson]], USA muusik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Agnes Monica]], Indoneesia laulja ja näitleja *[[2. juuli]] – [[Lindsay Lohan]], ameerika näitleja ja laulja * 2. juuli – [[Maarja Pärtna]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija *[[3. juuli]] – [[Ola Toivonen]], Rootsi jalgpallur *[[5. juuli]] – [[Adam Young]], USA muusik * 5. juuli – [[Piermario Morosini]], itaalia jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Luigi Di Maio]], Itaalia poliitik * 6. juuli – [[Jacinta Ngobese-Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi aktivist ja endine raadiosaatejuht *[[11. juuli]] – [[Jean-Christophe Napoléon]], Napoléoni keiserliku perekonna pea *[[12. juuli]] – [[Hannaliis Jaadla]], Eesti jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Yakup Kılıç]], Türgi endine poksija *[[18. juuli]] – [[Deniss Karpak]], Eesti purjetaja *[[20. juuli]] – [[Andreas Kümmert]], saksa laulja *[[22. juuli]] – [[Julia Kurbat]], Eesti ujuja *[[24. juuli]] – [[Kelly Carrington]], USA modell ja rõivadisainer *[[25. juuli]] – [[Maria Pietilä-Holmner]], Rootsi mäesuusataja *[[31. juuli]] – [[Svetlana Sleptsova]], Venemaa laskesuusataja ==August== *[[3. august]] – [[Darja Domratševa]], Valgevene laskesuusataja *[[5. august]] – [[Kathrin Zettel]], Austria mäesuusataja *[[7. august]] – [[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur *7. august – [[Paul Biedermann]], Saksa ujuja *7. august – [[Ilja Tšernoussov]], Venemaa murdmaasuusataja *[[12. august]] – [[Johannes Veski]], eesti lavastaja ja teatrijuht *[[13. august]] – [[Daniil Steptšenko]], Eesti laskesuusataja * 13. august – [[Merilin Kirbits]], eesti näitleja *[[18. august]] – [[Diana Legušs]], Eesti ''squash'''i-mängija *[[19. august]] – [[Christina Perri]], USA laulja * 19. august – [[Dmitri Kordas]], Eesti näitleja *[[21. august]] – [[Brooks Wheelan]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[23. august]] – [[Roman Krõlov]], Eesti ujuja *[[25. august]] – [[Rona Nishliu]], Kosovo-Albaania laulja ja raadiosaatejuht *[[26. august]] – [[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur *28. august – [[Gilad Shalit]], Iisraeli kaitseväelane *30. august – [[Carla Giraldo]], Colombia näitleja, laulja ja modell *[[30. august]] – [[Ryan Ross]], USA muusik *[[31. august]] – [[Martti Himma]], eesti suusataja ==September== *[[3. september]] – [[OMI]], Jamaica reggaelaulja * 3. september – [[Julija Mendel]], Ukraina ajakirjanik *[[4. september]] – [[Stefano Gross]], Itaalia mäesuusataja *[[11. september]] – [[Valeri Bortšin]], Venemaa kergejõustiklane * 11. september – [[Johann Lents]], Eesti rendžumängija *[[12. september]] – [[Emmy Rossum]], ameerika näitleja *[[13. september]] – [[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja *[[18. september]] – [[René Puura]], eesti klahvpillimängija *[[19. september]] – [[Leon Best]], Iirimaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Birgit Varjun]], eesti laulja *[[27. september]] – [[Aile Alveus-Krautmann]], eesti laulja *[[28. september]] – [[Siret Luik]], Eesti vibulaskur *[[30. september]] – [[Olivier Giroud]], Prantsusmaa jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Tiiu Ivanova]], Eesti koorijuht *[[2. oktoober]] – [[Adam Vojtěch]], Tšehhi jurist ja poliitik *[[3. oktoober]] – [[Liis Lass]], eesti seltskonnategelane *[[13. oktoober]] – [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Carlo Janka]], Šveitsi mäesuusataja *15. oktoober – [[Andrei Ozdoba]], Eesti laulja ning trummar *[[16. oktoober]] – [[Inna]], rumeenia tantsumuusikaartist *[[17. oktoober]] – [[Janne Saar]], eesti laulja *[[18. oktoober]] – [[Loúkas Giórkas]], Küprose päritolu kreeka laulja *[[25. oktoober]] – [[Aleksandr Latin]], Eesti triatleet *[[27. oktoober]] – [[Mari Matjus]], eesti vandeadvokaat *[[28. oktoober]] – [[Roland Laos]], eesti näitleja *[[30. oktoober]] – [[Thomas Morgenstern]], Austria suusahüppaja ==November== *[[1. november]] – [[Ksenija Balta]], eesti kergejõustiklane *[[11. november]] – [[Eirik Brandsdal]], Norra murdmaasuusataja *[[12. november]] – [[Ignazio Abate]], Itaalia jalgpallur *[[15. november]] – [[Sania Mirza]], India tennisist *[[17. november]] – [[Nani]], Portugali jalgpallur *[[18. november]] – [[Ragne Veensalu]], eesti näitleja * 18. november – [[Kadri Voorand]], eesti džässlaulja ja helilooja *[[19. november]] – [[Dayron Robles]], Kuuba kergejõustiklane *[[23. november]] – [[Vladõslav Krõkli]], Ukraina riigiametnik *[[26. november]] – [[Aleksandr Šeps]], Venemaa selgeltnägija *[[27. november]] – [[Jeanelle]] (Jaanika Odes), eesti laulja ja modell *[[28. november]] – [[Georg Allikas]], eesti motokrossisõitja *[[30. november]] – [[Julia Reda]], Saksamaa poliitik ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Gintas Podelis]], Leedu jalgpallur *[[7. detsember]] – [[Jakov Milatović]], Montenegro poliitik *[[9. detsember]] – [[Martin Taska]], eesti jalgpallur *[[15. detsember]] – [[Erjon Tola]], Albaania mäesuusataja *[[17. detsember]] – [[Vanessa Zima]], USA filminäitleja *[[18. detsember]] – [[Kaspar Kurve]], Eesti poliitik *[[24. detsember]] – [[Theodor Gebre Selassie]], Tšehhi jalgpallur * 24. detsember – [[Ana Brenda Contreras]], Mehhiko näitleja ja laulja *[[26. detsember]] – [[Hugo Lloris]], Prantsusmaa jalgpallur *[[27. detsember]] – [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], Jamaica sprinter 83tvej342m09pf9j79twa9vm1niwvxv 100 212049 7193187 7149609 2026-07-15T04:31:47Z Avjoska 1538 7193187 wikitext text/x-wiki <noinclude>''Siin on loetletud [[16. mai]]l sündinud [[muusik]]uid ja teisi [[muusika]]ga seotud inimesi.'' {{:Portaal:Muusika/Sündinud/Mai}}</noinclude> {{Sünnipäev muusikas|Eduard Tamm (helilooja)|eesti helilooja|1879|1941}} {{sünnipäev muusikas|Francis Goya|belgia kitarrist|1946}} {{sünnipäev muusikas|Robert Fripp|inglise kitarrist ja helilooja|1948}} {{sünnipäev muusikas|Juri Ševtšuk|vene muusik, luuletaja, helilooja ja kunstik|1957}} {{sünnipäev muusikas|Krist Novoselic|USA muusik|1965}} {{sünnipäev muusikas|Janet Jackson|USA laulja|1966}} {{sünnipäev muusikas|Laura Pausini|itaalia laulja|1974}} {{sünnipäev muusikas|Can Bonomo|Türgi laulja|1987}} {{sünnipäev muusikas|IU (laulja)|Lõuna-Korea laulja ja näitlejanna|1993}} <noinclude> [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas|{{SUBPAGENAME}}]] </noinclude> 5hipjtw7us00iw54pic667vfwx2h9vc 0 214679 7192990 7106228 2026-07-14T15:22:54Z ~2026-39784-41 233484 koostöö lisamine 7192990 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Mathura Hongkongi luulefestivalil.jpg|pisi|Mathura esitamas oma loomingut Hongkongi rahvusvahelisel luulefestivalil Poetry Nights 20. novembril 2019]] [[Fail:Mathura Viinistu.jpg|alt=Mathura oma näituse avamisel Viinistu Kunstimuuseumis augustis 2019.|pisi|Mathura oma näituse avamisel [[Viinistu Kunstimuuseum]]is augustis 2019]] '''Margus Lattik''' (autorinimega '''Mathura'''; sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[kirjanik]], [[tõlkija]] ja [[kunstnik]]. == Elukäik == Ta on lõpetanud 1992. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i ja [[Tartu Ülikool]]i inglise filoloogia alal. Aastail 2000–2001 õppis ta India 16. sajandi bhakti kirjandust Vrindavana Kõrgema Hariduse Instituudis Indias (Vrindavana Institute for Higher Education). Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige aastast 2005<ref>''Kroonikat'', Looming, 2005 juuni, lk 945</ref> ning kuulub ka selle tõlkijate sektsiooni. Ta on üks [[Klassikaraadio]] saate "Fantaasia" tegijaid ja kuulus aastail 2017–2021 ning 2025 Rapla kultuurifestivali Särin korraldustiimi. Lattik juhatab väikekirjastust Allikaäärne. Paraujujana on ta võitnud Eesti lühiraja meistrivõistlustel pronksmedali 50 m selilidistantsil (2016).<ref>{{Netiviide|autor=Eesti Ujumisliit|url=https://swimming.ee/live/emv_sc_2016/ResultList_1004.pdf|pealkiri=XXIV Eesti Lühiraja meistrivõistlused ujumises|aeg=18.12.2016}}</ref> Ta on lisaks Eestile elanud Rootsis, Indias ja Filipiinidel. Ta on koos [[Paul Keres (advokaat)|Paul Kerese]], Ain Veide ja Tarmo Koppeliga Isikuvabaduse Sihtasutuse üks juriidilisi asutajaid.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/90015643/Isikuvabaduse-Sihtasutus Isikuvabaduse Sihtasutus (90015643)] e-äriregister</ref><ref>[https://www.err.ee/1609009475/advokaat-paul-keres-loi-maailmavaatelise-sihtasutuse "Advokaat Paul Keres lõi maailmavaatelise sihtasutuse"] ERR, 16. juunil 2023</ref> == Looming == Mathura tuli Eesti kirjandusse rühmituse [[Erakkond]] liikmena 1990. aastate teises pooles. Tema esimene, tugevate orientaalmõjudega isikukogu “Poeesia valgel taustal” ilmus 2001. aastal, mil autor elas Indias. Tütrele pühendatud luulekogu “Kumalasepäev” (2012) on kohakeskne ja kirjutatud [[Käsmu laht|Käsmu lahe]] äärsetes külades Eesti põhjarannikul. Luulekogu “Käe all voogav joon” koosneb pühendusluuletustest autorit innustanud kunstnikele; raamatu ilmumist saatis selles käsitletud teoste koopiamaalide näitus [[Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus]]es. Tema esimene proosateos “Jääminek” on lugu autori lapsepõlvemaastikest [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] ääres, loo peategelane on oma elule tagasi vaatav üksildane vanem mees. Teose ilmumisele järgnes rida esitlusi mitmel pool Eestis, kus autorit saatsid muusikaliselt [[Kadi Uibo]], [[Jaak Johanson]], [[Krista Citra Joonas]] ning [[Maili Metssalu]]. 2009. aastal ilmunud reisikiri “Guatemala, maa hing” on sisekaemuslik jutustus autori reisist [[Kesk-Ameerika]]sse kaks aastat varem; samast reisist inspireerituna on kirjutatud luulekogu “Luuletused Atitlani järvelt” (2008). Haikukogu “Tantsisklevail lehtedel ta keerleb” on kirjutatud 2017. aastal toimunud reisil [[Hongkong]]i. Raamat “Lahusolek” (2021) on kirjutatud omalaadse palveraamatuna, keereldes paljuski inimese elu-usu ja selle kaotamise ümber. Üheks mõtteliseks tervikuks kirjutatud tekst mõtestab ajalikkust igaviku palge ees, inimese vajadust Jumala järele ning sellest kasvavate pürgimuste ängi ja väljakutseid. Raamat on kirjutatud kaheksa aasta jooksul maailma eri paigus, oluline osa sellest on sündinud [[Stockholm|Stockholmis]], ent autor rändab ka [[India|Indias]], [[Hongkongi saar|Hongkongis]] ja [[Sise-Mongoolia|Sise-Mongoolias]]. “Lahusolek” nomineeriti Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemiale.<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://kultuur.err.ee/1608493931/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid|pealkiri=Selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid|väljaanne=kultuur.err.ee|aeg=09.02.2022|vaadatud=}}</ref> Mathura loomingut iseloomustab tugev ökoloogiline tundlikkus ning keskendumine eksistentsiaalsetele teemadele, sagedane on visuaalse kunsti peegeldumine kirjanduses. Oma vaimses askeetlikkuses on tema loomingus nähtud liivilikkust, mis väljendub viies nominatsioonis Juhan Liivi luulepreemiale.<ref>2005, 2012, 2013, 2019, 2022, luuletustega "Avanemine", "Kaks nägemust", "Armastamise kunst", "Sonett nr 2" ja "Kuidas koputada"</ref> Ta on olnud ka arvukate laulusõnade autor, mida on esitanud [[Ummamuudu]] (“Tunnen ära”, “Valgem pool” jpt), [[Vello Orumets]] (“Sõbrale” jt), [[Kadi Uibo]], [[Kirtana Rasa]], [[Rändaja]], [[Sirli Hiius]] jt. Ta on kaasautorina pääsenud neljal korral Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti lõppvooru. [[Mariliis Valkonen]] ja Pille-Riin Tipp on loonud tema sõnadele koorilaule. Mathura on esitlenud oma loomingut kirjandusfestivalidel nagu Berliini Literaturfestival (ILB), International Poetry Nights Hong Kong, Poetas del Mundo San Salvador, European Poetry Festival London jm. Tema loomingut on tõlgitud enam kui tosinasse keelde, eraldi raamatud on ilmunud [[Hiina keel|hiina]], [[Heebrea keel|heebrea]], [[Soome keel|soome]], [[Rootsi keel|rootsi]], [[Inglise keel|inglise]] ja [[Hispaania keel|hispaania keeles]]. Mathura on tõlkinud nii klassikalist kui ka kaasaegset kirjandust. Tema erihuviks on olnud väikerahvad ja -keeled, viimastest on ta vahendanud nt [[Maoori keel|maoori]], [[Inuiti keeled|inuiti]] ja [[Saami keeled|saami]] autoreid. Ta on tõlkinud nii luulet, proosat kui ka filosoofilisi käsitlusi. Tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad [[Derek Walcott]], [[Dylan Thomas]], [[Ben Okri]], [[Christopher Isherwood]], [[Kunwar Narain]], [[Rūmī|Rumi]], Chanakya ([[Tšānakja]]) jpt. Mathura tegeleb ka maalikunstiga, tema töid on eksponeeritud [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s, [[Viinistu Kunstimuuseum]]is, Pärnu Endla teatris jm. == Autorinimi == Autorinimi Mathura tuleneb samanimelisest India linnast, mis on pärimuse järgi jumal [[Krišna]] sünnipaik. Nimevalik lähtub autori pikaajalisest huvist India kultuuri ja usundite, eriti [[bengali vaišnavism]]i vastu; nime andis talle 1998. aastal [[Jayapataka Swami]]. Lattik kasutas autorinime Mathura esimest korda laulusõnade loojana ansambli [[Sobe (ansambel)|Sobe]] heliplaadil “Love Pioneers”. == Isiklikku == Ta põdes lapsena vähki, kaotades seeläbi parema käe. Sünnipäraselt paremakäelisena tuli tal ümber õppida vasakukäeliseks. 2002. aastast alates on Lattik elanud [[Rapla maakond|Raplamaa]]l. Ta mängib harrastajana [[klaver]]it ja huvitub [[sibullilled]]est. Ta on [[Ameerika jalgpall]]i profiklubi Jacksonville Jaguars poolehoidja. == Bibliograafia == === Luulekogud === *"Poeesia valgel taustal" (2001) *"Sõstramesi" (2003) *"Kaks tuulehoogu" (2004) *"Kohalolu" (2006) *"Inimene on rohi" (2008) *"Luuletused Atitlani järvelt" (2008) *"Kumalasepäev" (2012) *"Käe all voogav joon" (2013) *"Tantsisklevail lehtedel ta keerleb" (2019, 54 haikut eesti ja hiina keeles) *"Lahusolek" (2021) *"Sostenuto" (2023) === Romaan === *"Jääminek" (2016) === Muud väljaanded ja koostööd === * "Külaturul paadisadama ääres" (2007, CD, koostöö helilooja [[Kaido Kirikmäe]]ga) * "Guatemala, maa hing" (2009, reisikiri) * "Sõstrahelmed / Currant Beads" (2013, koos klaasikunstnik Kairi Orgusaarega) * "Imeline karjus" (2018, kaksteist India pärimuslugu) * "daylight/moonlight" (2020, kuue haiku põhjal loodud heliteos sopranile ja kammerorkestrile, helilooja Bonnie Yung) * "Kirikuju" (2024, visuaalse luule raamat, koos luuletaja SJ Fowleriga) * "Elu on alles uus" (2025, CD, Eesti klassikute luuletused looduse ja muusika taustal, koostöös Arno Kalbusega jt) * XX Matsalu loodusfilmide festivali ava- ja lõputseremoonia vahetekstid * Rapla riigimaja seinatekstid * "Reaali laul" ([[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] tunnuslaul, helilooja [[Mariliis Valkonen]]) === Valik tõlkeid === *Derek Walcott "Saared" (2009) ja "Oo tähine, tähine öö" (2015) *Ben Okri "Jumalaid hämmastades" (2012), "Aafrika eleegia" (2014) ja "Imelamp" (2022) *Dylan Thomas "Üksteist lugu" (2012) *Witi Ihimaera "Vaalaratsanik" (2014) *Amos Tutuola "Palmiveinijoodik" (2015) *Markoosie Patsaug "Küti harpuun" (2018) *Kunwar Narain "See ainuke maailm" (2010) ja "Kõigi sammude kuma" (2020) *Ljubov Jakõmtšuk "Donbassi aprikoosid" (2019) *Niillas Holmberg "Tagasitee" (2022) *Mong-Lan "Vaid vihmal on tasased tiivad" (2024) *Suradasa "Elada, et olla ookean" (2018) *Bhartrihari "Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (2012, koos [[Martti Kalda]]ga) *Bhaktisiddhanta Sarasvati "Gandhi kümme küsimust" (2015) *Mirabai "Laulud tumedale armastatule" (2005) *Rumi "Paradiisisõnad" (2020) == Tunnustus == * 2004, 2018 Eesti Kultuurkapitali maakondlik aastapreemia * 2014 [[Gustav Suitsu luulepreemia]] ("Käe all voogav joon")<ref>{{Netiviide|autor=Tartu Kultuurkapital|url=https://kultuurkapital.ee/gustav-suitsu-nimelise-stipendiumi-laureaat-on-mathura/|pealkiri=Gustav Suitsu nimelise stipendiumi laureaat on Mathura|aeg=14.03.2014}}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2017 [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Jääminek")<ref>{{Netiviide|URL=http://kultuur.err.ee/v/muusika/4428666d-fe2d-4876-a0ff-4feba4bb28ac/virumaa-kirjandusauhinna-laureaat-on-mathura-proosateosega-jaaminek|Pealkiri=Virumaa kirjandusauhinna laureaat on Mathura proosateosega "Jääminek"|Väljaanne=kultuur.err.ee|Aeg=20.02.2017|autor=ERR}}</ref> * 2022 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära"<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://kultuur.err.ee/1608648358/selgusid-ela-ja-sara-tanavused-stipendiaadid|pealkiri=Selgusid "Ela ja sära" tänavused stipendiaadid|aeg=05.07.2022|väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [[Joonas Hellerma]] vestlus Mathuraga saates [[Plekktrumm (saade)|"Plekktrumm"]]: https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-mathura * [[Teet Korsten]]i intervjuu [http://pr.pohjarannik.ee/?p=20961 "Kohaliku Himaalaja leiab meie loodusest"], Põhjarannik, 28.02.2017 * Maarja Pärtna. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kesta-katsumuste-kiuste/ "Kesta katsumuste kiuste"] – intervjuu Mathuraga, Sirp 11. juuni 2021 * [http://estlit.ee/elis/?cmd=writer&id=56019 Mathura Eesti Kirjanduse Teabekeskuse veebis] * [[Jan Kaus]]. [https://www.looming.ee/artiklid/nonda-pusib-hetkeks-maailma-hiilgus/ "Nõnda püsib hetkeks maailma hiilgus"] – luulekogu "Käe all voogav joon" arvustus, Looming 4/2014 * Asta Põldmäe. [https://www.looming.ee/arhiiv/himaalaja-kasari-luhal/ "Himaalaja Kasari luhal"] – raamatu "Jääminek" arvustus, Looming 4/2017 * Saara-Lotta Linno. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/moistukoneline-soud-mottejoel/ "Mõistukõneline sõud mõttejõel"] – raamatu "Lahusolek" arvustus, Sirp 13. august 2021 * [https://www.lyrikline.org/de/gedichte/kividena-14686 Kümme luuletust veebiportaalis Lyrikline] * [http://www.ylikool.ee/et/13/mathura Mathura loengud Ööülikoolis] * [https://www.youtube.com/watch?v=Y1XjfeCBjf0 Kirjanduslik kolmapäev] 14. august 2020 * [https://kultuur.err.ee/1608519434/mathura-luulekogu-lahusolek-on-valminud-kaheksa-aasta-jooksul Mathura mõtteid raamatust "Lahusolek"] – ERR-i kultuuriportaal. {{JÄRJESTA:Lattik, Margus}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 9jeudwog87c5zbldbqm7olp85od4eqr 7192995 7192990 2026-07-14T15:33:55Z ~2026-39784-41 233484 /* Elukäik */ 7192995 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Mathura Hongkongi luulefestivalil.jpg|pisi|Mathura esitamas oma loomingut Hongkongi rahvusvahelisel luulefestivalil Poetry Nights 20. novembril 2019]] [[Fail:Mathura Viinistu.jpg|alt=Mathura oma näituse avamisel Viinistu Kunstimuuseumis augustis 2019.|pisi|Mathura oma näituse avamisel [[Viinistu Kunstimuuseum]]is augustis 2019]] '''Margus Lattik''' (autorinimega '''Mathura'''; sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[kirjanik]], [[tõlkija]] ja [[kunstnik]]. == Elukäik == Lattik on lõpetanud 1992. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i ja [[Tartu Ülikool]]i inglise filoloogia alal. Aastail 2000–2001 õppis ta India 16. sajandi bhakti kirjandust Vrindavana Kõrgema Hariduse Instituudis Indias (Vrindavana Institute for Higher Education). Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige aastast 2005<ref>''Kroonikat'', Looming, 2005 juuni, lk 945</ref> ning kuulub ka selle tõlkijate sektsiooni. Ta on üks [[Klassikaraadio]] saate "Fantaasia" tegijaid ja kuulus aastail 2017–2021 ning 2025 Rapla kultuurifestivali Särin korraldustiimi. Lattik juhatab väikekirjastust Allikaäärne. Paraujujana on ta võitnud Eesti lühiraja meistrivõistlustel pronksmedali 50 m selilidistantsil (2016).<ref>{{Netiviide|autor=Eesti Ujumisliit|url=https://swimming.ee/live/emv_sc_2016/ResultList_1004.pdf|pealkiri=XXIV Eesti Lühiraja meistrivõistlused ujumises|aeg=18.12.2016}}</ref> Ta on lisaks Eestile elanud Rootsis, Indias ja Filipiinidel. Ta on koos [[Paul Keres (advokaat)|Paul Kerese]], Ain Veide ja Tarmo Koppeliga Isikuvabaduse Sihtasutuse üks juriidilisi asutajaid.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/90015643/Isikuvabaduse-Sihtasutus Isikuvabaduse Sihtasutus (90015643)] e-äriregister</ref><ref>[https://www.err.ee/1609009475/advokaat-paul-keres-loi-maailmavaatelise-sihtasutuse "Advokaat Paul Keres lõi maailmavaatelise sihtasutuse"] ERR, 16. juunil 2023</ref> == Looming == Mathura tuli Eesti kirjandusse rühmituse [[Erakkond]] liikmena 1990. aastate teises pooles. Tema esimene, tugevate orientaalmõjudega isikukogu “Poeesia valgel taustal” ilmus 2001. aastal, mil autor elas Indias. Tütrele pühendatud luulekogu “Kumalasepäev” (2012) on kohakeskne ja kirjutatud [[Käsmu laht|Käsmu lahe]] äärsetes külades Eesti põhjarannikul. Luulekogu “Käe all voogav joon” koosneb pühendusluuletustest autorit innustanud kunstnikele; raamatu ilmumist saatis selles käsitletud teoste koopiamaalide näitus [[Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus]]es. Tema esimene proosateos “Jääminek” on lugu autori lapsepõlvemaastikest [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] ääres, loo peategelane on oma elule tagasi vaatav üksildane vanem mees. Teose ilmumisele järgnes rida esitlusi mitmel pool Eestis, kus autorit saatsid muusikaliselt [[Kadi Uibo]], [[Jaak Johanson]], [[Krista Citra Joonas]] ning [[Maili Metssalu]]. 2009. aastal ilmunud reisikiri “Guatemala, maa hing” on sisekaemuslik jutustus autori reisist [[Kesk-Ameerika]]sse kaks aastat varem; samast reisist inspireerituna on kirjutatud luulekogu “Luuletused Atitlani järvelt” (2008). Haikukogu “Tantsisklevail lehtedel ta keerleb” on kirjutatud 2017. aastal toimunud reisil [[Hongkong]]i. Raamat “Lahusolek” (2021) on kirjutatud omalaadse palveraamatuna, keereldes paljuski inimese elu-usu ja selle kaotamise ümber. Üheks mõtteliseks tervikuks kirjutatud tekst mõtestab ajalikkust igaviku palge ees, inimese vajadust Jumala järele ning sellest kasvavate pürgimuste ängi ja väljakutseid. Raamat on kirjutatud kaheksa aasta jooksul maailma eri paigus, oluline osa sellest on sündinud [[Stockholm|Stockholmis]], ent autor rändab ka [[India|Indias]], [[Hongkongi saar|Hongkongis]] ja [[Sise-Mongoolia|Sise-Mongoolias]]. “Lahusolek” nomineeriti Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemiale.<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://kultuur.err.ee/1608493931/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid|pealkiri=Selgusid kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid|väljaanne=kultuur.err.ee|aeg=09.02.2022|vaadatud=}}</ref> Mathura loomingut iseloomustab tugev ökoloogiline tundlikkus ning keskendumine eksistentsiaalsetele teemadele, sagedane on visuaalse kunsti peegeldumine kirjanduses. Oma vaimses askeetlikkuses on tema loomingus nähtud liivilikkust, mis väljendub viies nominatsioonis Juhan Liivi luulepreemiale.<ref>2005, 2012, 2013, 2019, 2022, luuletustega "Avanemine", "Kaks nägemust", "Armastamise kunst", "Sonett nr 2" ja "Kuidas koputada"</ref> Ta on olnud ka arvukate laulusõnade autor, mida on esitanud [[Ummamuudu]] (“Tunnen ära”, “Valgem pool” jpt), [[Vello Orumets]] (“Sõbrale” jt), [[Kadi Uibo]], [[Kirtana Rasa]], [[Rändaja]], [[Sirli Hiius]] jt. Ta on kaasautorina pääsenud neljal korral Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti lõppvooru. [[Mariliis Valkonen]] ja Pille-Riin Tipp on loonud tema sõnadele koorilaule. Mathura on esitlenud oma loomingut kirjandusfestivalidel nagu Berliini Literaturfestival (ILB), International Poetry Nights Hong Kong, Poetas del Mundo San Salvador, European Poetry Festival London jm. Tema loomingut on tõlgitud enam kui tosinasse keelde, eraldi raamatud on ilmunud [[Hiina keel|hiina]], [[Heebrea keel|heebrea]], [[Soome keel|soome]], [[Rootsi keel|rootsi]], [[Assami keel|assami]], [[Inglise keel|inglise]] ja [[Hispaania keel|hispaania keeles]]. Mathura on tõlkinud nii klassikalist kui ka kaasaegset kirjandust. Tema erihuviks on olnud väikerahvad ja -keeled, nii on ta vahendanud nt [[Maoori keel|maoori]], [[Inuiti keeled|inuiti]] ja [[Saami keeled|saami]] autoreid. Ta on tõlkinud nii luulet, proosat kui ka filosoofilisi käsitlusi. Tema tõlgitud autorite hulka kuuluvad [[Derek Walcott]], [[Dylan Thomas]], [[Ben Okri]], [[Christopher Isherwood]], [[Kunwar Narain]], [[Rūmī|Rumi]], Chanakya ([[Tšānakja]]) jpt. Mathura tegeleb ka maalikunstiga, tema töid on eksponeeritud [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s, [[Viinistu Kunstimuuseum]]is, Pärnu Endla teatris jm. == Autorinimi == Autorinimi Mathura tuleneb samanimelisest India linnast, mis on hinduistliku pärimuse kohaselt jumal [[Krišna]] sünnipaik. Nimevalik lähtub autori pikaajalisest huvist India kultuuri ja usundite, eriti [[bengali vaišnavism]]i vastu; nime andis talle 1998. aastal [[Jayapataka Swami]]. Lattik kasutas autorinime Mathura esimest korda laulusõnade loojana ansambli [[Sobe (ansambel)|Sobe]] heliplaadil “Love Pioneers”. == Isiklikku == Ta põdes lapsena vähki, kaotades seeläbi parema käe. Sünnipäraselt paremakäelisena tuli tal teismelisena ümber õppida vasakukäeliseks. 2002. aastast alates on Lattik elanud [[Rapla maakond|Raplamaa]]l. Ta mängib harrastajana [[klaver]]it ja huvitub [[sibullilled]]est. Ta on [[Ameerika jalgpall]]i profiklubi Jacksonville Jaguars poolehoidja. == Bibliograafia == === Luulekogud === *"Poeesia valgel taustal" (2001) *"Sõstramesi" (2003) *"Kaks tuulehoogu" (2004) *"Kohalolu" (2006) *"Inimene on rohi" (2008) *"Luuletused Atitlani järvelt" (2008) *"Kumalasepäev" (2012) *"Käe all voogav joon" (2013) *"Tantsisklevail lehtedel ta keerleb" (2019, 54 haikut eesti ja hiina keeles) *"Lahusolek" (2021) *"Sostenuto" (2023) === Romaan === *"Jääminek" (2016) === Muud väljaanded ja koostööd === * "Külaturul paadisadama ääres" (2007, CD, koostöö helilooja [[Kaido Kirikmäe]]ga) * "Guatemala, maa hing" (2009, reisikiri) * "Sõstrahelmed / Currant Beads" (2013, koos klaasikunstnik Kairi Orgusaarega) * "Imeline karjus" (2018, kaksteist India pärimuslugu) * "daylight/moonlight" (2020, kuue haiku põhjal loodud heliteos sopranile ja kammerorkestrile, helilooja Bonnie Yung) * "Kirikuju" (2024, visuaalse luule raamat, koos luuletaja SJ Fowleriga) * "Elu on alles uus" (2025, CD, Eesti klassikute luuletused looduse ja muusika taustal, koostöös Arno Kalbusega jt) * XX Matsalu loodusfilmide festivali ava- ja lõputseremoonia vahetekstid * Rapla riigimaja seinatekstid * "Reaali laul" ([[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] tunnuslaul, helilooja [[Mariliis Valkonen]]) === Valik tõlkeid === *Derek Walcott "Saared" (2009) ja "Oo tähine, tähine öö" (2015) *Ben Okri "Jumalaid hämmastades" (2012), "Aafrika eleegia" (2014) ja "Imelamp" (2022) *Dylan Thomas "Üksteist lugu" (2012) *Witi Ihimaera "Vaalaratsanik" (2014) *Amos Tutuola "Palmiveinijoodik" (2015) *Markoosie Patsaug "Küti harpuun" (2018) *Kunwar Narain "See ainuke maailm" (2010) ja "Kõigi sammude kuma" (2020) *Ljubov Jakõmtšuk "Donbassi aprikoosid" (2019) *Niillas Holmberg "Tagasitee" (2022) *Mong-Lan "Vaid vihmal on tasased tiivad" (2024) *Suradasa "Elada, et olla ookean" (2018) *Bhartrihari "Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (2012, koos [[Martti Kalda]]ga) *Bhaktisiddhanta Sarasvati "Gandhi kümme küsimust" (2015) *Mirabai "Laulud tumedale armastatule" (2005) *Rumi "Paradiisisõnad" (2020) == Tunnustus == * 2004, 2018 Eesti Kultuurkapitali maakondlik aastapreemia * 2014 [[Gustav Suitsu luulepreemia]] ("Käe all voogav joon")<ref>{{Netiviide|autor=Tartu Kultuurkapital|url=https://kultuurkapital.ee/gustav-suitsu-nimelise-stipendiumi-laureaat-on-mathura/|pealkiri=Gustav Suitsu nimelise stipendiumi laureaat on Mathura|aeg=14.03.2014}}{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2017 [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Jääminek")<ref>{{Netiviide|URL=http://kultuur.err.ee/v/muusika/4428666d-fe2d-4876-a0ff-4feba4bb28ac/virumaa-kirjandusauhinna-laureaat-on-mathura-proosateosega-jaaminek|Pealkiri=Virumaa kirjandusauhinna laureaat on Mathura proosateosega "Jääminek"|Väljaanne=kultuur.err.ee|Aeg=20.02.2017|autor=ERR}}</ref> * 2022 Eesti Kultuurkapitali stipendium "Ela ja sära"<ref>{{Netiviide|autor=ERR|url=https://kultuur.err.ee/1608648358/selgusid-ela-ja-sara-tanavused-stipendiaadid|pealkiri=Selgusid "Ela ja sära" tänavused stipendiaadid|aeg=05.07.2022|väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [[Joonas Hellerma]] vestlus Mathuraga saates [[Plekktrumm (saade)|"Plekktrumm"]]: https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-mathura * [[Teet Korsten]]i intervjuu [http://pr.pohjarannik.ee/?p=20961 "Kohaliku Himaalaja leiab meie loodusest"], Põhjarannik, 28.02.2017 * Maarja Pärtna. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kesta-katsumuste-kiuste/ "Kesta katsumuste kiuste"] – intervjuu Mathuraga, Sirp 11. juuni 2021 * [http://estlit.ee/elis/?cmd=writer&id=56019 Mathura Eesti Kirjanduse Teabekeskuse veebis] * [[Jan Kaus]]. [https://www.looming.ee/artiklid/nonda-pusib-hetkeks-maailma-hiilgus/ "Nõnda püsib hetkeks maailma hiilgus"] – luulekogu "Käe all voogav joon" arvustus, Looming 4/2014 * Asta Põldmäe. [https://www.looming.ee/arhiiv/himaalaja-kasari-luhal/ "Himaalaja Kasari luhal"] – raamatu "Jääminek" arvustus, Looming 4/2017 * Saara-Lotta Linno. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/moistukoneline-soud-mottejoel/ "Mõistukõneline sõud mõttejõel"] – raamatu "Lahusolek" arvustus, Sirp 13. august 2021 * [https://www.lyrikline.org/de/gedichte/kividena-14686 Kümme luuletust veebiportaalis Lyrikline] * [http://www.ylikool.ee/et/13/mathura Mathura loengud Ööülikoolis] * [https://www.youtube.com/watch?v=Y1XjfeCBjf0 Kirjanduslik kolmapäev] 14. august 2020 * [https://kultuur.err.ee/1608519434/mathura-luulekogu-lahusolek-on-valminud-kaheksa-aasta-jooksul Mathura mõtteid raamatust "Lahusolek"] – ERR-i kultuuriportaal. {{JÄRJESTA:Lattik, Margus}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] ndjgayuwvlszpclqil0sah16xd4pz0s 0 214904 7193126 7008380 2026-07-14T22:25:44Z Sumo tomus 233342 7193126 wikitext text/x-wiki [[Image:Alan weisman.jpg|thumb|Alan Weisman (2008)]] '''Alan H. Weisman''' (sündinud [[24. märts]]il [[1947]] [[Minneapolis]]es) on [[USA]] publitsist ja ajakirjanik. Alan H. Weismani kuulsaim raamat on [[2007]]. aastal ilmunud "The world without us" ("Maailm meieta"), milles ta kirjeldab maailma võimalikke arengustsenaariume pärast inimkonna hüpoteetilist kadumist. {{JÄRJESTA:Weisman, Alan}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] [[Kategooria:Northwesterni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] fk6rslrf4ut0tq30da2hgrrznc2jkbf 0 216109 7193088 6763361 2026-07-14T20:38:59Z IvarGl 201039 7193088 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ratsulibliklased | staatus = | pilt = Thomas Bresson - Machaon-1 (by) edit.jpg | pildi_seletus = [[Pääsusaba]] | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = '''Ratsulibliklased''' ''Papilionidae'' | alamrühmad = {{collapsible list| * Alamperekond [[Baroniinae]] ** ''[[Baronia]]'' * Alamperekond [[Parnassiinae]] ** ''[[Allancastria]]'' ** ''[[Archon]]'' ** ''[[Bhutanitis]]'' ** ''[[Hypermnestra]]'' ** ''[[Luehdorfia]]'' ** ''[[Parnassius]]'' ** ''[[Sericinus]]'' * Alamperekond [[Papilioninae]] ** ''[[Atrophaneura]]'' ** ''[[Battus]]'' ** ''[[Byasa]]'' ** ''[[Cressida]]'' ** ''[[Euryades]]'' ** ''[[Eurytides]]'' ** ''[[Graphium]]'' ** ''[[Iphiclides]]'' ** ''[[Lamproptera]]'' ** ''[[Losaria]]'' ** ''[[Meandrusa]]'' ** ''[[Mimoides]]'' ** ''[[Ornithoptera]]'' ** ''[[Pachliopta]]'' ** ''[[Papilio]]'' ** ''[[Parides]]'' ** ''[[Pharmacophagus]]'' ** ''[[Protesilaus]]'' ** ''[[Protographium]]'' ** ''[[Teinopalpus]]'' ** ''[[Trogonoptera]]'' ** ''[[Troides]]'' }} | alamrühma_nimetus = Alamsugukonnad | alamselts = [[Päevaliblikad]] ''Rhopalocera'' | ülemsugukond = ''[[Papilionoidea]]'' }} '''Ratsulibliklased''' (''Papilionidae'') on [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[liblikalised|liblikaliste]] [[selts (bioloogia)|seltsist]]. Ratsulibliklaste sugukonda kuulub maailmas ligikaudu 570 liiki ning sugukond jaguneb kolmeks alamsugukonnaks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wiemers |eesnimi=Martin |perekonnanimi2=Balletto |eesnimi2=Emilio |perekonnanimi3=Dincă |eesnimi3=Vlad |perekonnanimi4=Fric |eesnimi4=Zdenek Faltynek |perekonnanimi5=Lamas |eesnimi5=Gerardo |perekonnanimi6=Lukhtanov |eesnimi6=Vladimir |perekonnanimi7=Munguira |eesnimi7=Miguel L. |perekonnanimi8=van Swaay |eesnimi8=Chris A.M. |perekonnanimi9=Vila |eesnimi9=Roger |perekonnanimi10=Vliegenthart |eesnimi10=Albert |perekonnanimi11=Wahlberg |eesnimi11=Niklas |perekonnanimi12=Verovnik |eesnimi12=Rudi |kuupäev=2018-12-31 |pealkiri=An updated checklist of the European Butterflies (Lepidoptera, Papilionoidea) |url=https://zookeys.pensoft.net/article/28712/ |ajakiri=ZooKeys |aastakäik=811 |lehekülg=9–45 |doi=10.3897/zookeys.811.28712 |issn=1313-2970 |pmc=6323101 |pmid=30627036}}</ref> == Nomenklatuur == Sugukonna ladinakeelse nimetuse Papilionidae võttis 1802. aastal kasutusele prantsuse loodusteadlane Latreille ning see tuleneb [[Pääsusaba (perekond)|pääsusabade]] (''Papilio)'' perekonnanimetusest. Perekonnanime ''Papilio'' kehtestas Carl Linnaeus 1758. aastal ja ladina keeles tähendab see "liblikat". Eestikeelne nimetus tuleneb tõenäoliselt saksakeelsest ''Ritterfalter'' või soomekeelsest ''ritariperhoset''. Sõna ''Ritter'' või ''ritari'' tähendab nii rüütlit kui ka ratsanikku, sest ajalooliselt oli rüütel enamasti ratsavõitleja ning neid mõisteid kasutati sageli samas tähenduses. Muidu nimetus seostub tõenäoliselt Linnaeuse 1758. aasta klassifikatsiooniga, milles ta paigutas osa liblikaid rühma ''Equites'' ehk "ratsanikud" ning jagas selle rühmadeks ''Equites Trojani'' ja ''Equites Achivi''<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Linnaeus |eesnimi=Carolus |kuupäev=1758-12-31 |pealkiri=Papilio (Equitis) Linnaeus, 1758, subgen. nov. |url=https://zenodo.org/doi/10.5281/zenodo.3915051 |doi=10.5281/ZENODO.3915051}}</ref>. == Morfoloogia == Ratsulibliklased on enamasti keskmise kuni väga suure suurusega päevaliblikad, kelle tiibade siruulatus jääb olenevalt liigist ligikaudu 50–300 mm vahele.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2017-08-08 |pealkiri=What Are Swallowtails & Birdwings? - SBBT |url=https://www.sbbt.org.uk/what-are-swallowtails-birdwings/ |vaadatud=2026-07-14 |keel=en-GB}}</ref> Keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning on kaetud peente karvakeste ja soomustega. Rindmik on tugev ja hästi arenenud, sest selles paiknevad tiibu liigutavad lennulihased. Tagakeha on tavaliselt pikk ja suhteliselt sale, kuid emastel sageli jämedam ja ümaram. Ratsulibliklastel on kolm paari täielikult arenenud jalgu. Eesjalgade säärel paikneb iseloomulik tugev jätke ehk epifüüs, mida kasutatakse muu hulgas tundlate puhastamiseks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Family Papilionidae – ENT 425 – General Entomology |url=https://genent.cals.ncsu.edu/insect-identification/order-lepidoptera/family-papilionidae/ |vaadatud=2026-07-14 |keel=en-US}}</ref>. Peal paiknevad suured liitsilmad ja nuiakujulise tipuga tundlad. Valmikutel on enamasti hästi arenenud kokkurullitav imilont, millega nad imevad õienektarit ja teisi vedelikke. Kui imilonti ei kasutata, paikneb see kokkurullituna pea all. Tiivad on suured ja kaetud värviliste soomustega. Ees­tiivad on tavaliselt piklikumad ning tagatiivad laiemad ja ümaramad. Paljudel liikidel esinevad tagatiibadel pikad sabataolised jätked, mis meenutavad pääsukese harkis saba<ref>{{Netiviide |pealkiri=Family Papilionidae – ENT 425 – General Entomology |url=https://genent.cals.ncsu.edu/insect-identification/order-lepidoptera/family-papilionidae/ |vaadatud=2026-07-14 |keel=en-US}}</ref>. Sabajätked ei ole siiski omased kõigile sugukonna liikmetele, näiteks suurel enamusel [[Apollo (perekond)|apollodest]] need puuduvad. Värvus ja tiivamuster on väga mitmekesised.<ref name=":0" /> Mõnel liigil aitavad silmatorkavad laigud ja vöödid kiskjaid hoiatada, teised jäljendavad mürgiseid või ebameeldiva maitsega liblikaid. Suguline dimorfism võib olla selgelt märgatav. Emased on paljudel liikidel isastest suuremad ja laiema tiivakujuga, isased aga sageli erksama või läikivama värvusega. Mõnel liigil erinevad sugupooled üksteisest nii tugevalt, et neid võib esmapilgul pidada eri liikideks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BioKIDS - Kids' Inquiry of Diverse Species, Papilionidae: INFORMATION |url=https://biokids.umich.edu/critters/Papilionidae/?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=biokids.umich.edu}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Graphium androcles Lateral View.jpg|''Graphium androcles'' liblikal on sugukonna kõige pikemad tagatiibade siilakud. Fail:Schwarze Apollo, Parnassius mnemosyne 7.JPG|[[Mustlaik-apollo]] on üks näide apollodest, kellel tagatiibade siilakud puuduvad. Fail:Schwalbenschwanz-Schmetterling.jpg|[[Pääsusaba]] pea on hästi arenenud osadega. Fail:NovaraExpZoologischeTheilLepidopteraAtlasTaf3.jpg|''Ornithoptera croesus'' emased ja isased on täiesti erineva tiivakirjaga. </gallery> == Arengujärgud == === Munad === Ratsulibliklaste munad on tavaliselt ümarad või poolkerakujulised ning nende pind võib olla sile või peenelt teraline.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Peter |eesnimi=Eeles |pealkiri=Family: Papilionidae |url=https://www.ukbutterflies.co.uk/family.php?name=Papilionidae |vaadatud=14. juuli 2026 |väljaanne=UK Butterflies}}</ref> Munade värvus on enamasti valkjas, kollakas või heleroheline, kuid arenemise jooksul võivad need tumedamaks muutuda, sest munas kasvav röövik hakkab läbi kestade paistma. Emased munevad munad enamasti ühekaupa röövikute toidutaime lehtedele, võrsetele või leheservade lähedale. Sobiva taime leidmiseks puudutab emane lehte esijalgadega ning tajub seal paiknevate maitsmisretseptorite abil taime keemilisi ühendeid<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ozaki |eesnimi=Katsuhisa |perekonnanimi2=Ryuda |eesnimi2=Masasuke |perekonnanimi3=Yamada |eesnimi3=Ayumi |perekonnanimi4=Utoguchi |eesnimi4=Ai |perekonnanimi5=Ishimoto |eesnimi5=Hiroshi |perekonnanimi6=Calas |eesnimi6=Delphine |perekonnanimi7=Marion-Poll |eesnimi7=Frédéric |perekonnanimi8=Tanimura |eesnimi8=Teiichi |perekonnanimi9=Yoshikawa |eesnimi9=Hiroshi |kuupäev=2011-11-15 |pealkiri=A gustatory receptor involved in host plant recognition for oviposition of a swallowtail butterfly |url=https://www.nature.com/articles/ncomms1548 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |aastakäik=2 |üksiknumber=1 |lehekülg=542 |doi=10.1038/ncomms1548 |issn=2041-1723}}</ref>.<gallery mode="packed"> Fail:Old World Swallowtail Egg (Papilio machaon).jpg|Pääsusaba muna Fail:Zebra Swallowtail eggs, Megan McCarty106.PNG|''Eurytides marcellus'' munad Fail:DianeoeufsJLH.jpg|[[Lõuna-kiriliblikas|Lõuna-kiriliblika]] munad </gallery> === Röövikud === Ratsulibliklaste röövikud on tavaliselt keskmise suurusega kuni suured ja jässaka kehaehitusega. Nende keha võib olla sile või kaetud lihakate köbrukeste, jätkete või karvakestega. Värvus on liigiti väga erinev, kuid sageli esinevad rohelised, pruunid ja mustad toonid ning erksad vöödid, laigud või silmlaigud. Välimuselt noored röövikud meenutavad paljudel liikidel lindude väljaheiteid, mistõttu on neid taimedel raske märgata. Vanemaks saades muutuvad nad sageli roheliseks ning sulanduvad lehtede ja võrsete taustal. Mõne liigi rindmik on laienenud, andes röövikule küüraka või maotaolise välimuse. Osa röövikuid toitub avatult lehtedel, teised aga ühendavad lehti siidiga ja kasutavad neid varjepaigana. Paljud liigid omastavad toidutaimedest mürgiseid ühendeid, mis muudavad nii röövikud kui ka hilisemad valmikud kiskjatele ebameeldivaks või mürgiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Papilionidae - fact sheet |url=https://keys.lucidcentral.org/keys/v3/the-caterpillar-key/key/caterpillar_key/Media/Html/entities/papilionidae.htm |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=keys.lucidcentral.org}}</ref> Ratsulibliklaste röövikute kõige iseloomulikum tunnus on pea taga, esimese rindmikulüli selgmisel küljel paiknev harkjas ja lihakas kaitseelund. Ohu korral sopistab röövik välja kaelahargi, millest eritub ebameeldiva lõhnaga eritis. Eritise keemiline koostis sõltub nii liigist kui ka rööviku arengujärgust. Pääsusabade eelviimase kasvujärgu röövikute eritises leidub sageli mono- ja seskvi[[Terpenoidid|terpenoide]], viimase kasvujärgu eritises aga peamiselt [[2-metüülpropaanhape|2-metüülpropaanhapet]], [[2-metüülbutaanhape|2-metüülbutaanhapet]] ning nende metüül- ja etüül[[Estrid|estreid]]. Mõnel liigil on leitud ka [[3-metüülbutaanhape|3-metüülbutaanhapet]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Honda |eesnimi=Keiichi |kuupäev=1981-11-01 |pealkiri=Larval osmeterial secretions of the swallowtails (Papilio) |url=https://doi.org/10.1007/BF00987631 |ajakiri=Journal of Chemical Ecology |keel=en |aastakäik=7 |üksiknumber=6 |lehekülg=1089–1113 |doi=10.1007/BF00987631 |issn=1573-1561}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:Gusano de la familia Papilionidae (27144895064).jpg|''Papilio troilus'' röövik meenutab oma välimuselt madu. See mulje tugevneb veelgi, kui röövik sopistab välja kaelahargi, mis mõjub mao hargnenud keelena. Fail:Papilio polytes caterpillar, Pulikurumba.jpg|''Papilio polytes'' röövik meenutab linnu väljaheidet. Fail:Zerynthia rumina larva.png|[[Lääne-kiriliblikas|Lääne-kiriliblika]] röövik on kaetud karvadega, mis võivad tekitada sügelust. </gallery> === Nukud === Ratsulibliklaste nukud on enamasti pikliku ja nurgelise kujuga ning sageli rohelised või pruunid. Nende pinnal võivad olla selgelt väljendunud harjad, köbrukesed ja teravad jätked. Enamik ratsulibliklasi nukkub püstises, pea ülespoole suunatud asendis. Nuku tagumine ots kinnitub konksudega varustatud kremastri abil siidipadjale ning keha keskosa hoiab paigal siidist vöö (köidisnukk). Nukk paikneb aluspinna suhtes väikese nurga all ja võib meenutada murdunud oksakest. [[Apollolased|Apollolaste]] alamsugukonda kuuluvad apolloliblikad erinevad paljudest teistest ratsulibliklastest sellepoolest, et nende röövikud valmistavad maapinna lähedale lehtede vahele hõreda siidise varjendi, mille sees nad nukkuvad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-08-08 |pealkiri=Biology - SBBT |url=https://www.sbbt.org.uk/what-are-swallowtails-birdwings/biology/ |vaadatud=2026-07-14 |keel=en-GB}}</ref> == Eesti liigid == * ''Iphiclides podalirius'' (Linnaeus, 1758) – [[puriliblikas]] – väga haruldane eksikülaline * ''Papilio machaon'' (Linnaeus, 1758) – [[pääsusaba]] * ''Parnassius apollo'' (Linnaeus, 1758) – [[punalaik-apollo]] – Eestist välja surnud, viimati nähtud 19. sajandil * ''Parnassius mnemosyne'' (Linnaeus, 1758) – [[mustlaik-apollo]] == Kasutamine == Suuri ja värvikirevaid ratsulibliklasi kasvatatakse mitmel pool maailmas spetsiaalsetes liblikafarmides. Liblikafarmidest saadetakse nukke edasi liblikamajadesse, loomaaedadesse, botaanikaaedadesse ja mitmesugustele näitustele, kus külastajad saavad vaadelda troopiliste liblikate koorumist ja elu. Olulised on sellises kasvatuses nukud, sest neid on lihtsam ja turvalisem transportida kui täiskasvanud liblikaid. Selline tegevus võib pakkuda kohalikele elanikele täiendavat sissetulekut, sest nad saavad kasvatada liblikate toidutaimi, hooldada röövikuid ja koguda müügiks sobivaid nukke.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Livelihood – BBC Butterfly Centre |url=https://www.angkorbutterfly.com/livelihood/ |vaadatud=2026-07-14 |keel=en-GB}}</ref> Ka Eestis tegutseb Pärnumaal [[Liblikamaja (Pärnumaa)|liblikamaja]], kus hoitakse troopilistes tingimustes eksootilisi liblikaid ning külastajad saavad neid lendamas, toitumas ja puhkamas jälgida.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liblikamaja |url=https://liblikamaja.ee/?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=liblikamaja.ee}}</ref> [[Fail:Papilio collection.jpg|pisi|Kollektsioon erinevatest pääsusabadest]] Ratsulibliklasi on ka pikka aega kogutud nii teaduslikul kui ka dekoratiivsel eesmärgil. Teaduslikes kogudes säilitatakse täiskasvanud liblikaid enamasti kuivatatult ja nõelale kinnitatult või paberümbristes, röövikuid aga sageli säilitusvedelikus. Korralikult märgistatud isendid võimaldavad uurida liikide tunnuseid, sugudevahelisi erinevusi, levikut ja nende muutumist aja jooksul. Suurte mõõtmete ning värvikirevate tiibade tõttu on ratsulibliklased hinnatud ka erakogudes ja sisekujunduses. Kuivatatud liblikaid paigutatakse klaasiga kaetud raamidesse ja vitriinidesse ning neist valmistatakse suveniire, võtmehoidjaid, ripatseid ja käevõrusid. Indoneesias tehtud uuringus leiti käsitööesemete hulgast mitmeid perekondade ''Graphium'', ''Papilio'' ja ''Troides'' liike<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Putri |eesnimi=Indra a. S. L. P. |kuupäev=2016-10-15 |pealkiri=Handicraft of butterflies and moths (Insecta: Lepidoptera) in Bantimurung Nature Recreation Park and its implications on conservation |url=https://smujo.id/biodiv/article/view/732 |ajakiri=Biodiversitas Journal of Biological Diversity |keel=en |aastakäik=17 |üksiknumber=2 |doi=10.13057/biodiv/d170260 |issn=2085-4722}}</ref>. Liblikatest valmistatud kaunistuste müük võib anda kohalikele käsitöölistele sissetulekut, kuid loodusest kontrollimatult püütud isendite kasutamine võib ohustada liblikapopulatsioone. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * ''Korolev V.A''., 2014. Catalogus on the collection of ''[[Lepidoptera]]''. Part II. ''[[Papilionidae]]''. - Moscow, 387 p., 20 color tabs, ISBN 978-5-00077-163-1 [http://istina.msu.ru/media/publications/book/820/ea8/7958274/Titul-Abstract.pdf] {{Commons|Category:Papilionidae}} [[Kategooria:Ratsulibliklased| ]] 9trbk4pthfonx8afzmx2u4gb7okepdr 0 217793 7193156 7058944 2026-07-14T23:21:18Z Kuriuss 38125 7193156 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Kärdla lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = | pilt = Kärdla lennujaam.JPG | pildikirjeldus = | linn = Kärdla | lennujaama_tyyp = tsiviillennujaam | IATA = KDL | ICAO = EEKA | omand = | avatud = 1963 | kõrgus_merepinnast = 5 | kaart = pind | rada1_suund = 14/32 | rada1_pikkus = 1520 | rada1_laius = 30 | rada1_kate = asfalt | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = <!--vajadusel saab lisada kuni 7 rada--> | reisijaid = 11 909 | reisijaid_aasta = 2025 }} '''Kärdla lennujaam''' ([[IATA lennujaamakood]]: '''KDL''', [[ICAO lennujaamakood]]: '''EEKA''') on [[Kärdla]]st 6&nbsp;km ida pool asuv [[Hiiu maakond|Hiiu maakonna]] ainuke [[lennujaam]]. Lennujaama terminal asub idarannikul [[Hiiessaare]] külas. Lennujaamas on asfaltkattega 1520 meetri pikkune ja 30 laiune maandumisrada suundadel 14 ja 32. == Ajalugu == Aastatel 1945–1962 paiknes Hiiumaa lennujaam [[Käina|Käinas]]. Kärdla lennujaam avati [[1963]]. aastal, esimene lend toimus 21. aprillil. [[1971]] maandus esimest korda reaktiivlennuk Jak-40. 1979. paigaldati lennuväljale maandumisradar OPRL-4 (tootja TESLA a.s.), mis oli kasutusel aastani 2010. Aastatel 1988–1989 ehitati juurdeehitusena lennujaamahoonele kolmekorruseline torn ja ühekorruseline tiib ametiruumidega. Toimusid regulaarlennud [[Lennart Meri Tallinna lennujaam|Tallinna]], [[Haapsalu lennuväli|Haapsallu]], [[Vormsi lennuväli|Vormsile]], [[Kuressaare lennujaam|Kuressaarde]], [[Riia lennujaam|Riiga]], [[Pärnu lennujaam|Pärnusse]], [[Viljandi lennuväli|Viljandisse]] ja [[Tartu lennujaam|Tartusse]] ning tšarterlennud [[Murmanski lennujaam|Murmanskisse]], [[Vilniuse lennujaam|Vilniusse]] ja [[Kaunase lennujaam|Kaunasesse]]. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist [[1991]]. aastal vähenes oluliselt nii sihtkohtade kui ka reisijate arv, näiteks [[1995]]. aastal läbis lennujaama vaid 727 inimest. Kuid lennuliiklus elavnes uuesti ning näiteks [[2010]]. aastal läbis lennujaama 10 551 reisijat. [[1998]]. aastal toimus lennuraja remont, see pikendati 1280 meetrilt 1520 meetrile, laiust vähendati samas 40 meetrilt 30 meetrini.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2018-04-26 |pealkiri=Kärdla lennujaam 55 |url=https://hiiuleht.ee/kardla-lennujaam-55/ |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=Hiiu Leht |keel=et}}</ref> 2006. paigaldati lennujaama kauguse mõõtmise seade DME (kutsung KRD; sagedus 117,600 MHz) ning ehitati välja väikelennukite perroon. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Luczkowski |eesnimi=Teodor |pealkiri=Lennundusaasta 2006 |kirjastus=Aeropress |aasta=2007 |koht=Tallinn |lehekülg=21}}</ref> Aastal [[2018]] uuendati rajakatted ning tuledesüsteem. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Juhan Hepner {{!}} |kuupäev=2018-07-11 |pealkiri=Kärdla lennuvälja renoveerimistööd seiskavad lennuliikluse kaheks nädalaks |url=https://www.err.ee/845886/kardla-lennuvalja-renoveerimistood-seiskavad-lennuliikluse-kaheks-nadalaks |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Kärdla lennupäevad toimusid juunis 1999 <ref>{{Netiviide |kuupäev=15. juuli 1999 |pealkiri=Kärdlas lennupäev |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1999/07/15/10 |vaadatud=19. juuni 2025 |väljaanne=Vaba Eestlane |lehekülg=10}}</ref>, 3.-4. augustil 2001<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-08-02 |pealkiri=Hiiumaa lennupäevad kutsuvad julgemaid vigurlennule |url=https://www.postimees.ee/1882689/hiiumaa-lennupaevad-kutsuvad-julgemaid-vigurlennule |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>, 3.-4. augustil 2002<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kärdla lennupäevadel väljas 100 õhusõidukit |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/126048/kardla-lennupaevadel-valjas-100-ohusoidukit |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ning 2. ja 3. augustil 2003 <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kärdla lennupäevad {{!}} Transpordiamet |url=https://www.transpordiamet.ee/uudised/kardla-lennupaevad |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=www.transpordiamet.ee |keel=et}}</ref>. Eralenduritele mõeldud Kärdla Fly-Inid leidsid aset augustil aastatel 2004–2009. == Lennufirmade teenused == {| class="wikitable" |- |style="background-color: #FFE6BD"| |Endine sihtpunkt |- |style="background-color: #FFFF99"| |Hooajaline |- |style="background-color: #DDFFDD"| |Tuleviku sihtpunkt |} {|class="wikitable sortable" |+ '''Kärdlast (Kärdla lennujaam)''' ! Linn ! Riik ! IATA ! ICAO ! Lennujaam ! Lennufirma ! Alates ! Kuni ! Lennu tüüp |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Kuressaare]] || style="background-color: #FFE6BD" | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || style="background-color: #FFE6BD" | KDL || style="background-color: #FFE6BD" | EEKA || style="background-color: #FFE6BD" | [[Kuressaare lennujaam]] || style="background-color: #FFE6BD" | [[Estonian Air]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-2]] ja [[JAK-40|Jakovlev JAK-40]] |- | colspan="2" rowspan="6" | Tallinn{{riigi ikoon|Eesti}} || rowspan="6" | TLL || rowspan="6" | EETN || rowspan="6" | [[Lennart Meri Tallinna lennujaam]]|| style="background-color: #FFE6BD" | Estonian Air || style="background-color: #FFE6BD" | 1991 || style="background-color: #FFE6BD" | 1993 || style="background-color: #FFE6BD" | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40 |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Enimex]] || style="background-color: #FFE6BD" | 1996 || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Antonov An-28]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Avies]] || style="background-color: #FFE6BD" | 2006 || style="background-color: #FFE6BD" | 1. aprill 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31]] |- | style="background-color: #FFE6BD" | [[Transaviabaltika]] || style="background-color: #FFE6BD" | 20. juuni 2016 || style="background-color: #FFE6BD" | 22. jaanuar 2023 || style="background-color: #FFE6BD" | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]] ja [[Let L-410]] |- | [[Diamond Sky]] || 23. jaanuar 2023 || kuni 29. veebruar 2024 || [[Saab 340|Saab340A]] |- |[[Nyxair|NyxAir]] |1. märts 2024 |kuni 31. august 2027 |[[Saab 340|Saab340]] ja [[ATR 42|ATR42]] |} '''Peale lisatud talvine 2022/2023''' == Lennuliikluse statistika == [[Pilt:Kärdla airport1.jpg|pisi| ]] {| class="wikitable" |+ Kärdla lennujaama reisijateveo statistika ! Aasta !! Reisijaid kokku !! Lennuoperatsioone |- ! 1992 | 12 533 || 1600 |- ! 1993 | 3862 || 1200 |- ! 1994 | 1440 || 622 |- ! 1995 | 580 || 486 |- ! 1996 | 2750 || 940 |- ! 1997 | 2441 || 550 |- ! 1998 | 3090 || 433 |- ! 1999 | 2926 || 840 |- ! 2000 | 3205 || 917 |- ! 2001 | 2791 || 1304 |- ! 2002 | 7707 || 1904 |- ! 2003 | 8460 || 1627 |- ! 2004 | 8840 || 1435 |- ! 2005 | 10 108 || 1687 |- ! 2006 | 11 073 || 1488 |- ! 2007 | 10 026 || 1492 |- ! 2008 | 10 454 || 1616 |- ! 2009 | 9255 || 1420 |- ! 2010 | 10 551 || 1352 |- ! 2011 | 10 695 || 1426 |- ! 2012 | 9700 || 1512 |- ! 2013 | 10 222 || 1340 |- ! 2014 | 7750 || 1305 |- ! 2015 | 8029 || 1460 |- ! 2016 | 7547 || 1233 |- ! 2017 | 9168 || 1528 |- ! 2018 | 9 943 || 1354 |- ! 2019 | 11 684 || 1582 |- ! 2020 | 9383 || 1457 |- ! 2021 | 10 769 || 1654 |- ! 2022 | 12 004 || 1534 |- ! 2023 | 16 181 || 1566 |- ! 2024 | 15 307 || 1516 |- ! 2025 | 11 909 || |} == Õnnetused == [[23. november|23. novembril]] [[2001]] kukkus [[Palade]] lähedal alla 17 reisijaga pardal Tallinnast Kärdlasse suunduv [[ELK Airways]]i lennuk [[Antonov An-28]] ES-NOV. 17 pardalolijast (3 meeskonnaliiget, 14 reisijat) hukkus 2 reisijat. Uurimine tuvastas mitmeid pilootide juhtimisvigu.<ref>{{cite web|author=PlaneCrashInfo.com|url=http://www.planecrashinfo.com/2001/2001-61.htm|title=PlaneCrashInfo.com - ES-NOV|publisher=|accessdate=28. november 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20160315185001/http://www.planecrashinfo.com/2001/2001-61.htm|archive-date=2016-03-15|url-status=dead}}</ref> <ref>{{Netiviide |pealkiri=Lennuõnnetus lennukiga AN-28 Kärdlas {{!}} Ohutusjuurdlus keskus |url=https://ojk.ee/lennuonnetus-lennukiga-28-kardlas |vaadatud=2025-06-19 |väljaanne=ojk.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.hiiumaa.ee/airport/ Koduleht] {{Eesti lennuväljad}} [[Kategooria:Eesti lennujaamad]] [[Kategooria:Kärdla ehitised|Lennujaam]] pfm31ju1315j27tf7ccxu4airpql07b 0 219899 7193220 7191097 2026-07-15T05:44:33Z Hypikhiir 166325 /* Artiklid */ 7193220 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}} [[Pilt:Viktor Turkin 001.JPG|pisi|Viktor Turkin (2012)]] '''Viktor Turkin''' (sündinud [[27. märts]]il [[1965]]<ref name="ETIS" />) on Eesti [[vandeadvokaat]] ja [[õigusteadus|õigusteadlane]], kes tegeleb peamiselt [[tsiviilõigus]]ega (omandiõigus, perekonna- ja pärimisõigus, intellektuaalne vara). ==Elulugu== Turkin on lõpetanud [[Tallinna 7. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |url=http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-22 |arhiivimisaeg=2014-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140306214026/http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&articleid=21742&paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&selectedDate=2008-11-07 |url-olek=ei tööta }}</ref>. 2004. aastal kaitses Turkin ülikooli [[International University Audentes]] juures [[magistrikraad]]i rahvusvahelistes suhetes väitekirjaga "Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse" (juhendaja [[Heinu Koitel]]) ja 2007. aastal sama ülikooli juures magistrikraadi õigusteaduses väitekirjaga "Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon" (juhendaja Heinu Koitel)<ref name="ETIS">https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=T&PersonVID=52011&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx</ref>. Ta on õppinud [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelise Ülikooli]] ja International University Audentese doktoriõppes.{{lisa viide}} Turkin on [[Eesti Advokatuur]]i liige alates 2008. aastast<ref name="ETIS" /> ja vandeadvokaat 2010. aastast. Aastatel 2008–2009 töötas ta advokaadibüroos [[HETA]], 2010–2014 advokaadibüroos [[Hansa Law Offices]]. Alates veebruarist 2014 advokaadibüroos Viktor Turkin <ref name="ETIS" /> Viktor Turkin on ka mitme raamatu autor ja üliõpilastööde juhendaja. 2007. aastal avaldas ta kaks raamatut perekonnaõigusest, 2008. aastal aga koostas kaks riigikohtu lahendite kogumikku (perekonnaasjadest ja töövaidlusasjadest). Ta on avaldanud artikleid õigusteemadel, pidanud loenguid [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]]s (2002–2007), [[Audentese Ülikool]]is (2004–2006), [[Euroakadeemia]]s (2005–2007) ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (2007–2009 ja aastast 2012).<ref name="ETIS" /> [[Pilt:Viktor Turkin 002.jpg|pisi|Viktor Turkin (2012)]] 1999. aastal tekitas meedias kõneainet kohtuasi, kus Viktor Turkin saavutas oma kliendile töölepingu ebaseadusliku lõpetamise kompensatsioonina hüvitise 334 800 krooni<ref>http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=50773{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Tuntuimatest kriminaalmenetlustest on vandeadvokaat Turkin kaitsnud [[Eero Kangur]]it<ref>{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-10-13 |arhiivimisaeg=2011-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110629064934/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |url-olek=ei tööta }}</ref>, samuti osalenud kaitsjana niinimetatud Deutsche Messe kohtuasjas. 2013. aastal saavutas Viktor Turkin Riigikohtus algatatud teistmismenetluses enam kui kolm aastat tagasi süüdi mõistetud isiku kriminaalasja uue läbivaatamise <ref>http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-2-3-13</ref>. Novembris 2014 esindas vandeadvokaat Turkin oma klienti Eesti Vabariigi vastu suunatud hüvitisenõudes, kus Tallinna Halduskohus mõistis seadusandluse puudulikkuse põhjendusel Eesti Vabariigilt lapsevanema kasuks välja 7500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise (isal polnud võimalust enam kui kolm aastat lapsega kohtuda, kuna teine vanem keeldus kohtulahendit täitmast)<ref>http://www.ohtuleht.ee/606419/riik-tombab-elatisraha-maksmisest-hoiduvad-vanemad-liistule-lastega-suhtluskorra-rikkujad-jatab-rahule</ref>. Viktor Turkin kuulub ka [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilisse Õigusteaduse Seltsi]] (2004)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |vaadatud=2012-02-03 |arhiivimisaeg=2016-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160814162830/http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Eesti Juristide Liit]]u<ref>{{Netiviide |url=http://www.juristideliit.ee/uus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100620001420/http://www.juristideliit.ee/uus/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Varem (1987–1992) on Viktor Turkin tegutsenud ka [[džuudo|judo]]- ja [[karate]]õpetajana ning olnud Tallinna judoklubi Budo esimees. <ref>http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=335109</ref> ==Teoseid== ===Raamatud=== * Turkin, V. Perekonnaseadus. Kommentaarid ja selgitused. Tallinn, 2007 * Turkin, V. Perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused. Tallinn, 2007 * Riigikohtu lahendid perekonnaasjades 1993–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) * Riigikohtu lahendid töövaidlusasjades 1994–2007. Tallinn, 2008 (koostaja) ===Artiklid=== Artiklite loetelu ei ole täielik. * [[Mati Maksing]], Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/51157536/mati-maksing-viktor-turkin-abielulahutus-kui-luksus "Abielulahutus kui luksus?"] [[Eesti Päevaleht]], 3. veebruar 2009 * Viktor Turkin. "Uue töölepingu seaduse peamised muudatused" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2009 * Viktor Turkin [http://www.epl.ee/artikkel/597647 "Mis saab pärast vabaabielu lõppu?"] [[Eesti Päevaleht]], 10. mai 2011 * Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/64422798 "Üleöö lapse hooldusõigusest ilma"] [[Eesti Päevaleht]], 21. mai 2012 * Viktor Turkin "Individuaalsete töövaidluste lahendamine" – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/1227052/viktor-turkin-lastekaitse-kellele-ja-milleks/ "Lastekaitse - kellele ja milleks?"] [[Postimees]], 7. mai 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/2629832/viktor-turkin-veelkordselt-habistamisest-euroopa-ees/ "Veelkordselt häbistamisest Euroopa ees"] [[Postimees]], 13. detsember 2013 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/3125563/vandeadvokaat-oigust-moistab-uksnes-kohus/ "Vandeadvokaat - õigust mõistab üksnes kohus ] [[Postimees]], 17. märts 2015 * Viktor Turkin [http://www.ajakirimari.ee/1183.htm/ "Kuidas elatisraha kätte saada?" ] [[Mari (ajakiri)|Mari]], nr. 5, 2016 lk 46-47 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/v2/3875761/viktor-turkin-arstide-ringkaitsest-ametieetikast-ning-voltsingutest/ "Arstide ringkaitsest, ametieetikast ning võltsingutest"] [[Postimees]], 18. oktoober 2016 * Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/4051343/viktor-turkin-justiitsministri-seisukoht-avab-tee-lastega-manipuleerimisele/ "Justiitsministri seisukoht avab tee lastega manipuleerimisele."], [[Postimees]], 19. märts 2017 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8504293/viktor-turkin-kas-lapsel-on-ainult-oigused-ja-vanemal-ainult-kohustused/ "Kas lapsel on ainult õigused ja vanemal ainult kohutused?"] [[Postimees]], 7. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1161787/kui-last-ei-nae-ei-maksa-viktor-turkin-last-ei-tohi-teha-vanemate-konflikti-pantvangiks/ "Last ei tohi teha vanemate konflikti pantvangiks".] [[Õhtuleht]], 8. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://www.err.ee/1610073775/viktor-turkin-kui-vordne-vanemlus-on-eesmark-omaette-voib-laps-jaada-tagaplaanile/ "Kui võrdne vanemlus on eesmärk omaette, võib laps jääda tagaplaanile".] [[ERR uudisteportaal]] 9. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8507013/viktor-turkin-kohus-ei-eelista-ema-kohus-eelistab-jarjepidevust/ "Kohus ei eelista ema. Kohus eelistab järjepidevust". ] [[Postimees ]] 11. juuli 2026 * Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8508934/viktor-turkin-milline-abielu-puruneb-suurema-toenaosusega/ "Milline abielu puruneb suurema tõenäosusega".] [[Postimees]] 15.juuli 2026 ===Magistritööd=== * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Sotsiaal_humanitaar_EST_20070308040348.pdf Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse]". Magistritöö (rahvusvahelised suhted). International University Audentes, 2003 (juhendaja Heinu Koitel, oponendid [[Eimar Rahumaa]] ja [[Tanel Kalmet]] ) * Turkin, V. "[http://www.audentes.eu/public/Oigus_EST_20070308040330.pdf Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon]". Magistritöö (õigusteadus). International University Audentes, 2006 (juhendaja Heinu Koitel, oponent [[Kristel Kreek]] ) ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.turkin.ee/meeskond/ Viktor Turkini CV] advokaadibüroo Viktor Turkin kodulehel * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Turkin, Viktor}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:International University Audentese vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 5hec3pq6ti6fk7ls5x8gmm3shm8bmis 0 221760 7192942 7192647 2026-07-14T12:01:21Z IvarGl 201039 7192942 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib liblikaliigist; perekonna kohta vaata [[Pääsusaba (perekond)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Pääsusaba | pilt = Thomas Bresson - Machaon-1 (by) edit.jpg | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Ratsulibliklased]] ''Papilionidae'' | perekond = [[Pääsusaba (perekond)|Pääsusaba]] ''Papilio'' | liik = '''Pääsusaba''' | binaarne = ''Papilio machaon'' | binaarse_autor = [[Carl Linnaeus|Linnaeus]], 1758 | sünonüümid = {{collapsible list| *''Papilio aliaska'' (Scudder, 1869) *''Papilio asterius'' var. ''utahensis'' (Strecker, 1878) *''Papilio bairdii'' (Edwards, 1866) *''Papilio brucei'' (Edwards, 1893) *''Papilio brucei '' (Edwards, 1895) *''Papilio hippocrates'' (C. & R. Felder, 1864) *''Papilio hippocrates'' var. ''oregonia'' (Edwards, 1876) *''Papilio ladakensis'' (Moore, 1884) *''Papilio machaon'' ab. ''niger'' (Heyne, 1895) *''Papilio machaon'' ab. ''nigrofasciata'' (Rothke, 1895) *''Papilio machaon alpherakyi'' (Bang-Haas, 1933) *''Papilio machaon chinensomandschuriensis'' (Eller, 1939) *''Papilio machaon chishimana'' (Matsumura, 1928) *''Papilio machaon dodi'' (McDunnough, 1939) *''Papilio machaon'' f. ''archias'' (Fruhstorfer, 1907) *''Papilio machaon'' f. ''chrysostoma'' (Chnéour, 1934) *''Papilio machaon hieromax'' (Hemming, 1934) *''Papilio machaon joannisi'' (Verity, 1907) *''Papilio machaon machaon maxima'' (Verity, 1911) *''Papilio machaon mauretanica'' (Verity, 1905) *''Papilio machaon maxima gen.aest. angulata'' (Verity, 1911) *''Papilio machaon minschani'' (Bang-Haas, 1933) *''Papilio machaon petersii'' (Clark, 1932) *''Papilio machaon schantungensis'' (Eller, 1936) *''Papilio machaon sylvia'' (Esaki, 1930) *''Papilio machaon'' var. ''asiatica'' (Ménétriés, 1855) *''Papilio machaon'' var. ''asiatica'' ab. ''caerulescens'' (Holl, 1910) *''Papilio machaon'' var. ''asiatica'' ab. ''djezïrensis'' (Holl, 1910) *''Papilio machaon'' var. ''aurantiaca'' (Speyer, 1858) *''Papilio machaon'' var. ''centralis'' (Staudinger, 1886) *''Papilio machaon'' var. ''marginalis'' (Robbe, 1891) *''Papilio machaon'' var. ''mauretanica'' (Blachier, 1908) *''Papilio machaon'' var. ''mauretanica'' (Holl, 1910) *''Papilio machaon'' var. ''micado'' (Pagenstecher, 1875) *''Papilio machaon'' var. ''montanus'' (Alphéraky, 1897) *''Papilio machaon venchuanus'' (Moonen, 1984) *''Papilio sikkimensis'' (Moore, 1884) *''Papilio sphyrus'' (Hübner, 1823) }} | alamsugukond = [[Pääsusabalised]] ''Papilioninae'' }} '''Pääsusaba''' (''Papilio machaon'') on liblikaliik [[ratsulibliklased|ratsulibliklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]]. 2017. aasta sügisel korraldas Eesti Lepidopteroloogide Selts Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul rahvusliblika valimise. Üheksa kandidaadi seast võitis pääsusaba, kogudes 2664 häält ehk 53,56% häältest. 2018. aastal kuulutati ta Eesti rahvusliblikaks ja aasta liblikaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-01-29 |pealkiri=Ökoskoop. Rahvusliblikas pääsusaba {{!}} Vikerraadio |url=https://vikerraadio.err.ee/817817/okoskoop-rahvusliblikas-paasusaba |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Nimetuse etümoloogia == Eestikeelne nimetus tähendab sõna-sõnalt "pääsukese saba", kuna liblika tagatiibadel on pikad sabajätked ehk siilakud, mis meenutavad [[Pääsulased|pääsukese]] harkjat saba, eriti [[Suitsupääsuke|suitsupääsukese]] omad. Ladinakeelne nimetus ''machaon'' on seotud vanakreeka mütoloogiaga. [[Machaon]] oli ravijumal [[Asklepios|Asklepiose]] poeg ning [[Trooja sõda|Trooja sõjas]] tegutsenud osav arst ja haavaravitseja.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Macholán |eesnimi=Lumír |pealkiri=Stručný výklad motýlích jmen antického původu |kirjastus=Masarykova univerzita |aasta=2013 |trükk=teine |isbn=978-80-210-6466-9 |keel=tšehhi |url=https://is.muni.cz/do/rect/nakladatelstvi/publikace/45081070/210-6466-ebook.pdf |failitüüp=PDF |lehekülg=12 }}</ref> == Välimus ja tunnused == Pääsusaba siruulatus on 65-85 mm. Tiibade põhivärvus on helekollane. Esitiibadel paiknevad tumedad kollakashallid laigud ja kaks laia lainelise servaga vööti, samuti on tumedalt esile tõstetud tiivasooned. Tagatiibade välisserv on sakiline ning neid kaunistavad pikad, pääsukese saba meenutavad siilakud. Tagatiibade serva lähedal kulgeb lai tumesinine vööt ja taganurgas paikneb oranžikas või punakas, osaliselt musta äärisega silmlaik. Tiibade välisserv on musta-kollasekirju ning sabajätked on enamasti mustad. Kõigi tiibade narmad on helekollased. Tiibade alakülje muster sarnaneb ülakülje omaga, kuid on märgatavalt heledam.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Õunap |eesnimi=Erki |pealkiri=Eesti päevaliblikad |perekonnanimi2=Tartes |eesnimi2=Urmas |lehekülg=119}}</ref><gallery mode="packed"> Fail:(MHNT) Papilio machaon - Chęciny (Mazovie) - Poland - male dorsal.jpg|♂ Fail:(MHNT) Papilio machaon - Chęciny (Mazovie) - Poland - male ventral.jpg|♂△ Fail:Papilio machaon MHNT CUT 2013 3 11 Cahors Female Dorsal.jpg|♀ Fail:Papilio machaon MHNT CUT 2013 3 11 Cahors Female Ventral.jpg|♀ △ </gallery> == Alamliigid == Liigil on olemas järgmised alamliigid<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Todisco |eesnimi=Valentina |perekonnanimi2=Cuthill |eesnimi2=Jennifer F. Hoyal |perekonnanimi3=Krupitsky |eesnimi3=Anatoly |perekonnanimi4=Shapoval |eesnimi4=Galina |perekonnanimi5=Nalitkin |eesnimi5=Boris |perekonnanimi6=Romanovich |eesnimi6=Anna |perekonnanimi7=Vodă |eesnimi7=Raluca |perekonnanimi8=Mutanen |eesnimi8=Marko |perekonnanimi9=Vila |eesnimi9=Roger |perekonnanimi10=Shapoval |eesnimi10=Nazar |perekonnanimi11=Nazari |eesnimi11=Vazrick |kuupäev=8. juuli 2026 |pealkiri=Integrative analyses reveal the evolution of the Old World Swallowtail in the Palearctic |url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0343793 |ajakiri=PLOS ONE |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=7 |lehekülg=e0343793 |doi=10.1371/journal.pone.0343793 |issn=1932-6203}}</ref>: * ''Papilio machaon aestivus'' (Eimer & Fickert, 1895) * ''Papilio machaon aliaska'' (Scudder, 1869) * ''Papilio machaon asiatica'' (Ménétriés, 1855) * ''Papilio machaon bilguun'' (Churkin, Yakovlev & Odbayar, 2024) * ''Papilio machaon britannicus'' (Seitz, 1907) * ''Papilio machaon centralis'' (Staudinger, 1886) * ''Papilio machaon gorganus'' (Fruhstorfer, 1922) * ''Papilio machaon hudsonianus'' (Clark, 1932) * ''Papilio machaon kamtschadalus'' (Alphéraky, 1897) * ''Papilio machaon ladakensis'' (Moore, 1884) * ''Papilio machaon machaon'' (Linnaeus, 1758) * ''Papilio machaon melitensis'' (Eller, 1936) * ''Papilio machaon orientis'' (Verity, 1911) * ''Papilio machaon pikei'' (Sperling, 1987) * ''Papilio machaon schantungensis'' (Eller, 1936) * ''Papilio machaon sphyrus'' (Hübner, 1823) * ''Papilio machaon sylvina'' (Hemming, 1933) == Elupaik == Tegemist on avamaastikuliigiga, kes eelistab päikeselisi ja mõõdukalt niiskeid kasvukohti. Eestis leidub teda eelkõige jõeluhtadel, luha- ja madalsoodes, kraavide ümbruses, niisketel niitudel ning metsaservadel ja metsateede ääres. Teise põlvkonna liblikad võivad liikuda ka kuivematele aladele ja teeservadele. Kuna pääsusaba on tugev lendaja, võib teda kohata sobivatest sigimispaikadest üsna kaugel.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti liblikate määraja |perekonnanimi2=Remm |eesnimi2=H. |lehekülg=119-120}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Viidalepp |eesnimi=J. |pealkiri=Eesti suurliblikate määraja. 1. |perekonnanimi2=Möls |eesnimi2=T. |lehekülg=33}}</ref> == Levila == Holarktiline liik.<ref name=":1" /> Tema levila hõlmab peaaegu kogu [[Euroopa|Euroopat]], [[Põhja-Aafrika|Põhja-Aafrikat]] ning suurt osa parasvöötme [[Aasia|Aasiast]]. Aasias ulatub levila [[Väike-Aasia|Väike-Aasiast]] ja [[Kesk-Aasia]] mäestikest üle [[Siber|Siberi]] [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], hõlmates muu hulgas [[Hiina|Hiinat]], [[Tiibet|Tiibetit]], [[Mongoolia|Mongooliat]], [[Kamtšatka poolsaar|Kamtšatkat]], [[Sahhalin|Sahhalini]] ja [[Kuriili saared|Kuriili saari]]. Esineb ka [[Jaapan|Jaapanis]], [[Taiwan|Taiwanil]], Kirde-[[India|Indias]], [[Myanmar|Myanmaris]] ja [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]], kus tema levila ulatub [[Alaska|Alaskast]] ja [[Kanada]] põhjaosast läänepoolsete [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikideni]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Papilio |url=https://www.nic.funet.fi/pub/sci/bio/life/insecta/lepidoptera/ditrysia/papilionoidea/papilionidae/papilioninae/papilio/index.html |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.nic.funet.fi}}</ref> Eestis leidub liiki kogu maal, kuid ta on paiguti haruldane. <ref name=":0" /> == Lennuaeg == Eestis lendab pääsusaba tavaliselt maikuu teisest poolest juuni lõpuni. Jahedatel suvedel areneb vaid üks põlvkond, soojadel aastatel võib juuli lõpus ja augustis lennata ka teine, enamasti väiksemaarvuline põlvkond.<ref name=":0" /> == Rööviku areng == Emane pääsusaba muneb munad ühekaupa rööviku toidutaime lehtedele või vartele. Munad on siledad, ümarad ja algul kahvatukollased, tumenedes enne koorumist. Röövik koorub tavaliselt ühe kuni kahe nädala jooksul ning sööb esmalt ära munakesta. <ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-02 |pealkiri=Species of the month: Swallowtail |url=https://butterfly-conservation.org/news-and-blog/species-of-the-month-swallowtail |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=butterfly-conservation.org |keel=en}}</ref> Noor röövik on mustjas, ogalise kehaga ja tema seljal paikneb suur valge laik. Selline värvus meenutab linnu väljaheidet ja aitab röövikul vaenlaste eest varjuda. Kasvades kestub röövik mitu korda ning tema välimus muutub. Täiskasvanud röövik on erkroheline, mustade ristivöötide ja oranžikaspunaste täppidega. Selle pikkus on umbes 4–5 sentimeetrit<ref name=":2" />. Häirimise korral sopistab röövik pea tagant välja oranži harkja lõhnanäärme. Sellest erituv tugev ebameeldiv lõhn peletab eelkõige putukatest ründajaid. Vajaduse korral püüab röövikründajat ka puudutada. Täiskasvanud röövik lahkub sageli toidutaimelt ja otsib nukkumiseks tugeva taimevarre või muu toe. Ta kinnitab keha siidist aluspadja ja ümber keha kulgeva siidivöö abil. Nukk võib olla rohekas või pruunikas ning sarnaneb kuivanud taimeosa või oksakesega. Suvise põlvkonna liblikas võib nukust väljuda veel samal aastal, kuid hilisema põlvkonna nukud talvituvad ja valmik koorub järgmisel kevadel. <ref name=":2" /> Röövik toitub sarikaliste sugukonda kuuluvatel taimedel. Eestis on tema tähtsaimaks toidutaimeks [[soo-piimputk]]<ref name=":0" />, kuid röövikuid võib leiduda ka teistel sarikalistel, näiteks [[Porgand|porgandil]], [[Aedtill|tillil]] või [[Pastinaak|pastinaagil]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bellmann |eesnimi=Heiko |pealkiri=Liblikad. Välimääraja. |lehekülg=176}}</ref>. <gallery mode="packed"> Fail:Papilio machaon egg.JPG|Munad Fail:Chenille de Grand porte queue (macaon).jpg|Röövik Fail:Papilio machaon chrysalis 01.jpg|Nukk </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commons|Papilio machaon}} * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Ratsulibliklased]] [[Kategooria:Eesti liblikalised]] tly36qawjkkjkrczomewsig9tgpa9w8 0 233372 7192996 5064575 2026-07-14T15:36:23Z Kuriuss 38125 7192996 wikitext text/x-wiki [[Pilt:AA Tartu Architecture, Estonia.jpg|pisi|Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus]] [[Pilt:Nõuni kauplus.JPG|pisi|[[Nõuni]] kauplus on näide väiksemast maapoest]] '''Kauplus''' ehk '''pood''' on [[kaup]]ade [[ost]]u-[[müük|müügikoht]], kus on müügisaal. Tavaliselt on kauplus kas osa suuremast ehitisest või eraldi [[hoone]], kus on ka [[ladu|laoruumid]]. Enamik kauplusi tegeleb üksnes [[jaemüük|jaemüügiga]], kuid [[kauplusladu|kaupluslaod]] võivad ühendada jae- ja [[hulgimüük|hulgimüügi]]. Tänapäeval nimetatakse kauplusteks ka [[veebipood]]e, mil puudub füüsiline asukoht ja mille ostu-müügitegevus toimub [[internet]]is. Samuti võivad kauplused tegutseda suuremates [[transpordivahend]]ites, näiteks [[laev|laeval]] ja bussis või autos ([[rändkauplus]]ed). Erinevalt [[turg|turust]], kus müügikohad koosnevad üksteise kõrval asetsevaist (peamiselt lahtistest) [[müügilett]]idest, on kauplus tavaliselt eraldi müügikoht, mis ka suuremas kaubanduskeskuses on selgelt eraldatud ning üldjuhul iseseisvalt suletav. Väiksemad kauplused võivad sarnaneda [[kiosk]]itega, milles võib (kuid ei pruugi) samuti olla müügisaal. {{Legaaldefinitsioon|"Kauplus on eraldiseisva ehitisena, ehitise osas või sõitjateveo teenuse osutamisel kasutatavas vee- või õhusõidukis või reisirongis asuv jaekaubandusega tegeleva kaupleja tegevuskoht, millel on müügisaal."}}:Kaubandustegevuse seadus § 15<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/125032011005?leiaKehtiv Kaubandustegevuse seadus] § 15 (1)</ref> Ajalooliselt on suur osa kauplusi spetsialiseerunud kindlat liiki kaupadele või kaubarühmadele, näiteks [[leivapood]], [[lihapood]], [[kalapood]], [[kangapood]], [[rõivapood]], [[kulinaariapood]], [[raamatupood]] jt. Väikesi universaalkauplusi nimetati vanemas eesti keeles [[pudupood]]ideks või [[vürtspood]]ideks. [[Kolonialism]]iajastu Euroopas müüdi kolooniatest toodud kaupu nagu tee, riis, vürtsid jms [[koloniaalkauplus]]tes. Praegusajal on levinud suured universaalkauplused, kus eri kaupu võidakse müüa eri osakondades: [[kaubamaja]]d, [[passaaž]]id, [[supermarket|super]]- ja [[hüpermarket]]id jms. == Ajalugu == [[Pilt:001 Der alte Kolonialwarenladen im Volksmuseum in Sanok.JPG|pisi|Koloniaalkaupade pood [[Sanoki vabaõhumuuseum]]is Poolas]] Kaupluste tegevusvormid on ajaloos suuresti muutunud. Keskajal asusid kauplused enamjaolt kaupmeeste [[elamu]]te esimesel korrusel. Hiljem arenesid neist spetsialiseerunud erikauplused ja universaalsed pudupoed, kus levinuim müügivorm oli [[letimüük]]: kaubad asusid leti taga riiulitel, kus neid vastavalt ostja soovidele ulatas, pakkis ja arvestas [[müüja]]. Tänapäeval on suurte jaekaubandusettevõtete arengu ja kaupluste ketistumise mõjul levinud eelkõige [[selvemüük]], kus ostjad liiguvad kaubariiulite vahel ringi, koguvad soovitud kaubad kokku ning tasuvad alles väljudes [[kassa]]s, letimüügis võivad olla vaid üksikud tooterühmad (nt [[kulinaaria]], soojad toidud või kange [[alkohol]]). Ehkki [[rändkaupmees|rändkaupmehed]] on tegutsenud paljudes riikides juba aastatuhandeid, muutis alles autotranspordi levik võimalikuks rändkaupluste tekke. Nõukogude ajal levisid ka Eestis [[rändkauplus]]ed (nn autolavkad), kus müügiruum võis olla veoautos või bussis või kasutati kauplusauto kaubaruumi serva või akent müügiletina (sarnanes pigem kioski kui kauplusega). == Kaupluseliike == [[Pilt:Tallinn, elamu Lai 23 hooviansambliga, 14.-20.saj (1).jpg|pisi|Keskaegne kaupmeheelamu Laial tänaval Tallinnas. Esimesel korrusel oli algul pood]] * [[Antikvariaat]] * [[Rändkauplus]] * [[Toidupood]] * [[Supermarket]] * [[Kaubamaja]] * [[Passaaž]] *[[Apteek]] *[[Külapood]] == Vaata ka == [[Pilt:Fishmonger, Hoylake.JPG|pisi|Kalapood Hoylake'is Inglismaa läänerannikul]] * [[Frantsiis]] * [[Hansa Liit]] ja [[hansakaupmees]] * [[Kaubahoov]] * [[Kaubamaja]] ja [[kaubanduskeskus]] * [[Kaubanduskett]], [[müügikett]] * [[Müügilett]] * [[Turg]] * [[Vitriin]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * Vilja Kohler [http://www.tartupostimees.ee/1182496/ligitombavaid-nurgapoode-meenutavad-kinniloodud-uksekohad/ "Ligitõmbavaid nurgapoode meenutavad kinnilöödud uksekohad"] Postimees, 26. märts 2013 [[Kategooria:Kauplused| ]] f1hwiaopkxyi008jdlr7kpcu04x0srb 100 234531 7193256 6502446 2026-07-15T07:42:18Z Avjoska 1538 7193256 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[15. oktoober]]''' ; Sündinud *[[1858]] – [[John Lawrence Sullivan]], USA poksija *[[1909]] – [[Aleksander Anier]], Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane *[[1911]] – [[Harald Tammik]], Eesti purjetaja ja jääpurjetaja *[[1923]] – [[Hans Moks]], Eesti/Kanada kergejõustiklane *[[1926]] – [[Georg Krull]], Eesti jalgpallur, jäähokimängija ja treener *[[1934]] – [[Vaabo Kalbus]], Eesti vehkleja, treener ja sporditegelane *[[1935]] – [[Bobby Joe Morrow]], USA kergejõustiklane * 1935 – [[Richard McTaggart]], Šotimaa ja Suurbritannia endine poksija *[[1939]] – [[Anatoli Kreinin]], Eesti spordipedagoog * 1939 – [[Carmelo Bossi]], Itaalia poksija *[[1940]] – [[Madis Possul]], Eesti autosportlane *[[1941]] – [[Henn Hollo]], Eesti aerutaja, treener ja spordipedagoog *[[1944]] – [[Tõivo Sarmet]], Eesti matkasportlane *[[1947]] – [[László Fazekas]], Ungari jalgpallur, ründaja *[[1949]] – [[Peeter Sumre]], Eesti lauatennisetreener *[[1951]] – [[Mati Kooskora]], Eesti karatekohtunik *[[1951]] – [[Leonard Roscoe Tanner]], USA tennisist *[[1952]] – [[Aleksandr Rumjantsev]], Eesti tõstja ja treener *[[1953]] – [[Betsy Clifford]], Kanada mäesuusataja *[[1955]] – [[Victor Pecci]], Paraguay tennisist *[[1957]] – [[Krista Kodres]] (Saar), Eesti ujuja *[[1963]] – [[Stanley Purl Menzo]], Hollandi jalgpallur *[[1964]] – [[Samuil Kaminski]], Eesti vehkleja ja vehklemistreener *1964 – [[Irina Sumnikova-Sviridenko]], Valgevene korvpallur *1964 – [[Aleksei Tšižov]], Venemaa kabetaja *[[1966]] – [[Jorge Campos Navarrete]], Mehhiko jalgpallur *[[1967]] – [[Gustavo Zapata]], Argentina endine jalgpallur * 1967 – [[Ela Lillemaa]], eesti võrkpallur *[[1968]] – [[Didier Deschamps]], Prantsusmaa jalgpallur (poolkaitsja) ja treener *[[1969]] – [[Vítor Manuel Martins Baía]], Portugali jalgpallur, väravavaht *[[1970]] – [[Pernilla Wiberg]], Rootsi mäesuusataja *[[1971]] – [[Niko Kovač]], horvaatia jalgpallur * 1971 – [[Andrew Alexander Cole]], Inglismaa jalgpallur, ründaja *[[1972]] – [[Carlos Checa]], Hispaania mootorisportlane *[[1974]] – [[Sergei Rublevski]], vene maletaja ja maletreener *[[1977]] – [[David Trézéguet]], prantsuse jalgpallur *[[1979]] – [[Māris Verpakovskis]], läti jalgpallur * 1979 – [[Paul William Robinson]], Inglismaa jalgpallur, väravavaht * 1979 – [[Jekaterina Golovatenko]], Eesti iluuisutaja *[[1980]] – [[Tom Boonen]], Belgia jalgrattur * 1980 – [[Dennis Mims]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 1980 – [[Heikki Kallio]], soome maletaja *[[1981]] – [[Jelena Dementjeva]], [[Venemaa|vene]] tennisist * 1981 – [[Guo Jingjing]], Hiina vettehüppaja *[[1982]] – [[Charline Labonté]], Kanada jäähokimängija, väravavaht * 1982 – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane *[[1983]] – [[Bruno Senna]], Brasiilia autovõidusõitja * 1983 – [[Andreas Ivanschitz]], Austria jalgpallur, poolkaitsja *[[1986]] – [[Carlo Janka]], Šveitsi mäesuusataja *[[1987]] – [[Ott Tänak]], eesti rallisõitja *[[1988]] – [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija *[[1989]] – [[Denis Popović]], sloveeni jalgpallur *[[1991]] – [[Brock Nelson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1992]] – [[Álex Fernández]], hispaania jalgpallur *[[1993]] – [[Bert Klemmer]], eesti jalgpallur * 1993 – [[Jean Mota]], Brasiilia jalgpallur *[[1995]] – [[Jakob Pöltl]], austria korvpallur *[[1997]] – [[Jarl Magnus Riiber]], norra kahevõistleja ; Surnud *[[1944]] – [[Robert Tammik]], eesti purjetaja *[[1981]] – [[Konstantin Ivanov]], Eesti kergejõustiklane *[[2002]] – [[Lembit Kesa]], eesti poksija * 2002 – [[Olev Sild]], eesti kirikabetaja *[[2016]] – [[Tõnu Tiits]], eesti kirimaletaja, spordifunktsionäär ja pedagoog *[[2023]] – [[Oļegs Antropovs]], Läti võrkpallur ja võrkpallitreener ; Sündmused *[[2013]] – [[Zoja Golubeva]] võitis [[Ulaanbaatar]]is oma kolmeteistkümnenda maailmameistritiitli [[rahvusvaheline kabe|rahvusvahelises kabes]]. <noinclude> [[Kategooria:Päev spordiajaloos|Oktoober, 15.]] </noinclude> cctmo2ljgm7t58w0nbwdfxysozffutm 0 235571 7193140 5249881 2026-07-14T22:45:32Z Sumo tomus 233342 7193140 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Djourou061115.jpg|thumb|Johan Djourou (2006)]] '''Johan Danon Djourou-Gbadjere''' (sün dinud [[18. jaanuar]]il [[1987]] [[Abidjan]]is) on [[Elevandiluurannik]]ul sündinud [[Šveitsi jalgpallikoondis]]e [[jalgpallur]], [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]. Tema seni viimane koduklubi oli [[S.P.A.L.]]. {{FIFA World Cup 2014 Šveitsi koondis}} {{UEFA Euro 2016 Šveitsi koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Šveitsi koondis}} {{JÄRJESTA:Djourou, Johan}} [[Kategooria:Šveitsi jalgpallurid]] [[Kategooria:Arsenal FC mängijad]] [[Kategooria:Birmingham City FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Hannover 96 jalgpallurid]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] a46wfdq7cf3i3s07xj6hxr7irlo1q8m 100 237938 7193306 7191787 2026-07-15T09:40:15Z Avjoska 1538 7193306 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[5. juuli]]''' ;Sündinud *[[1704]] – [[John Broughton]], Suurbritannia poksija *[[1879]] – [[Dwight Filley Davis]], USA tennisist ja poliitik *[[1904]] – [[Rudolf Kallaste]], Eesti jalgpallur *[[1907]] – [[Ethel Smith]], Kanada kergejõustiklane *[[1915]] – [[Johannes Kangro]], Eesti auto- ja motosporditegelane *1915 – [[John Youie Woodruff]], USA kergejõustiklane *[[1918]] – [[Maria Issakova]], Nõukogude Liidu kiiruisutaja *[[1923]] – [[Ants Käbi]], Eesti korvpallikohtunik *[[1925]] – [[Willi Rammo]], Saarimaa endine poksija *[[1926]] – [[Vladimir Jeršov]], Eesti jäähokitreener ja sporditegelane *[[1930]] – [[Hubert Kukk]], Eesti spordikohtunik ja sporditegelane *[[1932]] – [[Meinhard Niglas]], Eesti maadleja ja maadlustreener *[[1933]] – [[Daniel Hellebuyck]], Belgia endine poksija *[[1935]] – [[Aime Pärnakivi]], Eesti spordiajaloolane *[[1936]] – [[Eugen Ora]], Eesti laskur *[[1939]] – [[Toomas Puusepp]], Eesti jalgrattur ja treener *[[1942]] – [[Johannes Löhr]], Saksamaa jalgpallur ja treener *[[1946]] – [[Giuseppe Furino]], Itaalia jalgpallur, poolkaitsja *[[1947]] – [[Jaan Kodanipork]], Eesti jalgrattur *1947 – [[Tiiu Roosmaa]] (Palm), Eesti spordiajakirjanik *[[1948]] – [[Toivo Tiislär]], Eesti kergejõustiku- ja kabetreener ning sporditegelane *[[1953]] – [[Mare Isok]], Eesti korvpallur *1953 – [[Rein Mölder]], Eesti ''bowling'''u-mängija ja sporditegelane *[[1955]] – [[Peter McNamara]], Austraalia tennisist *[[1957]] – [[Douglas Wilson]], Kanada jäähokimängija, kaitsja *1957 – [[Carlo Thränhardt]], Saksa kergejõustiklane *[[1964]] – [[Leri Habelov]], Nõukogude Liidu maadleja, rahvuselt osseet *1964 – [[Valeri Medvedtsev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja *[[1966]] – [[Argo Servet]], Eesti jääpallur ja saalihokimängija *1966 – [[Gianfranco Zola]], Itaalia jalgpallur, ründaja *[[1968]] – [[Alex Zülle]], Šveitsi jalgrattur *[[1969]] – [[John Clark LeClair]], USA jäähokimängija, ründaja *1969 – [[Jana Raudvere]], Eesti motosportlane *[[1970]] – [[Helar Osila]], Eesti spordiajakirjanik *1970 – [[Martin Salu]], Eesti ujuja *[[1971]] – [[Jelena Sladzevskis]], Eesti ujuja *1971 – [[Jaanus Strikholm]], Eesti sõudja *[[1972]] – [[Robert Esmie]], Kanada kergejõustiklane *1972 – [[Margus Kukk (autosportlane)|Margus Kukk]], Eesti kardisõitja *[[1973]] – [[Marcus Allbäck]], Rootsi jalgpallur *[[1974]] – [[Márcio Amoroso]], Brasiilia jalgpallur, ründaja *1974 – [[Roberto Locatelli]], Itaalia motosportlane *[[1975]] – [[Nuno Gomes]], Portugali jalgpallur *1975 – [[Hernán Jorge Crespo]], Argentina jalgpallur *1975 – [[Ai Sugiyama]], Jaapani tennisist *[[1977]] – [[Nicolas Kiefer]], Saksa tennisist *[[1979]] – [[Amélie Mauresmo]], Prantsuse tennisist *1979 – [[Stilijan Petrov]], Bulgaaria jalgpallur, poolkaitsja *[[1980]] – [[David Sebastian Rozehnal]], Tšehhi jalgpallur, kaitsja *1980 – [[Hannes Reichelt]], Austria mäesuusataja *[[1982]] – [[Alberto Gilardino]], Itaalia jalgpallur, ründaja *1982 – [[Beno Udrih]], Sloveenia korvpallur *[[1983]] – [[Taavi Peetre]], Eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja *1983 – [[Zheng Jie]], Hiina naistennisist *[[1986]] – [[Piermario Morosini]], itaalia jalgpallur *[[1988]] – [[Martin Liivamägi]], Eesti ujuja *[[1989]] – [[Hanna Falk]], Rootsi murdmaasuusataja * 1989 – [[Dejan Lovren]], Horvaatia jalgpallur * 1989 – [[Charlie Austin]], inglise jalgpallur *[[1992]] – [[Marek Peeba]], eesti veemotosportlane * 1992 – [[Alberto Moreno]], hispaania jalgpallur * 1992 – [[Diana Suumann]], eesti tõkkejooksja ;Surnud *[[1939]] – [[Olaf Luiga]], Eesti tõstja ja maadleja *[[1983]] – [[Hennes Weisweiler]], Saksa jalgpallur ja treener *[[1988]] – [[Pentti Niinivuori]], Soome poksija *[[1989]] – [[Arvi Abel]], Eesti suusatreener *[[1997]] – [[Miguel Najdorf]], Poola/Argentina maletaja *[[2000]] – [[Dorino Serafini]], Itaalia moto- ja autovõidusõitja *[[2003]] – [[Roman Ljašenko]], Venemaa jäähokimängija *[[2004]] – [[Rodger Ward]], USA autovõidusõitja *[[2006]] – [[Gert Fredriksson]], Rootsi aerutaja *[[2024]] – [[Vic Seixas]], Ameerika Ühendriikide tennisist * 2024 – [[Raphaël Géminiani]], prantsuse jalgpallur * 2024 – [[Serge Ducosté]], Haiti jalgpallur * 2024 – [[Ziaur Rahman]], Bangladeshi malesuurmeister *[[2026]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja * 2026 – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja * 2026 – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener ;Sündmused *... <noinclude> [[Kategooria:Päev spordiajaloos|Juuli, 05.]] </noinclude> 3g30c3csmp05xez2vtahcxc3pkkn9l0 0 241308 7193155 6300512 2026-07-14T23:17:27Z Kuriuss 38125 dementia > dementsus 7193155 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Ello-Rahel Karelson''' (sündinud [[6. august]]il [[1946]]) on eesti [[Biokeemia|biokeemik]]. [[1972]]. aastal lõpetas Karelson Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, asudes tööle TÜ biokeemia kateedri ja sekretoorsete protsesside biokeemia laboratooriumi vanemlaborandina. [[1977]]. aastal lõpetas ta [[aspirantuur]]i biokeemias väitekirjaga "Aju N,K-ATP-aasi roll mõnede neurotroopsete ravimite põhilise mõju mehhanismides". 1979–1996 oli Karelson [[Eesti Biokeemia Selts]]i Tartu osakonna sekretär. 1979–1989 töötas ta biokeemia kateedris vanemõpetajana, 1989–2009 biokeemia instituudis dotsendina. 1994–1996 oli ta Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia õppetooli hoidja ning 2004-2009 aastast õppetooli dotsent. 2009. aastast [[Tartu Ülikool]]i [[meditsiiniline biokeemia|meditsiinilise biokeemia]] emeriitdotsent. Karelson kaitses 1999. aastal Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja "Modulation of adenylate cyclase activity in the rat hippocampus by neuropeptide galanin and its chimeric analogs" (juhendaja [[Ülo Langel]]). Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[neuropeptiidid]]e ja neuroprotektorite molekulaarsed mehhanismid aju G-valk-vahendatud signaalradade tasandil normaalsel vananemisel ja neurodegeratsiooni puhul. Ta on uurinud ka [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] molekulaarseid mehhanisme postmortaalse inimaju tasandil. Karelson on avaldanud enam kui 100 teadustööd, koostanud õpikuid ja õppevahendeid ning juhendanud kaht doktoritööd. ==Stipendiumid== * 2004 Rootsi dementsusfondi DemensFonden stipendiaat [[Stockholmi Ülikool]]is ja [[Karolinska instituut|Karolinska instituudis]] * 2003 Rahvusvahelise Wenner-Gren fondi stipendiaat Stockholmi Ülikoolis * 2002 [[Kuninglik Teaduste Akadeemia|Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia]] stipendiaat Stockholmi Ülikoolis * 2000 [[Rootsi Instituut|Rootsi Instituudi]] stipendiaat Stockholmi Ülikoolis * 1998 Rootsi Instituudi stipendiaat Stockholmi Ülikoolis ==Isiklikku== Tema isa [[Johannes Paesalu]] oli [[Viru-Nigula kogudus]]e õpetaja, tädi [[Erna Viitol]] oli skulptor, vanaonu [[Johannes Uustal]] oli [[Helme Maarja kogudus]]e õpetaja, vend [[Joel Paesalu]] on füüsik<ref>[[Arvo Lasting]] [http://www.eestikirik.ee/node/13324 Meenutades õpetaja Johannes Paesalu 100. sünniaastapäeval] Eesti Kirik 2. november 2011</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ETIS}} * [http://www.tartupostimees.ee/?id=218998 Tartu Ülikool valis neli professorit ja nimetas emeriitprofessori] {{JÄRJESTA:Karelson, Ello-Rahel}} [[Kategooria:Eesti biokeemikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] 323v1uk680rryd1g85gu9kr15mdmox0 0 243257 7193315 7191778 2026-07-15T09:56:37Z ~2026-34651-55 231505 7193315 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Bussijaam|avati=*1961 *2009|number=17|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=16|järgmine liin=17A|järgmine=17A (Tallinna bussiliin)|eelmine=16 (Tallinna bussiliin)|läbi=|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=28. juuni 2026|pilt=Bus in Tallinn, MAN Lion's City G n°1494.jpg|suleti=*2006 *2023}} [[Fail:17. bussiliin Sõpruse puiesteel.jpg|pisi|17. bussiliin Sõpruse puiesteel]] [[Pilt:481TAK.JPG|pisi|17.bussillin Hauka peatuses]] '''Tallinna bussiliin 17''' sõitis Tallinnas J. Sütiste tee ja Bussijaama vahel. Alates esimesest augustist 2023 on marsruut 17 asendatud liiniga 67 Seli - Bussijaam - J.Sütiste. Liin oli tähtis ühendus Kesklinnaga Retke tee ja Nõmme tee elanike jaoks. Liin oli käigus iga päev ning sellel sõitsid peaaegu iga kord lõõtsbussid. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 19. juulini 2012 [[Tallinna Autobussikoondis]]). Sõiduaeg Sütistest Bussijaama oli tipptunnil 36 minutit. Lepistiku Siili Linnu tee Tedre Koskla Taskopark Ülase Ristiku Tehnika Toompark Balti jaam Kalamaja Kungla Volta Erika Karjamaa Tööstuse Sitsi Kari Randla Supelranna Rannapargi Helme Koldepuistee[[ LÕPP PEATUS == Liini ajalugu == Kuni 31. jaanuarini 2006 sõitis liin J. Sütiste teelt kuni Sõjamäeni, pärast seda liin suleti. 2009. aastal bussiliin avati ja bussiliin 17A, mis sõitis tema varasemal marsruudil, hakkas sõitma Juhkentalini. Bussiliin 23, mis käis Juhkentalini, hakkas käima Kaubamajani. 2009 suleti ka bussiliin 23A. {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1961 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Mustamäe tee - Linnu tee - Västriku | |- |1964 |Bussijaam - V. Väljak - Endla - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1966 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Aiandi | |- |1967 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Kotka - Linnu tee - Laki - Kadaka | |- |1976 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Linnu tee - Mustamäe tee - Sütiste | |- |1977 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |1981 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste - Väike-Õismäe | |- |1982 |Suur-Sõjamäe - Bussijaam - V. Väljak - Nõmme tee - Tervise - Sütiste | |- |2006 | - |Liin suleti 31. jaanuar 2006 |- |2009 |Sütiste tee - Tervise - Nõmme tee - Endla - Estonia - Bussijaam | |- |2023 | - |Liin liideti bussiliiniga 67 |} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] qujgwms9w3335ii49imel95l3nrb9ga 0 245436 7193297 7183336 2026-07-15T09:16:52Z Kuriuss 38125 7193297 wikitext text/x-wiki '''Ardi Paul''' (sündinud [[16. märts]]il [[1963]] Pärnus) on eesti õpetaja ja koolijuht. Ta on lõpetanud [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli]] ning 1986. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituud]]i joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse õpetaja erialal. Täiendanud end Tallinna Pedagoogikaülikoolis koolijuhtimise alal (1999) ja Tallinna Ülikoolis kooli sisehindamise alal (2007).<ref>[https://www.yumpu.com/xx/document/view/50106018/ardi-paul-tutvustus Ardi Pauli tutvustus] Vaadatud 29.06.2026.</ref> Ta oli aastatel 1985–1993 [[Viimsi Keskkool]]i õpetaja ja 1988–1995 ühtlasi [[Viimsi Kunstikool]]i õpetaja.<ref>[https://www.yumpu.com/xx/document/view/50106018/ardi-paul-tutvustus Ardi Pauli tutvustus] Vaadatud 29.06.2026.</ref> Aastatel 1993–2003 oli ta [[Püünsi Põhikool]]i direktor ja 2004–2024 [[Tallinna Nõmme Põhikool]]i direktor.<ref>[https://www.yumpu.com/xx/document/view/50106018/ardi-paul-tutvustus Ardi Pauli tutvustus] Vaadatud 29.06.2026.</ref> Alates 2025. aastast on ta Püünsi Kooli tehnoloogiaõpetuse õpetaja.<ref>[https://www.pyynsi.edu.ee/kool/tootajad Püünsi Kooli töötajad]. Püünsi Kooli koduleht. Vaadatud 29.06.2026.</ref> Aastatel 2013–2015 oli ta [[Viimsi vallavolikogu]] asendusliige ning juhtis noorsoo- ja hariduskomisjoni.<ref>Jüri Leesment. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65993742/ardi-paul-hariduses-on-tahtsaim-kvaliteet Ardi Paul: hariduses on tähtsaim kvaliteet] Maaleht/Delfi, 21.04.2013.</ref> 2020. aastal osales ta Heateo haridusfondi ja Tallinna haridusameti korraldatud haridusjuhtide eksperimentaalses praktikaprogrammis eesmärgiga tutvuda eraettevõtluse nüüdisaegsete töömeetodite ja keskkonnaga ning saada ideid nii igapäevase koolikorralduse tänapäevastamiseks kui ka tavakoolides vajalike rahatarkuse ja ärihariduse aluste õpetamiseks, nii et õpilaste üleminek koolist praktilisse ellu oleks sujuvam. Tema praktikaettevõte oli [[Swedbank]].<ref>Nänsi Männik. [https://www.opleht.ee/2020/08/tallinna-koolijuhid-tootasid-kolm-kuud-ettevotetes/ Tallinna koolijuhid töötasid kolm kuud ettevõtetes]. Õpetajate Leht, 28.08.2020.</ref> ==Isiklikku== Teoloog [[Toomas Paul]] oli tema onu. Tema abikaasa on haridusjuht ja juhtimisnõustaja Karmen Paul. Neil on kolm poega ja tütar.<ref>Jüri Leesment. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65993742/ardi-paul-hariduses-on-tahtsaim-kvaliteet Ardi Paul: hariduses on tähtsaim kvaliteet] Maaleht/Delfi, 21.04.2013.</ref> Ardi Paul mängib tennist.<ref>Tiia Tamm. Tennises on välihooaeg avatud. Viimsi Teataja, 04.06.2010.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Paul, Ardi}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] ra2q5bgww8wd9h68sm4gwypg64b2whw 0 254231 7193184 7130448 2026-07-15T04:28:37Z Avjoska 1538 /* Märts */ 7193184 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1987]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1987}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Meryl Davis]], USA jäätantsija *[[2. jaanuar]] – [[Lauren Storm]], USA filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Przemysław Tytoń]], Poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja *[[8. jaanuar]] – [[Kaisa Selde]], Eesti näitleja *[[9. jaanuar]] – [[Paolo Nutini]], Šotimaalt pärit laulja * 9. jaanuar – [[Mao Inoue]], jaapani näitlejanna * 9. jaanuar – [[Lucas Pezzini Leiva]], Brasiilia jalgpallur * 9. jaanuar – [[Pablo Santos]], Mehhiko näitleja * 9. jaanuar – [[Olena Pidrušna]], Ukraina laskesuusataja *[[10. jaanuar]] – [[César Cielo Filho]], Brasiilia ujuja * 10. jaanuar – [[Mai Kangro]], eesti laulja ja teleajakirjanik *[[11. jaanuar]] – [[Mikk Jürjens]], eesti näitleja *[[18. jaanuar]] – [[Johan Djourou]], Šveitsi jalgpallur * 18. jaanuar – [[Stefan Filipović]], Montenegro laulja *[[21. jaanuar]] – [[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija * 21. jaanuar – [[Joosep Tikk]], eesti ettevõtja ja ratsasportlane *[[22. jaanuar]] – [[Astrid Jacobsen]], norra suusataja *[[24. jaanuar]] – [[Luis Alberto Suárez]], Uruguay jalgpallur *[[25. jaanuar]] – [[Marija Kirilenko]], vene tennisist * 25. jaanuar – [[Ken Ird]], eesti ajaloolane *[[26. jaanuar]] – [[Helen Adamson]], eesti laulja *26. jaanuar – [[Ants Mängel]], Eesti sulgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Arda Turan]], türgi jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Anna-Liisa Supp]], eesti laulja *[[4. veebruar]] – [[Lucie Šafářová]], Tšehhi tennisist *[[5. veebruar]] – [[Linus Omark]], rootsi jäähokimängija * 5. veebruar – [[Maria Fessai-Olennikov]], eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Luisa Värk]], eesti laulja *[[7. veebruar]] – [[Kerli Kõiv]], eesti laulja *[[8. veebruar]] – [[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja *[[9. veebruar]] – [[Rose Leslie]], šoti näitleja *9. veebruar – [[Michael B. Jordan]], Ameerika näitleja *[[11. veebruar]] – [[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja *11. veebruar – [[Kristjan Pütsep]], eesti filmiprodutsent ja muusik *11. veebruar – [[Beat Feuz]], Šveitsi mäesuusataja *11. veebruar – [[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur *[[12. veebruar]] – [[Meghan Agosta]], kanada jäähokimängija *[[14. veebruar]] – [[Edinson Cavani]], Uruguay jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[Mikk Dede]], eesti laulja *[[17. veebruar]] – [[Lishan Dula]], Bahreini pikamaajooksja *[[21. veebruar]] – [[Ashley Greene]], USA näitleja *21. veebruar – [[Ellen Page]], Kanada näitleja *[[26. veebruar]] – [[Jonah Nilsson]], Rootsi laulja, helilooja, produtsent ja klahvpillimängija ==Märts== *[[1. märts]] – [[Kesha Sebert]], USA laulja ja laulukirjutaja * 1. märts – [[Mikk Sillaste]], eesti jalgpallur *[[4. märts]] – [[Hatem Ben Arfa]], Prantsusmaa jalgpallur * 4. märts – [[Tamzin Merchant]], inglise näitleja *[[5. märts]] – [[Anna Tšakvetadze]], Venemaa tennisist *[[6. märts]] – [[Ilan Șor]], juudi päritolu Moldova oligarh ja poliitik * 6. märts – [[Kevin-Prince Boateng]], Saksamaal sündinud Ghana jalgpallur *[[7. märts]] – [[Eléni Fouréira]], Kreeka laulja *[[10. märts]] – [[Kaarel Kümnik]], eesti jalgpallur * 10. märts – [[Māris Štrombergs]], läti BMX-rattur * 10. märts – [[Jaanus Tepomees]], eesti näitleja *[[11. märts]] – [[Tanel Kangert]], Eesti jalgrattur * 11. märts – [[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija *[[12. märts]] – [[Teymur Rəcəbov]], aserbaidžaani maletaja *[[15. märts]] – [[Maris Sild]], Eesti poliitik ja noorsooaktivist *[[17. märts]] - [[Sander Mölder]], Eesti helilooja, muusikaprodutsent *[[18. märts]] – [[Arnd Peiffer]], saksa laskesuusataja *[[23. märts]] – [[Andrus Muld]], eesti laulja ja helilooja *[[24. märts]] – [[Ramires]], Brasiilia jalgpallur *[[26. märts]] – [[Mariliis Jõgeva]], eesti laulja *[[27. märts]] – [[Buster Posey]], Ameerika Ühendriikide pesapallur *27. märts – [[Polina Gagarina]], Venemaa laulja *[[29. märts]] – [[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Kuldar Schüts]], eesti koorijuht * 1. aprill – [[José Ortigoza]], Paraguay jalgpallur *[[3. aprill]] – [[Mihkel Tikerpalu]], eesti näitleja *[[4. aprill]] – [[Sami Khedira]], Saksamaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Eelco Sintnicolaas]], Hollandi kergejõustiklane *[[9. aprill]] – [[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur * 9. aprill – [[Sara Slott Petersen]], Taani tõkkejooksja *[[10. aprill]] – [[Vladimir Ivanov]], eesti tennisist * 10. aprill – [[Jorma Kiigemägi]], eesti jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Joss Stone]] (Joscelyn Eve Stoker), inglise laulja *[[12. aprill]] – [[Shawna Leneé]], USA pornonäitleja ja modell * 12. aprill – [[Brendon Urie]], USA laulja ja muusik *[[13. aprill]] – [[Brandon Hardesty]], USA koomik ja näitleja *[[14. aprill]] – [[Joe Hart]], inglise jalgpallur * 14. aprill – [[Liis Ilula-Niinemets]], eesti tantsuõpetaja ja koreograaf *[[15. aprill]] – [[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja *[[16. aprill]] – [[Aaron Lennon]], Inglismaa jalgpallur * 16. aprill – [[Aleksandra Ševoldajeva]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik *[[19. aprill]] – [[Marija Šarapova]], vene tennisist *[[20. aprill]] – [[Ryan Lovette]], USA modell *[[21. aprill]] – [[Anastassija Prõhhodko]], ukraina levilaulja * 21. aprill – [[Jaanika Arum]], eesti näitleja *[[22. aprill]] – [[David Luiz]], Brasiilia jalgpallur *[[23. aprill]] – [[Alvar Maidla]], eesti muuseumijuht ja bibliofiil *[[24. aprill]] – [[Rein Taaramäe]], eesti jalgrattur *[[27. aprill]] – [[Valentina Gribova]], Eesti vehkleja *[[29. aprill]] – [[Aleksei Poltoranin]], Kasahstani murdmaasuusataja * 29. aprill – [[Robert Urbanek]], Poola kettaheitja * 29. aprill – [[Dan Sexton]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[30. aprill]] – [[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja * 30. aprill – [[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Shaẖar Pe'er]], Iisraeli naistennisist * 1. mai – [[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur *[[2. mai]] – [[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja * 2. mai – [[Saara Aalto]], soome laulja * 2. mai – [[Sandra Ashilevi]], eesti laulja ja näitleja * 2. mai – [[Tomer Hemed]], Iisraeli jalgpallur *[[3. mai]] – [[Kaarel Piho]], Eesti suusakahevõistleja *[[4. mai]] – [[Cesc Fàbregas]], hispaania jalgpallur *[[5. mai]] – [[Kirill Andrejev]], Eesti jalgpallur * 5. mai – [[Siim Sellis]], eesti murdmaasuusataja * 5. mai – [[Marija Šestić]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja *[[6. mai]] – [[Joonas Laks]], Eesti poliitik *[[7. mai]] – [[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. mai]] – [[Arsen Dzhulfalakjan]], Armeenia maadleja *[[10. mai]] – [[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur *[[11. mai]] – [[Johanna Tammsalu]], eesti disainer *[[13. mai]] – [[Carrie Prejean]], Ameerika Ühendriikide modell * 13. mai – [[Hunter Parrish]], USA näitleja * 13. mai – [[Li Andersson]], Soome poliitik * 13. mai – [[Sandro Mareco]], Argentina maletaja * 13. mai – [[Candice King]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja *[[12. mai]] – [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. mai]] – [[Ott Lepland]], eesti laulja *[[19. mai]] – [[Maksim Dõldin]], Venemaa kergejõustiklane *[[21. mai]] – [[Erik Aaslav-Kaasik]], Eesti veemotosportlane *[[22. mai]] – [[Novak Đoković]], serbia tennisist *22. mai – [[Raido Värik]], eesti kabetaja *[[25. mai]] – [[Kamil Stoch]], poola suusahüppaja *[[27. mai]] – [[Gervinho]], Elevandiluuranniku jalgpallur ==Juuni== *[[2. juuni]] – [[Jürgen Henn]], eesti jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur *[[9. juuni]] – [[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja *[[10. juuni]] – [[Martin Harnik]], saksa jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Didrik Solli-Tangen]], norra laulja *[[12. juuni]] – [[Kristjan Rand]], eesti iluuisutaja *[[13. juuni]] – [[Marcin Lewandowski]], poola jooksja *[[17. juuni]] – [[Kendrick Lamar]], USA räppar *[[18. juuni]] – [[Madara Palameika]], läti odaviskaja * 18. juuni – [[Sevgil Musajeva]], tatari naisajakirjanik Krimmis *[[24. juuni]] – [[Lionel Messi]], argentina jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Samir Nasri]], Prantsusmaa jalgpallur * 26. juuni – [[Ana Zaninović]], Horvaatia taekwondo sportlane *[[27. juuni]] – [[Khatia Buniatishvili]], Gruusias sündinud Prantsuse kontsertpianist *[[28. juuni]] – [[Bogdan Stancu]], Rumeenia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Ilja Šesterkov]], Venemaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Mikk Granström]], eesti režissöör, monteerija ja filmifestivalide korraldaja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Esteban Granero]], hispaania jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur * 3. juuli – [[Sebastian Vettel]], saksa Vormel 1-sõitja * 3. juuli – [[Rainer Olbri]] (Metsakutsu), eesti räppar *[[6. juuli]] – [[Matt O'Leary]], USA filminäitleja *[[13. juuli]] – [[Vladimir Kunitsõn]], Eesti allveesportlane *[[14. juuli]] – [[Adam Johnson]], inglise jalgpallur * 14. juuli – [[Margus Hunt]], eesti kettaheitja *[[15. juuli]] – [[Vadim Koževnikov]], Eesti karateka * 15. juuli – [[Eduard Svarval]], Eesti taekwondo-sportlane *[[16. juuli]] – [[AnnaLynne McCord]], USA näitleja *[[19. juuli]] – [[Hugh Harris]], Briti kitarrist *[[22. juuli]] – [[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja * 22. juuli – [[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja *[[23. juuli]] – [[Luiz Gustavo]], Brasiilia jalgpallur * 23. juuli – [[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane *[[26. juuli]] – [[Taavi Peterson]], eesti laulja *[[27. juuli]] – [[Marek Hamšík]], Slovakkia jalgpallur *[[28. juuli]] – [[Taavi Nassar]], Eesti motosportlane ==August== *[[1. august]] – [[Jakov Fak]], horvaadi päritolu Sloveenia laskesuusataja * 1. august – [[Iago Aspas]], hispaania jalgpallur *[[3. august]] – [[Brooklyn Decker]], USA modell * 3. august – [[Juri Kurakin]], Eesti iluuisutaja *[[5. august]] – [[Stephanie Topalian]], armeenia-jaapani päritolu laulja *[[9. august]] – [[Marek Niit]], Eesti kergejõustiklane *[[11. august]] – [[Maris Mägi]], eesti sprinter *[[18. august]] – [[Mika Boorem]], USA filminäitleja *[[19. august]] – [[Nico Hülkenberg]], saksa Vormel 1 sõitja * 19. august – [[Ott Joala]], eesti veemootorisportlane ja jalgpallur *[[21. august]] – [[Mitchell Allan]], Austraalia lumelaudur * 21. august – [[Anton Šipulin]], vene laskesuusataja * 21. august – [[Raigo Jahu]], Eesti poliitik *[[23. august]] – [[Martti Helde]], eesti režissöör ja stsenarist *[[25. august]] – [[Blake Lively]], Ameerika näitleja *[[30. august]] – [[Amelia Andersdotter]], Rootsi poliitik * 30. august – [[Veera Rumjantseva]], Eesti laskur ==September== *[[2. september]] – [[Spencer Smith]], USA muusik *[[3. september]] – [[Miramii Maarja Vaher]], eesti kunstnik ja luuletaja * 3. september – [[James Neal]], Kanada jäähokimängija *[[6. september]] – [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja *[[7. september]] – [[Evan Rachel Wood]], ameerika näitleja *[[8. september]] – [[Wiz Khalifa]], USA räppar *[[9. september]] – [[Markus Jürgenson]], eesti jalgpallur *9. september – [[Milan Stanković]], serbia laulja *9. september – [[Alex Song]], Kameruni jalgpallur *[[13. september]] – [[Tsvetana Pironkova]], Bulgaaria naistennisist *[[16. september]] — [[Anthony Padilla]], Smosh'i liige *[[19. september]] – [[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[21. september]] – [[Raivo Tammus]], Eesti poliitik *[[22. september]] – [[Tom Felton]], inglise näitleja *22. september – [[Tom Hilde]], norra suusahüppaja *[[23. september]] – [[Andzei Matsukevits]] *[[26. september]] – [[Whitney Thompson]], Ameerika Ühendriikide modell *[[27. september]] – [[Marta Vaarik]], eesti näitleja *[[28. september]] – [[Hilary Duff]], USA filminäitleja ja laulja *28. september – [[Viktoria Leks]], Eesti kergejõustiklane *[[30. september]] – [[Kristina Petina]], Eesti modell * 30. september – [[Aida Garifullina]], Venemaa tatari ooperilaulja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Phil Kessel]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 2. oktoober – [[Alexander Dierks]], Saksamaa poliitik *[[6. oktoober]] – [[Sten-Hans Vihmar]], Eesti poliitik *[[10. oktoober]] – [[Tõnis Niinemets]], eesti näitleja *[[11. oktoober]] – [[Mads Østberg]], norra rallisõitja *[[15. oktoober]] – [[Ott Tänak]], eesti rallisõitja *[[18. oktoober]] – [[Zac Efron]], USA näitleja ja laulja *[[22. oktoober]] – [[Donny Montell]], leedu laulja *[[24. oktoober]] – [[Indrek Galetin]], eesti fotograaf * 24. oktoober – [[Charlie White]], USA jäätantsija *[[27. oktoober]] – [[Juha Hakola]], soome jalgpallur *[[28. oktoober]] – [[Karina Cyfka]], poola maletaja * 28. oktoober – [[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija * 28. oktoober – [[Frank Ocean]], Ameerika laulja *[[29. oktoober]] – [[Liis Haab]], eesti näitleja * 29. oktoober – [[Tove Lo]], Rootsi laulja ja laulukirjutaja * 29. oktoober – [[Maksim Vilde]], Eesti poksija * 29. oktoober – [[Manuel Medrano]], Colombia laulja jalaulukirjutaja ==November== *[[5. november]] – [[Kevin Jonas]], USA muusik ja näitleja *[[6. november]] – [[Ana Ivanović]], serbia tennisist * 6. november – [[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija *[[9. november]] – [[Raul Must]], eesti sulgpallur *[[10. november]] – [[Mason Aguirre]], USA lumelaudur *[[11. november]] – [[Anthony Enden]], eesti korvpallur *[[17. november]] – [[Kat DeLuna]], USA laulja *[[22. november]] – [[Martti Aljand]], eesti ujuja * 22. november – [[Raido Roman]], eesti jalgpallur *[[23. november]] – [[Vallo Kirs]], eesti näitleja ja lavastaja * 23. november – [[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija *[[25. november]] – [[Roland Tiiroja]], eesti trummar *[[27. november]] – [[Lena Belkina]], Ukraina ooperilaulja *[[30. november]] – [[Dougie Poynter]], inglise basskitarrist ja taustalaulja *[[30. november]] — [[Ian Andrew Hecox]], Smoshi liige ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja *[[7. detsember]] – [[Aaron Carter]], ameerika laulja *[[10. detsember]] – [[Gonzalo Higuaín]], Argentina jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Mame Biram Diouf]], Senegali jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Miki Ando]], Jaapani iluuisutaja (üksikksõit) *[[19. detsember]] – [[Karim Benzema]], Prantsusmaa jalgpallur *19. detsember – [[Kait Kall]], Eesti näitleja *[[22. detsember]] – [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja * 22. detsember – [[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija * 22. detsember – [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]], Portugali jalgpallur *[[28. detsember]] – [[Liina Tšernov]], Eesti kergejõustiklane [[Kategooria:1987]] f4bm39qrnj577xhi1hovytyzkf9gixl 7193186 7193184 2026-07-15T04:30:53Z Avjoska 1538 /* Mai */ 7193186 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1987]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1987}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Meryl Davis]], USA jäätantsija *[[2. jaanuar]] – [[Lauren Storm]], USA filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Przemysław Tytoń]], Poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja *[[8. jaanuar]] – [[Kaisa Selde]], Eesti näitleja *[[9. jaanuar]] – [[Paolo Nutini]], Šotimaalt pärit laulja * 9. jaanuar – [[Mao Inoue]], jaapani näitlejanna * 9. jaanuar – [[Lucas Pezzini Leiva]], Brasiilia jalgpallur * 9. jaanuar – [[Pablo Santos]], Mehhiko näitleja * 9. jaanuar – [[Olena Pidrušna]], Ukraina laskesuusataja *[[10. jaanuar]] – [[César Cielo Filho]], Brasiilia ujuja * 10. jaanuar – [[Mai Kangro]], eesti laulja ja teleajakirjanik *[[11. jaanuar]] – [[Mikk Jürjens]], eesti näitleja *[[18. jaanuar]] – [[Johan Djourou]], Šveitsi jalgpallur * 18. jaanuar – [[Stefan Filipović]], Montenegro laulja *[[21. jaanuar]] – [[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija * 21. jaanuar – [[Joosep Tikk]], eesti ettevõtja ja ratsasportlane *[[22. jaanuar]] – [[Astrid Jacobsen]], norra suusataja *[[24. jaanuar]] – [[Luis Alberto Suárez]], Uruguay jalgpallur *[[25. jaanuar]] – [[Marija Kirilenko]], vene tennisist * 25. jaanuar – [[Ken Ird]], eesti ajaloolane *[[26. jaanuar]] – [[Helen Adamson]], eesti laulja *26. jaanuar – [[Ants Mängel]], Eesti sulgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Arda Turan]], türgi jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Anna-Liisa Supp]], eesti laulja *[[4. veebruar]] – [[Lucie Šafářová]], Tšehhi tennisist *[[5. veebruar]] – [[Linus Omark]], rootsi jäähokimängija * 5. veebruar – [[Maria Fessai-Olennikov]], eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Luisa Värk]], eesti laulja *[[7. veebruar]] – [[Kerli Kõiv]], eesti laulja *[[8. veebruar]] – [[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja *[[9. veebruar]] – [[Rose Leslie]], šoti näitleja *9. veebruar – [[Michael B. Jordan]], Ameerika näitleja *[[11. veebruar]] – [[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja *11. veebruar – [[Kristjan Pütsep]], eesti filmiprodutsent ja muusik *11. veebruar – [[Beat Feuz]], Šveitsi mäesuusataja *11. veebruar – [[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur *[[12. veebruar]] – [[Meghan Agosta]], kanada jäähokimängija *[[14. veebruar]] – [[Edinson Cavani]], Uruguay jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[Mikk Dede]], eesti laulja *[[17. veebruar]] – [[Lishan Dula]], Bahreini pikamaajooksja *[[21. veebruar]] – [[Ashley Greene]], USA näitleja *21. veebruar – [[Ellen Page]], Kanada näitleja *[[26. veebruar]] – [[Jonah Nilsson]], Rootsi laulja, helilooja, produtsent ja klahvpillimängija ==Märts== *[[1. märts]] – [[Kesha Sebert]], USA laulja ja laulukirjutaja * 1. märts – [[Mikk Sillaste]], eesti jalgpallur *[[4. märts]] – [[Hatem Ben Arfa]], Prantsusmaa jalgpallur * 4. märts – [[Tamzin Merchant]], inglise näitleja *[[5. märts]] – [[Anna Tšakvetadze]], Venemaa tennisist *[[6. märts]] – [[Ilan Șor]], juudi päritolu Moldova oligarh ja poliitik * 6. märts – [[Kevin-Prince Boateng]], Saksamaal sündinud Ghana jalgpallur *[[7. märts]] – [[Eléni Fouréira]], Kreeka laulja *[[10. märts]] – [[Kaarel Kümnik]], eesti jalgpallur * 10. märts – [[Māris Štrombergs]], läti BMX-rattur * 10. märts – [[Jaanus Tepomees]], eesti näitleja *[[11. märts]] – [[Tanel Kangert]], Eesti jalgrattur * 11. märts – [[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija *[[12. märts]] – [[Teymur Rəcəbov]], aserbaidžaani maletaja *[[15. märts]] – [[Maris Sild]], Eesti poliitik ja noorsooaktivist *[[17. märts]] - [[Sander Mölder]], Eesti helilooja, muusikaprodutsent *[[18. märts]] – [[Arnd Peiffer]], saksa laskesuusataja *[[23. märts]] – [[Andrus Muld]], eesti laulja ja helilooja *[[24. märts]] – [[Ramires]], Brasiilia jalgpallur *[[26. märts]] – [[Mariliis Jõgeva]], eesti laulja *[[27. märts]] – [[Buster Posey]], Ameerika Ühendriikide pesapallur *27. märts – [[Polina Gagarina]], Venemaa laulja *[[29. märts]] – [[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Kuldar Schüts]], eesti koorijuht * 1. aprill – [[José Ortigoza]], Paraguay jalgpallur *[[3. aprill]] – [[Mihkel Tikerpalu]], eesti näitleja *[[4. aprill]] – [[Sami Khedira]], Saksamaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Eelco Sintnicolaas]], Hollandi kergejõustiklane *[[9. aprill]] – [[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur * 9. aprill – [[Sara Slott Petersen]], Taani tõkkejooksja *[[10. aprill]] – [[Vladimir Ivanov]], eesti tennisist * 10. aprill – [[Jorma Kiigemägi]], eesti jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Joss Stone]] (Joscelyn Eve Stoker), inglise laulja *[[12. aprill]] – [[Shawna Leneé]], USA pornonäitleja ja modell * 12. aprill – [[Brendon Urie]], USA laulja ja muusik *[[13. aprill]] – [[Brandon Hardesty]], USA koomik ja näitleja *[[14. aprill]] – [[Joe Hart]], inglise jalgpallur * 14. aprill – [[Liis Ilula-Niinemets]], eesti tantsuõpetaja ja koreograaf *[[15. aprill]] – [[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja *[[16. aprill]] – [[Aaron Lennon]], Inglismaa jalgpallur * 16. aprill – [[Aleksandra Ševoldajeva]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik *[[19. aprill]] – [[Marija Šarapova]], vene tennisist *[[20. aprill]] – [[Ryan Lovette]], USA modell *[[21. aprill]] – [[Anastassija Prõhhodko]], ukraina levilaulja * 21. aprill – [[Jaanika Arum]], eesti näitleja *[[22. aprill]] – [[David Luiz]], Brasiilia jalgpallur *[[23. aprill]] – [[Alvar Maidla]], eesti muuseumijuht ja bibliofiil *[[24. aprill]] – [[Rein Taaramäe]], eesti jalgrattur *[[27. aprill]] – [[Valentina Gribova]], Eesti vehkleja *[[29. aprill]] – [[Aleksei Poltoranin]], Kasahstani murdmaasuusataja * 29. aprill – [[Robert Urbanek]], Poola kettaheitja * 29. aprill – [[Dan Sexton]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[30. aprill]] – [[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja * 30. aprill – [[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Shaẖar Pe'er]], Iisraeli naistennisist * 1. mai – [[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur *[[2. mai]] – [[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja * 2. mai – [[Saara Aalto]], soome laulja * 2. mai – [[Sandra Ashilevi]], eesti laulja ja näitleja * 2. mai – [[Tomer Hemed]], Iisraeli jalgpallur *[[3. mai]] – [[Kaarel Piho]], Eesti suusakahevõistleja *[[4. mai]] – [[Cesc Fàbregas]], hispaania jalgpallur *[[5. mai]] – [[Kirill Andrejev]], Eesti jalgpallur * 5. mai – [[Siim Sellis]], eesti murdmaasuusataja * 5. mai – [[Marija Šestić]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja *[[6. mai]] – [[Joonas Laks]], Eesti poliitik *[[7. mai]] – [[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. mai]] – [[Arsen Dzhulfalakjan]], Armeenia maadleja *[[10. mai]] – [[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur *[[11. mai]] – [[Johanna Tammsalu]], eesti disainer *[[13. mai]] – [[Carrie Prejean]], Ameerika Ühendriikide modell * 13. mai – [[Hunter Parrish]], USA näitleja * 13. mai – [[Li Andersson]], Soome poliitik * 13. mai – [[Sandro Mareco]], Argentina maletaja * 13. mai – [[Candice King]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja *[[12. mai]] – [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[16. mai]] – [[Can Bonomo]], Türgi laulja *[[17. mai]] – [[Ott Lepland]], eesti laulja *[[19. mai]] – [[Maksim Dõldin]], Venemaa kergejõustiklane *[[21. mai]] – [[Erik Aaslav-Kaasik]], Eesti veemotosportlane *[[22. mai]] – [[Novak Đoković]], serbia tennisist *22. mai – [[Raido Värik]], eesti kabetaja *[[25. mai]] – [[Kamil Stoch]], poola suusahüppaja *[[27. mai]] – [[Gervinho]], Elevandiluuranniku jalgpallur ==Juuni== *[[2. juuni]] – [[Jürgen Henn]], eesti jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur *[[9. juuni]] – [[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja *[[10. juuni]] – [[Martin Harnik]], saksa jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Didrik Solli-Tangen]], norra laulja *[[12. juuni]] – [[Kristjan Rand]], eesti iluuisutaja *[[13. juuni]] – [[Marcin Lewandowski]], poola jooksja *[[17. juuni]] – [[Kendrick Lamar]], USA räppar *[[18. juuni]] – [[Madara Palameika]], läti odaviskaja * 18. juuni – [[Sevgil Musajeva]], tatari naisajakirjanik Krimmis *[[24. juuni]] – [[Lionel Messi]], argentina jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Samir Nasri]], Prantsusmaa jalgpallur * 26. juuni – [[Ana Zaninović]], Horvaatia taekwondo sportlane *[[27. juuni]] – [[Khatia Buniatishvili]], Gruusias sündinud Prantsuse kontsertpianist *[[28. juuni]] – [[Bogdan Stancu]], Rumeenia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Ilja Šesterkov]], Venemaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Mikk Granström]], eesti režissöör, monteerija ja filmifestivalide korraldaja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Esteban Granero]], hispaania jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur * 3. juuli – [[Sebastian Vettel]], saksa Vormel 1-sõitja * 3. juuli – [[Rainer Olbri]] (Metsakutsu), eesti räppar *[[6. juuli]] – [[Matt O'Leary]], USA filminäitleja *[[13. juuli]] – [[Vladimir Kunitsõn]], Eesti allveesportlane *[[14. juuli]] – [[Adam Johnson]], inglise jalgpallur * 14. juuli – [[Margus Hunt]], eesti kettaheitja *[[15. juuli]] – [[Vadim Koževnikov]], Eesti karateka * 15. juuli – [[Eduard Svarval]], Eesti taekwondo-sportlane *[[16. juuli]] – [[AnnaLynne McCord]], USA näitleja *[[19. juuli]] – [[Hugh Harris]], Briti kitarrist *[[22. juuli]] – [[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja * 22. juuli – [[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja *[[23. juuli]] – [[Luiz Gustavo]], Brasiilia jalgpallur * 23. juuli – [[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane *[[26. juuli]] – [[Taavi Peterson]], eesti laulja *[[27. juuli]] – [[Marek Hamšík]], Slovakkia jalgpallur *[[28. juuli]] – [[Taavi Nassar]], Eesti motosportlane ==August== *[[1. august]] – [[Jakov Fak]], horvaadi päritolu Sloveenia laskesuusataja * 1. august – [[Iago Aspas]], hispaania jalgpallur *[[3. august]] – [[Brooklyn Decker]], USA modell * 3. august – [[Juri Kurakin]], Eesti iluuisutaja *[[5. august]] – [[Stephanie Topalian]], armeenia-jaapani päritolu laulja *[[9. august]] – [[Marek Niit]], Eesti kergejõustiklane *[[11. august]] – [[Maris Mägi]], eesti sprinter *[[18. august]] – [[Mika Boorem]], USA filminäitleja *[[19. august]] – [[Nico Hülkenberg]], saksa Vormel 1 sõitja * 19. august – [[Ott Joala]], eesti veemootorisportlane ja jalgpallur *[[21. august]] – [[Mitchell Allan]], Austraalia lumelaudur * 21. august – [[Anton Šipulin]], vene laskesuusataja * 21. august – [[Raigo Jahu]], Eesti poliitik *[[23. august]] – [[Martti Helde]], eesti režissöör ja stsenarist *[[25. august]] – [[Blake Lively]], Ameerika näitleja *[[30. august]] – [[Amelia Andersdotter]], Rootsi poliitik * 30. august – [[Veera Rumjantseva]], Eesti laskur ==September== *[[2. september]] – [[Spencer Smith]], USA muusik *[[3. september]] – [[Miramii Maarja Vaher]], eesti kunstnik ja luuletaja * 3. september – [[James Neal]], Kanada jäähokimängija *[[6. september]] – [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja *[[7. september]] – [[Evan Rachel Wood]], ameerika näitleja *[[8. september]] – [[Wiz Khalifa]], USA räppar *[[9. september]] – [[Markus Jürgenson]], eesti jalgpallur *9. september – [[Milan Stanković]], serbia laulja *9. september – [[Alex Song]], Kameruni jalgpallur *[[13. september]] – [[Tsvetana Pironkova]], Bulgaaria naistennisist *[[16. september]] — [[Anthony Padilla]], Smosh'i liige *[[19. september]] – [[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[21. september]] – [[Raivo Tammus]], Eesti poliitik *[[22. september]] – [[Tom Felton]], inglise näitleja *22. september – [[Tom Hilde]], norra suusahüppaja *[[23. september]] – [[Andzei Matsukevits]] *[[26. september]] – [[Whitney Thompson]], Ameerika Ühendriikide modell *[[27. september]] – [[Marta Vaarik]], eesti näitleja *[[28. september]] – [[Hilary Duff]], USA filminäitleja ja laulja *28. september – [[Viktoria Leks]], Eesti kergejõustiklane *[[30. september]] – [[Kristina Petina]], Eesti modell * 30. september – [[Aida Garifullina]], Venemaa tatari ooperilaulja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Phil Kessel]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 2. oktoober – [[Alexander Dierks]], Saksamaa poliitik *[[6. oktoober]] – [[Sten-Hans Vihmar]], Eesti poliitik *[[10. oktoober]] – [[Tõnis Niinemets]], eesti näitleja *[[11. oktoober]] – [[Mads Østberg]], norra rallisõitja *[[15. oktoober]] – [[Ott Tänak]], eesti rallisõitja *[[18. oktoober]] – [[Zac Efron]], USA näitleja ja laulja *[[22. oktoober]] – [[Donny Montell]], leedu laulja *[[24. oktoober]] – [[Indrek Galetin]], eesti fotograaf * 24. oktoober – [[Charlie White]], USA jäätantsija *[[27. oktoober]] – [[Juha Hakola]], soome jalgpallur *[[28. oktoober]] – [[Karina Cyfka]], poola maletaja * 28. oktoober – [[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija * 28. oktoober – [[Frank Ocean]], Ameerika laulja *[[29. oktoober]] – [[Liis Haab]], eesti näitleja * 29. oktoober – [[Tove Lo]], Rootsi laulja ja laulukirjutaja * 29. oktoober – [[Maksim Vilde]], Eesti poksija * 29. oktoober – [[Manuel Medrano]], Colombia laulja jalaulukirjutaja ==November== *[[5. november]] – [[Kevin Jonas]], USA muusik ja näitleja *[[6. november]] – [[Ana Ivanović]], serbia tennisist * 6. november – [[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija *[[9. november]] – [[Raul Must]], eesti sulgpallur *[[10. november]] – [[Mason Aguirre]], USA lumelaudur *[[11. november]] – [[Anthony Enden]], eesti korvpallur *[[17. november]] – [[Kat DeLuna]], USA laulja *[[22. november]] – [[Martti Aljand]], eesti ujuja * 22. november – [[Raido Roman]], eesti jalgpallur *[[23. november]] – [[Vallo Kirs]], eesti näitleja ja lavastaja * 23. november – [[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija *[[25. november]] – [[Roland Tiiroja]], eesti trummar *[[27. november]] – [[Lena Belkina]], Ukraina ooperilaulja *[[30. november]] – [[Dougie Poynter]], inglise basskitarrist ja taustalaulja *[[30. november]] — [[Ian Andrew Hecox]], Smoshi liige ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja *[[7. detsember]] – [[Aaron Carter]], ameerika laulja *[[10. detsember]] – [[Gonzalo Higuaín]], Argentina jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Mame Biram Diouf]], Senegali jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Miki Ando]], Jaapani iluuisutaja (üksikksõit) *[[19. detsember]] – [[Karim Benzema]], Prantsusmaa jalgpallur *19. detsember – [[Kait Kall]], Eesti näitleja *[[22. detsember]] – [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja * 22. detsember – [[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija * 22. detsember – [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]], Portugali jalgpallur *[[28. detsember]] – [[Liina Tšernov]], Eesti kergejõustiklane [[Kategooria:1987]] mfmos6l6hc8qttmzyhom6g448vnqjwp 7193191 7193186 2026-07-15T04:36:34Z Avjoska 1538 /* Märts */ 7193191 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1987]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1987}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Meryl Davis]], USA jäätantsija *[[2. jaanuar]] – [[Lauren Storm]], USA filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Przemysław Tytoń]], Poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja *[[8. jaanuar]] – [[Kaisa Selde]], Eesti näitleja *[[9. jaanuar]] – [[Paolo Nutini]], Šotimaalt pärit laulja * 9. jaanuar – [[Mao Inoue]], jaapani näitlejanna * 9. jaanuar – [[Lucas Pezzini Leiva]], Brasiilia jalgpallur * 9. jaanuar – [[Pablo Santos]], Mehhiko näitleja * 9. jaanuar – [[Olena Pidrušna]], Ukraina laskesuusataja *[[10. jaanuar]] – [[César Cielo Filho]], Brasiilia ujuja * 10. jaanuar – [[Mai Kangro]], eesti laulja ja teleajakirjanik *[[11. jaanuar]] – [[Mikk Jürjens]], eesti näitleja *[[18. jaanuar]] – [[Johan Djourou]], Šveitsi jalgpallur * 18. jaanuar – [[Stefan Filipović]], Montenegro laulja *[[21. jaanuar]] – [[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija * 21. jaanuar – [[Joosep Tikk]], eesti ettevõtja ja ratsasportlane *[[22. jaanuar]] – [[Astrid Jacobsen]], norra suusataja *[[24. jaanuar]] – [[Luis Alberto Suárez]], Uruguay jalgpallur *[[25. jaanuar]] – [[Marija Kirilenko]], vene tennisist * 25. jaanuar – [[Ken Ird]], eesti ajaloolane *[[26. jaanuar]] – [[Helen Adamson]], eesti laulja *26. jaanuar – [[Ants Mängel]], Eesti sulgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Arda Turan]], türgi jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Anna-Liisa Supp]], eesti laulja *[[4. veebruar]] – [[Lucie Šafářová]], Tšehhi tennisist *[[5. veebruar]] – [[Linus Omark]], rootsi jäähokimängija * 5. veebruar – [[Maria Fessai-Olennikov]], eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Luisa Värk]], eesti laulja *[[7. veebruar]] – [[Kerli Kõiv]], eesti laulja *[[8. veebruar]] – [[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja *[[9. veebruar]] – [[Rose Leslie]], šoti näitleja *9. veebruar – [[Michael B. Jordan]], Ameerika näitleja *[[11. veebruar]] – [[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja *11. veebruar – [[Kristjan Pütsep]], eesti filmiprodutsent ja muusik *11. veebruar – [[Beat Feuz]], Šveitsi mäesuusataja *11. veebruar – [[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur *[[12. veebruar]] – [[Meghan Agosta]], kanada jäähokimängija *[[14. veebruar]] – [[Edinson Cavani]], Uruguay jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[Mikk Dede]], eesti laulja *[[17. veebruar]] – [[Lishan Dula]], Bahreini pikamaajooksja *[[21. veebruar]] – [[Ashley Greene]], USA näitleja *21. veebruar – [[Ellen Page]], Kanada näitleja *[[26. veebruar]] – [[Jonah Nilsson]], Rootsi laulja, helilooja, produtsent ja klahvpillimängija ==Märts== *[[1. märts]] – [[Kesha Sebert]], USA laulja ja laulukirjutaja * 1. märts – [[Mikk Sillaste]], eesti jalgpallur *[[4. märts]] – [[Hatem Ben Arfa]], Prantsusmaa jalgpallur * 4. märts – [[Tamzin Merchant]], inglise näitleja *[[5. märts]] – [[Anna Tšakvetadze]], Venemaa tennisist *[[6. märts]] – [[Ilan Șor]], juudi päritolu Moldova oligarh ja poliitik * 6. märts – [[Kevin-Prince Boateng]], Saksamaal sündinud Ghana jalgpallur *[[7. märts]] – [[Eléni Fouréira]], Kreeka laulja *[[10. märts]] – [[Kaarel Kümnik]], eesti jalgpallur * 10. märts – [[Māris Štrombergs]], läti BMX-rattur * 10. märts – [[Jaanus Tepomees]], eesti näitleja *[[11. märts]] – [[Tanel Kangert]], Eesti jalgrattur * 11. märts – [[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija *[[12. märts]] – [[Teymur Rəcəbov]], aserbaidžaani maletaja *[[15. märts]] – [[Maris Sild]], Eesti poliitik ja noorsooaktivist *[[17. märts]] - [[Sander Mölder]], Eesti helilooja, muusikaprodutsent *[[18. märts]] – [[Arnd Peiffer]], saksa laskesuusataja *[[20. märts]] – [[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija * 20. märts – [[Taylor Davis]], Ameerika Ühendriikide viiuldaja, arranžeerija ja helilooja *[[23. märts]] – [[Andrus Muld]], eesti laulja ja helilooja *[[24. märts]] – [[Ramires]], Brasiilia jalgpallur *[[26. märts]] – [[Mariliis Jõgeva]], eesti laulja *[[27. märts]] – [[Buster Posey]], Ameerika Ühendriikide pesapallur *27. märts – [[Polina Gagarina]], Venemaa laulja *[[29. märts]] – [[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Kuldar Schüts]], eesti koorijuht * 1. aprill – [[José Ortigoza]], Paraguay jalgpallur *[[3. aprill]] – [[Mihkel Tikerpalu]], eesti näitleja *[[4. aprill]] – [[Sami Khedira]], Saksamaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Eelco Sintnicolaas]], Hollandi kergejõustiklane *[[9. aprill]] – [[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur * 9. aprill – [[Sara Slott Petersen]], Taani tõkkejooksja *[[10. aprill]] – [[Vladimir Ivanov]], eesti tennisist * 10. aprill – [[Jorma Kiigemägi]], eesti jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Joss Stone]] (Joscelyn Eve Stoker), inglise laulja *[[12. aprill]] – [[Shawna Leneé]], USA pornonäitleja ja modell * 12. aprill – [[Brendon Urie]], USA laulja ja muusik *[[13. aprill]] – [[Brandon Hardesty]], USA koomik ja näitleja *[[14. aprill]] – [[Joe Hart]], inglise jalgpallur * 14. aprill – [[Liis Ilula-Niinemets]], eesti tantsuõpetaja ja koreograaf *[[15. aprill]] – [[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja *[[16. aprill]] – [[Aaron Lennon]], Inglismaa jalgpallur * 16. aprill – [[Aleksandra Ševoldajeva]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik *[[19. aprill]] – [[Marija Šarapova]], vene tennisist *[[20. aprill]] – [[Ryan Lovette]], USA modell *[[21. aprill]] – [[Anastassija Prõhhodko]], ukraina levilaulja * 21. aprill – [[Jaanika Arum]], eesti näitleja *[[22. aprill]] – [[David Luiz]], Brasiilia jalgpallur *[[23. aprill]] – [[Alvar Maidla]], eesti muuseumijuht ja bibliofiil *[[24. aprill]] – [[Rein Taaramäe]], eesti jalgrattur *[[27. aprill]] – [[Valentina Gribova]], Eesti vehkleja *[[29. aprill]] – [[Aleksei Poltoranin]], Kasahstani murdmaasuusataja * 29. aprill – [[Robert Urbanek]], Poola kettaheitja * 29. aprill – [[Dan Sexton]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[30. aprill]] – [[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja * 30. aprill – [[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Shaẖar Pe'er]], Iisraeli naistennisist * 1. mai – [[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur *[[2. mai]] – [[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja * 2. mai – [[Saara Aalto]], soome laulja * 2. mai – [[Sandra Ashilevi]], eesti laulja ja näitleja * 2. mai – [[Tomer Hemed]], Iisraeli jalgpallur *[[3. mai]] – [[Kaarel Piho]], Eesti suusakahevõistleja *[[4. mai]] – [[Cesc Fàbregas]], hispaania jalgpallur *[[5. mai]] – [[Kirill Andrejev]], Eesti jalgpallur * 5. mai – [[Siim Sellis]], eesti murdmaasuusataja * 5. mai – [[Marija Šestić]], Bosnia ja Hertsegoviina laulja *[[6. mai]] – [[Joonas Laks]], Eesti poliitik *[[7. mai]] – [[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. mai]] – [[Arsen Dzhulfalakjan]], Armeenia maadleja *[[10. mai]] – [[Kévin Constant]], Guinea jalgpallur *[[11. mai]] – [[Johanna Tammsalu]], eesti disainer *[[13. mai]] – [[Carrie Prejean]], Ameerika Ühendriikide modell * 13. mai – [[Hunter Parrish]], USA näitleja * 13. mai – [[Li Andersson]], Soome poliitik * 13. mai – [[Sandro Mareco]], Argentina maletaja * 13. mai – [[Candice King]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja *[[12. mai]] – [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[16. mai]] – [[Can Bonomo]], Türgi laulja *[[17. mai]] – [[Ott Lepland]], eesti laulja *[[19. mai]] – [[Maksim Dõldin]], Venemaa kergejõustiklane *[[21. mai]] – [[Erik Aaslav-Kaasik]], Eesti veemotosportlane *[[22. mai]] – [[Novak Đoković]], serbia tennisist *22. mai – [[Raido Värik]], eesti kabetaja *[[25. mai]] – [[Kamil Stoch]], poola suusahüppaja *[[27. mai]] – [[Gervinho]], Elevandiluuranniku jalgpallur ==Juuni== *[[2. juuni]] – [[Jürgen Henn]], eesti jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur *[[9. juuni]] – [[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja *[[10. juuni]] – [[Martin Harnik]], saksa jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Didrik Solli-Tangen]], norra laulja *[[12. juuni]] – [[Kristjan Rand]], eesti iluuisutaja *[[13. juuni]] – [[Marcin Lewandowski]], poola jooksja *[[17. juuni]] – [[Kendrick Lamar]], USA räppar *[[18. juuni]] – [[Madara Palameika]], läti odaviskaja * 18. juuni – [[Sevgil Musajeva]], tatari naisajakirjanik Krimmis *[[24. juuni]] – [[Lionel Messi]], argentina jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Samir Nasri]], Prantsusmaa jalgpallur * 26. juuni – [[Ana Zaninović]], Horvaatia taekwondo sportlane *[[27. juuni]] – [[Khatia Buniatishvili]], Gruusias sündinud Prantsuse kontsertpianist *[[28. juuni]] – [[Bogdan Stancu]], Rumeenia jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Ilja Šesterkov]], Venemaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Mikk Granström]], eesti režissöör, monteerija ja filmifestivalide korraldaja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Esteban Granero]], hispaania jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Benoît Costil]], Prantsusmaa jalgpallur * 3. juuli – [[Sebastian Vettel]], saksa Vormel 1-sõitja * 3. juuli – [[Rainer Olbri]] (Metsakutsu), eesti räppar *[[6. juuli]] – [[Matt O'Leary]], USA filminäitleja *[[13. juuli]] – [[Vladimir Kunitsõn]], Eesti allveesportlane *[[14. juuli]] – [[Adam Johnson]], inglise jalgpallur * 14. juuli – [[Margus Hunt]], eesti kettaheitja *[[15. juuli]] – [[Vadim Koževnikov]], Eesti karateka * 15. juuli – [[Eduard Svarval]], Eesti taekwondo-sportlane *[[16. juuli]] – [[AnnaLynne McCord]], USA näitleja *[[19. juuli]] – [[Hugh Harris]], Briti kitarrist *[[22. juuli]] – [[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja * 22. juuli – [[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja *[[23. juuli]] – [[Luiz Gustavo]], Brasiilia jalgpallur * 23. juuli – [[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane *[[26. juuli]] – [[Taavi Peterson]], eesti laulja *[[27. juuli]] – [[Marek Hamšík]], Slovakkia jalgpallur *[[28. juuli]] – [[Taavi Nassar]], Eesti motosportlane ==August== *[[1. august]] – [[Jakov Fak]], horvaadi päritolu Sloveenia laskesuusataja * 1. august – [[Iago Aspas]], hispaania jalgpallur *[[3. august]] – [[Brooklyn Decker]], USA modell * 3. august – [[Juri Kurakin]], Eesti iluuisutaja *[[5. august]] – [[Stephanie Topalian]], armeenia-jaapani päritolu laulja *[[9. august]] – [[Marek Niit]], Eesti kergejõustiklane *[[11. august]] – [[Maris Mägi]], eesti sprinter *[[18. august]] – [[Mika Boorem]], USA filminäitleja *[[19. august]] – [[Nico Hülkenberg]], saksa Vormel 1 sõitja * 19. august – [[Ott Joala]], eesti veemootorisportlane ja jalgpallur *[[21. august]] – [[Mitchell Allan]], Austraalia lumelaudur * 21. august – [[Anton Šipulin]], vene laskesuusataja * 21. august – [[Raigo Jahu]], Eesti poliitik *[[23. august]] – [[Martti Helde]], eesti režissöör ja stsenarist *[[25. august]] – [[Blake Lively]], Ameerika näitleja *[[30. august]] – [[Amelia Andersdotter]], Rootsi poliitik * 30. august – [[Veera Rumjantseva]], Eesti laskur ==September== *[[2. september]] – [[Spencer Smith]], USA muusik *[[3. september]] – [[Miramii Maarja Vaher]], eesti kunstnik ja luuletaja * 3. september – [[James Neal]], Kanada jäähokimängija *[[6. september]] – [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja *[[7. september]] – [[Evan Rachel Wood]], ameerika näitleja *[[8. september]] – [[Wiz Khalifa]], USA räppar *[[9. september]] – [[Markus Jürgenson]], eesti jalgpallur *9. september – [[Milan Stanković]], serbia laulja *9. september – [[Alex Song]], Kameruni jalgpallur *[[13. september]] – [[Tsvetana Pironkova]], Bulgaaria naistennisist *[[16. september]] — [[Anthony Padilla]], Smosh'i liige *[[19. september]] – [[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[21. september]] – [[Raivo Tammus]], Eesti poliitik *[[22. september]] – [[Tom Felton]], inglise näitleja *22. september – [[Tom Hilde]], norra suusahüppaja *[[23. september]] – [[Andzei Matsukevits]] *[[26. september]] – [[Whitney Thompson]], Ameerika Ühendriikide modell *[[27. september]] – [[Marta Vaarik]], eesti näitleja *[[28. september]] – [[Hilary Duff]], USA filminäitleja ja laulja *28. september – [[Viktoria Leks]], Eesti kergejõustiklane *[[30. september]] – [[Kristina Petina]], Eesti modell * 30. september – [[Aida Garifullina]], Venemaa tatari ooperilaulja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Phil Kessel]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 2. oktoober – [[Alexander Dierks]], Saksamaa poliitik *[[6. oktoober]] – [[Sten-Hans Vihmar]], Eesti poliitik *[[10. oktoober]] – [[Tõnis Niinemets]], eesti näitleja *[[11. oktoober]] – [[Mads Østberg]], norra rallisõitja *[[15. oktoober]] – [[Ott Tänak]], eesti rallisõitja *[[18. oktoober]] – [[Zac Efron]], USA näitleja ja laulja *[[22. oktoober]] – [[Donny Montell]], leedu laulja *[[24. oktoober]] – [[Indrek Galetin]], eesti fotograaf * 24. oktoober – [[Charlie White]], USA jäätantsija *[[27. oktoober]] – [[Juha Hakola]], soome jalgpallur *[[28. oktoober]] – [[Karina Cyfka]], poola maletaja * 28. oktoober – [[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija * 28. oktoober – [[Frank Ocean]], Ameerika laulja *[[29. oktoober]] – [[Liis Haab]], eesti näitleja * 29. oktoober – [[Tove Lo]], Rootsi laulja ja laulukirjutaja * 29. oktoober – [[Maksim Vilde]], Eesti poksija * 29. oktoober – [[Manuel Medrano]], Colombia laulja jalaulukirjutaja ==November== *[[5. november]] – [[Kevin Jonas]], USA muusik ja näitleja *[[6. november]] – [[Ana Ivanović]], serbia tennisist * 6. november – [[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija *[[9. november]] – [[Raul Must]], eesti sulgpallur *[[10. november]] – [[Mason Aguirre]], USA lumelaudur *[[11. november]] – [[Anthony Enden]], eesti korvpallur *[[17. november]] – [[Kat DeLuna]], USA laulja *[[22. november]] – [[Martti Aljand]], eesti ujuja * 22. november – [[Raido Roman]], eesti jalgpallur *[[23. november]] – [[Vallo Kirs]], eesti näitleja ja lavastaja * 23. november – [[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija *[[25. november]] – [[Roland Tiiroja]], eesti trummar *[[27. november]] – [[Lena Belkina]], Ukraina ooperilaulja *[[30. november]] – [[Dougie Poynter]], inglise basskitarrist ja taustalaulja *[[30. november]] — [[Ian Andrew Hecox]], Smoshi liige ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja *[[7. detsember]] – [[Aaron Carter]], ameerika laulja *[[10. detsember]] – [[Gonzalo Higuaín]], Argentina jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Mame Biram Diouf]], Senegali jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Miki Ando]], Jaapani iluuisutaja (üksikksõit) *[[19. detsember]] – [[Karim Benzema]], Prantsusmaa jalgpallur *19. detsember – [[Kait Kall]], Eesti näitleja *[[22. detsember]] – [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja * 22. detsember – [[Tarvi Kull]], eesti klahvpillimängija * 22. detsember – [[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]], Portugali jalgpallur *[[28. detsember]] – [[Liina Tšernov]], Eesti kergejõustiklane [[Kategooria:1987]] 7zf0vcl8v4rir58d1habynk5zjkswqq 0 262005 7193134 6368874 2026-07-14T22:36:49Z Sumo tomus 233342 7193134 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Boateng-Prince.jpg|pisi|Kevin-Prince Boateng (2011)]] '''Kevin-Prince Boateng''' (sündinud [[6. märts]]il [[1987]] [[Wedding]]is [[Lääne-Berliin]]is) on [[Saksamaa]]l sündinud [[Ghana]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Itaalia kõrgliiga klubis [[ACF Fiorentina|Fiorentina]]. Ka tema vend [[Jerome Boateng]] on jalgpallur. == Koondisekarjäär == Kuigi Boateng kuulus Saksamaa noortekoondistesse, otsustas ta hakata hiljem Ghanat esindama; [[Ghana jalgpallikoondis]] oli temast huvitatud ammu enne [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2016. aasta maailmameistrivõistlusi]]. 2010. aasta mais sai Boateng Ghana passi.<ref>[https://web.archive.org/web/20180612141433/http://www.kickoff.com/news/15266/kevin-prince-boateng-gets-ghana-passport "Kevin-Prince Boateng gets Ghana passport"]. kickoff.com. Vaadatud 8.6.2018</ref> Debüüdi Ghana rahvuskoondises tegi Boateng 2010. aasta juunis [[sõprusmäng]]us [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu. ==Saavutused== ;[[AC Milan]] *[[Serie A|Itaalia meister]] (1): [[Serie A hooaeg 2010–2011|2010–2011]] *[[Supercoppa Italiana]] (1): 2011 ;[[Eintracht Frankfurt]] *[[DFB-Pokal]]: 2017–18 ;Barcelona *[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2018–2019|2018–19]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{FIFA World Cup 2010 Ghana koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Ghana koondis}} {{JÄRJESTA:Boateng, Kevin-Prince}} [[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Ghana jalgpallurid]] [[Kategooria:Hertha BSC jalgpallurid]] [[Kategooria:Tottenham Hotspur FC mängijad]] [[Kategooria:Dortmundi Borussia mängijad]] [[Kategooria:Portsmouth FC mängijad]] [[Kategooria:AC Milani mängijad]] [[Kategooria:UD Las Palmase mängijad]] [[Kategooria:FC Schalke 04 mängijad]] [[Kategooria:Frankfurdi Eintrachti jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:ACF Fiorentina mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] f9ixyqyvfez7rih9w4liik6izbzbvjp 0 262499 7193094 6975506 2026-07-14T21:10:59Z Juhan242 213253 /* Auleegioni ordeni saanud Eestiga seotud isikuid[1] */ 7193094 wikitext text/x-wiki '''Auleegioni orden''' ([[prantsuse keel]]es ''Ordre national de la Légion d'honneur'', vahepeal ka ''Ordre royale de la Légion d'honneur'') on [[Prantsusmaa]] kõrgeim teenetemärk, mille asutas [[Napoleon]] [[19. mai]]l [[1802]]. Ordenil on viis klassi: Chevalier (rüütel, algselt leegionär), Officier (ohvitser), Commandeur (komandör, algselt komandant), Grand Officier (suurohvitser) ja Grand Croix (suurrist). Medaliklasse ei ole. == Kujundus == [[Pilt:Offizierskreuz.jpg]] [[Pilt:Wearing of the insignia of the Légion d'honneur (gentlemens).svg]] == Auleegioni ordeni saanud Eestiga seotud isikuid<ref>[https://ee.ambafrance.org/Eestlased-Riikliku-Auleegioni-ordeni-kavalerid Eestiga seotud Auleegioni ordeni kavalerid. Prantsuse saatkonna veebisait.]</ref> == {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+ !Aasta !Nimi !Kraad |- |? |[[Villem Saarsen]] |ohvitserikraad |- |? |[[Karl Robert Pusta]] |suurohvitserikraad |- |? |[[Jüri Sammul]] |ohvitserikraad |- |[[1921]] |[[Johan Laidoner]]<ref name="Laidoner">{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/2003/03/ve-laidoner-johan-kindral/ |pealkiri=Laidoner, Johan – kindral |vaadatud=2011-11-04 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304200932/http://www.virumaa.ee/2003/03/ve-laidoner-johan-kindral/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |ohvitserikraad |- |[[1925]] |[[Johan Laidoner]]<ref name="Laidoner"></ref> |komandörikraad |- |rowspan="2" | [[1927]] |[[Paul Kogerman]]<ref>[http://www.ttu.ee/raamatukogu/uldinfo/naitused/tekstid/ttu-professorid-eesti-vabadussojas/ TTÜ professorid Eesti Vabadussõjas]</ref> |? |- |[[Ludvig Puusepp]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/229-ludvig-puusepp-140 |pealkiri=Ludvig Puusepp 140. Eesti Tervishoiu Muuseum. |vaadatud=2020-02-05 |arhiivimisaeg=2020-01-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200129164143/http://www.tervishoiumuuseum.ee/et/uudiste-arhiiv/229-ludvig-puusepp-140 |url-olek=ei tööta }}</ref> |? |- |[[1929]] |[[August Steinberg]] |ohvitserikraad |- |1937 |[[Oskar Öpik]] |ohvitserikraad |- |[[1938]] |[[Konstantin Päts]]<ref>Auleegioni suurrist presidendile, kuldmõõk kindral J. Laidonerile. Rahvaleht, 15. detsember 1938, nr. 239, lk. 5.</ref> |suurristikraad |- |rowspan="25" | [[2001]] |[[Enn Eesmaa]] |rüütlikraad |- |[[Jaanus Elvre]] |ohvitserikraad |- |[[Toomas Hendrik Ilves]] |suurohvitserikraad |- |[[Ain Kaalep]] |ohvitserikraad |- |[[Siim Kallas]] |suurohvitserikraad |- |[[Jaan Kaplinski]] |rüütlikraad |- |[[Andi Kasak]] |rüütlikraad |- |[[Toivo Klaar]] |komandörikraad |- |[[Jaan Kross]] |ohvitserikraad |- |[[Jüri Kuuskemaa]] |rüütlikraad |- |[[Ruth Lausma Luik]] |komandörikraad |- |[[Lauri Leesi]] |rüütlikraad |- |[[Jüri Luik]] |suurohvitserikraad |- |[[Toomas Luman]] |ohvitserikraad |- |[[Allan Martinson]] |rüütlikraad |- |[[Lennart Meri]] |suurristikraad |- |[[Tiina Nirk]] |ohvitserikraad |- |[[Kristiina Ojuland]] |komandörikraad |- |[[Ülle-Marike Põldma]] |rüütlikraad |- |[[Väino Reinart]] |komandörikraad |- |[[Urmas Reinsalu]] |komandörikraad |- |[[Andres Tarand]] |komandörikraad |- |[[Indrek Tarand]] |komandörikraad |- |[[Toivo Tasa]] |komandörikraad |- |[[Tiiu Viljasaar]] |ohvitserikraad |- |[[2002]] |[[Malle Talvet]] |ohvitserikraad |- |[[2003]] |[[Stefanus (Charalambides)]] |ohvitserikraad |- |[[2004]] |[[Tarmo Türkson]] |rüütlikraad |- |[[2008]] |[[Philippe Jourdan]] |rüütlikraad |- |[[2011]] |[[Arvo Pärt]] |rüütlikraad |- |rowspan="4" | [[2013]] |[[Aavi Dobrõš]] |ohvitserikraad |- |[[Sandor Liive]] |rüütlikraad |- |[[Riho Terras]] |ohvitserikraad |- |[[Karl Jaanimägi]] |ohvitserikraad |- |rowspan="3" | [[2015]] |[[Sten Sepper]] |ohvitserikraad |- |[[Alar Streimann]] |rüütlikraad |- |[[Märt Volmer]] |rüütlikraad |- |[[2016]] |[[Rein Oja]] |rüütlikraad |- |[[2018]] |[[Arnold Sinisalu]] |rüütlikraad |- |[[2021]] |[[Martin Herem]] |komandörikraad |- |2025 |[[Kersti Kaljulaid]] |komandörikraad |} == Ordu == Auleegioni ordu (''Ordre national de la Légion d'honneur'') on Prantsusmaa rahvusordu. Ordu asutati [[Napoleon Bonaparte]]'i poolt [[19. mai]]l [[1802]] [[rüütliordu]]de eeskujul. Vastavalt Auleegioni koodeksile tegutseb see organisatsioon iseseisva juriidilise isikuna. Kuulumine ordusse tähendab liikmele tema poolt Prantsusmaale osutatud teenete ametlikku tunnustamist, ühtlasi tähendab kuulumine ordusse ka kõrgeimat aumärki. === Tänapäeval === Ordu liikmeks saadakse väljapaistvate sõjaliste või tsiviilteenete eest. Ordu eesotsas on ordu [[Suurmeister (ordu)|suurmeister]] (''grand maître''), kelleks on ''ex officio'' (ameti poolest) Prantsusmaa [[president]]. Tähtsuselt järgmine amet ordus on [[suurkantsler]], kes on regulaarselt peetavate ordu nõukogu istungite eesistuja. Istungitel arutatakse organisatsiooni staatust puudutavaid küsimusi, aasta eelarve kasutamist, samuti uute liikmete vastuvõtmist ja orduliikmetele uute auastmete andmist. ==== Suurkantslerid ==== * 1803–1814 [[Bernard Germain de Lacépède]] * 1814–1815 [[Dominique Dufour de Pradt]] * 1815 [[Louis de Bruges]] * 1815 Bernard-Germain de Lacépède * 1815–1831 [[Étienne Macdonald]] * 1831–1836 [[Édouard Mortier]] * 1836–1839 [[Étienne Maurice Gérard]] * 1839–1842 [[Charles Oudinot]] * 1842–1848 [[Étienne Maurice Gérard]] * 1848 [[Jacques-Gerard Subervie]] * 1848–1849 [[Gabriel Molitor]] * 1849–1852 [[Rémy Joseph Isidore Exelmans]] * 1852–1853 [[Philippe Antoine d'Ornano]] * 1853–1859 [[Anne-Charles Lebrun]] * 1859–1860 [[Aimable Pélissier]] * 1860–1864 [[Ferdinand Hamelin]] * 1864–1870 [[Charles de Flahaut]] * 1871–1880 [[Joseph Vinoy]] * 1880–1889 [[Louis Faidherbe]] * 1889–1895 [[Victor Février]] * 1895–1901 [[Léopold Davout]] * 1901–1918 [[Georges-Auguste Florentin]] * 1918–1934 [[Augustin Dubail]] * 1934–1940 [[Charles Nollet]] * 1940–1944 [[Charles Brécard]] * 1944–1954 [[Paul Dassault]] * 1954–1969 [[Georges Catroux]] * 1969–1975 [[Georges Cabanier]] * 1975–1981 [[Alain de Boissieu]] * 1981–1992 [[André Biard]] * 1992–1998 [[Gilbert Forray]] * 1998–2004 [[Jean-Philippe Douin]] * 2004–2010 [[Jean-Pierre Kelche]] * 2010–2016 [[Jean-Louis Georgelin]] * 2016– [[Benoît Puga]] ==== Auastmed ==== Vastavalt koodeksi artiklile R6 koosneb Auleegion (kui organisatsioon) liikmetest, kes kuuluvad viide astmesse. Suurristid ja suurohvitserid on ordu kõrgema astme liikmed. Üldine tava on, et ordusse vastuvõetu alustab madalaimast astmest, s.o rüütli astmest. Kuid on ka erandeid, kus pikaajalise teenistuse eest on antud kohe kas ohvitseri või komandöri auaste. Kõik Prantsusmaa peaministrid, kes on oma ametis olnud vähemalt kaks aastat, saavad automaatselt Auleegioni suurohvitserideks. Vastavalt koodeksi artiklile R54 tervitab ordusse vastuvõtmise tseremoonial suurmeistri poolt delegeeritud esindaja uut kandidaati sõnadega: "Vabariigi Presidendi nimel ja tulenevalt volitustest, mis meile on antud, ülendame teid Auleegioni rüütliks (ohvitseriks, komandöriks)." (''Au nom du Président de la République et en vertu des pouvoirs qui nous sont conférés, nous vous faisons chevalier (officier ou commandeur) de la Légion d'honneur''). Seejärel annab esindaja kandidaadile üle auastmele vastava aumärgi (''insigne'') ja embab teda. Suurristide ja suurohvitseride puhul on lausutav tekst veidi erinev: "Vabariigi Presidendi nimel ja tulenevalt volitustest, mis meile on antud, tõstame teid Auleegioni suurristi seisusse (suurohvitseri seisusse)." (''Au nom du Président de la République et en vertu des pouvoirs qui nous sont conférés, nous vous élevons à la dignité de grand officier (ou de grand croix) de la Légion d'honneur.'') ==== Liikmete arv ==== Pärast ordu asutamist [[1802]]. aastal on uute liikmete arv järk-järgult kasvanud. Aastal [[1871]] oli tegevliikmeid juba üle 70 000. Pärast seda võeti meetmeid arvukuse suurenemise piiramiseks. Kuid alates [[1923]]. aastast iga-aastane uute liikmete vastuvõtmine järsult suurenes. Selline tendents kestis 40 aastat ja oli tingitud vajadusest kodanikke kahes maailmasõjas ja mitmes koloniaalsõjas ülesnäidatud mehisuse ja vapruse eest autasustada. [[1962]]. aastal oli ordus juba üle 300 000 tegevliikme. Kindral [[Charles de Gaulle|de Gaulle]] pidas liikmeskonna sellist kasvu ordu mainele ohtlikuks. Võeti suund liikmeskonna arvukuse vähendamisele 125 000 inimeseni [[20. sajand]]i lõpuks. Lõpptulemusena, aastal [[2009]], ordu liikmete arv ei ületanud 90 000 inimest. Vastavalt koodeksi artikli R7 viimasele redaktsioonile kehtisid 2009. aasta seisuga järgmised arvulised piirangud: * suurriste 75 * suurohvitsere 250 * komandöre 1250 * ohvitsere 10 000 * rüütleid 113 425 Praegu on iga-aastased normid järgmised: * suurriste 7 * suurohvitsere 24 * komandöre 144 * ohvitsere 730 * rüütleid 4246 == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Prantsusmaa teenetemärgid]] [[Kategooria:Auleegioni ordeni kavalerid| ]] dbvy8lrelhalqpbt3eaxqb0dix8lffo 0 269071 7193120 6928811 2026-07-14T22:18:19Z Sumo tomus 233342 7193120 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Titov cropped.jpg|pisi|Vladimir Titov (1992)]] '''Vladimir Titov''' (vene Владимир Георгиевич Титов; sündinud [[1. jaanuar]]il [[1947]] [[Sretensk]]is [[Tšitaa oblast]]is) on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[kosmonaut]], [[Nõukogude Liidu kangelane]] ([[1988]]). {{NSV Liidu kosmoselendurid}} {{JÄRJESTA:Titov, Vladimir}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu kosmonaudid]] [[Kategooria:NSV Liidu kosmoselendurid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] n92h8r556s50rpeqfwxn83tfjhzg1fc 0 271311 7193150 7086288 2026-07-14T23:00:15Z Kuriuss 38125 7193150 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Forgotten Sunrise | pilt = | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | stiil = ''[[deathbeat]]'', [''[industrial metal]]'', ''[[experimental]]'' | tegev = 1992– | plaadifirma = [[Rising Realm Records]], [[Nailboard Records]], [[My Kingdom Music]], [[Out of Line]] | seotud_esitajad = | URL = http://www.forgottensunrise.com/ | koosseis = [[Anders Melts]], [[Kadri Sammel]] | endised_liikmed = [[Pavel Torpan]], [[Gerty Villo]], [[Ragnar Kivi]] }} '''Forgotten Sunrise''' on [[1992]]. aastal loodud Eesti ''outdustrial''<nowiki>'</nowiki>i bänd. Algselt ''death metal''<nowiki>'</nowiki>it viljeleva bändi asutajaliikmed olid laulja [[Anders Melts]] ja basskitarrist [[Jan Talts]]. 1993. aastal sõlmiti leping plaadifirmaga [[Rising Realm Records]] ning järgmisel aastal andis bänd välja debüütplaadi ''Forever Sleeping Greystones''. 1996. aastal võttis Forgotten Sunrise muusikategemisel kasutusele arvutid ning hakati mängima varasemast oluliselt erinevat muusikat – ''deathbeat''<nowiki>'</nowiki>i. <ref name="bio" /> ==Koosseis== * [[Anders Melts]] – laul, bass, löökpillid, programmeerimine (alates 1992) * [[Kadri Sammel]] – klahvpillid, laul, bass, programmeerimine (alates 2014) * [[Jaan "Suva" Pullerits]] – programmeerimine, efektid (alates 2020) ===Endised bändiliikmed=== * [[Gerty Villo]] – klahvpillid, laul (2006–2014) * [[Ragnar Kivi]] – löökpillid, süntesaator (2010–2014) * [[Jan Talts]] – basskitarr (1992–1999) * [[Tarvo Valm]] – trummid (1992–1995) * Margus Gustavson (Kusti) – kitarr (1992–1995) * Margus Aro (George) – klahvpillid (1993–1995) * [[Keijo Koppel]] – kitarr (1997–1999) * [[Meelis Looveer]] – programmeerimine (1996–2001) * [[Riivo Torstenberg]] – basskitarr (2001–2004) * [[Tiiu Kiik]] (Tiux) – laul, klahvpillid (1997–2005) * [[Ott Evestus]] – löökpillid (2003–2005) * [[Renno Süvaoja]] – kitarr (1996–2006) * [[Ginger-Lizzy]] – elektroonika (2005–2006) * [[Andrei Voinov]] – basskitarr (1999–2001 ja 2004–2007) * [[Pavel Torpan]] – kitarr, laul (2007–2013) ==Diskograafia== * ''Behind The Abysmal Sky'' (1993) demo * ''Forever Sleeping Greystones'' (1994) * ''Forgotten Sunrise'' (1999) * ''a.Nimal f.Lesh – Looma Liha'' (2001) * ''Ple:se Disco-Nnect Me'' (2003) * ''Ru:mipu:dus'' (2004) * ''Never(k)now'' (2005) * ''Willand'' (2007) * ''Different Knots of Ropelove'' (2008) * ''Behind The Abysmal Sky/Forever Sleeping Greystones (Re-release)'' (2009) * ''The Moments When God Was Wrong'' (2009) * ''Time Flies - Rare And Unreleased'' (2012) * ''Cretinism'' (2013) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bio">{{netiviide| URL = http://www.forgottensunrise.com/bio.html| Pealkiri = "Biograafia".| Väljaanne = bändi koduleht| Kasutatud = 20.01.2012| arhiivimisaeg = 17.09.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100917190941/http://www.forgottensunrise.com/bio.html| url-olek = ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.forgottensunrise.com/ Ametlik koduleht] * [http://www.rada7.ee/artist/forgottensunrise Forgotten Sunrise @ Rada7.ee] * [http://www.estonianmetal.com/bands.php?id=94 Forgotten Sunrise @ EstonianMetal.com] * {{MusicBrainz nimi|id=04c5d3bc-05ac-4f8d-b615-68e2f481158d|nimi=Forgotten Sunrise}} [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria: Industrial metal'i ansamblid]] q5huoolznq26veo57nj0fv2npd7otnl 7193198 7193150 2026-07-15T04:41:47Z Avjoska 1538 7193198 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Forgotten Sunrise | pilt = | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | stiil = ''[[deathbeat]]'', ''[[industrial metal]]'', ''[[experimental]]'' | tegev = 1992– | plaadifirma = [[Rising Realm Records]], [[Nailboard Records]], [[My Kingdom Music]], [[Out of Line]] | seotud_esitajad = | URL = http://www.forgottensunrise.com/ | koosseis = [[Anders Melts]], [[Kadri Sammel]] | endised_liikmed = [[Pavel Torpan]], [[Gerty Villo]], [[Ragnar Kivi]] }} '''Forgotten Sunrise''' on [[1992]]. aastal loodud Eesti ''outdustrial''<nowiki>'</nowiki>i bänd. Algselt ''death metal''<nowiki>'</nowiki>it viljeleva bändi asutajaliikmed olid laulja [[Anders Melts]] ja basskitarrist [[Jan Talts]]. 1993. aastal sõlmiti leping plaadifirmaga [[Rising Realm Records]] ning järgmisel aastal andis bänd välja debüütplaadi ''Forever Sleeping Greystones''. 1996. aastal võttis Forgotten Sunrise muusikategemisel kasutusele arvutid ning hakati mängima varasemast oluliselt erinevat muusikat – ''deathbeat''<nowiki>'</nowiki>i. <ref name="bio" /> ==Koosseis== * [[Anders Melts]] – laul, bass, löökpillid, programmeerimine (alates 1992) * [[Kadri Sammel]] – klahvpillid, laul, bass, programmeerimine (alates 2014) * [[Jaan "Suva" Pullerits]] – programmeerimine, efektid (alates 2020) ===Endised bändiliikmed=== * [[Gerty Villo]] – klahvpillid, laul (2006–2014) * [[Ragnar Kivi]] – löökpillid, süntesaator (2010–2014) * [[Jan Talts]] – basskitarr (1992–1999) * [[Tarvo Valm]] – trummid (1992–1995) * Margus Gustavson (Kusti) – kitarr (1992–1995) * Margus Aro (George) – klahvpillid (1993–1995) * [[Keijo Koppel]] – kitarr (1997–1999) * [[Meelis Looveer]] – programmeerimine (1996–2001) * [[Riivo Torstenberg]] – basskitarr (2001–2004) * [[Tiiu Kiik]] (Tiux) – laul, klahvpillid (1997–2005) * [[Ott Evestus]] – löökpillid (2003–2005) * [[Renno Süvaoja]] – kitarr (1996–2006) * [[Ginger-Lizzy]] – elektroonika (2005–2006) * [[Andrei Voinov]] – basskitarr (1999–2001 ja 2004–2007) * [[Pavel Torpan]] – kitarr, laul (2007–2013) ==Diskograafia== * ''Behind The Abysmal Sky'' (1993) demo * ''Forever Sleeping Greystones'' (1994) * ''Forgotten Sunrise'' (1999) * ''a.Nimal f.Lesh – Looma Liha'' (2001) * ''Ple:se Disco-Nnect Me'' (2003) * ''Ru:mipu:dus'' (2004) * ''Never(k)now'' (2005) * ''Willand'' (2007) * ''Different Knots of Ropelove'' (2008) * ''Behind The Abysmal Sky/Forever Sleeping Greystones (Re-release)'' (2009) * ''The Moments When God Was Wrong'' (2009) * ''Time Flies - Rare And Unreleased'' (2012) * ''Cretinism'' (2013) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="bio">{{netiviide| URL = http://www.forgottensunrise.com/bio.html| Pealkiri = "Biograafia".| Väljaanne = bändi koduleht| Kasutatud = 20.01.2012| arhiivimisaeg = 17.09.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100917190941/http://www.forgottensunrise.com/bio.html| url-olek = ei tööta}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.forgottensunrise.com/ Ametlik koduleht] * [http://www.rada7.ee/artist/forgottensunrise Forgotten Sunrise @ Rada7.ee] * [http://www.estonianmetal.com/bands.php?id=94 Forgotten Sunrise @ EstonianMetal.com] * {{MusicBrainz nimi|id=04c5d3bc-05ac-4f8d-b615-68e2f481158d|nimi=Forgotten Sunrise}} [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria: Industrial metal'i ansamblid]] ee4j37slnw299gfbpcrpq96o949zqoh 0 274064 7193300 6747401 2026-07-15T09:20:21Z Kuriuss 38125 7193300 wikitext text/x-wiki '''Arved Paul''' ([[25. oktoober]] [[1913]] [[Tõstamaa]] – [[29. juuli]] [[1960]] [[Haapsalu]]) oli eesti vaimulik. Ta lõpetas aastal [[1936]] [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i. Aastatel [[1933]]–[[1937]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|usuteaduskonnas]], aastatel [[1940]]–[[1941]] õppis ta [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonnas]]. Teoloogilist stuudiumi jätkas ta aastatel [[1943]]–[[1944]]. Aastal [[1944]] oli ta Saksa armees ([[untersturmführer]]), aastatel [[1944]]–[[1946]] oli ta vangistatud. Aastatel [[1946]]–[[1947]] oli ta [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus]]e jutlustaja. Ordineeriti [[11. detsember|11. detsembril]] (3. advendil) [[1947]] õpetajaks.<ref>Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988</ref> Ta oli aastatel [[1947]]–[[1950]] [[Kursi Maarja-Eliisabeti kogudus]]e õpetaja. Aastatel [[1950]]–[[1953]] oli ta [[Rõuge Maarja kogudus]]e õpetaja. Aastal [[1953]] arreteeriti ta uuesti Nõukogude repressiivorganite poolt, aastal [[1956]] oli ta Eestis tagasi. Aastatel [[1956]]–[[1960]] oli ta [[Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus]]e õpetaja, lisaks sellele hooldas ta aastatel [[1957]]–[[1960]] [[Martna Püha Martini kogudus]]t.<ref>Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. III, lk. 295</ref> Arved Paul on kirjutanud vaimulikku luulet. == Isiklikku == Tema poeg [[Toomas Paul]] oli eesti vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane, ''dr. theol''; vend [[Ilmar Paul]] oli Nõukogude sõjaväelane, teine vend [[Arnold Paul]] oli [[Pärnu]]s kooliõpetaja. == Luulekogu == *Arved Paul. Ja nutan tuuldetallatavaid karjamaid: luulet 1951–1960. (Järelsõna kirjutanud Toomas Paul.) EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1993. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=24635&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYhZWSgWpRal5mbmZIK6JlVJAYmkOiGlopVQIpQ2VrGtrARN6GLo%253D Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Paul, Arved}} [[Kategooria:Kursi Maarja-Eliisabeti koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Martna Püha Martini koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Ridala Püha Maarja Magdaleena koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Rõuge Maarja koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1913]] [[Kategooria:Surnud 1960]] lwk3o0om6lguvw6i7l1s66dn0sh0llb 0 275719 7193097 7165313 2026-07-14T21:24:13Z ~2026-39669-16 233503 7193097 wikitext text/x-wiki '''Parima meespeaosatäitja Oscar''' ([[inglise keel]]es ''Academy Award for Best Actor'') on [[Oscar]]i-filmiauhinna üks kategooriatest. Auhinnaga tunnustab [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia]] meesnäitlejat, kes mängis peaosa filmis, mis esilinastus eelneval kalendriaastal (arvestatakse [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonna]] esilinastuse järgi). Auhinnatseremoonial annab auhinna võitjale üle traditsiooni kohaselt eelneva aasta [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i võitja. Selles kategoorias auhinnatakse näitlejaid alates [[1929. aasta Oscari auhinnad|esimesest Oscari-tseremooniast]] [[1929]]. aastal, kui võitis [[Emil Jannings]] rollide eest filmides "The Way of All Flesh" ja "The Last Command".<ref>{{netiviide |url=https://www.oscars.org/oscars/ceremonies/1929 |title=THE 1ST ACADEMY AWARDS: 1929 |väljaanne=oscars.org |vaadatud=29. mai 2022 |keel=inglise}}</ref> 2022. aasta seisuga on auhind antud 84 näitlejale. [[Daniel Day-Lewis]] on kolme Oscariga selle kategooria edukaim näitleja. Rekordilised üheksa korda on auhinnale nomineeritud [[Spencer Tracy]] ja [[Laurence Olivier]]. [[Peter O'Toole]] on enim nomineeritud näitleja, kes pole auhinda võitnud. [[James Dean]] on ainuke, keda on postuumselt nomineeritud rohkem kui korra. [[Peter Finch]] on ainuke postuumne võitja. Noorim võitja on [[Adrien Brody]], keda autasustati 29-aastaselt rolli eest filmis "[[Pianist (film 2002)|Pianist]]", ja [[Anthony Hopkins]] on vanim võitja, võitnud 83-aastaselt rolli eest filmis "[[Isa (film)|Isa]]".<ref>{{netiviide |autor=Marissa Martinelli |url=https://slate.com/culture/2021/04/anthony-hopkins-oscars-2021-best-actor-autism-aspergers.amp |pealkiri=Anthony Hopkins Oscar win: The autistic actor made history for more than his age. |aeg=26. aprill 2021 |väljaanne=Slate |vaadatud=31. mai 2022 |keel=inglise |arhiivimisaeg=2021-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211214055828/https://slate.com/culture/2021/04/anthony-hopkins-oscars-2021-best-actor-autism-aspergers.amp |url-olek=ei tööta }}</ref> == Võitjad == {| class="wikitable" style="font-size: 100%;" |- ! Aasta ! Näitleja ! Filmi originaalpealkiri ! Filmi eestikeelne pealkiri |- | [[1929. aasta Oscari auhinnad|1929]] || [[Emil Jannings]] || "The Way of All Flesh"<br>"The Last Command" |- | [[1930. aasta Oscari auhinnad (aprill)|1930<br>(aprill)]] || [[Warner Baxter]] || "In Old Arizona" || |- | [[1930. aasta Oscari auhinnad (november)|1930<br>(november)]] || [[George Arliss]] || "Disraeli" || |- | [[1931. aasta Oscari auhinnad|1931]] || [[Lionel Barrymore]] || "A Free Soul" || |- | [[1932. aasta Oscari auhinnad|1932]] || [[Wallace Beery]]<br>[[Fredric March]] || "The Champ"<br>"Dr. Jekyll and Mr. Hyde" || |- | [[1934. aasta Oscari auhinnad|1934]] || [[Charles Laughton]] || "The Private Life of Henry VIII" || |- | [[1935. aasta Oscari auhinnad|1935]] || [[Clark Gable]] || "It Happened One Night" || "[[See juhtus ühel ööl]]" |- | [[1936. aasta Oscari auhinnad|1936]] || [[Victor McLaglen]] || "The Informer" || "[[Informaator]]" |- | [[1937. aasta Oscari auhinnad|1937]] || [[Paul Muni]] || "The Story of Louis Pasteur" || |- | [[1938. aasta Oscari auhinnad|1938]] || [[Spencer Tracy]] || "Captains Courageous" || |- | [[1939. aasta Oscari auhinnad|1939]] || [[Spencer Tracy]] || "Boys Town" || |- | [[1940. aasta Oscari auhinnad|1940]] || [[Robert Donat]] || "Goodbye, Mr. Chips" || "[[Hüvasti, mr. Chips (1939)|Hüvasti, mr. Chips]]" |- | [[1941. aasta Oscari auhinnad|1941]] || [[James Stewart]] || "The Philadelphia Story" || "[[Philadelphia lugu]]" |- | [[1942. aasta Oscari auhinnad|1942]] || [[Gary Cooper]] || "Sergeant York" || |- | [[1943. aasta Oscari auhinnad|1943]] || [[James Cagney]] || "Yankee Doodle Dandy" || "[[Yankee Doodle Dandy]]" |- | [[1944. aasta Oscari auhinnad|1944]] || [[Paul Lukas]] || "Watch on the Rhine" || |- | [[1945. aasta Oscari auhinnad|1945]] || [[Bing Crosby]] || "Going My Way" || "[[Minnes oma teed]]" |- | [[1946. aasta Oscari auhinnad|1946]] || [[Ray Milland]] || "The Lost Weekend" || "[[Kaotatud nädalavahetus]]" |- | [[1947. aasta Oscari auhinnad|1947]] || [[Fredric March]] || "The Best Years of Our Lives" || "[[Meie elu parimad aastad]]" |- | [[1948. aasta Oscari auhinnad|1948]] || [[Ronald Colman]] || "A Double Life" || |- | [[1949. aasta Oscari auhinnad|1949]] || [[Laurence Olivier]] || "Hamlet" || "[[Hamlet (film 1948)|Hamlet]]" |- | [[1950. aasta Oscari auhinnad|1950]] || [[Broderick Crawford]] || "All the King's Men" || "[[Kõik kuninga mehed (film 1949)|Kõik kuninga mehed]]" |- | [[1951. aasta Oscari auhinnad|1951]] || [[José Ferrer]] || "Cyrano de Bergerac" || [[Cyrano de Bergerac (film 1950)|Cyrano de Bergerac]] |- | [[1952. aasta Oscari auhinnad|1952]] || [[Humphrey Bogart]] || "The African Queen" || "[[Aafrika kuninganna]]" |- | [[1953. aasta Oscari auhinnad|1953]] || [[Gary Cooper]] || "High Noon" || |- | [[1954. aasta Oscari auhinnad|1954]] || [[William Holden]] || "Stalag 17" || |- | [[1955. aasta Oscari auhinnad|1955]] || [[Marlon Brando]] || "On the Waterfront" || "[[Veepiiril]]" |- | [[1956. aasta Oscari auhinnad|1956]] || [[Ernest Borgnine]] || "Marty" || "[[Marty]]" |- | [[1957. aasta Oscari auhinnad|1957]] || [[Yul Brynner]] || "The King and I" || "[[Kuningas ja mina (film)|Kuningas ja mina]]" |- | [[1958. aasta Oscari auhinnad|1958]] || [[Alec Guinness]] || "The Bridge on the River Kwai" || "[[Sild üle Kwai jõe (film)|Sild üle Kwai jõe]]" |- | [[1959. aasta Oscari auhinnad|1959]] || [[David Niven]] || "Separate Tables" || |- | [[1960. aasta Oscari auhinnad|1960]] || [[Charlton Heston]] || "Ben-Hur" || "[[Ben-Hur]]" |- | [[1961. aasta Oscari auhinnad|1961]] || [[Burt Lancaster]] || "Elmer Gantry" |- | [[1962. aasta Oscari auhinnad|1962]] || [[Maximilian Schell]] || "Judgment at Nuremberg" || "[[Nürnbergi protsess (film)|Nürnbergi protsess]] |- | [[1963. aasta Oscari auhinnad|1963]] || [[Gregory Peck]] || "To Kill a Mockingbird" || "[[Tappa laulurästast (film)|Tappa laulurästast]]" |- | [[1964. aasta Oscari auhinnad|1964]] || [[Sidney Poitier]] || "Lilies of the Field" || |- | [[1965. aasta Oscari auhinnad|1965]] || [[Rex Harrison]] || "My Fair Lady" || "[[Minu veetlev leedi (film)|Minu veetlev leedi]]" |- | [[1966. aasta Oscari auhinnad|1966]] || [[Lee Marvin]] || "Cat Ballou" || |- | [[1967. aasta Oscari auhinnad|1967]] || [[Paul Scofield]] || "A Man for All Seasons" || "[[Mees igaks hooajaks (film)|Mees igaks hooajaks]]" |- | [[1968. aasta Oscari auhinnad|1968]] || [[Rod Steiger]] || "In the Heat of the Night" || "[[Öö kuumuses]]" |- | [[1969. aasta Oscari auhinnad|1969]] || [[Cliff Robertson]] || "Charly" || |- | [[1970. aasta Oscari auhinnad|1970]] || [[John Wayne]] || "True Grit" || "[[Tõeline visadus (film 1969)|Tõeline visadus]]" |- | [[1971. aasta Oscari auhinnad|1971]] || [[George C. Scott]] || "Patton" || "[[Patton (film)|Patton]]" |- | [[1972. aasta Oscari auhinnad|1972]] || [[Gene Hackman]] || "The French Connection" || "[[Prantsuse sidemees]]" |- | [[1973. aasta Oscari auhinnad|1973]] || [[Marlon Brando]] || "The Godfather" || "[[Ristiisa (film)|Ristiisa]]" |- | [[1974. aasta Oscari auhinnad|1974]] || [[Jack Lemmon]] || "Save the Tiger" || "[[Päästke Tiiger]]" |- | [[1975. aasta Oscari auhinnad|1975]] || [[Art Carney]] || "Harry and Tonto" || |- | [[1976. aasta Oscari auhinnad|1976]] || [[Jack Nicholson]] || "One Flew Over the Cuckoo's Nest" || "[[Lendas üle käopesa (film)|Lendas üle käopesa]]" |- | [[1977. aasta Oscari auhinnad|1977]] || [[Peter Finch]] || "Network" || "[[Televõrk (film)|Televõrk]]" |- | [[1978. aasta Oscari auhinnad|1978]] || [[Richard Dreyfuss]] || "The Goodbye Girl" || "[[Hüvastijätutüdruk]]" |- | [[1979. aasta Oscari auhinnad|1979]] || [[Jon Voight]] || "Coming Home" || |- | [[1980. aasta Oscari auhinnad|1980]] || [[Dustin Hoffman]] || "Kramer vs. Kramer" || "[[Kramer Krameri vastu]]" |- | [[1981. aasta Oscari auhinnad|1981]] || [[Robert De Niro]] || "Raging Bull" || "[[Raevunud härg]]" |- | [[1982. aasta Oscari auhinnad|1982]] || [[Henry Fonda]] || "On Golden Pond" || "[[Kuldjärve ääres]]" |- | [[1983. aasta Oscari auhinnad|1983]] || [[Ben Kingsley]] || "Gandhi" || "[[Gandhi (film)|Gandhi]]" |- | [[1984. aasta Oscari auhinnad|1984]] || [[Robert Duvall]] || "Tender Mercies" || |- | [[1985. aasta Oscari auhinnad|1985]] || [[F. Murray Abraham]] || "Amadeus" || "[[Amadeus (film)|Amadeus]]" |- | [[1986. aasta Oscari auhinnad|1986]] || [[William Hurt]] || "Kiss of the Spider Woman" ||"[[Ämbliknaise suudlus (film)|Ämbliknaise suudlus]]" |- | [[1987. aasta Oscari auhinnad|1987]] || [[Paul Newman]] || "The Color of Money" || "[[Raha värv]]" |- | [[1988. aasta Oscari auhinnad|1988]] || [[Michael Douglas]] || "Wall Street" || "[[Wall Street (film 1987)|Wall Street]]" |- | [[1989. aasta Oscari auhinnad|1989]] || [[Dustin Hoffman]] || "Rain Man" || "[[Vihmamees]]" |- | [[1990. aasta Oscari auhinnad|1990]] || [[Daniel Day-Lewis]] || "My Left Foot" || "[[Minu vasak jalg]]" |- | [[1991. aasta Oscari auhinnad|1991]] || [[Jeremy Irons]] || "Reversal of Fortune" || "[[Muutlik õnn]]" |- | [[1992. aasta Oscari auhinnad|1992]] || [[Anthony Hopkins]] || "The Silence of the Lambs" || "[[Voonakeste vaikimine (film)|Voonakeste vaikimine]]" |- | [[1993. aasta Oscari auhinnad|1993]] || [[Al Pacino]] || "Scent of a Woman" || "[[Naise lõhn]]" |- | [[1994. aasta Oscari auhinnad|1994]] || [[Tom Hanks]] || "Philadelphia" || "[[Philadelphia (film)|Philadelphia]]" |- | [[1995. aasta Oscari auhinnad|1995]] || [[Tom Hanks]] || "Forrest Gump" || "[[Forrest Gump]]" |- | [[1996. aasta Oscari auhinnad|1996]] || [[Nicolas Cage]] || "Leaving Las Vegas" || "[[Lahkumine Las Vegasest]]" |- | [[1997. aasta Oscari auhinnad|1997]] || [[Geoffrey Rush]] || "Shine" || "[[Sära]]" |- | [[1998. aasta Oscari auhinnad|1998]] || [[Jack Nicholson]] || "As Good as It Gets" || "[[Enam paremaks minna ei saa]]" |- | [[1999. aasta Oscari auhinnad|1999]] || [[Roberto Benigni]] || "Life Is Beautiful" || "[[Elu on ilus]]" |- | [[2000. aasta Oscari auhinnad|2000]] || [[Kevin Spacey]] || "American Beauty" || "[[Tabamatu ilu]]" |- | [[2001. aasta Oscari auhinnad|2001]] || [[Russell Crowe]] || "Gladiator" || "[[Gladiaator (film 2000)|Gladiaator]]" |- | [[2002. aasta Oscari auhinnad|2002]] || [[Denzel Washington]] || "Training Day" || "[[Treeningpäev]]" |- | [[2003. aasta Oscari auhinnad|2003]] || [[Adrien Brody]] || "The Pianist" || "[[Pianist (film 2002)|Pianist]]" |- | [[2004. aasta Oscari auhinnad|2004]] || [[Sean Penn]] || "Mystic River" || "[[Saladuste jõgi]]" |- | [[2005. aasta Oscari auhinnad|2005]] || [[Jamie Foxx]] || "Ray" || "[[Ray]]" |- | [[2006. aasta Oscari auhinnad|2006]] || [[Philip Seymour Hoffman]] || "Capote" || "[[Capote]]" |- | [[2007. aasta Oscari auhinnad|2007]] || [[Forest Whitaker]] || "The Last King of Scotland" || "[[Šotimaa viimane kuningas]]" |- | [[2008. aasta Oscari auhinnad|2008]] || [[Daniel Day-Lewis]] || "There Will Be Blood" || "[[Veri hakkab voolama]]" |- | [[2009. aasta Oscari auhinnad|2009]] || [[Sean Penn]] || "Milk" || "[[Milk]]" |- | [[2010. aasta Oscari auhinnad|2010]] || [[Jeff Bridges]] || "Crazy Heart" || "[[Metsik süda]]" |- | [[2011. aasta Oscari auhinnad|2011]] || [[Colin Firth]] || "The King's Speech" || "[[Kuninga kõne]]" |- | [[2012. aasta Oscari auhinnad|2012]] || [[Jean Dujardin]] || "The Artist" || "[[Artist (film)|Artist]]" |- | [[2013. aasta Oscari auhinnad|2013]] || [[Daniel Day-Lewis]] || "Lincoln" || "[[Lincoln (film 2012)|Lincoln]]" |- | [[2014. aasta Oscari auhinnad|2014]] || [[Matthew McConaughey]] || "Dallas Buyers Club" || "[[Elujanu]]" |- | [[2015. aasta Oscari auhinnad|2015]] ||[[Eddie Redmayne]] || "The Theory of Everything" || "[[Kõiksuse teooria (film)|Kõiksuse teooria]]" |- | [[2016. aasta Oscari auhinnad|2016]] || [[Leonardo DiCaprio]] || "The Revenant" || "[[Mees, kes jäi ellu (film)|Mees, kes jäi ellu]]" |- | [[2017. aasta Oscari auhinnad|2017]] || [[Casey Affleck]] || "Manchester by the Sea" || "[[Manchester by the Sea]]" |- | [[2018. aasta Oscari auhinnad|2018]] || [[Gary Oldman]] || "Darkest Hour" || "[[Süngeim tund]]" |- | [[2019. aasta Oscari auhinnad|2019]] || [[Rami Malek]] || "Bohemian Rhapsody" || "[[Bohemian Rhapsody (film)|Bohemian Rhapsody]]" |- | [[2020. aasta Oscari auhinnad|2020]] || [[Joaquin Phoenix]] || "Joker" || "[[Jokker (film 2019)|Jokker]]" |- | [[2021. aasta Oscari auhinnad|2021]] || [[Anthony Hopkins]] || "The Father" || "[[Isa (film)|Isa]]" |- | [[2022. aasta Oscari auhinnad|2022]] || [[Will Smith]] || "King Richard" || "[[King Richard: kasvatades tšempioneid]]" |- |[[2023 oscar|2023]] |[[Brendan Fraser]] |"The Whale" |"[[Vaal 2023|Vaal]]" |- |[[2024 oscar|2024]] |[[Cillian Murphy]] |"Oppenheimer" |"[[Oppenheimer]]" |- |[[2025]] |[[Adrien Brody]] |"The Brutalist" |"[[Brutalist (film)|Brutalist]]" |- |[[2026]] |[[Michael B. Jordan]] |"Sinners" |"[[Patused]]" |} == Vaata ka == * [[Oscar]] * [[Parima naispeaosatäitja Oscar]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.oscars.org/ Oscari auhindade koduleht] {{väiksem|(inglise)}} * [http://awardsdatabase.oscars.org/ Oscari auhindade andmebaas] {{väiksem|(inglise)}} {{Oscar}} {{Parima meespeaosatäitja Oscar}} [[Kategooria:Oscar]] [[Kategooria:Filmiauhinnad]] [[Kategooria:Ameerika filmiauhinnad]] 11owut3lhpb1l2rvfluj13gu8h0lirh 1 276463 7193010 7021684 2026-07-14T16:51:49Z Kuriuss 38125 7193010 wikitext text/x-wiki Kas teda saaks nimetada arstiks, kui ta pole kunagi arst olnud, ainult juhatanud? Või on meil mõni kategooria "muude meditsiinitöötajate" kohta? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 6. märts 2012, kell 01:36 (EET) : Ta on ka tegelikult arstina töötanud (ajal, kui ta põhitööna on kirjas miski muu), aga üsna ammu, nii et selle kohta pole lihtne autoriteetseid viiteid leida. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. august 2025, kell 13:17 (EEST) ''Seetõttu otsustas Reformierakonna juhatus ta erakonnast välja heita.'' – selline otsustamisjutt on õhku rippuma jääv väide, kust lugeja ei saa teada, kas ta siis tegelikult ka visati välja või lahkus omal soovil. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. august 2025, kell 13:17 (EEST) ------- Täna on keegi parandanud haigla nime nii: ''1985–1993 oli Läänemaa Haigla peaarsti asetäitja'', aga Läänemaa Haigla moodustati ju alles 2015. aastal. Ma ei saa selle paranduse mõttest aru. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 21. november 2025, kell 09:42 (EET) ------- Mis selle artikliga täna juhtunud on? Miks on härra Sukleselt kogu tunnustus ära võetud ning ümbertehtud laused kantseliiti ja muid halvemaid keelendeid täis tuubitud? Kuhu kadus välilinkidest üks hästi sisukas tagasivaateartikkel? Kuhu kadus jaotise pealkiri "Lingid"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 14. juuli 2026, kell 19:51 (EEST) f55aliu4ra9adtnzwrsp4rwfsdklxw6 0 282838 7193151 7153567 2026-07-14T23:02:16Z Kuriuss 38125 7193151 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Mitte segi ajada| ajakirjanik [[Ildar Nisametdinov]]iga}} '''Ildar Nisamedtinov''' (sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1976]] [[Tartu]]s) on Eesti mikrobioloog.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24</ref> 1994. aastal lõpetas Ildar Nisamedtinov [[Tallinna Reaalkool]]i ning 1999 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i bio- ja toiduainete tehnoloogia erialal. 2001. aastal kaitses ta TTÜ-s magistritöö ja 2006. aastal loodusteaduste doktoriväitekirja "Application of <sup>13</sup>C and fluorescent labeling in metabolic studies of ''S. cerevisia''".<ref name="ETBL" /> Nisamedtinov praktiseeris 1999–2000 [[Kanada]]s [[Montreal]]is firma [[Lallemand]], Inc. teadus-arenduslaboris, 2004–2007 oli ta MTÜ Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus teadus-arendustöö projektijuht. 2007. aastast töötab ta Tallinna Tehnikaülikoolis: toiduainete instituudi dotsent 2007–2012 ja vanemteadur 2013–2016; [[Keemia ja biotehnoloogia instituut|keemia ja biotehnoloogia instituudi]] vanemteadur 2018 ja vanemlektor aastast 2019.<ref name="ETBL" /><ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Ildar_Nisamedtinov/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/6c46bdf1-0266-47c7-a724-b5e1adbbd2b9 TalTech teadusportaal]</ref> ==Teadustöö== Ildar Nisamedtinovi uurimisvaldkonnad on mikroobide ainevahetus, [[postgenoomne protsessidisain]] ja [[bioaktiivsed peptiidid]]. Ta on [[Eesti Mikrobioloogide Selts]]i liige.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Continuous cultivation of insect and yeast cells at maximum specific growth rate (kaasautor). // Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Chemistry 47 (1998) * Modification of A-stat for the characterization of microorganisms (kaasautor). // Journal of Microbiology Methods 55 (2003) 1 * Application of 13C-[2]- and 13C[1,2] acetate in metabolic labelling studies of yeast and insect cells. // Antonie van Leeuwenhoek 89 (2006) 3–4 * The study of the fermentative growth of Saccharomyces cerevisiae S288C using auxo-accelerostat technique (kaasautor). // Modern Multidisciplinary Applied Microbiology. Exploiting Microbes and Their Interactions. Wiley-VCH (2006) * Growth characteristics of Saccharomyces cerevisiae S288C in changing environmental conditions: auxo-accelerostat study (kaasautor). // Antonie van Leeuwenhoek 92 (2007) 1 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ETIS}} * Ildar Nisamedtinov: [http://www.horisont.ee/node/1850 "Pärmi paljud paled"] Horisont, 3/2012 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Nisamedtinov, Ildar}} [[Kategooria:Eesti mikrobioloogid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] bb1j9cje9m8g17fqdk3mr9ly8leew96 0 283380 7192969 7008393 2026-07-14T13:03:10Z Rulakarbes 164113 7192969 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2012}} [[Fail:Geosmin minus acsv.svg|pisi|Geosmiini struktuur.]] '''Geosmiin''' on [[orgaaniline ühend]], millel on iseloomulik [[mullalõhn|mulla]] või kopituse lõhn (inglise ''earthy flavor''), mida inimene tunneb kergesti. Piisab kõigest 0,006–0,01 mikrogrammist liitri vee kohta, et inimene tunneks geosmiini lõhna ja maitset. Keemiliselt on geosmiin bitsükliline alkohol valemiga C<sub>12</sub>H<sub>22</sub>O. Kuulub seskviterpenoidide rühma. Geosmiini nimi on tuletatud vanakreeka sõnadest γεω ''geō'', mis tähendab 'maa' ja ὀσμή ''osmḗ'', mis tähendab 'lõhn'. Selle sõna võtsid 1965. aastal kasutusele Ameerika biokeemik Nancy N. Gerber (1929–1985) ja prantsuse-ameerika bioloog Hubert A. Lechevalier (1926–2015). Geosmiini sisalduse tõttu on näiteks [[peet|peedid]] mullamaitsega ja geosmiinirikkas vees elavad [[kalad]] [[mudamaitse]]ga ja mudalõhnaga. Geosmiini lõhna võib tajuda ka õhus, kui pärast kuivaperioodi sajab vihma. Geosmiin tekib [[mikroobid|mikroobide]], sh mõnede [[sinivetikad|sinivetikated]] ja [[kiirikbakterid|kiirikbakterite]] ehk aktinomütseetide (eriti perekonnast ''[[Streptomyces]]'') surma tagajärjel. Pärast nende mikroobide surma vabaneb geosmiin keskkonda<ref>{{Netiviide|url=https://kalafoorum.ee/portaal/uudised/kaladel-mudamaitse/|pealkiri=Miks kaladel on mudamaitse? Mis põhjustab mudamaitset ja kuidas mudamaitset ära saada?|väljaanne=Kalafoorum.ee|aeg=20. mai 2022|vaadatud=27.05.2022}}</ref>. == Geosmiin kala- ja veinitööstuses == Inimese [[Haistmine|haistmis]]- ja [[Maitsmine|maitsemeel]] on geosmiini suhtes ülitundlik ja haistab seda juba üliväikeste koguste puhul. Seetõttu on kalade mudamaitset ja -lõhna [[Gastronoomia|gastronoomias]] väga raske varjata ja sel samal põhjusel hoiavad [[Kalakasvatus|kalakasvatused]] enne toodangu turustamist kalu kuni kaks nädalat geosmiinivabas puhtas vees. Geosmiini lõhn ja maitse on vahel probleemiks veinitööstuses, kui [[Viinamari|viinamarjad]] juhtuvad sisaldama geosmiini. Sellest pole võimalik vabaneda geosmiini sisalduvat [[Vein|veini]] geosmiinivaba veiniga segades. Vaatamata inimese tundlikkusele geosmiini suhtes on geosmiin inimesele ja teistele elusorganismidele täiesti ohutu. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Alkoholid]] [[Kategooria:Terpeenid]] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] gau5trgh1vieaqckmnofyo1mnmmhu4z 0 283994 7193336 5926668 2026-07-15T10:23:23Z Mees9 118868 7193336 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Martin Fitzgerald Lawrence''' (sündinud [[16. aprill]]il [[1965]] [[Frankfurt|Frankfurdis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] näitleja, lavastaja, produtsent ja stsenarist. Tema esimene suurem peaosa suurel ekraanil oli detektiivseersant Marcus Burnetti kehastamine politseinikest koosnevas märulikomöödias ''"''[[Pahad poisid]]''"'' (1995). == Osaline filmograafia == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Originaal pealkiri !Eestikeelne pealkiri !Roll |- |1992 |"Boomerang" |"[[Bumerang (film)|Bumerang]]" |Tyler |- |1995 |"Bad Boys" |"[[Pahad poisid]]" |Marcus Burnett |- |1997 |"Nothing to Lose" |"[[Valel ajal vales kohas]]" |Terrance Paul Davidson |- |1999 |"Blue Streak" |"[[Libavõmm (film)|Libavõmm]]" |Miles Logan |- |2000 |"Big Momma's House" |"[[Suure Mamma maja]]" |Malcolm Turner |- |2001 |"What's the Worst That Could Happen?" |"[[Mis saaks veel hullemini minna?]]" |Kevin Caffery |- |2001 |"Black Knight" |"[[Must rüütel (film)|Must rüütel]]" |Jamal Walker |- |2003 |"National Security" |"[[Rahvuslik julgeolek (film)|Rahvuslik julgeolek]]" |Earl Montgomery |- |2003 |"Bad Boys II" |"[[Pahad poisid 2]]" |Marcus Burnett |- |2006 |"Big Momma's House 2" |"[[Suure Mamma maja 2]]" |Malcolm Turner |- |2007 |"Wild Hogs" |"[[Metsikud tsiklivennad]]" |Bobby Davis |- |2008 |"College Road Trip" |"[[Teekond kolledžisse]]" |James |- |2010 |"Death at a Funeral" |"[[Surm matusel]]" |Ryan |- |2011 |"Big Mommas: Like Father, Like Son" |"[[Suure Mamma maja 3: Nagu isa, nõnda poeg]]" |Malcolm Turner |- |2019 |"The Beach Bum" |"[[Rannaparm (film)|Rannaparm]]" |Kapten Wack |- |2024 |"Bad Boys: Ride or Die" |"[[Pahad poisid: sõida või sure]]" |Marcus Burnett |} ==Välislingid== * {{Imdb nimi|0001454}} {{JÄRJESTA:Lawrence, Martin}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide koomikud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] rhelkd2d53kwoeno3a9dje9l5tomzl4 0 289557 7193028 7192896 2026-07-14T17:39:07Z Sjur 66496 /* Naised */ 7193028 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Suurbritannia}}, [[London]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|Peking 2008]]''' | '''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|Rio de Janeiro 2016]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] - [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} '''[[2012. aasta suveolümpiamängud]]e [[kergejõustik]]uvõistlused''' toimusid [[3. august|3.]]–[[12. august]]ini [[Londoni olümpiastaadion]]il. Meestel oli kavas 24 võistlusala ja naistel 23 võistlusala. Erinevus tuli sellest, et naised ei võistelnud [[50 km käimine|50 km käimises]]. Seega oli kergejõustikus kokku kavas 47 [[võistlusala]], seda oli rohkem kui ühelgi teisel [[spordiala]]l. == Olümpianormid == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- !Ala !! Mehed A !! Mehed B !! Naised A !! Naised B |- |[[100&nbsp;m jooks|100 m]] || align="center"|10,18 || align="center"|10,24 ||align="center"|11,29 || align="center"|11,38 |- |[[200&nbsp;m jooks|200 m]] || align="center"|20,55 || align="center"|20,65 || align="center"|23,10 || align="center"|23,30 |- |[[400&nbsp;m jooks|400 m]] || align="center"|45,30 || align="center"|45,90 || align="center"|51,55 ||align="center"|52,35 |- |[[800&nbsp;m jooks|800 m]] || align="center"|1.45,60 || align="center"|1.46,30 || align="center"|1.59,90 || align="center"|2.01,30 |- |[[1500&nbsp;m jooks|1500 m]] || align="center"|3.35,50 || align="center"|3.38,00 || align="center"|4.06,00 || align="center"|4.08,90 |- |[[5000&nbsp;m jooks|5000 m]] || align="center"|13.20,00 || align="center"|13.27,00 || align="center"|15.20,00 || align="center"|15.30,00 |- |[[10 000&nbsp;m jooks|10 000 m]] || align="center"|27.45,00 || align="center"|28.05,00 || align="center"|31.45,00 || align="center"|32.10,00 |- |[[Maraton]] || align="center"|2:15.00 || align="center"|2:18.00 || align="center"|2:37.00 || align="center"|2:43.00 |- |[[100&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|12,96 || align="center"|13,15 |- |[[110&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|13,52 || align="center"|13,60 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[400&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|49,50 || align="center"|49,80 || align="center"|55,50 || align="center"|56,65 |- |[[3000&nbsp;m takistusjooks]] || align="center"|8.23,10 || align="center"|8.32,00 || align="center"|9.43,00 || align="center"|9.48,00 |- |[[Kõrgushüpe]] || align="center"|2.31 || align="center"|2.28 || align="center"|1.95 || align="center"|1.92 |- |[[Teivashüpe]] || align="center"|5.72 || align="center"|5.60 || align="center"|4.50 || align="center"|4.40 |- |[[Kaugushüpe]] || align="center"|8.20 || align="center"|8.10 || align="center"|6.75 || align="center"|6.65 |- |[[Kolmikhüpe]] || align="center"|17.20 || align="center"|16.85 || align="center"|14.30 || align="center"|14.10 |- |[[Kuulitõuge]] || align="center"|20.50 || align="center"|20.00 || align="center"|18.30 || align="center"|17.20 |- |[[Kettaheide]] || align="center"|65.00 || align="center"|63.00 || align="center"|62.00 || align="center"|59.50 |- |[[Vasaraheide]] || align="center"|78.00 || align="center"|74.00 || align="center"|71.50 || align="center"|69.00 |- |[[Odavise]] || align="center"|82.00 || align="center"|79.50 || align="center"|61.00 || align="center"|59.00 |- |[[Seitsmevõistlus]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|6150 || align="center"|5950 |- |[[Kümnevõistlus]] || align="center"|8200|| align="center"|7950 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[20 km käimine]] || align="center"|1:22.30 || align="center"|1:24.30 || align="center"|1:33.30 || align="center"|1:38.00 |- |[[50 km käimine]] || align="center"|3:59.00 || align="center"|4:09.00 || align="center"|– || align="center"|– |} == Eesti sportlaste osalemine == {{col-begin}} {{col-2}} ; === Mehed === * [[Märt Israel]] ** [[Kettaheide]] * [[Aleksander Tammert]] ** [[Kettaheide]] * [[Gerd Kanter]] ** [[Kettaheide]] * [[Marek Niit]] ** [[100&nbsp;m jooks|100 m]] ja [[200&nbsp;m jooks|200 m]] * [[Rasmus Mägi]] ** [[400&nbsp;m tõkkejooks]] * [[Risto Mätas]] ** [[Odavise]] * [[Raigo Toompuu]] ** [[Kuulitõuge]] {{col-2}} ; === Naised === * [[Anna Iljuštšenko]] ** [[Kõrgushüpe]] * [[Grit Šadeiko]] ** [[Seitsmevõistlus]] * [[Evelin Talts]] ** [[Maraton]] {{col-end}} == Võistluste ajakava== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|100 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor=#D9FFB2|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|400 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|800 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|1500 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|5000 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|10 000 m]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Maraton]] || || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]]|| || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimine]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|50 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Kettaheide]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || |} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m jooks 2|100 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m jooks 2|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m jooks 2|400 m]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800&nbsp;m jooks 2|800 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || ||bgcolor="FFDF80"| F || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500&nbsp;m jooks 2|1500 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000&nbsp;m jooks 2|5000 m]] || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m jooks2|10 000 m]] ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Maraton]] || || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m tõkkejooks|100&nbsp;m tõkkejooks]]|| || || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks 2|400&nbsp;m tõkkejooks]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooks 2|3000&nbsp;m takistusjooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100&nbsp;m 2|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400&nbsp;m 2|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|20 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Kõrgushüpe]] || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] || || || || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide2|Vasaraheide]] || || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] ||bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |} {{col-end}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;E&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;K&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Kvalifikatsioon |bgcolor=#D9FFB2|&nbsp;&nbsp;&nbsp;1/2&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Poolfinaal |bgcolor=#FFDF80|&nbsp;&nbsp;&nbsp;F&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Finaal |} == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| '''9,63 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 9,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Justin Gatlin]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Ryan Bailey]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' ||align="left"|[[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 9,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Richard Thompson]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 9,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asafa Powell]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 11,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | ||align="left"| <s>[[Tyson Gay]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || align="center"| <s>9,80</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''41.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 10,40 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 75 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''9,92''' [[Yohan Blake]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_100_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_100_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_100_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Usain BoltLondon2012.jpg|pisi|Usain Bolt]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Warren Weir]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Wallace Spearmon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 19,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christophe Lemaitre]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 20,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Alex Quiñónez]] || align="left"| {{PisiLipp|Ecuador}} || align="center"| 20,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Anaso Jobodwana]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 20,69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''38.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 20,82 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 2011]]:''' '''19,40''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/final/result#resultheader Finaal]''' {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=133|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Kirani James]] || align="left"| {{PisiLipp|Grenada}} || align="center"| 43,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Luguelín Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 44,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Lalonde Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 44,52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Kevin Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,81 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jonathan Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Demetrius Pinder]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Steven Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 45,14 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]], [[Sevilla]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''43,75''' [[LaShawn Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''44,60''' [[Kirani James]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=137|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[David Rudisha]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| '''1.40,91 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Nijel Amos]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 1.41,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Timothy Kitum]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 1.42,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Duane Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,82 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Nick Symmonds]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mohammed Aman]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 1.43,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Abubaker Kaki]] || align="left"| {{PisiLipp|Sudaan}} || align="center"| 1.43,32 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrew Osagie]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 1.43,77 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.41,01''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. august]] [[2010]], [[Rieti]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.42,58''' [[Vebjørn Rodal]], {{PisiLipp|Norra}} ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.44,65''' [[Wilfred Bungei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1,43,91''' [[David Lekuta Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/heats/summary Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/semi-final/summary Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Taoufik Makhloufi]] || align="left"| {{PisiLipp|Alžeeria}} || align="center"| 3.34,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Manzano]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.34,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 3.35,13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Matthew Centrowitz Jr.]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.35,17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Henrik Ingebrigtsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 3.35,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mekonnen Gebremedhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 3.35,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Silas Kiplagat]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 3.36,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[İlham Tanui Özbilen]] || align="left"| {{PisiLipp|Türgi}} || align="center"| 3.36,72 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]], [[Rooma]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.32,07''' [[Noah Ngeny]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3.33,11''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameister 2011]]:''' '''3.35,69''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_1500_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mohammed Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13.41,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dejen Gebremeskel]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 13.41,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Thomas Pkemei Longosiwa]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.42,36 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Bernard Lagat]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.42,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Isiah Kiplangat Koech]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.43,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 13.44,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.45,04 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Juan Luis Barrios]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 13.45,30 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.37,35''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[31. mai]] [[2004]], [[Hengelo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''13.23,36''' [[Mohammed Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_5000_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_5000_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mo Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 27.30,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 27.30,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tariku Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.31,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Kenenisa Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.32,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Bedan Karoki Muchiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 27.32,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Zersenay Tadese]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.33,51 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Teklemariam Medhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.34,76 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Gebregziabher Gebremariam]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.36,34 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''26.17,53''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[26. august]] [[2005]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''27.13,81''' [[Ibrahim Jeilan]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=10K/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_10K_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Stephen Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Uganda}} || align="center"| 2:08.01 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Kirui]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:08.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Kipsang Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:09.37 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Mebrahtom Keflezighi]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2:11.06 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Marilson Dos Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:11.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kentaro Nakamoto]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 2:11.16 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Cuthbert Nyasango]] || align="left"| {{PisiLipp|Zimbabwe}} || align="center"| 2:12.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Paulo Roberto Paula]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:12.17 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 105 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:03.38''' [[Patrick Makau Musyoki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[25. september]] [[2011]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:07.38''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=MAR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_MAR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[110&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Aries Merritt]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jason Richardson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Hansle Parchment]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 13,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Lawrence Clarke]]|| align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Ryan Brathwaite]]|| align="left"| {{PisiLipp|Barbados}} || align="center"| 13,40 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Orlando Ortega]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 13,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Lehann Fourie]]|| align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 13,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| [[Dayron Robles]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| katkestas |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,87''' [[Dayron Robles]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[12. juuni]] [[2008]], [[Ostrava]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.91''' [[Liu Xiang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[27. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#110&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,93''' [[Dayron Robles ]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''13,16''' [[Jason Richardson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_110H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_110H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_110H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Félix Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 47,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Tinsley]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 47,91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Javier Culson]] || align="left"| {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align="center"| 48,10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[David Greene]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 48,24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Angelo Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 48,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jehue Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 48,86 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Leford Green]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 49,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kerron Clement]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,15 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''27.''' || align="left"| [[Rasmus Mägi]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 50,05 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''47,25''' [[Angelo Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''48,26''' [[David Greene]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ezekiel Kemboi]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.18,56 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 8.19,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Mutai]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.19,73 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Roba Gari]]|| align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 8.20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Brimin Kipruto]]|| align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.23,03 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Evan Jager]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.23,87 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Hamid Ezzine]]|| align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 8.24,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|8. || align="left"| [[Donald Cabral]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.25,91 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.05,51''' [[Julius Kariuki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooka|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.10,34''' [[Brimin Kiprop Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000&nbsp;m takistusjooks|Maailmameister 2011]]:''' '''8.14,85''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[1. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_3KSC_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_3KSC_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]]<br>[[Usain Bolt]] || align="center"| '''36,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Keston Bledman]],<br>[[Marc Burns]],<br>[[Emmanuel Callender]]<br>[[Richard Thompson]] || align="center"| 38,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| align="left"| [[Jimmy Vicaut]],<br>[[Christophe Lemaitre]],<br>[[Pierre-Alexis Pessonneaux]]<br>[[Ronald Pognon]] || align="center"| 38,16 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}}|| align="left"| [[Ryota Yamagata]],<br>[[Masashi Eriguchi]],<br>[[Shinji Takahira]]<br>[[Shota Iizuka]] || align="center"| 38,35 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Holland}}|| align="left"| [[Brian Mariano]],<br>[[Churandy Martina]],<br>[[Giovanni Codrington]]<br>[[Patrick van Luijk]] || align="center"| 38,39 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}}|| align="left"| [[Anthony Alozie]],<br>[[Isaac Ntiamoah]],<br>[[Andrew McCabe]]<br>[[Joshua Ross]] || align="center"| 38.43 |- bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align="left"| [[Gavin Smellie]],<br>[[Oluseyi Smith]],<br>[[Jared Connaughton]]<br>[[Justyn Warner]] || align="center"| diskval. |} USA nelikult ([[Justin Gatlin]], [[Tyson Gay]], [[Ryan Bailey]], [[Trell Kimmons]]),<br />kes lõpetasid finaaljooksu teisena ajaga 37,04, võeti Tyson Gay dopingutarvitamise tõttu medalid ära. </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X1_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X1_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×400 m teatejooks|4 × 400 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=135|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}}|| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]],<br>[[Demetrius Pinder]],<br>[[Michael Mathieu]],<br>[[Ramon Miller]] || align="center"| 2.56,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}}|| [[Bryshon Nellum]],<br>[[Joshua Mance]],<br>[[Tony McQuay]],<br>[[Angelo Taylor]] || align="center"| 2.57,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| [[Lalonde Gordon]],<br>[[Jarrin Solomon]],<br>[[Ade Alleyne-Forte]],<br>[[Deon Lendore]] || align="center"| 2.59,40 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align="left"| [[Conrad Williams]],<br>[[Jack Green]],<br>[[Dai Greene]],<br>[[Martyn Rooney]] || align="center"| 2.59,53 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}}|| align="left"| [[Kevin Borlée]],<br>[[Antoine Gillet]],<br>[[Jonathan Borlée]],<br>[[Michael Bultheel]] || align="center"| 3.01,83 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Venezuela}}|| align="left"| [[Arturo Ramirez]],<br>[[Alberto Aguilar]],<br>[[Alberth Bravo]],<br>[[Omar Longart]] || align="center"| 3.02,18 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]|| align="left"| [[Shaun de Jager]],<br>[[Willem de Beer]],<br>[[Louis van Zyl]],<br>[[Oscar Pistorius]] || align="center"| 3.03,46 |- | || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>|| align="left"| <s>[[Maksim Dõldin]],<br>[[Deniss Aleksejev]],<br>[[Vladimir Krasnov]],<br>[[Pavel Trenihhin]]</s> || align="center"| <s>3.00,09</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Johnson]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''2.59,31''' {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[Daegu]])<br>[[Greg Nixon]],<br>[[Bershawn Jackson]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[LaShawn Merritt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X4_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X4_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Chen Ding]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| '''1:18.46 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Erick Barrondo]] || align="left"| {{PisiLipp|Guatemala}} || align="center"| 1:18.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wang Zhen]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Cai Zelin]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Miguel Ángel López]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:19.49 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Eder Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 1:19.52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 1:20.02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Bertrand Moulinet]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 1:20.12 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:17.16''' [[Vladimir Kanaikin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[29. september]] [[2007]], [[Saransk]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:18:59''' [[Robert Korzeniowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[22. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1:19.01''' [[Valeri Bortšin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''1:20.38''' [[Luis Fernando López]], {{PisiLipp|Colombia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=20KR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_20KR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''3:36.53 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Si Tianfeng]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:37.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Heffernan]] || align="left"| {{PisiLipp|Iirimaa}} || align="center"| 3:37.54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Li Jianbo]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:39.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Matej Tóth]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 3:41.24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Łukasz Nowak]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 3:42.47 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Koichiro Morioka]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 3:43.14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[André Höhne]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 3:44.26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Kirdjapkin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:35.59</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Igor Jerohhin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:37.54</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Bakulin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:38.55</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 63 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:34.14''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[11. mai]] [[2008]], [[Tšeboksarõ]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''3:42.45''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/50-kilometres-race-walk/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Erik Kynard]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mutaz Essa Barshim]] || align="left"| {{PisiLipp|Katar}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Derek Drouin]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Grabarz|Robbie Grabarz]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Jamie Nieto]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Bohdan Bondarenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Michael Mason]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Wanner Miller]] || align="left"| {{PisiLipp|Colombia}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrii Protsenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Jesse Williams]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Ivan Uhhov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>2.38</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]], [[Salamanca]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.39''' [[Charles Austin]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.36''' [[Andrei Silnov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''2.35''' [[Jesse Williams]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Renaud Lavillenie]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| '''5.97 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Björn Otto]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Raphael Holzdeppe]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Steven Lewis]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Jevgeni Lukjanenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Konstantinos Filippidis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jan Kudlička]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Romain Mesnil]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Malte Mohr]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"|<s>[[Dmitri Starodubtsev]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>5.75</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.14''' [[Sergei Bubka]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[31. juuli]] [[1994]], [[Sestriere]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''5.90''' [[Paweł Wojciechowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Greg Rutherford]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mitchell Watt]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 8.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Michel Torneus]] || align="left"| {{PisiLipp|Rootsi}} || align="center"| 8.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sebastian Bayer]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christopher Tomlinson]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Mauro Vinicius da Silva]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 8.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Khotso Mokoena]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 7.93 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]], [[Tokio]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.34''' [[Irving Saladino]], {{PisiLipp|Panama}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''8.45''' [[Dwight Phillips]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_LJ_hash_q kvalifikatsioon]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_LJ_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Christian Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Fabrizio Donato]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Daniele Greco]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Leevan Sands]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 17.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Benjamin Compaoré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 17.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tosin Oke]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 16.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Alexis Copello]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 16.92 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''17.67''' [[Nelson Évora]], {{PisiLipp|Portugal}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''17.96''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tomasz Majewski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 21.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[David Storl]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 21.86 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Reese Hoffa]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.23 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Christian Cantwell]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Dylan Armstrong]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 20.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Germán Lauro]] || align="left"| {{PisiLipp|Argentina}} || align="center"| 20.84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asmir Kolašinac]] || align="left"| {{PisiLipp|Serbia}} || align="center"| 20.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Pavel Lõžin]] || align="left"| {{PisiLipp|Valgevene}} || align="center"| 20.69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''29.''' || align="left"| [[Raigo Toompuu]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 18.91 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.12''' [[Randy Barnes]], {{PisiLipp|USA}} ([[20. mai]] [[1990]], [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''22.47''' [[Ulf Timmermann]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21.51''' [[Tomasz Majewski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2011]]:''' '''21.78''' [[David Storl]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!1!!2!!3!!4!!5!!6!!Tulemus!!Märkused |- |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Robert|Harting}} |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}} || 67,79 || X || 67,27 || 66,45 || '''68,27''' || 67,08 || '''68,27''' || |- |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Ehsan|Haddadi}} |align="left"|{{pisiLipp|Iraan}} || '''68,18''' || 64,09 || 67,28 || 66,98 || X || X || '''68,18''' || |- |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Gerd|Kanter}} |align="left"|{{pisiLipp|Eesti}} || 65,07 || 65,79 || 66,02 || 65,96 || '''68,03''' || 66,99 || '''68,03''' || Hooaja parim tulemus |- |4. |align="left"|{{JärjestaNimi|Virgilijus|Alekna}} |align="left"| {{pisiLipp|Leedu}} || '''67,38''' || X || X || 66,07 || X || X || '''67,38''' || |- |5. |align="left"|{{JärjestaNimi|Piotr|Małachowski}} |align="left"|{{pisiLipp|Poola}} || 62,50 || 66,92 || X || '''67,19''' || X || X || '''67,19''' || |- |6. |align="left"|[[Martin Wierig]] |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}}|| 63,34 || 63,98 || X || '''65,85''' || 64,79 || 65,12 || '''65,85''' || |- |7. |align="left"|{{JärjestaNimi|Frank|Casañas}} |align="left"|{{pisiLipp|Hispaania}} || '''65,56''' || X || X || 64,92 || 65,48 || 63,16 || '''65,56''' || |- |8. |align="left"|{{JärjestaNimi|Vikas|Gowda}} |align="left"|{{pisiLipp|India}} || '''64,79''' || 60,95 || 63,03 || 64,15 || 64,48 || 63,89 || '''64,79''' || |- |9. |align="left"|{{JärjestaNimi|Benn|Harradine}} |align="left"|{{pisiLipp|Austraalia}} || 58,24 || 63,16 || '''63,59''' || || || || '''63,59''' || |- |10. |align="left"|{{JärjestaNimi|Erik|Cadée}} |align="left"|{{pisiLipp|Holland}} || 62,40 || 62,77 || '''62,78''' || || || || '''62,78''' || |- |11. | align="left"|{{JärjestaNimi|Jorge|Fernandez}} |align="left"|{{pisiLipp|Kuuba}} || X || 60,04 || '''62,02''' || || || || '''62,02''' || |- |12. |align="left"|{{JärjestaNimi|Lawrence|Okoye}} |align="left"| {{pisiLipp|Suurbritannia}} || '''61,03''' || X || 60,11 || || || || '''61,03''' || |- |- |colspan="11"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|25. || align="left"| [[Märt Israel]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 59.60 || X || '''60.34''' || || || ||align="center"| 60.34 || |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|27. || align="left"| [[Aleksander Tammert]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 57.00 || '''60.20''' || 59.78 || || || ||align="center"| 60 20 || |} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Krisztián Pars]] || align="left"| {{PisiLipp|Ungari}} || align="center"| 80.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Primož Kozmus]] || align="left"| {{PisiLipp|Sloveenia}} || align="center"| 79.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Koji Murofushi]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 78.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Aleksey Sokirskiy]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 78.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lukáš Melich]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 77.17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Szymon Ziółkowski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 77.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Nicola Vizzoni]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 76.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kibwe Johnson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 74.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Kirill Ikonnikov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>77.86</s> |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''84.80''' [[Sergei Litvinov]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[26. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''82.02''' [[Primož Kozmus]], {{PisiLipp|Sloveenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2011]]:''' '''81.24''' [[Koji Murofushi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Keshorn Walcott]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 84.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Antti Ruuskanen]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 84.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vítězslav Veselý]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 83.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Tero Pitkämäki]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 82.80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Andreas Thorkildsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 82.63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Spirídon Lebésis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 81.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tino Häber]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 81.21 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Stuart Farquhar]] || align="left"| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || align="center"| 80.22 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Oleksandr Pjatnõtsja]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>84.51</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''20.''' || align="left"| [[Risto Mätas]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 78.56 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]], [[Jena]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2011]]:''' '''86.27''' [[Matthias de Zordo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ashton Eaton]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8869 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Trey Hardee]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8671 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Suárez]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 8523 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hans Van Alphen]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 8447 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Damian Warner]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 8442 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Rico Freimuth]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8320 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Oleksi Kasjanov]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 8283 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Sergei Sviridov]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 8219 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9039''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[23. juuni]] [[2012]], [[Eugene]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8893''' [[Roman Šebrle]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8791''' [[Bryan Clay]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2011]]:''' '''8607''' [[Trey Hardee]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/decathlon/1500-metres/points Lõpptulemused]''' {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Tianna Madison]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kelly-Ann Baptiste]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 10,93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 10,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Blessing Okagbare]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 11,00 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 81 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''10,62''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''10,78''' [[Shelly-Ann Fraser]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''10,90''' [[Carmelita Jeter]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,09 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 22,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Myriam Soumaré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 22,63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Semoy Hackett]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}</s> || align="center"| <s>22,87</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21,74''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''22,22''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,55 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Christine Ohuruogu]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 49,70 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[DeeDee Trotter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Amantle Montsho]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 49,75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Novlene Williams-Mills]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Francena McCorory]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 50,33 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Rosemarie Whyte]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Antonina Krivošapka]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>50,17</s> |} </div> </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''49,62''' [[Christine Ohuruogu]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''49,56''' [[Amantle Montsho]], {{PisiLipp|Botswana}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ||[[Caster Semenya]] || align="left"| {{Pisilipp|LAV}} || align="center"|1.57,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Pamela Jelimo]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|1.57,59 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Alysia Johnson Montano]] || align="left"| {{Pisilipp|USA}} || align="center"|1.57,93 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''4.''' || [[Francine Niyonsaba]] || align="left"| {{Pisilipp|Burundi}} || align="center"|1.59,63 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''5.''' || [[Janeth Jepkosgei Busienei]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|2.00,19 |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Marija Savinova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.56,19 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jekaterina Poistogova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.57,53 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jelena Aržakova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.59,21</s> |} </div> <br>Finaal:[[11. august]] <br>Osavõtjaid:41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,29''' [[Jarmila Kratochvilova]], {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.53,43''' [[Nadezda Olizarenko]], {{Pisilipp|NSV Liit}} ([[27. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.54,87''' [[Pamela Jelimo]], {{Pisilipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1.55,87''' [[Marija Savinova]], {{Pisilipp|Venemaa}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>2013. aastal leiti venelanna Jelena Aržakova (kes jooksis kuuendaks) bioloogilises passis rikkumisi ja ta diskvalifitseeriti võistluselt. 9. novembril 2015. aastal taotles [[Maailma Antidopingu Agentuur]]i sõltumatu uurimiskomisjon venelannadele Marija Savinovale (võitis kulla) ja Jekaterina Poistogovale (võitis pronksi) eluaegset võistluskeeldu dopingu tarvitamise eest. 2017. aasta veebruaris teatati, et Savinovalt võeti kuldmedal. ==== [[1500 m jooks]] ==== ==== [[1500&nbsp;m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maryam Yusuf Jamal]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 4.10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abeba Aregawi]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 4.11,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Shannon Rowbury]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 4.11,26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lucia Klocová|Lucia Hrivnák Klocová]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 4.12,64 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lisa Dobriskey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.13,02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Laura Weightman]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.15,60 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Hellen Obiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 4.16,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| [[Morgan Uceny]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| katkestas |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Aslı Çakır Alptekin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>4.10,23</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Gamze Bulut]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"|<s> 4.10,40</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Tatyana Tomashova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.10,90</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Natallia Kareiva]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>4.11,58</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Ekaterina Kostetskaya]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.12,90</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.50,46''' [[Qu Yunxia]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[11. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.53,96''' [[Paula Ivan]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''4.00,23''' [[Nancy Jebet Langat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|Maailmameister 2011]]:''' '''4.05,40''' [[Jennifer Simpson]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Meseret Defar]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.04,25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.04,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.05,15 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.05,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Gelete Burka]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.10,66 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Viola Kibiwot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.11,59 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jo Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.12,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.14,55 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.11,15''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[6. juuni]] [[2008]], [[Oslo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''14.40,79''' [[Gabriela Szabo]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[25. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''15.41,40''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''14.55,36''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.20,75 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.26,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.30,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Werknesh Kidane]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.39,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Beleynesh Oljira]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.45,56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Shitaye Eshete]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 30.47,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Joanne Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.53,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.55,63 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''29.31,78''' [[Junxia Wang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[8. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''30.48,98''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tiki Gelana]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| '''2:23.07 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Priscah Jeptoo]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Arhipova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:23.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Mary Jepkosgei Keitany]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Zhu Xiaolin|Xiaolin Zhu]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 2:24.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jéssica Augusto]] || align="left"| {{PisiLipp|Portugal}} || align="center"| 2:25.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Valeria Straneo]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 2:25.27 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Albina Majorova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:25.38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Tetjana Hamera-Šmõrko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>2:24.32</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''99.''' || align="left"| [[Evelin Talts]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 2:54.15 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 118 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:15.25''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[13. aprill]] [[2003]], [[London]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:23.14''' [[Naoko Takahashi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[24. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:26.44''' [[Constantina Tomescu]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:28.43''' [[Edna Kiplagat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/marathon/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[100&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Pearson]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''12,35 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dawn Harper]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kellie Wells]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lolo Jones]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,58 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Phylicia George]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jessica Zelinka]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,69 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Beate Schrott]] || align="left"| {{PisiLipp|Austria}} || align="center"| 13,07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Nevin Yanıt]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>12,58</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>'''Tuul:''' −0,2 m/s <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,21''' [[Jordanka Donkova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[20. august]] [[1988]], [[Stara Zagora]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12,37''' [[Joanna Hayes]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,54''' [[Dawn Harper]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== ==== [[4×400&nbsp;m teatejooks|4 × 400 m]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== == Medalid == {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |- bgcolor="#EFEFEF" ! width=50 | Koht ! width=100 | Riik ! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | Kokku |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''1.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | style="background:#F7F6A8;" | 11 | style="background:#DCE5E5;" | 10 | style="background:#FFDAB9;" | 8 | 29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''2.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jamaica}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''3.''' | align="left" | {{PisiLipp|Suurbritannia}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 6 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''4.''' | align="left" | {{PisiLipp|Etioopia}} | style="background:#F7F6A8;" | 3 | style="background:#DCE5E5;" | 3 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''5.''' | align="left" | {{PisiLipp|Keenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 7 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''6.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hiina}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''7.''' | align="left" | {{PisiLipp|Austraalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''8.''' | align="left" | {{PisiLipp|Poola}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''9.''' | align="left" | {{PisiLipp|Saksamaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''10.''' | align="left" | {{PisiLipp|Venemaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 5 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''11.''' | align="left" | {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 4 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tšehhi}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''14.''' | align="left" | {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Alžeeria}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahama}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahrein}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Grenada}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Horvaatia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kasahstan}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|LAV}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tuneesia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uganda}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ungari}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''26.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kuuba}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Botswana}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Colombia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Guatemala}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iraan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kanada}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Katar}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Sloveenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Soome}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''35.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ukraina}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 3 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Eesti}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hispaania}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iirimaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Itaalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jaapan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Leedu}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Maroko}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Puerto Rico}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#E0FFFF" | | '''Kokku''' | align=center|'''47''' | align=center|'''49''' | align=center|'''46''' | align=center|'''142''' |} == Välislingid == * [https://archive.today/20120703041021/www.london2012.com/athletics/ Kergejõustiku ametlik koduleht Londoni OM-il] * [http://www.iaaf.org/mini/centenary/index.aspx IAAF-i koduleht] {{Spordialad2012Suveolümpiamängudel}} {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:2012. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] n9l9fziunc5pwk3dtximjbrvp6znm3d 7193085 7193028 2026-07-14T20:35:29Z Sjur 66496 /* Naised */ 7193085 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Suurbritannia}}, [[London]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|Peking 2008]]''' | '''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|Rio de Janeiro 2016]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] - [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} '''[[2012. aasta suveolümpiamängud]]e [[kergejõustik]]uvõistlused''' toimusid [[3. august|3.]]–[[12. august]]ini [[Londoni olümpiastaadion]]il. Meestel oli kavas 24 võistlusala ja naistel 23 võistlusala. Erinevus tuli sellest, et naised ei võistelnud [[50 km käimine|50 km käimises]]. Seega oli kergejõustikus kokku kavas 47 [[võistlusala]], seda oli rohkem kui ühelgi teisel [[spordiala]]l. == Olümpianormid == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- !Ala !! Mehed A !! Mehed B !! Naised A !! Naised B |- |[[100&nbsp;m jooks|100 m]] || align="center"|10,18 || align="center"|10,24 ||align="center"|11,29 || align="center"|11,38 |- |[[200&nbsp;m jooks|200 m]] || align="center"|20,55 || align="center"|20,65 || align="center"|23,10 || align="center"|23,30 |- |[[400&nbsp;m jooks|400 m]] || align="center"|45,30 || align="center"|45,90 || align="center"|51,55 ||align="center"|52,35 |- |[[800&nbsp;m jooks|800 m]] || align="center"|1.45,60 || align="center"|1.46,30 || align="center"|1.59,90 || align="center"|2.01,30 |- |[[1500&nbsp;m jooks|1500 m]] || align="center"|3.35,50 || align="center"|3.38,00 || align="center"|4.06,00 || align="center"|4.08,90 |- |[[5000&nbsp;m jooks|5000 m]] || align="center"|13.20,00 || align="center"|13.27,00 || align="center"|15.20,00 || align="center"|15.30,00 |- |[[10 000&nbsp;m jooks|10 000 m]] || align="center"|27.45,00 || align="center"|28.05,00 || align="center"|31.45,00 || align="center"|32.10,00 |- |[[Maraton]] || align="center"|2:15.00 || align="center"|2:18.00 || align="center"|2:37.00 || align="center"|2:43.00 |- |[[100&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|12,96 || align="center"|13,15 |- |[[110&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|13,52 || align="center"|13,60 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[400&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|49,50 || align="center"|49,80 || align="center"|55,50 || align="center"|56,65 |- |[[3000&nbsp;m takistusjooks]] || align="center"|8.23,10 || align="center"|8.32,00 || align="center"|9.43,00 || align="center"|9.48,00 |- |[[Kõrgushüpe]] || align="center"|2.31 || align="center"|2.28 || align="center"|1.95 || align="center"|1.92 |- |[[Teivashüpe]] || align="center"|5.72 || align="center"|5.60 || align="center"|4.50 || align="center"|4.40 |- |[[Kaugushüpe]] || align="center"|8.20 || align="center"|8.10 || align="center"|6.75 || align="center"|6.65 |- |[[Kolmikhüpe]] || align="center"|17.20 || align="center"|16.85 || align="center"|14.30 || align="center"|14.10 |- |[[Kuulitõuge]] || align="center"|20.50 || align="center"|20.00 || align="center"|18.30 || align="center"|17.20 |- |[[Kettaheide]] || align="center"|65.00 || align="center"|63.00 || align="center"|62.00 || align="center"|59.50 |- |[[Vasaraheide]] || align="center"|78.00 || align="center"|74.00 || align="center"|71.50 || align="center"|69.00 |- |[[Odavise]] || align="center"|82.00 || align="center"|79.50 || align="center"|61.00 || align="center"|59.00 |- |[[Seitsmevõistlus]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|6150 || align="center"|5950 |- |[[Kümnevõistlus]] || align="center"|8200|| align="center"|7950 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[20 km käimine]] || align="center"|1:22.30 || align="center"|1:24.30 || align="center"|1:33.30 || align="center"|1:38.00 |- |[[50 km käimine]] || align="center"|3:59.00 || align="center"|4:09.00 || align="center"|– || align="center"|– |} == Eesti sportlaste osalemine == {{col-begin}} {{col-2}} ; === Mehed === * [[Märt Israel]] ** [[Kettaheide]] * [[Aleksander Tammert]] ** [[Kettaheide]] * [[Gerd Kanter]] ** [[Kettaheide]] * [[Marek Niit]] ** [[100&nbsp;m jooks|100 m]] ja [[200&nbsp;m jooks|200 m]] * [[Rasmus Mägi]] ** [[400&nbsp;m tõkkejooks]] * [[Risto Mätas]] ** [[Odavise]] * [[Raigo Toompuu]] ** [[Kuulitõuge]] {{col-2}} ; === Naised === * [[Anna Iljuštšenko]] ** [[Kõrgushüpe]] * [[Grit Šadeiko]] ** [[Seitsmevõistlus]] * [[Evelin Talts]] ** [[Maraton]] {{col-end}} == Võistluste ajakava== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|100 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor=#D9FFB2|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|400 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|800 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|1500 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|5000 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|10 000 m]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Maraton]] || || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]]|| || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimine]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|50 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Kettaheide]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || |} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m jooks 2|100 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m jooks 2|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m jooks 2|400 m]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800&nbsp;m jooks 2|800 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || ||bgcolor="FFDF80"| F || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500&nbsp;m jooks 2|1500 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000&nbsp;m jooks 2|5000 m]] || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m jooks2|10 000 m]] ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Maraton]] || || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m tõkkejooks|100&nbsp;m tõkkejooks]]|| || || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks 2|400&nbsp;m tõkkejooks]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooks 2|3000&nbsp;m takistusjooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100&nbsp;m 2|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400&nbsp;m 2|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|20 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Kõrgushüpe]] || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] || || || || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide2|Vasaraheide]] || || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] ||bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |} {{col-end}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;E&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;K&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Kvalifikatsioon |bgcolor=#D9FFB2|&nbsp;&nbsp;&nbsp;1/2&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Poolfinaal |bgcolor=#FFDF80|&nbsp;&nbsp;&nbsp;F&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Finaal |} == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| '''9,63 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 9,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Justin Gatlin]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Ryan Bailey]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' ||align="left"|[[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 9,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Richard Thompson]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 9,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asafa Powell]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 11,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | ||align="left"| <s>[[Tyson Gay]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || align="center"| <s>9,80</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''41.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 10,40 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 75 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''9,92''' [[Yohan Blake]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_100_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_100_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_100_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Usain BoltLondon2012.jpg|pisi|Usain Bolt]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Warren Weir]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Wallace Spearmon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 19,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christophe Lemaitre]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 20,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Alex Quiñónez]] || align="left"| {{PisiLipp|Ecuador}} || align="center"| 20,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Anaso Jobodwana]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 20,69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''38.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 20,82 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 2011]]:''' '''19,40''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/final/result#resultheader Finaal]''' {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=133|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Kirani James]] || align="left"| {{PisiLipp|Grenada}} || align="center"| 43,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Luguelín Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 44,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Lalonde Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 44,52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Kevin Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,81 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jonathan Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Demetrius Pinder]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Steven Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 45,14 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]], [[Sevilla]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''43,75''' [[LaShawn Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''44,60''' [[Kirani James]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=137|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[David Rudisha]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| '''1.40,91 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Nijel Amos]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 1.41,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Timothy Kitum]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 1.42,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Duane Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,82 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Nick Symmonds]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mohammed Aman]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 1.43,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Abubaker Kaki]] || align="left"| {{PisiLipp|Sudaan}} || align="center"| 1.43,32 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrew Osagie]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 1.43,77 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.41,01''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. august]] [[2010]], [[Rieti]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.42,58''' [[Vebjørn Rodal]], {{PisiLipp|Norra}} ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.44,65''' [[Wilfred Bungei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1,43,91''' [[David Lekuta Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/heats/summary Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/semi-final/summary Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Taoufik Makhloufi]] || align="left"| {{PisiLipp|Alžeeria}} || align="center"| 3.34,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Manzano]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.34,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 3.35,13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Matthew Centrowitz Jr.]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.35,17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Henrik Ingebrigtsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 3.35,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mekonnen Gebremedhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 3.35,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Silas Kiplagat]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 3.36,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[İlham Tanui Özbilen]] || align="left"| {{PisiLipp|Türgi}} || align="center"| 3.36,72 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]], [[Rooma]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.32,07''' [[Noah Ngeny]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3.33,11''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameister 2011]]:''' '''3.35,69''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_1500_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mohammed Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13.41,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dejen Gebremeskel]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 13.41,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Thomas Pkemei Longosiwa]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.42,36 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Bernard Lagat]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.42,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Isiah Kiplangat Koech]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.43,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 13.44,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.45,04 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Juan Luis Barrios]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 13.45,30 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.37,35''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[31. mai]] [[2004]], [[Hengelo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''13.23,36''' [[Mohammed Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_5000_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_5000_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mo Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 27.30,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 27.30,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tariku Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.31,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Kenenisa Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.32,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Bedan Karoki Muchiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 27.32,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Zersenay Tadese]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.33,51 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Teklemariam Medhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.34,76 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Gebregziabher Gebremariam]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.36,34 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''26.17,53''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[26. august]] [[2005]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''27.13,81''' [[Ibrahim Jeilan]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=10K/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_10K_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Stephen Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Uganda}} || align="center"| 2:08.01 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Kirui]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:08.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Kipsang Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:09.37 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Mebrahtom Keflezighi]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2:11.06 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Marilson Dos Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:11.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kentaro Nakamoto]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 2:11.16 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Cuthbert Nyasango]] || align="left"| {{PisiLipp|Zimbabwe}} || align="center"| 2:12.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Paulo Roberto Paula]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:12.17 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 105 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:03.38''' [[Patrick Makau Musyoki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[25. september]] [[2011]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:07.38''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=MAR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_MAR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[110&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Aries Merritt]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jason Richardson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Hansle Parchment]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 13,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Lawrence Clarke]]|| align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Ryan Brathwaite]]|| align="left"| {{PisiLipp|Barbados}} || align="center"| 13,40 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Orlando Ortega]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 13,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Lehann Fourie]]|| align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 13,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| [[Dayron Robles]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| katkestas |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,87''' [[Dayron Robles]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[12. juuni]] [[2008]], [[Ostrava]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.91''' [[Liu Xiang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[27. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#110&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,93''' [[Dayron Robles ]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''13,16''' [[Jason Richardson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_110H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_110H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_110H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Félix Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 47,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Tinsley]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 47,91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Javier Culson]] || align="left"| {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align="center"| 48,10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[David Greene]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 48,24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Angelo Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 48,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jehue Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 48,86 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Leford Green]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 49,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kerron Clement]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,15 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''27.''' || align="left"| [[Rasmus Mägi]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 50,05 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''47,25''' [[Angelo Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''48,26''' [[David Greene]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ezekiel Kemboi]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.18,56 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 8.19,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Mutai]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.19,73 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Roba Gari]]|| align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 8.20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Brimin Kipruto]]|| align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.23,03 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Evan Jager]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.23,87 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Hamid Ezzine]]|| align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 8.24,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|8. || align="left"| [[Donald Cabral]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.25,91 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.05,51''' [[Julius Kariuki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooka|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.10,34''' [[Brimin Kiprop Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000&nbsp;m takistusjooks|Maailmameister 2011]]:''' '''8.14,85''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[1. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_3KSC_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_3KSC_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]]<br>[[Usain Bolt]] || align="center"| '''36,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Keston Bledman]],<br>[[Marc Burns]],<br>[[Emmanuel Callender]]<br>[[Richard Thompson]] || align="center"| 38,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| align="left"| [[Jimmy Vicaut]],<br>[[Christophe Lemaitre]],<br>[[Pierre-Alexis Pessonneaux]]<br>[[Ronald Pognon]] || align="center"| 38,16 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}}|| align="left"| [[Ryota Yamagata]],<br>[[Masashi Eriguchi]],<br>[[Shinji Takahira]]<br>[[Shota Iizuka]] || align="center"| 38,35 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Holland}}|| align="left"| [[Brian Mariano]],<br>[[Churandy Martina]],<br>[[Giovanni Codrington]]<br>[[Patrick van Luijk]] || align="center"| 38,39 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}}|| align="left"| [[Anthony Alozie]],<br>[[Isaac Ntiamoah]],<br>[[Andrew McCabe]]<br>[[Joshua Ross]] || align="center"| 38.43 |- bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align="left"| [[Gavin Smellie]],<br>[[Oluseyi Smith]],<br>[[Jared Connaughton]]<br>[[Justyn Warner]] || align="center"| diskval. |} USA nelikult ([[Justin Gatlin]], [[Tyson Gay]], [[Ryan Bailey]], [[Trell Kimmons]]),<br />kes lõpetasid finaaljooksu teisena ajaga 37,04, võeti Tyson Gay dopingutarvitamise tõttu medalid ära. </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X1_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X1_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×400 m teatejooks|4 × 400 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=135|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}}|| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]],<br>[[Demetrius Pinder]],<br>[[Michael Mathieu]],<br>[[Ramon Miller]] || align="center"| 2.56,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}}|| [[Bryshon Nellum]],<br>[[Joshua Mance]],<br>[[Tony McQuay]],<br>[[Angelo Taylor]] || align="center"| 2.57,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| [[Lalonde Gordon]],<br>[[Jarrin Solomon]],<br>[[Ade Alleyne-Forte]],<br>[[Deon Lendore]] || align="center"| 2.59,40 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align="left"| [[Conrad Williams]],<br>[[Jack Green]],<br>[[Dai Greene]],<br>[[Martyn Rooney]] || align="center"| 2.59,53 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}}|| align="left"| [[Kevin Borlée]],<br>[[Antoine Gillet]],<br>[[Jonathan Borlée]],<br>[[Michael Bultheel]] || align="center"| 3.01,83 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Venezuela}}|| align="left"| [[Arturo Ramirez]],<br>[[Alberto Aguilar]],<br>[[Alberth Bravo]],<br>[[Omar Longart]] || align="center"| 3.02,18 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]|| align="left"| [[Shaun de Jager]],<br>[[Willem de Beer]],<br>[[Louis van Zyl]],<br>[[Oscar Pistorius]] || align="center"| 3.03,46 |- | || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>|| align="left"| <s>[[Maksim Dõldin]],<br>[[Deniss Aleksejev]],<br>[[Vladimir Krasnov]],<br>[[Pavel Trenihhin]]</s> || align="center"| <s>3.00,09</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Johnson]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''2.59,31''' {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[Daegu]])<br>[[Greg Nixon]],<br>[[Bershawn Jackson]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[LaShawn Merritt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X4_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X4_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Chen Ding]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| '''1:18.46 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Erick Barrondo]] || align="left"| {{PisiLipp|Guatemala}} || align="center"| 1:18.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wang Zhen]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Cai Zelin]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Miguel Ángel López]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:19.49 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Eder Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 1:19.52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 1:20.02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Bertrand Moulinet]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 1:20.12 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:17.16''' [[Vladimir Kanaikin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[29. september]] [[2007]], [[Saransk]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:18:59''' [[Robert Korzeniowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[22. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1:19.01''' [[Valeri Bortšin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''1:20.38''' [[Luis Fernando López]], {{PisiLipp|Colombia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=20KR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_20KR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''3:36.53 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Si Tianfeng]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:37.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Heffernan]] || align="left"| {{PisiLipp|Iirimaa}} || align="center"| 3:37.54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Li Jianbo]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:39.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Matej Tóth]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 3:41.24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Łukasz Nowak]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 3:42.47 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Koichiro Morioka]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 3:43.14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[André Höhne]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 3:44.26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Kirdjapkin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:35.59</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Igor Jerohhin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:37.54</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Bakulin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:38.55</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 63 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:34.14''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[11. mai]] [[2008]], [[Tšeboksarõ]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''3:42.45''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/50-kilometres-race-walk/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Erik Kynard]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mutaz Essa Barshim]] || align="left"| {{PisiLipp|Katar}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Derek Drouin]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Grabarz|Robbie Grabarz]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Jamie Nieto]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Bohdan Bondarenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Michael Mason]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Wanner Miller]] || align="left"| {{PisiLipp|Colombia}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrii Protsenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Jesse Williams]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Ivan Uhhov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>2.38</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]], [[Salamanca]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.39''' [[Charles Austin]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.36''' [[Andrei Silnov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''2.35''' [[Jesse Williams]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Renaud Lavillenie]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| '''5.97 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Björn Otto]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Raphael Holzdeppe]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Steven Lewis]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Jevgeni Lukjanenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Konstantinos Filippidis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jan Kudlička]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Romain Mesnil]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Malte Mohr]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"|<s>[[Dmitri Starodubtsev]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>5.75</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.14''' [[Sergei Bubka]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[31. juuli]] [[1994]], [[Sestriere]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''5.90''' [[Paweł Wojciechowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Greg Rutherford]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mitchell Watt]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 8.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Michel Torneus]] || align="left"| {{PisiLipp|Rootsi}} || align="center"| 8.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sebastian Bayer]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christopher Tomlinson]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Mauro Vinicius da Silva]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 8.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Khotso Mokoena]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 7.93 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]], [[Tokio]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.34''' [[Irving Saladino]], {{PisiLipp|Panama}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''8.45''' [[Dwight Phillips]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_LJ_hash_q kvalifikatsioon]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_LJ_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Christian Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Fabrizio Donato]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Daniele Greco]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Leevan Sands]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 17.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Benjamin Compaoré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 17.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tosin Oke]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 16.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Alexis Copello]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 16.92 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''17.67''' [[Nelson Évora]], {{PisiLipp|Portugal}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''17.96''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tomasz Majewski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 21.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[David Storl]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 21.86 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Reese Hoffa]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.23 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Christian Cantwell]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Dylan Armstrong]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 20.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Germán Lauro]] || align="left"| {{PisiLipp|Argentina}} || align="center"| 20.84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asmir Kolašinac]] || align="left"| {{PisiLipp|Serbia}} || align="center"| 20.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Pavel Lõžin]] || align="left"| {{PisiLipp|Valgevene}} || align="center"| 20.69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''29.''' || align="left"| [[Raigo Toompuu]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 18.91 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.12''' [[Randy Barnes]], {{PisiLipp|USA}} ([[20. mai]] [[1990]], [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''22.47''' [[Ulf Timmermann]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21.51''' [[Tomasz Majewski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2011]]:''' '''21.78''' [[David Storl]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!1!!2!!3!!4!!5!!6!!Tulemus!!Märkused |- |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Robert|Harting}} |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}} || 67,79 || X || 67,27 || 66,45 || '''68,27''' || 67,08 || '''68,27''' || |- |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Ehsan|Haddadi}} |align="left"|{{pisiLipp|Iraan}} || '''68,18''' || 64,09 || 67,28 || 66,98 || X || X || '''68,18''' || |- |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Gerd|Kanter}} |align="left"|{{pisiLipp|Eesti}} || 65,07 || 65,79 || 66,02 || 65,96 || '''68,03''' || 66,99 || '''68,03''' || Hooaja parim tulemus |- |4. |align="left"|{{JärjestaNimi|Virgilijus|Alekna}} |align="left"| {{pisiLipp|Leedu}} || '''67,38''' || X || X || 66,07 || X || X || '''67,38''' || |- |5. |align="left"|{{JärjestaNimi|Piotr|Małachowski}} |align="left"|{{pisiLipp|Poola}} || 62,50 || 66,92 || X || '''67,19''' || X || X || '''67,19''' || |- |6. |align="left"|[[Martin Wierig]] |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}}|| 63,34 || 63,98 || X || '''65,85''' || 64,79 || 65,12 || '''65,85''' || |- |7. |align="left"|{{JärjestaNimi|Frank|Casañas}} |align="left"|{{pisiLipp|Hispaania}} || '''65,56''' || X || X || 64,92 || 65,48 || 63,16 || '''65,56''' || |- |8. |align="left"|{{JärjestaNimi|Vikas|Gowda}} |align="left"|{{pisiLipp|India}} || '''64,79''' || 60,95 || 63,03 || 64,15 || 64,48 || 63,89 || '''64,79''' || |- |9. |align="left"|{{JärjestaNimi|Benn|Harradine}} |align="left"|{{pisiLipp|Austraalia}} || 58,24 || 63,16 || '''63,59''' || || || || '''63,59''' || |- |10. |align="left"|{{JärjestaNimi|Erik|Cadée}} |align="left"|{{pisiLipp|Holland}} || 62,40 || 62,77 || '''62,78''' || || || || '''62,78''' || |- |11. | align="left"|{{JärjestaNimi|Jorge|Fernandez}} |align="left"|{{pisiLipp|Kuuba}} || X || 60,04 || '''62,02''' || || || || '''62,02''' || |- |12. |align="left"|{{JärjestaNimi|Lawrence|Okoye}} |align="left"| {{pisiLipp|Suurbritannia}} || '''61,03''' || X || 60,11 || || || || '''61,03''' || |- |- |colspan="11"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|25. || align="left"| [[Märt Israel]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 59.60 || X || '''60.34''' || || || ||align="center"| 60.34 || |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|27. || align="left"| [[Aleksander Tammert]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 57.00 || '''60.20''' || 59.78 || || || ||align="center"| 60 20 || |} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Krisztián Pars]] || align="left"| {{PisiLipp|Ungari}} || align="center"| 80.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Primož Kozmus]] || align="left"| {{PisiLipp|Sloveenia}} || align="center"| 79.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Koji Murofushi]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 78.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Aleksey Sokirskiy]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 78.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lukáš Melich]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 77.17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Szymon Ziółkowski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 77.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Nicola Vizzoni]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 76.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kibwe Johnson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 74.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Kirill Ikonnikov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>77.86</s> |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''84.80''' [[Sergei Litvinov]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[26. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''82.02''' [[Primož Kozmus]], {{PisiLipp|Sloveenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2011]]:''' '''81.24''' [[Koji Murofushi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Keshorn Walcott]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 84.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Antti Ruuskanen]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 84.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vítězslav Veselý]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 83.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Tero Pitkämäki]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 82.80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Andreas Thorkildsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 82.63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Spirídon Lebésis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 81.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tino Häber]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 81.21 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Stuart Farquhar]] || align="left"| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || align="center"| 80.22 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Oleksandr Pjatnõtsja]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>84.51</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''20.''' || align="left"| [[Risto Mätas]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 78.56 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]], [[Jena]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2011]]:''' '''86.27''' [[Matthias de Zordo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ashton Eaton]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8869 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Trey Hardee]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8671 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Suárez]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 8523 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hans Van Alphen]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 8447 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Damian Warner]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 8442 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Rico Freimuth]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8320 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Oleksi Kasjanov]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 8283 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Sergei Sviridov]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 8219 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9039''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[23. juuni]] [[2012]], [[Eugene]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8893''' [[Roman Šebrle]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8791''' [[Bryan Clay]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2011]]:''' '''8607''' [[Trey Hardee]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/decathlon/1500-metres/points Lõpptulemused]''' {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Tianna Madison]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kelly-Ann Baptiste]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 10,93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 10,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Blessing Okagbare]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 11,00 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 81 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''10,62''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''10,78''' [[Shelly-Ann Fraser]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''10,90''' [[Carmelita Jeter]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,09 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 22,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Myriam Soumaré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 22,63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Semoy Hackett]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}</s> || align="center"| <s>22,87</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21,74''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''22,22''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,55 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Christine Ohuruogu]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 49,70 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[DeeDee Trotter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Amantle Montsho]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 49,75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Novlene Williams-Mills]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Francena McCorory]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 50,33 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Rosemarie Whyte]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Antonina Krivošapka]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>50,17</s> |} </div> </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''49,62''' [[Christine Ohuruogu]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''49,56''' [[Amantle Montsho]], {{PisiLipp|Botswana}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ||[[Caster Semenya]] || align="left"| {{Pisilipp|LAV}} || align="center"|1.57,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Pamela Jelimo]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|1.57,59 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Alysia Johnson Montano]] || align="left"| {{Pisilipp|USA}} || align="center"|1.57,93 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''4.''' || [[Francine Niyonsaba]] || align="left"| {{Pisilipp|Burundi}} || align="center"|1.59,63 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''5.''' || [[Janeth Jepkosgei Busienei]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|2.00,19 |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Marija Savinova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.56,19 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jekaterina Poistogova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.57,53 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jelena Aržakova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.59,21</s> |} </div> <br>Finaal:[[11. august]] <br>Osavõtjaid:41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,29''' [[Jarmila Kratochvilova]], {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.53,43''' [[Nadezda Olizarenko]], {{Pisilipp|NSV Liit}} ([[27. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.54,87''' [[Pamela Jelimo]], {{Pisilipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1.55,87''' [[Marija Savinova]], {{Pisilipp|Venemaa}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>2013. aastal leiti venelanna Jelena Aržakova (kes jooksis kuuendaks) bioloogilises passis rikkumisi ja ta diskvalifitseeriti võistluselt. 9. novembril 2015. aastal taotles [[Maailma Antidopingu Agentuur]]i sõltumatu uurimiskomisjon venelannadele Marija Savinovale (võitis kulla) ja Jekaterina Poistogovale (võitis pronksi) eluaegset võistluskeeldu dopingu tarvitamise eest. 2017. aasta veebruaris teatati, et Savinovalt võeti kuldmedal. ==== [[1500 m jooks]] ==== ==== [[1500&nbsp;m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maryam Yusuf Jamal]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 4.10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abeba Aregawi]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 4.11,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Shannon Rowbury]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 4.11,26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lucia Klocová|Lucia Hrivnák Klocová]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 4.12,64 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lisa Dobriskey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.13,02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Laura Weightman]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.15,60 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Hellen Obiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 4.16,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| [[Morgan Uceny]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| katkestas |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Aslı Çakır Alptekin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>4.10,23</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Gamze Bulut]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"|<s> 4.10,40</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Tatyana Tomashova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.10,90</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Natallia Kareiva]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>4.11,58</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Ekaterina Kostetskaya]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.12,90</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.50,46''' [[Qu Yunxia]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[11. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.53,96''' [[Paula Ivan]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''4.00,23''' [[Nancy Jebet Langat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|Maailmameister 2011]]:''' '''4.05,40''' [[Jennifer Simpson]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Meseret Defar]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.04,25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.04,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.05,15 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.05,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Gelete Burka]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.10,66 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Viola Kibiwot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.11,59 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jo Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.12,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.14,55 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.11,15''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[6. juuni]] [[2008]], [[Oslo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''14.40,79''' [[Gabriela Szabo]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[25. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''15.41,40''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''14.55,36''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.20,75 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.26,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.30,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Werknesh Kidane]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.39,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Beleynesh Oljira]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.45,56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Shitaye Eshete]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 30.47,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Joanne Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.53,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.55,63 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''29.31,78''' [[Junxia Wang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[8. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''30.48,98''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tiki Gelana]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| '''2:23.07 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Priscah Jeptoo]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Arhipova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:23.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Mary Jepkosgei Keitany]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Zhu Xiaolin|Xiaolin Zhu]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 2:24.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jéssica Augusto]] || align="left"| {{PisiLipp|Portugal}} || align="center"| 2:25.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Valeria Straneo]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 2:25.27 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Albina Majorova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:25.38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Tetjana Hamera-Šmõrko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>2:24.32</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''99.''' || align="left"| [[Evelin Talts]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 2:54.15 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 118 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:15.25''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[13. aprill]] [[2003]], [[London]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:23.14''' [[Naoko Takahashi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[24. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:26.44''' [[Constantina Tomescu]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:28.43''' [[Edna Kiplagat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/marathon/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[100&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Pearson]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''12,35 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dawn Harper]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kellie Wells]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lolo Jones]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,58 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Phylicia George]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jessica Zelinka]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,69 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Beate Schrott]] || align="left"| {{PisiLipp|Austria}} || align="center"| 13,07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Nevin Yanıt]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>12,58</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>'''Tuul:''' −0,2 m/s <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,21''' [[Jordanka Donkova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[20. august]] [[1988]], [[Stara Zagora]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12,37''' [[Joanna Hayes]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,54''' [[Dawn Harper]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Lashinda Demus]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 52,77 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Zuzana Hejnová]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 53,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kaliese Spencer]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 53,66 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Georganne Moline]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 53,92 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[T'erea Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 55,07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Denisa Rosolová]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 55,27 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Muizat Ajoke Odumosu]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 55,31 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Natalja Antjuhh]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>52,70</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''52,34''' [[Julija Petšonkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[8. august]] [[2003]], [[Tula]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''52,64''' [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''52,64''' [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''52,47''' [[Lashinda Demus]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Habiba Ghribi]] || align="left"| {{PisiLipp|Tuneesia}} || align="center"| 9.08,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sofia Assefa]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.09,84 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Milcah Chemos Cheywa]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 9.09,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hiwot Ayalew]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.12,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Etenesh Diro]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.19,89 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Antje Möldner-Schmidt]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 9.21,78 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Gesa Felicitas Krause]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 9.23,52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Emma Coburn]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9.23,54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Julija Zaripova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>9.06,72</s> |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameister 2011]]:''' '''9.11,97''' [[Habiba Ghribi]], {{PisiLipp|Tuneesia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/3000-metres-steeplechase/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/3000-metres-steeplechase/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="left"| [[Tianna Madison]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Bianca Knight]],<br>[[Carmelita Jeter]] || align="center"| '''40,82 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="left"| [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Sherone Simpson]],<br>[[Veronica Campbell-Brown]],<br>[[Kerron Stewart]] || align="center"| 41,41 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="left"| [[Olesja Povh]],<br>[[Hristina Stui]],<br>[[Maria Rjemjen]],<br>[[Elizaveta Brõzgina]] || align="center"| 42,04 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="left"| [[Christy Udoh]],<br>[[Gloria Asumnu]],<br>[[Oludamola Osayomi]],<br>[[Blessing Okagbare]] || align="center"| 42,64 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="left"| [[Leena Günther]],<br>[[Anne Cibis]],<br>[[Tatjana Pinto]],<br>[[Verena Sailer]] || align="center"| 42,67 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="left"| [[Kadene Vassell]],<br>[[Dafne Schippers]],<br>[[Eva Lubbers]],<br>[[Jamile Samuel]] || align="center"| 42,70 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="left"| [[Ana Cláudia Lemos]],<br>[[Franciela Krasucki]],<br>[[Evelyn dos Santos]],<br>[[Rosângela Santos]] || align="center"| 42,91 |- bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="left"| [[Michelle-Lee Ahye]],<br>[[Kelly-Ann Baptiste]],<br>[[Kai Selvon]],<br>[[Semoy Hackett]] || align="center"| diskval. |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''41,37''' {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch]],<br>[[Sabine Rieger]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''41,60''' {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>[[Romy Müller]],<br>[[Bärbel Wöckel]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''42,54''' {{PisiLipp|Belgia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Olivia Borlée]],<br>[[Hanna Mariën]],<br>[[Élodie Ouédraogo]],<br>[[Kim Gevaert]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''41,56''' {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Bianca Knight]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Marshevet Myers]],<br>[[Carmelita Jeter]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x100-metres-relay/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x100-metres-relay/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×400&nbsp;m teatejooks|4 × 400 m]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== == Medalid == {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |- bgcolor="#EFEFEF" ! width=50 | Koht ! width=100 | Riik ! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | Kokku |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''1.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | style="background:#F7F6A8;" | 11 | style="background:#DCE5E5;" | 10 | style="background:#FFDAB9;" | 8 | 29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''2.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jamaica}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''3.''' | align="left" | {{PisiLipp|Suurbritannia}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 6 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''4.''' | align="left" | {{PisiLipp|Etioopia}} | style="background:#F7F6A8;" | 3 | style="background:#DCE5E5;" | 3 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''5.''' | align="left" | {{PisiLipp|Keenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 7 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''6.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hiina}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''7.''' | align="left" | {{PisiLipp|Austraalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''8.''' | align="left" | {{PisiLipp|Poola}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''9.''' | align="left" | {{PisiLipp|Saksamaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''10.''' | align="left" | {{PisiLipp|Venemaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 5 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''11.''' | align="left" | {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 4 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tšehhi}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''14.''' | align="left" | {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Alžeeria}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahama}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahrein}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Grenada}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Horvaatia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kasahstan}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|LAV}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tuneesia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uganda}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ungari}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''26.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kuuba}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Botswana}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Colombia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Guatemala}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iraan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kanada}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Katar}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Sloveenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Soome}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''35.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ukraina}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 3 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Eesti}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hispaania}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iirimaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Itaalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jaapan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Leedu}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Maroko}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Puerto Rico}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#E0FFFF" | | '''Kokku''' | align=center|'''47''' | align=center|'''49''' | align=center|'''46''' | align=center|'''142''' |} == Välislingid == * [https://archive.today/20120703041021/www.london2012.com/athletics/ Kergejõustiku ametlik koduleht Londoni OM-il] * [http://www.iaaf.org/mini/centenary/index.aspx IAAF-i koduleht] {{Spordialad2012Suveolümpiamängudel}} {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:2012. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] qii7226wfamwebabztdkwipvrz5ocg5 7193087 7193085 2026-07-14T20:36:03Z Sjur 66496 /* 1500&nbsp;m jooks */ 7193087 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Suurbritannia}}, [[London]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|Peking 2008]]''' | '''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|Rio de Janeiro 2016]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] - [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} '''[[2012. aasta suveolümpiamängud]]e [[kergejõustik]]uvõistlused''' toimusid [[3. august|3.]]–[[12. august]]ini [[Londoni olümpiastaadion]]il. Meestel oli kavas 24 võistlusala ja naistel 23 võistlusala. Erinevus tuli sellest, et naised ei võistelnud [[50 km käimine|50 km käimises]]. Seega oli kergejõustikus kokku kavas 47 [[võistlusala]], seda oli rohkem kui ühelgi teisel [[spordiala]]l. == Olümpianormid == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- !Ala !! Mehed A !! Mehed B !! Naised A !! Naised B |- |[[100&nbsp;m jooks|100 m]] || align="center"|10,18 || align="center"|10,24 ||align="center"|11,29 || align="center"|11,38 |- |[[200&nbsp;m jooks|200 m]] || align="center"|20,55 || align="center"|20,65 || align="center"|23,10 || align="center"|23,30 |- |[[400&nbsp;m jooks|400 m]] || align="center"|45,30 || align="center"|45,90 || align="center"|51,55 ||align="center"|52,35 |- |[[800&nbsp;m jooks|800 m]] || align="center"|1.45,60 || align="center"|1.46,30 || align="center"|1.59,90 || align="center"|2.01,30 |- |[[1500&nbsp;m jooks|1500 m]] || align="center"|3.35,50 || align="center"|3.38,00 || align="center"|4.06,00 || align="center"|4.08,90 |- |[[5000&nbsp;m jooks|5000 m]] || align="center"|13.20,00 || align="center"|13.27,00 || align="center"|15.20,00 || align="center"|15.30,00 |- |[[10 000&nbsp;m jooks|10 000 m]] || align="center"|27.45,00 || align="center"|28.05,00 || align="center"|31.45,00 || align="center"|32.10,00 |- |[[Maraton]] || align="center"|2:15.00 || align="center"|2:18.00 || align="center"|2:37.00 || align="center"|2:43.00 |- |[[100&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|12,96 || align="center"|13,15 |- |[[110&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|13,52 || align="center"|13,60 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[400&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|49,50 || align="center"|49,80 || align="center"|55,50 || align="center"|56,65 |- |[[3000&nbsp;m takistusjooks]] || align="center"|8.23,10 || align="center"|8.32,00 || align="center"|9.43,00 || align="center"|9.48,00 |- |[[Kõrgushüpe]] || align="center"|2.31 || align="center"|2.28 || align="center"|1.95 || align="center"|1.92 |- |[[Teivashüpe]] || align="center"|5.72 || align="center"|5.60 || align="center"|4.50 || align="center"|4.40 |- |[[Kaugushüpe]] || align="center"|8.20 || align="center"|8.10 || align="center"|6.75 || align="center"|6.65 |- |[[Kolmikhüpe]] || align="center"|17.20 || align="center"|16.85 || align="center"|14.30 || align="center"|14.10 |- |[[Kuulitõuge]] || align="center"|20.50 || align="center"|20.00 || align="center"|18.30 || align="center"|17.20 |- |[[Kettaheide]] || align="center"|65.00 || align="center"|63.00 || align="center"|62.00 || align="center"|59.50 |- |[[Vasaraheide]] || align="center"|78.00 || align="center"|74.00 || align="center"|71.50 || align="center"|69.00 |- |[[Odavise]] || align="center"|82.00 || align="center"|79.50 || align="center"|61.00 || align="center"|59.00 |- |[[Seitsmevõistlus]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|6150 || align="center"|5950 |- |[[Kümnevõistlus]] || align="center"|8200|| align="center"|7950 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[20 km käimine]] || align="center"|1:22.30 || align="center"|1:24.30 || align="center"|1:33.30 || align="center"|1:38.00 |- |[[50 km käimine]] || align="center"|3:59.00 || align="center"|4:09.00 || align="center"|– || align="center"|– |} == Eesti sportlaste osalemine == {{col-begin}} {{col-2}} ; === Mehed === * [[Märt Israel]] ** [[Kettaheide]] * [[Aleksander Tammert]] ** [[Kettaheide]] * [[Gerd Kanter]] ** [[Kettaheide]] * [[Marek Niit]] ** [[100&nbsp;m jooks|100 m]] ja [[200&nbsp;m jooks|200 m]] * [[Rasmus Mägi]] ** [[400&nbsp;m tõkkejooks]] * [[Risto Mätas]] ** [[Odavise]] * [[Raigo Toompuu]] ** [[Kuulitõuge]] {{col-2}} ; === Naised === * [[Anna Iljuštšenko]] ** [[Kõrgushüpe]] * [[Grit Šadeiko]] ** [[Seitsmevõistlus]] * [[Evelin Talts]] ** [[Maraton]] {{col-end}} == Võistluste ajakava== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|100 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor=#D9FFB2|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|400 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|800 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|1500 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|5000 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|10 000 m]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Maraton]] || || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]]|| || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimine]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|50 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Kettaheide]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || |} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m jooks 2|100 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m jooks 2|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m jooks 2|400 m]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800&nbsp;m jooks 2|800 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || ||bgcolor="FFDF80"| F || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500&nbsp;m jooks 2|1500 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000&nbsp;m jooks 2|5000 m]] || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m jooks2|10 000 m]] ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Maraton]] || || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m tõkkejooks|100&nbsp;m tõkkejooks]]|| || || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks 2|400&nbsp;m tõkkejooks]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooks 2|3000&nbsp;m takistusjooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100&nbsp;m 2|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400&nbsp;m 2|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|20 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Kõrgushüpe]] || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] || || || || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide2|Vasaraheide]] || || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] ||bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |} {{col-end}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;E&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;K&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Kvalifikatsioon |bgcolor=#D9FFB2|&nbsp;&nbsp;&nbsp;1/2&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Poolfinaal |bgcolor=#FFDF80|&nbsp;&nbsp;&nbsp;F&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Finaal |} == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| '''9,63 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 9,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Justin Gatlin]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Ryan Bailey]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' ||align="left"|[[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 9,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Richard Thompson]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 9,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asafa Powell]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 11,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | ||align="left"| <s>[[Tyson Gay]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || align="center"| <s>9,80</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''41.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 10,40 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 75 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''9,92''' [[Yohan Blake]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_100_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_100_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_100_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Usain BoltLondon2012.jpg|pisi|Usain Bolt]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Warren Weir]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Wallace Spearmon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 19,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christophe Lemaitre]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 20,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Alex Quiñónez]] || align="left"| {{PisiLipp|Ecuador}} || align="center"| 20,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Anaso Jobodwana]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 20,69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''38.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 20,82 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 2011]]:''' '''19,40''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/final/result#resultheader Finaal]''' {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=133|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Kirani James]] || align="left"| {{PisiLipp|Grenada}} || align="center"| 43,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Luguelín Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 44,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Lalonde Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 44,52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Kevin Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,81 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jonathan Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Demetrius Pinder]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Steven Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 45,14 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]], [[Sevilla]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''43,75''' [[LaShawn Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''44,60''' [[Kirani James]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=137|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[David Rudisha]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| '''1.40,91 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Nijel Amos]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 1.41,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Timothy Kitum]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 1.42,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Duane Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,82 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Nick Symmonds]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mohammed Aman]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 1.43,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Abubaker Kaki]] || align="left"| {{PisiLipp|Sudaan}} || align="center"| 1.43,32 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrew Osagie]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 1.43,77 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.41,01''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. august]] [[2010]], [[Rieti]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.42,58''' [[Vebjørn Rodal]], {{PisiLipp|Norra}} ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.44,65''' [[Wilfred Bungei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1,43,91''' [[David Lekuta Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/heats/summary Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/semi-final/summary Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Taoufik Makhloufi]] || align="left"| {{PisiLipp|Alžeeria}} || align="center"| 3.34,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Manzano]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.34,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 3.35,13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Matthew Centrowitz Jr.]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.35,17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Henrik Ingebrigtsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 3.35,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mekonnen Gebremedhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 3.35,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Silas Kiplagat]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 3.36,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[İlham Tanui Özbilen]] || align="left"| {{PisiLipp|Türgi}} || align="center"| 3.36,72 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]], [[Rooma]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.32,07''' [[Noah Ngeny]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3.33,11''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameister 2011]]:''' '''3.35,69''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_1500_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mohammed Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13.41,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dejen Gebremeskel]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 13.41,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Thomas Pkemei Longosiwa]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.42,36 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Bernard Lagat]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.42,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Isiah Kiplangat Koech]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.43,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 13.44,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.45,04 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Juan Luis Barrios]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 13.45,30 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.37,35''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[31. mai]] [[2004]], [[Hengelo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''13.23,36''' [[Mohammed Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_5000_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_5000_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mo Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 27.30,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 27.30,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tariku Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.31,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Kenenisa Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.32,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Bedan Karoki Muchiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 27.32,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Zersenay Tadese]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.33,51 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Teklemariam Medhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.34,76 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Gebregziabher Gebremariam]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.36,34 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''26.17,53''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[26. august]] [[2005]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''27.13,81''' [[Ibrahim Jeilan]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=10K/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_10K_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Stephen Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Uganda}} || align="center"| 2:08.01 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Kirui]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:08.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Kipsang Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:09.37 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Mebrahtom Keflezighi]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2:11.06 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Marilson Dos Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:11.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kentaro Nakamoto]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 2:11.16 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Cuthbert Nyasango]] || align="left"| {{PisiLipp|Zimbabwe}} || align="center"| 2:12.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Paulo Roberto Paula]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:12.17 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 105 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:03.38''' [[Patrick Makau Musyoki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[25. september]] [[2011]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:07.38''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=MAR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_MAR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[110&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Aries Merritt]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jason Richardson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Hansle Parchment]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 13,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Lawrence Clarke]]|| align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Ryan Brathwaite]]|| align="left"| {{PisiLipp|Barbados}} || align="center"| 13,40 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Orlando Ortega]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 13,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Lehann Fourie]]|| align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 13,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| [[Dayron Robles]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| katkestas |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,87''' [[Dayron Robles]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[12. juuni]] [[2008]], [[Ostrava]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.91''' [[Liu Xiang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[27. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#110&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,93''' [[Dayron Robles ]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''13,16''' [[Jason Richardson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_110H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_110H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_110H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Félix Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 47,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Tinsley]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 47,91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Javier Culson]] || align="left"| {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align="center"| 48,10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[David Greene]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 48,24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Angelo Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 48,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jehue Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 48,86 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Leford Green]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 49,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kerron Clement]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,15 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''27.''' || align="left"| [[Rasmus Mägi]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 50,05 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''47,25''' [[Angelo Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''48,26''' [[David Greene]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ezekiel Kemboi]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.18,56 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 8.19,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Mutai]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.19,73 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Roba Gari]]|| align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 8.20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Brimin Kipruto]]|| align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.23,03 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Evan Jager]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.23,87 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Hamid Ezzine]]|| align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 8.24,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|8. || align="left"| [[Donald Cabral]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.25,91 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.05,51''' [[Julius Kariuki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooka|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.10,34''' [[Brimin Kiprop Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000&nbsp;m takistusjooks|Maailmameister 2011]]:''' '''8.14,85''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[1. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_3KSC_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_3KSC_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]]<br>[[Usain Bolt]] || align="center"| '''36,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Keston Bledman]],<br>[[Marc Burns]],<br>[[Emmanuel Callender]]<br>[[Richard Thompson]] || align="center"| 38,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| align="left"| [[Jimmy Vicaut]],<br>[[Christophe Lemaitre]],<br>[[Pierre-Alexis Pessonneaux]]<br>[[Ronald Pognon]] || align="center"| 38,16 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}}|| align="left"| [[Ryota Yamagata]],<br>[[Masashi Eriguchi]],<br>[[Shinji Takahira]]<br>[[Shota Iizuka]] || align="center"| 38,35 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Holland}}|| align="left"| [[Brian Mariano]],<br>[[Churandy Martina]],<br>[[Giovanni Codrington]]<br>[[Patrick van Luijk]] || align="center"| 38,39 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}}|| align="left"| [[Anthony Alozie]],<br>[[Isaac Ntiamoah]],<br>[[Andrew McCabe]]<br>[[Joshua Ross]] || align="center"| 38.43 |- bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align="left"| [[Gavin Smellie]],<br>[[Oluseyi Smith]],<br>[[Jared Connaughton]]<br>[[Justyn Warner]] || align="center"| diskval. |} USA nelikult ([[Justin Gatlin]], [[Tyson Gay]], [[Ryan Bailey]], [[Trell Kimmons]]),<br />kes lõpetasid finaaljooksu teisena ajaga 37,04, võeti Tyson Gay dopingutarvitamise tõttu medalid ära. </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X1_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X1_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×400 m teatejooks|4 × 400 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=135|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}}|| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]],<br>[[Demetrius Pinder]],<br>[[Michael Mathieu]],<br>[[Ramon Miller]] || align="center"| 2.56,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}}|| [[Bryshon Nellum]],<br>[[Joshua Mance]],<br>[[Tony McQuay]],<br>[[Angelo Taylor]] || align="center"| 2.57,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| [[Lalonde Gordon]],<br>[[Jarrin Solomon]],<br>[[Ade Alleyne-Forte]],<br>[[Deon Lendore]] || align="center"| 2.59,40 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align="left"| [[Conrad Williams]],<br>[[Jack Green]],<br>[[Dai Greene]],<br>[[Martyn Rooney]] || align="center"| 2.59,53 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}}|| align="left"| [[Kevin Borlée]],<br>[[Antoine Gillet]],<br>[[Jonathan Borlée]],<br>[[Michael Bultheel]] || align="center"| 3.01,83 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Venezuela}}|| align="left"| [[Arturo Ramirez]],<br>[[Alberto Aguilar]],<br>[[Alberth Bravo]],<br>[[Omar Longart]] || align="center"| 3.02,18 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]|| align="left"| [[Shaun de Jager]],<br>[[Willem de Beer]],<br>[[Louis van Zyl]],<br>[[Oscar Pistorius]] || align="center"| 3.03,46 |- | || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>|| align="left"| <s>[[Maksim Dõldin]],<br>[[Deniss Aleksejev]],<br>[[Vladimir Krasnov]],<br>[[Pavel Trenihhin]]</s> || align="center"| <s>3.00,09</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Johnson]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''2.59,31''' {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[Daegu]])<br>[[Greg Nixon]],<br>[[Bershawn Jackson]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[LaShawn Merritt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X4_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X4_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Chen Ding]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| '''1:18.46 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Erick Barrondo]] || align="left"| {{PisiLipp|Guatemala}} || align="center"| 1:18.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wang Zhen]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Cai Zelin]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Miguel Ángel López]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:19.49 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Eder Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 1:19.52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 1:20.02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Bertrand Moulinet]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 1:20.12 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:17.16''' [[Vladimir Kanaikin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[29. september]] [[2007]], [[Saransk]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:18:59''' [[Robert Korzeniowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[22. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1:19.01''' [[Valeri Bortšin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''1:20.38''' [[Luis Fernando López]], {{PisiLipp|Colombia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=20KR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_20KR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''3:36.53 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Si Tianfeng]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:37.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Heffernan]] || align="left"| {{PisiLipp|Iirimaa}} || align="center"| 3:37.54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Li Jianbo]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:39.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Matej Tóth]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 3:41.24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Łukasz Nowak]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 3:42.47 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Koichiro Morioka]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 3:43.14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[André Höhne]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 3:44.26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Kirdjapkin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:35.59</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Igor Jerohhin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:37.54</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Bakulin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:38.55</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 63 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:34.14''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[11. mai]] [[2008]], [[Tšeboksarõ]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''3:42.45''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/50-kilometres-race-walk/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Erik Kynard]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mutaz Essa Barshim]] || align="left"| {{PisiLipp|Katar}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Derek Drouin]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Grabarz|Robbie Grabarz]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Jamie Nieto]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Bohdan Bondarenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Michael Mason]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Wanner Miller]] || align="left"| {{PisiLipp|Colombia}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrii Protsenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Jesse Williams]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Ivan Uhhov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>2.38</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]], [[Salamanca]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.39''' [[Charles Austin]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.36''' [[Andrei Silnov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''2.35''' [[Jesse Williams]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Renaud Lavillenie]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| '''5.97 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Björn Otto]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Raphael Holzdeppe]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Steven Lewis]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Jevgeni Lukjanenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Konstantinos Filippidis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jan Kudlička]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Romain Mesnil]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Malte Mohr]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"|<s>[[Dmitri Starodubtsev]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>5.75</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.14''' [[Sergei Bubka]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[31. juuli]] [[1994]], [[Sestriere]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''5.90''' [[Paweł Wojciechowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Greg Rutherford]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mitchell Watt]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 8.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Michel Torneus]] || align="left"| {{PisiLipp|Rootsi}} || align="center"| 8.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sebastian Bayer]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christopher Tomlinson]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Mauro Vinicius da Silva]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 8.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Khotso Mokoena]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 7.93 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]], [[Tokio]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.34''' [[Irving Saladino]], {{PisiLipp|Panama}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''8.45''' [[Dwight Phillips]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_LJ_hash_q kvalifikatsioon]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_LJ_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Christian Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Fabrizio Donato]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Daniele Greco]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Leevan Sands]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 17.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Benjamin Compaoré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 17.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tosin Oke]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 16.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Alexis Copello]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 16.92 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''17.67''' [[Nelson Évora]], {{PisiLipp|Portugal}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''17.96''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tomasz Majewski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 21.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[David Storl]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 21.86 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Reese Hoffa]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.23 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Christian Cantwell]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Dylan Armstrong]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 20.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Germán Lauro]] || align="left"| {{PisiLipp|Argentina}} || align="center"| 20.84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asmir Kolašinac]] || align="left"| {{PisiLipp|Serbia}} || align="center"| 20.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Pavel Lõžin]] || align="left"| {{PisiLipp|Valgevene}} || align="center"| 20.69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''29.''' || align="left"| [[Raigo Toompuu]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 18.91 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.12''' [[Randy Barnes]], {{PisiLipp|USA}} ([[20. mai]] [[1990]], [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''22.47''' [[Ulf Timmermann]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21.51''' [[Tomasz Majewski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2011]]:''' '''21.78''' [[David Storl]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!1!!2!!3!!4!!5!!6!!Tulemus!!Märkused |- |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Robert|Harting}} |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}} || 67,79 || X || 67,27 || 66,45 || '''68,27''' || 67,08 || '''68,27''' || |- |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Ehsan|Haddadi}} |align="left"|{{pisiLipp|Iraan}} || '''68,18''' || 64,09 || 67,28 || 66,98 || X || X || '''68,18''' || |- |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Gerd|Kanter}} |align="left"|{{pisiLipp|Eesti}} || 65,07 || 65,79 || 66,02 || 65,96 || '''68,03''' || 66,99 || '''68,03''' || Hooaja parim tulemus |- |4. |align="left"|{{JärjestaNimi|Virgilijus|Alekna}} |align="left"| {{pisiLipp|Leedu}} || '''67,38''' || X || X || 66,07 || X || X || '''67,38''' || |- |5. |align="left"|{{JärjestaNimi|Piotr|Małachowski}} |align="left"|{{pisiLipp|Poola}} || 62,50 || 66,92 || X || '''67,19''' || X || X || '''67,19''' || |- |6. |align="left"|[[Martin Wierig]] |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}}|| 63,34 || 63,98 || X || '''65,85''' || 64,79 || 65,12 || '''65,85''' || |- |7. |align="left"|{{JärjestaNimi|Frank|Casañas}} |align="left"|{{pisiLipp|Hispaania}} || '''65,56''' || X || X || 64,92 || 65,48 || 63,16 || '''65,56''' || |- |8. |align="left"|{{JärjestaNimi|Vikas|Gowda}} |align="left"|{{pisiLipp|India}} || '''64,79''' || 60,95 || 63,03 || 64,15 || 64,48 || 63,89 || '''64,79''' || |- |9. |align="left"|{{JärjestaNimi|Benn|Harradine}} |align="left"|{{pisiLipp|Austraalia}} || 58,24 || 63,16 || '''63,59''' || || || || '''63,59''' || |- |10. |align="left"|{{JärjestaNimi|Erik|Cadée}} |align="left"|{{pisiLipp|Holland}} || 62,40 || 62,77 || '''62,78''' || || || || '''62,78''' || |- |11. | align="left"|{{JärjestaNimi|Jorge|Fernandez}} |align="left"|{{pisiLipp|Kuuba}} || X || 60,04 || '''62,02''' || || || || '''62,02''' || |- |12. |align="left"|{{JärjestaNimi|Lawrence|Okoye}} |align="left"| {{pisiLipp|Suurbritannia}} || '''61,03''' || X || 60,11 || || || || '''61,03''' || |- |- |colspan="11"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|25. || align="left"| [[Märt Israel]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 59.60 || X || '''60.34''' || || || ||align="center"| 60.34 || |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|27. || align="left"| [[Aleksander Tammert]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 57.00 || '''60.20''' || 59.78 || || || ||align="center"| 60 20 || |} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Krisztián Pars]] || align="left"| {{PisiLipp|Ungari}} || align="center"| 80.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Primož Kozmus]] || align="left"| {{PisiLipp|Sloveenia}} || align="center"| 79.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Koji Murofushi]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 78.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Aleksey Sokirskiy]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 78.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lukáš Melich]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 77.17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Szymon Ziółkowski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 77.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Nicola Vizzoni]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 76.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kibwe Johnson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 74.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Kirill Ikonnikov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>77.86</s> |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''84.80''' [[Sergei Litvinov]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[26. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''82.02''' [[Primož Kozmus]], {{PisiLipp|Sloveenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2011]]:''' '''81.24''' [[Koji Murofushi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Keshorn Walcott]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 84.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Antti Ruuskanen]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 84.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vítězslav Veselý]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 83.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Tero Pitkämäki]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 82.80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Andreas Thorkildsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 82.63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Spirídon Lebésis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 81.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tino Häber]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 81.21 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Stuart Farquhar]] || align="left"| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || align="center"| 80.22 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Oleksandr Pjatnõtsja]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>84.51</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''20.''' || align="left"| [[Risto Mätas]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 78.56 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]], [[Jena]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2011]]:''' '''86.27''' [[Matthias de Zordo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ashton Eaton]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8869 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Trey Hardee]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8671 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Suárez]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 8523 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hans Van Alphen]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 8447 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Damian Warner]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 8442 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Rico Freimuth]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8320 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Oleksi Kasjanov]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 8283 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Sergei Sviridov]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 8219 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9039''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[23. juuni]] [[2012]], [[Eugene]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8893''' [[Roman Šebrle]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8791''' [[Bryan Clay]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2011]]:''' '''8607''' [[Trey Hardee]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/decathlon/1500-metres/points Lõpptulemused]''' {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Tianna Madison]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kelly-Ann Baptiste]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 10,93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 10,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Blessing Okagbare]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 11,00 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 81 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''10,62''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''10,78''' [[Shelly-Ann Fraser]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''10,90''' [[Carmelita Jeter]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,09 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 22,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Myriam Soumaré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 22,63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Semoy Hackett]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}</s> || align="center"| <s>22,87</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21,74''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''22,22''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,55 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Christine Ohuruogu]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 49,70 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[DeeDee Trotter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Amantle Montsho]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 49,75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Novlene Williams-Mills]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Francena McCorory]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 50,33 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Rosemarie Whyte]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Antonina Krivošapka]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>50,17</s> |} </div> </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''49,62''' [[Christine Ohuruogu]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''49,56''' [[Amantle Montsho]], {{PisiLipp|Botswana}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ||[[Caster Semenya]] || align="left"| {{Pisilipp|LAV}} || align="center"|1.57,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Pamela Jelimo]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|1.57,59 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Alysia Johnson Montano]] || align="left"| {{Pisilipp|USA}} || align="center"|1.57,93 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''4.''' || [[Francine Niyonsaba]] || align="left"| {{Pisilipp|Burundi}} || align="center"|1.59,63 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''5.''' || [[Janeth Jepkosgei Busienei]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|2.00,19 |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Marija Savinova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.56,19 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jekaterina Poistogova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.57,53 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jelena Aržakova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.59,21</s> |} </div> <br>Finaal:[[11. august]] <br>Osavõtjaid:41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,29''' [[Jarmila Kratochvilova]], {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.53,43''' [[Nadezda Olizarenko]], {{Pisilipp|NSV Liit}} ([[27. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.54,87''' [[Pamela Jelimo]], {{Pisilipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1.55,87''' [[Marija Savinova]], {{Pisilipp|Venemaa}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>2013. aastal leiti venelanna Jelena Aržakova (kes jooksis kuuendaks) bioloogilises passis rikkumisi ja ta diskvalifitseeriti võistluselt. 9. novembril 2015. aastal taotles [[Maailma Antidopingu Agentuur]]i sõltumatu uurimiskomisjon venelannadele Marija Savinovale (võitis kulla) ja Jekaterina Poistogovale (võitis pronksi) eluaegset võistluskeeldu dopingu tarvitamise eest. 2017. aasta veebruaris teatati, et Savinovalt võeti kuldmedal. ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maryam Yusuf Jamal]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 4.10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abeba Aregawi]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 4.11,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Shannon Rowbury]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 4.11,26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lucia Klocová|Lucia Hrivnák Klocová]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 4.12,64 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lisa Dobriskey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.13,02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Laura Weightman]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.15,60 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Hellen Obiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 4.16,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| [[Morgan Uceny]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| katkestas |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Aslı Çakır Alptekin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>4.10,23</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Gamze Bulut]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"|<s> 4.10,40</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Tatyana Tomashova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.10,90</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Natallia Kareiva]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>4.11,58</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Ekaterina Kostetskaya]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.12,90</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.50,46''' [[Qu Yunxia]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[11. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.53,96''' [[Paula Ivan]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''4.00,23''' [[Nancy Jebet Langat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|Maailmameister 2011]]:''' '''4.05,40''' [[Jennifer Simpson]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Meseret Defar]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.04,25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.04,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.05,15 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.05,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Gelete Burka]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.10,66 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Viola Kibiwot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.11,59 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jo Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.12,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.14,55 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.11,15''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[6. juuni]] [[2008]], [[Oslo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''14.40,79''' [[Gabriela Szabo]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[25. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''15.41,40''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''14.55,36''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.20,75 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.26,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.30,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Werknesh Kidane]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.39,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Beleynesh Oljira]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.45,56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Shitaye Eshete]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 30.47,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Joanne Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.53,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.55,63 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''29.31,78''' [[Junxia Wang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[8. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''30.48,98''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tiki Gelana]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| '''2:23.07 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Priscah Jeptoo]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Arhipova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:23.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Mary Jepkosgei Keitany]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Zhu Xiaolin|Xiaolin Zhu]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 2:24.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jéssica Augusto]] || align="left"| {{PisiLipp|Portugal}} || align="center"| 2:25.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Valeria Straneo]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 2:25.27 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Albina Majorova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:25.38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Tetjana Hamera-Šmõrko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>2:24.32</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''99.''' || align="left"| [[Evelin Talts]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 2:54.15 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 118 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:15.25''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[13. aprill]] [[2003]], [[London]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:23.14''' [[Naoko Takahashi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[24. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:26.44''' [[Constantina Tomescu]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:28.43''' [[Edna Kiplagat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/marathon/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[100&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Pearson]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''12,35 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dawn Harper]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kellie Wells]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lolo Jones]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,58 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Phylicia George]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jessica Zelinka]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,69 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Beate Schrott]] || align="left"| {{PisiLipp|Austria}} || align="center"| 13,07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Nevin Yanıt]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>12,58</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>'''Tuul:''' −0,2 m/s <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,21''' [[Jordanka Donkova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[20. august]] [[1988]], [[Stara Zagora]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12,37''' [[Joanna Hayes]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,54''' [[Dawn Harper]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Lashinda Demus]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 52,77 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Zuzana Hejnová]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 53,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kaliese Spencer]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 53,66 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Georganne Moline]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 53,92 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[T'erea Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 55,07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Denisa Rosolová]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 55,27 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Muizat Ajoke Odumosu]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 55,31 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Natalja Antjuhh]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>52,70</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''52,34''' [[Julija Petšonkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[8. august]] [[2003]], [[Tula]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''52,64''' [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''52,64''' [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''52,47''' [[Lashinda Demus]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Habiba Ghribi]] || align="left"| {{PisiLipp|Tuneesia}} || align="center"| 9.08,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sofia Assefa]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.09,84 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Milcah Chemos Cheywa]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 9.09,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hiwot Ayalew]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.12,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Etenesh Diro]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.19,89 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Antje Möldner-Schmidt]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 9.21,78 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Gesa Felicitas Krause]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 9.23,52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Emma Coburn]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9.23,54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Julija Zaripova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>9.06,72</s> |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameister 2011]]:''' '''9.11,97''' [[Habiba Ghribi]], {{PisiLipp|Tuneesia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/3000-metres-steeplechase/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/3000-metres-steeplechase/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="left"| [[Tianna Madison]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Bianca Knight]],<br>[[Carmelita Jeter]] || align="center"| '''40,82 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="left"| [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Sherone Simpson]],<br>[[Veronica Campbell-Brown]],<br>[[Kerron Stewart]] || align="center"| 41,41 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="left"| [[Olesja Povh]],<br>[[Hristina Stui]],<br>[[Maria Rjemjen]],<br>[[Elizaveta Brõzgina]] || align="center"| 42,04 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="left"| [[Christy Udoh]],<br>[[Gloria Asumnu]],<br>[[Oludamola Osayomi]],<br>[[Blessing Okagbare]] || align="center"| 42,64 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="left"| [[Leena Günther]],<br>[[Anne Cibis]],<br>[[Tatjana Pinto]],<br>[[Verena Sailer]] || align="center"| 42,67 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="left"| [[Kadene Vassell]],<br>[[Dafne Schippers]],<br>[[Eva Lubbers]],<br>[[Jamile Samuel]] || align="center"| 42,70 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="left"| [[Ana Cláudia Lemos]],<br>[[Franciela Krasucki]],<br>[[Evelyn dos Santos]],<br>[[Rosângela Santos]] || align="center"| 42,91 |- bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="left"| [[Michelle-Lee Ahye]],<br>[[Kelly-Ann Baptiste]],<br>[[Kai Selvon]],<br>[[Semoy Hackett]] || align="center"| diskval. |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''41,37''' {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch]],<br>[[Sabine Rieger]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''41,60''' {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>[[Romy Müller]],<br>[[Bärbel Wöckel]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''42,54''' {{PisiLipp|Belgia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Olivia Borlée]],<br>[[Hanna Mariën]],<br>[[Élodie Ouédraogo]],<br>[[Kim Gevaert]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''41,56''' {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Bianca Knight]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Marshevet Myers]],<br>[[Carmelita Jeter]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x100-metres-relay/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x100-metres-relay/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×400&nbsp;m teatejooks|4 × 400 m]] ==== ==== [[20 km käimine]] ==== ==== [[Kõrgushüpe]] ==== ==== [[Teivashüpe]] ==== ==== [[Kaugushüpe]] ==== ==== [[Kolmikhüpe]] ==== ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== == Medalid == {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |- bgcolor="#EFEFEF" ! width=50 | Koht ! width=100 | Riik ! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | Kokku |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''1.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | style="background:#F7F6A8;" | 11 | style="background:#DCE5E5;" | 10 | style="background:#FFDAB9;" | 8 | 29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''2.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jamaica}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''3.''' | align="left" | {{PisiLipp|Suurbritannia}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 6 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''4.''' | align="left" | {{PisiLipp|Etioopia}} | style="background:#F7F6A8;" | 3 | style="background:#DCE5E5;" | 3 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''5.''' | align="left" | {{PisiLipp|Keenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 7 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''6.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hiina}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''7.''' | align="left" | {{PisiLipp|Austraalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''8.''' | align="left" | {{PisiLipp|Poola}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''9.''' | align="left" | {{PisiLipp|Saksamaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''10.''' | align="left" | {{PisiLipp|Venemaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 5 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''11.''' | align="left" | {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 4 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tšehhi}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''14.''' | align="left" | {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Alžeeria}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahama}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahrein}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Grenada}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Horvaatia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kasahstan}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|LAV}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tuneesia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uganda}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ungari}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''26.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kuuba}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Botswana}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Colombia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Guatemala}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iraan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kanada}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Katar}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Sloveenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Soome}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''35.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ukraina}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 3 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Eesti}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hispaania}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iirimaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Itaalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jaapan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Leedu}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Maroko}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Puerto Rico}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#E0FFFF" | | '''Kokku''' | align=center|'''47''' | align=center|'''49''' | align=center|'''46''' | align=center|'''142''' |} == Välislingid == * [https://archive.today/20120703041021/www.london2012.com/athletics/ Kergejõustiku ametlik koduleht Londoni OM-il] * [http://www.iaaf.org/mini/centenary/index.aspx IAAF-i koduleht] {{Spordialad2012Suveolümpiamängudel}} {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:2012. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] cew7s40hwftgdz02qkrggfd5f6eso3n 7193317 7193087 2026-07-15T09:59:20Z Sjur 66496 /* Naised */ 7193317 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Suurbritannia}}, [[London]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|Peking 2008]]''' | '''[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|Rio de Janeiro 2016]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] - [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} '''[[2012. aasta suveolümpiamängud]]e [[kergejõustik]]uvõistlused''' toimusid [[3. august|3.]]–[[12. august]]ini [[Londoni olümpiastaadion]]il. Meestel oli kavas 24 võistlusala ja naistel 23 võistlusala. Erinevus tuli sellest, et naised ei võistelnud [[50 km käimine|50 km käimises]]. Seega oli kergejõustikus kokku kavas 47 [[võistlusala]], seda oli rohkem kui ühelgi teisel [[spordiala]]l. == Olümpianormid == {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- !Ala !! Mehed A !! Mehed B !! Naised A !! Naised B |- |[[100&nbsp;m jooks|100 m]] || align="center"|10,18 || align="center"|10,24 ||align="center"|11,29 || align="center"|11,38 |- |[[200&nbsp;m jooks|200 m]] || align="center"|20,55 || align="center"|20,65 || align="center"|23,10 || align="center"|23,30 |- |[[400&nbsp;m jooks|400 m]] || align="center"|45,30 || align="center"|45,90 || align="center"|51,55 ||align="center"|52,35 |- |[[800&nbsp;m jooks|800 m]] || align="center"|1.45,60 || align="center"|1.46,30 || align="center"|1.59,90 || align="center"|2.01,30 |- |[[1500&nbsp;m jooks|1500 m]] || align="center"|3.35,50 || align="center"|3.38,00 || align="center"|4.06,00 || align="center"|4.08,90 |- |[[5000&nbsp;m jooks|5000 m]] || align="center"|13.20,00 || align="center"|13.27,00 || align="center"|15.20,00 || align="center"|15.30,00 |- |[[10 000&nbsp;m jooks|10 000 m]] || align="center"|27.45,00 || align="center"|28.05,00 || align="center"|31.45,00 || align="center"|32.10,00 |- |[[Maraton]] || align="center"|2:15.00 || align="center"|2:18.00 || align="center"|2:37.00 || align="center"|2:43.00 |- |[[100&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|12,96 || align="center"|13,15 |- |[[110&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|13,52 || align="center"|13,60 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[400&nbsp;m tõkkejooks]] || align="center"|49,50 || align="center"|49,80 || align="center"|55,50 || align="center"|56,65 |- |[[3000&nbsp;m takistusjooks]] || align="center"|8.23,10 || align="center"|8.32,00 || align="center"|9.43,00 || align="center"|9.48,00 |- |[[Kõrgushüpe]] || align="center"|2.31 || align="center"|2.28 || align="center"|1.95 || align="center"|1.92 |- |[[Teivashüpe]] || align="center"|5.72 || align="center"|5.60 || align="center"|4.50 || align="center"|4.40 |- |[[Kaugushüpe]] || align="center"|8.20 || align="center"|8.10 || align="center"|6.75 || align="center"|6.65 |- |[[Kolmikhüpe]] || align="center"|17.20 || align="center"|16.85 || align="center"|14.30 || align="center"|14.10 |- |[[Kuulitõuge]] || align="center"|20.50 || align="center"|20.00 || align="center"|18.30 || align="center"|17.20 |- |[[Kettaheide]] || align="center"|65.00 || align="center"|63.00 || align="center"|62.00 || align="center"|59.50 |- |[[Vasaraheide]] || align="center"|78.00 || align="center"|74.00 || align="center"|71.50 || align="center"|69.00 |- |[[Odavise]] || align="center"|82.00 || align="center"|79.50 || align="center"|61.00 || align="center"|59.00 |- |[[Seitsmevõistlus]] || align="center"|– || align="center"|– || align="center"|6150 || align="center"|5950 |- |[[Kümnevõistlus]] || align="center"|8200|| align="center"|7950 || align="center"|– || align="center"|– |- |[[20 km käimine]] || align="center"|1:22.30 || align="center"|1:24.30 || align="center"|1:33.30 || align="center"|1:38.00 |- |[[50 km käimine]] || align="center"|3:59.00 || align="center"|4:09.00 || align="center"|– || align="center"|– |} == Eesti sportlaste osalemine == {{col-begin}} {{col-2}} ; === Mehed === * [[Märt Israel]] ** [[Kettaheide]] * [[Aleksander Tammert]] ** [[Kettaheide]] * [[Gerd Kanter]] ** [[Kettaheide]] * [[Marek Niit]] ** [[100&nbsp;m jooks|100 m]] ja [[200&nbsp;m jooks|200 m]] * [[Rasmus Mägi]] ** [[400&nbsp;m tõkkejooks]] * [[Risto Mätas]] ** [[Odavise]] * [[Raigo Toompuu]] ** [[Kuulitõuge]] {{col-2}} ; === Naised === * [[Anna Iljuštšenko]] ** [[Kõrgushüpe]] * [[Grit Šadeiko]] ** [[Seitsmevõistlus]] * [[Evelin Talts]] ** [[Maraton]] {{col-end}} == Võistluste ajakava== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Mehed''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|100 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor=#D9FFB2|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|400 m]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|800 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|1500 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|5000 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|10 000 m]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Maraton]] || || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|110 m tõkkejooks]]|| || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|3000 m takistusjooks]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"|1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|20 km käimine]] || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|50 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Teivashüpe]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Kaugushüpe]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Kolmikhüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Kuulitõuge]] || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Kettaheide]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Vasaraheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || ||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]] || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || |} {{col-2}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%; line-height:1.25em;" |+'''Naised''' |- align="center" ! august|| width="18px"|3 || 4 || 5 || 6 || 7 || 8 || 9 || 10 || 11 || 12 |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m jooks 2|100 m]] || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m jooks 2|200 m]] || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m jooks 2|400 m]] ||bgcolor="#D0A9F5"|E ||bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800&nbsp;m jooks 2|800 m]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || ||bgcolor="FFDF80"| F || |-align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#1500&nbsp;m jooks 2|1500 m]] || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#5000&nbsp;m jooks 2|5000 m]] || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m jooks2|10 000 m]] ||bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Maraton]] || || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m tõkkejooks|100&nbsp;m tõkkejooks]]|| || || || bgcolor="#D0A9F5"|E|| bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks 2|400&nbsp;m tõkkejooks]] || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="D9FFB2"| 1/2 || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooks 2|3000&nbsp;m takistusjooks]] || || bgcolor="#D0A9F5"|E || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100&nbsp;m 2|4x100&nbsp;m]] || || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|E || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400&nbsp;m 2|4x400&nbsp;m]] || || || || || || || || bgcolor="D9FFB2"| 1/2||bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|20 km käimine]] || || || || || || || || || bgcolor="FFDF80"| F || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Kõrgushüpe]] || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || ||bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Teivashüpe]] || || bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Kaugushüpe]] || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Kolmikhüpe]] ||bgcolor="#D0A9F5"|K || || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Kuulitõuge]] || || || || bgcolor="FFDF80"| F|| || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Kettaheide]] || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide2|Vasaraheide]] || || || || || || ||bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Odavise]] || || || || || || bgcolor="#D0A9F5"|K || bgcolor="FFDF80"| F || || || |- align="center" | align="left"| [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] ||bgcolor="FFDF80"| F || bgcolor="FFDF80"| F || || || || || || || || |} {{col-end}} {| class="wikitable" style="margin:0.5em auto; font-size:90%;" |- |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;E&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Eeljooksud |bgcolor="#D0A9F5"|&nbsp;&nbsp;&nbsp;K&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Kvalifikatsioon |bgcolor=#D9FFB2|&nbsp;&nbsp;&nbsp;1/2&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Poolfinaal |bgcolor=#FFDF80|&nbsp;&nbsp;&nbsp;F&nbsp;&nbsp;&nbsp;|| Finaal |} == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| '''9,63 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 9,75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Justin Gatlin]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Ryan Bailey]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' ||align="left"|[[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 9,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Richard Thompson]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 9,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asafa Powell]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 11,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | ||align="left"| <s>[[Tyson Gay]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|USA}}</s> || align="center"| <s>9,80</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''41.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 10,40 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 75 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9,58''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''9,69''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''9,92''' [[Yohan Blake]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_100_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_100_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/Mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-05-2012/sex=M/discCode=100/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_100_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== [[Pilt:Usain BoltLondon2012.jpg|pisi|Usain Bolt]] <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Usain Bolt]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yohan Blake]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Warren Weir]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 19,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Wallace Spearmon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 19,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Churandy Martina]] || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="center"| 20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christophe Lemaitre]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 20,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Alex Quiñónez]] || align="left"| {{PisiLipp|Ecuador}} || align="center"| 20,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Anaso Jobodwana]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 20,69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''38.''' || align="left"| [[Marek Niit]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 20,82 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 55 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,19''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2009]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''19,30''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 2011]]:''' '''19,40''' [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://www.worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/200-metres/final/result#resultheader Finaal]''' {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=133|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Kirani James]] || align="left"| {{PisiLipp|Grenada}} || align="center"| 43,94 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Luguelín Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 44,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Lalonde Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 44,52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Kevin Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,81 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jonathan Borlée]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 44,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Demetrius Pinder]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 44,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Steven Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 45,14 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,18''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[26. august]] [[1999]], [[Sevilla]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''43,49''' [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''43,75''' [[LaShawn Merritt]], {{PisiLipp|USA}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''44,60''' [[Kirani James]], {{PisiLipp|Grenada}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByDate.aspx?racedate=08-04-2012/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400_hash_h Eeljooksud] – [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400_hash_sf Poolfinaalid] – '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=137|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[David Rudisha]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| '''1.40,91 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Nijel Amos]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 1.41,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Timothy Kitum]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 1.42,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Duane Solomon]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,82 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Nick Symmonds]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.42,95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mohammed Aman]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 1.43,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Abubaker Kaki]] || align="left"| {{PisiLipp|Sudaan}} || align="center"| 1.43,32 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrew Osagie]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 1.43,77 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.41,01''' [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. august]] [[2010]], [[Rieti]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.42,58''' [[Vebjørn Rodal]], {{PisiLipp|Norra}} ([[31. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.44,65''' [[Wilfred Bungei]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1,43,91''' [[David Lekuta Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/heats/summary Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/semi-final/summary Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/800-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Taoufik Makhloufi]] || align="left"| {{PisiLipp|Alžeeria}} || align="center"| 3.34,08 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Manzano]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.34,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 3.35,13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Matthew Centrowitz Jr.]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 3.35,17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Henrik Ingebrigtsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 3.35,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Mekonnen Gebremedhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 3.35,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Silas Kiplagat]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 3.36,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[İlham Tanui Özbilen]] || align="left"| {{PisiLipp|Türgi}} || align="center"| 3.36,72 |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.26,00''' [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} ([[14. juuli]] [[1998]], [[Rooma]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.32,07''' [[Noah Ngeny]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[29. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3.33,11''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameister 2011]]:''' '''3.35,69''' [[Asbel Kipruto Kiprop]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_1500_hash_h Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=1500/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_1500_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mohammed Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13.41,66 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dejen Gebremeskel]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 13.41,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Thomas Pkemei Longosiwa]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.42,36 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Bernard Lagat]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.42,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Isiah Kiplangat Koech]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 13.43,83 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Abdalaati Iguider]] || align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 13.44,19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13.45,04 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Juan Luis Barrios]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 13.45,30 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.37,35''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[31. mai]] [[2004]], [[Hengelo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12.57,82''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[23. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''13.23,36''' [[Mohammed Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_5000_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=5000/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_5000_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Mo Farah]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 27.30,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Galen Rupp]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 27.30,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tariku Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.31,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Kenenisa Bekele]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.32,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Bedan Karoki Muchiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 27.32,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Zersenay Tadese]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.33,51 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Teklemariam Medhin]] || align="left"| {{PisiLipp|Eritrea}} || align="center"| 27.34,76 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Gebregziabher Gebremariam]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 27.36,34 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''26.17,53''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[26. august]] [[2005]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''27.01,17''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[17. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''27.13,81''' [[Ibrahim Jeilan]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=10K/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_10K_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Stephen Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Uganda}} || align="center"| 2:08.01 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Kirui]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:08.27 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wilson Kipsang Kiprotich]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:09.37 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Mebrahtom Keflezighi]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2:11.06 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Marilson Dos Santos]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:11.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kentaro Nakamoto]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 2:11.16 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Cuthbert Nyasango]] || align="left"| {{PisiLipp|Zimbabwe}} || align="center"| 2:12.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Paulo Roberto Paula]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 2:12.17 |} </div> <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 105 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:03.38''' [[Patrick Makau Musyoki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[25. september]] [[2011]], [[Berliin]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:06.32''' [[Samuel Wanjiru]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[24. september]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:07.38''' [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=MAR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_MAR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[110&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Aries Merritt]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jason Richardson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 13,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Hansle Parchment]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 13,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Lawrence Clarke]]|| align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 13,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Ryan Brathwaite]]|| align="left"| {{PisiLipp|Barbados}} || align="center"| 13,40 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Orlando Ortega]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 13,43 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Lehann Fourie]]|| align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 13,53 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| [[Dayron Robles]]|| align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| katkestas |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,87''' [[Dayron Robles]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[12. juuni]] [[2008]], [[Ostrava]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12.91''' [[Liu Xiang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[27. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#110&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,93''' [[Dayron Robles ]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''13,16''' [[Jason Richardson]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_110H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_110H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=110H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_110H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Félix Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || align="center"| 47,63 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Tinsley]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 47,91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Javier Culson]] || align="left"| {{PisiLipp|Puerto Rico}} || align="center"| 48,10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[David Greene]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 48,24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Angelo Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 48,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Jehue Gordon]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 48,86 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Leford Green]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 49,12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kerron Clement]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,15 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''27.''' || align="left"| [[Rasmus Mägi]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 50,05 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''46,78''' [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} ([[6. august]] [[1992]], [[Barcelona]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''47,25''' [[Angelo Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''48,26''' [[David Greene]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_400H_hash_h Eeljooksud]-[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=sf/results.html#detM_400H_hash_sf Poolfinaalid]-'''[http://www.iaaf.org/mini/oly12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=400H/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_400H_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=125|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ezekiel Kemboi]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.18,56 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 8.19,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Abel Mutai]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.19,73 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Roba Gari]]|| align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 8.20,00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Brimin Kipruto]]|| align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 8.23,03 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Evan Jager]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.23,87 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Hamid Ezzine]]|| align="left"| {{PisiLipp|Maroko}} || align="center"| 8.24,90 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|8. || align="left"| [[Donald Cabral]]|| align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.25,91 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.53,63''' [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} ([[3. september]] [[2004]], [[Brüssel]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.05,51''' [[Julius Kariuki]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[30. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000&nbsp;m takistusjooka|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.10,34''' [[Brimin Kiprop Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000&nbsp;m takistusjooks|Maailmameister 2011]]:''' '''8.14,85''' [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[1. september]] [[2011]] [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_3KSC_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=3KSC/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_3KSC_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]]<br>[[Usain Bolt]] || align="center"| '''36,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Keston Bledman]],<br>[[Marc Burns]],<br>[[Emmanuel Callender]]<br>[[Richard Thompson]] || align="center"| 38,12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| align="left"| [[Jimmy Vicaut]],<br>[[Christophe Lemaitre]],<br>[[Pierre-Alexis Pessonneaux]]<br>[[Ronald Pognon]] || align="center"| 38,16 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}}|| align="left"| [[Ryota Yamagata]],<br>[[Masashi Eriguchi]],<br>[[Shinji Takahira]]<br>[[Shota Iizuka]] || align="center"| 38,35 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Holland}}|| align="left"| [[Brian Mariano]],<br>[[Churandy Martina]],<br>[[Giovanni Codrington]]<br>[[Patrick van Luijk]] || align="center"| 38,39 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}}|| align="left"| [[Anthony Alozie]],<br>[[Isaac Ntiamoah]],<br>[[Andrew McCabe]]<br>[[Joshua Ross]] || align="center"| 38.43 |- bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}}|| align="left"| [[Gavin Smellie]],<br>[[Oluseyi Smith]],<br>[[Jared Connaughton]]<br>[[Justyn Warner]] || align="center"| diskval. |} USA nelikult ([[Justin Gatlin]], [[Tyson Gay]], [[Ryan Bailey]], [[Trell Kimmons]]),<br />kes lõpetasid finaaljooksu teisena ajaga 37,04, võeti Tyson Gay dopingutarvitamise tõttu medalid ära. </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''37,10''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]]<br>[[Usain Bolt]]<br>[[Asafa Powell]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m|Maailmameister 2011]]:''' '''37,04''' {{PisiLipp|Jamaica}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Nesta Carter]],<br>[[Michael Frater]],<br>[[Yohan Blake]],<br>[[Usain Bolt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X1_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X1/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X1_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×400 m teatejooks|4 × 400 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=135|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"| [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}}|| [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]],<br>[[Demetrius Pinder]],<br>[[Michael Mathieu]],<br>[[Ramon Miller]] || align="center"| 2.56,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}}|| [[Bryshon Nellum]],<br>[[Joshua Mance]],<br>[[Tony McQuay]],<br>[[Angelo Taylor]] || align="center"| 2.57,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| [[Lalonde Gordon]],<br>[[Jarrin Solomon]],<br>[[Ade Alleyne-Forte]],<br>[[Deon Lendore]] || align="center"| 2.59,40 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| align="left"| [[Conrad Williams]],<br>[[Jack Green]],<br>[[Dai Greene]],<br>[[Martyn Rooney]] || align="center"| 2.59,53 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}}|| align="left"| [[Kevin Borlée]],<br>[[Antoine Gillet]],<br>[[Jonathan Borlée]],<br>[[Michael Bultheel]] || align="center"| 3.01,83 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| {{PisiLipp|Venezuela}}|| align="left"| [[Arturo Ramirez]],<br>[[Alberto Aguilar]],<br>[[Alberth Bravo]],<br>[[Omar Longart]] || align="center"| 3.02,18 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]|| align="left"| [[Shaun de Jager]],<br>[[Willem de Beer]],<br>[[Louis van Zyl]],<br>[[Oscar Pistorius]] || align="center"| 3.03,46 |- | || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s>|| align="left"| <s>[[Maksim Dõldin]],<br>[[Deniss Aleksejev]],<br>[[Vladimir Krasnov]],<br>[[Pavel Trenihhin]]</s> || align="center"| <s>3.00,09</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.54,29''' {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[1993]], [[Stuttgart]]) <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Johnson]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.55,39''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[LaShawn Merritt]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[David Neville]],<br>[[Jeremy Wariner]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m|Maailmameister 2011]]:''' '''2.59,31''' {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[Daegu]])<br>[[Greg Nixon]],<br>[[Bershawn Jackson]],<br>[[Angelo Taylor]],<br>[[LaShawn Merritt]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=h/results.html#detM_4X4_hash_h Eeljooksud]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=4X4/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_4X4_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Chen Ding]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| '''1:18.46 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Erick Barrondo]] || align="left"| {{PisiLipp|Guatemala}} || align="center"| 1:18.57 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Wang Zhen]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Cai Zelin]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:19.44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Miguel Ángel López]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:19.49 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Eder Sánchez]] || align="left"| {{PisiLipp|Mehhiko}} || align="center"| 1:19.52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 1:20.02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Bertrand Moulinet]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 1:20.12 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:17.16''' [[Vladimir Kanaikin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[29. september]] [[2007]], [[Saransk]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:18:59''' [[Robert Korzeniowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[22. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1:19.01''' [[Valeri Bortšin]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''1:20.38''' [[Luis Fernando López]], {{PisiLipp|Colombia}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=20KR/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_20KR_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[50 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jared Tallent]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''3:36.53 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Si Tianfeng]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:37.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Heffernan]] || align="left"| {{PisiLipp|Iirimaa}} || align="center"| 3:37.54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Li Jianbo]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 3:39.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Matej Tóth]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 3:41.24 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Łukasz Nowak]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 3:42.47 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Koichiro Morioka]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 3:43.14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[André Höhne]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 3:44.26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Kirdjapkin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:35.59</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Igor Jerohhin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:37.54</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Sergei Bakulin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>3:38.55</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 63 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:34.14''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[11. mai]] [[2008]], [[Tšeboksarõ]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3:37.09''' [[Alex Schwazer]], {{PisiLipp|Itaalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''3:42.45''' [[Deniss Nižegorodov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/50-kilometres-race-walk/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Erik Kynard]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.33 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mutaz Essa Barshim]] || align="left"| {{PisiLipp|Katar}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Derek Drouin]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Robert Grabarz|Robbie Grabarz]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Jamie Nieto]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Bohdan Bondarenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Michael Mason]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 2.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Wanner Miller]] || align="left"| {{PisiLipp|Colombia}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Andrii Protsenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Jesse Williams]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Ivan Uhhov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>2.38</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} ([[27. juuli]] [[1993]], [[Salamanca]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.39''' [[Charles Austin]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.36''' [[Andrei Silnov]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''2.35''' [[Jesse Williams]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/men/high-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Renaud Lavillenie]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| '''5.97 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Björn Otto]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Raphael Holzdeppe]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Steven Lewis]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Jevgeni Lukjanenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 5.75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Konstantinos Filippidis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jan Kudlička]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 5.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Romain Mesnil]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Malte Mohr]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 5.50 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"|<s>[[Dmitri Starodubtsev]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>5.75</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.14''' [[Sergei Bubka]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[31. juuli]] [[1994]], [[Sestriere]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''5.96''' [[Steve Hooker]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''5.90''' [[Paweł Wojciechowski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/pole-vault/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Greg Rutherford]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mitchell Watt]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| 8.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8.12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Michel Torneus]] || align="left"| {{PisiLipp|Rootsi}} || align="center"| 8.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sebastian Bayer]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Christopher Tomlinson]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 8.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Mauro Vinicius da Silva]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"| 8.01 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Khotso Mokoena]] || align="left"| [[Pilt:Flag of South Africa.svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || align="center"| 7.93 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.95''' [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} ([[30. august]] [[1991]], [[Tokio]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]], {{PisiLipp|USA}} ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#kaugushüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.34''' [[Irving Saladino]], {{PisiLipp|Panama}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''8.45''' [[Dwight Phillips]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=q/results.html#detM_LJ_hash_q kvalifikatsioon]-'''[http://www.iaaf.org/Mini/OLY12/Results/ResultsByEvent.aspx?/disctype=4/sex=M/discCode=LJ/combCode=hash/roundCode=f/results.html#detM_LJ_hash_f Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Christian Taylor]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.81 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Will Claye]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 17.62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Fabrizio Donato]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Daniele Greco]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 17.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Leevan Sands]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahama}} || align="center"| 17.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Benjamin Compaoré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 17.08 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tosin Oke]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 16.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Alexis Copello]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 16.92 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''18.29''' [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[7. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''18.09''' [[Kenny Harrison]], {{PisiLipp|USA}} ([[27. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''17.67''' [[Nelson Évora]], {{PisiLipp|Portugal}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''17.96''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/triple-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tomasz Majewski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 21.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[David Storl]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 21.86 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Reese Hoffa]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.23 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Christian Cantwell]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21.19 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Dylan Armstrong]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 20.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Germán Lauro]] || align="left"| {{PisiLipp|Argentina}} || align="center"| 20.84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Asmir Kolašinac]] || align="left"| {{PisiLipp|Serbia}} || align="center"| 20.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Pavel Lõžin]] || align="left"| {{PisiLipp|Valgevene}} || align="center"| 20.69 |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''29.''' || align="left"| [[Raigo Toompuu]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 18.91 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.12''' [[Randy Barnes]], {{PisiLipp|USA}} ([[20. mai]] [[1990]], [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''22.47''' [[Ulf Timmermann]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[23. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21.51''' [[Tomasz Majewski]], {{PisiLipp|Poola}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2011]]:''' '''21.78''' [[David Storl]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/shot-put/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!1!!2!!3!!4!!5!!6!!Tulemus!!Märkused |- |[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Robert|Harting}} |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}} || 67,79 || X || 67,27 || 66,45 || '''68,27''' || 67,08 || '''68,27''' || |- |[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Ehsan|Haddadi}} |align="left"|{{pisiLipp|Iraan}} || '''68,18''' || 64,09 || 67,28 || 66,98 || X || X || '''68,18''' || |- |[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] |align="left"|{{JärjestaNimi|Gerd|Kanter}} |align="left"|{{pisiLipp|Eesti}} || 65,07 || 65,79 || 66,02 || 65,96 || '''68,03''' || 66,99 || '''68,03''' || Hooaja parim tulemus |- |4. |align="left"|{{JärjestaNimi|Virgilijus|Alekna}} |align="left"| {{pisiLipp|Leedu}} || '''67,38''' || X || X || 66,07 || X || X || '''67,38''' || |- |5. |align="left"|{{JärjestaNimi|Piotr|Małachowski}} |align="left"|{{pisiLipp|Poola}} || 62,50 || 66,92 || X || '''67,19''' || X || X || '''67,19''' || |- |6. |align="left"|[[Martin Wierig]] |align="left"|{{pisiLipp|Saksamaa}}|| 63,34 || 63,98 || X || '''65,85''' || 64,79 || 65,12 || '''65,85''' || |- |7. |align="left"|{{JärjestaNimi|Frank|Casañas}} |align="left"|{{pisiLipp|Hispaania}} || '''65,56''' || X || X || 64,92 || 65,48 || 63,16 || '''65,56''' || |- |8. |align="left"|{{JärjestaNimi|Vikas|Gowda}} |align="left"|{{pisiLipp|India}} || '''64,79''' || 60,95 || 63,03 || 64,15 || 64,48 || 63,89 || '''64,79''' || |- |9. |align="left"|{{JärjestaNimi|Benn|Harradine}} |align="left"|{{pisiLipp|Austraalia}} || 58,24 || 63,16 || '''63,59''' || || || || '''63,59''' || |- |10. |align="left"|{{JärjestaNimi|Erik|Cadée}} |align="left"|{{pisiLipp|Holland}} || 62,40 || 62,77 || '''62,78''' || || || || '''62,78''' || |- |11. | align="left"|{{JärjestaNimi|Jorge|Fernandez}} |align="left"|{{pisiLipp|Kuuba}} || X || 60,04 || '''62,02''' || || || || '''62,02''' || |- |12. |align="left"|{{JärjestaNimi|Lawrence|Okoye}} |align="left"| {{pisiLipp|Suurbritannia}} || '''61,03''' || X || 60,11 || || || || '''61,03''' || |- |- |colspan="11"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|25. || align="left"| [[Märt Israel]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 59.60 || X || '''60.34''' || || || ||align="center"| 60.34 || |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|27. || align="left"| [[Aleksander Tammert]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || 57.00 || '''60.20''' || 59.78 || || || ||align="center"| 60 20 || |} ==== [[Vasaraheide]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Krisztián Pars]] || align="left"| {{PisiLipp|Ungari}} || align="center"| 80.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Primož Kozmus]] || align="left"| {{PisiLipp|Sloveenia}} || align="center"| 79.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Koji Murofushi]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 78.71 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Aleksey Sokirskiy]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 78.25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lukáš Melich]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 77.17 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Szymon Ziółkowski]] || align="left"| {{PisiLipp|Poola}} || align="center"| 77.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Nicola Vizzoni]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 76.07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Kibwe Johnson]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 74.95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Kirill Ikonnikov]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>77.86</s> |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''84.80''' [[Sergei Litvinov]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[26. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''82.02''' [[Primož Kozmus]], {{PisiLipp|Sloveenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide|Maailmameister 2011]]:''' '''81.24''' [[Koji Murofushi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/hammer-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Odavise]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Keshorn Walcott]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 84.58 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Antti Ruuskanen]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 84.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vítězslav Veselý]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 83.34 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Tero Pitkämäki]] || align="left"| {{PisiLipp|Soome}} || align="center"| 82.80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Andreas Thorkildsen]] || align="left"| {{PisiLipp|Norra}} || align="center"| 82.63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Spirídon Lebésis]] || align="left"| {{PisiLipp|Kreeka}} || align="center"| 81.91 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Tino Häber]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 81.21 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Stuart Farquhar]] || align="left"| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || align="center"| 80.22 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Oleksandr Pjatnõtsja]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>84.51</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''20.''' || align="left"| [[Risto Mätas]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 78.56 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''98.48''' [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[25. mai]] [[1996]], [[Jena]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''90.57''' [[Andreas Thorkildsen]], {{PisiLipp|Norra}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2011]]:''' '''86.27''' [[Matthias de Zordo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/men/javelin-throw/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kümnevõistlus]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ashton Eaton]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8869 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Trey Hardee]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 8671 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Leonel Suárez]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 8523 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hans Van Alphen]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 8447 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Damian Warner]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 8442 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Rico Freimuth]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 8320 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Oleksi Kasjanov]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 8283 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Sergei Sviridov]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 8219 |} </div> <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9039''' [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} ([[23. juuni]] [[2012]], [[Eugene]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8893''' [[Roman Šebrle]], {{PisiLipp|Tšehhi}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8791''' [[Bryan Clay]], {{PisiLipp|USA}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2011]]:''' '''8607''' [[Trey Hardee]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/men/decathlon/1500-metres/points Lõpptulemused]''' {{clear}} === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 10,80 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Tianna Madison]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,84 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 10,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Kelly-Ann Baptiste]] || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"| 10,93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 10,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Blessing Okagbare]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 11,00 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 81 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''10,62''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''10,78''' [[Shelly-Ann Fraser]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[16. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''10,90''' [[Carmelita Jeter]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Allyson Felix]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 21,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,09 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Carmelita Jeter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Veronica Campbell-Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 22,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 22,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"| [[Murielle Ahouré]] || align="left"| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || align="center"| 22,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Myriam Soumaré]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 22,63 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Semoy Hackett]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}</s> || align="center"| <s>22,87</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''21,74''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''22,22''' [[Veronica Campbell-Brown]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sanya Richards-Ross]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,55 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Christine Ohuruogu]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 49,70 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[DeeDee Trotter]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 49,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Amantle Montsho]] || align="left"| {{PisiLipp|Botswana}} || align="center"| 49,75 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Novlene Williams-Mills]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Francena McCorory]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 50,33 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Rosemarie Whyte]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 50,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Antonina Krivošapka]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>50,17</s> |} </div> </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''48,25''' [[Marie-José Pérec]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ([[29. juuli]] [[1996]], [[Atlanta]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''49,62''' [[Christine Ohuruogu]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''49,56''' [[Amantle Montsho]], {{PisiLipp|Botswana}} ([[29. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ||[[Caster Semenya]] || align="left"| {{Pisilipp|LAV}} || align="center"|1.57,23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"| [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Pamela Jelimo]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|1.57,59 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Alysia Johnson Montano]] || align="left"| {{Pisilipp|USA}} || align="center"|1.57,93 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''4.''' || [[Francine Niyonsaba]] || align="left"| {{Pisilipp|Burundi}} || align="center"|1.59,63 |- bgcolor="FFFFFF" | align="center"| '''5.''' || [[Janeth Jepkosgei Busienei]] || align="left"| {{Pisilipp|Keenia}} || align="center"|2.00,19 |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Marija Savinova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.56,19 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jekaterina Poistogova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.57,53 </s> |- bgcolor=ccf9cc | align="center"| - || [[Jelena Aržakova]] || align="left"| {{Pisilipp|Venemaa}} || align="center"|<s>1.59,21</s> |} </div> <br>Finaal:[[11. august]] <br>Osavõtjaid:41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,29''' [[Jarmila Kratochvilova]], {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}} ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1.53,43''' [[Nadezda Olizarenko]], {{Pisilipp|NSV Liit}} ([[27. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#800m|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1.54,87''' [[Pamela Jelimo]], {{Pisilipp|Keenia}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 2011]]:''' '''1.55,87''' [[Marija Savinova]], {{Pisilipp|Venemaa}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>2013. aastal leiti venelanna Jelena Aržakova (kes jooksis kuuendaks) bioloogilises passis rikkumisi ja ta diskvalifitseeriti võistluselt. 9. novembril 2015. aastal taotles [[Maailma Antidopingu Agentuur]]i sõltumatu uurimiskomisjon venelannadele Marija Savinovale (võitis kulla) ja Jekaterina Poistogovale (võitis pronksi) eluaegset võistluskeeldu dopingu tarvitamise eest. 2017. aasta veebruaris teatati, et Savinovalt võeti kuldmedal. ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maryam Yusuf Jamal]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 4.10,74 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Abeba Aregawi]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 4.11,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Shannon Rowbury]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 4.11,26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lucia Klocová|Lucia Hrivnák Klocová]] || align="left"| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align="center"| 4.12,64 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Lisa Dobriskey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.13,02 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Laura Weightman]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.15,60 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Hellen Obiri]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 4.16,57 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| [[Morgan Uceny]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| katkestas |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Aslı Çakır Alptekin]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>4.10,23</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Gamze Bulut]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"|<s> 4.10,40</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Tatyana Tomashova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.10,90</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Natallia Kareiva]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>4.11,58</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Ekaterina Kostetskaya]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>4.12,90</s> |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.50,46''' [[Qu Yunxia]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[11. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.53,96''' [[Paula Ivan]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''4.00,23''' [[Nancy Jebet Langat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m jooks|Maailmameister 2011]]:''' '''4.05,40''' [[Jennifer Simpson]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/1500-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Meseret Defar]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.04,25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.04,73 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.05,15 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.05,79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Gelete Burka]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 15.10,66 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Viola Kibiwot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 15.11,59 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Jo Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.12,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 15.14,55 |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''14.11,15''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[6. juuni]] [[2008]], [[Oslo]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''14.40,79''' [[Gabriela Szabo]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[25. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''15.41,40''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 2011]]:''' '''14.55,36''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[2. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/5000-metres/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=130|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tirunesh Dibaba]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.20,75 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Kipyego]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.26,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Vivian Cheruiyot]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 30.30,44 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' ||align="left"| [[Werknesh Kidane]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.39,38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Beleynesh Oljira]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 30.45,56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' ||align="left"|[[Shitaye Eshete]] || align="left"| {{PisiLipp|Bahrein}} || align="center"| 30.47,25 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Joanne Pavey]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.53,20 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Julia Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 30.55,63 |} </div> <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''29.31,78''' [[Junxia Wang]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[8. september]] [[1993]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#10 000&nbsp;m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''29.54,66''' [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} ([[15. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000&nbsp;m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''30.48,98''' [[Vivian Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>Ametlikud tulemused: {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tiki Gelana]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| '''2:23.07 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Priscah Jeptoo]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Arhipova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:23.29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Mary Jepkosgei Keitany]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 2:23.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Zhu Xiaolin|Xiaolin Zhu]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 2:24.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jéssica Augusto]] || align="left"| {{PisiLipp|Portugal}} || align="center"| 2:25.11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Valeria Straneo]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 2:25.27 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Albina Majorova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2:25.38 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Tetjana Hamera-Šmõrko]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || align="center"| <s>2:24.32</s> |- |colspan="8"|. |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''99.''' || align="left"| [[Evelin Talts]] || align="left"| {{PisiLipp|Eesti}} || align="center"| 2:54.15 |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 118 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:15.25''' [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} ([[13. aprill]] [[2003]], [[London]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2:23.14''' [[Naoko Takahashi]], {{PisiLipp|Jaapan}} ([[24. september]] [[2000]], [[Sydney]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2:26.44''' [[Constantina Tomescu]], {{PisiLipp|Rumeenia}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2011]]:''' '''2:28.43''' [[Edna Kiplagat]], {{PisiLipp|Keenia}} ([[27. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/marathon/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[100&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sally Pearson]] || align="left"| {{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"| '''12,35 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dawn Harper]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kellie Wells]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Lolo Jones]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 12,58 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Phylicia George]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jessica Zelinka]] || align="left"| {{PisiLipp|Kanada}} || align="center"| 12,69 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Beate Schrott]] || align="left"| {{PisiLipp|Austria}} || align="center"| 13,07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>[[Nevin Yanıt]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Türgi}}</s> || align="center"| <s>12,58</s> |} </div> <br>Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>'''Tuul:''' −0,2 m/s <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,21''' [[Jordanka Donkova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[20. august]] [[1988]], [[Stara Zagora]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''12,37''' [[Joanna Hayes]], {{PisiLipp|USA}} ([[24. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''12,54''' [[Dawn Harper]], {{PisiLipp|USA}} ([[19. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''12,28''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/100-metres-hurdles/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[400&nbsp;m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Lashinda Demus]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 52,77 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Zuzana Hejnová]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 53,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kaliese Spencer]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 53,66 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Georganne Moline]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 53,92 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[T'erea Brown]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 55,07 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Denisa Rosolová]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 55,27 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Muizat Ajoke Odumosu]] || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"| 55,31 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Natalja Antjuhh]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>52,70</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''52,34''' [[Julija Petšonkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[8. august]] [[2003]], [[Tula]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''52,64''' [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''52,64''' [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} ([[20. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameister 2011]]:''' '''52,47''' [[Lashinda Demus]], {{PisiLipp|USA}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/heats/result Eeljooksud] – [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/semi-final/result Poolfinaalid] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/400-metres-hurdles/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[3000&nbsp;m takistusjooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Habiba Ghribi]] || align="left"| {{PisiLipp|Tuneesia}} || align="center"| 9.08,37 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sofia Assefa]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.09,84 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Milcah Chemos Cheywa]] || align="left"| {{PisiLipp|Keenia}} || align="center"| 9.09,88 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hiwot Ayalew]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.12,98 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Etenesh Diro]] || align="left"| {{PisiLipp|Etioopia}} || align="center"| 9.19,89 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Antje Möldner-Schmidt]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 9.21,78 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Gesa Felicitas Krause]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 9.23,52 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Emma Coburn]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 9.23,54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Julija Zaripova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>9.06,72</s> |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''8.58,81''' [[Gulnara Galkina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameister 2011]]:''' '''9.11,97''' [[Habiba Ghribi]], {{PisiLipp|Tuneesia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/3000-metres-steeplechase/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/3000-metres-steeplechase/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×100&nbsp;m teatejooks|4 × 100 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="left"| [[Tianna Madison]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Bianca Knight]],<br>[[Carmelita Jeter]] || align="center"| '''40,82 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="left"| [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Sherone Simpson]],<br>[[Veronica Campbell-Brown]],<br>[[Kerron Stewart]] || align="center"| 41,41 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="left"| [[Olesja Povh]],<br>[[Hristina Stui]],<br>[[Maria Rjemjen]],<br>[[Elizaveta Brõzgina]] || align="center"| 42,04 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="left"| [[Christy Udoh]],<br>[[Gloria Asumnu]],<br>[[Oludamola Osayomi]],<br>[[Blessing Okagbare]] || align="center"| 42,64 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="left"| [[Leena Günther]],<br>[[Anne Cibis]],<br>[[Tatjana Pinto]],<br>[[Verena Sailer]] || align="center"| 42,67 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| {{PisiLipp|Holland}} || align="left"| [[Kadene Vassell]],<br>[[Dafne Schippers]],<br>[[Eva Lubbers]],<br>[[Jamile Samuel]] || align="center"| 42,70 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="left"| [[Ana Cláudia Lemos]],<br>[[Franciela Krasucki]],<br>[[Evelyn dos Santos]],<br>[[Rosângela Santos]] || align="center"| 42,91 |- bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="left"| [[Michelle-Lee Ahye]],<br>[[Kelly-Ann Baptiste]],<br>[[Kai Selvon]],<br>[[Semoy Hackett]] || align="center"| diskval. |} </div> <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''41,37''' {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch]],<br>[[Sabine Rieger]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''41,60''' {{PisiLipp|Saksa DV}} ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>[[Romy Müller]],<br>[[Bärbel Wöckel]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''42,54''' {{PisiLipp|Belgia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Olivia Borlée]],<br>[[Hanna Mariën]],<br>[[Élodie Ouédraogo]],<br>[[Kim Gevaert]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''41,56''' {{PisiLipp|USA}} ([[4. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Bianca Knight]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Marshevet Myers]],<br>[[Carmelita Jeter]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x100-metres-relay/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x100-metres-relay/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[4×400&nbsp;m teatejooks|4 × 400 m]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlased !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="left"| [[DeeDee Trotter]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Francena McCorory]],<br>[[Sanya Richards-Ross]] || align="center"| 3.16,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="left"| [[Christine Day]],<br>[[Rosemarie Whyte]],<br>[[Shericka Williams]],<br>[[Novlene Williams-Mills]] || align="center"| 3.20,95 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="left"| [[Alina Lohvõnenko]],<br>[[Olha Zemljak]],<br>[[Hanna Jaroštšuk]],<br>[[Natalija Pihida]] || align="center"| 3.23,57 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="left"| [[Shana Cox]],<br>[[Lee McConnell]],<br>[[Perri Shakes-Drayton]],<br>[[Christine Ohuruogu]] || align="center"| 3.24,76 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="left"| [[Phara Anacharsis]],<br>[[Muriel Hurtis]],<br>[[Marie Gayot]],<br>[[Floria Gueï]] || align="center"| 3.25,92 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="left"| [[Denisa Rosolová]],<br>[[Zuzana Bergrová]],<br>[[Jitka Bartoničková]],<br>[[Zuzana Hejnová]] || align="center"| 3.27,77 |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| {{PisiLipp|Nigeeria}} || align="left"| [[Omolara Omotosho]],<br>[[Muizat Ajoke Odumosu]],<br>[[Regina George]],<br>[[Bukola Abogunloko]] || align="center"| diskval. |- bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|– || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="left"| <s>[[Julija Guštšina]],<br>[[Antonina Krivošapka]],<br>[[Tatjana Firova]],<br>[[Natalja Antjuhh]]</s> || align="center"| <s>3.20,23</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.15,17''' {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''Olümpiarekord:''' '''3.15,17''' {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[1. oktoober]] [[1988]], [[Soul]]) <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''3.18,54''' {{PisiLipp|USA}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>[[Mary Wineberg]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Monique Henderson]],<br>[[Sanya Richards-Ross|Sanya Richards]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m 2|Maailmameister 2011]]:''' '''3.18,09''' {{PisiLipp|USA}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br>[[Sanya Richards-Ross]],<br>[[Allyson Felix]],<br>[[Jessica Beard]],<br>[[Francena McCorory]] <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x400-metres-relay/heats/result Eeljooksud] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/4x400-metres-relay/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[20 km käimine]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Qieyang Shenjie]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| '''1:25.16 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Liu Hong]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:26.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Lü Xiuzhi]] || align="left"| {{PisiLipp|Hiina}} || align="center"| 1:27.10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Elisa Rigaudo]] || align="left"| {{PisiLipp|Itaalia}} || align="center"| 1:27.36 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Beatriz Pascual]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:27.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Ana Cabecinha]] || align="left"| {{PisiLipp|Portugal}} || align="center"| 1:28.03 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[María Vasco]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 1:28.14 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Masumi Fuchise]] || align="left"| {{PisiLipp|Jaapan}} || align="center"| 1:28.41 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Jelena Lašmanova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>1:25.02</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Olga Kaniskina]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>1:25.09</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Anisja Kirdjapkina]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>1:26.26</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:25.08''' [[Vera Sokolova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[26. veebruar]] [[2011]], [[Sotši]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''1:26.31''' [[Olga Kaniskina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''1:26.31''' [[Olga Kaniskina]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[21. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2011]]:''' '''1:30.00''' [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} ([[31. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/20-kilometres-race-walk/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kõrgushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Anna Tšitšerova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 2.05 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Brigetta Barrett]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 2.03 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Ruth Beitia]] || align="left"| {{PisiLipp|Hispaania}} || align="center"| 2.00 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Tia Hellebaut]] || align="left"| {{PisiLipp|Belgia}} || align="center"| 1.97 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Chaunté Lowe]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 1.97 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Svetlana Radzivil]] || align="left"| {{PisiLipp|Usbekistan}} || align="center"| 1.97 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Emma Green Tregaro]] || align="left"| {{PisiLipp|Rootsi}} || align="center"| 1.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Mélanie Melfort]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 1.93 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Svetlana Školina]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>2.03</s> |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} ([[30. august]] [[1987]], [[Rooma]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''2.06''' [[Jelena Slessarenko]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2004]], [[Ateena]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''2.05''' [[Tia Hellebaut]], {{PisiLipp|Belgia}} ([[23. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''2.03''' [[Anna Tšitšerova]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[3. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/high-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/high-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Teivashüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jennifer Suhr]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 4.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Yarisley Silva]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 4.75 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Issinbajeva]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 4.70 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Silke Spiegelburg]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 4.65 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Martina Strutz]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 4.55 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Holly Bleasdale]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 4.45 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Jiřina Ptáčníková]] || align="left"| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align="center"| 4.45 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Lisa Ryzih]] || align="left"| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align="center"| 4.45 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''5.06''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[28. august]] [[2009]], [[Zürich]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''5.05''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''5.05''' [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} ([[18. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''4.85''' [[Fabiana Murer]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[30. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/pole-vault/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/thexxx-olympic-games-6999193/results/women/pole-vault/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kaugushüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Brittney Reese]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 7.12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Sokolova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 7.07 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Janay DeLoach]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"| 6.89 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Ljudmila Koltšanova]] || align="left"| {{PisiLipp|Venemaa}} || align="center"| 6.76 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Éloyse Lesueur]] || align="left"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"| 6.67 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Shara Proctor]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 6.55 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Veronika Šutkova]] || align="left"| {{PisiLipp|Valgevene}} || align="center"| 6.54 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Ivana Španović]] || align="left"| {{PisiLipp|Serbia}} || align="center"| 6.35 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Ineta Radēviča]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Läti}}</s> || align="center"| <s>6.88</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Anna Nazarova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>6.77</s> |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Nastassija Mirontšjuk-Ivanova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || align="center"| <s>6.72</s> |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} ([[11. juuni]] [[1988]], [[Leningrad]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''7.40''' [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} ([[29. september]] [[1988]], [[Soul]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''7.04''' [[Maurren Maggi]], {{PisiLipp|Brasiilia}} ([[22. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''6.82''' [[Brittney Reese]], {{PisiLipp|USA}} ([[28. august]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/long-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/competitions/olympic-games/the-xxx-olympic-games-6999193/results/women/long-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kolmikhüpe]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=140|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=60|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Rõpakova]] || align="left"| {{PisiLipp|Kasahstan}} || align="center"| 14.98 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Caterine Ibargüen]] || align="left"| {{PisiLipp|Colombia}} || align="center"| 14.80 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Olha Saladuhha]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 14.79 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''4.''' || align="left"| [[Hanna Knjazeva-Minenko]] || align="left"| {{PisiLipp|Ukraina}} || align="center"| 14.56 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''5.''' || align="left"| [[Yamilé Aldama]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"| 14.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''6.''' || align="left"| [[Kimberly Williams]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 14.48 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''7.''' || align="left"| [[Trecia-Kaye Smith]] || align="left"| {{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"| 14.35 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|'''8.''' || align="left"| [[Yargelis Savigne]] || align="left"| {{PisiLipp|Kuuba}} || align="center"| 14.12 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | || align="left"| <s>[[Viktorija Gurova]]</s> || align="left"| <s>{{PisiLipp|Venemaa}}</s> || align="center"| <s>14.24</s> |} </div> <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''15.50''' [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[10. august]] [[1995]], [[Göteborg]]) <br>'''Olümpiarekord:''' '''15.39''' [[Françoise Mbango Etone]], {{PisiLipp|Kamerun}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Olümpiavõitja 2008]]:''' '''15.39''' [[Françoise Mbango Etone]], {{PisiLipp|Kamerun}} ([[17. august]] [[2008]], [[Peking]]) <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2011]]:''' '''14.94''' [[Olha Saladuhha]], {{PisiLipp|Ukraina}} ([[1. september]] [[2011]], [[Daegu]]) <br> <br>Ametlikud tulemused: [https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/triple-jump/qualification/result Kvalifikatsioon] – '''[https://worldathletics.org/results/olympic-games/2012/the-xxx-olympic-games-6999193/women/triple-jump/final/result Finaal]''' {{clear}} ==== [[Kuulitõuge]] ==== ==== [[Kettaheide]] ==== ==== [[Vasaraheide]] ==== ==== [[Odavise]] ==== ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== == Medalid == {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |- bgcolor="#EFEFEF" ! width=50 | Koht ! width=100 | Riik ! width=50 | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] ! width=50 | Kokku |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''1.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} | style="background:#F7F6A8;" | 11 | style="background:#DCE5E5;" | 10 | style="background:#FFDAB9;" | 8 | 29 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''2.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jamaica}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''3.''' | align="left" | {{PisiLipp|Suurbritannia}} | style="background:#F7F6A8;" | 4 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 6 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''4.''' | align="left" | {{PisiLipp|Etioopia}} | style="background:#F7F6A8;" | 3 | style="background:#DCE5E5;" | 3 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''5.''' | align="left" | {{PisiLipp|Keenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 7 | 13 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''6.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hiina}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 4 | style="background:#FFDAB9;" | 4 | 10 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''7.''' | align="left" | {{PisiLipp|Austraalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''8.''' | align="left" | {{PisiLipp|Poola}} | style="background:#F7F6A8;" | 2 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''9.''' | align="left" | {{PisiLipp|Saksamaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 5 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 8 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''10.''' | align="left" | {{PisiLipp|Venemaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 2 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 5 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''11.''' | align="left" | {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 4 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Prantsusmaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''12.-13.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tšehhi}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''14.''' | align="left" | {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 2 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Alžeeria}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahama}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Bahrein}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Grenada}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Horvaatia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kasahstan}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|LAV}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Tuneesia}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uganda}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ungari}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''15.-25.''' | align="left" | {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 1 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''26.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kuuba}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 2 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Botswana}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Colombia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Guatemala}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iraan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Kanada}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Katar}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Sloveenia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''27.-34.''' | align="left" | {{PisiLipp|Soome}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 1 | style="background:#FFDAB9;" | 0 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''35.''' | align="left" | {{PisiLipp|Ukraina}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 3 | 3 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Eesti}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Hispaania}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Iirimaa}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Itaalia}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Jaapan}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Leedu}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Maroko}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | '''36.-43.''' | align="left" | {{PisiLipp|Puerto Rico}} | style="background:#F7F6A8;" | 0 | style="background:#DCE5E5;" | 0 | style="background:#FFDAB9;" | 1 | 1 |- align="center" valign="top" bgcolor="#E0FFFF" | | '''Kokku''' | align=center|'''47''' | align=center|'''49''' | align=center|'''46''' | align=center|'''142''' |} == Välislingid == * [https://archive.today/20120703041021/www.london2012.com/athletics/ Kergejõustiku ametlik koduleht Londoni OM-il] * [http://www.iaaf.org/mini/centenary/index.aspx IAAF-i koduleht] {{Spordialad2012Suveolümpiamängudel}} {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:2012. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] tfxkhjm0f1c691bpyw42m31lt98yusx 0 290236 7193284 6637401 2026-07-15T08:51:47Z Kuriuss 38125 Viidatud artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta. 7193284 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Raul Arnemann | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1953|01|23}} | sünnikoht = [[Pärnu]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 185 cm | kaal = | spordiala = [[Sõudmine]] | haridus = | spordiklubi = | treener = | isiklik_rekord = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|Olümpiamängud}} {{Pronksmedal|[[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]]|sõudmine}} {{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}} {{Hõbemedal|[[1974. aasta sõudmise maailmameistrivõistlused|1974]]|sõudmine}} {{Hõbemedal|[[1975. aasta sõudmise maailmameistrivõistlused|1975]]|sõudmine}} {{Hõbemedal|[[1977. aasta sõudmise maailmameistrivõistlused|1977]]|sõudmine}} }} '''Raul Arnemann''' (sündinud [[23. jaanuar]]il [[1953]] [[Pärnu]]s) on endine eesti [[sõudja]], kes võistles Nõukogude Liidu esindajana [[1976. aasta suveolümpiamängud]]el [[Montréal]]is ja saavutas roolijata neljapaadil eessõudjana pronksmedali. ==Haridus== Arnemann õppis [[Pärnu 4. Keskkool]]is, lõpetas [[1982]]. aastal Pärnu õhtukeskkooli ja õppis [[1983]]–[[1985]] [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s [[metsandus]]t. ==Sportlastee== Ta alustas sõudetreeninguid [[1969]]. aastal [[Matti Killing]]u juhendamisel ning võitis [[1971]]. aastal juunioride maailmameistrivõistlustel hõbemedali. Aastatel 1971–[[1976]] oli ta sõjaväes ja harjutas [[Moskva]]s. Sellest ajast pärinevad NSV Liidu meistrivõistluste kuldmedalid (1974, 1975), hõbemedal (1976) ja hilisemast ka pronksmedal (1977) – kõik samuti roolijata neljapaadil. Maailmameistrivõistlustel võitis Arnemann [[1974]]. aastal roolijata neljapaadil ning [[1975]]. ja [[1977]]. aastal kaheksapaadil kokku kolm hõbemedalit. Ta on tulnud 1976–[[1981]] roolijata kahe- ja neljapaadil ning roolijaga nelja- ja kaheksapaadil kokku 13 korral Eesti meistriks. Olnud ka Nõukogude armee ja Moskva meister. Suurmeister (1974). ==Elu pärast tippsporti== 1982. aastast oli Arnemann Pärnumaal [[Audru]]s [[metsavaht]] kuni selle ametikoha kaotamiseni 1997. aastal. Kuulunud Dünamosse, AKSK-sse ja Kalevisse. Olnud Pärnumaa Metsameeste Spordiklubi president. 2002–2013 oli ta Audru vallavolikogu liige. Ta on töötanud AS-i K.A.T. & Ko ostu-müügijuhina. ==Välislingid== *{{ESBL|id=Raul_Arnemann}} *[https://www.soudeliit.ee/olumpiapronksil-raul-arnemannil-taitub-70/ Olümpiapronksil Raul Arnemannil täitub 70!] Sõudeliit, 23. jaanuar 2023 *[[Deivil Tserp]]. [https://sport.ohtuleht.ee/1014822/unustuseholmas-minevikutahed-soudmise-olumpiapronks-raul-arnemann-veredopingu-millega-meie-suusapoisid-vahele-jaid-tegin-labi Unustusehõlmas minevikutähed | Sõudmise olümpiapronks Raul Arnemann: veredopingu, millega meie suusapoisid vahele jäid, tegin läbi] Õhtuleht, 15. oktoober 2020 *[https://vikerraadio.err.ee/1104912/vana-raud-raul-arnemann Vana raud. Raul Arnemann] Vikerraadio, 5. juuli 2020 *Eno Gerrit-Link. [https://parnu.postimees.ee/2364565/raul-arnemanni-viis-tippu-meeletu-too Raul Arnemanni viis tippu meeletu töö] Pärnu Postimees, 31. jaanuar 2023 {{JÄRJESTA:Arnemann, Raul}} [[Kategooria:Eesti sõudjad]] [[Kategooria:Pärnust pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] bcv163bkxmoe3lnutb717jh6z5i09d4 0 296104 7193099 6817460 2026-07-14T21:37:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193099 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=august}} {{Taksonitabel | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | sugukond = [[Inimlased]] ''Primates'' | perekond = [[Inimene]] ''Hominidae'' | liik = ''Homo erectus'' }} '''''Homo erectus''''' ehk '''püstine inimene''' on perekonda [[inimene]] kuuluv [[Hominini|hominiid]] ehk inimlane, kes tänapäevaks on välja surnud. [[Liik (bioloogia)|Liik]] elas terve [[pleistotseen]]i vältel; varaseim teadaolev leid on 1,8–1,5 miljonit aastat vana, samas noorimad leitud [[fossiil]]id võivad olla vaid 100 000 aastat vanad. Liigi algkodu on [[Aafrika]], kust liik levis [[Kaukaasia]]sse, [[Aasia]]sse ([[Hiina]], [[Jaava saar]], [[India]] jne) ja võib-olla ka [[Euroopa]]sse (vaieldav).<ref name="raamat" /> ''Homo erectus''<nowiki/>'e klassifikatsioon ei ole täielik. Eriti puudutab see ''H. erectus'''e eristamist lähedasest liigist ''[[Homo ergaster]]''. Paljud [[antropoloog]]id ei pea neid kahte üldse eraldi liikideks, vaid ühe liigi eri [[populatsioon]]ideks Aafrikas ja Aasias. On ka välja pakutud, et ''H. erectus''<nowiki/>'est kui liigist võiks üldse loobuda ja arvata ta arhailiseks ''[[Homo sapiens]]’''iks.<ref name="GHKv7" /> == Põlvnemine == ''Homo erectus'''e põlvnemine on ebaselge. Varased ''erectus''´e leiud pärinevad väljastpoolt Aafrikat – praegusest [[Gruusia]]st. Sealt leitud skeletifragmendid on dateeritud 1,8 miljonit aastat vanaks. Valdav arvamus on, et ''erectus'' pärineb Aafrikast, kust ta rändas välja umbes 2 miljonit aastat tagasi.<ref name="raamat" /> Konkureeriva [[hüpotees]]i kohaselt arenes ''erectus'' välja [[Euraasia]]s ja migreerus sealt Aafrikasse.<ref name="asia" /> Selle idee aluseks on fakt, et vanimad leiud pärinevad väljastpoolt Aafrikat.<ref name="raamat" /> Siiski võib tegu olla lihtsalt puudulike andmetega – ei ole veel leitud piisavalt vanu fossiile, mis tõestaks, et ''Homo erectus'' pärineb Aafrikast. == Avastamine == [[Pilt:Homo_erectus.jpg|pisi|''Homo erectus''e kolju, Natural History Museum, Ann Arbor, Michigan]] Esmaavastajaks on [[Holland]]i arst ja antropoloog [[Eugene Dubois]]. Dubois oli määratud sõjaväearstiks Hollandi Ida-Indiasse Jaava saarele. 1891. aastal leidsid Dubois ja tema meeskond Jaava saarelt fossiili, mille ta nimetas ''Pithencanthropus erectus''´eks. Leid koosne [[kolju]]st ja [[reieluu]]st. See leid on praeguseks arvatud ''Homo erectus''´eks ning on tuntud ka kui Java inimene.<ref name="raamat" /> Dubois’i leid on hetkel ''Homo erectus'''e [[holotüübiks|holotüüp]]. 1940. aastaks oli Jaavalt leitud veel "Java inimese" fossiile. Lisandus ka uus leiukoht – [[Hiina]]st [[Peking]]i lähedalt leiti hulgaliselt ''erectus''’te jäänuseid.<ref name="raamat" /> Jaava ja Hiina leidudest ajendatult arvati 20. sajandi esimesel poolel, et ka nüüdisinimene arenes välja Aasias. Siiski uskusid naturalistid, eesotsas [[Charles Darwin]]iga, et nüüdisinimene on arenenud Aafrikas.<ref name="raamat" /><ref name="asia" /> Alates 20. sajandi keskpaigast on leitud mitmeid ''Homo erectus''’e fossiile ka Aafrikast. === Sünonüümid === Ajaloolistel põhjustel ei ole ''Homo erectus'' ainuke liigi nimi, mis viitab ühele konkreetsele liigile. * † ''Pithecanthropus erectus'' * † ''Sinanthropus pekinensis'' * † ''Javanthropus soloensis'' * † ''Telanthropus capensis'' * † ''Meganthropus paleojavanicus'' * † ''Homo ergaster''? === ''Homo erectus georgicus'' === ''Homo erectus gregoricus'' on alamliigi nimi, mida vahel kasutatakse kirjeldamaks Gruusiast, [[Dmanisi]]’st leitud fossiile. Algselt eraldi liigiks arvatud leid on nüüdseks klassifitseeritud ''Homo erectus''’e divergeerunud alamliigiks. Säilmed avastati 1991. aastal Gruusia teadlase [[David Lordkipanidze]]' poolt ja koostöös rahvusvahelise rühmaga on neid järgemööda välja kaevatud. 2001. aastal leitud osalise skeleti vanuseks hinnati 1,8 (1,77) miljonit aastat. Säilmete juurest leiti kivist ja luust tööriistu. Praegu ei peeta ''Homo erectus georgicus''’t enam eraldi liigiks. Arvatakse, et tegu on ''Homo erectus''’ega vahetult pärast tema arenemist varasemast ''Homo habilis'''est. Ajumaht oli Gruusia ''erectus''’el väike (600 kuupsentimeetrit), samas oli tal arenenud [[selgroog]] ja alajäsemed, et tagada liikuvus.<ref name="3mvQ7" /> === Pekingi inimene === Aastatel 1923–1927 tehtud väljakaevamiste käigus leiti Pekingi lähedalt [[Zhoukoudian]]ist säilmed, mille vanuseks hinnati 680 000 – 780 000 aastat. Aastatel 1929–1937 leiti samast kohast kokku 15 osalist koljut, 11 [[lõualuu]]d, hambaid ja skeletiluid. Hilisemate leidude vanus jääb 500 000 ja 300 000 aasta vahele. Väljakaevamised peatusid 1937. aastal [[Jaapan]]i invasiooni tõttu ja leitud fossiilid kadusid II maailmasõja käigus. Leidude kohta käiv dokumentatsioon on siiski säilinud, sealhulgas fotod ja kirjeldused. Pekingi inimese näol on tegemist ''Homo erectus''’ega, vahel nimetatakse ka ''Homo erectus pekinensis''’eks. Zhoukoudiani leiukoht võeti 1987. aastal [[UNESCO]] maailmapärandi nimekirja ja uusi väljakaevamisi alustati seal viimati 2009. aastal.<ref name="r1DRf" /><ref name="wXwg9" /> == Liigi tunnused == ''Homo erectus''‘e kolju oli pikk, madala ja lameda otsmikuga. Silmaavade kohal suborbitaalne mõigas (tugev luuvööde) ja teine luuvööde risti silmade omaga pea tagaküljel (kuklamõigas). Kolju põhimik oli väga lai. Ajukolju oli suurem kui varasematel inimlastel, umbes 1000 milliliitrit, mis on 75% nüüdisinimese omast. Kolju ise oli paksuseinaline ja ohtrate lisamoodustistega. Sama võib näha ka ülejäänud skeleti juures – skeletiluud olid tugevad ja paksud, kohanenud suuri koormusi taluma. ''Erectus''’el olid inimlastele omased hambad, kuid neil puudus eenduv lõuatsiosa. Alalõualuu oli massiivne ja hambad suuremad kui tänapäeva inimesel. ''Homo erectus'' oli suhteliselt pikk, keskmiselt 1,79 meetrit. Sugudevaheline [[dimorfism]] isaste ja emaste vahel oli veidi suurem kui nüüdisinimesel, isased olid umbes 25% suuremad kui emased.<ref name="raamat" /> === Tööriistade kasutamine === ''Homo erectus'' kasutas võrdlemisi primitiivseid tööriistu. Arvatakse, et ''erectus'' võttis esimesena kasutusele pihukirve ehk ''acheul''’e. Tegemist oli kolmnurkse kivitükiga, mis istus kätte ja mille üks ots oli terav, teine tömp. Piki külgi olid teravad servad. See tegi pihukirve mitmeotstarbeliseks tööriistaks, mis oli suhteliselt asendamatu. Kirve üldkuju oli levinud väga suurel maa-alal ja see muutus ajaga väga vähe. Pihukirveste valmistamiseks võidi kasutada teist niinimetatud "löökkivi" või pehmemaid (luust) tööriistu. Pihukirveid ei ole leitud Kaug-Idast, arvatavasti kasutati seal tööriistade valmistamiseks materjale, mis ei ole nii hästi säilivad kui kivi. ''Homo erectus'' võis olla ka esimene hominiid, kes kasutas parvesid üle mere rändamiseks, kuid otsesed tõendid selle kohta puuduvad.<ref name="raamat" /> === Tule kasutamine === Leiud viitavad sellele, et ''Homo erectus'' kasutas tuld juba miljon aastat tagasi. Tõendeid sellest on leitud [[Iisrael]]ist. Lisaks sellele arvatakse, et ''H. erectus'' oli suuteline ka ise tuld süütama. Siiski arvavad osad teadlased, et kontrollitud tule kasutamine oli pigem omane hilisematele hominiididele ja mitte ''Homo erectus''’e. Tule kasutamine võimaldas toitu küpsetada. See omakorda tõi kaasa suured muudatused dieedis. Tule kasutamine ja liha küpsetamine võimaldasid palju paremini kohaneda erinevate [[keskkond]]adega. Vähem aega kulus söömisele ning see võimaldas pidada jahti, tegeleda [[korilus]]ega ja hoolitseda laste eest.<ref name="bkqss" /> ===Sotsiaalsus === ''Homo erectus''’t oli ilmselt esimene inimlane, kes elas küttide-korilaste ühiskonnas. Nad elasid väikestes, perekesksetes gruppides. Pole selge, kas ''Homo erectus'' oli võimeline kõnelema sarnaselt nüüdisinimesega, või oli tema kõne algeline ja sõltus rohketest [[žest]]idest. === Alamliigid === ''Homo erectus'' eksisteeris üle miljoni aasta, mis teeb temast ühe kõige kauem elanud perekonna ''Homo'' esindaja. Võrdluseks: ''Homo sapiens'' on olemas olnud vaid 200 000 aastat.<ref name="raamat" /> * ''Homo erectus erectus'' * ''Homo erectus yuanmouensis'' * ''Homo erectus lantianensis'' * ''Homo erectus nankinensis'' * ''Homo erectus pekinensis'' * ''Homo erectus palaeojavanicus'' * ''Homo erectus soloensis'' * ''Homo erectus tautavelensis'' * ''Homo erectus georgicus'' ''[[Homo floresiensis]]''’e avastamine Indoneesiast Florese saarelt 2003. aastal tõstatab küsimuse, kas ei ole võimalik, et Kagu-Aasia saartel võib leiduda veel fossiilset tõestusmaterjali alles hiljuti eksisteerinud ''Homo erectus''’e järeltulijate kohta. ''Homo floresiensis'' võis eksisteerida veel 12 000 aastat tagasi. Julgemad teadlased on viidanud isegi võimalusele, et mõni neist järeltulijaist võib veel praegugi Indoneesia avastamata vihmametsades elada. == Tuntud fossiile == * Indoneesia (Jaava saar): Trinil 2 (holotüüp), Sangirani kogu * Hiina: Lantian, Zhoukoudian * Keenia: Narioktoome poiss * Gruusia: Dmanisi kollektsioon * Eritrea: Buia kolju * Etioopia: Daka kolju == Viited == {{viited|allikad= <ref name="raamat">Chris Stringer, Peter Andrews. "Evolutsioon, inimese kujunemise lugu", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006</ref> <ref name="GHKv7">[https://web.archive.org/web/20200801195217/http://www.himalayanlanguages.org/files/hazarika/Manjil%20Hazarika%20EAA.pdf "Homo erectus/ergaster and Out of Africa: Recent Developments in Paleoanthropology and Prehistoric Archaeology"] Hazarika, Manji (16–30 June 2007).</ref> <ref name="asia">[http://www.dnaindia.com/scitech/1552611/report-new-discovery-suggests-homo-erectus-originated-from-asia New discovery suggests Homo erectus originated from Asia.] Dnaindia.com. June 8, 2011.</ref> <ref name="3mvQ7">{{netiviide | URL =http://www.mediadesk.uzh.ch/assets/downloads/Dmanisi_press_release.pdf | Pealkiri ="Postcranial evidence from early Homo from Dmanisi, Georgia" | Autor =Lordkipanidze D, Jashashvili T, Vekua A, Ponce de León MS, Zollikofer CP, Rightmire GP, Pontzer H, Ferring R, Oms O, Tappen M, Bukhsianidze M, Agusti J, Kahlke R, Kiladze G, Martinez-Navarro B, Mouskhelishvili A, Nioradze M, Rook L | Aeg =2007 | Koht = | Väljaandja =Nature 449 | Kasutatud = | Keel = | arhiivimisaeg =2016-03-04 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20160304031211/http://www.mediadesk.uzh.ch/assets/downloads/Dmanisi_press_release.pdf | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="r1DRf">{{netiviide | URL =http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/7937351.stm | Pealkiri = "'Peking Man' older than thought" | Autor =BBC News. Retrieved 2010-05-22. | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="wXwg9">{{netiviide | URL =http://www.unesco.org/ext/field/beijing/whc/pkm-site.htm | Pealkiri =The Peking Man World Heritage Site at Zhoukoudian | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="bkqss">{{netiviide | URL =http://www.huji.ac.il/cgi-bin/dovrut/dovrut_search_eng.pl?mesge122510374832688760 | Pealkiri =Fire out of Africa: a key to the migration of prehistoric man, says Hebrew University archaeological researcher | Autor =The Hebrew University of Jerusalem. 27 October 2008 | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref> }} == Kirjandus == *[[Hüpervitaminoos]] : A. Walker, M. R. Zimmermann & R. E. F. Leakey, [http://www.nature.com/nature/journal/v296/n5854/abs/296248a0.html A possible case of hypervitaminosis A in Homo erectus], Nature 296, 248–250 (18. märts 1982); doi:10.1038/296248a0 *[[Tuberkuloos]]: [http://www.nytimes.com/2007/12/18/science/18skul.html?_r=0 Signs of TB in Ancient Skull Support Theory on Vitamin D], 18,12.2007 {{Hominina}} [[Kategooria:Inimene]] npd4e3n3twrov5hjfxh21fz4ndzkttp 0 296700 7193007 7192806 2026-07-14T16:47:16Z Hannesvalk 176021 7193007 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib spordivahendist. Muusiku kohta, kelle esinejanimi on Reket, vaadake artiklit [[Tom-Olaf Urb]].}} '''Reket''' on varrest ja ümmargusest labast koosnev spordivahend, mida mõnes [[pallimäng]]us kasutatakse [[pall]]i löömiseks. Erinevate mängude jaoks on erinevad reketid. Näiteks [[tennisereket]]il ja [[sulgpallireket]]il koosneb laba ümmargusest või veidi ovaalsest rõngast, milles on suhteliselt jäik võrgustik. [[Lauatennisereket]] on väiksem ja lühema varrega ning selle laba on ümmarguse plaadi kujuline ja kaetud kummiga. [[Padelireket]]i kate on valmistatud plastist või süsinikkiust; sellel puuduvad keeled ja nende asemel on augud. [[squash#Reket|Squash'i reket]] on valmistatud grafiidist või grafiidisegust. Levinumad reketiga mängitavad pallimängud on [[tennis]], [[sulgpall]], [[lauatennis]], [[padel]] ja [[squash]] ehk seinatennis. <gallery> Pilt:Heads of badminton raquets.jpg|Sulgpallireketid Pilt:Tennis Racket and Balls.jpg|Tennisereket ja -pallid Pilt:Shakehand1.jpg|Lauatennisereket Pilt:Raqueta de pádel.JPG|Padelireket Pilt:Squashketsjer.JPG|Squash'i ehk seinatennise reket </gallery> [[Kategooria:Sporditarbed]] 9tu40t394zdltms07sqlfcm5x0cnxqw 0 300003 7193213 7191713 2026-07-15T05:08:18Z Avjoska 1538 /* Han */ 7193213 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} {{Sisukord paremale}} '''Biograafiad (Ha)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ha". ==Haa== *[[Bernhard Haab]], eesti kirjastustegelane (1908–1967) *[[Liis Haab]], eesti näitleja (1987–) *[[Eerik Haabjärv]], Eesti sõjaväelane (1916–1995) *[[Johan Haabma]], eesti ühiskonnategelane (1925–2009) *[[Ernst Haabpiht]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Enn Haabsaar]], eesti ajakirjanik ja harrastusajaloolane (1943–2008) *[[Epp Haabsaar]], eesti poliitik, kohtunik ja ikoonimaalija (1953–) *[[Raigo Haabu]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Raimund Haabvere]], eesti keeleteadlane, esperantist (1909–1989) *[[Hermann Haack]], saksa geograaf ja kartograaf (1872–1966) *[[Susan Haack]], inglise filosoof (1945–2026) *[[Anna Haag]], rootsi murdmaasuusataja (1986–) *[[Kaido Haagen]], eesti fotograaf (1966–) *[[Tiit Haagma]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja (1954–) *[[Joel Haahtela]], soome kirjanik (1972–) *[[Alar Haak]], eesti laulja (1966–) *[[Arvi Haak]], eesti arheoloog (1978–) *[[Rita Haak]], eesti endine veemootorisportlane (1937–) *[[Haakon (Norra kroonprints)|Haakon]], Norra troonipärija (1973–) *[[Haakon VII]], Norra kuningas (1872–1957) *[[Deb Haaland]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1960–) *[[Haam]], Noa poeg *[[Eenok Haamer]], eesti luterlik vaimulik (1935–2025) *[[Eerik Haamer]], eesti kunstnik (1908–1994) *[[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], eesti kergejõustiklane (2001–) *[[Eugen Haamer]], eesti arhitekt ja ehitusinsener (1903–1968) *[[Harri Haamer]], eesti vaimulik ja skaudijuht (1906–1987) *[[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja ‑uurija (1976–2026) *[[Maarja Haamer]], eesti ooperilaulja (sopran) ja pedagoog (1938–2021) *[[Markus Haamer]], eesti vaimulik (1967–) *[[Naatan Haamer]], eesti kirikutegelane (1965–) *[[Siimon Haamer]], eesti vaimulik (1973–) *[[Valter Haamer]], eesti pedagoogikategelane ja kirjastaja (1929–) *[[Kalju Haan]], eesti teatriteadlane (1937–2015) *[[Pentti Haanpää]], soome kirjanik (1905–1955) *[[Henrik Haapala]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Toivo Haapanen]], soome viiuldaja, dirigent ja muusikapedagoog (1889–1950) *[[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikapedagoog (1924–2024) *[[Alli Haapasalo]], soome filmirežissöör ja kirjanik (1977–) *[[Ville Haapasalo]], soome näitleja (1972–) *[[Minna Haapkylä]], Soome näitleja (1973–) *[[Matti Haapoja]], soome sarimõrvar (1845–1895) *[[Alfréd Haar]], Ungari juudi matemaatik (1885–1933) *[[Geir Haarde]], Islandi poliitik (1951–) *[[Enn Haare]], Eesti sõjaväelane (1905–1979) *[[Raul Haaristo]], eesti filminäitleja (1954–) *[[Iro Haarla]], soome pianist, harfist ja helilooja (1956–) *[[Joonas Haarmann]], eesti eraadvokaat (1887–1942) *[[Annika Haas]], eesti fotograaf (1974–) *[[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja (1992–) *[[Gaëtan Haas]], Šveitsi jäähokimängija (1992–) *[[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (1937–2024) *[[Karl Haas]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]], Saksamaa jooksja (1931–2021) *[[Mario Haas]], Austria jalgpallur (1974–) *[[Mary Haas]], ameerika keeleteadlane (1910–1996) *[[Voldemar Haas]], eesti maalikunstnik ja teatrikunstnik (1898–1982) *[[Pauliina Haasjoki]], soome luuletaja (1976–) *[[Arne Haasma]], eesti muusik *[[Juss Haasma]], eesti näitleja (1985–) *[[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja (1994–) *[[Hella Haasse]], hollandi kirjanik (1918–2011) *[[Tuula Haatainen]], Soome poliitik (1960–) *[[Aksel Haav]], eesti füüsik (1928–) *[[Andrus Haav]], eesti viiuldaja (1969–) *[[Ruth Haav]], eesti viiuldaja (1971–) *[[Anna Haava]], eesti luuletaja (1864–1957) *[[Maire Haava]], eesti laulja (1962–) *[[Roman Haavamägi]], eesti kujur, maalikunstnik ja graafik (1891–1964) *[[Paul Haavaoks]], eesti kirjanik (1924–1983) *[[Ants Haavel]], eesti arst (1930–1999) *[[Hannes Haavel]], eesti kirurg *[[Maie-Ly Haavel]], eesti lastearst (1931–) *[[Mari Haavel]], eesti tekstiilikunstnik (1970–) *[[Rein Haavel]], eesti elektroonikainsener (1944–) *[[Trygve Haavelmo]], norra majandusteadlane (1911–1999) *[[Paavo Haavikko]], soome luuletaja ja näitekirjanik (1931–2008) *[[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (1935–2022) *[[Pekka Haavisto]], Soome poliitik (1958–) *[[Kert Haavistu]], endine Eesti jalgpallikoondise mängija (sündinud 1980) *[[Mikk Haavistu]], eesti jalgpallur (1985–) ==Hab== *[[Eveli Habakuk]], eesti matkaja ja alpinist (1978–) *[[Lauri Habakuk]], eesti ajakirjanik (1990–) *[[Madis Habakuk]], eesti majandusteadlane (1938–2016) *[[Markus Habakukk]], eesti näitleja (1992–) *[[Sergei Habalov]], Vene impeeriumi sõjaväelane, kindralleitnant (1858–1924) *[[Leonid Habarov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (1947–) *[[Robert Habeck]], Saksamaa poliitik (1969–) *[[Harry Habel]], eesti purilendur ja lendur (1912–1980) *[[Fritz Haber]], saksa keemik (1868–1934) *[[Samu Haber]], soome muusik (1976–) *[[Christoph Haberland]], baltisaksa arhitekt (1750–1803) *[[Marijan Haberle]], Horvaatia arhitekt (1908–1979) *[[Harald Haberman]], eesti zooloog ja poliitik (1904–1986) *[[Henn Haberman]], eesti hüdrobioloog (1935–1991) *[[Eugen Habermann]], eesti arhitekt (1884–1944) *[[Karl Habermann]], eesti sõjaväelane (1899–1924) *[[Jürgen Habermas]], saksa filosoof (1929–2026) *[[Rebekka Habermas]], saksa ajaloolane (1959–2023) *[[Yāsir al-Ḩabīb]], šiiidi vaimulik (1979–) *[[Antero Habicht]], Eesti jurist ja riigiametnik (1980–) *[[Arnold Habicht]], Eesti vaimulik (1878–1964) *[[Ernst Habicht]], Patküla vallavanem (1873–1937) *[[Jarno Habicht]], eesti tervishoiuametnik ja rahvaterviseteadlane (1976–) *[[Juhan Habicht]], eesti kirjanik ja tõlkija (1954–2026) *[[Külli Habicht]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Lygia Habicht]], eesti tekstiilikunstnik (1925–2019) *[[Tamara Habicht]], eesti etnograaf (1918–2001) *[[Ülo Habicht]], eesti kujunduskunstnik (1923–1991) *[[Franz Karl Joseph von Habsburg-Lothringen]], Austria ertshertsog (1802–1878) *[[Otto von Habsburg]], poliitik (1912–2011) *[[Regina von Habsburg]], Wettini dünastia liige (1925–2010) *[[Karl Habsburg-Lothringen]], poliitik (1961–) *[[Pierre Damien Habumuremyi]], Rwanda poliitik (1961–) *[[Juvénal Habyarimana]], Rwanda sõjaväelane ja poliitik (1937–1994) ==Hac== *[[Emil Hácha]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1872–1945) *[[Joe Hachem]], Liibanoni päritolu elukutseline Austraalia pokkerimängija (1966–) *[[Munir Hachemi]], hispaania kirjanik (1989–) *[[Diana Hacıyeva]], Aserbaidžaani laulja ja laulukirjutaja (1989–) *[[Olivia Hack]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1983–) *[[Georg Hackenschmidt]], eesti raskejõustiklane, filosoof ja kirjanik (1877–1968) *[[Carl Hacker]], eesti luuletaja Marie Underi esimene abikaasa (1878–1948) *[[Hedda Hacker]], eesti kunstnik (1905–1988) *[[Buddy Hackett]], USA näitleja (1924–2003) *[[Grant Hackett]], Austraalia endine ujuja (1980–) *[[Ian Hacking]], Kanada filosoof (1936–2023) *[[Gene Hackman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1930–2025) *[[Antti Hackzell]], Soome poliitik (1881–1946) ==Had== *[[Eḩsān Ḩadādī]], Iraani kettaheitja (1985–) *[[Oussama Haddadi]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Roberto Jorge Haddock Lobo]], Brasiilia arst ja poliitik (1817–1869) *[[Gigi Hadid]], Ameerika Ühendriikide modell ja televisiooniesineja (1995–) *[[Zaha Hadid]], Iraagi-Briti arhitekt (1950–2016) *[[Andrei Hadanovitš]], valgevene luuletaja ja tõlkija (1973–) *[[Yahya Ould Hademine]], Mauritaania poliitik (1953–) *[[Chris Hadfield]], Kanada astronaut (1959–) *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni poliitik (1945–2026) *[[Bella Hadid]], Ameerika Ühendriikide modell (1996–) *[[Vincent Hadleŭski]], valgevene katoliku preester, publitsist ja poliitik (1898–1942) *[[Hadrianus]], Vana-Rooma keiser (76–138) *[[Hadrianus I]], paavst (suri 795) *[[Hadrianus II]], paavst (suri 872) *[[Hadrianus III]], paavst (suri 885) *[[Hadrianus IV]], paavst (suri 1159) *[[Hadrianus V]], paavst (suri 1276) *[[Hadrianus VI]], Rooma paavst (1459–1523) *[[Adis Hadžanović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Goran Hadžić]], Horvaatia serblaste kindral (1958–2016) *[[Memnun Hadžić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine poksija (1981–) *[[Ramzan Hadžijev]], Venemaa ajakirjanik (1955–1996) *[[Raul Hadžimba]], Abhaasia poliitik (1958–) ==Hae== *[[Ernst Haeckel]], saksa bioloog, kunstnik, filosoof (1834–1919) *[[Nick Hækkerup]], Taani poliitik (1968–) *[[Yannick Haenel]], prantsuse kirjanik (1967–) *[[Siegfried Haenicke]], Saksamaa jalaväekindral (1878–1946) ==Haf== *[[Ḩāfez̧]], Pärsia luuletaja (1315–1390) *[[Sebastian Haffner]], publitsist (1907–1999) *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)|Amīn al-Ḩāfiz̧]], Liibanoni poliitik (1926–2009) *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]], Süüria poliitik (1921–2009) *[[Dinar Hafizullin]], Venemaa jäähokimängija (1989–) *[[Ronny Hafsås]], Norra laske- ja murdmaasuusataja (1985–) *[[Khalifa Haftar]], Liibüa sõjaväelane, välimarssal ja feldmarssal (1943–) ==Hag== *[[Erik ten Hag]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (1970–) *[[Ragnhild Haga]], norra murdmaasuusataja (1991–) *[[Helmut Hagar]], eesti etnoloog (1914–1991) *[[Paul-Toomas Hage]], eesti veemotosportlane, sporditegelane ja ettevõtja (1946–2015) *[[Rawi Hage]], Kanada kirjanik ja fotograaf (1964–) *[[Brandon Hagel]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Chuck Hagel]], USA poliitik (1946–) *[[Johannes Hagel]], Tartu kullassepp *[[Pille Hagel]], eesti iluuisutaja, iluuisutamise treener ja sisearhitekt (1953–) *[[Raimund Hagelberg]], eesti majandusteadlane (1927–) *[[Tõnu Hagelberg]], eesti arhitektuuriajaloolane ja ajakirjanik (1952–2002) *[[Magnhild Hagelia]], Norra poliitik (1904–1996) *[[Boris Hagelin]], rootsi ärimees ja krüptograaf (1892–1983) *[[Carl Hagelin]], rootsi jäähokimängija (1988–) *[[Emil Hagemann]], Eesti advokaat (1900–?) *[[August Matthias Hagen]], baltisasksa kunstnik (1794–1878) *[[Gottschalk Hagen]], Tallinna piiskop (suri 1513) *[[Johann August Hagen]], baltisaksa muusik (1786–1877) *[[Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]], baltisaksa kunstnik (1824–1902) *[[Nina Hagen]], saksa laulja ja näitleja (1955–) *[[Stein Vegard Hagen]], Norra diplomaat (1944–2010) *[[Kurt Hager]], Saksa DV riigitegelane (1912–1998) *[[Rune Hagestrand]], Norra poliitik (1964–) *[[Merle Haggard]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja (1937–2016) *[[Henry Rider Haggard]], inglise kirjanik (1856–1925) *[[Erika Haggi]], eesti skulptor (1922–2009) *[[Ianis Hagi]], rumeenia jalgpallur (1998–) *[[Carl Haglund]], Soome poliitik (1979–) *[[Linda Haglund]], rootsi kergejõustiklane (1956–2015) *[[Lucina Hagman]], soome poliitik ja pedagoog (1853–1946) *[[Paul Hagu]], eesti folklorist ja etnoloog (1946–) *[[Tyler Hague]], Ameerika Ühendriikide katselendur, õhuväelane ja astronaut (1975–) *[[Verner Hagus]], eesti balletitantsija (1909–1988) *[[Anna Hagwall]], Rootsi poliitik (1953–) ==Hah== *[[Adolf Theodor Hahn]], Narva linnapea (1832–1914) *[[Carl Hugo Hahn]], baltisaksa päritolu Eesti ja Saksamaa vaimulik (1886–1957) *[[Elieser Traugott Hahn]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1848–1939) *[[Gotthilft Traugott Hahn]], eesti vaimulik ja teoloog (1875–1919) *[[Herbert Hahn]], saksa õpetaja ja antroposoof (1890–1970) *[[Joe Hahn]], USA muusik (1977–) *[[Joseph Edmund Eduard von Hahn]], Kuressaare linnapea (1860–1942) *[[Kurt Hahn]], Saksa juudi pedagoog (1886–1974) *[[Otto Hahn]], saksa füüsik ja keemik (1879–1968) *[[Paul von Hahn]], Venemaa riigitegelane (1793–1862) *[[Reimar Hahn]], Liivi ordumeister (14. sajand) *[[Ülle Hahndorf]], eesti tšellist (1959–) *[[Samuel Hahnemann]], saksa arstiteadlane (1755–1843) *[[Jaan Haho]], eesti arst (1884–1947) *[[Kristjan Haho]], eesti advokaat (1877–1937) *[[Kai Hahto]], soome muusik (1973–) ==Hai== *[[Mõroslav Hai]], Ukraina näitleja ja sõjaväelane (1982–) *[[Serhi Haidai]], Ukraina riigitegelane (1975–) *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]], Mauritaania poliitik (1940–) *[[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur (1998–) *[[Jörg Haider]], Austria poliitik (1950–2008) *[[Alexander Haig]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja sõjaväelane (1924–2010) *[[Douglas Haig]], Suurbritannia sõjaväelane (1861–1928) *[[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (1927–2024) *[[Toivo Haimi]], eesti sõudja (1949–) *[[Alfred Hain]], eesti agronoom (1907–1990) *[[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane ja kultuuriloolane (1941–2022) *[[Viktoria Hain]], eesti pedagoog ja tõlkija (1911–1986) *[[Georgi Haindrava]], Gruusia ühiskonnategelane ja filmirežissöör (1956–) *[[Vaike Hainla]], eesti metsateadlane (1925–2012) *[[Johannes Hainsalu]], eesti põllumees (1894–1980) *[[Lehte Hainsalu]], eesti kirjanik (1938–) *[[Oliver Hainsalu]], eesti vabakutseline ajakirjanik (1993–) *[[Meelika Hainsoo]], eesti rahvamuusik (1979–) *[[Meelis Hainsoo]], eesti laulja (1972–) *[[Haile Selassie I]], Etioopia keiser (1892–1975) *[[Fljuza Hairullina]], baškiiri ühiskonnategelane Eestis (1960–) *[[Fred Haise]], USA astronaut (1933–) *[[Haitham ibn Tāriq]], Omaani sultan (1954–) *[[Šmuel Haitov]], Eesti NSV teeneline arst (1909–1984) *[[Heimo Haitto]], Soome ja Ameerika viiulikunstnik ja lapstäht (1925–1999) ==Haj== *[[Haile Haja]], Etioopia maratonijooksja (1988–) *[[Péter Hajdú]], ungari keeleteadlane (1923–2002) *[[Jiří Hájek]], Tšehhoslovakkia riigitegelane ja diplomaat (1913–1993) *[[Madoka Haji]], jaapani jalgpallur (1988–) *[[Tamás Hajnal]], ungari jalgpallur (1981–) *[[Alfréd Hajós]], Ungari ujuja (1878–1955) *[[Ehsan Hajsafi]], Iraani jalgpallur (1990–) ==Hak== *[[Irina Hakamada]], Venemaa poliitik (1955–) *[[Shigeki Hakamada]], jaapani politoloog (1943–) *[[Svante Hakamäki]], Vabadussõjas osalenud Soome põllumees ja sõjaväelane (1900–1995) *[[Jani Hakanpää]], soome jäähokimängija (1992–) *[[Gustaf Håkansson]], rootsi laulja, talunik ja bussijuht (1885–1987) *[[Per Olof Håkansson]], Rootsi poliitik (1941–2000) *[[Claes Hake]], Rootsi skulptor (1945–2025) *[[Dietrich Hake]], Tartu piiskop (surnud 1498) *[[Emeko Hake]], Liivi ordu maamarssal 1330 *[[Otto Hake]], Tallinna linnusekomtuur 1483–1484 *[[Benedikt Gottlieb Haken]], Eesti vaimulik (1744–1810) *[[Hermann Haken]], saksa füüsik (1927–2024) *[[Nick Hakim]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur (1998–) *[[Elmi Hakk]], eesti pedagoog (1909–2002) *[[Teuvo Hakkarainen]], Soome poliitik (1960–) *[[Vladimir Hakobjan]], armeenia maletaja (1971–) *[[Juha Hakola]], soome jalgpallur (1987–) *[[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (1962–2024) *[[Håkon Herdebrei]], Norra kuningas (1147–1162) *[[Håkon V Magnusson]], Norra kuningas (1270–1319) *[[Håkon VI]], Norra kuningas (surnud 1380) *[[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur (1999–) *[[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1964–2022) *[[Veikko Hakulinen‎]], Soome suusataja (1925–2003) ==Hal== *[[Hrõhori Halahan]], Ukraina sõjaväelane (1978–) *[[Stephen Halaiko]], USA poksija (1908–2001) *[[Jaroslav Halák]], slovaki jäähokimängija (1985–) *[[Bence Halász]], ungari vasaraheitja (1997–) *[[Issaak Halatnikov]], vene füüsik (1919–2021) *[[Murray Halberg]], Uus-Meremaa jooksja (1933–2022) *[[Franz Halder]], Saksamaa sõjaväelane (1884–1972) *[[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (1957–2024) *[[Leho Haldna]], eesti orienteeruja, orienteerumiskohtunik ja sporditegelane (1961–) *[[Jüri Haldre]], eesti arst (1896–1949) *[[Lemme Haldre]], eesti arst ja kunstnik (1955–) *[[Sulev Haldre]], eesti arst (1956–) *[[George Ellery Hale]], USA astronoom (1868–1938) *[[Simona Halep]], rumeenia tennisist (1991–) *[[Fromental Halévy]], saksa-prantsuse juudi päritolu Prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (1799–1862) *[[Alex Haley]], USA kirjanik (1921–1992) *[[Bill Haley]], USA laulja (1925–1981) *[[Nikki Haley]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1972–) *[[Calle Halfvarsson]], Rootsi murdmaasuusataja (1989–) *[[Rob Halford]], Briti laulja (1951–) *[[Andrzej Halicki]], Poola poliitik (1961–) *[[Ibrahim Halidi]], Komooride poliitik (1954–2020) *[[Aleksandr Halifman]], vene maletaja (1966–) *[[Pärtel Haliste]], eesti klassikaline filoloog (1890–1944) *[[Kristjan Haljak]], eesti luuletaja ja tõlkija (1990–) *[[Ants Haljamaa]], eesti tõlkija, toimetaja, korrektor ja kirjastaja (1941–) *[[Rein Haljand]], eesti ujuja, spordipedagoog ja sporditegelane (1945–) *[[Tõnu Haljand]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1945–1997) *[[Endel Haljasmaa]], Elva vallavanem (1903–1942) *[[Vidrik Haljasmäe]], Eesti sõjaväelane ja talupidaja (1889–) *[[Heiki Haljasorg]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1977–) *[[Herbert Haljaspõld]], eesti keeleteadlane (1896–1963) *[[Ants Haljaste]], eesti füüsik (1943–) *[[Johann-Bernhard Haljaste]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Kaja Haljaste]], eesti ujumistreener (1966–) *[[Kristiina Halkola]], Soome näitleja, laulja ja poliitik (1945–) *[[Arch Hall juunior]], USA filminäitleja, muusik ja lendur (1943–) *[[Arch Hall seenior]], USA filminäitleja, stsenarist ja filmiprodutsent (1908–1978) *[[Edward T. Hall]], USA antropoloog (1914–2009) *[[Granville Stanley Hall]], USA psühholoog ja kasvatusteadlane (1844–1924) *[[Joseph Hall]], inglise satiirik, moralist ja vaimulik (1574–1656) *[[Lewis Hall]], inglise jalgpallur (2004–) *[[Marie Boas Hall]], USA teadusajaloolane (1919–2009) *[[Michael C. Hall]], USA filminäitleja (1971–) *[[Quincy Hall]], USA jooksja (1998–) *[[Stuart Hall]], Jamaica päritolu Briti kultuuriteoreetik ja sotsioloog (1932–2014) *[[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Tom T. Hall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (1936–2021) *[[Halla Tómasdóttir]], Islandi poliitik ja endine ettevõtja (1968–) *[[Uko Halla]], eesti teatrikunstnik ja näitleja (1906–1966) *[[Jussi Halla-aho]], Soome poliitik (1971–) *[[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed (1969–) *[[Saul Hallap]], eesti tõstesportlane (1897–1941) *[[Tatjana Hallap]], eesti tõlkija (1928–2015) *[[Tiiu Hallap]], eesti filosoof ja tõlkija (1960–) *[[Valmen Hallap]], eesti keeleteadlane (1928–1987) *[[Jaakko Hallas]], eesti tõlkija ja toimetaja (1948–) *[[Jana Hallas]], stilist ja laulutekstide autor (1969–) *[[Illar Hallaste]], Eesti vaimulik, poliitik ja ärimees (1959–2012) *[[Anna Hallberg]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Bengt Hallberg]], rootsi džässpianist ja helilooja (1932–2013) *[[Eduard Hallberg]], soome mäesuusataja (2003–) *[[Halldór Ásgrímsson]], Islandi poliitik (1947–2015) *[[Enno Hallek]], eesti maalikunstnik (1931–2025) *[[Helmut Hallemaa]], Eesti munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Lena Hallengren]], Rootsi poliitik (1973–) *[[Aivar Haller]], eesti koolitaja ja aktivist *[[Albert Magnus Haller]], Eesti vaimulik (1730–1798) *[[Anton Hermann Haller]], Eesti vaimulik (1833–1906) *[[Eduard Pontus Haller]], Eesti vaimulik (1810–1864) *[[Elmar Haller]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1985) *[[Gustav Albert Haller]], Eesti vaimulik (1871–1947) *[[Heldur Haller]], eesti metsavend (1923–1947) *[[Jakob Pontus Haller]], Eesti vaimulik (1763–1816) *[[Johann Friedrich Haller]], Eesti vaimulik (1696–1775) *[[Johannes Haller]], baltisaksa päritolu saksa ajaloolane (1865–1947) *[[Kristjan Haller]], eesti füüsik ja teadusjuht (1949–) *[[Rainis Haller]], eesti matemaatik (1975–) *[[Ole Hallesby]], norra äratusjutlustaja, teoloog, professor ja kirjanik (1879–1961) *[[Edmond Halley]], inglise füüsik, astronoom ja matemaatik (1656–1742) *[[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]], islandi maletaja (1992–) *[[Michael Halliday]], keeleteadlane ja semiootik (1925–2018) *[[Aare Hallik]], eesti suusatreener (1949–1987) *[[Arno Hallik]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallur (1920–1978) *[[Arvi Hallik]], eesti näitleja (1941–2014) *[[Arvo Hallik]], eesti investeerimispankur (1976–) *[[Elis Hallik]], eesti helilooja (1986–) *[[Enn Hallik]], eesti spordiajakirjanik (1950–) *[[Felix Hallik]], Eesti kohtunik (1902–1986) *[[Helger Hallik]], eesti maadleja (1972–) *[[Helmer Hallik]], eesti politsei- ja päästeametnik (1973–) *[[Johannes Hallik]], eesti kergejõustiklane (1913–1984) *[[Klara Hallik]], Eesti politoloog ja poliitik (1933–2025) *[[Konstantin Hallik]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Kristjan Hallik]], eesti viiuldaja (1983–) *[[Maaja Hallik]], eesti näitleja (1989–) *[[Margus Hallik]], eesti orienteeruja ja kahevõistleja (1978–) *[[Martin Hallik]], eesti ajaloolane (1975–) *[[Osvald Hallik]], eesti põllumajandusteadlane (1906–1964) *[[Raymond Hallik]], eesti sporditegelane (1928–2008) *[[Reinar Hallik]], eesti endine elukutseline korvpallur (1984–) *[[Sofia Hallik]], eesti ehtekunstnik, disainer ja ettevõtja (1991–) *[[Airi Hallik-Konnula]], eesti ajakirjanik (1975–) *[[Urmas Hallika]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Heiti Hallikma]], eesti orienteeruja (1970–) *[[Väino Hallikmägi]], Eesti poliitik (1953–) *[[Roopi Hallimäe]], eesti kirjanik ja astronoom (1908–1969) *[[Annika Hallin]], rootsi filminäitleja (1968–) *[[Oskar Halling]], eesti põllumees (1896–1949) *[[Haljand Hallismaa]], eesti sporditegelane (1931–2000) *[[Timo Hallist]], eesti ujuja (1981–) *[[Ehalill Halliste]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Herman Halliste]], eesti skulptor (1900–1973) *[[Geri Halliwell]], inglise poplaulja, rõivadisainer ja näitleja (1972–) *[[Steve Halliwell]], inglise telesarjanäitleja (1946–2023) *[[Valter Hallmägi]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1930–1996) *[[Ernst Hallop]], eesti kunstnik (1908–1980) *[[Ben Halloran]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Ḫallušu-Inšušinak]], Elami kuningas (8.–7. sajand eKr) *[[Laila Halme]], soome laulja (1934–2021) *[[Tony Halme]], Soome raskejõustiklane ja poliitik (1963–2010) *[[Paul Halmos]], USA matemaatik (1916–2006) *[[Antero Halonen]], soome poksija (1938–2016) *[[Niilo Halonen]], soome suusahüppaja ja treener (1940–2025) *[[Tarja Halonen]], Soome poliitik (1943–) *[[Paul Halpern]], ameerika füüsik ja teaduskirjanik (1961–) *[[Frans Hals]], Hollandi portreekunstnik (surnud 1666) *[[Marcel Halstenberg]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Halt]], Liivi ordu meister *[[Bernhard Haltrik]], Eesti sõjaväelane (1895–1982) *[[Stepan Halturin]], vene revolutsionäär ja terrorist (1857–1882) *[[Herman Haluštšenko]], Ukraina poliitik (1973–) *[[Dan Halutz]], Iisraeli sõjaväelane ja sporditegelane (1948–) *[[Jan Halvarsson]], rootsi murdmaasuusataja (1942–2020) *[[Sopho Halvaši]], gruusia laulja (1986–) *[[Halvdan Must]], Ida-Norra väikekuningas (9. sajand) *[[Johan Halvorsen]], norra helilooja, dirigent ja viiuldaja (1864–1935) *[[Kristin Halvorsen]], Norra poliitik (1960–) *[[Raja Halwani]], Liibanoni päritolu filosoof ==Ham== *[[Hàm Nghi]], Annami kuningas (1871–1943) *[[Jan Hamáček]], Tšehhi poliitik (1978–) *[[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah (1872–1942)|Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]], Bahreini valitseja (1872–1942) *[[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]], Bahreini emiir ja kuningas (1950–) *[[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (1952–2026) *[[Shōji Hamada]], jaapani keraamik (1892–1978) *[[Shoko Hamada]], jaapani endine jalgpallur *[[Barkat Gourad Hamadou]], Djibouti poliitik (1930–2018) *[[Dietmar Hamann]] *[[Johann Georg Hamann]], saksa filosoof (1730–1788) *[[Ayumi Hamasaki]], jaapani laulja ja näitleja (1978–) *[[Masahiro Hamazaki]], jaapani jalgpallur (1940–2011) *[[Tšulpan Hamatova]], Venemaa filmi- ja teatrinäitleja (1975–) *[[Viktor Hambardzumjan]], armeenia astronoom ja füüsik (1908–1996) *[[Viola Hambidge]], eesti kergejõustiklane (2006–) *[[Lubbert von Hambroich]], Liivi ordu majandusülem 16. sajandil *[[Jacques Hamel]], Prantsusmaa katoliku preester (1930–2016) *[[Théophile Hamel]], Kanada maalikunstnik (1817–1870) *[[Charles Hamelin]], Kanada kiiruisutaja (1984–) *[[Bent Hamer]], Norra filmirežissöör (1956–) *[[Asta Hameri]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1922–1995) *[[Jasmin Hamid]], tatari päritolu Soome näitleja ja poliitik (1984) *[[Rani Hamid]], Bangladeshi maletaja (1944–) *[[Mark Hamill]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–) *[[Dougie Hamilton]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Lewis Hamilton]], Briti Vormel 1 sõitja (1985–) *[[Lisa Gay Hamilton]], USA filminäitleja (1964–) *[[Richard Hamilton (korvpallur)]], USA korvpallur (1978–) *[[William Rowan Hamilton]], iiri matemaatik ja füüsik (1805–1865) *[[Hannibal Hamlin]], USA poliitik, asepresident (1809–1891) *[[Marvin Hamlisch]], USA helilooja ja dirigent (1944–2012) *[[Jon Hamm]], USA näitleja (1971–) *[[Mia Hamm]], Ameerika Ühendriikide endine jalgpallur (1972–) *[[Thomas Hammarberg]], inimõiguste aktivist Rootsist (1942–) *[[Dag Hammarskjöld]], Rootsi diplomaat ja ÜRO peasekretär (1905–1961) *[[Jaan Hammas]], eesti põllumees (1887–1937) *[[Jon Ludvig Hammer]], norra maletaja (1990–) *[[Voldemar Hammer]], eesti kommunist (1894–1982) *[[Carl Gotthard Hammerbeck]], Eesti vaimulik (1800–1870) *[[Vilhelm Hammershøi]], taani maalikunstnik (1864–1916) *[[Oscar Hammerstein I]], ameerika ettevõtja ja impressaario (1846–1919) *[[Oscar Hammerstein II]], ameerika libretist ja laulutekstide autor (1895–1960) *[[Dashiell Hammett]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1894–1961) *[[Kirk Hammett]], USA kitarrist (1962–) *[[Becky Hammon]], korvpallur (1977–) *[[Andrew Hammond]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Laurens Hammond]], USA insener ja leiutaja (1895–1973) *[[Philip Hammond]], Suurbritannia poliitik (1955–) *[[Richard Hammond]], Briti ajakirjanik (1969–) *[[Hammurapi]], Vana-Babüloonia kuningas (suri 1750 eKr) *[[Peter Hámor]], slovaki alpinist (1964–) *[[Jean Hampton]], USA kuningas (1954–1996) *[[Tor Henning Hamre]], norra jalgpallur (1979–) *[[Roman Hamrlík]], endine Tšehhi jäähokimängija (1974–) *[[Marek Hamšík]], Slovakkia jalgpallur (1987–) *[[Knut Hamsun]], norra kirjanik (1858–1952) *[[Anton Hamulecki]], Venemaa keisririigi mustkunstnik (1753–1850) ==Han== *[[Han Feizi]], hiina filosoof *[[Han Kang]], korea kirjanik (1970–) *[[Dávid Hancko]], Slovakkia jalgpallur (1997–) *[[John Hancock]], ameerika kaupmees ja poliitik (1737–1793) *[[Matt Hancock]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[Etsuko Handa]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Christopher Handke]], endine Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Peter Handke]], austria kirjanik ja tõlkija (1942–) *[[Daniel Handler]], USA kirjanik (1970–) *[[Georg Handtwig]], Eesti vaimulik (1676–1733) *[[Michael Haneke]], Austria filmirežissöör, teatrilavastaja ja stsenarist (1942–) *[[Maki Haneta]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Halvard Hanevold]], norra laskesuusataja (1969–2019) *[[Anne Haney]], USA näitleja (1934–2001) *[[Endel Hang]], eesti geograaf (1930–1978) *[[Henri Hang]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Phung Hang]], vietnami juurtega Norra laulja (1981–) *[[Vaike Hang]], eesti looduskaitsetegelane, teadusajaloolane, harrastusetnograaf (1932–2021) *[[Zelimhan Hangošvili]], tšetšeeni päritolu Gruusia sõjaväelane (1979–2019) *[[Noah Hanifin]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Andre Hanimägi]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1989–) *[[Roger Hanin]], prantsuse näitleja ja filmirežissöör (1925–2015) *[[Semjon Hanin]], Läti venekeelne luuletaja (1970–) *[[Ismāʿīl Hanīyah]], Palestiina (Gaza tsooni) Ḩamāsi valitsuse peaminister (1963–2024) *[[Hugon Hanke]], Poola poliitik (1904–1964) *[[Gert D. Hankewitz]], eesti ajakirjanik (sündinud 1984) *[[Heino Hankewitz]], Eesti riigiametnik ja Saksamaa sotsiaaltöötaja (1954–) *[[Sten A. Hankewitz]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Aita Hanko]], eesti tõlkija (1901–1979) *[[August Hanko]], Eesti poliitik (1879–1952) *[[Urve Hanko]], eesti inglise filoloog, tõlkija ja õppejõud (1926–2019) *[[Tom Hanks]], USA filminäitleja (1956–) *[[Grant Hanley]], Šotimaa jalgpallur (1991–) *[[Hannah]], eesti laulja ja laulukirjutaja (1981–) *[[Sven Hannawald]], saksa suusahüppaja (1974–) *[[Jeff Hanneman]], USA muusik (1964–2013) *[[Alexander Hannemann]], Tartu kullassepp *[[Hannes Stefánsson]], islandi maletaja (1972–) *[[Jaan Hanni]], eesti baptistlik vaimulik (1927–2017) *[[Johannes-Andreas Hanni]], Eesti sarimõrvar (1957–1982) *[[Merike Hanni]], eesti kirjanik (1949–) *[[Sirli Hanni]], eesti laskesuusataja (1985–) *[[Hannibal]], Kartaago väejuht (247–182 eKr) *[[Johannes Hannibal]], Eesti sõjaväeametnik (1895–1978) *[[Alyson Hannigan]], Ameerika näitleja ja telesaatejuht (1974–) *[[Sean Hannity]], USA ajakirjanik (1961–) *[[Uuno Hannula]], Soome poliitik, riigiametnik ja ajakirjanik (1891–1963) *[[Valdur Hannula]], Eesti sõjaväelane (1907–1991) *[[Ain Hannus]], eesti lõõtspillimängija (1973–) *[[Henrich von Hannöver]], Lihula ja Riia komtuur (14. sajand) *[[Hanok]], Vana Testamendi tegelane *[[Hans]], Taani kuningas (1455–1513) *[[Hans Adam II]], Liechtensteini vürst (1945–) *[[Tobias Hans]], Saksamaa poliitik (1978–) *[[Ernst Hansar]], Eesti politseinik (1899–1979) *[[Lilian Hansar]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (1949–) *[[Anne Hansberg]], eesti audiitor (1946–) *[[Epp Hansberg]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1944–) *[[Lorraine Hansberry]], ameerika näitekirjanik ja autor (1930–1965) *[[Ain Hanschmidt]], eesti ärimees *[[Teet Hanschmidt]], eesti näitleja ja vaimulik (1950–) *[[Frida Hansdotter]], rootsi mäesuusataja (1985–) *[[Aime Hansen]], eesti luuletaja (1962–) *[[Albert Hansen]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1902–1983) *[[Arnbjørn Hansen]], Fääri saarte jalgpallur (1986–) *[[Artur Hansen]], eesti metsateadlane (1908–1944) *[[August Hansen]], Eesti poliitik, Eesti NSV riigitegelane (1895–1952) *[[Benno Hansen]], eesti ooperilaulja, opereti- ja draamanäitleja (1891–1952) *[[Chris Hansen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Christophe Hansen]], Luksemburgi poliitik (1982–) *[[Dörte Hansen]], Saksa ajakirjanik ja kirjanik (1964–) *[[Ellen Hansen]], eesti tekstiilikunstnik (1910–2012) *[[Eric Hansen]], Kanada maletaja (1992–) *[[Gerhard Armauer Hansen]], norra arst ja arstiteadlane (1841–1912) *[[Gotthard von Hansen]], baltisaksa ajaloolane (1821–1900) *[[Hans Christian Hansen]], Taani poliitik (1906–1960) *[[Ivar Hansen]], Taani poliitik (1938–2003) *[[Jannik Hansen]], Taani endine jäähokimängija (1986–) *[[Jeremy Hansen]], Kanada õhuväelane ja astronaut (1976–) *[[Kalle Hansen]], eesti alpinist ja matkakorraldaja (1958–) *[[Leopold Hansen]], eesti näitleja ja lavastaja (1879–1964) *[[Mall Hansen]], eesti näitleja (1948–2019) *[[Mihkel Hansen]], Eesti poliitik (1904–2004) *[[Osvald Hansen]], Eesti sõjaväelane (1896–1945) *[[Peeter Hansen]], eesti arst (1889–1950) *[[Robert Theodor Hansen]], eesti köster, koolmeister, muusikategelane ja helilooja (1849–1912) *[[Thorkild Hansen]], taani kirjanik (1927–1989) *[[Torbjørn Ringdal Hansen]], norra maletaja (1979–) *[[Vootele Hansen]], Eesti poliitik (1962–2026) *[[Winfried Martin Hansen]], Eesti vaimulik (1860–1936) *[[Woldemar Adolf Hansen]], Eesti vaimulik (1823–1881) *[[Johan Hansing]], Eesti poliitik ja notar (1888–1941) *[[Eino Hanski]], soome skulptor ja kirjanik (1928–2000) *[[Ilkka Hanski]], soome ökoloog (1953–2016) *[[Pia Hanslep]], eesti ajakirjanik ja õpetaja (1979–) *[[Gerhard Hansman]], eesti pomoloog (1911–1983) *[[Hannes Hanso]], Eesti munitsipaalpoliitik (1971–) *[[Heiki Hanso]], eesti arborist (1978–) *[[Hille Hanso]], eesti ajakirjanik ja inimõiguslane (1976–) *[[Esther Hanson]], eesti pianist (1919–2013) *[[Eve Hanson]], eesti moedisainer (1969–) *[[Hedvig Hanson]], eesti laulja (1975–) *[[Kaur Hanson]], eesti turunduspraktik (1969–) *[[Margus Hanson]], eesti poliitik (1958–) *[[Novella Hanson]], eesti muusik ja lauluõpetaja (1953–) *[[Paul Hanson]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Raimu Hanson]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Rein Hanson]], eesti ajakirjanik ja filmimees (1948–2012) *[[Bernhard Georg Hanssen]], saksa arhitekt (1844–1911) *[[Robert Hanssen|Robert Philip Hanssen]] (1944–) NSV Liidu ja Venemaa kasuks tegutsenud [[FBI]] [[agent]] *[[Aleksander Hansson]], eesti vaimulik (1913–1983) *[[Ardo Hansson]], eesti majandusteadlane (1958–) *[[Ernst Hansson]], Eesti kohtunik (1896–1980) *[[Hermann Hansson]], eesti vaimulik (1887–1945) *[[Karl Hansson]], eesti kommunist ja Nõukogude sõjaväelane (1897–1973) *[[Sandra Hansson]], rootsi-norra murdmaasuusataja (1980–) *[[Sven Ove Hansson]], rootsi filosoof (1951–) *[[Hillar Hanssoo]], eesti õpetaja, koolijuht ja maletreener (1927–2002) *[[Robin Hanzl]], tšehhi jäähokimängija (1989–) *[[Leonhard Hantsoo]], eesti arst (1904–1982) *[[Naotake Hanyū]], jaapani jalgpallur (1979–) *[[Yuzuru Hanyū]], jaapani iluuisutaja (1994–) ==Hao== *[[Hao Ge]], libeeria laulja (1981–) *[[Hao Haidong]], hiina jalgpallur (1970–) ==Hap== *[[Jevgenia Haponen]], Eesti teleajakirjanik (1946–2015) *[[Karl Happich]], Eesti baltisaksa bakterioloog (1863–1923) *[[Olli Happonen]], soome suusahüppaja ja muusik (1976–) ==Haq== *[[Jalāloddīn Ḩaqqānī]], Afganistani väepealik (20.–21. sajand) ==Har== *[[Ayumi Hara]], jaapani endine jalgpallur (1979–) *[[Natsuko Hara]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Natsumi Hara]], jaapani endine jalgpallur (1988–) *[[Fukusaburō Harada]], jaapani jalgpallur *[[Ramush Haradinaj]], Kosovo poliitik (1968–) *[[Genki Haraguchi]], jaapani jalgpallur (1991–) *[[Timo Harakka]], Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1962–) *[[Harald Gille]], Norra kuningas (suri 1136) *[[Harald Hallmantel]], Norra kuningas (suri 976) *[[Harald Kaunisjuus]], Norra kuningas (10. sajand) *[[Harald Sinihammas]], Taani ja Norra kuningas *[[Harald II (Taani)|Harald II]], Taani kuningas *[[Harald V]], Norra kuningas (1937–) *[[Kjetil Haraldstad]], norra trummar (esinejanimega '''Frost'''; sündinud 1973) *[[Imre Harangi]], ungari poksija (1913–1979) *[[Yuval Noah Harari]], Iisraeli ajaloolane (1976–) *[[Frank Harary]], ameerika matemaatik (1921–2005) *[[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja (1992–) *[[Heikki Haravee]], eesti näitleja ja lavastaja (1924–2003) *[[Donna Haraway]], Ameerika Ühendriikide teadlane (1944–) *[[Neil Harbisson]], briti-iiri päritolu kunstnik (1984–) *[[David Harbour]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Max Hardcore]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, režissöör ja produtsent (1956–2023) *[[Trey Hardee]], USA kümnevõistleja (1984–) *[[Hardeknud I]] ehk Knud I, Taani kuningas (9.–10. sajand) *[[Hardeknud]] ehk Knud III, Taani kuningas (suri 1042) *[[Henry Janeway Hardenbergh]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1847–1918) *[[Johann Matthias Harder]], Pärnu kaupmees (1735–1773) *[[Brandon Hardesty]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (sündinud 1987) *[[Josh Harding]], endine Kanada jäähokimängija (1984–) *[[Tonya Harding]], Ameerika Ühendriikide endine iluuisutaja, endine poksija ja tõiselutelenägu (1970–) *[[Warren Harding]], USA poliitik (1865–1923) *[[Jean Hardouin]], prantsuse õpetlane (1646–1729) *[[Nichlas Hardt]], taani jäähokimängija (1988–) *[[Chris Hardwick]], USA filmi-, telesarja- ja teatrinäitleja (1971–) *[[Johnny Hardwick]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–2023) *[[Neil Hardwick]], inglise päritolu Soome lavastaja, stsenarist, näitleja ja kirjanik *[[Françoise Hardy]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (1944–2024) *[[Oliver Hardy]], ameerika koomik (1892–1957) *[[Robert Hardy]], inglise näitleja (1925–2017) *[[Thomas Hardy]], inglise kirjanik (1840–1928) *[[Tom Hardy]], inglise näitleja (1977–) *[[Richard Mervyn Hare]], Briti filosoof (1919–2002) *[[Arnold von Harff]], saksa rändur (1471–1505) *[[Alvi Hargel]], eesti laulja (metsosopran) (1911–1995) *[[Jaan Hargel]], eesti dirigent, pedagoog, oboe- ja flöödimängija (1912–1966) *[[Jüri Hargel]], eesti flötist ja muusikapedagoog (1952–) *[[Indrek Hargla]], eesti kirjanik ja stsenarist (1970–) *[[Owen Hargreaves]], inglise jalgpallur (1981–) *[[Mata Hari]], Hollandi eksootiline tantsija, kes hukati Saksamaa spioonina (1876–1917) *[[Pertti Hari]], soome metsateadlane (1941–) *[[Pentala Harikrishna]], India maletaja (1986–) *[[Kristin Harila]], norra alpinist (1986–) *[[Keith Haring]], USA kunstnik (1958–1990) *[[Kit Harington]], inglise näitleja (1986–) *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]], Liibanoni poliitik (1970–) *[[Milena Harito]], Albaania poliitik (1966–) *[[Juli Hariton]], vene tuumarelvakonstruktor (1904–1996) *[[Simona Hariton]], eesti modell (1988–) *[[Andrei Haritonov]], vene filminäitleja ja -režissöör (1959–2019) *[[Leonid Haritonov]], vene näitleja (1930–1987) *[[Evelin Harjakas]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Hans Harjakas]], Vabadussõja veteran (1891–1970) *[[Arnold Harju]], eesti advokaat (1902–1982) *[[Jaan Harju]], Eesti sõjaväelane (1908–1973) *[[Orvokki Harjuvaara]], soome teoloog ja koolitaja (1938–2010) *[[Edgar Hark]], eesti vaimulik, EELK peapiiskop (1908–1986) *[[Morten Harket]], norra laulja (1959–) *[[Hjallis Harkimo]], Soome poliitik, ettevõtja, purjetaja, spordijuht ja juutuuber (1953–) *[[Salme Harkmaa]], eesti pedagoog (1925–2016) *[[Mihhail Harlamov]], vene riigi- ja maletegelane (1913–1990) *[[Valeri Harlamov]], vene jäähokimängija (1948–1981) *[[Anatoli Harlampijev]], Nõukogude liidu sportlane, võitluskunstide harrastaja, üks sambo alusepanijaist (1906–1979) *[[Arkadi Harlampijev]], Vene, Prantsuse, Eesti, Saksa ja Nõukogude poksija ning poksitreener ja -tegelane (1888–1936) *[[Renny Harlin]], soome-ameerika filmilavastaja (sündinud 1959) *[[Harry Harlow]], Ameerika psühholoog (1905–1981) *[[Gilbert Harman]], USA filosoof (1938–2021) *[[Harmon Harmon]], Cooki saarte kergejõustiklane (1980–) *[[Mark Harmon]], ameerika filminäitleja (1951–) *[[Daniil Harms]], vene kirjanik, sürrealist (1905–1942) *[[Rebecca Harms]], Saksamaa poliitik (1956–) *[[Adolf von Harnack]], saksa teoloog ja kirikuloolane (1851–1960) *[[Theodosius Harnack]], baltisaksa teoloog (1817–1889) *[[Stevan Harnad]], ungari päritolu tunnetusteadlane (1945–) *[[Arthur Harnden]], USA kergejõustiklane (1924–2016) *[[Michael Harner]], neošamanismi propageerija (1929–) *[[Martin Harnik]], Austria ja Saksamaa jalgpallur (1987–) *[[Nikolaus Harnoncourt]], Austria dirigent ja tšellist (1929–2016) *[[Harold I]], Inglismaa kuningas (suri 1040) *[[Harold II]], Inglismaa kuningas (suri 1066) *[[Serge Haroche]], prantsuse füüsik (1944–) *[[John Harper]], inglise bioloog (1925–2009) *[[Stephen Harper]], Kanada poliitik (1959–) *[[Rom Harré]], teadusfilosoof ja psühholoog (1927–2019) *[[Woody Harrelson]], USA filminäitleja (1961) *[[Heinrich Harrer]], Austria alpinist (1912–2006) *[[Karl Harrer]], saksa spordiajakirjanik ja poliitik (1890–1926) *[[Airika Harrik]], eesti kirjanik (1995–) *[[John Peabody Harrington]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1884–1961) *[[Michael Harrington]], USA demokraatlik sotsialist, aktivist, poliitikateoreetik (1928–1989) *[[Scott Harrington]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Arthur Harris]], Briti õhumarssal ja Suurbritannia pommitajate väejuhatuse ülem aastatel 1942–1945 (1892–1984) *[[Calvin Harris]], šoti DJ, laulja ja produtsent (1984–) *[[Danielle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Ed Harris]], Ameerika filminäitleja, stsenarist ja lavastaja (1950–) *[[Emmylou Harris]], USA kantrilaulja (1947–) *[[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1928–2022) *[[Henry C. C. Harris]], Tartu Ülikooli inglise keele õppejõud (1886–1940) *[[Hugh Harris]], Briti muusik (1987–) *[[John Harris]], Briti filosoof (1945–) *[[Kamala Harris]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1964–) *[[Mary Harris]], ameerika tööline ja ühiskonnategelane (1837–1930) *[[Neil Patrick Harris]], USA näitleja (1973–) *[[Otis Harris]], USA jooksja (1982–) *[[Paul P. Harris]], Ameerika Ühendriikide advokaat (1868–1947) *[[Roy Harris]], inglise keeleteadlane (1931–2015) *[[Sam Harris]], Ameerika Ühendriikide neuroteadlane, filosoof ja kirjanik (1967–) *[[Simon Harris]], Iirimaa poliitik (1986–) *[[Steve Harris]], inglise bassimängija (1956–) *[[Timothy Harris]], Saint Kittsi ja Nevise poliitik (1964–) *[[William Harris]], eurooplane Naurul (sündis 1813) *[[Benjamin Harrison]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1833–1901) *[[Francis Burton Harrison]], Ameerika Ühendriikide ja Filipiinide riigitegelane (1873–1957) *[[George Harrison]], inglise kitarrist ja laulja (1943–2001) *[[Harry Harrison]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1925–2012) *[[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1999–) *[[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1992–) *[[William Henry Harrison]], USA üheksas president (1773–1841) *[[Jaanus Harro]], eesti psühholoog (1962–) *[[Maarike Harro]], eesti arstiteadlane (1960–2006) *[[Halliki Harro-Loit]], eesti meediauuringute spetsialist (1962–) *[[Jean-Paul Harroy]], Belgia riigitegelane (1909–1995) *[[Debbie Harry]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1945–) *[[Haršavardhana]] ehk Harša, Põhja-India suurkuningas ning sanskritikeelne näitekirjanik (6.–7. sajand) *[[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Doris Hart]], USA tennisist (1925–2015) *[[Edwin Bret Hart]], USA biokeemik ja toitumisteadlane (1874–1953) *[[Esther Hart]], hollandi laulja (1981–) *[[Grant Hart]], USA muusik (1961–2017) *[[Ian Hart]], inglise näitleja (1964–) *[[Joe Hart]], inglise jalgpallur (1987–) *[[Kevin Hart]], USA koomik ja filminäitleja (1979–) *[[Lorenz Hart]], ameerika libretist ja laulutekstide autor (1895–1943) *[[Miranda Hart]], inglise näitleja ja koomik (1972–) *[[Robert Hart]], inglise metsaaednik (1913–2000) *[[Dag Hartelius]], Rootsi diplomaat (1955–) *[[Boris von Harten]], Adavere metsaülem (1899–1960) *[[Georg Friedrich Harten]], Mustjala kirikuõpetaja (1758–1834) *[[Hermann von Harten]], Saaremaa superintendent (1794–1841) *[[Moritz von Harten]], Saaremaa arst (1829–1894) *[[Hans Harthan]], baltisaksa organist, koorijuht, pianist ja helilooja (1856–1936) *[[Teemu Hartikainen]], soome jäähokimängija (1990–) *[[Christoph Harting]], Saksamaa kettaheitja (1990–) *[[Robert Harting]], Saksamaa kettaheitja (1984–) *[[Johann Friedrich Hartknoch]], saksa kirjastaja ja raamatukaupmees (1740–1789) *[[James Hartle]], ameerika füüsik (1939–2023) *[[David Hartley]], inglise filosoof (1705–1757) *[[John Hartley]], Austraalia kultuuriteoreetik (1948–) *[[Piret Hartman]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ryan Hartman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1994–) *[[Sigrid Hartman]] *[[Juris Hartmanis]], läti päritolu USA matemaatik (1928–2022) *[[Eduard Hartmann]], saksa filosoof (1842–1906) *[[Erich Hartmann]], Saksamaa sõjalendur (1922–1993) *[[Nicolai Hartmann]], baltisaksa päritolu filosoof (1882–1950) *[[Josh Hartnett]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja produtsent (1978–) *[[François Hartog]], Prantsusmaa ajaloolane (1946–) *[[Jelena Hartšenko]], Eesti majandusteadlane (1975–) *[[Hartung]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1321) *[[Hans Hartung]], saksa-prantsuse kunstnik ja fotograaf (1904–1989) *[[Hārūn ar-Rashīd]], Abbassiidide dünastia kaliif (763–809) *[[Mart Haruoja]], eesti allvee- ja veemotosportlane ning triatleet (1948–2011) *[[Armen Harutjunjan]], Armeenia jurist (1964–) *[[Yasuo Haruyama]], jaapani jalgpallur (1906–1987) *[[Alex Harvey]], Kanada suusataja (1988–) *[[David Harvey]], geograaf (1935–) *[[Domino Harvey]], inglise pearahakütt (1969–2005) *[[PJ Harvey]], inglise muusik (1969–) *[[Steve Harvey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[William Harvey]], inglise arst ja anatoom (1578–1657) *[[Steve Harwell]], Ameerika Ühendriikide laulja (1967–2023) *[[Rio Haryanto]], Indoneesia vormelisõitja (1993–) ==Has== *[[Petteri Hasa]], soome muusik (1971–) *[[Romi Hasa]], Eesti raadio- ja teleajakirjanik (1977–) *[[Mehdi Hasan]], Briti ajakirjanik (1979–) *[[Ruslan Hasbulatov]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1942–2023) *[[Chieko Hase]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Makoto Hasebe]], jaapani jalgpallur (1984–) *[[Haruhisa Hasegawa]], jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Kenta Hasegawa]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Yoshiyuki Hasegawa]], jaapani endine jalgpallur (1969–) *[[Yui Hasegawa]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Pablo Hasél]], katalaani räppar (1988–) *[[Ralph Hasenhüttl]], Austria jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1967–) *[[Hideo Hashimoto]], Jaapani jalgpallur (1979–) *[[Kōichi Hashiratani]], jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Tetsuji Hashiratani]], jaapani endine jalgpallur (1964–) *[[Adrian Hasler]], Liechtensteini poliitik (1964–) *[[Otmar Hasler]], Liechtensteini poliitik (1953–) *[[Edgars Hasmanis]], läti vaimulik (1884–1919) *[[Gina Haspel]], Ameerika Ühendriikide luuretöötaja (1956–) *[[Klaus Hasselmann]], klimatoloog, meteoroloog ja okeanoloog (1931–) *[[Arthur Hill Hassall]], Briti arst, mikrobioloog ja botaanik (1817–1894) *[[Hassan II]], Maroko kuningas (1929–1999) *[[Maggie Hassan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1958–) *[[Mohammed Waheed Hassan]], Maldiivide poliitik (1953–) *[[Yahya Hassan]], Taani luuletaja (1995–2020) *[[Jerrel Hasselbaink]], Hollandi endine jalgpallur (1972–) *[[Elisabeth Hasselbeck]], Ameerika Ühendriikide saatejuht (1977–) *[[Victor Hasselblad]], rootsi leiutaja ja tööstur (1906–1978) *[[Arnold Hasselblatt (farmakoloog)|Arnold Hasselblatt]], baltisaksa päritolu Saksa farmakoloog (1929–2024) *[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]], Eesti ajakirjanik ja ajaloolane (1852–1927) *[[Bruno Karl Johannes Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1886–1951) *[[Carl Friedrich Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1701–1730) *[[Carl Paul Martin Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1853–1903) *[[Christian Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1653–1718) *[[Cornelius Hasselblatt]], saksa kirjandusteadlane (1960–) *[[Eduard Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1820–1889) *[[Eduard Hasselblatt (jurist)|Eduard Hasselblatt]], Eesti advokaat (1885–1956) *[[Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1815–1870) *[[Isaac Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1680–1742) *[[Johannes Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1861–1934) *[[Oskar Friedrich Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1855–1880) *[[Otto Johann Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1790–1830) *[[Peter Anton Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1751–1791) *[[Richard Hasselblatt]], Eesti ajaloolane ja bibliotekaar (1863–1890) *[[Werner Richard Karl Hasselblatt]], Eesti poliitik (1890–1958) *[[David Hasselhoff]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1952) *[[Satu Hassi]], Soome poliitik ja kirjanik (1951–) *[[Jacob Johann Hastfer]], baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane (1647–1695) ==Haš== *[[Dominik Hašek]], endine Tšehhi jäähokimängija (1965–) *[[Jaroslav Hašek]], tšehhi kirjanik (1883–1923) *[[Martin Hašek]], tšehhi jalgpallur ja treener (1969–) ==Haz== *[[Hisui Haza]], jaapani jalgpallur (1996–) *[[Aaro Hazak]], Eesti majandusteadlane (1978–) *[[Lilli Hazak]], Eesti jurist (1937–2021) *[[Michel Hazanavicius]], Prantsusmaa filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1967–) *[[Eden Hazard]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Wilbert Hazelzet]], hollandi barokkflöödimängija (1948–) *[[Kadri Hazbiu]], Albaania kommunistlik riigitegelane (1922–1983) *[[Árpád Házi]], Ungari kommunistlik poliitik (1908–1970) *[[Mihhail Hazin]], venemaa majandusteadlane ja publitsist (1962–) *[[Lee Hazlewood]], Ameerika Ühendriikide kantri- ja poplaulja ning muusikaprodutsent (1929–2007) *[[Irina Hazova]], Venemaa murdmaasuusataja (1984–) ==Hat== *[[Kiryl Hatavec]], Valgevene jäähokimängija (1991–) *[[Orrin Hatch]], USA poliitik (1934–2022) *[[Teri Hatcher]], USA filminäitleja (1964–) *[[Hans Hateboer]], hollandi jalgpallur (1994–) *[[Anne Hathaway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1982–) *[[Yasuhiro Hato]], jaapani endine jalgpallur (1976–) *[[Yukio Hatoyama]], Jaapani poliitik (1947–) *[[Karen Hatšaturjan]], armeenia helilooja (1920–2011) *[[Hatšepsut]], Vana-Egiptuse naisvaarao *[[Aram Hatšhaturjan]], armeenia helilooja (1903–1978) *[[Vahagn Hatšhaturjan]], Armeenia poliitik (1959–) *[[Michális Hatzipantéla]], Küprose poliitik (1974–) *[[Uichirō Hatta]], jaapani jalgpallur (1903–1989) *[[Omar Ibn al Hattab]], (−2002) *[[Trine Hattestad]], Norra odaviskaja (1966–) *[[Ola Vigen Hattestad]], Norra suusataa (1982–) *[[Joyce Hatto]], Briti pianist ja klaveriõpetaja (1928–2006) *[[Toshihiro Hattori]], jaapani endine jalgpallur (1973–) *[[Konrad von Hattstein]], Liivi ordu maameister ==Hau== *[[Eduard Hau]], baltisaksa kunstnik (1807 – arvatavasti 1888) *[[Johannes Hau]], Eesti baltisaksa maalikunstnik (1771–1838) *[[Woldemar Hau]], Eesti maalikunstnik (1816–1895) *[[Johannes Hauboldt]], eesti vaimulik (1855–1925) *[[Jaak Haud]], eesti ajaloolane (1942–) *[[Urmas Haud]], eesti astronoom (1953–) *[[Wilhelm Hauff]], saksa kirjanik (1802–1827) *[[Arved Haug]], eesti muusik ja laulja (1922–1995) *[[Arvo Haug]], eesti psühhiaater, tervishoiujuht ja poliitik (1938–) *[[Thorleif Haug]], norra suusataja (1894–1934) *[[Toomas Haug]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1956–) *[[Timon Haugan]], Norra mäesuusataja (1996–) *[[Anti Haugas]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1992–) *[[Silver Haugas]], eesti basskitarrist (sündinud 1989) *[[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane (1993–) *[[Hans Nielsen Hauge]], norra jutlustaja (1771–1824) *[[Kjell Arild Haugen]], Norra poliitik (1960–) *[[Monika Haukanõmm]], Eesti sotsiaaltöötaja ja poliitik (1972–) *[[Henrik Haukeland]], norra jäähokimängija (1994–) *[[Jenni Haukio]], soome luuletaja (1977–) *[[Haukur Tómasson]], Islandi helilooja (1960–) *[[Erik Haula]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Andrej Hauptman]], Sloveenia jalgrattasportlane (1970–) *[[Gerhart Hauptmann]], saksa kirjanik (1862–1949) *[[Carl Herbert Hausen]], Eesti vaimulik (1910–1988) *[[Harald zur Hausen]], saksa viroloog (1936–2023) *[[Max Klemens von Hausen]], saksa sõjaväelane ja poliitik (1846–1922) *[[Anu-Reet Hausenberg]], eesti keeleteadlane (1941–) *[[Kristi Hausenberg]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Karl Haushofer]], saksa geopoliitik (1869–1946) *[[Julie von Hausmann]], baltisaksa luuletaja (1826–1901) *[[Richard Hausmann]], baltisaksa ajaloolane (1842–1918) *[[Simone Hauswald]], Saksamaa laskesuusataja (1979–) *[[Hannu Hautala]], soome loodusfotograaf ja -kirjanik (1941–2023) *[[Heidi Hautala]], Soome poliitik (1955–) *[[Matti Hautamäki]], Soome suusahüppaja (1981–) *[[Emmi Haux]], saksa jooksja ja odaviskaja (1904–?) ==Hav== *[[Balázs Havasi]], ungari pianist ja helilooja (1975–) *[[Václav Havel]], tšehhi kirjanik, Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik (1936–2011) *[[Mike Havenaar]], jaapani jalgpallur (1987–) *[[Richie Havens]], USA laulja, laulutegija ja kitarrist (1941–2013) *[[Kai Havertz]], saksa jalgpallur (1999–) *[[Gunnar Havi]], Eesti kolonelleitnant, korvpallur (1968–) *[[Davey Havok]], USA muusik (1975–) ==Haw== *[[Dale Hawerchuk]], Kanada jäähokimängija (1963–2020) *[[Richard Hawes]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik (1797–1877) *[[Bob Hawke]], Austraalia poliitik (1929–2019) *[[Ethan Hawke]], USA filminäitleja, stsenarist ja filmirežissöör (1970–) *[[Stephen Hawking]], inglise füüsik ja kosmoloog (1942–2018) *[[David Hawkins]], USA psühhiaater ja vaimne õpetaja (1927–2012) *[[Nicholas Hawkins]], inglise vaimulik ja diplomaat (suri 1534) *[[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (1972–2022) *[[Nicholas Hawksmoor]], inglise barokkarhitekt (1661–1736) *[[Elizabeth Hawley]], ameerika alpinismikroonik (1923–2018) *[[Josh Hawley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1979–) *[[Goldie Hawn]], USA filminäitleja (1945–) *[[Walter Norman Haworth]], inglise keemik (1883–1950) *[[John Hawthorne]], Briti filosoof (1964–) *[[Nathaniel Hawthorne]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1804–1864) ==Haü== *[[René Just Haüy]], prantsuse mineraloog (1743–1822) *[[Valentin Haüy]], prantsuse pedagoog ja filantroop (1745–1822) ==Hay== *[[János Háy]], ungari kirjanik, stsenarist, dramaturg ja kunstnik (1960–) *[[Akiko Hayakawa]], jaapani endine jalgpallur *[[Kentarō Hayashi]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Tomomi Hayashi]], jaapani arhitekt (1971–) *[[Yoshimasa Hayashi]], Jaapani poliitik (1961–) *[[Isaac Hayden]], Inglismaa jalgpallur (1995–) *[[Joseph Haydn]], Austria helilooja (1732–1809) *[[Michael Haydn]], Austria helilooja (1737–1806) *[[David Haye]], Suurbritannia poksija (1980–) *[[Friedrich August von Hayek]], Austria majandusteadlane ja filosoof (1899–1992) *[[Salma Hayek]], Mehhiko päritolu filminäitleja (1966–) *[[Talmadge Hayer]], USA mõrvar *[[Frank Hayes]], iiri päritolu hobuste treener ja džoki (1901–1923) *[[Helen Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1900–1993) *[[Rutherford B. Hayes]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1822–1893) *[[Sean Hayes]], USA näitleja (1970–) *[[Hayko]], armeenia laulja (1977–2021) *[[Colton Haynes]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1988–) *[[Gordon Hayward]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) *[[Nigel Haywood]], Suurbritannia diplomaat (1955–) *[[Rita Hayworth]], USA näitleja (1918–1987) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ha, Biograafiad]] fa73qqzsflb2jsmukgwcz9c5avq80nr 0 303129 7193277 7191820 2026-07-15T08:40:40Z Velirand 67997 /* Pau */ 7193277 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Pa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Pa". ==Paa== *[[Paa Joe]], Ghana sargakunstnik (1947–) *[[Albert Paabo]], eesti loomaarstiteadlane (1907–1985) *[[Gunnar Paabo]], eesti ajakirjanik ja eesti aktivist USA-s (1928–2014) *[[Maya Paabo]], eesti keemik (1929–2013) *[[Priit Paabo]], eesti tuubamängija (1968–) *[[Regina Paabo]], eesti viipekeeletõlk (1957–) *[[Juhan Paadam]], eesti televisioonitegelane (1947–) *[[Katrin Paadam]], eesti sotsiaalteadlane ja sotsioloog (1954–) *[[Kirsti Paakkanen]], soome tippjuht (1929–) *[[Tommi Paakkolanvaara]], soome jäähokimängija (1983–) *[[Seppo Paakkunainen]], soome muusik (1943–) *[[Valdur Paakspuu]], Eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1934–1991) *[[Agu Paal]], eesti majandusteadlane (1937–) *[[Aino Paal]], eesti suusataja, spordipedagoog ja terviseedendaja (1926–2015) *[[Anatoli Paal]], eesti majandustegelane (1954–1999) *[[Anu Paal]], eesti metallikunstnik (1951–) *[[Arthur Paal]], eesti õigusteadlane (1902–1978) *[[Carl Paal]], Austria päritolu keemik (1860–1935) *[[Claus Paal]], Saksamaa ettevõtja ja poliitik (1967–) *[[Eugen Paal]], Eesti füüsik ja matemaatik (1954–) *[[Evald Paal]], Eesti sõjaväelane (1908–1981) *[[Gábor Paál]], Saksamaa teadusajakirjanik (1967–) *[[Gunnar Paal]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1946–) *[[Günther Paal]], Austria kabareeartist (1962–) *[[Harry Paal]], eesti metsateadlane (1927–1993) *[[Heinrich Paal]], eesti jalgpallur (1895–1942) *[[Jaanus Paal]], eesti botaanik (1947–) *[[Kalju Paal]], eesti põllumajandustöötaja ja majandijuht (1932–2010) *[[Kaupo Paal]], eesti jurist (1977–) *[[László Paál]], ungari maalikunstnik (1846–1879) *[[Leopold Paal]], eesti tehnikateadlane (1928–1991) *[[Marge Paal]], eesti tõlkija (1975–) *[[Taimi Paal]], eesti botaanik (1947–) *[[Uku Paal]], eesti fotograaf (1977–) *[[Pille Paalam]], eesti fotograaf (1973–) *[[Dagmar-Viive Paalamäe]], eesti raamatugraafik (1929–2015) *[[Pentti Paalassalo]], soome keemik (1933–) *[[Anna Paalberg]], eesti rahvalaulik (1874–1948) *[[Harry Paalberg]], eesti majandusteadlane (1927–1993) *[[Wolfgang Paalen]], Austria maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1905–1959) *[[Liina Paales]], eesti folklorist (1973–) *[[Harald Gunnar Paalgard]], taani filmioperaator (1950–) *[[Eva Paalma]], eesti tennisist (1994–) *[[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (1928–2022) *[[Kalju Paalman]], eesti põllumajandusteadlane (1948–) *[[Endel Paalmann]], eesti ehituskonstruktor ja Eesti NSV riigitegelane (1932–2011) *[[Malle Paalmann]], eesti tehnikateadlane (1934–) *[[Guido Paalme]], eesti mäeinsener (1927–2004) *[[Lia Paalme]], eesti keemik (1927–2016) *[[Tiina Paalme]], eesti bioloog (1960–) *[[Toomas Paalme]], eesti biokeemik (1951–) *[[Venno Paalmäe]], eesti maaparandusteadlane (1936–2001) *[[Jaan Paalna]], eesti loomaarstiteadlane (1878–1945) *[[Juhan Paalo]], eesti sõudja (1947–) *[[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur (1992–) *[[Henriette Paalzow]], saksa kirjanik (1788–1847) *[[Karl Adolph Paalzow]], saksa füüsik (1788–1847) *[[Piet Paaltjens]], hollandi kirjanik (1835–1894) *[[Lilli Paama]], eesti keemik-analüütik (1941–) *[[Mart Paama]], eesti odaviskaja (1938–2006) *[[Aleksi Paananen]], soome jalgpallur (1993–) *[[Mikko Paananen]], soome muusik (1974–) *[[Tallima Paap]], eesti jutlustaja (suri 1768) *[[Albert Paap]], eesti karikaturist ja kunstnik (1903–1987) *[[Arjenne Paap]], hollandi käsipallur (1981–) *[[Endel Paap]], eesti kaevur, ametiühingutegelane ja poliitik (1938–) *[[Kristi Paap]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Sten-Egert Paap]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Willem Anthony Paap]], hollandi kirjanik (1856–1923) *[[Ülle Paap]], eesti karikaturist ja nahakunstnik (1948–) *[[Ülo Paap]], eesti geoloog (1932–1999) *[[Natalie Pa'apa'a]], Austraalia muusik (sündinud 20. sajandil) *[[Eddy Paape]], Belgia koomiksikunstnik (1920–2012) *[[Jürgen Paape]], saksa muusik (sündinud 20. sajandil) *[[Ants Paapstel]], eesti arstiteadlane ja südamekirurg (1956–) *[[Eduard von Paar]], Austria-Ungari sõjaväelane (1837–1917) *[[Jack Paar]], USA saatejuht (1918–2004) *[[P. C. Paardekooper]], hollandi keeleteadlane (1920–2013) *[[Kimmo Paarlahti]], soome ökoloog (1930–1988) *[[Erik Paartalu]], eesti juurtega Austraalia jalgpallur (1986–) *[[Andres Paas (muusik)|Andres Paas]], eesti pianist (1968–) *[[Anna Paas]], eesti kirjanik (1895–1975) *[[Arnold Paas]], eesti põllumajandusteadlane (1922–2007) *[[Heini Paas]], eesti kunstiajaloolane (1918–2021) *[[Indrek Paas (muusik)|Indrek Paas]], eesti muusik (1976–) *[[Julius Paas]], eesti rahvamuusik (1882–1966) *[[Kaarel Paas]], eesti jurist ning Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1903–1971) *[[Kadri Paas]], eesti ajakirjanik (1982–) *[[Margus Paas]], eesti sotsioloog (1968–) *[[Marita Paas]], eesti bibliograaf (1969–) *[[Oskar Paas]], eesti õpetaja (1900–1990) *[[Steven Paas]], hollandi vaimulik (1942–) *[[Tiiu Paas]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Veste Paas]], eesti filmiajaloolane (1931–2002) *[[Juta Paas-Aleksandrova]], eesti päritolu Venemaa juveelikunstnik (1927) *[[Katri Paas-Mohando]], eesti jurist (1982–) *[[Fredrik Paasche]], norra kirjandusteadlane (1886–1943) *[[Tiina Paasik]], eesti aiandusõpetaja (1950–) *[[Juhani Paasikivi]], soome arstiteadlane (1930–2004) *[[Juho Kusti Paasikivi]], Soome poliitik (1870–1956) *[[Lilli Paasikivi]], soome ooperilaulja (1965–) *[[Arto Paasilinna]], soome kirjanik (1942–2018) *[[Erno Paasilinna]], soome kirjanik (1935–2000) *[[Reino Paasilinna]], Soome ja Euroopa Liidu poliitik, raadiotegelane ja meediateadlane (1939–) *[[Antti Paasio]], soome majandusteadlane (1948–) *[[Ilmari Paasio]], soome botaanik (1906–1941) *[[Pertti Paasio]], soome poliitik (1939–2020) *[[Rafael Paasio]], Soome poliitik (1903–1980) *[[Juhani Paasivirta]], soome ajaloolane (1919–1993) *[[Juhan Paaskivi]], eesti lõõtspillimängija (1908–1977) *[[Jyrki Paaskoski]], soome ajaloolane (1964–) *[[Kerli Paaslepp]], eesti blogija (2002–) *[[Raido Paasma]], eesti arstiteadlane (1967–) *[[Eevi Paasmäe]], eesti poliitik (1952–) *[[Peeter Paasmäe]], eesti raamatukujundaja ja fotograaf (1963–) *[[Jouko Paaso]], soome tehnikateadlane (1956–) *[[Martin Paasoja]], eesti korvpallur (1993–) *[[Aladár Paasonen]], Soome sõjaväelane (1898–1974) *[[Heikki Paasonen]], soome keeleteadlane ja etnoloog (1865–1919) *[[Markku Paasonen]], soome luuletaja (1967–) *[[Susanna Paasonen]], soome meediateadlane (1975–) *[[Jukka Paastela]], soome politoloog (1946–) *[[Päivi Paasto]], soome õigusteadlane (1958–) *[[Aadu Paat]], eesti füüsik (1933–2013) *[[Artemi Paat]], eesti parmupillimängija (1914–1998) *[[Rainer Paat]], eesti füüsik (1978–) *[[Sirpa Paatero]], Soome poliitik (1964–) *[[Veikko Paatero]], soome matemaatik (1903–1986) *[[Vello Paatsi]], eesti geograaf, kultuuri- ja teadusloolane (1948–2015) *[[Walter Paatz]], saksa kunstiajaloolane (1902–1978) *[[Paavali (Olmari)]], Soome vaimulik (1914–1988) *[[Ageeda Paavel]], Tõnismäe monumendi õhkija (1930–2023) *[[Birgot Paavel]], eesti hüdrobioloog (1980–) *[[Elizabeth Paavel]], eesti laulja (1988–) *[[Meelis Paavel]], eesti poliitik ja ametnik (1963–) *[[Reet Paavel]], eesti näitleja ja tantsija (1953–) *[[Valdeko Paavel]], eesti sotsiaalteadlane (1956–) *[[Vladimir Paavel]], eesti tehnikateadlane (1900–1958) *[[Voldemar Paavel]], eesti näitleja (1919–1992) *[[Reigina Paavel-Toom]], Eesti pedagoogikateadlane (1958–) *[[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik (1963–) *[[Kalju Paaver]], eesti zooloog (1921–1985) *[[Mango Paaver]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1923–1976) *[[Marika Paaver]], eesti psühholoog (1978–) *[[Tiit Paaver]], eesti geneetik ja kalandusteadlane (1952–2019) *[[Urve Paaver]], eesti arstiteadlane ja proviisor (1958–) *[[Eero Paavilainen]], soome metsaökoloog (1936–) *[[Heikki Paavilainen]], soome näitleja (1962–) *[[Leena Paavilainen]], soome metsandusteadlane (1954–) *[[Matti Paavilainen]], soome kirjanik ja kriitik (1932–) *[[Indrek Paavle]], eesti ajaloolane (1970–2015) *[[Jaan Paavle]], eesti kirjanik (1940–2010) *[[Toivo Paavle]], eesti tehnikateadlane (1944–) *[[Ahto Paavo]], eesti kergejõustiklane, jõutõstja ja spordiametnik *[[Ain Paavo]], eesti tõstja ja kulturist (1953–) *[[Laine Paavo]], Eesti saksa filoloog (1952–) *[[Maaja Paavo]], eesti rohuteadlane (1948–) *[[Matti Paavo]], eesti endine laskesuusataja ja eraettevõtja (1951–) *[[Raivo Paavo]], Eesti ametiühingutegelane ja poliitik (1946–) *[[Jaakko Paavolainen]], soome ajaloolane (1927–2007) *[[Olavi Paavolainen]], soome esseist, ajakirjanik ja luuletaja (1903–1964) *[[Tytti Paavolainen]], soome raadioajakirjanik (1937–2008) *[[Tapani Paavonen]], soome majandusajaloolane (1951–) ==Pab== *[[Dovydas Pabarčius]], leedu näitleja (1991–) *[[Algimanta Pabedinskienė]], Leedu poliitik (1965–) *[[Juhan Paberit]], eesti skulptor (1917–2015) *[[Linda Paberit]], eesti näitleja (1904–1954) *[[Tõnis Paberit]], eesti skulptor (1952–) *[[Merike Paberits]], eesti pärimusmuusik (1988–) *[[Coté de Pablo]], Tšiili päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1979–) *[[Artis Pabriks]], Läti poliitik (1966–) *[[Christian Eduard Pabst]], Saksa päritolu Eesti ajaloolane (1815–1882) *[[Georg Wilhelm Pabst]], Austria-Ungari päritolu filmilavastaja (1885–1967) *[[Kalle Pabut]], eesti sisearhitekt ja disainer (1959–2017) *[[Talvo Pabut]], eesti näitleja ja lavastaja (1962–2017) ==Pac== *[[Michel-Gabriel Paccard]], Sardiinia Kuningriigi arst ja alpinist (1757–1827) *[[Josh Pace]], USA korvpallur (1983–) *[[Antonio Pacenza]], Argentina poksija (1928–1999) *[[Abel Pacheco]], Costa Rica poliitik (1933–) *[[José Emilio Pacheco]], mehhiko luuletaja, esseist ja kirjanik (1939–) *[[Marko Pachel]], eesti ujuja (1972–) *[[Raiko Pachel]], eesti ujuja (1974–) *[[Johann Pachelbel]], saksa helilooja, organist ja pedagoog (1653–1706) *[[Luděk Pachman]], tšehhi maletaja (1924–2003) *[[Temira Pachmuss]], kirjandusteadlane (1927–2007) *[[Willian Pacho]], Ecuadori jalgpallur (2001–) *[[Raimund Pacht]], Eesti geoloog (1822–1854) *[[Gonçalo Paciência]], portugali jalgpallur (1994–) *[[Al Pacino]], USA filminäitleja (1940–) *[[Luca Pacioli]], Itaalia matemaatik (1447–1517) *[[Max Pacioretty]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Fredrik Pacius]], helilooja (1809–1891) *[[David Packard]], USA ettevõtja (1912–1996) *[[Frank Packard (arhitekt)|Frank Packard]], USA arhitekt (1866–1923) *[[Frank Packard]], Kanada kirjanik (1877–1942) *[[Arend Packebusch]], Tallinna raehärra (?–1571) *[[Behgjet Pacolli]], Kosovo poliitik ja ärimees (1951–) *[[Květa Pacovská]], tšehhi kunstnik (1928–2023) *[[Manny Pacquiao]], Filipiinide poksija (1978–) ==Pad== *[[Gennadi Padalka]], Venemaa lennuväelane ja kosmonaut (1958–) *[[Eveliis Padar]], eesti sotsioloog, kodanikuaktivist ja feminist (1983–) *[[Gerli Padar]], eesti laulja (1979–) *[[Ivari Padar]], Eesti poliitik (1965–) *[[Martin Padar]], eesti judomaadleja (1979–) *[[Tanel Padar]], eesti laulja (1980–) *[[Valdo Paddar]], (1962–) *[[Padmasambhava]], budistlik õpetaja (8. sajand) [[Kārlis Padegs]], läti graafik ja maalikunstnik (1911–1940) *[[Leili Padevest]], eesti teletöötaja (1945–2015) *[[Maris Padjus]], Eesti poliitik (1983–) *[[Olga Padosep]], eesti õpetaja (1899–1969) *[[Pier Carlo Padoan]], Itaalia ökonomist ja poliitik (1950–) *[[Endel Padrik]], eesti näitleja ja raadiodiktor (1922–2006) *[[Ain Padrik]], eesti arhitekt (1947–) *[[Jaana Padrik]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1958–) *[[Marika Padrik]], eesti eripedagoog ja logopeed (1964–) *[[Paula Padrik]], eesti ooperilaulja (1926–2008) *[[Peeter Padrik (arst)|Peeter Padrik]], eesti arstiteadlane ja onkoloog (1966–) *[[Peeter Padrik (veterinaar)|Peeter Padrik]], eesti loomakasvatusteadlane (1961–) *[[Vello Padrik]], eesti onkokirurg ja raamatute autor (1937–2021) *[[Evi Padu]], eesti taimefüsioloog (1944–) *[[Hillar Padu]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Tõnis Padu]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (1950–2014) *[[Leonardo Padura]], Kuuba kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (1955–) *[[Vaike Paduri-Kaljuvee]], eesti võimleja, iluuisutaja, rahvatantsija (1911–1995) ==Pae== *[[Aleksander Pae]], eesti füüsik (1916–2001) *[[Ao Pae]], eesti aiandusteadlane ja taimefüsioloog (1942–) *[[Reili Pae]], eesti kasvatusteadlane ja õppejõud (1982–) *[[Taavi Pae]], eesti geograaf (1976–) *[[Mart Paemurru]], eesti metsasarvemängija, tšellist ja muusikapedagoog (1908–1972) *[[Peeter Paemurru]], Eesti tšellist ja poliitik (1948–) *[[Peeter Paenurm]], eesti vaimulik (1967–) *[[Jetty Paerl]], hollandi laulja (1921–2013) *[[Irina Paert]], eesti ajaloolane (1970–) *[[Joel Paesalu]], eesti geofüüsik (1949–) *[[Johannes Paesalu]], eesti vaimulik (1911–1976) *[[Otto Paesalu]], eesti loomakasvatusteadlane (1934–2023) *[[Olaf Paesüld]], eesti näitleja (1923–1998) *[[Urmas Paet]], Eesti poliitik (1974–) *[[Ragner Paevere]], Eesti riigiametnik ja tippjuht (1973–) ==Pag== *[[Paolo Pagani]], itaalia maalikunstnik (1655–1716) *[[Niccolò Paganini]], itaalia viiuldaja ja helilooja (1782–1840) *[[Ellen Page]], Kanada näitleja (1987–) *[[Jeremy Page]], USA endine poksija (1961–) *[[Jimmy Page]], inglise muusik ja laulukirjutaja (1944–) *[[Ken Page]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–2024) *[[Larry Page]], USA arvutiteadlane ja ettevõtja (1973–) *[[Jean-Gabriel Pageau]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Fidel Pagés]], hispaania sõjaväearst (1886–1923) *[[Antonino Pagliaro]], Itaalia keeleteadlane ja filosoof (1898–1973) *[[Lola Pagnani]], Itaalia tantsija ja näitleja (1972–) *[[Marcel Pagnol]], prantsuse romaani- ja näitekirjanik ning režissöör (1895–1974) *[[Edmundo Paguaga Irías]], Nicaragua poliitik (1923–2008) ==Pah== *[[Enri Pahapill]], eesti kunstnik, õpetaja, vaimulik, luuletaja ja endine kümnevõistleja (1962–2019) *[[Mikk Pahapill]], eesti kergejõustiklane (1983–) *[[Stella Pahapill]], eesti muusikapedagoog (1920–2007) *[[Marians Pahars]], läti jalgpallur (1976–) *[[Voldemar Pahkla]], eesti näitleja (1920–2012) *[[Alexis von der Pahlen]], Eesti geoloog ja paleontoloog (1850–1925) *[[Carl Magnus von der Pahlen]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1779–1863) *[[Peter Ludwig von der Pahlen]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane ja riigitegelane (1745–1826) *[[Aleksandra Pahmutova]], nõukogude ja vene helilooja (1929–) *[[Gerhard Pahnsch]], Eesti botaanik (1842–1880) *[[Borut Pahor]], Sloveenia poliitik (1963–) *[[Peep Pahv]], eesti spordiajakirjanik (1970–) ==Pai== *[[Henn Pai]], eesti laulja ja laulupedagoog (1937–2021) *[[Kristina Pai]], eesti raamatukogundustegelane, semiootik ja tõlkija (1967–) *[[Meelis Pai]], eesti teatritegelane (1968–) *[[Grete Paia]], eesti laulja (1995–) *[[Tiia Paide]], eesti põllumajandusteadlane (1939–) *[[Emil Paigaline]], eesti luterlik vaimulik (1884–1942) *[[Paik Seung-ho]], Lõuna-Korea jalgpallur (1997–) *[[Paike]], latgali ülik (suri 1211) *[[Aleksander Paikre]], Eesti poliitik (1871–1955) *[[Ants Paikre]], eesti tõlkija ja luuletaja (1944–) *[[Enna Paikre]], eesti iluvõimleja, kergejõustiklane ja keemiatehnoloogia insener (1939–2007) *[[Enno Paikre]], eesti insener, tehnikaajakirjanik ja kirjastaja (1937–2014) *[[Evald Paikre]], eesti kooliõpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik (1906–1944) *[[Toivo Paikre]], eesti elektritehnika insener ja tehnikakirjanik (1933–2017) *[[Raigo Paimla]], Eesti sõjaväelane (1978–) *[[Marianne Paimre]], eesti ajakirjanduse uurija (1967–) *[[Ruth Paimre]], eesti neuroloog ja neurokirurg (1921–2008) *[[Thomas Paine]], ameerika õpetlane, intellektuaal ja revolutsionäär (1737–1809) *[[Joseph Paintsil]], Ghana jalgpallur (1998–) *[[Enno Pais]], eesti matemaatik (1944–) *[[Hugo Pais]], eesti loomaarstiteadlane (1918–1968) *[[Bob Paisley]], inglise jalgpallur ja treener (1919–1996) *[[Aadu Paist]], eesti tehnikateadlane ja soojusenergeetik (1947–) *[[Mare Paist]], eesti spordipedagoog (1954–) *[[Risto Paiste]], eesti laulja (1992–) *[[Robert Paiste]], eesti päritolu pillimeister (1932–2016) *[[Toomas Paiste]] (1939–2002) *[[Avo Paistik]], eesti karikaturist, joonisfilmide režissöör ja maalikunstnik (1936–2013) *[[Aino-Helgi Paivel]], eesti botaanik (1936–1988) *[[Aleksei Paivel]], Eesti botaanik, dendroloog (1929–2003) ==Paj== *[[Triin Paja]], eesti luuletaja (1990–) *[[Antoni Pająk]], Poola poliitik (1893–1965) *[[Magdalena Pajala]], rootsi suusataja (1988–) *[[Aaro Pajari]], Soome sõjaväelane (1897–1949) *[[Julija Pajevska]], Ukraina vabatahtlik ja sõjaväemeedik (1968–) *[[Ave Pajo]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Maido Pajo]], Eesti jurist ja poliitik (1950–) *[[Alide-Johanna Pajoma]], eesti agronoom ja sordiaretaja (1911–1985) *[[Kornél Pajor]], ungari kiiruisutaja (1923–2016) *[[Karl Pajos]], Eesti agronoom ja poliitik (1894–1953) *[[Leili Pajos]], eesti muuseumitöötaja (1929–2000) *[[Martin Pajos]], eesti laskesuusataja (1988–) *[[Priit Pajos]], eesti maalikunstnik (1971–) *[[Aili Paju]], eesti arstiteadlane ja kirjanik (1938–) *[[Aino Paju]], eesti kultuuritegelane (1935–1997) *[[Anne Paju]], eesti keemik (1950–) *[[Ants Paju]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1944–2011) *[[Erna Paju]], eesti füüsikaõpetaja (1926–2012) *[[Imbi Paju]], eesti kirjanik (1959–) *[[Juhan Paju]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1939–2003) *[[Kalju Paju]], eesti arstiteadlane ja patofüsioloog (1952–) *[[Margus Paju]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1983–) *[[Vaike Paju]], eesti botaanik (1926–2002) *[[Andres Pajula]], eesti haridustegelane ja poliitik (1963–) *[[Ene Pajula]], eesti ajakirjanik (1950–) *[[Hardo Pajula]], eesti majandusanalüütik (1966–) *[[Kuno Pajula]], eesti kirikutegelane (1924–2012) *[[Raigo Pajula]], eesti fotograaf (1971–) *[[Miralda Pajumaa]], eesti tekstiilikunstnik (1934–) *[[Karl Pajumäe]], eesti maadleja ja maadlustreener (1941–2021) *[[Aime Pajumägi]], eesti tehnikateadlane (1968–) *[[Hele-Mall Pajumägi]], endine eesti sulgpallur ja sulgpallitreener (1938–) *[[Harry Pajundi]], Eesti poliitik (1956–) *[[Jussi Pajunen]], Soome poliitik (1954–) *[[Märten Pajunurm]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Aksel Pajupuu]], eesti muusikategelane ja koorijuht (1926–2009) *[[Herbert Pajupuu]], eesti põllumajandusteadlane ja -juht (1928–2011) *[[Hille Pajupuu]], eesti keeleteadlane (1956–) *[[Kadi Pajupuu]], eesti tekstiilikunstnik ja leiutaja (1963–) *[[Veevi Pajupuu]], eesti tekstiilikunstnik (1929–1992) *[[Ago Pajur]], eesti ajaloolane (1962–) *[[Aleksander Pajur]], Vabadussõja veteran (1897–1986) *[[Rein Pajur]], eesti poksija (1939–2025) *[[Ülo Pajur]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1928–1980) *[[Maimu Pajusaar]], eesti näitleja (1927–2021) *[[Priit Pajusaar]], eesti helilooja (1964–) *[[Riine Pajusaar]], eesti helilooja (1971–) *[[Tarmo Pajusaar]], eesti klarnetist, muusikateadlane ja helirežissöör (1969–) *[[Aino-Eliise Pajusalu]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1941–2020) *[[Kaisa Pajusalu]], eesti sõudja (1989–) *[[Karl Pajusalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Raimo Pajusalu]], eesti võrkpallur (1981–) *[[Renate Pajusalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Sander Pajusalu]], eesti geneetikateadlane (1988–) *[[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (1934–2026) *[[Oskar Pajusoo]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Tiina Pajuste]], eesti õigusteadlane ja õppejõud (1984–) *[[Rauno Pajuviidik]], eesti maadleja (1990–) ==Pak== *[[Pak Chol]], Põhja-Korea kergejõustiklane (maratonijooksja) (1990–) *[[Pak Pong-ju]], Põhja-Korea riigitegelane (1939–) *[[Hanna Pakarinen]], soome laulja (1981–) *[[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Bekir Pakdemirli]], Türgi poliitik (1973–) *[[Şebnem Paker]], türgi muusik (1977–) *[[Heiti Pakk]], eesti lavastaja ning kooli- ja teatrijuht (1962–) *[[Jaan Pakk]], eesti koorijuht ja muusikategelane (1901–1979) *[[Rein Pakk]], eesti näitleja, lavastaja, kirjanik, karikaturist ja ettevõtja (1968–) *[[Triinu Pakk]], eesti tõlkija (1966–) *[[Valter Pakk]], eesti tehnikateadlane (1933–) *[[Teuvo Pakkala]], soome kirjanik (1862–1925) *[[Atte Pakkanen]], Soome poliitik (1912–1994) *[[Erkki Pakkanen]], soome poksija (1930–1973) *[[Ernst Paklar]], eesti ajaloolane ja pedagoog (1908–1950) *[[Volita Paklar]], eesti muusikapedagoog (1937–2015) *[[August Pakosta]], eesti pangandustegelane (1897–1991) *[[Eerik-August Pakosta]], eesti majandusteadlane (1931–2020) *[[Liisa Pakosta]], Eesti poliitik (1969–) *[[Meelis Pakri]], eesti ja USA koreograaf ja endine balletitantsija (1966–) *[[Rolandas Paksas]], Leedu poliitik (1956–) *[[Alan J. Pakula]], USA filmilavastaja, -produtsent ja -stsenarist (1928–1998) ==Pal== *[[Jan Palach]], tšehhi tudeng (1948–1969) *[[Alfredo Palacio]], Ecuadori poliitik (1939–2025) *[[Ever Palacios]], Colombia endine jalgpallur (1969–) *[[Exequiel Palacios]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Wilson Palacios]], Hondurase jalgpallur (1984–) *[[Chuck Palahniuk]], ameerika kirjanik (1962–) *[[Kostís Palamás]], kreeka luuletaja (1859–1943) *[[Madara Palameika]], läti odaviskaja (1987–) *[[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane (1927–2022) *[[Kalle Palander]], soome mäesuusataja (1977–) *[[Hannes Palang]], eesti geograaf (1968–) *[[Tibor Palánkai]], ungari majandusteadlane (1938–) *[[Mõkola Palas]], Ukraina sõjaväelane (1980–) *[[Ondřej Palát]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Karl Palatu]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Kersti Paldis]], eesti sõudja (1983–) *[[Elmar Paldra]], eesti vaimulik (1912–1969) *[[Leho Paldre]], eesti vaimulik (1973–) *[[Al Paldrok]], eesti kunstnik (1969–) *[[Aleksander Paldrok]], eesti arstiteadlane ja sõjaväelane (1871–1944) *[[Heiti Paldrok]], eesti arstiteadlane (1911–1972) *[[Justas Paleckis]], leedu ajakirjanik ja Leedu NSV riigitegelane (1899–1980) *[[Marina Palei]], vene kirjanik (1955–) *[[Maurice Paléologue]], Prantsusmaa diplomaat, ajaloolane ja esseist (1859–1944) *[[Giovanni Pierluigi da Palestrina]], itaalia helilooja (suri 1594) *[[William Paley]], inglise teoloog ja filosoof (1743–1805) *[[Veiko Palge]], eesti filosoof (1971–) *[[Veli Palge]], eesti agrotehnikateadlane (1941–) *[[Aksel Helmut Palgi]], Eesti kohtunik (1902–1986) *[[Arved Palgi]], eesti jurist, ajakirjanik (1903–1984) *[[Daniel Palgi]], eesti kirjandusteadlane (1899–1988) *[[Laur Palgi]], eesti füüsikateoreetik (1935–2016) *[[Mare Palgi]], eesti luterlik vaimulik (1973–2014) *[[Ando Palginõmm]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1939–) *[[João Palhinha]], portugali jalgpallur (1995–) *[[Tanel Paliale]], eesti muusik (1974–) *[[Ramaz Paliani]], gruusia poksitreener ja poksija (1973–) *[[Guido Palias]], eesti päritolu matemaatik (1933–2013) *[[Ilmar Palias]], Eesti poliitik (1958–1990) *[[Oksana Palikova]], Eesti vene filoloog (1969–) *[[Sarah Palin]], USA poliitik (1964–) *[[Todd Palin]], Alaska naftatööstustegelane (1964–) *[[Andrius Palionis]], Leedu poliitik (1975–) *[[Rudolf Paliso]], eesti grafoloog (sündis 1897) *[[Voldemar Palitser]], eesti politseinik ja majandustegelane (1893–1939) *[[Ivar Paljak]], Eesti poliitik (1931–2021) *[[Aivo Paljasmaa]], eesti näitleja ja ajakirjanik (1948–) *[[Jakob Palk]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1908–1991) *[[Ülo Palk]], eesti võrkpallitreener ja kehalise kasvatuse õpetaja (1937–) *[[Páll Pétursson]], Islandi poliitik (1937–2020) *[[Andreas Pall]], eesti laulja, kitarrist ja muusikaprodutsent (1998–) *[[Imre Pall]], eesti informaatikateadlane (1951–) *[[Peeter Pall]] eesti mikrobioloog (1965–) *[[Tiina Pall]], eesti õpetaja ja koolijuht (1961–) *[[Uuno Pall]], eesti tehnikateadlane (1935–2008) *[[Valdek Pall]], eesti keeleteadlane (1927–2013) *[[Andrea Palladio]], itaalia arhitekt (1508–1580) *[[Aleksander Pallas]], eesti advokaat (1887–1939) *[[Anu Pallas]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Herman Pallas]], väliseesti kirjamees (1923–) *[[Richard Pallas]], eesti kunstnik (1908–1952) *[[Juhani Pallasmaa]], soome arhitekt (1936–) *[[Heldur Palli]], eesti ajaloolane (1928–2003) *[[Ilmar Palli]], eesti ajakirjanik (1948–2019) *[[Mattias Palli]], eesti vaimulik *[[Meelike Palli]], Eesti diplomaat ja tõlkija (1954–) *[[Kalle Palling]], Eesti poliitik (1985–) *[[Aleksander Pallo]], Eesti diplomaat (1890–1958) *[[Alfred Pallo]], Eesti kohtunik (1904–1965) *[[Heino Pallo]], eesti tootmisjuht (1932–2017) *[[Johann Pallo]], nõukogude sõjaväelane (1891–1938) *[[Jüri Pallo]], eesti vaimulik (1963–) *[[Rait Pallo]], eesti rogainija ja triatleet (1974–) *[[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane (1963–) *[[Viktor Pallo]], eesti sõjandusteadlane (1905–1982) *[[Andres Pallon]], Eesti ajakirjanik (1939–1980) *[[Egon Leonhard Pallon]], Eesti vaimulik (1894–1968) *[[Herbert Pallon]], eesti põllumees (1897–1988) *[[Hugo Pallon]], eesti ettevõtja (1942–2023) *[[Leonhard Pallon]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1884–1941) *[[Leonhard Wilhelm Pallon]], eesti vaimulik (1859–1923) *[[Riin Pallon]], eesti kunstnik (1978–) *[[Ants Pallop]], Eesti poliitik (1928–1996) *[[Juhan Pallop]], Eesti kohtunik (1893–1980) *[[Jaan Pallopson]], eesti kellassepp (1909–1989) *[[Alain Palluce]], Luksemburgi ujumistreener ja endine käsipallur *[[Priit Pallum]], Eesti diplomaat (1964–) *[[Väino Pallum]], eesti aiandusagronoom (1931–2023) *[[Aleksei Palm]], eesti sporditegelane (1882–1960) *[[Asta Palm]], eesti maastikuarhitekt (1927–2021) *[[August Palm]], eesti kirjandusteadlane ja bibliograaf (1902–1972) *[[Eero Palm]], eesti arhitekt (1974–) *[[Erich Palm]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1962–) *[[Friedrich von Palm]], Maasi mõisa rentnik (1859–1911) *[[Friedrich Anton Palm]], eesti sporditegelane (1886–1973) *[[Hille Palm]], eesti skulptor (1941–) *[[Ille Palm]], eesti klimatoloog ja meteoroloog (1937–) *[[Jaanika Palm]], eesti lastekirjanduse uurija (1973–) *[[Johann Philipp Palm]], saksa raamatukaupmees (1766–1806) *[[Jüri Palm]], eesti graafik ja maalikunstnik (1937–2002) *[[Kaia Palm]], eesti molekulaarbioloog (1964–) *[[Katre Sofia Palm]], eesti kergejõustiklane (2000–) *[[Lembit Palm]], eesti maakorraldaja ja majandusteadlane (1927–2019) *[[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], eesti skulptor (1944–2024) *[[Maimu Palm]], eesti arhitekt (1925–2014) *[[Mari Palm]], eesti näitleja (1947–) *[[Mari-Ann Palm]], eesti filoloog (1942–) *[[Marika Palm]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Mati Palm]], eesti laulja (1942–2018) *[[Natalia Palm]], Eesti keemik (1953–) *[[Reedik Palm]], eesti matemaatik (1933–1974) *[[Richard Palm]], Eesti sõjaväelane (1883–1941) *[[Rudolf Palm]], eesti viiuldaja (1904–1990) *[[Sandra Palm]], eesti koreograaf ja tantsija (1988–) *[[Thomas Palm]], eesti majandusteadlane (1937–2015) *[[Toivo Palm]], eesti bioloog (1942–) *[[Tõnis Palm]], eesti arhitekt (1955–) *[[Uno Palm]], eesti keemik (1933–1989) *[[Valter Palm]], eesti poksija (1905–1994) *[[Veiko-Vello Palm]], Eesti sõjaväelane, kindralmajor (1971–) *[[Vello Palm]], eesti sporditeadlane (1938–2024) *[[Viktor Palm]], eesti keemik ja poliitik (1926–2010) *[[Viktor Palm (noorem)|Viktor Palm]], Eesti füüsik (1957–) *[[Vilja Palm]], eesti telerežissöör (1957–) *[[Voldemar Palm]], eesti majandusteadlane (1905–1992) *[[Ahto Palm-Leis]], eesti tehnikateadlane (1932–) *[[Félix J. Palma]], hispaania kirjanik (1968–) *[[Emilio Palma]], Argentina arvutiteadlane (1978–) *[[Raivo Palmaru]], eesti ajakirjanik ja endine kultuuriminister (1951–) *[[Lisbet Palme]], Olof Palme abikaasa (1931–2018) *[[Olof Palme]], Rootsi poliitik (1927–1986) *[[Paula Palmeos]], eesti keeleteadlane (1911–1990) *[[Arnold Palmer]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (1929–2016) *[[Jan Olof Palmér]], Rootsi ja Taani lennundustegelane (1950–) *[[Jolyon Palmer]], Briti vormelisõitja (1991–) *[[Karl-Erik Palmér]], rootsi jalgpallur (1929–2015) *[[Keke Palmer]], USA laulja ja näitleja (1993–) *[[Timothy Palmer]], USA sillaehitaja (1751–1821) *[[Emerson Palmieri]], Brasiilia päritolu Itaalia jalgpallur (1994–) *[[Kyle Palmieri]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Stefano Palmieri]], San Marino poliitik (1964–) *[[Chazz Palminteri]], USA filminäitleja (1952–) *[[Endel Palmiste]], eesti raamatugraafik ja plakatikunstnik (1930–2014) *[[Kaljo Palmiste]], eesti alpinist (1948–2002) *[[Merle Palmiste]], eesti näitleja (1970–) *[[Krystyna Palmowska]], poola alpinist (1948–2025) *[[Hendrik Palmre]], eesti geoloog (1904–1989) *[[Ragnar Palmre]], eesti alpinist (1934–2003) *[[Õie Palmre]], eesti keemik (1948–) *[[Andreas Palmroth]], Eestis tegutsenud rootsi filosoof (1725–) *[[Külli Palmsaar]], eesti näitleja (1966–) *[[Liia Palmse]], Eesti sporditeadlane (1930–2023) *[[Jan Palmstierna]], Rootsi diplomaat (1948–) *[[Anneli Palo]], Eesti botaanik-ökoloog (1966–) *[[Ilmar Palo]], eesti alpinist ja matkasportlane (1929–2003) *[[Jaan Palo]], Eesti sõjaväelane (1895–1979) *[[Kalju Palo]], eesti sisearhitekt (1964–2023) *[[Kaupo Palo]], eesti füüsik (1964–) *[[Timo Palo]], eesti polaaruurija (1979–) *[[Urve Palo]], eesti majandustegelane ja poliitik (1972–) *[[Eero Paloheimo]], Soome poliitik (1936–) *[[José Luis Palomino]], Argentina jalgpallur (1990–) *[[Aleksander Pals]], Eesti metsateadlane ja metsandusajaloolane (1911–1995–) *[[Johannes Pals]], Eesti sõjaväelane (1903–1941) *[[Friedrich Palsa]], eesti sõjaväevaimulik (1871–1913) *[[Oskar Palsa]], eesti vaimulik (1861–1926) *[[Raul Palsner]], eesti poplaulja ja müügikoolitaja (1965–) *[[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja (1994–) *[[Gwyneth Paltrow]], USA filminäitleja (1972–) *[[Karmen Palts]], eesti psühholoog ja kommunikatsiooniuurija *[[Tõnis Palts]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Albert Paltser]], eesti õigusteadlane (1931–2007) *[[Heino Paltser]], eesti alpinist (1933–1972) *[[Ilmar Paltser]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1907–1961) *[[Andri Paltševskõi]], ukraina ajakirjanik (1961–) *[[Kirsti Paltto]], saami kirjanik (1947–) *[[Arseni Palu]], Eesti sõjaväelane (1912–1997) *[[Indrek Palu]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1977–) *[[Ivo Palu]], eesti energeetikateadlane (1979–) *[[Leonora Palu]], eesti flötist (1979–) *[[Oskar Palu]], Eesti sõjaväelane (1894–1978) *[[Peeter Palu]], eesti majandustegelane (1942–2008) *[[Ruuben-Joosua Palu]], eesti näitleja (1997–) *[[Tiit Palu]], eesti lavastaja (1970–) *[[Uno Palu]], eesti kergejõustiklane (1933–2024) *[[Aigar Palumaa]], eesti bioloog (1958–1987) *[[Hele Palumaa]], eesti näitleja (2001–) *[[Peep Palumaa]], Eesti biokeemik (1959–) *[[Jaak Palumets]], eesti botaanik (1958–2006) *[[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur (2002–) *[[Rein Paluoja]], Eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Thea Paluoja]], eesti laulja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1963–) *[[Vello Paluoja]], eesti kunstnik (1955–) *[[Kristjan Palusalu]], Eesti maadleja (1908–1987) *[[Kristjan Paluteder]], eesti jurist *[[Lembit Paluteder]], eesti skulptor (1927–1995) *[[Anne Paluver]], eesti näitleja (1952–) *[[Nikolai Paluver]], Eesti matemaatik (1910–1981) *[[Anton Palvadre]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1886–1942) *[[Jakob Palvadre]], eesti kommunistlik revolutsionäär (1889–1936) *[[Rein Palvadre]], eesti keemik (1934–) *[[Bea Palya]], ungari folkmuusika laulja ja laulukirjutaja (1976–) ==Pam== *[[Orhan Pamuk]], türgi kirjanik (1952–) ==Pan== *[[Nikólaos Panagiotópoulos]], Kreeka poliitik (1965–) *[[Fidías Panagiótou]], Küprose juutuuber ja poliitik (2000–) *[[Artemi Panarin]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Pimien Pančanka]], valgevene luuletaja (1917–1995) *[[Krzystof Pancersky]], Eesti loomaarstiteadlane (1860–1902) *[[Josif Pančić]], serbia botaanik (1814–1888) *[[Katherine Pancol]], prantsuse ajakirjanik ja romaanikirjanik (1954–) *[[Wolmar Anton Pancovius]], Eesti vaimulik (1665–1727) *[[Octav Pancu-Iași]], rumeenia kirjanik (1929—1975) *[[Basdeo Panday]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1933–2024) *[[Christian Heinrich Pander]], Eesti baltisaksa zooloog, embrüoloog ja paleontoloog (1794–1865) *[[Goran Pandev]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1983–) *[[Hannula-Katrin Pandis]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Meeli Pandis]], eesti pedagoogikateadlane (1961–) *[[Naledi Pandor]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1953–) *[[Danel Pandre]], eesti muusik (1973–) *[[Antonín Panenka]], tšehhi jalgpallur (1948–) *[[Leon Panetta]], USA poliitik (1938–) *[[Hayden Panettiere]], USA näitleja ja laulja (1989–) *[[Pavel Panfilov]], Eesti NSV poliitik (1945–) *[[Jelena Panfilova]], Venemaa ühiskonnategelane (1967–) *[[Pang Qing]], hiina iluuisutaja (1979–) *[[Rudolf Pangsepp]], eesti kunstnik (1921–2008) *[[Tõnu Pani]], eesti geoloog ja museoloog (1956–) *[[Richard Pánik]], slovaki jäähokimängija (1991–) *[[Nikita Panin]], Venemaa riigiametnik ja diplomaat (1718–1783) *[[Tatjana Panina]], udmurdi folklorist (1980–) *[[Pānini]], India keeleteadlane (arvatavasti 4. sajand eKr) *[[Olivier Panis]], endine Prantsusmaa võidusõitja (1966–) *[[Gilles Panizzi]], Prantsusmaa rallisõitja (1965–) *[[Vassili Panjuškin]], nõukogude riigiametnik ja parteitegelane (1888–1960) *[[Maret Pank]], eesti keemik (1943–) *[[Emmeline Pankhurst]], Briti naisõiguslane (1858–1928) *[[Boriss Pankin]], Nõukogude Liidu poliitik (1931–) *[[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja (1982–) *[[Aleksander Panksejev]], Eesti ajaloolane (1921–1989) *[[Andres Panksepp]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[Jaak Panksepp]], eesti päritolu ameerika psühholoog, psühhobioloog ja neuroteadlane (1943–2017) *[[Jules Panksepp]], USA neuroteadlane ja psühhobioloog (?–) *[[Wolfhart Pannenberg]], saksa teoloog (sündinud 1924) *[[Janus Pannonius]], horvaadi-ungari päritolu luuletaja (1434–1472) *[[Erwin Panofsky]], juudi päritolu Saksamaa ja USA kunstiteadlane (1892–1968) *[[Mathilde Panot]], Prantsusmaa poliitik (1989–) *[[Aleksei Panov]], Eesti arstiteadlane, oftalmoloog (1938–) *[[Dmitri Panov]], Eesti keemik (1973–) *[[Maarja Panov]], eesti lastearst-kopsuarst (1939–2007) *[[Wolmar Anton Pancovius]], Eesti vaimulik (1665–1727) *[[Voldemar Panso]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog (1920–1977) *[[Antonio Panzeri]], Itaalia poliitik (1955–) *[[Enn Pant]], eesti ärimees (1965–) *[[Siegfried Pant]], Eesti pangandustegelane (1905–1960) *[[Valdo Pant]], eesti raadio- ja teleajakirjanik (1928–1976) *[[Pantainos]], teoloog (suri umbes 200) *[[Giorgio Pantano]], itaalia autovõidusõitja (1979–) *[[Panteleimon]], kristlik arst ja pühak (3.–4. sajand) *[[Marko Pantelić]], serbia jalgpallur (1978–) *[[Panthoides]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Costel Pantilimon]], Rumeenia jalgpallur (1987–) *[[Christian Panucci]], Itaalia jalgpallur (1973–) *[[David W. Panuelo]], Mikroneesia poliitik (1964–) ==Pao== *[[Bruno Pao]], eesti mereajaloolane (1931–2025) *[[Paola (Belgia kuninganna)|Paola]], Belgia kuninganna (1937–) *[[Enrico Paoli]], itaalia maletaja (1908–2005) *[[Gino Paoli]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja poliitik (1934–2026) *[[Christopher Paolini]], USA kirjanik (1983–) *[[Jasmine Paolini]], Itaalia tennisist (1996–) *[[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja (1991–) *[[Viido Paomets]], eesti insener ja ettevõtja (1937–) ==Pap== *[[Dimítris Papadákis]], Küprose poliitik ja majandusteadlane (1966–) *[[Gabriella Papadakis]], prantsuse iluuisutaja (1995–) *[[Charálampos Papadiás]], kreeka kergejõustiklane (1975–) *[[Dimítris Papadópoulos]], kreeka jalgpallur (1981–) *[[Geórgios Papadópoulos]], Kreeka poliitik (1919–1999) *[[Tássos Papadópoulos]], Küprose poliitik (1934–2008) *[[Theódoros Papagiánnis]], kreeka skulptor (1942–) *[[Aléxandros Papágos]], Kreeka poliitik (1883–1955) *[[Paraskeví Papahrístou]], Kreeka kolmikhüppaja (1986–) *[[József Pápai]], mustlaspäritolu Ungari laulja (1981–) *[[Porntip Papanai]], tai filminäitlejatar ja modell (1982–) *[[Andréas Papandréou]], Kreeka poliitik (1919–1996) *[[Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik (1888–1968) *[[Geórgios Papandréou noorem|Geórgios Papandréou]], Kreeka poliitik (1952–) *[[Ivan Papanin]], vene polaaruurija ja teadlane (1894–1986) *[[Anatoli Papanov]], vene teatri- ja filminäitleja ning teatrilavastaja (1922–1987) *[[Élena Paparízou]], kreeka laulja (1982–) *[[Joan Salvat-Papasseit]], katalaani luuletaja (1894–1924) *[[Sokrátis Papastathópoulos]], kreeka jalgpallur (1988–) *[[Novo Papaz]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1990–) *[[Stanisław Papczyński]], poola vaimulik (1631–1701) *[[Tadas Papečkys]], Leedu jalgpallur (1978–) *[[Kazimierz Papée]], Poola diplomaat ja õigusteadlane (1889–1979) *[[Karl Papello]], Eesti tehnikateadlane ja leidur (1890–1958) *[[Franz von Papen]], Saksamaa sõjaväelane, diplomaat ja poliitik (1879–1969) *[[David Papineau]], Briti filosoof (1947–) *[[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Jazeps Paplavskis]], Eesti ehitusteadlane (1938–) *[[Alfred Papmehl]], viiuldaja ja muusikapedagoog (1890–1975) *[[Maksim Paponov]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Károlos Papoúlias]], Kreeka poliitik ja jurist (1929–2021) *[[David Papp]], eesti päritolu Rootsi merendusteadlane (1937–2019) *[[László Papp]], ungari poksija (1926–2003) *[[László Papp (maadleja)|László Papp]], ungari maadleja (1905–1989) *[[Ülle-Marike Papp]], Eesti infoteadlane ja riigiametnik (1946–) *[[Antonio Pappano]], dirigent ja pianist (1959–) *[[Tom Pappas]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja (1976–) *[[Ingrid Pappel]], eesti informaatik (1976–) *[[Kadri Pappel]], Tallinna notar *[[Kaie Pappel]], Eesti biokeemik (1942–) *[[Kristel Pappel]], Eesti muusikateadlane ja teatrikriitik (1961–) *[[Tiina Pappel]], eesti jurist ja kohtunik (1970–) *[[Toivo Pappel]], Eesti tehnikateadlane (1942–) *[[Ellu Papstel]], eesti õpetaja (1937–) *[[Jüri Papstel]], eesti tehnikateadlane (1940–2004) *[[Pavel Paptšinski]], vene jurist, I Riigiduuma liige Eestimaa kubermangust (1858–?) *[[Šalva Papuašvili]], Gruusia poliitik (1976–) ==Paq== *[[Leart Paqarada]], Kosovo jalgpallur (1994–) *[[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Anna Paquin]], Uus-Meremaa filminäitleja (1982–) ==Par== *[[Paracelsus]], saksa arst ja loodusteadlane (1493–1541) *[[Esther Parada]], Ameerika Ühendriikide fotograaf, ''mixed media'' kunstnik, aktivist, õpetaja ja kirjanik (1938–2005) *[[Maria Theresia von Paradis]], Austria helilooja, pianist ja laulja (1759–1824) *[[Vanessa Paradis]], Prantsusmaa laulja ja näitleja (1972–) *[[Sergei Paradžanov]], armeenia päritolu NSV Liidu filmirežissöör (1924–1990) *[[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (1932–) *[[Parameswara]], Singapura radža ja Melaka sultan (14. ja 15. sajand) *[[Svetlana Paramõgina]], valgevene laskesuusataja (1967–) *[[Murali Dhar Parashar]], India loodusfotograaf ja kunstnik (1961–) *[[Ioánnis Paraskevópoulos]], Kreeka poliitik (1900–1984) *[[Leonid Parašin]], Eesti purjetaja ja tõlkija (1922–1997) *[[Colton Parayko]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Arvi Parbo]], eesti päritolu Austraalia insener ja tööstur (1926–2019) *[[Egon Parbo]], eesti jalgpallur (1910–1942) *[[Enn Parbo]], eesti korvpallur (1946–1998) *[[Ivo Parbus]] *[[Ülo-Kaunileid Parbus]], Eesti keeleteadlane ja koduloolane (1928–) *[[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja (1990–) *[[Eldur Parder]], Eesti poliitik (1928–2003) *[[Juan Paredes]], Mehhiko endine poksija (1953–) *[[Leandro Paredes]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Marisa Paredes]], Hispaania näitleja (1946–2024) *[[Sergei Pareiko]], Eesti jalgpallur (1977–) *[[Daniel Parejo]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Elsbet Parek]], eesti kunstiajaloolane (1902–1985) *[[Karl Parek]], Eesti sõjaväelane (1903–1941) *[[Lagle Parek]], Eesti poliitik (1941–) *[[Vilfredo Pareto]], itaalia majandusteadlane ja sotsioloog (1848–1923) *[[Sara Paretsky]], Ameerika Ühendriikide kriminaalromaanikirjanik (1947–) *[[Derek Parfit]], Briti filosoof (1942–2017) *[[Edith Pargeter]], inglise kirjanik ja tõlkija (1913–1995) *[[Aivi Pargi]], eesti ajakirjanik (1950–2024) *[[Eduard Parhomenko]], Eesti filosoof (1966–) *[[Sergei Parhomenko]], Venemaa ajakirjanik (1964–) *[[Serjoga|Sergei Parhomenko]], Venemaa räppmuusik (sündinud 1976) *[[Mati Pari]], eesti jalgpallitreener (1974–) *[[Shadi Paridar]], iraani maletaja (1986–) *[[Anne Parijõgi]], eesti raadioajakirjanik ja muusikatoimetaja (1931–2022) *[[Endel Parijõgi]], eesti majandusteadlane (1929–) *[[Jüri Parijõgi]], eesti kirjanik ja õpetaja (1892–1941) *[[Jüri Parik]], jurist, poliitik, tulundustegelane (1889–1929) *[[Heino Parik]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2015) *[[Jüri Parik (bioloog)|Jüri Parik]], eesti bioloog-geneetik (1951–) *[[Georg Johannes Parikas]], eesti fotograaf (1880–1958) *[[Marje Parikas]], eesti näitleja (1900–1978) *[[Udo Parikas]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Andres Paris]], eesti alpinist (1951–) *[[August Paris]], eesti keemik (1888–1944) *[[Dominik Paris]], itaalia mäesuusataja (1989–) *[[Hans Paris]], eesti advokaat (1899–1941) *[[Hermann Paris]], Eesti rohuteadlane (1891–1954) *[[Hilja-Liivia Paris]], eesti spordipedagoog (1922–2020) *[[Krister Paris]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Peeter Paris vanem|Peeter Paris]], Eesti spordipedagoog ja -organisaator (1915–1969) *[[Peeter Paris noorem|Peeter Paris]], Eesti füüsik (1953–) *[[Rudolf Johannes Paris]], eesti kunstiajaloolane, -kriitik ja graafik (1896–1973) *[[Väino Paris]], eesti maalikunstnik (1921–2001) *[[Kaarel Parisalu]], Eesti sõjaväelane (1891–1966) *[[Andrus Park]], eesti filosoof ja politoloog (1949–1994) *[[Eeva Park]], eesti kirjanik (1950–) *[[Park Geun-hye]], Lõuna-Korea poliitik (1952–) *[[Indrek Park]], eesti keeleteadlane (1971–) *[[Park Jung-yang]], Korea poliitik, ametnik ja liberaalne filosoof (1872–1959) *[[Michael Park]], inglise autorallisõitja, Markko Märtini kaardilugeja (1966–2005) *[[Mungo Park]], šoti maadeavastaja (1771–1806) *[[Nick Park]], Briti filmirežissöör (1958–) *[[Roseanne Park]], Lõuna-Korea laulja (1997–) *[[Park Tae Joon]], Lõuna-Korea poliitik (1927–2011) *[[Tiidu Peter Park]], Eesti ajaloolane ja raamatukoguhoidja (1941–) *[[Tiina Park]], eesti ajakirjanik, režissöör, produtsent ja operaator (1941–) *[[Vello Park]], eesti Antarktika-uurija (1938–2018) *[[Park Young-seok]], Lõuna-Korea alpinist (1963–2011) *[[Vlasta Parkanová]], Tšehhi poliitik (1951–) *[[Ludvig Parkas]], eesti majandusteadlane (1900–1942) *[[Alan Parker]], Briti filmilavastaja ja stsenarist (1944–2020) *[[Annise Parker]], USA poliitik (1956–) *[[Barry Parker]], USA füüsik ja teaduskirjanik *[[Charlie Parker]], USA džässmuusik (1920–1955) *[[Dorothy Parker]], ameerika kirjanik (1893–1967) *[[Ed Parker]], USA karateka (1931–1990) *[[Edna Parker]], USA ülipikaealine (1893–2008) *[[Eleanor Parker]], USA näitleja (1922–2013) *[[Jaan Parker]], eesti ettevõtja (1993–) *[[Maceo Parker]], Ameerika Ühendriikide saksofonist (1943–) *[[Mary-Louise Parker]], USA filminäitleja (1964–) *[[Nate Parker]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1979–) *[[Nathaniel Parker]], inglise näitleja (1962–) *[[Sarah Jessica Parker]], USA filminäitleja (1965–) *[[Scott Parker]], Inglise jalgpallur (1980–) *[[kolonel Tom Parker]], USA impressaario (1909–1997) *[[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur (1982–) *[[Trey Parker]], Ameerika Ühendriikide animaator, stsenarist, režissöör, näitleja ja muusik (1969–) *[[C. Northcote Parkinson]], inglise mereajaloolane, [[Parkinsoni seadus]]e sõnastaja (1909–1993) *[[Laura Parker Bowles]] (1979–) *[[Tom Parker Bowles]] (1984–) *[[Nii Ayikwei Parkes]], Ghana ja Suurbritannia kirjanik (1974–) *[[Mari Parkkinen]], soome teoloog ja luterlik vaimulik, Mikkeli piiskop (1971–) *[[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija (1967–2015) *[[Rosa Parks]], USA kodanikuõiguste eest võitleja (1913–2005) *[[Anette Parksepp]], eesti ajakirjanik (1992–) *[[Johannes Parksepp]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1925–1988) *[[Kalev Parksepp]], eesti kabetaja (1945–) *[[Ants Parktal]], Eesti psühholoog (1950–) *[[Henry Parland]], soomerootsi luuletaja ja proosakirjanik (1908–1930) *[[Oscar Parland]], soomerootsi kirjanik, tõlkija ja psühhiaater (1912–1997) *[[Stella Parland]], soomerootsi kirjanik (1974–2015) *[[Peter Parler]], saksa arhitekt (suri 1399) *[[Mate Parlov]], Horvaatia ja Jugoslaavia poksija (1948–2008) *[[Florence Parly]], Prantsusmaa poliitik (1963–) *[[Boris Parm]], Eesti sõjaväelane (1891–1979) *[[Ella Elisabeth Parmakson]], eesti keemik (1898–1947) *[[Paul Parmakson]], eesti arstiteadlane (1895–1946) *[[Priit Parmakson]], eesti majandusinformaatik (1961–) *[[Ain Parmas]], eesti suhtekorraldaja (1976–) *[[Andres Parmas]], Eesti jurist (1977–) *[[Anna Parmas]], eesti päritolu Venemaa filmilavastaja ja stsenarist (1970–) *[[Heino Parmas]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteadlane (1930–2021) *[[Helmut Parmas]], eesti metsateadlane (1907–1995) *[[Jaak Parmas]], eesti tennisist ja treener (1938–) *[[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (1968–2026) *[[Martin Parmas]], eesti võistlustantsija (1984–) *[[Tiiu Parmas]], eesti tennisist (1943–2011) *[[Anne Parmasto]], eesti kunstnik (1952–) *[[Erast Parmasto]], eesti mükoloog (1928–2012) *[[Ilmi Parmasto]], eesti mükoloog (1935–) *[[Guy Parmelin]], Šveitsi poliitik (1959–) *[[Parmenides]], vanakreeka filosoof *[[Marlon Parmer]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1980–) *[[Johann Parmi]], eesti näitleja (1863–1913) *[[Parmigianino]], itaalia kunstnik (1503–1540) *[[Salme Parming]], eesti iluvõimleja ja treener (1919–2013) *[[Tõnu Parming]], eesti sotsioloog, ajaloolane, poliitik ja ajakirjandustegelane (1941–1998) *[[Luca Parmitano]], Itaalia sõjaväelane ja astronaut (1976–) *[[Reeta Parmo]], eesti majandusteadlane (1950–) *[[Kevin Parnell]], Uus-Meremaa rannikuteadlane (1959–) *[[Sean Parnell]], USA poliitik (1962–) *[[Argaadi Parol]], Eesti põllumajandusteadlane (1951–) *[[Vladimir Parol]], Eesti ajaloolane ja sotsioloog (1935–2009) *[[Pietro Parolin]], itaalia roomakatoliku vaimulik (1955–) *[[Kristi Paron]], eesti jurist (1975–) *[[Jiří Paroubek]], Tšehhi poliitik (1952–) *[[Maria Parr]], norra lastekirjanik (1981–) *[[Alondra de la Parra]], Mehhiko dirigent (1980–) *[[Nicanor Parra]], Tšiili luuletaja ja füüsik (1914–2018) *[[Violeta Parra]], Tšiili kunstnik, muusik, helilooja ja laulja (1917–1967) *[[Kevin Parras]], eesti jäähokimängija (1994–) *[[Aleksander Parre]], Eesti motosportlane (1898–1948) *[[Feliks Parre]], Eesti spordipedagoog (1907–1990) *[[Jüri Parre]], eesti veterinaar (1928–1996) *[[Leo Parre]], eesti advokaat (1905–1975) *[[Viktor Parre]], eesti sporditegelane (1894–1967) *[[Laineli Parrest]], eesti kunstipedagoog (1979–) *[[Nele Parrest]], eesti jurist (1978–) *[[Oliver Parrest]], eesti bioloog (1980–) *[[Udo Parrest]], Eesti sõjaväelane (1908–1944) *[[Parrhasios]], vanakreeka maalikunstnik *[[Bruno Rodríguez Parrilla]], Kuuba diplomaat ja poliitik (1958–) *[[Aivo Parring]], eesti matemaatik (1940–2015) *[[Anne-Mai Parring]], eesti matemaatik (1940–) *[[Hunter Parrish]], USA näitleja (1987–) *[[Georg Friedrich Parrot]], prantsuse teadlane, Tartu ülikooli esimene taastamisjärgne rektor (1767–1852) *[[Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot]], arstiteadlane ja bioloog (1791–1841) *[[Johann Leonhard von Parrot]], Eesti ametnik, harrastusteadlane (1755–1836) *[[Dick Parry]], inglise saksofonist (1942–2026) *[[Ene Pars]], eesti tekstiilikunstnik (1952–) *[[Heino Pars]], eesti nukufilmirežissöör (1925–2014) *[[Krisztián Pars]], Ungari vasaraheitja (1982–) *[[Boriss Parsadanjan]], armeenia päritolu Eesti helilooja (1925–1997) *[[Jim Parsons]], USA näitleja (1973–) *[[Nicholas Parsons]], inglise näitleja ja saatejuht (1923–2020) *[[Talcott Parsons]], inglise päritolu USA sotsioloog (1902–1979) *[[Sergei Paršin]], vene teatri- ja filminäitleja (1952–) *[[Harry Partch]], USA avangardistlik helilooja ja publitsist (1901–1974) *[[Thomas Partey]], Ghana jalgpallur (1993–) *[[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1946–) *[[Adolf Gustav Parts]], Eesti füsikokeemik (1904–1996) *[[Aldur Parts]], eesti vaimulik (1912–1987) *[[Anton Parts]], eesti geograaf ja kodu-uurija (1891–1963) *[[Eve Parts]], eesti majandusteadlane (1970–) *[[Helgi Parts]], eesti kergejõustiklane (1937–2003) *[[Henn Parts]], eesti rohuteadlane ja ravimikeemik (1880–1946) *[[Innari Parts]], eesti tehnikateadlane (1940–2003) *[[Jaan Parts]], eesti loomakasvatusteadlane ja teadusorganisaator (1922–1999) *[[Juhan Parts]], Eesti poliitik (1966–) *[[Kaarel Parts]], eesti õigusteadlane ja ühiskonnategelane (1873–1940) *[[Kaie Parts]], eesti metallikunstnik (1940–) *[[Karl Parts]], Eesti sõjaväelane (1886–1941) *[[Koit Parts]], eesti majandusteadlane (1954–) *[[Laine Parts]], eesti biokeemik ja toitumisteadlane (1971–) *[[Merle Parts]], Eesti kohtunik (1967–) *[[Priit-Kalev Parts]], eesti rahvusliku puutöö meister (1972–) *[[Raivo Parts]], eesti sõudja (1963–) *[[Tiia-Ene Parts]], eesti keemik (1943–) *[[Valev Parts]], eesti loomaarstiteadlane (1937–2011) *[[Viia Parts]], eesti majandusteadlane (1968–) *[[Ülo Parts]], eesti füüsik ja tehnoloogiaekspert (1964–) *[[Dimítrios Partsalídis]], Kreeka poliitik (1905–1980) *[[Elina Partõka]], eesti ujuja (1983–) *[[Andri Parubi]], Ukraina poliitik (1971–2025) *[[Ryszard Parulski]], poola vehkleja (1938–2017) *[[Sigitas Parulskis]], leedu kirjanik (1965–) *[[Gabriella Paruzzi]], itaalia suusataja (1969–) *[[Jaan Parv]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1867–1899) *[[Georgi Pǎrvanov]], Bulgaaria poliitik (1957–) *[[Enn Parve]], eesti insener (1918–1989) *[[Enn Parve (näitleja)|Enn Parve]], eesti näitleja (1910–1952) *[[Jesper Parve]], maailmarändur ja blogija, endine profikorvpallur (1980–) *[[Kaija Parve]], eesti laskesuusataja (1964–) *[[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja (1991–) *[[Rain Parve]], eesti muusik (1990–) *[[Ralf Parve]], eesti kirjanik (1919–2011) *[[Ralf R. Parve]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1946–2008) *[[Sirje Parve]], eesti sisearhitekt ja disainer (1948–) *[[Taimi Parve]], eesti loomaarst (1926–2022) *[[Teet Parve]], eesti tehnikateadlane (1969–) *[[Toomas Parve]], eesti tehnikateadlane (1949–2020) *[[Valdar Parve]], eesti filosoof (1948–) *[[Valdar Parve (vanem)|Valdar Parve]], eesti loomaarstiteadlane (1913–1994) *[[Kalju Parvel]], eesti majandusteadlane (1926–1983) *[[Timo Parvela]], Soome lastekirjanik (1964–) *[[Ain-Villu Parvet]], eesti koolitaja (1979–) *[[Villu Parvet]], eesti kohtuarst (1929–2016) *[[Aki Parviainen]], soome kergejõustiklane (1974–) *[[Alexander Parvus]], juudi päritolu revolutsionäär (1867–1924) *[[Aleksander Parwel]], Eesti keemik (1906–1978) *[[Aleksandr Parõgin]], vene moodne viievõistleja (1973–) *[[Boriss Parõgin]], Nõukogude ja Venemaa sotsiaalpsühholoog (1930—2012) *[[Diego Pary]], Boliivia poliitik (1977–) ==Pas== *[[Spede Pasanen]], soome koomik, telerežissöör ja filmilavastaja (1930–2001) *[[Alina Pasok]], vene muusikavideote režissöör (1990–) *[[Pier Paolo Pasolini]], itaalia kirjanik, filmirežissöör, stsenarist ja publitsist (1922–1975) *[[Petri Pasanen]], Soome jalgpallur (1980–) *[[Pasquale Pasarelli]], Saksa maadleja (1957–) *[[Hafiz Paşayev]], Aserbaidžaani poliitik ja diplomaat (1941–) *[[Blaise Pascal]], prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof (1623–1662) *[[Pedro Pascal]], Tšiili ja Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Gustaf Erik Pasch]], rootsi keemik ja leiutaja (1788–1862) *[[Paschalis I]], paavst (suri 824) *[[Paschalis II]], paavst (suri 1118) *[[Franciszek Paschalski]], Poola advokaat (1889–1940) *[[Cláudia Pascoal]], portugali laulja (1994–) *[[Giovanni Pascoli]], itaalia luuletaja (1855–1912) *[[Ezio Pascutti]], itaalia jalgpallur (1937–2017) *[[Juliana Pasha]], albaania laulja (1980–) *[[Solomon Pasi]], Bulgaaria poliitik, matemaatik ja rännumees (1956–) *[[Pasikles]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Bernard Pask]], inglise profijalgpallur (1936–1985) *[[Maksim Paskotši]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Heinrich Ewald Paslack]], eesti vaimulik (1840–1923) *[[Vivianne Pasmanter]], Brasiilia näitleja (1971–) *[[Fernando del Paso]], Mehhiko kirjanik ja luuletaja (1935–2018) *[[Edward Pasquale]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[August Pass]], eesti vaimulik (1861–1913) *[[Raimo Pass]], eesti näitleja (1961–) *[[Nevio Passaro]], itaalia-saksa laulja (1980–) *[[Jevgeni Passek]], õigusteadlane (1860–1912) *[[Arent Passer]], kunstnik (suri 1637) *[[Jan Passer]], tšehhi jurist (1974–) *[[Vassili Passetski]], vene geograafiaajaloolane (1921–2000) *[[Gérald Passi]], Prantsusmaa jalgpallur (1964–) *[[Esko Passila]] *[[Pedro Passos Coelho]], Portugali poliitik (1964–) *[[Frédéric Passy]], Prantsusmaa poliitika- ja majandustegelane (1822–1912) *[[Aune Past]], eesti sotsiaalpsühholoog (1954–) *[[Evald Past]], eesti kaugesõidukapten ja merendusajaloolane (1900–1991) *[[Jaan Past]], eesti tehnikateadlane (1939–) *[[Liisa Past]], eesti ametnik, poliitika-, kommunikatsiooni- ja küberturbeekspert *[[Urmas Past]], eesti keemik (1955–) *[[Vello Past]], eesti keemik (1928–2014) *[[Elsa Pastak]], eesti botaanik (1908–1955) *[[Jüri-Rivaldo Pastarus]], Eesti tehnikateadlane (1947–2015) *[[Johann Pastelberg]], Eesti teoloog ja orientalist (suri 1710) *[[Boriss Pasternak]], Vene kirjanik (1890–1960) *[[Mihhail Pasternak]], Eesti NSV hävituspataljonlane, piirivalvekapten (1908–1941) *[[Louis Pasteur]], prantsuse keemik ja mikrobioloog (1822–1895) *[[Oskar Pastik]], eesti vaimulik (1904–1980) *[[Javier Pastore]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Julia Pastrana]], Mehhiko päritolu meelelahutaja, "habemega naine" (1834–1860) *[[Travis Pastrana]], USA motosportlane (1983–) *[[David Pastrňák]], tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Nikolai Pastuhhov]], vene teatri- ja filminäitleja (1923–2014) *[[Vladimir Pastuhhov]], vene politoloog ja jurist (1963–) *[[Longin Pastusiak]], Poola poliitik, ajaloolane ja politoloog (1935–2025) ==Paš== *[[Alina Paš]], ukraina laulja (1993–) *[[Mario Pašalić]], horvaadi jalgpallur (1995–) *[[Nikol Pašinjan]], Armeenia ajakirjanik ja poliitik (1975–) *[[Juozas Paškevičius]], leedu geoloog (1924–2023) *[[Aleksandr Paškov]], Eesti arstiteadlane ja endokrinoloog (1935–2021) *[[Mihhail Paškov]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1853–1908) *[[Vladimir Paškov]], Eesti venelane, arstiteadlane, endokrinoloog (1905–1969) ==Paz== *[[Octavio Paz]], Mehhiko kirjanik ja diplomaat (1914–1998) *[[Dan Paźniak]], Nõukogude Liidu poksija (1939–2005) *[[Zianon Paźniak]], Valgevene ajaloolane, poliitik ja publitsist (1944–) ==Pat== *[[Illar Pata]], Eesti molekulaarbioloog (1967–) *[[Kai Pata]], Eesti bioloog ja pedagoogikateadlane-haridustehnoloog (1969–) *[[Arkadi Patarkatsišvili]], gruusia ärimees (1955–2008) *[[Ange-Félix Patassé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1937–2011) *[[Harry Patch]], Briti Esimese maailmasõja veteran (1898–2009) *[[Dev Patel]], gudžarati päritolu Briti filminäitleja (1990–) *[[Priti Patel]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Hugh Paterson]], Austraalia evolutsiooniteoreetik ja entomoloog (1926–2019) *[[Katherine Paterson]], USA lastekirjanik (1932–) *[[Anti Pathique]], eesti kirjanik, muusik ja arvutidisainer (1966) *[[Mandy Patinkin]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1952–) *[[Raphajel Patkanjan]], armeenia luuletaja (1830–1892) *[[Alexander von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1817–1877) *[[Friedrich Wilhelm von Patkul]], Rootsi sõjaväelane (1604–1666) *[[Jakob Johann von Patkul]], baltisaksa poliitik (1757–1811) *[[Johann Reinhold von Patkul]], baltisaksa poliitik (1660–1707) *[[Karl Gustav von Patkul]], Rootsi ja Venemaa sõjaväelane (1686–1750) *[[Reinhold Ludwig von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1730–1801) *[[Rudolf von Patkul]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1800–1856) *[[Woldemar von Patkul]], Venemaa sõjaväelane (1782–1855) *[[Alexandre Pato]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Borõss Paton]], ukraina metallurgia ja metallitehnoloogia teadlane (1918–2020) *[[Herbert James Paton]], šoti filosoof (1887–1969) *[[Mait Patrail]], eesti käsipallur (1988–) *[[Stan Ioan Pătraş]], rumeenia puunikerdaja (1908–1977) *[[Riccardo Patrese]], itaalia vormelisõitja (1954–) *[[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik, (1943–) *[[Andreas Patricius]], poola humanist, filoloog ja katoliiklik vaimulik (1522–1587) *[[Patrick]], misjonär Iirimaal (suri 5. sajandil) *[[Tera Patrick]], USA pornofilminäitleja ja pornomodell (1976–) *[[Juri Patrikejev]], vene päritolu Venemaa ja Armeenia maadleja (1979–) *[[Antonio Patriota]], Brasiilia poliitik ja diplomaat (1954–) *[[Francesco Patrizi da Cherso]], horvaadi päritolu Itaalia õpetlane (1529–1597) *[[Hannu Patronen]], soome jalgpallur (1984–) *[[Dmitri Patrušev]], Venemaa riigitegelane (1977–) *[[Nikolai Patrušev]], Venemaa julgeolekutöötaja ja poliitik (1951–) *[[Günther Patzig]], saksa filosoof (1926–2018) *[[Indrek Patte]], eesti muusik (1959–) *[[Howard Pattee]], USA biofüüsik, bioloogiateoreetik ja biosemiootik (1926–) *[[Chris Patten]], Suurbritannia poliitik (1944–) *[[Pramila Patten]], Mauritiuse advokaat, naisõiguslane ja ÜRO ametnik (1958–) *[[Eleanor Patterson]], Austraalia kõrgushüppaja (1996–) *[[Floyd Patterson]], USA poksija (1935–2006) *[[James Patterson]], USA romaanikirjanik (1947–) *[[Nathan Patterson]], Šotimaa jalgpallur (2001–) *[[Adelina Patti]], itaalia ooperilaulja (1843–1919) *[[Robert Pattinson]], inglise näitleja (1986–) *[[Pat Pattison]] *[[Billie Joe Patton]], USA golfimängija (1922–2011) *[[Charley Patton]], Ameerika Ühendriikide muusik (1891–1934) *[[George S. Patton]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (1895–1945) *[[Mel Patton]], USA kergejõustiklane (1924–2014) *[[Minni Patune]], eesti nahakunstnik (1918–2016) ==Pau== *[[Immanuel Pau]], eesti kirjanik ja tõlkija (1908–1983) *[[Merike Pau]], eesti tõlkija (1941–2008) *[[Petra Pau]], Saksamaa poliitik (1963–) *[[Tiiu Pau]], eesti spordipedagoog (1939–) *[[Carl Heinrich Johann Paucker]], filoloog (1820–1883) *[[Carl Julius Albert Paucker]], õigusteadlane ja ajaloolane (1798–1856) *[[Eduard Peter Heinrich Paucker]], Eesti vaimulik (1843–1921) *[[Georg Michael von Paucker]], Eesti vaimulik (1828–1892) *[[Heinrich Johann Paucker]], Eesti vaimulik (1759–1819) *[[Heinrich Wilhelm Christoph Paucker]], Eesti vaimulik (1797–1833) *[[Hermann Paucker]], Venemaa sõjaväeinsener ja mehaanikateadlane (1822–1889) *[[Hugo Richard Paucker]], Eesti vaimulik (1807–1872) *[[Johann Christoph Paucker]], Eesti vaimulik (1736–1776) *[[Magnus Georg Paucker]], astronoom (1787–1855) *[[Pontus Heinrich Johannes Paucker]], Eesti vaimulik (1823–1855) *[[Richard Julius von Paucker]], Eesti vaimulik (1859–1910) *[[Walther Hugo Theodor Paucker]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik, märterpastor (1878–1919) *[[Carl Wilhelm von Pauffler]], baltisaksa jurist (1732–1804) *[[Ana Pauker]], juudi rahvusest Rumeenia kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1893–1960) *[[Ralf Pauker]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1915–1993) *[[Edda Paukson]], eesti astroloog (1949–2025) *[[Eduard Paukson]], eesti astroloog (1935–2008) *[[Ernests Paukulis]], Eesti läti päritolu loomaarstiteadlane (1872–1941) *[[Paul I]], Venemaa keiser (1754–1801) *[[Aarne Paul]], eesti kooliõpetaja ja planetarist (1959–) *[[Aaron Paul]], USA näitleja (1979–) *[[Ardi Paul]], eesti õpetaja (1963–) *[[Arved Paul]], eesti luteri vaimulik (1913–1960) *[[Chris Paul]], USA korvpallur (1985–) *[[Jake Paul]], Ameerika Ühendriikide poksija, suunamudija ja näitleja (1997–) *[[Johann Paul]], Eesti sõjaväelane (1891–1961) *[[Karl Friedrich Paul]], Eesti vaimulik (1801–1874) *[[Les Paul]], USA muusik ja üks elektrikitarri leiutajaid (1915–2009) *[[Lynsey de Paul]], briti laulja (1950–2014) *[[Nick Paul]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Rand Paul]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1963–) *[[Ron Paul]], USA poliitik (1935–) *[[Sergei Paul]], eesti advokaat (1892–1942) *[[Toomas Paul]], eesti vaimulik, kirikuloolane ja publitsist (1939–2026) *[[Vladimir Paul]], Eesti geoloog ja paleontoloog (1899–1955) *[[Samuli Paulaharju]], soome kooliõpetaja, kirjanik, rahvaluulekoguja ja fotograaf (1875–1944) *[[Artūras Paulauskas]], Leedu poliitik (1953–) *[[Ildefons Pauler]], Saksa ordu kõrgmeister (1903–1996) *[[Pedro Miguel Pauleta]], Portugali jalgpallur (1973–) *[[Wolfgang Pauli]], Šveitsi füüsik (1900–1958) *[[Sérgio Paulinho]], Portugali jalgrattasportlane (1980–) *[[Marileidy Paulino]], Dominikaani Vabariigi jooksja (1996–) *[[Gabriel Paulista]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Wellington Paulista]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Elmar Paulman]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1919–1992) *[[Fjodor Paulman]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1911–1981) *[[Valeri Paulman]], eesti majandusteadlane ja endine Eesti NSV riigiametnik (1937–2024) *[[Marcos Paulo]], Brasiilia endine jalgpallur (1977–) *[[Aígina Paulos]], kreeka arst (7. sajand) *[[Christian Pauls]], Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Ilgvars Pauls]], Läti alpinist (1957–) *[[Raimonds Pauls]], Läti helilooja ja pianist (1936–) *[[Alexander Leopold Paulsen]], Eesti vaimulik (1804–1877) *[[Johannes Paulsen]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1879–1945) *[[Nikolai Paulsen]], ehitusinsener ja arhitekt (1891–1941) *[[Peter Otto Hermann Paulsen]], Eesti vaimulik (1907–1999) *[[Ivar Paulson]], eesti etnoloog, tõlkija ja luuletaja (1922–1966) *[[Paul Paulsohn]], Eesti arstiteadlane (sündinud 18. sajandil) *[[Sarah Paulson]], USA filminäitleja (1975–) *[[Filippo Paulucci]], itaalia päritolu sõjaväelane (1779–1849) *[[Jānis Pauļuks]], Läti poliitik ja ühiskonnategelane (1865–1937) *[[Paulus]], apostel *[[Paulus I]], paavst (suri 767) *[[Paulus II]], paavst (1417–1471) *[[Paulus III]], paavst (1468–1549) *[[Paulus IV]], paavst (1476–1559) *[[Paulus V]], paavst (1552–1621) *[[Paulus VI]], paavst (1897–1978) *[[Andreas Paulus]], saksa õigusteadlane (1968–) *[[Anete Paulus]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Friedrich Paulus]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1957) *[[Karin Paulus]], eesti kunstiteadlane ja kriitik (1975–) *[[Olavi Paulus]], eesti tehnikateadlane (1940–) *[[Pearu Paulus]], eesti laulja (1967–) *[[Samosata Paulus]], Antiookia piiskop (200–275) *[[Tiit Paulus]], eesti kitarrist (1945–) *[[Tiiu Paulus]], Eesti majandusteadlane (1941–2017) *[[Toomas Paur]], Eesti poliitik (1949–) *[[Paulus Paurmann]], eesti rahvaluulekoguja (1850–1903) *[[!PAUS3]], Ukraina päritolu muusik (1981–) *[[Pausanias]], vanakreeka kirjanik *[[Laura Pausini]], itaalia laulja (1974–) *[[Konstantin Paustovski]], vene kirjanik (1892–1968) *[[Laimonas Pautienius]], leedu ooperilaulja (1973–) *[[Hermann Pauts]], eesti majandusteadlane ja kaubandustegelane (1915–1991) *[[Katrin Pauts]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1977–) ==Pav== *[[Dainius Pavalkis]], leedu poliitik ja arstiteadlane (1960–) *[[Luciano Pavarotti]], itaalia ooperilaulja (1935–2007) *[[Pavel (Dmitrovski)]], õigeusu vaimulik Venemaal ja Eestis (1872–1946) *[[Louis Pavel]], eesti maalikunstnik (1915–1977) *[[Petr Pavel]], Tšehhi sõjaväelane (1961–) *[[Ülo Pavel]], eesti bioloog (1927–2005) *[[Ante Pavelić]], Horvaatia poliitik ja jurist (1889–1959) *[[Henno Pavelson]], eesti majandus- ja tehnikateadlane (1926–2000) *[[Juss Pavelson]] eesti merefüüsik (1948–) *[[Marje Pavelson]], Eesti majandussotsioloog (1938–2026) *[[Aino Paves]], Eesti arstiteadlane (1931–2024) *[[Harri Paves]], eesti metsateadlane (1930–) *[[Heiti Paves]], eesti molekulaarbioloog, geneetik (1959–) *[[Milorad Pavić]], serbia kirjanik ja kirjandusteadlane (1929–2009) *[[Mila Pavićević]], horvaadi kirjanik (1988–) *[[Žygimantas Pavilionis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1971–) *[[Jiří Pavlenka]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Antόnios Pavlídis]], kreeka maletaja (1993–) *[[Vangélis Pavlídis]], kreeka jalgpallur (1998–) *[[Aikateríni Pavlídou]], kreeka maletaja (1993–) *[[Oleksandr Pavljuk]], Ukraina sõjaväelane (1970–) *[[Roman Pavljutšenko]], vene jalgpallur (1981–) *[[Anastassija Pavljutšenkova]], vene tennisist (1991–) *[[Ivan Pavljutškov]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1988–) *[[Prokópis Pavlópoulos]], Kreeka õigusteadlane ja poliitik (1950–) *[[Pávlos (Kreeka kroonprints)|Pávlos]], endine Kreeka kroonprints (1967–) *[[Dmitri Pavlov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1941) *[[Dmitri Pavlov (pianist)|Dmitri Pavlov]], vene pianist (1976–) *[[Igor Pavlov]], vene teivashüppaja (1979–) *[[Ivan Pavlov]], vene füsioloog (1849–1936) *[[Jevgeni Pavlov]], vene rahvusest Eesti näitleja (1913–1983) *[[Nikolai Pavlov]], jakuudi ühiskonnategelane, arst ja ettevõtja (1969–) *[[Sergei Pavlov]], Nõukogude Liidu riigi- ja sporditegelane (1929–1993) *[[Valentin Pavlov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1937–2003) *[[Anna Pavlova]], vene baleriin (1881–1931) *[[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]], vene võimleja (1987–) *[[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur (2004–) *[[Strahinja Pavlović]], serbia jalgpallur (2001–) *[[Milena Pavlović-Barili]], serbia maalikunstnik ja luuletaja (1909–1945) *[[Gleb Pavlovski]], vene politoloog, publitsist, ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjastaja (1951–2023) *[[Ivan Pavlovski]], vene filoloog (1800–1869) *[[Daniels Pavļuts]], Läti kultuuritöötaja, riigiteenistuja ja poliitik (1976–) *[[Ljudmõla Pavlõtšenko]], ukraina snaiper (1916–1974) *[[Solomija Pavlõtško]], ukraina filosoof, tõlkija ja kirjanduskriitik (1958–1999) *[[Cristian Pavón]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Eduards Pāvuls]], läti näitleja (1929–2006) ==Paw== *[[Waldemar Pawlak]], Poola poliitik (1959–) ==Pax== *[[Steve Paxton]], Ameerika Ühendriikide tantsija ja koreograaf (1939–2024) *[[William Paxton]], USA filminäitleja ja -režissöör (1955–2017) ==Pay== *[[Dimitri Payet]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Julie Payette]], Kanada poliitik, insener ja endine [[CSA]] astronaut (1963–) *[[Georg Paykull]], Rootsi sõjaväelane, riigitegelane ja Vöråborgi vabahärra (1605–1657) *[[Cecilia Payne-Gaposchkin]], Briti ja USA astronoom ja astrofüüsik (1900–1979) *[[Liam Payne]], Briti muusik (1993–2024) *[[Marise Payne]], Austraalia jurist ja poliitik (1964–) *[[Nick Payne]], Suurbritannia näitekirjanik ja stsenarist (1984–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pa, Biograafiad]] 03vbgkxltehofdou5p7pv7ne64r9idm 0 303579 7193157 7062170 2026-07-14T23:26:41Z Kuriuss 38125 7193157 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2021}} {{See artikkel| räägib ajakirjanikust. Eduard Vilde loodud kirjandusliku tegelase kohta vaata artiklit "[[Külmale maale]]."}} '''Jaan Väljaots''' (sündinud [[3. juuni]]l [[1968]]) on eesti [[ajakirjanik]]. Ta lõpetas [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse erialal.<ref>http://www.aki.ut.ee/et/instituut/vilistlastele/vilistlaste-nimekirjad{{Kõdulink|aeg=september 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Akadeemiliselt on ta [[korporatsioon Revelia]] liige. Töökohad: [[Malevaleht]] (toimetaja ja kirjasõprade osakonna juhataja 1990), [[Liivimaa Kroonika]] (reporter 1991–1992), [[Liivimaa Kuller]] (reporter 1993–1995), [[Postimees]] (reporter 1995–1997), Liivimaa Kuller (reporter 1997–1998), [[Õhtuleht]] (reporter 1998–2004, toimetaja 2004–2009, uudiste osakonna juhataja 2009–2018, toimetaja 2019–2021), Postimees (peatoimetaja asetäitja alates 2021). ==Tunnustus== *2012 – [[Oivalise ajakirjanduse aastapreemia]]{{lisa viide}} ==Isiklikku== Ta oli aastatel 1995–2003 abielus ajakirjanik ja kirjanik [[Epp Väljaots]]aga. 2006. aastast on ta abielus [[Betty Ester-Väljaots]]aga. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Väljaots, Jaan}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Revelia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] qy9ka0hhoadfsln0a9emez2r6ccxqxn 7193158 7193157 2026-07-14T23:28:44Z Kuriuss 38125 7193158 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2021}} {{See artikkel| räägib ajakirjanikust. Eduard Vilde loodud kirjandusliku tegelase kohta vaata artiklit "[[Külmale maale]]."}} '''Jaan Väljaots''' (sündinud [[3. juuni]]l [[1968]]) on eesti [[ajakirjanik]]. Ta on lõpetanud [[1994]]. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse erialal.<ref>http://www.aki.ut.ee/et/instituut/vilistlastele/vilistlaste-nimekirjad{{Kõdulink|aeg=september 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta on [[korporatsioon Revelia|korporatsiooni Revelia]] liige. Töökohad: [[Malevaleht]] (toimetaja ja kirjasõprade osakonna juhataja 1990){{lisa viide}}, [[Liivimaa Kroonika]] (reporter 1991–1992){{lisa viide}}, [[Liivimaa Kuller]] (reporter 1993–1995), [[Postimees]] (reporter 1995–1997), Liivimaa Kuller (reporter 1997–1998), [[Õhtuleht]] (reporter 1998–2004, toimetaja 2004–2009, uudiste osakonna juhataja 2009–2018, toimetaja 2019–2021), Postimees (peatoimetaja asetäitja alates 2021). ==Tunnustus== *2012 – [[Oivalise ajakirjanduse aastapreemia]]{{lisa viide}} ==Isiklikku== Ta oli aastatel 1995–2003 abielus ajakirjanik ja kirjanik [[Epp Väljaots]]aga. 2006. aastast on ta abielus [[Betty Ester-Väljaots]]aga.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Väljaots, Jaan}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Revelia liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] tl79tsp12600ko18kd1biztu5ry0mfe 0 304573 7193109 5396205 2026-07-14T22:02:27Z Kruusamägi 1530 7193109 wikitext text/x-wiki '''UV-indeks''' määrab Päikese [[ultraviolettkiirgus]]e [[Fotomeetria |kiiritustiheduse]] suhtelise ([[Dimensioonita suurus|dimensioonita]]) väärtuse rahvusvahelisel standardskaalal. UV-indeks aitab inimestel hinnata päikesekiirgusest tingitud ohte nahale ja silmadele ning sellele vastavalt end kaitsta. UV-indeksi skaala algab väärtusest 0 (kiirgus puudub); väärtus 11 ja üle selle (11+) tähistab aga eriti tugevat UV-kiirgust, mille võib saada näiteks [[ekvaator]]i piirkonnas või [[kõrgmäestik]]us. Kõrgeim indeks 20 on mõõdetud [[Andid]]es [[Argentina|Põhja-Argentinas]]. {| cellpadding=6 valign=top style="float: right" |+'''UV-indeksi väärtused ''' |- style="background: #efefef;" ! UV-indeks !! Kiirguse tase !! Taseme värv |- | bgcolor="#289500" | '''0–2''' || Nõrk || Roheline |- | bgcolor="#F7e400" | '''3–5''' || Mõõdukas || Kollane |- | bgcolor="#F85900" | '''6–7''' || Tugev || Oranž |- | bgcolor="#d8001d" | '''8–10''' || Väga tugev || Punane |- | bgcolor="#6B49C8" | '''11+''' || Äärmiselt tugev || Violetne |} Ilmateates esitatakse tavaliselt UV-indeksi suurim väärtus ööpäevas, seega keskpäeva ümbruses (suvel kella 11–15). Eesti rekord on mõõdetud [[Haapsalu]]s, kus 25. juunil 2026 registreeriti 8,9. Varasem rekord oli 8,6, mis mõõdeti [[Tõravere]]s 2008. ja 2011. aastal. Üldse registreerib [[Keskkonnaagentuur]] Eestis UV-indeksit viies seirejaamas.<ref>[https://novaator.err.ee/1610077309/haapsalus-moodeti-eesti-koigi-aegade-korgeim-uv-indeks "Haapsalus mõõdeti Eesti kõigi aegade kõrgeim UV-indeks"] ERR Novaator, 14. juuli 2026</ref> ==Vaata ka== *[[Ultraviolettkiirgus]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/paike-ja-kuumus/uv-kiirgus-ja-paikesekaitse.html UV-kiirgus ja päikesekaitse] *[http://www.epa.gov/sunwise/doc/what_is_uvindex.html What is the UV Index?] [[Kategooria:Kiirgus]] s5n5m9if19um9wgcjcixvanxfeo9905 0 305377 7193325 7190255 2026-07-15T10:05:19Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7193325 wikitext text/x-wiki '''Toomas''' on eesti<ref>[[Julius Mägiste]] "Eestipäraseid eesnimesid" (Tartu 1936), lk 38</ref> [[mehenimi]]. Nimi pärineb algselt [[aramea keel|arameakeelsest]] sõnast תאומא ''te'oma'', mis tähendab tõlkes 'kaksik'. [[Piibel|Piiblis]] on see sõna transkribeeritud [[kreeka keel]]de kujul Θωμᾶς ''thomas'', kasutades seda [[Uus Testament|Uues Testamendis]] ühe [[Jeesus]]e [[apostel|apostli]] ([[apostel Toomas]]) iseloomustamiseks. Temale omistatud [[Epiteet|epiteedist]] kujunes hiljemalt varasel keskajal eesnimi, mis levis aja jooksul peaaegu kõigisse Euroopas kõneldud keeltesse. Eestisse on nimi jõudnud tõenäoliselt [[saksa keel]]e vahendusel.{{lisa viide}} [[Eestlased|Eestlaste]] hulgas on Toomas laialt levinud mehenimi, mille populaarsus on küll viimastel kümnenditel vähenenud. Aastatel [[1992]]–[[2004]] oli nimi kõigi Eestis pandud mehenimede seas populaarsuselt 86. kohal – kokku anti seda 241 poisslapsele.<ref>[https://web.archive.org/web/20121114100746/http://www.siseministeerium.ee/15190 Eesnimede statistika] Siseministeeriumi veebileht, 01.03.2012. (vaadatud 05.11.2012)</ref> 5. novembri 2012 seisuga elas Eestis rahvastikuregistri andmetel 6002 Toomase-nimelist meest.<ref>[https://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.nimede_stat Nimede statistika päring]{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti.ee (vaadatud 05.11.2012)</ref> 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Toomas 5709 mehel. Toomas oli Eestis populaarsuselt 11. mehenimi. Toomas oli keskmiselt 49 aasta vanune (mediaanvanus oli 50). 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli eesnimi Toomas 5602 mehel. Toomas oli populaarsuselt 10. mehenimi.<ref>https://www.stat.ee/nimed/Toomas</ref> Kõige populaarsem oli eesnimi Toomas vanuserühmas 50–54, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 107,23 ning Hiiu maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 87,86.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Toomas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-10 |arhiivimisaeg=2019-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190712132806/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/TOOMAS }}</ref> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Toomas 6 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=toomas Personvārdu datu bāze]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Apostel Toomas]] oli üks [[Jeesus]]e kaheteistkümnest apostlist; *[[Toomas Alatalu]] on eesti ajaloolane, väliskommentaator ja poliitik; *[[Toomas Annus]] on eesti ettevõtja; *[[Toomas Haug]] on eesti kriitik ja kirjandusloolane; *[[Toomas Hiio]] on eesti ajaloolane; *[[Toomas Hendrik Ilves]] on Eesti diplomaat ja poliitik, Eesti Vabariigi president; *[[Toomas Kall]] on eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik; *[[Toomas Kallaste]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Kalmet]] oli eesti näitleja; *[[Toomas Karjahärm]] on eesti ajaloolane; *[[Toomas Kolk]] on eesti laulja; *[[Toomas Kork]] on Eesti ühiskonnategelane, põllumajandustegelane ja poliitik; *[[Toomas Krõm]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Kukk]] on eesti botaanik; *[[Toomas Kõrvits]] on eesti mööblikunstnik ja laulja; *[[Toomas Lasmann]] on eesti telerežissöör, raadiodiktor ja filmitekstide lugeja; *[[Toomas Leius]] on eesti tennisist ja tennisetreener; *[[Toomas Liiv]] oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik; *[[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], eesti vehkleja ja vehklemistreener; *[[Toomas Lunge]], eesti muusik; *[[Toomas Meola]], on endine eesti ajakirjanik ja reklaamiärimees ning kurjategija; *[[Toomas Nipernaadi]] on nimitegelane [[August Gailit]]i romaanis; *[[Toomas Paul]] oli eesti luterlik vaimulik, teoloog ja ühiskonnategelane; *[[Toomas Proovel]] on eesti maadleja ja maadlustreener; *[[Toomas Raudam]] on eesti kirjanik; *[[Toomas Rodima]] on eesti keemik; *[[Toomas Rull]] on eesti muusik; *[[Toomas Savi]] on Eesti poliitik ja spordiarst; *[[Toomas Schvak]] on eesti kirikuloolane, raamatukogundus- ja kirjastustegelane; *[[Toomas Sutt]] oli eesti teadusfilosoof ja bioloog-geneetik; *[[Toomas Tohver]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Toomsoo]] on eesti arst; *[[Toomas Turb]] oli eesti jooksja; *[[Toomas Tõniste]] on eesti purjesportlane, ettevõtja ja poliitik; *[[Toomas Uba]] oli eesti spordiajakirjanik; *[[Toomas Urb]] on eesti laulja ja endine näitleja; *[[Toomas Varek]] on Eesti poliitik; *[[Toomas Vilosius]] on eesti arst ja poliitik; *[[Toomas Vint]] on eesti kunstnik ja kirjanik; *[[Toomas Vitsut]] on Eesti poliitik; *[[Toomas Voll]] on eesti helilooja, vokaalpedagoog ja koorijuht; ==Vaata ka== *[[Thomas (eesnimi)|Thomas]] *[[Vana Toomas]] *[[Tahma-Toomas]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] 2v186zcpy1ivnpngnhcr2k2z78x6uxt 7193327 7193325 2026-07-15T10:06:06Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7193327 wikitext text/x-wiki '''Toomas''' on eesti<ref>[[Julius Mägiste]] "Eestipäraseid eesnimesid" (Tartu 1936), lk 38</ref> [[mehenimi]]. Nimi pärineb algselt [[aramea keel|arameakeelsest]] sõnast תאומא ''te'oma'', mis tähendab tõlkes 'kaksik'. [[Piibel|Piiblis]] on see sõna transkribeeritud [[kreeka keel]]de kujul Θωμᾶς ''thomas'', kasutades seda [[Uus Testament|Uues Testamendis]] ühe [[Jeesus]]e [[apostel|apostli]] ([[apostel Toomas]]) iseloomustamiseks. Temale omistatud [[Epiteet|epiteedist]] kujunes hiljemalt varasel keskajal eesnimi, mis levis aja jooksul peaaegu kõigisse Euroopas kõneldud keeltesse. Eestisse on nimi jõudnud tõenäoliselt [[saksa keel]]e vahendusel.{{lisa viide}} [[Eestlased|Eestlaste]] hulgas on Toomas laialt levinud mehenimi, mille populaarsus on küll viimastel kümnenditel vähenenud. Aastatel [[1992]]–[[2004]] oli nimi kõigi Eestis pandud mehenimede seas populaarsuselt 86. kohal – kokku anti seda 241 poisslapsele.<ref>[https://web.archive.org/web/20121114100746/http://www.siseministeerium.ee/15190 Eesnimede statistika] Siseministeeriumi veebileht, 01.03.2012. (vaadatud 05.11.2012)</ref> 5. novembri 2012 seisuga elas Eestis rahvastikuregistri andmetel 6002 Toomase-nimelist meest.<ref>[https://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.nimede_stat Nimede statistika päring]{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti.ee (vaadatud 05.11.2012)</ref> 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Toomas 5709 mehel. Toomas oli Eestis populaarsuselt 11. mehenimi. Toomas oli keskmiselt 49 aasta vanune (mediaanvanus oli 50). 2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli eesnimi Toomas 5602 mehel. Toomas oli populaarsuselt 10. mehenimi.<ref>https://www.stat.ee/nimed/Toomas</ref> Kõige populaarsem oli eesnimi Toomas vanuserühmas 50–54, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 107,23 ning Hiiu maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 87,86.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Toomas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-10 |arhiivimisaeg=2019-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190712132806/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/TOOMAS }}</ref> [[Läti]]s oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Toomas 6 inimesel.<ref>[https://personvardi.pmlp.gov.lv/index.php?name=toomas Personvārdu datu bāze]</ref> ==Nime kandjaid== *[[Apostel Toomas]] oli üks [[Jeesus]]e kaheteistkümnest apostlist; *[[Toomas Alatalu]] on eesti ajaloolane, väliskommentaator ja poliitik; *[[Toomas Annus]] on eesti ettevõtja; *[[Toomas Haug]] on eesti kriitik ja kirjandusloolane; *[[Toomas Hiio]] on eesti ajaloolane; *[[Toomas Hendrik Ilves]] on Eesti diplomaat ja poliitik, Eesti Vabariigi president; *[[Toomas Kall]] on eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik; *[[Toomas Kallaste]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Kalmet]] oli eesti näitleja; *[[Toomas Karjahärm]] on eesti ajaloolane; *[[Toomas Kolk]] on eesti laulja; *[[Toomas Kork]] on Eesti ühiskonnategelane, põllumajandustegelane ja poliitik; *[[Toomas Krõm]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Kukk]] on eesti botaanik; *[[Toomas Kõrvits]] on eesti mööblikunstnik ja laulja; *[[Toomas Lasmann]] on eesti telerežissöör, raadiodiktor ja filmitekstide lugeja; *[[Toomas Leius]] oli eesti tennisist ja tennisetreener; *[[Toomas Liiv]] oli eesti luuletaja ja kirjanduskriitik; *[[Toomas Liivak (vehkleja)|Toomas Liivak]], eesti vehkleja ja vehklemistreener; *[[Toomas Lunge]], eesti muusik; *[[Toomas Meola]], on endine eesti ajakirjanik ja reklaamiärimees ning kurjategija; *[[Toomas Nipernaadi]] on nimitegelane [[August Gailit]]i romaanis; *[[Toomas Paul]] oli eesti luterlik vaimulik, teoloog ja ühiskonnategelane; *[[Toomas Proovel]] on eesti maadleja ja maadlustreener; *[[Toomas Raudam]] on eesti kirjanik; *[[Toomas Rodima]] on eesti keemik; *[[Toomas Rull]] on eesti muusik; *[[Toomas Savi]] on Eesti poliitik ja spordiarst; *[[Toomas Schvak]] on eesti kirikuloolane, raamatukogundus- ja kirjastustegelane; *[[Toomas Sutt]] oli eesti teadusfilosoof ja bioloog-geneetik; *[[Toomas Tohver]] on eesti jalgpallur; *[[Toomas Toomsoo]] on eesti arst; *[[Toomas Turb]] oli eesti jooksja; *[[Toomas Tõniste]] on eesti purjesportlane, ettevõtja ja poliitik; *[[Toomas Uba]] oli eesti spordiajakirjanik; *[[Toomas Urb]] on eesti laulja ja endine näitleja; *[[Toomas Varek]] on Eesti poliitik; *[[Toomas Vilosius]] on eesti arst ja poliitik; *[[Toomas Vint]] on eesti kunstnik ja kirjanik; *[[Toomas Vitsut]] on Eesti poliitik; *[[Toomas Voll]] on eesti helilooja, vokaalpedagoog ja koorijuht; ==Vaata ka== *[[Thomas (eesnimi)|Thomas]] *[[Vana Toomas]] *[[Tahma-Toomas]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] 0qgz804efa2qprdeidgsgi7s184ok2n 0 306629 7193283 7191883 2026-07-15T08:51:09Z Avjoska 1538 /* Aprill */ 7193283 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1985]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1985}} == Jaanuar == *[[7. jaanuar]] – [[Maria Albert]], eesti ujuja *[[13. jaanuar]] – [[Mairis Briedis]], läti poksija *[[14. jaanuar]] – [[Nadežda Kossintseva]], Vene maletaja *[[15. jaanuar]] – [[Harri Olli]], soome suusahüppaja * 15. jaanuar – [[Elo Ellermaa]], eesti teleajakirjanik *[[19. jaanuar]] – [[Maria Murumaa-Mengel]], eesti sotsiaalteadlane, sotsiaalmeedia uurija *[[20. jaanuar]] – [[Eḩsān Ḩadādī]], Iraani kettaheitja *20. jaanuar – [[Tanel Sokk]], Eesti korvpallur *[[22. jaanuar]] – [[Jaanus Koort]], eesti teleajakirjanik ja ettevõtja *[[22. jaanuar]] – [[Mohamed Lamine Sissoko Gillan]], Mali jalgpallur (poolkaitsja) *22. jaanuar – [[Karl Siim]], Eesti mäesuusataja *22. jaanuar – [[Brian Mariano]], Hollandi Antillide sprinter, kes esindab alates 2011. aastast Hollandit *[[25. jaanuar]] – [[Tina Karol]], ukraina laulja *[[27. jaanuar]] – [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Lisbeth Constance Lenton]], Austraalia ujuja * 28. jaanuar – [[Lauris Dārziņš]], läti jäähokimängija * 28. jaanuar – [[Eduardo Aranda]], Paraguay jalgpallur == Veebruar == *[[5. veebruar]] – [[Cristiano Ronaldo]], portugali jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Philippe Senderos]], šveitsi jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Haylie Duff]], USA näitleja ja laulja *[[20. veebruar]] – [[Tamara Sky]], Puerto Rico modell * 20. veebruar – [[Julia Volkova]], Vene laulja, [[t.A.T.u.]] liige * 20. veebruar – [[Aleksei Vdovin]], vene filoloog *[[22. veebruar]] – [[Kein Einaste]], Eesti murdmaasuusataja *[[23. veebruar]] – [[Vasilis Kostakis]], kreeka teadlane * 23. veebruar – [[Terje Toomistu]], eesti antropoloog, etnoloog ja filmitegija *[[25. veebruar]] – [[Anatoli Tafitšuk]], ukraina päritolu Eesti näitleja ning telesaatejuht *[[26. veebruar]] – [[Sanya Richards-Ross]], USA jooksja * 26. veebruar – [[Aare Külama]], eesti laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Janković]], Serbia tennisist == Märts == *[[15. märts]] – [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], Prantsusmaa kergejõustiklane *[[19. märts]] – [[Sean Wroe]], Austraalia sprinter *[[20. märts]] – [[Martin Sildos]], eesti dirigent *[[22. märts]] – [[Berit Petolai]], eesti kirjanik *[[25. märts]] – [[Diana Rennik]], Eesti iluuisutaja *[[26. märts]] – [[Keira Knightley]], Briti näitleja * 26. märts – [[Prince Octopus Dzanie]], Ghana amatöörpoksija *[[28. märts]] – [[Steve Mandanda]], Prantsusmaa jalgpallur *28. märts – [[Nele Trepp]], Eesti ujuja == Aprill == *[[3. aprill]] – [[Tomi Nybäck]], Soome maletaja * 3. aprill – [[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja *[[5. aprill]] – [[Margit Lõhmus]], eesti kunstnik ja kirjanik * 5. aprill – [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], eesti veemootorisportlane *[[17. aprill]] – [[Urmas Põldma]], Eesti motosportlane *[[18. aprill]] – [[Liisa Lilleste]], eesti endine jalgpallur *[[20. aprill]] – [[Andrus Niit]], Eesti kergejõustiklane * 20. aprill – [[Robert Vaigla]], Eesti kitarrist * 20. aprill – [[John Francis Daley]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja stsenarist *[[23. aprill]] – [[Rachel Skarsten]], Kanada näitleja *[[24. aprill]] – [[Erko Aabrams]], Eesti veemotosportlane * 24. aprill – [[Flo Kasearu]], Tallinnas tegutsev kunstnik *[[25. aprill]] – [[Serhi Rožok]], ukraina jalgpallur *[[27. aprill]] – [[Argo Vooremaa]], Eesti purjetaja ja jääpurjetaja *[[28. aprill]] – [[Nadežda Tšernobai]], Eesti kunstnik *[[30. aprill]] – [[Gal Gadot]], Iisraeli näitleja ja modell. == Mai == *[[1. mai]] – [[Maris Jõeveer]], Eesti kikkpoksija *[[3. mai]] – [[Kadri Lehtla]], Eesti laskesuusataja *3. mai – [[Miko Mälberg]], Eesti ujuja *[[4. mai]] – [[Marcin Przybyłowicz]], poola helilooja *[[6. mai]] – [[Aleksandr Smirnov (lauatennisist)|Aleksandr Smirnov]], Eesti lauatennisist * 6. mai – [[Chris Paul]], USA korvpallur *[[7. mai]] – [[Erge Nugis]], Eesti sumomaadleja *[[10. mai]] – [[Diego Tardelli]], Brasiilia jalgpallur *[[11. mai]] – [[Breann McGregor]], USA modell * 11. mai – [[Dana Bjorka]], Läti teatri- ja filminäitleja *[[16. mai]] – [[Piret Pormeister]], Eesti murdmaasuusataja *[[17. mai]] – [[Katrina Tang]], eesti lastemoe- ja portreefotograaf *[[20. mai]] – [[Marta Laan]], Eesti näitleja *[[22. mai]] – [[Tranquillo Barnetta]], Šveitsi jalgpallur *[[23. mai]] – [[Jaan Laos]], Eesti sõudja * 23. mai – [[Sander Vaher]], Eesti orienteeruja *[[28. mai]] – [[Colbie Caillat]], USA laulja ja muusik *[[30. mai]] – [[Vladimir Latin]], Eesti sõudja * 30. mai – [[Sergei Rumjantsev]], Eesti tõstja *[[31. mai]] – [[Uku Vainik]], eesti psühholoog == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Tirunesh Dibaba]], Etioopia kergejõustiklane * 1. juuni – [[Tanel Leok]], Eesti mootorrattasportlane *[[3. juuni]] – [[Łukasz Piszczek]], Poola jalgpallur *3. juuni – [[Johannes Tralla]], Eesti ajakirjanik *[[4. juuni]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur *[[10. juuni]] – [[Kaia Kanepi]], Eesti tennisist *[[12. juuni]] – [[Liisa Pulk]], eesti näitleja *[[13. juuni]] – [[Züleyxa Izmailova]], Eesti keskkonnaaktivist ja poliitik * 13. juuni – [[Germán Gholami]], Eesti hispaania ooperilaulja (tenor) *[[20. juuni]] – [[Aive Mandel]], eesti keeleteadlane ja tõlkija *[[21. juuni]] – [[Lana Del Rey]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[23. juuni]] – [[Kristo Aab]], Eesti korvpallur *23. juuni – [[Kristina Kask]], Eesti laskur *[[27. juuni]] – [[Svetlana Kuznetsova]], Vene tennisist *[[30. juuni]] – [[Michael Phelps]], USA ujuja == Juuli == *[[1. juuli]] – [[Léa Seydoux]], Prantsuse näitleja * 1. juuli – [[Mait Joorits]], eesti näitleja *[[2. juuli]] – [[Ashley Tisdale]], USA laulja ja näitleja *[[8. juuli]] – [[Berit Aljand]], Eesti ujuja * 8. juuli – [[Triin Aljand]], Eesti ujuja *[[13. juuli]] – [[Piret Laos]], Eesti saatejuht *[[15. juuli]] – [[Graziano Pellè]], Itaalia jalgpallur * 15. juuli – [[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija *[[17. juuli]] – [[Allan Kasuk]], eesti muusik, laulukirjutaja, laulja ja produtsent *[[25. juuli]] – [[Salomėja Zaksaitė]], leedu maletaja *[[26. juuli]] – [[Gaël Clichy]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. juuli]] – [[Brimin Kiprop Kipruto]], Keenia kergejõustiklane == August == *[[2. august]] – [[Marjaliisa Umb]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja * 2. august – [[Jimmy Briand]], Prantsusmaa jalgpallur *[[3. august]] – [[Ats Purje]], eesti jalgpallur *[[9. august]] – [[Aigar Leok]], eesti mootorrattasportlane * 9. august – [[Anna Kendrick]], USA filminäitleja *[[13. august]] – [[Marija Farnosova]], Venemaa jooksja *[[14. august]] – [[Shea Weber]], Kanada jäähokimängija *[[15. august]] – [[Emil Jönsson]], rootsi murdmaasuusataja * 15. august – [[Nipsey Hussle]], Ameerika räppar *[[18. august]] – [[Polina Kuznetsova (kunstnik)|Polina Kuznetsova]], ukraina kunstnik *[[23. august]] – [[Juss Haasma]], eesti näitleja ja muusik *[[25. august]] – [[Igor Burzanović]], Montenegro jalgpallur *[[27. august]] – [[Nikica Jelavić]], Horvaatia jalgpallur ja jalgpallitreener *[[30. august]] – [[Leisel Jones]], Austraalia ujuja == September == *[[3. september]] – [[Tagne Tähe]], Eesti laskesuusataja *[[4. september]] – [[Raúl Albiol]], Hispaania jalgpallur * 4. september – [[Jekaterina Novosjolova]], Eesti näitleja * [[9. september]] – [[Luka Modrić]], Horvaatia jalgpallur *[[10. september]] – [[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Igor Savvov]], Eesti jäähokimängija *[[15. september]] – [[Loore Aaslav-Kaasik]], eesti lavastaja ja näitleja *[[19. september]] – [[Sofia Rubina]], eesti laulja *[[26. september]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]]) == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane *[[8. oktoober]] – [[Bruno Mars]], ameerika laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent *[[9. oktoober]] – [[Anita Włodarczyk]], poola vasaraheitja *[[11. oktoober]] – [[Michelle Trachtenberg]], ameerika näitleja * 11. oktoober – [[Margaret Berger]], Norra laulja * 11. oktoober – [[Wang Mingjuan]], Hiina tõstja *[[12. oktoober]] – [[Anna Iljuštšenko]], Eesti kergejõustiklane * 12. oktoober – [[Michelle Carter]], USA kuulitõukaja *[[14. oktoober]] – [[Andrea Fischbacher]], Austria mäesuusataja * 14. oktoober – [[Martial Mbandjock]], Prantsusmaa sprinter * 14. oktoober – [[Liina Luik]], eesti jooksja * 14. oktoober – [[Lily Luik]], eesti jooksja *[[15. oktoober]] – [[Denõss Bigus]], Ukraina ajakirjanik ja saatejuht *[[21. oktoober]] – [[Dean Lewis]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja *[[22. oktoober]] – [[Silver Laas]], eesti laulja *[[24. oktoober]] – [[Wayne Rooney]], Inglise jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Andrea Bargnani]], itaallasest elukutseline korvpallur * 26. oktoober – [[Tauri Tuvikene]], eesti linnageograaf *[[30. oktoober]] – [[Ragnar Klavan]], Eesti jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Kerron Clement]], USA kergejõustiklane == November == *[[17. november]] – [[Edivaldo Hermoza]], Boliivia jalgpallur *[[18. november]] – [[Tiidrek Nurme]], Eesti kergejõustiklane * 18. november – [[Allyson Felix]], USA kergejõustiklane *[[21. november]] – [[Jesús Navas]], Hispaania jalgpallur *21. november – [[Carly Rae Jepsen]], Kanada laulja ja laulukirjutaja *[[23. november]] – [[Hyun-Soo Ahn]], Lõuna-Korea kiiruisutaja (lühidistantsid) *[[30. november]] – [[Kaley Cuoco]], USA näitleja *30. november – [[Chrissy Teigen]], USA fotomodell == Detsember == *[[3. detsember]] – [[Amanda Seyfried]], USA filminäitleja *[[4. detsember]] – [[Krista Siegfrids]], Soome laulja *[[5. detsember]] – [[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur *[[10. detsember]] – [[Vincent Bueno]], filipiini päritolu Austria laulja *[[13. detsember]] – [[Frida Hansdotter]], Rootsi mäesuusataja * 13. detsember – [[Vassili Titarenko]], Eesti jäähokimängija * 13. detsember – [[Tõnis Liinat]], Eesti poliitik *[[19. detsember]] – [[Lady Sovereign]], Inglise räppar *[[22. detsember]] – [[Edurne]], hispaania laulja ja näitleja *[[27. detsember]] – [[Adil Rami]], Prantsusmaa jalgpallur *[[30. detsember]] – [[Madis Arro]], eesti laulja <!-- ==Teadmata kuupäev== --> [[Kategooria:Sündinud 1985| ]] 25zp1wx4ytw7eprmhq3nkho6hjiaz7q 0 310379 7193054 3885688 2026-07-14T19:09:21Z Mona 355 7193054 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib filmist; filmisarja kohta vaata artiklit "[[Öö muuseumis (filmisari)]]"}} '''"Öö muuseumis"''' on [[2006]]. aasta [[USA]] fantaasiafilm. ==Sisu== Larry Daley võtab vastu töö öövalvurina. Vana valvur hoiatab teda, et "ta ei tohi midagi sisse või välja lasta". Oma esimesel ööl ta mõistab, mida valvur sellega mõtles. Igal ööl ärkavad muuseumieksponaadid sõna otseses mõttes ellu. Nüüd peab Larry suutma tagada muuseumis öö läbi korda ja suutma lahendada ka eksponaatide vahelisi tülisid. Selles tuleb talle appi ei keegi muu kui [[Theodore Roosevelt]]. ==Osades== * [[Ben Stiller]] – Larry Daley * [[Robin Williams]] – Theodore Roosevelt * [[Jake Cherry]] – Nicky Daley, Larry poeg * [[Mickey Rooney]] – Gus * [[Bill Cobbs]] – Reginald * [[Owen Wilson]] – Jedediah * [[Dick Van Dyke]] – Cecil Fredericks * [[Steve Coogan]] – [[Octavius]] * [[Patrick Gallagher]] – Attila * [[Rami Malek]] – Ahkmenrah * [[Mizuo Peck]] – Sacagawea * [[Ricky Gervais]] – Dr. McPhee, Larry ülemus * [[Paul Rudd]] – Don [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:2006. aasta filmid]] dhbmroihjm0z1v4jhetd9hl6vynnzrb 0 310560 7193238 7190136 2026-07-15T06:46:59Z ~2026-39664-51 233513 Pisemad täiendused ja parandused 7193238 wikitext text/x-wiki [[File:Ene-Renate Pähkla.jpg|thumb|Ene-Renate Pähkla]] '''Ene-Renate Pähkla''' (aastani 1993 '''Ene-Renate Ress'''; sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1970]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti hambaarst ja arstiteadlane, kelle peamised uurimis- ja tegevusvaldkonnad on [[parodontoloogia]], [[parodontiit|parodontiidi]] mikrobioloogiline diagnostika, ravi ja ennetus ning suu- ja üldtervise vahelised seosed.<ref name="ETBL">''Eesti teaduse biograafiline leksikon'', 3. köide.</ref><ref name="diss">[https://dspace.ut.ee/items/8c73ad4c-15ab-4be0-b769-8eb3c05a2a32 Ene-Renate Pähkla. „Factors related to the efficiency of treatment of advanced periodontitis”]. Tartu Ülikooli digitaalarhiiv ADA, 2011. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> 2011. aastal kaitses ta [[Tartu Ülikool]]is filosoofiadoktori kraadi arstiteaduses.<ref name="diss" /> == Elulugu == Pähkla lõpetas 1989. aastal Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Aastatel 1989–1990 õppis ta Leningradi Riiklikus Ülikoolis vene keelt ja kirjandust ning aastatel 1990–1995 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas stomatoloogiat.<ref name="ETBL" /><ref name="diss" /> Aastatel 1995–1996 läbis ta internatuuri Tartu stomatoloogia polikliinikus ning aastatel 1996–1998 eriarsti täiendusõppe restauratiivse hambaravi alal Helsingi Ülikooli hambakliinikus.<ref name="diss" /> Aastatel 1998–2021 töötas ta Tartu Ülikooli stomatoloogia kliinikus assistendi ja arst-õppejõuna. Aastatel 1998–2007 töötas ta hambaarstina Maxilla hambakliinikus.<ref name="elulugu">[https://igemeravi.ee/artiklid/autorid/dr-ene-renate-pahkla/ „Dr. Ene-Renate Pähkla PhD”]. Igemeravi.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> Aastatel 2001–2006 töötas Pähkla TÜ Kliinikumis arst-õppejõuna, parodontoloogina ning lektorina. 2006. aastal alustas Pähkla doktoriõpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tema väitekiri „Factors related to the efficiency of treatment of advanced periodontitis” („Parodontiidi ravi efektiivsust mõjutavad tegurid”) valmis Mare Saagi ja Krista Lõivukese juhendamisel ning kaitsti 2011. aastal.<ref name="diss" /><ref name="utdoktor">[https://ut.ee/et/sisu/doktoritoo-naitab-kuidas-edukamalt-parodontiiti-ravida „Doktoritöö näitab, kuidas edukamalt parodontiiti ravida”]. Tartu Ülikool. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> 2007. aastal asutas Pähkla oma hambaravikliiniku, tegutsedes esialgu füüsilisest isikust ettevõtjana. 2010. aastal alustas kliinik tegevust Tartu Tigutornis aadressil Väike-Turu 5. Praegu tegutseb kliinik Igemeravi OÜ-na ning Pähkla on selle asutaja ja peaarst. Kliinik keskendub täiskasvanute suutervisele, eeskätt igemehaiguste diagnoosimisele, ravile ja pikaajalisele järelhooldusele.<ref name="kliinik">[https://igemeravi.ee/meist/ „Meist – meie personal ja lugu”]. Igemeravi.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> == Teadustöö == Pähkla teadustöö keskmes on olnud parodontiidi mikrobioloogia ja diagnostika, mittekirurgilise ja süsteemse antibiootikumravi efektiivsus, [[metronidasool]]i [[farmakokineetika]], suitsetamise mõju ravitulemustele ning parodondi haiguste esinemine perekonniti.<ref name="diss" /> Tema doktoritöös leiti, et tavapärasele mehaanilisele ravile mittealluva parodontiidi puhul võib ravi kavandamisel olla vajalik igemetasku mikrofloora laboratoorne uurimine. Uuringutes käsitleti ka metronidasooli jõudmist igemevao vedelikku ja sülge, suitsetamise negatiivset mõju parodontiidi ravitulemustele ning parodontiiti põdevate emade laste suuremat igemehaiguste riski.<ref name="diss" /> Pähkla on avaldanud rahvusvahelisi eelretsenseeritud teadusartikleid ning Eesti erialaartikleid ja kliinilisi juhendeid. Tema hilisemates kirjutistes on käsitletud muu hulgas parodondi haiguste klassifikatsiooni, suu- ja üldtervise seoseid, [[antibiootikumiresistentsus]]t, raseduse ja menopausi mõju parodondi tervisele, periimplantiiti ning suutervise ettevalmistamist enne üldmeditsiinilisi invasiivseid protseduure.<ref name="tood">[https://igemeravi.ee/teadustood/ „Teadustöö tulemused”]. Igemeravi.ee. Vaadatud 10. juulil 2026.</ref> 2001. aastal pälvis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapreemia.<ref name="ETBL" /> == Valik publikatsioone == === Doktoritöö === * Pähkla, Ene-Renate. ''[https://dspace.ut.ee/items/8c73ad4c-15ab-4be0-b769-8eb3c05a2a32 Factors related to the efficiency of treatment of advanced periodontitis]''. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. === Teadusartiklid === * Lõivukene, Krista; Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Naaber, Paul. „[https://igemeravi.ee/teadustood/5.pdf Parodontiidi esmase ravi efektiivsuse hindamine ja patogeenide spekter]”. ''[[Eesti Arst]]'', 82 (11), 2003, lk 768–772. * Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Pähkla, Rein. „[https://igemeravi.ee/teadustood/1.pdf Metronidazole concentrations in plasma, saliva and periodontal pockets in patients with periodontitis]”. ''Journal of Clinical Periodontology'', 32 (2), 2005, lk 163–166. DOI: [https://doi.org/10.1111/j.1600-051X.2005.00653.x 10.1111/j.1600-051X.2005.00653.x]. * Lõivukene, Krista; Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Naaber, Paul. „[https://igemeravi.ee/teadustood/2.pdf The microbiological status of patients with periodontitis in Southern Estonia after non-surgical periodontal therapy]”. ''Stomatologija'', 7 (2), 2005, lk 45–47. * Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Naaber, Paul; Saag, Mare; Lõivukene, Krista. „[https://igemeravi.ee/teadustood/3.pdf The efficacy of non-surgical and systemic antibiotic treatment on smoking and non-smoking periodontitis patients]”. ''Stomatologija'', 8 (4), 2006, lk 116–121. * Pähkla, Ene-Renate; Lõivukene, Krista; Koppel, Taive; Naaber, Paul; Saag, Mare. „[https://igemeravi.ee/teadustood/4.pdf Suitsetamise mõju kroonilise parodontiidiga patsientide mittekirurgilise ja süsteemse antibiootilise ravikombinatsiooni efektiivsusele]”. ''Eesti Arst'', 85 (1), 2006, lk 20–25. * Pähkla, Ene-Renate; Koppel, Taive; Saag, Mare; Naaber, Paul; Treumuth, Margus; Sepp, Epp; Lõivukene, Krista. „[https://igemeravi.ee/teadustood/7.pdf Kroonilise parodontiidi diagnostika ja antibiootikumravi Lõuna-Eestis]”. ''Eesti Arst'', 87 (11), 2008, lk 841–846. * Pähkla, Ene-Renate; Jõgi, Eerik; Nurk, Allan; Pisarev, Heti; Koppel, Taive; Naaber, Paul; Saag, Mare; Lõivukene, Krista. „[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20059590/ Periodontal disease in mothers indicates risk in their children]”. ''International Journal of Paediatric Dentistry'', 20 (1), 2010, lk 24–30. DOI: [https://doi.org/10.1111/j.1365-263X.2009.01027.x 10.1111/j.1365-263X.2009.01027.x]. * Pähkla, Ene-Renate; Treumuth, M. „A computer program answering questions in preliminary periodontal consulting”. ''Journal of Clinical Periodontology'', 39, lisa 13, 2012, lk 152.<ref name="tood" /> === Erialaartiklid ja kliinilised juhendid === * Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/9.pdf EFP manifest: Parodontoloogia ja üldtervis]”. ''Hambaarst'', mai 2018, lk 30–33. * Ollema, Kertu; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/10.pdf Parodondi haiguste ja seisundite klassifikatsioon 2018]”. ''Hambaarst'', mai 2019, lk 32–40. * Ollema, Kertu; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/11.pdf Parodondi haiguste ennetus ja ravi]”. ''Hambaarst'', mai 2019, lk 50–56. * Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/14.pdf Parodontiit ja südametervis]”. ''Hambaarst'', august 2020, lk 26–30. * Igotti, Aleksandr; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/15.pdf Antibiootikumresistentsus ja alternatiivsed antimikroobse ravi võimalused parodontoloogias]”. ''Hambaarst'', august 2020, lk 32–40. * Kalm, Mai; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/16.pdf Menopaus ja parodondi tervis]”. ''Hambaarst'', august 2020, lk 62–66. * Pähkla, Ene-Renate; Ollema, Kertu; Ader, Roland; Laan, Mariann; Laaniste, Hiie; Lepik, Ann; Riisenberg, Brit Helen; Toompere, Maria; Vapper, Krista. „[https://igemeravi.ee/teadustood/18.pdf Parodontoloogia. Hea kliinilise tava juhend hambaarstile]”. ''Hambaarst'', mai 2021, lk 26–53. * Sinijärv, Marjo; Pähkla, Ene-Renate; Ollema, Kertu. „[https://igemeravi.ee/teadustood/19.pdf Patsiendi suutervise ettevalmistamine üldmeditsiinilisteks invasiivseteks protseduurideks: Hea kliinilise tava juhend]”. ''Hambaarst'', mai 2022, lk 24–37. * Kalm, Mai; Pähkla, Ene-Renate. „[https://igemeravi.ee/teadustood/20.pdf Periimplantiidi mittekirurgiline ravi]”. ''Hambaarst'', mai 2022, lk 38–49. == Konverentsiettekanded ja teesid == Pähkla on esinenud parodontoloogia, mikrobioloogilise diagnostika ja antibiootikumravi teemaliste ettekannete ning teesidega Eesti ja rahvusvahelistel erialakonverentsidel.<ref name="tood" /> Valik ettekandeid: * „Parodontiidi mikrobioloogilise diagnostika juurutamine TÜK ühendlaboris”, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevad, 2001 (kaasautorid Krista Lõivukene, Taive Koppel ja Paul Naaber). * „Parodontiidi etioloogia iseärasused Eestis”, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevad, 2002 (kaasautorid Taive Koppel, Krista Lõivukene ja Paul Naaber). * „Metronidasooli farmakokineetika parodondi kudedes”, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevad, 2002 (kaasautorid Taive Koppel ja Rein Pähkla). * „Varapuhkenud parodontiidi diagnoosimine ja ravi”, Eesti Hambaarstide Päevad, 2003 (kaasautor Taive Koppel). * „Parodontiit lastel – müüt või tegelikkus?”, Eesti Hambaarstide Päevad, 2006 (kaasautorid Taive Koppel ja Triin Jagomägi). * „Risk for periodontal diseases in periodontally ill and healthy families”, esimene Balti hambaarstiteaduse konverents, 2006 (kaasautorid Taive Koppel, Mare Saag, Paul Naaber ja Krista Lõivukene). * „Süsteemsete antibiootikumide kasutamine parodontiidi ravis ja sellega kaasnevad probleemid”, täienduskonverents KLIINIK, 2008. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * {{ETBL|3}} == Välislingid == * {{ETIS}} * [https://dspace.ut.ee/items/8c73ad4c-15ab-4be0-b769-8eb3c05a2a32 Ene-Renate Pähkla doktoritöö Tartu Ülikooli digitaalarhiivis] * [https://igemeravi.ee/teadustood/ Ene-Renate Pähkla teadustööde ja erialaartiklite loetelu] * [https://igemeravi.ee/artiklid/autorid/dr-ene-renate-pahkla/ Ene-Renate Pähkla profiil Igemeravi veebilehel] {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pähkla, Ene-Renate}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti hambaarstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] pw5yzqxtqbb0es5hqj1oeevwd5adw9v 0 313173 7193233 6919606 2026-07-15T06:33:31Z Avjoska 1538 7193233 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Leibur logo.png|pisi|[[Helmut Polberg]]<nowiki/>i loodud Leiburi logo]] [[Pilt:Leibur.20260714 113056.jpg|pisi|Leibur Leiva tn 1 Mustamäel]] [[Pilt:Leiburi tooted.jpg|pisi]] '''AS Leibur''' on Eesti vanim [[pagaritööstus]]ettevõte.<ref name="EE"/> Ettevõtte eelkäija oli 1762. aastal [[Tallinna vanalinn]]as [[Julius Valentin Jaeksch]]i asutatud pagaritöökoda.<ref name="leibur.ee">https://web.archive.org/web/20130210190218/http://www.leibur.ee/ajalugu/ (vaadatud 16.01.2013)</ref> See aasta tähistab ka Eesti tööstusliku [[leivatootmine|leivatootmise]] algust.<ref name="EE"/><ref name="leibur.ee"/> Ettevõte kannab '''Leiburi''' (tootmiskoondis "Leibur") nime aastast 1976.<ref name="leibur.ee"/> Tootmiskoondis Leibur oli [[Eesti NSV]] suurim leivatööstusettevõte, mis moodustati 1976. aastal Tallinna Leivakombinaadi, [[Haapsalu Leivatehas]]e ja [[Salutaguse Pärmitehas]]e ühendamisel. Aastal 1978 valmistati ettevõttes 40 908 tonni pagaritooteid, 1587 tonni kondiitritooteid, 3818 tonni [[makaron]]e, 2296 tonni [[pärm]]i.<ref name="Toimetuskolleegium"/> Aastal 1997 koondus tootmine Tallinna [[Kadaka tehas]]esse.<ref name="leibur.ee"/> Ettevõtte omanikud on vahetunud mitu korda.<ref name="leibur.ee"/> Aastal 1998 said omanikeks 55% osalusega [[Vaasan & Vaasan Oy]] ja 45% osalusega [[Cerealia AB]].<ref name="leibur.ee"/> Leibur kuulub Baltikumi leivatööstuskontserni [[VAASAN Grupp]].<ref name="leibur.ee"/> Aastal 2009 oli VAASAN Grupi [[käive]] 400 miljonit eurot ja töötajaid oli kokku 3000.<ref>https://web.archive.org/web/20130207190618/http://www.leibur.ee/leiburist/ (vaadatud 16.01.2013)</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 558.</ref> <ref name="Toimetuskolleegium">Toimetuskolleegium: L.Valt, L. Raudtits, A. Mihkelsoo, "[[Tallinn. Lühientsüklopeedia]]", Tallinn, Kirjastus Valgus, lk 230, 1979</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.leibur.ee AS Leiburi koduleht] [[Kategooria:Eesti toiduainetööstuse ettevõtted]] hxhfaxsrzpi0ew6sclk0hwkuhkf0krk 0 314297 7193030 6950837 2026-07-14T17:46:07Z SteveCtrl 233488 Biograafia täiendamine ja ajakohastamine: sissejuhatuse, haridustee, Tartu perioodi ja USA karjääri osa laiendamine ning viidete lisamine. 7193030 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Борис Михайлович Гаспаров.jpeg|pisi|Boriss Gasparov [[Siberi Föderaalülikool]]is (18. mai 2013)]] '''Boris Gasparov''' (sündinud 16. jaanuaril 1940) on vene päritolu [[Ameerika]] kirjandusteadlane ja [[kultuuriajaloolane]]. Ta on Columbia Ülikooli vene ja Ida-Euroopa uuringute Boris Bakhmeteffi nimeline teeneline professor ([[Professor]] [[Emeeritus|Emeritus]]).<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Boris Gasparov |url=https://harriman.columbia.edu/person/boris-gasparov/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Harriman Institute |keel=en-US}}</ref> Mitme aastakümne pikkuse ja eri mandreid hõlmanud karjääri jooksul on Gasparov saavutanud silmapaistva maine oma sügavalt interdistsiplinaarse teadustööga, mis ühendab [[Slaavi keeled|slaavi keeleteaduse]], [[Venemaa|vene]] ja võrdleva [[Kirjandusteadus|kirjandusteaduse]], [[Ideedeajalugu|ideeajaloo]] ning [[Muusikateadus|muusikateaduse]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Boris Gasparov: Northwestern University Research Initiative in Russian Philosophy, Literature, and Religious Thought - Northwestern University |url=https://rprt.northwestern.edu/people/advisory-board/boris-gasparov.html |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=rprt.northwestern.edu |keel=en}}</ref> == Nooruspõlv ja haridus == Gasparov sündis Doni-äärses [[Nahhitševan|Nahhitševanis]] – Lõuna-Venemaal asuvas armeenlaste asunduses, mis oli tema sündimise ajaks juba [[Rostov Doni ääres|Doni-äärse]] Rostovi suurlinnaga liidetud. Ta kasvas üles valdavelt venekeelses armeenia perekonnas. Pärast keskhariduse omandamist õppis ta paralleelselt kahel akadeemilisel suunal, nii keele- kui ka [[Muusikateadus|muusikateaduses]], ning lõpetas 1961. aastal [[Rostovi Riiklik Ülikool|Rostovi Riikliku Ülikooli]] vene keele ja kirjanduse erialal.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Boris Gasparovi elulookirjeldus (Curriculum Vitae) |url=https://rprt.northwestern.edu/people/gasparov_cv.pdf |väljaandja=Northwesterni Ülikool}}</ref> Ta alustas oma aspirantuuri Moskva Riiklikus Pedagoogilises Instituudis ja sai 1965. aastal filoloogiakandidaadi (Kandidat filologicheskikh nauk, samaväärne filosoofiadoktori ehk Ph.D. kraadiga) teaduskraadi [[Slaavi keeled|slaavi keeleteaduses]]. Ühendades oma lingvistilise suuna ametliku muusikaharidusega, kaitses ta 1968.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Colloquium by Boris Gasparov, Columbia University: On Female “Otherness”: Looking from the Perspective of Early Romantic Metaphysics {{!}} Division of Literatures, Cultures, and Languages |url=https://dlcl.stanford.edu/events/colloquium-boris-gasparov-columbia-university-female-otherness-looking-perspective-early |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=dlcl.stanford.edu |keel=en}}</ref> aastal Moskvas Gnessinite-nimelises Muusikapedagoogilises Akadeemias magistrikraadi (MA) [[Muusikateadus|muusikateaduses]]1971. aastal kaitses ta oma kõrgema taseme doktoriväitekirja, saades filoloogiadoktori (Doktor filologicheskikh nauk, samaväärne Saksa habilitatsiooniga) teaduskraadi vene ja üldkeeleteaduses [[Valgevene Teaduste Akadeemia]] [[Lingvistika]] Instituudist [[Minsk|Minskis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teaduri aastaraamatu aruanne 2009/2010: Boris Gasparov |url=https://www.wiko-berlin.de/fileadmin/Jahrbuchberichte/2009/2009_10_Gasparov_Boris_Jahrbuchbericht.pdf |väljaandja=Berliini Wissenschaftskolleg}}</ref> == Akadeemiline karjäär == === Tartu periood (1966–1980) === Gasparovi ametlik ülikooli õpetajakarjäär algas [[Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut|Tartu Ülikoolis Eestis]], kus ta oli aastatel 1966–1968 vanemlektor (dotsendi abi) ja edutati seejärel dotsendiks, millisele positsioonile ta jäi kuni 1980. aastani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teaduri aastaraamatu aruanne 2009/2010: Boris Gasparov |url=https://escholarship.org/content/qt9h90g470/qt9h90g470.pdf |väljaandja=Berliini Wissenschaftskolleg}}</ref> Sel ajajärgul oli [[Tartu Ülikool]] Juri Lotmani juhtimisel rahvusvaheline originaalse lingvistilise ja kirjandusteadusliku mõtte epitsenter.<ref>{{Netiviide |pealkiri=faculty |url=https://www.columbia.edu/cu/slavic/fac-bios/gasparov/faculty.html |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.columbia.edu}}</ref> Gasparovist sai silmapaistev panustaja [[Tartu-Moskva semiootikakoolkond|Tartu-Moskva semiootikakoolkonnas]]. Tema varane töö keskendus peamiselt strukturalistlike põhimõtete rakendamisele üld- ja slaavi keeleteaduses, katsetades samal ajal selle raamistiku rakendamist [[Muusikaanalüüs|muusikaanalüüsis]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pilshchikov |eesnimi=Igor |perekonnanimi2=Trunin |eesnimi2=Mikhail |kuupäev=2016-12-02 |pealkiri=The Tartu-Moscow School of Semiotics: A transnational perspective |url=https://ojs.utlib.ee/index.php/sss/article/view/SSS.2016.44.3.04 |ajakiri=Sign Systems Studies |keel=en |aastakäik=44 |üksiknumber=3 |lehekülg=368–401 |doi=10.12697/SSS.2016.44.3.04 |issn=1736-7409}}</ref> === Emigreerumine ja karjäär Ameerika Ühendriikides (1981–2017) === aastal loobus Gasparov edukalt [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kodakondsusest, et lahkuda Nõukogude Liidust ja pääseda sunnitud akadeemilise isolatsiooni süsteemist. Pärast lahkumist lubati tal siseneda [[Ameerika]] Ühendriikidesse ning hiljem sai ta naturalisatsiooni korras [[Ameerika Ühendriigid|USA]] kodanikuks.<ref name=":2" /> Oma esimesed aastad sealse akadeemilise süsteemiga kohanemisel veetis ta külalisteadlasena [[Columbia ülikool|Columbia Ülikooli]] Vene Instituudis (1981) ja Bonsalli-nimelise külalisprofessorina [[Stanfordi ülikool|Stanfordi Ülikoolis]] (1981–1982), millele järgnes külalisprofessoriks olemine [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]] (1982–1983).<ref name=":0" /> aastal nimetati ta [[Slaavi keeled|slaavi keelte]] ja kirjanduse osakonna professoriks [[California Ülikool Berkeleys|UC Berkeleys]], kus ta õpetas kümme aastat. 1993. aastal liitus ta [[Columbia ülikool|Columbia Ülikooliga]] slaavi keelte ja kirjanduse professorina. 2006. aastal sai temast Boris Bakhmeteffi nimeline Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute [[professor]]. Columbias laiendas ta oma institutsionaalset mõju, asutades ja kaaseesistudes ülikooli romantismi seminari, kuuludes samal ajal ka lingvistika ning slaavi ajaloo ja kultuuri seminaride juhtkomiteedesse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Press |eesnimi=Columbia University |kuupäev=2012-11-07 |pealkiri=Boris Gasparov: The "Genuine" Saussure - Columbia University Press Blog |url=https://cupblog.org/2012/11/07/boris-gasparov-the-genuine-saussure/ |vaadatud=2026-07-14 |keel=en-US}}</ref> Ta jäi teenelise professori (professor [[Emeeritus|emeritus]]) staatusesse 2017. aastal.<ref name=":1" /> === Nõukogude-järgsed programmilised algatused (1988–1997) === Pärast Lääne-Euroopasse ja Ameerikasse ümberasumist püüdis Gasparov aidata Nõukogude-järgsel akadeemilisel elul ja üliõpilaskonnal vahetult lõimuda kaasaegsete rahvusvaheliste [[Humanitaarteadused|humanitaarteaduste]] raamistikega. 1988. aastal tagas ta koos professor Robert Hughesiga märkimisväärsed toetused riiklikult humanitaarteaduste sihtasutuselt (NEH), Kulajevi fondilt ja [[California Ülikool|California Ülikoolilt]], et korraldada Berkeleysis märgiline rahvusvaheline konverents „Kristlus vene kultuuri ajaloos“.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Olga Raevsky-Hughes |url=https://senate.universityofcalifornia.edu/in-memoriam/files/olga-raevsky-hughes.html |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=senate.universityofcalifornia.edu}}</ref> See koostööprojekt päädis kolmeköitelise kogumiku „Kristlus ja idaslaavlased“ (''Christianity and the Eastern Slavs'') avaldamisega (kirjastatud University of California Pressi poolt aastatel 1993–1995), mille üheks toimetajaks oli Gasparov.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Christianity and the Eastern Slavs, Volume III by Boris Gasparov, Robert P. Hughes, Irina Paperno, Olga Raevsky-Hughes - Paper |url=https://www.ucpress.edu/books/christianity-and-the-eastern-slavs-volume-iii/paper |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=University of California Press |keel=en}}</ref> == Teoseid == === Monograafiad === * ''Гаспаров Б. М.'' Из лекций по синтаксису русского языка. – Тарту, 1971; * ''Гаспаров Б. М.'' Сравнительная грамматика славянских языков. Т. 1, Фонетика. – Тарту, 1974; * ''Гаспаров Б. М.'' Поэтика "Слова о полку Игореве". – Вена, 1984; * ''Гаспаров Б. М.'' Поэтический язык Пушкина как факт истории русского литературного языка. – Вена, 1992; * ''Гаспаров Б. М.'' Литературные лейтмотивы. Очерки по русской литературе XX в. – М.: [[Nauka|Наука]], 1994; * ''Гаспаров Б. М.'' [http://yanko.lib.ru/books/lit/1%3Dl.pdf Язык, память, образ. Лингвистика языкового существования]. – М.: Новое литературное обозрение, 1996. – 352 с. ISSN-0869-6363 ISBN 5-86793-020-3 ([http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/Linguist/Gasp/index.php копия]); * ''Гаспаров Б. М.'' Поэтический язык Пушкина как факт истории русского литературного языка. – СПб.: Академический проект, 1999; * ''Гаспаров Б. М.'' Поэтика "Слова о полку Игореве". – М., "Аграф", 2000. * ''Gasparov B. M.'' «Five Operas and a Symphony: Word and Music in Russian Culture» 2005 * ''Гаспаров Б. М.'' Пять опер и симфония. Слово и музыка в русской культуре / Б. М. Гаспаров. / Пер. с англ. С. Ильина. – М. : Классика-ХХI, 2009. – 317 с. ISBN 978-5-89817-291-6 * ''Гаспаров Б. М.'' Борис Пастернак: по ту сторону поэтики (Философия. Музыка. Быт) / Борис Михайлович Гаспаров. – М.: Новое литературное обозрение, 2013. – 272 с. ISBN 978-5-4448-0046-1 === Artikleid === * ''Гас­паров Б. М.'' Некоторые вопросы структурного анализа музыкального язы­ка // «Учёные записки Тартуского государственного университета, вып. 236. Труды по знаковым системам», т. 4. Тарту: Изд-во Тартуского гос. ун-та., 1969. – С. 181–183. – 534 с. * ''Гаспаров Б. М.'' Структурный метод в музыкознании // [[Sovetskaja Muzõka|Советская музыка]]. – 1972. – № 2. – С. 42-51. * ''Гаспаров Б. М.'' [http://nashaucheba.ru/v14866/%D0%B0%D1%80%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%BC.%D0%B3._%D0%BF%D1%80%D0%BE%D0%B1%D0%BB%D0%B5%D0%BC%D1%8B_%D0%BC%D1%83%D0%B7%D1%8B%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE_%D0%BC%D1%8B%D1%88%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%B8%D1%8F?page=8 О некоторых принципах структурного анализа музыки]. // Проблемы музыкального мышления: Сб. статей. – М.: Музыка, 1974. – С. 129- 152. * ''Гаспаров Б. М.'' К проблеме изоморфизма уровней музыкального языка: на материале гармонии венского классицизма // Учёные записки Тартуского государственного университета: вып. 365. Труда по знаковым системам: т. 7. Тарту, 1975. – С. 217-240. * ''Гаспаров Б. М.'' Некоторые дескриптивные проблемы музыкальной семантики // Учёные записки Тартуского государственного университета: вып. 411. Труды по знаковым системам: т. 8. Тарту, 1977. – С. 120-137. * ''Гаспаров Б. М.'' [http://www.ruthenia.ru/folklore/gasparov1.htm Устная речь как семиотический объект] // Учёные записки Тартуского университета. 1978. – Вып. 442. – С. 63-112 * , Гаспаров Б. М. [http://novruslit.ru/library/?p=25 Из наблюдений над мотивной структурой романа М. А. Булгакова «Мастер и Маргарита»] // [[Daugava (ajakiri)|Даугава]], 1988, № 10–12; 1989, № 1. 1990, № 1) * "ЛО" (1989, № 10). * ''Гаспаров Б. М.'' Мой до дыp // Новое литературное обозрение. – №1. – 1992. * ''Гаспаров Б. М.'' [http://viscult.ehu.lt/article.php?id=308 В поисках "Другого" (Французская и восточноевропейская семиотика на рубеже 1970-х годов)] // Новое литературное обозрение. – 1995. – № 14. ([http://teneta.rinet.ru/rus/ge/gasparov_semiotika.htm копия 1]), ([http://www.biometrica.tomsk.ru/ftp/culture/gaspar1.htm копия 2]) * ''Гаспаров Б. М.'' Введение: в тени литературы. // Гаспаров Б. М. Пять опер и симфония. Слово и музыка в русской культуре. / Б. М. Гаспаров. – М. : Классика-ХХI, 2009. – С. 5-14. – Коммент.: с. 285-286 . – ISBN 978-5-89817-291-6 * ''Гаспаров Б. М.'' Звук и высказывание: о русском национальном музыкальном стиле. // Гаспаров Б. М. Пять опер и симфония. Слово и музыка в русской культуре / Б. М. Гаспаров. – М. : Классика-ХХI, 2009. – С. 15-42. – Коммент.: с. 286-287 . – ISBN 978-5-89817-291-6 * ''Гаспаров Б. М.'' Прощание с очарованным садом: Пушкин, "Руслан и Людмила" Глинки и николаевская Россия. // Гаспаров Б. М. Пять опер и симфония. Слово и музыка в русской культуре / Б. М. Гаспаров. – М. : Классика-ХХI, 2009. – С. 43-86. – Коммент.: 287-294 . – ISBN 978-5-89817-291-6 * ''Гаспаров Б. М.'' Евгений Онегин в век реализма. // Гаспаров Б. М. Пять опер и симфония. Слово и музыка в русской культуре. / Б. М. Гаспаров. – М. : Классика-ХХI, 2009. – С. 87-132. – Коммент.: 294-300. – ISBN 978-5-89817-291-6 * ''Гаспаров Б. М.'' "Хованщина": музыкальная драма в русском стиле (Вагнер и Мусоргский) // Гаспаров Б. М. Пять опер и симфония. Слово и музыка в русской культуре / Б. М. Гаспаров. – М. : Классика-ХХI, 2009. – С. 133-178. – Коммент.: с. 300-306. – ISBN 978-5-89817-291-6 * ''Гаспаров Б. М.'' Заблудившийся в символическом городе: множественные хронотопы в "Пиковой даме" Чайковского.// Гаспаров Б. М. Пять опер и симфония. Слово и музыка в русской культуре / Б. М. Гаспаров. – М. : Классика-ХХI, 2009. – С. 179-213. – Коммент.: с. 306-309. – ISBN 978-5-89817-291-6 * ''Гаспаров Б. М.'' Свидетельство: Четвертая симфония Шостаковича и конец романтического повествования. // Гаспаров Б. М. Пять опер и симфония. Слово и музыка в русской культуре / Б. М. Гаспаров. – М. : Классика-ХХI, 2009. – С. 214-243. – Коммент.: с. 309-312. – ISBN 978-5-89817-291-6 * ''Гаспаров Б. М.'' Popolo di Pekino: Московия Мусоргского в Европе начала XX века. // Гаспаров Б. М. Пять опер и симфония. Слово и музыка в русской культуре / Б. М. Гаспаров. – М. : Классика-ХХI, 2009. – С. 244-272. – Коммент.: с. 312-317. – ISBN 978-5-89817-291-6 * ''Гаспаров Б. М.'' Эпилог: Prima la musica e poi le parole: музыкальная генеалогия государственного гимна. // Гаспаров Б. М. Пять опер и симфония. Слово и музыка в русской культуре / Б. М. Гаспаров. – М. : Классика-ХХI, 2009. – С. 273-284. – Коммент.: 317-318. – ISBN 978-5-89817-291-6 == Välislingid == * [http://ru.hayazg.info/Гаспаров_Борис_Михайлович Biograafia] {{JÄRJESTA:Gasparov, Boriss}} [[Kategooria:Vene filoloogid]] [[Kategooria:Keeleteadlased]] [[Kategooria:Kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Vene semiootikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide semiootikud]] [[Kategooria:Sündinud 1940]] 7qjgnfm5lku6iphjuidopjk9xtjveko 0 317132 7193129 6768109 2026-07-14T22:28:42Z Kuriuss 38125 7193129 wikitext text/x-wiki [[File:Circle K logo 2015.svg|pisi|Ettevõtte logo]] '''Circle K Eesti''' (varem{{millal}} AS '''Statoil Fuel & Retail Eesti''' ja AS '''Eesti Statoil''') on [[Circle K]] [[kontsern]]i [[tütarettevõte]] Eestis, mis tegeleb muu hulgas [[mootorikütus]]te [[jaemüük|jaemüügiga]]. Eestis asutati ettevõte 1991. aastal.<ref name="EE"/> {{Coordinate |NS=59/24/05.6/N |EW=24/42/59.2/E |type=waterbody |region=EE-N}} Ettevõttel oli 2013. aasta seisuga Eestis 25 [[autopesula]]ga Eesti suurim automaatpesulate kett ning Statoili [[kaubamärk|kaubamärgi]] all 46 teenindusjaama ja Statoil 1-2-3 kaubamärgi all kuus automaatjaama.<ref name="statoil.ee">https://web.archive.org/web/20130217222038/http://www.statoil.ee/et_EE/pg1332347172802/Statoil.html (vaadatud 23.02.2013)</ref> 2017. aasta seisuga oli ettevõttel 56 täisteenindus- ja 19 automaatjaama ning üks tanklapood.<ref name="rebrand" /> Ettevõtte [[majandusaasta]] kestab 1. maist kuni 30. aprillini. 2018. aastal oli majandusaasta käive 318,5 miljoni eurot ja kasum 10,3 miljonit eurot. Ettevõttes töötas 680 inimest.<ref>[https://www.err.ee/998550/circle-k-kasvatas-kaibe-pea-319-miljonini-kuid-kaotas-kasumit "Circle K kasvatas käibe pea 319 miljonini, kuid kaotas kasumit"] ERR, 1. november 2019.</ref> == Ajalugu == [[File:Statoil KlaraKarlstad.JPG|pisi|]] Aktsiaselts Eesti Statoil registreeriti 27. märtsil 1991 ning esimene Statoili bensiinijaam avati 1. aprillil 1992 Tallinnas. [[22. september|22. septembril]] [[2015]] teatati, et [[Statoil]]i [[bränd]] asendatakse [[Kanada]]s, [[USA]]-s, [[Skandinaavia]]s ning Kesk- ja Ida-Euroopas kaubamärgiga [[Circle K]].<ref>{{cite news | url=http://corpo.couche-tard.com/wp-content/uploads/2015/09/2015-09-15-Global-Circle-K-Brand.pdf | work=Alimentation Couche-Tard Inc. | title=Couche-Tard Launches Global Circle K Brand | date=22. september 2015 | access-date=2015-09-22 | archive-date=2015-09-22 | archive-url=https://web.archive.org/web/20150922154700/http://corpo.couche-tard.com/wp-content/uploads/2015/09/2015-09-15-Global-Circle-K-Brand.pdf | url-status=dead }}</ref> Aprillis 2017 alustati Eestis Statoili teenindusjaamade kaubamärgivahetust Circle K vastu.<ref name="rebrand">[https://www.err.ee/610320/circle-k-viis-lopule-statoili-kaubamargi-valjavahetamise "Circle K viis lõpule Statoili kaubamärgi väljavahetamise"] ERR, 31. juuli 2017</ref> == Juhtimine == Kuni 1996. aastani juhtis ettevõtet [[Gunnar Okk]] ja aastatel 2005–2016 [[Kai Realo]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200806075504/https://www.circlek.ee/circle-k-eesti-as-juhatuse-liikmed Circle K Eesti AS juhatuse liikmed] Circle K Eesti (vaadatud 14.08.2020)</ref><ref>[https://www.dv.ee/novosti/2021/07/27/kaj-realo-pokidaet-dolzhnost-generalnogo-direktora-circle-k Кай Реало покидает должность генерального директора Circle K] Деловые Ведомости, 27.07.2021 (vaadatud 28.07.2021)</ref> Kuni 19. augustini 2021 oli Kai Realo peadirektori ülesannetes.<ref>{{Netiviide |kuupäev=Kaubandus.ee 27. juuli 2021 |pealkiri=Kai Realo lahkub Circle-K juhi kohalt. Uus juht loodetakse leida ettevõttesiseselt |url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/07/27/kai-realo-lahkub-circle-k-juhi-kohalt |väljaanne=https://www.kaubandus.ee/}}</ref> 11. oktoobrist 2021 kuni 22. märtsini 2023 juhtis Circle K Eestit Yuri Bryantsev, kes varem juhtis Circle K Venemaa haru.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pärli |eesnimi=Merilin |kuupäev=29.09.2021 |pealkiri=Circle K uus juht on Yuri Bryantsev |url=https://www.err.ee/1608354053/circle-k-uus-juht-on-yuri-bryantsev |väljaanne=Err.ee Uudised}}</ref> Aprillis 2023 kinnitati sellesse ametisse Circle K Eesti senine personalidirektor Piret Kask.<ref>Tõnu Tramm. [https://www.logistikauudised.ee/uudised/2023/04/03/circle-k-eesti-sai-uue-juhi Circle K Eesti sai uue juhi] Äripäev/Logistikauudised, 03.04.23.</ref> 2023. aastal korraldas Circle K kontsern Eesti, Läti ja Leedu äriüksused ühe Balti-ülese juhtkonna alla, mida juhib leedulane Skirmantas Mačiukas. 2024. aasta juunis nimetati Piret Kask kogu Circle K Baltikumi kaubandusdirektoriks.<ref>[https://www.kaubandus.ee/uudised/2024/06/12/circle-k-juhatuse-liige-piret-kask-asus-kogu-baltikumi-kaubandusdirektoriks Circle K juhatuse liige Piret Kask asus kogu Baltikumi kaubandusdirektoriks] Äripäev/Kaubandus, 12.06.24.</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 99.</ref>}} ==Välislingid== *[https://www.circlek.ee/ Ettevõtte koduleht] [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] [[Kategooria:Kütusefirmad]] jarp9gi4ajckr4jibe9odrd323ihf91 7193131 7193129 2026-07-14T22:31:49Z Kuriuss 38125 7193131 wikitext text/x-wiki [[File:Circle K logo 2015.svg|pisi|Ettevõtte logo]] '''Circle K Eesti''' (varem{{millal}} AS '''Statoil Fuel & Retail Eesti''' ja AS '''Eesti Statoil''') on [[Circle K]] [[kontsern]]i [[tütarettevõte]] Eestis, mis tegeleb muu hulgas [[mootorikütus]]te [[jaemüük|jaemüügiga]]. Eestis asutati ettevõte 1991. aastal.<ref name="EE"/> {{Coordinate |NS=59/24/05.6/N |EW=24/42/59.2/E |type=waterbody |region=EE-N}} Ettevõttel oli 2013. aasta seisuga Eestis 25 [[autopesula]]ga Eesti suurim automaatpesulate kett ning Statoili [[kaubamärk|kaubamärgi]] all 46 tanklat-teenindusjaama ja Statoil 1-2-3 kaubamärgi all kuus automaatjaama (-tanklat).<ref name="statoil.ee">https://web.archive.org/web/20130217222038/http://www.statoil.ee/et_EE/pg1332347172802/Statoil.html (vaadatud 23.02.2013)</ref> 2017. aasta seisuga oli ettevõttel 56 täisteenindus- ja 19 automaatjaama ning üks tanklapood.<ref name="rebrand" /> Ettevõtte [[majandusaasta]] kestab 1. maist kuni 30. aprillini. 2018. aastal oli majandusaasta käive 318,5 miljoni eurot ja kasum 10,3 miljonit eurot. Ettevõttes töötas 680 inimest.<ref>[https://www.err.ee/998550/circle-k-kasvatas-kaibe-pea-319-miljonini-kuid-kaotas-kasumit "Circle K kasvatas käibe pea 319 miljonini, kuid kaotas kasumit"] ERR, 1. november 2019.</ref> == Ajalugu == [[File:Statoil KlaraKarlstad.JPG|pisi|]] Aktsiaselts Eesti Statoil registreeriti 27. märtsil 1991 ning esimene Statoili bensiinijaam avati 1. aprillil 1992 Tallinnas. [[22. september|22. septembril]] [[2015]] teatati, et [[Statoil]]i [[bränd]] asendatakse [[Kanada]]s, [[USA]]-s, [[Skandinaavia]]s ning Kesk- ja Ida-Euroopas kaubamärgiga [[Circle K]].<ref>{{cite news | url=http://corpo.couche-tard.com/wp-content/uploads/2015/09/2015-09-15-Global-Circle-K-Brand.pdf | work=Alimentation Couche-Tard Inc. | title=Couche-Tard Launches Global Circle K Brand | date=22. september 2015 | access-date=2015-09-22 | archive-date=2015-09-22 | archive-url=https://web.archive.org/web/20150922154700/http://corpo.couche-tard.com/wp-content/uploads/2015/09/2015-09-15-Global-Circle-K-Brand.pdf | url-status=dead }}</ref> Aprillis 2017 alustati Eestis Statoili teenindusjaamade kaubamärgivahetust Circle K vastu.<ref name="rebrand">[https://www.err.ee/610320/circle-k-viis-lopule-statoili-kaubamargi-valjavahetamise "Circle K viis lõpule Statoili kaubamärgi väljavahetamise"] ERR, 31. juuli 2017</ref> == Juhtimine == Kuni 1996. aastani juhtis ettevõtet [[Gunnar Okk]] ja aastatel 2005–2016 [[Kai Realo]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200806075504/https://www.circlek.ee/circle-k-eesti-as-juhatuse-liikmed Circle K Eesti AS juhatuse liikmed] Circle K Eesti (vaadatud 14.08.2020)</ref><ref>[https://www.dv.ee/novosti/2021/07/27/kaj-realo-pokidaet-dolzhnost-generalnogo-direktora-circle-k Кай Реало покидает должность генерального директора Circle K] Деловые Ведомости, 27.07.2021 (vaadatud 28.07.2021)</ref> Kuni 19. augustini 2021 oli Kai Realo peadirektori ülesannetes.<ref>{{Netiviide |kuupäev=Kaubandus.ee 27. juuli 2021 |pealkiri=Kai Realo lahkub Circle-K juhi kohalt. Uus juht loodetakse leida ettevõttesiseselt |url=https://www.kaubandus.ee/uudised/2021/07/27/kai-realo-lahkub-circle-k-juhi-kohalt |väljaanne=https://www.kaubandus.ee/}}</ref> 11. oktoobrist 2021 kuni 22. märtsini 2023 juhtis Circle K Eestit Yuri Bryantsev, kes varem juhtis Circle K Venemaa haru.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pärli |eesnimi=Merilin |kuupäev=29.09.2021 |pealkiri=Circle K uus juht on Yuri Bryantsev |url=https://www.err.ee/1608354053/circle-k-uus-juht-on-yuri-bryantsev |väljaanne=Err.ee Uudised}}</ref> Aprillis 2023 kinnitati sellesse ametisse Circle K Eesti senine personalidirektor Piret Kask.<ref>Tõnu Tramm. [https://www.logistikauudised.ee/uudised/2023/04/03/circle-k-eesti-sai-uue-juhi Circle K Eesti sai uue juhi] Äripäev/Logistikauudised, 03.04.23.</ref> 2023. aastal korraldas Circle K kontsern Eesti, Läti ja Leedu äriüksused ühe Balti-ülese juhtkonna alla, mida juhib leedulane Skirmantas Mačiukas. 2024. aasta juunis nimetati Piret Kask kogu Circle K Baltikumi kaubandusdirektoriks.<ref>[https://www.kaubandus.ee/uudised/2024/06/12/circle-k-juhatuse-liige-piret-kask-asus-kogu-baltikumi-kaubandusdirektoriks Circle K juhatuse liige Piret Kask asus kogu Baltikumi kaubandusdirektoriks] Äripäev/Kaubandus, 12.06.24.</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 99.</ref>}} ==Välislingid== *[https://www.circlek.ee/ Ettevõtte koduleht] [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] [[Kategooria:Kütusefirmad]] 4m6et019ws8i4fhu5bmdzmowu7mmvqg 0 328333 7193203 7191864 2026-07-15T04:46:05Z Avjoska 1538 /* Las */ 7193203 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (La)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "La". ==La== *[[Jean de La Fontaine]], prantsuse kirjanik (1621–1695) *[[Roger de La Fresnaye]], prantsuse kunstnik (1885–1925) *[[Cécile La Grenade]], Grenada ettevõtja (1952–) *[[Fiorello La Guardia]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1882–1947) *[[Julien Offray de La Mettrie]], Prantsuse arst ja filosoof (1709–1751) *[[Jean-François de La Pérouse]], prantsuse maadeuurija (sündis 1741) *[[Lynda La Plante]], inglise kirjanik, stsenarist ja näitleja (1943–) *[[François de La Rochefoucauld]], prantsuse kirjanik (1613–1680) *[[Pierre de La Rue]], helilooja ja laulja (suri 1518) *[[René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle]], prantsuse maadeavastaja (1643–1687) *[[Georges de La Tour]], prantsuse maalikunstnik (1593–1652) *[[Johann Friedrich de La Trobe]], Eesti helilooja (1769–1845) == Laa == *[[Ilmar Laaban]], eesti luuletaja ja publitsist (1921–2000) *[[Peeter Laaban]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1921–2010) *[[Benita Laabi]], eesti arhivaar (1911–1988) *[[Reio Laabus]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Ahto Laadoga]], eesti maalikunstnik (1958–) *[[Jaanus Laagriküll]], eesti teatrikunstnik (1972–) *[[Mart Laagus]], Kalanduskoja esimees (1905–1990) *[[Aleksander Laak]], Jägala töölaagri ülem (1907–1960) *[[Kertu Laak]], eesti võrkpallur (1998–) *[[Marin Laak]], eesti kirjandusteadlane (1964–) *[[Heinrich Laakmann]], Tartu trükkal (1802–1891) *[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]], Eesti ajaloolane (1893–1955) *[[Heli Laaksonen]], soome murdeluuletaja ja tõlkija (1972–) *[[Cornelius Laaland]], eesti vaimulik (1824–1862) *[[Johann Laaland]], eesti kooliõpetaja (1792–1854) *[[Klaus Laalo]], soome keeleteadlane (1955–) *[[Eduard Laaman]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane (1888–1941) *[[Ilona Laaman]], eesti luuletaja (1934–2017) *[[Jaan Laaman]], eesti päritolu USA kurjategija (1948–) *[[Ernst Gottlieb Laamann]], Eesti vaimulik (1700–1741) *[[Roman Laamann]], eesti arst (1888–1963) *[[Tarrvi Laamann]], eesti graafik ja kunstiõpetaja (1973–) *[[Andres Laan]], eesti neurobioloog (1989–) *[[Andres Laan (muusik)|Andres Laan]], eesti viiuldaja (1946–) *[[Herbert Laan]], eesti viiuldaja ja vioolamängija (1907–1988) *[[Malle Laan]], eesti arhitekt (1950–2021) *[[Maris Laan]], eesti geneetik (1968–) *[[Mart Laan]], Eesti politseinik (1963–1996) *[[Marta Laan]], eesti näitleja (1985–) *[[Matti Laan]], eesti füüsik (1944–) *[[Osvald Laan]], eesti maadleja (1909–1999) *[[Paul Laan]], eesti filoloog ja luuletaja (1928–) *[[Toivo Laan]], eesti mägironija, matkaja, harrastusfotograaf ja luuletaja (1966–) *[[Valdis Laan]], eesti matemaatik (1972–) *[[Aleksander Laane]], Eesti poliitik (1968–) *[[Aleksander Rudolf Laane]], eesti tõstja ja metsavend (1910–1973) *[[Edgar Laane]], eesti notar (1903–1947) *[[Edward Laane]], eesti hematoloog (1972–) *[[Elmut Laane]], eesti kardioloog ja arstiteadlane (1928–2001) *[[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur (1969–2021) *[[Mati Laane]], eesti aiandustegelane (1946–) *[[Peeter Laane]], eesti arstiteadlane, kergejõustiklane ja sporditegelane (1941–2017) *[[Heli Laanekask]], eesti keeleteadlane (1950–) *[[Karl Laanekask]], eesti kitarrist (1973–) *[[Gustav Laanekõrb]], eesti sporditegelane ja kohtuametnik (1876–1941) *[[William Laanekõrb]], eesti purilendur (1910–2004) *[[Tiina Laanem]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1974–) *[[Kirsti Laanemaa]], eesti sisearhitekt (1940–2023) *[[Tõnis Laanemaa]], eesti graafik (1937–2024) *[[Aare Laanemets]], eesti näitleja ja lavastaja (1954–2000) *[[Agu Laanemets]], eesti tippjuht ja ettevõtja (1966–) *[[Andres Laanemets]], eesti koolijuht (1970–) *[[Mari Laanemets]], eesti kunstiteadlane (1975–) *[[Eduard Laanemäe]], Eesti poliitik (1885–?) *[[Mart Laanemäe]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Riho Laanemäe]], Eesti ajakirjanik ja diplomaat (1963–2005) *[[Tõnu Laanemäe]], eesti arhitekt (1977–) *[[Ants Laaneots]], Nõukogude Liidu ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik (1948–) *[[Heino Laaneots]], eesti vaimulik (1928–2009) *[[Rein Laaneots]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Neeme Laanepõld]], eesti muusik (1913–1991) *[[Eneken Laanes]], eesti kirjandusteadlane (1972–) *[[Arvi Laanet]], eesti õpetaja, koolijuht ja muusikategelane (1935–1995) *[[Kalle Laanet]], Eesti poliitik ja politseiametnik (1965–) *[[Nikolai Laanetu]], eesti zooloog ja jahindusteadlane (1946–) *[[Riina Laanetu]], eesti moedisainer ja rätsep (1981–) *[[Mari Laaniste]], eesti kunstiteadlane ja kirjanik (1977–) *[[Lauri Laanisto]], eesti bioloog ja tõlkija (1978–) *[[Olev Laanjärv]], eesti poliitik (1942–2007) *[[Tanel Laanmäe]], eesti odaviskaja (1989–) *[[Vambola Laanmäe]], eesti loomakasvatusteadlane (1916–2005) *[[Ave Laanoja]], eesti näitleja (1948–) *[[Henn Laanpere]], eesti keemik (1930–1995) *[[Edmund-Aleksander Laansalu]], eesti vaimulik (1913–1973) *[[Erika Laansalu]], eesti filmitootja ja tõlk (1952–) *[[Kunnar Laansalu]], eesti vasaraheitja (1953–2016) *[[Tiina Laansalu]], eesti keeleteadlane (1982–) *[[Emil Laansoo]], eesti muusik (1921–2004) *[[Enn Laansoo]], eesti arhitekt (1958–) *[[Juss Laansoo]], eesti motosportlane (1983–) *[[Maario Laansoo]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Urmas Laansoo]], eesti botaanik (1962–) *[[Vladimir Laante]], eesti loomaarst ja Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1893–1971) *[[Anne Laantee]], eesti geoloog (1930–2013) *[[Karl Laantee]], eesti ajakirjanik ja vaimulik (1927–2007) *[[Getter Laar]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Mart Laar]], Eesti ajaloolane ja poliitik (1960–) *[[Lea Laarmaa]], eesti jurist (1951–) *[[Ronald Laarmaa]], eesti hüdrobioloog ja planktoloog (1991–) *[[Märt Laarman]], eesti graafik ja maalikunstnik (1896–1979) *[[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (1942–2024) *[[Mats Laarmann]], Eesti vallakooliõpetaja, põllumees ja poliitik (1873–1964) *[[Aare Laas]], Eesti jalgpallitreener (1954–2011) *[[Aleksander Laas]], eesti loomaarst (1889–1957) *[[Andreas Laas]], Eesti vaimulik (1863–1918) *[[Anto Laas]], eesti puuraidur ja laasija *[[Ave Laas]], eesti kodanikuaktivist ja teaduse populariseerija (1982–) *[[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Endel Laas]], eesti metsateadlane (1915–2009) *[[Ernst Laas]], saksa filosoof (1837–1885) *[[Heinrich Laas]], eesti vaimulik (1900–1985) *[[Helle Laas]], eesti näitleja ja lastekirjanik (1941–) *[[Hendrik Laas]], eesti põllumajandustegelane (1862–1919) *[[Imbi Laas]], organist *[[Ivi Laas]], eesti nahakunstnik (1941–) *[[Julius Laas]], Eesti sõjaväelane (1900–1959) *[[Karl Laas]], eesti kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (1908–1967) *[[Kristjan Laas]], eesti laulja (1990–) *[[Leena Laas]], Eesti viiuldaja ja pedagoog (1966–) *[[Mait Laas]], eesti animafilmirežissöör, produtsent, stsenarist ja kunstnik (1970–) *[[Martin Laas]], eesti jalgrattur (1993–) *[[Silver Laas]], eesti laulja (1985–) *[[Tamara Laas]], eesti õpetaja (1923–2007) *[[Margo Laasberg]], eesti filosoof (1970–1998) *[[Riste Laasberg]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Ferdinand Laaser]], eesti roosiaretaja (1911–1982) *[[Ants Laasi]], eesti geograaf (1909–1989) *[[Evald Laasi]], eesti ajaloolane (1931–1993) *[[Ilmar Laasi]], eesti arhitekt (1907–1999) *[[Lauri Laasi]], Eesti poliitik (1974–) *[[Rivo Laasi]], eesti muusik (1963–) *[[Andres Laasik]], eesti ajakirjanik, teatri- ja filmikriitik (1960–2016) *[[Endel Laasik]], eesti õigusteadlane (1921–1985) *[[Kristjan Laasik]], eesti filosoof (1977–) *[[Paul Laasik]], eesti näitleja (1949–) *[[Jüri Laasimer]], eesti metsateadlane (1910–1986) *[[Liivia-Maria Laasimer]], eesti botaanik (1918–1988) *[[Paul Laasimir]], eesti kommunist (1891–1920) *[[Liina Laasma]], eesti odaviskaja (1992–) *[[Roland Laasmäe]], eesti koorijuht (1922–1975) *[[Arnold Laasner]], Eesti jalgpallur (1906–1964) *[[Leslie Laasner]], eesti muusik ja helilooja (1974–) *[[Ain Laats]], eesti rahvusest Ameerika Ühendriikie insener (1935–) *[[Alar Laats]], eesti teoloog (1954–) *[[Annika Laats]], eesti vaimulik ja tervishoiutöötaja (1970–) *[[Artur Laats]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Jyri Laats]], Soome ja USA sõjaväelane (1923–2018) *[[Lauri Laats]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1981–) *[[Laatsarus Betaaniast]] == Lab == *[[André S. Labarthe]], prantsuse filminäitleja, -produtsent ja režissöör (1931–2018) *[[Eugène Labaume]], Prantsusmaa sõjaväetopograaf ja sõjaajaloolane (1783–1849) *[[Shia LaBeouf]], Ameerika näitleja ja režissöör (1986–) *[[Andres Labi]], eesti sisearhitekt ja disainer (1977–) *[[Erni Labi]], eesti rohuteadlane (1895–) *[[Juhan Labidas]], Eesti sõjaväelane (1897–1977) *[[Titus Labienus]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (suri 45 eKr) *[[Mikel Laboa]], baski muusik (1934–2008) *[[Gaëtan Laborde]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[William Labov]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (1927–2024) == Lac == *[[Luis Alberto Lacalle]], Uruguay jurist ja poliitik (1941–) *[[Luis Alberto Lacalle Pou]], Uruguay jurist ja poliitik (1973–) *[[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik (1901–1981) *[[Aurora Lacasa]], hispaania päritolu Saksa laulja (1947–) *[[Alexandre Lacazette]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Benjamín Lacayo Sacasa]], Nicaragua president (1893–1959) *[[Agnese Lāce]], Läti poliitik (1987–) *[[Pierre François Lacenaire]], prantsuse kurjategija (1803–1836) *[[Fatima Lačević]], Bosnia ja Hertsegoviina filosoof (1943–) *[[Helmut Lachemann]], saksa helilooja (1935–) *[[Louis Lachenal]], prantsuse alpinist (1921–1955) *[[Darryl Lachman]], Curaçao jalgpallur (1989–) *[[Mārtiņš Lācis]], läti päritolu Nõukogude riigitegelane (1888–1938) *[[Oto Lācis]], läti päritolu Nõukogude ja Vene ajakirjanik (1934–2005) *[[Vilis Lācis]], läti kirjanik (1904–1966) *[[Visvaldis Lācis]], Läti ajakirjanik, keeleteadlane, ajaloolane ja poliitik (1924–2020) *[[Ernesto Laclau]], Argentina päritolu poliitikafilosoof (1935–2014) *[[Christian Lacroix]], prantsuse moelooja (1951–) *[[Maxence Lacroix]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) *[[Lactantius]], kristlik autor (3.–4. sajand) == Lad == *[[Andrew Ladd]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Friedrich Ladegast]], saksa oreliehitaja (1818–1905) *[[Usāmah ibn Lādin]], Saudi Araabia päritolu terrorist (1957–2011) *[[Ladislao I]], Napoli kuningas (1377–1414) *[[Ladislaus Postumus]] (1440–1457) *[[Albert Ladva]], Eesti politseinik (1895–1942) *[[Gustav Ladva]], eesti poksija (1929–1968) *[[Ottomar Ladva]], eesti maletaja (1997–) *[[Mihhail Ladõgin]], vene näitleja (1912–1990) *[[Marina Ladõnina]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1908–2003) *[[Viktoria Ladõnskaja]], Eesti ajakirjanik (1981–) *[[Lady Gaga]], USA laulja (1986–) *[[Kazys Ladiga]], Leedu sõjaväelane, kindralleitnant (1893–1941) *[[Lady Sovereign]], inglise räppar (1985–) == Lae == *[[Pieter van Laer]], hollandi maalikunstnik (suri 1642) *[[Roman Laes]], eesti poliitik (1905–1971) *[[Väino Laes]], eesti näitleja (1951–) *[[Tuulikki Laesson]], eesti maletaja (1969–) *[[Lars Levi Laestadius]], Rootsi vaimulik ja botaanik (1800–1861) *[[Diana Laev]], eesti tarbegraafik (1919–2002) *[[Riina Laev]], eesti orienteeruja ja lasteaiaõpetaja (1963–) *[[Taivo Laevastu]], eesti päritolu USA okeanograaf (1923–2002) == Laf == *[[Panagiótis Lafazánis]], Kreeka poliitik (1951–) *[[Sam Lafferty]], USA jäähokimängija (1995–) *[[Julia Laffranque]], Eesti kohtunik (1974–) *[[Guy Lafleur]], Kanada jäähokimängija (1951–2022) *[[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja (1994–) *[[Bernadette Lafont]], prantsuse filminäitleja (1938–2013) *[[Oskar Lafontaine]], Saksa poliitik (1943–) *[[Alexis Lafrenière]], Kanada jäähokimängija (2001–) == Lag == *[[Mart Laga]], eesti korvpallur (1936–1977) *[[Christine Lagarde]], Prantsusmaa poliitik (1956–) *[[Bernard Lagat]], USA kergejõustiklane (1974–) *[[Gustaf Lagerbielke]], Rootsi jalgpallur (2000–) *[[Karl Lagerfeld]], saksa moelooja (1933–2019) *[[Pär Lagerkvist]], rootsi kirjanik (1891–1974) *[[Selma Lagerlöf]], rootsi kirjanik (1858–1940) *[[Kari Lagerspetz]], soome bioloog (1931–2012) *[[Mikko Lagerspetz]], soome sotsioloog (1963–) *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]], Mauritaania poliitik ja diplomaat (1957–) *[[Lazar Lagin]], juudi päritolu vene satiirik ja lastekirjanik (1903–1979) *[[Lauri Lagle]], eesti näitleja ja lavastaja (1981–) *[[Jekaterina Lagno]], vene maletaja (1989–) *[[Aléxandros Lagópoulos]], kreeka semiootik (1939–) *[[Johan Lagos]], Eesti maamõõtja ning rahvaluule koguja ja ümbertöötaja (1801–1870) *[[Ricardo Lagos]], Tšiili poliitik (1938–) *[[Georges Lagrange]], prantsuse vaimulik (1929–2014) *[[Konstantin Lagunov]], vene ajakirjandusteadlane ja kirjanik (1924–2001) *[[Aina Lagus]], eesti sõudja (1944–) *[[Ruben Lagus]], Soome sõjaväelane (1896–1959) *[[Vitali Lagutenko]], Nõukogude Liidu arhitekt ja insener (1904–1969) == Lah == *[[Hadja Lahbib]], Belgia ajakirjanik ja poliitik (1970–) *[[Andres Lahe]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Anneli Lahe]], eesti teleprodutsent ja -ajakirjanik (1971–) *[[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik (1999–) *[[Jaan Lahe]], eesti teoloog (1971–) *[[Janno Lahe]], eesti õigusteadlane (1978–) *[[Siiri Lahe]], eesti tippjuht (1970–) *[[Meri-Liis Laherand]], eesti sotsioloog ja tõlkija (1951–) *[[Johanna Lahesalu]], Keila elanik, kodulinna ajaloo uurija (1899–1979) *[[Lauri Lahesalu]], eesti jäähokimängija (1979–) *[[Riho Lahi]], eesti kirjanik ja karikaturist (1904–1995) *[[Philipp Lahm]], saksa jalgpallur (1983–) *[[Armas Lahoniitty]], Soome poliitik (1944–2018) *[[Émile Lahoud]], Liibanoni poliitik ja sõjaväelane (1936–) *[[Aare Laht]], eesti keemik (1948–) *[[Sander Laht]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Tarmo Laht]], eesti arhitekt (1960–) *[[Uno Laht]], eesti kirjanik (1924–2008) *[[Signe Lahtein]], eesti ajakirjanik (1977–2018) *[[Aimo Lahti]], soome relvameister (1896–1970) *[[Johannes Lahti]], soome kümnevõistleja (1952–2017) *[[Rain Lahtmets]], eesti tehnikateadlane, orienteeruja ja sporditegelane (1936–2021) *[[Lauri Lahtmäe]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Rasmus Lahtvee]], Eesti poliitik (1980–) *[[Valdur Lahtvee]], Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik (1958–) == Lai == *[[Lai Ching-te]], Hiina Vabariigi poliitik (1959–) *[[Francis Lai]], prantsuse helilooja (1932–2018) *[[Ivar Lai]], eesti alpinist (1962–) *[[Andres Laiapea]], eesti poliitaktivist (1981–) *[[Eerik Laid]], eesti arheoloog ja etnoloog (1904–1961) *[[Melanie Laid]] (Soomusrongi Mari), Vabadussõjas osalenud Eesti naissõdur (1885–1941) *[[Mihkel Laid]], eesti vaimulik ja ühiskonnategelane (1899–1945) *[[Milvi Laid]], eesti laulja (1906–1976) *[[Ivar Laide]], eesti laulja (1931–1987) *[[Janet Laidla]], eesti ajaloolane (1982–) *[[Siiri Laidla]], eesti kirjanik (1959–) *[[Silvia Laidla]], eesti näitleja (1927–2012) *[[Mart Laidmets]], Eesti riigiametnik (1975–) *[[Avo Laido]], Eesti sõjaväelane (1903–1990) *[[Johan Laidoner]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1884–1953) *[[Maria Laidoner]], Eesti pianist ja klaveriõpetaja, Johan Laidoneri abikaasa (1888–1978) *[[Aïssa Laïdouni]], Tuneesia jalgpallur (1996–) *[[Margus Laidre]], Eesti ajaloolane ja poliitik (1959–) *[[Reno Laidre]], Eesti poliitik (1977–) *[[Laivi Laidroo]], eesti majandusteadlane (1978–) *[[Eerik Laidsaar]], eesti kergejõustiklane, prosaist, näitekirjanik ja ajakirjanik (1906–1962) *[[Arnold Laidva]], eesti poksija (1906–1990) *[[Meelis Laidvee]], eesti muusik (1964–) *[[Einar Laigna]], eesti vaimulik ja sõjaväelane (1937–) *[[Kustav-Olimar Laigna]], eesti tehnikateadlane (1932–2006) *[[Anita Laigo]], eesti tekstiilikunstnik (1901–1984) *[[Annike Laigo]], eesti tekstiilikunstnik (1972–) *[[Arkadio Laigo]], oli eesti maalikunstnik ja graafik (1901–1944) *[[Aet Laigu]], eesti filmiprodutsent (1979–) *[[Tõnu Laigu]], eesti arhitekt (1956–) *[[Ants Laikmaa]], eesti maalikunstnik (1866–1942) *[[Raivo Laikre]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1922–1999) *[[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja (1990–) *[[Marco Laimre]], eesti kunstnik (1968–) *[[Kalmer Lain]], eesti ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Johann Lainas]], Suure-Jaani postkontori ülem (1898–1957) *[[Aare Laine]], eesti ajakirjanik (1951–) *[[Denny Laine]], inglise muusik (1944–2023) *[[Doris Laine]], soome baleriin, koreograaf ja tantsupedagoog (1931–2018) *[[Edvin Laine]], soome filmi- ja teatrilavastaja (1905–1989) *[[Emma Laine]], soome tennisist ja treener (1986–) *[[Jarkko Laine]], soome kirjanik ja tõlkija (1947–2006) *[[Karin Laine]], eesti suusataja (1930–2017) *[[Pascal Lainé]], prantsuse kirjanik (1942–2024) *[[Patrik Laine]], Soome jäähokimängija (1998–) *[[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja (2000–) *[[Stefan Lainer]], austria jalgpallur (1992–) *[[Jaak Laineste]], eesti ettevõtja ja geoinformaatik (1976–) *[[Peeter Lainevool]], eesti eraadvokaat (1898–1941) *[[Leslie Laing]], Jamaica jooksja (1925–2021) *[[Meelis Lainvoo]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja tõlkija (1963–2016) *[[Herta Laipaik]], eesti kirjanik (1921–2008) *[[Juris Laipenieks]], Tšiili kergejõustiklane (1940–2024) *[[Bernhard Laipman]], eesti talunik (1865–1906) *[[Bernhard Lais]], eesti fotograaf (1854–1899?) *[[Arlentin Laisaar]], eesti füüsik (1933–) *[[Ilmar Laisaar]], eesti muusik (1961–) *[[Tanel Laisaar]], eesti arst (1969–) *[[Agu Laisk]], eesti taimefüsioloog (1938–) *[[Andres Laisk]], Eesti poliitik (1970–) *[[Elmar Laisk]], eesti füüsik (1907–1988) *[[Mart Laisk]], eesti psühholoog ja selgeltnägija (1961–) *[[Jurijs Laizāns]], Läti jalgpallur *[[Toivo Laitamm]], eesti poksija (1938–1999) *[[Kai Laitinen]], soome kirjandusteadlane, kriitik ja estofiil (1924–2013) *[[Anne Laius]], eesti bioloogiaõpetaja (1956–) *[[Leida Laius]], eesti filmirežissöör (1923–1996) *[[Ernst Laiv]], eesti advokaat (1894–1941) == Laj == *[[Ferdinand Laja]], eesti loomaarstiteadlane (1889–1956) *[[Loomet Laja]], eesti karskustegelane (1903–1994) *[[Mark Lajal]], eesti tennisist (2003–) *[[Mart Lajal]], eesti motosportlane (1965–) *[[Miroslav Lajčák]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1963–) *[[Samppa Lajunen]], soome kahevõistleja (1979–) *[[Lajos I]], Ungari ja Poola kuningas (Ludwik I) (1326–1382) *[[Lajos II]], Ungari ja Böömimaa kuningas (Ludvik II) *[[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija (1988–) == Lak == *[[Imre Lakatos]], teadusfilosoof (1922–1974) *[[Chris Lake]], šoti DJ ja produtsent (1982–) *[[Louise Lake-Tack]], Antigua ja Barbuda jurist ja riigiametnik (1944–) *[[Nemanja Lakić-Pešić]], serbia jalgpallur (1991–) *[[Vasílios Lákis]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[György Lakó]], ungari keeleteadlane (1908–1996) *[[Nestor Lakoba]], abhaasi rahvusest Nõukogude partei- ja riigitegelane (1893–1936) *[[Robin Lakoff]], USA keeleteadlane (1942–2025) *[[Henry Laks]], eesti laulja (1961–2023) *[[Joonas Laks]], eesti poliitik (1987–) *[[Leo Laks]], eesti ajaloolane, kirjanik ja tõlkija (1931–) *[[Meinhard Laks]], eesti õpetaja ja kultuuritegelane (1922–) *[[Sergius Laks]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Tiiu Laks]], eesti ajakirjanik (1984–) *[[Harald Laksberg]], eesti haridustegelane (1887–1963) == Lal == *[[Jack LaLanne]], Ameerika Ühendriikide toitumisspetsialist (1914–2011) *[[Léon Laleau]], Haiti kirjanik, poliitik ja diplomaat (1892–1979) *[[Guy Laliberté]], Kanada suurettevõtja ja pokkerimängija (1959–) *[[Annika Lall]], eesti kergejõustiklane (1962–) *[[Evald Lall]], eesti metsakorraldaja (1922–1998) *[[Lalla Salma]], Maroko printsess (1978–) *[[Adam Lallana]], inglise jalgpallur (1988–) *[[Shawn Lalonde]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Boris Lalovac]], Horvaatia ökonomist ja poliitik (1976–) == Lam == *[[Carrie Lam]], Hongkongi poliitik (1957–) *[[Thomas Lam]], Soome-Hollandi jalgpallur (1993–) *[[Kendrick Lamar]], USA räppar (1987–) *[[Maurice LaMarche]], Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja koomik (1958–) *[[Jean-Baptiste de Lamarck]], prantsuse loodusteadlane ja sõjamees (1744–1829) *[[Hedy Lamarr]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja leiutaja (1914–2000) *[[Alice Lambakahar]], eesti õpetaja (1898–1980) *[[Adam Lambert]], USA laulja (1982–) *[[Johann Heinrich Lambert]], Šveitsi matemaatik, füüsik ja astronoom (1728–1777) *[[Michel Lambert]], belgia prantsuskeelne kirjanik (1947–) *[[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Werner Lamberz]], Saksa DV riigitegelane (1929–1978) *[[Lamberto Spoletost]], Frangi keiser (suri 898) *[[Johannes Lambi]], Eesti kohtunik (1898–1942) *[[Stéphane Lambiel]], Šveitsi iluuisutaja (1985–) *[[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Madis-Tõnu Lambin]], eesti veemotosportlane, -treener, spordikohtunik ja -tegelane (1935–2011) *[[Ferruccio Lamborghini]], itaalia autotööstur (1916–1993) *[[Karli Lambot]], eesti ettevõtja ja sportlane (1970–) *[[Christine Lambrecht]], Saksamaa poliitik (1965–) *[[Otto Graf Lambsdorff]], Lääne-Saksamaa poliitik (1926–2009) *[[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja ja metsavend (1925–2024) *[[Érik Lamela]], Argentina jalgpallur (1992–) *[[Anna Lammas]], eesti progümnaasiumiõpetaja ja koolijuht (1867–1937) *[[Lammekin]], valitseja Kuramaal (13. sajand) *[[Hans Lammers]], saksa jurist ja Saksamaa riigitegelane (1879–1962) *[[Norbert Lammert]], Saksamaa poliitik (1948–) *[[David Lammy]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Luciana Lamorgese]], Itaalia riigiametnik ja poliitik (1953–) *[[Laurent Lamothe]], Haiti poliitik (1972–) *[[Éric Lamouroux]], prantsuse diplomaat (1965–) *[[Allar Lamp]], Eesti jooksja (1991–) *[[Annikky Lamp]], Eesti riigiametnik *[[Anu Lamp]], eesti näitleja (1958–) *[[Dagmar Lamp]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja blogija (1984–) *[[Elsa Lamp]], eesti laulja (sopran) (1913–2009) *[[Ene Lamp]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1936–) *[[Enno Lamp]], eesti endine sõudja (1942–) *[[Marku Lamp]], Eesti riigiametnik (1979–) *[[Silja Lamp]], eesti tekstiilikunstnik (1950–) *[[Tõnn Lamp]], eesti näitleja (1983–) *[[Veljo Lamp]], eesti spordielu edendaja, illustraator ja kergejõustiklane (1968–) *[[Agnes Lamp-Mikk]], eesti maalikunstnik ja kostüümikunstnik (1910–1981) *[[Frank Lampard]], inglise jalgpallur (1978) *[[Mónika Lamperth]], Ungari poliitik ja jurist (1957–) *[[Vilho Lampi]], soome maalikunstnik (1898–1936) *[[Anamarija Lampič]], sloveeni murdmaasuusataja (1995–) *[[Karl Lamprecht]], saksa majandus- ja kultuuriajaloolane (1856–1915) *[[Peeter Lampson]], eesti koolmeister ja muusik (1819–1895) *[[Karin Lamson]], Eesti näitleja (1993–) *[[Leho Lamus]], eesti filosoofialektor (1971–) *[[Jason Lamy-Chappuis]], prantsuse kahevõistleja (1986–) == Lan == *[[Viktor Lanberg]], Eestis elav vene näitleja (1956–) *[[Imants Lancmanis]], läti kunstiajaloolane (1941–) *[[Nick Land]], Suurbritannia filosoof ja õuduskirjanik (1962–) *[[Tiit Land]], eesti biokeemik (1964–) *[[Marja-Liisa Landar]], eesti kergejõustiklane (1990–) *[[Eber Landau]], arengubioloog Tartus (1878–1959) *[[Lev Landau]], füüsik (1908–1968) *[[Martin Landau]], USA näitleja ja produtsent (1928–2017) *[[Gustav Landauer]], saksa anarhismiteoreetik (1870–1919) *[[Anton Lander]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Eric Lander]], Ameerika Ühendriikide matemaatik ja geneetik (1957–) *[[Frederick W. Lander]], Ameerika Ühendriikide maadeuurija, sõjaväelane ja luuletaja (1821–1862) *[[Dominik Landertinger]], Austria laskesuusataja (1988–) *[[Siegfried Lander von Sponheim]], Liivi ordu maameister (suri 1424) *[[Wilhelm Lander von Sponheim]], Saksa ordu rüütelvend 14. sajandil *[[Paul Landers]], saksa muusik (1964–) *[[Carl von Landesen]], Tallinna raehärra (1802–1883) *[[Carl Selmar von Landesen]], Eesti vaimulik (1826–1904) *[[Georg Landesen]], Tartu Ülikooli keemiaprofessor *[[Robert Carl von Landesen]], Eesti vaimulik (1863–1898) *[[Gabriel Landeskog]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Chico Landi]], Brasiilia Vormel 1 piloot (1907–1989) *[[Francesco Landini]], itaalia helilooja ja organist (u 1335–1397) *[[Raúl Landini]], Argentina poksija (1914–1988) *[[Floyd Landis]], USA profijalgrattur (1975–) *[[Yuri Landman]], Hollandi helilooja ja kitarrist (1973–) *[[Lando]], paavst (suri 914) *[[Michael Landon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik, režissöör ja produtsent (1936–1991) *[[Wanda Landowska]], poola klavessinist, pianist ja helilooja (1877–1959) *[[Lucrezia Landriani]], Milano hertsogi Galeazzo Maria Sforza kaaslanna (1440–) *[[Jeff Landry]], Ameerika Ühendriikide poliitik, jurist, diplomaat ja erusõjaväelane (1970–) *[[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik (1982–) *[[Vytautas Landsbergis]], Leedu poliitik ja muusikateadlane (1932–) *[[Karl Landsteiner]], Austria biokeemik ja arstiteadlane (1868–1943) *[[Arthur Bliss Lane]], USA diplomaat (1894–1956) *[[Nathan Lane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) *[[Nick Lane]], Briti biokeemik ja teaduskirjanik (1967–) *[[Alar Laneman]], Eesti sõjaväelane (1962–) *[[Ádám Lang]], ungari jalgpallur (1993–) *[[Ants Lang]], eesti pedagoog ja kirjastaja (1938–2014) *[[Antti Lang]], eesti päritolu Soome näitleja (1980–) *[[Elmar Lang]], Eesti sõjaväelane (1906–1944) *[[Jacob Lang]], rootsi vaimulik (1648–1716) *[[Karl Lang]], Eesti sõjaväelane (1900–1960) *[[Katherine Kelly Lang]], USA näitleja (1961–) *[[Mart Lang]], eesti ühistegelane (1862–1936) *[[Merike Lang]], eesti ajaloolane, etnoloog ja museoloog (1958–) *[[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur (1999–) *[[Rein Lang]], Eesti poliitik (1957–) *[[Stephen Lang]], USA näitleja (1952–) *[[Tiina Lang]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Valter Lang]], Eesti arheoloog (1958–) *[[Liāna Langa]], läti luuletaja ja tõlkija (1960–) *[[Verne Langdon]], USA muusik ja jumestuskunstnik (1941–2011) *[[André Lange]], Saksamaa endine bobisõitja (1973–) *[[Anne Lange]], eesti kirjandus- ja tõlketeadlane ning tõlkija (1962–) *[[Artie Lange]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Christian Lous Lange]], norra ajaloolane, õpetaja ja politoloog (1869–1938) *[[Dorothea Lange]], USA fotograaf ja fotoajakirjanik (1895–1965) *[[Hope Lange]], Ameerika Ühendriikide filmi- teatri- ja telenäitleja (1933–2003) *[[Ingeburg Lange]], Saksa DV riigitegelane (1927–2013) *[[Jakob Lange (arhitekt)|Jakob Lange]], taani arhitekt (1978–) *[[Jessica Lange]], USA filminäitleja (1949–) *[[Johann Heinrich Lange]], Eesti vaimulik (1717–1788) *[[Torben Lange]], saksa füüsik (1994–) *[[Mihkel Langebraun]], eesti ühiskonnaaktivist (1986–) *[[Nikolai Langebraun]], portselantoodete töökoja omanik Eestis *[[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja (1999–) *[[Bert Langeler]], Hollandist Eestisse elama asunud puhkpillipedagoog (1962–) *[[Andreas von Langell]], Venemaa riigitegelane (surnud 1808) *[[Andres Langemets]], eesti kirjanduskriitik (1948–) *[[Liina Langemets]], eesti sisearhitekt (1978–) *[[Margit Langemets]], eesti keeleteadlane (1961–) *[[Heinrich von Langen]], Grobiņa foogt 16. sajandil *[[Mikk Langeproon]], eesti akordionist ja interpreet (1995–) *[[František Langer]], juudi rahvusest Tšehhi kirjanik, sõjaväearst, kirjanduskriitik ja esseist (1888–1965) *[[William Langer]], USA poliitik (1886–1959) *[[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja (2004–) *[[Aleksandr Langfang]], Nõukogude Liitu tšekist (1907–1990) *[[Katherine Langford]], Austraalia näitleja ja endine ujuja (1996–) *[[Taavi Langi]], eesti kitarrist (1984–) *[[Irving Langmuir]], Ameerika Ühendriikide keemik, füüsik ja insener (1881–1957) *[[Troadi Lango]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Peeter Langovits]], eesti pressifotograaf (1948–) *[[Georg Heinrich von Langsdorff]], vene teadlane (1774–1852) *[[Lilian Langsepp]], eesti muusikateadlane ja interpreet (1961–) *[[Olaf Langsepp]], eesti kehakultuuriajaloolane, ajakirjanik ja tõlkija (1930–2021) *[[Raho Langsepp]], eesti muusik (1968–) *[[Helena Langšádlová]], Tšehhi poliitik (1963–) *[[Elmar Lani]], eesti advokaat (1903–1989) *[[Richard Lanigan]], USA semiootik (1943–) *[[Zigurds Lanka]], läti maletaja (1960–) *[[Kevin Lankinen]], soome jäähokimängija (1995–) *[[Jaks Lankots]], eesti geograaf, kartograaf ja genealoog (1939–2009) *[[Paul Lanno]], Esimese maailmasõja, Vabadussõja ja Teise maailmasõja veteran (1896–1981) *[[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Guillebert de Lannoy]], Burgundia sõjaväelane ja diplomaat (1386–1462) *[[Arnold Lannus]], eesti spordipedagoog ja -tegelane (1908–1983) *[[Angela Lansbury]], briti-USA näitleja ja laulja (1925–2022) *[[Aljona Lanskaja]], valgevene laulja (1985–) *[[Jiří Lanský]], tšehhi kõrgushüppaja (1933–2017) *[[Andrew Lansley]], Suurbritannia poliitik (1956–) *[[Lanzelin]], Švaabimaa aadlik *[[Manuel Lanzini]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Róbert Lantoši]], Slovakkia jäähokimängija (1995–) == Lao == *[[Meelis Lao]], eesti ärimees (1966–) *[[Lao She]], Hiina kirjanik (1899–1966) *[[Arne Laos]], eesti näitleja (1933–1989) *[[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallitreener (1937–2012) *[[Ester Laos]], eesti kirjanik (1931–2018) *[[Jaan Laos]], eesti sõudja (1985–) *[[Johannes Laos]], eesti muusik, parteitöötaja ja muusikapedagoog (1920–1993) *[[Joosep Laos]], eesti sõudja (1992–) *[[Rein Laos]], eesti näitleja ja lavastaja (1948–) *[[Roland Laos]], eesti näitleja (1986–) *[[Saale Laos]], eesti jurist (1974–) *[[Max Laosson]], eesti kirjanduskriitik, publitsist ja parteitegelane (1904–1992) *[[Laozi]], vanahiina filosoof == Lap == *[[Kristen Lapa]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Mārtiņš Lapa]], eesti päritoluga Läti luuletaja ja publitsist (1846–1909) *[[Ya'ir Lapid]], Iisraeli poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1963–) *[[Villem Lapimaa]], Eesti jurist, kohtunik (1977–) *[[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (1952–2024) *[[Leonhard Lapin]], eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja (1947–2022) *[[Petras Lapinskas]], leedu geoloog (1936–2017) *[[Pierre-Simon Laplace]], prantsuse astronoom ja matemaatik (1749–1827) *[[Johannes Lapmann]], eesti meremees ja lukksepp (1913–1993) *[[Joan Laporta]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik ja sporditegelane (1962–) *[[Aymeric Laporte]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Elle Lapp]], eesti korvpallur ja treener (1946–2019) *[[Sille Lapp]], eesti pedagoog *[[Vaike Lapp]], eesti kultuuritegelane (1928–2015) *[[Mirkka Lappalainen]], soome ajaloolane (1975–) *[[Gosteke Lappe]], Vestfaali aadlik, Wolter von Plettenbergi ema (15. sajand) *[[Ludolf Lappe von der Ruhr]], Rakvere foogt 16. sajandil *[[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja (1991–) *[[Ivan Lappo]], vene ajaloolane (1869–1944) == Lar == *[[Jorge Lara Castro]], Paraguay advokaat, sotsioloog ja diplomaat (1945–) *[[Azzeddine Laraki]], Maroko poliitik (1929–2010) *[[Kosma Laredei]], eesti õigeusu vaimulik (1880–1954) *[[Peeter Laredei]], eesti haridustegelane ja vaimulik (1862–1952) *[[Peeter Laredei (õpetaja)|Peeter Laredei]], eesti kooliõpetaja (1911–2005) *[[Voldemar Larens]], eesti poksija (1914–1943) *[[Heinrich Laretei]], Eesti diplomaat ja poliitik (1892–1973) *[[Heldur Laretei]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1933–1994) *[[Käbi Laretei]], eesti päritolu pianist ja kirjanik (1922–2014) *[[Francisco Largo Caballero]], Hispaania ametiühingutegelane ja poliitik (1869–1946) *[[Cyle Larin]], Kanada jalgpallur (1995–) *[[Lea Larin]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Peeter Larin]], Eesti ajaloolane (1919–2011) *[[Sergei Larin]], Leedu ooperilaulja (1956–2008) *[[Monika Larini]], eesti kultuurikorraldaja ja teatriteadlane (1972–) *[[Ville Larinto]], Soome suusahüppaja (1990–) *[[Igor Larionov]], vene jäähokimängija (1960–) *[[Andres Larka]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1879–1942) *[[Dylan Larkin]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1996–) *[[Andrei Larkov]], vene murdmaasuusataja (1989–) *[[Pille-Riin Larm]], eesti kirjandusteadlane, kriitik ja toimetaja (1981–) *[[Emil Larmi]], soome jäähokimängija (1996–) *[[Martti Larni]], soome kirjanik (1909–1993) *[[Hind Laroussi]], Hollandi laulja (1984–) *[[Ernst Larsen]], norra kergejõustiklane (1926–2015) *[[Glen Atle Larsen]], norra jalgpallur (1982–) *[[Henning Larsen]], taani arhitekt (1925–2013) *[[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija (1989–) *[[Viggo Larsen]], taani filminäitleja ja -režissöör (1880–1957) *[[Brie Larson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (1989–) *[[Glen A. Larson]], Ameerika Ühendriikide televisiooniprodutsent ja režissöör (1937–2014) *[[Kyle Larson]], Ameerika Ühendriikide elukutseline võidusõitja (1992–) *[[Nathan Larson]], Ameerika Ühendriikide muusik, filmimuusika helilooja ja kirjanik (1970–) *[[Adam Larsson]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Åsa Larsson]], rootsi jurist ja kirjanik (1966–) *[[Carl Larsson]], rootsi kunstnik (1853–1919) *[[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)|Gunnar Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1944–) *[[Gunnar Larsson]], rootsi ujuja (1951–) *[[Henrik Larsson]], rootsi jalgpallur (1971–) *[[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Markus Larsson]], eesti ajakirjanik (1947–) *[[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]], rootsi mäesuusataja (1979–) *[[Martin Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1979–) *[[Mats Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1980–) *[[Peter Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1978–) *[[Rune Larsson]], rootsi kergejõustiklane (1924–2016) *[[Sebastian Larsson]], rootsi jalgpallur (1985–) *[[Stieg Larsson]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1954–2004) *[[Ali Larter]], USA filminäitleja ja modell (1976–) == Las == *[[Alexander Lascelles]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1980–) *[[David Lascelles, vikont Lascelles]] (1950–) *[[George Lascelles, seitsmes Harewoodi krahv]] (1923–2011) *[[Henry Lascelles, kuues Harewoodi krahv]], (1882–1947) *[[Henry Ulick Lascelles]] (1953–) *[[Jamaal Lascelles]], Inglismaa jalgpallur (1993–) *[[James Lascelles]] (1953–) *[[Jeremy Lascelles]] (1955–) *[[Mark Lascelles]] (1965–) *[[Armin Laschet]], Saksamaa poliitik (1961–) *[[Pedro Lascuráin]], Mehhiko poliitik (1856–1952) *[[Karl Lashley]], USA psühholoog (1890–1958) *[[Emil Lask]],juudi päritolu saksa filosoof (1875–1915) *[[Emanuel Lasker]], juudi päritolu Saksamaa maletaja, matemaatik ja filosoof (1868–1941) *[[Toomas Lasmann]], eesti telerežissöör *[[Eugen Lasn]], eesti metsatööstur (1898–1958) *[[Kalle Lasn]], eesti ajakirjanik (1942) *[[Kristjan Lasn]], eesti tennisist (1908–1984) *[[Ly Lasner]], eesti näitleja (1901–1967) *[[Étienne Laspeyres]], saksa majandusteadlane (1834–1913) *[[Aadu Lass]], eesti teedeinsener (1928–2001) *[[Anne Lass]], eesti arhitektuuriajaloolane (1951–) *[[August Lass]], eesti jalgpallur (1903–1962) *[[Helena Lass]], eesti psühhiaater ja vaimse vormi ekspert (1980–) *[[Helina Lass]], eesti arhitekt (1983–) *[[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane (1979–) *[[Jüri Lass]], eesti balletitantsija (1942–2002) *[[Kaur Lass]], eesti arhitekt (1973–) *[[Liis Lass]], eesti seltskonnategelane (1986–) *[[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]], eesti näitleja (1989–) *[[Liisu Lass]], eesti ajakirjanik (1988–) *[[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1939–2026) *[[Riitta Liisa Lassila]], soome murdmaasuusataja (1978–) *[[Peep Lassmann]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1948–2025) *[[Sten Lassmann]], eesti pianist (1982–) *[[Maria Lassnig]], Austria maalikunstnik (1919–2014) *[[Guillermo Lasso]], Ecuadori poliitik (1955–) *[[Orlando di Lasso]], helilooja (1532–1594) *[[Georg Lasson]], saksa teoloog (1862–1932) *[[Harold Lasswell]] (1902–1978), politoloog ja kommunikatsiooniteoreetik *[[Philip de László]], ungari maalikunstnik (1869–1937) *[[Aleksandr Lastin]], vene maletaja (1976–2015) ==Laš== *[[Jevlampijus Laškovas]], leedu geoloog (1932–) *[[Judita Laššáková]], Slovakkia poliitik (1977–) == Laz == *[[Lazar (Gurkin)]], Eesti õigeusu vaimulik, piiskop (1969–) *[[Curtis Lazar]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Ervin Lázár]], ungari kirjanik (1936–2006) *[[György Lázár]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1924–2014) *[[Pavlo Lazarenko]], Ukraina poliitik (1953–) *[[Martin Lazarev]], eesti graafiline disainer ja fotograaf (1977–) *[[Sergei Lazarev]], vene laulja, tantsija ja näitleja (1983–) *[[Vladimir Lazarev]], Prantsusmaa maletaja (1964–) *[[Milunka Lazarević]], serbia maletaja (1932–2018) *[[Emma Lazarus]], ameerika luuletaja (1849–1887) *[[Richard Lazarus]], USA psühholoog (1922–2002) *[[Heinz Lazek]], Austria ja Saksamaa poksija (1911–1986) *[[George Lazenby]], Austraalia filminäitleja (1939–) *[[Branko Lazić]], serbia korvpallur (1989–) *[[Darko Lazović]], serbia jalgpallur (1990–) *[[Larissa Lazutina]], vene suusataja (1965–) == Lat == *[[Joachim Latacz]], saksa klassikaline filoloog (1934–) *[[Jean François Laterrade]], prantsuse botaanik (1784–1858) *[[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja (1995–) *[[Lewis Howard Latimer]], USA leiutaja (1848–1928) *[[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (1958–2024) *[[Vladimir Latin]], Eesti sõudja (1985–) *[[Ferran Latorre]], Hispaania alpinist (1970–) *[[Gérard Latortue]], Haiti poliitik (1934–2023) *[[Bruno Latour]], prantsuse filosoof, antropoloog ja sotsioloog (1947–2022) *[[Karl Latserus]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1903–1966) *[[Aare-Paul Lattik]], eesti organist ja muusikapedagoog (1970–) *[[Jaan Lattik]], Eesti kirjanik ning usu- ja poliitikategelane (1878–1967) *[[Margus Lattik]], eesti kirjanik ja kunstnik (1973–) *[[Robert Lattik]], eesti arst (1886–1950) *[[Vello Lattik]], eesti kirjanik (1935–2007) *[[Urmas Lattikas]], eesti helilooja, arranžeerija ja džässpianist (1960–) *[[Jean de Lattre de Tassigny]], prantsuse sõjaväelane (1889–1952) *[[Pavieł Łatuška]], Valgevene opositsioonipoliitik (1973–) *[[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja (1985–) *[[Leonid Latõnin]], vene kirjanik (1938–) *[[Julija Latõnina]], vene ajakirjanik (1966–) *[[Larissa Latõnina]], Nõukogude Liidu riistvõimleja (1934–) *[[Gavriil Latõšev]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane == Lau == *[[Anton Theophil Lau]], Eesti vaimulik (1692–1727) *[[Eižens Laube]], läti arhitekt (1880–1967) *[[Rein Laube]], eesti arst (1912–1981) *[[Milda Lauberte]], Läti maletaja (1918–2009) *[[Lauri Laubre]], Eesti muusikaärimees (1961–) *[[Gary Lauck]], USA poliitik (1953–) *[[Cilja Laud]] *[[Peeter Laud]], eesti arvutiteadlane (1977–) *[[Niki Lauda]], Austria vormelisõitja ja ettevõtja (1949–2019) *[[Estée Lauder]], Ameerika ettevõtja (1908–2004) *[[Abel Laudonio]], Argentina poksija (1938–2014) *[[Michael Laudrup]], taani jalgpallur (1964–) *[[Max von Laue]], saksa füüsik (1879–1960) *[[Sulev Laugasson]], eesti poksija (1935–2001) *[[Eduard Laugaste]], eesti folklorist (1909–1994) *[[Gerda Laugaste]], eesti keeleteadlane (1910–1992) *[[Reet Laugaste]], eesti algoloog (1939–) *[[Kjell Eugenio Laugerud García]], Guatemala poliitik (1930–2009) *[[Tõnis Laugesaar]], eesti orienteeruja (1994–) *[[Charles Laughton]], inglise näitleja ja stsenarist (1899–1962) *[[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Juhan Laugis]], eesti elektrotehnikateadlane (1938–2010) *[[Juhan Laugis (kohtunik)|Juhan Laugis]], Eesti kohtunik (1896–1971) *[[Arnold Laugus]], eesti akvarellikunstnik ja pedagoog (1917–2013) *[[Epp Lauk]], eesti nüüdiskultuuri uurija (1952–) *[[Karl Patrick Lauk]], eesti jalgrattur (1997–) *[[Siiri Lauk]], eesti raamatukogundustegelane ja terminoloog (1956–2012) *[[Tõnu Lauk]], eesti metallikunstnik ja kollektsionäär (1938–) *[[Ülar Lauk]], eesti maletaja (1968–) *[[Rein Lauks]], eesti karikaturist ja teatrikunstnik (1945–2019) *[[Einar Laukse]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane ja Eesti riigiametnik (1944–) *[[Endel Laul]], eesti ajaloolane (1927–2014) *[[Heinrich Laul]], eesti tehnikateadlane (1910–1991) *[[Indrek Laul]], eesti pianist (1968–) *[[Peeter Laul]], eesti pianist ja pedagoog Venemaal (sündinud 1977) *[[Reet Laul]], eesti pianist ja kontsertmeister (1939–) *[[Rein Laul]], eesti helilooja ja muusikateadlane (1939–) *[[Silvia Laul]], eesti arheoloog (1931–2013) *[[Venno Laul]], eesti koorijuht ja dirigent (1938–2018) *[[Keith Laumer]], USA ulmekirjanik (1925–1993) *[[August Laumets]], eesti vaimulik (1911–1996) *[[Karl Laumets]], eesti näitleja ja lavastaja (1990–) *[[Rauno Laumets]], eesti jooksja (1990–) *[[Ülo Laumets]], Eesti korvpallur (1936–2004) *[[Helen Laupa]], eesti endine tennisist ja ettevõtja (1976–) *[[Cyndi Lauper]], USA laulja ja filminäitleja (1953–) *[[Henri Laupmaa]], eesti ettevõtja (1975–) *[[Friedrich Gotthard Laupmann]], Narva kullassepp *[[Gustav Friedrich Laupmann]], Narva kullassepp *[[Allan Laur]], Eesti nelipühi kiriku juht (1945–2004) *[[Andres Laur]], eesti kirjastaja (1909–1973) *[[Ants Laur]], eesti keemik (1899–1996) *[[Arnold Laur]], eesti vaimulik (1880–1922) *[[August Laur]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Emil Laur]], Eesti sõjaväelane (1888–1971) *[[Erki Laur]], eesti näitleja (1976–) *[[Hjalmar Laur]], eesti sõjaveteran ja akvarellist (1920–2011) *[[Hugo Laur]], eesti näitleja (1893–1977) *[[Jarno Laur]], Eesti poliitik (1975–) *[[Katrin Laur]], eesti filmilavastaja (1955–) *[[Mati Laur]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Märt Laur]], eesti kirjanik (1980–2020) *[[Paul Richard Laur]], eesti veemotosportlane (2009–) *[[Raphael Laur]], Eesti vesiehituste insener (1884–1969) *[[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist (1993–) *[[Sandra Laur]], Eesti poliitik (2004–) *[[Sven Laur]], eesti arvutiteadlane (1979–) *[[Tiido Laur]], eesti poliitik ja arhivaar (1882–1930) *[[Tiiu Laur]], eesti tekstiilikunstnik (1944–) *[[Uno Laur]], eesti kapten (1928–2018) *[[Uno Laur (muusik)|Uno Laur]], eesti muusik, punkansamblite Must Mamba ja Röövel Ööbik endine solist (1961–2025) *[[Valeri Laur]], eesti kunstnik (1948–) *[[Ilmi Laur-Paist]], eesti graafik (1980–) *[[Ferdinand Laurberg]], eesti jää- ja jalgpallur (1904–1941) *[[Stan Laurel]], inglise koomik (1890–1965) *[[Marie Laurencin]], prantsuse kunstnik (1883–1956) *[[Laurentius (vastupaavst)|Laurentius]], vastupaavst (suri 506) *[[Heinrich Lauri]], Eesti poliitik (1890–1942) *[[Hillar Lauri]], eesti merenduspedagoog (1928–2014) *[[Indrek Lauri]], eesti kergejõustiklane (1941–1999) *[[Johannes Oskar Lauri]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop ja peapiiskop (1891–1974) *[[Lembit Lauri]], eesti raadioajakirjanik (1929–2006) *[[Maris Lauri]], eesti majandusanalüütik (1966–) *[[Markus Lauridsen]], taani jäähokimängija (1991–) *[[Oliver Lauridsen]], taani jäähokimängija (1989–) *[[Arthur Pillans Laurie]], briti keemik (1861–1949) *[[Hugh Laurie]], inglise näitleja (1959–) *[[Piper Laurie]], USA näitleja (1932–2023) *[[Mairi Laurik]], eesti ulmekirjanik (1979–) *[[Selim Laurikkala]], soome vaimulik (1882–1957) *[[Erko Laurimaa]], eesti kitarrist (1987–) *[[Juhan Laurimaa]], eesti loomaarst (1906–1951) *[[Piret Laurimaa]], eesti näitleja (1971–) *[[Leho Laurine]], eesti maletaja ja maleajakirjanik (1904–1998) *[[Ester Lauringson]], eesti karikaturist (1956–) *[[Gustav Lauringson]], eesti bioloog ja religiooniloolane (1961–) *[[Riho Laurisaar]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Tiina Laurisson]], Eesti vibusportlane ja treener (1957–) *[[Fromhold Lauristin]], eesti majandusteadlane (1900–1964) *[[Johannes Lauristin]], Eesti poliitik ja kirjanik (1899–1941) *[[Marju Lauristin]], Eesti poliitik ja sotsiaalteadlane (1940–) *[[Olga Lauristin]], Eesti kommunistlik revolutsionäär (1903–2005) *[[Karl-Johann Laurits]], eesti sõjaväelane (1892—1941) *[[Peeter Laurits]], eesti fotograaf (1962–) *[[Taavi Laurits‎]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Arthur Laurents]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1917–2011) *[[Louis Laurie]], USA poksija (1917–2002) *[[Meinhard Laurmaa]], eesti pikaealine ja ajakirjanik (1905–2008) *[[Achille Lauro]], Itaalia ettevõtja ja poliitik (1887–1982) *[[Püha Laurentius]], märterpühak (225–258) *[[Leo Laurson]], Eesti sõjaväelane (1897–1972) *[[Johannes Laurson]], eesti vaimulik (1908–1975) *[[Peeter Laurson]], Eesti majandustegelane, keemik ja poliitik (1971–) *[[Albert Laus]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1918–1986) *[[Tarmo Lausing]], Eesti poliitik (1983–) *[[Helen Lausma-Saar]], eesti ajaloolane (1988–) *[[Frank Lautenberg]], USA poliitik (1924–2013) *[[Ants Lauter]], eesti näitleja ja lavastaja (1894–1973) *[[Ed Lauter]], USA näitleja (1938–2013) *[[Karl Lauterbach]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik, arst ja epidemioloog (1963–) *[[Otto von Lauterberg]], Liivi ordu maameister (surnud 1270) *[[Paul Lauterbur]], ameerika keemik (1929–2007) *[[Joël Lautier]], prantsuse maletaja (1973–) *[[Taylor Lautner]], USA näitleja, modell ja võitluskunstide harrastaja (1992–) *[[Lautréamont]], prantsuse kirjanik (1846–1870) *[[Woldemar Johann von Lauw]], baltisaksa tööstur (1712–1786) == Lav == *[[Gustaf de Laval]], rootsi leiutaja, insener ja tööstur (1845–1913) *[[Pierre Laval]], prantsuse poliitik ja riigitegelane (1883–1945) *[[Johann Caspar Lavater]], Šveitsi kirjanik, filosoof, füsiognoomik ja teoloog (1741–1801) *[[Sophie Lavaud]], prantsuse alpinist (1968–) *[[Rod Laver]], Austraalia endine tennisist (1938–) *[[Alphonse Laveran]], prantsuse arst (1845–1922) *[[Anton Szandor LaVey]], Ameerika Ühendriikide satanistide liider (1930–1997) *[[Inbar Lavi]], Iisraeli näitlejanna (1986–) *[[Avril Lavigne]], Kanada laulja (1984–) *[[Timo Lavikainen]], soome näitleja (1974–) *[[Renaud Lavillenie]], prantsuse teivashüppaja (1986–) *[[Jüri Laving]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Antoine Lavoisier]], prantsuse keemik (1743–1794) *[[Jüri Lavrentjev]], eesti tehnikateadlane (1959–) *[[Mihhail Lavrentjev]], vene matemaatik, hüdrodünaamik ja mehaanik (1900–1980) *[[Sergei Lavretsov]], Narva kaupmees ja metseen (1825–1906) *[[Klemen Lavrič]], sloveeni endine jalgpallur (1981–) *[[Nikolai Lavrinovski]], Venemaa riigitegelane (1875–1930) *[[Leonid Lavrov]], Eesti õigeusu vaimulik (1882–1954) *[[Sergei Lavrov]], Venemaa diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Natalja Lavrova]], vene iluvõimleja (1984–2010) *[[Mihhail Lavrovski]], vene ballettmeister ja endine balletitantsija (1941–) *[[Darja Lavõgina]], Eesti biokeemik (1986–) == Law == *[[Jude Law]], inglise näitleja, filmiprodutsent ja -režissöör (1972–) *[[Lucy Lawless]], USA näitleja (1968–) *[[David Herbert Lawrence]], inglise kirjanik (1885–1930) *[[Edmund Lawrence]], Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberner (1932–2025) *[[Jennifer Lawrence]], USA näitleja (1990–) *[[Martin Lawrence]], Ameerika Ühendriikide näitleja, lavastaja, produtsent ja stsenarist (1965–) *[[Célia Lawson]], portugali laulja (1974–) *[[Thomas W. Lawson]], ameerika kirjanik ja ärimees (1857–1925) == Lax == *[[Henrik Lax]], Soome poliitik (1946–) *[[Peter Lax]], Ungari juudi päritolu USA matemaatik (1926–2025) *[[Paul Laxalt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1922–2018) *[[Erik Laxmann]], soome päritolu Venemaa keisririigi teadlane (1737–1796) *[[Halldór Laxness]], islandi kirjanik (1902–1998) ==Lay== *[[Caren Lay]], Saksa poliitik (1972–) *[[Richard Layard]], Suurbritannia majandusteadlane (1934–) *[[Stephen Laybutt]], Austraalia endine jalgpallur (1977–) *[[Amor Layouni]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Miguel Layún]], Mehhiko jalgpallur (1988–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|La, Biograafiad]] foi3igumqx00ilbr555nd1z15fg2ey9 0 344165 7193049 6349171 2026-07-14T18:53:08Z Mona 355 /* Filmograafia */ 7193049 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Robin Williams | pilt = Robin Williams 2011a (2).jpg | pildi allkiri = Williams, [[2011]] | sünninimi = Robin McLaurin Williams | sünniaeg = {{sünniaeg|1951|7|21}} | sünnikoht = [[Chicago]], [[Illinois]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2014|8|11|1951|7|21}} | surmakoht = [[Paradise Cay]], [[California]], Ameerika Ühendriigid | teine nimi = | amet = | aktiivne = [[1976]]–2014 | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | veebileht = | emmy = | kuldgloobus = | ekraanin = }} [[Fail:Robin Williams tribute video (354881).webm|pisi|Video Robin Williamsist 2014. aastal]] '''Robin McLaurin Williams''' ([[21. juuli]] [[1951]] [[Chicago]], [[Illinois]] – [[11. august]] [[2014]] [[Paradise Cay]], [[California]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] filminäitleja. Ta pälvis oma filmirollide eest [[Oscar]]i ([[1997]], "Hea Will Hunting", parim kõrvalosatäitja), kuus [[Kuldgloobus]]t ja kaks [[Emmy]]t. ==Lapsepõlv ja noorus== Robin Williams on öelnud, et naljasoone päris ta oma modellina töötanud emalt, kes eelistas lapse kasvatamisel köita tema meeli tähelepanu juhtimisega kõiksugustele lõbusatele seikadele ning oli talle eeskujuks naljakate seoste märkamisel ja loomisel.<ref>"Robin Williams – Inside The Actors Studio". Wayback Machine, June 10, 2001.</ref> Keskkoolis tegeles ta maadlusega ja kuulus kooli meeskonda.<ref>{{Netiviide |url=http://www.washingtonpost.com/blogs/answer-sheet/wp/2014/08/11/how-robin-williams-joked-about-school/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-08-13 |arhiivimisaeg=2014-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141028041216/http://www.washingtonpost.com/blogs/answer-sheet/wp/2014/08/11/how-robin-williams-joked-about-school/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Looming== Tema rollide hulka kuuluvad osatäitmised Eestiski linastunud mängufilmides "[[Hea Will Hunting]]", "[[Surnud poeetide ühing]]", "[[Aladdin]]", "Good Morning, Vietnam", "Jumanji", "Kiirfoto", "[[Meie issi, proua Doubtfire]]" ("Mrs. Doubtfire"), "Unetus", "[[Narrkuningas]]" ("The Fisher King"), "[[Linnupuur]]", "Kapten Konkskäsi", "[[Lustakad jalakesed]]", "Ärkamised", "Patch Adams", "[[Öö muuseumis]]" jne. ==Terviseprobleemid ja surm== Williams kannatas pikaajalise [[depressioon]]i käes. 2013. aasta novembris diagnoositi tal [[Parkinsoni tõbi]].<ref>[http://edition.cnn.com/2014/11/07/showbiz/robin-williams-autopsy/ Robin Williams' death ruled suicide]. CNN. 12.11.2014.</ref> 11. augustil 2014 leiti Williams oma kodust teadvusetuna ning teda ei suudetud enam päästa. Surma põhjuseks oli enesetapp püksirihmaga poomise läbi ja sellest tingitud lämbumine.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/kurb-kinnitus-robin-williams-poos-end-oma-magamistoas-puksirihmaga-ules.d?id=69528545. Kurb kinnitus! Robin Williams poos end oma magamistoas püksirihmaga üles.]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} {{väiksem|Kasutatud 12.08.2014}}</ref> [[Lahkamine|Lahkamisel]] ilmnes, et Williams põdes ka [[hallutsinatsioon]]e tekitavat [[Lewy kehakeste haigus]]t.<ref>[http://www.nydailynews.com/entertainment/gossip/robin-williams-coroner-report-no-drugs-alcohol-system-article-1.2003220 Robin Williams coroner’s report finds no illegal drugs or alcohol in system]. New York Daily News. 07.11.2014.</ref><ref>[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/northamerica/usa/11223467/Robin-Williams-may-have-taken-his-life-due-to-hallucinations-caused-by-Lewy-Body-Dementia.html Robin Williams may have taken his life due to hallucinations caused by Lewy Body Dementia]. Telegraph. 11.11.2014.</ref> Novembris 2015 ütles Williamsi [[lesk]], et peab enesetapu põhjuseks Lewy kehakeste haigusega kaasnenud vaimse ja motoorse võimekuse allakäiku. Williamsil oleks elada jäänud veel kuni kolm aastat.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/robin-willamsi-lesk-paljastas-naitleja-suitsiidi-tegeliku-pohjuse?id=72866569 Robin Willamsi lesk paljastas näitleja suitsiidi tegeliku põhjuse]. Delfi. 04.11.2015.</ref><ref>[http://www.usatoday.com/story/life/2015/11/03/robin-williams-widow-says-he-had-just-three-years-live/75096146/ Robin Williams' widow: He had just three years to live]. USA Today. 03.11.2015.</ref> ==Filmograafia== {| class=wikitable ! Aasta !! Film !! Eestikeelne pealkiri |- | 1977 || "[[Can I Do It 'Till I Need Glasses?]]" || |- | 1980 || "Popeye" || "[[Popeye (film)|Popeye]]" |- | 1982 || "The World According to Garp" || "[[Garpi maailm (film)|Garpi maailm]]" |- | 1983 || "[[The Survivors]]" || |- | 1984 || "[[Moscow on the Hudson]]" || |- | 1986 || "[[Seize the Day (film)|Seize the Day]]" || |- | 1986 || "[[Club Paradise]]" || |- | 1986 || "[[The Best of Times]]" || |- | 1987 || "[[Good Morning Vietnam]]" || "[[Tere hommikust, Vietnam]]" |- | 1988 || "[[Portrait of a White Marriage]]" || |- | 1988 || "[[Rabbit Ears: Pecos Bill]]" || |- | 1989 || "[[The Adventures of Baron Münchausen]]" || "[[Parun Münchauseni seiklused]]" |- | 1989 || "[[Dead Poets Society]]" || "[[Surnud poeetide ühing]]" |- | 1989 || "[[I'm from Hollywood]]" || |- | 1990 || "[[Cadillac Man]]" || |- | 1990 || "Awakenings" || "[[Ärkamised]]" |- | 1990 || "[[Back to Neverland]]" || |- | 1991 || "[[Dead Again]]" || |- | 1991 || "The Fisher King" || "[[Narrkuningas]]" |- | 1991 || "Hook" || "[[Kapten Konkskäsi]]" |- | 1991 || "[[Rabbit Ears: The Fool and the Flying Ship]]" || |- | 1992 || "[[Toys]]" || |- | 1992 || "Aladdin" || "[[Aladdin]]" |- | 1992 || "[[The Timekeeper]]" || |- | 1992 || "[[FernGully: The Last Rainforest]]" || |- | 1992 || "[[Shakes the Clown]]" || |- | 1993 || "Mrs. Doubtfire" || "[[Meie issi, proua Doubtfire]]" |- | 1994 || "[[Being Human]]" || |- | 1994 || "[[In Search of Dr. Seuss]]" || |- | 1995 || "Jumanji" || "[[Jumanji]]" |- | 1995 || "[[To Wong Foo, Thanks for Everything! Julie Newmar]]" || |- | 1995 || "[[Nine Months]]" || "[[Üheksa kuud]]" |- | 1996 || "[[Aladdin and the King of Thieves]]" || |- | 1996 || "Hamlet" || "[[Hamlet (film 1996)|Hamlet]]" |- | 1996 || "[[The Secret Agent]]" || "[[Salaagent (film 1996)|Salaagent]]" |- | 1996 || "Jack" || "[[Jack]]" |- | 1996 || "[[The Birdcage]]" || |- | 1997 || "Good Will Hunting" || "[[Hea Will Hunting]]" |- | 1997 || "[[Flubber]]" || |- | 1997 || "[[Deconstructing Harry]]" || "[[Lahates Harryt]]" |- | 1997 || "Father's Day" || "[[Isadepäev (film 1997)|Isadepäev]]" |- | 1998 || "Patch Adams" || "[[Patch Adams]]" |- | 1998 || "[[Junket Whore]]" || |- | 1998 || "What Dreams May Come" || "[[Igavene armastus (film 1998)|Igavene armastus]]" |- | 1999 || "[[Bicentennial Man]]" || "[[200-aastane mees]]" |- | 1999 || "Jakob the Liar" || "[[Valetaja Jakob]]" |- | 1999 || "[[Get Bruce]]" || |- | 2000 || "[[Model Behavior]]" || |- | 2001 || "A. I. Artificial Intelligence" || "[[A.I. - Tehisintellekt]]" |- | 2002 || "[[The Rutles 2: Can't Buy Me Lunch]]" || |- | 2002 || "Insomnia" || "[[Unetus (film 2002)|Unetus]]" |- | 2002 || "Death to Smoochy" || "[[Surm musule]]" |- | 2002 || "One Hour Photo" || "[[Kiirfoto]]" |- | 2004 || "[[Noel]]" || |- | 2004 || "[[House of D]]" || |- | 2004 || "[[The Final Cut]]" || |- | 2005 || "The Big White" || "[[Suur Valge]]" |- | 2005 || "Robots" || "[[Robotid]]" (hääl) |- | 2005 || "The Aristocrats" || "[[Aristokraadid]]" |- | 2006 || "[[Man of the Year]]" || "[[Aasta inimene (film)|Aasta inimene]]" |- | 2006 || "Night at the Museum" || "[[Öö muuseumis]]" |- | 2006 || "Happy Feet" || "[[Lustakad jalakesed]]" (hääl) |- | 2006 || "[[Everyone's Hero]]" || |- | 2006 || "RV" || "[[Veerev segadus]]" |- | 2006 || "[[The Night Listener]]" || |- | 2007 || "License to Wed" || "[[Luba abielluda]]" |- | 2007 || "[[August Rush]]" || |- | 2009 || "Shrink" || "[[Psühhiaater (film 2009)|Psühhiaater]]" |- | 2009 || "World's Greatest Dad" || "[[Maailma parim isa]]" |- | 2009 || "Night at the Museum: Battle of the Smithsonian" || "[[Öö muuseumis 2]]" |- | 2009 || "[[Old Dogs]]" || |- | 2011 || "Happy Feet Two" || "[[Lustakad jalakesed 2]]" (hääl) |- | 2011 || "[[Stage Left: A Story of Theater in the Bay Area]]" || |- | 2013 || "The Big Wedding" || "[[Suured pulmad]]" |- | 2013 || "[[The Face of Love]]" || |- | 2013 || "[[The Butler]]" || |- | 2014 || "[[The Angriest Man in Brooklyn]]" || |- | 2014 || "Night at the Museum: Secret of the Tomb" || "[[Öö muuseumis: Hauakambri saladus]]" |- | 2014 || "[[Boulevard]]" || |- | 2014 || "[[Merry Friggin' Christmas]]" || |- | 2015 || "[[Absolutely Anything]]" || |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{imdb nimi|0000245}} {{JÄRJESTA:Williams, Robin}} [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2014]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] 6g2v6lr713o1igfxhbsva8b5701habg 0 349221 7192947 7181372 2026-07-14T12:22:50Z ~2026-38525-82 232977 Ka selline võimalus on olemas 7192947 wikitext text/x-wiki '''Postitalu''' (prantsuse keeles ''ferme postale'') või '''kirjatalu''' (prantsuse keeles ''ferme de lettres'') oli [[postiasutus]]e tüüp Eestis. Postitalud olid [[postipunkt]]id selle sõna kitsaimas tähenduses, neid asutati [[postkontor]]ite ja [[postiagentuur]]ide võrgu täiendamiseks alates 1926. aastast. Postiasutiste võrgustikku pidi iga 9 km raadiuses kuuluma postkontor, 4 km raadiuses postiagentuur ja 2 km raadiuses postitalu. 1939. aastal oli Eestis 120 postkontorit, 600 postiagentuuri ja 2965 postipunkti. Postitaludes toimetati [[lihtkirjapost]]i (ka [[ajaleht]]ede) vastuvõtmist ja väljaandmist ning müüdi [[postmark]]e, [[tempelmark]]e, [[postpaber]]it ja [[ümbrik]]ke. Postitalu, kus polnud [[telefoni kõnepunkt]]i, nimetati '''kirjataluks'''. Oma kalendertemplit postitaludel ja kirjataludel polnud, mistõttu ei saa postipunkti läbinud saadetisi postitalu järgi tuvastada, kui seda pole aadressina saadetisele kirjutatud. Postitalud olid avatud 2 tundi päevas. '''Postitalunikud''' ei saanud rahalist tasu, välja arvatud eritasu [[kirjade laialikandmine|kirjade laialikandmise]] korral. Nende endi post toodi riigi kulul koju ja nende koju ehitati riigi kulul [[avalik telefoni kõnepunkt]] ja neil ei tulnud kanda [[telefoni abonementmaks]]u. ==Välislingid== *[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1928/02/19/19] Kaks tuhat postitalu. Postimees, 19. veebruar 1928, nr. 49, lk. 3. [[Kategooria:Post Eestis]] hnd47n5079w30mifvgw6o75e3i43eec 0 370136 7193090 7192182 2026-07-14T20:48:46Z ~2026-34651-55 231505 7193090 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=6|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Merivälja pansion|lõpppeatus=Metsakooli tee|avati=*1954 *1999 *2005 (5A liinina)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/6/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=5A|järgmine liin=7|järgmine=7 (Tallinna bussiliin)|eelmine=5A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/6/a-b]|läbi=Pirita|eelkäija=5A|uuendus=13. juuli 2026|suleti=*1994 *2000}}{{teekaart}} [[File:TAK 3838.JPG|thumb|Buss nr 6 Kose tee peatuses]] '''Tallinna bussiliin 6''' sõidab Metsakooli tee ja Merivälja Pansioni vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]), liiklus toimub tööpäeviti. Alates 1.Maist töötab ka nädalavehetuseti. Väljumised 35-70 minuti tagant == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Staadion - Stalini väljak - Kadaka tee - Sinika | | |- | detsember 1958 | Sinika - Stalini väljak - Kallavere | | |- | aprill 1961 | Stalini väljak - Kallavere | | mais 1994 muudeti liiniks 86 |- | juuni 1999 | Hobujaama - A-terminal - D-terminal - Jõe - Viru väljak | jaanuar 2000 | |- | september 2005 | Pirita - Metsakooli tee | | Liin oli nr. 5A |- | juuni 2006 | Merivälja Pansion - Pirita - Metsakooli tee | | Liin oli nr. 5A |- | oktoober 2009 | - | | Muudeti nr. [[6 (Tallinna bussiliin)|6-ks]] |} == Peatuste loend == === Metsakooli tee > Merivälja Pansion === * Metsakooli tee * Helmiku tee * Kelluka tee * Kose tee * Kose * Lükati tee * Haljas tee * Sarapuu * Urva * Tamme * Saare * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Merivälja Pansion {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] isnnpielvvhflu5lmuru4epw95a02yw 0 373144 7193138 7147340 2026-07-14T22:43:45Z Sumo tomus 233342 7193138 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} {{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} [[File:TaylorDavis WideAwake Capture.jpg|pisi|Taylor Davis (2013)]] '''Taylor Davis''' (sündinud [[20. märts]]il [[1987]] [[Western Springs]]is, [[Illinois]]' osariigis [[USA]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] viiuldaja, arranžeerija ja helilooja, keda tuntakse eelkõige [[arvutimäng]]ude taustamuusika esituste järgi tema [[YouTube]]'i lehel ViolinTay. Ta on esitanud ka enda seadeid [[filmimuusika]]st ja [[muusikal]]idest ning omaloomingut. 2012. aastal avaldas Davis kaks plaati ja terve rea singleid. Tema esimene plaat "Gaming Fantasy" koosneb arvutimängude muusikast, mille Davis on seadnud viiulile. Kuus kuud hiljem ilmus ta teine plaat "Enchanted Christmas" ja 2013. aasta jaanuaris "Game On: 2 Player mode" koostöös pianist [[Lara de Wit]]iga (lara6683 YouTube'is). Nende plaatide orkestritaustad lõi Davis ise MIDI-klaveri ja arvutitarkvara abiga.<ref name="techzwn" /><ref name="AddictOfFiction" /> 2013. aasta juulis ilmus "Legendary Movie Music" ja novembris "Melodies of Hyrule". Nende plaatide seaded ja orkestreeringud valmisid koostöös helilooja [[Adam Gubman]]iga.<ref name="eldergeek" /> ==Elulugu== Taylor Davis hakkas viiulimängu õppima algkooliealiselt, kui nägi kooli kogunemisel noort tüdrukut esitamas "[[Püha öö]]d".<ref name="geeksyndicate" /> Keskkoolis hakkas ta esitama arvutimängude taustamuusikat, õpetades keskkooli ja kolledži kvartetile muusikat mängusarjast "[[Final Fantasy]]". Ansambel esitas seda pulmades jms.<ref name="geeksyndicate2" /> Pärast kolledžit, kus Davis õppis põhierialana [[Suhtekorraldus|suhtekorraldust]] ja kõrvalerialana viiulit, tahtis ta hakata tegema taustamuusikat filmidele ja mängudele. Algul see ei õnnestunud, nii et ta jätkas viiuldajana, kasutades enda muusika levitamiseks peamiselt YouTube'i.<ref name="geeksyndicate2" /> Davis tegi YouTube'i omaenda kanali pseudonüümi all ViolinTay 29. aprillil 2010. 2014. aasta veebruari alguseks oli ta avaldanud 99 videot, mida oli vaadatud üle 41 miljoni korra, tema kanalil oli 339 000 jälgijat.<ref name="ViolinTay" /> Suurima vaatamiste arvuga (4,9 miljonit) oli "Morrowind/Skyrim Theme Piano Violin Medley" (arvutimängusarja "[[Elder Scrolls]]" taustamuusika popurrii), mis valmis koostöös pianist Lara de Witiga. Enda sõnul armastab Davis privaatsust, nii et on kummaline tunne olla YouTube'is.<ref name="gamentrain1" /> YouTube'is saavutatud populaarsus on andnud Davisele teisi võimalusi oma annet näidata. 2012. aasta algul kutsuti ta koos YouTube'i muusikute Lara de Witi ja [[Kyle Landry]]ga esinema [[E3 Expo]]l.<ref name="AddictOfFiction" /><ref name="nvidia" /> 2012. aasta septembris esines Davis koos kolledži [[College of the Holy Cross]] orkestriga Goodtime Marching Band.<ref name="goodtimeband" /> Ta esitas pala "Theme for Rohan" ("[[Rohan]]i teema") arvutimängu "[[Lord of the Rings|Lord of the Rings" võrguversiooni]] ametlikus promovideos.<ref name="techzwn" /><ref name="chancethomas" /> 2013. aasta veebruari lõpul mängis ta koos [[Glenn Shorrock|Glenn Shorrocki]], austraalia-iiri ansambli [[McGuinness & Co]] ja kitarrist [[Sungha Jung]]iga kavandatava [[Titanic II]] projekti ülemaailmsel avamisüritusel.<ref name="titanic" /> 2013. aastal töötas Davis koos arranžeerija Adam Gubmaniga.<ref name="soundtrackstrailermusic" /> 2013. aasta juulis ilmus temalt filmimuusikaplaat ning aasta lõpuks oodati plaati Davise algupäranditega.<ref name="realmofgaming" /> Davise esimene kontserditurnee USAs algas 2014. aasta aprillis, hõlmates nii [[San Francisco]]t kui ka [[New York]]i. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="techzwn">{{cite web|journal=TechZwn|url=http://techzwn.com/2013/01/taylor-davis-brings-together-violin-music-and-video-games/|title=Taylor Davis Brings Together Violin Music and Video Games|publisher=TechZwn|date=25. jaanuar 2013|accessdate=23. veebruaril 2013|archive-date=2014-11-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20141129025133/http://techzwn.com/2013/01/taylor-davis-brings-together-violin-music-and-video-games/|url-status=dead}}</ref> <ref name="geeksyndicate">{{cite web|journal=Geek Syndicate|page=16|url=http://geeksyndicate.files.wordpress.com/2012/11/gs-magazine-004.pdf|title=INTERVIEW: Taylor Davis|publisher=Geek Syndicate|date=november 2012}}</ref> <ref name="geeksyndicate2">{{cite web|journal=Geek Syndicate|page=17|url=http://geeksyndicate.files.wordpress.com/2012/11/gs-magazine-004.pdf|title=INTERVIEW: Taylor Davis|publisher=Geek Syndicate|date=november 2012}}</ref> <ref name="ViolinTay">{{cite web|title=ViolinTay|url=https://www.youtube.com/user/ViolinTay/about|publisher=YouTube|accessdate=1. veebruar 2014}}</ref> <ref name="gamentrain1">Peter Thomas (16 August 2012). [https://www.youtube.com/watch?v=5cp6h-i9J3E "Peter Thomas Interviews Taylor Davis - Part 1"]. (Podcast). gamentrain. Vaadatud 23. veebruaril 2013.</ref> <ref name="nvidia">{{cite web|title=nvidia|url=http://www.geforce.com/whats-new/articles/the-way-its-meant-to-be-played-celebrates-its-10th-anniversary|work=The Way It's Meant To Be Played Celebrates Its 10th Anniversary @ E3|publisher=www.geforce.com|accessdate=20. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="AddictOfFiction">{{cite web|journal=Addict of Fiction|url=http://addictoffiction.com/interview-with-taylor-davis-aka-violintay|title=An Interview with Taylor Davis aka ViolinTay|publisher=Addict of Fiction|date=10. jaanuar 2013|archiveurl=https://archive.today/20130410121635/http://addictoffiction.com/interview-with-taylor-davis-aka-violintay|archivedate=2013-04-10|access-date=2014-06-22|url-status=live}}</ref> <ref name="goodtimeband">{{cite web|title=The Legend of Zelda: Tale of the "Goodtime" (see description)|url=https://www.youtube.com/watch?v=zD99Fb0KlGI|work=violintay|publisher=Holy Cross Goodtime Band|accessdate=20. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="chancethomas">{{cite web|title=Chance Thomas (News)|url=http://www.chancethomas.com/news.html|work=Theme for Rohan: New Music Video|publisher=Chance Thomas|date=19. detsember 2012|accessdate=23. veebruaril 2013}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="titanic">{{cite web|title=Titanic II Coming to New York|url=http://www.eglobaltravelmedia.com.au/cruise/titanic-ii-coming-to-new-york.html|publisher=Global Travel Media|date=28. veebruar 2013|accessdate=1. märtsil 2013}}</ref> <ref name="realmofgaming">{{cite web|title=Taylor Davis Interview aka ViolinTay|url=http://www.realmofgaming.com/interview/TaylorDavisInterviewakaViolinTay/49.html|publisher=Realm of Gaming|date=mai 2013|accessdate=15. juunil 2013|archive-date=2014-06-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20140615083031/http://www.realmofgaming.com/interview/TaylorDavisInterviewakaViolinTay/49.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="soundtrackstrailermusic">{{cite web|title=Adam Gubman and Taylor Davis reinventing the sound of Hans Zimmer|url=http://www.soundtracksandtrailermusic.com/2013/10/gubman-davis/|publisher=Sound Tracks and Trailer Music|accessdate=2. oktoobril 2013|archive-date=2013-10-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20131010184955/http://www.soundtracksandtrailermusic.com/2013/10/gubman-davis/|url-status=dead}}</ref> <ref name="eldergeek">Randy Yasenchak (1 December 2013). [http://www.youtube.com/watch?v=g0VfMKhzqUM "Special Interview with Taylor Davis (ViolinTay) - Loudr Game Music Festival Series"]. http://elder-geek.com/ (Podcast). Elder-Geek. Vaadatud 1. veebruaril 2014.</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.taylordavisviolin.com Taylor Davise ametlik veebileht] {{JÄRJESTA:Davis, Taylor}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide heliloojad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Viiuldajad]] [[Kategooria:Youtube'i-kuulsused]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] j3j4gu2cbfdxt3jywqr4i8huq40tusx 0 373297 7193165 7167111 2026-07-14T23:45:23Z Kuriuss 38125 Tavaliselt ühe aastaga teaduskraade ei omandata 7193165 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hannes Hanso | pilt = RK Hannes Hanso.jpg | amet = Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis | ametiajaalgus = 1. juuni 2022 | ametiajalõpp = 2025 | eelmine = [[Andres Unga]] | järgmine = | amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus2 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp2 = 1. juuli 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 23. november 2016 | ametiajalõpp3 = 30. märts 2019 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus4 = 14. september 2015 | ametiajalõpp4 = 23. november 2016 | eelmine4 = [[Sven Mikser]] | järgmine4 = [[Margus Tsahkna]] | amet5 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp5 = 14. september 2015 | eelmine5 = | järgmine5 = [[Madis Kallas]] | amet6 = [[Kuressaare linnapea]] | ametiajaalgus6 = 2013 | ametiajalõpp6 = 2015 | eelmine6 = [[Mati Mäetalu]] | järgmine6 = [[Madis Kallas]] | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1971|10|6}} | sünnikoht = [[Nõo vald]], [[Tartumaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2009–2019) | abikaasa = | vanemad = | lapsed =8 last | sugulased = [[Hille Hanso]] (õde) | elukoht = | alma_mater =[[Tartu Ülikool]]<br/>[[Sichuani Ülikool]] <br/>[[Ealingi, Hammersmithi ja Lääne-Londoni Kolledž]]<br/> [[Londoni Ülikool]] | elukutse = poliitik | autasud = | allkiri = }} '''Hannes Hanso''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1971]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]], aastast 2026 Eesti suursaadik USA-s. 20. juulist 2025 oli ta Eesti suursaadik Tai Kuningriigis ja 1. juunist [[2022]] [[Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis]]. Ta on olnud [[kaitseminister]] [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]] ja [[2019]]. aastal [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Aastatel [[1992]]–[[1994]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust ja aastatel [[1996]]–[[1998]] [[Sichuani Ülikool]]is [[hiina keel]]t. [[2004]]. aastal sai ta [[Londoni Ülikool]]is bakalaureusekraadi politoloogia erialal ja [[2005]]. aastal magistrikraadi [[Aasia]] poliitika alal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-09-14 |arhiivimisaeg=2015-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150715040200/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |url-olek=ei tööta }}</ref> Hanso on [[korp! Sakala]] liige. Ta kuulus 2009–2019 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. Aastatel [[2013]]–[[2015]] oli ta [[Kuressaare]] [[linnapea]]. Ta on töötanud [[Kaitseministeerium]]is ja [[Rahandusministeerium]]is ning [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] diplomaatilises teenistuses [[Peking]]is, [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses]]. <ref>[http://www.icds.ee/index.php?id=276 Sissekanne Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse veebis]</ref> Ta on tõlkinud [[rootsi keel]]est eesti keelde. <ref>[http://www.postimees.ee/2644388/hannes-hanso-elu-nagu-seiklusfilmis Hannes Hanso elu nagu seiklusfilmis], Postimees, 29. detsember 2013</ref> Ta on juhtinud [[Kuku raadio]]s saadet "[[Välismääraja]]".{{lisa viide}} Hanso kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2038 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> XIII Riigikogus valiti ta väliskomisjoni esimeheks. Alates 14. septembrist 2015 kuni 22. novembrini 2016 oli Hanso kaitseminister [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]]. 2016. aasta detsembris sai Hansost Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. 17. septembril 2018 teatas Hanso, et lahkub poliitikast ja 2019. aasta valimistel Riigikokku ei kandideeri. Suvel 2022 nimetati ta Eesti suursaadikuks Hiinas. Aastast 2025 on Hanso Eesti suursaadik Tai Kuningriigis. 4. juunil 2026 nimetas president Hannes Hanso suursaadikuks [[USA]]-s. ==Isiklikku== Hanso on abielus ökonomist Riina Hansoga, neil on viis last, Linda Maria (sündis 2023), Johannes Mart (sündis 2018), Miia Laura (sündis 2016), Mari Elli (sündis 2014) ja Henri Kristjan (sündis 2013).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riina Hanso, Atlandil seikleva mehe tugev tagala. "Mõnikord läheb silme ees mustaks..." |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120350144/riina-hanso-atlandil-seikleva-mehe-tugev-tagala-monikord-laheb-silme-ees-mustaks |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> Ta on teletoimetaja Heidi Hanso, arboristi Heiki Hanso, Hendrik, Halliki ja [[Hille Hanso]] vend.<ref>Ivika Laanet, [https://web.archive.org/web/20141012220714/http://www.saartehaal.ee/2014/02/26/hille-hanso-ullitab-raamatu-istanbulist/ Hille Hanso üllitab raamatu Istanbulist], Saarte Hääl, 26. veebruar 2014</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Hannes Hanso}} * [http://www.europarl.europa.eu/meps/en/197131/HANNES_HANSO/home Hannes Hanso] Euroopa Parlamendi lehel {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Mäetalu]]|nimi=[[Kuressaare]] [[Kuressaare linnapea|linnapea]]|aeg= 2013 – 2015 |järgnev=[[Madis Kallas]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Sven Mikser]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg= 2015 – 2016|järgnev= [[Margus Tsahkna]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Hanso, Hannes}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kuressaare linnapead]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] gc78cidbhwg7s7xcssso5w8u50rr3w7 7193205 7193165 2026-07-15T04:55:23Z Avjoska 1538 /* Isiklikku */ 7193205 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Hannes Hanso | pilt = RK Hannes Hanso.jpg | amet = Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis | ametiajaalgus = 1. juuni 2022 | ametiajalõpp = 2025 | eelmine = [[Andres Unga]] | järgmine = | amet2 = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus2 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp2 = 1. juuli 2019 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 23. november 2016 | ametiajalõpp3 = 30. märts 2019 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus4 = 14. september 2015 | ametiajalõpp4 = 23. november 2016 | eelmine4 = [[Sven Mikser]] | järgmine4 = [[Margus Tsahkna]] | amet5 = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5 = 30. märts 2015 | ametiajalõpp5 = 14. september 2015 | eelmine5 = | järgmine5 = [[Madis Kallas]] | amet6 = [[Kuressaare linnapea]] | ametiajaalgus6 = 2013 | ametiajalõpp6 = 2015 | eelmine6 = [[Mati Mäetalu]] | järgmine6 = [[Madis Kallas]] | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1971|10|6}} | sünnikoht = [[Nõo vald]], [[Tartumaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2009–2019) | abikaasa = | vanemad = | lapsed =8 last | sugulased = [[Hille Hanso]] (õde) | elukoht = | alma_mater =[[Tartu Ülikool]]<br/>[[Sichuani Ülikool]] <br/>[[Ealingi, Hammersmithi ja Lääne-Londoni Kolledž]]<br/> [[Londoni Ülikool]] | elukutse = poliitik | autasud = | allkiri = }} '''Hannes Hanso''' (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1971]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja [[diplomaat]], aastast 2026 Eesti suursaadik USA-s. 20. juulist 2025 oli ta Eesti suursaadik Tai Kuningriigis ja 1. juunist [[2022]] [[Eesti suursaadik Hiina Rahvavabariigis]]. Ta on olnud [[kaitseminister]] [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]] ja [[2019]]. aastal [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Aastatel [[1992]]–[[1994]] õppis ta [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust ja aastatel [[1996]]–[[1998]] [[Sichuani Ülikool]]is [[hiina keel]]t. [[2004]]. aastal sai ta [[Londoni Ülikool]]is bakalaureusekraadi politoloogia erialal ja [[2005]]. aastal magistrikraadi [[Aasia]] poliitika alal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-09-14 |arhiivimisaeg=2015-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150715040200/http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14420 |url-olek=ei tööta }}</ref> Hanso on [[korp! Sakala]] liige. Ta kuulus 2009–2019 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. Aastatel [[2013]]–[[2015]] oli ta [[Kuressaare]] [[linnapea]]. Ta on töötanud [[Kaitseministeerium]]is ja [[Rahandusministeerium]]is ning [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] diplomaatilises teenistuses [[Peking]]is, [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses]]. <ref>[http://www.icds.ee/index.php?id=276 Sissekanne Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse veebis]</ref> Ta on tõlkinud [[rootsi keel]]est eesti keelde. <ref>[http://www.postimees.ee/2644388/hannes-hanso-elu-nagu-seiklusfilmis Hannes Hanso elu nagu seiklusfilmis], Postimees, 29. detsember 2013</ref> Ta on juhtinud [[Kuku raadio]]s saadet "[[Välismääraja]]".{{lisa viide}} Hanso kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2038 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> XIII Riigikogus valiti ta väliskomisjoni esimeheks. Alates 14. septembrist 2015 kuni 22. novembrini 2016 oli Hanso kaitseminister [[Taavi Rõivase teine valitsus|Taavi Rõivase teises valitsuses]]. 2016. aasta detsembris sai Hansost Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees. 17. septembril 2018 teatas Hanso, et lahkub poliitikast ja 2019. aasta valimistel Riigikokku ei kandideeri. Suvel 2022 nimetati ta Eesti suursaadikuks Hiinas. Aastast 2025 on Hanso Eesti suursaadik Tai Kuningriigis. 4. juunil 2026 nimetas president Hannes Hanso suursaadikuks [[USA]]-s. ==Isiklikku== Hanso on abielus ökonomist Riina Hansoga, neil on viis last, Linda Maria (sündis 2023), Johannes Mart (sündis 2018), Miia Laura (sündis 2016), Mari Elli (sündis 2014) ja Henri Kristjan (sündis 2013).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riina Hanso, Atlandil seikleva mehe tugev tagala. "Mõnikord läheb silme ees mustaks..." |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120350144/riina-hanso-atlandil-seikleva-mehe-tugev-tagala-monikord-laheb-silme-ees-mustaks |vaadatud=2025-01-17 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> Ta on teletoimetaja [[Heidi Hanso]], arboristi [[Heiki Hanso]], Hendrik, Halliki ja [[Hille Hanso]] vend.<ref>Ivika Laanet, [https://web.archive.org/web/20141012220714/http://www.saartehaal.ee/2014/02/26/hille-hanso-ullitab-raamatu-istanbulist/ Hille Hanso üllitab raamatu Istanbulist], Saarte Hääl, 26. veebruar 2014</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Hannes Hanso}} * [http://www.europarl.europa.eu/meps/en/197131/HANNES_HANSO/home Hannes Hanso] Euroopa Parlamendi lehel {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Mati Mäetalu]]|nimi=[[Kuressaare]] [[Kuressaare linnapea|linnapea]]|aeg= 2013 – 2015 |järgnev=[[Madis Kallas]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Sven Mikser]]|nimi=[[Eesti kaitseminister]]|aeg= 2015 – 2016|järgnev= [[Margus Tsahkna]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Hanso, Hannes}} [[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kuressaare linnapead]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] em9744wwnl81vj24chd4h58h11wekxf 0 373298 7193232 7063286 2026-07-15T06:25:34Z Avjoska 1538 /* Isiklikku */ 7193232 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=juuni|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} [[Fail:Hille Hanso.jpg|pisi|püsti|Hille Hanso [[Istanbul]]is Feneri linnajaos (2017)]] [[Fail:0W8A9226 HilleHanso 2019.jpg|pisi|Hille Hanso 10. detsembril 2019 Tallinnas [[Inimõiguste Instituut|Inimõiguste Instituudi]] aastakonverentsil]] '''Hille Hanso''' (sündinud [[3. mai]]l [[1976]]) on eesti ajakirjanik ja inimõiguslane. == Hariduskäik == Hille Hanso on lõpetanud 2002. aastal [[Euroülikool]]i rahvusvaheliste suhete ja välispoliitika alal bakalaureuseõppes<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/news/mitmesugust/kuidas-on-siis-oige-iraak-voi-iraan?id=75179963|pealkiri=Kuidas on siis õige – Iraak või Iraan?|väljaanne=Kroonika|aeg=27.07.2016|vaadatud=}}</ref> ning läbinud [[Tartu Ülikool]]is Euroopa õpingute magistrikursuse. 2019. aastal sai ta magistrikraadi [[Istanbul]]is [[Bilgi Ülikool]]is rahvusvaheliste suhete ja Lähis-Ida uuringute alal.<ref>{{Netiviide|url=https://tezarsivi.com/the-mosul-question-and-turanism-the-two-dynamics-influencing-estonias-relations-with-turkey-in-interbellum-years|pealkiri=Magistritöö Türgi Kõrgharidusnõukogu lõputööde arhiivis.|aeg=29. veebruar 2020|vaadatud=2021-08-26|arhiivimisaeg=2021-08-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210826102710/https://tezarsivi.com/the-mosul-question-and-turanism-the-two-dynamics-influencing-estonias-relations-with-turkey-in-interbellum-years|url-olek=ei tööta}}</ref> Aprillis 2017 läbis ta [[kõrgemad riigikaitsekursused]].<ref>[https://krkk.icds.ee/kursused/xxxvi-krkk-02-04-07-04-2017/ XXXVI KRKK 02.04. – 07.04.2017]</ref> ==Töö== Hanso on esinenud [[Türgi]] ja [[Lähis-Ida]] välis- ja kaitsepoliitika kommentaatori ja analüütikuna nii [[Eesti Rahvusringhääling]]us<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/search?phrase=hille%20hanso|pealkiri=kaastööd Eesti Rahvusringhäälingule|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.06.2020}}</ref> kui ka muudes Eesti raadio- ja telekanalites ning ajalehtedes. Ta on [[Albion Reisid]] OÜ reisijuht<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://albion.ee/reisijuhid/hille-hanso|pealkiri=Reisijuht Hille Hanso|väljaanne=|aeg=|vaadatud=26.06.2020}}</ref> ja raamatu "Minu Istanbul" autor.<ref>Ivika Laanet, [https://web.archive.org/web/20141012220714/http://www.saartehaal.ee/2014/02/26/hille-hanso-ullitab-raamatu-istanbulist/ Hille Hanso üllitab raamatu Istanbulist], Saarte Hääl, 26. veebruar 2014</ref> Konsultandina Türgi ja Lähis-Ida alal on ta andnud nõu riigihangete taotlejatele ja ettevõtetele, tutvustades kohalikku äri- ja töökultuuri ning regiooni poliitilist olukorda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hanso |eesnimi=Hille |kuupäev=september 2020 |pealkiri=Kaitse Kodu |url=https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_06_2020_veeb_/s/10977188 |vaadatud=17. mai 2023}}</ref> Ta on{{millal}} [[Sotsiaalministeerium]]i poolt [[Euroopa Sotsiaalfond]]i programmi raames koolitatud soolise võrdõiguslikkuse konsultant,<ref>[http://arvamus.postimees.ee/435546/hille-hanso-vordne-palk-on-turumajanduse-valjakutse Hille Hanso: võrdne palk on turumajanduse väljakutse], Postimees, 12. mai 2011</ref> kes on koolitusi läbinud ja läbi viinud Iisraelis, Indias, Kõrgõzstanis, Tadžikistanis ja Türgis. Alates 2014. aastast oli ta [[MTÜ Mondo]] Süüria põgenike toetusprojekti Türgi ekspert. Aastatel 2018–2021 oli Hille Hanso [[Eesti Pagulasabi|MTÜ Eesti Pagulasabi]] humanitaarabi koordinaator Jordaanias ja Liibanonis<ref>{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=MTÜ Eesti Pagulasabi meeskond |url=https://www.pagulasabi.ee/meeskond |vaadatud=17.05.2023 |väljaanne= |arhiivimisaeg=2.12.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211202084749/https://www.pagulasabi.ee/meeskond |url-olek=robot: teadmata }}</ref> ning samas ka [[EU Aid Volunteers]]i projekti koordinaator. Tema ja [[Ene-Maris Tali]] on filmi "Tagasiteed ei ole" autorid. Filmis jutustatakse Süüria suurlinnast [[Aleppo]]st Türki põgenenud kolme inimese – Marwa, Fuadi ja Hani – lugu. Aastatel 2016–2022 kirjutas ta iga kuu ajakirja [[Pere ja Kodu]] rubriigis "Halloo, maailm!".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pere ja Kodu |url=https://www.delfi.ee/otsing?search=hille%20hanso&order=PUBLISH_AT&domain=all&from=2013-05-17T12%3A31%3A11Z&to=2023-05-17T20%3A59%3A59Z&page=5 |vaadatud=17. mail 2023}}</ref> Alates 2020. aastast on Hanso veebiväljaande [[Edasi.org]] püsiautor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Edasi.org - innustav ja hariv ajakiri |url=https://edasi.org/author/hille-hanso/}}</ref> Hanso on olnud telesaadete, filmide ja reklaamide tegevprodutsent ning töötanud [[turunduskommunikatsioon]]i spetsialistina.<ref>{{Netiviide|autor=Ivika Laanet|url=https://arhiiv.saartehaal.ee/2014/02/26/hille-hanso-ullitab-raamatu-istanbulist/|pealkiri=Hille Hanso üllitab raamatu Istanbulist|väljaanne=Saarte Hääl|aeg=26.02.2014|vaadatud=|arhiivimisaeg=27.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200627235556/https://arhiiv.saartehaal.ee/2014/02/26/hille-hanso-ullitab-raamatu-istanbulist/|url-olek=ei tööta}}</ref> Alates 2021. aastast on Hanso [[Eesti Välissuhete Nõukoda|Eesti Välissuhete Nõukoja]] liige. Alates 2022. aastast on ta [[Feministeerium]]i välissuhete arendaja ja maailmasarja toimetaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Feministeerium - Meist |url=https://feministeerium.ee/meist/ |vaadatud=17. mail 2023 |väljaanne=Feministeerium}}</ref> Alates 2024. aasta oktoobrist on Hanso [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse]] koosseisuväline teadur.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hille Hanso. |url=https://icds.ee/et/autor/hille-hanso-2/ |vaadatud=16. detsembril 2024 |väljaanne=Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.}}</ref> == Tunnustus == * 2020 – [[Välisministeerium]]i tänukiri pikaajalise töö eest Eesti-Türgi suhete arendamisel<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vm.ee/et/uudised/valisministeerium-tunnustab-kodanikupaeval-rahvadiplomaate-3|pealkiri=Välisministeerium tunnustab kodanikupäeval rahvadiplomaate|väljaanne=|aeg=26. november 2020|vaadatud=27.11.2020}}</ref> * 2021 – [[Sirbi laureaat]] (sügava empaatiameelega valgustaja)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Maiste |eesnimi=Valle-Sten |kuupäev=7. jaanuar 2022 |pealkiri=Sirbi laureaadid 2021 |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c8-meedia/sirbi-laureaadid-2021/ |vaadatud=17. mail 2023 |väljaanne=Sirp}}</ref> ===Stipendiumid=== * 2016 – [[Euroopa Komisjon]]i ajakirjanikustipendium Media4Development uurimisreisideks Iraani ja Iraaki<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://naistoimetajad.ee/mondo-kuulutab-valja-stipendiumikonkursi-ajakirjaniketandemile/|pealkiri=Mondo kuulutab välja stipendiumikonkursi ajakirjaniketandemile|väljaanne=|aeg=20.05.2016|vaadatud=|arhiivimisaeg=29.06.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200629020121/http://naistoimetajad.ee/mondo-kuulutab-valja-stipendiumikonkursi-ajakirjaniketandemile/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2018 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium töö eest Lähis-Idas<ref>[http://www.kodanikukoolitus.eu/eh-fond/stipendiaat-2018 EH Fondi stipendiaat 2018 on HILLE HANSO.]</ref> * 2019 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i [[Andres Küng]]i fondi stipendium uurimistööks Eesti diplomaatilise ajaloo kohta, mis keskendub Eesti ja Türgi suhetele<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/30_jagamine_erkf.ee_12_2019.pdf|pealkiri=Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond 2019. aasta jagamine.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=22.01.2020}}</ref> ===Võistluste auhinnad=== * 2018 – [[Bilgi ülikool|Bilgi ülikooli]] 3. fotovõistluse "İstanbul Through The Eyes of BİLGİ International Students" peaauhind<ref>[https://www.bilgi.edu.tr/en/news/7860/announcing-the-winners-of-the-3rd-annual-photo-contest-istanbul-through-the-eyes-of-bilgi-international-students-2018/ Announcing the Winners of the 3rd Annual Photo Contest "İstanbul Through The Eyes of BİLGİ International Students"-2018]</ref> ==Isiklikku== Hille Hanso on [[Andres Hanso]] ja Lia Hanso tütar ning [[Hannes Hanso|Hannes]], [[Heidi Hanso|Heidi]], [[Heiki Hanso|Heiki]], Hendrik ja Halliki Hanso õde. [[Fail:20200122HilleHanso.jpg|pisi|Hille Hanso Tallinnas (2020)]] Tal on 2023. aastal sündinud kaksikud lapsed.<ref>Vilja Kiisler. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120328384/hille-hanso-emakssaamine-pooras-mu-elu-pea-peale Hille Hanso: emakssaamine pööras mu elu pea peale] Eesti Päevaleht / LP, 18.10.2024.</ref> Ta harrastab ratsutamise koolisõitu ning pühendab vaba aja lugemisele ja reisimisele. Alates 2012. aastast elab ta Türgis. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} *[[Sergei Stadnikov]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20141013.2.13.9 Innukad türgi mehed ja basaaride võlu: "Minu Istanbul" on oma sarja parimaid]. [[Eesti Päevaleht]], 13.10.2014. *Hille Hanso. [https://diplomaatia.ee/islamiaarmuslased-on-loonud-eduka-narratiivi/ Islamiäärmuslased on loonud eduka narratiivi.] [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], 19.12.2014. (Inglise keeles: [https://icds.ee/islamic-extremists-have-created-a-successful-narrative/]) *Hille Hanso, [[Hannes Võrno]]: [https://vikerraadio.err.ee/796451/jutusaade-hille-hanso-ja-hannes-vorno Jutusaade], Vikerraadio, 09.08.2015. * Hille Hanso, Peeter Raudsik. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/madala-maa-ahtake-horisont/ Madala maa ahtake horisont.] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 01.04.2016. *Hille Hanso. [http://kes-kus.ee/liibanon-kristluse-sunni-ja-siia-islami-kants/ Liibanon – kristluse, sunni ja šiia islami kants]. [[KesKus]], 18.04.2016. *Hille Hanso. [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/62599 Vestlus pagulaste abistajatega Jordaanias]. [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], aprill 2016. *[[Krister Kivi]]. [https://ekspress.delfi.ee/kuum/hille-hanso-turgist-hoian-teid-kursis-iga-detailiga?id=75148063 Hille Hanso Türgist: "Hoian teid kursis iga detailiga!"] [[Eesti Ekspress]], 26.07.2016. ([https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestiekspress20160727.2.10.3 Artikkel] [[DIGAR]]-is.) *Hille Hanso, [[Hakan Özoğlu]]: [https://diplomaatia.ee/armeenia-kusimus-kas-igavene-lahtine-haav/ Armeenia küsimus: kas igavene lahtine haav?] [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], 10.02.2017. (Inglise keeles: [https://icds.ee/armenia-doomed-to-be-a-never-ending-issue/]) *Hille Hanso. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kas-noored-moslemid-toovad-muutuse/ Kas noored moslemid toovad muutuse?] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 10.03.2017. *Hille Hanso. [https://www.mondo.org.ee/armastus-ja-vihkamine-niinive-valjadel/ Armastus ja vihkamine Niinive väljadel] [[Eesti Ekspress]], [https://ekspress.delfi.ee/kohver/armastus-ja-vihkamine-niinive-valjadel?id=78146696 10.05.2017]. *Hille Hanso, Gencer Özcan. [https://diplomaatia.ee/realism-on-lahis-ida-analuusimisel-ebapiisav/ Realism on Lähis-Ida analüüsimisel ebapiisav] [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], 16.06.2017. (Inglise keeles: [https://icds.ee/realism-can-be-blinding-when-it-comes-to-analysing-international-life/]) *Hille Hanso, [[Arp Müller]]. [https://vikerraadio.err.ee/844818/suveoo-arp-muller-ja-hille-hanso/868833 Suveöö], [[Vikerraadio]], 20.07.2018. * Hille Hanso. [https://web.archive.org/web/20170726004956/http://ekspress.delfi.ee/areen/kassid-istanbuli-elu-ja-hinge-lahutamatu-osa?id=78917980 Kassid – Istanbuli elu ja hinge lahutamatu osa], [[Eesti Ekspress]], 26.07.2017 *[https://arhiiv.err.ee/vaata/tagasiteed-ei-ole "Tagasiteed ei ole"]. Autorid Hille Hanso ja [[Ene-Maris Tali]], režissöör Sander Allikmäe, toimetaja Marika Kaasik. ERR, 23.11.2017 ([[ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet|UNHCR]] lehel: [https://www.unhcr.org/neu/17270-no-way-back.html]) * Hille Hanso, [[Hakan Özoğlu]]. [https://diplomaatia.ee/sada-aastat-iseseisva-kurdistani-puudlusi/ Sada aastat iseseisva Kurdistani püüdlusi.] [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], 19.12.2017. (Inglise keeles: [https://icds.ee/a-hundred-years-of-attempts-to-create-an-independent-kurdistan/]) * Hille Hanso. [https://issuu.com/sodur/docs/s0218issuu/3 Türgi, relvajõud ja viimane riigipööre.] [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]], 02/2018. *"[http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/kukul-kulas-2018-03-18/ Kukul oli külas Hille Hanso]" [[Kukul külas]], 18.03.2018. *Hille Hanso, Shannon Key. [https://feministeerium.ee/islamimaade-naiste-olukord-on-nuansirikas/ Süüria naiste olukord on nüansirikas]. [[Feministeerium]], 23.05.2018. *Hille Hanso, [[Cas Mudde]]. [https://diplomaatia.ee/cas-mudde-populism-pohineb-moraalil/ Cas Mudde: populism põhineb moraalil]. [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], 23.05.2018. (Inglise keeles: [https://icds.ee/mudde-populism-is-based-on-morals/]) *Hille Hanso. [https://diplomaatia.ee/suurlased-jatkuvalt-lukata-tommata/ Süürlased – jätkuvalt lükata-tõmmata]. [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], 14.10.2018. (Inglise keeles: [https://icds.ee/syrians-still-kicked-around/]) *[https://r2.err.ee/871036/achtung-lobjakas/894573 "Achtung! Lobjakas. Hille Hanso"] [[Achtung! Lobjakas]], 29.10.2018. *Hille Hanso. [https://www.youtube.com/watch?v=GF8sMxAC1s4 Insights From Abroad - The Syrian Refugee Crisis], 20.03.2019. (Intervjuu inglise keeles, [[Kesk-Florida Ülikool]].) *[http://www.diken.com.tr/estonian-journalist-hanso-i-witnessed-a-big-change-since-i-arrived/ Estonian journalist Hanso: I witnessed a big change since I arrived], [[:en:Diken (newspaper)|Diken]], 22.03.2019. (Türgi keeles: [http://www.diken.com.tr/estonyali-gazeteci-hanso-yedi-yilda-cok-buyuk-bir-degisime-tanik-oldum/]) *Hille Hanso. [https://diplomaatia.ee/miks-on-tahtis-et-akp-kaotas-ankaras-ja-istanbulis/ Miks on tähtis, et AKP kaotas Ankaras ja Istanbulis?], [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]] blogi, 03.04.2019. *Hille Hanso. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/migratsioon-ei-ole-hea-ega-halb/ Migratsioon ei ole hea ega halb], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 14.06.2019. *Hille Hanso, [[Rouba Mhaissen]]. [https://diplomaatia.ee/suuria-konflikt-toob-kaasa-poliitilisi-ja-uhiskondlikke-muutusi/ Süüria konflikt toob kaasa poliitilisi ja ühiskondlikke muutusi]. [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], 14.06.2019. (Inglise keeles: [https://icds.ee/syrian-conflict-is-creating-political-and-social-change/]) *Hille Hanso. [https://www.academia.edu/44357027/THE_MOSUL_QUESTION_AND_TURANISM_THE_TWO_DYNAMICS_INFLUENCING_ESTONIAS_RELATIONS_WITH_TURKEY_IN_INTERBELLUM_YEARS The Mosul Question and Turanism: The Two Dynamics Influencing Estonia's Relations with Turkey in Interbellum Years] (Master's Thesis, Bilgi University). 2019. *Hille Hanso. [https://www.kvak.ee/files/2020/01/S%C3%B5jateadlane_13_2019.pdf The second “Arab Belt” in Syria in the making?] [[Sõjateadlane (ajakiri)|Sõjateadlane. Estonian Journal of Military Studies]]. 13/2019. *[https://epl.delfi.ee/uudised/hille-hanso-soltume-rahvusvahelisest-oigusest-kui-sellised-pretsedendid-saavad-tavaliseks-siis-on-maailm-kahtlemata-eesti-jaoks-ohtlikum-kui-kunagi-varem?id=88566093 Hille Hanso. sõltume rahvusvahelisest õigusest. Kui sellised pretsedendid saavad tavaliseks, siis on maailm kahtlemata Eesti jaoks ohtlikum kui kunagi varem]. [[Eesti Päevaleht]], 06.01.2020. *Hille Hanso [https://www.youtube.com/watch?v=ham0Y3KVFao ettekanne ajakirjandusest Türgis] Eesti Ajakirjanike Liidu konverentsil „Kus lõpeb ajakirjandus?“, 10.02.2020. *"Ulgusaarlased. Hille Hanso". [[Raadio Kadi]], 15.02.2020. *Hille Hanso. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/lahis-ida-analuus-peaks-muutuma/ Lähis-Ida analüüs peaks muutuma]. [[Sirp]], 17.04.2020. *Hille Hanso, [[Liam Sabbagh]]. [https://diplomaatia.ee/intervjuu-mida-peegeldab-lohe-suuria-eliidis/ Intervjuu – mida peegeldab lõhe Süüria eliidis?] [[Diplomaatia]], 11.05.2020. *Hille Hanso. [https://edasi.org/61921/hille-hanso-hagia-sophia-puha-tarkus-endiselt-paevakorras/ Hagia Sophia püha tarkus endiselt päevakorras.] [[Edasi (võrguajakiri)|Edasi]], 21.06.2020. *Hille Hanso. [https://ucfglobalperspectives.org/from-the-ground-turkish-covid-19-fight/ From the Ground: Turkish COVID-19 fight]. 04.08.2020 (Inglise keeles, [[Kesk-Florida Ülikool|Kesk-Florida Ülikool.]]) *Hille Hanso. [https://www.err.ee/1122633/hille-hanso-beiruti-katastroofi-suudlane-on-liibanoni-poliitika Beiruti katastroofi süüdlane on Liibanoni poliitika]. [[ERR]], 11.08.2020. *Hille Hanso. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/lahis-ida-on-infosodade-kallutatud-uudiste-ja-laimu-levila/ Lähis-Ida on infosõdade, kallutatud uudiste ja laimu levila]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 04.09.2020. *Hille Hanso: [https://www.err.ee/1142343/hille-hanso-hooletutest-uldistustest-ebaoigluseni-ehk-avaram-pilt-islamist hooletutest üldistustest ebaõigluseni ehk avaram pilt islamist]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] 03.10.2020 ja [[Kaitse Kodu!|Kaitse Kodu]], [https://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaitse_kodu_06_2020_veeb_ 06/2020]. *Hille Hanso, [[Dimitrios Triantaphyllou]]: [https://icds.ee/et/intervjuu-kas-rahutorujuhtmete-unelm-on-labi/ Kas rahutorujuhtmete unelm on läbi?] [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|RKK]], 12.10.2020. (Inglise keeles: [https://icds.ee/en/interview-is-the-dream-of-peace-pipelines-coming-to-an-end/]) *Hille Hanso. [https://edasi.org/65076/hille-hanso-lahis-ida-noored-naevad-oma-tulevikku-pigem-voorsil/ Lähis-Ida noored näevad oma tulevikku pigem võõrsil]. [[Edasi.org|Edasi]], 12.10.2020. *Hille Hanso: [https://edasi.org/69961/hille-hanso-turgi-ja-eesti-alkoholipoliitika-sarnasusi-rohkem-kui-arvata-voiks/ Türgi ja Eesti alkoholipoliitika – sarnasusi rohkem, kui arvata võiks]. [[Edasi.org|Edasi]], 25.11.2020. *Hille Hanso, [[Birgit Poopuu]], [[Krister Paris]]: [https://epl.delfi.ee/artikkel/91777145/malupank-hille-hanso-ja-birgit-poopuu-koigi-moslemite-ohtlikuna-kujutamine-teeb-me-uhiskonnale-kahju kõigi moslemite ohtlikuna kujutamine teeb me ühiskonnale kahju]. [[Eesti Päevaleht|EPL]], 30.11.2020. *Hille Hanso: [https://www.err.ee/1608082822/hille-hanso-pilk-ule-ola-sammud-tarkava-kevade-poole pilk üle õla - sammud tärkava kevade poole?] [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 22.01.2021. *Hille Hanso: [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/morv-selfide-parast/ Mõrv selfide pärast]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 19.02.2021. *Hille Hanso: [https://www.err.ee/1608123319/hille-hanso-lahis-ida-haprad-riigid-heitlevad-koroonaviirusega-veel-pikalt Lähis-Ida haprad riigid heitlevad koroonaviirusega veel pikalt]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 26.02.2021. (Inglise keeles: [https://www.pagulasabi.ee/en/news/mena-states-and-covid-19-struggle-continues]) *Hille Hanso: [https://www.err.ee/1608151774/hille-hanso-suuria-soda-kui-rahvusvahelise-susteemi-labikukkumine Süüria sõda kui rahvusvahelise süsteemi läbikukkumine]. [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 23.03.2021. *Hille Hanso, [[Sanem Güner]]: [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/feminism-ja-poliitiline-olukord-turgis/ Feminism ja poliitiline olukord Türgis]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 07.05.2021. *Hille Hanso, [[Sanem Güner]]: [https://feministeerium.ee/feminism-turgis/ Feminismi käsitlemine lääne leiutisena põlistab müüti, millest Türgi konservatiivid on palju kasu lõiganud]. [[Feministeerium]], 12.05.2021. (Inglise keeles: [https://feministeerium.ee/en/sanem-guner-eng/]) *Hille Hanso. [https://edasi.org/84516/hille-hanso-hiina-kui-lahendus-mitte-probleem/ Hiina kui lahendus, mitte probleem]. [[Edasi.org|Edasi]], 10.06.2021. *[[Romi Hasa]]. [https://eestinaine.delfi.ee/number/93478545/artikkel/93606943/sild-eesti-ja-turgi-vahel Hille Hanso: sild Eesti ja Türgi vahel]. [[Eesti Naine]], 06/2021. *Hille Hanso: [https://www.err.ee/1608284694/hille-hanso-kas-ohvripuha-saab-olla-vegan kas ohvripüha saab olla vegan?] [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]], 21.07.2021. *Hille Hanso, [[Banu Pekol]]: [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/turgi-edendab-natsionalistlikku-muinsuskaitsepoliitikat/ Türgi edendab natsionalistlikku muinsuskaitsepoliitikat]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 05.11.2021. {{JÄRJESTA:Hanso, Hille}} [[Kategooria:Eesti teleprodutsendid]] [[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Eesti filmikriitikud]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti feministid]] [[Kategooria:Eesti inimõiguslased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] aopgwsyhfb4g9csyucboh4f3lmf6vdb 0 375618 7193305 7191593 2026-07-15T09:38:18Z ~2026-34651-55 231505 7193305 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viimsi keskus 2|lõpppeatus=Lennujaam|avati=2024 (tänasel kujul)|number=49|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=48|järgmine liin=50|järgmine=50 (Tallinna bussiliin)|eelmine=48|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=14. juuli 2026}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 49 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Vedaja''' | [[Tallinna Linnatranspordi AS]] |- style="vertical-align:top;" | '''Esimene peatus''' | Viimsi Keskus |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Lõpp-peatus''' | Lennujaam |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Viimsi keskuse suunal 29<br />Lennujaama suunal 26 |} {{teekaart}} [[Fail:49 buss Lennujaam, Tallinn.jpg|pisi|Buss liinil 49]] '''49''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab mõlemas suunas [[Ülemiste]] asumi [[Lasnamäe]]l [[Merivälja]] asumiga [[Pirita linnaosa]]s. Liin on ainus bussiliin, millega lasnamäelased saavad ümberistumiseta sõita Pärnamäe kalmistule või Pirita randa. Liin on käigus iga päev. Sõiduaeg Lennujaama peatusest Viimsi keskusse on tipptunnil 66 minutit ja Viimsi keskusest Lennujaama peatuseni 61 minutit. Väljumised 30–70 minuti tagant. Enne 1. aprilli 2016 lõpetas bussiliin Lasnamäel [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis P. Pinna peatuses, liinimuudatusega pikendati bussiliini J. Smuuli tee peatusest mööda [[Juhan Smuuli tee]]d ja [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Ülemiste raudteepeatus|Ülemiste jaamani]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160808210300/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/bussiliini-nr-49-marsruut-pikeneb-n165623 Bussiliini nr 49 marsruut pikeneb] 29.03.2016 (vaadatud 15.06.2016)</ref> Alates 1. septembrist 2017 pikendati liini Meriväljalt Viimsi keskuseni. Lisati Mõisapargi, Viimsi kooli ja Viimsi keskuse peatus. 1. veebruarist 2018 pikendati liin Ülemiste jaama juurest ühe peatuse võrra edasi Lennujaamani. ==Peatused== {| class="wikitable" ! Lennujaam – Viimsi keskus !! Viimsi keskus – Lennujaam |-valign="top" | * Lennujaam (airport) * Ülemiste jaam * Dvigatel * Lõõtsa * Valukoja * Lõõtsa * Dvigatel * Kaubajaama * Suur-Sõjamäe * Ruunaoja * Vesse * Sõjamäe raba * Kalevipoja * Liikuri * Lasnamägi * Oru * Lauluväljak * Lillepaviljon * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Aia tee * Merivälja * Mõisapargi * Viimsi kool * Viimsi keskus 2 | * Viimsi keskus 2 * Mõisapargi * Merivälja * Aia tee * Mähe tee * Randvere tee * Supluse puiestee * Pirita * Rummu * Lillepaviljon * Lauluväljak * Oru * Lasnamägi * Liikuri * Kalevipoja * Sõjamäe raba * Vesse * Ruunaoja * Kesk-Sõjamäe * Kaubajaama * Valukoja * Lõõtsa * Dvigatel * Ülemiste jaam * Lindakivi * Lennujaam (airport) |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/49/a-b 49. bussi sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] sa74lgh7leqrqdas1h9la7i6ygirqeh 7193308 7193305 2026-07-15T09:41:00Z ~2026-34651-55 231505 7193308 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viimsi keskus 2|lõpppeatus=Lennujaam|avati=2024 (tänasel kujul)|number=49|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=48|järgmine liin=50|järgmine=50 (Tallinna bussiliin)|eelmine=48|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/49/a-b]|läbi=Pirita|uuendus=15. juuli 2026}} {| border=0 cellspacing=0 cellpadding=4 style="float:right; margin:0 0 .5em 1em; width:250px; background:#fff; border-collapse:collapse; border:2px solid #357; font-size:smaller; line-height:1.5; " |- style="text-align:center;" | colspan=2 style="padding:0;" | |- style="color:black;background:#00BA00;font-size: 200%;line-height: 1.1em" ! colspan=2 | 49 |- style="color:#fff; background:#357; ! colspan=2 | Bussiliini andmed |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Vedaja''' | [[Tallinna Linnatranspordi AS]] |- style="vertical-align:top;" | '''Esimene peatus''' | Viimsi Keskus |- style="vertical-align:top; background:#f0f0f0;" | '''Lõpp-peatus''' | Lennujaam |- style="vertical-align:top;" | '''Peatusi''' | Viimsi keskuse suunal 29<br />Lennujaama suunal 26 |} {{teekaart}} [[Fail:49 buss Lennujaam, Tallinn.jpg|pisi|Buss liinil 49]] '''49''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis ühendab mõlemas suunas [[Ülemiste]] asumi [[Lasnamäe]]l [[Merivälja]] asumiga [[Pirita linnaosa]]s. Liin on ainus bussiliin, millega lasnamäelased saavad ümberistumiseta sõita Pärnamäe kalmistule või Pirita randa. Liin on käigus iga päev. Sõiduaeg Lennujaama peatusest Viimsi keskusse on tipptunnil 66 minutit ja Viimsi keskusest Lennujaama peatuseni 61 minutit. Väljumised 30–70 minuti tagant. Enne 1. aprilli 2016 lõpetas bussiliin Lasnamäel [[Laagna (Tallinn)|Laagna]] asumis P. Pinna peatuses, liinimuudatusega pikendati bussiliini J. Smuuli tee peatusest mööda [[Juhan Smuuli tee]]d ja [[Suur-Sõjamäe tänav]]at [[Ülemiste raudteepeatus|Ülemiste jaamani]].<ref>[https://web.archive.org/web/20160808210300/http://www.pealinn.ee/koik-uudised/bussiliini-nr-49-marsruut-pikeneb-n165623 Bussiliini nr 49 marsruut pikeneb] 29.03.2016 (vaadatud 15.06.2016)</ref> Alates 1. septembrist 2017 pikendati liini Meriväljalt Viimsi keskuseni. Lisati Mõisapargi, Viimsi kooli ja Viimsi keskuse peatus. 1. veebruarist 2018 pikendati liin Ülemiste jaama juurest ühe peatuse võrra edasi Lennujaamani. ==Peatused== {| class="wikitable" ! Lennujaam – Viimsi keskus !! Viimsi keskus – Lennujaam |-valign="top" | * Lennujaam (airport) * Ülemiste jaam * Dvigatel * Lõõtsa * Valukoja * Lõõtsa * Dvigatel * Kaubajaama * Suur-Sõjamäe * Ruunaoja * Vesse * Sõjamäe raba * Kalevipoja * Liikuri * Lasnamägi * Oru * Lauluväljak * Lillepaviljon * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Aia tee * Merivälja * Mõisapargi * Viimsi kool * Viimsi keskus 2 | * Viimsi keskus 2 * Mõisapargi * Merivälja * Aia tee * Mähe tee * Randvere tee * Supluse puiestee * Pirita * Rummu * Lillepaviljon * Lauluväljak * Oru * Lasnamägi * Liikuri * Kalevipoja * Sõjamäe raba * Vesse * Ruunaoja * Kesk-Sõjamäe * Kaubajaama * Valukoja * Lõõtsa * Dvigatel * Ülemiste jaam * Lindakivi * Lennujaam (airport) |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/49/a-b 49. bussi sõiduplaan] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] np9u8qmjzsddmw3ga94x19wntc2bejv 0 377936 7192973 7192542 2026-07-14T13:14:18Z Kasparkelk 204517 7192973 wikitext text/x-wiki {{suunamine|VR46|võidusõidumeeskonna|VR46 Racing Team}}{{Infokast sportlane | nimi = Valentino Rossi | pilt = Valentino Rossi 2024 WEC Fuji 6.jpg | pildiallkiri = Valentino Rossi (2024) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{süv|1979|2|16}} | sünnikoht = Urbino, Itaalia | pikkus = 181cm | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]], kestvussõit | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 46 | isiklik_rekord = '''[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|500cc MM/MotoGP]]'''<br>372 starti<br>89 võitu<br>199 poodiumit<br>55 kvalifikatsioonivõitu<br>76 kiireimat ringi<br>5415 punkti<br>'''[[250cc MM]]'''<br>30 starti<br>14 võitu<br>21 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>11 kiireimat ringi<br>510 punkti<br>'''[[125cc MM]]'''<br>30 starti<br>12 võitu<br>15 poodiumit<br>5 kvalifikatsioonivõitu<br>9 kiireimat ringi<br>432 punkti<br>'''[[FIA Kestvussõidu maailmameistrivõistlused]]'''<br>14 starti<br>5 poodiumit<br>1 kvalifikatsioonivõit }} '''Valentino Rossi''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1979]] [[Urbino]]s) on [[Itaalia]] [[Autosport|autosportlane]], endine [[Mootorrattasport|mootorrattavõidusõitja]] ja üheksakordne maailmameister [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidus]]. Teda peetakse laialdaselt üheks aegade parimaks mootorratta võidusõitjaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Is Rossi the greatest of all time? {{!}} GRR |url=https://www.goodwood.com/grr/race/modern/is-rossi-the-greatest-of-all-time/ |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.goodwood.com |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-12 |pealkiri=The real reason why Valentino Rossi is the greatest MotoGP racer of all-time |url=https://www.visordown.com/news/racing/motogp/real-reason-why-valentino-rossi-greatest-motogp-racer-all-time |vaadatud=2026-01-03 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> == Karjäär == === Varajane karjäär === Rossi sündis 16. veebruaril 1979 [[Urbino|Urbinos]], Itaalias [[Marche]] regioonis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valentino Rossi {{!}} The Official MotoGP Website |url=http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100624095731/http://www.motogp.com/en/riders/profiles/Valentino+Rossi |arhiivimisaeg=2010-06-24 |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Kui ta oli laps, kolis tema pere [[Tavullia|Tavulliasse]]. Ta hakkas noorelt mootorratastega sõitma tänu tema isa [[Graziano Rossi|Graziano]] mõjule.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> Esmaselt hakkas Rossi võidusõitma mootorrataste asemel kartidega, kuna ta ema oli mures selle ohtlikuse peale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otomotif |eesnimi=MotoGP Motor |kuupäev=2020-02-14 |pealkiri=Antara Lorenzo, Rossi dan MotoGP 2021 |url=https://www.serabutan.com/2020/02/antara-lorenzo-rossi-dan-motogp-2021.html |vaadatud=2026-07-08 |väljaanne=Blogger Serabutan |keel=id}}</ref> Rossi sõitis kardiga esimest korda 1985. aastal ning 1990. aastal tuli ta regiooni meistriks.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP - Valentino Rossi |väljaanne=Yamaha Racing |url=http://www.yamaha-racing.com/Racing/motogp/rider_team/rossi.jsp |vaadatud=2026-07-08}}</ref> 1993. aastal sai ta endendise maailmameistri [[Paolo Pileri]] käest võimaluse sõita 125cm³ mootorrattaga. Hiljem samal aastal võistles Rossi 125cm³ Itaalia meistrivõistlustel [[Cagiva Mito|Cagiva Mitoga]] koos tiimikaaslase [[Vittoriano Guareschi|Vittoriano Guareschiga]]. Oma esimesel võistlusel ta kukkus kaks korda ning lõpetas üheksandana. === 125cc maailmameistrivõistlused === Rossi tegi 17-aastasena oma Grand Prix' debüüdi [[1996. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1996. aastal maailmameistrivõistlustel]]. Tema esimene hooaeg oli üldiselt edukas. Ta jõudis pidevalt punktikohtadele [[Malaisia mootorrataste Grand Prix|Malaisia Grand Prix]]'st [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Itaalia Grand Prix]]'ni, kuid ta katkestas mõlemad Prantsusmaa ja Hollandi etappidel. Ta lõpetas Saksas viiendana ning Suurbritannias taas katkestas. Rossi saavutas oma esimese Grand Prix' poodiumi kolmanda kohaga pärast heitlust [[Jorge Martínez|Jorge Martínezega]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=Motorcycle |kuupäev=2018-08-09 |pealkiri=MotoGP Statistics update as Austria beckons round 11 |url=https://www.mcnews.com.au/motogp-statistics-update-austria-2018/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> Järgmisel etapil Tšehhis saavutas Rossi oma esimese kvalifikatsioonivõidu ning võitis oma esimese Grand Prix' võistluse [[AGV (ettevõte)|AGV]] [[Aprilia RS125R]] mootorrattaga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=since 1955 |eesnimi=the experts at MCN-the voice of motorcyclists |pealkiri=Valentino Rossi’s first win 20-years on |url=https://www.motorcyclenews.com/sport/motogp/2016/august/valentino-rossis-first-win-20-years-on/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> Ta jõudis taas punktikohtadele Imolas, kuid pidi katkestama katalani ja Rio etappidel. Ta sai punkte viimasel etapil Austraalias ning lõpetas hooaja üldarvestuses üheksandana 111 punktiga. Tema teisel hooajal, [[1997. aasta Grand Prix' mootorrataste võidusõidu hooaeg|1997. aasta 125cc maailmameistrivõistlustel]], siirdus Rossi AGV võistkonnast Nastro Azzurro Aprilia võistkonda ning hakkas domineerima. Ta võitis kvalifikatsiooni ja Grand Prix' sõidu Malaisias, kuid katkestas järgmisel etapil Jaapanis. Järgmisel kahel etapil võitis ta Hispaanias ja Itaalias ning lõpetas Austrias teisena.<ref>{{Netiviide |pealkiri=#RacingTogether: MotoGP™ comes back to Austria {{!}} Ghostarchive |url=https://ghostarchive.org/varchive/ZWwcONWpZ0w |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=ghostarchive.org}}</ref> Ta võitis kõik etapid prantsusest Suurbritanniasse, sh. kolm kvalifikatsioonivõitu Hollandi, Imola ja Saksa etappidel. Pärast kolmanda koha tulemust Tšehhis saavutas ta jälle kaks võitu katalani ja Indoneesia Grand Prix'del. Ta lõpetas Austraalias kuuendana. Ta võitis 1997. aasta MM-tiitli, võites 11 võidusõitu 15-nest 321 punktiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2009-07-30 |pealkiri=Valentino Rossi, his first World Championship in 1997 |url=https://www.visordown.com/features/general/valentino-rossi-his-first-world-championship-1997 |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.visordown.com |keel=en}}</ref> === 250cc maailmameistrivõistlused === [[Fail:Valentino Rossi 1999 Donington Park.jpg|pisi|270x270px|Rossi 1999. aasta [[briti Grand Prix]]'l|vasakul]] Pärast 1997. aasta 125cc MM-tiitli võitmist, läks Rossi järgmiseks aastaks 250cc klassi [[Aprilia RS250]] mootorrattaga. Ta katkestas esimesest kahest etapist Jaapanis ja Malaisias ning pärast sai ta kolme teise koha tulemust järjest Hispaanias, Itaalias ja Prantsusmaal, kuid veelkord katkestas Madridi etapil. Ta võitis oma esimese 250cc võidusõidu 1998. aasta [[Hollandi TT]]-l.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-06-26 |pealkiri=De negen TT-zeges van Valentino Rossi |url=https://www.rtvdrenthe.nl/nieuws/110624/de-negen-tt-zeges-van-valentino-rossi |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.rtvdrenthe.nl |keel=nl}}</ref> Ta pidi briti etapilt katkestama, kuid jõudis Saksamaal tagasi poodiumile kolmanda kohaga. Tšehhis ta kukkus ning pidi katkestama sõidust. Pärast seda, võitis ta kõik etapid Imolast viimase etapini Argentinasse. Ta lõpetas hooaja üldarvestuses teisena 201 punktiga, 23 punkti maailmameistrist [[Loris Capirossi|Loris Capirossist]] maas. 1999. aastal oli Rossi Aprilia tehasevõistkonna ainus sõitja. Ta sai Malaisias kvalifikatsioonivõidu ning lõpetas võidusõidus viiendana. Ta sai punkte juurde Jaapanis ning sai võidu kolmandal etapil Hispaanias. Rossi sai oma hooaja teise kvalifikatsioonivõidu Prantsusmaal, kuid katkestas sõidust. Ta sai Itaalias ja Kataloonias kaks võitu üksteise järel. Hollandis lõpetas ta teisena, napilt kaotades Capirossile. Ta võitis järgmised kolm etappi Britanniast Tšehhini. Imolas lõpetas Rossi teisena ning Valencias lõpetas ta kaheksandana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Criville Wins 500 GP at Imola; Capirossi First in 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/09/imolagprace/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta lõpetas hooaja veel kolme võiduga Austraalias, Lõuna-Aafrikas ja Rio de Janeiros.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Okada Wins 500 GP Race at Phillip Island, Australia; Rossi Takes 250 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/phillipgpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500cc) and Rossi (250cc) Win at South African GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/soagpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta tuli maailmameistriks Rio de Janeiros ning lõpetas hooaja 309 punktiga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Abe Wins Rio 500 GP, While Criville Takes Championship; Rossi Both Race Winner and Champion in 250’s « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/1999/10/riogpfin/ |vaadatud=2026-07-09 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> === 500cc maailmameistrivõistlused === ==== 2000 ==== Rossi sai 2000. aastaks võimaluse võistelda 500cc maailmameistrivõistlustel Honda masinaga ning ta võttis selle vastu. Eelneval aastal karjääri lõpetanud [[Mick Doohan]] töötas koos Rossiga, olles tema [[Mentorlus|mentor]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2004-02-01 |pealkiri=Rossi jumps bikes to Yamaha |url=https://www.theage.com.au/sport/motorsport/rossi-jumps-bikes-to-yamaha-20040201-gdx7zi.html |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=The Age |keel=en}}</ref> Rossi alustas oma 500-ste karjääri katkestustega oma esimesel kahel etapil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-03-29 |pealkiri=MotoGP: Rossi's 2000 debut: I thought 'why are they so slow?'… and crashed! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/892489/1/rossi-i-thought-why-are-they-so-slow-and-crashed |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts Victorious in Rain-Interrupted Malaysian 500 GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/04/02april00gp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Pärast pidevalt punktikohtadele jõudmist, sealhulgas kolmanda koha tulemused Hispaanias, Prantsusmaal ja Kataloonias, võitis ta oma esimese sõidu [[Briti mootorrataste Grand Prix|briti Grand Prix]]'l [[Donington Park|Donington Pargis]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2000-07-09 |pealkiri=Rossi wins despite McWilliams grit. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/68847/1/rossi-wins-despite-mcwilliams-grit |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Waldmann (250) Win Donnington GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/07/09july00fimgpfinal/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Rossi jõudis veel poodiumile Saksamaal, Tšehhis ja Portugalis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Barros (500) and Jacque (250) Take Victory at German GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/07/23july00finalgermangp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500) and Nakano (250) Victorious at Brno GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/08/20aug00finalbrnogp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=McCoy (500) and Katoh (250) Victorious at Estoril GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/09/03sept00finalestorilgp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta võitis Rio etapi, aga [[Kenny Roberts juunior]] tuli maailmameistriks pärast kuuendal kohal lõpetamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2000-10-07 |pealkiri=Rossi wins but Kenny conquers. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/68999/1/rossi-wins-but-kenny-conquers |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts Clinches 500 Title; Rossi (500) and Katoh (250) Take Race Victory at Rio « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/07oct00finalriogp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Pärast oma teist 500cc võitu tuli ta teiseks Motegis ja kolmandaks Austraalias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Roberts (500) and Katoh (250) Win at Motegi GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/15oct00finalmotegigp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Biaggi (500) and Jacque (250) Win Final GP; Jacque 250 Champion « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2000/10/29oct00australiangpfinal/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Ta lõpetas hooaja üldarvestuses 209 punktiga teisena. ==== 2001 ==== 2001. aastal võitis Rossi 11 korda ning oli poodiumist väljas ainult kolmel korral. Ta võitis kolm järjestikulist sõitu Jaapanis, Lõuna-Aafrikas ja Hispaanias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Katoh (250) Take Suzuka GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2001/04/08april01finalsuzukagp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rossi (500) and Katoh (250) Take South African GP « MotorcycleDaily.com – Motorcycle News, Editorials, Product Reviews and Bike Reviews |url=https://www.motorcycledaily.com/2001/04/22april01finalsouthafricagp/ |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.motorcycledaily.com}}</ref> Itaalias ta katkestas, kuid taas võitis Kataloonias. Pärast seda oli ta võitnud Britannias, Tšehhis, Portugalis, Motegis, Austraalias, Malaisias ja Rios ning ta tuli 500cc maailmameistriks 325 punktiga,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-10-14 |pealkiri=Valentino Rossi: 500cc World Champion. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/70088/1/valentino-rossi-500cc-world-champion |vaadatud=2026-07-11 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> oma rivaalist [[Max Biaggi|Max Biaggist]] 106 punkti võrra ees. === MotoGP === ==== Honda (2002–2003) ==== ===== 2002 ===== [[Fail:Motogp rossi 300.jpg|pisi|Rossi 2002. aastal]] Pärast 500cc MM-i üleminek MotoGP-le tulid ka tehniliste eeskirjade muudatused ning neile harjumine oli mitmete sõitjate jaoks keeruline. Rossil läks hooajaalgus hästi ning võitis vihmastes oludes esimese etapi Jaapanis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-04-07 |pealkiri=Rossi and RCV triumphant at Suzuka. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/70463/1/rossi-and-rcv-triumphant-at-suzuka |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta võitis kõik etapid Hispaaniast Saksamaani. Tema ainus katkestus hooaja jooksul oli Tšehhis. Pärast seda võitis ta kaks etappi üksteise järel Portugalis ja Rios (kus ta kindlustas maailmameistritiitli), kaks teise koha tulemust Pacificus ja Malaisias, veel üks võit Austraalias ja teise koha tulemus viimasel etapil [[Circuito Ricardo Tormo|Valencias]]. Hooaja lõpuks oli tal 355 punkti ning oli maailmameister. ==== 2003 ==== [[Fail:Valentino Rossi 2003 Valencia.jpeg|vasakul|pisi|240x240px|Rossi 2003. aastal Valencias]] Pärast tugevat 2002 aastat jätkas Rossi oma domineerimisega, hoolimata konkurentsist esilekerkiva hispaanlase [[Sete Gibernau]] poolt. Rossi saavutas hooaja avaetapil Jaapanis kvalfikatsioonivõidu ning ka etapivõidu, kuid seda varjutas Jaapanlase [[Daijirō Katō]] hukkumine.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-04-06 |pealkiri=Rossi wins at Suzuka, Ducati on podium. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/71939/1/rossi-wins-at-suzuka-ducati-on-podium |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-11-28 |pealkiri=Kato inquiry: Racing accident, barriers to blame. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/feature/73588/1/kato-inquiry-racing-accident-barriers-to-blame |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi lõpetas Lõuna-Aafrika etapil teisena ning võitis Hispaanias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-11 |pealkiri=Rossi wins slide spectacular! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72162/1/rossi-wins-slide-spectacular |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-05-12 |pealkiri=Rossi: Jerez is always a dream. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72176/1/rossi-jerez-is-always-a-dream |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta võitis jälle koduetapil Itaalias ning lõpetas taas teisena Kataloonias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-06-08 |pealkiri=Rossi triumphs in all-Italian showdown. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72395/1/rossi-triumphs-in-all-italian-showdown |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-06-15 |pealkiri=Capirossi crowned king of Catalunya. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72475/1/capirossi-crowned-king-of-catalunya |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta lõpetas Hollandis ja Britannias kolmandana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-07-13 |pealkiri=Biaggi takes win after Rossi penalised. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72713/1/biaggi-takes-win-after-rossi-penalised |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Saksamaal lõpetas ta teisena, olles Gibernaust finišijoonel 0.060 sekundit maas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-07-27 |pealkiri=Gibernau defeats Rossi in photo finish. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/72823/1/gibernau-defeats-rossi-in-photo-finish |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Pärast Saksamaa etappi võitis Rossi veel kolm sõitu Tšehhis,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-08-17 |pealkiri=Rossi wins titanic Brno battle. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/72936/1/rossi-wins-titanic-brno-battle |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Portugalis ja Rio de Janeiros.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2003-09-20 |pealkiri=Rossi wins again in Brazil, Stoner second in 125cc |keel=en-AU |väljaanne=ABC News |url=https://www.abc.net.au/news/2003-09-21/rossi-wins-again-in-brazil-stoner-second-in-125cc/1482042 |vaadatud=2026-07-14}}</ref> Ta lõpetas oma hooaja kolme järjestikulise kvalifikatsiooni- ja etapivõiduga Malaisia, Austraalia ja Valencia etappidel. Tema Austraalia võit on laialdaselt peetud tema üheks karjääri parimaks hetkeks: Pärast kümnesekundilise karistuse saamist suutis ta ülejäänud sõitjate eest ära sõita, edestades neid finišis enam kui 15-sekundise vahega ja võites sõidu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-10-19 |pealkiri=Rossi wins Island thriller - despite penalty! {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/race-report/73394/1/rossi-wins-island-thriller-despite-penalty |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Rossi võitis oma MM-tiitli Malaisias. See oli tema kolmas tippklassi maailmameistritiitel ja üleüldine viies.{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2026}} == VR46 Riders Academy == Rossi asutas võistluskooli nimega VR46 Racing Academy. See akadeemia on koht, kus noored Itaalia võidusõitjad saavad treenida. {| class="wikitable" |+Praegused VR46 Riders Academy liikmed !Sõitja !Aastad !Võistlussari !Meistritiitlid VR46 liikmena |- |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2017), MotoGP (2023, 2024) |- |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] |Moto2 (2018) |- |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |2014- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Migno]] |2014- |''Treenija'' | |- |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] | |- |{{flagicon|ITA}} [[Celestino Vietti]] |2015- |[[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Moto2]] | |- |{{flagicon|ITA}} Matteo Gabarrini |2024- |[[European Talent Cup|ETC]] | |- |{{flagicon|ITA}} Lorenzo Pritelli |2025- |[[Itaalia Superbike'i meistrivõistlused|CIV]] | |- |{{flagicon|ITA}} Leonardo Casadei |2025- | | |- ! colspan="4" |Allikas:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Riders {{!}} VR46 |url=https://vr46ridersacademy.com/en/riders/ |vaadatud=2026-05-18 |keel=en}}</ref> |} == Tulemused == === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align:right" !Hooaeg !Klass !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !1996 |125cc |[[Aprilia RS125]] |Scuderia AGV Aprilia |15 |1 |2 |1 |2 |111 |9. |- !1997 |125cc |[[Aprilia RS125]] |Nastro Azzurro Aprilia |15 |11 |13 |4 |7 |321 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !1998 |250cc |[[Aprilia RS250]] |Nastro Azzurro Aprilia |14 |5 |9 |0 |3 |201 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !1999 |250cc |[[Aprilia RS250]] |Nastro Azzurro Aprilia |16 |9 |12 |5 |8 |309 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2000 |500cc |[[Honda NSR500]] |Nastro Azzurro Honda |16 |2 |10 |0 |5 |209 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2001 |500cc |[[Honda NSR500]] |Nastro Azzurro Honda |16 |11 |13 |4 |10 |325 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2002 |MotoGP |[[Honda RC211V]] |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |16 |11 |15 |7 |9 |355 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2003 |MotoGP |[[Honda RC211V]] |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |16 |9 |16 |9 |12 |357 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2004 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Gauloises Fortuna Yamaha]] |16 |9 |11 |5 |3 |304 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2005 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Gauloises Yamaha Team]] Yamaha Factory Racing |17 |11 |16 |5 |6 |367 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2006 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Camel Yamaha Team]] |17 |5 |10 |5 |4 |247 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2007 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |18 |4 |8 |4 |3 |241 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2008 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |18 |9 |16 |2 |5 |373 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2009 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |17 |6 |13 |7 |6 |306 | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' |- !2010 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Fiat Yamaha Team]] |14 |2 |10 |1 |2 |233 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2011 |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP11 |[[Ducati Corse|Ducati Team]] |17 |0 |1 |0 |1 |139 |7. |- !2012 |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP12 |[[Ducati Corse|Ducati Team]] |18 |0 |2 |0 |1 |163 |6. |- !2013 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Yamaha Factory Racing]] |18 |1 |6 |0 |1 |237 |4. |- !2014 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |2 |13 |1 |1 |295 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2015 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |4 |15 |1 |4 |325 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2016 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |2 |10 |3 |2 |249 | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' |- !2017 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |17 |1 |6 |0 |0 |208 |5. |- !2018 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Movistar Yamaha MotoGP]] |18 |0 |5 |1 |0 |198 | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' |- !2019 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]] |19 |0 |2 |0 |1 |174 |7. |- !2020 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP]] |12 |0 |1 |0 |0 |66 |15. |- !2021 |MotoGP |[[Yamaha YZR-M1]] |[[Sepang Racing Team|Petronas Yamaha SRT]] |18 |0 |0 |0 |0 |44 |18. |- ! colspan="4" |Kokku |'''432''' |'''115''' |'''235''' |'''65''' |'''96''' |'''6357''' | |} ==== Klassi kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align:right;" !Klass !Hooajad !Esimene etapp !Esimene poodium !Esimene võit !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte |- !125cc |1996–1997 | align="left" |1996 Malaisia | align="left" |1996 Austria | align="left" |1996 Tšehhi |30 |12 |15 |5 |9 |432 |- !250cc |1998–1999 | align="left" |1998 Jaapan | align="left" |1998 Hispaania | align="left" |1998 Holland |30 |14 |21 |5 |11 |510 |- !500cc |2000–2001 | align="left" |2000 Lõuna-Aafrika | align="left" |2000 Hispaania | align="left" |2000 Suurbritannia |32 |13 |23 |4 |15 |534 |- !MotoGP |2002–2021 | align="left" |2002 Jaapan | align="left" |2002 Jaapan | align="left" |2002 Jaapan |340 |76 |176 |51 |61 |4881 |- !Kokku ! colspan="4" |1996–2021 |'''432''' |'''115''' |'''235''' |'''65''' |'''96''' |'''6357''' |} ==== Etapi kaupa ==== ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Klass !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !15 !16 !17 !18 !19 !Koht !Pnt |- !1996 !125cc ![[Aprilia]] | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |''[[1996 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1996 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1996 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |''[[1996 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]'' {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[1996 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[1996 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|14}} | | | | !9. !111 |- !1997 !125cc ![[Aprilia]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[1997 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[1997 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[1997 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1997 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[1997 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1997 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1997 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[1997 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1997 Indonesian motorcycle Grand Prix|INA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[1997 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|6}} | | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''321''' |- !1998 !250cc ![[Aprilia]] | style="background:#efcfff;" |[[1998 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |''[[1998 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1998 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 Madrid motorcycle Grand Prix|MAD]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[1998 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[1998 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1998 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[1998 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1998 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]'' {{small|1}} | | | | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''201''' |- !1999 !250cc ![[Aprilia]] | style="background:#dfffdf;" |'''[[1999 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[1999 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|7}} | style="background:#ffffbf;" |[[1999 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[1999 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[1999 Dutch TT|NED]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[1999 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[1999 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[1999 City of Imola motorcycle Grand Prix|IMO]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[1999 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[1999 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[1999 Argentine motorcycle Grand Prix|ARG]]''' {{small|3}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''309''' |- !2000 !500cc ![[Honda]] | style="background:#efcfff;" |''[[2000 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2000 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|11}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2000 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|12}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2000 Dutch TT|NED]] {{small|6}} | style="background:#ffffbf;" |[[2000 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2000 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2000 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2000 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |[[2000 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2000 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2000 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2000 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''209''' |- !2001 !500cc ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2001 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''''[[2001 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2001 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2001 Dutch TT|NED]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2001 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|7}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2001 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|11}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2001 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2001 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]'' {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''325''' |- !2002 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2002 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2002 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2002 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 German motorcycle Grand Prix|GER]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2002 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2002 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2002 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2002 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''355''' |- !2003 !MotoGP ![[Honda]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2003 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2003 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2003 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2003 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''''[[2003 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''''' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2003 Dutch TT|NED]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2003 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2003 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2003 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2003 Pacific motorcycle Grand Prix|PAC]]'' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2003 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''''' {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''357''' |- !2004 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |'''[[2004 South African motorcycle Grand Prix|RSA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2004 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2004 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2004 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2004 Rio de Janeiro motorcycle Grand Prix|RIO]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2004 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2004 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2004 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2004 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2004 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2004 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2004 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2004 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|1}} | | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''304''' |- !2005 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2005 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2005 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2005 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2005 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2005 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2005 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2005 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2005 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2005 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''367''' |- !2006 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|14}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2006 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[2006 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |''[[2006 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2006 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2006 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2006 Dutch TT|NED]] {{small|8}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2006 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2006 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2006 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2006 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2006 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2006 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2006 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2006 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2006 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|13}} | | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''247''' |- !2007 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2007 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2007 Turkish motorcycle Grand Prix|TUR]]''' {{small|10}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|6}} | style="background:#ffffbf;" |[[2007 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2007 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]]''' {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2007 Dutch TT|NED]]'' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|7}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 San Marino motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2007 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|13}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2007 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2007 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2007 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | ! style="background:#ffdf9f;" |3. | style="background:#ffdf9f;" |'''241''' |- !2008 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2008 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 Chinese motorcycle Grand Prix|CHN]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2008 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2008 Dutch TT|NED]] {{small|11}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]'' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2008 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]]''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |[[2008 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2008 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2008 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2008 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''373''' |- !2009 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2009 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2009 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|1}} | style="background:#cfcfff;" |[[2009 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|16}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2009 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[2009 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2009 Dutch TT|NED]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2009 German motorcycle Grand Prix|GER]]''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[2009 British motorcycle Grand Prix|GBR]]''' {{small|5}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2009 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]]''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2009 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2009 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |[[2009 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2009 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |'''''[[2009 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]''''' {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2009 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|2}} | | ! style="background:#ffffbf;" |1. | style="background:#ffffbf;" |'''306''' |- !2010 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |[[2010 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2010 French motorcycle Grand Prix|FRA]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffff;" |[[2010 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|DNS}} |[[2010 British motorcycle Grand Prix|GBR]] |[[2010 Dutch TT|NED]] |[[2010 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] | style="background:#dfffdf;" |[[2010 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2010 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|6}} | style="background:#ffdf9f;" |''[[2010 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]'' {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2010 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2010 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2010 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|3}} | ! style="background:#ffdf9f;" |3. | style="background:#ffdf9f;" |'''233''' |- !2011 !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |''[[2011 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]'' {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2011 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Dutch TT|NED]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2011 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|Ret}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2011 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|C}} | style="background:#efcfff;" |[[2011 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|Ret}} | !7. !139 |- !2012 !MotoGP ![[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|10}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|7}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2012 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|9}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Dutch TT|NED]] {{small|13}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2012 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|7}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2012 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2012 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | !6. !163 |- !2013 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2013 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|12}} | style="background:#efcfff;" |[[2013 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|4}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2013 Dutch TT|NED]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 United States motorcycle Grand Prix|USA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2013 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|6}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2013 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | !4. !237 |- !2014 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2014 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 Dutch TT|NED]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2014 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |[[2014 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2014 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2014 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2014 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]]'' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2014 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[2014 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]]''' {{small|2}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''295''' |- !2015 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]]'' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2015 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[2015 Dutch TT|NED]]''' {{small|1}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Indianapolis motorcycle Grand Prix|INP]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |''[[2015 British motorcycle Grand Prix|GBR]]'' {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2015 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|4}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2015 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2015 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''325''' |- !2016 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |[[2016 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[2016 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |''[[2016 French motorcycle Grand Prix|FRA]]'' {{small|2}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2016 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |[[2016 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |[[2016 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|2}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2016 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|3}} | style="background:#efcfff;" |'''[[2016 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]]''' {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2016 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf" |[[2016 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2016 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|4}} | ! style="background:#dfdfdf;" |2. | style="background:#dfdfdf;" |'''249''' |- !2017 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |[[2017 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|3}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2017 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|8}} | style="background:#ffffbf;" |[[2017 Dutch TT|NED]] {{small|1}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|5}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|7}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2017 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|3}} |[[2017 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2017 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2017 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2017 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|5}} | !5. !208 |- !2018 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|3}} | style="background:#cfcfff;" |[[2018 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|19}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|5}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |'''[[2018 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]]''' {{small|3}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2018 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|3}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Dutch TT|NED]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2018 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|2}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|6}} | style="background:#FFFFFF;" |[[2018 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|C}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|7}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|4}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|6}} | style="background:#cfcfff;" |[[2018 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]] {{small|18}} | style="background:#DFFFDF;" |[[2018 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|13}} ! style="background:#ffdf9f;" |3rd ! style="background:#ffdf9f;" |198 |- !2019 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|5}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Argentine Republic motorcycle Grand Prix|ARG]] {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |[[2019 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|5}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|6}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Thailand motorcycle Grand Prix|THA]] {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |[[2019 Japanese motorcycle Grand Prix|JPN]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Australian motorcycle Grand Prix|AUS]] {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |''[[2019 Malaysian motorcycle Grand Prix|MAL]]'' {{small|4}} | style="background:#dfffdf;" |[[2019 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|8}} !7. !174 |- !2020 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#efcfff;" |[[2020 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|Ret}} | style="background:#ffdf9f;" |[[2020 Andalusian motorcycle Grand Prix|ANC]] {{small|3}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Czech Republic motorcycle Grand Prix|CZE]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|5}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|9}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|4}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Emilia Romagna and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#efcfff;" |[[2020 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|Ret}} |[[2020 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] |[[2020 Teruel motorcycle Grand Prix|TER]] | style="background:#efcfff;" |[[2020 European motorcycle Grand Prix|EUR]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|12}} | style="background:#dfffdf;" |[[2020 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|12}} | | | | | !15. !66 |- !2021 !MotoGP ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Qatar motorcycle Grand Prix|QAT]] {{small|12}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Doha motorcycle Grand Prix|DOH]] {{small|16}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Portuguese motorcycle Grand Prix|POR]] {{small|Ret}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Spanish motorcycle Grand Prix|SPA]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 French motorcycle Grand Prix|FRA]] {{small|11}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Italian motorcycle Grand Prix|ITA]] {{small|10}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Catalan motorcycle Grand Prix|CAT]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 German motorcycle Grand Prix|GER]] {{small|14}} | style="background:#efcfff;" |[[2021 Dutch TT|NED]] {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Styrian motorcycle Grand Prix|STY]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Austrian motorcycle Grand Prix|AUT]] {{small|8}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 British motorcycle Grand Prix|GBR]] {{small|18}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 Aragon motorcycle Grand Prix|ARA]] {{small|19}} | style="background:#cfcfff;" |[[2021 San Marino and Rimini Riviera motorcycle Grand Prix|RSM]] {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Motorcycle Grand Prix of the Americas|AME]] {{small|15}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Emilia Romagna motorcycle Grand Prix|EMI]] {{small|10}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Algarve motorcycle Grand Prix|ALR]] {{small|13}} | style="background:#dfffdf;" |[[2021 Valencian Community motorcycle Grand Prix|VAL]] {{small|10}} | !18. !44 |} === FIM-i Kestvussõidu maailmameistrivõistlused === ==== Suzuka 8 tunni võidusõidu tulemused ==== {| class="wikitable" style="font-size:90%" !Aasta !Võistkond !Sõitjad !Mootorratas !Koht |- align="center" !2000 | align="left" |{{flagicon|JPN}} Castrol Honda | align="left" |{{flagicon|ITA}} Valentino Rossi {{flagicon|USA}} [[:en:Colin_Edwards|Colin Edwards]] | align="left" |Honda VTR1000SPW | style="background:#EFCFFF;" |Kat |- align="center" !2001 | align="left" |{{flagicon|JPN}} Team Cabin Honda | align="left" |{{flagicon|ITA}} Valentino Rossi {{flagicon|USA}} [[:en:Colin_Edwards|Colin Edwards]] {{flagicon|JPN}} [[:en:Manabu_Kamada|Manabu Kamada]] | align="left" |Honda VTR1000SPW | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |} == Viited == {{viited}} == Vaata ka == * [[VR46 Racing Team]] == Välislingid == * [https://www.valentinorossi.com/en/ Valentino Rossi veebileht] {{JÄRJESTA:Rossi, Valentino}} [[Kategooria:Itaalia motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 5b7mri4cl6rvi6aeei42h6l0g8v2w5u 0 382392 7193224 7177909 2026-07-15T06:03:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193224 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:RNA in situ hybridization in FFPE samples.jpg|pisi|RNA ''in situ'' hübridisatsioon vaadatuna fluorestsents- ja valgusmikroskoobi all]] [[Pilt:Multiplex ViewRNA FISH Assay in Jurkat and HeLa cells.jpg|pisi|RNA rakkudes, kui kasutatakse FISH meetodit]] [[Pilt:Hunchback in situ.jpg|pisi|''In situ'' hübridisatsioon ''Drosophila'' embrüote arengustaadiumites, kus vaadeldakse RNA geeni ''hunchback'']] '''''In situ'' [[hübridisatsioon|hübridisatsiooni]]''' (ISH) põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud [[Nukleiinhapped|nukleiinhappe]] ([[DNA]] või [[RNA]]) ahela kinnitamine [[Komplementaarsusprintsiip (geneetika)|komplementaarse]] DNA või RNA ahela külge. Seda tehakse kuumutamisega, millele järgnevalt tuvastatakse [[vaatlus]]ega uuritava sondi ehk märgistatud ahela asukoht. Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi [[kromosoom]]ides, tuvastada RNA-d või viiruslikku DNA-d.<ref name="rg4bb" /> ''In situ'' tähendab [[ladina keel]]es 'koha peal'. ''In situ'' hübridisatsioon on hea tehnika [[mRNA]] (''messenger'' RNA) kindlakstegemiseks koes individuaalsete rakkude sees. Sellega saab ülevaate [[Füsioloogia|füsioloogilistest]] protsessidest ja haiguste [[patogenees]]ist. Rakkudes mRNA säilitamiseks on tihti vaja kasutada ristisiduvat (''crosslinking'') fikseerijat (näiteks [[formalaldehüüd]]). Selle meetodiga suudame tuvastada umbes 10&ndash;20 mRNA koopiat raku kohta. Üks probleem selle metoodikaga on see, et järjestused võivad peituda seotud [[Proteiin|proteiini]] tõttu või on raku struktuuri sees kaitstud. Järelikult, et uurida huvipakkuvaid rakke või kudesid, peab suurendama raku membraani läbilaskvust ja [[Nukleotiidid|nukleotiidide]] sondide nähtavust ilma raku struktuuri terviklikkust lõhkumata. ''In situ'' hübridisatsiooni kasutatakse, et leida kindlad [[nukleiinhape|nukleiinhapete]] järjestuste asukohad koes või kromosoomis. See on hädavajalik samm geenide organisatsiooni, regulatsiooni ja funktsiooni mõistmises. DNA ISH-d võib kasutada kromosoomide struktuuri kindlakstegemisel. [[In situ fluorestsentshübriidimine|Fluorestseeruvat DNA ''in situ'' hübridisatsiooni]] (FISH) saab kasutada haiguste diagnostikas kromosoomide terviklikkuse kindlakstegemisel. RNA ISH-d kasutatakse erinevate RNA-de (mRNA-d, [[lncRNA]]-d ja [[miRNA]]-d) mõõtmiseks ja lokaliseerimiseks kudede sektsioonides, rakkudes ja [[ringlevad kasvajarakud|ringlevates kasvajarakkudes]]. On tehtud suuri uuringuid paljude järjestustega ja tulemused on tavaliselt Internetis saadaval (vt välislingid). ''In situ'' hübridisatsiooni leiutas [[Joseph G. Gall]]. <ref name="dFEWp" /><ref name="6X5yO" /><ref name="C3CRQ" /> == Materjali ettevalmistamine == Tavaliselt kasutatakse ''in situ'' hübridisatsiooni puhul kolme koelõiget. a) Külmutatud lõigud. Värske kude külmutatakse väga kiiresti (pannakse −80-kraadisesse jääkappi). Seejärel asetatakse jäätunud lõigud spetsiaalsesse meediumi, mis on mõeldud õhukestele jäätunud koekihtidele. Lõigud fikseeritakse 4%-lisse [[paraformalaldehüüd]]i just enne hübridisatsiooni esilekutsumist. b) [[Parafiin]]i sisse pandud lõigud. Lõigud on fikseeritud [[formaliin]]i (nagu on fikseeritud tavalised [[histoloogia]] [[Preparaat|preparaadid]]), mis pannakse omakorda vaha sisse (parafiinilõigud). [[Fail:HCR-FISH visualization of collagen expression in P. waltl.jpg|pisi|Noorte salamandrite (''P. waltl'') kollageeni ekspressiooni analüüs kasutades hübridisatsiooni ahelreaktsiooni RNA fluorestsentsi ''in situ'' hübridisatsiooni (HCR RNA-FISH) tehnoloogiat.]] c) Rakud suspensioonis. Rakud pannakse kindla tehnikaga (''cytospin'') klaasilõikudele ja fikseeritakse [[metanool]]iga. <ref name="CK5hj" /> == Erinevad satelliidid == On olemas nelja erinevat tüüpi sonde, mida kasutatakse ''in situ'' hübridisatsioonil. === [[Oligonukleotiid|Oligonukleotiidsed]] satelliidid. === Neid produtseeritakse automaatse keemilise sünteesiga. See meetod kasutab desoksünukleotiide. See on ökonoomiline aga eeldab, et kasutaja juba teab spetsiifilist nukleotiidide järjestust, mida soovitakse ette valmistada. Nendel satelliitidel on eelisteks on väike suurus (tavaliselt umber 40&ndash;50 [[aluspaar|aluspaari]]) ja resistentsus RNaasile. See sobib ISH jaoks hästi, kuna need on väikesed ja suudavad läbida huvipakkuvad rakud või koed. Oligonukleotiidsed satelliidid on ühe ahelalised ja seetõttu ei saa toimuda [[renaturatsioon|renaturatsiooni]] (DNA ei saa võtta oma tavalist kaksikahela kuju). === Üksikahelalised DNA satelliidid. === Need satelliidid on umbes 200&ndash;500 aluspaari pikad. Neid sonde toodetakse RNA [[pöördtranskriptsioon]]iga. === Kaheahelalised DNA satelliidid === Neid sonde toodetakse nii, et bakteritesse viiakse sisse meid huvitav järjestus, [[Bakterid|baktereid]] paljundatakse, [[lüüsima|lüüsitakse]], eraldatakse, DNA puhastatakse ja huvipakkuv järjestus väljub koos piiravate [[Ensüüm|ensüümidega]]. Bakteriaalse meetodi eeliseks on, et korraga on võimalik saada suur kogus uuritavat satelliitjärjestust. Kuna see satelliit on kaheahelaline siis [[denaturatsioon]] peab toimuma enne hübridisatsiooni, et oleks võimalik ahela hübridisatsioon huvialuse mRNA-ga. Seda meetodit ei kasutata tänapäeval palju, kuna üksikud DNA ahelad kipuvad üksteisega rehübridiseeruma ja see vähendab sondide tundlikkust. === RNA satelliidid (cRNA satelliidid või [[Ribosoom|ribosoomi]] satelliidid) === RNA satelliitide eeliseks on, et RNA-RNA hübriidid ei ole tundlikud temperatuuri suhtes ja [[RNaas]]id ei mõju neile. See lubab pärast hübridisatsiooni RNaasiga lagundada mittehübridiseerunud RNA ja sellega ka võimaluse taustasodiks.<ref name="nezO5" /> == Sondide märgistamine == Sondide märgistamisel on kaks võimalust – [[Radioaktiivsus|radioaktiivne]] (tuvastatakse [[autoradiograafia|autoradiograafiaga]]) ja mitteradioaktiivne (tuvastatakse immunohistokeemia meetoditega). 1. Radioaktiivsed märgistused: * <sup>3</sup>H märgistus – <sup>3</sup>H märgistus võimaldab nii suurt [[Resolutsioon|resolutsiooni]], et on võimalik näha raku sisse, aga see vajab pikka paljastust radioaktiivsele ainele. <sup>3</sup>H-l on pikk [[poolestusaeg]] (12 aastat) ja sonde saab hoiustada aastaid. * <sup>35</sup>S märgistus – <sup>35</sup>S märgistus võimaldab näha üks raku diameetriseid elemente. See annab kiiremaid tulemusi, kuna paljastusaeg on umbes nädal. Selle märgistuse juures on oluline lisada [[Redutseerija|redutseerijat]] sondi sisaldavale [[Lahus|lahusele]], et hoida ära väävli [[Oksüdeerumine|oksüdeerumist]]. Selle [[Isotoop|isotoobi]] poolestusaeg on 87 päeva ja sond tuleks kuu ajaga ära kasutada. * <sup>32</sup>P märgistuse – <sup>32</sup>P annab halvema resolutsiooni, kui üks raku diameeter. Selle poolestusaeg on 14 päeva ja sondid peab 1 nädalaga ära kasutamata. 2. Mitteradioaktiivsed märgistused:<br />Mitteradioaktiivsed märgistused on ohutumad, stabiilsemad, annavad kiiremini tulemusi ja võimaldavad näha ühe raku diameetri suurusi objekte. Tundlikumad meetodid võtavad nukleotiidi derivaadi ja liidavad selle ühte mitteradioaktiivse märgisega, millele on olemas kindel antikeha või seostuv valk. Sellele järgneb hübridiseerimine ja pesemine (pestakse välja ülejääv materjal), kude inkubeeritakse (hoitakse soojas) koos märgisega siduva proteiiniga, mis on paari pandud ensüümiga. See produtseerib signaali, kasutades substraati ensüümi jaoks toodab lahustamatu ja värvitud produkti. Mitteradioaktiivseid märgiseid on mitmeid, aga kõiki ei saa kasutada, kuna ei ole saadaval vajalikke antikehi või siduvaid valke.<ref name="vTm6x" /> == Protsess == ''In situ'' hübridisatsiooniks kogutakse kõigepealt kudede või rakkude proovid. Seejärel töödeldakse neid nii, et huvipakkuv järjestus oleks fikseeritud kohas, kus nukleotiidhappe ahel oleks kõige paremini kättesaadav. See satelliitjärjestus on kas märgistatud komplementaarne DNA ahel või tihedamini RNA komplementaarne ahel. Konkreetne sond hübridiseerib kõrgel temperatuuril sihtmärkjärjestusega ja seejärel peseb minema üleliigse materjali, mis ei moodustanud sidet (pärast varasemat [[hüdrolüüs|hüdrolüüsi]], kasutades RNaasi, et lagundada üleliigne RNA ahel). [[Lahus|Lahuse]] parameetreid, nagu temperatuuri, soola ja/või lahusti [[Kontsentratsioon|kontsentratsiooni]], saab muuta, et eemaldada terve ahel, mis ei hübridiseerunud. See jätab alles ainult komplementaarsete järjestustega ahelad. Seejärel sildistatud ahel, mis oli märgistatud kasutades radio-, fluorestsents- või antigeenmärgistamise baasi, lokaliseeritakse ja mõõdetakse selle kogused koes. Neid mõõdetakse vastavalt kas [[autoradiograafia|autoradiograafiaga]], [[Fluorestsentsmikroskoopia|fluorestsentsmikroskoopiaga]] või [[immunohistokeemia]] meetoditega. ISH-d võib kasutada ka kahe või enama transkripti tuvastamiseks, kui need on märgistatud [[Radioaktiivsus|radioaktiivse]] satelliidi või teiste mitteradioaktiivsete satelliitidega. On olemas alternatiivne tehnoloogia RNA (mRNA, IncRNA ja miRNA) ''in situ'' hübridiseerimiseks ühe molekuli täpsusega – hargnenud DNA meetod (ingl ''branched DNA assay''). See lähenemine (nt ''WiewRNA'' meetod) võimaldab visualiseerida kuni neli sihtmärki läbiviimise jooksul ning see kasutab patenteeritud sondimudelit ja [[bDNA]] amplifikatsiooni, et tekitada tundlikke ja spetsiifilisi signaale. Proovid (rakud, koed ja [[ringlevad kasvajarakud]]) fikseeritakse ja töödeldakse, et saada ligi RNA sihtpunktidele (ingl ''RNA un-masking''). Sihtmärgile spetsiifilised sondid (üksikud oligonukleotiidid, mis seostuvad kõrvuti RNA sihtkohtadel). Tüüpiline sond sisaldab 40 oligonukleotiidi, mis teeb kokku 20 paari, mis seostuvad kõrvuti sihtkohal, et tuvastada mRNA-d ja IncRNA-d, ning üks paar, mis seostub miRNA-ga. Signaali võimendamine saadakse järjestikuste hübridisatsioonireaktsioonidega. Kõigepealt seostub eelvõimendaja molekul (ingl ''pre-amplifier molecule'') iga oligonukleotiidipaariga sihtmärgi-spetsiifilisel RNA-l, seejärel seostub mitu võimendajamolekuli iga eelvõimendajamolekuliga. Järgnevalt seostuvad mitu märgisega sond-oligonukleotiidi (konjugeeritud aluseliseks fosfataasiga või otse fluorofooriga) võimendajatega. Täielikult seostunud signaali võimendamise mehhanismil (ingl „tree“ – 'puu') on 400 seostumiskohta märgisega sondimolekulile. Kui kõik sihtmärgispetsiifilised sondid seostuvad sihtmärk-mRNA-ga, toimub 8000-kordne signaali võimendamine ühe transkriptsiooni jooksul. Erinevad kokkusobivad signaalivõimendamised lubavad teha mitu protseduuri (''assay'''d). Signaali saab teha nähtavaks fluorestsents- või valgusmikroskoobi abil. == ISH kasutusalad == * [[Mikrobioloogia]] &ndash; mikroorganismide populatsioon ja morfoloogia. * [[Patoloogia]] &ndash; ebanormaalsete geenide ekspressioon, patogeenide profiil. * [[Arengubioloogia]] &ndash; embrüonaalsetes kudedes geeniekspressioonide profiilid. * [[Karüotüüp|Karüotüüpide]] ja [[Fülogenees|fülogeneesi]] analüüs &ndash; unikaalsed FISH mustrid individuaalsetes kromosoomides, kromosomaalsed aberratsioonid. * Füüsiline kaardistamine &ndash; kromosoomides kloonide kaardistamine ja kaardistatud kloonide otsene määramine kromosomaalsetesse piirkondadesse heterokromatiini ja eukromatiiniga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="rg4bb">D.G. Wilkinson, 1992: "''In situ'' Hybridization: A practical approach". Oxford University Press, Great Britain. lk 1</ref> <ref name="dFEWp">{{cite web|last=O'Connor|first=Clare|title=Fluorescence In Situ Hybridization (FISH)|url=http://www.nature.com/scitable/topicpage/fluorescence-in-situ-hybridization-fish-327|publisher=Nature Education}}</ref> <ref name="6X5yO">{{cite journal|last=Gall|first=JG|author2=Pardue, ML|title=Formation and detection of RNA-DNA hybrid molecules in cytological preparations.|url=https://archive.org/details/sim_proceedings-of-the-national-academy-of-sciences-usa_1969-06_63_2/page/378|journal=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America|date=juuni 1969|volume=63|issue=2|pages=378–83|pmid=4895535|doi=10.1073/pnas.63.2.378}}</ref> <ref name="C3CRQ">{{cite web|last=Gall|first=Joe|title=Albert Lasker Award for Special Achievement in Medical Science|url=http://www.laskerfoundation.org/awards/2006_s_description.htm|publisher=Lasker Foundation}}</ref> <ref name="CK5hj">{{cite web|title=In situ hybrization protocol|url=http://www.genedetect.com/insitu.htm|access-date=2014-10-28|archive-date=2021-01-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119210733/http://www.genedetect.com/insitu.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="nezO5">D.G. Wilkinson, 1992: "''In situ'' Hybridization: A practical approach". Oxford University Press, Great Britain. lk 3</ref> <ref name="vTm6x">D.G. Wilkinson, 1992: "''In situ'' Hybridization: A practical approach". Oxford University Press, Great Britain. lk 5</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.panomics.com/index.php?id=products_viewrnaoverview In Situ Hybridization of RNA and miRNA Probes to cells, CTCs and tissues]. *[http://www.cshprotocols.org/cgi/content/full/2008/3/pdb.prot4944 Whole-Mount In Situ Hybridization of RNA Probes to Plant Tissues]. *[http://www.cshprotocols.org/cgi/content/full/2007/10/pdb.prot4730 Preparation of Complex DNA Probe Sets for 3D FISH with up to Six Different Fluorochromes]. *[http://www.cshprotocols.org/cgi/content/full/2006/21/pdb.prot4519 Transcript In Situ Hybridization of Whole-Mount Embryos for Phenotype Analysis of RNAi-Treated Drosophila]. #[http://intramural.nimh.nih.gov/lcmr/snge/Protocols/ISHH/ISHH.html Section on Neural Gene Expression (SNGE) ] #[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22763454 RNA sequencing of pancreatic circulating tumour cells implicates WNT signalling in metastasis ] #[http://www.cell.com/neuron/abstract/S0896-6273(12)00286-3 The Local Transcriptome in the Synaptic Neuropil Revealed by Deep Sequencing and High-Resolution Imaging ] #[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/projects/genome/probe/doc/TechISH.shtml In Situ Hybridization (ISH) ] #[http://www.lifetechnologies.com/ee/en/home/life-science/cell-analysis/cellular-imaging/in-situ-hybridization-ish.html In Situ Hybridization (ISH) ] #[https://www.abcam.com/en-ee/technical-resources/protocols/in-situ-hybridization ISH: in situ hybridization protocol ] #[[http://www.creative-bioarray.com/Services/In-Situ-Hybridization-ISH.htm In Situ Hybridization] * ''in situ'' andmebaasid: ** [http://ghost.zool.kyoto-u.ac.jp/TF2005.html Ghost, C. intestinalis transcription factors]. ** [http://zfin.org/cgi-bin/webdriver?MIval=aa-xpatselect.apg Zebrafish gene expression search]. ** [http://www.informatics.jax.org/mgihome/GXD/aboutGXD.shtml Mouse MGI GXD gene expression]. ** [http://www.eurexpress.org/ee/]. [[Kategooria:Geneetika]] njyb0lhl3hzpa87xkhdx3ayhmoa8uuz 0 383236 7193160 7180413 2026-07-14T23:35:01Z Kuriuss 38125 7193160 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Margus Lopp''' (sündinud [[11. september|11. septembril]] [[1949]] [[Kuressaare]]s) on eesti keemik, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2011). ==Haridus== Aastatel 1957–1965 õppis ta [[Kaali 8-klassiline Kool|Kaali 8-klassilises Koolis]], kust sai alguse tema huvi [[füüsika]] ja [[keemia]] vastu. 1965–1968 õppis [[Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa Keskkool|Kingissepa 1. Keskkoolis]]. 1968–1973 õppis [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] füüsika-keemiateaduskonnas, mille lõpetas orgaanilise keemia erialal.<ref name=":0">[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/ta_aastaraamat_veebi__2019.pdf Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXV(52) 2019, lk 103.]</ref> Aastatel 1977–1981 oli ta ENSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi aspirant. Täiendas end Ungari Rahvavabariigi TA Keemia Keskinstituudis ([[Budapest]]) 1978, 1982 ja East Anglia Ülikoolis ([[Suurbritannia]]) 1989–1990. 1981. aastal kaitses ta Eesti NSV TA Keemia Instituudi juures keemiakandidaadi väitekirja „Prostaglandiini lähtesüntonite sünteesivõimaluste uurimine ja 11-desoksüprostaglandiinide süntees kupraatmeetodil“. ==Töökäik== Pärast TRÜ lõpetamist töötas Margus Lopp [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] keemia instituudis aastatel 1973–1986 vaneminseneri, noorem- ja vanemteadurina. Aastatel 1986–1991 oli ta juhtivteadur ja prostaglandiinide keemilise sünteesi grupi juht ning 1992–2002 orgaanilise sünteesi osakonna juhataja. 1997. aastal valiti ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i orgaanilise keemia professoriks ja orgaanilise keemia õppetooli juhatajaks. 1997–2004 oli ta TTÜ keemiainstituudi direktor ning 2004–2009 orgaanilise keemia õppetooli juhataja ja matemaatika-loodusteaduskonna dekaan. Aastatel 2017–2018 oli Lopp keemia ja biotehnoloogia instituudi [[professor]], 2019–2022 täisprofessor tenuuris, 2022. aastast Tallinna Tehnikaülikooli [[emeriitprofessor]].{{lisa viide}} Kutsutud lektor (dotsent) [[Helsingi Ülikool]]is, esinenud teadusloengutega USA, Kanada, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Soome ja Ungari ülikoolides ning ettevõtetes.{{lisa viide}} Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 2011. aastal keemia alal. Kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Oli aastatel 2014–2017 [[Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär]]. Ta on akadeemia Välisvahetuse fondi nõukogu liige.<ref>[https://web.archive.org/web/20230605023100/https://www.akadeemia.ee/akadeemia/noukogud-ja-komisjonid/ Nõukogud ja komisjonid] Eesti TA kodulehel</ref> ==Teadustöö== Teadustöö põhisuunad: looduslike ühendite süntees, bioaktiivsete ainete süntees, [[stereokeemia]], [[asümmeetriline süntees|asümmeetriline orgaaniline süntees]], bioaktiivsete ühendite süntees, asümmeetrilise sünteesi uued strateegiad ja meetodid. Teda võib pidada asümmeetrilise orgaanilise sünteesi koolkonna üheks rajajaks Eestis. Ta on oluliseks pidanud ka sünteesialaseid rakendusi. Ta osales [[prostaglandiinid]]e baasil uute preparaatide arendamises ja juurutamises. Tema eestvedamisel tegutses pikka aega TTÜ spin-off ettevõte Prosyntest (praegune Cambrex Tallinn OÜ).<ref name=":0" /> Tema teadusgrupi hilisema [[keemiline süntees|sünteesitöö]] tulemusel on väljastatud kaheksa [[patent]]set leiutist. Alates 2016. aastast töötab Margus Lopp TTÜ tööstuskeemia laboris, mis uurib kerogeeni töötlemise tänapäevaseid võimalusi. Tema juhitav töörühm loob uut ja praktiliselt jäätmevaba põlevkivi töötlemise tehnoloogiat. Protsessi alus on põlevkivi osaline oksüdeerimine hapnikuga. Seni põlevkivikeemia puhul tavaline õliks ajamise etapp jääb üldse vahele ja dikarboksüülhapped saadakse põlevkivist kätte ühe protsessiga. Selline tehnoloogia võib panna aluse Eesti peenkeemiatööstusele. <ref>{{Netiviide|autor=Oiderma, Jaan-Juhan|url=https://novaator.err.ee/1608371097/uudne-meetod-aitab-polevkivist-keskkonnasobralikumalt-kemikaale-ammutada|pealkiri=Uudne meetod aitab põlevkivist keskkonnasõbralikumalt kemikaale ammutada|väljaanne=novaator.err.ee|aeg=15. oktoober 2021|vaadatud=10.05.2022}}</ref> Avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 18 doktoriväitekirja. ==Teaduskorralduslik tegevus== [[Eesti Keemia Selts]]i juhatuse liige, president (alates 2004). Aastatel 2014–2017 oli Eesti Teaduste Akadeemia peasekretär, 2015–2020 Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi liige. ==Raamatud== * Stereokeemia : õpik kõrgkoolidele. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2014, 272 lk. ISBN 9789949235735 * Peegeldus / teksti autor M. Maidla. Tallinn : [Margus Lopp], 2019, 182 lk. ISBN 9789949012879 ==Tunnustus== * 1987 – [[Eesti NSV riiklik preemia]] prostaglandiinide sünteesi, uurimise ja rakenduste alal (kollektiivi liige) * 2004 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] asümmeetrilise sünteesi uute meetodite alal (kollektiivi juht) * 2008 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2017 – Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna parim õppejõud * 2019 – [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] ==Harrastused== Harrastuskalapüük, jaht. ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * EE 2000, 14. *{{ETIS}} *Margus Maidla. Asümmeetriliselt erikäeline orgaanik – akadeemik Margus Lopp. – Teaduste Akadeemia – Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 631–638. *Taavi Minnik. [https://forte.delfi.ee/artikkel/93658361/intervjuu-teadlasega-margus-lopp-polevkivi-poletamine-on-barbaarsus Intervjuu teadlasega: Margus Lopp – põlevkivi põletamine on barbaarsus]. delfi.forte.ee ==Välislingid== * [https://www.akadeemia.ee/member/lopp/ Margus Lopp] TA kodulehel * [https://www.etis.ee/CV/Margus_Lopp/est Margus Lopp] Eesti Teadusinfosüsteemis * [http://www.ttu.ee/teadustoo/teadusuudised-2/#a_77954 Rahvusvaheline patent] * [http://www.chem.ttu.ee/instituudist/ajalugu_2_ee TTÜ keemiainstituudi ajalugu] {{JÄRJESTA:Lopp, Margus}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] oqchfe8dcd2gt68tyyl4ecmsy26sfrw 0 384319 7193276 6933596 2026-07-15T08:39:39Z Velirand 67997 7193276 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[15. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1609]] – [[Annibale Carracci]], itaalia maalikunstnik * [[1890]] – [[Gottfried Keller]], Šveitsi kirjanik * [[1904]] – [[Anton Tšehhov]], vene kirjanik * [[1916]] – [[Ilja Metšnikov]], vene bioloog * 1916 – [[Jüri Dreimann]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja * [[1919]] – [[Indriķis Zīle]], läti dirigent, organist ja helilooja * [[1929]] – [[Hugo von Hofmannsthal]], Austria kirjanik * [[1939]] – [[Eugen Bleuler]], Šveitsi psühhiaater * [[1944]] – [[Jakob-Aleksander Rennik]], eesti helilooja * [[1961]] – [[Aadu Leissar]], eesti näitleja * [[1963]] – [[Elsa Grünverk]], eesti nahkehistöökunstnik * [[1969]] – [[Marta Sillaots]], eesti tõlkija ja kirjanik * [[1974]] – [[Gert Helbemäe]], eesti kirjanik * [[1980]] – [[Erich Ülevain]], eesti balletitantsija * 1980 – [[Leo Ruumet]], eesti matemaatik ja tehnikateadlane * [[1982]] – [[Romulus Tiitus]], eesti karikaturist ja följetonist * [[1983]] – [[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija * [[1986]] – [[Jevgeni Dubrovin]], vene kirjanik * [[1989]] – [[Aleksandr Altunin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane * [[1990]] – [[Oleg Kagan]], Vene viiuldaja *1990 – [[Enn Roos]], eesti skulptor *1990 – [[Margaret Lockwood]], inglise näitleja * [[1994]] – [[Norbert Żaba]], poola-eesti-rootsi päritolu Poola diplomaat ja ühiskonnategelane * [[1996]] – [[Paul Maidre]], eesti vaimulik *1996 – [[Dana Hill]], USA näitleja * [[1997]] – [[Mare Leet]], eesti näitleja *1997 – [[Gianni Versace]], Itaalia moekunstnik *[[2000]] – [[Koit Muru]], eesti sulgpallitreener * [[2002]] – [[Lauri Honko]], soome folklorist ja usuteadlane * [[2004]] – [[Elmar Vasar]], eesti arstiteadlane * [[2006]] – [[Kenneth Lochhead]], kanada maalikunstnik *2006 – [[Robert H. Brooks]], USA restoraniketi [[Hooters]] omanik * 2006 – [[Andrew Sudduth]], USA sõudja * 2006 – [[István Pálfi]], Ungari poliitik, Euroopa Parlamendi liige *[[2007]] – [[Kieron Moore]], iiri näitleja * 2007 – [[Schelto Patijn]], Hollandi poliitik, Amsterdami linnapea 1994–2001 *[[2008]] – [[Heino Kulvere]], eesti näitleja ja lavastaja * 2008 – [[Gennadi Volnov]], vene korvpallimängija, olümpiavõitja (1972) * 2008 – [[György Kolonics]], ungari kanuusportlane, olümpiavõitja (1996 ja 2000) * 2008 – [[Gionata Mingozzi]], itaalia jalgpallur *[[2009]] – [[Julius Shulman]], USA fotograaf * 2009 – [[Avraham Ahituv]], Iisraeli luurejuht * 2009 – [[Brian Goodwin]], inglise bioloogiateoreetik * 2009 – [[Natalja Estemirova]], vene inimõiguslane *[[2011]] – [[Donara Mkrttšhjan]], armeenia näitleja *[[2012]] – [[Celeste Holm]], USA näitleja *[[2013]] – [[Meskerem Legesse]], etioopia jooksja *[[2014]] – [[Andrei Rõbakin]], vene ajakirjanik * 2014 – [[Johann Ruus]], eesti põllumajandusteadlane *[[2016]] – [[Hardi Tooming]], eesti ehitus- ja restaureerimisettevõtja *[[2017]] – [[Martin Landau]], USA näitleja ja produtsent *[[2020]] – [[Kaalu Kirme]], eesti kunstiteadlane * 2020 – [[Igor Tšernõhh]], vene filmioperaator * 2020 – [[Carlotta Barilli]], itaalia näitleja * 2020 – [[Toke Talagi]], Niue poliitik ja diplomaat *[[2021]] – [[Aarend Sepp]], eesti karikaturist, kirjakunstnik, multifilmioperaator ja tsirkuseartist *[[2025]] – [[Audun Grønvold]], norra vigursuusataja *[[2026]] – [[Toomas Paul]], eesti kiriku- ja kultuuriloolane ning luterlik vaimulik [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 15.]] t90xdm0sh3gm7rx0dojxhjzpaoin6k4 7193323 7193276 2026-07-15T10:02:56Z Velirand 67997 7193323 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[15. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1609]] – [[Annibale Carracci]], itaalia maalikunstnik * [[1890]] – [[Gottfried Keller]], Šveitsi kirjanik * [[1904]] – [[Anton Tšehhov]], vene kirjanik * [[1916]] – [[Ilja Metšnikov]], vene bioloog * 1916 – [[Jüri Dreimann]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja * [[1919]] – [[Indriķis Zīle]], läti dirigent, organist ja helilooja * [[1929]] – [[Hugo von Hofmannsthal]], Austria kirjanik * [[1939]] – [[Eugen Bleuler]], Šveitsi psühhiaater * [[1944]] – [[Jakob-Aleksander Rennik]], eesti helilooja * [[1961]] – [[Aadu Leissar]], eesti näitleja * [[1963]] – [[Elsa Grünverk]], eesti nahkehistöökunstnik * [[1969]] – [[Marta Sillaots]], eesti tõlkija ja kirjanik * [[1974]] – [[Gert Helbemäe]], eesti kirjanik * [[1980]] – [[Erich Ülevain]], eesti balletitantsija * 1980 – [[Leo Ruumet]], eesti matemaatik ja tehnikateadlane * [[1982]] – [[Romulus Tiitus]], eesti karikaturist ja följetonist * [[1983]] – [[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija * [[1986]] – [[Jevgeni Dubrovin]], vene kirjanik * [[1989]] – [[Aleksandr Altunin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane * [[1990]] – [[Oleg Kagan]], Vene viiuldaja *1990 – [[Enn Roos]], eesti skulptor *1990 – [[Margaret Lockwood]], inglise näitleja * [[1994]] – [[Norbert Żaba]], poola-eesti-rootsi päritolu Poola diplomaat ja ühiskonnategelane * [[1996]] – [[Paul Maidre]], eesti vaimulik *1996 – [[Dana Hill]], USA näitleja * [[1997]] – [[Mare Leet]], eesti näitleja *1997 – [[Gianni Versace]], Itaalia moekunstnik *[[2000]] – [[Koit Muru]], eesti sulgpallitreener * [[2002]] – [[Lauri Honko]], soome folklorist ja usuteadlane * [[2004]] – [[Elmar Vasar]], eesti arstiteadlane * [[2006]] – [[Kenneth Lochhead]], kanada maalikunstnik *2006 – [[Robert H. Brooks]], USA restoraniketi [[Hooters]] omanik * 2006 – [[Andrew Sudduth]], USA sõudja * 2006 – [[István Pálfi]], Ungari poliitik, Euroopa Parlamendi liige *[[2007]] – [[Kieron Moore]], iiri näitleja * 2007 – [[Schelto Patijn]], Hollandi poliitik, Amsterdami linnapea 1994–2001 *[[2008]] – [[Heino Kulvere]], eesti näitleja ja lavastaja * 2008 – [[Gennadi Volnov]], vene korvpallimängija, olümpiavõitja (1972) * 2008 – [[György Kolonics]], ungari kanuusportlane, olümpiavõitja (1996 ja 2000) * 2008 – [[Gionata Mingozzi]], itaalia jalgpallur *[[2009]] – [[Julius Shulman]], USA fotograaf * 2009 – [[Avraham Ahituv]], Iisraeli luurejuht * 2009 – [[Brian Goodwin]], inglise bioloogiateoreetik * 2009 – [[Natalja Estemirova]], vene inimõiguslane *[[2011]] – [[Donara Mkrttšhjan]], armeenia näitleja *[[2012]] – [[Celeste Holm]], USA näitleja *[[2013]] – [[Meskerem Legesse]], etioopia jooksja *[[2014]] – [[Andrei Rõbakin]], vene ajakirjanik * 2014 – [[Johann Ruus]], eesti põllumajandusteadlane *[[2016]] – [[Hardi Tooming]], eesti ehitus- ja restaureerimisettevõtja *[[2017]] – [[Martin Landau]], USA näitleja ja produtsent *[[2020]] – [[Kaalu Kirme]], eesti kunstiteadlane * 2020 – [[Igor Tšernõhh]], vene filmioperaator * 2020 – [[Carlotta Barilli]], itaalia näitleja * 2020 – [[Toke Talagi]], Niue poliitik ja diplomaat *[[2021]] – [[Aarend Sepp]], eesti karikaturist, kirjakunstnik, multifilmioperaator ja tsirkuseartist *[[2025]] – [[Audun Grønvold]], norra vigursuusataja *[[2026]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 15.]] 50m63wsdkqij5apl7hfwwnwr8rrlqpl 10 388499 7193141 4082381 2026-07-14T22:47:48Z Milenioscuro 49636 ([[c:GR|GR]]) [[File:Eritrea location map.svg]] → [[File:Eritrea adm location map.svg]] better svg 7193141 wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} | nimi = Eritrea | ülemine = 18.4 | alumine = 12.0 | vasak = 36.0 | parem = 43.8 | pilt = Eritrea adm location map.svg | pilt1 = }}<noinclude> {{Asendikaart/Info}} </noinclude> t2zzwookac7cg68lza4qm8nuxm9x410 10 388535 7193121 5003961 2026-07-14T22:19:22Z Milenioscuro 49636 7193121 wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} | nimi = Kongo Vabariik | ülemine = 3.736 | alumine = -5.760 | vasak = 10.290 | parem = 19.126 | pilt = Congo adm location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}} </noinclude> 1p72tkcidit65nz9ylssyvdxfhfvbcl 0 388628 7193173 6215625 2026-07-15T01:19:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193173 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}} [[Pilt:Wi-Fi Logo.svg|pisi|[[Wi-Fi]] logo]] [[Fail:Apple-Airport-Express-router.jpg|pisi|Apple Airport Express 802.11n ruuter]] '''IEEE 802.11n-2009''', tihti lühendatult '''802.11n''' on [[Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut|Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi]] välja töötatud [[IEEE 802.11]] standardiperre kuuluv [[Traadita võrk|traadita side võrgu]] standard, mis on 802.11a ja 802.11g edasiarendus. 802.11n töötab nii 2,4&nbsp;GHz kui ka 5&nbsp;GHz sagedustel ja kasutab nii 20&nbsp;MHz kui ka 40&nbsp;MHz [[ribalaius]]t. Lisaks kasutab 802.11n mitut antenni, et suurendada andmeedastuskiirust. Tema teoreetiline maksimumkiirus on 600&nbsp;Mbit/s.<ref>{{netiviide| URL=https://meraki.cisco.com/lib/pdf/meraki_whitepaper_802_11n.pdf| Pealkiri=Meraki White Paper: 802.11n Technology| Keel=inglise| Failitüüp=PDF| Kasutatud=9.01.2015| arhiivimisaeg=3.11.2013| arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131103052438/http://meraki.cisco.com/lib/pdf/meraki_whitepaper_802_11n.pdf| url-olek=ei tööta}}</ref> [[Fail:RouterBOARD R52n-M top view.jpg|pisi|802.11n kahe antenni toega raadiomoodul]] [[802.11]] on [[IEEE]] standardite kogum, mis reguleerivad raadiovõrgu edastusmeetodeid. Neid kasutatakse sageli versioonides [[802.11a]], [[802.11b]], [[802.11g]], 802.11n ja [[802.11ac]], et pakkuda kodudes ja ettevõtetes traadita sidet. 802.11n arendamine algas 2002. aastal, seitse aastat enne selle avaldamist. 802.11n protokoll on nüüd avaldatud IEEE 802.11-2012 standardis.<ref>{{netiviide| URL=https://standards.ieee.org/findstds/standard/802.11-2012.html| Pealkiri=IEEE 802.11-2012 - IEEE Standard for Information technology--Telecommunications and information exchange between systems Local and metropolitan area networks--Specific requirements Part 11: Wireless LAN Medium Access Control (MAC) and Physical Layer (PHY) Specifications| Keel=inglise| Failitüüp=other| Kasutatud=30.04.2018| arhiivimisaeg=1.05.2018| arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180501092756/https://standards.ieee.org/findstds/standard/802.11-2012.html| url-olek=ei tööta}}</ref> == Kirjeldus == IEEE 802.11n on IEEE 802.11-2007 täiendus, kuhu on lisatud [[IEEE 802.11k-2008]], [[IEEE 802.11r-2008]], [[IEEE 802.11y-2008]] ja [[IEEE 802.11w-2009]] ning mis põhineb varasematel 802.11 standarditel, lisades mitme sisendi ja mitme väljundiga raadioside (MIMO) ja 40&nbsp;MHz ribalaiusega raadiokanali füüsilisele kihile ja pakettide koondamise (frame aggregation) MAC kihile. MIMO on tehnoloogia, mis kasutab mitut antenni korraga, et saata suuremat hulka andmeid, kui oleks võimalik ühe antenniga. See saavutatakse kasutades [[Spatial Division Multiplexing|ruumilise jagamise multipleksimist]] (SDM), mis jagab andmed mitmesse sõltumatusse andmevoogu, mida edastatakse üheaeglaselt ribalaiuse ühe spektraalkanali kaudu. MIMO SDM võib märkimisväärselt suurendada andmete läbilaskevõimet, kuna üheaegselt ülekantavate voogude hulk on suurem. Iga eraldiseisev voog vajab nii saatjas kui ka vastuvõtjas eraldi antenni. Lisaks vajatakse iga voo jaoks ka eraldi riistvara iga antenni kohta, mis teeb MIMO implementeerimise kulukamaks kui ühe vooga süsteemide korral. 40&nbsp;MHz ribalaiusega kanalid on veel üks omadus, mille lisas 802.11n, see kahekordistab senise 20&nbsp;MHz ribalaiuse, mida kasutati varem 802.11 standardites andmete saatmiseks, ning see pakub füüsilisel kihil kahekordset andmeedastuskiirust. Seda saab kasutada nii 5&nbsp;GHz režiimis kui ka 2,4&nbsp;GHz võrgus, kui on teada, et ei toimu ülekattuvust teiste 802.11 või mitte 802.11 (näiteks Bluetooth-) võrkudega, mis kasutavad samu sagedusi.<ref>https://mentor.ieee.org/802.11/dcn/09/11-09-0576-03-000n-sp2-40mhz-coexistence-cids-presentation.ppt</ref> MIMO arhitektuur koos laiema sagedusribaga pakub suuremat andmeedastuskiirust kui [[802.11a]] (5&nbsp;GHz) ja [[IEEE 802.11g-2003|802.11g]] (2,4&nbsp;GHz).<ref>{{netiviide|URL=http://www.merunetworks.com/pdf/whitepapers/WP_80211nAppDelivery_v1.pdf|Pealkiri=Wireless Without Compromise: Delivering the promise of IEEE 802.11n|Keel=inglise|Kasutatud=01.05.2018|arhiivimisaeg=6.01.2009|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090106163613/http://merunetworks.com/pdf/whitepapers/WP_80211nAppDelivery_v1.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> === Andmete kodeering === Saatja ja vastuvõtja kasutavad MIMO lingi võimsuse saavutamiseks vastavalt eelkodeerimise ja järelkodeerimise meetodeid. Eelkodeerimine hõlmab ruumilise kiirguse moodustamist ja ruumilist kodeerimist, kus ruumilise kiirguse parandamine parandab vastuvõetud signaali kvaliteeti dekodeerimisetapil. Ruumi kodeerimine võib suurendada ruumilise multipleksimise kaudu andmete läbilaskevõimet ja laiendada leviala mitme korraga kasutuses oleva antenni abil, kasutades selliseid meetodeid nagu Alamouti kodeerimine.<ref>{{netiviide|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Space%E2%80%93time_block_code| Pealkiri=Space–time block code - Wikipedia| Keel= inglise| Kasutatud=30.04.2018}}</ref> === Antennide arv === Korraga edastatavate andmevoogude hulk on piiratud raadiolingi lõppseadmete väikseima antennide arvuga. Siiski piirab unikaalsete andmevoogude hulka ka kasutusel olev raadiomoodul. Kasutusel olev a&nbsp;x&nbsp;b&nbsp;:&nbsp;c märgistuse abil saab tuvastada raadioseadme võimekus. Esimene number (a) on saateantennida või saateahelate hulk, mida see raadio võimaldab. Teine number (b) on maksimaalne vastuvõttu antennide või vastuvõtuahelate hulk raadiokiibis, mida saab kasutada. Kolmas number (c) on maksimaalne voogude hulk mida raadio saab kasutada. Näiteks raadio, mis suudab saata kahe antenniga ja vastu võtta kolme antenniga, kuid siiski ainult kahte voogu tähistataks 2&nbsp;x&nbsp;3&nbsp;:&nbsp;2. 802.11n mustand võimaldab 4&nbsp;x&nbsp;4&nbsp;:&nbsp;4. Levinud seadistused 802.11n seadmetel on 2&nbsp;x&nbsp;2&nbsp;:&nbsp;2; 2&nbsp;x&nbsp;3&nbsp;:&nbsp;2; või 3&nbsp;x&nbsp;2&nbsp;:&nbsp;2. Kõigil mainitud kolmel seadistusel on sama maksimaalne andmeedastuskiirus ning nad erinevad ainult antennide hajusvastuvõtu konfiguratsiooni poolest. Lisaks on levima hakanud ka neljas konfiguratsioon 3&nbsp;x&nbsp;3&nbsp;:&nbsp;3, mis pakub suurema mahuga andmeedastusvõimalusi, kuna sel on üks andmevoog rohkem.<ref name="3streams">{{Cite web|url=http://download.intel.com/network/connectivity/products/wireless/319982.pdf|title=Intel Ultimate N Wi-Fi Link 5300 Product Brief|archiveurl=https://web.archive.org/web/20090126154959/http://download.intel.com/network/connectivity/products/wireless/319982.pdf|website=Download.Intel.com|publisher=[[Intel]]|date=2008|archivedate=26.01.2009|accessdate=16.12.2015|format=PDF}}</ref> === Andmeedastuskiirus === Võrreldes samades tingimustes töötava 802.11g võrguga, mis saavutab füüsilisel tasandil kiiruse kuni 54 megabitti sekundis (kasutades ühte 20&nbsp;MHz kanalit ühe antenniga), võib 802.11n võrk saavutada kuni 72 megabitti sekundis (kasutades ühte 20&nbsp;MHz kanalit ühe antenniga); 802.11n kiirus võib ulatuda kuni 150 megabitti sekundis. kui ei ole ühtegi teist segavat seadet (nt mikrolaineahju, Bluetooth- või Wi-Fi seadet), kasutades kahte 20&nbsp;MHz kanalit 40&nbsp;MHz režiimis. Kasutades rohkem antenne võib 802.11n saavutada kuni 288 megabitti sekundis 20&nbsp;MHz režiimis nelja antenniga või 600 megabitti sekundis 40&nbsp;MHz režiimis neljaantenniga. Kuna 2,4&nbsp;GHz sagedusvahemik on üldiselt tugevalt koormatud, kasutavad 802.11n üldiselt pigem rohkem antenne 20&nbsp;MHz režiimis selle asemel, et vähematega opereerida 40&nbsp;MHz ribalaiusega, kuna 40&nbsp;MHz ribalaius vajab üsna puhast eetrit kasutades ära kogu 2,4 Ghz vabasageduse ala. Tiheasutuses on see praktiliselt võimatu. Seega seades üles 802.11n võrku on mõistlik eelistada rohkemate antennide arvuga seadmeid (802.11n standardi järgi kuni 4) ning kasutada neid 20&nbsp;MHz ribalaiusega režiimis. Andmeedastuskiirus 600&nbsp;Mbit/s on saavutatav ainult kasutades nelja üheaegaset 40&nbsp;MHz ribalaiusega voogu. Standardis on defineeritud erinevad moduleerimisviisid ja kodeeringud millele viitab [[Modulation and Coding Scheme]] (MCS) väärtus. Allolev tabel näitab nendevahelisi seoseid ning võimalikke maksimaalseid andmeedastuskiiruseid. GI (Guard Interval) : ajastusintervall.<ref>http://www.airmagnet.com/assets/whitepaper/WP-802.11nPrimer.pdf</ref> 20&nbsp;MHz kanal kasutab [[FFT|kiiret Fourier' teisendust]] 64-ga, millest: 56 [[OFDM|sagedus multipleksimine]] alamkandjat, millest 52 on andmetele ja 4 on juhtsignaalidele kandja eraldamiseks 0,3125&nbsp;MHz (20&nbsp;MHz/64) (3,2&nbsp;µs). Igaüks kolmest alamkandjast võib olla [[BPSK]], [[QPSK]], 16-[[QAM]] või 64-QAM. Üldine ribalaius 20&nbsp;MHz millest täidetud on 17,8&nbsp;MHz. Sümbolite kogukestus on 3,6 või 4 [[Sekund|mikrosekundit]], mis ''sisaldab'' kontrollintervalli 0,4 või 0,8 mikrosekundit. {|class="wikitable" |- |+Modulatsiooni- ja kodeerimisskeemid !rowspan="3" |MCS<br>number !rowspan="3" |Samaaegsed<br>vood !rowspan="3" |Modulatsiooni<br>tüüp !rowspan="3" |Kodeerimismäär !colspan="4" |Andmeedastuskiirus (Mbit/s){{Efn|Teine voog kahekordistab teoreetilist kiirust, kolmas voog kolmekordistab jne.}} |- !colspan="2" |20&nbsp;MHz ribalaius !!colspan="2" |40&nbsp;MHz ribalaius |- !800&nbsp;ns [[Guard interval|GI]] !!400&nbsp;ns GI !!800&nbsp;ns GI !!400&nbsp;ns GI |- ! 0 | align=center | 1 | [[BPSK]] || 1/2 | 6,5 || 7,2 || 13,5 || 15 |- ! 1 | align=center | 1 | [[QPSK]] || 1/2 | 13 || 14,4 || 27 || 30 |- ! 2 | align=center | 1 | QPSK || 3/4 | 19,5 || 21,7 || 40,5 || 45 |- ! 3 | align=center | 1 | 16-[[QAM]] || 1/2 | 26 || 28,9 || 54 || 60 |- ! 4 | align=center | 1 | 16-QAM || 3/4 | 39 || 43,3 || 81 || 90 |- ! 5 | align=center | 1 | 64-QAM || 2/3 | 52 || 57,8 || 108 || 120 |- ! 6 | align=center | 1 | 64-QAM || 3/4 | 58,5 || 65 || 121,5 || 135 |- ! 7 | align=center | 1 | 64-QAM || 5/6 | 65 || 72,2 || 135 || 150 |- ! 8 | align=center | 2 | BPSK || 1/2 | 13 || 14,4 || 27 || 30 |- ! 9 | align=center | 2 | QPSK || 1/2 | 26 || 28,9 || 54 || 60 |- ! 10 | align=center | 2 | QPSK || 3/4 | 39 || 43,3 || 81 || 90 |- ! 11 | align=center | 2 | 16-QAM || 1/2 | 52 || 57,8 || 108 || 120 |- ! 12 | align=center | 2 | 16-QAM || 3/4 | 78 || 86,7 || 162 || 180 |- ! 13 | align=center | 2 | 64-QAM || 2/3 | 104 || 115,6 || 216 || 240 |- ! 14 | align=center | 2 | 64-QAM || 3/4 | 117 || 130 || 243 || 270 |- ! 15 | align=center | 2 | 64-QAM || 5/6 | 130 || 144,4 || 270 || 300 |- ! 16 | align=center | 3 | BPSK || 1/2 | 19,5 || 21,7 || 40,5 || 45 |- ! 17 | align=center | 3 | QPSK || 1/2 | 39 || 43,3 || 81 || 90 |- ! 18 | align=center | 3 | QPSK || 3/4 | 58,5 || 65 || 121,5 || 135 |- ! 19 | align=center | 3 | 16-QAM || 1/2 | 78 || 86,7 || 162 || 180 |- ! 20 | align=center | 3 | 16-QAM || 3/4 | 117 || 130 || 243 || 270 |- ! 21 | align=center | 3 | 64-QAM || 2/3 | 156 || 173,3 || 324 || 360 |- ! 22 | align=center | 3 | 64-QAM || 3/4 | 175,5 || 195 || 364,5 || 405 |- ! 23 | align=center | 3 | 64-QAM || 5/6 | 195 || 216,7 || 405 || 450 |- ! 24 | align=center | 4 | BPSK || 1/2 | 26 || 28,8 || 54 || 60 |- ! 25 | align=center | 4 | QPSK || 1/2 | 52 || 57,6 || 108 || 120 |- ! 26 | align=center | 4 | QPSK || 3/4 | 78 || 86,8 || 162 || 180 |- ! 27 | align=center | 4 | 16-QAM || 1/2 | 104 || 115,6 || 216 || 240 |- ! 28 | align=center | 4 | 16-QAM || 3/4 | 156 || 173,2 || 324 || 360 |- ! 29 | align=center | 4 | 64-QAM || 2/3 | 208 || 231,2 || 432 || 480 |- ! 30 | align=center | 4 | 64-QAM || 3/4 | 234 || 260 || 486 || 540 |- ! 31 | align=center | 4 | 64-QAM || 5/6 | 260 || 288,8 || 540 || 600 |- ! 32 | align=center | 1 | BPSK || 1/2 +<br />Dup ch. | puudub || puudub || 6,0 || 6,7 |- ! 33–38 | align=center | 2 | Asümmeetriline mod. || | Sõltub || Sõltub || Sõltub || Sõltub |- ! 39–52 | align=center | 3 | Asümmeetriline mod. || | Sõltub || Sõltub || Sõltub || Sõltub |- ! 53–76 | align=center | 4 | Asümmeetriline mod. || | Sõltub || Sõltub || Sõltub || Sõltub |- ! 77–127 | align=center | | (reserveeritud) || | puudub || puudub || puudub || puudub |} === Pakettide liitmine === Võrgu füüsilise kihi läbilase ei vasta kasutaja kasulikule ühenduskiirusele 802.11 protokollisisese andmevahetuse tõttu, näiteks lisatud päised, kinnitusinfo ning kontrollkoodid. Peamine meedia ligipääsu kontroll (MAC) pakub jõudluse parandamist läbi andmepakettide kokkukoondamise (frame aggregation). Defineeritud on kahte tüüpi liitmine: # MAC-i teenindusandmete ühikute (MSDU-de) liitmine MAC-i ülaosas (edaspidi MSDU-i koondamine või A-MSDU) # MAC-i allservas olevate MAC- protokolli andmesideüksuste (MPDU) liitmine (edaspidi MPDU-koondamine või A-MPDU) Pakettide koondamine on mitme MSDU-de või MPDU-de koondamine, et vähendada iga üksiku paketi overheradi, suurendades seeläbi kasutaja taseme andmeedastuskiirust. A-MPDU liitmine nõuab kättesaamiskinnituse saatmist blokikupa ühes paketis või [[BlockAck]]i kasutamist, mis algselt implementeeriti 802.11e standardis ning optimeeriti 802.11n standardis. == Paigaldamisstrateegiad == Saavutavamaks maksimaalset läbilaset on soovitatav 802.11n võrk rajada kasutades 5&nbsp;GHz sagedusvahemikku. 5&nbsp;GHz vahemikus on märkimisväärselt rohkem ülekatvuseta kanaleidning seega palju vähem häireid kui 2,4&nbsp;GHz sagedusribal.<ref>{{cite web|title=How to: Minimize 802.11 Interference Issues |url=http://www.wireless-nets.com/resources/tutorials/minimize_802.11_interference_issues.html|accessdate=30.07.2008}}</ref> Ainult 802.11n võrk võib olla ebapraktiline, kuna leidub siiski kasutajaid, kelle raadiovõrguseadmed toetavad ainult vanemaid 802.11b(/g) standardeid. Segatöösüsteemis oleks optimaalne lahendus kasutada mitme raadioseadmega ligipääsupunkti suunates 802.11b/g liikluse 2,4&nbsp;GHz vahemikku ning 802.11n liikluse 5&nbsp;GHz raadiole.<ref>{{cite web|title=How to: Migrate to 802.11n in the Enterprise|url=http://www.wireless-nets.com/resources/tutorials/migrate_80211n.html|accessdate=30.07.2008}}</ref> Selline ülesehitus eeldab, et 802.11n klientseadmed peavad olema 5&nbsp;GHz võimekusega, mis ei ole siiski standardi nõue. Siiski üsna vähesed tänapäeval kasutusel olevad 801.11n seadmed on ainult 2,4&nbsp;GHz toega. Selliseid seadmeid ei ole võimalik tarkvaraliselt uuendada 5&nbsp;GHz peale, see eeldaks riistvara vahetamist. Mõned võimekamad seadmed oskavad sundida dualband seadmeid 5&nbsp;GHz võrku ning ei vasta nende päringutele 2,4&nbsp;GHz sagedusalas.<ref>{{cite book|title=Certified Wireless Design Professional Official Study Guide|url=https://books.google.com/books?id=1yFnsDbf_oMC&printsec=frontcover&dq=Certified+Wireless+Design+Professional+Official+Study+Guide&hl=en&sa=X&ei=r5E7T9f4MsHa4QSYjeWlBg&ved=0CDgQ6AEwAA|author=Shawn M. Jackman|author2=Matt Swartz |author3=Marcus Burton |author4=Thomas W. Head |pages=519–521|publisher=[[John Wiley & Sons]]|year=2011|isbn=978-0470769041}}</ref> === Maksimaalne töökaugus === Standardis on viidatud maksimaalseks tööraadiuseks siseruumis "175+ feet" mis oleks 53+ meetrit.<ref>{{netiviide|URL=http://www.pearsonitcertification.com/articles/article.aspx?p=1329709&seqNum=4|Pealkiri=802.11 Wireless Standards | Network+ Exam Cram: Wireless Networking | Pearson IT Certification|Keel= inglise|Kasutatud=01.05.2018}}</ref> ning vabas looduses 250 meetrit.<ref>{{netiviide|url=http://www.wi-fiplanet.com/tutorials/article.php/3680781 |Pealkiri=802.11n Delivers Better Range|Keel=inglise|Kasutatud=01.05.2018}}</ref> Läti tootja Mikrotik andmetel on võimalik nende seadmeid kasutades otsenähtavuse korral 300&nbsp;Mbit/s ühendus kätte saada kuni 40 kilomeetrise vahemaa peale kasutades suundantenne.<ref>{{netiviide|URL=https://shop.dbg.co.za/image/catalog/products/MikroTik/RBLHG-MAX-AC.jpg|Pealkiri=Mikrotik toodete levialad|Keel=inglise|Kasutatud=01.05.2018|arhiivimisaeg=1.05.2018|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180501160437/https://shop.dbg.co.za/image/catalog/products/MikroTik/RBLHG-MAX-AC.jpg|url-olek=ei tööta}}</ref> === 40&nbsp;MHz ribalaius 2,4&nbsp;GHz sagedusvahemikus=== 2,4&nbsp;GHz&nbsp; sagedusvahemik on üsna ülekoormatud. 802.11n võrgus on võimalik kahekordistada andmeedastus, suurendades ribalaiuse 40&nbsp;MHz, mis suurendab andmeedastust veidi üle kahe korra. See valik hõivab litsentseeritamata 2,4&nbsp;GHz võrgust kuni 82% ainult ühele võrguseadmele. Näiteks kolmas kanal, mille teine kanal on kõrgemal sagedusel (tuntud ka kui 3+7), kasutab ära esimesed 9 kanalist 13 olemasolevast. Spetsifikatsiooni järgi on primaarkanal 20&nbsp;MHz ribalaiusega ning teine kanal on sellest ±20&nbsp;MHz eemal. Primaarkanalit kasutatakse suhtlusel klientidega, kes ei toeta 40&nbsp;MHz ribalaiust. Kui ollakse 40&nbsp;MHz režiimis, siis tegelik kesksagedus on primaarse ja sekundaarde kanali keskel. {| class="wikitable" style="text-align: center" |- ! rowspan=2 | Primaarne<br />kanal ! 20&nbsp;MHz ! colspan=3 | 40&nbsp;MHz ülespoole ! colspan=3 | 40&nbsp;MHz allapoole |- ! hõivab || teine kanal|| keskel || hõivab || teine kanal|| keskel || hõivab |- | 1 || 1–3 || 5 || 3 || 1–7 || colspan=3 | puudub |- | 2 || 1–4 || 6 || 4 || 1–8 || colspan=3 |puudub |- | 3 || 1–5 || 7 || 5 || 1–9 || colspan=3 |puudub |- | 4 || 2–6 || 8 || 6 || 2–10 || colspan=3 |puudub |- | 5 || 3–7 || 9 || 7 || 3–11 || 1 || 3 || 1–7 |- | 6 || 4–8 || 10 || 8 || 4–12 || 2 || 4 || 1–8 |- | 7 || 5–9 || 11 || 9 || 5–13 || 3 || 5 || 1–9 |- | 8 || 6–10 || 12 || 10 || 6–13 || 4 || 6 || 2–10 |- | 9 || 7–11 || 13 || 11 || 7–13 || 5 || 7 || 3–11 |- | 10 || 8–12 || colspan=3 | puudub || 6 || 8 || 4–12 |- | 11 || 9–13 || colspan=3 |puudub || 7 || 9 || 5–13 |- | 12 || 10–13 || colspan=3 |puudub || 8 || 10 || 6–13 |- | 13 || 11–13 || colspan=3 |puudub || 9 || 11 || 7–13 |} ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:IEEE 802]] 6ggufzdf8nbqe5jpqxid836ssp167eb 0 390612 7193273 5784427 2026-07-15T08:36:37Z Kuriuss 38125 7193273 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}} {{keeletoimeta}} [[File:2016-12-16 Alexander Krauß (Landtagsprojekt Sachsen) by Sandro Halank (cropped).jpg|pisi|Alexander Gerd Krauß (2016)]] '''Alexander Gerd Krauß''' (sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1979]] [[Erlabrunn]]is) on saksa poliitik, [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] (CDU) liige. Aastatel 2004–2017 oli ta [[Saksimaa]] parlamendi liige. Alates 2017. aastast on ta Saksamaa [[Liidupäev]]a liige. ==Elukäik== 1982. aastal läks Krauß kooli Erlabrunnis ning aastatel 1990–1994 õppis Schwarzenbergi gümnaasiumis. Pärast ajateenistust Saksa Bundeswehris ning politoloogia, kommunikatsiooni, meediauuringute ja evangeelse teoloogia õpinguid Leipzigis ja Prahas töötas ta vabakutselise ajakirjanikuna. Alates 2002. aastast töötas avalike suhete spetsialistina Zwickau Linnamisjonis. ==Poliitiline tegevus== 19. septembril 2004 valiti ta Aue-Schwarzenberg valimisringkonnast Saksimaa parlamenti. Kogu 4. valimisperioodi jooksul (2004–2009) oli Krauß sotsiaal-, tervishoiu-, perekonna-, naiste- ja noortekomisjoni ning ka keskkonna- ja põllumajanduskomisjoni liige. Ta oli ka CDU fraktsiooni juhatuse liige ja noortepoliitika eestkõneleja ning sotsiaal-, tervishoiu-, perede, naiste ja noorte töörühma aseesimees. Saksimaa parlamendi valimistel 2009. aastal sai Krauß uuesti otsemandaadi. Viiendal valimisperioodil on ta majandus-, töö- ja transpordikomisjoni, samuti sotsiaal- ja tarbijakaitse komisjoni liige. Ta on CDU fraktsiooni sotsiaal- ja tarbijakaitse töörühma esimees kui ka perepoliitika eestkõneleja. 2009. aastast alates on Krauß noorte abistamise piirkondliku komisjoni esimees ja Dresdeni Kodanikefondi nõukoja liige. Ta on ka Töövõtjate Euroopa Keskuse esimees Saksimaal. 2008. aastal valiti ta Kristlik-Demokraatliku Töövõtjate Liidu Saksimaa piirkondlikuks esimeheks ja alates 2011. aastast on ta ka üleriigilise CDA aseesimees. Ta on ka CDU Saksimaa juhatuse liige. ==Pere== Krauß on abielus. Tal on poeg ja tütar. {{JÄRJESTA:Krauss, ALexander Gerd}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] jx8ecyunoso0quy80dmry9ki62fxz20 0 391183 7193153 6963695 2026-07-14T23:06:18Z Kuriuss 38125 7193153 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} '''Urmas Hõrrak''' (sündinud [[1. september|1. septembril]] [[1961]] [[Otepää]]l) on eesti atmosfäärifüüsik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 1. köide.</ref> Ta sündis töölise peres.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1980 [[Tartu 1. Keskkool]]i ja 1985 [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] geofüüsika osakonna. Töötas alates 1985. aastast Tartu Riiklikus Ülikoolis algul keskkonnafüüsika instituudi teadurina ja hiljem LOTE keskkonnafüüsika labori vanemteadurina. *2004–2007 Tartu Ülikooli füüsikaosakonna nõukogu liige *2007– keskkonnafüüsika labori juhataja *2008– Tartu Ülikooli Füüsika instituudi teadusnõukogu liige *2011– Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekti "Eesti Keskkonnaobservatoorium" nõukogu liige ==Teadustöö== 1994 kaitses Tartu Ülikoolis magistritöö "Aeroioonide liikuvusspektrite mõõtmisest looduslikus õhus" ja 2001 doktoritöö "Aeroioonide liikuvusspekter maapiirkonnas", juhendajad [[Hannes Tammet]] ja [[Jaan Salm]]. Uurimisalad: atmosfäärielekter, õhuionisatsioon, atmosfääri aerosool ja aeroioonid, aeroioonide liikuvus-spektromeetria. ==Publikatsioone== Avaldanud üle 70 teaduspublikatsiooni. *1994 Horrak, U.; Iher, H.; Luts, A.; Salm, J.; Tammet, H. "Mobility spectrum of air ions at Tahkuse-observatory". Journal of Geophysical Research-Atmospheres, 99(D5), 10697-10700 *1996 Hõrrak, U.; Salm, J.; Tamm, E.; Tammet, H. "Derivation of the size spectrum of aerosol particles from a mobility spectrum". Kulmala, M.; Wagner, P. E. (Toim.). Nucleation and atmospheric aerosols (562-565). Oxford, Tarrytown: Pergamon-Elsevier Science Ltd *1998 Horrak, U.; Salm, J.; Tammet, H. "Bursts of intermediate ions in atmospheric air". Journal of Geophysical Research-Atmospheres, 103(D12), 13909-13915 *2000 Horrak, U.; Salm, J.; Tammet, H. "Statistical characterization of air ion mobility spectra at Tahkuse Observatory. Classification of air ions". Journal of Geophysical Research-Atmospheres, 105(D7), 9291-9302 *2001 "Air Ion Mobility Spectrum at a Rural Area". Doktoritöö. Tartu Ülikool, keskkonnafüüsika instituut) Tartu: Tartu University Press *2004 Kulmala, M.; Laakso, L.; Lehtinen, K.E.J.; Riipinen, I.; Dal Maso, M.; Anttila, T.; Kerminen, V.-M.; Hõrrak, U.; Vana, M.; Tammet, H. "Initial steps of aerosol growth". Atmospheric Chemistry and Physics Discussions, 4(5), 5433-5454 *2005 Hirsikko, A.; Laakso, L.; Horrak, U.; Aalto, P. P.; Kerminen, V. M.; Kulmala, M. "Annual and size dependent variation of growth rates and ion concentrations in boreal forest". Boreal Environment Research, 10(5), 357-369 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Hõrrak, Urmas}} [[Kategooria:Eesti atmosfäärifüüsikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 0rqh6766rylkmduesv9qq90bqblg5qd 0 392374 7193170 6881022 2026-07-14T23:56:38Z Kuriuss 38125 7193170 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Mariliis Valkonen''' (sündinud [[31. juuli]]l [[1981]] [[Tallinn]]as) on eesti helilooja<ref name="emic.ee">{{EMIC|mariliis-valkonen}} (vaadatud 25.02.2015)</ref>. Mariliis Valkonen lõpetas 1999. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]] ja 2001. aastal muusikateooria erialal [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]], kus õppis ka kompositsiooni [[Lembit Veevo]] juures. Samal aastal astus ta [[Eesti Muusikaakadeemia]]sse, mille lõpetas kompositsiooni erialal professor [[Eino Tamberg]]i juhendamisel 2005. aastal. 2012. aastal kaitses Mariliis Valkonen samas magistritöö (juhendaja [[Helena Tulve]]).{{lisa viide}} 2004. ja 2006. aastal võttis Valkonen osa rahvusvahelisest noorte heliloojate töötoast Dundagas Lätis.{{lisa viide}} Tema loomingut on esitatud sellistel muusikaüritustel nagu 2014. aasta [[Tallinn Music Week]] ja [[uue eesti koorimuusika kontsert]]<ref name="emic.ee" />. == Tunnustus == * 2006 [[Eesti Muusika Päevade preemia]] ("The Detective") * 2014 [[Eesti Muusika Päevade preemia]] ("Lendutõus") == Isiklikku == Tema isa on [[Jüri Valkonen]], vanaema oli koolijuht ja parteitöötaja [[Vilma Valkonen]], vanaisa parteitöötaja [[Aleksander Valkonen]], onu helilooja [[Andres Valkonen]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Valkonen, Mariliis}} [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] g9m6gleq583eksgqzndxyg251n4rdzd 0 393943 7193167 7174683 2026-07-14T23:50:59Z Kuriuss 38125 Tavaliselt ühe aastaga teaduskraade ei omandata 7193167 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Jaanika Arum''' (sündinud [[21. aprill]]il [[1987]] [[Pärnu]]s) on eesti [[näitleja]]. Ta on õppinud [[Paikuse Põhikool]]is,<ref>[https://pk.edu.ee/opilaskodu/6.-lend---2003-2 Paikuse kooli vilistlased.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} pk.edu.ee.</ref> lõpetas aastal [[2006]] [[Pärnu Raeküla Gümnaasium]]i.<ref>[https://www.raekyla.parnu.ee/index.php/koolipere/vilistlased/13-lend-2006-aasta-lopetajad 13. Lend - 2006. aasta lõpetajad.] raekyla.parnu.ee.</ref> Seejärel õppis [[Tallinna Ülikool]]is kunstiteraapiaid, kuid lõpetas [[2014]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (26. lend).<ref>[https://eamt.ee/lennud/xxvi-lend/ XXVI lend.] eamt.ee.</ref> 2013. aastal on ta olnud erialastel koolitustel Islandi kunstiakadeemias ja Rose Brufordi teatri- ja lavastuse kolleegiumis.<ref name="arum">[https://www.baltic-film.com/en/actors/jaanika-arum Jaanika Arum.] baltic-film.com</ref> Aastatel 2014–2016 oli ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] draamanäitleja, kus ta sai 2014. aastal kolleegipreemia.<ref name="arum" /> Alates 2016. aastast on Jaanika Arum vabakutseline näitleja. [[2020]]. aastal sai Jaanika Arum magistrikraadi [[Eesti Kunstiakadeemia]]s kaasaegse kunsti erialal.<ref>[https://www.artun.ee/et/vabad-kunstid-kunst/ Kaasaegne kunst (ka. kunst).] artun.ee.</ref> == Filmirolle == *2011 "Nähtamatu aine" [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|BFM]] tudengifilm *2012 "[[Kõik muusikud on kaabakad]]" mängufilm, Tüdruk apteegikotiga *2012 "[[Puhastus (film)|Puhastus]] " mängufilm, Katia *2012 "Minapilt", BFM tudengifilm *2012 "Võõrsil", BFM tudengifilm *2013 "Peaosa", BFM tudengifilm *2013 "[[Tuulepealne maa]]", telesari, Virve Riislaid *2013 "[[Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest]]" mängufilm, Susanna *2015 "Borders" lühifilm, Stella *2016 "[[Perekonnavaled]]" mängufilm, Evelin *2016 "[[Päevad, mis ajasid segadusse]]" mängufilm, Nele *2016 "[[Polaarpoiss]]" mängufilmfilm, Hanna *2017 "[[Siberi võmm]], teleseriaal, Jete Morell *2018, 2022 "[[Kättemaksukontor]], teleseriaal, Stella Lukk, Anna-Maria *2019 "[[Jeesus juhatab Sind kiirteele]]" mängufilm, Alfons Rebase naine *2020 "Vaata, mis sa tegid" lühifilm, Anne *2020 "Charcoal" lühifilm, Alice *2021 "[[Tulilind (film)|Tulilind]]" mängufilm, Boheemlaste klassiõde *2021 "Vanaema, saa tuttavaks" lühifilm, Irene *2021 "Lukus" lühifilm, Rea *2022 "[[Tagurpidi torn]]" mängufilm, Piret *2022 "Läheduse raamid" BFM tudengifilm, Liis *2022 "Brúðurin" lühifilm, Laura *2025 "[[Ühemõõtmeline mees]]", mängufilm, ema *2026 "[[Midagi tõelist]]" mängufilm, Leila == Teatrirolle == * 2014 [[Ringo Ringvee]] "Lenni ja Kizoo" * 2014 [[Avtandil Varsimašvili]] "Armastan! Armastan! Armastan!", Tamta) * 2014 [[Andra Teede]] "Estoplast" * 2015 [[Tammsaare]]/[[Urmas Lennuk]] "Meie oma tõde, meie oma õigus", Saunatädi, Kõrtsipreili, Lambasihver * 2016 [[Tom Stoppard]] "[[Arkaadia (Stoppard)|Arkaadia]]", Thomasina * 2016 [[Fjodor Dostojevski]] "[[Kuritöö ja karistus]]", Sonja * 2016 [[Mehis Pihla]] "Ilus on noorelt...", Jaanika * 2016 [[Julian Hetzel]] "Vormides hirmu", osaleja * 2018 Aleksei Gastev / [[Jarmo Reha]] "Oomen", etendaja * 2021 Viktoria Berezina "Viktoria kirjad / письма Виктории", esitaja * 2023 [[Paul-Eerik Rummo]] "Tuhkatriinumäng" == Lavastusi == * 2015 "kokku • kukkumise • hetk" ([[Tartu Uus Teater]]) * 2017 "Vaheala" ([[Von Krahli Teater]]) * 2017 "Eikellegi kõrb" ([[Teatritrupp Ekspeditsioon]]) == Näitustel osalemine kunstnikuna == * 2017 Videoinstallatsioon Koostöös Herkki-Erich Merilaga"Petrifikatsioon/Depetrifikatsioon" (Kuidas Kirjeldada metsa digitaliseerunud jänesele/ Vaal galerii) * 2019 Performatiivne istallatsioon "Reliable beat" (EKA) * 2019 Ruumiinstallatsioon "Kasvuturvas" (The body and soul studio/ Kanuti Gildi Saal) * 2020 Performatiivne installatsioon koostöös Sten Saaritsaga "Kesksagedus" (ARS Projektiruum) * 2020 Interaktiivne ruumiinstallatsioon "Echo vaikuses" (TASE, Tartu interdistsiplinaar) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm3906127/ Jaanika Arum.] IMDb. * [https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/2520# Jaanika Arum.] Eesti Teatri Agentuur. * [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/arum_jaanika1 Jaanika Arum.] Eesti Teatriliit. * [http://www.vanemuine.ee/artiklid/naitleja-jaanika-arum-tunne-et-koik-alles-algab/ Näitleja Jaanika Arum: on tunne, et kõik alles algab], ERR kultuuriuudised, 2. märts 2015. * [https://www.muurileht.ee/ausalt-kokku-kukkumisest-intervjuu-jaanika-arumiga/ Ausalt kokku( )kukkumisest. Intervjuu Jaanika Arumiga.] muurileht.ee, 9. aprill 2015. * [https://www.temuki.ee/archives/1316 Persona grata Jaanika Arum.] Teater.Muusika.Kino, aprill 2016. * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-jaanika-arumi-soololavastus-quot-vaheala-quot DELTA. Jaanika Arumi soololavastus "Vaheala".] audioarhiiv, 31. august 2017. * [https://tase20.artun.ee/lopetaja/jaanika-arum/ Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival. Jaanika Arum.] TASE 20, tase20.artun.ee. {{JÄRJESTA:Arum, Jaanika}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] jwdblolt6dyf96b6nlwyejw8v9qhjsp 0 399496 7193197 7062465 2026-07-15T04:41:17Z Pelmeen10 17243 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 7193197 wikitext text/x-wiki '''Eesti meeste jääkeeglikoondis''' on [[Eesti]] meeste esinduskoondis [[jääkeegel|jääkeeglis]] ehk ''curling''<nowiki>'us</nowiki>. Koondis pidas esimese maavõistluse [[4. detsember|4. detsembril]] [[2004]], kui mängis [[Iirimaa]]ga; Eesti kaotas 6–15. ==Vaata ka== *[[Eesti naiste jääkeeglikoondis]] {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised]] [[Kategooria:Eesti jääkeegel]] 3gkfsrtxgw3a4z8ud66zpt72bf53wi6 0 399497 7193196 7062466 2026-07-15T04:41:14Z Pelmeen10 17243 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 7193196 wikitext text/x-wiki '''Eesti naiste jääkeeglikoondis''' on [[Eesti]] naiste esinduskoondis [[jääkeegel|jääkeeglis]] ehk kurlingus. Koondis pidas esimese maavõistluse [[10. detsember|10. detsembril]] [[2005]], kui mängis [[Inglismaa]]ga; Eesti kaotas 3–13. ==Vaata ka== *[[Eesti jääkeeglikoondis]] {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised]] [[Kategooria:Eesti jääkeegel]] 2qjkrpingfvk4p83xb7hpfrdpppltr0 0 403007 7193128 6959392 2026-07-14T22:27:22Z Sumo tomus 233342 7193128 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jerzy Woźnicki Sejm RP 2013.JPG|pisi|Jerzy Woźnicki (2013)]] '''Jerzy Marek Woźnicki''' (sündinud [[22. mai]]l [[1947]] [[Kotuń]]is [[Siedlecki maakond|Siedlecki maakonnas]] [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]]) on [[poola]] tehnikateadlane. 18. märtsil 2002 anti talle [[Maarjamaa Rist]]i III klassi teenetemärk, tunnustades tema tööd [[Varssavi Tehnikaülikool]]i rektorina<ref name="president.ee, kavalerid">{{EVkavaler|361}} (vaadatud 24.04.2015)</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Woznicki, Jerzy}} [[Kategooria:Rektorid]] [[Kategooria:Poola teadlased]] [[Kategooria:Tehnikateadlased]] [[Kategooria:Varssavi Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] d2bk0xwdl42f1kb6ewfpuyodbvnnjvk 0 406892 7193166 7136915 2026-07-14T23:48:54Z Kuriuss 38125 7193166 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2021}} {{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:Mart Luik 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Mart Luik 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Mart Luik''' (sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1970]] [[Tallinn]]as{{lisa viide}}) on [[eesti]] ajakirjanik, meediategelane ja poliitik, alates 2022. aastast [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige. Ta lõpetas 1989. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning 2010. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal.{{lisa viide}} 2021. aastal sai ta Media Leadership ärijuhtimise magistrikraadi (MBA) University of Cumbriast<ref>{{Netiviide |pealkiri=University of Cumbria |url=https://www.cumbria.ac.uk/ |vaadatud=2023-04-27 |väljaanne=www.cumbria.ac.uk}}</ref>. ==Töökäik== [[Fail:Mart Luik, ajakirjanik ja poliitik 2000.jpg|pisi|Mart Luik 2000. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] * Oli tarbijalehe Kulutaja asutaja ja peatoimetaja (1992–1995){{lisa viide}} * [[Eesti Päevaleht]], majandustoimetuse juhataja, peatoimetaja asetäitja (1995–1996){{lisa viide}} * [[Sõnumileht]], peatoimetaja<ref>{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://www.postimees.ee/2490455/mart-luik-sai-sonumilehe-uueks-peatoimetajaks-uus-kirjandus-tahab-kirjanike-majja|pealkiri=Mart Luik sai Sõnumilehe uueks peatoimetajaks|väljaanne=|aeg=30. oktoober 1996|vaadatud=}}</ref> (1996–1998) * [https://tv3.ee/ TV3] Eesti uudiste peatoimetaja ja hiljem tegevjuht<ref>{{Netiviide|autor=Eesti Päevaleht|url=https://epl.delfi.ee/eesti/tv3-tegevdirektoriks-sai-mart-luik?id=50822587|pealkiri=TV3 tegevdirektoriks sai Mart Luik|väljaanne=|aeg=7. märts 2000|vaadatud=}}</ref> (1998–2001). Koos meeskonnaga juurutas teleuudistesaate formaadi "[[Seitsmesed uudised]]”. * Darial TV (DTV VIASAT) Venemaa, peadirektor (2001–2005). Praegu on selle kanali nimeks Tše! [https://chetv.ru/ TV] * VIASAT Broadcasting Ühendkuningriik, arendusjuht (2005–2006); * [[TV3]], Sloveenias, tegevjuht (2006–2008), * [[Ajakirjade Kirjastus]], juhatuse esimees (2008–2013); * [[Postimees]], juhatuse esimees ja vastutav väljaandja (2013–2015), 2014 jaanuaris-veebruaris ka [[Postimees|Postimehe]] peatoimetaja,{{lisa viide}} * RC meelelahutuse OÜ (Rock Café), omanik ja tegevjuht (2015–2016);{{lisa viide}} * Ühistu Eesti Lihatööstus, tegevjuht (2016–2017){{lisa viide}} * 2018. aastal pani tööle Isamaa portaali [https://eestiuudised.ee/ Eesti Uudised], oli portaali toimetaja ja saate „[[Luik grillib]]“ juht (2018–2019) * 2019–2021 oli Eesti Vabariigi välisministri nõunik. * 2012–2017 [[Eesti Rahvusringhääling]]u nõukogu liige. 2017 ja 2022 kandideeris Luik [[ERR]]-i juhatuse esimeheks, kuid ei osutunud valituks. 2015–2017 oli ta [[Tallinna Sadam]]a nõukogu liige. Juhtinud tele- ja raadiosaateid, s.h saadet "Risttuli" ja "[[Keskpäevatund]]". Avaldanud hulgaliselt artikleid. 24. maist [[2021]] kuni 31. maini [[2022]] Tallinna ettevõtlusdirektor. 17. mail 2022 valis ERR-i nõukogu Mart Luige ERR-i juhatuse liikmeks, tema ametiaeg algab 1. juunil. 2022. aasta suvel asutas SLAVA Ukraina restorani ja kohviku.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-10-28 |pealkiri=NÄDALA RESTORAN &#10217; Ukrainast ja boršist ei väsi |url=https://kodu.postimees.ee/7636206/nadala-restoran-ukrainast-ja-borsist-ei-vasi |vaadatud=2023-04-27 |väljaanne=Toit |keel=et}}</ref> ==Poliitiline tegevus== Kandideeris 2017. aastal IRL-i Haabersti esinumbrina Tallinna linnavolikokku ja osutus valituks.<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mart-luik-kui-saan-volikokku-astun-ka-parteisse?id=79384528 Mart Luik: kui saan volikokku, astun ka parteisse], Delfi, 2. september 2017</ref> Sama aasta novembris valiti [[Tallinna linnavolikogu]] aseesimeheks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=%2Fmain%3Faction%3Dyksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu |vaadatud=2022-01-06 |arhiivimisaeg=2021-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211118130312/https://aktal.tallinnlv.ee/?frame=%2Fmain%3Faction%3Dyksused&leht2=koosseisud&leht=linnavolikogu |url-olek=ei tööta }}</ref> IRL-i Tallinna piirkonna säravaim uustulnuk 2017. On olnud Erakond Isamaa juhatuse liige ja Tallinna linnavolikogu Isamaa fraktsiooni juht. Kaks aastat järjest on olnud enim küsimusi esitav Tallinna linnavolikogu liige. == Ühiskondlik tegevus == Mart Luik on 1998. aastast Sihtasutuse Tallinna Poistekoor nõukogu liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=🟢 TALLINNA POISTEKOORI FOND SA (90000185) - Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/90000185-TALLINNA-POISTEKOORI-FOND-SA |vaadatud=2023-04-27 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}</ref> Eesti Vabariigi reservohvitser leitnandi auastmes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/321022025005 |vaadatud=2023-04-27 |väljaanne=www.riigiteataja.ee|kuupäev=}}</ref> Kaitseliidu Tallinna Maleva Põhja malevkonna pealik. == Muu == Mart Luik on abielus ja tal on neli last. Tegeleb pikamaajooksuga, on läbinud kokku 50 pool- ja täismaratoni<ref>{{Netiviide |pealkiri=Marathon100 |url=https://marathon100.com/ |vaadatud=2023-04-27 |väljaanne=marathon100.com |keel=et}}</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Luik, Mart}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] hmncpwvdnrb9xvzb4ckbsmhasksfw7e 0 410886 7193044 7192764 2026-07-14T18:37:54Z Avjoska 1538 /* Kor */ 7193044 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ko)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ko". ==Kob== *[[Albert Koba]], eesti kinnisvaraärimees (1878–1945?) *[[Irakli Kobahhidze]], Gruusia jurist ja poliitik (1978–) *[[Minoru Kobata]], jaapani endine jalgpallur (1946–) *[[Daigo Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[George Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1947–) *[[Kobayashi Issa]], jaapani luuletaja (1763–1828) *[[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja (1986–) *[[Makoto Kobayashi]], jaapani füüsik (1944–) *[[Ryōyū Kobayashi]], Jaapani suusahüppaja (1996–) *[[Tadao Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1930–) *[[Yayoi Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Yuki Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1992–) *[[Halina Kobeckaitė]], Leedu diplomaat (1939–) *[[Gregor Kobel]], Šveitsi jalgpallur (1997–) *[[Eduard Rudolf Kobert]], saksa meditsiiniajaloolane ja farmakoloog (1854–1918) *[[Mihhail Kobetski]], vene revolutsionäär ja Kominterni tegelane (1881–1937) *[[Bogumił Kobiela]], poola näitleja (1931–1969) *[[Brian Kobilka]], USA biokeemik (1955–) *[[Anti Kobin]], eesti näitleja (1977–) *[[Christen Købke]], taani maalikunstnik (1810–1848) *[[August Kobla]], eesti vaimulik (1904–1988) *[[Selma Kobla]], eesti arst (1910–1990) *[[Vjatšeslav Kobrin]], Eesti kitarrist (1958–2016) *[[Jossif Kobzon]], juudi päritolu Venemaa estraadilaulja (1937–2018) *[[Jost Kobusch]], saksa alpinist (1992–) *[[Olha Kobõljanska]], ukraina kirjanik ja naisõiguslane (1863–1942) ==Koc== *[[Fahrettin Koca]], Türgi arst ja poliitik (1965–) *[[Carl Johann Koch]], Eesti vaimulik (1803–1864) *[[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut (1979–) *[[Edgard Koch]], Eesti advokaat (1857–1941) *[[Eduard Koch]], Saaremaa vaimulik (1807–1838) *[[Ernő Koch]], ungari päritolu graafik (1898–1970) *[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]], Eesti poliitik (1880–1939) *[[Helena Koch]], eesti lastekirjanik ja kirjanduskriitik (1989–) *[[Hermann Koch]], Eesti poliitik, jurist ja tsemenditööstur (1882–1957) *[[Johann Koch]], Tartu rae liige (–1602) *[[Johann Heinrich Koch]], Eesti vaimulik (1760–1828) *[[Kalju Koch]], eesti jalgrattasportlane (1942–) *[[Marita Koch]], saksa kergejõustiklane (1957–) *[[Martin Koch]], Austria suusahüppaja (1982–) *[[Mirjam Koch]], eesti raadioajakirjanik ja tantsija (2001–) *[[Peter Koch]], Eesti vaimulik (1620–1669) *[[Peter Koch noorem]], Eesti vaimulik (1658–1710) *[[Robert Koch]], saksa arstiteadlane (1843–1910) *[[Triin Koch]], eesti koorijuht (1975–) *[[Tuuli Koch]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Emil Theodor Kocher]], Šveitsi arst ja arstiteadlane (1841–1917) *[[Momoko Kōchi]], jaapani näitleja (1932–1998) *[[Anete Kociņa]], läti odaviskaja (1996–) *[[Hülya Koçyiğit]], türgi filminäitlejatar (1947–) *[[Antal Kocsis]], Ungari poksija (1905–1994) *[[Ferenc Kocsis]], ungari maadleja (1953–) ==Kod== *[[Zoltán Kodály]], ungari helilooja, lingvist, filosoof (1882–1967) *[[Vilve Kodanik]], Eesti sõudja (1955–) *[[Meta Kodanipork]], eesti ooperilaulja (1904–1983) *[[Raido Kodanipork]], eesti jalgrattur (1969–) *[[Jinan Kodapully]], india mõtleja ja esteetik (1959–) *[[Mimi Kodheli]], Albaania poliitik (1964–) *[[Jüri Kodres]], Tallinna kaupmees (1896–1942) *[[Jüri Kodres (põllumees)|Jüri Kodres]], eesti põllumees (1867–?) *[[Krista Kodres]], eesti kunstiajaloolane (1957–) *[[Mari Kodres]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Oskar Kodres]], eesti vaimulik (1907–1978) *[[Arno Kodu]], eesti sõjaväelane ja poliitik (1956–) *[[Margus Kodu]], Eesti materjaliteadlane (1982–) ==Koe== *[[David Koechner]], USA näitleja (1962–) *[[Mihkel Koel]], eesti keemik (1949–) *[[Johann Koell]], eesti vaimulik *[[Karl Koemets]], Eesti maamõõtja ja poliitik (1878–1948) *[[Peeter Koemets]], põllumees ja poliitik (1868–1950) *[[Bert Koenders]], Hollandi poliitik (1958–) *[[Rudolph Koenig]], hollandi füüsik (1832–1901) *[[Andres Koern]], eesti ärijuht (1946–) *[[August Koern]], Välisminister eksiilis (1900–1989) *[[Arthur Koestler]], ungari-juudi päritolu inglise kirjanik (1905–1983) *[[Marie-Pierre Kœnig]], prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1898–1970) ==Kof== *[[Simon Kofe]], Tuvalu poliitik (1983–) *[[Eva Koff]], eesti kirjanik ja õpetaja (1973–) *[[Indrek Koff]], eesti tõlkija ja kirjanik (1975–) *[[Tiiu Koff]], eesti ökoloog (1955–) *[[Hervé Koffi]], Burkina Faso jalgpallur (1996–) *[[Kurt Koffka]], Saksamaa psühholoog (1886–1941) *[[Aleksander Kofkin‎‎]], Eesti ettevõtja (1941–) *[[Andreas Kofler]], Austria suusahüppaja (1984–) *[[Lev Kofman]], Nõukogude Liidu ja Kanada kosmoloog (1957–2009) *[[Jeppe Kofod]], Taani poliitik (1974–) ==Kog== *[[Mihail Kogălniceanu]], Rumeenia poliitik (1817–1891) *[[Claude Kogan]], Prantsusmaa alpinist (1919–1959) *[[Dmitri Kogan]], Venemaa viiuldaja (1978–2017) *[[Jevgeni Kogan]], venekeelne Eesti ja Nõukogude Liidu ühiskonnategelane ja poliitik (1954–2007) *[[Leonid Kogan]], Nõukogude Liidu viiuldaja ja viiulipedagoog (1924–1982) *[[Pavel Kogan]], Venemaa viiuldaja ja dirigent (1952–) *[[Andres Koger]], eesti ettevõtja (1961–) *[[Elmar Koger]], eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Emma-Leena Koger]], eesti võistlustantsija (1993–) *[[Kalev Koger]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1933–) *[[Liis Koger]], eesti kunstnik ja luuletaja (1989–) *[[Nikita Koger]], Eesti jalgpallur (1994–) *[[Tõnu Koger]], eesti kirjastustegelane, tõlkija, toimetaja ja mehaanikainsener (1944–2004) *[[Aili Kogerman]], eesti keemik (1933–2023) *[[Paul Kogerman]], eesti keemik (1891–1951) *[[Ela Kogerman-Lepp]], eesti arstiteadlane (1924–2014) *[[Karin Kogermann]], eesti farmatseut (1981–) *[[Werner Kogler]], Austria poliitik (1961–) *[[Gogi Koguašvili]], gruusia päritolu Venemaa maadleja (1974–) ==Koh== *[[Eve Koha]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Jaan Koha]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (1929–1993) *[[Rebeka Koha]], läti tõstja (1998–) *[[Tekla Koha]], eesti pianist (1910–1977) *[[Vilhelm Kohal]], Eesti sõjaväelane (1887–1942) *[[Peeter Kohandi]], eesti vaimulik (1908–1966) *[[Shiho Kohata]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Mihkel Kohava]], eesti näitleja ja lavastaja (1995–) *[[Priit Kohava]], eesti metsakorraldaja ja looduskaitsja *[[Elmar Kohh]], eesti metsateadlane (1907–2003) *[[Helmut Kohl]], Saksamaa poliitik (1930–2017) *[[Michael Kohl]], Saksa DV diplomaat (1929–1981) *[[Georg Kohlap]], Uus-Meremaal elanud ja tegutsenud eesti fotograaf (1932–2007) *[[Lawrence Kohlberg]], USA psühholoog (1927–1987) *[[Eduardo Kohn]], Ameerika Ühendriikide antropoloog (1968–) *[[Hedwig Kohn]], Saksa-Ameerika füüsik (1897–1964) *[[Voldemar Karl Koht]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Arvo Kohv]], eesti sõudja (1958–2020) *[[Hillar Kohv]], eesti ajalehtede kirjasaatja (1966–) *[[Katrin Kohv]], eesti näitleja (1964–) *[[Tarmo Kohv]], Eesti politseiametnik (1968–) *[[August Kohver]], Eesti poliitik (1889–1942) *[[Eston Kohver]], Eesti kaitsepolitseinik (1971–) ==Koi== *[[Yuka Koide]], jaapani näitlejatar ja modell (1985–) *[[Milvi Koidu]], eesti näitleja (1930–2004) *[[Lydia Koidula]], eesti kirjanik (1843–1886) *[[Harri Koiduste]], Eesti maadleja ja maadlustreener (1944–) *[[Allo Koik]], Eesti sõjaväelane (1892–1940) *[[Georg Koik]], eesti vaimulik (1855–1914) *[[Lembit Koik]], eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane (1929–2017) *[[Märt Koik]], eesti näitleja ja videoblogija (1990–) *[[Roby Koik]], Eesti kohtunik (1964–) *[[Theodor Koik]], Eesti õpetaja, koolijuht ja poliitik (1888–1941) *[[Yuriko Koike]], Jaapani poliitik (1952–) *[[Liisi Koikson]], eesti laulja (1983–) *[[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter (1983–) *[[Girijā Prasād Koīrālā]], Nepali poliitik (1921–2010) *[[Sushīl Koīrālā]], Nepali poliitik (1939–2016) *[[Valeri Kois]], Eesti poliitik (1950–) *[[Kuniaki Koiso]], Jaapani sõjaväelane ja poliitik (1880–1950) *[[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja (1999–) *[[Jun'ichirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1942–) *[[Ryuji Koizumi]], Jaapani jurist ja poliitik (1952–) *[[Shinjirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1981–) *[[Artur Koit]], eesti balletitantsija ja ballettmeister (1908–1980) *[[Enn Koit]], eesti keeleteadlane (1914–1969) *[[Jakob Koit]], eesti ajaloolane (1906–1988) *[[Mare Koit]], eesti keeletehnoloog (1945–) *[[Oliver Koit]], eesti muusik (1986–) *[[Ülo Koit]], Eesti NSV ajakirjanik ja ühiskonnategelane (suri 1996) *[[Heinu Koitel]], eesti õigusteadlane (1937–2010) *[[Teet Koitjärv]], eesti looduskaitse- ja omavalitsustegelane (1963–) *[[Aivar Koitla]], (1961–) *[[Villem-Henrik Koitmaa]], eesti jäähokimängija (1990–) *[[Johannes Koitmets]], Eesti farmatseut ja sõjaväelane (1891–1974) *[[Romeo Koitmäe]], eesti fotograaf (1971–) *[[Tiit Koitnurm]], eesti jalgrattur, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane (1979–) *[[Mauno Koivisto]], Soome poliitik (1923–2017) *[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija (1990–) *[[Mikko Koivisto]], soome korvpallur (1987–) *[[Tiina Koivisto]], soome muusikateadlane *[[Tomi Koivisto]], soome füüsik (1977–) *[[Toni Koivisto]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Mikko Koivu]], soome jäähokimängija (1983–) *[[Saku Koivu]], soome jäähokimängija (1974–) *[[Ari Koivunen]], soome laulja (1984–) *[[Hannes Koivunen]], soome poksija, treener ja poksitegelane (1911–1990) *[[Paula Koivuniemi]], soome laulja (1947–) *[[Anssi Koivuranta]], soome kahevõistleja (1988–) ==Koj== *[[Hiromi Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1977–) *[[Nobuyuki Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Shinya Kojima]], jaapani maletaja (1988–) *[[Timo Kojo]], soome laulja (1953–) == Kok== *[[Wim Kok]], Hollandi poliitik, endine peaminister (1938–2018) *[[Merike Kokajev]], Eesti diplomaat (1956–) *[[Epp Maria Kokamägi]], eesti kunstnik (1959–) *[[Luulik Kokamägi]], eesti maalikunstnik (1921–1986) *[[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog (1963–2013) *[[Koke (jalgpallur)|Koke]], Hispaania jalgpallur (1992–) *[[Aavo Kokk]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Aivar Kokk]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1960–) *[[Enn Kokk]], eesti päritolu Rootsi poliitik ja ajakirjanik (1937–2019) *[[Jaan Kokk]], Eesti advokaat ja poliitik (1903–1942) *[[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja (1982–) *[[Kusti Kokk]], eesti haridustegelane (1938–1996) *[[Marten Kokk]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Minna Kokk]], eesti rahvalaulik (1892–1971) *[[Otto Kokk]], Eesti politseinik (1884–1920) *[[Rene Kokk]], Eesti poliitik (1980–) *[[Richard Kokk]], Eesti mereväelane (1904–1977) *[[Silja Kokk]], eesti farmatseut (1976–) *[[Toomas Kokk]], eesti arst (1936–) *[[Undel Kokk]], eesti koorijuht ja pedagoog (1947–) *[[Dagmar Kokker]], eesti pianist (1910–1990) *[[Väinö Kokkinen]], soome maadleja (1899–1967) *[[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur (1987–) *[[Yrjö Kokko]], soome kirjanik (1903–1977) *[[Ere Kokkonen]], soome filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (1938–2008) *[[Pekka Kokkonen]], Soome poksija (1934–2016) *[[Allan Kokkota]], eesti keskkonnaaktivist *[[Johann Kokla]], Eesti riigiametnik ja politseijuht (1892–1933) *[[Juhan Kokla]], eesti ajakirjanik (1915–1992) *[[Jürnas Kokla]], eesti hebraist, pedagoog ja tõlkija (1960–) *[[Konstantin Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1878–1946) *[[Nikolai Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1912–1984) *[[Paul Kokla]], eesti keeleteadlane (1929–2020) *[[Peet Kokla]], eesti ajakirjanik (1942–2015) *[[Tiiu Kokla]], eesti tõlkija ja toimetaja (1932–) *[[Arba Kokalari]], albaania päritolu Rootsi poliitik (1986–) *[[Leo Kokle]], Läti kunstnik (1924–1964) *[[Viktor Kokljuškin]], vene humorist ja satiirikirjanik (1945–2021) *[[Eduard Kokoitõ]], Lõuna-Osseetia president (1964–) *[[Toomas Kokovkin]], eesti looduskaitsja (1960–) *[[Vladimir Kokovtsov]], Venemaa poliitik (1853–1943) *[[Marko Koks]], eesti käsipallur ja treener (1975–) *[[Sachiko Kokubu]], jaapani näitleja ja modell (1976–) ==Kol== *[[Sara Kolak]], Horvaatia odaviskaja (1995–) *[[Leszek Kołakowski]], poola filosoof ja publitsist (1927–2009) *[[Maša Kolanović]], horvaadi kirjanik ja teadlane (1979–) *[[Karel Kolář]], Tšehhoslovakkia jooksja (1955–2017) *[[Zlata Kolarić-Kišur]], horvaadi kirjanik (1894–1990) *[[Vasil Kolarov]], Bulgaaria poliitik (1877–1950) *[[Jakub Kołas]], Valgevene kirjanik (1882–1956) *[[Sead Kolašinac]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Georg Kolbe]], saksa skulptor (1877–1947) *[[Hermann Kolbe]], saksa keemik (1818–1884) *[[Jacob Gottfried Kolbe]], Eesti vaimulik (1811–1871) *[[Maximilian Kolbe]], poola frantsiskaani munk, ordupreester, märter ja katoliku kiriku pühak (1894–1941) *[[Jaan Kolberg]], eesti filmirežissöör (1958–) *[[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja (1997–) *[[Oskar Kolberg]], poola etnograaf, folklorist ja helilooja (1814–1890) *[[Andris Kolbergs]], läti kirjanik ja filmistsenarist (1938–2021) *[[Ene Kolbre]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Priit Kolbre]], eesti diplomaat (1956–2006) *[[Antoni Kolczyński]], poola poksija (1917–1964) *[[Georg Kold]] (1885–1948) *[[Robert Koldewey]], saksa arheoloog ja arhitekt (1855–1925) *[[Eva Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) *[[Mart Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1979–) *[[Lothar Kolditz]], saksa keemik ja endine Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1929–2025) *[[Dmitri Koldun]], Valgevene laulja (1985–) *[[Eero Kolehmainen]], soome suusataja (1918–2013) *[[Hannes Kolehmainen]], soome jooksja (1889–1966) *[[Pavel Kolesnik]], NSV Liidu sõjaväelane (kontradmiral) (1916–1977) *[[Valeri Kolesnik]], Eesti maadleja (1966–) *[[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja (1979–) *[[Gavril Kolessov]], jakuudi kirjanik (1932–1997) *[[Marfa Kolessova-Rastorgujeva]], jakuudi laulja ja tsirkusetegelane (1950–2016) *[[Todor Kolev]], bulgaaria filmi- ja teatrinäitleja, laulja, koomik (1939–2013) *[[Agnes Kolga]], eesti kirjanik ja õpetaja (1999–) *[[Marcus Kolga]], väliseesti politoloog ja ajakirjanik (1973–) *[[Margus Kolga]], Eesti riigiametnik ja diplomaat (1966–) *[[Voldemar Kolga]], eesti psühholoog (1947–2021) *[[Mária Kolíková]], Slovakkia poliitik ja jurist (1974–) *[[André Kolingba]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1936–2010) *[[Ernest Koliqi]], Albaania kirjanik, poliitik, kirjandusteadlane ja folklorist *[[Polikalepo Kolivai]], Sigave kuningas (1939–) *[[Koljo Adam]], eesti köster, kirjamees, illustraator ja vennastekoguduse edendaja (suri 1759) *[[Boris Koljo]], eesti metsateadlane (1901–1963) *[[Karl Koljo]], eesti haridustegelane (1897–1986) *[[Aadu Kolk]], eesti veterinaararst ja õppejõud (1937–2013) *[[August Kolk (kapten)|August Kolk]], Eesti sõjaväelane (1902–1997) *[[August Kolk]], Nõukogude riigiametnik (1924–2021) *[[Elisa Kolk]], eesti laulja (1997–) *[[Ellen Kolk]], eesti skulptor (1942–) *[[Helmut Kolk]], eesti agronoom (1909–2000) *[[Hugo Kolk]], Eesti sõjaväelane (1900–1991) *[[Ivo Kolk]], eesti karateka, kergejõustiklane ja politseiametnik (1976–) *[[Jüri Kolk]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1972–) *[[Jüri Kolk (ihtüoloog)|Jüri Kolk]], eesti ihtüoloog ja õpetaja (1940–2010) *[[Kaspar Kolk]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1971–) *[[Lembit Kolk]], Eesti kergejõustiklane, karatetreener ja politseiametnik (1944–) *[[Madis Kolk]], muusikateadlane (1953–) *[[Madis Kolk (vallavanem)|Madis Kolk]], Muhu vallavanem (1905–1971) *[[Madis Kolk (teatrikriitik)|Madis Kolk]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1974–) *[[Maria Kolk]], Eesti pikaealine (1910–2018) *[[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]], tituleerituim Eesti pokkerimängija (1971–) *[[Marek Kolk (matemaatik)|Marek Kolk]], eesti matemaatik (1978–) *[[Raimond Kolk]], eesti luuletaja ja proosakirjanik (1924–1992) *[[Udo Kolk]], eesti folklorist (1927–1998) *[[Indrek Kolka]], eesti astronoom (1948–) *[[Boriss Kolker]], juudi päritolu keeleõpetaja ja tõlkija, esperanto keele õpikute autor (1939–) *[[Dmitri Kolker]], vene füüsik (1968–2022) *[[Arved Koll]], Eesti politseinik (1896–1918) *[[Reena Koll]], eesti teivashüppaja (1996–) *[[Ilmi Kolla]], eesti luuletaja (1933–1954) *[[Ján Kollár]], slovaki kirjanik (1793–1852) *[[Leonid Kolle]], Eesti sõjaväelane (1913–1943) *[[Liis Kolle]], eesti ooperilavastaja ja kultuuriajakirjanik (1971–) *[[Jan Koller]], tšehhi jalgpallur (1973–) *[[Konstantínos Kóllias]], Kreeka poliitik (1901–1998) *[[Andres Kollist]], Eesti riigiametnik ja keemik (1948–) *[[Hannes Kollist]], eesti teadlane (1970–) *[[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (1945–2022) *[[Peeter Kollist]], eesti metsateadlane (1921–1991) *[[Kristo Kollo]], eesti võrkpallur ja endine rannavõrkpallur (1990–) *[[Tõnu Kollo]], eesti matemaatik (1948–) *[[Ülo Kollo]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1937–2019) *[[Anu Kollom]], eesti mükoloog (1948–) *[[Eno Kollom]], eesti trummar (1976–) *[[Ernst Kollom]], eesti graafik (1908–1974) *[[Merle Kollom]], eesti organist (1963–) *[[Aleksandra Kollontai]], Nõukogude diplomaat (1872–1952) *[[Käthe Kollwitz]], saksa kunstnik (1867–1945) *[[Eduard Kolmanovski]], juudi päritolu Venemaa helilooja (1923–1994) *[[Edgar Kolmpere]], eesti kergejõustiklane ja jääpallur (1897–1961) *[[Andrei Kolmogorov]], vene matemaatik (1903–1987) *[[Aurel Kolnai]], Ungari juudi päritolu filosoof (1900–1973) *[[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Mihhail Kolobov]], Eesti jalgpallur (2005–) *[[Aleksei Kolodeznikov]], Sahha valitsusjuht (1974–) *[[Liana Kolodinskaja]], Eesti laulja (1985–) *[[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane (1990–) *[[Niko Kolodny]], USA filosoof *[[Stanislav Kolodub]], Eesti näitleja (1992–) *[[Vladimir Kolokoltsev]], Venemaa jurist ja poliitik (1961–) *[[Giórgos Kolokythás]], kreeka korvpallur (1945–2013) *[[Nikolai Kolomeitsev]], vene meremees ja polaaruurija (1867–1944) *[[Ihor Kolomoiskõi]], Ukraina suurärimees (1963–) *[[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur (1990–) *[[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija (1990–) *[[Mai Kolossova]], Eesti agronoom, pedagoog ja poliitik (1937–) *[[Emil Kolozsvári Grandpierre]], Ungari kirjanik, kriitik, tõlkija ja ajakirjanik (1907–1992) *[[Aino Kolpakova]], eesti luuletaja (1935–2015) *[[Maret Kolsar]], eesti muusikapedagoog, dirigent ja laulukirjutaja (1937–2022) *[[Priit Kolsar]], Eesti räppar (1976–) *[[Derek Kolstad]], USA stsenarist ja produtsent (1974–) *[[Aleksei Koltsov]], vene luuletaja (1809–1842) *[[Mihhail Koltsov]], Vene ajakirjanik ja publitsist (1898–1940) *[[Aleksandr Koltšak]], Venemaa sõjaväelane ja polaaruurija, valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas (1874–1920) *[[Fjodor Koltšin]], Eesti kahevõistleja (1957–2018) *[[Pavel Koltšin‎]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2010) *[[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2022) *[[Oleksandr Koltšõnskõi]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja (1955–2002) *[[Siri Kolu]], soome kirjanik (1972–) *[[Jana Kolukanova-Haitz]], Eesti ujuja (1981–) *[[Valentin Kolumb]], mari luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik (1935–1974) *[[Christoph Kolumbus]], maadeavastaja *[[Nikita Kolyaev]], Venemaa jalgpallur, kes mängib Eesti Meistriliigas (1989–) ==Kom== *[[Mitsuru Komaeda]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Komal Rājya Lakṣmī Devī]], Nepali kuninganna (1951–) *[[Yūichi Komano]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Tibor Komáromi]], ungari maadleja (1964–) *[[Igor Komarov]], Venemaa riigitegelane ja ärimees (1964–) *[[Leo Komarov]], vene päritolu Soome jäähokimängija (1987–) *[[Vladimir Komarov]], Nõukogude kosmonaut (1927–1967) *[[Aleksandr Komarovski]], vene sõjaväelane ja tehnikateadlane (1906–1973) *[[Kristjan Kombe]], eesti jäähokimängija (2000–) *[[Constantinos Kombos]], Küprose jurist ja poliitik (1976–) *[[Krzysztof Komeda]], poola helilooja ja džässpianist (1931–1969) *[[Daniel Komen]], Keenia kergejõustiklane (1976–) *[[August Komendant]], eesti ja USA ehitusinsener ja arhitekt (1906–1992) *[[Jan Amos Komenský]], filosoof ja pedagoogikateadlane (1592–1670) *[[Soila Komi]], soome näitleja (1943–2022) *[[Eha Komissarov]], eesti kunstiteadlane (1947–) *[[Kaja Komissarov]], eesti õpetaja ja ujuja (1969–) *[[Kalju Komissarov]], eesti lavastaja (1946–2017) *[[Koit Komissarov]], eesti arhitekt (1948–) *[[Luule Komissarov]], eesti näitleja (1942–) *[[Komitas]], armeenia preester, helilooja, koorijuht, laulja, muusikaetnoloog, muusikapedagoog (1869–1935) *[[Saleumxay Kommasith]], Laose poliitik (1968–) *[[Aado Kommendant]], eesti päritolu USA sõjaväelendur (1941–1966) *[[Aivar Kommisaar]], eesti veemotospordi treener (1968–) *[[Silver Kommusaar]], eesti loodusfotograaf (1968–) *[[Otto Kommussaar]], Eesti sõjaväelane (1904–1982) *[[Inna Komonyi]], eesti arhitekt (1946–) *[[Anna Komorowska]], Poola klassikaline filoloog (1953–) *[[Bronisław Komorowski]], Poola poliitik (1952–) *[[Vincent Kompany]], Belgia jalgpallur (1986–) *[[Hanno Kompus]], Eesti teatritegelane (1890–1974) *[[Jaan Kompus]], eesti seltskonnategelane, köster, organist ja õpetaja (1858–1940) *[[Kaarel Eduard Kompus]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Marko Kompus]], eesti luuletaja ja kunstnik (1972–) *[[Meelis Kompus]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Tiina Kompus]], eesti allveesportlane ja psühholoog (1949–) *[[Atanas Komšev]], Bulgaaria maadleja (1959–1994) *[[Željko Komšić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1964–) ==Kon== *[[Dinmuhamed Konajev]], Kasahhi NSV partei- ja riigitegelane (1912–1993) *[[Elmedin Konaković]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1974–) *[[Alpha Oumar Konaré]], Mali poliitik (1946–) *[[Nikolai Konarev]], Nõukogude Liidu poliitik (raudteeministerminister) (1927–2007) *[[Daniel Konarzewski]], Venemaa Keisririigi ja Poola sõjaväelane (1871–1935) *[[Igor Konašenkov]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (1966–) *[[Petro Konaševõtš-Sagaidatšnõi]], ukraina kasakate hetman (1582–1622) *[[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Zsuzsa Koncz]], ungari laulja (1946–) *[[Pranas Končius]], leedu metsavend (1911–1965) *[[Ragnar Kond]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Ivan Kondakov]], vene keemik (1857—1931) *[[Karl Kondas]], eesti advokaat (1896–1973) *[[Paul Kondas]], eesti kunstnik (1900–1985) *[[Daigorō Kondō]], jaapani jalgpallur *[[Kōji Kondō]], jaapani jalgpallur (1972–2003) *[[Naoya Kondō]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Shuko Kondo]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Geoffrey Kondogbia]], Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallur (1993–) *[[Ivan Kondov]], Bulgaaria poliitik ja diplomaat (1968–) *[[Nikolai Kondratjev]], vene majandusteadlane (1892–1938) *[[Pavel Kondratjev]], vene maletaja (1924–1984) *[[Valeri Kondratjuk]], Ukraina riigiametnik (1970–) *[[Vladislav Kondratovič]], Leedu poliitik (1972–) *[[Saulius Tomas Kondrotas]], leedu kirjanik (1953–) *[[Arouna Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–) *[[Bakari Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1981–) *[[Lukáš Konečný]], Tšehhi poksija (1978–) *[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Humpy Koneru]], India naismaletaja (1987–) *[[John Konesky]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (1980–) *[[Ivan Konev]], Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (1897–1973) *[[Eduard Kongas]], Eesti sõjaväelane (1903–1944) *[[Hans Kongas]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Heiki Kongi]], eesti skulptor *[[Kristi Kongi]], eesti maali- ja installatsioonikunstnik (1985–) *[[Alfred Kongo]], eesti kunstnik (1906–1990) *[[Konrad Kongo]], eesti advokaat (1898–1968) *[[Linda Kongo]], eesti teadusajaloolane (1929–2022) *[[Marilin Kongo]], eesti laulja (1986–) *[[Terence Kongolo]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Hilda Koni]], eesti laulja (1913–1996) *[[Marian Konieczny]], poola skulptor (1930–2017) *[[Konstantin Konik]], eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane (1873–1936) *[[Alar Konist]], eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Konstantin Pavlovitš]], suurvürst, Venemaa keisririigi kindraladjutant (1779–1831) *[[Jaan Konks]], eesti ajaloolane (1902–1988) *[[Grete Konksi]], eesti näitleja (1996–) *[[Akitsugu Konno]], jaapani suusahüppaja (1944–2019) *[[Alvine Konno]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1901–1994) *[[Evald Konno]], Eesti poliitik ja advokaat (1897–1942) *[[Hannes Konno]], eesti päritolu Soome muusik ja helilooja (1892–1942) *[[Yasuyuki Konno]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Yuiko Konno]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Kazuhisa Kōno]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Tarō Kōno]], Jaapani poliitik (1963–) *[[Fumimaro Konoe]], Jaapani poliitik (1891–1945) *[[Oleg Kononenko]], Venemaa kosmonaut (1964–) *[[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (1958–) *[[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur (2000–) *[[Roman Konoplev]], vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik (1973–) *[[Jevgen Konovalets]], Ukraina sõjaväelane (1891–1938) *[[Johan-Kristjan Konovalov]], Eesti poliitik (1990–) *[[Peeter Konovalov]], Ugala teatri muusikajuht (1862–) *[[Valeri Konovalov]], endine Eesti NSV julgeolekutöötaja ja turvaettevõtja (1952–) *[[Ülle Konovalov]], eesti grimeerija ja näitleja (1956–) *[[Konrad (Itaalia kuningas)|Konrad]], Itaalia kuningas (1074–1101) *[[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]], Saksa kuningas (suri 918) *[[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]], Saare-Lääne piiskop *[[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]], Saksa-Rooma keiser (umbes 990 – 1039) *[[Konrad II (Saare-Lääne piiskop)|Konrad II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1374) *[[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]], Saksa kuningas (1093–1152) *[[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV]], Saksa kuningas (1227–1254) *[[Konrad von Thüringen]], Saksa ordu kõrgmeister *[[Ferenc Konrád]], ungari veepallur (1945–2015) *[[György Konrád]], juudi päritolu Ungari kirjanik (1933–2019) *[[Kaie Konrad]], eesti laulja (sopran) (1943–2010) *[[Nikolai Konrad]], vene orientalist ja ajaloofilosoof (1891–1970) *[[Otto Konrad]], Austria endine jalgpallur ja praegune treener (1964–) *[[Konradin]] (1251–1268) *[[John Konrads]], läti päritolu Austraalia ujuja (1942–2021) *[[Emmelie Konradsson]], Rootsi endine jalgpallur (1989–) *[[Jioji Konrote]], Fidži sõjaväelane ja poliitik (1947–) *[[Andres Kons]], Tallinna vanim kodanik (1831–1933) *[[Amalie-Luise Konsa]], eesti näitleja (1873–1949) *[[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Jaarek Konsa]], eesti sõudekohtunik (1988–) *[[Kurmo Konsa]], eesti ajaloolane ja bioloog (1965–) *[[Marge Konsa]], eesti arheoloog (1973–) *[[Oliver Konsa]], eesti jalgpallur (sündinud 1985) *[[Egon Konsand]], Eesti jurist, kohtunik (1960–2011) *[[Edgar-Johannes Konsap]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Linda Konsap]], eesti näitleja ja tantsija (1908–1993) *[[Voldemar Konsap]], eesti koorijuht, muusikapedagoog, helilooja ja orkestrant (1902–1976) *[[Eduard Konsin]], Luunja vallavanem, agronoom (1907–1996) *[[Jaan Konsin]], eesti vaimulik (1890–1975) *[[Kalju Konsin]], eesti zootehnik ja etnograaf (1929–2023) *[[Tristan Konso]], eesti kergejõustiklane (2007–) *[[Kenn Konstabel]], eesti arengupsühholoog (1975–) *[[Kätlin Konstabel]], eesti psühholoog (1974–) *[[Konstantin Konstantinovitš]], Venemaa suurvürst, riigitegelane (1858–1915) *[[Konstantínos I]], Kreeka kuningas (1868–1923) *[[Konstantinos VII]], Bütsantsi keiser (905–959) *[[Konstantinos XI]], Bütsantsi keiser (1404–1453) *[[Vitali Konstantinov]], NSV Liidu maadleja (1949–) *[[Are Kont]], eesti geograaf ja ökoloog (1952–) *[[Einar Kont]], eesti maadleja (1964–) *[[Erle Kont]], eesti klarnetist (1995–) *[[Karl Kont]], eesti keeleteadlane (1923–2005) *[[Mihkel Kont]], eesti filatelist (1894–1973) *[[Anett Kontaveit]], eesti tennisist (1995–) *[[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja (1990–) *[[Henri Kontinen]], soome tennisist (1990–) *[[Petri Kontiola]], soome jäähokimängija (1984–) *[[Andréas Kontokánis]], kreeka fotograaf ja malekohtunik (1981–) *[[Stávros Kontonís]], Kreeka advokaat ja poliitik (1963–) *[[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist (1979–) *[[Maksim Kontsevitš]], vene päritolu Prantsusmaa matemaatik (1964–) *[[Herardo Kontreras]], baski päritolu Eesti näitleja (1940–2009) *[[Rein Konts]], Eesti kohtunik (1888–1938) *[[Andrei Kontšalovski]], vene filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1937–) *[[Pjotr Kontšalovski]], vene maalikunstnik (1876–1956) *[[Kontšog-Džungne]], tiibeti budistlik õpetlane *[[Heikki Konttinen]], soome skulptor (1910–1988) *[[Anna Kontula]], Soome sotsioloog ja poliitik (1977–) *[[Pentti Kontula]], Soome poksija (1930–1987) *[[Andres Kontus]], eesti trombooni- ja klahvpillimängija (1981–) *[[Margus Kontus]], eesti karikaturist ja kunstnik (1987–) *[[Rebecca Kontus]], eesti laulja (1984–) *[[Vira Konõk]], Eesti ukrainlane (1957–) *[[Joseph Kony]], Uganda mässuline *[[Ferenc Kónya]], ungari jalgpallitreener (1892–1977) *[[Peter Konyegwachie]], Nigeeria endine poksija (1965–) ==Koo== *[[Leo Koobas]], eesti elektroonik (1917–2007) *[[Andres Koogas]], eesti jalgpallur (1987–) *[[August Kook (arst)|August Kook]], eesti arst (1890–1941) *[[August Kook (ettevõtja)|August Kook]], eesti ettevõtja (sündis 1878) *[[Eduard Kook]], eesti farmatseut ja luuletaja (1912–1991) *[[Karl Kook]], eesti arst (1899–1987) *[[Leida Kook]], eesti arst, arstiteadlane ja pedagoog (1912–2015) *[[Urmet Kook]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Ferdinand Kool]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1895–1973) *[[Karl Kool]], Eesti sõjaväelane (1891–1934) *[[Karl Kool (vaimulik)|Karl Kool]], eesti vaimulik (1907–1975) *[[Ott Kool]], eesti ajakirjanik (1930–2000) *[[Robin Kool]], eesti e-sportlane (1999–) *[[Piret Kooli]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Rain Kooli]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Renee Kooli]], eesti andmestrateeg (1986–) *[[Anton Koolmann]], eesti maadleja (1953–) *[[Richard Koolmann]], eesti advokaat (1899–1966) *[[Roman Koolmar]], eesti arhitekt (1904–1971) *[[Indrek Koolmeister]], Eesti riigikohtunik (1949–) *[[Jaan Koolmeister]], eesti laskesuusataja (1992–) *[[Richard Koolmeister]], eesti vaimulik (1905–1981) *[[Mihkel Koolmeister]], eesti kommunist (1893–1919) *[[Jeff Koons]], Ameerika Ühendriikide popkunstnik (1955–) *[[Aire Koop]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1987–) *[[Arnold Koop]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1922–1988) *[[Björn Koop]], eesti autodisainer (1982–) *[[Teun Koopmeiners]], hollandi jalgpallur (1998–) *[[Väino Koorberg]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Jaanus Koorep]], Eesti laulja ja poliitik (1974–) *[[Ferdinand Koorits]], eesti poksija (1910–1963) *[[Vahur Koorits]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Alfred Koort]], eesti filosoof (1901–1956) *[[Andres Koort]], eesti maalikunstnik (1969–) *[[Enn Koort]], eesti kunstnik (1926–2006) *[[Erkki Koort]], sisejulgeolekupoliitika asekantsler (1975–) *[[Georg Koort]], eesti loomaarst (1907–1964) *[[Heikki Koort]], eesti sporditegelane, filminäitleja ja diplomaat (1955–2021) *[[Jaan Koort]], eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik (1883–1935) *[[Jaanus Koort]], eesti ajakirjanik ja ettevõtja (1985–) *[[Johannes Koort]], Eesti sõjaväelane (1900–1976) *[[Ken Koort]] (1980–) *[[Laos Koort]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Peep Koort]], eesti pedagoogikateadlane (1920–1977) *[[Tuui Koort]], eesti kunstiajaloolane (1914–2005) *[[Rauno Koorts]], eesti muusik (1995–) *[[Ahti Kooskora]], eesti arhitekt (1971–) *[[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane (1969–) *[[Malle Koost]], eesti näitleja (1939–1999) *[[Veli Koota]], Soome poksija ja poksitreener (1957–) *[[Katrin Koov]], eesti arhitekt (1973–) *[[Kaja Koovit]], eesti ajakirjanik (1968–) *[[Taavi Koovit]], eesti kulturist (1969–) *[[Toivo Koovit]], endine eesti kergejõustiklane (1946–) *[[George Kooymans]], hollandi muusik (1948–2025) ==Kop== *[[Ewa Kopacz]], Poola arst ja poliitik (1956–) *[[Lidia Kopania]], poola laulja (1978–) *[[Mikołaj Kopernik]], poola astronoom (1473–1543) *[[Joseph Kopf]], Tallinna kullassepp (1867–1930) *[[Anže Kopitar]], sloveeni jäähokimängija (1987–) *[[Merit Kopli]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Karel Koplimets]], eesti kunstnik (1986–) *[[Jaan Kopliste]], eesti pedagoog ja koolijuht (1889–?) *[[Marie Kopliste]], eesti pedagoog ja koolijuht (1904–1968) *[[Milvi Koplus]], eesti psühhiaater ja numeroloog (1935–2010) *[[Oskar Koplus]], Eesti poliitik (1909–1975) *[[Pavel Kopnin]], vene filosoof (1922–1971) *[[Petteri Koponen]], soome korvpallur (1988–) *[[Hermann Kopp]], saksa keemik ja teadusajaloolane (1817–1892) *[[Helju Koppa]], eesti laulja (1925–1966) *[[Aare Koppel]], eesti füüsik (1934–1991) *[[Aksel Koppel]], eesti õpetaja (1930–2004) *[[Andres Koppel]], eesti ökoloog (1950–) *[[Annika Koppel]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Arvo Koppel]], eesti kabetaja (1951–) *[[Donald Koppel]], eesti fotograaf (1919–2005) *[[Einari Koppel]], eesti näitleja (1925–1978) *[[Ernst Koppel]], eesti arst ja mesinik (1894–1965) *[[Friedrich Koppel]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1909–1941) *[[Greta Koppel]], eesti kunstiteadlane ja kuraator (1978–) *[[Hannes Koppel]], eesti arhitekt (1981–) *[[Henning Koppel]], taani kunstnik ja kujundaja (1918–1981) *[[Henrik Koppel]], Tartu Ülikooli rektor (1863–1944) *[[Ilmar Koppel]], eesti keemik (1940–2020) *[[Ivar Koppel]], eesti teadlane (1972–) *[[Jakob Koppel]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1897–1941) *[[Janika Koppel]], eesti lavastaja (1976–) *[[Kadri Koppel]], eesti laulja ja laulupedagoog (1977–) *[[Kaido Koppel]], eesti jalgpallur (sündinud 1988) *[[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]], eesti ettevõtja (1860–1906) *[[Karl Koppel]], eesti vaimulik (1900–1976) *[[Karmen Koppel]], eesti arst, vaimse tervise eestkõneleja ja poliitik (1973–) *[[Kaspar Koppel]], eesti muusik (1990–) *[[Katrina Koppel]], eesti üliõpilas- ja kodanikuühiskonna aktivist (1992–) *[[Kristina Koppel]], eesti leksikograaf (1985–) *[[Liisa Koppel]], eesti näitleja (2003–2021) *[[Liive Koppel]], eesti kunstnik (1940–2023) *[[Lovise Harriette Koppel]], eesti orienteeruja (2006–) *[[Maire Koppel]], eesti sotsiaaltöötaja (1959–) *[[Marie Koppel]], eesti ajakirjanik, publitsist (1867–1952) *[[Martti Koppel]], eesti kokk (1966–) *[[Marve Koppel]], eesti haridustöötaja *[[Mihkel Koppel]], eesti muusik ja arhitekt (1983–) *[[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Paul-Voldemar Koppel]], eesti vaimulik (1904–1964) *[[Paula Koppel]], eesti leksikograaf ja õppejõud (1885–1974) *[[Peeter Koppel]], Eesti majandustegelane (1976–) *[[Priit Koppel]], eesti karikaturist (1968–) *[[Riola Koppel]], eesti orienteeruja (1933–1996) *[[Rutt Koppel]], eesti astronoom (1938–2004) *[[Sven Koppel]], eesti arhitekt (1969–) *[[Teet Koppel]], eesti näitleja (1912–2006) *[[Tiit Koppel]], eesti tehnikateadlane (1945–2014) *[[Vallo Koppel]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Virgo Koppel]], Eesti omavalitsustegelane (1967–) *[[Virve Koppel]], eesti telerežissöör (1931–2016) *[[Karl Koppelmaa]], eesti lavastaja (1992–) *[[Lauli Koppelmaa]], eesti näitleja (1992–) *[[Walter Koppermann]], eesti vaimulik (1913–1982) *[[Timothy Kopra]], USA astronaut (1963–) *[[Jaan Kopvillem]], Eesti diplomaat ja keemik (1885–1956) *[[Olaf Kopvillem]], eesti laululooja (1926–1997) *[[Peeter Kopvillem]], eesti muusik (1954–2016) *[[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane ja publitsist (1982–) *[[Andrei Kopõtov]], Eesti politseinik (1963–1993) ==Kor== *[[Dzmitryj Koraboŭ]], valgevene jäähokimängija (1989–) *[[Anu Korb]], eesti folklorist (1950–) *[[Mihhail Korb]], Eesti poliitik (1980–) *[[Toomas Korb]], Eesti sisearhitekt (1975–) *[[Valeri Korb]], Eesti poliitik (1954–) *[[Alfred Korba]], eesti kirjastustegelane (1925–2005) *[[Gennadi Korban]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Olga Korbut]], valgevene riistvõimleja (1955–) *[[Ivan Korčok]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Janusz Korczak]], juudi päritolu Poola arst, pedagoog, kirjanik ja publitsist (suri 1942) *[[Dmitri Kordas]], Eesti näitleja (1986–) *[[Jekaterina Kordas]], Eesti näitleja (1984–) *[[Valentin Kordas]], Eesti võrkpallur (1998–) *[[Gerda Kordemets]], eesti filmiprodutsent (1960–) *[[Tiidu Kore]], Eesti sõjaväelane (1887–1945) *[[Kadri Koreinik]], eesti keeleteadlane ja sotsioloog (1970–) *[[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (1937–2022) *[[Serhi Koretsky]], Ukraina ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht (1978–) *[[Janne Korhonen]], soome ''taekwondo''-sportlane (1970–2023) *[[Mihhail Korhov]], Ukraina kabetaja (1936–) *[[Avtandil Koridze]], gruusia maadleja (1935–1966) *[[Emmanuel Korir]], Keenia kergejõustiklane (1995–) *[[Shedrack Kibet Korir]], Keenia kergejõustiklane (1978–) *[[Greta Korju]], eesti võistlustantsija (1996–) *[[Artur Korjus]], Eesti sõjaväelane (1870–1936) *[[Hannes Korjus]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1965–) *[[Henn Korjus]], eesti metsandusteadlane (1965–) *[[Kevin Korjus]], eesti autosportlane (1993–) *[[Miliza Korjus]], eesti päritolu ooperilaulja (1909–1980) *[[Tapio Korjus]], soome odaviskaja ja treener (1961–) *[[Andres Kork]], eesti kirurg ja poliitik (1950–) *[[Arvi Kork]], eesti kirjanik (1927–1997) *[[August Kork]], eestlasest Nõukogude sõjaväelane (1887–1937) *[[Johanna Marie Kork]], eesti viiuldaja (1991–) *[[Jüri Kork]], Eesti poliitik (1947–) *[[Jyri Kork]], eesti luuletaja ja eesti päritolu USA aeronautikainsener (1927–2001) *[[Martin Kork]], eesti näitleja (1996–) *[[Toomas Kork]], Eesti ühiskonnategelane (1945–) *[[Mikheil Korkia]], gruusia korvpallur (1948–2004) *[[Dmitri Korkin]], jakuudi maadlustreener (1928–1984) *[[Vincentas Korkutis]], leedu geoloog (1931–2023) *[[Baltasar Kormákur]], islandi näitleja, lavastaja ja produtsent (1966–) *[[Harvey Korman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1927–2008) *[[Andrei Kormašov]], eesti graafik ja plakatikunstnik (1957–) *[[Jaana Kormašov]], eesti keraamik (1966–) *[[Orest Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1964–) *[[Nikolai Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1929–2012) *[[Luule Kormašova]], eesti keraamik (1935–) *[[Roger Kornberg]], USA biokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1947–) *[[Nikolai Korndorf]], vene helilooja ja dirigent (1947–2001) *[[Natalie Korneitsik]], Eesti iluduskuninganna (1989–) *[[Eenok Kornel]], Eesti jurist ja riigiametnik (1940–2008) *[[Gustav Kornel]], eesti arst (1892–1967) *[[Karl Kornel]], Eesti diplomaat ja poliitik (1882–1953) *[[Kornelius (Jakobs)]], Eesti õigeusu piiskop (1924–2018) *[[Kornelius (Petseri)|Kornelius]], Petseri kloostriülem, kanoniseeritud 1690. aastal (1501–1570) *[[Kornelius (Titov)]], vene vanausuliste kirikutegelane (1947) *[[Mait Kornet]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Mihhail Kornijenko]], Venemaa insener ja kosmonaut (1960–) *[[Lavr Kornilov]], Vene kindral (1870–1918) *[[Serhi Kornitšuk]], Ukraina sõjaväelane (1965–) *[[August Christian Valentin Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1744–1807) *[[Ernst August Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1782–1858) *[[Margarita Kornõševa]], venekeelne Eesti ajakirjanik (1957–) *[[Andrei Korobeinik]], Eesti programmeerija ja ärimees (1980–) *[[Igor Korobov]], Venemaa sõjaväelane (1956–2018) *[[Shinzō Kōroki]], jaapani endine jalgpallur (1986–) *[[Marika Korolev]], eesti näitleja (1970–) *[[Aleksandr Koroljov]], Eesti jõutõstja (sündinud 1973) *[[Sergei Koroljov]], Nõukogude lennuki- ja raketikonstruktor (1906–1966) *[[Sergei Koroljov (riigiametnik)|Sergei Koroljov]], Venemaa riigiametnik (1962–) *[[Nataša Koroljova]], Ukraina päritolu Venemaa laulja (1973–) *[[Ernest Bai Koroma]], Sierra Leone poliitik (1953–) *[[Natalja Korosteljova]], Venemaa murdmaasuusataja (1981–) *[[Izmail Korostovets]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1863–1933 *[[Mihhail Korotajev]], Venemaa endine jalgpallur (1971–) *[[Eduard Korotin]], Eesti võistlustantsija (1972–) *[[Fjodor Korotkov]], Nõukogude sõjaväelane (1902–1973) *[[Maria Korotkova]], Eesti poliitik (1957–) *[[Konstantin Korovin]], vene maalikunstnik, teatrikunstnik, õpetaja ja kirjanik (1861–1939) *[[Arseni Korp]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1914–1990) *[[Viktoria Korpan]], Eesti ajakirjanik ja riigiametnik (1976–) *[[Jorma Korpela]], soome kirjanik (1910–1964) *[[Kalevi Korpi]], soome laulja (1927–2013) *[[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja (1988–) *[[Lauri Korpikoski]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Harald Korro]], eesti keemik (1897–1941) *[[Viktor Korrovits]], Eesti füüsik, terminoloog ja endine poliitik (1945–) *[[Karl-Artur Korsar]], eesti rõivadisainer (1989–) *[[Christine Korsgaard]], USA filosoof (1952–) *[[Lisbeth Korsmo]], norra kiiruisutaja (1948–2017) *[[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1967–2026) *[[Raivo Korstnik]], eesti maalikunstnik (1932–1992) *[[Robert Korzeniowski]], poola kergejõustiklane (1968–) *[[Olimpi Korzjukov]], Eesti ajaloolane (1928–1971) *[[Vladislav Koržets]], eesti humorist (1951–) *[[Mihhail Koršunov]], Eesti jäähokimängija (1963–) *[[Adolf Kortel]], eesti isetegevuslik maalikunstnik (1921–1988) *[[Karl Kortelainen]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1930–2020) *[[Jakob Korts]], Soosaare vallavanem (1899–) *[[Fahri Korutürk]], Türgi mereväelane ja diplomaat, 6. Türgi president (1903–1987) *[[Manivald Korv]], eesti keemik (1926–2003) *[[Neeme Korv]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Janusz Korwin-Mikke]], Poola poliitik ja publitsist (1942–) ==Kos== *[[Marta Kos]], Sloveenia diplomaat ja poliitik (1965–) *[[Gábor Kósa]], ungari religiooniloolane (1971–) *[[Yona Kosashvili]], USA maletaja (1958–) *[[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Tadeusz Kościński]], Poola pankur ja riigiametnik (1956–) *[[Aleksander Kościów]], poola helilooja, vioolamängija, pedagoog ja kirjanik (1974–) *[[Elgi Kose]], Ugala teatri töötaja (1945–) *[[Enn Kose]], eesti näitleja (1938–) *[[Imre Kose]], Eesti kokk (1969–) *[[Mati Kose]], eesti bioloog (1970–) *[[Pille Kose]], eesti lavastuskunstnik (1988–) *[[Reinhart Koselleck]], saksa ajaloolane (1923–2006) *[[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend (1901–1957) *[[Ivar Kosenkranius]], eesti stsenarist (1937–2019) *[[Lilian Kosenkranius]], Eesti ajakirjanik (1930–2022) *[[Romek Kosenkranius]], eesti ettevõtja, riigiametnik ja omavalitsusjuht (1969–) *[[Brigid Kosgei]], Keenia pikamaajooksja (1994–) *[[Masatoshi Koshiba]], jaapani füüsik (1926–2020) *[[Takeshi Koshida]], jaapani endine jalgpallur (1960–) *[[Jerzy Kosiński]], juudi rahvusest Poola–Ameerika Ühendriikide kirjanik (1933–1991) *[[Dmitri Kosjakov]], Eesti näitleja (1976–) *[[Ado Kosk]], eesti sportlane (1954–) *[[Aino Kosk-Schmidt]], eesti tarbekunstnik (1915–1966) *[[Aleksander Koskel]], eesti arst ja rahvuslane (1909–1988) *[[Alma Koskel]], eesti tarbekunstnik, pedagoog ja koolijuhataja (1886–1942) *[[Harri Koskela]], soome endine maadleja (1965–) *[[Niina Koskela]], soome päritolu Norra maletaja (1971–) *[[Vesa Koskela]], Rootsi poksija (1960–) *[[Ilkka Koski]], soome poksija (1928–1993) *[[Jarmo Koski]], soome näitleja (1951–) *[[Pirkko Koski]], soome teatriteadlane (1941–) *[[Mikko Koskinen]], soome jäähokimängija (1988–) *[[Jarno Koskiranta]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Tristan Koskor]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Barrie Kosky]], austraalia lavastaja (1967–) *[[Nikolai Koslov]], Eesti veterinaar (1928–2024) *[[Vladimir Koslov]], Eesti majandusteadlane (1928–2012) *[[Kopel Koslovski]], juudi päritolu Eesti jalgpallur (1918–1941) *[[Wehwalt Koslovsky]], saksa luuletaja (1972–) *[[Joseph Kosma]], Prantsusmaa helilooja (1905–1969) *[[Ciril Kosmač]], sloveeni kirjanik (1910–1980) *[[Barbara Kosmal]], poola filminäitleja ja modell (1973–1993) *[[vaga Kosmas]], pühak *[[Olga Kosmina]], Eesti võistlustantsija (1978–) *[[Samuli Kosminen]], soome löökpillimängija (1974–) *[[Zoja Kosmodemjanskaja]], Nõukogude diversant (1923–1941) *[[Aleksandr Kosmodemjanski]], Nõukogude Liidu suurtükiväeohvitser (1925–1945) *[[Tatjana Kosmõnina]], Eesti näitleja ja lavastaja (1980–) *[[Vihtori Kosola]], Soome paremäärmusliku Lapua liikumise juht (1884–1936) *[[Hanna Kosonen]], Soome orienteeruja ja poliitik (1976–) *[[Jadranka Kosor]], Horvaatia ajakirjanik ja poliitik (1953–) *[[Nadežda Kossintseva]], vene maletaja (1985–) *[[Tatjana Kossintseva]], vene maletaja (1986–) *[[Viktor Kossitškin]], vene kiiruisutaja (1938–2012) *[[Paul Kossoff]], inglise kitarrist (1950–1976) *[[Odilon Kossounou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2001–) *[[Vassili Kossov]], Nõukogude parteitegelane (1910–1996) *[[Lajos Kossuth]], Ungari vabadusvõitleja (1802–1894) *[[Aleksei Kossõgin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1904–1980) *[[Oleksandr Kossõnskõi]], Ukraina sõjaväelane (1978–) *[[Dezső Kosztolányi]], ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1885–1936) *[[Heino Kostabi]], Eesti poliitik (1933–2021) *[[Heino Kostabi (õpetaja)|Heino Kostabi]], eesti muusikapedagoog (1921–1994) *[[Ivar Kostabi]], eesti ajakirjanik (1936–2021) *[[Lehti Kostabi]], eesti tantsija ja koreograaf (1953–) *[[Mark Kalev Kostabi]], eesti päritolu USA kunstnik *[[Georgi Kostadinov]], Bulgaaria poksija (1950–) *[[Miroslav Kostadinov]], bulgaaria laulja (1972–) *[[Stefka Kostadinova]], bulgaaria kõrgushüppaja (1965–) *[[Ivica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1979–) *[[Janica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1982–) *[[Aleksandra Kostenjuk]], vene maletaja (1984–) *[[Filip Kostić]], serbia jalgpallur (1992–) *[[Andrei Kostin (pankur)|Andrei Kostin]], vene ettevõtja (1956–) *[[Andri Kostin]], Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik (1973–) *[[Klim Kostin]], vene jäähokimängija (1999–) *[[Fjodor Kostjajev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1878—1925) *[[Jelena Kostjukovitš]], vene-itaalia esseist ja tõlkija (1958–) *[[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja (1987–) *[[Diego Kostner]], itaalia jäähokimängija (1992–) *[[Ivan Kostov]], Bulgaaria poliitik (1949–) *[[Kristian Kostov]], Vene-Bulgaaria laulja (2000–) *[[Kalevi Kosunen]], soome poksija (1947–) *[[Joseph Kosuth]], USA kontseptuaalkunstnik (1945–) *[[Tadeusz Kościuszko]], poola rahvuskangelane (1746–1817) ==Koš== *[[Vjatšeslav Košelev]], Eesti kergejõustiklane (1968–) *[[Sabīne Košeļeva]], läti kirjanik ja ajakirjanik (1989–) *[[Vassili Košetškin]], vene jäähokimängija (1983–) *[[Jevgeni Koševoi]], Kasahstani suusataja (1984–) *[[Pjotr Koševoi]], NSV Liidu sõjaväelane (1904–1976) *[[Mihhail Koškin]], vene tankikonstruktor (1898–1940) *[[Jan Košťálek]], tšehhi jäähokimängija (1995–) *[[Vojislav Koštunica]], Serbia poliitik (1944–) ==Koz== *[[Dmitri Kozak]], Venemaa riigitegelane (1958–) *[[Ita Kozakeviča]], poola päritolu Läti filoloog, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1955–1990) *[[Dmõtro Kozatskõi]], ukraina fotograaf ja sõjaväelane (1995–) *[[Bartosz Koziak]], poola tšellist (1980–) *[[Stanisław Marian Koziej]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1943–) *[[Aleksei Kozlov (filosoof)|Aleksei Kozlov]], vene filosoof (1831–1901) *[[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja (1979–) *[[Andrei Kozlov]], Venemaa pangandustegelane (1965–2006) *[[Mihhail Kozlov]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1978) *[[Sergei Kozlov]], vene kirjanik ja luuletaja (1939–2010) *[[Viktor Kozlov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1905–1984) *[[Lilijana Kozlovič]], Sloveenia jurist ja poliitik (1962–) *[[Valentina Kozlovskaja]], vene maletaja (1938–2025) *[[Harri Kozlovski]], eesti poksija (1941–1992) *[[Rihards Kozlovskis]], Läti jurist ja poliitik (1969–) *[[Grzegorz Kozłowski]], Poola diplomaat (1974–) *[[István Kozma]], Ungari maadleja (1939–1970) *[[Karol Koźmiński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja illustraator (1888–1967) *[[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja (1979–) *[[Brandon Kozun]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Ljubov Kozõreva]], NSV Liidu suusataja (1929–2015) *[[Nikolai Kozõrev]], vene astronoom (1908–1983) ==Kož== *[[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik (1963–) *[[Ivan Kožedub]], Nõukogude hävituslendur (1920–1991) *[[Dušan Kožíšek]], tšehhi murdmaasuusataja (1983–) *[[Jevgeni Kožokin]], Venemaa ajaloolane ja politoloog (1954–) ==Kot== *[[Shmuel Kot]], Eesti pearabi (1977–) *[[Eva Kotchever]], poola kirjanik (1891–1943) *[[Artur Kotenko]], Eesti jalgpallur (1981–) *[[Mihhail Kotik]], Eesti psühholoog (1923–1994) *[[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf (1982–) *[[Igor Kotjuh]], Eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Siret Kotka]], Eesti poliitik (1986–) *[[Taavi Kotka]], eesti infotehnoloog ja ärijuht (1979–) *[[Edith Kotka-Nyman]], eesti keele õpetaja ja õpikute autor ning kultuuritegelane Rootsis (1932–2017) *[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija (2000–) *[[Alar Kotkas]], eesti helilooja (1960–) *[[Elvi Kotkas]], eesti muusikapedagoog (1929–) *[[Johannes Kotkas]] (1915–1998) *[[Juhan Kotkas]], eesti viiulikunstnik ja viiulipedagoog (1878–1963) *[[Kaarel Kotkas]], eesti ettevõtja (1994–) *[[Kalev Kotkas]], Eesti poliitik (1960–) *[[Kalevi Kotkas]], Eesti ja Soome kergejõustiklane (1913–1983) *[[Kalju Kotkas]], eesti vabadusvõitleja (1926–2008) *[[Kallio Kotkas]], soome spordi- ja ühiskonnategelane (1908–1982) *[[Rein Kotkas]], eesti näitleja ja laulja (1950–) *[[Virve Kotkas]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1924–2004) *[[Ülo Kotkas]], Eesti poliitik (1943–) *[[Hans Kotke]], Tallinna kiviraidur ja müürseppmeister (15. sajand) *[[Lenka Kotková]], tšehhi astronoom (1973–) *[[František Kotlaba]], tšehhi botaanik ja mükoloog (1927–2020) *[[Agnieszka Kotlarska]], poola modell (1972–1996) *[[Alar Kotli]], eesti arhitekt (1904–1963) *[[Anu Kotli]], eesti arhitekt (1943–) *[[Helve Kotli]], eesti sünoptik ja hüdroloog (1934–2023) *[[Aleksandr Kotov]], vene maletaja ja maleliteraat (1913–1981) *[[Kaie Kotov]], eesti semiootik (1978–) *[[Raivo Kotov]], eesti arhitekt (1976–) *[[Rein Kotov]], eesti filmioperaator (1965–) *[[Toivo Kotov]], eesti orienteeruja, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Marina Kotova]], vene parömioloog ja keeleteadlane (1954–) *[[Olga Kotova]], Läti alpinist (1977–) *[[Tatjana Kotova]], Venemaa kaugushüppaja (1976–) *[[Andres Kotsar]], eesti arst ja tervishoiujuht (1974–) *[[Kaarel Kotsar]], eesti haridustegelane (1921–2007) *[[Kustas Kotsar]], Eesti prosaist ja ajakirjanik (1872–1942) *[[Maik-Kalev Kotsar]], eesti korvpallur (1996–) *[[Valter Kotsar]], Eesti diplomaat (1903–1977) *[[Sage Kotsenburg]], USA lumelaudur (1993–) *[[Dmõtro Kotsjubailo]], Ukraina sõjaväelane (1995–2023) *[[Mõhhailo Kotsjubõnski]], ukraina kirjanik (1864–1913) *[[Oleg Kotšenovski]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteoreetik (1929–2014) *[[Eduard Kotšergin]], Vene teatrikunstnik ja kirjanik (1937–) *[[Vsevolod Kotšetov]], vene kirjanik (1912–1973) *[[Pelageja Kotšina]], vene hüdromehaanik (1899–1999) *[[Jüri Kotšinev]], eesti publitsist (1960–) *[[Alexander von Kotzebue]], baltisaksa maalikunstnik (1815–1889) *[[August von Kotzebue]], baltisaksa kirjanik (1761–1819) *[[Otto von Kotzebue]], baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa meremäeohvitser (1788–1846) *[[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]], Venemaa sõjaväelane (1848–1911) *[[Níkos Kotzías]], kreeka poliitik (1950–) *[[Jan Kott]], poola poliitaktivist, kriitik ja teatriteoreetik (1914–2001) *[[Rudolf Kott]], eesti poksija (1906–1977) *[[Felix Kotta]], eesti luuletaja (1910–1963) *[[Ilmar Kotta]], eesti merebioloog, zooloog (1947–) *[[Jonne Kotta]], eestlasest merebioloog (1972–) *[[Kerri Kotta]], eesti muusikateoreetik ja helilooja (1969–) *[[Merilin Kotta]], eesti hispanist ja tõlkija (1982–) *[[Klara Kotter]], eesti laulja (1937–1998) *[[Dieter Kottysch]], saksa poksija (1943–) ==Kou== *[[Bachar Kouatly]], Prantsusmaa maletaja ja maletegelane (1958–) *[[Tomáš Koubek]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Bernard Kouchner]], Prantsusmaa poliitik, diplomaat ja arst (1939–) *[[Roman Koudelka]], Tšehhi suusahüppaja (1989–) *[[Martin Koukal]], tšehhi murdmaasuusataja (1978–) *[[Jan Koum]], Ukraina juudi päritolu ettevõtja ja programmeerija (1976–) *[[Delwa Kassiré Koumakoye]], Tšaadi poliitik (1949–) *[[Ménis Koumantaréas]], kreeka kirjanik (1931–) *[[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Elena Kountoura]], Kreeka poliitik (1962–) *[[Mikko Kousa]], Soome jäähokimängija (1988–) *[[Moussa Kouyate]], Senegali muusik (1956–) ==Kov== *[[Niko Kovač]], horvaatia jalgpallur (1971–) *[[Robert Kovač]], horvaadi jalgpallur (1974–) *[[András Kovács]], Ungari filmirežissöör (1925–2017) *[[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]], Rumeenia jalgpallur ja treener (1920–1995) *[[István Kovács (maadleja)|István Kovács]], Ungari maadleja (1950–) *[[István Kovács (poksija)|István Kovács]], Ungari poksija (1970–) *[[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]], Ungari kõrgushüppaja (1973–) *[[Joe Kovacs]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (1989–) *[[László Kovács]], Ungari ja Euroopa Liidu poliitik (1939–) *[[Mõhhailo Koval]], Ukraina sõjaväelane (1956–) *[[Peeter Koval]], eesti endine mootorrattasportlane (1956–) *[[Heikki Kovalainen]], Soome Vormel 1-sõitja (1981–) *[[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja (1991–) *[[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik (1991–) *[[Igor Kovalenko]], Läti ukraina maletaja (1988–) *[[Jekaterina Kovalevskaja]], vene maletaja (1974–) *[[Sofja Kovalevskaja]], vene matemaatik (1850–1891) *[[Vladimir Kovalevski]], vene paleontoloog (1842–1883) *[[Julija Kovaliv]], Ukraina riigiametnik ja diplomaat (1985–) *[[Sergei Kovaljov]], Venemaa poliitik, endine dissident (1930–2021) *[[Sergei Kovaljov (laevakonstruktor)|Sergei Kovaljov]], vene laevakonstruktor (1919–2011) *[[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja (1990–2015) *[[Ainārs Kovals]], läti odaviskaja (1981–) *[[Aleksei Kovaltšuk]], Eesti alpinist (1957–) *[[Andri Kovaltšuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) *[[Viktoria Kovaltšuk]], ukraina kunstnik (1954–2021) *[[Anton Kovalyov]], Kanada maletaja (1992–) *[[Jakub Kovář]], Tšehhi jäähokimängija (1988–) *[[Jan Kovář]], tšehhi jäähokimängija (1990–) *[[Ram Nath Kovind]], India poliitik, riigi president alates 2017. aastast (1945–) ==Kow== *[[Henryk Kowalczyk]], Poola poliitik (1956–) *[[Justyna Kowalczyk]], poola suusataja (1983–) *[[Benjamin Kowalewicz]], Kanada laulja (1975–) *[[Krzysztof Kowalewski]], poola näitleja (1937–2021) *[[Krystyna Kowalik-Bańczyk]], poola jurist (1976–) *[[Kasia Kowalska]], poola laulja (1973–) *[[Józef Kowalski (ülipikaealine)|Józef Kowalski]], poola ülipikaealine (1900–2013) *[[Dawid Kownacki]], poola jalgpallur (1997–) ==Koy== *[[Yig'al Koyfman]], Iisraeli kabetaja (1974–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ko, Biograafiad]] tpz4649cg23qkxsgi7tm0otivy2p1po 0 412359 7193268 4247704 2026-07-15T08:32:07Z Kuriuss 38125 7193268 wikitext text/x-wiki '''Liisa Lilleste''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1985]]) on eesti endine jalgpallur. Ta mängis kuni 2019. aastani [[Naiste Meistriliiga]]s osalevas klubis [[JK Pärnu naiskond|JK Pärnu]]. Aastatel 2004–2009 mängis ta [[Eesti naiste jalgpallikoondis]]es. 2026. aasta seisuga töötab ta Politsei- ja Piirivalveametis uurijana ning on vanemkomissar.<ref>[https://www.politsei.ee/en/contacts/laane_prefektuur/parnu_politseijaoskond/menetlusgrupp_ii/employee/liisa.lilleste Liisa Lilleste] Politsei.ee. Vaadatud 15.07.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lilleste, Liisa}} [[Kategooria:Eesti naisjalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 5h2x5y8myggzrox1k3ngobq3pxotpil 0 417553 7193384 7185031 2026-07-15T11:47:23Z Avjoska 1538 /* Al */ 7193384 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Al)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Al". ==Al== *[[Badr bin Hamad Al Busaidi]], Omaani diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]], Dubai emiir (1949–) *[[Asmāʾ Āl Thānī]], Katari alpinist (sündinud 20. sajandil) *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]], Katari peaminister (1959–) ==Ala== *[[Efkan Ala]], Türgi poliitik (1965–) *[[Janar Ala]], eesti semiootik, ajakirjanik ja kirjanik (1979–) *[[Siim Ala]], eesti laskesuusataja (1987–) *[[David Alaba]], Austria jalgpallur (1992–) *[[Francišak Alachnovič]], valgevene näitekirjanik, teatritegelane ja publitsist (1883–1944) *[[Georgij Alafuzoff]], Soome sõjaväelane (1953–) *[[Riikka Ala-Harja]], soome kirjanik ja dramaturg (1967–) *[[Jehan Alain]], prantsuse organist ja helilooja (1911–1940) *[[Erkki Alak]], eesti maadleja (1983–) *[[Olavi Alakulppi]], Soome ja USA suusataja ning sõjaväelane (1915–1990) *[[Allan Alaküla]], eesti ajakirjanik (1968–) *[[Kaljo Alaküla]], eesti lendur, vabadusvõitleja ja tootmisjuht (1923–2016) *[[Ruth Alaküla]], eesti teleajakirjanik (1957–) *[[Erik Alalooga]], eesti tegevus- ja installatsioonikunstnik (1974–) *[[Aino Alamaa]], eesti keraamik ja tarbekunstnik (1908–1996) *[[Alviina Alametsä]], Soome poliitik (1992–) *[[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja (1998–) *[[Kersti Ala-Murr]], eesti laulja (1973–) *[[Priit Alamäe]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Kurt Aland]], saksa teoloog (1915–1994) *[[Richard Aland]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Arni Alandi]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Kalervo Alanenpää]], Rootsi poksija (1956–) *[[Raimond Alango]], eesti laulja ja laulupedagoog (1926–2010) *[[Randar Alango]], eesti näitleja (1914–1980) *[[Tarsina Alango]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1923–2010) *[[Oswaldo Alanís]], Mehhiko jalgpallur (1989–) *[[Outi Alanko-Kahiluoto]], Soome poliitik (1966–) *[[Jaagup Alaots]], eesti loomaarstiteadlane (1940–2012) *[[Ann Alari]], eesti tõlkija, ajakirjanik ja autor (1954–) *[[Rudolf Alari]], eesti laulja (1911–2004) *[[Victor Alari]], eesti geofüüsik (1989–) *[[Alarich I]], läänegootide kuningas (suri 410) *[[Lucas Alario]], Argentina jalgpallur (1992–) *[[Arnold Alas]], eesti aiandusarhitekt ja kunstnik (1911–1990) *[[Arvo Alas]], Eesti tõlkija ja diplomaat (1943–2007) *[[Askur Alas]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1973–) *[[Juhan Alas]], eesti dendraariumiasutaja (1874–1963) *[[Kairi Alas]], eesti psühholoog (1991–) *[[Ottomar Alas]], eesti arhitekt (1922–1975) *[[Ruth Alas]], eesti juhtimisteadlane (1960–2018) *[[Vello Alas]], Eesti sõjaväelane (1908–1947) *[[Irakli Alasania]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1973–) *[[Heidi Alasepp]], eesti arst, tervishoiujuht ja riigiametnik (1972–) *[[Joe Alaskey]], USA näitleja (1952–2016) *[[Connaughti prints Alastair]], Briti kuningliku perekonna liige (1914–1943) *[[Carlos Alazraqui]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1962–) *[[Santeri Alatalo]], Soome-Šveitsi jäähokimängija (1990–) *[[Toimi Alatalo]], soome murdmaasuusataja (1929–2014) *[[Epp Alatalu]], eesti suhtekorraldaja *[[Kadi Alatalu]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane *[[Riin Alatalu]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (1968–) *[[Toomas Alatalu]], eesti ühiskonnateadlane, ajakirjanik ja poliitik *[[Vladimir Alatortsev]], vene maletaja (1909–1987) *[[Apti Alaudinov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa sõjaväelane (1973–) *[[Pekka Alava]], soome skulptor (1897–1977) *[[Ave Alavainu]], eesti luuletaja (1942–2022) *[[Mati Alaver]], eesti suusatreener (1954–) *[[Bozorg ‘Alavī]], Iraani kirjanik (1904–1997) ==Alb== *[[Jessica Alba]], USA filminäitleja (1981–) *[[Jordi Alba|Jordi Alba i Ramos]], Hispaania jalgpallur (1989–) *[[Anthony Albanese]], Austraalia poliitik (1963–) *[[Francesco Albani]], itaalia maalikunstnik (1578–1660) *[[Muḩammad al-Barāda‘ī]], Egiptuse diplomaat ja jurist (1942–) *[[Marco Albarello]], itaalia murdmaasuusataja (1960–) *[[José Manuel Albares]], Hispaania diplomaat ja poliitik (1972–) *[[Hermanis Albats]], Läti jurist, diplomaat, teadlane ja õppejõud (1879–1942) *[[Jevgenija Albats]], Venemaa ajakirjanik, politoloog ja kirjanik (1958–) *[[Berat Albayrak]], Türgi poliitik *[[Henrik Otto von Albedyl]], Rootsi sõjaväelane (1666–1738) *[[Edward Albee]], ameerika näitekirjanik (1928–2016) *[[Isaac Albéniz]], hispaania helilooja ja pianist (1860–1909) *[[Valdek Alber]], eesti kunstnik (1976–) *[[Eleanor Alberga]], Jamaica helilooja (1949–) *[[Niccolò Albergati]], itaalia kardinal ja diplomaat (1373–1443) *[[Franklin Alberger]] *[[Valdis Albergs]], läti skulptor (1922–1984) *[[Arturs Alberings]], Läti agronoom ja poliitik (1876–1934) *[[Christijan Albers]], hollandi Vormel 1 sõitja (1979–) *[[Hans Albers]], saksa näitleja ja laulja (1891–1960) *[[Marcel Albers]], hollandi võidusõitja (1967–1992) *[[piiskop Albert]] (Albert von Buxhövden), Liivimaa piiskop (1165–1229) *[[Albert Aachenist]], ajaloolane (11.–12. sajand) *[[Albert Suerbeer]] (Albert II), Riia peapiiskop (suri 1273) *[[Albert Suur]] *[[Albert I (Monaco)|Albert I]], Monaco vürst (1848–1922) *[[Albert II (Belgia)|Albert II]], belglaste kuningas *[[Albert II (Monaco)|Albert II]], Monaco vürst (1958–) *[[prints Albert Victor, Clarence'i hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1864–1892) *[[Eugen d'Albert]], helilooja ja pianist (1864–1932) *[[Flórián Albert]], ungari jalgpallur (1941–2011) *[[Maria Albert]], eesti ujuja (1985–) *[[Marko Albert]] *[[Yuri Alberto]], Brasiilia jalgpallur (2001) *[[Leon Battista Alberti]], itaalia arhitekt (1404–1472) *[[Domenico Alberti]], itaalia laulja ja helilooja (suri 1740) *[[Maryse Alberti]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide filmioperaator (1954–) *[[Mariotto Albertinelli]], itaalia kunstnik (1474–1515) *[[Islam-Beka Albijev]], tšetšeeni rahvusest Venemaa maadleja (1988–) *[[Tomaso Albinoni]], itaalia helilooja (1671–1751) *[[Raúl Albiol]], Hispaania jalgpallur (1985–) *[[Al-Bīrūnī]], pärsia õpetlane (sündis 973) *[[August Albo]], Eesti maalikunstnik ja skulptor (1893–1963) *[[Alexander Albon]], tai vormelisõitja (1996–) *[[Albrecht (Mainz)|Albrecht]], Mainzi peapiiskop (1490–1545) *[[Albrecht (Saksi-Wittenberg)|Albrecht]], Lüneburgi vürst (suri 1385) *[[Albrecht I (Saksimaa)|Albrecht I]], Saksi krahv (1212–1260) *[[Albrecht I (Braunschweig)|Albrecht I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog *[[Albrecht I (Braunschweig-Grubenhagen)]] *[[Albrecht Elsaßist]], Lotringi hertsog 1047–1048 *[[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht I]], Saksa kuningas, Austria hertsog (1255–1308) *[[Albrecht II (Austria)|Albrecht II]], Austria hertsog (1298–1358) *[[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]], Saksa kuningas, Ungari kuningas, Böömimaa kuningas, Austria hertsog (1397–1439) *[[Albrecht II (Braunschweig-Wolfenbüttel-Göttingen)|Albrecht]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (u 1268–1318) *[[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]], Austria hertsog (1418–1463) *[[Albrecht (Castell-Castell)|Albrecht]], Castell-Castelli vürst (1925–2016) *[[Albrecht Mecklenburgist]], Rootsi kuningas ja Mecklenburgi hertsog (suri 1412) *[[Andreas Albrecht]], ameerika kosmoloog (1957–) *[[Ernst Albrecht]], Saksamaa poliitik (1930–2014) *[[Gerd Albrecht]], saksa dirigent (1935–2014) *[[Ingrid Albrecht]], USA filosoof *[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]], saksa arst ja kirjanik (1752–1814) *[[Zinaida Albrecht]], Eesti entomoloog (1902–1995) *[[Albrecht Friedrich (Preisimaa)|Albrecht Friedrich]], Preisimaa hertsog (1553–1618) *[[Johann Georg Albrechtsberger]], austria helilooja, muusikateoreetik ja -pedagoog (1736–1809) *[[Eik Albri]], eesti poksija (1908–1982) *[[Rein Albri]], eesti merendustegelane ja õppejõud (1946–) *[[Madeleine Albright]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik (1937–2022) *[[Marc Albrighton]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Afonso de Albuquerque]], Portugali meresõitja, sõjaväelane ja poliitik (suri 1515) ==Alc== *[[Luna Alcalay]], Austria pianist ja helilooja (1928–) *[[Carlos Alcaraz]], Hispaania tennisist (2003–) *[[Louisa May Alcott]], ameerika kirjanik (1832–1888) ==Ald== *[[Alan Alda]], USA näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1936–) *[[Mark Aldanov]], emigreerunud vene kirjanik (1886–1957) *[[Ginger Alden]], USA modell ja näitleja (1956–) *[[Kurt Alder]], saksa keemik (1902–1958) *[[Omar Alderete]], Paraguay jalgpallur (1996–) *[[Joey Alders]], hollandi võidusõitja (1999–) *[[Toby Alderweireld]], Belgia jalgpallur (1989–) *[[Richard Aldington]], inglise kirjanik (1892–1962) *[[Brian Aldiss]], inglise kirjanik (1925–2017) *[[James Aldridge]], inglise kirjanik (1918–2015) *[[Buzz Aldrin]], USA piloot ja astronaut (1930–) *[[Fritjof Magnussønn Åldstedt]], norra ajakirjanik ==Ale== *[[Uota Ale]], Tuvalu jalgpallur (1986–) *[[Alebrand]], misjonär ja preester Liivimaal (12.–13. sajand) *[[Pierre Alechinsky]], Belgia kunstnik (1927–) *[[Mira Alečković]], serbia luuletaja (1924–2008) *[[Ciro Alegría]], Peruu kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1909–1967) *[[Pilar Alegría]], Hispaania poliitik (1977–) *[[Aleksandr Alehhin]], maletaja (1892–1946) *[[Sergei Aleinikov]], valgevene jalgpallur *[[Vicente Aleixandre]], hispaania luuletaja (1898–1984) *[[Iván Alejo]], Hispaania jalgpallur (1995–) *[[Franz Alekand]], eesti ühiskonnategelane (1893–1949) *[[Koit Alekand]], eesti maaparandusteadlane (1929–2018) *[[Alekhsandri (Imerethi prints)|Alekhsandri]], Imerethi prints, Venemaa sõjaväelane *[[Nana Alekhsandria]], gruusia maletaja (1949–) *[[Arthur Alekhsanjan]], armeenia maadleja (1991–) *[[Mykolas Alekna]], leedu kettaheitja (2002–) *[[Virgilijus Alekna]], leedu kettaheitja (1972–) *[[Vaida Aleknavičienė]], Leedu poliitik (1976–) *[[Vagit Alekperov]], aseri päritolu Venemaa ärimees (1950–) *[[Aleksander (Poola)|Aleksander]], Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1461–1506) *[[Aleksandar I Karađorđević]], Jugoslaavia kuningas (1888–1934) *[[Aleksander Suur]] *[[Aleksander I (paavst)|Aleksander I]], paavst *[[Aleksander I]], Venemaa keiser *[[Aleksander II (paavst)|Aleksander II]], paavst *[[Aleksander II]], Venemaa keiser *[[Aleksander III]], Venemaa keiser (1845–1894) *[[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]], paavst (suri 1181) *[[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]], paavst (suri 1261) *[[Aleksander VI]] *[[Aleksander VII]] *[[Aleksander VIII]] *[[Aleksander Nevski]] *[[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)]], Venemaa keisrinna (1798–1860) *[[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)]], Venemaa keisrinna *[[Aleksandr Aleksandrov (keeleteadlane)|Aleksandr Aleksandrov]], vene keeleteadlane *[[Aleksandr Aleksandrov (kosmonaut)|Aleksandr Aleksandrov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1943–) *[[Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov]], Nõukogude Liidu helilooja (1883–1946) *[[Andrei Aleksandrov]], Eesti jäähokimängija (1990–) *[[Herman Aleksandrov]], Vene sõjaväelane (1879–1927) *[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]], vene kirjanik, publitsist, ajakirjanik ja blogija (1984–) *[[Ivan Aleksandrovski]], vene kunstnik, fotograaf, leiutaja ja insener (1817–1894) *[[Sergei Aleksašenko]], Venemaa pankur ja riigimees (1959–) *[[Aleksei I Mihhailovitš]] *[[Aleksei Nikolajevitš (Venemaa troonipärija)|Aleksei Nikolajevitš]], Venemaa troonipärija (1904–1918) *[[Aleksei Petrovitš]], Venemaa troonipärija (1690–1718) *[[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja (1997–) *[[Aivar Aleksejev]], eesti munitsipaalpoliitik (1965–) *[[Aleksandr Aleksejev]], vene jurist, Tartu ülikooli õigusteaduse professor *[[Aleksei Aleksejev]] (1974–), mari päritolu Eesti õpetaja ja filmilavastaja *[[Aleksei Aleksejev (jalgpallur)|Aleksei Aleksejev]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Ivan Aleksejev]], Eesti näitleja (1989–) *[[Jevgeni Aleksejev]], vene maletaja (1985–) *[[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur (1982–) *[[Marko Aleksejev]], eesti kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1979–) *[[Mihhail Andrejevitš Aleksejev]], Nõukogude pedagoog *[[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev]], Venemaa sõjaväelane *[[Mihhail Nikolajevitš Aleksejev]], vene kirjanik *[[Nikolai Aleksejev]], vene dirigent (1958–) *[[Pavel Aleksejev]], Eesti jalgpallur (1991–) *[[Pjotr Aleksejev]], vene luuletaja (19. sajand) *[[Tiit Aleksejev]], eesti kirjanik ja ajaloolane (1968–) *[[Vladimir Aleksejev]], Vene sõjaväelane, kindralleitnant (1961) *[[Viktor Aleksejev]], Eesti kunstnik (1902–1945) *[[Vissarion Aleksejev]], Eesti matemaatik *[[Ljudmila Aleksejeva]], vene ajaloolane ja inimõiguslane (1927–2018) *[[Olga Aleksejeva]], Eesti vehkleja (1982–) *[[Anatoli Aleksin]], juudi päritolu vene kirjanik (1924–2017) *[[Aleksius II]], Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1929–2008) *[[August Alekõrs]], Eesti kohtunik (1898–1989) *[[Indrek Alekõrs]], Eesti haridustegelane ja koolijuht (1952–) *[[Linda Alekõrs]], eesti kunstiajaloolane (1924–2003) *[[Richard Alekõrs]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1914–1973) *[[Markku Alén]], soome rallisõitja (1951–) *[[Urmas Alender]], Eesti laulja (1953–1994) *[[Yoko Alender]], Eesti poliitik (1979–) *[[Ivar Alenius-Bjørk|Ivar Johannes Wilhelm Alenius-Bjørk]], taani kunstnik (1905) *[[Jean Alesi]] *[[Åge M. Åleskjær]], norra pastor ja koguduserajaja *[[Arturo Alessandri Palma]], Tšiili poliitik (1868–1950) *[[Jorge Alessandri Rodríguez]], Tšiili poliitik (1896–1986) *[[Aleuas I]], Larissa valitseja (6. sajand eKr) *[[Mall Alev]], eesti suusataja ja orienteeruja (1973–) *[[Rutter Alev]], Eesti sõjaväelane (1906–1992) *[[Voldemar Alev]], eesti näitleja (1902–1975) *[[Ioánnis Alevrás]], Kreeka poliitik (1912–1995) *[[Alexander (Tartu piiskop)|Alexander]], Tartu piiskop (suri 1268) *[[Alexander (Schaumburg-Lippe)|Alexander]], Schaumburg-Lippe vürst (sündinud 1958) *[[Alexander II]], šotlaste kuningas (1198–1249) *[[Christopher Alexander]], Austria päritolu USA arhitekt (1936–2022) *[[Conel Hugh O'Donel Alexander]], Briti krüptoanalüütik ja maletaja (1909–1974) *[[Jason Alexander]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Lloyd Alexander]], ameerika ulmekirjanik (1924–2007) *[[Victoria Nichols Alexander]], ameerika kirjanik ja filosoof *[[Alexander Friedrich]], Hessen-Kasseli maakrahv (1863–1945) *[[Kenti printsess Alexandra]] (1936–) *[[Printsess Alexandra, Fife'i hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1891–1959) *[[Alexandra (Suurbritannia)|Taani Alexandra]], [[Suurbritannia]] kuninganna (1844–1925) *[[Alexandra (Frederiksborgi krahvinna)|Alexandra]], Frederiksborgi krahvinna (1964–) *[[Alexandra Sayn-Wittgenstein-Berleburg]], Pfeili ja Klein-Ellguthi krahvinna (1970–) *[[Liana Alexandra]], Rumeenia helilooja (1947–2011) *[[Boniface Alexandre]], Haiti poliitik, president 2004–2006 (1936–2023) *[[Alexandrine (Taani kuninganna)|Alexandrine]], Mecklenburg-Schwerini printsess, Taani kuninganna (1879–1952) *[[Aléxandros I]], Kreeka kuningas (1893–1920) *[[Nicoleta Alexandru]], rumeenia laulja (1968–) *[[Alexia (Kreeka ja Taani printsess)|Alexia]], Kreeka ja Taani printsess (1965–) *[[Alexia]], Madalmaade printsess (2005–) *[[Alexinos]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Alexis]], vanakreeka komöödiakirjanik *[[Alexius]], kerjus, kristlik pühak (suri 5. sajandil) *[[Robert Alexy]], saksa õigusteadlane ja filosoof (1945–) ==Alf== *[[Angelino Alfano]], Itaalia poliitik (1970–) *[[Franco Alfano]], itaalia helilooja (1875–1954) *[[Gustavo Alfaro]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1962–) *[[José de Jesús Alfaro‎]], Nicaragua poliitik (1800-1855) *[[Ivan Alfejev]], Eesti arst (1896–1962) *[[Achilles Alferaki]], kreeka päritolu vene helilooja (1846–1919) *[[Vittorio Alfieri]], itaalia kirjanik (1749–1803) *[[Ivan Alfjorov]], Nõukogude Liidu väejuht, kindralleitnant (1897–1979) *[[Žoress Alfjorov]], valgevene päritolu Venemaa füüsik ja poliitik (1930–2019) *[[Alfonso III (Aragón)|Alfonso III]], Aragóni kuningas (1265–1291) *[[Alfonso XIII]], Hispaania kuningas (1886–1941) *[[Alfonso Carlos, San Jaime hertsog]], Hispaania karlistlik trooninõudleja (1849–1936) *[[Alfred Roman]], Liechtensteini prints (1875–1930) *[[Julien Alfred]], Saint Lucia sprinter (2001–) *[[Hannes Alfvén]], rootsi elektriinsener ja plasmafüüsik (1908–1995) *[[Hugo Alfvén]], Rootsi helilooja (1872–1960) ==Alg== *[[Ole Ålgård]], Norra diplomaat *[[Alessandro Algardi]], itaalia kõrgbaroki skulptor, arhitekt ja joonestaja (1595–1654) *[[Francesco Algarotti]], itaalia filosoof, kunstikriitik ja graveerija (1712–1764) *[[Ali Al-Gashamy]], Norra jalgpallur (1989–) *[[Algirdas]], Leedu suurvürst *[[Peeter Algma]], eesti õpetaja (1885–1951) *[[Toomas Algma]], eesti õpetaja (1896–1971) *[[Jaime Alguersuari]], hispaania vormelisõitja (1990–) *[[Martin Algus]], eesti näitleja (1973–) *[[Aado Algvere]], eesti metallikunstnik (1947–) *[[Karl Algvere]], eesti metsamees ja metsateadlane (1907–1973) *[[Peep Algvere]], eesti silmaarst ja arstiteadlane Rootsis (1935–2021) ==Ali== *[[‘Alī ibn Abī Ţālib]], [[Muḩammad]]i väimees ja neljas kaliif (suri 661) *[[Aires Ali]], Mosambiigi poliitik (1955–) *[[Irfaan Ali]], Guyana poliitik (1980–) *[[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]], Iraani füüsik (suri 2010) *[[Nia Ali]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1988–) *[[Sabahattin Ali]], türgi kirjanik ja pedagoog (1907–1948) *[[Aliaksiej Aliaksandraŭ]], valgevene maletaja (1973–) *[[Alice (Suurbritannia printsess)|Alice]], Suurbritannia printsess, Hesseni suurhertsoginna (1843–1878) *[[printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna]] (1901–2004) *[[Muhammad al-Idrisi]], araabia kartograaf (12. sajand) *[[Anton Alihhanov]], Venemaa poliitik (1986–) *[[Maksud Alihhanov-Avarski]], Venemaa sõjaväelane (1846–1907) *[[Muhhu Alijev]], Venemaa poliitik (1940–) *[[Heikki A. Alikoski]], soome astronoom (1912–1997) *[[Imam Alimsultanov]], tšetšeeni laulja ja laulukirjutaja (1957–1996) *[[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (1952–2024) *[[Paul Alisch]], baltisaksa tööstusarhitekt (1842 – pärast 1917) *[[Alizée]], prantsuse laulja (1984–) *[[Fejzi Alizoti]], Albaania poliitik (1874–1945) ==Alj== *[[Jüri Aljak]], eesti karikaturist (1954–) *[[Berit Aljand]], eesti ujuja (1985–) *[[Martti Aljand]], eesti ujuja (1987–) *[[Riho Aljand]], eesti ujumistreener (1960–2019) *[[Triin Aljand]], eesti ujuja (1985–) *[[Rene Aljas]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Warda Al-Jazairia]], Alžeeria laulja ja näitleja (1939–2012) *[[Georgi Aljošin]] (1931–2011), NLKP tegelane *[[Samuil Aljošin]] (1913–2008), vene näitekirjanik ==Alk== *[[Charles-Valentin Alkan]], prantsuse pianist ja helilooja (1813–1888) *[[Alkidamas]], vanakreeka sofist ja reetor (5.–4. sajand eKr) *[[Alkiphron]], vanakreeka reetor ja sofist (2. või 3. sajand) *[[Jēkabs Alksnis (arst)|Jēkabs Alksnis]], läti arst, sõjaväearst ja arstiteadlane (1870–1957) *[[Jēkabs Alksnis (sõjaväelane)|Jēkabs Alksnis]], läti päritolu Vene keiserliku armee allohvitser, hiljem Punaarmee komandör (1897–1938) ==All== *[[Heleri All]], eesti ajakirjanik (1995–) *[[Tarmo All]], eesti geoloog (1969–) *[[Rudolf Allabert]], eesti näitleja (1939–2011) *[[Émile Allais]], prantsuse mäesuusataja (1912–2012) *[[Lucy Allais]], Lõuna-Aafrika Vabariigi filosoof *[[Maurice Allais]], prantsuse majandusteadlane (1911–2010) *[[Andres Allan]], eesti luuletaja (1965–1988) *[[Erik Allardt]], soome sotsioloog (1925–2020) *[[Ludwig Nicolaus von Allart]], sõjaväelane (1659–1727/1728) *[[Ain Allas]], eesti teleajakirjanik (1948–) *[[Aliis Allas]], eesti squash'i-mängija (1983–) *[[Anti Allas]], Eesti poliitik (1977–) *[[Teet Allas]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Ülar Allas]], eesti molekulaarbioloog, publitsist ja DJ (1977–) *[[Olavi Allase]], eesti keskmaajooksja (1993–) *[[Markus Allast]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Airi-Alina Allaste]], eesti sotsioloog (1967–) *[[Iyād ‘Allāwī]], Iraagi poliitik (1945–) *[[Marcus Allbäck]], Rootsi jalgpallitreener ja endine Rootsi jalgpallikoondise ründaja (1973–) *[[August Alle]], eesti kirjanik (1890–1952) *[[Arnold Allebras]], Eesti sõjaväelane (kadett) (1905–1924) *[[Marc Allégret]], prantsuse filmirežissöör (1900–1973) *[[Yves Allégret]], prantsuse filmirežissöör (1905–1987) *[[Gregorio Allegri]], itaalia laulja ja helilooja (1582–1652) *[[David Allen]], USA ajajuhtimiskonsultant (1945–) *[[Christa B. Allen]], USA näitleja (1991–) *[[Gene Allen]], USA filmikunstnik (1918–2015) *[[George Allen]], USA poliitik (1952–) *[[Jake Allen]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Joe Allen]], Walesi jalgpallur (1990–) *[[Lily Allen]], Briti laulja (1983–) *[[Patrick Allen]], Jamaica vaimulik ja riigiametnik (1951–) *[[Paul Allen]], USA ettevõtja (1953–2018) *[[Ray Allen]], USA korvpallur (1975–) *[[Rick Allen]], inglise muusik (1963–) *[[Ross Allen]], Ühendkuningriigi diplomaat (1978–) *[[Tim Allen]], ameerika näitleja ja koomik (1953–) *[[Woody Allen]], USA filmirežissöör (1935–) *[[Isabel Allende]], Tšiili kirjanik (1942–) *[[Isabel Allende (poliitik)|Isabel Allende]], Tšiili poliitik *[[Salvador Allende]], Tšiili poliitik (1908–1973) *[[Arvo Aller]], Eesti poliitik (1973–) *[[Josef Allerberger]], saksa snaiper (1924–2010) *[[Sophie Allerman]], eesti päritolu kommunistlik poliitik (1890–1938) *[[Ernst Alles]], eesti põllumees (1904–1941) *[[Paul Alles]], Eesti mesinik (1921–2009) *[[Rasmus Alles]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Alphonse Alley]], Dahomee poliitik (1930–1987) *[[Alari Allik]], eesti japanoloog ja tõlkija (1973–) *[[Aleksander Allik]], eesti apteeker ja Kuressaare linnapea (1868–1953) *[[Arnold Allik]], eesti arst (1899–1948) *[[August Allik]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1920–1962) *[[Enn Allik]], eesti kunstnik (1961–) *[[Enno Allik]], eesti kunstnik (1936–) *[[Ermil Allik]], eesti õigeusu vaimulik (1917–2003) *[[Helgi Allik]], eesti kultuuritegelane, tantsujuht ja pedagoog (1937–2007) *[[Heli Allik]], eesti tõlkija (1973–) *[[Hendrik Allik]], Eesti poliitik (1901–1989) *[[Jaak Allik]], Eesti teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja ja poliitik (1946–) *[[Jaan Allik]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Johanna Allik]], eesti iluuisutaja (1994–) *[[Jüri Allik]], eesti psühholoog (1949–) *[[Karli Allik]], eesti võrkpallur (1996–) *[[Karin Allik]], eesti teatrikriitik (1998–) *[[Kristi Allik]], Eesti päritolu Kanada helilooja ja pianist (1952–) *[[Martin Allik]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Mati Allik]], Eesti omavalitsuspoliitik (1956–) *[[Paul Allik]], eesti kunstnik ja laulja (1946–2003) *[[Peeter Allik]], eesti kunstnik (1966–2019) *[[Valev-Heiki Allik]], eesti sõudja (1966–) *[[Vladimir Allik]], eesti vaimulik (1883–1938) *[[Alma Allika]], eesti õpetaja ja koolijuht (1904–1984) *[[Luule Allika]], eesti tööstusjuht ja rahvasaadik (1929–2004) *[[Marno Allika]], eesti vehkleja (1982–) *[[Andrus Allikas]], eesti harrastusfotograaf (1975–) *[[Georg Allikas]], endine Eesti motokrossisõitja (1986–) *[[Johannes Allikas]], Eesti sõjaväelane (1895–1952) *[[Karl Allikas]], eesti sõjaväelane (1905–1976) *[[Margus Allikmaa]], ERR juhatuse esimees (1961–) *[[Lembit Allikmets]], eesti arstiteadlane (1936–2025) *[[Rando Allikmets]], eesti molekulaarbioloog ja geeniteadlane (1960–) *[[August Allikmäe]], eesti advokaat *[[Kadri Allikmäe]], eesti keskkonnaaktivist (1981–) *[[Merike Allikmäe]], eesti jurist *[[Mihkel Allikmäe]], eesti maadleja ja treener (1986–) *[[Artur Alliksaar]], (1923–1966) *[[Kristiina Alliksaar]], eesti kultuurispetsialist ja teatrijuht (1980–) *[[Rauno Alliksaar]], eesti teoloog, tõlkija, kirjanduskriitik ja kultuurikorraldaja (1992–) *[[Merit Alliku]], eesti käsipallur ja treener (1991–2023) *[[Rauno Alliku]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Aare Allikvee]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (1921–1994) *[[Andrus Allikvee]], eesti näitleja (1957–) *[[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (1960–2024) *[[Martin Allikvee]], eesti ujuja (1995–) *[[Ralf Allikvee]], eesti arst (1952–) *[[Reet Allikvere]], eesti jurist, endine kohtunik (1951–) *[[Jossif Allilujev]], vene arstiteadlane, kardioloog (1945–2008) *[[Svetlana Allilujeva]], gruusia-vene päritolu filoloog ja kirjanik (1926–2011) *[[Helga Alling]], eesti tekstiilikunstnik (1925–2001) *[[Henry Allingham]], Suurbritannia ülipikaealine (1896–2009) *[[Margery Allingham]], inglise kirjanik (1904–1966) *[[Vallo Allingu]], eesti korvpallur (1978–) *[[Mose Allison]], Ameerika Ühendriikide džäss- ja bluusipianist, laulja ning laulukirjutaja (1927–2016) *[[Duane Allman]], ameerika kitarrist (1946–1971) *[[Gregg Allman]], Ameerika Ühendriikide rokk- ja bluusimuusik (1947–2017) *[[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (1995–) *[[Indrek Allmann]], eesti arhitekt (1972–) *[[Margus Allmann]], eesti muusikapedagoog ja orkestrijuht (1972–2011) *[[Jaak Allmere]], eesti majandustegelane ja endine Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1934–) *[[Art Allmägi]], eesti skulptor (1983–) *[[Alessandro Allori]], itaalia kunstnik (1535–1607) *[[Cristofano Allori]], itaalia kunstnik (1577–1621) *[[Enn Allpere]], Eesti kohtunik (1900–1989) *[[Jaan Allpere]], eesti rahvusest Rootsi arhitekt ja kunstiajaloolane (1923–2000) *[[Gordon Allport]], USA psühholoog (1897–1967) *[[Hanna Allsaar]], eesti näitleja (1986–) *[[Hendrik Allsaar]], eesti põllumees ja ettevõtja (1943–) *[[Andres Allsalu]], eesti pokkerimängija ja endine tõstja (1988–) *[[Efraim Allsalu]], eesti maalikunstnik (1929–2006) *[[Vano Allsalu]], eesti kunstnik (1967–) *[[Airi Allvee]], eesti laulja (1972–) ==Alm== *[[A. H. Almaas]], Kuveidi päritolu müstik *[[Arno Almann]], eesti haridustegelane (1950–) *[[Lauri Almann]], eesti jurist ja riigiametnik (1975–) *[[André Almeida]], portugali jalgpallur (1990–) *[[Ivan Almeida]], korvpallur (1989–) *[[Andreas Almgren]], rootsi jooksja (1995–) *[[Esko Almgren]], Soome poliitik (1932–) *[[Mario Almirante]], itaalia filmirežissöör ja -stsenarist (1890–1964) *[[Miguel Almirón]], Paraguay jalgpallur (1994–) *[[Abū al-Ḩasan ‘Alī al-Mas‘ūdī]], araabia geograaf ja ajaloolane (10. sajand) *[[Franziska van Almsick]], saksa ujuja (1978–) *[[Pedro Almodóvar]] (1951–), hispaania filmirežissöör ja stsenarist *[[Carl Jonas Love Almquist]], rootsi kirjanik (1793–1866) *[[Adam Almqvist]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Joaquín Almunia]], Hispaania ja Euroopa Liidu poliitik (1948–) *[[Manuel Almunia]], hispaania jalgpallur (1977–) ==Aln== *[[Airi Alnek]], eesti orienteeruja (1963–) *[[Folke Alnevik]], endine rootsi kergejõustiklane (1919–) ==Alo== *[[Viktor Alonen]], endine Eesti jalgpallikoondise mängija (sündinud 1969) *[[Fernando Alonso]], hispaania autovõidusõitja (1981–) *[[Júnior Alonso]], Paraguay jalgpallur (1993–) *[[Marcos Alonso]], Hispaania jalgpallur (1990–) *[[Xabier Alonso]], Hispaania jalgpallur (1981–) ==Alp== *[[Toomas Alp]], eesti advokaat (sündinud 1965) *[[Ayşenur Alpaslan]], Türgi diplomaat (1953–) *[[Jüri Alperten]], Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog (1957–2020) *[[Moissei Alperten]], Eesti viiuldaja (1930–2005) *[[Lagle Alpius]], eesti laulja (1951) ==Alr== *[[Sydney Alrutz]], rootsi psühholoog (1868–1925) ==Als== *[[Muqtada al-Sadr]] *[[Abir Al-Sahlani]], Iraagi päritolu Rootsi poliitik (1976–) *[[Thomas Alsgaard]] *[[Boshra Alshaebyi]], Jordaania maletaja (1995–) *[[Heinrich Joachim Alstadius]], Tallinna bürgermeister (1780–1860) *[[Birgitte Alsted]], Taani viiulimängija, õpetaja ja helilooja (1942–) *[[Richard Alston]], Briti koreograaf (1948–) *[[William Alston]], USA filosoof (1921–2009) *[[Alsou]], Venemaa lauljatar (1983–) *[[Fail Alsõnov]], baškiiri rahvuslane ja kohalik poliitiline aktivist (1986–) ==Alš== *[[Arnold Alšvang]], Ukraina muusikateadlane (1898–1960) ==Alz== *[[Alois Alzheimer]], saksa neuroloog ja psühhiaater (1864–1915) ==Alt== *[[Eino Alt]], eesti näitekirjanik (1921–1980) *[[Norovõn Altanhujag]], Mongoolia poliitik (1958–) *[[Albrecht Altdorfer]], saksa maalikunstnik (suri 1538) *[[Martha Alter]], USA pianist ja helilooja (1904–1976) *[[Theodor Altermann]], eesti näitleja ja lavastaja (1885–1915) *[[Ülo Altermann]], eesti metsavend *[[Louis Althusser]], Prantsuse filosoof (1918–1990) *[[Hamit Altıntop]], Türgi jalgpallur (1982–) *[[Anna Altleis]], eesti näitleja (1886–1957) *[[Albrecht Altma]], eesti füüsik (1897–1969) *[[Peter Altmaier]], Saksamaa poliitik (1958–) *[[Robert Altman]], USA filmirežissöör (1925–2006) *[[Scott Altman]], Ameerika Ühendriikide endine mereväelane, katselendur ja NASA astronaut (1959–) *[[Urmas Altmeri]], eesti biotehnoloog ja piimandusteadlane (1918–1982) *[[Annika Altmäe]], Eesti keskkonnakaitsja ja poliitik (1987–) *[[Arvi Altmäe]], eesti kõrgkoolijuht (1942–) *[[Lea Altnurme]], eesti religioonisotsioloog *[[Riho Altnurme]], eesti teoloog (1969–) *[[Toomas Altnurme]], eesti kunstnik (1973–) *[[Aimar Altosaar]], Eesti poliitik (1959–) *[[Enn Altosaar]], eesti tehnikateadlane (1929–1986) *[[Erich Altosaar]], eesti korv- ja võrkpall (1908–1941) *[[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (1943–2026) *[[Keret Altpere]], eesti tekstiilikunstnik (1977–) *[[Robert Altpere]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Alan Altraja]], eesti arst ja arstiteadlane (1965–) *[[Hannes Altrov]], eesti klarnetist ja muusikapedagoog (1944–) *[[Riho Altrov]], eesti fagotimängija, klarnetist ja muusikategelane (1941–1994) *[[Eve Alttoa]], eesti kunstiteadlane ja konservaator (1964–) *[[Kaur Alttoa]], eesti kunstiajaloolane (1947–) *[[Leida Alttoa]], eesti õpetaja (1893–1977) *[[Villem Alttoa]], eesti kirjandusteadlane (1898–1975) *[[Ömer Altuğ]], Türgi diplomaat (1947–) *[[Aleksandr Altunin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1921–1989) ==Alu== *[[Veronika Alu]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (1977–) *[[T. M. Aluko]], Nigeeria kirjanik (1918–2010) *[[Nikolai Alumäe]], eesti tehnikateadlane (1915–1992) *[[Vladimir Alumäe]], eesti viiuldaja (1917–1979) *[[Ādolfs Alunāns]], läti näitekirjanik, teatrinäitleja ja -direktor (1848–1912) *[[Indriķis Alunāns]], läti ajakirjanik (1835–1904) *[[Juris Alunāns]], läti luuletaja, publitsist ja keeleteadlane (1832–1864) *[[Anu Aluoja]], eesti psühholoog (1954–) *[[Kaarel Aluoja]], eesti haridus- ja kultuuritegelane (1958–) *[[Kaarli Aluoja]], eesti lavastaja ja näitleja (1899–1975) *[[Sandra Alusalu]], eesti kiiruisutaja (1987–) *[[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja (1994–) *[[Kalvi Aluve]], eesti arhitekt (1929–2009) *[[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja ja treener (1969–2013) ==Alv== *[[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur (1998–) *[[Carlos Alvarado Quesada]], Costa Rica poliitik, kirjanik, ajakirjanik ja politoloog (1980–) *[[Guido Alvarenga]], Paraguay endine jalgpallur (1970–) *[[Manuel Álvares]], portugali arst (1545–1612) *[[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur (1997–) *[[Elizabeth Álvarez]], Mehhiko näitleja (1977–) *[[Gregorio Álvarez]], Uruguay sõjaväelane ja riigitegelane (1925–2016) *[[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur (2000–) *[[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur (1999–) *[[Luis Walter Alvarez]], USA füüsik (1911–1988) *[[Mario Roberto Álvarez]], Argentina arhitekt (1913–2011) *[[Viridiana Álvarez]], mehhiko alpinist (1984–) *[[Walter Alvarez]], USA geoloog (1940–) *[[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur (1995–) *[[Corrado Alvaro]], itaalia kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (1895–1956) *[[Alar Alve]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ain Alvela]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Aleksander Alver]], eesti vaimulik (1890–1949) *[[Andres Alver]], eesti arst ja kirjanik (1869–1903) *[[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]], eesti arhitekt (1953–) *[[Betti Alver]], eesti kirjanik (1906–1989) *[[Eduard Alver]] (1886–1939) *[[Hans Alver]], Eesti arst ja poliitik (1887–1942) *[[Jaan Alver (1949)|Jaan Alver]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Jaan Alver (1952)|Jaan Alver]], eesti munitsipaalpoliitik, muusik ja sportlane (1952–) *[[Lehte Alver]], eesti majandusteadlane (1960–) *[[Natalie Alver]], eesti tõlkija (1928–1989) *[[Oliver Alver]], eesti arhitekt (1977–) *[[Tiina Alver]], eesti kunstnik (1951–) *[[Bruno Alves]], Portugali jalgpallur (1981–) *[[Dani Alves]], Brasiilia jalgpallur (1983–) *[[Diego Alves]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Magno Alves]], Brasiilia jalgpallur (1976–) *[[Aile Alveus-Krautmann]], eesti laulja (1986–) *[[Marek Alveus]], eesti ettevõtja ja luterlik vaimulik (1977–) *[[Tõnu Alveus]], eesti filminäitleja (1955–) *[[Arif Alvi]], Pakistani poliitik (1949–) *[[Dave Alvin]], USA kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (1955–) *[[Paul Alvre]], eesti keeleteadlane *[[Kari Mangrud Alvsvåg]], norra luterlik vaimulik ja teoloog, piiskop (1970–) *[[Karin Alvtegen]], rootsi stsenarist ja kirjanik (1965–) ==Alw== *[[William Alwyn]], inglise helilooja (1905–1985) ==Alõ== *[[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja (1982–) ==Aly== *[[Alyona Alyona]], ukraina räppar (1991–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Al, Biograafiad]] 70urw2o73v3jtxx14n2r47th3dr13xi 0 421431 7193164 7100804 2026-07-14T23:42:57Z Kuriuss 38125 7193164 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Ragnar Uustal''' (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[1990]]<ref>http://kultuur.postimees.ee/2833005/kool-labi-nuud-edasi-lavadele</ref>) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud [[Saue Gümnaasium]]i. 2014. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i (26. lend).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |vaadatud=2015-11-28 |arhiivimisaeg=2016-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160330051132/http://lavakas.ee/index.x?sisu=6&alamsisu=10011 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2021. aastal sai ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s magistrikraadi kaasaegsete etenduskunstide erialal. Aastatel 2014–2018 töötas ta näitlejana [[Teater NO99|Teater NO99s]]{{lisa viide}}, hiljem tegutsenud vabakutselisena.{{lisa viide}} Ta on mänginud telesarjades "[[Ühikarotid]]", "[[Mustad lesed]]" ja "[[Viimane võmm]]".{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.no99.ee/trupp/ragnar-uustal Ragnar Uustal Teater NO99 kodulehel] *[http://www.efis.ee/et/inimesed/id/15757 Ragnar Uustal Eesti filmi andmebaasis] *{{imdb nimi|id=4339154}} {{JÄRJESTA:Uustal, Ragnar}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] s3cwbpz1yz19dd1hjkw0ekq92dui8ek 0 424394 7192974 6756294 2026-07-14T13:28:32Z Merinotsu 204573 /* Välislingid */ 7192974 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Lasnamäe Gümnaasium]]iga}} '''Lasnamäe Vene Gümnaasium''' on vene õppekeelega [[gümnaasium]] Tallinnas [[Lasnamäe linnaosa]]s aadressil [[Jaan Koorti tänav]] 23. == Ajalugu == Kool avati 1. septembril [[1981]] Tallinna 48. Keskkoolina. Esimesel õppeaastal õppis koolis 889 õpilast 29 klassikomplektis. Suurim õpilaste arv (2211 õpilast) oli 1988/89. õppeaastal.<ref name="ajalugu">{{Netiviide |url=http://www.laveg.edu.ee/joomla/index.php/ee/kooli-ajalugu |pealkiri=Kooli ajalugu kooli kodulehel |vaadatud=2016-01-01 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304224143/http://www.laveg.edu.ee/joomla/index.php/ee/kooli-ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> Kooli esimene direktor oli Irina Opjokina.<ref name="ajalugu"/> 5. detsembril [[1997]] muudeti kooli nimi Lasnamäe Vene Gümnaasiumiks.<ref name="ajalugu"/> Kooli direktor on [[Svetlana Hemkova]]. <ref>{{Netiviide |url=http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=972 |pealkiri=Andmed Tallinna Haridusamei kodulehel |vaadatud=2016-01-01 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304202117/http://www.haridus.ee/lisad/asutused/?asid=972 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.laveg.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] 5shec02llpcxovthl674zrkq0fq8joa 7192977 7192974 2026-07-14T14:04:10Z Merinotsu 204573 /* Ajalugu */ 7192977 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Lasnamäe Gümnaasium]]iga}} '''Lasnamäe Vene Gümnaasium''' on vene õppekeelega [[gümnaasium]] Tallinnas [[Lasnamäe linnaosa]]s aadressil [[Jaan Koorti tänav]] 23. == Ajalugu == Tähesaju Gümnaasium avati 1. septembril 1981. aastal Tallinna 48. Keskkoolina. Esimesel õppeaastal õppis koolis kokku 889 õpilast 29 klassikomplektis. Suurim õpilaste arv (2211 õpilast) oli 1988/89. õppeaastal.<ref name="ajalugu">{{Netiviide |url=http://www.laveg.edu.ee/joomla/index.php/ee/kooli-ajalugu |pealkiri=Kooli ajalugu kooli kodulehel |vaadatud=2016-01-01 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304224143/http://www.laveg.edu.ee/joomla/index.php/ee/kooli-ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> Kooli esimene direktor oli Irina Opjokina.<ref name="ajalugu"/> 1995. aastal muudeti kooli nimi Lasnamäe Vene Gümnaasiumiks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/haridus/tallinna-koolide-asutamiste-ajad-ja-endised-nimed|pealkiri=Tallinna koolide asutamiste ajad ja endised nimed|vaadatud=2026-07-14 }}</ref> Alates 31. augustist 2025 on kooli nimi Tähesaju Gümnaasium. Kooli direktor on [[Tatjana Dudorina]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/kontakt/tatiana-dudorina|pealkiri=Andmed Tallinna Haridusameti kodulehel |vaadatud=2026-07-14}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.laveg.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] nuxoee6pvgfck6qtxqel2uscw09iuh4 7192978 7192977 2026-07-14T14:06:54Z Merinotsu 204573 /* Ajalugu */ 7192978 wikitext text/x-wiki {{Mitte segi ajada| [[Lasnamäe Gümnaasium]]iga}} '''Lasnamäe Vene Gümnaasium''' on vene õppekeelega [[gümnaasium]] Tallinnas [[Lasnamäe linnaosa]]s aadressil [[Jaan Koorti tänav]] 23. == Ajalugu == Tähesaju Gümnaasium avati 1. septembril 1981. aastal Tallinna 48. Keskkoolina. Esimesel õppeaastal õppis koolis kokku 889 õpilast 29 klassikomplektis. Suurim õpilaste arv (2211 õpilast) oli 1988/89. õppeaastal.<ref name="ajalugu">{{Netiviide |url=http://www.laveg.edu.ee/joomla/index.php/ee/kooli-ajalugu |pealkiri=Kooli ajalugu kooli kodulehel |vaadatud=2016-01-01 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304224143/http://www.laveg.edu.ee/joomla/index.php/ee/kooli-ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> Kooli esimene direktor oli Irina Opjokina.<ref name="ajalugu"/> 1995. aastal muudeti kooli nimi Lasnamäe Vene Gümnaasiumiks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/haridus/tallinna-koolide-asutamiste-ajad-ja-endised-nimed|pealkiri=Tallinna koolide asutamiste ajad ja endised nimed|vaadatud=2026-07-14 }}</ref> Alates 31. augustist 2025 on kooli nimi Tähesaju Gümnaasium. Kooli direktor on [[Tatiana Dudorina]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/kontakt/tatiana-dudorina|pealkiri=Andmed Tallinna Haridusameti kodulehel |vaadatud=2026-07-14}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.laveg.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] 93tiukrgdxo3kgo2rdvrpgn3uqz1hua 7192979 7192978 2026-07-14T14:17:15Z Merinotsu 204573 7192979 wikitext text/x-wiki '''Tähesaju Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] Tallinnas [[Lasnamäe linnaosa]]s aadressil [[Jaan Koorti tänav]] 23. == Ajalugu == Tähesaju Gümnaasium avati 1. septembril 1981. aastal Tallinna 48. Keskkoolina. Esimesel õppeaastal õppis koolis kokku 889 õpilast 29 klassikomplektis. Suurim õpilaste arv (2211 õpilast) oli 1988/89. õppeaastal.<ref name="ajalugu">{{Netiviide |url=http://www.laveg.edu.ee/joomla/index.php/ee/kooli-ajalugu |pealkiri=Kooli ajalugu kooli kodulehel |vaadatud=2016-01-01 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304224143/http://www.laveg.edu.ee/joomla/index.php/ee/kooli-ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> Kooli esimene direktor oli Irina Opjokina.<ref name="ajalugu"/> 1995. aastal muudeti kooli nimi Lasnamäe Vene Gümnaasiumiks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/haridus/tallinna-koolide-asutamiste-ajad-ja-endised-nimed|pealkiri=Tallinna koolide asutamiste ajad ja endised nimed|vaadatud=2026-07-14 }}</ref> Alates 31. augustist 2025 on kooli nimi Tähesaju Gümnaasium. Kooli direktor on [[Tatiana Dudorina]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/kontakt/tatiana-dudorina|pealkiri=Andmed Tallinna Haridusameti kodulehel |vaadatud=2026-07-14}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.laveg.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] pansttcwx04g3v24ye66sdsioe8mkir 7192980 7192979 2026-07-14T14:22:30Z Merinotsu 204573 Merinotsu teisaldas lehekülje [[Lasnamäe Vene Gümnaasium]] pealkirja [[Tähesaju Gümnaasium]] alla: Kooli nimemuutus 7192979 wikitext text/x-wiki '''Tähesaju Gümnaasium''' on [[gümnaasium]] Tallinnas [[Lasnamäe linnaosa]]s aadressil [[Jaan Koorti tänav]] 23. == Ajalugu == Tähesaju Gümnaasium avati 1. septembril 1981. aastal Tallinna 48. Keskkoolina. Esimesel õppeaastal õppis koolis kokku 889 õpilast 29 klassikomplektis. Suurim õpilaste arv (2211 õpilast) oli 1988/89. õppeaastal.<ref name="ajalugu">{{Netiviide |url=http://www.laveg.edu.ee/joomla/index.php/ee/kooli-ajalugu |pealkiri=Kooli ajalugu kooli kodulehel |vaadatud=2016-01-01 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304224143/http://www.laveg.edu.ee/joomla/index.php/ee/kooli-ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> Kooli esimene direktor oli Irina Opjokina.<ref name="ajalugu"/> 1995. aastal muudeti kooli nimi Lasnamäe Vene Gümnaasiumiks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/haridus/tallinna-koolide-asutamiste-ajad-ja-endised-nimed|pealkiri=Tallinna koolide asutamiste ajad ja endised nimed|vaadatud=2026-07-14 }}</ref> Alates 31. augustist 2025 on kooli nimi Tähesaju Gümnaasium. Kooli direktor on [[Tatiana Dudorina]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/kontakt/tatiana-dudorina|pealkiri=Andmed Tallinna Haridusameti kodulehel |vaadatud=2026-07-14}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.laveg.edu.ee Kooli koduleht] [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Lasnamäe linnaosa]] pansttcwx04g3v24ye66sdsioe8mkir 0 425245 7192994 7192574 2026-07-14T15:32:54Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7192994 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Liisa Koppel | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg|2003|3|28}} | sünnikoht = | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2021|10|4|2003|3|28}} | surmakoht = | vanemad = [[Karmen Koppel]] | tegevusala = [[näitleja]] }} '''Liisa Koppel''' ([[28. märts]] 2003 – [[4. oktoober]] 2021) oli eesti [[näitleja]], kes sai tuntuks [[lapsnäitleja]]na filmides „[[Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus]]“ ja „[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]“. == Elulugu == Koppel õppis [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]is. Ta tantsis [[Kajakas (rahvatantsurühm)|rahvatantsurühmas Kajakas]], õppis muusikakoolis [[klaver]]it ja tegeles laulmisega.<ref name="Elu24">{{netiviide |autor=Merilyn Närep |url=https://elu24.postimees.ee/7354597/suri-filmist-vehkleja-tuntud-18-aastane-lapsnaitleja-liisa-koppel |pealkiri=Suri filmist „Vehkleja“ tuntud 18-aastane lapsnäitleja Liisa Koppel |väljaanne=Elu24 |aeg=6. oktoober 2021 |vaadatud=13. juuli 2026}}</ref> == Näitlejatöö == Koppel mängis 2013. aastal [[René Vilbre]] lavastatud koguperefilmis „Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus“ Emilia Piiri rolli.<ref>{{netiviide |url=https://www.efis.ee/film/19465 |pealkiri=Väikelinna detektiivid |väljaandja=Eesti Filmi Andmebaas |vaadatud=13. juuli 2026}}</ref> 2015. aastal kehastas ta Marta rolli [[Klaus Härö]] lavastatud ajaloolises draamafilmis „Vehkleja“.<ref>{{netiviide |url=https://www.efis.ee/film/17081 |pealkiri=Vehkleja |väljaandja=Eesti Filmi Andmebaas |vaadatud=13. juuli 2026}}</ref> Rolliks valmistudes osales ta pool aastat vehklemistreeningutel. Koppel pidas „Vehklejat“ oma kõige põnevamaks näitlejakogemuseks ning tõstis eeskujuna esile filmi peaosatäitja [[Märt Avandi]].<ref name="ERR2015">{{netiviide |url=https://menu.err.ee/284451/liisa-koppel-avas-filmimaailma-telgitaguseid-noore-naitleja-silme-labi |pealkiri=Liisa Koppel avas filmimaailma telgitaguseid noore näitleja silme läbi |väljaanne=ERR Menu |aeg=12. aprill 2015 |vaadatud=13. juuli 2026}}</ref><ref name="Kressa">{{netiviide |autor=[[Kaarel Kressa]] |url=https://lp.delfi.ee/artikkel/73375279/vehkleja-marta-tahan-saada-naitlejaks-kui-ei-onnestu-siis-loomaarstiks |pealkiri=„Vehkleja“ Marta: tahan saada näitlejaks. Kui ei õnnestu, siis loomaarstiks |väljaanne=LP |aeg=9. jaanuar 2016 |vaadatud=13. juuli 2026}}</ref> Koppel rääkis 2015. aastal saates „[[Hommik Anuga]]“, et kaamera ees olemine tundus talle esialgu ebaloomulik, kuid filmikogemuste lisandudes harjus ta sellega. Filmide „Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus“ ja „Vehkleja“ võtteil ei pidanud ta teksti sõna-sõnalt pähe õppima.<ref name="ERR2015" /> Samal aastal osales ta [[Eesti Laul 2015|Eesti Laulu]] finaalsaate vaheklippides „Alasti tõde“. Nende filmimiseks tuli kogu tekst pähe õppida ning kõige keerulisemaks pidas Koppel venekeelset klippi.<ref name="ERR2015" /><ref>{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1608360672/suri-filmist-vehkleja-tuntud-noor-naitleja-liisa-koppel |pealkiri=Suri filmist „Vehkleja“ tuntud noor näitleja Liisa Koppel |väljaanne=ERR |aeg=6. oktoober 2021 |vaadatud=13. juuli 2026}}</ref> 2016. aastal ütles Koppel, et soovis tulevikus näitlejaks saada, kuid kaalus teise võimalusena loomaarsti elukutset.<ref name="Kressa" /> == Surm ja mälestus == Koppel suri 4. oktoobril 2021 18-aastaselt.<ref name="Elu24" /> Tema ema Karmen Koppel avaldas 2022. aastal, et Liisa oli põdenud [[depressioon]]i ja suri [[Enesetapp|enesetapu]] tagajärjel. Ema jagas perekonna kogemust lootuses, et see võiks aidata teistel lastel ja peredel sarnaseid olukordi ennetada.<ref name="Ekspress">{{netiviide |autor=Kerttu Jänese |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120013002/tutre-kaotanud-ema-olen-nous-jagama-oma-kogemust-lootuses-et-ehk-aitab-see-monda-last-paasta |pealkiri=Tütre kaotanud ema: olen nõus jagama oma kogemust lootuses, et ehk aitab see mõnda last päästa |väljaanne=Eesti Ekspress |aeg=1. juuni 2022 |vaadatud=13. juuli 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/1063334/liisa-koppeli-ema-kaotasin-sugisel-oma-lapse-suitsiidile |pealkiri=Liisa Koppeli ema: kaotasin sügisel oma lapse suitsiidile |väljaanne=Õhtuleht |aeg=1. juuni 2022 |vaadatud=13. juuli 2026}}</ref> Pärast Koppeli surma meenutasid tema filmipartnerid [[Tambet Tuisk]], [[Hilje Murel]] ja [[Piret Kalda]] teda andeka ja küpse noore näitlejana. Tuisu sõnul oli Koppel kiire, nutikas ja särasilmne ning mõistis filmitööd juba lapsena hästi.<ref>{{netiviide |autor=Merilin Lutsar |url=https://elu.ohtuleht.ee/1045213/tambet-tuisk-hilje-murel-ja-piret-kalda-meenutavad-vara-surnud-noort-filmipartnerit-liisa-koppelit-tal-olid-koik-naitlejale-omased-jooned |pealkiri=Tambet Tuisk, Hilje Murel ja Piret Kalda meenutavad vara surnud noort filmipartnerit Liisa Koppelit: tal olid kõik näitlejale omased jooned |väljaanne=Õhtuleht |aeg=7. oktoober 2021 |vaadatud=13. juuli 2026}}</ref> Ta on maetud [[Uulu kalmistu]]le.<ref>{{netiviide |url=https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=mlAaQyXWbaQ0 |pealkiri=Liisa Koppeli hauaplats |väljaandja=Kalmistuportaal |vaadatud=13. juuli 2026}}</ref> == Filmograafia == {| class="wikitable" ! Aasta !! Teos !! Roll või osalus |- | 2013 || „[[Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus]]“ || Emilia Piir |- | 2015 || „[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]“ || Marta |- | 2015 || [[Eesti Laul 2015]] || vaheklipid „Alasti tõde“ |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.imdb.com/name/nm6484316 Liisa Koppel] ''Internet Movie Database'is'' * [https://www.youtube.com/watch?v=kQLgGfyc5TQ „Alasti tõde“] [[YouTube]]'is {{JÄRJESTA:Koppel, Liisa}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Lapsnäitlejad]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Uulu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] [[Kategooria:Surnud 2021]] og385zbsl2iv8rqccdba0115ycxwkt5 0 428929 7193352 6668275 2026-07-15T10:51:52Z ~2026-39725-26 233526 Ajakohastasin isiku kohta käivat teavet 7193352 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Urmas Jaagant.jpg|pisi|Urmas Jaagant (2016)]] '''Urmas Jaagant''' (sündinud [[27. juuli]]l [[1985]]<ref>[https://www.inforegister.ee/DJCKELY-URMAS-JAAGANT Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>) on eesti poliitikaajakirjanik ja toimetaja. Ta on Eesti Ekspressi<ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Ekspress |kuupäev=2023-08-05 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Ekspress&oldid=6456681 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-07-15}}</ref> peatoimetaja asetäitja. Ta alustas ajakirjanikuna 2008. aastal Eesti Päevalehe veebireporterina. 2012. aastast on ta tegelenud peamiselt Eesti sisepoliitika kajastamise ja analüüsimisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Urmas Jaagant |url=https://ekspress.delfi.ee/autor/100000058/urmas-jaagant |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Jaagant kirjutab iganädalast uudiskirja „Poliitikaradar”<ref>{{Netiviide |pealkiri=Poliitikaradar |url=https://ekspress.delfi.ee/kategooria/120000206/urmas-jaaganti-poliitikaradar |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref>. == Haridus == 2023. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli riigiteatuse eriala magistriõppe ''[[cum laude]].'' Ta on Tallinna Ülikoolis lõpetanud ka eesti filoloogia bakalaureuseõppe. == Tunnustus == * 2015 – [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] noore ajakirjaniku preemia<ref>[https://meedialiit.ee/ajakirjanduspreemia/ajakirjanduspreemiad-2015/ Ajakirjanduspreemiad 2015] Eesti Meediaettevõtete Liidu koduleht. Vaadatud 13.10.2022.</ref> * 2022 – Uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia nominent<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lill |eesnimi=Bruno |kuupäev=2025-03-20 |pealkiri=Ajakirjanduspreemia 2022 |url=https://meedialiit.ee/ajakirjanduspreemia/ajakirjanduspreemia-2022/ |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |keel=et}}</ref> * 2023 – Parima üleriigilise uudise autor (koos [[Holger Roonemaa|Holger Roonemaaga]])<ref name="Delfi 2023">{{cite web|url=https://www.delfi.ee/a/120145276|title=Vaata, kes pälvisid auhinnad! Delfi Meedia ajakirjanikud võitsid 13 pressipreemiat|website=Delfi|date=17 February 2023|access-date=18 February 2023|language=et}}</ref> ==Artikleid== *[http://www.epl.ee/artikkel/413706 Kaitseliidu rühm osaleb Põhjala lahingugrupis], [[Eesti Päevaleht]], 7. jaanuar 2008 *[http://www.epl.ee/artikkel/575013 Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele], [[Eesti Päevaleht]], 14. aprill 2010 *[http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-e-tiigri-hupe-kohustuslike-e-arveteni-jai-ootamatult-toppama?id=76735334 Eesti e-tiigri hüpe kohustuslike e-arveteni jäi ootamatult toppama], [[Eesti Päevaleht]], 28. detsember 2016 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/urmas.jaagant/ Urmas Jaagant Facebookis]{{Ise|a|Jaagant, Urmas}} {{JÄRJESTA:Jaagant, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] n6f4tewsikn5r5ekffcdysz49jsja84 7193354 7193352 2026-07-15T10:59:31Z Liisa-Kai 233527 7193354 wikitext text/x-wiki [[File:Urmas Jaagant (2026).jpg|thumb|Autor: Taavi Sepp]] '''Urmas Jaagant''' (sündinud [[27. juuli]]l [[1985]]<ref>[https://www.inforegister.ee/DJCKELY-URMAS-JAAGANT Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>) on eesti poliitikaajakirjanik ja toimetaja. Ta on Eesti Ekspressi<ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Ekspress |kuupäev=2023-08-05 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Ekspress&oldid=6456681 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-07-15}}</ref> peatoimetaja asetäitja. Ta alustas ajakirjanikuna 2008. aastal Eesti Päevalehe veebireporterina. 2012. aastast on ta tegelenud peamiselt Eesti sisepoliitika kajastamise ja analüüsimisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Urmas Jaagant |url=https://ekspress.delfi.ee/autor/100000058/urmas-jaagant |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Jaagant kirjutab iganädalast uudiskirja „Poliitikaradar”<ref>{{Netiviide |pealkiri=Poliitikaradar |url=https://ekspress.delfi.ee/kategooria/120000206/urmas-jaaganti-poliitikaradar |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref>. == Haridus == 2023. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli riigiteatuse eriala magistriõppe ''[[cum laude]].'' Ta on Tallinna Ülikoolis lõpetanud ka eesti filoloogia bakalaureuseõppe. == Tunnustus == * 2015 – [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] noore ajakirjaniku preemia<ref>[https://meedialiit.ee/ajakirjanduspreemia/ajakirjanduspreemiad-2015/ Ajakirjanduspreemiad 2015] Eesti Meediaettevõtete Liidu koduleht. Vaadatud 13.10.2022.</ref> * 2022 – Uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia nominent<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lill |eesnimi=Bruno |kuupäev=2025-03-20 |pealkiri=Ajakirjanduspreemia 2022 |url=https://meedialiit.ee/ajakirjanduspreemia/ajakirjanduspreemia-2022/ |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |keel=et}}</ref> * 2023 – Parima üleriigilise uudise autor (koos [[Holger Roonemaa|Holger Roonemaaga]])<ref name="Delfi 2023">{{cite web|url=https://www.delfi.ee/a/120145276|title=Vaata, kes pälvisid auhinnad! Delfi Meedia ajakirjanikud võitsid 13 pressipreemiat|website=Delfi|date=17 February 2023|access-date=18 February 2023|language=et}}</ref> ==Artikleid== *[http://www.epl.ee/artikkel/413706 Kaitseliidu rühm osaleb Põhjala lahingugrupis], [[Eesti Päevaleht]], 7. jaanuar 2008 *[http://www.epl.ee/artikkel/575013 Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele], [[Eesti Päevaleht]], 14. aprill 2010 *[http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-e-tiigri-hupe-kohustuslike-e-arveteni-jai-ootamatult-toppama?id=76735334 Eesti e-tiigri hüpe kohustuslike e-arveteni jäi ootamatult toppama], [[Eesti Päevaleht]], 28. detsember 2016 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/urmas.jaagant/ Urmas Jaagant Facebookis]{{Ise|a|Jaagant, Urmas}} {{JÄRJESTA:Jaagant, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] bi75ps1kfz2ga6h3njzco3520tmm3nz 7193359 7193354 2026-07-15T11:07:48Z Velirand 67997 7193359 wikitext text/x-wiki [[File:Urmas Jaagant (2026).jpg|thumb|Autor: Taavi Sepp]] '''Urmas Jaagant''' (sündinud [[27. juuli]]l [[1985]]<ref>[https://www.inforegister.ee/DJCKELY-URMAS-JAAGANT Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>) on eesti poliitikaajakirjanik ja toimetaja. Ta on Eesti Ekspressi<ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Ekspress |kuupäev=2023-08-05 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Ekspress&oldid=6456681 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-07-15}}</ref> peatoimetaja asetäitja. Ta alustas ajakirjanikuna 2008. aastal Eesti Päevalehe veebireporterina. 2012. aastast on ta tegelenud peamiselt Eesti sisepoliitika kajastamise ja analüüsimisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Urmas Jaagant |url=https://ekspress.delfi.ee/autor/100000058/urmas-jaagant |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Jaagant kirjutab iganädalast uudiskirja "Poliitikaradar"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Poliitikaradar |url=https://ekspress.delfi.ee/kategooria/120000206/urmas-jaaganti-poliitikaradar |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref>. == Haridus == 2023. aastal lõpetas ta Tallinna Ülikooli riigiteatuse eriala magistriõppe ''[[cum laude]].'' Ta on Tallinna Ülikoolis lõpetanud ka eesti filoloogia bakalaureuseõppe. == Tunnustus == * 2015 – [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] noore ajakirjaniku preemia<ref>[https://meedialiit.ee/ajakirjanduspreemia/ajakirjanduspreemiad-2015/ Ajakirjanduspreemiad 2015] Eesti Meediaettevõtete Liidu koduleht. Vaadatud 13.10.2022.</ref> * 2022 – Uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia nominent<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lill |eesnimi=Bruno |kuupäev=2025-03-20 |pealkiri=Ajakirjanduspreemia 2022 |url=https://meedialiit.ee/ajakirjanduspreemia/ajakirjanduspreemia-2022/ |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |keel=et}}</ref> * 2023 – Parima üleriigilise uudise autor (koos [[Holger Roonemaa|Holger Roonemaaga]])<ref name="Delfi 2023">{{cite web|url=https://www.delfi.ee/a/120145276|title=Vaata, kes pälvisid auhinnad! Delfi Meedia ajakirjanikud võitsid 13 pressipreemiat|website=Delfi|date=17 February 2023|access-date=18 February 2023|language=et}}</ref> ==Artikleid== *[http://www.epl.ee/artikkel/413706 Kaitseliidu rühm osaleb Põhjala lahingugrupis], [[Eesti Päevaleht]], 7. jaanuar 2008 *[http://www.epl.ee/artikkel/575013 Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele], [[Eesti Päevaleht]], 14. aprill 2010 *[http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-e-tiigri-hupe-kohustuslike-e-arveteni-jai-ootamatult-toppama?id=76735334 Eesti e-tiigri hüpe kohustuslike e-arveteni jäi ootamatult toppama], [[Eesti Päevaleht]], 28. detsember 2016 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/urmas.jaagant/ Urmas Jaagant Facebookis]{{Ise|a|Jaagant, Urmas}} {{JÄRJESTA:Jaagant, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 4ww77uyjz2kkzf2apme7mnwu598q3ur 7193370 7193359 2026-07-15T11:20:58Z Juhan121 25066 7193370 wikitext text/x-wiki [[File:Urmas Jaagant (2026).jpg|thumb|Autor: Taavi Sepp]] '''Urmas Jaagant''' (sündinud [[27. juuli]]l [[1985]]<ref>[https://www.inforegister.ee/DJCKELY-URMAS-JAAGANT Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>) on eesti poliitikaajakirjanik ja toimetaja. Ta on Eesti Ekspressi<ref>{{Viide |pealkiri=Eesti Ekspress |kuupäev=2023-08-05 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Ekspress&oldid=6456681 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-07-15}}</ref> peatoimetaja asetäitja. Ta alustas ajakirjanikuna 2008. aastal Eesti Päevalehe veebireporterina. 2012. aastast on ta tegelenud peamiselt Eesti sisepoliitika kajastamise ja analüüsimisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Urmas Jaagant |url=https://ekspress.delfi.ee/autor/100000058/urmas-jaagant |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Jaagant kirjutab iganädalast uudiskirja "Poliitikaradar"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Poliitikaradar |url=https://ekspress.delfi.ee/kategooria/120000206/urmas-jaaganti-poliitikaradar |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref>. == Haridus == 2023. aastal lõpetas ta [[Tallinna Ülikool]]i riigiteatuse eriala magistriõppe ''[[cum laude]].'' Ta on Tallinna Ülikoolis lõpetanud ka eesti filoloogia bakalaureuseõppe. == Tunnustus == * 2015 – [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] noore ajakirjaniku preemia<ref>[https://meedialiit.ee/ajakirjanduspreemia/ajakirjanduspreemiad-2015/ Ajakirjanduspreemiad 2015] Eesti Meediaettevõtete Liidu koduleht. Vaadatud 13.10.2022.</ref> * 2022 – Uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia nominent<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lill |eesnimi=Bruno |kuupäev=2025-03-20 |pealkiri=Ajakirjanduspreemia 2022 |url=https://meedialiit.ee/ajakirjanduspreemia/ajakirjanduspreemia-2022/ |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=Eesti Meediaettevõtete Liit |keel=et}}</ref> * 2023 – Parima üleriigilise uudise autor (koos [[Holger Roonemaa|Holger Roonemaaga]])<ref name="Delfi 2023">{{cite web|url=https://www.delfi.ee/a/120145276|title=Vaata, kes pälvisid auhinnad! Delfi Meedia ajakirjanikud võitsid 13 pressipreemiat|website=Delfi|date=17 February 2023|access-date=18 February 2023|language=et}}</ref> ==Artikleid== *[http://www.epl.ee/artikkel/413706 Kaitseliidu rühm osaleb Põhjala lahingugrupis], [[Eesti Päevaleht]], 7. jaanuar 2008 *[http://www.epl.ee/artikkel/575013 Küberkaitseliit pakub harjutuskeskkonda vabatahtlikele IT-spetsialistidele], [[Eesti Päevaleht]], 14. aprill 2010 *[http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-e-tiigri-hupe-kohustuslike-e-arveteni-jai-ootamatult-toppama?id=76735334 Eesti e-tiigri hüpe kohustuslike e-arveteni jäi ootamatult toppama], [[Eesti Päevaleht]], 28. detsember 2016 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/urmas.jaagant/ Urmas Jaagant Facebookis]{{Ise|a|Jaagant, Urmas}} {{JÄRJESTA:Jaagant, Urmas}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] hmycckhvuwgtkjqk5phj28tp5cc8uzu 0 431124 7193137 7192885 2026-07-14T22:41:44Z Kuriuss 38125 7193137 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Pilt:Haapsalu Maarja õigeusu kirik 2011 regnr.15420 jpg.jpg|pisi|[[Haapsalu Maria-Magdaleena kirik|Haapsalu Maria–Magdaleena kirik]]]] '''Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus''' on [[EAÕK]] [[kogudus]] [[Haapsalu]]s. Kogudus asutati 1. septembril 1836. Kirik ehitati valmis ühe aastaga ja pühitseti 21. juulil 1852. Algusaegadel koosnes kogudus vene kaupmeestest ja sõjaväelastest. Vähehaaval hakkas kogudusega liituma ka eesti soost rahvast. 1896. aastal ehitati Haapsalu [[Haapsalu vana kalmistu|Vanale Kalmistule]] kabel, mis ehitati peagi ümber abikirikuks. Koguduse jumalateenistused toimusid eesti ja kirikuslaavi keeles. 1964. aastal peakirik suleti ja muudeti laoks. Vähene kogudus kolis ümber [[Haapsalu vana kalmistu|Aleksander Nevskile pühitsetud abikirikusse,]] kus teeniti kuni 1993. aastal. Sel aastal toimus EAÕK taasregistreerimine ja osa kogudusest otsustas taastada ajaloolise Maria-Magdaleena koguduse EAÕK alluvuses. Esimene jumalateenistus peeti tagastatud kirikus 1994. aasta jaanuaris. Kuna 1985. aastal oli laona kasutusel olev peakirik antud [https://www.advent.ee/kogudus/haapsalu/ Seitsmenda Päeva adventistide kogudusele], siis asuti nüüdsest kirikut jagama. Alles 2001. aastal lahkus adventkogudus oma uude palvemajja ja õigeusukogudus sai kiriku oma käsutusse. Värskelt moodustatud kogudusel puudus oma vaimulik ja esimesed kaks aastat teenis kogudust [https://emmanuelkirss.ee/ ülempreester Emmanuel Kirss] 1996. aastal pühitseti koguduse preestriks [[Aivar Sarapik|Aleksander Aivar Sarapik]] ja diakoniks [https://www.eoc.ee/vaimulik/ilves-juri/?v=a57b8491d1d8 Platon Jüri Ilves] 1997. aasta augustis pühitseti diakon Platon koguduse preestriks nimega [https://www.eoc.ee/vaimulik/ilves-juri/?v=a57b8491d1d8 Jüri.] Tagastatud kirik oli tühi, s.t. polnud ikoone, ikonostaasi ega muid tarvikuid. Esimese asjana ehitati altarilaud ja mõned kaldlauakesed. Järgnevalt toodi 1998. aastalSuure-Jaani õigeusukirikust ära [[Ikonostaas|ikonostaas,]] mis korrastati ja paigaldati. Nii hakkas kirik vähehaaval võtma traditsioonilist ilmet. Tänaseks on kogudusel korras kirik traditsioonilise sisu ja välimusega. Kogudus on kasvamas. Koguduse kasutuses on kaks maja. Ühes neist elas lapsena tuntud kunstnik ja raamatuillustraator [[Ilon Wikland|Ilon Wikland (Pääbo)]]. Praegu elab majas preester. Teine maja on kasutusel kogudusemajana. *1836–1850 preester [[Joann Tihomirov]], Maria-Magdaleena koguduses [[Õigeusu kirik Eestis|õigeusu kiriku]] Tallinna vikaarpiiskopkonnas *1850–1854 pr [[Aleksei Moltšanov]] *1854–1857 pr [[Pavel Svitkin]] *1857–1865 pr [[Vladimir Tihonravov]] *1865–1873 pr [[Vassili Kamenev]] *1874–1879 pr [[Karp Tiisik]] *1878–1880 pr [[Aleksander Mutovozov]] *1880–1888 pr [[Nikolai Poletajev]] *1888–1896  pr [[Nikolai Leisman]]   *1896–1898 pr [[Peeter Sõrkovski]] *1898–1907  pr [[Aleksander Bežanitski]] *1907–1918  pr [[Dimitri Dubkovski]] *1918–1919 pr [[Joann Jaanus]] *kuni 13.04.1919 pr [[Karp Eberling]] *1919–1920 pr [[Karp Ustav]], Maria-Magdaleena koguduses [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]us *1921–1923 pr [[Dimitri Dubkovski]] *1923–1944 pr [[Jakob Mutt]] (†2.5.1948 Rootsis) *1928 –1934  pr [[Joann Männik]] *1944 –1946 pr [[Julius Niinemets]] *1946–1948 pr [[Joann Meltsaar]] *1948–1951 pr [[Vjatšeslav Jakobs]] *1951–1956 pr [[Aleksander Tarkmees]] *1956–1962 pr [[Theodor Bleive]] *1962–1964 pr [[Vladimir Kaseküli]] *1964 – sulgemiseni augustis 1966 pr [[Konstantin Kaus]] *'''Kiriku taasavamisest alates teenisid''' *2004–2006 üpr [[Emmanuel Kirss]] *1996–1997 pr [[Aleksander Sarapik]] *1997–2002 pr [[Jüri Ilves]] *2002–2004 pr [[Mattias Palli]] *Alates 2.08.2004 pr [[Jüri Ilves]] *'''Koguduses teeninud diakonid''' *1858–1874 [[Nikolai Utkin]] *1891–1896 [[Andrei Liik]] *1896–1932 [[Andrei Jürisson]] *1996–1997 Platon (Jüri) Ilves {{pooleli}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.maria-magdaleena.net/ Koguduse koduleht] *[http://www.eoc.ee/kogudus/haapsalu-maria-magdaleena-kogudus/ Kogudusest EAÕKi kodulehel] [[Kategooria:Eesti õigeusu kogudused]] [[Kategooria:EAÕK Tallinna peapiiskopkond]] [[Kategooria:Haapsalu kogudused]] pr6050y3aw5wrd4nsiw8u89zc72bhvk 0 436003 7193110 6720755 2026-07-14T22:04:41Z Sumo tomus 233342 Pilt 7193110 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2020|kuu=jaanuar}}{{keeletoimeta}} [[File:Afeni Shakur.jpg|thumb|Afeni Shakur (2008)]] '''Afeni Shakur''' (sünninimi '''Alice Faye Williams'''; [[10. jaanuar]] [[1947]] [[Lumberton]], [[Põhja-Carolina]] – [[2. mai]] [[2016]] [[Sausalito]], [[California]]) oli [[USA]] muusikamänedžer, heategevuse korraldaja ja organisatsiooni [[Mustad Pantrid]] aktivist. Ta oli varalahkunud räppari [[Tupac Shakur]]i ema. Ta kaitses kohtus end ise, kui teda süüdistati Black Panthersi liikmena pommirünnakute korraldamise kaasosaluses.  == Seotus muusikatööstuse ja heategevusega == Täpselt üks aasta pärast Tupacu surma rajas Afeni Tupacu surmajärgsetelt albumitelt teenitud rahaga Georgia osariigis baseeruva [[Tupac Amaru Shakur Sihtasutuse]], mis pakub noortele inimestele kunstiprogramme. Veel asutas ta [[Amaru Entertainment|Amaru Entertainmenti]], mis haldab Tupacu seni avaldamata stuudiosalvestisi. Hiljem on ta asutanud moeriietusega tegeleva [[Makaveli brändi]]. Kõik Makaveli brändi tulud lähevad tema heategevusasutusele Tupac Amaru Shakur Sihtasutusele. === Kohtukeeld Death Row Recordsi vastu === Teadaolevalt oli Shakur [[Föderaalkohus|Föderaalkohtu]]s 20. juulil 2007, et saada kohtukeeld, mis keelaks [[Death Row Records|Death Row Recordsil]] müüa Tupacu seni avaldamata stuudiolindistusi. Death Row Records aga ei suutnud tõestada, et salvestised polnud osa pankrotilahendusest. Afeni asutas plaadifirma Amaru Records, et Tupacu salvestisi<sup class="noprint Inline-Template Template-Fact" style="white-space:nowrap;" contenteditable="false">&#x5B;''<span title="This claim needs references to reliable sources. (July 2010)">volituses vaja</span>''&#x5D;</sup> väljastada. Afeni Shakur võitis kohtuasjas Death Row Recordsi ja sai kätte 150 poja lõpetamata lugu. === Külalisesinemised, loengud jms === Lisaks heategevusele on Shakur üle [[Ameerika Ühendriigid|USA]] teinud külalisesinemisi, pidanud loenguid jne. 6 veebruaril 2007 oli Shakur peakõneleja [[Vanderbilt]]i mälestamisel [[Mustanahaliste Ajaloo Kuu]]l. Tema kõnet saab kuulata lingil: [http://discoverarchive.vanderbilt.edu/handle/1803/878 Afeni Shakuri peakõne 02-06-07] === Surm === Ta suri [[2. mai]]l [[2016]] õhtul [[Sausalito]]s [[California|California osariigi]]s. Jaoskond vastas väljakutsele võimaliku südame seiskumise kohta Davise kodus umbes kell 21.30 esmaspäeval. Afeni toimetati kohalikku haiglasse, kus ta suri 22.28 kohaliku aja järgi. Arvatav surma põhjus on südameatakk. == Vaata ka == == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{JÄRJESTA:Shakur, Afeni}} [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Surnud 2016]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] 53u11yvmuvgea13dq8vsrvuy9fo3kh0 0 436412 7193113 5367409 2026-07-14T22:08:03Z Sumo tomus 233342 7193113 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajakirjanikust; romaanitegelase kohta vaata artiklit [[Jon Snow (romaanitegelane)]]}} [[File:Jon Snow (5862886151).jpg|pisi|Jon Snow (2011)]] '''Jon Snow''' (sündinud [[28. september|28. septembril]] [[1947]] [[Ardingly]]s [[Sussex]]i krahvkonnas [[Suurbritannia]]s) on inglise teleajakirjanik. Ta töötab telekanalis [[ITN]], kus juhib juba 1989. aastast [[Channel 4]] uudistesaadet. Snow on olnud mitmes auametis, sealhulgas [[Oxford Brookesi Ülikool]]i [[kantsler]] 2001–2008.<ref>[http://www.debretts.com/people-of-today/profile/20688/Jonathan-George-(Jon)-SNOW ''Debrett's People of Today'']</ref> 2010. aastast on Jon Snow abikaasa [[Zimbabwe]]st pärit Briti epidemioloog [[Precious Lunga]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Snow, Jon}} [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] [[Kategooria:Teleajakirjanikud]] feyp1cy8irgyz24ux74my7wgbxrzeu1 0 439389 7193253 6927525 2026-07-15T07:37:06Z Teomees 97479 7193253 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Didier Deschamps | pilt = Didier Deschamps in 2018.jpg | pildiallkiri = Deschamps (2018) | täisnimi = Didier Claude Deschamps | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1968|10|15}} | sünnilinn = [[Bayonne]] | sünnimaa = [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 169 cm | positsioon = [[kaitsev poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = 1976–1983 | noorteklubi1 = [[Aviron Bayonnais FC|Bayonne]] | noorteaastad2 = 1983–1985 | noorteklubi2 = [[FC Nantes|Nantes]] | aastad1 = 1985–1989 | mänge1 = 111 | väravaid1 = 4 | klubi1 = [[FC Nantes|Nantes]] | aastad2 = 1989–1994 | mänge2 = 123 | väravaid2 = 6 | klubi2 = [[Olympique de Marseille|Marseille]] | aastad3 = 1990–1991 | mänge3 = 29 | väravaid3 = 3 | klubi3 = → [[FC Girondins de Bordeaux|Bordeaux]] (laenul) | aastad4 = 1994–1999 | mänge4 = 124 | väravaid4 = 4 | klubi4 = [[Juventus F.C.|Juventus]] | aastad5 = 1999–2000 | mänge5 = 27 | väravaid5 = 0 | klubi5 = [[Chelsea F.C.|Chelsea]] | aastad6 = 2000–2001 | mänge6 = 13 | väravaid6 = 0 | klubi6 = [[Valencia CF|Valencia]] | mänge_kokku = 427 | väravaid_kokku = 17 | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1988–1989 | koondisemänge1 = 18 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = Prantsusmaa U-21 | koondiseaastad2 = 1989–2000 | koondisemänge2 = 103 | koondiseväravaid2 = 4 | koondis2 = [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = 2001–2005 | treeneriklubi1 = [[AS Monaco FC|Monaco]] | treeneriaastad2 = 2006–2007 | treeneriklubi2 = [[Juventus F.C.|Juventus]] | treeneriaastad3 = 2009–2012 | treeneriklubi3 = [[Olympique de Marseille|Marseille]] | treeneriaastad4 = 2012– | treeneriklubi4 = [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] }} '''Didier Claude Deschamps''' ({{IPA-fr|di.dje de.ʃã}} ; sündinud [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1968]] [[Bayonne]]'is) on [[Prantsusmaa]] endine kutseline jalgpallur ja kauaegne [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]e peatreener. == Saavutused mängijana == Ta oli kaitsev poolkaitsja sellistes suurklubides nagu [[Valencia CF|Valencia]], [[Chelsea F.C.|Chelsea]], [[Juventus F.C.|Juventus]] ja [[Olympique de Marseille|Marseille]]. Marseille ja Juventuse koosseisus on ta kahekordne [[UEFA Meistrite Liiga]] võitja (vastavalt 1993. ja 1996. aastal). Juventusega on ta jõudnud veel kahel korral Meistrite Liiga finaali (1997, 1998) ning korra ka Valencia koosseisus (2001). 1996. aastal võitis Deschamps Juventusega nii [[UEFA Superkarikas|UEFA Superkarika]] kui ka [[Intercontinental Cup]] turniiri. Marseille klubiga on ta tulnud kahekordseks [[Ligue 1]] meistriks (1990, 1992), Juventusega kolmekordseks [[Serie A]] meistriks (1995, 1997, 1998) ning Chelseaga Inglismaa klubijalgpalli karikavõitjaks ([[FA Cup]], 2000). 1996. aastal valiti Deschamps Prantsusmaa aasta parimaks jalgpalluriks.<ref>[https://www.rsssf.org/miscellaneous/franpoy.html France - Footballer of the Year] RSSSF. 8 January 2010</ref> Ta oli aastaid Prantsusmaa jalgpallikoondise kapten ning oli ka [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistriks]] ja [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000. aasta Euroopa meistriks]] tulnud meeskonna kapten. == Saavutused treenerina == [[AS Monaco FC|Monaco]] treenerina on Deschamps võitnud Prantsuse liigakarika (Coupe de la Ligue) 2003. aastal ning jõudnud Meistrite Liiga finaali 2004. aastal. Samal aastal valiti ta Ligue 1 hooaja parimaks treeneriks. Juhtides Marseille klubi tuli ta Ligue 1 meistriks (2010), kolmel korral võitis Prantsuse liigakarika (2010, 2011, 2012) ning kahel korral Prantsusmaa superkarika (Trophée des Champions).<ref>[https://web.archive.org/web/20200214060910/https://www.uefa.com/teamsandplayers/coaches/coach=4997/profile/index.html Deschamps] UEFA</ref> 2018. aastal oli ta maailmameistriks tulnud Prantsusmaa koondise peatreener. Temast sai sellega kolmas jalgpallur maailmas, kes on tulnud maailmameistriks nii mängija kui ka treenerina. Varem olid seda saavutanud brasiillane [[Mário Zagallo]] ja sakslane [[Franz Beckenbauer]].<ref>[https://sport.postimees.ee/5122053/deschamps-kerkis-beckenbaueri-ja-zagallo-korvale "Deschamps kerkis Beckenbaueri ja Zagallo kõrvale"]. sport.postimees.ee. 15.7.2018. Vaadatud 18.7.2018</ref> [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] ja [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] jõudis tema juhendatud koondis finaali ning sai hõbemedalid. Poolfinaali jõuti [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]], võites veerandfinaalis [[Maroko jalgpallikoondis|Marokot]] 2:0. Prantsusmaa teenis Didier Deschampsi käe all oma 20. FIFA maailmameistrivõistluste finaalturniiride võidu ning temast sai esimene peatreener, kelle juhendamisel on võidetud 20 mängu finaalturniiril.<ref>[https://theanalyst.com/articles/france-vs-morocco-stats-world-cup-2026-quarter-final France vs Morocco Stats: World Cup Quarter-Final - Opta Analyst] The Analyst. Retrieved 10 July 2026</ref> == Viited == {{viited}} {{FIFA 100}} {{UEFA Euro 1992 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 1996 Prantsusmaa koondis}} {{Prantsusmaa - 1998. aasta FIFA maailmameistrid}} {{UEFA Euro 2000 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2016 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Prantsusmaa koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2024 Prantsusmaa koondis}} {{DEFAULTSORT:Deschamps, Didier}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:FC Nantes'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Bordeaux' Girondinsi jalgpallurid]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Chelsea FC mängijad]] [[Kategooria:Valencia CF mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse peatreenerid]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] m09zxxbyopmfxjb3du6au8xfbwp74o9 0 439782 7192965 6557502 2026-07-14T12:55:57Z Mona 355 7192965 wikitext text/x-wiki '''"Öö muuseumis 3"''' on [[2014]]. aasta [[USA]] fantaasiafilm. ==Osades== * [[Ben Stiller]] – Larry Daley * [[Amy Adams]] – Amelia Earhart, Tess * [[Owen Wilson]] – Jedediah * [[Hank Azaria]] – Kahmunrah * [[Robin Williams]] – Theodore Roosevelt * [[Christopher Guest]] – Ivan the Terrible * [[Jon Bernthal]] – Al Capone * [[Alain Chabat]] – Napoleon Bonaparte * [[Steve Coogan]] – Octavius * [[Mizuo Peck]] – Sacagawea * [[Ricky Gervais]] – Dr. McPhee * [[Bill Hader]] – [[George Armstrong Custer]] * [[Mindy Kaling]] – Dotsent == Välislingid == * {{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:2014. aasta filmid]] bosqi4kzkknt7whepr3csj021dxaz58 7192966 7192965 2026-07-14T12:57:38Z Mona 355 Mona teisaldas lehekülje [[Öö muuseumis 3]] pealkirja [[Öö muuseumis: Hauakambri saladus]] alla 7192965 wikitext text/x-wiki '''"Öö muuseumis 3"''' on [[2014]]. aasta [[USA]] fantaasiafilm. ==Osades== * [[Ben Stiller]] – Larry Daley * [[Amy Adams]] – Amelia Earhart, Tess * [[Owen Wilson]] – Jedediah * [[Hank Azaria]] – Kahmunrah * [[Robin Williams]] – Theodore Roosevelt * [[Christopher Guest]] – Ivan the Terrible * [[Jon Bernthal]] – Al Capone * [[Alain Chabat]] – Napoleon Bonaparte * [[Steve Coogan]] – Octavius * [[Mizuo Peck]] – Sacagawea * [[Ricky Gervais]] – Dr. McPhee * [[Bill Hader]] – [[George Armstrong Custer]] * [[Mindy Kaling]] – Dotsent == Välislingid == * {{IMDb}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:2014. aasta filmid]] bosqi4kzkknt7whepr3csj021dxaz58 0 439784 7193050 4444283 2026-07-14T18:53:49Z Mona 355 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Öö muuseumis 3]] → [[Öö muuseumis: Hauakambri saladus]] 7193050 wikitext text/x-wiki #suuna[[Öö muuseumis: Hauakambri saladus]] jtsblj1o1ladud8r4w4hcmcqeq305ql 0 442822 7192944 7192940 2026-07-14T12:17:29Z ~2026-38525-82 232977 7192944 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|350px|[[Eesti haldusjaotus]] 1925. aastal]] '''Saru vald''' ([[saksa keel]]es ''Saara'') oli [[vald]] [[Võrumaa]]l [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnas]]. Vald eksisteeris [[1866]]–[[1892]] ja siis liideti Saru vald [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste vallaga]].<ref name="RA vallaregister_977">{{RA vallaregister|977}} (vaadatud 12.08.2016)</ref> [[1907]] eraldati Mõniste vallast '''Saru vald'''<ref name="RA vallaregister_1089">{{RA vallaregister|1089}} (vaadatud 12.08.2016)</ref> ja see eksisteeris aastani [[1939]]. Vallamaja asus [[Saru]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas oli 147 talundit (1929)<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:439551/377843/page/35 1929 a. põllumajandusliku üleskirjutuse andmed</ref>, 170 elumaja ja 940 elanikku (1934). Vallas oli Saru [[postiagentuur]] telefoni kõnepunktiga ning Mäe-Matsi ja Saru asunduse [[kirjatalu]] (1934).<ref>Posti, telegraafi, telefoni ja raadio asutiste ning abiasutiste nimestik. Tallinn 1934.</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 79. valimisringkond]]a,<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/09/03/5 Riigivolikogu valimise seadus (RT 1937, 71, 592)</ref> kust valiti [[Kaarel Eenpalu]], ning [[Antsla põllumeeste konvent|Antsla põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1936/03/14/6 Põllutöökoja põllumeeste konventide arvu, asukohtade, tegevus- ja valimispiirkondade ning valimise tähtaja määrus (RT 1936, 22, 152)</ref> Vallas on sündinud [[Raimond Kolk]], [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], [[Arvo Mõttus]], [[Jaan Sarv]] ja [[Evald Tordik]]. [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste]], Saru ja [[Vana-Antsla vald|Vana-Antsla vallast]] uus [[Mõniste vald (1939)|Mõniste vald]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3] Vabariigi Presidendi otsus nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|977|Saru vald (1866–1892)}} *{{RA vallaregister|1089|Saru vald (1907–)}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Hargla kihelkond]] [[Kategooria:Võru maakonna endised vallad]] 2qmj5cn6yt4t822crra0mwneelhg1ct 7192945 7192944 2026-07-14T12:21:03Z ~2026-38525-82 232977 Siit on veel palju asju puudu. 7192945 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|350px|[[Eesti haldusjaotus]] 1925. aastal]] '''Saru vald''' ([[saksa keel]]es ''Saara'') oli [[vald]] [[Võrumaa]]l [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnas]]. Vald eksisteeris [[1866]]–[[1892]] ja siis liideti Saru vald [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste vallaga]].<ref name="RA vallaregister_977">{{RA vallaregister|977}} (vaadatud 12.08.2016)</ref> [[1907]] eraldati Mõniste vallast '''Saru vald'''<ref name="RA vallaregister_1089">{{RA vallaregister|1089}} (vaadatud 12.08.2016)</ref> ja see eksisteeris aastani [[1939]]. Vallamaja asus [[Saru]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas oli 147 talundit (1929)<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:439551/377843/page/35 1929 a. põllumajandusliku üleskirjutuse andmed</ref>, 170 elumaja ja 940 elanikku (1934). Vallas oli Saru [[postiagentuur]] telefoni kõnepunktiga ning Mäe-Matsi ja Saru asunduse [[kirjatalu]] (1934).<ref>Posti, telegraafi, telefoni ja raadio asutiste ning abiasutiste nimestik. Tallinn 1934.</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 79. valimisringkond]]a,<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/09/03/5 Riigivolikogu valimise seadus (RT 1937, 71, 592)</ref> kust valiti [[Kaarel Eenpalu]], ning [[Antsla põllumeeste konvent|Antsla põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1936/03/14/6 Põllutöökoja põllumeeste konventide arvu, asukohtade, tegevus- ja valimispiirkondade ning valimise tähtaja määrus (RT 1936, 22, 152)</ref> Saru vallas oli oma põllumeeste kogu.<ref>https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110701984776</ref> Vallas on sündinud [[Raimond Kolk]], [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], [[Arvo Mõttus]], [[Jaan Sarv]] ja [[Evald Tordik]]. [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste]], Saru ja [[Vana-Antsla vald|Vana-Antsla vallast]] uus [[Mõniste vald (1939)|Mõniste vald]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3] Vabariigi Presidendi otsus nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|977|Saru vald (1866–1892)}} *{{RA vallaregister|1089|Saru vald (1907–)}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Hargla kihelkond]] [[Kategooria:Võru maakonna endised vallad]] 26s3orue173962df3xahbm64zwwpu48 7192946 7192945 2026-07-14T12:21:20Z ~2026-38525-82 232977 7192946 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|350px|[[Eesti haldusjaotus]] 1925. aastal]] '''Saru vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Saara'') oli [[vald]] [[Võrumaa]]l [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnas]]. Vald eksisteeris [[1866]]–[[1892]] ja siis liideti Saru vald [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste vallaga]].<ref name="RA vallaregister_977">{{RA vallaregister|977}} (vaadatud 12.08.2016)</ref> [[1907]] eraldati Mõniste vallast '''Saru vald'''<ref name="RA vallaregister_1089">{{RA vallaregister|1089}} (vaadatud 12.08.2016)</ref> ja see eksisteeris aastani [[1939]]. Vallamaja asus [[Saru]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas oli 147 talundit (1929)<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:439551/377843/page/35 1929 a. põllumajandusliku üleskirjutuse andmed</ref>, 170 elumaja ja 940 elanikku (1934). Vallas oli Saru [[postiagentuur]] telefoni kõnepunktiga ning Mäe-Matsi ja Saru asunduse [[kirjatalu]] (1934).<ref>Posti, telegraafi, telefoni ja raadio asutiste ning abiasutiste nimestik. Tallinn 1934.</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 79. valimisringkond]]a,<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/09/03/5 Riigivolikogu valimise seadus (RT 1937, 71, 592)</ref> kust valiti [[Kaarel Eenpalu]], ning [[Antsla põllumeeste konvent|Antsla põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1936/03/14/6 Põllutöökoja põllumeeste konventide arvu, asukohtade, tegevus- ja valimispiirkondade ning valimise tähtaja määrus (RT 1936, 22, 152)</ref> Saru vallas oli oma põllumeeste kogu.<ref>https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110701984776</ref> Vallas on sündinud [[Raimond Kolk]], [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], [[Arvo Mõttus]], [[Jaan Sarv]] ja [[Evald Tordik]]. [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste]], Saru ja [[Vana-Antsla vald|Vana-Antsla vallast]] uus [[Mõniste vald (1939)|Mõniste vald]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3] Vabariigi Presidendi otsus nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|977|Saru vald (1866–1892)}} *{{RA vallaregister|1089|Saru vald (1907–)}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Hargla kihelkond]] [[Kategooria:Võru maakonna endised vallad]] i353wdu9yi5h0tff85mw9x9yz5cybfo 7192961 7192946 2026-07-14T12:49:20Z ~2026-38525-82 232977 7192961 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|350px|[[Eesti haldusjaotus]] 1925. aastal]] '''Saru vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Saara'') oli [[vald]] [[Võrumaa]]l [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnas]]. Vald eksisteeris [[1866]]–[[1892]] ja siis liideti Saru vald [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste vallaga]].<ref name="RA vallaregister_977">{{RA vallaregister|977}} (vaadatud 12.08.2016)</ref> [[1907]] eraldati Mõniste vallast '''Saru vald'''<ref name="RA vallaregister_1089">{{RA vallaregister|1089}} (vaadatud 12.08.2016)</ref> ja see eksisteeris aastani [[1939]]. Vallamaja asus [[Saru]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Vallas oli 147 talundit (1929)<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:439551/377843/page/35 1929 a. põllumajandusliku üleskirjutuse andmed</ref>, 170 elumaja ja 940 elanikku (1934). Vallas oli Saru [[postiagentuur]] telefoni kõnepunktiga ning Mäe-Matsi ja Saru asunduse [[kirjatalu]] (1934).<ref>Posti, telegraafi, telefoni ja raadio asutiste ning abiasutiste nimestik. Tallinn 1934.</ref> Saru vallas oli oma [[Põllumeeste kogud|põllumeeste kogu]].<ref>https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110701984776</ref> Vald kuulus [[Riigivolikogu 79. valimisringkond]]a,<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/09/03/5 Riigivolikogu valimise seadus (RT 1937, 71, 592)</ref> kust valiti [[Kaarel Eenpalu]], ning [[Antsla põllumeeste konvent|Antsla põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda.<ref>https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1936/03/14/6 Põllutöökoja põllumeeste konventide arvu, asukohtade, tegevus- ja valimispiirkondade ning valimise tähtaja määrus (RT 1936, 22, 152)</ref> Vallas on sündinud [[Raimond Kolk]], [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], [[Arvo Mõttus]], [[Jaan Sarv]] ja [[Evald Tordik]]. [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati [[Mõniste vald (Hargla kihelkond)|Mõniste]], Saru ja [[Vana-Antsla vald|Vana-Antsla vallast]] uus [[Mõniste vald (1939)|Mõniste vald]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3] Vabariigi Presidendi otsus nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|977|Saru vald (1866–1892)}} *{{RA vallaregister|1089|Saru vald (1907–)}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Hargla kihelkond]] [[Kategooria:Võru maakonna endised vallad]] 3niamyu0f77wa3cmy0ej2sb4j7dl1df 0 450191 7193252 7188248 2026-07-15T07:36:26Z Avjoska 1538 /* Tol */ 7193252 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (To)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "To". ==Toa== *[[Tudorel Toader]], Rumeenia jurist ja poliitik (1960–) *[[Maatia Toafa]], Tuvalu poliitik (1954–2024) *[[Eamonn Toal]], iiri laulja (1968–) ==Tob== *[[Petre Tobă]], Rumeenia poliitik (1964–) *[[Ronnie Tober]], hollandi laulja (1945–) *[[Elin Tober]], eesti skulptor (1942–2020) *[[Tshering Tobgay]], Bhutani poliitik (1965–) *[[Triin Tobi]], eesti mäesuusataja (1994–) *[[Fritz Tobias]], Riigipäevahoone süütamise uurija (1912–2011) *[[Heinrich Tobias]], eesti kirjandusteadlane (1906–2000) *[[Jaan Tobias]], Kavilda vallavanem (1875–1936) *[[Phillip Tobias]], LAV-i paleoantropoloog (1925–2012) *[[Rudolf Tobias]], eesti helilooja ja organist (1873–1918) *[[Silvia Tobias]], eesti harfimängija ja muusikapedagoog (1908–1985) *[[Helen Tobias-Duesberg]], eesti helilooja, organist ja pedagoog (1919–2010) *[[Ewald Sigismund Tobien]], baltisaksa õigusteadlane (1811–1860) *[[Hermann von Tobiesen]], Venemaa riigitegelane (1845–1917) *[[Indrek Tobreluts]], eesti laskesuusataja (1976–) *[[Janis Tobreluts]], eesti arhivaar *[[Peep Tobreluts]], Eesti poliitik, kodanikuaktivist ja pedagoog (1970–) *[[Sirje Tobreluts]], eesti omavalitsustegelane (1954–) *[[Tõnn Tobreluts]], eesti muusik (1989–) *[[Karl Tobro]], eesti omavalitsustegelane (1886–1960) *[[Valdeko Tobro]], eesti teatri- ja filmikriitik (1936–1975) *[[TobyMac]], USA kristliku hiphopi artist ja laulukirjutaja (1964–) ==Toc== *[[Louis Tocqué]], prantsuse kunstnik (1696–1772) *[[Alexis de Tocqueville]], prantsuse ajaloolane (1805–1859) *[[Stefania Toczyska]], Poola ooperilaulja (1943–) ==Tod== *[[Kazuyuki Toda]], Jaapani endine jalgpallur (1977–) *[[Alexander Robertus Todd]], Briti biokeemik (1907–1997) *[[Amanda Todd]] (1996–2012) *[[Tony Todd]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–2024) *[[Ernst Tode]], baltisaksa vitraažikunstnik (1858–1932) *[[Triin Todesk]], eesti keeleteadlane (1988–) *[[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (1924–2022) *[[Stanko Todorov]], Bulgaaria poliitik (1920–1996) *[[Tzvetan Todorov]], kultuuriteoreetik (1939–2017) *[[Fritz Todt]], saksa ehitusinsener ja Saksamaa riigitegelane (1891–1942) *[[Jean Todt]], prantsuse autosporditegelane (1946–) ==Toe== *[[Pramoedya Ananta Toer]], Indoneesia romaanikirjanik (1925–2006) *[[Devon Toews]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Jonathan Toews]], Kanada jäähokimängija (1988–) ==Tof== *[[Karl Tofer]], Eesti diplomaat (1885–1942) *[[Reinhold Tofer]], eesti ärimees (1872–1938) *[[Erich Johann Friedrich Toffer]], Eesti sõjaväelane (1892–1945) *[[Tyler Toffoli]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Harry Toffolo]], Inglismaa jalgpallur (1995–) ==Tog== *[[Palmiro Togliatti]], Itaalia poliitik (1893–1964) *[[Togolok Moldo]], kirgiisi akõnn ja luuletaja (1860–1942) ==Toh== *[[Ene Tohv]], eesti sõudja (1948–) *[[Aivens Tohva]], setu päritolu eesti reklaamikunstnik, dekoraator, illustraator, karikaturist, fotograaf ja kalligraaf (1933–2013) *[[Helmi Tohvelman]], eesti koreograaf, tantsupedagoog, tantsija ja lavaliikumise õpetaja (1900–1983) *[[Jüri Tohver]], eesti alpinist (1940–2025) *[[Kristo Tohver]], eesti jalgpallikohtunik (1981–) *[[Küllike Tohver]], eesti tõlkija ja kultuuriametnik (1955–) *[[Malle Tohver]], eesti arst ja kultuuritegelane (1935–) *[[Tamur Tohver]], eesti lavastaja (1969–) *[[Toomas Tohver]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Vello Tohver]], eesti bioloog, mikrobioloog ja biokeemik (1922–1995) *[[Epi Tohvri]], eesti kunstiteadlane ja arhitektuuriajaloolane (1970–) *[[Erik Tohvri]], eesti kirjanik (1933–2020) ==Toi== *[[Roman Toi]], eesti helilooja ja koorijuht (1916–2018) *[[Ants Toiger]], eesti näitleja (1910–1979) *[[Jukka Toijala]], soome korvpallur ja treener (1972–) *[[Aare Toikka]], eesti näitleja ja lavastaja (1965–) *[[Oiva Toikka]], soome klaasikunstnik (1931–2019) *[[Kalju Toim]], eesti psühholoog ja pedagoog (1925–1996) *[[Toomas Toimeta]], eesti muusik (1975–) *[[Aleksander Tois]], Eesti poliitik (1897–1982) *[[Jüri Toit]], [[Jõgeva Ühisgümnaasium]]i direktor (1957–) *[[Oana Țoiu]], Rumeenia poliitik (1985–) *[[Lenita Toivakka]], Soome poliitik (1961–) *[[Erkki Toivanen]], soome ajakirjanik ja publitsist (1938–2011) *[[Teija Toivari]], Soome päritolu Eesti meditsiinitöötaja (1974–) *[[Joona Toivio]], soome jalgpallur (1988–) *[[Jani Toivola]], soome näitleja, tantsija ja saatejuht (1977–) *[[Miikka Toivola]], soome jalgpallur (1949–2017) *[[Henri Toivonen]], soome autorallisõitja (1956–1986) *[[Ola Toivonen]], Rootsi jalgpallur (1986–) *[[Pauli Toivonen]], soome rallisõitja (1929–2005) ==Toj== *[[Adil Tojgonbajev]], Kõrgõzstani majandustegelane (1966–) *[[Hideki Tōjō]], Jaapani kindral ja riigitegelane (1884–1948) ==Tok== *[[Kasõm-Žomart Tokajev]], Kasahstani poliitik ja diplomaat (1953–) *[[Olga Tokarczuk]], poola kirjanik (1962–) *[[Villi Tokarev]], juudi päritolu ameerika ja vene šansoonilaulja ja laulukirjutaja (1934–2019) *[[Alice Toklas]] ==Tol== *[[Erjon Tola]], albaania mäesuusataja (1986–) *[[Fate Tola]], etioopia jooksja (1987–) *[[Kejsi Tola]], albaania laulja (1992–) *[[Pamela Tola]], soome näitleja (1981–) *[[John Toland]], iiri filosoof (1670–1722) *[[John Willard Toland]], ameerika ajaloolane ja kirjanik (1912–2004) *[[Fjodor Tolbuhhin]], NSV Liidu sõjaväelane (1894–1949) *[[Gábor Tolcsvai Nagy]], ungari keeleteadlane (1953–) *[[Shane Told]], Kanada laulja ja kitarrist (1981–) *[[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja (1999–) *[[Rain Tolk]], eesti näitleja ja režissöör (1977–) *[[Adolf Tolkatšov]], Nõukogude Liidu spioon (1927–1986) *[[J. R. R. Tolkien]], kirjanik (1892–1973) *[[Valentina Tolkunova]], vene laulja (1946–2010) *[[Eduard Gustav von Toll]], baltisaksa päritolu Venemaa geoloog ja polaaruurija (1858–1902) *[[Friedrich von Toll]], Eestimaa aadlik (1781–1841) *[[Karl Wilhelm von Toll]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1778–1842) *[[Robert von Toll]], Eesti baltisaksa ajaloolane (1802–1876) *[[Eckhart Tolle]] *[[Lembit Tolli]], eesti skulptor (1927–2013) *[[Tuulikki Tolli]], eesti teatrikunstnik (1957–) *[[Veera Tolli-Baskin]], eesti jurist (1957–) *[[Vive Tolli]], eesti graafik (1928–2020) *[[Edward Chace Tolman]], USA psühholoog (1886–1959) *[[Lauri Tolmats]], eesti valimisreklaamide koguja ja koduloolane (1998–) *[[Gennadi Tolmatšov]], Eesti poksija ja treener (1952–) *[[Kati Tolmoff]], eesti sulgpallur (1983–) *[[Mati Tolmoff]], Eesti sporditegelane ja poliitik (1957–) *[[Oskar Tolmoff]], Eesti politseinik ja advokaat (1890–?) *[[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik (1994–) *[[Rafael Tolói]], Brasiilia-Itaalia jalgpallur (1990–) *[[Juho Tolppola]], soome poksija (1981–) *[[Arnold Tols]], eesti vabadusvõitleja (1902–1941) *[[Laurentius Tolstadius]], Eesti vaimulik (suri 1655) *[[Aleksei Tolstoi]], vene kirjanik (1883–1945) *[[Aleksei Konstantinovitš Tolstoi]], vene kirjanik (1817–1875) *[[Lev Tolstoi]], vene kirjanik (1828–1910) *[[Andres Tolts]], eesti kunstnik (1949–2014) *[[Andrei Tolubejev]], vene näitleja (1945–2008) *[[Aleksandr Toluš]], Nõukogude Liidu maletaja ja maletreener (1910–1969) *[[Tomislav Tolušić]], Horvaatia poliitik (1979–) *[[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija (1999–) ==Tom== *[[Tom of Finland]], soome kunstnik (1920–1991) *[[Piotr Tomala]], poola alpinist (1972–) *[[Eduard Toman]], eesti näitleja, lavastaja ja laulja (1960–) *[[August Tomander]], Eesti sõjaväelane (1893–1985) *[[Balder Tomasberg]], eesti kunstnik (1897–1919) *[[Leena Tomasberg]], eesti tõlkija ja õppejõud (1965–) *[[Liisa Tomasberg-Koidu]], eesti tekstiilikunstnik (1974–) *[[Michael Tomasello]], Ameerika psühholoog (1950–) *[[Tómas Tómasson]], Eesti aukonsul (1888–1978) *[[Jon Dahl Tomasson]], taani jalgpallur (1976–) *[[David Tomášek]], tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Jelena Tomašević]], serbia laulja (1983–) *[[Jevgeni Tomaševski]], vene maletaja (1987–) *[[Valdemar Tomaševski]], poola päritolu Leedu poliitik (1965–) *[[Ruža Tomašić]], Horvaatia politseinik ja poliitik (1958–) *[[Zala Tomašič]], Sloveenia poliitik ja telesaatejuht (1995–) *[[Alberto Tomba]], itaalia mäesuusataja (1966–) *[[Rein Tomback]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Janek Tombak]], eesti jalgrattur (1976–) *[[Karl Tombak]], eesti kaupmees ja omavalitsustegelane (1894–1971) *[[Kersti Tombak]], eesti näitleja (1977–) *[[Clyde Tombaugh]], USA astronoom (1906–1997) *[[Aleksander Tomberg]], Eesti kadett (1905–1924) *[[Bruno Tomberg]], eesti disainer (1925–2021) *[[Christoph Dietrich Georg Tomberg]], eesti vaimulik (1845–1902) *[[Donald Tomberg]], eesti filmikriitik (1972–) *[[Eino Tomberg]], eesti mäeinsener ja muinsuskaitsja (1930–2020) *[[Ene Tomberg]], Eesti arst ja riigiametnik (1940–) *[[Hanno Tomberg]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Herbert Tomberg]], Eesti arst (1906–1956) *[[Ilmar Tomberg]], eesti dirigent (1921–1989) *[[Jaak Tomberg]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1980–) *[[Jevgeni Tomberg]], Eesti poliitik (1948–2021) *[[Laine Tomberg]], eesti arhitekt (1925–2019) *[[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (1927–2026) *[[Nikolai Adolf Tomberg]], eesti vaimulik (1856–1939) *[[Oskar Ernst Emil Tomberg]], eesti vaimulik (1866–1938) *[[Richard Tomberg]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Viktor Tomberg]], eesti tõlkija (1915–1984) *[[Romana Tomc]], Sloveenia poliitik ja kõrge ametnik (1965–) *[[Litokwa Tomeing]], Marshalli Saarte poliitik (1939–2020) *[[Johannes Toming]], Eesti sõjaväelane (1896–1949) *[[Märt Toming]], eesti jurist (1960–) *[[Ralf Toming]], eesti kirjastustöötaja ja tõlkija (1928–2005) *[[Richard Toming]], eesti maaler (1888–?) *[[Aavo Tomingas]], eesti jalgpallitreener ja õpetaja (1960–) *[[Aila Tomingas]], eesti tõlkija (1967–) *[[Alma Tomingas]], eesti farmatseut (1900–1963) *[[August Reinhold Tomingas]], Eesti sõjaväelane (1883–1936) *[[Juta Tomingas (arst)|Juta Tomingas]], eesti arst (1917–2005) *[[Kärt Tomingas]], eesti laulja ja näitleja (1967–2025) *[[Rein Tomingas]], eesti arhitekt ja parodist (1944–2008) *[[Silva Tomingas]], eesti kirjastaja (1952–) *[[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja (1995–) *[[Villu Tomingas]], eesti näitleja ja laulja (1941–2000) *[[William Tomingas]], Eesti sõjaväelane ja diplomaat (1895–1978) *[[Villem Tomiste]], eesti arhitekt (1975–) *[[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur (1998–) *[[Louis Tomlinson]], Briti muusik (1991–) *[[Päiviö Tommila]], soome ajaloolane (1931–2022) *[[Aivar Tommingas]], eesti näitleja (1955–) *[[Mare Tommingas]], eesti baleriin, koreograaf ja lavastaja (1959–) *[[Martin Tommula]], Eesti ettevõtja (1980–) *[[Fikayo Tomori]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Aleksandǎr Tomov]], Bulgaaria maadleja (1949–) *[[Jaan Tomp (ajakirjanik)|Jaan Tomp]], eesti ajakirjanik (1882–1943) *[[Jaan Tomp]], Eesti poliitik (1894–1924) *[[Piibe Tomp]], eesti moedisainer ja moekunstnik (1988–) *[[Daniel D. Tompkins]], USA poliitik (1774–1825) *[[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt (1928–) *[[Darija Tomskaja]], jakuudi olonghode pajataja (1913–1980) *[[Ela Tomson]], Eesti teleajakirjanik ja poliitik (1945–) *[[Enn Tomson]], eesti helirežissöör (1941–2015) *[[Gustav Tomson]], eesti põllumees ja tööstur (1874–1939) *[[Johannes Tomson]], eesti motosportlane ja treener (1914–1986) *[[Kerstin Tomson]], eesti vioolamängija (1972–) *[[Laurence Tomson]], Inglismaa poliitik ja kirjamees (1539–1608) *[[Maria Tomson]], eesti pikaealine (1853–1966) *[[Pille Tomson]], eesti looduskaitsja (1960–) *[[Priit Tomson]], eesti korvpallur (1942–) *[[Rando Tomson]], eesti ehitusinsener ja fotograaf (1983–) *[[Rasmus Tomson]], eesti jalgpallimängija (1985–) *[[Sidni Tomson]], eesti sisulooja, saatejuht ja suunamudija (1999–) *[[Teolan Tomson]], eesti elektrotehnika- ja energeetikateadlane ning raadioamatöör (1932–2025) *[[Toivo Tomson]], eesti tõlkija (1957–2025) *[[Toomas Tomson]], eesti keemik (1929–1984) *[[Edgar Tomusk]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1905–1972) *[[Ilmar Tomusk]], eesti lastekirjanik ja riigiametnik (1964–) ==Ton== *[[Sandro Tonali]], itaalia jalgpallur (2000–) *[[Tončo Tončev]], Bulgaaria endine poksija (1972–) *[[Ivan Toney]], Inglismaa jalgpallur (1996–) *[[Anote Tong]], Kiribati poliitik (1952–) *[[Tong Jian]], Hiina iluuisutaja (1979–) *[[Luca Toni]], itaalia jalgpallur (1977–) *[[Matej Tonin]], Sloveenia poliitik (1983–) *[[Kustas Tonkman]], Eesti poliitik (1882–1942) *[[Juozas Tonkūnas]], Leedu agronoom, põllumajandusteadlane ja poliitik (1894–1968) *[[David Tonojan]], Armeenia poliitik (1967–) *[[Didrik Tønseth]], norra murdmaasuusataja (1991–) *[[Tooni Tonto]], Eesti raadioajakirjanik, sünkroontõlk ja ilukirjanduse tõlkija (1954–2005) *[[Anu Tonts]], eesti dramaturg (1969–) *[[Ülo Tonts]], eesti kirjandusteadlane (1931–2016) ==Too== *[[Andres Toobal]], eesti võrkpallur (1988–) *[[Kert Toobal]], eesti võrkpallur (1979–) *[[Priit Toobal]], Eesti endine poliitik (1983–) *[[John Tooby]], USA antropoloog (1952–2023) *[[Margus Toode]], eesti laulja (1969–2021) *[[Ülle Toode]], eesti ajakirjanik ja õppejõud (1969–) *[[Liina-Mai Tooding]], eesti matemaatik ja statistik (1944–) *[[Eivin Toodo]], eesti viiuldaja ja koorijuht (1975–) *[[Hannes Toodu]], eesti vandeadvokaat (1983–) *[[Andrus Tool]], eesti filosoof ja tõlkija (1960–) *[[Krista Tool]], eesti teatrikunstnik (1951–) *[[Toomas Tool]], eesti ärimees (1964–) *[[Michael Tooley]], Kanada päritolu USA filosoof (1941–) *[[Alo Toom]], Eesti maadleja (1986–) *[[Ann-Ester Toom]], eesti laulja *[[Artur Toom]], eesti ornitoloog ja looduskaitsja (1884–1942) *[[Hugo Toom]], eesti korvpallur (2002–) *[[Jaan Toom]], eesti bioloog, algoloog (1939–1999) *[[Jana Toom]], Eesti poliitik (1966–) *[[Johannes Toom]], eesti poksija (1907–?) *[[Kadi Toom]], eesti laulja (1982–) *[[Karl Toom]], eesti käsipallur (1997–) *[[Kusta Toom]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1892–1973) *[[Maie Toom]], eesti bioloog (1935–2016) *[[Mait Toom]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Malev Toom]], eesti fotograaf (1953–) *[[Mare Toom]], eesti botaanik (1949–2018) *[[Merily Toom]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Paul Toom]], NSV Liidu sõjaväelane ja julgeolekutöötaja (1932–2018) *[[Taavi Toom]], Eesti diplomaat (1970–) *[[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör (1982–) *[[Tarmo Toom]], eesti teoloog (1961–) *[[Uku Toom]], eesti raadioajakirjanik (1953–) *[[Viktor Toom]], Eesti sõjaväelane (1897–1948) *[[Peeter Tooma]], eesti laulja (1946–) *[[Rein Tooma]], eesti insener ja lendur (1906–1942) *[[Toomas]], apostel (1. sajand) *[[Even Toomas]], eesti suusaorienteeruja (1987–) *[[Raul Toomas]], Eesti diplomaat (1983–) *[[Aino Toomaspoeg]], eesti tõlkija (1916–2003) *[[Juhan Toomaspoeg]], eesti majandusteadlane (1917–1997) *[[Laur Toomaspoeg]], eesti psühhiaater (1949–) *[[Taimo Toomast]], eesti ooperilaulja (1962–2025) *[[Valdis Toomast]], Eesti poliitik (1969–) *[[Vilja Toomast]], Eesti poliitik (1962–) *[[Alari Toome]], eesti sõudja (1980–) *[[Indrek Toome]], Eesti poliitik ja ärimees (1943–2023) *[[Innari Toome]], eesti teatrikunstnik (1976–) *[[Joosep Toome]], eesti korvpallur (1985–) *[[Julius Toome]], eesti põllumees ja Vabadussõja veteran (1900–1995) *[[Karmo Toome]], eesti muusik, laulja, vokaalpedagoog ja muusikaõpetaja (1985–) *[[Katrin Toome]], eesti telesaatejuht (1973–) *[[Koit Toome]], eesti laulja (1979–) *[[Marek Toome]], eesti autosportlane ja rallisõitja (1968–) *[[Mari-Leen Toome]], eesti laulja *[[Marili Toome]], Eesti kunstnik, filmilavastaja ja animaator (1975) *[[Mart Toome]], eesti näitleja (1980–) *[[Matis Toome]], eesti võistlustantsija ja tantsuõpetaja (1975–) *[[Tarvo Kaspar Toome]], eesti muusik ja graafiline disainer (1974–) *[[Teet Toome]], eesti budoloog (1974–) *[[Toomas Toome]], eesti mootorrattasportlane (1941–1996) *[[Tõnu Toome]], eesti advokaat (1949–2009) *[[Aleksander-Rudolf Toomel]], eesti poliitik (1888–1941) *[[Jaan-Hendrik Toomel]], eesti ametiühingutegelane (1984–) *[[Aaro Toomela]], eesti psühholoog (1961–) *[[Toivo Toomemets]], eesti kultuuritegelane (1949–) *[[Vello Toomemets]], eesti muusik (1954–) *[[Jüri Toomepuu]], eesti sõjaväelane (1930–) *[[Tuuli Toomere]], eesti sotsioloog (1975–2008) *[[Triin Toomesaar]], eesti haridustegelane ja kodanikuaktivist (1987–) *[[Aadu Toomessalu]], eesti etnograaf (1916–1990) *[[Elo-Mall Toomet]], eesti luuletaja ja raamatuillustraator (1981–) *[[Hardu Toomet]], Eesti sõjaväelane (1909–2000) *[[Janar Toomet]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Tiia Toomet]], eesti kirjanik (1947–) *[[Tiina Toomet]], eesti loomaarst (1960–) *[[Tiina Toomet (tõlkija)|Tiina Toomet]], eesti tõlkija (1976–) *[[Vallo Toomet]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Bill Toomey]], USA kümnevõistleja (1939–) *[[Ullo Toomi]], eesti rahvatantsujuht (1902–1983) *[[Vilja Toomi]], eesti muusika- ja rahvatantsupedagoog ning koorijuht (1920–1993) *[[Jaan Toomik]], eesti kunstnik (1961–) *[[Tanel Toomik]], eesti luuletaja *[[Alfred Tooming]], eesti vaimulik (1907–1977) *[[Ants Tooming]], eesti vaimulik (1965–) *[[Hardi Tooming]], eesti ehitus- ja restaureerimisettevõtja (1966–2016) *[[Heino Tooming]], eesti füüsik ja bioloog (1930–2004) *[[Henno Tooming]], eesti päritolu Rootsi pianist ja džassmuusik (1923–1979) *[[Jaan Tooming]], eesti lavastaja, näitleja ja kirjanik (1946–2024) *[[Osvald Tooming]], eesti kirjanik (1914–1992) *[[Peeter Tooming]], eesti fotograaf (1939–1997) *[[Taaniel Tooming]], eesti orienteeruja (1992–) *[[Arvi Toominga]], eesti kabetaja (1937–2004) *[[Garina Toomingas]], eesti kultuuritegelane (1967–) *[[Aivar Toomiste]], eesti korvpallur (1963–) *[[Aivo Toomistu]], eesti omavalitsus- ja seltskonnategelane, riigiametnik ja poliitik (1960–2020) *[[Terje Toomistu]], eesti antropoloog, etnoloog ja filmitegija (1985–) *[[Ilmar Toomla]], eesti näitleja (1921–1995) *[[Jaan Toomla]], eesti kirjastaja, toimetaja ja bibliofiil (1929–2007) *[[Margus Toomla]], eesti tantsujuht ja koreograaf (1980–) *[[Vallo Toomla]], eesti filmirežissöör (1983–) *[[Valther Toompark]], eesti ehitusinsener (1907–1974) *[[Anni Toompere]], eesti flötist ja kammermuusik *[[Harriet Toompere]], eesti näitleja (1975–) *[[Hendrik Toompere]], eesti näitleja ja lavastaja (1965–) *[[Hendrik Toompere juunior]], eesti näitleja ja lavastaja (1986–) *[[Hendrik Toompere seenior]], eesti näitleja (1946–2008) *[[Maie Toompere]], eesti nukunäitleja (1940–2012) *[[Maaja Toompuu]], Eesti riigiametnik (1948–) *[[Oleg Toompuu]], eesti geneetik (1941–2021) *[[Raigo Toompuu]], Eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja (1981–) *[[Tauno Toompuu]], eesti vaimulik (1979–) *[[Alar Toomre]], eesti astrofüüsik ja rakendusmatemaatik (1937–) *[[Richard Toomre]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1993) *[[Juhan Toomsar]], Eesti sõjaväelane (1893–1941) *[[Aarne Toomsalu]], Eesti poliitik *[[Hannes Toomsalu]], Eesti sõjaväelane (kolonel) *[[Harald Toomsalu]], eesti ajakirjanik (1921–2005) *[[Laine Toomsalu]], eesti ajalooõpetaja (1931–2012) *[[Liis Toomsalu]], eesti jurist *[[Ruudi Toomsalu]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog (1913–2002) *[[Tiit Toomsalu]], Eesti poliitik (1949–) *[[Mihkel Toomse]], eesti keeleteadlane (1905–1986) *[[Toomas Toomsoo]], eesti arst (1970–) *[[Ludmilla Toon]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1946–) *[[Elin Toona]], eesti kirjanik (1937–) *[[Enn Toona]], eesti näitleja ja lavastaja (1909–1973) *[[Liki Toona]], eesti näitleja (1910–1984) *[[Marta Toona]], eesti muusikapedagoog (1918–) *[[Jens Toornstra]], hollandi jalgpallur (1989–) *[[Gordon Tootoosis]], indiaani päritolu Kanada näitleja (1941–2011) *[[Adalbert Toots]], eesti maadleja (1910–?) *[[Aleksander Toots]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Arved Toots]], eesti agronoom (1930–1992) *[[Erhard Toots]], Eesti NSV riigiametnik ja tööstusjuht (1927–2011) *[[Heiki Toots]], eesti maadleja ja treener (1939–) *[[Heinrich Toots]], eesti rahvusest Ameerika Ühendriikide geoloog ja paleontoloog (1929–2021) *[[Jaan Toots]], eesti ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Jorma Toots]], eesti pianist (1975–) *[[Kati Toots]] (1981–) *[[Kristo Toots]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) *[[Nora Toots]], inglise keele õpetaja, õppejõud, õpikute autor, tõlkija, toimetaja ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent (1930–2025) *[[Reeda Toots]], eesti näitleja ja lavastaja (1961–) *[[Villu Toots]], eesti kirjakunstnik (1916–1993) *[[Jaan Tootsen]], eesti ajakirjanik ja filmirežissöör (1975–) *[[Toivo Tootsen]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1943–) *[[Ülo Tootsen]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1933–2006) *[[Voldemar Tootson]], [[Joosep Toots]]i prototüüp (1885–1920) ==Top== *[[Anatolie Topală]], Mooldova poliitik (1970–) *[[Stephanie Topalian]], armeenia-jaapani päritolu laulja (1987–) *[[Veselin Topalov]], bulgaaria maletaja (1975–) *[[Zacharias Topelius]], Soome kirjanik (1818–1898) *[[Bamir Topi]], Albaania poliitik (1957–) *[[Angelina Topić]], Serbia kõrgushüppaja (2005–) *[[Biljana Topić]], Serbia kergejõustiklane (1977–) *[[Borislav Topić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1984–) *[[Maksim Topilin]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1967–) *[[R. K. Topkin]], eesti pedagoog ja ulmekirjanik (1984–) *[[Anti Toplaan]], eesti luteri vaimulik (1968–) *[[August Topman]], eesti helilooja, organist, koorijuht ja muusikapedagoog (1882–1968) *[[Mirek Topolánek]], Tšehhi poliitik (1956–) *[[Jerzy Topolski]], poola ajaloolane (1928–1998) *[[Marcela Topor]], Kataloonia ajakirjanik (1976–) *[[Andrei Toporkov]], vene folklorist, kirjandusteadlane ja etnograaf (1958–) *[[Vladimir Toporov]], vene filoloog (1928–2005) *[[Kjersti Toppe]], Norra poliitik (1967–) *[[Uwe Topper]], saksa ajaloolane *[[Ali Ertan Toprak]], kurdi rahvusest Saksamaa poliitik (1969–) ==Tor== *[[Juri Torbek]], eesti poksija (1954–2003) *[[Adrian Torck]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Dietrich Torck]], Liivi ordumeister (suri 1415) *[[Goddert Torck]], Liivi ordu majandusülem 16. sajandil *[[Evald Tordik]], eesti ooperilaulja (1923–1989) *[[Heino Torga]], eesti lavastaja ja näitleja (1933–2012) *[[Maarja Torga]], eesti õigusteadlane (1984–) *[[Erika Torger]], eesti näitleja (1914–1993) *[[Johnson Toribiong]], Belau poliitik (1946–) *[[Hans Torim]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (1930–2025) *[[Milvi Torim]], eesti graafik (1944–2015) *[[Milvi Torim (kergejõustiklane)|Milvi Torim]], eest kergejõustiklane ja treener (1946–) *[[Akira Toriyama]], jaapani mangakunstnik (1955–2024) *[[Hillar Tork]], eesti insener ja muusik (1957–) *[[Juhan Tork]], eesti ajaloolane (1889–1980) *[[Oskar Tork]], Eesti ametiühingutegelane ja poliitik (1895–1939) *[[Marko Torm]], Eesti poliitik (1980–) *[[Piret Torm-Kriis]], eesti ettevõtja, seto ülemsootska (1964–) *[[August Torma]], Eesti diplomaat (1895–1971) *[[Július Torma]], slovaki rahvusest Ungari ja Tšehhoslovakkia poksija (1922–1991) *[[Lea Tormis]], eesti teatriteadlane õppejõud ja teatrikriitik (1932–2025) *[[Riho Tormis]], eesti köster ja organist (1899–1967) *[[Tõnu Tormis]], eesti fotograaf (1954–) *[[Veljo Tormis]], eesti helilooja (1930–2017) *[[Ilmar Torn]], eesti graafik (1921–1999) *[[Guillermo del Toro]], Mehhiko filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1964–) *[[Ray Toro]], USA muusik (1977–) *[[Olga Torokoff-Tiedeberg]], eesti laulja (1902–1964) *[[Kaarel Torop]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Kristjan Torop]], eesti lavastaja, rahvatantsupedagoog ja folklorist (1934–1994) *[[Peeter Torop]], eesti kirjandusteadlane (1950–) *[[Tiina Torop]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog (1950–) *[[Boris Torpan]], eesti keemik (1910–1967) *[[Ülo Torpats]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1920–1988) *[[Arnold Torpel]], eesti poksija (1920–1995) *[[Antonio de Torquemada]] *[[Quim Torra]], Kataloonia poliitik (1962–) *[[Eugenio Torre]], Filipiinide maletaja (1951–) *[[Manuel Torre]], mustlasest flamenkolaulja (1878–1933) *[[Stephan Torre]], USA päritolu filosoof *[[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur (1996–) *[[Gwen Torrence]], USA kergejõustiklane (1965–) *[[Fernando Torres]], hispaania jalgpallur (1984–) *[[Fernando Torres (näitleja)|Fernando Torres]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent (1927–2008) *[[Ferran Torres]], hispaania jalgpallur (2000–) *[[Lolita Torres]], Argentina filminäitleja ja laulja (1930–2002) *[[Antonio de Torres Jurado]], hispaania pillimeister ja kitarrist (1817–1892) *[[Martín Torrijos]], Panama poliitik (1963–) *[[Jaanus Torrim]], eesti organist (1975–) *[[Ottokar Torrim]], eesti keemik (1887–1939) *[[Emilíana Torrini]], islandi laulja (1977–) *[[Karl Torro]], eesti luuletaja ja veskimeister (1888–1960) *[[Bjørn Torske]], norra muusikaprodutsent (1971–) *[[Anders Torstenson]], Rootsi riigimees (1641–1686) *[[Lennart Torstenson]], Rootsi väejuht ja krahv (1603–1651) *[[Anna Torv]], Austraalia näitleja *[[Õilme Torv]], eesti õpetaja ja teadusorganisaator (1932–1991) *[[Linus Torvalds]], soomerootsi programmeerija (1969–) *[[Nils Torvalds]], soomerootslasest Soome ajakirjanik ja poliitik (1945–) ==Tos== *[[Piero Toscani]], Itaalia poksija (1904–1940) *[[Sarah Toscano]], Itaalia laulja (2006) *[[Hain Toss]], eesti arhitekt (1939–2015) *[[Johannes Toss]], eesti õpetaja ja koolijuht (1895–1938) *[[Enn Tosso]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Henn Tosso]], eesti majandusteadlane (1945–) *[[Cenk Tosun]], türgi jalgpallur (1991–) ==Toš== *[[Andrej Tošev]], Bulgaaria poliitik (1867–1944) *[[Panče Toškovski]], Makedoonia poliitik (1982–) ==Tot== *[[Annamária Tóth]], Ungari kergejõustiklane (1945–) *[[Krisztina Tóth]], Ungari luuletaja ja tõlkija (1967–) *[[Tetsuya Totsuka]], Jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Claes Tott]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1630–1674) *[[Claes Åkesson Tott]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1590) *[[Francesco Totti]], itaalia jalgpallur (1976–) ==Tou== *[[Faustin-Archange Touadéra]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1957–) *[[Stephen Toulmin]], Briti filosoof (1922–2009) *[[Henri de Toulouse-Lautrec]], prantsuse kunstnik (1864–1901) *[[Eva Toulouze]], etnoloog ja fennougrist (1956–) *[[Amadou Toumani Touré]], Mali poliitik (1948–2020) *[[Sadio Tounkara]], Mali jalgpallur (1992–) *[[Marisol Touraine]], Prantsusmaa poliitik (1959–) *[[Abdoulaye Touré]], Guinea jalgpallur (1994–) *[[Almamy Touré]], Mali jalgpallur (1996–) *[[Aminata Touré]], Senegali poliitik (1962–) *[[Kolo Touré]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[Yaya Touré]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–) *[[Michel Tournier]], prantsuse kirjanik (1924–2016) *[[Gideon Toury]], iisraeli tõlketeadlane (1942–2016) *[[Jean-Philippe Toussaint]], Belgia kirjanik ja filmilavastaja (1957–) ==Tov== *[[Lupita Tovar]], Mehhiko näitleja (1910–2016) *[[Pekka Toveri]], Soome erusõjaväelane ja poliitik (1961–) ==Tow== *[[Victor Toweel]], Lõuna-Aafrika poksija (1928–2008) *[[William Toweel]], Lõuna-Aafrika poksija (1934–2017) *[[Pete Townshend]], Briti muusik (1945–) *[[Andrzej Towpik]], Poola diplomaat (1939–) ==Toy== *[[Arnold J. Toynbee]], inglise ajaloolane (1889–1975) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|To, Biograafiad]] th66k7ntwcfxwzyajjauhnmiyu9mmdv 0 453565 7193278 7027122 2026-07-15T08:41:04Z Kuriuss 38125 7193278 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Maksim Sokolov 2012.jpg|pisi|upright|Maksim Sokolov (2012)]] '''Maksim Jurjevitš Sokolov''' (''Макси́м Ю́рьевич Соколо́в;'' sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1968]] [[Leningrad]]is) on [[Venemaa]] poliitik. Ta oli [[21. mai]]st [[2012]] kuni [[7. mai]]ni [[2018]] Venemaa transpordiminister. 23. maist 2022 autotehase AvtoVaZ («АвтоВАЗ») president ja peadirektor. Vene Föderatsiooni II järgu tõeline riiginõunik.<ref>Указ Президента РФ от 17.10.2011 года № 1361</ref> == Elukäik == 1985. aastal lõpetas Leningradi 109. keskkooli, kooliõpilasena oli ta Leningradi linna pioneeride staabi esimees ja tutvus [[Valentina Matvijenko]]ga, kes oli kuni 1984. aastani Leningradi komsomoli oblastikomitee esimene sekretär. [[1985]]. aastast õppis [[Peterburi Riiklik Ülikool|Leningradi Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonnas poliitökonoomiat, lõpetas 1991 kiitusega. [[1989]]–[[1991]] õppis ta sama ülikooli õigusteaduskonnas. Õpingute ajal oli kursuse [[komsomolisekretär|komsomoli organisaator]]. Aastatel [[1987]]–[[1989]] teenis ta [[Nõukogude armee]]s.<ref>https://web.archive.org/web/20151226231837/http://lenta.ru/lib/14217792/</ref> Aastatel [[1991]]–[[1993]] õpetas [[Peterburi Riiklik Ülikool|Peterburi Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonnas majanduslike õpetuste ajalugu ja makroökonoomikat. [[2008]] kaitses majandusteaduse kandidaadi väitekirja "Развитие акционерного учредительства и фондового рынка в России: 1870-х — 1914 гг." Aastatel [[1992]]–[[1999]] oli ta firma Rossi ja [[1999]]–[[2004]] Corporation S-i peadirektor. Need ettevõtted tegelesid Peterburi kesklinnas arhitektuuriliselt oluliste hävinud või lagunenud majade taastamisega. Aastatel 2004–2009 juhtis Peterburi linnavalitsuse investeeringute ja strateegiliste projektide komiteed (väidetavalt sai töökoha Peterburi kuberneri isiklikul protežeerimisel).<ref>https://web.archive.org/web/20151226231837/http://lenta.ru/lib/14217792/</ref> 2009. aastal sai ta Peterburi linnavalitsuse liikmeks ning linnavalitsuse majandusarengu, tööstuspoliitika ja kaubanduse komitee esimeheks. Ta arvati Venemaa presidendi personalireservi Kuldsaja hulka. 4. detsembril 2009 määrati Venemaa valitsuse tööstus- ja taristuosakonna direktoriks.<ref>https://web.archive.org/web/20151226231837/http://lenta.ru/lib/14217792/</ref> {{pooleli}} [[21. mai]]st [[2012]] kuni [[7. mai]]ni [[2018]] Venemaa transpordiminister [[Dmitri Medvedevi esimene valitsus|Dmitri Medvedevi esimeses valitsus]]es.<ref>http://www.kremlin.ru/acts/bank/35319</ref><ref>https://web.archive.org/web/20180822213900/http://tass.ru/ekonomika/5336905</ref> 2015. aastal võttis ta austusavaldusena nõukogude vormiriietuse traditsioonidele kasutusele õlarihmadega vormiriietuse ministeeriumi töötajatele.<ref>https://forma-odezhda.com/encyclopedia/prikaz-n-1-ot-9012017-o-forme-ministerstva-transporta-rf/</ref> 2018–2019 LSR Grupi tegevjuht.<ref>https://web.archive.org/web/20180822213900/http://tass.ru/ekonomika/5336905</ref> 20. detsembrist 2019 kuni 20. maini 2022 Peterburi asekuberner. Alates 23. maist 2022 autotehase «АвтоВАЗ» president ja peadirektor. Vladimir Putini usaldusisik Venemaa 2024. aasta "presidendivalimistel." == Isiklikku == Maksim Sokolov on abielus ja tal on kolm poega. == Sanktsioonid == 23. oktoobril 2025 kehtestas Euroopa Liit talle sanktsioonid: "Maksim Sokolov on Venemaa riigile kuuluva autotootmisettevõtte AS AvtoVAZ president. Ettevõte on loonud struktuuriüksuse, mis vastutab nn erioperatsioonis osalevate töötajate ja nende perekondade toetamise eest, pakkudes neile hüvitisi. Venemaa võimud on tunnustanud AS AvtoVAZ tähelepanu, mida AS osutab oma töötajatele, kes on võidelnud Ukraina vastu suunatud agressioonisõjas, ja nende pereliikmetele. Ettevõte on andnud autosid sõjas võidelnud tehase töötajatele ja lubanud katta nende hoolduskulud."<ref>https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02014D0145-20251023</ref> == Viited == {{JÄRJESTA:Sokolov, Maksim}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa ministrid]] [[Kategooria:Transpordiministrid]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] r1r9iu6ozf0ndlefewtb0bso4ih1ycf 0 458434 7193159 6639757 2026-07-14T23:30:21Z Kuriuss 38125 7193159 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Paul Oja | pilt = | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = instrumentalist | sünninimi = | alias = Paul Oja, Tallinn Funk<ref>{{Netiviide |URL=https://www.discogs.com/artist/989823-Tallinn-Funk |Pealkiri=Tallinn Funk Discography |Väljaandja=[[Discogs]] |Kasutatud=21. veebruar 2017}}</ref> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1979|06|12}}<ref>{{Netiviide |URL=https://www.inforegister.ee/CYXWUVC-PAUL-OJA |Pealkiri=Paul Oja - Juhatuse liikme ülevaade |Väljaandja=[[Inforegister]] |Kasutatud=21. veebruar 2017 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> | surmaaeg = | päritolu = {{Pisilipp|Eesti}} | pill = | hääleliik = | stiil = [[hiphop]], [[elektrooniline muusika]] | amet = DJ | tegev = 1996-<ref>{{Netiviide |URL=http://legendaarne.ee/artist/genkapaul-oja/ |Pealkiri=Genka/Paul Oja |Väljaandja=Legendaarne Records |Kasutatud=21. veebruar 2017}}</ref> | plaadifirma = [[Legendaarne Records]], [[MFM Records]], Top Billin', Emerald City, Wix Records | seotud_esitajad = [[Genka]], [[Toe Tag]], [[Revo Jõgisalu]], [[DJ Quest]], [[DJ Critikal]] | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Paul Oja''' (sündinud [[12. juuni]]l [[1979]]) on Eesti [[DJ]] ja [[Hiphop|hiphopmuusik]]. Ta on hiphopiprojektide [[Toe Tag]] & Genka / Paul Oja liige{{lisa viide}} ning plaadifirma [[Legendaarne Records]] üks omanikke{{lisa viide}}. Ta juhib koos [[DJ Quest]]i ja [[DJ Critikal]]iga [[Raadio 2]] saadet "Programm".<ref>{{Netiviide |URL=http://r2.err.ee/l/programm |Pealkiri=Programm |Väljaanne=[[Raadio 2]] |Väljaandja=[[ERR]] |Kasutatud=21. veebruar}}</ref> == Diskograafia == === Albumid === * 2014 "[[Genka / Paul Oja]]", koos [[Genka]]ga * 2012 "Imaginary Lounge act" * 2009 "Soolo 2004–2009" * 2009 "[[Kõik on formuleerimise küsimus]]", [[Toe Tag]] * 2004 "[[Legendaarne]]", Toe Tag * 1997 "[[The Real Kuhnja Homophobes]]", Toe Tag === EP-d === * 2015 "Superuntitled" * 2014 "No Sleep" === Singlid === * 2013 "Maailm keerleb", koos [[Tanel Padar]]iga == Isiklikku == Tema elukaaslane on Heleen Sutt ja neil on poeg.<ref>{{Netiviide |URL=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/roomus-uudis-dj-paul-oja-sai-esmakordselt-isaks?id=76963964 |Pealkiri=Rõõmus uudis: DJ Paul Oja sai esmakordselt isaks |Väljaanne=Publik |Väljaandja=Delfi |Aeg=20. jaanuar 2017 |Kasutatud=21. veebruar 2017}}</ref> Tema isa on [[Andres Oja (trummar)|Andres Oja]].<ref>[https://vikerraadio.err.ee/824698/kabi-ei-kuku-andres-ja-paul-oja "Käbi ei kuku ... Andres ja Paul Oja"] -- [[Vikerraadio]], 6. mai 2018</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://legendaarne.ee/artist/paul-oja/ Sissekanne] Legendaarne Recordsi kodulehel * [https://musicbrainz.org/artist/194a3b2b-8bb2-4a3f-b87d-504bed9ef708 Sissekanne] [[MusicBrainz]]i muusikaentsüklopeedias * [https://www.facebook.com/djpauloja Paul Oja Facebookis] * [https://twitter.com/pauloja Paul Oja Twitteris] * [https://soundcloud.com/pauloja Paul Oja Soundcloudis] {{JÄRJESTA:Oja, Paul}} [[Kategooria:Eesti DJd]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] q67nl0fksh2wdqlnr1jsh60s417pqqh 0 462381 7192950 7192921 2026-07-14T12:30:50Z ~2026-39672-10 233474 /* Sündmused Eestis */ 7192950 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli - [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli - Tartu Ülikooli Kliinikum teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis maksasiirdamine patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asub ametisse 1. juulil * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 7ll1fgdmdwzlwz8kfo48ubj6j5v9ox9 7192951 7192950 2026-07-14T12:31:41Z ~2026-39672-10 233474 /* Sündmused Eestis */ 7192951 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asub ametisse 1. juulil * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 1yrcnuqvfwnpkusdmgzpg83om1j11pw 7193280 7192951 2026-07-15T08:45:22Z Velirand 67997 /* Surnud */ 7193280 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asub ametisse 1. juulil * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti kiriku- ja kultuuriloolane ning luterlik vaimulik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] e7gmdxi6sxyx4m4mjgqle75ybtplc1b 7193324 7193280 2026-07-15T10:04:10Z Velirand 67997 /* Surnud */ 7193324 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 1. jaanuar – [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 19.–23. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus 56. [[Maailma Majandusfoorum]]. * 23. jaanuar – Bulgaaria president [[Rumen Radev]] astus tagasi, uueks presidendiks valiti Iliana Yotova. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 17. veebruar – [[Peruu]] president [[José Jeri]] tagandati ametist seoses uurimisega ebaseadusliku rikastumise ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistustega. Temast sai neljas riigipea, kes on viimase kuue aasta jooksul tagandatud. Tema asemele asus [[José María Balcázar]]. * 19. veebruar – [[Lõuna-Korea]] kohus mõistis endise presidendi [[Yun Seok-yul]]i mässu korraldamise katse eest eluks ajaks vangi. * 22. veebruar – [[Kim Jong-un]] valiti 9. partei kongressil tagasi Korea Töölispartei peasekretäriks. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 16. märts – Postimees teatas, et 4 aastat ERRi juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 1. aprill – heliloojast [[Piret Rips]]ist sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk MUBA direktor * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud 6 aastat ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustas tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima aastaks 2029 * 20.-22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi järgmiseks direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema 5-aastane ametiaeg algab 1. septembril * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et TÜ raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel TÜ-le annetatud * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028. * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes asub ametisse 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Tallinna Filharmoonia koondab enda alla [[Birgitta festival]]i ja Tallinna Kammerorkestri * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 1. august – Tallinnas taastub trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust (21 saadikut). Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus (vähemalt 68 saadikut). Kui ühegi kandidaadi poolt ei anta nii palju hääli, seatakse üles uued kandidaadid ja korraldatakse teine hääletamisvoor. Kui ka seekord ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletamisvoor. Mõlemas voorus on valituks osutumiseks nõutav kahekolmandikuline häälteenamus. Kui president ei osutu ka kolmandas hääletamisvoorus valituks, kutsutakse kokku [[valimiskogu]] * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid. ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – 2 aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i juht olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortetiime * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asub ametisse 1. juulil * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 9btsz558auqvydybdtry66uco2zhvr9 0 475340 7193322 7191771 2026-07-15T10:02:43Z ~2026-34651-55 231505 7193322 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=J. Sütiste tee|lõpppeatus=Veskiposti|avati=1991|number=17A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b/02907-1/map|eelmine liin=17|järgmine liin=18|järgmine=18 (Tallinna bussiliin)|eelmine=17 (Tallinna bussiliin)|läbi=Bussijaam|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://web.archive.org/web/20210304004114/https://transport.tallinn.ee/#bus/17a/a-b|uuendus=30. juuni 2026|suleti=2023}} [[Fail:Ikarus 280 bus of TAK,Tallinna Autobussikoondis AS, 133TAK Route 17A, Tallinn, Estonia May 1996.jpg|pisi|Buss nr 17A Estonia puiesteel aastal 1996]] '''Tallinna bussiliin 17A''' sõitis, J. Sütiste teest kuni Juhkentalini (Veskiposti bussipeatuseni). Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] (kuni 2012. aastani [[Tallinna Autobussikoondis]]) ning liiklus toimus iga päeviti. Bussiliin nr. 17A koos 17-ga liideti 1. augustil 2023. aastal, bussiliiniga nr [[67 (Tallinna bussiliin)|67]]. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |1991 |Bussijaam - V.Väljak - Nõmme tee - Sütiste tee - Keskuse | |- |2009 |Sütiste tee - Nõmme tee - V.Väljak - Bussijaam - Juhkentali | |- |2023 | |Suleti ja liideti liiniga 67 |} {{Tallinna bussiliinid}} <br /> [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 67k6jsio0smzv3uqtx1hzigbtnoosqw 4 486727 7192959 7190390 2026-07-14T12:47:27Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7192959 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aadu Krevald]] | eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog | data-sort-value="1939" | 1939-06-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124166981|Q124166981]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aapo Sääsk]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Aare Klooren]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1957" | 1957-08-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124166511|Q124166511]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Aare Orb]] | eesti võistlustantsija ja -tantsuõpetaja | data-sort-value="1934" | 1934-12-27 | data-sort-value="2010" | 2010-03-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124216866|Q124216866]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Aare Varik]] | Eesti tele- ja filmioperaator | data-sort-value="1961" | 1961-02-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107599157|Q107599157]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Aare-Maldus Uustalu]] | eesti allveesportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1935" | 1935-06-04 | data-sort-value="2023" | 2023-07-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124219259|Q124219259]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Aarne Kanut]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1939" | 1939-01-05 | data-sort-value="1994" | 1994-06-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124155090|Q124155090]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Aarne Puu]] | Eesti luuletaja ja tõlkija | data-sort-value="1948" | 1948-12-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110389118|Q110389118]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Aarne-Vello Kersa]] | eesti ujuja | data-sort-value="1965" | 1965-12-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124158921|Q124158921]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Aave Hannus]] | eesti sporditeadlane | data-sort-value="1974" | 1974-12-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124151629|Q124151629]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Aavo Aunroos]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1947" | 1947-05-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124101664|Q124101664]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Aavo Heinlo]] | eesti astrofüüsik, bridžimängija, -kohtunik ja sporditegelane | data-sort-value="1946" | 1946-09-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124151770|Q124151770]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Adam Bernard de Molin]] | | data-sort-value="1666" | 1666<br/>1676 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105945911|Q105945911]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Adam Johan Raab]] | | data-sort-value="1703" | 1703-06-24 | data-sort-value="1776" | 1776-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6060111|Q6060111]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | data-sort-value="2003" | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Ado Hein]] | eesti jalgrattur ja treener | data-sort-value="1954" | 1954-03-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124151708|Q124151708]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Adolf Graf]] | | data-sort-value="1881" | 1881 | data-sort-value="1962" | 1962 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089716|Q55089716]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Adolf Klein]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Ago Herkül]] | eesti tantsuõpetaja, -kriitik ja tantsija | data-sort-value="1937" | 1937-03-25 | data-sort-value="2020" | 2020-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375775|Q50375775]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Agur Lunden]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1960" | 1960-01-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124214624|Q124214624]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aidi Gerde Tuisk]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2002" | 2002-03-01 | | [[Fail:2021 WK Vlaanderen 144 Aidi Gerde Tuisk1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q98557766|Q98557766]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aigar Tõnus]] | eesti sulgpallitreener | data-sort-value="1970" | 1970-03-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124261327|Q124261327]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aime Kraus]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1932" | 1932-05-13 | | | [[Tallinn]]<br/>[[Tartu]] | [[:d:Q74237162|Q74237162]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aime Lauri]] | Eesti laskesportlane | data-sort-value="1935" | 1935-07-08 | data-sort-value="2016" | 2016-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111342276|Q111342276]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aimi Herkül]] | | data-sort-value="1942" | 1942-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375776|Q50375776]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Ain Andressoo]] | eesti arhitekt, kergejõustiklane, vibulaskur ja sporditegelane | data-sort-value="1935" | 1935-11-24 | data-sort-value="2023" | 2023-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106505048|Q106505048]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Ain Sarv]] | eesti rahvamuusik | data-sort-value="1948" | 1948-01-05 | data-sort-value="2005" | 2005-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q103983001|Q103983001]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Ain Sonin]] | | data-sort-value="1937" | 1937-12-24 | data-sort-value="2010" | 2010-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39174694|Q39174694]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aina Järvine]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1973" | 1973-03-20<br/>1973 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106656772|Q106656772]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aina Kilter]] | eesti allveesportlane ja ujuja | data-sort-value="1940" | 1940-04-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124166280|Q124166280]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aivar Kisel]] | eesti korvpallur | data-sort-value="1992" | 1992-09-12 | | [[Fail:Aivar Kisel streetball.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4699359|Q4699359]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aivar Korjus]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1972" | 1972-01-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124166952|Q124166952]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Ako Kaart]] | eesti tõstja ja treener | data-sort-value="1920" | 1920-12-14 | data-sort-value="2000" | 2000-02-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124154814|Q124154814]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Alar Seim]] | Eesti tõstja ja treener | data-sort-value="1958" | 1958-07-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107177672|Q107177672]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Albert Ruutsoo]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="1999" | 1999-12-03 | | [[Tallinn]]<br/>[[Peterburi]] | [[:d:Q95309185|Q95309185]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Albert Schott]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-23 | data-sort-value="1945" | 1945-05-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94873664|Q94873664]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Albert Villem Luht]] | eesti sporditegelane ja -ajakirjanik | data-sort-value="1904" | 1904-06-26 | data-sort-value="1963" | 1963-12-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124214542|Q124214542]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aldo Suurväli]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1967" | 1967-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87651809|Q87651809]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Alejandro Gavriloff]] | Argentina maalikunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-01-07 | data-sort-value="1993" | 1993-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16528287|Q16528287]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksander Borkman]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1945" | 1945-05-13 | data-sort-value="2017" | 2017-10-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124130700|Q124130700]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksander Hildebrand]] | Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik | data-sort-value="1921" | 1921-12-24 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1650489|Q1650489]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Aleksander Kann]] | | data-sort-value="1889" | 1889-10-10 | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Aleksander Lenk]] | eesti laskur | data-sort-value="1905" | 1905-11-10 | data-sort-value="1944" | 1944-03-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124210544|Q124210544]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Aleksander Peterson]] | eesti maadleja | data-sort-value="1900" | 1900-02-02 | data-sort-value="1959" | 1959-10-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124069759|Q124069759]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Aleksander Rubjuk]] | Eesti poksija | data-sort-value="1983" | 1983-12-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97371581|Q97371581]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Aleksander Sikkal]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1952" | 1952-09-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106690183|Q106690183]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Aleksander Trummal]] | Eesti keemik | data-sort-value="1963" | 1963-11-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56441451|Q56441451]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Aleksander Tšumikov]] | | data-sort-value="1819" | 1819-07-04 | data-sort-value="1902" | 1902-03-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58480762|Q58480762]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1897" | 1897-02-03 | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Aleksander Walter]] | | data-sort-value="1817" | 1817-12-28 | data-sort-value="1889" | 1889-09-22 | [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4103102|Q4103102]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Aleksandr Bogatyryov]] | | data-sort-value="1949" | 1949-05-04 | data-sort-value="1998" | 1998-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4089098|Q4089098]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Aleksandr Bolnykh]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1954" | 1954-02-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4091111|Q4091111]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Aleksandr Drozdov]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1992" | 1992-09-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096834|Q21096834]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Aleksandr Dymshits]] | | data-sort-value="1910" | 1910-06-29<br/>1910-07-12 | data-sort-value="1975" | 1975-01-06 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-R74926, Alexander Dymschitz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15066148|Q15066148]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Aleksandr Ossipov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-11-10 | data-sort-value="1967" | 1967-10-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4337843|Q4337843]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Aleksandr Sirin]] | | data-sort-value="1955" | 1955-03-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4420775|Q4420775]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Aleksandr Utrobin]] | Eesti laskur | data-sort-value="1956" | 1956-05-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124220600|Q124220600]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Aleksei Haruzin]] | Venemaa poliitik | data-sort-value="1864" | 1864-02-24 | data-sort-value="1932" | 1932-05-08 | [[Fail:Alexey Nik. Kharuzin.jpeg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4496129|Q4496129]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Aleksei Hõbemägi]] | | data-sort-value="1926" | 1926-12-18 | data-sort-value="2021" | 2021-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375887|Q50375887]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Aleksei Jalak]] | eesti laskur | data-sort-value="1906" | 1906-03-09 | data-sort-value="1994" | 1994-08-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124153703|Q124153703]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Aleksei Kargin]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1972" | 1972-05-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124158455|Q124158455]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Aleksei Martin]] | eesti lauatennisekohtunik | data-sort-value="1950" | 1950-10-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124214687|Q124214687]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Alexander Adlerberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-10-25 | data-sort-value="1855" | 1855-05-10 | [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057612|Q4057612]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Alexander Baumann]] | | data-sort-value="1850" | 1850-03-31 | data-sort-value="1915" | 1915 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q53179458|Q53179458]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Alexander Budde]] | | data-sort-value="1833" | 1833-12-09 | data-sort-value="1915" | 1915-06-16 | [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097987|Q4097987]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Alexander Chappuzeau]] | | data-sort-value="1720" | 1720 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55603587|Q55603587]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Alexander Eduard von Tiesenhausen]] | | data-sort-value="1809" | 1809-03-12 | data-sort-value="1884" | 1884-12-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55184440|Q55184440]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Alexander Ernst von Riesemann]] | | data-sort-value="1795" | 1795-11-07 | data-sort-value="1841" | 1841 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15782227|Q15782227]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Alexander Fadeyev]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1889" | 1889-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043810|Q21043810]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Alexander Frese]] | | data-sort-value="1826" | 1826-04-03<br/>1826 | data-sort-value="1884" | 1884-02-04<br/>1884 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1254580|Q1254580]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Alexander Gutheil]] | | data-sort-value="1818" | 1818 | data-sort-value="1882" | 1882 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33242518|Q33242518]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Alexander Heinrich Eggers]] | | data-sort-value="1864" | 1864 | data-sort-value="1937" | 1937 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089139|Q55089139]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Alexander Hoerschelmann]] | | data-sort-value="1893" | 1893-11-24 | data-sort-value="1977" | 1977-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19906504|Q19906504]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Alexander Häusler]] | Saksamaa ajaloolane | data-sort-value="1930" | 1930-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95741623|Q95741623]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Alexander Lovyagin]] | | data-sort-value="1870" | 1870-08-13<br/>1870 | data-sort-value="1925" | 1925-10-05 | [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 39-4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4264961|Q4264961]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Alexander Nicolai Julius von Rein]] | | data-sort-value="1830" | 1830-10-13 | data-sort-value="1903" | 1903-11-11 | [[Fail:Reitlinger.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4392742|Q4392742]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Alexander von Baranoff]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-09 | data-sort-value="1905" | 1905-12-27 | [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077716|Q4077716]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Alexander von Keller]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-12 | data-sort-value="1944" | 1944-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110410470|Q110410470]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Alexander von Krusenstern]] | | data-sort-value="1801" | 1801-03-19 | data-sort-value="1874" | 1874-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242084|Q4242084]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Alexander von Rosen]] | | data-sort-value="1930" | 1930-04-13 | data-sort-value="2004" | 2004-09-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47469080|Q47469080]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1833" | 1833-03-16 | data-sort-value="1898" | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1806" | 1806-04-22 | data-sort-value="1868" | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Alexandra Baurina]] | | data-sort-value="1987" | 1987-02-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087327|Q56087327]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-20 | data-sort-value="2000" | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Alexis Tomberg]] | | data-sort-value="1933" | 1933 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Alexis von Hagemeister]] | Saksamaa näitleja | data-sort-value="1926" | 1926-12-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1630681|Q1630681]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Alfred Frants]] | Eesti lauatennisist | data-sort-value="1913" | 1913-02-14 | data-sort-value="1975" | 1975-05-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124130894|Q124130894]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Alfred Ploompuu]] | eesti sporditegelane ja tennisekohtunik | data-sort-value="1900" | 1900-05-01 | data-sort-value="1986" | 1986-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124216952|Q124216952]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Alfred von Glehn]] | | data-sort-value="1858" | 1858-01-06 | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4139690|Q4139690]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Ali Zakerov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-10-18 | data-sort-value="1975" | 1975-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60185289|Q60185289]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Alice Gruner]] | | data-sort-value="1846" | 1846 | data-sort-value="1929" | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Alicia Tsingisser]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1999" | 1999-10-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58229966|Q58229966]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Alina Molkova]] | | data-sort-value="1997" | 1997-08-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110669066|Q110669066]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-01-07 | data-sort-value="1965" | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Almar von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1904" | 1904-03-22 | data-sort-value="1989" | 1989-04-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34215334|Q34215334]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Alvi Schmuul]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Amayak Ter-Abramyants]] | Venemaa kirjanik | data-sort-value="1952" | 1952-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074568|Q15074568]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Anastasiya Evgrafova]] | | data-sort-value="1990" | 1990-10-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q100293288|Q100293288]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Anatol Spuhl]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-13 | data-sort-value="1944" | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Anatoli Synopalov]] | | data-sort-value="1885" | 1885-11-05 | data-sort-value="1950" | 1950 | [[Fail:Сынопалов, Анатолий Константинович.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107505440|Q107505440]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Andra Vagur]] | Eesti bikinifitnessi harrastaja | data-sort-value="1989" | 1989-09-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111337004|Q111337004]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Andrea Boockmann]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-21 | data-sort-value="2022" | 2022-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95205026|Q95205026]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Andreas Alexander von Lingen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-26 | data-sort-value="1866" | 1866-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q31828858|Q31828858]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | data-sort-value="1935" | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Andreas Koch]] | | data-sort-value="1803" | 1803<br/>1803-07-25 | data-sort-value="1895" | 1895<br/>1895-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94853943|Q94853943]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Andreas Grader]] | | data-sort-value="1753" | 1753 | data-sort-value="1830" | 1830 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94940200|Q94940200]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Andreas Lindemann]] | | data-sort-value="1730" | 1730 | data-sort-value="1787" | 1787 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21641174|Q21641174]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Andreas Theodor de Livron]] | | data-sort-value="1795" | 1795-09-01 | data-sort-value="1879" | 1879-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157060|Q4157060]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Andrei Belobrov]] | | data-sort-value="1894" | 1894-10-14 | data-sort-value="1981" | 1981-11-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4082138|Q4082138]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Andrei Davõdov]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="1994" | 1994-07-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60517351|Q60517351]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Andrei Shmeman]] | | data-sort-value="1921" | 1921-09-13 | data-sort-value="2008" | 2008-11-07 | [[Fail:Шмеман Андрей Дмитриевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4525662|Q4525662]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Andres Allikmäe]] | eesti tööstusjuht | data-sort-value="1957" | 1957-02-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50379581|Q50379581]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1947" | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Andrey Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-11-21 | data-sort-value="1842" | 1842-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099172|Q21099172]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Andrey Leontyev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-08-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4259007|Q4259007]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Andriy Raykovych]] | | data-sort-value="1956" | 1956-04-07 | | [[Fail:Raikovych-Andrii-Pavlovych-interview-02-07-2020.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q97179077|Q97179077]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Andrus Ahi]] | Eesti jäähokimängija ja treener | data-sort-value="1967" | 1967-04-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346646|Q30346646]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Andrus Voitk]] | | data-sort-value="1940" | 1940-04-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87921018|Q87921018]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Anna Bulavkina]] | | data-sort-value="1882" | 1882-08-05 | data-sort-value="1947" | 1947-10-27 | [[Fail:Anna Bulavkina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q21707343|Q21707343]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Anna Elisabeth Hippius]] | | data-sort-value="1716" | 1716-03 | data-sort-value="1789" | 1789-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105653823|Q105653823]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Anna Sidonia Morian]] | | data-sort-value="1689" | 1689-01-29 | data-sort-value="1724" | 1724 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105754553|Q105754553]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Anna Sokk]] | Eesti karateka | data-sort-value="1999" | 1999-10-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111182544|Q111182544]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Anne of Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1769" | 1769-01-09 | data-sort-value="1846" | 1846-03-09 | [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4088697|Q4088697]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Anne Vasarik]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1944" | 1944-05-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124259150|Q124259150]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Anneli Kukk]] | eesti keeglimängija ja sporditegelane | data-sort-value="1961" | 1961-06-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124171474|Q124171474]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1986" | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Anny Hahn]] | | data-sort-value="1878" | 1878-09-05 | data-sort-value="1974" | 1974-11-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089736|Q55089736]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Anto Södermann]] | | data-sort-value="1880" | 1880 | data-sort-value="1916" | 1916-01-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85998087|Q85998087]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Anton Johan Wrangel the Elder]] | | data-sort-value="1679" | 1679-10-20 | data-sort-value="1762" | 1762-04-17 | [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6247014|Q6247014]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | data-sort-value="1729" | 1729-08-03 | data-sort-value="1785" | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Anton von Eckermann]] | | data-sort-value="1812" | 1812-01-12 | data-sort-value="1867" | 1867-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87715085|Q87715085]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Antonia Õun]] | Eesti suusataja | data-sort-value="1914" | 1914-10-25 | data-sort-value="2005" | 2005-04-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336119|Q111336119]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Antonius Mickwitz]] | | data-sort-value="1738" | 1738-04-16 | data-sort-value="1770" | 1770-06-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195762|Q55195762]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Ants Andreas]] | | data-sort-value="1948" | 1948-07-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95848251|Q95848251]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | data-sort-value="1937" | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Ants Kalam]] | eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1941" | 1941-01-24 | data-sort-value="2015" | 2015-03-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124154906|Q124154906]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Ants Oidekivi]] | | data-sort-value="1962" | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Anu Hark]] | Eesti vehkleja ja jalgpallur | data-sort-value="1993" | 1993-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97675464|Q97675464]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Anu Viitak]] | Eesti keemik | data-sort-value="1947" | 1947-04-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60604822|Q60604822]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Ardo Rennik]] | Eesti iluuisutaja ja treener | data-sort-value="1947" | 1947-06-26 | data-sort-value="2009" | 2009-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30276328|Q30276328]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Arkadi Pessegov]] | | data-sort-value="1911" | 1911-07-27 | data-sort-value="1983" | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Armas Maiste]] | Kanada pianist | data-sort-value="1929" | 1929-03-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56608622|Q56608622]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Arne Haasma]] | Eesti muusik | data-sort-value="1950" | 1950-08-11 | | [[Fail:Arne Haasma, Kukerpillid 2017.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107588221|Q107588221]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Arnold Dehn]] | | data-sort-value="1671" | 1671-09-30 | data-sort-value="1723" | 1723-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94911491|Q94911491]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Arnold Vesterberg]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1878" | 1878-12-14 | data-sort-value="1959" | 1959-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105719855|Q105719855]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Arseni Schults]] | | data-sort-value="1910" | 1910-12-23 | data-sort-value="1976" | 1976-09-23 | [[Fail:Арсений Леонидович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16721161|Q16721161]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Arthur Entsik]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="2000" | 2000-01-25 | | [[Fail:2018-10-07 Basketball 3x3 ARG vs EST (Boys Preliminary Round) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–019.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q99233564|Q99233564]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Arthur Siefeldt-Simumägi]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1889" | 1889-10-15 | data-sort-value="1939" | 1939-12-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29994586|Q29994586]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Arthur Spreckelsen]] | | data-sort-value="1863" | 1863-02-26 | data-sort-value="1939" | 1939 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105498|Q55105498]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Artur Gruzdev]] | | data-sort-value="1998" | 1998-12-15 | | [[Fail:Viktoria Semenjuk and Artur Gruzdev - 2018 Junior Worlds - 1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56753249|Q56753249]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Artur Laast]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1944" | 1944-01-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107587789|Q107587789]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | data-sort-value="1893" | 1893-02-25 | data-sort-value="1964" | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2013" | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | data-sort-value="1925" | 1925-01-18 | data-sort-value="2022" | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Arvo Mere]] | eesti kulturist | data-sort-value="1949" | 1949-06-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124216767|Q124216767]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Asko Uri]] | Eesti keemik | data-sort-value="1953" | 1953-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q91947971|Q91947971]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1944" | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Astrid Bernard]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1969" | 1969-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21089161|Q21089161]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | data-sort-value="1776" | 1776 | data-sort-value="1826" | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[August Friedrich Schuch]] | | data-sort-value="1792" | 1792 | data-sort-value="1850" | 1850 | [[Fail:A. Fr. Schuchi portree, August Georg Wilhelm Pezold, EKM j 190-855 M 1007.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55236723|Q55236723]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1901" | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Auguste Marie Dorothea Whitacker]] | | data-sort-value="1778" | 1778-02-19 | data-sort-value="1858" | 1858-02-25 | [[Fail:Maria Yakovlevna Engelhardt by Molinari.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q106247649|Q106247649]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Aune Siim]] | | data-sort-value="1904" | 1904-07-30 | data-sort-value="1989" | 1989-02-24 | [[Fail:Aune Siim.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q31685814|Q31685814]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Avo Soots]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1951" | 1951-11-14 | data-sort-value="2005" | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016488|Q29016488]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | data-sort-value="1692" | 1692-09-29 | data-sort-value="1769" | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Beenish Wani]] | | data-sort-value="1989" | 1989-07-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | data-sort-value="1954" | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Benita Kärt]] | Eesti luuletaja, tõlkija ja esperantist | data-sort-value="1905" | 1905-12-18 | data-sort-value="1993" | 1993-02-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107573687|Q107573687]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Berend von Nottbeck]] | | data-sort-value="1913" | 1913-12-13 | data-sort-value="1990" | 1990-11-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94868054|Q94868054]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Bernd Baron von Maydell]] | Saksamaa jurist | data-sort-value="1934" | 1934-07-19 | data-sort-value="2018" | 2018-05-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16508302|Q16508302]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Bernd Otto von Stackelberg]] | | data-sort-value="1703" | 1703-03-23<br/>1703 | data-sort-value="1787" | 1787-06-04<br/>1787 | [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6186393|Q6186393]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Bernhard Gottlieb Wetterstrand]] | | data-sort-value="1777" | 1777 | data-sort-value="1843" | 1843 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55903625|Q55903625]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Bernhard Oskar Alexander von Riesemann]] | | data-sort-value="1880" | 1880-02-29 | data-sort-value="1934" | 1934-09-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54507427|Q54507427]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Berthold Masing]] | | data-sort-value="1849" | 1849-10-03 | data-sort-value="1911" | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Bogdan Wenig]] | | data-sort-value="1837" | 1837-07-18 | data-sort-value="1872" | 1872 | [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q962253|Q962253]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Boris Bozhnev]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-24<br/>1898-08-05 | data-sort-value="1969" | 1969-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4090201|Q4090201]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Boris Kustov]] | | data-sort-value="1950" | 1950-07-03 | data-sort-value="2013" | 2013-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070833|Q15070833]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Boris Stünkel]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1937" | 1937 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105170|Q55105170]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Boris Vinner]] | | data-sort-value="1837" | 1837-08-20 | data-sort-value="1897" | 1897-01-27 | [[Fail:Виннер Борис Иванович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q29647322|Q29647322]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Boris von Bodisco]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1897" | 1897-08-08 | data-sort-value="1973" | 1973-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q893808|Q893808]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Boriss Bazanov]] | Eesti korvpallitreener ja spordipedagoog | data-sort-value="1960" | 1960-01-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124219532|Q124219532]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Burchard von Oettingen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-09-30 | data-sort-value="1923" | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Carl Abraham Rudolf Hunnius]] | | data-sort-value="1873" | 1873-06-24 | data-sort-value="1964" | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Carl August von Gernet]] | | data-sort-value="1819" | 1819-04-18 | data-sort-value="1892" | 1892-12-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21093460|Q21093460]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Carl Ewald von Rönne]] | | data-sort-value="1663" | 1663-12-25<br/>1663-05-16 | data-sort-value="1716" | 1716-12-29<br/>1716-04-09 | [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q446376|Q446376]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Carl Ferdinand von Hueck]] | | data-sort-value="1811" | 1811-02-03 | data-sort-value="1889" | 1889-07-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55237054|Q55237054]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Carl Gottfried Bauer]] | | data-sort-value="1802" | 1802-09-18 | data-sort-value="1853" | 1853-09-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17747991|Q17747991]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Carl Hiekisch]] | | data-sort-value="1840" | 1840-03-15 | data-sort-value="1901" | 1901-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1038851|Q1038851]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Carl Samuel Nottbeck]] | | data-sort-value="1779" | 1779 | data-sort-value="1847" | 1847 | [[Fail:Carl Samuel Nottbeck.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q83537630|Q83537630]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Carl Weiss]] | | data-sort-value="1832" | 1832-02-21 | data-sort-value="1869" | 1869-06-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94917428|Q94917428]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Chintis Lundgren]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1981" | 1981 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110192044|Q110192044]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Christel Tennyson]] | | data-sort-value="1925" | 1925-12-23 | data-sort-value="2010" | 2010-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1078354|Q1078354]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Christian Carl Friedrich Höppener]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1869" | 1869 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94937361|Q94937361]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Christian Dahl]] | | data-sort-value="1839" | 1839-04-19 | data-sort-value="1904" | 1904-08-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19788514|Q19788514]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Christian Heinrich Hippius]] | | data-sort-value="1710" | 1710 | data-sort-value="1763" | 1763-09-17<br/>1763 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105626226|Q105626226]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Christoph Julius Constantin Spreckelsen]] | | data-sort-value="1828" | 1828 | data-sort-value="1895" | 1895 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94938489|Q94938489]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Christoph von Gernet]] | | data-sort-value="1741" | 1741-11-28 | data-sort-value="1794" | 1794-10-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105625165|Q105625165]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Christoph von Riesemann]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-14 | data-sort-value="1839" | 1839-12-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94853908|Q94853908]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Claus Grimm]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1987" | 1987 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098238|Q55098238]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Conrad Friedrich von Gruenewaldt]] | | data-sort-value="1884" | 1884-01-01 | data-sort-value="1945" | 1945-10-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54506869|Q54506869]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | data-sort-value="1742" | 1742-02-08 | data-sort-value="1785" | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Constantin Kühnert]] | | data-sort-value="1848" | 1848-12-10 | data-sort-value="1904" | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Constantin Nuländer]] | | data-sort-value="1849" | 1849 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95291839|Q95291839]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Constantin von Myller-Rautenfels]] | | data-sort-value="1856" | 1856 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95268612|Q95268612]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Constantin von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1885" | 1885 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94941100|Q94941100]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Cord Vegesack]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-14 | data-sort-value="1697" | 1697-10-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18411218|Q18411218]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Daisy Järva]] | eesti ettevõtja ja kunstikoguja | data-sort-value="1950" | 1950-03-06 | | [[Fail:Daisy Järva. Eesti Turismifirmade Liidu juht 1994.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824566|Q50824566]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Dan Hüvonen]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1977" | 1977-09-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60871543|Q60871543]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Dan Markovich]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-10-09 | data-sort-value="2025" | 2025-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4282091|Q4282091]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Daniil Fursa]] | jäähokimängija | data-sort-value="1997" | 1997-06-01<br/>1997-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30345122|Q30345122]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Daniil Koroljov]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1999" | 1999-12-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q83788695|Q83788695]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Darja Netjaga]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2004" | 2004-06-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56876928|Q56876928]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[David Frautschy]] | | data-sort-value="1995" | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[David Martson]] | | data-sort-value="1846" | 1846-11-26 | data-sort-value="1892" | 1892-07-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105755354|Q105755354]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Denis Bolunov]] | | data-sort-value="1998" | 1998-04-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85860470|Q85860470]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Diana Doman]] | | data-sort-value="1998" | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Diedrich Rodde]] | | data-sort-value="1732" | 1732 | data-sort-value="1800" | 1800 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090573|Q55090573]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Dieter Hasselblatt]] | | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1997" | 1997 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101123|Q101123]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Dmitri Ananyev]] | | data-sort-value="1929" | 1929-04-10 | data-sort-value="1998" | 1998-02-25 | [[Fail:Ананьев Дмитрий Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q97658943|Q97658943]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Dmitri Kapelin]] | eesti ujumistreener | data-sort-value="1975" | 1975-09-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124155094|Q124155094]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Dmitri Teplõhh]] | Eesti karateka | data-sort-value="1981" | 1981-01-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124218661|Q124218661]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Eberhard von Renteln]] | | data-sort-value="1595" | 1595 | data-sort-value="1642" | 1642 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95640189|Q95640189]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Edgar Hoeppener]] | | data-sort-value="1865" | 1865-02-11 | data-sort-value="1937" | 1937-06-25 | [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1283936|Q1283936]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Edgar von Uexküll]] | | data-sort-value="1884" | 1884-05-23 | data-sort-value="1952" | 1952-05-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29168152|Q29168152]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Eduard Eggers]] | | data-sort-value="1838" | 1838-04-04 | data-sort-value="1895" | 1895-04-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94840888|Q94840888]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Eduard Hoheisel]] | | data-sort-value="1864" | 1864-03-04 | data-sort-value="1944" | 1944-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55685038|Q55685038]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Eduard Nipmann]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1889" | 1889-04-21 | data-sort-value="1960" | 1960-06-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105709487|Q105709487]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841-06-12 | data-sort-value="1898" | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Eduard Vertsinski]] | | data-sort-value="1873" | 1873-01-05 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Portrait of Major General Eduard Alexandrovich Vertsinsky.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4109220|Q4109220]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Eduard von Maydell]] | | data-sort-value="1901" | 1901-03-23 | data-sort-value="1984" | 1984-03-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60332375|Q60332375]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Eduard Võrk]] | Eesti jalgpallitreener | data-sort-value="1951" | 1951-05-11 | data-sort-value="2012" | 2012-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48644772|Q48644772]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | data-sort-value="1909" | 1909-10-13 | data-sort-value="1987" | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Egelin Ellermaa]] | | data-sort-value="1995" | 1995-02-05 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Egert Haller]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1995" | 1995-04-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q108123336|Q108123336]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Eha Urbsalu]] | Eesti modell ja näitleja | data-sort-value="1972" | 1972-05-16 | | [[Fail:«Miss Estonia 88» (056).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107589867|Q107589867]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Eha Väinsalu]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1946" | 1946-10-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124219588|Q124219588]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Einar Karu]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58399728|Q58399728]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Ele Raik]] | eesti oboemängija, džässilaulja ja diplomaat | data-sort-value="1982" | 1982-10-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124205954|Q124205954]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Eleonora Garnett]] | | data-sort-value="1902" | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Elisabeth Ebras]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="2004" | 2004-07-22 | | [[Fail:2022 EK Namur WU start 47.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q105985949|Q105985949]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Elisabeth Helena von Staal]] | | data-sort-value="1834" | 1834-10-28 | data-sort-value="1907" | 1907-09-14 | [[Fail:Mademoisell Staal.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55103252|Q55103252]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Elisabeth Howen]] | | data-sort-value="1834" | 1834-07-12 | data-sort-value="1923" | 1923-02-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19660953|Q19660953]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | data-sort-value="1884" | 1884-04-24 | data-sort-value="1963" | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Elisabeth Lübek]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-06 | data-sort-value="1999" | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Ella Rajari]] | | data-sort-value="1915" | 1915-04-23 | data-sort-value="1998" | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Elle Õun]] | eesti lauatennisist | data-sort-value="1954" | 1954-01-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336192|Q111336192]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Ellen Vatsel]] | eesti ratsutaja | data-sort-value="1956" | 1956-01-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111351052|Q111351052]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Elmar Rähn]] | eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1904" | 1904-12-03 | data-sort-value="1966" | 1966-01-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47490426|Q47490426]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Elmar-Ants Valdmann]] | eesti loomfüsioloog | data-sort-value="1928" | 1928-06-29 | data-sort-value="2005" | 2005-08-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60694643|Q60694643]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Elmo Saļms]] | | data-sort-value="1937" | 1937-04-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85860683|Q85860683]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Elsa Wagner]] | saksa näitleja | data-sort-value="1881" | 1881-01-24 | data-sort-value="1975" | 1975-08-17 | [[Fail:Elsa Wagner (Witzel).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110721|Q110721]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Elvi Koolmeister]] | | data-sort-value="1937" | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Emilie von Baer]] | | data-sort-value="1799" | 1799-06-11 | data-sort-value="1866" | 1866-07-01 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139224232|Q139224232]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Emma Treiberg]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2000" | 2000-11-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98070938|Q98070938]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Emmi Vahelaid]] | eesti moekunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-01-21 | data-sort-value="2004" | 2004-01-16 | | [[Tõhelgi]] | [[:d:Q124538402|Q124538402]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Endel Maisaar]] | eesti raamatugraafik | data-sort-value="1922" | 1922-12-25 | data-sort-value="1978" | 1978-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349611|Q56349611]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Endla Vaher]] | Eesti fitnessi harrastaja ja rühmvõimleja | data-sort-value="1991" | 1991-12-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111337057|Q111337057]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Endla Vellend]] | Eesti vibulaskur | data-sort-value="1945" | 1945-12-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107185467|Q107185467]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Ene Riisna]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19667638|Q19667638]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914 | data-sort-value="2003" | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Ene Öpik]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1972" | 1972-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111335580|Q111335580]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Enn Markvart]] | | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2014" | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Enno Jürima]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1939" | 1939-11-12 | data-sort-value="2008" | 2008-12-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016556|Q29016556]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Erich Böckler]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195998|Q55195998]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Erich Schilling]] | | data-sort-value="1885" | 1885 | data-sort-value="1971" | 1971 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55102190|Q55102190]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Erich Viidas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1894" | 1894-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50414215|Q50414215]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Erich Wulff]] | | data-sort-value="1926" | 1926-11-06 | data-sort-value="2010" | 2010-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1353546|Q1353546]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Erik Teinemaa]] | Eesti keemik | data-sort-value="1972" | 1972-10-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60650027|Q60650027]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Erik Undritz]] | | data-sort-value="1901" | 1901-05-25 | data-sort-value="1984" | 1984-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1354156|Q1354156]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Erika Kaljusaar]] | | data-sort-value="1956" | 1956-03-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q81217324|Q81217324]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Erika Tiisler]] | | data-sort-value="1909" | 1909-07-21 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Erika Tuvike]] | eesti kurlingumängija | data-sort-value="1991" | 1991-04-14 | | [[Fail:Erika Tuvike, kurlingumängija.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q106637103|Q106637103]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Erki Aavik]] | firmajuht | data-sort-value="1961" | 1961-10-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50374997|Q50374997]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Erkki Lill]] | Eesti jääkeeglimängija ja treener | data-sort-value="1968" | 1968-04-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87061211|Q87061211]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | data-sort-value="1754" | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Ernst Hermann Schlichting]] | | data-sort-value="1812" | 1812-05-15 | data-sort-value="1890" | 1890-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28540321|Q28540321]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Ernst Linder]] | | data-sort-value="1838" | 1838-01-01 | data-sort-value="1868" | 1868-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5955329|Q5955329]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Ernst Masing]] | | data-sort-value="1843" | 1843-05-17 | data-sort-value="1915" | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Erwin Bauer]] | | data-sort-value="1857" | 1857-01-21 | data-sort-value="1901" | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Eugen Maddison]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1886" | 1886-10-10 | data-sort-value="1954" | 1954 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105762015|Q105762015]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Eugen Pridik]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-19 | data-sort-value="1935" | 1935-07-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1372825|Q1372825]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Eva Juliane Magdalene Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1852" | 1852-12-25 | data-sort-value="1939" | 1939-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55106490|Q55106490]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Eva Rinne]] | Eesti laskesuusataja | data-sort-value="1967" | 1967-03-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28500402|Q28500402]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Eva Sofia Stenbock]] | | data-sort-value="1728" | 1728-03-16 | data-sort-value="1807" | 1807-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45322097|Q45322097]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Eve Vait]] | eesti laskesuusataja | data-sort-value="1965" | 1965-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28497035|Q28497035]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Evelyn Shilina]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2001" | 2001-04-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98083731|Q98083731]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Evert Taube]] | | data-sort-value="1622" | 1622 | data-sort-value="1692" | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Evgeny Egoriev]] | | data-sort-value="1854" | 1854-10-09 | data-sort-value="1905" | 1905-05-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4173852|Q4173852]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Evgeny Nikolsky]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-11 | data-sort-value="2018" | 2018-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21643489|Q21643489]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Ewald Peter Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1869" | 1869-06-16 | data-sort-value="1941" | 1941-04-17 | [[Fail:Ewald Peter Gottlieb von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q28358865|Q28358865]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Fedor Alexandrovich Feldmann]] | | data-sort-value="1835" | 1835-12-10 | data-sort-value="1902" | 1902-02-02 | [[Fail:Feldman Feodor.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4482518|Q4482518]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Feodor Olop]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Ferdinand Adolf Kask]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1900" | 1900-09-12 | data-sort-value="1941" | 1941 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50993556|Q50993556]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Ferdinand Jencken]] | | data-sort-value="1786" | 1786 | data-sort-value="1864" | 1864 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55900172|Q55900172]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Ferdinand von Rahden]] | | data-sort-value="1863" | 1863-07-03 | data-sort-value="1919" | 1919-10-25 | [[Fail:Raden FV.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15145542|Q15145542]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Ferdinand von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1778" | 1778-11-27 | data-sort-value="1837" | 1837-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4506183|Q4506183]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Filipp Provorkov]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1988" | 1988-04-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33687488|Q33687488]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Fiodor Zabielin]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-27 | data-sort-value="1973" | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Fjodor Andrejevič Lindfors]] | | data-sort-value="1760" | 1760-03-26 | data-sort-value="1813" | 1813-10-08 | [[Fail:Lindfors Fyodor Andreevich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4262026|Q4262026]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]] | | data-sort-value="1806" | 1806-09-04 | data-sort-value="1900" | 19th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1422273|Q1422273]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Frank von Auer]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2022" | 2022-10-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110427053|Q110427053]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Franz Robert Renz]] | Venemaa astronoom | data-sort-value="1860" | 1860-02-05 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393295|Q4393295]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Fred Jacobson]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-31 | data-sort-value="2013" | 2013-02-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15857656|Q15857656]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Fred Treimann]] | eesti keeglimängija | data-sort-value="1962" | 1962-05-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124260486|Q124260486]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Friedrich Georg Otto von Rosen]] | | data-sort-value="1767" | 1767-06-28 | data-sort-value="1851" | 1851-07-05 | [[Fail:Rozen 4 Fyodor Fyodorovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396510|Q4396510]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Friedrich Ludwig Vierorth]] | | data-sort-value="1741" | 1741 | data-sort-value="1745" | 1745 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94925525|Q94925525]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Friedrich Wilhelm von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1777" | 1777-10-14 | data-sort-value="1840" | 1840-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33240086|Q33240086]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Fyodor Sudakov]] | | data-sort-value="1897" | 1897-05-19 | data-sort-value="1941" | 1941-10-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4445339|Q4445339]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Gabriella Oxenstierna]] | | data-sort-value="1936" | 1936-10-03 | data-sort-value="2022" | 2022-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16946419|Q16946419]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Galija Sattarova]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1983" | 1983-07-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21152854|Q21152854]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Gennadi Gusev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-09-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q99526858|Q99526858]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Georg Bernhard Petrus von Mellin]] | | data-sort-value="1704" | 1704-11-13 | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15811679|Q15811679]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Georg Feldhun]] | | data-sort-value="1922" | 1922-02-10 | data-sort-value="2006" | 2006-01-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97664410|Q97664410]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | data-sort-value="1786" | 1786-12-05 | data-sort-value="1856" | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Georg Paul William Meyer]] | | data-sort-value="1883" | 1883 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55237370|Q55237370]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Georg Saleman]] | Taani maalikunstnik | data-sort-value="1665" | 1665<br/>1670 | data-sort-value="1729" | 1729-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20888950|Q20888950]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Georges de Staal]] | Venemaa diplomaat | data-sort-value="1822" | 1822-03-12 | data-sort-value="1907" | 1907-02-09 | [[Fail:Baron de Staal Vanity Fair 5 December 1885.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4438885|Q4438885]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Georgi Vekshin]] | | data-sort-value="1959" | 1959-03-16 | | [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4106112|Q4106112]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Georgiĭ Vladimirovich Golokhvastov]] | | data-sort-value="1882" | 1882-10-29 | data-sort-value="1963" | 1963-06-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142229|Q4142229]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Gerli Israel]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1995" | 1995-02-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97727690|Q97727690]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[German Frolov]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1996" | 1996-06-12 | | [[Fail:2018 EC Katerina Bunina German Frolov 2018-01-19 13-08-10 (cropped) - German Frolov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56605131|Q56605131]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | data-sort-value="1901" | 1901-12-31 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Getter Saar]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1999" | 1999-11-09 | | [[Fail:GetterSaar (1).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q95209843|Q95209843]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Gottfried Köhler]] | | data-sort-value="1800" | 1800-12-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95223131|Q95223131]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Gottlieb Schultz]] | | data-sort-value="1794" | 1794 | data-sort-value="1828" | 1828 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94834558|Q94834558]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Grete Daut]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2000" | 2000-01-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98083717|Q98083717]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Grigori Likman]] | | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1991" | 1991-07-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105131|Q55105131]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Gunnar Hasselblatt]] | | data-sort-value="1928" | 1928-08-19 | data-sort-value="1997" | 1997-07-12 | [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1554739|Q1554739]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Gunter Faure]] | | data-sort-value="1934" | 1934-05-11 | data-sort-value="2025" | 2025-07-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16879176|Q16879176]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Gunter Wechterstein]] | | data-sort-value="1910" | 1910-11-13 | data-sort-value="2013" | 2013-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57314530|Q57314530]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | data-sort-value="1695" | 1695-07-29 | data-sort-value="1759" | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | data-sort-value="1768" | 1768-07-27 | data-sort-value="1841" | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Hanna Heinmaa]] | eesti pianist | data-sort-value="1978" | 1978-11-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698025|Q50698025]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Hanna-Maria Tammo]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1997" | 1997-02-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087139|Q56087139]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Hannes Sarv]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1983" | 1983 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50573245|Q50573245]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Hans Bouwer]] | | | data-sort-value="1519" | 1519 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95300785|Q95300785]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Hans Brümmel]] | | data-sort-value="1928" | 1928-12-17 | data-sort-value="2008" | 2008-03-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107594901|Q107594901]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Hans Freiherr von Stackelberg]] | | data-sort-value="1924" | 1924-08-23 | data-sort-value="2022" | 2022-11-29 | [[Fail:Bundesarchiv B 145 Bild-F048235-0031, Kiel, Segelschiff "Gorch Fock", Kapitän v. Stackelberg.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098579|Q55098579]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1915" | 1915-11-02 | data-sort-value="2009" | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Hans Wachtmeister af Björkö]] | | data-sort-value="1609" | 1609-09-09 | data-sort-value="1652" | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Hans-Heinrich Fersen]] | | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1996" | 1996-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1577175|Q1577175]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1880" | 1880-05-21 | data-sort-value="1931" | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Harleth Kuusik]] | Eesti modell | data-sort-value="1996" | 1996-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58641628|Q58641628]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Harri Ello]] | eesti vibulaskur ja võrkpallikohtunik | data-sort-value="1931" | 1931-08-23 | data-sort-value="2023" | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124130795|Q124130795]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Harri Pohla]] | eesti maletaja ja maleajakirjanik | data-sort-value="1940" | 1940-07-03 | data-sort-value="2001" | 2001-12-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104419300|Q104419300]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Harriett von Vacano]] | | data-sort-value="1862" | 1862-09-07 | data-sort-value="1949" | 1949-06-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94743248|Q94743248]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Harry Kasari]] | Eesti motospordikohtunik | data-sort-value="1922" | 1922-01-01 | data-sort-value="2006" | 2006-10-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124071341|Q124071341]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Harry Vallmann]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1921" | 1921-06-17 | data-sort-value="1994" | 1994-02-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124220603|Q124220603]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Harry Wood]] | | data-sort-value="1918" | 1918 | data-sort-value="1979" | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Hartvig Wilhelm Reinvalla]] | | data-sort-value="1896" | 1896-03-18 | data-sort-value="1991" | 1991-05-27 | [[Fail:Hartvig Wilhelm Reinvalla (1896-1991) portrait.jpg|center|120px]] | [[Pikavere]] | [[:d:Q123909872|Q123909872]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Heigo Kaldra]] | linnaametnik | data-sort-value="1968" | 1968-05-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824603|Q50824603]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Heiki Vahar]] | Eesti muusik | data-sort-value="1957" | 1957-11-23 | | [[Fail:Heiki Vahar, Kukerpillid 2017.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107591937|Q107591937]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Heili Raavik]] | eesti ujuja | data-sort-value="1974" | 1974-11-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124090557|Q124090557]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Heiner Hoffmann]] | | data-sort-value="1937" | 1937-12-12 | data-sort-value="2009" | 2009-05-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94847166|Q94847166]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Heino Freyberg]] | Eesti-Rootsi bobisõitja | data-sort-value="1922" | 1922-10-31 | data-sort-value="1978" | 1978-01-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51621305|Q51621305]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | data-sort-value="1942" | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Heino Lind]] | Eesti purjetaja ja sporditegelane | data-sort-value="1931" | 1931-07-12 | data-sort-value="2008" | 2008-08-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107201958|Q107201958]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1936" | 1936-04-04 | data-sort-value="2008" | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2016" | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Heinrich Karstens]] | | data-sort-value="1874" | 1874-06-21 | data-sort-value="1905" | 1905-12-10 | [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q14465865|Q14465865]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | data-sort-value="1770" | 1770 | data-sort-value="1840" | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Heinrich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1836" | 1836-09-07 | data-sort-value="1860" | 1860-01-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1496126|Q1496126]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | data-sort-value="1991" | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Heldur Hiop]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1928" | 1928-10-07 | data-sort-value="1998" | 1998-11-23 | [[Fail:Heldur Hiop, tennisist ja treener 1997.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q124094238|Q124094238]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Helena Kerge]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Helle Kaasik]] | Eesti füüsik | data-sort-value="1971" | 1971-04-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q91993567|Q91993567]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Hellmuth von Ulmann]] | | data-sort-value="1913" | 1913-06-23 | data-sort-value="1987" | 1987-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1603034|Q1603034]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Helmut Speer]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-04 | data-sort-value="1996" | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Hendrik Karlson]] | eesti käsipallur | data-sort-value="1964" | 1964-05-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124158669|Q124158669]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Henn Noor]] | | data-sort-value="1940" | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Henry Christian Rutherford]] | | data-sort-value="1911" | 1911-12-17 | data-sort-value="1991" | 1991-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21033157|Q21033157]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Hermann Bluhm]] | | data-sort-value="1743" | 1743-12-20 | data-sort-value="1810" | 1810-03-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55088950|Q55088950]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Hermann Friedrich Röhrberg]] | | data-sort-value="1791" | 1791-11-21 | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393560|Q4393560]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Hermann Rudolf Alexander Steinheil]] | | data-sort-value="1841" | 1841-06-05 | data-sort-value="1892" | 1892-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280368|Q18280368]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Hillar Jaanus]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-11-10 | data-sort-value="1998" | 1998 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50384796|Q50384796]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Hugo Wittrock]] | | data-sort-value="1873" | 1873-07-19 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | data-sort-value="1933" | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Igor B. Ushakov]] | | data-sort-value="1954" | 1954-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4479525|Q4479525]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Igor Erelt]] | | data-sort-value="1931" | 1931-03-28 | data-sort-value="2000" | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Igor Yeryomin]] | | data-sort-value="1904" | 1904-04-05<br/>1904-04-18 | data-sort-value="1963" | 1963-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4177004|Q4177004]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Ilmar Wallner]] | | data-sort-value="1936" | 1936-12-20 | data-sort-value="2009" | 2009-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51000258|Q51000258]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Ilmari Solin]] | | data-sort-value="1905" | 1905-09-19 | data-sort-value="1976" | 1976-06-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21043965|Q21043965]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Ilya Isayev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1977" | 1977-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4203550|Q4203550]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | data-sort-value="1925" | 1925-04-27 | data-sort-value="1974" | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Ina Bandy]] | | data-sort-value="1903" | 1903-10-14 | data-sort-value="1973" | 1973-02-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98109313|Q98109313]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Indrek Sunelik]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="2000" | 2000-02-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106467716|Q106467716]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Indrek Zolk]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1982" | 1982-01-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q102404994|Q102404994]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Inga Aru]] | | data-sort-value="1964" | 1964-03-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359526|Q50359526]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | data-sort-value="1948" | 1948-10-30 | data-sort-value="2005" | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | data-sort-value="1990" | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Ippolit Giliarovsky]] | | data-sort-value="1865" | 1865-08-18 | data-sort-value="1905" | 1905-06-27 | [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6065379|Q6065379]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Irene von Mühlendahl]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-02-14 | data-sort-value="2003" | 2003-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1672588|Q1672588]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Irina Allas]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1953" | 1953-04-15 | data-sort-value="2017" | 2017-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124258915|Q124258915]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Irina Leonova]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4258893|Q4258893]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Iris Oja]] | Eesti laulja | data-sort-value="1977" | 1977-04-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q71801293|Q71801293]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Isaac Stone]] | | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="1974" | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | data-sort-value="1919" | 1919-10-23 | data-sort-value="1995" | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Ivan Fyodorovich Dellingshausen]] | | data-sort-value="1795" | 1795-01-20 | data-sort-value="1845" | 1845-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157093|Q4157093]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Ivan Istomin]] | | data-sort-value="1769" | 1769 | data-sort-value="1823" | 1823-08-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21099173|Q21099173]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Ivan Kuznetsov]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="2004" | 2004-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56508819|Q56508819]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Ivan Mokhovikov]] | | data-sort-value="1979" | 1979-04-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4305101|Q4305101]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Ivan Morozov]] | | data-sort-value="1919" | 1919-08-14 | data-sort-value="1978" | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Ivan Sautov]] | | data-sort-value="1947" | 1947-09-16 | data-sort-value="2008" | 2008-08-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4409171|Q4409171]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | data-sort-value="1962" | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Ivi Laur]] | Eesti motosportlane ja treener | data-sort-value="1937" | 1937-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111339625|Q111339625]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Ivo Aulik]] | firmajuht | data-sort-value="1954" | 1954-10-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625607|Q50625607]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Jaak Jürisson]] | | data-sort-value="1956" | 1956-03-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q109587998|Q109587998]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Jaak Kuul]] | | data-sort-value="1957" | 1957-05-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97372883|Q97372883]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Jaak Oserov]] | | data-sort-value="1961" | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Jaak Vahter]] | Eesti tennisist, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1943" | 1943-01-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124096564|Q124096564]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Jaan Erik Lepp]] | Eesti korvpallur ja programmeerija | data-sort-value="2000" | 2000-04-23 | | [[Fail:2018-10-07 Basketball 3x3 ARG vs EST (Boys Preliminary Round) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–013.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q99233672|Q99233672]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Jaan Kello]] | | data-sort-value="1947" | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1904" | 1904-06-22 | data-sort-value="1979" | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Jaan Läheb]] | | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Jaan Sommer]] | Eesti muusik | data-sort-value="1944" | 1944-08-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107588237|Q107588237]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1875" | 1875-09-19 | data-sort-value="1942" | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Jaan Vaga]] | | data-sort-value="1877" | 1877-01-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Jaan Vorms]] | | data-sort-value="1885" | 1885-05-29 | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Jaanus Põlder]] | Eesti muusik | data-sort-value="1971" | 1971-07-14 | | [[Fail:Jaanus Põlder at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107598816|Q107598816]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Jacob Adolph Friedrich Hansen]] | | data-sort-value="1890" | 1890-05-26 | data-sort-value="1960" | 1960-08-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089772|Q55089772]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Jacob Gottfried Hippius II]] | | data-sort-value="1674" | 1674-09-07<br/>1674 | data-sort-value="1731" | 1731-02<br/>1731 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105695729|Q105695729]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Jacob Johann Malm]] | | data-sort-value="1798" | 1798 | data-sort-value="1862" | 1862 | [[Fail:Jacob Johann Malm (1796-1862).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090379|Q55090379]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Jacob Malm]] | | data-sort-value="1795" | 1795-12-26 | data-sort-value="1862" | 1862-05-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94820494|Q94820494]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1699" | 1699-11-04 | data-sort-value="1769" | 1769-12-06 | [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q5935480|Q5935480]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Jakob Fjodorovitj Adlerberg]] | | data-sort-value="1770" | 1770-08-20 | data-sort-value="1832" | 1832-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18235426|Q18235426]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Jakob Johan Öhrmann]] | | data-sort-value="1780" | 1780-11-22 | data-sort-value="1829" | 1829-08-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q109295985|Q109295985]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Jakob Johann von Fock]] | | data-sort-value="1750" | 1750-03-11 | data-sort-value="1811" | 1811 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104713348|Q104713348]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Jakov Šlik]] | | data-sort-value="1961" | 1961-09-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60580936|Q60580936]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Jana Vanaveski]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1971" | 1971-09-04 | | [[Fail:Jana Vanaveski.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q106947026|Q106947026]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Janika Horn]] | | data-sort-value="1979" | 1979-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Janne Mugame]] | Eesti paraujuja | data-sort-value="1982" | 1982-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q93058108|Q93058108]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Jelena Girlin]] | | data-sort-value="1979" | 1979-11-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110010470|Q110010470]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Joachim Heinrich Gernet]] | | data-sort-value="1730" | 1730-03-31 | data-sort-value="1804" | 1804-12-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95640122|Q95640122]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Joel Armei]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1974" | 1974-08-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124259018|Q124259018]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Johan Henrik Seeliger]] | | data-sort-value="1704" | 1704 | data-sort-value="1763" | 1763 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20251751|Q20251751]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Johann Christoph Schwartz]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1699" | 1699 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q52159584|Q52159584]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Johann Dietrich von Pezold]] | | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2017" | 2017-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55154044|Q55154044]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Johann Ernst Wehrmann]] | | data-sort-value="1792" | 1792 | data-sort-value="1860" | 1860 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55900236|Q55900236]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Johann Friedrich Weisse]] | | data-sort-value="1792" | 1792-02-22 | data-sort-value="1869" | 1869-08-05 | [[Fail:Weiße Johann Friedrich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091992|Q21091992]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Johann Gottfried Möring]] | | data-sort-value="1760" | 1760 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94939173|Q94939173]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Johann Heinrich Friedrich von Pallandt]] | | data-sort-value="1789" | 1789-04-11 | data-sort-value="1859" | 1859-05-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50331426|Q50331426]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Johann Heinrich Kosakowsky]] | | data-sort-value="1853" | 1853 | data-sort-value="1894" | 1894 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090299|Q55090299]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Johann Heinrich Wedekind]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1674" | 1674-08-15 | data-sort-value="1736" | 1736-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q120890|Q120890]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Johann Martenson]] | | data-sort-value="1840" | 1840 | data-sort-value="1908" | 1908 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090382|Q55090382]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Johann Stolterfoht]] | | data-sort-value="1495" | 1495 | data-sort-value="1548" | 1548-09-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18626399|Q18626399]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Johann Theodor Lemberg]] | | data-sort-value="1842" | 1842 | data-sort-value="1902" | 1902 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60318119|Q60318119]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Johann Wilhelm Donat]] | | data-sort-value="1786" | 1786 | data-sort-value="1849" | 1849 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089103|Q55089103]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | data-sort-value="1987" | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Johanna Vaadevits]] | | data-sort-value="1919" | 1919-03-12 | data-sort-value="2010" | 2010-05-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56308952|Q56308952]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Johannes Ernesaks]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1876" | 1876 | data-sort-value="1952" | 1952 | | [[Perila]] | [[:d:Q105697732|Q105697732]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Johannes Kirchner]] | | data-sort-value="1859" | 1859-09-25 | data-sort-value="1940" | 1940-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1697841|Q1697841]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Johannes Klein]] | | data-sort-value="1888" | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Johannes Leppik]] | | data-sort-value="1879" | 1879 | data-sort-value="1936" | 1936-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610800|Q30610800]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Johannes Põllupüü]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1889" | 1889-11-01 | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | | [[Kiviloo]] | [[:d:Q105709928|Q105709928]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Johannes von Sengbusch]] | | data-sort-value="1828" | 1828-05-27 | data-sort-value="1907" | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[John Ostmann]] | | data-sort-value="1885" | 1885 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95297411|Q95297411]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Juhan Haravee]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1957" | 1957-03-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17094328|Q17094328]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Juhan Tralla]] | | data-sort-value="1974" | 1974-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55107809|Q55107809]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Jukk Reintam]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-11-13 | data-sort-value="1976" | 1976-08-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29016554|Q29016554]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Julia Abolina]] | | data-sort-value="1986" | 1986-11-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56449212|Q56449212]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Julia Adlerberg]] | | data-sort-value="1760" | 1760-10-15 | data-sort-value="1839" | 1839-10-02 | [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057624|Q4057624]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Julia Maria Künnap]] | | data-sort-value="1979" | 1979 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110013624|Q110013624]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Julia Masli]] | | data-sort-value="1995" | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Julija Fëdorovna Adlerberg]] | | data-sort-value="1789" | 1789-08-31<br/>1789-08-29<br/>1789-08-18 | data-sort-value="1864" | 1864-07-29<br/>1864-07-24<br/>1864-07-16 | [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077785|Q4077785]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Julius August von Hagen]] | | data-sort-value="1829" | 1829 | data-sort-value="1909" | 1909 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098360|Q55098360]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Julius Iversen]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1823" | 1823-03-05 | data-sort-value="1900" | 1900-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4197136|Q4197136]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Justus Heinrich Wigand]] | | data-sort-value="1769" | 1769-09-13<br/>1769-09-01 | data-sort-value="1817" | 1817-02-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15452301|Q15452301]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | data-sort-value="1935" | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | data-sort-value="1889" | 1889-06-20 | data-sort-value="1958" | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Jörn Beckmann]] | | data-sort-value="1934" | 1934-12-07 | data-sort-value="2024" | 2024-06-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30064158|Q30064158]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Jürgen Jakk]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1974" | 1974-01-02 | | | [[Aruküla]] | [[:d:Q50700121|Q50700121]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | data-sort-value="1747" | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Jüri Grauberg]] | Eesti veepallur | data-sort-value="1946" | 1946-09-01 | data-sort-value="2013" | 2013-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16407842|Q16407842]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Jüri Jarvet]] | Eesti keemik | data-sort-value="1956" | 1956-10-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55763993|Q55763993]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Jüri Miller]] | eesti spordiajakirjanik ning auto- ja mootorrattaspordi kohtunik | data-sort-value="1925" | 1925-09-08 | data-sort-value="1976" | 1976-02-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124216770|Q124216770]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Jüri Razumov]] | Eesti sporditegelane | data-sort-value="1962" | 1962-11-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124218510|Q124218510]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Jüri Talu]] | eesti piljardimängija ja jalgpallur | data-sort-value="1979" | 1979-01-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124130978|Q124130978]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Kaarel Kaljurand]] | | data-sort-value="1975" | 1975-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110963302|Q110963302]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | data-sort-value="1893" | 1893-07-21 | data-sort-value="1963" | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Kadi Herkül]] | eesti kultuuriajakirjanik, teatrikriitik | data-sort-value="1968" | 1968-02-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698208|Q50698208]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Kadri Kongas]] | | data-sort-value="1945" | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Kadri Kruus]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1978" | 1978-05-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124171298|Q124171298]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Kadri Varblane]] | | data-sort-value="1976" | 1976-04-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110777310|Q110777310]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Kaia Laidra]] | | data-sort-value="1977" | 1977 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58485454|Q58485454]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Kaia Tõnsuaadu]] | Eesti keemik | data-sort-value="1951" | 1951-11-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q79208387|Q79208387]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Kaia Urb]] | Eesti laulja | data-sort-value="1956" | 1956 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107056295|Q107056295]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Kaido Sillar]] | Eesti keemik | data-sort-value="1975" | 1975-12-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q79745166|Q79745166]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Kaido Viht]] | Eesti keemik | data-sort-value="1979" | 1979-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58796468|Q58796468]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Kaidy Kaasiku]] | Eesti suusataja | data-sort-value="2001" | 2001-10-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105075532|Q105075532]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Kaie-Ene Rääk]] | | data-sort-value="1961" | 1961-04-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110729482|Q110729482]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Kaja Aljand]] | eesti ujuja | data-sort-value="1961" | 1961-06-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124258916|Q124258916]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Kaldo Kiis]] | | data-sort-value="1968" | 1968-06-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124153562|Q124153562]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Kalle Kivi]] | eesti karateka | data-sort-value="1963" | 1963-02-08 | data-sort-value="1984" | 1984-02-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124166502|Q124166502]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Kalle Koppel]] | Eesti muusik | data-sort-value="1969" | 1969-12-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107593006|Q107593006]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Kapiton Pavlov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1791" | 1791 | data-sort-value="1851" | 1851-12-20 | [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6366765|Q6366765]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Karel Rammo]] | Eesti suusahüppaja | data-sort-value="2003" | 2003-09-03 | | [[Fail:2020-01-19 Ski jumping at the 2020 Winter Youth Olympics – Men's Individual – 1st Round (Martin Rulsch) 142.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q81906366|Q81906366]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Karen Vapper]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1992" | 1992-05-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111342131|Q111342131]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Karin Aren]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-04-13 | data-sort-value="2003" | 2003-08-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58897163|Q58897163]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Karin Reerink]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1993" | 1993 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Karina Kork]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1995" | 1995-02-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97718077|Q97718077]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Karl Eduard von Möller]] | | data-sort-value="1820" | 1820-07-28 | data-sort-value="1879" | 1879-03-15 | [[Fail:Moller eduard antonovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4300492|Q4300492]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Karl Georg Törne]] | | data-sort-value="1794" | 1794 | data-sort-value="1851" | 1851 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94892256|Q94892256]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Karl Greenberg]] | | data-sort-value="1874" | 1874-10-20 | data-sort-value="1944" | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Karl Gustav von Rehekampff]] | | data-sort-value="1803" | 1803-07-04 | data-sort-value="1883" | 1883-01-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q40460567|Q40460567]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Karl Johann Löschern von Herzfeld]] | | data-sort-value="1761" | 1761-11-11 | data-sort-value="1818" | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4260508|Q4260508]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Karl Johann Salemann]] | | data-sort-value="1769" | 1769 | data-sort-value="1843" | 1843 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098694|Q55098694]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Karl Kruštein]] | | data-sort-value="1887" | 1887-01-29 | data-sort-value="1921" | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Karl Liiv]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1921" | 1921-02-21 | data-sort-value="1979" | 1979-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55653883|Q55653883]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Karl Ludwig Pabst]] | | data-sort-value="1857" | 1857 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95299867|Q95299867]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1910" | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Karl Peter de Livron]] | | data-sort-value="1797" | 1797-08-11 | data-sort-value="1887" | 1887-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157064|Q4157064]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | data-sort-value="1889" | 1889-03-17 | data-sort-value="1980" | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Karl Siim]] | eesti mäesuusataja | data-sort-value="1985" | 1985-01-22 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124296495|Q124296495]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Karl Thalheim]] | | data-sort-value="1900" | 1900-05-26 | data-sort-value="1993" | 1993-06-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1733150|Q1733150]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Karl von Dehn]] | | data-sort-value="1877" | 1877-02-28 | data-sort-value="1932" | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157844|Q4157844]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Karl Walter Alexander von Antropoff]] | | data-sort-value="1874" | 1874-07-08 | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95316777|Q95316777]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Karl-Gustav von Lilienfeld]] | | data-sort-value="1711" | 1711 | data-sort-value="1759" | 1759-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18044595|Q18044595]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Karmen Reinpõld]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1981" | 1981-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107290319|Q107290319]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Karolin Tampere]] | Eeti kunstnik ja kuraator | data-sort-value="1978" | 1978 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q99483848|Q99483848]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Kaster Kaselo]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-02 | data-sort-value="1941" | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Katerina Bunina]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2001" | 2001-05-08 | | [[Fail:2018 EC Katerina Bunina German Frolov 2018-01-19 13-08-10 (cropped) - Katerina Bunina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56605124|Q56605124]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Katrin Kuhlbach]] | eesti ujuja | data-sort-value="1960" | 1960-02-02 | | [[Fail:Katrin Kuhlbach 1974.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q85994292|Q85994292]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Katrin Kuusk]] | Eesti sulgpallur | data-sort-value="1965" | 1965-08-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336399|Q111336399]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Kaupo Meier]] | eesti ujuja ja sporditegelane | data-sort-value="1968" | 1968-04-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124261356|Q124261356]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Kerli Laidsalu]] | eesti kurlingumängija | data-sort-value="1995" | 1995-01-22 | | [[Fail:Kerli Laidsalu, kurlingumängija.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q106638228|Q106638228]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Kiira Ümarik]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1927" | 1927-06-04 | data-sort-value="2021" | 2021-06-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111335532|Q111335532]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Klaus von Baranoff]] | | data-sort-value="1753" | 1753-05-18 | data-sort-value="1814" | 1814-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47088574|Q47088574]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Konstantin Aleksandrovich Vinogradov]] | | data-sort-value="1902" | 1902<br/>1902-01-19 | data-sort-value="1989" | 1989<br/>1989-12-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94410350|Q94410350]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Konstantin Andreyev]] | | data-sort-value="1853" | 1853-10-02 | data-sort-value="1919" | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4065490|Q4065490]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Konstantin Istomin]] | | data-sort-value="1807" | 1807-09-28 | data-sort-value="1876" | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Konstantin Jevgenjev]] | | data-sort-value="1986" | 1986-12-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56492785|Q56492785]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Konstantin Ljubobratets]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1995" | 1995-05-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346006|Q30346006]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Krista Kajandu]] | | data-sort-value="1941" | 1941-12-18 | | [[Fail:Krista Kajandu, moekunstnik (1991).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107588097|Q107588097]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Krista Matsu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1952" | 1952-10-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827150|Q50827150]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Kristel Lukats]] | Eesti fotograaf | data-sort-value="1932" | 1932-12-23 | data-sort-value="2017" | 2017-09-25 | [[Fail:Kristel Lukats, fotoelu aktivist ja organisaator 82.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107594927|Q107594927]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Kristel Pärna]] | eesti ilu- ja rühmvõimleja ning iluvõimlemistreener | data-sort-value="1986" | 1986-02-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124218418|Q124218418]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Kristel Tõldsepp]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1974" | 1974-09-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106656647|Q106656647]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | data-sort-value="1975" | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Kristian Heinolainen]] | | data-sort-value="1999" | 1999-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55081001|Q55081001]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Kristian Talvik]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6203532|Q6203532]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Kristiina Laurits]] | | data-sort-value="1975" | 1975 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105464718|Q105464718]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Kristiina Tullus]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1998" | 1998-09-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98069035|Q98069035]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Kristiine Kalev]] | | data-sort-value="1999" | 1999-06-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104846497|Q104846497]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Kristina Kiudmaa]] | | data-sort-value="1989" | 1989-08-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087456|Q56087456]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Kristjan Herkül]] | | data-sort-value="1981" | 1981-10-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55362976|Q55362976]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Kristjan Pelt]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2001" | 2001-07-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q100151781|Q100151781]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Kristo Kraag]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1979" | 1979-02-03 | | [[Fail:Georg Gross (Ford Focus WRC).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q111333171|Q111333171]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Kristofer Siimar]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1998" | 1998-02-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29325100|Q29325100]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Krõõt Aasamaa]] | | data-sort-value="1970" | 1970-05-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60603756|Q60603756]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Kurt Carendi]] | | data-sort-value="1905" | 1905-04-12 | data-sort-value="1971" | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Kurt Erik Marquart]] | | data-sort-value="1934" | 1934-06-20 | data-sort-value="2006" | 2006-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q108172916|Q108172916]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Kurt von Wistinghausen]] | Eesti kirjastaja | data-sort-value="1901" | 1901-05-13 | data-sort-value="1986" | 1986-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33663304|Q33663304]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Kurt Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-20 | data-sort-value="1941" | 1941-01-10 | [[Fail:Zoege von Manteuffel, Kurt Baron.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19754004|Q19754004]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Käthe Wulff-Maslo]] | | data-sort-value="1915" | 1915-03-12 | data-sort-value="1993" | 1993-06-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54316652|Q54316652]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Kęstutis Bulota]] | | data-sort-value="1896" | 1896 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Laima Dalbina]] | | data-sort-value="1993" | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Larisa Tsaryova]] | Venemaa ujuja | data-sort-value="1958" | 1958-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6489466|Q6489466]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Larissa Beresneva]] | Eesti pianist ja pedagoog | data-sort-value="1964" | 1964-03-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124207839|Q124207839]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Larissa Gorbunova]] | Eesti iluvõimlemistreener | data-sort-value="1959" | 1959-01-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124071528|Q124071528]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Lauri Jõeleht]] | Eesti helilooja | data-sort-value="1974" | 1974-12-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106026595|Q106026595]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Lauri Resik]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1969" | 1969-11-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87004400|Q87004400]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Lauri Suup]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2004" | 2004-02-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q99539405|Q99539405]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Lehti Heapost]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Lembi Lõugas]] | | data-sort-value="1967" | 1967-11-21<br/>1967 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56998310|Q56998310]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1907" | 1907 | data-sort-value="2003" | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Lembit Sestverk]] | eesti jalgrattasporditreener | data-sort-value="1929" | 1929-04-20 | data-sort-value="1978" | 1978-10-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124257314|Q124257314]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Lemmik Lehtmets]] | | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Lena Yudanova]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-22 | | [[Fail:Елена Юданова "Колибри".png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4533745|Q4533745]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Leo Biek]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Leo Levanowitsch]] | | data-sort-value="1873" | 1873 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95326475|Q95326475]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Leonhard von Steinheil]] | | data-sort-value="1845" | 1845-02-08 | data-sort-value="1918" | 1918-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q109717698|Q109717698]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Leonid Borodkin]] | Venemaa ajaloolane | data-sort-value="1946" | 1946-12-09 | | [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4094601|Q4094601]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1946" | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Leopold Eduard von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1819" | 1819<br/>1819-12-07<br/>1820-12-07 | data-sort-value="1852" | 1852<br/>1852-11-18 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94908754|Q94908754]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Leopoldo J. Niilus]] | Argentina jurist | data-sort-value="1930" | 1930-01-19 | data-sort-value="2015" | 2015-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1517430|Q1517430]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Leri Matehha]] | | data-sort-value="1991" | 1991 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107077337|Q107077337]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Lev Nessov]] | | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="1995" | 1995 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15410778|Q15410778]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Liina Paakspuu]] | | data-sort-value="1980" | 1980-03-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110665255|Q110665255]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Liina Suurvarik]] | Eesti tennisist | data-sort-value="1980" | 1980-10-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106874831|Q106874831]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Liina Sõrmus]] | | data-sort-value="1997" | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Liisa Merisalu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2002" | 2002-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q97759713|Q97759713]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Liisa Rohtla]] | | data-sort-value="1981" | 1981-12-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60648317|Q60648317]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Liisa Turmann]] | Eesti kurlingumängija, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1990" | 1990-12-03 | | [[Fail:Liisa Turmann, kurlingumängija.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q106628976|Q106628976]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Liivi Kluge]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1973" | 1973-08-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q102379660|Q102379660]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Lilian Malkina]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4278011|Q4278011]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Lilla Rehbinder]] | | data-sort-value="1847" | 1847-10-05 | data-sort-value="1918" | 1918-10-30 | [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1825163|Q1825163]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Lisette Täks]] | | data-sort-value="2003" | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Lulu Kitzberg-Pappel]] | eesti näitleja ja teatripedagoog | data-sort-value="1887" | 1887-05-24 | data-sort-value="1943" | 1943-03-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95688182|Q95688182]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Luule Heapost]] | | data-sort-value="1932" | 1932-02-12 | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Maario Masing]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1986" | 1986-11-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98280587|Q98280587]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Maarja Niinemägi]] | | data-sort-value="1979" | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Madis Metsis]] | | data-sort-value="1958" | 1958-06-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50907582|Q50907582]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1985" | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Madli Kirchhoff]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-11-27 | data-sort-value="2012" | 2012-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349490|Q56349490]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Magnus Gottfried von Fock]] | | data-sort-value="1778" | 1778-04-13 | data-sort-value="1831" | 1831-09-08 | [[Fail:Фон Фок.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16712245|Q16712245]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Magnus Stenbock]] | | data-sort-value="1805" | 1805-06-24 | data-sort-value="1836" | 1836-06-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94820932|Q94820932]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Mai Männiste]] | Eesti kiiruisutaja ja spordipedagoog | data-sort-value="1940" | 1940-01-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111339540|Q111339540]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Mai Uibu]] | Eesti keemik | data-sort-value="1979" | 1979-08-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q81969348|Q81969348]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Mai Wellner]] | | data-sort-value="1922" | 1922-04-20 | data-sort-value="2004" | 2004 | [[Fail:Mai Wellner.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50997008|Q50997008]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Maie Bachmann]] | | data-sort-value="1979" | 1979-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q80144437|Q80144437]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Mait Luha]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1938" | 1938-01-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48869196|Q48869196]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Mait Schmidt]] | eesti golfimängija ja sporditegelane | data-sort-value="1960" | 1960-09-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124257331|Q124257331]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Maksim Antonov]] | | data-sort-value="1978" | 1978-07-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59136353|Q59136353]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Mall Stålhammar]] | | data-sort-value="1943" | 1943-03-03 | data-sort-value="2020" | 2020-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104771857|Q104771857]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Malle Teimann]] | Eesti ammulaskur | data-sort-value="1947" | 1947-04-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124096554|Q124096554]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Manfred Sihle-Wissel]] | Saksamaa skulptor | data-sort-value="1934" | 1934-03-28 | | [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1889951|Q1889951]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Marc Arthur]] | | data-sort-value="1972" | 1972-05-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16674344|Q16674344]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | data-sort-value="1679" | 1679 | data-sort-value="1742" | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Marek Kiisa]] | | data-sort-value="1968" | 1968-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q103916205|Q103916205]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Maret Valner]] | | data-sort-value="1978" | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Margus Jürisson]] | Eesti muusik | data-sort-value="1968" | 1968-12-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107598468|Q107598468]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Margus Kangur]] | Eesti suusahüppaja ja kahevõistleja | data-sort-value="1962" | 1962-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29413828|Q29413828]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Margus Välling]] | eesti allveesportlane | data-sort-value="1986" | 1986-04-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124261597|Q124261597]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Mari Järsk]] | | data-sort-value="1987" | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Mari Tampere-Bezrodny]] | | data-sort-value="1951" | 1951-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30926072|Q30926072]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Maria Amalia di Curlandia]] | | data-sort-value="1653" | 1653 | data-sort-value="1711" | 1711 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1144636|Q1144636]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Maria Bosse-Sporleder]] | | data-sort-value="1932" | 1932 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95213337|Q95213337]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Maria Dangell]] | Eestist pärit pianist | data-sort-value="1974" | 1974-03-30 | | [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6761136|Q6761136]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Maria Kall]] | | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21530699|Q21530699]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Maria Orav]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1996" | 1996-04-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98083722|Q98083722]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Maria Sofia De la Gardie]] | | data-sort-value="1627" | 1627 | data-sort-value="1694" | 1694-08-22 | [[Fail:Maria Sofia De la Gardie.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4944388|Q4944388]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Maria Veessaar]] | Eesti purjetaja ja treener | data-sort-value="1977" | 1977-12-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111357098|Q111357098]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Maria Veretenina]] | | data-sort-value="1982" | 1982-09-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106515686|Q106515686]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Marianna Kaat]] | eesti filmilavastaja | data-sort-value="1957" | 1957-12-07 | | [[Fail:Marianna Kaat KF.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q58424536|Q58424536]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Marianne Ostrat]] | | data-sort-value="1983" | 1983<br/>1983-09-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85487943|Q85487943]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | data-sort-value="1866" | 1866-09-25 | data-sort-value="1929" | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Marie Kikkas]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1996" | 1996-06-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98069040|Q98069040]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Marie Kuntze]] | | data-sort-value="1840" | 1840 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95191985|Q95191985]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Mariia Fiodorovna L'vova Rostovskaia]] | | data-sort-value="1815" | 1815 | data-sort-value="1872" | 1872-06-10 | [[Fail:M. F.Lvova.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Peterburi]] | [[:d:Q19060682|Q19060682]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Marika Ahven]] | eesti viievõistleja | data-sort-value="1973" | 1973-09-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124216747|Q124216747]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Marina Elias]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="1997" | 1997-06-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56492962|Q56492962]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Marina Grinova]] | | data-sort-value="1961" | 1961-03-10 | | [[Fail:Марина Вікторівна Гриньова..jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16696963|Q16696963]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Marina Kritševskaja]] | | data-sort-value="1974" | 1974-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56826440|Q56826440]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Marina Lurs]] | | data-sort-value="1881" | 1881-04-10 | data-sort-value="1922" | 1922-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16672494|Q16672494]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Marina Shafrova-Marutaev]] | | data-sort-value="1908" | 1908-03-30 | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | [[Fail:Marina Chafroff (remini enahnced + postprocess).png|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Liepāja]] | [[:d:Q15210941|Q15210941]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Marina Trofimova]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1964" | 1964-02-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107185322|Q107185322]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Mark Jaakson]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="2000" | 2000-02-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106818053|Q106818053]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Mark Viitanen]] | | data-sort-value="1998" | 1998-04-04 | | [[Fail:Introduction of STS Sanok team, 24 Mark Viitanen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q90540411|Q90540411]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Marko Jevgeni Gaidajenko]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="2001" | 2001-11-01 | | [[Fail:Solene Mazingue & Marko Jevgeni Gaidajenko 2024 Worlds Rhythm Dance 4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56876949|Q56876949]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Markus Kägu]] | Eesti kahevõistleja | data-sort-value="2002" | 2002-11-25 | | [[Fail:20200222 FIS NC COC Eisenerz PRC HS109 Men Markus Kagu 850 3662.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q81904017|Q81904017]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | data-sort-value="1969" | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Marlen Vassil]] | Eesti ratsutaja | data-sort-value="1977" | 1977-06-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111350941|Q111350941]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Mart Mägi]] | teadlane | data-sort-value="1936" | 1936-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107254534|Q107254534]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Mart Uuehendrik]] | eesti korvpallitreener ja -kohtunik | data-sort-value="1980" | 1980-10-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124260346|Q124260346]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Mart Vau]] | eesti ujuja | data-sort-value="1970" | 1970-07-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124260242|Q124260242]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Marta Pajula]] | | data-sort-value="2002" | 2002-01-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111164910|Q111164910]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | data-sort-value="2001" | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Martin Heinrich Arvelius]] | | data-sort-value="1760" | 1760-12-29 | data-sort-value="1799" | 1799-03-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54555888|Q54555888]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Martin Lill]] | | data-sort-value="1972" | 1972-04-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q87105538|Q87105538]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | data-sort-value="1985" | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Martin Trepp]] | | data-sort-value="1892" | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Martti Helde]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1987" | 1987-08-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106645492|Q106645492]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Maschinka Schubert]] | | data-sort-value="1815" | 1815-08-25 | data-sort-value="1882" | 1882-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1296591|Q1296591]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Mati Kuuse]] | eesti autosportlane ja sporditegelane | data-sort-value="1950" | 1950-06-08 | data-sort-value="1997" | 1997-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124174577|Q124174577]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Mati Salve]] | eesti allveesporditegelane | data-sort-value="1938" | 1938-03-10 | data-sort-value="2014" | 2014-03-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124096490|Q124096490]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Mati Uuehendrik]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1942" | 1942-08-07 | data-sort-value="1994" | 1994-09-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124260348|Q124260348]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Matthias Jaaksoo]] | Eesti karateka | data-sort-value="1979" | 1979-12-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124094270|Q124094270]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Matti Pedak]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1936" | 1936-03-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111232337|Q111232337]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Matts Dreijer]] | | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | data-sort-value="1998" | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Matvei Timaev]] | | data-sort-value="1796" | 1796-11-17 | data-sort-value="1858" | 1858-03-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074233|Q15074233]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Maurice Grün]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1870" | 1870-02 | data-sort-value="1947" | 1947 | [[Fail:Autoportrait Maurice Grün (Koller Auktionen AG Zürich).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q50190356|Q50190356]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Maxim Vorovski]] | | data-sort-value="1989" | 1989 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107577071|Q107577071]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Meelis Arumeel]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1948" | 1948-05-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625456|Q50625456]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Meelis Laido]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1960" | 1960-01-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124201291|Q124201291]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Meelis Telliskivi]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1971" | 1971-03-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85865956|Q85865956]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Meelis Veeremets]] | Eesti operaator | data-sort-value="1983" | 1983-02-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110751550|Q110751550]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | data-sort-value="1929" | 1929-04-06 | data-sort-value="2018" | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Meir Gourevitz]] | | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1950" | 1950-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16129505|Q16129505]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Melchior Spiel]] | | data-sort-value="1691" | 1691-12 | data-sort-value="1744" | 1744-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105705602|Q105705602]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Merit Miller]] | eesti kabetaja | data-sort-value="1972" | 1972-01-29 | | [[Fail:Miller Merit.20250423 120246.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336337|Q111336337]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Mia Eklund]] | Soome tennisist | data-sort-value="1994" | 1994-10-30 | | [[Fail:Mia Nicole Eklund, Aegon Surbiton Trophy, London, UK - Diliff.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15029822|Q15029822]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Michael Paert]] | | data-sort-value="1977" | 1977 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95908905|Q95908905]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Michał Czakul]] | | data-sort-value="1885" | 1885-10-11 | data-sort-value="1937" | 1937-08-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28359421|Q28359421]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Mihhail Hodarjonok]] | | data-sort-value="1954" | 1954-02-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51670117|Q51670117]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Mikhail Fyodorov]] | | data-sort-value="1945" | 1945-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4493996|Q4493996]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Mikk Ööbik]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1971" | 1971-04-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111335632|Q111335632]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Milvi Alas]] | Eesti kunstiajaloolane | data-sort-value="1930" | 1930-07-14 | data-sort-value="1987" | 1987-11-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375134|Q50375134]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[Milvi Pugi]] | | data-sort-value="1984" | 1984-07-29 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Mirjam Frey]] | | data-sort-value="1978" | 1978-08-12 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Monika Anderson]] | Eesti-Saksa filmirežissöör ja arhitekt | data-sort-value="1929" | 1929-12-03 | data-sort-value="2021" | 2021-07-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57315241|Q57315241]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Monika Holm]] | Eesti motosportlane | data-sort-value="1931" | 1931-10-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124151913|Q124151913]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Monika Tõnning]] | eesti ujuja ja treener | data-sort-value="1961" | 1961-12-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124260426|Q124260426]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Moritz Franz von Schultz]] | | data-sort-value="1806" | 1806-11-08 | data-sort-value="1888" | 1888-10-14 | [[Fail:Moritz Franz von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4527629|Q4527629]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Munir Beyusov]] | | data-sort-value="1981" | 1981-04-10 | | [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4086133|Q4086133]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Märt Eerme]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1987" | 1987-02-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85869039|Q85869039]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[Märt Loog]] | eesti purjetamistreener | data-sort-value="1963" | 1963-04-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124089499|Q124089499]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Märten Subka]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2002" | 2002-05-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106162291|Q106162291]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[Nadezhda Sytinskaya]] | | data-sort-value="1906" | 1906-02-22 | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | [[Fail:Nadezhda Sytinskaya.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4448238|Q4448238]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Nadežda Maksimova]] | eesti paraujuja | data-sort-value="1960" | 1960-04-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q100606472|Q100606472]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Nadežda Ojasaar]] | | data-sort-value="1929" | 1929-10-21 | data-sort-value="2007" | 2007-04-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q93445924|Q93445924]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Nancy Truuvert]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56493026|Q56493026]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Natalia Tõhhonravova]] | | data-sort-value="1991" | 1991-11-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Natalia Zholudz]] | | data-sort-value="1988" | 1988-05-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Natalya Sayko]] | | data-sort-value="1948" | 1948-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4405209|Q4405209]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Nathalia Löwenhielm]] | | data-sort-value="1814" | 1814-06-09 | data-sort-value="1867" | 1867-11-26 | [[Fail:Josef Kriehuber - Grevinnan Natalia Alexandra von Buxhövden, gift med K.G. Löwenhielm - NMH 283-1965 - Nationalmuseum.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q20652758|Q20652758]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Nelli Pshyonnaya]] | | data-sort-value="1947" | 1947-01-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4385140|Q4385140]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1912" | 1912-09-02 | data-sort-value="1985" | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Nicolaus Salemann]] | | data-sort-value="1727" | 1727 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95640484|Q95640484]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Niels Bätge]] | | data-sort-value="1913" | 1913-04-19 | data-sort-value="1944" | 1944-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7031464|Q7031464]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Niina Liim]] | Eesti kergejõustiklane | data-sort-value="1948" | 1948-01-14 | data-sort-value="2023" | 2023-11-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111357349|Q111357349]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Nikolai Bekleshov]] | | data-sort-value="1825" | 1825-03-11 | data-sort-value="1903" | 1903-03-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43425676|Q43425676]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Nikolai Graf von Baranoff]] | | data-sort-value="1809" | 1809<br/>1808-10-19 | data-sort-value="1883" | 1883-05-26 | [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077765|Q4077765]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Nikolai Lopatnikoff]] | | data-sort-value="1903" | 1903-03-16 | data-sort-value="1976" | 1976-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1739754|Q1739754]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Nikolai Podgurski]] | | data-sort-value="1877" | 1877-08-13 | data-sort-value="1918" | 1918-11-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15080859|Q15080859]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Nikolai Rehbinder]] | | data-sort-value="1823" | 1823-12-18 | data-sort-value="1876" | 1876-09-12 | [[Fail:NicolaiRehbinder.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15432228|Q15432228]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Nikolai Rozental]] | | data-sort-value="1892" | 1892-09-22 | data-sort-value="1960" | 1960-11-07 | | [[Peterburi]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q16714561|Q16714561]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Nikolai Titov]] | | data-sort-value="1845" | 1845-05-05 | data-sort-value="1918" | 1918 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4458272|Q4458272]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Nikolai Tretyakov]] | | data-sort-value="1880" | 1880-10-19 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070719|Q15070719]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Nikolai von Krüdener]] | | data-sort-value="1811" | 1811-03-10 | data-sort-value="1891" | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Nikolai von Rein]] | | data-sort-value="1870" | 1870 | data-sort-value="1917" | 1917 | [[Fail:Alexander Nicolai Julius von Rein.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q97208736|Q97208736]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Nikolai von Saltza]] | | data-sort-value="1798" | 1798 | data-sort-value="1862" | 1862 | [[Fail:Nikolay Antonovitch Salza by Alexandr Munster - Hermitage.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090610|Q55090610]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Nikolaus Specht]] | | data-sort-value="1605" | 1605 | data-sort-value="1657" | 1657 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55103421|Q55103421]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Nikolay Krusenstern]] | | data-sort-value="1854" | 1854-02-07 | data-sort-value="1940" | 1940-04-05 | [[Fail:Генерал Николай Фёдорович фон Крузенштерн.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242086|Q4242086]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1943" | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Norbert Lindtrop]] | | data-sort-value="1889" | 1889-04-02 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28790034|Q28790034]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[Norman Balk]] | | data-sort-value="1894" | 1894-01-04 | data-sort-value="1975" | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1566875|Q1566875]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Olaf Baron von Wrangel]] | Saksa poliitik | data-sort-value="1928" | 1928-07-20 | data-sort-value="2009" | 2009-09-29 | [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107181|Q107181]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[Olaf von Fersen]] | Saksamaa ajakirjanik | data-sort-value="1912" | 1912-01-21 | data-sort-value="2000" | 2000-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1644995|Q1644995]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[Olaf Õun]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1927" | 1927-10-12 | data-sort-value="1979" | 1979-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336199|Q111336199]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Olavi Ellermann]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1944" | 1944-10-16 | data-sort-value="2002" | 2002-11-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124130789|Q124130789]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Oleg Ryazantsev]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1980" | 1980-06-02 | | [[Fail:Oleg Ryazantsev.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15088522|Q15088522]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[Oleg Tõnsuaadu]] | eesti spordipedagoog, tennise- ja suusatreener | data-sort-value="1923" | 1923-10-10 | data-sort-value="1989" | 1989-10-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124260428|Q124260428]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Oleg Yegorov]] | | data-sort-value="1957" | 1957-03-08 | data-sort-value="2023" | 2023-10-01 | [[Fail:OE4518.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17266406|Q17266406]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Olga Tšuiko]] | Eesti jalgpallur ja teadlane | data-sort-value="1988" | 1988-07-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q89214134|Q89214134]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Olga Volobuyeva]] | | data-sort-value="1973" | 1973-02-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59136335|Q59136335]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[Olger Bernadt]] | | data-sort-value="1967" | 1967-07-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110729570|Q110729570]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Oskar Gutmann]] | | data-sort-value="1902" | 1902-09-06 | data-sort-value="1990" | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Oskar Käis]] | | data-sort-value="1932" | 1932-10-18 | data-sort-value="2023" | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Oskar Rein]] | | data-sort-value="1829" | 1829-10-26 | data-sort-value="1917" | 1917-12-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110737945|Q110737945]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Oskar Rosi]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1921" | 1921 | data-sort-value="2010" | 2010-01-08 | [[Fail:Oskar Rosi.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19297719|Q19297719]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Ossip Gannibal]] | | data-sort-value="1744" | 1744-01-20 | data-sort-value="1806" | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Ott Vanaselja]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1961" | 1961-12-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85866962|Q85866962]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Otto Christian Engelbrecht von Stackelberg]] | | data-sort-value="1735" | 1735-09-12 | data-sort-value="1792" | 1792-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60997893|Q60997893]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Otto Heinrich von Gernet]] | | data-sort-value="1780" | 1780-01-22 | data-sort-value="1848" | 1848-12-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94808976|Q94808976]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Otto Karma]] | | data-sort-value="1941" | 1941-05-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q102407469|Q102407469]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Otto Lahi]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1917" | 1917-01-04 | data-sort-value="2009" | 2009-10-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124089019|Q124089019]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Otto Reinhold Yxkull]] | | data-sort-value="1670" | 1670-08-11 | data-sort-value="1746" | 1746-12-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17385118|Q17385118]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Otto Theodor Gottlieb von Schultz]] | | data-sort-value="1820" | 1820-06-08 | data-sort-value="1880" | 1880-09-20 | [[Fail:Федор Богданович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280393|Q18280393]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Otto von Taube]] | | data-sort-value="1879" | 1879-06-21 | data-sort-value="1973" | 1973-06-30 | [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1411663|Q1411663]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Otto Wilhelm Löwen]] | | data-sort-value="1659" | 1659-11-02 | data-sort-value="1712" | 1712-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19827941|Q19827941]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Otto Wilhelm Oskar von Schulmann]] | | data-sort-value="1888" | 1888-08-18 | data-sort-value="1964" | 1964-10-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60493665|Q60493665]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Otton von Dessien]] | Venemaa arhitekt | data-sort-value="1863" | 1863-07-22 | data-sort-value="1918" | 1918-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4159223|Q4159223]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Paavo Kyrenius]] | | data-sort-value="1885" | 1885-08-29 | data-sort-value="1955" | 1955-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106239189|Q106239189]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Parbo Juchnewitsch]] | firmajuht | data-sort-value="1952" | 1952-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50700321|Q50700321]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Paul Aguraiuja]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1980" | 1980-07-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110687157|Q110687157]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Paul Aguraiuja]] | eesti ujuja, veepallur ja treener | data-sort-value="1931" | 1931-11-15 | data-sort-value="1979" | 1979-07-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124101356|Q124101356]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Paul Alexander Konrad von Krusenstern]] | | data-sort-value="1834" | 1834-04-09 | data-sort-value="1892" | 1892-03-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242088|Q4242088]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Paul Arupõld]] | | data-sort-value="1886" | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Paul Becker]] | | data-sort-value="1808" | 1808-05-08 | data-sort-value="1881" | 1881-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16692528|Q16692528]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Paul Kirsipuu]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1968" | 1968-05-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q109337116|Q109337116]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | data-sort-value="1922" | 1922-01-02 | data-sort-value="1985" | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Paul Kukk]] | eesti motosportlane | data-sort-value="1955" | 1955-07-16 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124171600|Q124171600]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Paul Sutt]] | eesti jalgpallur ja võrkpallikohtunik | data-sort-value="1916" | 1916-10-14 | data-sort-value="1986" | 1986-03-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124218623|Q124218623]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Paul von Essen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-03 | data-sort-value="1914" | 1914-06-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55089145|Q55089145]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Paula Solvak]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1986" | 1986-04-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q98280596|Q98280596]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Pavel Bashenov]] | Venemaa rannajalgpallur | data-sort-value="1990" | 1990-01-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q84722387|Q84722387]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[Pavel Kairov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1962" | 1962-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12558071|Q12558071]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Pavel Klaus]] | | data-sort-value="1846" | 1846-08-24 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4223110|Q4223110]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Pavel Levitsky]] | | data-sort-value="1859" | 1859-10-03 | data-sort-value="1938" | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Pavel Vilken]] | | data-sort-value="1879" | 1879-07-12 | data-sort-value="1939" | 1939-01-31 | [[Fail:Капитан 2-го ранга Вилькен Павел Викторович. Эскадренный миносец «Легкий» (1914).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q36688269|Q36688269]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Peep Laansoo]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1938" | 1938-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29079450|Q29079450]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Peep Mikli]] | Eesti jalgrattur | data-sort-value="1970" | 1970-02-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85715456|Q85715456]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Peep Päll]] | eesti jõutõstja, treener ja spordipedagoog | data-sort-value="1970" | 1970-12-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124090271|Q124090271]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1874" | 1874-03-11 | data-sort-value="1936" | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Peeter Jürgenson]] | | data-sort-value="1836" | 1836-07-05 | data-sort-value="1903" | 1903-12-20 | [[Fail:Petr Ivanovich Yurgenson.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4534789|Q4534789]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Peeter Kallas]] | eesti kergejõustikutreener | data-sort-value="1963" | 1963-09-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50824609|Q50824609]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | data-sort-value="1877" | 1877-10-09 | data-sort-value="1944" | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Peeter Kruus]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2004" | 2004 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59533445|Q59533445]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Peeter Margus]] | Eesti muusik | data-sort-value="1970" | 1970-08-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107592893|Q107592893]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Peeter Noode]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1952" | 1952-01-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124260621|Q124260621]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Peeter Pedaja]] | | data-sort-value="1931" | 1931-08-24 | data-sort-value="1985" | 1985-10-17 | [[Fail:Peeter Pedaja, 1948.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q124215685|Q124215685]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Peeter Saar]] | eesti karateka ja treener | data-sort-value="1952" | 1952-11-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124093135|Q124093135]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Peeter Vaik]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1948" | 1948-11-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21091881|Q21091881]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Peter Alexander Rydenius]] | | data-sort-value="1800" | 1800 | data-sort-value="1823" | 1823 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105463|Q55105463]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Peter P. Silvester]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-25 | data-sort-value="1996" | 1996-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7176260|Q7176260]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Peter Polack]] | | data-sort-value="1633" | 1633 | data-sort-value="1702" | 1702 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60946681|Q60946681]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Peter Rull]] | | data-sort-value="1922" | 1922-11-17 | data-sort-value="2014" | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Peter W. von Weymarn]] | | data-sort-value="1936" | 1936-07-02 | data-sort-value="2023" | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Peter Šaraškin]] | Eesti purjetaja | data-sort-value="1967" | 1967-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q96654587|Q96654587]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Piia Paemurru]] | Eesti pianist | data-sort-value="1962" | 1962-09-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85667394|Q85667394]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Pille Hiiu]] | Eesti lauatennisist | data-sort-value="1974" | 1974-07-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111355384|Q111355384]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Pille Sooààr]] | | | data-sort-value="2005" | 2005-04-09 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139793432|Q139793432]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Piret Veerus]] | | data-sort-value="1965" | 1965-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q99707729|Q99707729]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[PK]] | Eesti muusik | data-sort-value="1989" | 1989-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610951|Q30610951]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Polina Karlovna Obrucheva]] | | data-sort-value="1842" | 1842 | data-sort-value="1917" | 1917 | [[Fail:Pauline Obrutschew.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q109418387|Q109418387]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Pyotr Heyden]] | | data-sort-value="1840" | 1840-10-29<br/>1840-10-24<br/>1840-11-05 | data-sort-value="1907" | 1907-06-28 | [[Fail:Geiden Pyotr.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4134806|Q4134806]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Pärtel Tall]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1977" | 1977-04-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110010631|Q110010631]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Ragnar Neljandi]] | Eesti operaator | data-sort-value="1980" | 1980-06-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110192088|Q110192088]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Raili Allmäe]] | eesti arheobioloog | data-sort-value="1963" | 1963-12-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q89399812|Q89399812]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Rain Pilve]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1970" | 1970-10-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85867586|Q85867586]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Rainer Kallas]] | eesti autosportlane | data-sort-value="1958" | 1958-06-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124154979|Q124154979]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | data-sort-value="1898" | 1898-11-01 | data-sort-value="1945" | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Ralf Bätge]] | | data-sort-value="1882" | 1882-05-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95640185|Q95640185]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Ran-Andre Pehka]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="2001" | 2001-06-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106818038|Q106818038]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Raul Nell]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1933" | 1933-01-08 | data-sort-value="1987" | 1987-11-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48953886|Q48953886]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Raul Sarap]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1950" | 1950-02-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q85867606|Q85867606]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Raul Virkebau]] | Eesti käsipallur | data-sort-value="1949" | 1949-05-23 | data-sort-value="2004" | 2004-01-10 | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124332105|Q124332105]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Reele Remmelkoor]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1965" | 1965-10-29 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124218514|Q124218514]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Reet Hääl]] | Eesti ettevõtja ja sporditegelane | data-sort-value="1964" | 1964-02-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50698453|Q50698453]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Rein Ausmees]] | eesti aikidotreener ja sporditegelane | data-sort-value="1957" | 1957-06-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124219526|Q124219526]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Rein Muremaa]] | | data-sort-value="1892" | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1965" | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Rein Raimet]] | | data-sort-value="1935" | 1935-01-31 | data-sort-value="2008" | 2008-02-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106918280|Q106918280]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Rein Ööbik]] | Eesti kergejõustiklane, treener ja sporditegelane | data-sort-value="1943" | 1943-12-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111335639|Q111335639]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Renita Kramer]] | | data-sort-value="1908" | 1908-07-26 | data-sort-value="1989" | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Richard Karelson]] | eesti maadleja | data-sort-value="2002" | 2002-02-21 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111144937|Q111144937]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Richard Magnus Karl von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1872" | 1872-02-20 | data-sort-value="1915" | 1915 | [[Fail:Richard von Wistinghausen (1891–1893).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18237472|Q18237472]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Richard Nikolaus Tobias Spreckelsen]] | | data-sort-value="1861" | 1861-08-19 | data-sort-value="1908" | 1908-07-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94938504|Q94938504]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Richard Tiitso]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-05 | data-sort-value="1952" | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Riho Embrich]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1993" | 1993-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30302934|Q30302934]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Rita Teek]] | | data-sort-value="1968" | 1968-10-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60580633|Q60580633]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Robert Arrak]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1999" | 1999-04-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55394104|Q55394104]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Robert Brachmann]] | | data-sort-value="1891" | 1891-07-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95305085|Q95305085]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Robert Gernhardt]] | saksa kirjanik ja kunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-12-13 | data-sort-value="2006" | 2006-06-30 | [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70300|Q70300]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Robert Heldna]] | Eesti laskesuusataja | data-sort-value="1999" | 1999-09-19 | | [[Fail:2023-02-18 BMW IBU World Championships Biathlon Oberhof 2023 – Men 4 x 7.5 km Relay by Sandro Halank–118.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110475737|Q110475737]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Robert Johann Salemann]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1874" | 1874 | [[Fail:Залеман Роберт Карлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4185172|Q4185172]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | data-sort-value="2000" | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Roderick K. Clayton]] | | data-sort-value="1922" | 1922-03-29 | data-sort-value="2011" | 2011-10-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56787458|Q56787458]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Rodion Bogdanov]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56087301|Q56087301]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Rodion Meier]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1971" | 1971-11-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124261355|Q124261355]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | data-sort-value="1911" | 1911-04-22 | data-sort-value="1973" | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Roland Gorbatšev]] | eesti geoloog | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2023" | 2023-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5764710|Q5764710]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Rolf Hoeppener]] | | data-sort-value="1919" | 1919-05-24 | data-sort-value="1989" | 1989-06-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55674916|Q55674916]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Rolf von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1880" | 1880 | data-sort-value="1943" | 1943 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q54507687|Q54507687]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Roman Andreas Antropoff]] | | data-sort-value="1867" | 1867 | data-sort-value="1953" | 1953-08-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94918539|Q94918539]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Roman Krõlov]] | Eesti ujuja | data-sort-value="1986" | 1986-08-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124171302|Q124171302]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Roman Lovyagin]] | | data-sort-value="1873" | 1873-03-10 | data-sort-value="1945" | 1945 | [[Fail:Lovyagin, Roman Mikhaylovich (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15720325|Q15720325]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Romāns Adelheims]] | | data-sort-value="1881" | 1881-08-02 | data-sort-value="1938" | 1938-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16350963|Q16350963]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Rudolf Its]] | | data-sort-value="1928" | 1928-10-01 | data-sort-value="1990" | 1990-07-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4205334|Q4205334]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Rudolf Kimelfeld]] | | data-sort-value="1938" | 1938-09-20 | data-sort-value="1991" | 1991-05-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21100249|Q21100249]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Rudolf Masing]] | | data-sort-value="1918" | 1918 | data-sort-value="1973" | 1973 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94825199|Q94825199]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Rudolf Schmuul]] | | data-sort-value="1921" | 1921-06-21 | data-sort-value="2002" | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Salme Utsal]] | | data-sort-value="1907" | 1907-03-07 | data-sort-value="1995" | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Samuel Grün]] | | data-sort-value="1869" | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Samuel Koppel]] | | data-sort-value="1995" | 1995-08-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17158043|Q17158043]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Sana Valiulina]] | | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39254179|Q39254179]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Sergei Javorski]] | | data-sort-value="1902" | 1902-06-09 | data-sort-value="1993" | 1993-06-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29342200|Q29342200]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Sergei Kopantšuk]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58914728|Q58914728]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Sergei Kuznetsov]] | | data-sort-value="1951" | 1951-05-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q84720280|Q84720280]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Sergey Parfyonov]] | Venemaa näitleja | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4346215|Q4346215]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Sergey Selyunin]] | | data-sort-value="1958" | 1958-03-02 | data-sort-value="2021" | 2021-01-11 | [[Fail:Selynin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4414991|Q4414991]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Shlomit Dekel]] | | data-sort-value="1928" | 1928-06-27 | data-sort-value="2024" | 2024-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18147871|Q18147871]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Siegfried Behrsing]] | | data-sort-value="1903" | 1903-11-06 | data-sort-value="1994" | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Sigismund Lada]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-03 | data-sort-value="2001" | 2001-04-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827645|Q50827645]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Signe Vahur]] | Eesti keemik | data-sort-value="1980" | 1980-04-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q96096465|Q96096465]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Sigrid von Antropoff]] | baltisaksa pianist ja klaveripedagoog | data-sort-value="1886" | 1886 | data-sort-value="1987" | 1987-04-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55236615|Q55236615]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Siim Veski]] | eesti sporditegelane | data-sort-value="1949" | 1949-12-25 | data-sort-value="2003" | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Sima Arlosoroff]] | | data-sort-value="1901" | 1901-12-26 | data-sort-value="1976" | 1976-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16132154|Q16132154]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Sirje Haagel]] | | data-sort-value="1952" | 1952-05-03 | data-sort-value="2006" | 2006-10-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95731058|Q95731058]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Sirli Pattenden]] | | data-sort-value="1977" | 1977-04-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Sonja Vesterholt]] | | data-sort-value="1945" | 1945-03-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38053684|Q38053684]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Stiven Raider]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="2001" | 2001-12-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q83788697|Q83788697]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Susannah Kaul]] | Eesti parasportlane | data-sort-value="1999" | 1999-04-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107456514|Q107456514]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | data-sort-value="1941" | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Svetla Gotševa]] | | data-sort-value="1988" | 1988-12-17 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Taavi Jurkatamm]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1997" | 1997-10-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q100868493|Q100868493]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | data-sort-value="1991" | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Tamara Veske]] | | data-sort-value="1914" | 1914-04-01 | data-sort-value="2005" | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Tarmo Jõgi]] | eesti võistlustantsija | data-sort-value="1978" | 1978-06-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124153756|Q124153756]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Tarmo Kiviväli]] | Eesti näitleja | data-sort-value="1966" | 1966-07-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q109668641|Q109668641]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Tarmo Lipping]] | | data-sort-value="1967" | 1967-09-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q42976843|Q42976843]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Tatjana Bunina]] | Eesti iluuisutaja | data-sort-value="2004" | 2004-09-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56508814|Q56508814]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Tatjana Zujeva]] | | data-sort-value="1929" | 1929-01-27 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38265304|Q38265304]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Tatyana Babakova]] | | data-sort-value="1948" | 1948-04-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55105168|Q55105168]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Tatyana Skorobogatova]] | | data-sort-value="1950" | 1950-06-26 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q109490025|Q109490025]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Theodor Ferdinand Alexander Winkler]] | | data-sort-value="1888" | 1888 | data-sort-value="1961" | 1961-11-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55091034|Q55091034]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Thomas Clayhills]] | | data-sort-value="1789" | 1789-03-27 | data-sort-value="1856" | 1856-04-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97549656|Q97549656]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Thomas Vehmanen]] | | data-sort-value="2000" | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Tiia Adamson]] | Eesti jalgrattur ja sporditegelane | data-sort-value="1936" | 1936-05-16 | data-sort-value="2022" | 2022-09-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111351254|Q111351254]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Tiina Aunin]] | | data-sort-value="1941" | 1941-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50625637|Q50625637]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Tiina Reinsalu]] | eesti kunstnik | data-sort-value="1955" | 1955-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56025758|Q56025758]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Tiina Viirelaid]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827342|Q50827342]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Tiit Kõmper]] | Eesti jalgpallur | data-sort-value="1964" | 1964-05-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q48954922|Q48954922]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Tiit Lambin]] | Eesti jäähokimängija | data-sort-value="1953" | 1953-11-30 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105814108|Q105814108]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Tiit Tamm]] | Eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener | data-sort-value="1952" | 1952-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107176574|Q107176574]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Tiit Ulas]] | | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2021" | 2021 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107581443|Q107581443]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Tiiu Kullisaar]] | | data-sort-value="1947" | 1947-02-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60606829|Q60606829]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Toivo Elme]] | Eesti filmirežissöör | data-sort-value="1948" | 1948-12-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110664334|Q110664334]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Toomas Aring]] | eesti spordifotograaf | data-sort-value="1920" | 1920-05-07 | data-sort-value="2012" | 2012-12-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124094181|Q124094181]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Toomas Tohert]] | | data-sort-value="1970" | 1970-01-19 | | [[Fail:Toomas Tohert ja Urve Sinijärv 87.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107587281|Q107587281]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Traugott Stackelberg]] | | data-sort-value="1891" | 1891-03-18 | data-sort-value="1970" | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Tsipe Aavik]] | eesti taimeökoloog | data-sort-value="1981" | 1981-01-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57074807|Q57074807]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Ture Oxenstierna]] | | data-sort-value="1614" | 1614 | data-sort-value="1669" | 1669-12-15 | [[Fail:Count Ture Oxenstierna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19838180|Q19838180]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Tuudor Palm]] | Eesti laskesuusataja | data-sort-value="2002" | 2002-01-29 | | [[Fail:Biathlon at the 2020 Winter Youth Olympics – Boys' individual 0715 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q81906005|Q81906005]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Tõnis Haavel]] | eesti pangandustegelane | data-sort-value="1970" | 1970-12-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50664073|Q50664073]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[Tõnis Kull]] | | data-sort-value="1943" | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[Tõnu Diener]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1942" | 1942-11-27 | data-sort-value="1995" | 1995-03-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124130729|Q124130729]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[Tõnu Õunapuu]] | Eesti võrkpallur ja treener | data-sort-value="1944" | 1944-12-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111336296|Q111336296]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[Udo Külv]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1917" | 1917-07-16 | data-sort-value="1974" | 1974-06-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q78314022|Q78314022]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[Uko Maran]] | Eesti keemik | data-sort-value="1966" | 1966-05-01 | | [[Fail:Uko Maran.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q88032013|Q88032013]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[Ulla Johansen]] | | data-sort-value="1927" | 1927-06-17 | data-sort-value="2021" | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Ulla Saar]] | Eesti illustraator | data-sort-value="1975" | 1975-01-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q43302813|Q43302813]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[Ulrich Reuss]] | | data-sort-value="1918" | 1918-11-04 | data-sort-value="1983" | 1983-12-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18028886|Q18028886]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[Uno Mikkov]] | Eesti maletaja | data-sort-value="1926" | 1926-12-27 | data-sort-value="2003" | 2003-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101244879|Q101244879]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[Uno Siimann]] | | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="1987" | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Uno Väin]] | eesti võrkpallur | data-sort-value="1933" | 1933-10-26 | data-sort-value="1986" | 1986-09-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124261600|Q124261600]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Urjo Kareda]] | | data-sort-value="1944" | 1944-02-09 | data-sort-value="2001" | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Ursula Gantschau]] | | data-sort-value="1576" | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Urve Kangro]] | Eesti matemaatik | data-sort-value="1965" | 1965-06-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q102196226|Q102196226]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Urve Tinnuri]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Vaclovas Bernotėnas]] | | data-sort-value="1917" | 1917-09-28 | data-sort-value="1978" | 1978-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4085114|Q4085114]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | data-sort-value="1911" | 1911 | data-sort-value="1990" | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | data-sort-value="1921" | 1921-10-16 | data-sort-value="1971" | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | data-sort-value="1939" | 1939-02-27 | data-sort-value="1990" | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[Valeri Aleksandrov]] | Eesti allveesportlane | data-sort-value="1959" | 1959-10-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124101391|Q124101391]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Valeria Tiganik]] | | | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q108842386|Q108842386]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Valev Sein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58853374|Q58853374]] |- | style='text-align:right'| 921 | [[Valter Kruustee]] | Eesti stsenarist | data-sort-value="1908" | 1908-12-09 | data-sort-value="1978" | 1978-05-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50424308|Q50424308]] |- | style='text-align:right'| 922 | [[Vasilij Ivanovič Garpe]] | | data-sort-value="1762" | 1762-09-16 | data-sort-value="1814" | 1814-02-19 | [[Fail:Garpe Vasily Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4133885|Q4133885]] |- | style='text-align:right'| 923 | [[Vasiliy Dultsev]] | | data-sort-value="1909" | 1909-01-10 | data-sort-value="1979" | 1979-01-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q106034725|Q106034725]] |- | style='text-align:right'| 924 | [[Vasiliy Melikhov]] | | data-sort-value="1794" | 1794-02-24 | data-sort-value="1863" | 1863-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4289542|Q4289542]] |- | style='text-align:right'| 925 | [[Vasily Nikitin]] | | data-sort-value="1906" | 1906-07-26 | data-sort-value="1988" | 1988-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17642598|Q17642598]] |- | style='text-align:right'| 926 | [[Vasily Schneider]] | | data-sort-value="1793" | 1793-05-17 | data-sort-value="1872" | 1872-11-27 | [[Fail:Шнейдер Василий Васильевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19916574|Q19916574]] |- | style='text-align:right'| 927 | [[Vasyl Holovanov]] | | data-sort-value="1982" | 1982-10-01 | | [[Fail:Holovanov2022.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q55900234|Q55900234]] |- | style='text-align:right'| 928 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1896" | 1896-06-18 | data-sort-value="1986" | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 929 | [[Veera Taleš]] | | data-sort-value="1950" | 1950-11-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q110412067|Q110412067]] |- | style='text-align:right'| 930 | [[Vello Kala]] | eesti spordiajakirjanik | data-sort-value="1952" | 1952-04-29 | data-sort-value="2012" | 2012-03-23 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124154905|Q124154905]] |- | style='text-align:right'| 931 | [[Vello Prangel]] | Eesti ujuja ja allveesportlane | data-sort-value="1932" | 1932-08-24 | data-sort-value="2003" | 2003-12-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20742471|Q20742471]] |- | style='text-align:right'| 932 | [[Vello Selg]] | eesti mäesuusataja ja motosportlane | data-sort-value="1927" | 1927-01-08 | data-sort-value="2017" | 2017-01-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124257322|Q124257322]] |- | style='text-align:right'| 933 | [[Velve Tamm]] | Eesti tennisist ja treener | data-sort-value="1932" | 1932-03-07 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50375881|Q50375881]] |- | style='text-align:right'| 934 | [[Vera Tamm]] | | data-sort-value="1881" | 1881-05-02 | data-sort-value="1961" | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 935 | [[Viacheslav Samodurov]] | | data-sort-value="1974" | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 936 | [[Victor Emmanuilovitch Budde]] | | data-sort-value="1836" | 1836-03-01 | data-sort-value="1903" | 1903-02-02 | [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097988|Q4097988]] |- | style='text-align:right'| 937 | [[Victoria-Laura Lõhmus]] | Eesti jäätantsija | data-sort-value="1996" | 1996-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60517295|Q60517295]] |- | style='text-align:right'| 938 | [[Viive Nõu]] | eesti ujuja ja spordipedagoog | data-sort-value="1948" | 1948-05-13 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124259019|Q124259019]] |- | style='text-align:right'| 939 | [[Viktor Allakhverdov]] | | data-sort-value="1946" | 1946-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4062557|Q4062557]] |- | style='text-align:right'| 940 | [[Viktor Baranov]] | | data-sort-value="1893" | 1893 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q95148456|Q95148456]] |- | style='text-align:right'| 941 | [[Viktor Kõressaar]] | Eesti diplomaat | data-sort-value="1916" | 1916 | data-sort-value="2002" | 2002 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59848679|Q59848679]] |- | style='text-align:right'| 942 | [[Viktor Körber]] | | data-sort-value="1894" | 1894-12-26 | data-sort-value="1970" | 1970-07-17 | [[Fail:Прапорщик Виктор Кербер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18244009|Q18244009]] |- | style='text-align:right'| 943 | [[Viktor Schwartz]] | | data-sort-value="1907" | 1907-07-03 | data-sort-value="1992" | 1992-10-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94887398|Q94887398]] |- | style='text-align:right'| 944 | [[Viktor von Wilcken]] | | data-sort-value="1883" | 1883-05-17 | data-sort-value="1956" | 1956-10-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60827860|Q60827860]] |- | style='text-align:right'| 945 | [[Viktor Zubik]] | iluuisutaja | data-sort-value="1993" | 1993-10-25 | | [[Fail:2009 JGP Dresden Men Zubik01.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17160183|Q17160183]] |- | style='text-align:right'| 946 | [[Viktoria Frey]] | | data-sort-value="2006" | 2006-09-27 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 947 | [[Viktoria Jagomägi]] | eesti koorijuht ja kultuuritegelane | data-sort-value="1947" | 1947-05-09 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124206601|Q124206601]] |- | style='text-align:right'| 948 | [[Viktoria Semenjuk]] | Eesti ja Valgevene iluuisutaja | data-sort-value="2001" | 2001-03-13 | | [[Fail:Viktoria Semenjuk - 2016 Junior World Championships (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q56753245|Q56753245]] |- | style='text-align:right'| 949 | [[Ville Tops]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1929" | 1929-09-21 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359505|Q50359505]] |- | style='text-align:right'| 950 | [[Vilma Nugis]] | Eesti paraujuja, parasuusataja ja paralaskesuusataja | data-sort-value="1958" | 1958-10-08 | data-sort-value="2024" | 2024-12-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q93062767|Q93062767]] |- | style='text-align:right'| 951 | [[Virve Koppel]] | | data-sort-value="1931" | 1931-10-07 | data-sort-value="2016" | 2016-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q107376868|Q107376868]] |- | style='text-align:right'| 952 | [[Virve Lunt]] | Eesti filmiprodutsent | data-sort-value="1933" | 1933-01-29 | data-sort-value="2018" | 2018-04-08 | | [[Kurgla]] | [[:d:Q132460429|Q132460429]] |- | style='text-align:right'| 953 | [[Vitali Kozmin]] | | data-sort-value="1986" | 1986-06-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q60215610|Q60215610]] |- | style='text-align:right'| 954 | [[Vitali Kuznetsov]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1948" | 1948 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59164244|Q59164244]] |- | style='text-align:right'| 955 | [[Vitali Sõritski]] | | data-sort-value="1971" | 1971-11-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q45342036|Q45342036]] |- | style='text-align:right'| 956 | [[Vitaliy Savitskiy]] | | data-sort-value="1955" | 1955-07-18 | data-sort-value="1995" | 1995-12-09 | [[Fail:Савицкий, Виталий Викторович, депутат ГД.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q96695184|Q96695184]] |- | style='text-align:right'| 957 | [[Vladima Jeremjan]] | | data-sort-value="1962" | 1962-07-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124217981|Q124217981]] |- | style='text-align:right'| 958 | [[Vladimir Dubrovsky]] | | data-sort-value="1951" | 1951-02-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21096868|Q21096868]] |- | style='text-align:right'| 959 | [[Vladimir Golkhovoy]] | | data-sort-value="1949" | 1949-10-18 | | [[Fail:Гольховой Владимир Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142800|Q4142800]] |- | style='text-align:right'| 960 | [[Vladimir Kozyrev]] | | data-sort-value="1947" | 1947-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4227037|Q4227037]] |- | style='text-align:right'| 961 | [[Vladimir Pavlenko]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2023" | 2023-02-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4015832|Q4015832]] |- | style='text-align:right'| 962 | [[Vladimir Rosen]] | | data-sort-value="1742" | 1742-01-06 | data-sort-value="1790" | 1790-12-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396498|Q4396498]] |- | style='text-align:right'| 963 | [[Vladimir Rozhdestvensky]] | | data-sort-value="1928" | 1928-04-27 | data-sort-value="1989" | 1989-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104760271|Q104760271]] |- | style='text-align:right'| 964 | [[Vladimir Rshepetski]] | | data-sort-value="1853" | 1853-11-07 | data-sort-value="1914" | 1914-09-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4394259|Q4394259]] |- | style='text-align:right'| 965 | [[Vladimir Shavernovsky]] | Poola insener | data-sort-value="1872" | 1872-02-01 | data-sort-value="1944" | 1944-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4519215|Q4519215]] |- | style='text-align:right'| 966 | [[Vladimir Tšekulajev]] | | data-sort-value="1951" | 1951-08-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q47110930|Q47110930]] |- | style='text-align:right'| 967 | [[Vladimir Velman]] | | data-sort-value="1887" | 1887-10-03 | No/unknown value<br/>1937 | [[Fail:Vladimir Velman.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q97659598|Q97659598]] |- | style='text-align:right'| 968 | [[Voldemar Ulmer]] | | data-sort-value="1896" | 1896-12-20 | data-sort-value="1945" | 1945-03-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15078821|Q15078821]] |- | style='text-align:right'| 969 | [[Walter Meder]] | | data-sort-value="1904" | 1904-01-25 | data-sort-value="1986" | 1986-07-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55195756|Q55195756]] |- | style='text-align:right'| 970 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | data-sort-value="1889" | 1889 | data-sort-value="1969" | 1969 | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 971 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | data-sort-value="1910" | 1910-04-29 | data-sort-value="1991" | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 972 | [[Werner Meyer]] | | data-sort-value="1886" | 1886-07-15 | data-sort-value="1959" | 1959 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q97922735|Q97922735]] |- | style='text-align:right'| 973 | [[Werner von Matthey]] | | data-sort-value="1901" | 1901 | data-sort-value="1981" | 1981 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94808163|Q94808163]] |- | style='text-align:right'| 974 | [[Wilhelm Gustav von Becker]] | | data-sort-value="1811" | 1811-11-23 | data-sort-value="1874" | 1874-03-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21088880|Q21088880]] |- | style='text-align:right'| 975 | [[Wilhelm Hetling]] | | data-sort-value="1740" | 1740-01-08 | data-sort-value="1798" | 1798-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55098962|Q55098962]] |- | style='text-align:right'| 976 | [[Wilhelm Koehler]] | | data-sort-value="1884" | 1884-12-17 | data-sort-value="1959" | 1959-11-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18029690|Q18029690]] |- | style='text-align:right'| 977 | [[Wilhelm Smets]] | | data-sort-value="1796" | 1796-09-15 | data-sort-value="1848" | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 978 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | data-sort-value="1792" | 1792-09-18 | data-sort-value="1847" | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 979 | [[William L. Buscke]] | | data-sort-value="1832" | 1832 | data-sort-value="1913" | 1913 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q104286324|Q104286324]] |- | style='text-align:right'| 980 | [[William Morris Leiserson]] | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | data-sort-value="1883" | 1883 | data-sort-value="1957" | 1957-02-12 | [[Fail:Washington, D.C., May 15. William M Leiseron, (member of?) the NLRB LCCN2016875077.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19863976|Q19863976]] |- | style='text-align:right'| 981 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | data-sort-value="1837" | 1837-05-15<br/>1837 | data-sort-value="1905" | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 982 | [[Woldemar Gustav Reinhold von Knorring]] | | data-sort-value="1741" | 1741-09-18 | data-sort-value="1787" | 1787-07-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q94871752|Q94871752]] |- | style='text-align:right'| 983 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | data-sort-value="1936" | 1936-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 984 | [[Włodzimierz Sierzputowski]] | Poola arhitekt | data-sort-value="1907" | 1907-04-24 | data-sort-value="1963" | 1963-10-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q100592189|Q100592189]] |- | style='text-align:right'| 985 | [[Yekaterina Kolyvanova]] | | data-sort-value="1780" | 1780-11-16 | data-sort-value="1851" | 1851-09-01 | [[Fail:Ekaterina Karamzina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4214002|Q4214002]] |- | style='text-align:right'| 986 | [[Yekaterina Volkova]] | | data-sort-value="1982" | 1982-01-15 | | [[Fail:Ekaterina Valeryevna Volkova 2014 003.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4123377|Q4123377]] |- | style='text-align:right'| 987 | [[Yelena Rakhlenko]] | | data-sort-value="1945" | 1945-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4391117|Q4391117]] |- | style='text-align:right'| 988 | [[Yury Aksyuta]] | | data-sort-value="1959" | 1959-04-27 | | [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4059970|Q4059970]] |- | style='text-align:right'| 989 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-02-02 | data-sort-value="2018" | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 990 | [[Õie Veber]] | Eesti korvpallur | data-sort-value="1951" | 1951-11-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q111351780|Q111351780]] |- | style='text-align:right'| 991 | [[Ülo Eismann]] | Eesti autosportlane | data-sort-value="1933" | 1933-06-06 | data-sort-value="2017" | 2017-11-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124130738|Q124130738]] |- | style='text-align:right'| 992 | [[Ülo Poots]] | Eesti ajakirjanik ja tõlkija | data-sort-value="1930" | 1930-05-03 | data-sort-value="2001" | 2001-07-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q124081451|Q124081451]] |- | style='text-align:right'| 993 | [[Ülo Väli]] | | data-sort-value="1974" | 1974-02-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q73781112|Q73781112]] |- | style='text-align:right'| 994 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | data-sort-value="1964" | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |- | style='text-align:right'| 995 | [[Ардула, Эндель Яанович]] | | data-sort-value="1922" | 1922-11-12 | data-sort-value="2000" | 2000-05-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q84724527|Q84724527]] |- | style='text-align:right'| 996 | [[Разумихин, Пётр Иванович]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1848" | 1848 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q21055980|Q21055980]] |- | style='text-align:right'| 997 | [[София Лэнтинг]] | | data-sort-value="1676" | 1676-11-17 | data-sort-value="1716" | 1716-06-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105706288|Q105706288]] |- | style='text-align:right'| 998 | [[Ульрика Шарлотта Йенкен]] | | data-sort-value="1779" | 1779-09-02 | data-sort-value="1853" | 1853-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q105393456|Q105393456]] |- | style='text-align:right'| 999 | [[Фокке, Иван Григорьевич]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1925" | 1925-03-12 | [[Fail:Фокке И. Г.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q109487981|Q109487981]] |- | style='text-align:right'| 1000 | [[Чубаков, Кирилл Николаевич]] | | data-sort-value="1926" | 1926-04-24 | data-sort-value="1986" | 1986 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4517349|Q4517349]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] sqtwi6qv4l6dx62ezjco24okfzjgrf6 0 491096 7193092 4859265 2026-07-14T21:08:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193092 wikitext text/x-wiki '''Holstre raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] [[Holstre]] külas. Raamatukogu juhataja on [[Ene Karu]].<ref name="raamatukogu.viljandi.ee">https://web.archive.org/web/20171222154805/http://raamatukogu.viljandi.ee/kontaktandmed (vaadatud 22.12.2017)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.viljandivald.ee/raamatukogud Raamatukogust Viljandi valla kodulehel] [[Kategooria:Viljandi maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Viljandi vald]] ety6687cmj1bk8e6fferplrqtoteks3 0 493473 7193333 7183401 2026-07-15T10:14:41Z ~2026-34651-55 231505 7193333 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=7|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Sõjamäe|avati=*1954 *1957 *1965 *1977 *1982 *2013 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/7/a-b/16601-1/map]|eelmine liin=6|järgmine liin=8|järgmine=8 (Tallinna bussiliin)|eelmine=6 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRL|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/7/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|pilt=TAK 3094.JPG|suleti=*1957 *1964 *1975 *1981}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 7''' sõidab [[Seli (Tallinn)|Seli asumi]] ja [[Sõjamäe]] asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub esmaspäevast laupäevani. Väljumised 16-50 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Pelgulinn | | |- | märts 1957 | - | | Liin liideti bussiliiniga 18 |- | juuni 1957 | Metsakool - Männiku - Saku | | |- | juuni 1960 | Kadriorg - Saku | | |- | 1963 | Saku - Mõigu | | |- | september 1964 | Keskväljak - Saku - Juuliku | | Muudeti liiniks 120 |- | aprill 1965 | Keskväljak - Sõpruse pst. - Akadeemia tee - Mustamäe | | ekspress |- | november 1965 | Keskväljak - Sõpruse pst. - Vilde tee - Kadaka | | ekspress |- | november 1967 | Estonia - Mustamäe tee - Vilde tee - Kadaka | mai 1975 | |- | detsember 1977 | Väike-Õismäe - Mustamäe tee - Balti jaam | mai 1981 | |- | juuni 1982 | Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe | | |- | september 1984 | Mustakivi - Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe | | |- | detsember 1987 | Seli - Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe | | |- | september 2005 | Seli - Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe - Sõjamäe | | |- | november 2013 | Seli - Punane - Ülemiste - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe - Sõjamäe | | Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/7/a-b/16502-1 7. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] f855kidimsgcawo9nq5mkwxwyv5wgqb 7193334 7193333 2026-07-15T10:15:13Z ~2026-34651-55 231505 7193334 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=7|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Seli|lõpppeatus=Sõjamäe|avati=*1954 *1957 *1965 *1977 *1982 *2013 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/7/a-b/16601-1/map]|eelmine liin=6|järgmine liin=8|järgmine=8 (Tallinna bussiliin)|eelmine=6 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRL|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/7/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|pilt=TAK 3094.JPG|suleti=*1957 *1964 *1975 *1981}}{{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 7''' sõidab [[Seli (Tallinn)|Seli asumi]] ja [[Sõjamäe]] asumi vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub esmaspäevast laupäevani. Väljumised 16-50 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Pelgulinn | | |- | märts 1957 | - | | Liin liideti bussiliiniga 18 |- | juuni 1957 | Metsakooli - Männiku - Saku | | |- | juuni 1960 | Kadriorg - Saku | | |- | 1963 | Saku - Mõigu | | |- | september 1964 | Keskväljak - Saku - Juuliku | | Muudeti liiniks 120 |- | aprill 1965 | Keskväljak - Sõpruse pst. - Akadeemia tee - Mustamäe | | ekspress |- | november 1965 | Keskväljak - Sõpruse pst. - Vilde tee - Kadaka | | ekspress |- | november 1967 | Estonia - Mustamäe tee - Vilde tee - Kadaka | mai 1975 | |- | detsember 1977 | Väike-Õismäe - Mustamäe tee - Balti jaam | mai 1981 | |- | juuni 1982 | Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe | | |- | september 1984 | Mustakivi - Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe | | |- | detsember 1987 | Seli - Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe | | |- | september 2005 | Seli - Punane - Ülemiste - Suur-Sõjamäe - Sõjamäe | | |- | november 2013 | Seli - Punane - Ülemiste - Ülemiste City - Suur-Sõjamäe - Sõjamäe | | Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/7/a-b/16502-1 7. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 2ht4xbcfm5egs9b8cq4pm4cezw5webc 0 493475 7193346 7191799 2026-07-15T10:34:13Z ~2026-34651-55 231505 7193346 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=9|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1965 *1967 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=8A|järgmine liin=10|järgmine=10 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b]|uuendus=29. juuni 2026|eelkäija=[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] (Priisle ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=TAK 3431.JPG|pilt_alt=Buss nr. 9 Kesklinnas|suleti=*1965 *1966}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 9''' sõidab liinil [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]]. On teada, et juba 1976. aastal teenindas liin 9 marsruuti [[Kadaka tee]] – Kaubamaja.<ref>{{Netiviide|autor=PETSS|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=31. jaanuar 2005|vaadatud=23.07.2020}}</ref> [[1. juuni|1. juunil]] [[2020]] liideti bussiliiniga 9 [[53 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 53]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref>, pikendades ekspressliini Kaubamajast [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] asuva [[Priisle]] asumini välja. Väljumised 6-13 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Assaku - Sommerlingi - Rae | | Peatused: Stalini väljak, Keskturg, Türnpu, Leningradi mnt., Lennujaam, Mõigu, Peetri, Annuse tee, Mitšurini, Assaku, Kool, Kurna teerist, Sommerlingi, Jüriküla, Rae, Piimapunkt |- | november 1958 | Iru - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Sommerlingi - Rae | | |- | 1961 | Keskväljak - Sommerlingi - Pajupa | | Mais 1965 muudeti liiniks 121 |- | august 1965 | Keskväljak - Jannseni | september 1966 | |- | detsember 1967 | Mustamäe - Kaubamaja | | ekspress, peatused: Akadeemia, Kino Kaja, Kohvik, Tammsaare, Võidu Väljak, Estonia, Kaubamaja |- | 1968 | Kadaka - Kaubamaja | - | ekspress |- | 1979 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Kadaka tee - Kadaka | | ekspress <nowiki>Hommikusel tipptunnil sõitis liin sellel marsruudil, õhtusel tipptunnil sõitis liin vastupidisel marsruudil ehk Kadaka - Aiandi - Kaubamaja | Kaubamaja - Sääse - Kadaka. |- | 1987 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Forelli - Kadaka | | ekspress <nowiki>õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Kaubamaja | Kaubamaja - Sääse - Kadaka</nowiki> |- | juuni 2020 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress <nowiki>Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka</nowiki> Sama marsruut, mis praegu |- | aprill 2023 | Kadaka - Forelli - Estonia - Tornimäe - F. R. Kreutzwaldi - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - F. R. Kreutzwaldi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress <nowiki>õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka</nowiki> |- | 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Pronksi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress <nowiki>Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka</nowiki> |- | 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress <nowiki>Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka</nowiki> Praegune marsruut |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/16502-1 9. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] obm69ute8r8vfwt21tfdvgydjaj6z2g 7193351 7193346 2026-07-15T10:51:48Z ~2026-34651-55 231505 7193351 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=9|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1965 *1967 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=8A|järgmine liin=10|järgmine=10 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|eelkäija=[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] (Priisle ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=TAK 3431.JPG|pilt_alt=Buss nr. 9 Kesklinnas|suleti=*1965 *1966}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 9''' sõidab liinil [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]]. On teada, et juba 1976. aastal teenindas liin 9 marsruuti [[Kadaka tee]] – Kaubamaja.<ref>{{Netiviide|autor=PETSS|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=31. jaanuar 2005|vaadatud=23.07.2020}}</ref> [[1. juuni|1. juunil]] [[2020]] liideti bussiliiniga 9 [[53 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 53]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref>, pikendades ekspressliini Kaubamajast [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] asuva [[Priisle]] asumini välja. Väljumised 6-13 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Assaku - Sommerlingi - Rae | | Peatused: Stalini väljak, Keskturg, Türnpu, Leningradi mnt., Lennujaam, Mõigu, Peetri, Annuse tee, Mitšurini, Assaku, Kool, Kurna teerist, Sommerlingi, Jüriküla, Rae, Piimapunkt |- | november 1958 | Iru - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Sommerlingi - Rae | | |- | 1961 | Keskväljak - Sommerlingi - Pajupa | | Mais 1965 muudeti liiniks 121 |- | august 1965 | Keskväljak - Jannseni | september 1966 | |- | detsember 1967 | Mustamäe - Kaubamaja | | ekspress, peatused: Akadeemia, Kino Kaja, Kohvik, Tammsaare, Võidu Väljak, Estonia, Kaubamaja |- | mai 1968 | Kadaka - Kaubamaja | - | ekspress |- | oktoober 1979 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Kadaka tee - Kadaka | | ekspress Hommikusel tipptunnil sõitis liin sellel marsruudil, õhtusel tipptunnil sõitis liin vastupidisel marsruudil ehk Kadaka - Aiandi - Kaubamaja | Kaubamaja - Sääse - Kadaka. |- | märts 1987 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Forelli - Kadaka | | ekspress Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Kaubamaja | Kaubamaja - Sääse - Kadaka |- | juuni 2020 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka Sama marsruut, mis praegu |- | aprill 2023 | Kadaka - Forelli - Estonia - Tornimäe - F. R. Kreutzwaldi - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - F. R. Kreutzwaldi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Pronksi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka Praegune marsruut |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/16502-1 9. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] pixixir55fnd9k3895csbzurce1pj7x 7193353 7193351 2026-07-15T10:53:08Z ~2026-34651-55 231505 7193353 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=9|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kadaka|lõpppeatus=Priisle|avati=*1954 *1965 *1967 *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/03505-1/map]|eelmine liin=8A|järgmine liin=10|järgmine=10 (Tallinna bussiliin)|eelmine=8A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b]|uuendus=15. juuli 2026|eelkäija=[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] (Priisle ja Estonia vahel)|läbi=Estonia|liinitüüp=Ekspressliin|pilt=TAK 3431.JPG|pilt_alt=Buss nr. 9 Kesklinnas|suleti=*1965 *1966}} {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 9''' sõidab liinil [[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Priisle]]. On teada, et juba 1976. aastal teenindas liin 9 marsruuti [[Kadaka tee]] – Kaubamaja.<ref>{{Netiviide|autor=PETSS|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=31. jaanuar 2005|vaadatud=23.07.2020}}</ref> [[1. juuni|1. juunil]] [[2020]] liideti bussiliiniga 9 [[53 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 53]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.06.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=|vaadatud=02.06.2020|arhiivimisaeg=4.03.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210304132947/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Muudatused-Tallinna-uhistranspordiliinidel-alates-01.06.2020|url-olek=ei tööta}}</ref>, pikendades ekspressliini Kaubamajast [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]] asuva [[Priisle]] asumini välja. Väljumised 6-13 minuti tagant == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Assaku - Sommerlingi - Rae | | Peatused: Stalini väljak, Keskturg, Türnpu, Leningradi mnt., Lennujaam, Mõigu, Peetri, Annuse tee, Mitšurini, Assaku, Kool, Kurna teerist, Sommerlingi, Jüriküla, Rae, Piimapunkt |- | november 1958 | Iru - Kloostrimetsa - Stalini väljak - Sommerlingi - Rae | | |- | 1961 | Keskväljak - Sommerlingi - Pajupa | | Mais 1965 muudeti liiniks 121 |- | august 1965 | Keskväljak - Jannseni | september 1966 | |- | detsember 1967 | Mustamäe - Kaubamaja | | ekspress, peatused: Akadeemia, Kino Kaja, Kohvik, Tammsaare, Võidu Väljak, Estonia, Kaubamaja |- | mai 1968 | Kadaka - Kaubamaja | - | ekspress |- | oktoober 1979 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Kadaka tee - Kadaka | | ekspress Hommikusel tipptunnil sõitis liin sellel marsruudil, õhtusel tipptunnil sõitis liin vastupidisel marsruudil ehk Kadaka - Aiandi - Kaubamaja | Kaubamaja - Sääse - Kadaka. |- | märts 1987 | Kadaka - Sääse - Kaubamaja Kaubamaja - Forelli - Kadaka | | ekspress Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Kaubamaja | Kaubamaja - Sääse - Kadaka |- | juuni 2020 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka Sama marsruut, mis praegu |- | aprill 2023 | Kadaka - Forelli - Estonia - Tornimäe - F. R. Kreutzwaldi - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - F. R. Kreutzwaldi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Pronksi - Tornimäe - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka |- | juuni 2024 | Kadaka - Forelli - Estonia - Kivisilla - Laagna tee - Priisle Priisle - Laagna tee - Kivisilla - Estonia - Sääse - Kadaka | | ekspress Õhtusel tipptunnil Kadaka - Forelli - Priisle | Priisle - Sääse - Kadaka Praegune marsruut |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/9/a-b/16502-1 9. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] tl48ln6prnxjhrbj47eyys279ldgmqu 0 493478 7193309 7184122 2026-07-15T09:42:42Z ~2026-34651-55 231505 7193309 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}{{Liin|name=12|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Seli|avati=*2000 (13A liinina) *2024 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/12/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=11|järgmine liin=13|järgmine=13 (Tallinna bussiliin)|eelmine=11 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/12/a-b]|uuendus=29. juuni 2026|liinitüüp=Kiirliin|eelkäija=[[13A]]}}[[File:MRP154.JPG|thumb|Mustakivi tee ja Linnamäe tee ristmikul]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 12''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Seli (Tallinn)|Seli]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liin on käigus iga päev. Bussiliin oli varem [[ekspressliin]]. Väljumised 10–20 minuti tagant. Tegemist on kiirema liiniga, mis jätab vahele väiksema kasutusega peatused (Renniotsa, Filtri tee, Järvevana, Peterburi tee, Priisle). == Ajalugu == Aastatel 2000–2002 oli liini number 13A Aastatel 2002–2016 oli liin [[Ekspressliin|ekspress]] Aastatel 2002–2020 sõitis liin ainult tööpäeviti Aastast 2024 on kiirliin {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |2000 |Väike-Õismäe – Tammsaare tee – Pae – Laagna tee – Priisle | |- |2002 |Väike-Õismäe – Tammsaare tee – Pae – Katleri – Priisle |Liini number muudeti nr 12-ks ja liin muudeti ekspressliiniks |- |2016 | – |Liin muudeti tavaliiniks |- |2020 | – |Liin hakkas sõitma ka nädalavahetuseti |- |2024 |Väike-Õismäe – Tammsaare tee – Pae – Laagna tee – Seli |Liin muudeti kiirliiniks; Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/12/a-b/16502-1 12. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 5wrcybe8o9ys7dxufedvmnfcggkgpgx 0 493480 7193350 7191349 2026-07-15T10:51:45Z ~2026-34651-55 231505 7193350 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 3|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=1966|number=14|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b/21213-1/map|eelmine liin=13A|järgmine liin=15|järgmine=15 (Tallinna bussiliin)|eelmine=13A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|läbi=Vabaduse pst|liinitüüp=Ekspressliin|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b|uuendus=15. juuli 2026|pilt=Bus in Tallinn, Volvo 7700 (2019).jpg}} '''Tallinna bussiliin 14''' sõidab [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskuse]] ja [[Vana-Pääsküla]] vahel ning on ekspressliin. Bussiliini teenindab tööpäeviti [[Tallinna Linnatranspordi AS]] hommikul ning pärastlõunal–õhtul. == Ajalugu == Bussiliin rajati esmalt 1966. aasta novembris liinil Keskväljak (nüüd [[Viru väljak]])–Jannseni, eesmärgiks leevendada koormust bussiliinile 18. Samuti on teada, et 1976. aastal oli linnapoolne lõpp-peatus Kingisseppa. 1978. aastal sai liini uueks linnas olevaks otspunktiks [[Uus-Sadama tänav|Uus-Sadama]]. Aastal 1999 pikendati Nõmme-poolset lõpp-peatust [[Vana-Pääsküla|Vana-Pääskülani]] Tallinna piiril. 2023. aasta aprillis oli linnapoolne lõpp-peatus Viru, seoses vanasadama trammitee ehitamisega. 2024. aasta oktoobris sai liini uueks linnas olevaks otspunktiks jälle [[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]]. Esmalt kandis sama numbrit liin [[Keskväljak (täpsustus)|Keskväljakult]] [[Rohuneeme|Rohuneemele]] 1954. aastal. Bussiliin nummerdati ümber 114-ks 1965. aasta juunis, kui tekkisid esimesed kolmekohalised bussinumbrid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=7504&page=5|pealkiri=Endised bussiliinid|väljaanne=automoto.ee|aeg=1. veebruar 2005|vaadatud=20.07.2020|täpsustus=Foorumipostitus #87}}</ref> Augustis 2026 liidetakse liin bussiliiniga 1, liin pikeneb Viimsini.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõmme |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=Tallinn |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Pirita {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/pirita |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Marsruut == Tänapäeval väljub buss [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskuse bussiterminali]] 3. perroonilt ning Nõmme suunas läbib see marsruuti [[Pärnu maantee]], [[Vabaduse puiestee (Tallinn)|Vabaduse puiestee]] ja Pärnu maantee.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://transport.tallinn.ee/#bus/14/a-b|pealkiri=Sõiduplaanid|väljaanne=Tallinna Transpordiamet|aeg=20. juuli 2020|vaadatud=20.07.2020}}</ref> Suuna pikkus on ligi 13 km ning liinil on 13 peatust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://wikiroutes.info/en/tallin?routes=11805|pealkiri=Bus route 14 on the map of Tallinn|väljaanne=Wikiwand|aeg=14. november 2016|vaadatud=20.07.2020}}</ref> Buss sõidab tööpäeviti hommikul umbes kella 6:30–10 vahel ning pärastlõunal kella 15–20 vahel, intervalliga iga 12 minuti järel.<ref name=":0" />{{teekaart}} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] sriaroq2lvtti380z583iijingrcvbb 0 493481 7193328 7192117 2026-07-15T10:07:22Z ~2026-34651-55 231505 7193328 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=15|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Estonia|lõpppeatus=Sõjamäe|avati=*1954 *1965 *1970 *1976 *2023 (tänasel kujul)|number=|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/21204-1/map]|eelmine liin=14|järgmine liin=16|järgmine=16 (Tallinna bussiliin)|eelmine=14 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b]|uuendus=13. juuli 2026|läbi=Bussijaam, Lennujaam|pilt=TLT Solaris Urbino 18 CNG 3467 16-09-2022.jpg|suleti=*1965 *1969 *1971}} {{teekaart}} [[File:TAK 1144.JPG|thumb|[[Ääsi tänav (Tallinn)|Ääsi tänaval]]]] '''Tallinna bussiliin 15''' sõidab [[Teatri väljak|Estonia]] ja [[Sõjamäe]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub kõigil päevadel. Väljumised 15-40 minuti tagant. == Ajalugu == {| class="wikitable" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Randvere | | Mais 1965 muudeti liiniks 115 |- | august 1965 | Keskväljak - Mere pst. - Balti jaam - Ristiku - Rukki | | |- | november 1967 | Keskväljak - Ristiku - Kaera - Sõle - Hotell „Ranna“ | juuli 1969 | |- | märts 1970 | TPI - Kopli | juuni 1971 | ekspress |- | detsember 1976 | Estonia - Suur-Sõjamäe | | |- | mai 1984 | Uus-Sadama - Sõjamäe | | |- | mai 1986 | Sütiste tee - Sõjamäe | | |- | mai 1991 | Veerenni - Sõjamäe | | |- | juuni 2007 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Sõjamäe | | |- | november 2013 | Viru Keskus - Estonia - Tartu mnt. - Ülemiste City - Sõjamäe | | |- | aprill 2023 | Estonia - Tartu mnt. - Lennujaam - Ülemiste City - Sõjamäe | | Praegune marsruut |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/15/a-b/16502-1 15. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] b2i6j9cv4w0kba9dnwhus27aho9k1z8 0 497608 7193299 6707065 2026-07-15T09:18:32Z Teravpliiats 93441 7193299 wikitext text/x-wiki {{Moelooja | Nimi = Katrin Aasmaa | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = {{süv|1995|05|27|df=y}} | Sünnikoht = [[Tallinn]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Eestlased|eestlane]] | Bränd = | Kodulehekülg = {{URL|https://katrinaasmaa.com}} }} '''Katrin Aasmaa''' (sündinud [[27. mai]]l [[1995]]) on eesti moekunstnik ja stilist. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]i kuldmedaliga [[2014]]. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://saksa.tln.edu.ee/meie-kool/tunnustused/kuld-ja-hobemedalistid/|pealkiri=Tallinna Saksa Gümnaasiumi kuld- ja hõbemedalistid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[2014]]. aastal astus [[Eesti Kunstiakadeemia]]sse moedisaini erialale, 2016. aastal oli vahetusüliõpilane Rootsis (Konstfack, University College of Arts, Crafts and Design Stockholm). 2018. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga. 2026. aastal lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe cum laude. Tema praktikajuhendajad on olnud [[Aldo Järvsoo]] ja [[Xenia Joost]].<ref name="arteri-suu">Kristina Herodes, Mihkel Maripuu. [https://sobranna.elu24.ee/6444065/arteri-suur-intervjuu-moelooja-katrin-aasmaa-kes-tegi-nublule-karvased-dressid Arteri suur intervjuu: moelooja Katrin Aasmaa, kes tegi Nublule karvased dressid]. Sobranna.elu24.ee (esmaallikas Postimees/Arter), 02.11.2018.</ref> ==Töö== Aasmaa töötab moedisainerina oma ateljees. Ta on stilistina aidanud kujundada Eesti ajakirjade moeseeriaid ning on tänavamoe rubriigi toimetaja ajakirjas Säde. Tegutsenud ka moeetenduste stilistina, moekonsultandi ja väljapaneku spetsialistina.<ref name="arteri-suu" /> ==Looming ja saavutused== Ta on esitlenud Tallinn Fashion Weekil järgmisi autorikollektsioone: * 2016 "Pää Tegeminõ" * 2017 "Bomchic" * 2018 "Brat Nadezhda" [[2018]]. aastal pälvis Katrin Aasmaa [[Tallinn Fashion Week]]il Hõbenõela auhinna.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://elu24.postimees.ee/4259169/tfw-2017-katrin-aasmaa-toob-keskturu-tanavastiili-otse-moelavale|pealkiri=TFW 2017 / Katrin Aasmaa toob Keskturu tänavastiili otse moelavale|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref name="arteri-suu" /> 2019. aastal võitis ta konkursi [[ERKI moeshow|ERKI Moeshow]] kollektsiooniga "Prosta kapusta".<ref>[https://www.artun.ee/erki-moeshow-2019-voitis-katrin-aasmaa/ ERKI Moeshow 2019 võitis Katrin Aasmaa!] Eesti Kunstiakadeemia veebileht, 26.05.2019.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://katrinaasmaa.com Katrin Aasmaa koduleht] * [https://annestiil.ohtuleht.ee/724520/galerii-tallinn-fashion-week-2016-katrin-aasmaa "Tallinn Fashion Week 2016: Katrin Aasmaa"], Anne & Stiil, 26. märts 2016 * [[Kristina Herodes]], [https://kultuur.postimees.ee/3633925/moenadala-kumme-eredamat-hetke "Moenädala kümme eredamat hetke"], Postimees, 28. märts 2016 * [https://elu24.postimees.ee/4259169/tfw-2017-katrin-aasmaa-toob-keskturu-tanavastiili-otse-moelavale "TFW 2017 / Katrin Aasmaa toob Keskturu tänavastiili otse moelavale"], Postimees, 28. september 2017 * Kristina Herodes, Mihkel Maripuu. [https://sobranna.elu24.ee/6444065/arteri-suur-intervjuu-moelooja-katrin-aasmaa-kes-tegi-nublule-karvased-dressid Arteri suur intervjuu: moelooja Katrin Aasmaa, kes tegi Nublule karvased dressid]. Sobranna.elu24.ee (esmaallikas Postimees/Arter), 2. november 2018 {{JÄRJESTA:Aasmaa, Katrin}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1995]] nhqc0befzck0vl9b9xhlzqhvnzirqx2 0 497950 7193111 5963343 2026-07-14T22:06:45Z Sumo tomus 233342 7193111 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Björn Skifs2.JPG|pisi|Björn Skifs (2010)]] '''Björn Nils Olof Skifs''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1947]]) on [[rootsi]] [[laulja]]. [[1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ansambel Rootsit lauluga "Det blir alltid värre framåt natten". [[1981. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ansambel Rootsit lauluga "Fångad i en dröm". {{Rootsi esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Skifs, Björn}} [[Kategooria:Rootsi lauljad]] [[Kategooria:Rootsi esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Melodifestivaleni võitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] r9zn91rdma5k2kmxtcnlp56adauprt7 0 499650 7193114 6176819 2026-07-14T22:09:19Z Sumo tomus 233342 7193114 wikitext text/x-wiki [[Fail:Birkirkara Main Garden 12 (cropped).jpg|upright|pisi|Mary Spiteri (2017)]] '''Mary Spiteri''' (sündinud [[25. oktoober|25. oktoobril]] [[1947]]) on Malta [[laulja]]. [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Maltat lauluga "Little Child". {{Malta esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Spiteri, Mary}} [[Kategooria:Malta lauljad]] [[Kategooria:Malta esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 2srjrjymub5ingn56aseo83mc2oav7r 0 500835 7193135 5003252 2026-07-14T22:38:15Z Sumo tomus 233342 Pilt 7193135 wikitext text/x-wiki [[File:CanBonomo.jpg|thumb|Can Bonomo (2011)]] '''Can Bonomo''' (sündinud [[16. mai]]l [[1987]] [[İzmir]]is) on [[Türgi]] [[laulja]]. [[2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ta Türgit lauluga "Love Me Back". {{Türgi esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{JÄRJESTA:Bonomo, Can}} [[Kategooria:Türgi lauljad]] [[Kategooria:Türgi esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] cq2gtv1a9jv3zp2tv1uh2zm1re40n8z 0 507036 7193029 4983191 2026-07-14T17:45:10Z Estopedist1 278 kustutada 7193029 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Viitamata. Enamik EFISe (antud juhul https://www.efis.ee/en/film/98) sissekandeid pole tähelepanuväärsed}} "Hargnevate teede aed" on [[2007]]. aastal valminud Eesti [[lühimängufilm]], [[Argentina]] [[Maagiline realism|maagilise realisti]], kirjanik [[Jorge Luis Borges]]e [[Hargnevate teede aed|samanimelisest novellist]] inspireeritud [[Metafüüsika|metafüüsiline]] [[spioonifilm]]. == Sisu == [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] aegses [[London]]is saab [[Venemaa]]lt [[Oktoobrirevolutsioon|revolutsiooni]] eest põgenenud ja Saksa luure teenistusse sattunud vürst Jevgeni Burdovski ülesandeks teatada ajalehes linna nimi, mida Saksa lennukid pommitama peaksid. Selleks otsustab Burdovski lasta maha linnanimelise mehe. == Tegijad == Režissöör: [[Margus Paju]] Produtsent: Margus Paju Operaatorid: [[Mart Taniel]], [[Kristjan-Jaak Nuudi]] Kunstnik: [[Laura Pählapuu]] Osades: [[Margus Stalte]], [[Lembit Peterson]], [[Üllar Saaremäe]] [[Kategooria:2007. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti filmid]] eq73osmqu07zvhvs7sqxtovhgxvz7ii 0 511921 7193052 6912791 2026-07-14T19:04:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193052 wikitext text/x-wiki {{ToimetaA}}'''Hilda Anso''' (ka '''Hilda Heister''', '''Ari Anzo''', '''Ary Anso''', '''Ary von Heister'''; [[17. mai]] [[1901]] Tindi talu, [[Sürgavere vald]] – [[21. jaanuar]] [[1973]] [[Heilbronn]], [[Saksamaa]]) oli eesti näitleja ja lavastaja.<ref>Eesti neiu tee filmile ja lavale., [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], nr. 85, 18 juuli 1929, [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19290718.2.21 lk. 3]</ref> <ref>TLÜAR väliseesti isikud: ANSO-HEISTER, HILDA http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1941{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta alustas lavategevust [[1921]]. aastal [[Estonia teater|Estonias]] ja oli hiljem muuhulgas [[Berliin]]i Saksa riigiteatri draamanäitleja. == Looming == ===Teatrirollid=== * "[[Wilhelm Tell (Schiller)|Wilhelm Tell]]" (Estonia teater) – Berta von Bruneck * "Lysistrata" (Estonia teater) * 1930 "Misalliance" – Lina Szczepanowska <ref>[https://web.archive.org/web/20180613235059/https://bildarchiv.bsb-muenchen.de/metaopac/search?View=bildarchiv&id=port-009878 Foto], [https://bavarikon.de/object/bav:BSB-BAR-0000000000166034 Foto]</ref> * 1939 "[[Kui tähtis on olla tõsine]]" (Frankfurt) – Miss Prism<ref>Rainer Kohlmayer: Oscar Wilde in Deutschland und Österreich, Tübingen 1996, [https://books.google.ee/books?id=DUshAAAAQBAJ&pg=PA349 lk. 349]</ref> ===Filmirollid=== * [[1923]] [[Roheline Manuela|"Roheline Manuela]]" (saksa keeles "Die grüne Manuela – Ein Film aus dem Süden") – mustlanna Tonia Llorrente<ref>https://www.imdb.com/name/nm0031765/</ref> * [[1926]] [[Üleliigsed inimesed|"Üleliigsed inimesed]]" (saksa keeles "Überflüssige Menschen") ===Lavastused=== * "Neetud talu"{{lisa viide}} * "Toomas Nipernaadi"{{lisa viide}} * [[Eerik Laidsaar]]e "Uued tuuled" * V. Kulki rekonstrueeritud "Pisuhänd" * [[Patrick Hamilton]]i "Gaasivalgus" == Isiklikku == Ta abiellus [[1926]]. aastal Saksamaa suurima raadioajakirja Der Deutsche Rundfunk peatoimetaja (1924–1940) parun [[Hans Siebert von Heister]]iga. Ta on maetud Heilbronni kalmistule Saksamaal. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Anso, Hilda}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1973]] e5vom1gljea3pe6cm5j40ni6aug2tja 0 513533 7193101 7191297 2026-07-14T21:48:04Z Kruusamägi 1530 /* Väljalangemismängud */ 7193101 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aastast]], mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970.]] ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta turniiri]] ning temast sai esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aastal]]. Seevastu on see Kanadale esimene kord meeste turniiri võõrustada. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] tegid kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasesid turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aastal]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. (vaadatud 19. novembril 2025)</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast ilma jäänud kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. (vaadatud 3. aprillil 2026)</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suurenes 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian.</ref> Iga meeskond mängis endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil oli 24. mai 2026 ning klubid pidid oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peeti 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == [[Fail:Finalización de la inauguración del mundial 2026.jpg|pisi|Võistluse avatseremoonia Mehhikos]] Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamäng toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko vastaseks oli [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimus 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks oli [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng s samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa sai alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimängud mängiti 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad olid jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängisid omavahel ringturniiril. Alagrupis anti võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei antud. Pärast alagrupimängude lõppu pääsesid iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määrati kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal oli võrdne punktisumma, kasutati paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> :a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; :b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; :c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist oli meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || −1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || −4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || −6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || −2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || −10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || −6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || −11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || −5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || −4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]] {{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12547/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Fabián Ruiz|Ruiz]] {{värav|30}}<br> [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|88}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|41}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12548/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Andreas Schjelderup|Schjelderup]] {{värav|36}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|45+2||93}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:1 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12546/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Alexis Mac Allister|Mac Allister]] {{värav|10}}<br>[[Julián Álvarez|Álvarez]] {{värav|112}}<br>[[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|120+1}} |väravad2= [[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|67}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12550/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|22|[[penalti|pen.]]}}<br> [[Pedro Porro|Porro]] {{värav|58}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;176 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Argentina}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === 3. koha mäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 11. juuli seisuga, kui on peetud 100 mängu ja löödud 292 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Julián Álvarez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Alexis Mac Allister]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fabián Ruiz]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Schjelderup]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud esindama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Colombia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum anti välja 5. juunil 2026. Selle esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses, mis oli ilmunud 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu ning enne "Dai Dai" esitlemist eeldasid mõned inimesed ekslikult, et "Lighter" on turniiri ametlik laul.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] mjd1nu1ec3yd1dj1rcwt3mokrp04xqw 7193102 7193101 2026-07-14T21:51:36Z Kruusamägi 1530 /* Statistika */ 7193102 wikitext text/x-wiki {{Rahvusvaheline jalgpallivõistlus | turniiri_nimi = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistlused | aasta = | muu_nimi = 2026 FIFA World Cup<br>Copa Mundial de la FIFA 2026<br>Coupe du Monde de la FIFA 2026 | pilt = 2026 FIFA World Cup emblem.svg | pildisuurus = 150px | pildiallkiri = 2026. aasta FIFA jalgpalli maailmameistrivõistluste logo | võõrustaja = [[Kanada]]<br>[[Mehhiko]]<br>[[Ameerika Ühendriigid]] | kuupäev = 11. juuni – 19. juuli 2026 | võistkondi = 48 | konföderatsioone = 6 | väljakud = 16 | linnad = 16 | meister = | teine = | kolmas = | neljas = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | mängija = | noormängija = | väravavaht = | aus_mäng = | eelmine = [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]] | järgmine = ''[[2030. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2030]]'' | uuendatud = }} '''2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused''' on 23. [[jalgpalli maailmameistrivõistlused]], mis toimuvad 11. juunist 19. juulini 2026 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s ja [[Mehhiko]]s. Tegemist on esimese meeste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiriga, mida korraldavad kolm riiki. Mänge peetakse 16 [[Põhja-Ameerika]] linnas: üheteistkümnes võistluspaigas Ameerika Ühendriikides, kolmes Mehhikos ja kahes Kanadas.<ref name="SoccernetEelvaade">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Turniir on esimene [[FIFA]] maailmameistrivõistluste finaalturniir, kus osaleb senise 32 asemel 48 koondist. Seetõttu on tegemist seni suurima osalejate arvuga jalgpalli maailmameistrivõistlustega.<ref>{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/koondis/uudised/eesti-kuulub-mm-valikturniiril-uhte-alagruppi-neljakordse-n24138 |pealkiri=Eesti kuulub MM-valikturniiril ühte alagruppi neljakordse maailmameistriga |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaalturniiril peetakse kokku 104 mängu, mis jõuavad Eesti vaatajateni [[TV3]], [[Go3]] ja [[Eesti Rahvusringhääling]]u vahendusel.<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609980570/jalgpalli-mm-finaalturniiri-ulekandeid-naitavad-tv3-go3-ja-err |pealkiri=Jalgpalli MM-finaalturniiri ülekandeid näitavad TV3, Go3 ja ERR |väljaanne=ERR Sport |aeg=28. märts 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peetakse 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l, kus kohtuvad korraldajamaa [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] ja [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]].<ref>{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609878100/jalgpalli-mm-i-avavad-mehhiko-ja-lav-prantsusmaa-ja-norra-on-uhes-grupis |pealkiri=Jalgpalli MM-i avavad Mehhiko ja LAV, Prantsusmaa ja Norra on ühes grupis |väljaanne=ERR Sport |aeg=5. detsember 2025 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Finaal toimub 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="SoccernetEelvaade" /> Tiitlikaitsjana osaleb turniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]], kes võitis [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlused]] [[Katar]]is. Kolm korraldajariiki – [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] – pääsesid finaalturniirile automaatselt korraldajamaadena. == Võistluste korraldamine == Ameerika Ühendriikide ühine pakkumine koos Mehhiko ja Kanadaga kuulutati ametlikult välja 10. aprillil 2017.<ref>[https://www.si.com/soccer/2017/04/10/2026-world-cup-usa-mexico-canada-host-bid USA, Mexico, Canada announce joint bid to host 2026 World Cup] Sports Illustrated. April 10, 2017.</ref> 13. juunil 2018 Moskvas toimunud 68. FIFA kongressil toimunud lõpphääletusel sai Ameerika Ühendriikide pakkumine 2026. aasta meistrivõistluste korraldamiseks 134 häält, millega ta edestas Maroko pakkumist, kes sai 65 häält.<ref>[https://www.bbc.com/sport/football/44464913 World Cup 2026: Canada, US & Mexico joint bid wins right to host tournament] BBC Sport. June 13, 2018. Archived from the original on January 14, 2021</ref> See on esimene meeste maailmameistrivõistluste korraldus alates [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aastast]], mida korraldab rohkem kui üks riik. Mehhiko on varem korraldanud [[1970. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1970.]] ja [[1986. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1986. aasta turniiri]] ning temast sai esimene riik, kes on meeste maailmameistrivõistlusi korraldanud või kaaskorraldanud kolm korda. Ameerika Ühendriigid võõrustasid meeste maailmameistrivõistlusi varem [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aastal]]. Seevastu on see Kanadale esimene kord meeste turniiri võõrustada. == Kvalifitseerumine == Turniiril osaleb esimest korda 48 meeskonda (varem on maailmameistrivõistlustel võistelnud 32 meeskonda). Korraldajariikidena kvalifitseerusid automaatselt [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]], [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] ja [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]]. [[Curaçao jalgpallikoondis|Curaçao]], [[Jordaania jalgpallikoondis|Jordaania]], [[Roheneemesaarte jalgpallikoondis|Roheneemesaared]] ja [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] tegid kõik oma MM-debüüdi. [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] on tiitlikaitsja, kes võitis oma kolmanda MM-tiitli 2022. aastal. [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] pääses turniirile esimest korda kvalifikatsiooni kaudu, olles varem osalenud 2022. aastal kui korraldaja. [[Kongo DV jalgpallikoondis|Kongo DV]] ja [[Haiti jalgpallikoondis|Haiti]] naasesid turniirile pärast seda, kui nad osalesid oma esimesel turniiril [[1974. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1974. aastal]].<ref>[https://www.theguardian.com/football/2025/nov/19/curacao-complete-fairytale-with-battling-draw-in-jamaica-to-qualify-for-world-cup Curaçao complete fairytale with battling draw in Jamaica to qualify for World Cup] The Guardian. (vaadatud 19. novembril 2025)</ref> [[Austria jalgpallikoondis|Austria]], [[Norra jalgpallikoondis|Norra]] ja [[šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] naasevad turniirile pärast viimast osalemist [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aastal]]. Neljakordne maailmameister [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jäi turniirilt eemale pärast seda, kui ta kaotas Euroopa regiooni valiksarja finaalmängus [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosniale ja Hertsegoviinale]] penaltiseerias, olles esimeseks endiseks maailmameistriks, kes on finaalturniiri kohast ilma jäänud kolmel korral järjest.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2026/mar/31/bosnia-herzegovina-italy-world-cup-2026-qualifying-playoff-match-report Italy miss out on World Cup again after Bosnia and Herzegovina’s shootout triumph] The Guardian. (vaadatud 3. aprillil 2026)</ref> Sarnaselt 2018. ja 2022. aastaga oli Itaalia ka ainus endine maailmameister, kes ei kvalifitseerunud. Mängitavate mängude koguarv suurenes 64-lt 104-le ja nelja parema hulka jõudnud meeskondade mängude arv suureneb seitsmelt kaheksale. Turniir kestab 39 päeva, mis on pikem kui 2014. ja 2018. aasta 32-päevased turniirid.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2023/mar/14/world-cup-2026-four-team-groups-104-game-tournament-approval-fifa World Cup 2026: four-team groups and 104 game-tournament confirmed by Fifa] The Guardian.</ref> Iga meeskond mängis endiselt kolm alagrupimängu. Meeskondade lõplikku koosseisu nimetatud mängijate viimane mängupäev klubide tasandil oli 24. mai 2026 ning klubid pidid oma mängijad vabastama 25. maiks. == Võistluskohad == 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused peetakse 16 linnas kolmes riigis. Võistluspaikadest üksteist asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kolm [[Mehhiko]]s ja kaks [[Kanada]]s.<ref name="Soccernet2026">{{Netiviide |url=https://soccernet.ee/artikkel/jalgpalli-mm-2026-mida-oodata-suurimalt-jalgpalliturniirilt |pealkiri=Jalgpalli MM 2026: mida oodata suurimalt jalgpalliturniirilt? |väljaanne=Soccernet.ee |aeg=10. juuni 2026 |vaadatud=11. juuni 2026}}</ref> Avamäng peeti 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]]l ning finaal 19. juulil 2026 [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonnas]], [[East Rutherford]]is asuval [[MetLife Stadium]]il.<ref name="Soccernet2026" /> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Dallas-Fort Worth]]i linnastu<br /><small>([[Arlington]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[New Yorgi suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[East Rutherford]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Atlanta]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Kansas City]] |- | [[AT&T Stadium]]<br />'''{{small|(Dallase staadion)}}''' | [[Estadio Azteca]]<br />'''{{small|(Estadio Banorte)}}''' | [[MetLife Stadium]]<br />'''{{small|(New York New Jersey staadion)}}''' | [[Mercedes-Benz Stadium]]<br />'''{{small|(Atlanta staadion)}}''' | [[Arrowhead Stadium]]<br />'''{{small|(Kansas City staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''94 000''' | Mahutavus: '''83 000''' | Mahutavus: '''82 500''' | Mahutavus: '''75 000''' | Mahutavus: '''73 000''' |- | [[Fail:Cowboys stadium inside view 4.JPG|160px]] | [[Fail:Soccer game at the Azteca Stadium.JPG|160px]] | [[Fail:Copa America game between Columbia vs Peru at the MetLife Stadium.jpg|160px]] | [[Fail:2017 Orlando City at Atlanta United MLS Game.jpg|160px]] | [[Fail:25 July 2010 Kansas City Wizards vs Manchester United friendly.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Houston]] | colspan="3" rowspan="12" | {{Asendikaart+|Põhja-Ameerika |muu_kaart=Canada USA Mexico laea location map.svg |ujuvjoondus=keskel |laius=560 |seletus= |kohad= {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=49.28|long=-123.12|silt='''[[Vancouver]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=43.7|long=-79.4|silt='''[[Toronto]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=19.302911|long=-99.150442|silt='''[[México]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.722806|long=-100.312056|silt='''[[Monterrey]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=20.681667|long=-103.462778|silt='''[[Guadalajara]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=33.755|long=-84.39|silt='''[[Atlanta]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=42.065278|long=-71.248333|silt='''[[Boston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=32.775833|long=-96.796667|silt='''[[Dallas]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=29.762778|long=-95.383056|silt='''[[Houston]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.099722|long=-94.578333|silt='''[[Kansas City (Missouri)|Kansas City]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=34.05|long=-118.25|silt='''[[Los Angeles]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=25.775278|long=-80.208889|silt='''[[Miami]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=40.817097|long=-74.085024|silt='''[[New York]]'''|paigutus=paremal}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=39.9500|long=-75.1667|silt={{Nowrap|'''[[Philadelphia]]'''}}|paigutus=all}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=37.4032|long=-121.9698|silt='''[[San Francisco]]'''|paigutus=vasakul}} {{Asendikaart~|Põhja-Ameerika|lat=47.5952|long=-122.3316|silt='''[[Seattle]]'''|paigutus=vasakul}} }} ! {{Riigi ikoon|USA}} [[San Francisco lahe piirkond]]<br /><small>([[Santa Clara]])</small> |- | [[NRG Stadium]]<br />'''{{small|(Houstoni staadion)}}''' | [[Levi's Stadium]]<br />'''{{small|(San Francisco lahe piirkonna staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''72 000''' | Mahutavus: '''71 000''' |- | [[Fail:NRG Stadium, LEAGUES CUP 2024 TIGRES INTER MIAMI.jnp.jpg|160px]] | [[Fail:Entering Levi's Stadium.JPG|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angelese suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Inglewood]])</small> ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]] |- | [[SoFi Stadium]]<br />'''{{small|(Los Angelese staadion)}}''' | [[Lincoln Financial Field]]<br />'''{{small|(Philadelphia staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''70 000''' | Mahutavus: '''69 000''' |- | [[Fail:SoFi Stadium 23rd March 2025.jpg|160px]] | [[Fail:United States v Paraguay, Copa América Centenario (cropped).jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Seattle]] ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Bostoni suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Foxborough]])</small> |- | [[Lumen Field]]<br />'''{{small|(Seattle'i staadion)}}''' | [[Gillette Stadium]]<br />'''{{small|(Bostoni staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''69 000''' | Mahutavus: '''65 000''' |- | [[Fail:2025 FIFA Club World Cup - Seattle Sounders FC vs. Botafogo - 03.jpg|160px]] | [[Fail:New England Revolution vs Liga Deportivo Alajuense 2024-03-06 53571677017.jpg|160px]] |- ! {{Riigi ikoon|USA}} [[Miami suurlinnapiirkond]]<br /><small>([[Miami Gardens]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]] ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Monterrey]] linnastu<br /><small>([[Guadalupe (Nuevo León)|Guadalupe]])</small> ! {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Guadalajara]] linnastu<br /><small>([[Zapopan]])</small> ! {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Hard Rock Stadium]]<br />'''{{small|(Miami staadion)}}''' | [[BC Place Stadium]]<br />'''{{small|(BC Place Vancouver)}}''' | [[Estadio BBVA]]<br />'''{{small|(Estadio Monterrey)}}''' | [[Estadio Akron]]<br />'''{{small|(Estadio Guadalajara)}}''' | [[BMO Field]]<br />'''{{small|(Toronto staadion)}}''' |- | Mahutavus: '''65 000''' | Mahutavus: '''54 000''' | Mahutavus: '''53 500''' | Mahutavus: '''48 000''' | Mahutavus: '''45 000''' |- | [[Fail:Hard Rock Stadium Club World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:BC Place 2015 Women's FIFA World Cup.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio BBVA Bancomer - Diciembre 2017.jpg|160px]] | [[Fail:Estadio Akron 02-07-2022 cabecera sur lado derecho (3).jpg|160px]] | [[Fail:Bmo Field 2016 East Stand.jpg|160px]] |} == Avatseremooniad == [[Fail:Finalización de la inauguración del mundial 2026.jpg|pisi|Võistluse avatseremoonia Mehhikos]] Võistlustel peeti kolm avatseremooniat, igas riigis eraldi. Mehhikos toimus avatseremoonia 11. juunil 2026 [[Estadio Azteca]]l (Estadio Banorte) ja seal esinesid Mehhiko rokkbänd [[Maná]], Mehhiko lauljad [[Alejandro Fernández]], [[Belinda]] ja [[Lila Downs]] ning teised Ladina-Ameerika artistid. Kanadas toimus avatseremoonia 12. juunil 2026 [[Toronto]]s [[BMO Field]]i staadionil ja seal esinesid Kanada lauljad [[Alanis Morissette]], [[Alessia Cara]], [[Jessie Reyez]], [[Michael Bublé]] ja teised. Samal päeval toimus Los Angelese [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]] Ameerika Ühendriikide avatseremoonia, kus esinesid Ameerika laulja [[Katy Perry]], Ameerika räppar [[Future]], Tai räppar ja [[Blackpink]]i liige [[Lalisa Manoban|Lisa]], Brasiilia laulja [[Anitta]], Nigeeria laulja [[Rema]] ja Lõuna-Aafrika laulja [[Tyla]].<ref>[https://web.archive.org/web/20260518204056/https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/united-states-welcomes-world-opening-ceremony-los-angeles The United States Welcomes the World with an All-Star FIFA World Cup 2026™ Opening Ceremony in Los Angeles] FIFA. May 8, 2026.</ref> Turniirile eelneval päeval, 10. juunil, toimusid samades linnades eelkontserdid teiste artistide osavõtul. == Alagrupimängud == Mängude ajakava ilma alagruppide koosseisude määramiseta avalikustati 4. veebruaril 2024. Meistrivõistluste avamäng toimus 11. juunil 2026 [[México]]s [[Estadio Azteca]] staadionil, kus Mehhiko vastaseks oli [[Lõuna-Aafrika jalgpallikoondis|Lõuna-Aafrika Vabariik]]. Avamäng Kanadas toimus 12. juunil Torontos BMO Fieldi staadionil, kus kodumeeskonna vastaseks oli [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]]. Ameerika Ühendriikide avamäng s samal päeval [[Inglewood]]is [[SoFi Stadium|SoFi staadionil]], vastaseks [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]]. Iga korraldajamaa sai alagrupiturniiril mängida kolm mängu oma riigis.<ref>[https://www.nytimes.com/athletic/7262593/2026/05/08/fifa-opening-ceremonies-perry-buble-america-250/ FIFA to hold three World Cup opening ceremonies and two marking America 250, artists revealed] via NYTimes.com.</ref> Alagrupimängud mängiti 11.–27. juunini. Riikide meeskonnad olid jagatud kaheteistkümnesse neljaliikmelisse alagruppi (alagrupid A kuni L), kus iga alagrupi võistkonnad mängisid omavahel ringturniiril. Alagrupis anti võidu eest kolm punkti, viigi eest üks ja kaotuse eest punkte ei antud. Pärast alagrupimängude lõppu pääsesid iga alagrupi kaks parimat võistkonda koos kaheksa parima kolmanda koha saanud võistkonnaga kõigi alagruppide arvestuses edasi väljalangemismängude faasi. === Alagrupiturniiri paremusjärjestuse kriteeriumid === Meeskondade paremusjärjestus igas alagrupis määrati kõigis alagrupimängudes kogutud punktide põhjal. Kui kahel või enamal meeskonnal oli võrdne punktisumma, kasutati paremusjärjestuse määramiseks järgmisi kriteeriume:<ref>[https://digitalhub.fifa.com/m/636f5c9c6f29771f/original/FWC2026_regulations_EN.pdf FIFA World Cup 2026 Regulations (PDF)] FIFA. May 2025</ref> :a. Vastavate meeskondade omavahelistes alagrupimängudes teenitud punktid; :b. Parem väravate vahe alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses; :c. Enim löödud väravate arv alagrupimängudes vastavate meeskondade arvestuses. Kui pärast kriteeriumide a kuni c rakendamist oli meeskondadel endiselt võrdne seis, rakendatakse kriteeriume a kuni c uuesti ainult nende meeskondade vahelistes mängudes, kes on endiselt viigis, et määrata kindlaks nende lõplik järjestus. Kui see protseduur ei määra järjestust, kohaldatakse kriteeriume d kuni g. <br>d. Suurem väravate vahe kõigis alagrupimängudes; <br>e. Kõige rohkem väravaid kõigis alagrupimängudes; <br>f. Parim meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus kõigis alagrupimängudes: <br>Kollane kaart: −1 punkt; <br>Kaudne punane kaart (teine kollane kaart): −3 punkti; <br>Otsepunane kaart: −4 punkti; <br>Kollane kaart ja otsene punane kaart: −5 punkti; <br>g. Parem positsioon viimases FIFA meeste maailma edetabelis. === A alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Mehhiko}} '''K''', '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 6 || 0 || +6 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 3 || −1 ||'''4''' |- |3. | align="left" |{{jp|Lõuna-Korea }} | 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tšehhi}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 6 || −4 ||'''1''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=13:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus=2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12452/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1=[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|9}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|67}} |väravad2= |staadion=[[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid=80 824 |kohtunik=[[Wilton Sampaio]] (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Korea}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12450/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Tšehhi}} |väravad1= [[Hwang In-beom]] {{värav|67}}<br>[[Oh Hyeon-gyu]] {{värav|80}} |väravad2= [[Ladislav Krejčí|Krejčí]] {{värav|59}} |staadion=[[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 44 985 |kohtunik= [[Amin Mohamed Omar]] (Egiptus) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12449/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |väravad1= [[Michal Sadílek|Sadílek]] {{värav|6}} |väravad2= [[Teboho Mokoena|Mokoena]] {{värav|83|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 442 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12451/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Luis Romo|Romo]] {{värav|50}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 522 |kohtunik=Gustavo Tejera (Uruguay) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Tšehhi}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12453/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Mehhiko}} |väravad1= |väravad2= [[Mateo Chávez|Chávez]] {{värav|55}}<br>[[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|61}} <br>[[Álvaro Fidalgo|Fidalgo]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|LAV}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12454/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Lõuna-Korea}} |väravad1= [[Thapelo Maseko|Maseko]] {{värav|63}} |väravad2= |staadion=[[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} === B alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" | {{jp|Šveits}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" | {{jp|Kanada}} '''K''', '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 8 || 3 || +5 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" | {{jp| Bosnia ja Hertsegoviina}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 ||'''4''' |- |4. | align="left" | {{jp|Katar}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 2 || 10 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Kanada – Bosnia ja Hertsegoviina 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Kanadal +5. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12458/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|78}} |väravad2= [[Jovo Lukić|Lukić]] {{värav|21}} |staadion=[[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 002 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Katar}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12456/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Miro Muheim|Muheim]] {{värav|90+4|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|17|[[penalti|pen.]]}} |staadion=[[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 67 966 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12455/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|74||90}} <br> [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|84}} <br> [[Granit Xhaka|Xhaka]] {{värav|90+7|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|90+3}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 026 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuni 2026 |aeg=15:00 |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 6:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12459/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Katar}} [[Katari jalgpallikoondis|Katar]] |väravad1= [[Cyle Larin|Larin]] {{värav|16}} <br> [[Jonathan David|J. David]] {{värav|29||45+3||90+2}} <br> [[Nathan Saliba|Saliba]] {{värav|44}} <br> [[Mohamed Manai|Manai]] {{värav|75|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik=Cristián Garay (Tšiili) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12460/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Kanada jalgpallikoondis|Kanada]] |väravad1= [[Rubén Vargas|Vargas]] {{värav|46}} <br> [[Johan Manzambi|Manzambi]] {{värav|57}} |väravad2= [[Promise David|P. David]] {{värav|76}} |staadion= [[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Bosnia ja Hertsegoviina}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12457/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Katar}} |väravad1= [[Kerim Alajbegović|Alajbegović]] {{värav|29}} <br> [[Mahmud Abunada|Abunada]] {{värav|34|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Ermin Mahmić|Mahmić]] {{värav|80}} |väravad2= [[Hassan Al-Haydos|Al-Haydos]] {{värav|42}} |staadion=[[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} === C alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Brasiilia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 7 || 1 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Maroko}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 3 || +3 ||'''7''' |- |3. | align="left" |{{jp| Šotimaa}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Haiti}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 8 || −6 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Brasiilia – Maroko 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Brasiilial +6. {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12465/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|32}} |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|21}} |staadion=[[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Haiti}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12462/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šotimaa}} |väravad1= |väravad2= [[John McGinn|McGinn]] {{värav|28}} |staadion=[[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12463/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|2}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:30 |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12466/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|23||36}} <br> [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|45+3}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Alejandro Hernández Hernández (Hispaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Šotimaa}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12464/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Brasiilia}} |väravad1= |väravad2= [[Vinícius Júnior|Vinícius]] {{värav|7||45+3}} <br> [[Matheus Cunha|Cunha]] {{värav|60}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 478 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=24. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Maroko}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12461/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Haiti}} |väravad1= [[Achraf Hakimi|Hakimi]] {{värav|39}} <br> [[Ismael Saibari|Saibari]] {{värav|45+1}} <br> [[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|78}}<br> [[Gessime Yassine|Yassine]] {{värav|89}} |väravad2= [[Yassine Bounou|Bounou]] {{värav|10|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Wilson Isidor|Isidor]] {{värav|43}} |staadion=[[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} === D alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="200"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Ameerika Ühendriigid}} '''K''', '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 4 || +4 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austraalia}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp| Paraguay}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Türgi}} | 3 || 1 || 0 || 2 || 3 || 5 || −2 ||'''3''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Paraguay – Austraalia 0:0; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austraalial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=12. juuni 2026 |aeg=18:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 4:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12467/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Damián Bobadilla|Bobadilla]] {{värav|7|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|31||45+5}} <br> [[Giovanni Reyna|Reyna]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Maurício]] {{värav|73}} |staadion=[[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70492 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=13. juuni 2026 |aeg=21:00 |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12472/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Türgi}} |väravad1= [[Nestory Irankunda|Irankunda]] {{värav|27}} <br> [[Connor Metcalfe|Metcalfe]] {{värav|75}} |väravad2= |staadion=[[BC Place Stadium]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=12:00 |meeskond1= {{jp-p|Ameerika Ühendriigid}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12471/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austraalia}} |väravad1= [[Cameron Burgess|Burgess]] {{värav|11|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Alex Freeman|Freeman]] {{värav|43}} |väravad2= |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 925 |kohtunik= Felix Zwayer (Saksamaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuni 2026 |aeg=20:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= |väravad2= [[Matías Galarza|Galarza]] {{värav|2}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Türgi}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12468/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|Ameerika Ühendriigid]] |väravad1= [[Arda Güler|Güler]] {{värav|10}} <br> [[Barış Alper Yılmaz|Yılmaz]] {{värav|31}} <br> [[Kaan Ayhan|Ayhan]] {{värav|90+8}} |väravad2= [[Auston Trusty|Trusty]] {{värav|3}} <br> [[Sebastian Berhalter|Berhalter]] {{värav|49}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 492 |kohtunik= Mustapha Ghorbal (Alžeeria) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg=19:00 |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12469/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2={{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Austraalia jalgpallikoondis|Austraalia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 827 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === E alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Saksamaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 10 || 4 || +6 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp| Elevandiluurannik}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 4 || 2 || +2 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ecuador}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Curaçao}} | 3 || 0 || 1 || 2 || 1 || 9 || −8 ||'''1''' |} Märkus: a. Omavaheline mäng Saksamaa – Elevandiluurannik 2:1 {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 7:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12473/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= [[Felix Nmecha|Nmecha]] {{värav|6}} <br> [[Nico Schlotterbeck|Schlotterbeck]] {{värav|38}} <br> [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|45+5|[[penalti|pen.]]|88}} <br> [[Jamal Musiala|Musiala]] {{värav|47}} <br> [[Nathaniel Brown|Brown]] {{värav|68}} <br> [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|78}} |väravad2= [[Livano Comenencia|Comenencia]] {{värav|21}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 021 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12476/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|90}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 274 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12478/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= [[Deniz Undav|Undav]] {{värav|68||90+4}} |väravad2= [[Franck Kessié|Kessié]] {{värav|30}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Juan Gabriel Benítez (Paraguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12474/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Curaçao}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 598 |kohtunik= Ma Ning (Hiina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Curaçao}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= |meeskond2= {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elevandiluuranniku jalgpallikoondis|Elevandiluurannik]] |väravad1= |väravad2= [[Nicolas Pépé|Pépé]] {{värav|7||64}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ecuador}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Saksamaa}} |väravad1= [[Nilson Angulo|Angulo]] {{värav|9}} <br> [[Gonzalo Plata|Plata]] {{värav|77}} |väravad2= [[Leroy Sané|Sané]] {{värav|2}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Tori Penso (USA) }} === F alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Holland}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 10 || 4 || +6 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Jaapan}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 7 || 3 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Rootsi}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Tuneesia}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 12 || −10 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Virgil van Dijk|van Dijk]] {{värav|50}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|64}} |väravad2= [[Keito Nakamura|Nakamura]] {{värav|57}} <br> [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|88}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69 285 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Rootsi}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Tuneesia}} |väravad1= [[Yasin Ayari|Ayari]] {{värav|7||90+6}} <br> [[Alexander Isak|Isak]] {{värav|30}} <br> [[Viktor Gyökeres|Gyökeres]] {{värav|59}} <br> [[Mattias Svanberg|Svanberg]] {{värav|84}} |väravad2= [[Omar Rekik|Rekik]] {{värav|43}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 50 987 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 5:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12481/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|5||17}} <br> [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|47||54}} <br> [[Crysencio Summerville|Summerville]] {{värav|89}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|59}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=20. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 0:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= |väravad2= [[Daichi Kamada|Kamada]] {{värav|4}} <br> [[Ayase Ueda|Ueda]] {{värav|31||83}} <br> [[Junya Itō|Itō]] {{värav|69}} |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51 243 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jaapan}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12479/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Daizen Maeda|Maeda]] {{värav|56}} |väravad2= [[Anthony Elanga|Elanga]] {{värav|62}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 137 |kohtunik= Iván Barton (Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=25. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Tuneesia}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12482/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Holland}} |väravad1= [[Hazem Mastouri|Mastouri]] {{värav|54}} |väravad2= [[Ellyes Skhiri|Skhiri]] {{värav|3|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Brian Brobbey|Brobbey]] {{värav|7}} <br> [[Jan Paul van Hecke|van Hecke]] {{värav|62}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 68 391 |kohtunik= Katia Itzel García (Mehhiko) }} === G alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Belgia}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Egiptus}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 5 || 3 || +2 ||'''5''' |- |3. | align="left" |{{jp|Iraan}} | 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp| Uus-Meremaa }} | 3 || 0 || 1 || 2 || 4 || 10 || −6 ||'''1''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Belgia – Egiptus 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Belgial +4. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12488/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|66|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|19}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66 775 |kohtunik= Ramon Abatti (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraan}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12485/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uus-Meremaa}} |väravad1= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|32}} <br> [[Mohammad Mohebi|Mohebi]] {{värav|64}} |väravad2= [[Elijah Just|Just]] {{värav|7||54}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70 108 |kohtunik= César Arturo Ramos (Mehhiko) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12486/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid=70 317 |kohtunik= Darío Herrera (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12489/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Finn Surman|Surman]] {{värav|15}} |väravad2= [[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|58}} <br> [[Mohamed Salah|Salah]] {{värav|67}} <br> [[Trézéguet]] {{värav|82}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52 497 |kohtunik= Omar Al Ali (Araabia Ühendemiraadid) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Egiptus}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021479 Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |väravad1= [[Mahmoud Saber|Saber]] {{värav|5}} |väravad2= [[Ramin Rezaeian|Rezaeian]] {{värav|14}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uus-Meremaa}} |tulemus= 1:5 |Protokoll= [https://www.fifa.com/en/match-centre/match/17/285023/289273/400021481 Potokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] |väravad1= [[Elijah Just|Just]] {{värav|84}} |väravad2= [[Leandro Trossard|Trossard]] {{värav|28||50}} <br> [[Kevin De Bruyne|De Bruyne]] {{värav|66}} <br> [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}} <br> [[Alexis Saelemaekers|Saelemaekers]] {{värav|90+4}} |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} === H alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Hispaania}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 5 || 0 || +5 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Roheneemesaared}} '''Q''' | 3 || 0 || 3 || 0 || 2 || 2 || 0 ||'''3''' |- |3. | align="left" |{{jp| Uruguay }} | 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 ||'''2''' |- |4. | align="left" |{{jp|Saudi Araabia}} | 3 || 0 || 2 || 1 || 1 || 5 || −4 ||'''2''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Saudi Araabia – Uruguay 1:1; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Uruguayl -1. {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12492/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 67 640 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saudi Araabia}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12495/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Uruguay}} |väravad1= [[Abdulelah Al-Amri|Al-Amri]] {{värav|41}} |väravad2= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|80}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 62 764 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 4:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12491/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= [[Lamine Yamal|Yamal]] {{värav|10}} <br> [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|21||24}} <br> [[Hassan Al-Tambakti|Al-Tambakti]] {{värav|49|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68 239 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=21. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 2:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12496/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Maximiliano Araújo|Araújo]] {{värav|44}} <br> [[Agustín Canobbio|Canobbio]] {{värav|45+6}} |väravad2= [[Kevin Pina|Pina]] {{värav|21}} <br> [[Hélio Varela|Varela]] {{värav|61}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64 003 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Roheneemesaared}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12494/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] |väravad1= |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;278 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Uruguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12493/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Álex Baena|Baena]] {{värav|42}} |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45&nbsp;065 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === I alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp| Prantsusmaa}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 10 || 2 || +8 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Norra}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 8 || 7 || +1 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Senegal}} '''Q''' | 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 ||'''3''' |- |4. | align="left" |{{jp|Iraak}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 1 || 12 || −11 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12499/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|66||90+6}} <br> [[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|82}} |väravad2= [[Ibrahim Mbaye|Mbaye]] {{värav|90+5}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 545 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Iraak}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|39}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|29||43}} <br> [[Leo Østigård|Østigård]] {{värav|76}} <br> [[Aymen Hussein|Hussein]] {{värav|90+6|[[omavärav|o.v.]]}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 106 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12501/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|14||54}} <br> [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12500/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Marcus Holmgren Pedersen|Pedersen]] {{värav|43}} <br> [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|48||58}} |väravad2= [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|53||90+3}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12498/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= [[Thelo Aasgaard|Aasgaard]] {{värav|21}} |väravad2= [[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|7||20||32}} <br> [[Désiré Doué|Doué]] {{värav|90+4}} |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 64 146 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=26. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Senegal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12502/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Iraak}} |väravad1= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|4}} <br> [[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|56}} <br> [[Pape Gueye|Gueye]] {{värav|59||71}} <br> [[Iliman Ndiaye|Ndiaye]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} === J alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Argentina}} '''Q''' | 3 || 3 || 0 || 0 || 8 || 1 || +7 ||'''9''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Austria}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 6 || 6 || 0 ||'''4''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Alžeeria }} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Jordaania}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 3 || 8 || −5 ||'''0''' |} Märkus: a.b.c. Omavaheline mäng Austria – Alžeeria 3:3; d. Parem kõigi mängude väravate vahe on Austrial 0. {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|17||60||76}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Szymon Marciniak (Poola) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=16. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austria}} |tulemus= 3:1 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Jordaania}} |väravad1= [[Romano Schmid|Schmid]] {{värav|20}} <br> [[Yazan Al-Arab|Al-Arab]] {{värav|76|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|90+12|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Ali Olwan|Olwan]] {{värav|50}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 527 |kohtunik= Dahane Beida (Mauritaania) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12504/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|36||90+5}} |väravad2= |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= Amin Omar (Egiptus) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=22. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12507/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Nizar Al-Rashdan|Al-Rashdan]] {{värav|36}} |väravad2= [[Nadhir Benbouali|Benbouali]] {{värav|69}} <br> [[Amine Gouiri|Gouiri]] {{värav|82}} |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68 371 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Alžeeria}} |tulemus= 3:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12505/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] |väravad1= [[Rafik Belghali|Belghali]] {{värav|45}} <br> [[Riyad Mahrez|Mahrez]] {{värav|60||90+3}} |väravad2= [[Marko Arnautović|Arnautović]] {{värav|28}} <br> [[Marcel Sabitzer|Sabitzer]] {{värav|55}} <br> [[Saša Kalajdžić|Kalajdžić]] {{värav|90+6}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69 045 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Uzbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Jordaania}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12503/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] |väravad1= [[Musa Al-Taamari|Al-Taamari]] {{värav|55}} |väravad2= [[Giovani Lo Celso|Lo Celso]] {{värav|19}} <br> [[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|31|[[penalti|pen.]]}} <br> [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|80}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 649 |kohtunik= István Kovács (Rumeenia) }} === K alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Colombia}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 4 || 1 || +3 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Portugal}} '''Q''' | 3 || 1 || 2 || 0 || 6 || 1 || +5 ||'''5''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Kongo DV}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Usbekistan}} | 3 || 0 || 0 || 3 || 2 || 11 || −9 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 1:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12511/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[João Neves|Neves]] {{värav|6}} |väravad2= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Usbekistan}} |tulemus= 1:3 |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= [[Abbosbek Fayzullaev|Fayzullaev]] {{värav|60}} |väravad2= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|40}} <br> [[Luis Díaz|Díaz]] {{värav|65}} <br> [[Jaminton Campaz|Campaz]] {{värav|90+9}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80 824 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 5:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12512/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|6||39}} <br> [[Nuno Mendes|Mendes]] {{värav|17}} <br> [[Abduvohid Nematov|Nematov]] {{värav|60|[[omavärav|o.v.]]}} <br> [[Rafael Leão|Leão]] {{värav|87}} |väravad2= |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68 777 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12510/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Daniel Muñoz|Muñoz]] {{värav|76}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Akron]], [[Zapopan]] |pealtvaatajaid= 45 358 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus=0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12514/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Portugal}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid=64&nbsp;478 |kohtunik=Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kongo DV}} |tulemus=3:1 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12509/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] |väravad1= [[Yoane Wissa|Wissa]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]|90+1}} <br> [[Fiston Mayele|Mayele]] {{värav|78}} |väravad2= [[Eldor Shomurodov|Shomurodov]] {{värav|10}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid=68&nbsp;239 |kohtunik=Felix Zwayer (Saksamaa) }} === L alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|{{Lühend|Koht}} !width="175"|Meeskond !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võidud}} !width="20"|{{Lühend|x|Viigid}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotused}} !width="20"|{{Lühend|+|Löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|-|Vastaste löödud väravad}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid |- style="background:#cfc;" |1. | align="left" |{{jp|Inglismaa}} '''Q''' | 3 || 2 || 1 || 0 || 6 || 2 || +4 ||'''7''' |- style="background:#cfc;" |2. | align="left" |{{jp|Horvaatia}} '''Q''' | 3 || 2 || 0 || 1 || 5 || 5 || 0 ||'''6''' |- style="background:#cfc;" |3. | align="left" |{{jp|Ghana}} '''Q''' | 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 ||'''4''' |- |4. | align="left" |{{jp|Panama }} | 3 || 0 || 0 || 3 || 0 || 4 || −4 ||'''0''' |} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 4:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12516/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|12|[[penalti|pen.]]|42}} <br> [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|47}} <br> [[Marcus Rashford|Rashford]] {{värav|85}} |väravad2= [[Martin Baturina|Baturina]] {{värav|36}} <br> [[Petar Musa|Musa]] {{värav|45+5}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70 389 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=17. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Ghana}} |tulemus= 1:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12519/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Panama}} |väravad1= [[Caleb Yirenkyi|Yirenkyi]] {{värav|90+5}} |väravad2= |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 42 942 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 0:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12515/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63 983 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduuras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=23. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12520/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= |väravad2= [[Ante Budimir|Budimir]] {{värav|54}} |staadion= [[Toronto Stadium]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43 036 |kohtunik= Pierre Atcho (Gabon) }} ---- {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Panama}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12517/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|62}} <br> [[Harry Kane|Kane]] {{värav|67}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80 663 |kohtunik= Abdulrahman Al-Jassim (Katar) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=27. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Horvaatia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12518/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Petar Sučić|Sučić]] {{värav|31}} <br> [[Nikola Vlašić|Vlašić]] {{värav|83}} |väravad2= [[Derrick Luckassen|Luckassen]] {{värav|73}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68 324 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} === Kolmanda koha meeskondade võrdlus === <small>28. juuni 2026</small> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Alagrupp !! style="background:#efefef;" | Meeskond !! style="background:#efefef;" | Mängude arv !! style="background:#efefef;" | Võidud !! style="background:#efefef;" | Viigid !! style="background:#efefef;" | Kaotused !! style="background:#efefef;" | Löödud <br> väravad !!style="background:#efefef;" | Vastaste <br> väravad !! style="background:#efefef;" | Väravate <br> vahe !! style="background:#efefef;" | Punktid |-style="background:#cfc;" | 1. || style="text-align:center;"| K || style="text-align:left|{{jp|Kongo DV}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 4 || 3 || +1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 2. || style="text-align:center;"| F || style="text-align:left|{{jp|Rootsi}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 7 || 7 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 3. || style="text-align:center;"| L || style="text-align:left|{{jp|Ghana}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 4. || style="text-align:center;" | E || style="text-align:left|{{jp|Ecuador}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 2 || 0 || 4 |-style="background:#cfc;" | 5. || style="text-align:center;" | B || style="text-align:left|{{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 6 || −1 || 4 |-style="background:#cfc;" | 6. || style="text-align:center;" | J || style="text-align:left|{{jp|Alžeeria}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 5 || 7 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 7. || style="text-align:center;" | D || style="text-align:left|{{jp|Paraguay}} || 3 || 1 || 1 || 1 || 2 || 4 || −2 || 4 |-style="background:#cfc;" | 8. || style="text-align:center;" | I || style="text-align:left|{{jp|Senegal}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 8 || 6 || +2 || 3 |- | 9. || style="text-align:center;" | G || style="text-align:left|{{jp|Iraan}} || 3 || 0 || 3 || 0 || 3 || 3 || 0 || 3 |- | 10. || style="text-align:center;" | A || style="text-align:left|{{jp|Lõuna-Korea}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 2 || 3 || −1 || 3 |- | 11. || style="text-align:centert;" | C || style="text-align:left|{{jp|Šotimaa}} || 3 || 1 || 0 || 2 || 1 || 4 || −3 || 3 |- | 12. || style="text-align:center;" | H || style="text-align:left|{{jp|Uruguay}} || 3 || 0 || 2 || 1 || 3 || 4 || −1 || 2 |} Järjestuse reeglid: 1) Punktid; 2) Väravate vahe; 3) Löödud väravad; 4) Meeskonna käitumise ("ausa mängu") tulemus; 5) Viimane FIFA edetabel (11. juuni 2026); 6) Eelmine FIFA edetabel. Märkus: 3. ja 4. koha määramisel oli aluseks "fair play" tulemus, Ghana −3, Ecuador −5. == Väljalangemismängud == === Kuueteistkümnendikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=28. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12527/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kanada}} |väravad1= |väravad2= [[Stephen Eustáquio|Eustáquio]] {{värav|90+2}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;237 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Saksamaa}} |tulemus=1:1 |penaltitulemus=3:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12522/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Paraguay}} |väravad1= [[Kai Havertz|Havertz]] {{värav|54}} |penaltid1=[[Kai Havertz|Havertz]] {{penmööda}}<br>[[Joshua Kimmich|Kimmich]] {{penvärav}}<br>[[Jamal Musiala|Musiala]] {{penvärav}}<br>[[Nick Woltemade|Woltemade]] {{penmööda}}<br>[[Nadiem Amiri|Amiri]]{{penvärav}}<br>[[Jonathan Tah|Tah]] {{penmööda}} |väravad2= [[Julio Enciso|Enciso]] {{värav|42}} |penaltid2={{penvärav}} [[Maurício]]<br>{{penvärav}} [[Gustavo Gómez|G. Gómez]]<br>{{penvärav}} [[Matías Galarza|Galarza]]<br>{{penvärav}} [[Antonio Sanabria|Sanabria]]<br>{{penmööda}} [[Fabián Balbuena|Balbuena]]<br>{{penvärav}} [[José Canale|Canale]] |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;945 |kohtunik= Jalal Jayed (Maroko) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Holland}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12531/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Cody Gakpo|Gakpo]] {{värav|72}} |penaltid1=[[Teun Koopmeiners|Koopmeiners]] {{penvärav}}<br>[[Justin Kluivert|Kluivert]] {{penmööda}}<br>[[Wout Weghorst|Wout Weghorst]] {{penvärav}}<br>[[Quinten Timber|Timber]] {{penmööda}}<br>[[Crysencio Summerville|Summerville]] {{penmööda}} |väravad2= [[Issa Diop|Diop]] {{värav|90+1}} |penaltid2={{penmööda}} [[Neil El Aynaoui|El Aynaoui]]<br>{{penvärav}} [[Soufiane Rahimi|Rahimi]]<br>{{penvärav}} [[Chemsdine Talbi|Talbi]]<br>{{penmööda}} [[Achraf Hakimi|Hakimi]]<br>{{penvärav}} [[Ismael Saibari|Saibari]] |staadion= [[Estadio BBVA]], [[Guadalupe]] |pealtvaatajaid= 51&nbsp;243 |kohtunik= Wilton Sampaio (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=29. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12525/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Jaapan}} |väravad1= [[Casemiro]] {{värav|56}}<br>[[Gabriel Martinelli|Martinelli]] {{värav|90+5}} |väravad2= [[Kaishū Sano|Sano]] {{värav|29}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68777 |kohtunik= Maurizio Mariani (Itaalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Elevandiluurannik}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12523/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Amad Diallo|Diallo]] {{värav|74}} |väravad2= [[Antonio Nusa|Nusa]] {{värav|39}}<br>[[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|86}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;665 |kohtunik= Jesús Valenzuela (Venezuela) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12532/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Rootsi}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|45||74}}<br>[[Bradley Barcola|Barcola]] {{värav|53}} |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Danny Makkelie (Holland) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=30. juuni 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12529/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ecuador}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|22}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|31}} |väravad2= |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Slavko Vinčić (Sloveenia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12521/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Kongo DV}} |väravad1= [[Harry Kane|Kane]] {{värav|75||86}} |väravad2= [[Brian Cipenga|Cipenga]] {{värav|7}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Belgia}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12534/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Senegal}} |väravad1= [[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|86}}<br>[[Youri Tielemans|Tielemans]] {{värav|89||120+5|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Habib Diarra|Diarra]] {{värav|25}}<br>[[Ismaïla Sarr|Sarr]] {{värav|51}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Saíd Martínez (Honduras) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=1. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 2:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12533/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Bosnia ja Hertsegoviina}} |väravad1= [[Folarin Balogun|Balogun]] {{värav|45}}<br>[[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|82}} |väravad2= |staadion= [[Levi's Stadium]], [[Santa Clara]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;827 |kohtunik= Raphael Claus (Brasiilia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 3:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12528/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Austria}} |väravad1= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|36||89}}<br>[[Pedro Porro|Porro]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Glenn Nyberg (Rootsi) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12535/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Horvaatia}} |väravad1= [[Cristiano Ronaldo|Ronaldo]] {{värav|68|[[penalti|pen.]]}}<br>[[Gonçalo Ramos|Ramos]] {{värav|90+4}} |väravad2= [[Ivan Perišić|Perišić]] {{värav|53}} |staadion= [[BMO Field]], [[Toronto]] |pealtvaatajaid= 43&nbsp;036 |kohtunik= Espen Eskås (Norra) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=2. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12536/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Alžeeria}} |väravad1= [[Breel Embolo|Embolo]] {{värav|10}}<br>[[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|46}} |väravad2= |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Yael Falcón (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Austraalia}} |tulemus= 1:1 |penaltitulemus=2:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12524/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Mohamed Hany|Hany]] {{värav|55|[[omavärav|o.v.]]}} |penaltid1=[[Harry Souttar|Souttar]] {{penmööda}}<br>[[Jackson Irvine|Irvine]] {{penvärav}}<br>[[Awer Mabil|Mabil]] {{penvärav}}<br>[[Lucas Herrington|Herrington]] {{penmööda}} |väravad2= [[Emam Ashour|Ashour]] {{värav|13}} |penaltid2={{penvärav}} [[Mahmoud Saber|Saber]]<br>{{penvärav}} [[Ramy Rabia|Rabia]]<br>{{penvärav}} [[Mohamed Salah|Salah]]<br>{{penvärav}} [[Hossam Abdelmaguid|Abdelmaguid]] |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;244 |kohtunik= Gustavo Tejera (Uruguay) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12530/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Roheneemesaared}} |väravad1= [[Lionel Messi|Messi]] {{värav|29}}<br>[[Lisandro Martínez|Li. Martínez]] {{värav|92}}<br>[[Diney]] {{värav|111|[[omavärav|o.v.]]}} |väravad2= [[Deroy Duarte|Duarte]] {{värav|59}}<br>[[Sidny Lopes Cabral|Lopes Cabral]] {{värav|103}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Drew Fischer (Kanada) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=3. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Colombia}} |tulemus= 1:0 |Protokoll=[https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12526/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Ghana}} |väravad1= [[Jhon Arias|J. Arias]] {{värav|14}} |väravad2= |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} === Kaheksandikfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Kanada}} |tulemus= 0:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12539/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= |väravad2= [[Azzedine Ounahi|Ounahi]] {{värav|50||82}}<br>[[Soufiane Rahimi|Rahimi]] {{värav|90+8}} |staadion= [[NRG Stadium]], [[Houston]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;777 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=4. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Paraguay}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12542/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Prantsusmaa}} |väravad1= |väravad2= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|70|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Lincoln Financial Field]], [[Philadelphia]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;324 |kohtunik= Ilgiz Tantashev (Usbekistan) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Brasiilia}} |tulemus= 1:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12541/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Norra}} |väravad1= [[Neymar]] {{värav|90+10|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Erling Haaland|Haaland]] {{värav|79||90}} |staadion= [[MetLife Stadium]], [[New Jersey]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;663 |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=5. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Mehhiko}} |tulemus= 2:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12540/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Julián Quiñones|Quiñones]] {{värav|42}}<br>[[Raúl Jiménez|Jiménez]] {{värav|69|[[penalti|pen.]]}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|36||38}}<br>[[Harry Kane|Kane]] {{värav|60|[[penalti|pen.]]}} |staadion= [[Estadio Azteca]], [[México]] |pealtvaatajaid= 80&nbsp;824 |kohtunik= Alireza Faghani (Austraalia) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Portugal}} |tulemus= 0:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12538/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|90+1}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;649 |kohtunik= Anthony Taylor (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=6. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|USA}} |tulemus= 1:4 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12543/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Malik Tillman|Tillman]] {{värav|31}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|9||33}}<br>[[Hans Vanaken|Vanaken]] {{värav|57}}<br>[[Romelu Lukaku|Lukaku]] {{värav|90+3}} |staadion= [[Lumen Field]], [[Seattle]] |pealtvaatajaid= 66&nbsp;925 |kohtunik= Adham Makhadmeh (Jordaania) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12537/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Egiptus}} |väravad1= [[Cristian Romero|Romero]] {{värav|79}}<br>[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|83}}<br>[[Enzo Fernández|Fernández]] {{värav|90+2}} |väravad2= [[Yasser Ibrahim|Ibrahim]] {{värav|15}}<br>[[Mostafa Ziko|Ziko]] {{värav|67}} |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= 68&nbsp;239 |kohtunik= François Letexier (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=7. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Šveits}} |tulemus= 0:0 ([[lisaaeg]]) |penaltitulemus=4:3 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12544/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Colombia}} |väravad1= |penaltid1=[[Granit Xhaka|Xhaka]] {{penvärav}}<br>[[Zeki Amdouni|Amdouni]] {{penvärav}}<br>[[Manuel Akanji|Akanji]] {{penmööda}}<br>[[Cedric Itten|Itten]] {{penvärav}}<br>[[Rubén Vargas|Vargas]] {{penvärav}} |väravad2= |penaltid2={{penvärav}} [[Juan Fernando Quintero|Quintero]]<br>{{penmööda}} [[Davinson Sánchez|Sánchez]]<br>{{penvärav}} [[Jaminton Campaz|Campaz]]<br>{{penmööda}} [[Cucho Hernández|Hernández]]<br>{{penvärav}} [[Luis Díaz|Díaz]] |staadion= [[BC Place]], [[Vancouver]] |pealtvaatajaid= 52&nbsp;497 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} === Veerandfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=9. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 2:0 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12545/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Maroko}} |väravad1= [[Kylian Mbappé|Mbappé]] {{värav|60}}<br>[[Ousmane Dembélé|Dembélé]] {{värav|66}} |väravad2= |staadion= [[Gillette Stadium]], [[Foxborough]] |pealtvaatajaid= 63&nbsp;811 |kohtunik= Facundo Tello (Argentina) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=10. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= 2:1 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12547/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Belgia}} |väravad1= [[Fabián Ruiz|Ruiz]] {{värav|30}}<br> [[Mikel Merino|Merino]] {{värav|88}} |väravad2= [[Charles De Ketelaere|De Ketelaere]] {{värav|41}} |staadion= [[SoFi Stadium]], [[Inglewood]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;492 |kohtunik= Michael Oliver (Inglismaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Norra}} |tulemus= 1:2 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12548/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Inglismaa}} |väravad1= [[Andreas Schjelderup|Schjelderup]] {{värav|36}} |väravad2= [[Jude Bellingham|Bellingham]] {{värav|45+2||93}} |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= 64&nbsp;478 |kohtunik= Clément Turpin (Prantsusmaa) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=11. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Argentina}} |tulemus= 3:1 ([[lisaaeg|lisaajal]]) |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12546/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Šveits}} |väravad1= [[Alexis Mac Allister|Mac Allister]] {{värav|10}}<br>[[Julián Álvarez|Álvarez]] {{värav|112}}<br>[[Lautaro Martínez|La. Martínez]] {{värav|120+1}} |väravad2= [[Dan Ndoye|Ndoye]] {{värav|67}} |staadion= [[Arrowhead Stadium]], [[Kansas City]] |pealtvaatajaid= 69&nbsp;045 |kohtunik= João Pinheiro (Portugal) }} === Poolfinaalid === {{Jalgpallimatš |kuupäev=14. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= 0:2 |Protokoll= [https://fdp.fifa.org/assetspublic/ce281/r12550/pdf/FullTimeMatchReport-English.pdf Protokoll] |meeskond2= {{jp|Hispaania}} |väravad1= |väravad2= [[Mikel Oyarzabal|Oyarzabal]] {{värav|22|[[penalti|pen.]]}}<br> [[Pedro Porro|Porro]] {{värav|58}} |staadion= [[AT&T Stadium]], [[Arlington]] |pealtvaatajaid= 70&nbsp;176 |kohtunik= Iván Barton (El Salvador) }} {{Jalgpallimatš |kuupäev=15. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Inglismaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= {{jp|Argentina}} |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Mercedes-Benz Stadium]], [[Atlanta]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= Ismail Elfath (USA) }} === 3. koha mäng === {{Jalgpallimatš |kuupäev=18. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Prantsusmaa}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[Hard Rock Stadium]], [[Miami Gardens]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} === Finaal=== {{Jalgpallimatš |kuupäev=19. juuli 2026 |aeg= |meeskond1= {{jp-p|Hispaania}} |tulemus= |Protokoll= |meeskond2= |väravad1= |väravad2= |staadion= [[MetLife Stadium]], [[East Rutherford]] |pealtvaatajaid= |kohtunik= }} == Statistika == 14. juuli seisuga, kui on peetud 101 mängu ja löödud 294 väravat. === Väravakütid === ;8 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kylian Mbappé]] {{Div col end}} ;7 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Erling Haaland]] {{Div col end}} ;6 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Kane]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Jude Bellingham]] {{Div col end}} ;5 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Oyarzabal]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Ousmane Dembélé]] {{Div col end}} ;4 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vinícius Júnior]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Julián Quiñones]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ismaïla Sarr]] {{Div col end}} ;3 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|USA}} [[Folarin Balogun]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Charles De Ketelaere]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Romelu Lukaku]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Matheus Cunha]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Brian Brobbey]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Cody Gakpo]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Jonathan David]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Yoane Wissa]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Ismael Saibari]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Raúl Jiménez]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Cristiano Ronaldo]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Deniz Undav]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kai Havertz]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Johan Manzambi]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Elijah Just]] {{Div col end}} ;2 väravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Riyad Mahrez]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Malik Tillman]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lautaro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marko Arnautović]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Youri Tielemans]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Leandro Trossard]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Ermin Mahmić]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Daniel Muñoz]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Emam Ashour]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mostafa Ziko]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Amad Diallo]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Nicolas Pépé]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Mikel Merino]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Porro]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Crysencio Summerville]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Ramin Rezaeian]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daichi Kamada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ayase Ueda]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Cyle Larin]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Azzedine Ounahi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Soufiane Rahimi]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bradley Barcola]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Pape Gueye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Habib Diarra]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Yasin Ayari]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Anthony Elanga]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Breel Embolo]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Dan Ndoye]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Rubén Vargas]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Maximiliano Araújo]] {{Div col end}} ;1 värav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Rafik Belghali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Nadhir Benbouali]] * {{Riigi ikoon|Alžeeria}} [[Amine Gouiri]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Julián Álvarez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Giovani Lo Celso]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Enzo Fernández]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Alexis Mac Allister]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lisandro Martínez]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Cristian Romero]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Nestory Irankunda]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Connor Metcalfe]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Saša Kalajdžić]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Marcel Sabitzer]] * {{Riigi ikoon|Austria}} [[Romano Schmid]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kevin De Bruyne]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Alexis Saelemaekers]] * {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Hans Vanaken]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Kerim Alajbegović]] * {{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Jovo Lukić]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Casemiro]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gabriel Martinelli]] * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neymar]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jhon Arias]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Jaminton Campaz]] * {{Riigi ikoon|Colombia}} [[Luis Díaz]] * {{Riigi ikoon|Curaçao}} [[Livano Comenencia]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Nilson Angulo]] * {{Riigi ikoon|Ecuador}} [[Gonzalo Plata]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Yasser Ibrahim]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mahmoud Saber]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Salah]] * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Trézéguet]] * {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Franck Kessié]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Derrick Luckassen]] * {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Caleb Yirenkyi]] * {{Riigi ikoon|Haiti}} [[Wilson Isidor]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Álex Baena]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Fabián Ruiz]] * {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Lamine Yamal]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Virgil van Dijk]] * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Jan Paul van Hecke]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Martin Baturina]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ante Budimir]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Musa]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Perišić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Petar Sučić]] * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Nikola Vlašić]] * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Marcus Rashford]] * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Mohammad Mohebi]] * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Junya Itō]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Daizen Maeda]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Keito Nakamura]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kaishū Sano]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Nizar Al-Rashdan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Ali Olwan]] * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Musa Al-Taamari]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Promise David]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Stephen Eustáquio]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Nathan Saliba]] * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Hassan Al-Haydos]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Brian Cipenga]] * {{Riigi ikoon|Kongo DV}} [[Fiston Mayele]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Thapelo Maseko]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Teboho Mokoena]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Hwang In-beom]] * {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Oh Hyeon-gyu]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Issa Diop]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Achraf Hakimi]] * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Gessime Yassine]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Mateo Chávez]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Álvaro Fidalgo]] * {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[Luis Romo]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thelo Aasgaard]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Antonio Nusa]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Leo Østigård]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Marcus Holmgren Pedersen]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Andreas Schjelderup]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Julio Enciso]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Matías Galarza]] * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Maurício]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Rafael Leão]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Nuno Mendes]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Neves]] * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Gonçalo Ramos]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Désiré Doué]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Deroy Duarte]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Sidny Lopes Cabral]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Kevin Pina]] * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Hélio Varela]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Viktor Gyökeres]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Alexander Isak]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mattias Svanberg]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nathaniel Brown]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Jamal Musiala]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Felix Nmecha]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Leroy Sané]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Nico Schlotterbeck]] * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Abdulelah Al-Amri]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Ibrahim Mbaye]] * {{Riigi ikoon|Senegal}} [[Iliman Ndiaye]] * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[John McGinn]] * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Granit Xhaka]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Ladislav Krejčí]] * {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Michal Sadílek]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Hazem Mastouri]] * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Omar Rekik]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Kaan Ayhan]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Arda Güler]] * {{Riigi ikoon|Türgi}} [[Barış Alper Yılmaz]] * {{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Agustín Canobbio]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Sebastian Berhalter]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Alex Freeman]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Giovanni Reyna]] * {{Riigi ikoon|USA}} [[Auston Trusty]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abbosbek Fayzullayev]] * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Eldor Shomurodov]] * {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} [[Finn Surman]] {{Div col end}} ;1 omavärav {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Cameron Burgess]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Iraak}} [[Aymen Hussein]] (mängus Norra vastu) * {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Yazan Al-Arab]] (mängus Austria vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mohamed Manai]] (mängus Kanada vastu) * {{Riigi ikoon|Katar}} [[Mahmud Abunada]] (mängus Bosnia ja Hertsegoviina vastu) * {{Riigi ikoon|Maroko}} [[Yassine Bounou]] (mängus Haiti vastu) * {{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Damián Bobadilla]] (mängus USA vastu) * {{Riigi ikoon|Roheneemesaared}} [[Diney]] (mängus Argentina vastu) * {{Riigi ikoon|Saudi Araabia}} [[Hassan Al-Tambakti]] (mängus Hispaania vastu) * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Miro Muheim]] (mängus Katari vastu) * {{Riigi ikoon|Tuneesia}} [[Ellyes Skhiri]] (mängus Hollandi vastu) * {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Abduvohid Nematov]] (mängus Portugali vastu) {{Div col end}} ;2 omaväravat {{div col|laius=25em}} * {{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Mohamed Hany]] (mängudes Austraalia ja Belgia vastu) {{Div col end}} == Auhinnarahad == 2026. aasta aprillis kinnitas FIFA kõigi osalevate riikide auhinnarahad. Selle turniiri koguauhinnafond on 871 miljonit dollarit, mis on 431 miljonit dollarit suurem kui eelmise turniiri auhinnafond. Lisaks tulemuspõhisele auhinnarahale sai iga kvalifitseerunud meeskond enne võistlust ka 10 miljoni dollari suuruse kvalifikatsioonitasu ja 2,5 miljoni dollari suuruse ettevalmistustasu.<ref>[https://inside.fifa.com/organisation/fifa-council/media-releases/council-increases-record-financial-distribution-member-associations-world-cup-2026 FIFA Council increases record financial distribution to all 48 Participating Member Associations at the FIFA World Cup 2026] FIFA. Retrieved May 3, 2026.</ref><ref>[https://worldcuplocaltime.com/2026-fifa-world-cup-prize-money/ 2026 FIFA World Cup Prize Money: How Much Will the Champions Really Earn?] World Cup Local Time. Retrieved May 3, 2026.</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- ! style="background:#efefef;" | Koht !! style="background:#efefef;" | Meeskonnad !! style="background:#efefef;" | Summa <br> (milj. dollarit) |- | - style="background:gold;"| Maailmameistrid || 1 || 50 |- | - style="background:silver;"| Teine koht || 1 || 33 |- | - style="background:#CC9966;"| Kolmas koht || 1 || 29 |- | Neljas koht || 1 || 27 |- | 5.–8. koht <br> (veerandfinaalid) || 4 || 19 |- | 9.–16. koht <br> (kaheksandikfinaalid) || 8 || 15 |- | 17.–32. koht <br> (kuueteistkümnendikfinaalid) || 16 || 11 |- | 33.–48. koht <br> (alagrupiturniir) || 16 || 9 |- | Kokku|| 48 || 665 |} == Sümboolika == === Maskotid === Turniiri ametlikud maskotid avalikustati 25. septembril 2025 ning need on Maple, Zayu ja Clutch. Maple on [[põder]], Zayu on [[jaaguar]] ja Clutch on [[valgepea-merikotkas]], kes esindavad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike.<ref>{{Cite web|last=Hernandez|first=Cesar|url=https://www.espn.com/soccer/story/_/id/46377619/who-2026-fifa-world-cup-mascots-maple-zayu-clutch|title=Who are the 2026 World Cup mascots? Maple, Zayu and Clutch!|website=ESPN.com|date=September 25, 2025|access-date=September 25, 2025|language=en}}</ref> Need on loodud esindama vastavate riikide kultuuripärandit.<ref>{{Cite web|url=https://www.fifa.com/en/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026/articles/clutch-maple-zayu-mascots-unveiled|title=Colourful trio of mascots unveiled for FIFA World Cup 26|publisher=[[FIFA]]|access-date=September 25, 2025}}</ref> === Matšipall === [[Fail:FIFA_World_Cup_2026_Draw_Reception_(54972841852).jpg|pisi|Adidas Trionda, mängupall]] 2. mail 2025 levisid teated, et mängupalli nimeks saab Adidas Trionda. Kujunduses on kasutatud punast, rohelist ja sinist (kolm värvi, mis sümboliseerivad vastavalt Kanadat, Mehhikot ja Ameerika Ühendriike, mis esindab korraldajariikide lippe) ning igat värvi ühendab ka valge laine. [[Hispaania keel|Hispaaniakeelsetest]] sõnadest kolme (''tri'') ja laine (''onda'') kohta tuleneb ka mängupalli nimi.<ref>{{Cite web|last=Steiner|first=Ben|url=https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|title=FIFA World Cup 2026 'Trionda' Match Ball Leaks, Featuring U.S., Mexico and Canada Colors|date=May 2, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20250502232842/https://www.si.com/soccer/fifa-world-cup-2026-trionda-match-ball-leak|archive-date=May 2, 2025}}</ref> Kujundusel on ka kolme korraldajariigi rahvuslikud sümbolid ([[vahtraleht]] Kanada jaoks, [[kaljukotkas]] Mehhiko jaoks ja viieharuline täht Ameerika Ühendriikide jaoks) ning kuldsed kaunistused, mis sümboliseerivad maailmameistrivõistluste trofeed.<ref>{{Cite web|url=https://inside.fifa.com/organisation/media-releases/fifa-celebrates-launch-official-match-ball-world-cup-26-trionda|title=FIFA celebrates launch of Official Match Ball of FIFA World Cup 26™: TRIONDA|website=FIFA|date=October 2, 2025|access-date=October 2, 2025}}</ref> 11. juunil 2025 viis [[NASA]] [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelises kosmosejaamas]] läbi katseid jalgpallidega, et uurida, kuidas massijaotus ja lisatud andurid mõjutavad palli liikumist ja stabiilsust mikrogravitatsioonis. NASA andmetel aitas see uuring kaasa 2026. aasta FIFA maailmameistrivõistluste ametlikus mängupallis kasutatavate tehnoloogiate väljatöötamisele ja hindamisele.<ref>{{Cite web|url=https://www.nasa.gov/image-article/soccer-meets-space-science/|title=Soccer Meets Space Science|publisher=NASA|access-date=June 20, 2026}}</ref> === Muusika === Turniiri ametliku instrumentaalse tunnusmuusika lõi Zachary Aaron Golden. 2025. aasta märtsikuu jooksul andis FIFA välja iga korraldajalinna tunnusmuusika remikse, mille koostasid kohalikud produtsentid.<ref>{{Cite web|last=Sáenz|first=Lissete Lanuza|url=https://remezcla.com/sports/2026-fifa-world-cup-theme-to-get-a-different-remix-for-every-host-city/|title=2026 FIFA World Cup Theme To Get a Different Remix For Every Host City|website=Remezcla|date=February 27, 2025|access-date=June 14, 2026|language=en}}</ref> Colombia laulja [[Shakira]] ja Nigeeria laulja Burna Boy loodud võistluse ametlik laul "Dai Dai" tuli välja 15. mail 2026, millele järgnes 10. juunil 2026 prantsuse produtsendi [[David Guetta]] võistluse ametlik hümn "DNA (More Than a Game)", kus osalevad Itaalia tenor [[Andrea Bocelli]], Lõuna-Korea-Ameerika lauljanna [[Ejae]] ja Ameerika räppar [[Megan Thee Stallion]]. Ametlik muusikaalbum anti välja 5. juunil 2026. Selle esimene singel oli "Lighter" Jelly Rolli ja Carín Leóni esituses, mis oli ilmunud 20. märtsil 2026. Laul sai kuulajatelt ja kriitikutelt vastaka vastuvõtu ning enne "Dai Dai" esitlemist eeldasid mõned inimesed ekslikult, et "Lighter" on turniiri ametlik laul.<ref name="Conversation">{{Cite web|last=Keogh|first=Brent|url=https://theconversation.com/a-bible-belt-track-without-a-pulse-its-no-surprise-fans-hate-the-2026-fifa-world-cup-song-lighter-279111|title=A Bible Belt track without a pulse – it's no surprise fans hate the 2026 FIFA World Cup song Lighter|website=The Conversation|date=March 26, 2026|access-date=March 26, 2026|language=en-US}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Zeglinski|first=Robert|url=https://ftw.usatoday.com/story/sports/soccer/2026/05/07/shakira-world-cup-song-teaser-better-jelly-roll-forget/89984860007/|title=Shakira is releasing a new World Cup song so we can forget the other terrible one|publisher=USA Today|work=For The Win|date=May 7, 2026|access-date=June 10, 2026}}</ref> Briti [[Rokkmuusika|rokkbändi]] Alan Parsons Project instrumentaallaul "Sirius" on tunnuslauluks rahvuskoondiste sisseastumistel enne iga mängu alagrupiturniiri esimesel mängupäeval, samuti USA koondise sisseastumistel järgnevatel mängupäevadel. See muusikapala on ühtlasi tuntud selle poolest, et laulu on mängitud [[Chicago Bulls]]i kodumängudel alates 1984. aastast.<ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/athletic/7364664/2026/06/16/world-cup-sirius-michael-jordan/|title=Why the 2026 World Cup chose 'Sirius' as its walkout music|publisher=The Athletic|date=June 16, 2026|access-date=June 18, 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.foxsports.com/watch-vertical/fmc-2g4zwhtae8h4xnez|title=The Chicago Bulls intro music to welcome Mexico and South Africa to the pitch is EPIC|website=www.foxsports.com|access-date=June 12, 2026|language=en-US}}</ref> Kõigil teistel mängudel kasutatakse spetsiaalset "Dai Dai" remiksi.<ref>{{Cite web|url=https://bolavip.com/en/world-cup/what-is-the-song-played-before-games-in-2026-world-cup|title=2026 World Cup: What is the song played as players walk onto the pitch?|website=Bolavip US|date=June 12, 2026|access-date=June 24, 2026|language=en-US}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * https://www.fifa.com/tournaments/mens/worldcup/canadamexicousa2026 {{JalgpalliMM}} [[Kategooria:2026. aasta spordis|Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Jalgpalli maailmameistrivõistlused]] iusk8vt5r2al4yngd35of8jpd7ubtlb 0 515017 7192999 5736952 2026-07-14T15:45:59Z Kuriuss 38125 7192999 wikitext text/x-wiki [[Pilt:20170714_Neukirchen-Vluyn_Dong_Nervosa_0276_Nervosa.jpg|pisi|Nervosa bassist ja laulja Fernanda Lira [[2017]]. aastal esinemas]] '''Nervosa''' on [[Brasiilia]] ''[[thrash metal]]''<nowiki>'</nowiki>i ansambel [[São Paulo]]st. Ansambel loodi [[2010]]. aastal. Kõik selle liikmed on naissoost. Nervosa rajasid 2010. aastal laulja ja kitarrist Prika Amaral, kitarrist Karen Ramos ning trummar Fernanda Terra. Järgmisel aastal lisandus bändi bassimängija Fernanda Lira, samas kui Ramos lahkus ning Nervosa jätkas kolmeliikmelisena. Ühtlasi sai Lirast selle põhilaulja. [[2012]]. aastal andis bänd välja demo "2012". Samal aastal sõlmis Nervosa lepingu [[Austria]] plaadifirmaga [[Napalm Records]], misjärel anti välja demo "Time of Death" ning salvestati video laulule "Masked Betrayer". Bänd vahetas mitu korda trummarit, alates [[2013]]. aastast oli selleks Pitchu Ferraz ning [[2014]]. aastal anti välja debüütalbum "Victim of Yourself". Albumi salvestamise ajal ja ilmumise järel andis Nervosa kontserte, tegutsedes muu hulgas selliste bändide nagu [[Exodus (ansambel)|Exodus]], [[Artillery]], [[Exumer]] ja [[Raven (ansambel)|Raven]] soojendajana. [[2015]]. aastal järgnes esimene turnee [[Euroopa]]sse, mille käigus bänd külastas ka Eestit ja esines klubis Tapper.<ref>https://www.setlist.fm/setlist/nervosa/2015/tapper-tallinn-estonia-13f0f149.html</ref> [[2016]]. aastal salvestas Nervosa [[USA]]-s oma teise albumi – "Agony". Samal aastal lahkus bändist trummar, kelle järglaseks sai järgmisest aastast Luana Dametto. 2016. aasta sügisese Euroopa turnee ajal külastas Nervosa taas Tallinna.<ref>https://www.setlist.fm/setlist/nervosa/2016/tapper-tallinn-estonia-23fab4e3.html</ref> [[2018]]. aastal salvestas Nervosa stuudioalbumi "Downfall of Mankind", kus külalisesinejatena tegid kaasa João Gordo ansamblist [[Ratos de Porão]] ja Michael Gilbert bändist [[Flotsam and Jetsam]].<ref>Bändi tegevuse kohta: [http://nervosaofficial.com/website/band/ Nervosa kodulehelt]</ref> Nervosa mängib kiiret, klassikalist ''thrash metal''<nowiki>'</nowiki>it ning selle stiili on võrreldud selliste ansamblite omaga nagu [[Kreator]], [[Destruction]], [[Slayer]], [[Sepultura]], Exodus ja [[Suicidal Angels]].<ref>[http://www.stormbringer.at/reviews.php?id=10350 Stormbringer: Reinhold Reither: NERVOSA - Victim Of Yourself]; [http://www.metalunderground.at/?p=24930 Metalunderground: Nervosa – Victim Of Yourself]; [http://time-for-metal.eu/nervosa-victim-of-yourself/ Time for Metal: Nervosa - Victim Of Yourself].</ref> ==Liikmed== * Fernanda Lira – vokaal, basskitarr (alates 2011) * Prika Amaral – kitarr, taustalaul (alates 2010) * Luana Dametto – trummid (alates 2017) ==Diskograafia== * 2012 – "2012" (demo) * 2012 – "Time of Death" (EP, Napalm Records) * 2014 – "Victim of Yourself" (album, Napalm Records) * 2016 – "Agony" (album, Napalm Records) * 2018 – "Downfall of Mankind" (album, Napalm Records) * 2021 - "Perpetual Chaos" (album, Napalm Records) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://nervosaofficial.com Ametlik koduleht] *[https://www.facebook.com/femalethrash/ Nervosa Facebooki leht] *[https://www.metal-archives.com/bands/Nervosa/3540350698 Nervosa Encyclopaedia Metallumis] [[Kategooria:Brasiilia ansamblid]] [[Kategooria:Thrash metal'i ansamblid]] pm1qattywij50g0v6gbv0zckxwjig7e 0 520637 7193036 7192576 2026-07-14T18:21:42Z ~2026-39765-58 233495 7193036 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:nublu (räppar)}} {{Muusikute info |taust=Soololaulja |nimi=Nublu |pilt=nublu (2022) (cropped).jpg |sünninimi=Markkus Pulk |sünniaeg={{birth date and age|1996|6|26}} |sünnikoht=[[Keila]], [[Eesti]]<br > |stiil=[[popräpp]] |URL={{URL|https://nublufy.ee}} }} '''Nublu''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Markkus Pulk'''<ref name=":0">{{Netiviide |Autor=Rasmus Rammo |URL=https://elu24.postimees.ee/6451306/mask-langeb-oolaps-nublu-esines-juba-enne-kapuutsi-ja-prille-tuhandete-pealtvaatajate-ees |Pealkiri=Mask langeb: öölaps Nublu esines juba enne kapuutsi ja prille tuhandete pealtvaatajate ees |Väljaanne=elu24 |Aeg=12. november 2018 |Kasutatud=12. november 2018}}</ref>; sündinud [[26. juuni]]l [[1996]]) on [[Keila]]st pärit [[Eesti]] [[räppar]] ja laulukirjutaja, kes alustas oma laulude üleslaadimist [[SoundCloud|SoundCloudis]]. Artist on tänaseks välja lasknud kolm albumit ning on teinud tuntuid lugusi mitmete teiste Eesti ja välisartistidega nagu [[5MIINUST]], [[Gameboy Tetris]], Mikael Gabriel, [[Vaiko Eplik]] ja TIEF CITY 44. == Laulude ajalugu == Nublu sai rohkem tuntumaks tänu oma 2018. aastal 11. juunil ilmunud singlile "[[Mina ka]]". Pärast tolle loo välja tulekut kasvatasid tema kuulsust ka sellised laulud nagu: "öölaps!", "2 Quick Start", "[[1-2]]", "[[für Oksana]]", "[[tmt]]" ja "Universum". 2020. aasta lõpus tuli välja esimene täispikk album "Café Kosmos". Tema [[YouTube]]'i kanalil on kokku üle 87 miljoni vaatamise. Tema populaarseim muusikavideo on "Für Oksana" 8 miljoni vaatamisega. [[Spotify]]s on kõige populaarsemaks looks üle 11 miljoni kuulamisega "Universum", mille kaasesitaja on Soome räppar [[Mikael Gabriel]]. Nublu ja [[Maria Kallastu]] lugu "Push It" kuulati voogedastusplatvormil Spotify ilmumise päeval (31. mail 2024) 21 561 korda, mis oli rekord Eesti laulude avapäeva kuulamiste osas Eestist registreeritud Spotify kontodelt.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120298047/nublu-uus-laul-tegi-spotifys-rekordi "nublu uus laul tegi Spotifys rekordi"] Eesti Ekspress, 4. juuni 2024.</ref> Nublu ja TIEF CITY 44 lugu "kesselaid" kuulati ilmumise päeval (14. veebruaril 2026) 28 072 korda, mis on uus Eesti laulu avapäeva kuulamiste rekord Eestis. == Haridus == Markkus Pulk õppis põhikoolis [[Tallinna Inglise Kolledž]]is ja keskkoolis [[Vanalinna Hariduskolleegium|Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi]] teatriklassis.<ref name=":0" /> 2016. aastal astus ta [[Tartu Ülikool]]i õppima [[ajakirjandus]]t ja [[kommunikatsioon]]i, kuid ülikool jäi lõpetamata.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/6710739/rappar-nublul-jai-ulikool-lopetamata|Pealkiri=Räppar nublul jäi ülikool lõpetamata|Väljaanne=Elu24|Aeg=19. juuni 2019|Kasutatud=}}</ref> == Diskograafia == === Albumid === * "Café Kosmos" (2020) * "r2imerahvas(Live @ Poco.art)" (2023) * "SUPERSUURE HOOLEGA. DELUXE." (2026) === EP === * "IS IT ESTONIA?!" (TIEF CITY 44; 2026) === Singlid === {{Veergude loend|* "droonid" (2018) * "Kassipulma Aftekas" (2019) * "Mina Ka" (feat Reket; 2018) * "Rulli Rulli Rulli (Nublu Remix)" (Öed; 2018) * "Mind on Mitu" (2018) * "Tmt" (2018) * "Tsirkus" (5MIINUST, Pluuto; 2019) * "muusikakool" (2019) * "Rotterdam" (2019) * "Aluspükse" (5MIINUST; 2019) * "für Oksana" (gameboy tetris; 2019) * "Croissantid" (2020) * "1-2" (2020) * "Laiaks Lüüa" (2020) * "Universum" (Mikael Gabriel; 2020) * "Olge terved, tütrekesed" (Curly Strings; 2020) * "Biology" (Cartoon,Jéja, gameboytetris; 2021) * "uputada merre" (whogaux; 2021) * "Vihje" (Mikael Gabriel; 2021) * "pagasita peruus (aguascalientes)" (2022) * "barranco" (2022) * "v6sa" (2022) * "kastehein" (2022) * "Ära Ärata" (2023) * "duubel5-v2.mp3" (2023) * "kõrvetab/kallab" (5MIINUST, NEXUS, Elina Born; 2023) * "heikki???" (2023) * "trammipark!!" (2023) * "Vox Populi" (Mikael Gabriel; 2024) * "Yao Ming" (Mikael Gabriel; 2024) * "push it" (maria kallastu; 2024) * "kirjadkoju.zip" (2024) * "SUPERSUURE HOOLEGA." (2025) * "LAUSU TÕTT - NÖEP Remix." (Vaiko Eplik, NÖEP; 2026) * "kesselaid" (TIEF CITY 44; 2026)|laius=25em}} === Lood === {{Veergude loend|* "öölaps!" (2018) * "2 Quick Start" (2018) * "Droonid 2020" (2020) * "Paraadna" (gameboy tetris, Raul Ojamaa; 2020) * "Interlude - Starlife (paha tuju luuletus)" (2020) * "Vaikus On Valus" (2020) * "Tamburiin" (2020) * "Linnud" (2020) * "Näost Näkku" (2020) * "Las Venturas" (2020) * "Sa Vist Tajud" (2020) * "Chiri Biri Binn" (cover Kuldne Trio laulust "Chiri-Biri-Binn"; 2020) * "kõrvetab" (5MIINUST, NEXUS ;2023) * "kallab" (5MIINUST, Elina Born; 2023) * "ees6naks" (2024) * "siin/seal" (2024) * "peagi saabun..." (2024) * "0.5EUR(intro)" (Vaiko Eplik; 2025) * "LAUSU TÕTT" (Vaiko Eplik; 2025) * "BACH/BRUNNER" (Vaiko Eplik; 2025) * "WAIKUSE VALGE UDU" (Vaiko Eplik; 2025) * "TIPUS ULUB TUUL" (Vaiko Eplik; 2025) * "MEELDIVAD TYDRUKUD" (Vaiko Eplik, Orelipoiss; 2026) * "SÜGISTUULED" (Vaiko Eplik; 2026) * "ilmast eile" (TIEF CITY 44; 2026) * "lainete laul" (TIEF CITY 44; 2026) * "arbuusisuvi" (TIEF CITY 44, Evelin Võigemast; 2026) * "tšastuška" (TIEF CITY 44, Curly Strings; 2026)|laius=25em}} == Tunnustus == Auhinnagalal "[[MyHits Awards 2018]]" oli Nublu nomineeritud auhinnale kolmes kategoorias, millest võitis kaks: aasta artist ja aasta hitt (lauluga "Mina ka").<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/6445021/auhinnasadu-on-labi-nemad-on-myhits-awardsi-voitjad|Pealkiri=Auhinnasadu on läbi: nemad on MyHits Awardsi võitjad...|Väljaanne=Elu24|Aeg=3. november 2018|Kasutatud=}}</ref> Tema hitid "Mina ka" ja "öölaps!" saavutasid 2018. aasta [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]] tabelis vastavalt esimese ja teise koha.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://r2.err.ee/881202/vaata-ja-kuula-uuesti-aastahitt-2018/912643|Pealkiri=VAATA JA KUULA UUESTI: Aastahitt 2018|Väljaanne=ERR|Aeg=6. jaanuar 2019|Kasutatud=}}</ref> 2019. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti muusikaauhindade]] galal valiti Nublu aasta meesartistiks ja "Mina ka" aasta parimaks lauluks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/|Pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2019 võitjad|Väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad 2019|Aeg=|Kasutatud=6. juuli 2019|arhiivimisaeg=2019-05-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190518185241/https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2020. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti muusikaauhindade]] galal oli Nublu nomineeritud auhinnale aasta meesartisti ja aasta ''Hip-Hop/Rap/R'n'B'' artisti kategoorias, lisaks püüdis ta lauluga "Für Oksana" auhinda ka aasta muusikavideo ja aasta parima laulu kategoorias.<ref>[https://menu.err.ee/1022406/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2020-nominendid Selgusid Eesti Muusikaauhinnad 2020 nominendid], ERR, 9. jaanuar 2020</ref> 2021. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galal oli Nublu nomineeritud auhinnale seitsmes kategoorias. Ta võitis kuus auhinda: aasta album, aasta muusikavideo, aasta debüütalbum, aasta artist (rahvahääletus), aasta meesartist ning aasta hip-hop/rap/r'n'b/ artistiks.<ref>[https://leht.postimees.ee/7167132/eesti-muusikaauhinnad-2021-voitjad-on-selgunud Eesti Muusikaauhinnad 2021 võitjad on selgunud], Postimees, 29. jaanuar 2021</ref> 2025. aasta Eesti Muusikaauhindade galal oli Nublu nomineeritud auhinnale neljas kategoorias. Ta võitis kolm auhinda: aasta popartist, aasta aasta muusikavideo ja aasta laul.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-30 |pealkiri=Galerii: Eesti Muusikaauhindadel võidutsesid Nublu ning 5miinust ja Puuluup |url=https://kultuur.err.ee/1609591139/galerii-eesti-muusikaauhindadel-voidutsesid-nublu-ning-5miinust-ja-puuluup |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tema õde on [[iluuisutaja]] ja üksiksõitja [[Eva-Lotta Kiibus]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Nublu}} [[Kategooria:Eesti räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] nqh8xratvx20c2hx6xsgoa5npyb3f4f 0 522605 7193082 7184635 2026-07-14T20:04:16Z Avjoska 1538 7193082 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Viru keskus 1|lõpppeatus=Vana-Pääsküla|avati=2004|number=20A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b/21213-1/map|eelmine liin=20|järgmine liin=21|järgmine=21 (Tallinna bussiliin)|eelmine=20 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=https://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b|uuendus=1. juuli 2026|pilt=TLT 20A.jpg}} '''20A''' on Tallinna bussiliin, mis teenindab reisijaid marsruudil [[Viru Keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri alevik]]. Väljumised 30-70 minuti tagant. Bussiliini teenindas bussifirma [[MRP Linna Liinid]] liinil Kunstiakadeemia – Laagri alevik kuni 2019. aasta 1. veebruarini, kui [[Tallinna linnavalitsus]] otsustas lõpetada sõlmitud lepingu.<ref>{{Netiviide|Autor=Indrek Kruus, Toomas Pott, Merili Nael|URL=https://www.err.ee/898889/tallinn-lopetab-ettevottega-mrp-linna-liinid-solmitud-leppe|Pealkiri=Tallinn lõpetab ettevõttega MRP Linna Liinid sõlmitud leppe|Väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|Aeg=16.01.2019|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> Alates sellest kuupäevast võttis liini teenindamise üle [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Uus teenindaja tegi liinil 20A mitu muudatust: 15. veebruarist sai kesklinnas asunud lõpp-peatuse asemel lõpp-peatuseks [[Ants Laikmaa tänav|Ants Laikmaa tänava]] peatus, liin sai alguse Viru keskuse bussiterminalist ja lisati uus peatus Akadeemia tee [[Eduard Vilde tee]]le.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Alates-15.-veebruarist-2019-muutub-bussiliini-nr-20A-liikumistee-ja-muutuvad-soiduplaanid-bussiliinidel-nr-9,-11,-20,-20A,-25,-35-ja-46|Pealkiri=Alates 15. veebruarist 2019 muutub bussiliini nr 20A liikumistee ja muutuvad sõiduplaanid bussiliinidel nr 9, 11, 20, 20A, 25, 35 ja 46|Väljaanne=Tallinna Transpordiamet|Aeg=13.02.2019|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> Bussiliin teenindab tööpäeviti iga tund ja tipptundidel iga pooltund, laupäeval ja alates 1. maist 2019 ka pühapäeval ning riiklikul pühal iga 2 tunni tagant.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://transport.tallinn.ee/#bus/20a/a-b|Pealkiri=Sõiduplaanid|Väljaanne=Tallinna Transpordiamet|Aeg=|Kasutatud=7.08.2019}}</ref> 1. septembrist 2020 tihendati bussiliini seoses [[25 (Tallinna bussiliin)|bussiliini 25]] sulgemisega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|pealkiri=Muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel alates 01.09.2020|väljaanne=tallinn.ee|aeg=27.08.2020|vaadatud=31.08.2020|arhiivimisaeg=24.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124110012/https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&id=36834|url-olek=ei tööta}}</ref> Alates 1. augustist 2026 marsruut muutub ja liin hakkab kandma numbrit 19.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Nõmme {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uusliinivork/nomme |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Marsruut == Liini 20A pikkus on ligikaudu 17 kilomeetrit ning buss läbib Tallinnas [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa. Liini lõpp-peatus on [[Saue vald|Saue vallas]] Laagri alevikus. Bussiliini marsruut on Viru keskusest järgmine: Narva mnt, Pärnu mnt, A. H. Tammsaare tee, Sõpruse pst, E. Vilde tee, Kadaka tee, Kadaka pst, Möldre tee.<ref name=":0" />{{teekaart}} == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |2004 |Kivisilla – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2019 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2023 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |D-terminal – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Tähetorni – Kivimäe jaam – Laaniku – Laagri alevik | |- |2024 |Viru Keskus – Pärnu mnt – Tammsaare tee – Szolnok – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Praegune marsruut |- |2026 |D-Terminal – Liivalaia tn – Pärnu mnt – Tondi tn – Sõpruse pst – Mäepealse – Kadaka pst – Laaniku – Laagri alevik |Nimetatakse ümber liiniks 19<ref name=":1" /> |} == Viited == <references /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] tahtwdh8neu3wiren8x9dsyz74s2soq 0 535973 7193247 7191980 2026-07-15T07:30:58Z Avjoska 1538 /* Detsember */ 7193247 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1970}} ''Siin on loetletud [[1970]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sisukord paremale}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Paul Thomas Anderson]], ameerika filmirežissöör *[[4. jaanuar]] – [[Christopher Cassidy]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut *[[12. jaanuar]] – [[Indrek Hargla]], eesti kirjanik *[[13. jaanuar]] – [[Shonda Rhimes]], USA stsenarist, telerežissöör ja -produtsent *[[27. jaanuar]] – [[Katrin Niglas]], eesti pedagoogikateadlane *[[28. jaanuar]] – [[Valdur Mikita]], eesti kirjanik ja semiootik *[[29. jaanuar]] – [[Heather Graham]], ameerika näitleja *[[31. jaanuar]] – [[Minnie Driver]], briti näitleja ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Arne Ansper]], Eesti informaatik ja programmeerija *[[9. veebruar]] – [[Sander Silm]], eesti ajakirjanik *[[20. veebruar]] – [[Arnold Sinisalu]], eesti kaitsepolitseinik, Eesti Kaitsepolitsei peadirektor *[[24. veebruar]] – [[Neil Sullivan]], Šotimaa jalgpallur ==Märts== *[[2. märts]] – [[Erik Reinhold]], Eesti poliitik ja sõjaväelane * 2. märts – [[Irene Käosaar]], eesti haridustegelane *[[14. märts]] – [[Júnior Baiano]], Brasiilia jalgpallur *[[18. märts]] – [[Queen Latifah]], ameerika räppar ja näitleja *[[24. märts]] – [[Lara Flynn Boyle]], ameerika näitleja * 24. märts – [[Sharon Corr]], iiri muusik ([[The Corrs]]) *[[26. märts]] – [[Paul Bosvelt]], hollandi jalgpallur ==Aprill== *[[6. aprill]] – [[Olaf Kölzig]], lõuna-aafriklasest [[NHL]]i [[jäähoki|jäähokimängija]] *[[14. aprill]] – [[Alar Viitmaa]], Eesti orienteeruja *[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. aprill]] – [[Andre Agassi]], Ameerika Ühendriikide tennisist * 29. aprill – [[Uma Thurman]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[30. aprill]] – [[Halit Ergenç]], türgi teatri- ja filminäitleja ==Mai== *[[15. mai]] – [[Frank de Boer]], hollandi jalgpallur *[[16. mai]] – [[Gabriela Sabatini]], Argentina tennisist *[[22. mai]] – [[Naomi Campbell]], inglise supermodell *[[24. mai]] – [[Anna Parmas]], eesti päritolu Venemaa filmilavastaja ja stsenarist * 24. mai – [[Peeter Raudsepp (ärijuht)|Peeter Raudsepp]], eesti ettevõtja ja juhtimiskonsultant ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Jan van Steenbergen]], hollandi keeleteadlane, ajakirjanik, tõlkija ja tõlk * 3. juuni – [[Eve Paap]], eesti muusikaõpetaja ja kooridirigent *[[8. juuni]] – [[Julia Aug]], eesti päritolu Vene näitleja ja lavastaja * 8. juuni – [[Gabrielle Giffords]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja relvakontrolli aktivist *[[16. juuni]] – [[Ivi Jõudu]], eesti teadlane *[[19. juuni]] – [[Quincy Watts]], ameerika kergejõustiklane (400 m jooksja) *[[21. juuni]] – [[Märten Kross]], eesti muusik, kirjanik, kunstnik ja produtsent ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Teemu Selänne]], soome hokimängija *[[8. juuli]] – [[Beck]], ameerika rokkmuusik *[[26. juuli]] – [[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja ==August== *[[1. august]] – [[David James]], inglise jalgpallur *[[5. august]] – [[Krista Fischer]], eesti matemaatik *[[10. august]] – [[Navitrolla]], eesti kunstnik *[[13. august]] – [[Alan Shearer]], inglise jalgpallur *[[25. august]] – [[Claudia Schiffer]], saksa supermodell ==September== *[[8. september]] – [[Latrell Sprewell]], ameerika korvpallur * 8. september – [[Rosearik Rikki Simons]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 8. september – [[Lars Vogt]], saksa kontsertpianist ja dirigent *[[11. september]] – [[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja *[[12. september]] – [[Lee Cheol-ha]], Lõuna-Korea filmilavastaja * 12. september – [[Eerik Jõks]], eesti muusikateadlane, laulja ja helilooja *[[18. september]] – [[Aisha Tyler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, filmilavastaja ja saatejuht *[[25. september]] – [[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik ==Oktoober== *[[8. oktoober]] – [[Matt Damon]], ameerika näitleja *[[9. oktoober]] – [[Annika Sörenstam]], [[rootsi]] [[golf|golfimängija]] *[[10. oktoober]] – [[Ilona Lepsalu]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[15. oktoober]] – [[Andres Tvauri]], eesti arheoloog *[[20. oktoober]] – [[Aapo Ilves]], eesti kirjanik * 20. oktoober – [[Toomas Toomsoo]], eesti arst * 20. oktoober – [[Jarek Kurnitski]], eesti tehnikateadlane * [[22. oktoober]] – [[Winston Bogarde]], Hollandi jalgpallur *[[29. oktoober]] – [[Phillip Cocu]], Hollandi jalgpallur ==November== *[[10. november]] – [[Freddy Loix]], belgia rallisõitja *[[11. november]] – [[Sven Tali]], eesti [[ehtekunstnik]] ja fotograaf * 11. november – [[Niko Peleshi]], Albaania poliitik * 11. november – [[Piret Viirpalu]], eesti kunstipedagoog *[[12. november]] – [[Tonya Harding]], ameerika iluuisutaja ==Detsember== *[[6. detsember]] – [[Ene-Renate Pähkla]], eesti hambaarst ja arstiteadlane *[[8. detsember]] – [[Peep Päll]], eesti jõutõstja, treener ja spordipedagoog *[[11. detsember]] – [[Raul Kudre]], Eesti omavalitsustegelane ja orienteeruja *[[15. detsember]] – [[Michael Shanks]], kanada näitleja *[[18. detsember]] – [[DMX]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[19. detsember]] – [[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik *[[24. detsember]] – [[Larissa Netšeporuk]], eesti kergejõustiklane rycmtyccizrh6ke8703lq1ast76t5bc 7193281 7193247 2026-07-15T08:49:03Z Avjoska 1538 /* Aprill */ 7193281 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1970}} ''Siin on loetletud [[1970]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sisukord paremale}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Paul Thomas Anderson]], ameerika filmirežissöör *[[4. jaanuar]] – [[Christopher Cassidy]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut *[[12. jaanuar]] – [[Indrek Hargla]], eesti kirjanik *[[13. jaanuar]] – [[Shonda Rhimes]], USA stsenarist, telerežissöör ja -produtsent *[[27. jaanuar]] – [[Katrin Niglas]], eesti pedagoogikateadlane *[[28. jaanuar]] – [[Valdur Mikita]], eesti kirjanik ja semiootik *[[29. jaanuar]] – [[Heather Graham]], ameerika näitleja *[[31. jaanuar]] – [[Minnie Driver]], briti näitleja ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Arne Ansper]], Eesti informaatik ja programmeerija *[[9. veebruar]] – [[Sander Silm]], eesti ajakirjanik *[[20. veebruar]] – [[Arnold Sinisalu]], eesti kaitsepolitseinik, Eesti Kaitsepolitsei peadirektor *[[24. veebruar]] – [[Neil Sullivan]], Šotimaa jalgpallur ==Märts== *[[2. märts]] – [[Erik Reinhold]], Eesti poliitik ja sõjaväelane * 2. märts – [[Irene Käosaar]], eesti haridustegelane *[[14. märts]] – [[Júnior Baiano]], Brasiilia jalgpallur *[[18. märts]] – [[Queen Latifah]], ameerika räppar ja näitleja *[[24. märts]] – [[Lara Flynn Boyle]], ameerika näitleja * 24. märts – [[Sharon Corr]], iiri muusik ([[The Corrs]]) *[[26. märts]] – [[Paul Bosvelt]], hollandi jalgpallur ==Aprill== *[[6. aprill]] – [[Olaf Kölzig]], lõuna-aafriklasest [[NHL]]i [[jäähoki|jäähokimängija]] *[[14. aprill]] – [[Alar Viitmaa]], Eesti orienteeruja *[[24. aprill]] – [[Jan Beltrán]], väliseesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. aprill]] – [[Andre Agassi]], Ameerika Ühendriikide tennisist * 29. aprill – [[Uma Thurman]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[30. aprill]] – [[Halit Ergenç]], türgi teatri- ja filminäitleja ==Mai== *[[15. mai]] – [[Frank de Boer]], hollandi jalgpallur *[[16. mai]] – [[Gabriela Sabatini]], Argentina tennisist *[[22. mai]] – [[Naomi Campbell]], inglise supermodell *[[24. mai]] – [[Anna Parmas]], eesti päritolu Venemaa filmilavastaja ja stsenarist * 24. mai – [[Peeter Raudsepp (ärijuht)|Peeter Raudsepp]], eesti ettevõtja ja juhtimiskonsultant ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Jan van Steenbergen]], hollandi keeleteadlane, ajakirjanik, tõlkija ja tõlk * 3. juuni – [[Eve Paap]], eesti muusikaõpetaja ja kooridirigent *[[8. juuni]] – [[Julia Aug]], eesti päritolu Vene näitleja ja lavastaja * 8. juuni – [[Gabrielle Giffords]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja relvakontrolli aktivist *[[16. juuni]] – [[Ivi Jõudu]], eesti teadlane *[[19. juuni]] – [[Quincy Watts]], ameerika kergejõustiklane (400 m jooksja) *[[21. juuni]] – [[Märten Kross]], eesti muusik, kirjanik, kunstnik ja produtsent ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Teemu Selänne]], soome hokimängija *[[8. juuli]] – [[Beck]], ameerika rokkmuusik *[[26. juuli]] – [[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja ==August== *[[1. august]] – [[David James]], inglise jalgpallur *[[5. august]] – [[Krista Fischer]], eesti matemaatik *[[10. august]] – [[Navitrolla]], eesti kunstnik *[[13. august]] – [[Alan Shearer]], inglise jalgpallur *[[25. august]] – [[Claudia Schiffer]], saksa supermodell ==September== *[[8. september]] – [[Latrell Sprewell]], ameerika korvpallur * 8. september – [[Rosearik Rikki Simons]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 8. september – [[Lars Vogt]], saksa kontsertpianist ja dirigent *[[11. september]] – [[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja *[[12. september]] – [[Lee Cheol-ha]], Lõuna-Korea filmilavastaja * 12. september – [[Eerik Jõks]], eesti muusikateadlane, laulja ja helilooja *[[18. september]] – [[Aisha Tyler]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, filmilavastaja ja saatejuht *[[25. september]] – [[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik ==Oktoober== *[[8. oktoober]] – [[Matt Damon]], ameerika näitleja *[[9. oktoober]] – [[Annika Sörenstam]], [[rootsi]] [[golf|golfimängija]] *[[10. oktoober]] – [[Ilona Lepsalu]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[15. oktoober]] – [[Andres Tvauri]], eesti arheoloog *[[20. oktoober]] – [[Aapo Ilves]], eesti kirjanik * 20. oktoober – [[Toomas Toomsoo]], eesti arst * 20. oktoober – [[Jarek Kurnitski]], eesti tehnikateadlane * [[22. oktoober]] – [[Winston Bogarde]], Hollandi jalgpallur *[[29. oktoober]] – [[Phillip Cocu]], Hollandi jalgpallur ==November== *[[10. november]] – [[Freddy Loix]], belgia rallisõitja *[[11. november]] – [[Sven Tali]], eesti [[ehtekunstnik]] ja fotograaf * 11. november – [[Niko Peleshi]], Albaania poliitik * 11. november – [[Piret Viirpalu]], eesti kunstipedagoog *[[12. november]] – [[Tonya Harding]], ameerika iluuisutaja ==Detsember== *[[6. detsember]] – [[Ene-Renate Pähkla]], eesti hambaarst ja arstiteadlane *[[8. detsember]] – [[Peep Päll]], eesti jõutõstja, treener ja spordipedagoog *[[11. detsember]] – [[Raul Kudre]], Eesti omavalitsustegelane ja orienteeruja *[[15. detsember]] – [[Michael Shanks]], kanada näitleja *[[18. detsember]] – [[DMX]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[19. detsember]] – [[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik *[[24. detsember]] – [[Larissa Netšeporuk]], eesti kergejõustiklane 9z1okof8hdvmkhiqwcu3ihdyepxv1j8 0 536273 7193296 7183340 2026-07-15T09:15:51Z Kuriuss 38125 7193296 wikitext text/x-wiki '''Aarne Paul''' (sündinud [[16. veebruar]]il 1959 [[Pärnu]]s<ref>{{Netiviide|Autor=Hans Soll|URL=http://opleht.ee/2016/11/benita-paul-kujundas-koidula-kooli-nagu/|Pealkiri=Õpetajate leht: Benita Paul kujundas Koidula kooli nägu|Väljaanne=|Aeg=04.11.2016|Kasutatud=13.04.2019}}</ref>) on eesti kooliõpetaja ja planetarist. == Haridus == Paul lõpetas 1977. aastal [[Pärnu Koidula Gümnaasium]]i <ref>https://koidulag.edu.ee/et/vilistlased</ref> kuldmedaliga{{lisa viide}} ning õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is astrofüüsikat, ülikooli lõpetas 1985. aastal.{{lisa viide}} == Töökäik == Ta on töötanud aastatel 1985–1987 [[Tõravere observatoorium]]is [[Jaan Einasto]] töörühmas assistendina.<ref>Hans Soll. [http://opleht.ee/2016/11/benita-paul-kujundas-koidula-kooli-nagu/ Benita Paul kujundas Koidula kooli nägu]. Õpetajate Leht, 04.11.2016.</ref> 2005–2013 töötas ta Pärnus [[NOTE]]-s.<ref>https://ee.linkedin.com/in/aarne-paul-6a352842{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} LinkedIn- Aarne Paul</ref> Alates 2013. aastast töötab ta [[Pärnu]]s [[Pernova Hariduskeskus]]es astronoomiaõpetajana<ref>https://web.archive.org/web/20190214061530/http://www.pernova.ee/tootajad/ Pernova Hariduskeskuse töötajad</ref> ja 2019. aastast ka [[Pärnu Mai Kool]]is füüsikaõpetajana. == Isiklikku == Nii Pauli isa [[Arnold Paul]]<ref>https://parnu.postimees.ee/333973/ulejoe-kooli-lugu-jouab-kaante-vahele Pärnu Postimees: Ülejõe kooli lugu jõuab kaante vahele</ref>, ema Benita Paul<ref>Hans Soll. [http://opleht.ee/2016/11/benita-paul-kujundas-koidula-kooli-nagu/ Benita Paul kujundas Koidula kooli nägu]. Õpetajate Leht, 04.11.2016.</ref> kui ka Pauli vend [[Ardi Paul]] on olnud staažikad pedagoogid. Teoloog [[Toomas Paul]] oli Aarne Pauli onu. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Paul, Aarne}} [[Kategooria:Eesti astrofüüsikud]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti astronoomid]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] bh63fhip9gbtiizy04ch4jd3xxd21k2 0 536443 7193358 6906818 2026-07-15T11:06:39Z Trebors 57925 7193358 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Miilitsa Erikeskkool''' (lühend '''TMEKK'''; kõnekeeles ka '''Tallinna Miilitsakool''' ja '''Nõmme Miilitsakool'''), oli aastatel 1944–1991 Tallinnas [[Nõmme]]l [[Pärnu maantee]] 326-328 (138) asunud [[kutsehariduskool]]. Kooli võeti vastu keskharidusega noormehi, kes olid eelnevalt teinud läbi ajateenistuse. Lõpetajad said kesk-juriidilise hariduse sellekohase diplomiga. Valmistati ette kaadrit [[kriminaaljälitus]]ele ning [[piirkonnainspektor]]iteks. Õppurite koosseis oli internatsionaalne, peale Eesti NSV tuldi õppima Vene Föderatsiooni mitmest oblastist ning [[Karjala ANSV]]-st. Õppetöö kestis 6 tundi päevas, lisaks 3 tundi iseseisvaks õppimiseks õhtul ning veel 2–6 tundi fakultatiivaineid nädalas. Mõlemal kursusel oli viis õppegruppi. Igal õppegrupil oli juhendaja, õppejõud<ref>[[Aleksander Martin]], [https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1984/09/22/1 Emajõest Virtsuni], Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 22 september 1984</ref>. Koolis on õppinud mitmed tuntud inimesed: [[Aldis Alus]], [[Veiko Kulla]], [[Andres Anvelt]],<ref>[https://web.archive.org/web/20190216035227/http://www.virumaa.ee/2004/10/ve-kulla-veiko-endine-kriminaalpolitseinik/] Politseist lahkuvad tippspetsialistid: see on poliitiline organisatsioon. 8. oktoober 2004</ref> [[Eston Kohver]]. [[Pilt:Kahrode kinomaja 5.jpg|pisi| Pärnu mnt 326]] [[Pilt:Kahrode maja.jpg|pisi|Pärnu mnt 328]] ==Ajalugu== * 1944–1946 NSV Liidu [[SARK]] Eesti Kool * 1947–1951 [[NSV Liidu Siseministeerium|NSV Liidu SM]] Ohvitseride Kool * 1951–1957 NSV Liidu (Julgeolekuministeeriumi) Siseministeeriumi Tallinna Miilitsakool * 1957–1960 NSV Liidu SM Tallinna Erikeskkool * 1960–1966 [[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV SM]] Tallinna Miilitsa Erikeskkool * 1966–1991 NSVL SM Tallinna Miilitsa Erikeskkool (vene keeles ''Таллинская специальная средняя школа милиции МВД СССР'') Kool loodi [[NSVL Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 6. detsembri 1944. aasta käskkirja nr 001469 alusel. Kuni 1955. aastani õpetati koolis välja [[operatiivtöötaja]]id [[miilits]]aorganite jaoks. Põhikursusega paralleelselt koolitati [[kriminaaljälitus]]ega tegelevaid töötajaid. 1955. aastal likvideeriti operatiivtöötajate kursus ja kooli profiiliks sai kriminaaljälitustöötajate koolitamine. 1957. aastal sai kool [[keskeriharidus]]likuks [[õppeasutus]]eks. Valmistati ette miilitsatöötajaid juriidilise [[keskharidus]]ega päevases õppes kahe- ja [[Kaugõpe|kaugõp]]pes kolmeaastase õppeajaga. Alates 1963. aastast valmistas kool ette miilitsaorganite juhtivkoosseisu ja viis läbi kuuekuulisi kriminaaljälituse kursusi. Põhikirjad ja juhised (õppetöökoormuse normid, pedagoogide töötasustamise normid, praktika organiseerimine ja läbiviimise juhend jm) NSV Liidu Siseministeeriumi kesk-eriõppeasutustele töötas välja ja kinnitas oma käskkirjaga [[NSVL Siseministeerium|NSV Liidu Siseministeerium]]. Viimane põhikiri kinnitati NSV Liidu Siseministeeriumi 04.10.1990 käskkirjaga nr 371. === Siseministeeriumi Politseiakadeemia === Kool likvideeriti [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi Valitsuse]] 14. jaanuari 1991 määruse nr 6 alusel 28. veebruaril 1991. aastal. Selle baasil moodustati 1. märtsil 1991<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28504 Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiakadeemia moodustamise kohta], RT 1991, 4, 66</ref> [[Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiakadeemia]], kelle valdusse jäi likvideeritud kooli arhiiv. 31. oktoobril 1991 võttis [[vabariigi valitsus|valitsus]] vastu määruse, mille alusel tuli Siseministeeriumi Politseiakadeemia reorganiseerida 1. augustiks 1992 [[rakenduskõrgkool]]ina toimivaks Eesti Politseiakadeemiaks. 29. jaanuaril 1992 nimetati valitsuse määrusega Siseministeeriumi Politseiakadeemia ümber Riikliku Politseiameti Politseiakadeemiaks, mis likvideeriti 1. mail 1992, kursandid viidi üle 15. aprillil 1992 asutatud [[Sisekaitseakadeemia|Eesti Sisekaitse Akadeemiasse]]. Valitsuse 21. mai 1993 määrusega nr 158 asutati [[Tallinna Politseikool (1993–1997)|Tallinna Politseikool]], mis liideti valitsuse 5. august 1997 määruse nr 148 alusel [[Paikuse Politseikool|Paikuse Politseikooliga]].<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.5026] Portal of Europe.</ref> 2021. aastal alustati Pärnu mnt 328 ümberehitust [[korterelamu]]teks.<ref>[https://www.err.ee/582055/merko-tahab-kunagise-miilitsakooli-asemele-nommel-korterelamuid] Merko tahab kunagise miilitsakooli asemele Nõmmel korterelamuid. 2017.</ref> == Kooli juhid == * 1944–1947 – polkovnik Andronov * 1947–1950 – alampolkovnik I. Haritonov * 1950–1952 – major Zujev * 1952–1953 – alampolkovnik Zintšenko ja alampolkovnik Virko * 1953–1954 – kindralmajor [[Aleksander Resev]] * 1954–1967 – alampolkovnik [[Oskar Jürgenson]] * 1967–1968 – polkovnik [[Konstantin Mišin]] * 1968–1969 – polkovnik [[Ivan Esper]], asetäitja poliitalal [[Helmut Reigo]] * 1969–1980 – polkovnik [[Jevgeni Nazimov]] * 1980–1985 – kindralmajor Aleksander Martin * 1985–1991 – polkovnik [[Vladimir Sepp]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised kutsekoolid]] [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:NSV Liidu Siseministeerium‎]] [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium‎]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] g144bildbp0cwjcldv8avv4hurv2xi1 7193360 7193358 2026-07-15T11:09:12Z Trebors 57925 7193360 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Miilitsa Erikeskkool''' (lühend '''TMEKK'''; kõnekeeles ka '''Tallinna Miilitsakool''' ja '''Nõmme Miilitsakool''') oli aastatel 1944–1991 Tallinnas [[Nõmme]]l [[Pärnu maantee]] 326-328 (138) asunud [[kutsehariduskool]]. Kooli võeti vastu keskharidusega ajateenistuse läbinud mehi. Lõpetajad said kesk-juriidilise hariduse sellekohase diplomiga. Valmistati ette kaadrit [[kriminaaljälitus]]ele ning [[piirkonnainspektor]]iteks. Õppurite koosseis oli internatsionaalne, peale Eesti NSV tuldi õppima Vene Föderatsiooni mitmest oblastist ning [[Karjala ANSV]]-st. Õppetöö kestis 6 tundi päevas, lisaks 3 tundi iseseisvaks õppimiseks õhtul ning veel 2–6 tundi fakultatiivaineid nädalas. Mõlemal kursusel oli viis õppegruppi. Igal õppegrupil oli juhendaja, õppejõud<ref>[[Aleksander Martin]], [https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1984/09/22/1 Emajõest Virtsuni], Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 22 september 1984</ref>. Koolis on õppinud mitmed tuntud inimesed: [[Aldis Alus]], [[Veiko Kulla]], [[Andres Anvelt]],<ref>[https://web.archive.org/web/20190216035227/http://www.virumaa.ee/2004/10/ve-kulla-veiko-endine-kriminaalpolitseinik/] Politseist lahkuvad tippspetsialistid: see on poliitiline organisatsioon. 8. oktoober 2004</ref> [[Eston Kohver]]. [[Pilt:Kahrode kinomaja 5.jpg|pisi| Pärnu mnt 326]] [[Pilt:Kahrode maja.jpg|pisi|Pärnu mnt 328]] ==Ajalugu== * 1944–1946 NSV Liidu [[SARK]] Eesti Kool * 1947–1951 [[NSV Liidu Siseministeerium|NSV Liidu SM]] Ohvitseride Kool * 1951–1957 NSV Liidu (Julgeolekuministeeriumi) Siseministeeriumi Tallinna Miilitsakool * 1957–1960 NSV Liidu SM Tallinna Erikeskkool * 1960–1966 [[Eesti NSV Siseministeerium|Eesti NSV SM]] Tallinna Miilitsa Erikeskkool * 1966–1991 NSVL SM Tallinna Miilitsa Erikeskkool (vene keeles ''Таллинская специальная средняя школа милиции МВД СССР'') Kool loodi [[NSVL Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] 6. detsembri 1944. aasta käskkirja nr 001469 alusel. Kuni 1955. aastani õpetati koolis välja [[operatiivtöötaja]]id [[miilits]]aorganite jaoks. Põhikursusega paralleelselt koolitati [[kriminaaljälitus]]ega tegelevaid töötajaid. 1955. aastal likvideeriti operatiivtöötajate kursus ja kooli profiiliks sai kriminaaljälitustöötajate koolitamine. 1957. aastal sai kool [[keskeriharidus]]likuks [[õppeasutus]]eks. Valmistati ette miilitsatöötajaid juriidilise [[keskharidus]]ega päevases õppes kahe- ja [[Kaugõpe|kaugõp]]pes kolmeaastase õppeajaga. Alates 1963. aastast valmistas kool ette miilitsaorganite juhtivkoosseisu ja viis läbi kuuekuulisi kriminaaljälituse kursusi. Põhikirjad ja juhised (õppetöökoormuse normid, pedagoogide töötasustamise normid, praktika organiseerimine ja läbiviimise juhend jm) NSV Liidu Siseministeeriumi kesk-eriõppeasutustele töötas välja ja kinnitas oma käskkirjaga [[NSVL Siseministeerium|NSV Liidu Siseministeerium]]. Viimane põhikiri kinnitati NSV Liidu Siseministeeriumi 04.10.1990 käskkirjaga nr 371. === Siseministeeriumi Politseiakadeemia === Kool likvideeriti [[Eesti vabariigi valitsus|Eesti Vabariigi Valitsuse]] 14. jaanuari 1991 määruse nr 6 alusel 28. veebruaril 1991. aastal. Selle baasil moodustati 1. märtsil 1991<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28504 Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiakadeemia moodustamise kohta], RT 1991, 4, 66</ref> [[Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiakadeemia]], kelle valdusse jäi likvideeritud kooli arhiiv. 31. oktoobril 1991 võttis [[vabariigi valitsus|valitsus]] vastu määruse, mille alusel tuli Siseministeeriumi Politseiakadeemia reorganiseerida 1. augustiks 1992 [[rakenduskõrgkool]]ina toimivaks Eesti Politseiakadeemiaks. 29. jaanuaril 1992 nimetati valitsuse määrusega Siseministeeriumi Politseiakadeemia ümber Riikliku Politseiameti Politseiakadeemiaks, mis likvideeriti 1. mail 1992, kursandid viidi üle 15. aprillil 1992 asutatud [[Sisekaitseakadeemia|Eesti Sisekaitse Akadeemiasse]]. Valitsuse 21. mai 1993 määrusega nr 158 asutati [[Tallinna Politseikool (1993–1997)|Tallinna Politseikool]], mis liideti valitsuse 5. august 1997 määruse nr 148 alusel [[Paikuse Politseikool|Paikuse Politseikooliga]].<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.5026] Portal of Europe.</ref> 2021. aastal alustati Pärnu mnt 328 ümberehitust [[korterelamu]]teks.<ref>[https://www.err.ee/582055/merko-tahab-kunagise-miilitsakooli-asemele-nommel-korterelamuid] Merko tahab kunagise miilitsakooli asemele Nõmmel korterelamuid. 2017.</ref> == Kooli juhid == * 1944–1947 – polkovnik Andronov * 1947–1950 – alampolkovnik I. Haritonov * 1950–1952 – major Zujev * 1952–1953 – alampolkovnik Zintšenko ja alampolkovnik Virko * 1953–1954 – kindralmajor [[Aleksander Resev]] * 1954–1967 – alampolkovnik [[Oskar Jürgenson]] * 1967–1968 – polkovnik [[Konstantin Mišin]] * 1968–1969 – polkovnik [[Ivan Esper]], asetäitja poliitalal [[Helmut Reigo]] * 1969–1980 – polkovnik [[Jevgeni Nazimov]] * 1980–1985 – kindralmajor Aleksander Martin * 1985–1991 – polkovnik [[Vladimir Sepp]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised kutsekoolid]] [[Kategooria:Tallinna endised koolid]] [[Kategooria:NSV Liidu Siseministeerium‎]] [[Kategooria:Eesti NSV Siseministeerium‎]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa]] hs7k7qjn4mkj5raxcgvx03gnenlmk7e 0 536946 7193145 6894693 2026-07-14T22:53:19Z Kuriuss 38125 7193145 wikitext text/x-wiki '''Tallinn Pride''' oli [[LGBT]] kultuurinädal, mis toimus aastatel [[2004]]–[[2007]] [[Tallinn]]as ning oli suunatud [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsete]] inimeste võrdsete õiguste edendamisele. Ürituse järglane oli [[2009]].aastast toimuv '''[[Baltic Pride]]''', kuid alates [[2020]]. aastatest on Tallinn Pride'i korraldatud ka iseseisvalt. == Ajalugu == 12.–15. augustil [[2004]] toimus LGBT kultuuriürituste sari Baltic Pride Tallinn. Eesti esimese LGBT kultuurinädala raames toimus Tallinna kesklinnas Eesti ja kogu Baltikumi esimene geiparaad [[Moonbow Pride]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/moonbow-pride-2004-tallinn-sai-loa?id=8308944|Pealkiri=Moonbow Pride 2004 Tallinn sai loa|Väljaanne=Delfi|Aeg=2. august 2004|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinnal-pole-pohjust-homode-marssi-keelata?id=8271794|Pealkiri=Tallinnal pole põhjust homode marssi keelata|Väljaanne=Delfi|Aeg=27. juuli 2004|Kasutatud=10. juuli 2017}}</ref> Rahumeelselt kulgenud rongkäigust võttis osa hinnanguliselt 200 inimest.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/homoparaad-laks-rahulikult?id=50990597|Pealkiri=Homoparaad läks rahulikult|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=14. august 2004|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> Kui 2005. aasta paraad kulges ilma eriliste vahejuhtumiteta, siis 2006. aastal hilines rongkäigu algus pommiähvarduste tõttu ning umbes 5 inimest said paraadil osalemisel tõsisemaid vigastusi.<ref name=":42">{{Netiviide|Autor=Kerttu Kaldoja|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/tallinnas-runnati-homoparaadi?id=51052352|Pealkiri=Tallinnas rünnati homoparaadi|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=12. august 2007|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref><ref name=":52">{{Netiviide|Autor=Kerttu Rannamäe|URL=http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=51064505|Pealkiri=Homoparaadi ründamine on endiselt uurimise all|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=16. november 2006|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref><ref name=":6">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinnas-toimus-homoparaad-pildid?id=13535787|Pealkiri=Tallinnas toimus homoparaad|Väljaanne=|Aeg=12. august 2007|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref> LGBT kultuurinädalad koos paraadiga toimusid 2004–2007. Eelkõige turvakaalutlustel katkes paraadide traditsioon 2007. aastal.<ref name=":7">{{Netiviide|Autor=Erik Rand|URL=http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=51135606|Pealkiri=Homoparaad jääb tänavu ära|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=10. juuli 2008|Kasutatud=9. juuli 2017}}</ref><ref name=":32">{{Netiviide|Autor=Aet Kuusik|URL=http://feministeerium.ee/me-poleks-kunagi-pidanud-tanavalt-ara-minema/|Pealkiri=“Me poleks kunagi pidanud tänavalt ära minema!”|Väljaanne=Feministerium|Aeg=5. juuli 2017|Kasutatud=9. juuli 2017|arhiivimisaeg=2017-08-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170825004324/http://feministeerium.ee/me-poleks-kunagi-pidanud-tanavalt-ara-minema/|url-olek=ei tööta}}</ref> [[2008]]. aastal otsustasid Baltikumi LGBT-organisatsioonid edaspidi koos korraldada ühist [[Baltic Pride]]'i festivali, millest esimene toimus [[Riia|Riias]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Laos |eesnimi=Nele |kuupäev=2017-06-28 |pealkiri=Protestimarsist rõõmupeoks |url=https://feministeerium.ee/protestimarsist-roomupeoks/ |vaadatud=2025-06-03 |väljaanne=Feministeerium |keel=et}}</ref> == 2020. aastad == [[Baltic Pride]]'i alternatiivina toimus Tallinnas [[2021]]. aastal ''pride''-rattatuur Vikervelo, mille eesmärk oli tõmmata tähelepanu [[Samasooliste abielu|abieluvõrdsusele]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} LGBTQ+ kogukond sõitis ratastel mööda Tallinna |url=https://www.delfi.ee/artikkel/93908659/fotod-lgbtq-kogukond-soitis-ratastel-mooda-tallinna |vaadatud=2025-06-03 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> Pärast 2024. aasta ''pride''-rongkäiku kultuuripealinnas [[Tartu|Tartus]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-17 |pealkiri=Galerii &#10217; Tartu Pride'i kulminatsioon sai hoo sisse rahvarohke, samas rahuliku paraadiga |url=https://tartu.postimees.ee/8079438/galerii-tartu-pride-i-kulminatsioon-sai-hoo-sisse-rahvarohke-samas-rahuliku-paraadiga |vaadatud=2025-06-03 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> korraldati paraad [[2025]]. aastal Tallinnas taas Tallinn Pride'i nime all.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-31 |pealkiri=FOTOD JA VIDEO &#10217; Värvikirev Tallinn Pride 2025 tõi vanalinna rohkelt rahvast: me tuleme kokku, et tähistada saavutatut |url=https://elu24.postimees.ee/8259615/fotod-ja-video-varvikirev-tallinn-pride-2025-toi-vanalinna-rohkelt-rahvast-me-tuleme-kokku-et-tahistada-saavutatut |vaadatud=2025-06-03 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti LGBT]] [[Kategooria:Tallinna üritused]] 35e66gsbzkygkk2htqvnjtwbaqf95em 0 538132 7193244 7067357 2026-07-15T07:09:23Z Argimütoloogia 183631 lisasin pildi 7193244 wikitext text/x-wiki [[Fail:Waldorfkool Läte.jpg|alt=Waldorfkool Läte|pisi|341x341px|Waldorfkool Läte]] '''Waldorfkool Läte''' on [[Keila|Keilas]] tegutsev [[Erakool|erapõhikool]], mis juhindub oma tegevuses [[Waldorfi pedagoogika]]st.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=september 2025 |pealkiri=Waldorfkool Läte kodukord |url=https://late.ee/kool/kodukord/}}</ref> Kooli haldab [[Haridus- ja Kultuuriselts Läte|MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Läte]], mis on lapsevanemate asutatud ühendus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Haridus- ja Kultuuriselts Läte |url=https://late.ee/selts/ |vaadatud=09.01.2026}}</ref> Koolis on 9 põhikooliklassi, igas lennus üks klass. 2025/2026. õppeaastal õpib koolis 145 õpilast.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Waldorfkool Läte koduleht |url=https://late.ee/}}</ref> Koolis õpivad ka õpilased väljaspool Keilat. 2024. aasta põhikooli lõpueksamite tulemused olid võrreldavad riikliku keskmisega: matemaatikas oli kooli keskmine 31,37 punkti (riiklik 30,95) ning eesti keeles 76,2 punkti (riiklik 75,8).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kert |eesnimi=Ida Isabel |kuupäev=6. aprill 2025 |pealkiri=Kas „pehmetest“ ja alternatiivse suunaga erakoolidest saavad lapsed piisavalt tugeva hariduse? Vaatame eksamitulemusi ja kogemusi |url=https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120368423/kas-pehmetest-ja-alternatiivse-suunaga-erakoolidest-saavad-lapsed-piisavalt-tugeva-hariduse-vaatame-eksamitulemusi-ja-kogemusi |ajakiri=Pere ja Kodu}}</ref> == Ajalugu == Kooli asutamine sai alguse lapsevanemate Pille ja Urmas Kelleri isiklikust vajadusest leida oma koolieelikust tütrele sobiv õpikeskkond. Kuna sel hetkel Eestis tegutsenud [[Waldorfi kool]]id jäid pere elukohast Keilas kaugele, tekkis mõte luua uus kool kodukohta.<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2019 |pealkiri=Waldorf 100 |url=https://late.ee/kool/waldorf-100/}}</ref> 2007. aasta mais toimus [[Keila Kultuurikeskus]]es esimene avalik kohtumine, kus tutvustati uue kooli loomise ideed. Sama aasta oktoobris loodi kooli loomisest huvitatud lapsevanemate poolt [[Haridus- ja Kultuuriselts Läte]].<ref name=":2" /> 2007. aasta oktoobris kirjutati alla asutamislepingule, võeti vastu põhikiri ja eesmärk avada Waldorfi pedagoogikale tuginev kool. 2008. aasta 1. septembril alustas Erakool Läte tegutsemist 12 esimese klassi lapsega Keila lasteaia Rukkilill koolitustiivas. Kooli esimene klassiõpetaja oli Epp Orgse.<ref name=":2" /> Erakool Läte nime kandis kool 2016. aastani, mil kooli nimeks sai Waldorfkool Läte<ref name=":2" />. Kool kasvas järk-järgult ühe klassi kaupa ning esimene lend lõpetas 2017. aasta kevadel.<ref name=":1" /> 2017. aasta detsembris sai Waldorfkool Läte tähtajatu tegevusloa.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Waldorfkool Läte |url=https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions/1385/operatingRights |vaadatud=09.01.2026 |väljaanne=Eesti Hariduse Infosüsteem}}</ref> == Koolielu == Õppetöö põhineb waldorfkoolide raamõppekaval ja kooli enda õppekaval. Õppetöö on korraldatud periood- ehk epohhiõppena, kus ühele teemale (nt emakeel, matemaatika, ajalugu) keskendutakse süvitsi 3–5 nädala jooksul hommikustes põhitundides.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2017 |pealkiri=Waldorfkool Läte õppekava |url=https://late.ee/sites/default/files/failid/2017_oppekava.pdf}}</ref> Õppekava eripärana on õppeainete hulgas ka [[eurütmia]] (liikumiskunst) ja rõhk on praktiliste oskuste õpetamisel. Erinevalt tavakoolide riiklikust õppekavast hakatakse waldorfkoolis õpetama kaht võõrkeelt juba 1. klassis.<ref name=":5" /> Kooli juhitakse kollegiaalselt läbi õpetajate kolleegiumi ja seltsi juhatuse.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Waldorfkool Läte arengukava 2020-2025 |url=https://late.ee/sites/default/files/failid/2020-2025_arengukava.pdf}}</ref> Lapsevanemad osalevad kooli igapäevaelus alates ühistest talgutest ja koolimaja korrastamisest kuni osalemiseni [[Haridus- ja Kultuuriselts Läte|seltsi]] töörühmades.<ref name=":5" /> Kooli kodukord sätestab nutivaba koolikeskkonna, mille kohaselt hoiustatakse õpilaste telefone ja nutiseadmeid koolipäeva lõpuni õpetajate toas.<ref name=":0" /> 1.–8. klassis kasutatakse kirjeldavat hindamist. Aasta lõpus antakse õpilastele numbrilise tunnistuse asemel kirjalik iseloomustus, kus on toodud ka ülevaade kooliaastal toimunust ja läbitud õppeainete temaatikast.<ref name=":3" /> Numbriline tunnistus antakse, kui õpilane lahkub enne põhikooli lõppu teise kooli ja 9. klassis.<ref name=":0" /> 8. klassis tuleb õpilastel koostada kevadeks iseseisvalt aastatöö, mis võib olla kas uurimuslik või kunstilis-praktiline loovprojekt.<ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2011 |pealkiri=Käsiraamat waldorfkooli lapsevanemale |url=https://late.ee/wp-content/uploads/2023/08/kasiraamat_waldorfkooli_lapsevanemale.pdf}}</ref> Mitmed kooli sündmused on seotud kalendripühadega. 4–6 korda aastas toimub kuupidu, kus osalevad kõik klassid.<ref name=":4" /> Kool kuulub [[Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus]]sse. == Asukoht == 2012. aastast tegutseb kool Keila südames asuvas ajaloolises hoones (Keskväljak 15).<ref name=":6" /> == Välislingid == [https://late.ee/ Waldorfkooli Läte] koduleht [https://xn--waldorf-hendus-nsb.ee/ Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] [[Kategooria:Keila]] [[Kategooria:Waldorfi koolid]] 4z1susmbrloz53pwputughqrriwqry8 0 548671 7193249 7191979 2026-07-15T07:32:59Z Avjoska 1538 /* Märts */ 7193249 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1965]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1965}} ==Jaanuar== *[[7. jaanuar]] – [[Hannes Starkopf]], eesti skulptor *[[11. jaanuar]] – [[Toomas Rull]], eesti muusik *[[12. jaanuar]] – [[Reet Mark]], eesti kunstiajaloolane * 12. jaanuar – [[Kaido Kreen]], eesti võrkpallur *[[13. jaanuar]] – [[Mart Lajal]], eesti motosportlane *[[14. jaanuar]] – [[Šamil Bassajev]], Tšetšeenia poliitik * 14. jaanuar – [[Ia Remmel]], eesti muusikaajakirjanik, -kriitik ja -pedagoog *[[15. jaanuar]] – [[Hannes Nelis]], eesti vaimulik * 15. jaanuar – [[Guido Pärnits]], eesti insener ja ettevõtja * 15. jaanuar – [[Thomas Blomqvist]], Soome poliitik * [[18. jaanuar]] – [[Karin Kneissl]], Austria poliitik ja ajakirjanik * 18. jaanuar – [[Dave Attell]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja * [[20. jaanuar]] – [[Sophie, Edinburghi hertsoginna]], Edinburghi hertsoginna *[[28. jaanuar]] – [[Lilian Jõesaar]], eesti pianist *[[29. jaanuar]] – [[Dominik Hašek]], Tšehhi jäähokiväravavaht ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Stephanie (Monaco)|Stephanie]], Monaco printsess *[[2. veebruar]] – [[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht *[[7. veebruar]] – [[Chris Rock]], USA koomik ja filminäitleja *[[17. veebruar]] – [[Rein Kotov]], eesti filmioperaator * 17. veebruar – [[Michael Bay]], Ameerika Ühendriikide režissöör ja produtsent * 17. veebruar – [[Maris Rattas]], eesti geoloog * [[21. veebruar]] – [[Evair]], Brasiilia jalgpallur * [[24. veebruar]] – [[Hans-Dieter Flick]], Saksamaa jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Susanna Rahkamo]], Soome iluuisutaja *26. veebruar - [[Linnar Viik]], eesti digiühiskonna eestvedaja ==Märts== *[[4. märts]] – [[Khaled Hosseini]], Afganistanis sündinud kirjanik ja füüsik * 4. märts – [[Paul W. S. Anderson]], Briti filmirežissöör *[[25. märts]] – [[Stefka Kostadinova]], Bulgaaria kergejõustiklane * 25. märts – [[Sarah Jessica Parker]], USA näitleja * 25. märts – [[Viktor Turkin]], Eesti vandeadvokaat ja õigusteadlane ==Aprill== *[[4. aprill]] – [[Robert Downey juunior]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja muusik *[[15. aprill]] – [[Linda Perry]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[16. aprill]] – [[Martin Lawrence]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[21. aprill]] – [[Pekka Erelt]], Eesti ajakirjanik ==Mai== *[[9. mai]] – [[Margus Harak]], eesti bioloog * 9. mai – [[Steve Yzerman]], kanada jäähokimängija * 9. mai – [[Meelis Arulepp]], eesti animafilmide režissöör ja animaator * 9. mai – [[Triin Soone]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor *[[16. mai]] – [[Krist Novoselic]], USA muusik * 16. mai – [[Mehmet Murat İldan]], türgi kirjanik * 16. mai – [[Tanel Tammet]], eesti arvutiteadlane * 16. mai – [[Linda Reynolds]], Austraalia sõjaväelane ja poliitik * 16. mai – [[Ljuza Badretdinova]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik * [[30. mai]] – [[Antoine Fuqua]], Ameerika Ühendriikide filmirežissöör ja stsenarist * [[31. mai]] – [[Brooke Shields]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Nigel Short]], Inglise maletaja *[[3. juuni]] – [[Helena Fuchsová]], tšehhi jooksja *[[8. juuni]] – [[Karin Alvtegen]], rootsi stsenarist ja kirjanik *[[10. juuni]] – [[Elizabeth Hurley]], inglise modell ja näitleja * 10. juuni – [[Henn Ojaveer]], eesti bioloog * 10. juuni – [[Ott Ojaveer]], eesti koolijuht *[[22. juuni]] – [[Ľubomír Moravčík]], Slovakkia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Jari Lindström]], Soome poliitik * 28. juuni – [[Olavi Antons]], eesti ettevõtja * [[30. juuni]] – [[Anna Levandi]], NSV Liidu iluuisutaja ja Eesti iluuisutamistreener ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Harald Zwart]], Norra filmirežissöör ja -produtsent *[[10. juuli]] – [[Alexia (Kreeka ja Taani printsess)|Alexia]], [[Alexia (Kreeka ja Taani printsess)|Kreeka ja Taani printsess]] *[[16. juuli]] – [[Indrek Erm]], eesti arhitekt *[[31. juuli]] – [[Joanne Rowling]], inglise kirjanik ==August== *[[3. august]] – [[Aigi Rahi-Tamm]], eesti ajaloolane * [[4. august]] – [[Dennis Lehane]], USA kirjanik * [[15. august]] – [[Aivar Kriiska]], eesti ajaloolane * [[18. august]] – [[Rain Simmul]], eesti näitleja * [[19. august]] – [[Kevin Dillon]], Ameerika näitleja ==September== *[[3. september]] – [[Charlie Sheen]], USA näitleja *[[17. september]] – [[Sven Senka]], eesti kunstnik *[[20. september]] – [[Riho Rosberg]], eesti näitleja * 20. september – [[José Cobo Cano]], Hispaania katoliku vaimulik *[[21. september]] – [[Cheryl Hines]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[25. september]] – [[Kalle Laanet]], Eesti poliitik ja endine politseiametnik *[[27. september]] – [[Steve Kerr]], Ameerika Ühendriikide korvpallitreener ja endine korvpallur ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Markus Vetemaa]], eesti ihtüoloog *[[8. oktoober]] – [[Matt Biondi]], USA ujuja *[[14. oktoober]] – [[Karyn White]], USA laulja *14. oktoober – [[Jüri Jaanson]], eesti endine sõudja *[[16. oktoober]] – [[Toomas Tamm]], eesti keemik *[[25. oktoober]] – [[Dominique Herr]], Šveitsi jalgpallur, kaitsja * 25. oktoober – [[Valdir Benedito]], Brasiilia endine jalgpallur ==November== *[[2. november]] – [[Paweł Adamowicz]], poola poliitik *[[19. november]] – [[Laurent Blanc]], Prantsuse jalgpallur *[[21. november]] – [[Björk]], Islandi laulja, luuletaja, helilooja ja näitleja * 21. november – [[Reggie Lewis]], USA korvpallur * 21. november – [[Tõnu Tender]], eesti keeleteadlane *[[25. november]] – [[Indrek Kannik]], Eesti riigiametnik, ajakirjanik ja poliitik *[[30. november]] – [[Aldair]], Brasiilia jalgpallur ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Katarina Witt]], Saksa iluuisutaja *[[11. detsember]] – [[Viktoria Tuulas]], Eesti diplomaat *[[14. detsember]] – [[Peep Talving]], eesti arst ja arstiteadlane *[[28. detsember]] – [[Allar Levandi]], eesti kahevõistleja *28. detsember – [[Kazuo Echigo]], Jaapani jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Loone Ots]], eesti folklorist, kirjanik ja kirjandusteadlane bidsotjrl3299uxablatsqjl0r4tzgz 0 549520 7193147 6958449 2026-07-14T22:54:27Z Tähetolm 228536 lisatud infot juurde 7193147 wikitext text/x-wiki "'''Mina ka'''" on Eesti räppari [[Nublu (räppar)|Nublu]] [[singel]], mis ilmus 11 juunil 2018. Nublu tegi selle loo koos [[Reket (muusik)|Reketiga]].<ref name="err.ee">https://menu.err.ee/859557/kuula-nublu-ja-reketi-hitist-mina-ka-valmis-akustiline-kaver (vaadatud 22.05.2019)</ref> Tänaseks on seda kuulatud [[Spotify|Spotifys]] üle 4,6 miljoni korra ning on [[YouTube|YouTube'is]] üle 6,1 miljoni vaatamisega. Laul võitis 2017 aastal [[Raadio 2 Aastahitt]] muusika auhindadel 877 häälega esimese koha, kus samas Nublu sai ka oma teise lauluga "öölaps!" (667 häält) teise koha.<ref name="err.ee" /> [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]] sai singel aasta parimaks lauluks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2019 võitjad {{!}} Eesti Muusikaauhinnad |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190518185241/https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/ |arhiivimisaeg=2019-05-18 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.muusikaauhinnad.eu |keel=et-EE}}</ref> Laul esineb ka Nublu esimeses albumis "Café Kosmos" ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti laulud]] rjdm7uwefjdejhipef4872sxgfuz1mu 7193148 7193147 2026-07-14T22:55:06Z Tähetolm 228536 7193148 wikitext text/x-wiki "'''Mina ka'''" on Eesti räppari [[Nublu (räppar)|Nublu]] [[singel]], mis ilmus 11 juunil 2018. Nublu tegi selle loo koos [[Reket (muusik)|Reketiga]].<ref name="err.ee">https://menu.err.ee/859557/kuula-nublu-ja-reketi-hitist-mina-ka-valmis-akustiline-kaver (vaadatud 22.05.2019)</ref> Tänaseks on seda kuulatud [[Spotify|Spotifys]] üle 4,6 miljoni korra ning on [[YouTube|YouTube'is]] üle 6,1 miljoni vaatamisega. Laul võitis 2017 aastal [[Raadio 2 Aastahitt]] muusika auhindadel 877 häälega esimese koha, kus samas Nublu sai ka oma teise lauluga "öölaps!" (667 häält) teise koha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |pealkiri=uudised |url=https://www.err.ee/aastahitt/ajalugu |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]] sai singel aasta parimaks lauluks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2019 võitjad {{!}} Eesti Muusikaauhinnad |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190518185241/https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/ |arhiivimisaeg=2019-05-18 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.muusikaauhinnad.eu |keel=et-EE}}</ref> Laul esineb ka Nublu esimeses albumis "Café Kosmos" ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti laulud]] k20puqeudamf4r98t2ip0l6894kc1mv 7193177 7193148 2026-07-15T03:54:22Z Mona 355 7193177 wikitext text/x-wiki "'''Mina ka'''" on Eesti räppari [[Nublu (räppar)|Nublu]] [[singel]], mis ilmus 11. juunil 2018. Nublu tegi selle loo koos [[Reket (muusik)|Reketiga]].<ref name="err.ee">https://menu.err.ee/859557/kuula-nublu-ja-reketi-hitist-mina-ka-valmis-akustiline-kaver (vaadatud 22.05.2019)</ref> Tänaseks on seda kuulatud [[Spotify|Spotifys]] üle 4,6 miljoni korra ning on [[YouTube|YouTube'is]] üle 6,1 miljoni vaatamisega. Laul võitis 2017 aastal [[Raadio 2 Aastahitt]] muusika auhindadel 877 häälega esimese koha, kus samas Nublu sai ka oma teise lauluga "öölaps!" (667 häält) teise koha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |pealkiri=uudised |url=https://www.err.ee/aastahitt/ajalugu |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindadel]] sai singel aasta parimaks lauluks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2019 võitjad {{!}} Eesti Muusikaauhinnad |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190518185241/https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/ |arhiivimisaeg=2019-05-18 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.muusikaauhinnad.eu |keel=et-EE}}</ref> Laul esineb ka Nublu esimeses albumis "Café Kosmos". ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti laulud]] qmjh1ip2isit5dwy8opj0al13yt7avt 0 555511 7193136 5366249 2026-07-14T22:41:26Z Sumo tomus 233342 7193136 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Djalma_Campos.JPG|pisi|Djalma Campos (2013)]] '''Djalma Braume Manuel Abel Campos''' (tuntud lihtsalt kui ka '''Djalma''' sündinud [[30. mai]]l [[1987]] [[Luanda]]s) on [[Angola]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Türgi kõrgliiga klubis [[Alanyaspor]] ja [[Angola jalgpallikoondis]]es. Ta alustas klubikarjääri Portugali klubis [[C.S. Marítimo|Marítimo]], millega liitus 2006. aastal. Aasta hiljem debüteeris ta klubi põhimeeskonnas Portugali kõrgliigas. 2011. aastal liitus ta Portugali suurklubiga [[FC Porto|Porto]]. Ta mängis seal vaid hooajal 2011/2012, kuid tuli sel hooajal klubiga Portugali meistriks. Aastatel 2012–2013 mängis ta laenul Türgi kõrgliigas [[Kasımpaşa S.K.|Kasımpaşas]] ning seejärel 2013–2015 Konyasporis. Hooajal 2015–2016 mängis ta Türgi kõrgliigas püsiva lepingu alusel [[Gençlerbirliği S.K.|Gençlerbirliğis]]. Aastatel 2016–2018 mängis ta Kreeka kõrgliiga klubis [[PAOK FC|PAOK]], kellega võitis kaks Kreeka karikat. 2018. aasta juunis naasis ta Konyaspori, kellega sõlmis kolmeaastase lepingu. Debüüdi Angola jalgpallikoondises tegi Campos 2008. aastal. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 10. oktoobril 2009 [[sõprusmäng]]us [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu. Alates 2010. aastast on ta kuulunud Angola koondisse neljadel [[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlustel]]. Tema isa [[Abel Campos]] oli samuti jalgpallur. == Saavutused == ;Porto *[[Primeira Liga]]: [[Primeira Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]] ;PAOK *[[Kreeka karikavõistlused jalgpallis|Kreeka karikas]]: 2016–17, 2017–18 {{JÄRJESTA:Campos, Djalma}} [[Kategooria:Angola jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Porto mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] oemdfk82exi43cfirs6invaizewxnmg 0 555994 7193105 5842858 2026-07-14T21:59:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193105 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2019|kuu=juuni}} '''Hongkonglased''' (traditsioonilises Hiina kirjas 香港人; inglise keeles ''Hongkongers'') on rahvas [[Ida-Aasia]]s<ref>https://www.jstor.org/stable/23462070?seq=1#page_scan_tab_contents</ref>, kes räägivad enamasti [[kantoni keel]]t. Nad elavad [[Hongkong]]is või nad on seal sündinud. Tavaliselt nad ei pea end [[hiinlased|hiinlasteks]].<ref>''Aprill 2010 nr 4(2382) Tartu Ülikooli ajakiri'' https://educationdocbox.com/Art_History/70673573-Aprill-2010-nr-4-2382-tartu-ulikooli-ajakiri-selles-numbris-tudengid-vallutavad-kevadpaevadel-tartu.html{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <!-- [[Eestlased]] alustasid sõna ''Hongkonglane'' kasutamist 1996. aastal [[Emakeele Selts|Emakeele Seltsi]] keeletoimkonnast.<ref>https://www.eki.ee/knab/mmaad.htm</ref>, aga eesti ajaleht [[Postimees]] kasutas sõna ''Hongkonglased'' 1997. aastal.<ref>https://www.postimees.ee/2530025/hiina-malestas-nankingi-veresauna-tagasihoidlikult</ref> --> ==Vaata ka== *[[Hongkong]] *[[Singapur]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[https://issuu.com/universitastartuensis/docs/ut_aprill Universitas Tartuensis Tartu Ülikooli ajakiri aprill 2010, nr4] *[https://www.hkupop.hku.hk/english/release/release1594.html HKSAR Anniversary Surveys, The University of Hong Kong] *[https://www.lexico.com/en/definition/hongkonger Definition of Hongkonger in English, Oxford Dictionaries] [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Hongkong]] niw4zvxekk7s0chk1guhkd71ryf6g46 0 567944 7193015 7171625 2026-07-14T17:03:08Z Hannesvalk 176021 /* Agenda */ 7193015 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:EU-candidate_countries_map.svg|300px|pisi|{{legend|#003399|[[Euroopa Liit]]}} {{legend|#2782BB|Ühinemiseks läbirääkivad kandidaatriigid}} {{legend|#77BBBC|Ühinemist võimalikult taotlev kandidaatriik}}]] '''Euroopa Liidu tulevane laienemine''' hõlmab järgmistel aastakümnenditel riike [[Kagu-Euroopa|Kagu-]] ja [[Ida-Euroopa]]st, mis ei ole [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) kahekümne seitsme [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigiga]] veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustunult [[integratsioon|integreeritud]]. ==Ülevaade== Ühinemiseks alustasid hiljuti läbirääkimisi [[Ukraina]], [[Moldova]] ja [[Gruusia|Georgia]]. [[Armeenia]], [[Šveits]]i, [[Norra]] ja [[Island]]i liikmesust peetakse võimalikuks, [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] taasliitumine ei ole välistatud pärast [[Brexit]]it. [[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning [[1990. aastad|1990. aastail]] toimunud [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse aastast [[2027]].<ref>{{Netiviide|autor=Ryan Heath|url=https://www.politico.eu/article/the-race-for-eu-membership-neighborhood-turkey-uk-european-commission/|pealkiri=The race for EU membership|väljaanne=Politico|aeg=15. detsember 2016|vaadatud=}}</ref> [[Kosovo]] ei ole ühinemiseks läbirääkimisi veel taotlenud. [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] liitumise võimalikkus on siiski seatud kahtluse alla.<ref>{{Netiviide|autor=Robin Emmott|url=https://www.reuters.com/article/us-turkey-eu-idUSKBN17Y0U0|pealkiri=Turkey's EU dream is over, for now, top official says|väljaanne=Reuters|aeg=2. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Arvestades, et riik asub koos [[Ida-Traakia]] piirkonnaga ja suurima linna [[İstanbul]]iga (tegu on [[Bikontinentaalne linn|bikontinentaalse linnaga]]) küllaltki väheldaselt [[Euroopa]]s. Samuti on takistavateks asjaoludeks president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i tagurlik administratsioon ning [[Süüria kodusõda]] koos [[Euroopa rändekriis|rändekriisiga]].<ref>https://www.err.ee/990445/erdogan-ahvardas-euroopat-pealetungi-kritiseerimisel-pogenikelainega</ref> ==Liikmeks astumine== EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui [[Kopenhaageni kriteeriumid|Kopenhaageni kriteeriume]]. EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse [[Euroopa Liidu Nõukogu]]le, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised. ===Põhikriteeriumid=== *vaba [[turumajandus]] *stabiilne [[demokraatia]] *[[Õigusriigi põhimõte|õigusriigi põhimõtte]] järgimine *[[Euroopa Liidu õigus]]aktide heakskiitmine *[[Euro]]t puudutavate aktide heakskiitmine ===Läbirääkimised=== Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul. ==Agenda== [[Fail:EU Balkan enlargement.svg|pisi|Euroopa Liiduga ühinemata riigid (kaardil ei ole näha [[Gruusia|Georgiat]])]] 2026. aasta juulikuu seisuga olid Euroopa Liidu ametlikud kandidaatriigid [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Serbia]], [[Gruusia]], [[Moldova]], [[Ukraina]] ja [[Türgi]]. Gruusia ja Türgi liitumisläbirääkimised on peatatud demokraatlike standardite pärast tekkinud murede tõttu.<ref>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> Potentsiaalne kandidaatriik on [[Kosovo]].<ref>https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/18/council-conclusions-on-enlargement-and-stabilisation-and-association-process/</ref> ===Türgi=== {{vaata|Türgi astumine Euroopa Liitu}} Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise]] järel) teatas [[Euroopa Ülemkogu]], et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2005]]. ===Lääne-Balkan=== {{vaata|Lääne-Balkan}} Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (v.a [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]], [[Osmanite riik|osmanite]] ja [[habsburgid]]e kultuurid, kuid ka usunditest [[õigeusk]], [[katoliiklus]] ja niisamuti [[islam]]. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval kandidaatriike välispoliitiliselt [[Venemaa]], püüdes tagada eelkõige [[Jugoslaavia]] endise pealinna huve [[Belgrad]]ist. ====Eurole üleminek==== Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana ühepoolsena kasutusele [[euro]]. ===Idapartnerlus=== {{vaata|Idapartnerlus}} Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida [[Armeenia]]t, [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia|Georgia]]t, [[Moldova]]t, [[Ukraina]]t ja [[Valgevene]]t. Euroopa Liidu laienemisest soovivad osa saada: ====Ukraina==== [[Ukraina]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. 2019. aasta uuringu järgi kiitnuks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68,1% ukraina rahvastikust.<ref>https://en.interfax.com.ua/news/press-conference/593945.html</ref> Takistavateks asjaoludeks on [[Krimm]]i okupeerimine Venemaa poolt ja [[Donbassi sõda|sõda Donbassis]]. Seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] avaldas viimane sama aasta 28. veebruaril soovi saada erandkorras Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlament toetas seda 1. märtsil peaaegu üksmeelselt. Juunis 2026 alustas EL Ukrainaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle.<ref name=err_20260613>[https://www.err.ee/1610054308/euroopa-liit-otsustas-alustada-ukraina-ja-moldovaga-uhinemislabiraakimisi Euroopa Liit otsustas alustada Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi] ERR, 13.VI 2026</ref> ====Moldova==== [[Moldova]], mille riigikeel on [[rumeenia keel]], ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on takistavateks asjaoludeks [[Transnistria]] ja [[Gagauusia]] küsimused ja sõltumine Venemaa gaasist.<ref>https://www.straitstimes.com/world/europe/moldova-wants-to-join-eu-in-2019</ref> Juunis 2026 alustas EL Moldovaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle.<ref name=err_20260613/> ====Georgia==== [[Gruusia|Georgia]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Georgia president [[Mihheil Saakašvili]] soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa mõjusfäärist. ==Kokkuvõte== ===Kandidaat- ja taotlejariigid=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:100px;"|Liitumise avaldus !Kandidaatriigi staatus !Läbirääkimiste algus !Avatud peatükke !Täidetud peatükke |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2008<br>(15. detsember) |2010 |2012 |33/33 |13/33 |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(28. aprill) |2014 |2020 |33/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(22. detsember) |2012 |2014 |22/34 |2/34 |- |[[Pilt:Flag of North Macedonia.svg|border|22px]] [[Põhja-Makedoonia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2004<br>(22. märts) |2005 |2020 |0/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(28. veebruar) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2016<br>(15. veebruar) |2022<ref>[https://www.err.ee/1608822454/bosnia-ja-hertsegoviinale-anti-euroopa-liidu-kandidaatriigi-staatus "Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus"] ERR, 15. detsember 2022</ref> |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia|Georgia]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2023 |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Kosovo.svg|border|22px]] [[Kosovo]] |style="background:#F8DE7E"|taotlejariik |2022<br>(14. detsember) |– |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi]] |style="background:#E87766"|läbirääkimised peatatud |1987<br>(14. aprill) |1999 |2005 |16/33 |1/33 |- |} ===Kõik võimalikud liitujad=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:575px;"|Kommentaarid |- |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of Liechtenstein.svg|border|22px]] [[Liechtenstein]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra]] |style="background:#D3DDE6"|liitumisprotseduur peatatud | |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|border|22px]] [[Ühendkuningriik]] |style="background:#90989C;"|EL-ist väljaastunud riik | |- |} ==Ajalugu== {{vaata|Euroopa Liidu laienemine}} [[Euroopa Nõukogu]] on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas [[Euroopa Ülemkogu]] poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse [[Euroopa]]s. [[Kagu-Euroopa]]st on seni liitunud [[Kreeka]] (1981), [[Küpros]] ja [[Sloveenia]] ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega]]), [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] ([[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega]]) ning [[Horvaatia]] (2013). ===Ametliku taotluse esitanud riigid=== [[Norra]]t, [[Island]]it ja [[Šveits]]i on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on kas peatatud või taotlus tagasi võetud. ==Vaata ka== *[[Euroala laienemine]] *[[Berliini protsess]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[James Ker-Lindsay]], [[Ioannis Armakolas]], [[Rosa Balfour]] ja [[Corina Stratulat]]. "The National Politics of EU Enlargement in the Western Balkans" – ''[[Routledge]]'', 26. november 2019. ISBN 9780367432690. ==Välislingid== *[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries_et#%C3%BChinemine-eliga Euroopa Liiduga ühinemine] [[Kategooria:Euroopa Liidu tulevane laienemine| ]] 8knniac6w76ofdwasmt6el1x7zfgys0 7193016 7193015 2026-07-14T17:03:22Z Hannesvalk 176021 /* Agenda */ 7193016 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:EU-candidate_countries_map.svg|300px|pisi|{{legend|#003399|[[Euroopa Liit]]}} {{legend|#2782BB|Ühinemiseks läbirääkivad kandidaatriigid}} {{legend|#77BBBC|Ühinemist võimalikult taotlev kandidaatriik}}]] '''Euroopa Liidu tulevane laienemine''' hõlmab järgmistel aastakümnenditel riike [[Kagu-Euroopa|Kagu-]] ja [[Ida-Euroopa]]st, mis ei ole [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) kahekümne seitsme [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigiga]] veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustunult [[integratsioon|integreeritud]]. ==Ülevaade== Ühinemiseks alustasid hiljuti läbirääkimisi [[Ukraina]], [[Moldova]] ja [[Gruusia|Georgia]]. [[Armeenia]], [[Šveits]]i, [[Norra]] ja [[Island]]i liikmesust peetakse võimalikuks, [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] taasliitumine ei ole välistatud pärast [[Brexit]]it. [[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning [[1990. aastad|1990. aastail]] toimunud [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse aastast [[2027]].<ref>{{Netiviide|autor=Ryan Heath|url=https://www.politico.eu/article/the-race-for-eu-membership-neighborhood-turkey-uk-european-commission/|pealkiri=The race for EU membership|väljaanne=Politico|aeg=15. detsember 2016|vaadatud=}}</ref> [[Kosovo]] ei ole ühinemiseks läbirääkimisi veel taotlenud. [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] liitumise võimalikkus on siiski seatud kahtluse alla.<ref>{{Netiviide|autor=Robin Emmott|url=https://www.reuters.com/article/us-turkey-eu-idUSKBN17Y0U0|pealkiri=Turkey's EU dream is over, for now, top official says|väljaanne=Reuters|aeg=2. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Arvestades, et riik asub koos [[Ida-Traakia]] piirkonnaga ja suurima linna [[İstanbul]]iga (tegu on [[Bikontinentaalne linn|bikontinentaalse linnaga]]) küllaltki väheldaselt [[Euroopa]]s. Samuti on takistavateks asjaoludeks president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i tagurlik administratsioon ning [[Süüria kodusõda]] koos [[Euroopa rändekriis|rändekriisiga]].<ref>https://www.err.ee/990445/erdogan-ahvardas-euroopat-pealetungi-kritiseerimisel-pogenikelainega</ref> ==Liikmeks astumine== EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui [[Kopenhaageni kriteeriumid|Kopenhaageni kriteeriume]]. EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse [[Euroopa Liidu Nõukogu]]le, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised. ===Põhikriteeriumid=== *vaba [[turumajandus]] *stabiilne [[demokraatia]] *[[Õigusriigi põhimõte|õigusriigi põhimõtte]] järgimine *[[Euroopa Liidu õigus]]aktide heakskiitmine *[[Euro]]t puudutavate aktide heakskiitmine ===Läbirääkimised=== Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul. ==Agenda== [[Fail:EU Balkan enlargement.svg|pisi|Euroopa Liiduga ühinemata riigid (kaardil ei ole näha [[Gruusia|Georgiat]])]] 2026. aasta juulikuu seisuga olid Euroopa Liidu ametlikud kandidaatriigid [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Serbia]], [[Gruusia]], [[Moldova]], [[Ukraina]] ja [[Türgi]]. Gruusia ja Türgi liitumisläbirääkimised on peatatud demokraatlike standardite pärast tekkinud murede tõttu.<ref>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> Potentsiaalne kandidaatriik on [[Kosovo]].<ref>https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/18/council-conclusions-on-enlargement-and-stabilisation-and-association-process/</ref> ===Türgi=== {{vaata|Türgi astumine Euroopa Liitu}} Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise]] järel) teatas [[Euroopa Ülemkogu]], et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2005]]. ===Lääne-Balkan=== {{vaata|Lääne-Balkan}} Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (v.a [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]], [[Osmanite riik|osmanite]] ja [[habsburgid]]e kultuurid, kuid ka usunditest [[õigeusk]], [[katoliiklus]] ja niisamuti [[islam]]. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval kandidaatriike välispoliitiliselt [[Venemaa]], püüdes tagada eelkõige [[Jugoslaavia]] endise pealinna huve [[Belgrad]]ist. ====Eurole üleminek==== Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana ühepoolsena kasutusele [[euro]]. ===Idapartnerlus=== {{vaata|Idapartnerlus}} Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida [[Armeenia]]t, [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia|Georgia]]t, [[Moldova]]t, [[Ukraina]]t ja [[Valgevene]]t. Euroopa Liidu laienemisest soovivad osa saada: ====Ukraina==== [[Ukraina]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. 2019. aasta uuringu järgi kiitnuks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68,1% ukraina rahvastikust.<ref>https://en.interfax.com.ua/news/press-conference/593945.html</ref> Takistavateks asjaoludeks on [[Krimm]]i okupeerimine Venemaa poolt ja [[Donbassi sõda|sõda Donbassis]]. Seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] avaldas viimane sama aasta 28. veebruaril soovi saada erandkorras Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlament toetas seda 1. märtsil peaaegu üksmeelselt. Juunis 2026 alustas EL Ukrainaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle.<ref name=err_20260613>[https://www.err.ee/1610054308/euroopa-liit-otsustas-alustada-ukraina-ja-moldovaga-uhinemislabiraakimisi Euroopa Liit otsustas alustada Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi] ERR, 13.VI 2026</ref> ====Moldova==== [[Moldova]], mille riigikeel on [[rumeenia keel]], ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on takistavateks asjaoludeks [[Transnistria]] ja [[Gagauusia]] küsimused ja sõltumine Venemaa gaasist.<ref>https://www.straitstimes.com/world/europe/moldova-wants-to-join-eu-in-2019</ref> Juunis 2026 alustas EL Moldovaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle.<ref name=err_20260613/> ====Georgia==== [[Gruusia|Georgia]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Georgia president [[Mihheil Saakašvili]] soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa mõjusfäärist. ==Kokkuvõte== ===Kandidaat- ja taotlejariigid=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:100px;"|Liitumise avaldus !Kandidaatriigi staatus !Läbirääkimiste algus !Avatud peatükke !Täidetud peatükke |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2008<br>(15. detsember) |2010 |2012 |33/33 |13/33 |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(28. aprill) |2014 |2020 |33/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(22. detsember) |2012 |2014 |22/34 |2/34 |- |[[Pilt:Flag of North Macedonia.svg|border|22px]] [[Põhja-Makedoonia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2004<br>(22. märts) |2005 |2020 |0/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(28. veebruar) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2016<br>(15. veebruar) |2022<ref>[https://www.err.ee/1608822454/bosnia-ja-hertsegoviinale-anti-euroopa-liidu-kandidaatriigi-staatus "Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus"] ERR, 15. detsember 2022</ref> |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia|Georgia]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2023 |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Kosovo.svg|border|22px]] [[Kosovo]] |style="background:#F8DE7E"|taotlejariik |2022<br>(14. detsember) |– |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi]] |style="background:#E87766"|läbirääkimised peatatud |1987<br>(14. aprill) |1999 |2005 |16/33 |1/33 |- |} ===Kõik võimalikud liitujad=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:575px;"|Kommentaarid |- |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of Liechtenstein.svg|border|22px]] [[Liechtenstein]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra]] |style="background:#D3DDE6"|liitumisprotseduur peatatud | |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|border|22px]] [[Ühendkuningriik]] |style="background:#90989C;"|EL-ist väljaastunud riik | |- |} ==Ajalugu== {{vaata|Euroopa Liidu laienemine}} [[Euroopa Nõukogu]] on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas [[Euroopa Ülemkogu]] poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse [[Euroopa]]s. [[Kagu-Euroopa]]st on seni liitunud [[Kreeka]] (1981), [[Küpros]] ja [[Sloveenia]] ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega]]), [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] ([[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega]]) ning [[Horvaatia]] (2013). ===Ametliku taotluse esitanud riigid=== [[Norra]]t, [[Island]]it ja [[Šveits]]i on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on kas peatatud või taotlus tagasi võetud. ==Vaata ka== *[[Euroala laienemine]] *[[Berliini protsess]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[James Ker-Lindsay]], [[Ioannis Armakolas]], [[Rosa Balfour]] ja [[Corina Stratulat]]. "The National Politics of EU Enlargement in the Western Balkans" – ''[[Routledge]]'', 26. november 2019. ISBN 9780367432690. ==Välislingid== *[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries_et#%C3%BChinemine-eliga Euroopa Liiduga ühinemine] [[Kategooria:Euroopa Liidu tulevane laienemine| ]] ivgpdodxro61iligcjgfy4r3ld3qv4r 7193017 7193016 2026-07-14T17:05:37Z Hannesvalk 176021 /* Türgi */ 7193017 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:EU-candidate_countries_map.svg|300px|pisi|{{legend|#003399|[[Euroopa Liit]]}} {{legend|#2782BB|Ühinemiseks läbirääkivad kandidaatriigid}} {{legend|#77BBBC|Ühinemist võimalikult taotlev kandidaatriik}}]] '''Euroopa Liidu tulevane laienemine''' hõlmab järgmistel aastakümnenditel riike [[Kagu-Euroopa|Kagu-]] ja [[Ida-Euroopa]]st, mis ei ole [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) kahekümne seitsme [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigiga]] veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustunult [[integratsioon|integreeritud]]. ==Ülevaade== Ühinemiseks alustasid hiljuti läbirääkimisi [[Ukraina]], [[Moldova]] ja [[Gruusia|Georgia]]. [[Armeenia]], [[Šveits]]i, [[Norra]] ja [[Island]]i liikmesust peetakse võimalikuks, [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] taasliitumine ei ole välistatud pärast [[Brexit]]it. [[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning [[1990. aastad|1990. aastail]] toimunud [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse aastast [[2027]].<ref>{{Netiviide|autor=Ryan Heath|url=https://www.politico.eu/article/the-race-for-eu-membership-neighborhood-turkey-uk-european-commission/|pealkiri=The race for EU membership|väljaanne=Politico|aeg=15. detsember 2016|vaadatud=}}</ref> [[Kosovo]] ei ole ühinemiseks läbirääkimisi veel taotlenud. [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] liitumise võimalikkus on siiski seatud kahtluse alla.<ref>{{Netiviide|autor=Robin Emmott|url=https://www.reuters.com/article/us-turkey-eu-idUSKBN17Y0U0|pealkiri=Turkey's EU dream is over, for now, top official says|väljaanne=Reuters|aeg=2. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Arvestades, et riik asub koos [[Ida-Traakia]] piirkonnaga ja suurima linna [[İstanbul]]iga (tegu on [[Bikontinentaalne linn|bikontinentaalse linnaga]]) küllaltki väheldaselt [[Euroopa]]s. Samuti on takistavateks asjaoludeks president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i tagurlik administratsioon ning [[Süüria kodusõda]] koos [[Euroopa rändekriis|rändekriisiga]].<ref>https://www.err.ee/990445/erdogan-ahvardas-euroopat-pealetungi-kritiseerimisel-pogenikelainega</ref> ==Liikmeks astumine== EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui [[Kopenhaageni kriteeriumid|Kopenhaageni kriteeriume]]. EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse [[Euroopa Liidu Nõukogu]]le, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised. ===Põhikriteeriumid=== *vaba [[turumajandus]] *stabiilne [[demokraatia]] *[[Õigusriigi põhimõte|õigusriigi põhimõtte]] järgimine *[[Euroopa Liidu õigus]]aktide heakskiitmine *[[Euro]]t puudutavate aktide heakskiitmine ===Läbirääkimised=== Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul. ==Agenda== [[Fail:EU Balkan enlargement.svg|pisi|Euroopa Liiduga ühinemata riigid (kaardil ei ole näha [[Gruusia|Georgiat]])]] 2026. aasta juulikuu seisuga olid Euroopa Liidu ametlikud kandidaatriigid [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Serbia]], [[Gruusia]], [[Moldova]], [[Ukraina]] ja [[Türgi]]. Gruusia ja Türgi liitumisläbirääkimised on peatatud demokraatlike standardite pärast tekkinud murede tõttu.<ref>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> Potentsiaalne kandidaatriik on [[Kosovo]].<ref>https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/18/council-conclusions-on-enlargement-and-stabilisation-and-association-process/</ref> ===Türgi=== {{vaata|Türgi astumine Euroopa Liitu}} Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise]] järel) teatas [[Euroopa Ülemkogu]], et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2005]]. 2019. aastal otsustas Euroopa Liidu parlamendikomisjon liitumisläbirääkimised Türgiga õigusriigi põhimõtete eiramise tõttu pausile panna. ===Lääne-Balkan=== {{vaata|Lääne-Balkan}} Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (v.a [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]], [[Osmanite riik|osmanite]] ja [[habsburgid]]e kultuurid, kuid ka usunditest [[õigeusk]], [[katoliiklus]] ja niisamuti [[islam]]. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval kandidaatriike välispoliitiliselt [[Venemaa]], püüdes tagada eelkõige [[Jugoslaavia]] endise pealinna huve [[Belgrad]]ist. ====Eurole üleminek==== Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana ühepoolsena kasutusele [[euro]]. ===Idapartnerlus=== {{vaata|Idapartnerlus}} Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida [[Armeenia]]t, [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia|Georgia]]t, [[Moldova]]t, [[Ukraina]]t ja [[Valgevene]]t. Euroopa Liidu laienemisest soovivad osa saada: ====Ukraina==== [[Ukraina]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. 2019. aasta uuringu järgi kiitnuks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68,1% ukraina rahvastikust.<ref>https://en.interfax.com.ua/news/press-conference/593945.html</ref> Takistavateks asjaoludeks on [[Krimm]]i okupeerimine Venemaa poolt ja [[Donbassi sõda|sõda Donbassis]]. Seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] avaldas viimane sama aasta 28. veebruaril soovi saada erandkorras Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlament toetas seda 1. märtsil peaaegu üksmeelselt. Juunis 2026 alustas EL Ukrainaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle.<ref name=err_20260613>[https://www.err.ee/1610054308/euroopa-liit-otsustas-alustada-ukraina-ja-moldovaga-uhinemislabiraakimisi Euroopa Liit otsustas alustada Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi] ERR, 13.VI 2026</ref> ====Moldova==== [[Moldova]], mille riigikeel on [[rumeenia keel]], ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on takistavateks asjaoludeks [[Transnistria]] ja [[Gagauusia]] küsimused ja sõltumine Venemaa gaasist.<ref>https://www.straitstimes.com/world/europe/moldova-wants-to-join-eu-in-2019</ref> Juunis 2026 alustas EL Moldovaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle.<ref name=err_20260613/> ====Georgia==== [[Gruusia|Georgia]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Georgia president [[Mihheil Saakašvili]] soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa mõjusfäärist. ==Kokkuvõte== ===Kandidaat- ja taotlejariigid=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:100px;"|Liitumise avaldus !Kandidaatriigi staatus !Läbirääkimiste algus !Avatud peatükke !Täidetud peatükke |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2008<br>(15. detsember) |2010 |2012 |33/33 |13/33 |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(28. aprill) |2014 |2020 |33/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(22. detsember) |2012 |2014 |22/34 |2/34 |- |[[Pilt:Flag of North Macedonia.svg|border|22px]] [[Põhja-Makedoonia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2004<br>(22. märts) |2005 |2020 |0/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(28. veebruar) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2016<br>(15. veebruar) |2022<ref>[https://www.err.ee/1608822454/bosnia-ja-hertsegoviinale-anti-euroopa-liidu-kandidaatriigi-staatus "Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus"] ERR, 15. detsember 2022</ref> |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia|Georgia]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2023 |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Kosovo.svg|border|22px]] [[Kosovo]] |style="background:#F8DE7E"|taotlejariik |2022<br>(14. detsember) |– |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi]] |style="background:#E87766"|läbirääkimised peatatud |1987<br>(14. aprill) |1999 |2005 |16/33 |1/33 |- |} ===Kõik võimalikud liitujad=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:575px;"|Kommentaarid |- |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of Liechtenstein.svg|border|22px]] [[Liechtenstein]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra]] |style="background:#D3DDE6"|liitumisprotseduur peatatud | |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|border|22px]] [[Ühendkuningriik]] |style="background:#90989C;"|EL-ist väljaastunud riik | |- |} ==Ajalugu== {{vaata|Euroopa Liidu laienemine}} [[Euroopa Nõukogu]] on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas [[Euroopa Ülemkogu]] poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse [[Euroopa]]s. [[Kagu-Euroopa]]st on seni liitunud [[Kreeka]] (1981), [[Küpros]] ja [[Sloveenia]] ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega]]), [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] ([[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega]]) ning [[Horvaatia]] (2013). ===Ametliku taotluse esitanud riigid=== [[Norra]]t, [[Island]]it ja [[Šveits]]i on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on kas peatatud või taotlus tagasi võetud. ==Vaata ka== *[[Euroala laienemine]] *[[Berliini protsess]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[James Ker-Lindsay]], [[Ioannis Armakolas]], [[Rosa Balfour]] ja [[Corina Stratulat]]. "The National Politics of EU Enlargement in the Western Balkans" – ''[[Routledge]]'', 26. november 2019. ISBN 9780367432690. ==Välislingid== *[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries_et#%C3%BChinemine-eliga Euroopa Liiduga ühinemine] [[Kategooria:Euroopa Liidu tulevane laienemine| ]] 0s4hkah9ks6t3e5gdqr8ujq6nj2x0ej 7193018 7193017 2026-07-14T17:09:47Z Hannesvalk 176021 /* Ukraina */ 7193018 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:EU-candidate_countries_map.svg|300px|pisi|{{legend|#003399|[[Euroopa Liit]]}} {{legend|#2782BB|Ühinemiseks läbirääkivad kandidaatriigid}} {{legend|#77BBBC|Ühinemist võimalikult taotlev kandidaatriik}}]] '''Euroopa Liidu tulevane laienemine''' hõlmab järgmistel aastakümnenditel riike [[Kagu-Euroopa|Kagu-]] ja [[Ida-Euroopa]]st, mis ei ole [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) kahekümne seitsme [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigiga]] veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustunult [[integratsioon|integreeritud]]. ==Ülevaade== Ühinemiseks alustasid hiljuti läbirääkimisi [[Ukraina]], [[Moldova]] ja [[Gruusia|Georgia]]. [[Armeenia]], [[Šveits]]i, [[Norra]] ja [[Island]]i liikmesust peetakse võimalikuks, [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] taasliitumine ei ole välistatud pärast [[Brexit]]it. [[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning [[1990. aastad|1990. aastail]] toimunud [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse aastast [[2027]].<ref>{{Netiviide|autor=Ryan Heath|url=https://www.politico.eu/article/the-race-for-eu-membership-neighborhood-turkey-uk-european-commission/|pealkiri=The race for EU membership|väljaanne=Politico|aeg=15. detsember 2016|vaadatud=}}</ref> [[Kosovo]] ei ole ühinemiseks läbirääkimisi veel taotlenud. [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] liitumise võimalikkus on siiski seatud kahtluse alla.<ref>{{Netiviide|autor=Robin Emmott|url=https://www.reuters.com/article/us-turkey-eu-idUSKBN17Y0U0|pealkiri=Turkey's EU dream is over, for now, top official says|väljaanne=Reuters|aeg=2. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Arvestades, et riik asub koos [[Ida-Traakia]] piirkonnaga ja suurima linna [[İstanbul]]iga (tegu on [[Bikontinentaalne linn|bikontinentaalse linnaga]]) küllaltki väheldaselt [[Euroopa]]s. Samuti on takistavateks asjaoludeks president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i tagurlik administratsioon ning [[Süüria kodusõda]] koos [[Euroopa rändekriis|rändekriisiga]].<ref>https://www.err.ee/990445/erdogan-ahvardas-euroopat-pealetungi-kritiseerimisel-pogenikelainega</ref> ==Liikmeks astumine== EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui [[Kopenhaageni kriteeriumid|Kopenhaageni kriteeriume]]. EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse [[Euroopa Liidu Nõukogu]]le, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised. ===Põhikriteeriumid=== *vaba [[turumajandus]] *stabiilne [[demokraatia]] *[[Õigusriigi põhimõte|õigusriigi põhimõtte]] järgimine *[[Euroopa Liidu õigus]]aktide heakskiitmine *[[Euro]]t puudutavate aktide heakskiitmine ===Läbirääkimised=== Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul. ==Agenda== [[Fail:EU Balkan enlargement.svg|pisi|Euroopa Liiduga ühinemata riigid (kaardil ei ole näha [[Gruusia|Georgiat]])]] 2026. aasta juulikuu seisuga olid Euroopa Liidu ametlikud kandidaatriigid [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Serbia]], [[Gruusia]], [[Moldova]], [[Ukraina]] ja [[Türgi]]. Gruusia ja Türgi liitumisläbirääkimised on peatatud demokraatlike standardite pärast tekkinud murede tõttu.<ref>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> Potentsiaalne kandidaatriik on [[Kosovo]].<ref>https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/18/council-conclusions-on-enlargement-and-stabilisation-and-association-process/</ref> ===Türgi=== {{vaata|Türgi astumine Euroopa Liitu}} Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise]] järel) teatas [[Euroopa Ülemkogu]], et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2005]]. 2019. aastal otsustas Euroopa Liidu parlamendikomisjon liitumisläbirääkimised Türgiga õigusriigi põhimõtete eiramise tõttu pausile panna. ===Lääne-Balkan=== {{vaata|Lääne-Balkan}} Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (v.a [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]], [[Osmanite riik|osmanite]] ja [[habsburgid]]e kultuurid, kuid ka usunditest [[õigeusk]], [[katoliiklus]] ja niisamuti [[islam]]. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval kandidaatriike välispoliitiliselt [[Venemaa]], püüdes tagada eelkõige [[Jugoslaavia]] endise pealinna huve [[Belgrad]]ist. ====Eurole üleminek==== Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana ühepoolsena kasutusele [[euro]]. ===Idapartnerlus=== {{vaata|Idapartnerlus}} Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida [[Armeenia]]t, [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia|Georgia]]t, [[Moldova]]t, [[Ukraina]]t ja [[Valgevene]]t. Euroopa Liidu laienemisest soovivad osa saada: ====Ukraina==== [[Ukraina]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. 2019. aasta uuringu järgi kiitnuks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68,1% ukraina rahvastikust.<ref>https://en.interfax.com.ua/news/press-conference/593945.html</ref> Takistavateks asjaoludeks on [[Krimm]]i okupeerimine Venemaa poolt ja [[Donbassi sõda|sõda Donbassis]]. Seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] avaldas viimane sama aasta 28. veebruaril soovi saada erandkorras Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlament toetas seda 1. märtsil peaaegu üksmeelselt. Juunis 2026 alustas EL Ukrainaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613>[https://www.err.ee/1610054308/euroopa-liit-otsustas-alustada-ukraina-ja-moldovaga-uhinemislabiraakimisi Euroopa Liit otsustas alustada Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi] ERR, 13.VI 2026</ref> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> ====Moldova==== [[Moldova]], mille riigikeel on [[rumeenia keel]], ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on takistavateks asjaoludeks [[Transnistria]] ja [[Gagauusia]] küsimused ja sõltumine Venemaa gaasist.<ref>https://www.straitstimes.com/world/europe/moldova-wants-to-join-eu-in-2019</ref> Juunis 2026 alustas EL Moldovaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle.<ref name=err_20260613/> ====Georgia==== [[Gruusia|Georgia]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Georgia president [[Mihheil Saakašvili]] soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa mõjusfäärist. ==Kokkuvõte== ===Kandidaat- ja taotlejariigid=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:100px;"|Liitumise avaldus !Kandidaatriigi staatus !Läbirääkimiste algus !Avatud peatükke !Täidetud peatükke |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2008<br>(15. detsember) |2010 |2012 |33/33 |13/33 |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(28. aprill) |2014 |2020 |33/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(22. detsember) |2012 |2014 |22/34 |2/34 |- |[[Pilt:Flag of North Macedonia.svg|border|22px]] [[Põhja-Makedoonia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2004<br>(22. märts) |2005 |2020 |0/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(28. veebruar) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2016<br>(15. veebruar) |2022<ref>[https://www.err.ee/1608822454/bosnia-ja-hertsegoviinale-anti-euroopa-liidu-kandidaatriigi-staatus "Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus"] ERR, 15. detsember 2022</ref> |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia|Georgia]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2023 |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Kosovo.svg|border|22px]] [[Kosovo]] |style="background:#F8DE7E"|taotlejariik |2022<br>(14. detsember) |– |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi]] |style="background:#E87766"|läbirääkimised peatatud |1987<br>(14. aprill) |1999 |2005 |16/33 |1/33 |- |} ===Kõik võimalikud liitujad=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:575px;"|Kommentaarid |- |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of Liechtenstein.svg|border|22px]] [[Liechtenstein]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra]] |style="background:#D3DDE6"|liitumisprotseduur peatatud | |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|border|22px]] [[Ühendkuningriik]] |style="background:#90989C;"|EL-ist väljaastunud riik | |- |} ==Ajalugu== {{vaata|Euroopa Liidu laienemine}} [[Euroopa Nõukogu]] on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas [[Euroopa Ülemkogu]] poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse [[Euroopa]]s. [[Kagu-Euroopa]]st on seni liitunud [[Kreeka]] (1981), [[Küpros]] ja [[Sloveenia]] ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega]]), [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] ([[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega]]) ning [[Horvaatia]] (2013). ===Ametliku taotluse esitanud riigid=== [[Norra]]t, [[Island]]it ja [[Šveits]]i on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on kas peatatud või taotlus tagasi võetud. ==Vaata ka== *[[Euroala laienemine]] *[[Berliini protsess]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[James Ker-Lindsay]], [[Ioannis Armakolas]], [[Rosa Balfour]] ja [[Corina Stratulat]]. "The National Politics of EU Enlargement in the Western Balkans" – ''[[Routledge]]'', 26. november 2019. ISBN 9780367432690. ==Välislingid== *[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries_et#%C3%BChinemine-eliga Euroopa Liiduga ühinemine] [[Kategooria:Euroopa Liidu tulevane laienemine| ]] hh83s88pmz340xl0zjj9vkcc8lxefoo 7193019 7193018 2026-07-14T17:10:58Z Hannesvalk 176021 /* Moldova */ 7193019 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:EU-candidate_countries_map.svg|300px|pisi|{{legend|#003399|[[Euroopa Liit]]}} {{legend|#2782BB|Ühinemiseks läbirääkivad kandidaatriigid}} {{legend|#77BBBC|Ühinemist võimalikult taotlev kandidaatriik}}]] '''Euroopa Liidu tulevane laienemine''' hõlmab järgmistel aastakümnenditel riike [[Kagu-Euroopa|Kagu-]] ja [[Ida-Euroopa]]st, mis ei ole [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) kahekümne seitsme [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigiga]] veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustunult [[integratsioon|integreeritud]]. ==Ülevaade== Ühinemiseks alustasid hiljuti läbirääkimisi [[Ukraina]], [[Moldova]] ja [[Gruusia|Georgia]]. [[Armeenia]], [[Šveits]]i, [[Norra]] ja [[Island]]i liikmesust peetakse võimalikuks, [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] taasliitumine ei ole välistatud pärast [[Brexit]]it. [[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning [[1990. aastad|1990. aastail]] toimunud [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse aastast [[2027]].<ref>{{Netiviide|autor=Ryan Heath|url=https://www.politico.eu/article/the-race-for-eu-membership-neighborhood-turkey-uk-european-commission/|pealkiri=The race for EU membership|väljaanne=Politico|aeg=15. detsember 2016|vaadatud=}}</ref> [[Kosovo]] ei ole ühinemiseks läbirääkimisi veel taotlenud. [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] liitumise võimalikkus on siiski seatud kahtluse alla.<ref>{{Netiviide|autor=Robin Emmott|url=https://www.reuters.com/article/us-turkey-eu-idUSKBN17Y0U0|pealkiri=Turkey's EU dream is over, for now, top official says|väljaanne=Reuters|aeg=2. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Arvestades, et riik asub koos [[Ida-Traakia]] piirkonnaga ja suurima linna [[İstanbul]]iga (tegu on [[Bikontinentaalne linn|bikontinentaalse linnaga]]) küllaltki väheldaselt [[Euroopa]]s. Samuti on takistavateks asjaoludeks president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i tagurlik administratsioon ning [[Süüria kodusõda]] koos [[Euroopa rändekriis|rändekriisiga]].<ref>https://www.err.ee/990445/erdogan-ahvardas-euroopat-pealetungi-kritiseerimisel-pogenikelainega</ref> ==Liikmeks astumine== EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui [[Kopenhaageni kriteeriumid|Kopenhaageni kriteeriume]]. EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse [[Euroopa Liidu Nõukogu]]le, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised. ===Põhikriteeriumid=== *vaba [[turumajandus]] *stabiilne [[demokraatia]] *[[Õigusriigi põhimõte|õigusriigi põhimõtte]] järgimine *[[Euroopa Liidu õigus]]aktide heakskiitmine *[[Euro]]t puudutavate aktide heakskiitmine ===Läbirääkimised=== Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul. ==Agenda== [[Fail:EU Balkan enlargement.svg|pisi|Euroopa Liiduga ühinemata riigid (kaardil ei ole näha [[Gruusia|Georgiat]])]] 2026. aasta juulikuu seisuga olid Euroopa Liidu ametlikud kandidaatriigid [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Serbia]], [[Gruusia]], [[Moldova]], [[Ukraina]] ja [[Türgi]]. Gruusia ja Türgi liitumisläbirääkimised on peatatud demokraatlike standardite pärast tekkinud murede tõttu.<ref>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> Potentsiaalne kandidaatriik on [[Kosovo]].<ref>https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/18/council-conclusions-on-enlargement-and-stabilisation-and-association-process/</ref> ===Türgi=== {{vaata|Türgi astumine Euroopa Liitu}} Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise]] järel) teatas [[Euroopa Ülemkogu]], et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2005]]. 2019. aastal otsustas Euroopa Liidu parlamendikomisjon liitumisläbirääkimised Türgiga õigusriigi põhimõtete eiramise tõttu pausile panna. ===Lääne-Balkan=== {{vaata|Lääne-Balkan}} Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (v.a [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]], [[Osmanite riik|osmanite]] ja [[habsburgid]]e kultuurid, kuid ka usunditest [[õigeusk]], [[katoliiklus]] ja niisamuti [[islam]]. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval kandidaatriike välispoliitiliselt [[Venemaa]], püüdes tagada eelkõige [[Jugoslaavia]] endise pealinna huve [[Belgrad]]ist. ====Eurole üleminek==== Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana ühepoolsena kasutusele [[euro]]. ===Idapartnerlus=== {{vaata|Idapartnerlus}} Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida [[Armeenia]]t, [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia|Georgia]]t, [[Moldova]]t, [[Ukraina]]t ja [[Valgevene]]t. Euroopa Liidu laienemisest soovivad osa saada: ====Ukraina==== [[Ukraina]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. 2019. aasta uuringu järgi kiitnuks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68,1% ukraina rahvastikust.<ref>https://en.interfax.com.ua/news/press-conference/593945.html</ref> Takistavateks asjaoludeks on [[Krimm]]i okupeerimine Venemaa poolt ja [[Donbassi sõda|sõda Donbassis]]. Seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] avaldas viimane sama aasta 28. veebruaril soovi saada erandkorras Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlament toetas seda 1. märtsil peaaegu üksmeelselt. Juunis 2026 alustas EL Ukrainaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613>[https://www.err.ee/1610054308/euroopa-liit-otsustas-alustada-ukraina-ja-moldovaga-uhinemislabiraakimisi Euroopa Liit otsustas alustada Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi] ERR, 13.VI 2026</ref> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> ====Moldova==== [[Moldova]], mille riigikeel on [[rumeenia keel]], ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on takistavateks asjaoludeks [[Transnistria]] ja [[Gagauusia]] küsimused ja sõltumine Venemaa gaasist.<ref>https://www.straitstimes.com/world/europe/moldova-wants-to-join-eu-in-2019</ref> Juunis 2026 alustas EL Moldovaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi. <ref name=err_20260613/>Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714/> ====Georgia==== [[Gruusia|Georgia]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Georgia president [[Mihheil Saakašvili]] soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa mõjusfäärist. ==Kokkuvõte== ===Kandidaat- ja taotlejariigid=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:100px;"|Liitumise avaldus !Kandidaatriigi staatus !Läbirääkimiste algus !Avatud peatükke !Täidetud peatükke |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2008<br>(15. detsember) |2010 |2012 |33/33 |13/33 |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(28. aprill) |2014 |2020 |33/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(22. detsember) |2012 |2014 |22/34 |2/34 |- |[[Pilt:Flag of North Macedonia.svg|border|22px]] [[Põhja-Makedoonia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2004<br>(22. märts) |2005 |2020 |0/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(28. veebruar) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2016<br>(15. veebruar) |2022<ref>[https://www.err.ee/1608822454/bosnia-ja-hertsegoviinale-anti-euroopa-liidu-kandidaatriigi-staatus "Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus"] ERR, 15. detsember 2022</ref> |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia|Georgia]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2023 |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Kosovo.svg|border|22px]] [[Kosovo]] |style="background:#F8DE7E"|taotlejariik |2022<br>(14. detsember) |– |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi]] |style="background:#E87766"|läbirääkimised peatatud |1987<br>(14. aprill) |1999 |2005 |16/33 |1/33 |- |} ===Kõik võimalikud liitujad=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:575px;"|Kommentaarid |- |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of Liechtenstein.svg|border|22px]] [[Liechtenstein]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra]] |style="background:#D3DDE6"|liitumisprotseduur peatatud | |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|border|22px]] [[Ühendkuningriik]] |style="background:#90989C;"|EL-ist väljaastunud riik | |- |} ==Ajalugu== {{vaata|Euroopa Liidu laienemine}} [[Euroopa Nõukogu]] on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas [[Euroopa Ülemkogu]] poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse [[Euroopa]]s. [[Kagu-Euroopa]]st on seni liitunud [[Kreeka]] (1981), [[Küpros]] ja [[Sloveenia]] ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega]]), [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] ([[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega]]) ning [[Horvaatia]] (2013). ===Ametliku taotluse esitanud riigid=== [[Norra]]t, [[Island]]it ja [[Šveits]]i on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on kas peatatud või taotlus tagasi võetud. ==Vaata ka== *[[Euroala laienemine]] *[[Berliini protsess]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[James Ker-Lindsay]], [[Ioannis Armakolas]], [[Rosa Balfour]] ja [[Corina Stratulat]]. "The National Politics of EU Enlargement in the Western Balkans" – ''[[Routledge]]'', 26. november 2019. ISBN 9780367432690. ==Välislingid== *[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries_et#%C3%BChinemine-eliga Euroopa Liiduga ühinemine] [[Kategooria:Euroopa Liidu tulevane laienemine| ]] jtmyvnyttjhkjvr146i18jdms6svqtq 7193020 7193019 2026-07-14T17:11:18Z Hannesvalk 176021 /* Moldova */ 7193020 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:EU-candidate_countries_map.svg|300px|pisi|{{legend|#003399|[[Euroopa Liit]]}} {{legend|#2782BB|Ühinemiseks läbirääkivad kandidaatriigid}} {{legend|#77BBBC|Ühinemist võimalikult taotlev kandidaatriik}}]] '''Euroopa Liidu tulevane laienemine''' hõlmab järgmistel aastakümnenditel riike [[Kagu-Euroopa|Kagu-]] ja [[Ida-Euroopa]]st, mis ei ole [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) kahekümne seitsme [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigiga]] veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustunult [[integratsioon|integreeritud]]. ==Ülevaade== Ühinemiseks alustasid hiljuti läbirääkimisi [[Ukraina]], [[Moldova]] ja [[Gruusia|Georgia]]. [[Armeenia]], [[Šveits]]i, [[Norra]] ja [[Island]]i liikmesust peetakse võimalikuks, [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] taasliitumine ei ole välistatud pärast [[Brexit]]it. [[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning [[1990. aastad|1990. aastail]] toimunud [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse aastast [[2027]].<ref>{{Netiviide|autor=Ryan Heath|url=https://www.politico.eu/article/the-race-for-eu-membership-neighborhood-turkey-uk-european-commission/|pealkiri=The race for EU membership|väljaanne=Politico|aeg=15. detsember 2016|vaadatud=}}</ref> [[Kosovo]] ei ole ühinemiseks läbirääkimisi veel taotlenud. [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] liitumise võimalikkus on siiski seatud kahtluse alla.<ref>{{Netiviide|autor=Robin Emmott|url=https://www.reuters.com/article/us-turkey-eu-idUSKBN17Y0U0|pealkiri=Turkey's EU dream is over, for now, top official says|väljaanne=Reuters|aeg=2. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Arvestades, et riik asub koos [[Ida-Traakia]] piirkonnaga ja suurima linna [[İstanbul]]iga (tegu on [[Bikontinentaalne linn|bikontinentaalse linnaga]]) küllaltki väheldaselt [[Euroopa]]s. Samuti on takistavateks asjaoludeks president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i tagurlik administratsioon ning [[Süüria kodusõda]] koos [[Euroopa rändekriis|rändekriisiga]].<ref>https://www.err.ee/990445/erdogan-ahvardas-euroopat-pealetungi-kritiseerimisel-pogenikelainega</ref> ==Liikmeks astumine== EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui [[Kopenhaageni kriteeriumid|Kopenhaageni kriteeriume]]. EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse [[Euroopa Liidu Nõukogu]]le, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised. ===Põhikriteeriumid=== *vaba [[turumajandus]] *stabiilne [[demokraatia]] *[[Õigusriigi põhimõte|õigusriigi põhimõtte]] järgimine *[[Euroopa Liidu õigus]]aktide heakskiitmine *[[Euro]]t puudutavate aktide heakskiitmine ===Läbirääkimised=== Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul. ==Agenda== [[Fail:EU Balkan enlargement.svg|pisi|Euroopa Liiduga ühinemata riigid (kaardil ei ole näha [[Gruusia|Georgiat]])]] 2026. aasta juulikuu seisuga olid Euroopa Liidu ametlikud kandidaatriigid [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Serbia]], [[Gruusia]], [[Moldova]], [[Ukraina]] ja [[Türgi]]. Gruusia ja Türgi liitumisläbirääkimised on peatatud demokraatlike standardite pärast tekkinud murede tõttu.<ref>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> Potentsiaalne kandidaatriik on [[Kosovo]].<ref>https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/18/council-conclusions-on-enlargement-and-stabilisation-and-association-process/</ref> ===Türgi=== {{vaata|Türgi astumine Euroopa Liitu}} Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise]] järel) teatas [[Euroopa Ülemkogu]], et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2005]]. 2019. aastal otsustas Euroopa Liidu parlamendikomisjon liitumisläbirääkimised Türgiga õigusriigi põhimõtete eiramise tõttu pausile panna. ===Lääne-Balkan=== {{vaata|Lääne-Balkan}} Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (v.a [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]], [[Osmanite riik|osmanite]] ja [[habsburgid]]e kultuurid, kuid ka usunditest [[õigeusk]], [[katoliiklus]] ja niisamuti [[islam]]. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval kandidaatriike välispoliitiliselt [[Venemaa]], püüdes tagada eelkõige [[Jugoslaavia]] endise pealinna huve [[Belgrad]]ist. ====Eurole üleminek==== Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana ühepoolsena kasutusele [[euro]]. ===Idapartnerlus=== {{vaata|Idapartnerlus}} Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida [[Armeenia]]t, [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia|Georgia]]t, [[Moldova]]t, [[Ukraina]]t ja [[Valgevene]]t. Euroopa Liidu laienemisest soovivad osa saada: ====Ukraina==== [[Ukraina]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. 2019. aasta uuringu järgi kiitnuks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68,1% ukraina rahvastikust.<ref>https://en.interfax.com.ua/news/press-conference/593945.html</ref> Takistavateks asjaoludeks on [[Krimm]]i okupeerimine Venemaa poolt ja [[Donbassi sõda|sõda Donbassis]]. Seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] avaldas viimane sama aasta 28. veebruaril soovi saada erandkorras Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlament toetas seda 1. märtsil peaaegu üksmeelselt. Juunis 2026 alustas EL Ukrainaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613>[https://www.err.ee/1610054308/euroopa-liit-otsustas-alustada-ukraina-ja-moldovaga-uhinemislabiraakimisi Euroopa Liit otsustas alustada Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi] ERR, 13.VI 2026</ref> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> ====Moldova==== [[Moldova]], mille riigikeel on [[rumeenia keel]], ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on takistavateks asjaoludeks [[Transnistria]] ja [[Gagauusia]] küsimused ja sõltumine Venemaa gaasist.<ref>https://www.straitstimes.com/world/europe/moldova-wants-to-join-eu-in-2019</ref> Juunis 2026 alustas EL Moldovaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613/> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714/> ====Georgia==== [[Gruusia|Georgia]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Georgia president [[Mihheil Saakašvili]] soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa mõjusfäärist. ==Kokkuvõte== ===Kandidaat- ja taotlejariigid=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:100px;"|Liitumise avaldus !Kandidaatriigi staatus !Läbirääkimiste algus !Avatud peatükke !Täidetud peatükke |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2008<br>(15. detsember) |2010 |2012 |33/33 |13/33 |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(28. aprill) |2014 |2020 |33/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(22. detsember) |2012 |2014 |22/34 |2/34 |- |[[Pilt:Flag of North Macedonia.svg|border|22px]] [[Põhja-Makedoonia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2004<br>(22. märts) |2005 |2020 |0/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(28. veebruar) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2016<br>(15. veebruar) |2022<ref>[https://www.err.ee/1608822454/bosnia-ja-hertsegoviinale-anti-euroopa-liidu-kandidaatriigi-staatus "Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus"] ERR, 15. detsember 2022</ref> |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia|Georgia]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2023 |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Kosovo.svg|border|22px]] [[Kosovo]] |style="background:#F8DE7E"|taotlejariik |2022<br>(14. detsember) |– |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi]] |style="background:#E87766"|läbirääkimised peatatud |1987<br>(14. aprill) |1999 |2005 |16/33 |1/33 |- |} ===Kõik võimalikud liitujad=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:575px;"|Kommentaarid |- |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of Liechtenstein.svg|border|22px]] [[Liechtenstein]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra]] |style="background:#D3DDE6"|liitumisprotseduur peatatud | |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|border|22px]] [[Ühendkuningriik]] |style="background:#90989C;"|EL-ist väljaastunud riik | |- |} ==Ajalugu== {{vaata|Euroopa Liidu laienemine}} [[Euroopa Nõukogu]] on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas [[Euroopa Ülemkogu]] poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse [[Euroopa]]s. [[Kagu-Euroopa]]st on seni liitunud [[Kreeka]] (1981), [[Küpros]] ja [[Sloveenia]] ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega]]), [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] ([[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega]]) ning [[Horvaatia]] (2013). ===Ametliku taotluse esitanud riigid=== [[Norra]]t, [[Island]]it ja [[Šveits]]i on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on kas peatatud või taotlus tagasi võetud. ==Vaata ka== *[[Euroala laienemine]] *[[Berliini protsess]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[James Ker-Lindsay]], [[Ioannis Armakolas]], [[Rosa Balfour]] ja [[Corina Stratulat]]. "The National Politics of EU Enlargement in the Western Balkans" – ''[[Routledge]]'', 26. november 2019. ISBN 9780367432690. ==Välislingid== *[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries_et#%C3%BChinemine-eliga Euroopa Liiduga ühinemine] [[Kategooria:Euroopa Liidu tulevane laienemine| ]] 5ux24ycjrsvrbqoypmalh556kc5z0md 7193021 7193020 2026-07-14T17:14:33Z Hannesvalk 176021 /* Kandidaat- ja taotlejariigid */ 7193021 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:EU-candidate_countries_map.svg|300px|pisi|{{legend|#003399|[[Euroopa Liit]]}} {{legend|#2782BB|Ühinemiseks läbirääkivad kandidaatriigid}} {{legend|#77BBBC|Ühinemist võimalikult taotlev kandidaatriik}}]] '''Euroopa Liidu tulevane laienemine''' hõlmab järgmistel aastakümnenditel riike [[Kagu-Euroopa|Kagu-]] ja [[Ida-Euroopa]]st, mis ei ole [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) kahekümne seitsme [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigiga]] veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustunult [[integratsioon|integreeritud]]. ==Ülevaade== Ühinemiseks alustasid hiljuti läbirääkimisi [[Ukraina]], [[Moldova]] ja [[Gruusia|Georgia]]. [[Armeenia]], [[Šveits]]i, [[Norra]] ja [[Island]]i liikmesust peetakse võimalikuks, [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] taasliitumine ei ole välistatud pärast [[Brexit]]it. [[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning [[1990. aastad|1990. aastail]] toimunud [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse aastast [[2027]].<ref>{{Netiviide|autor=Ryan Heath|url=https://www.politico.eu/article/the-race-for-eu-membership-neighborhood-turkey-uk-european-commission/|pealkiri=The race for EU membership|väljaanne=Politico|aeg=15. detsember 2016|vaadatud=}}</ref> [[Kosovo]] ei ole ühinemiseks läbirääkimisi veel taotlenud. [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] liitumise võimalikkus on siiski seatud kahtluse alla.<ref>{{Netiviide|autor=Robin Emmott|url=https://www.reuters.com/article/us-turkey-eu-idUSKBN17Y0U0|pealkiri=Turkey's EU dream is over, for now, top official says|väljaanne=Reuters|aeg=2. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Arvestades, et riik asub koos [[Ida-Traakia]] piirkonnaga ja suurima linna [[İstanbul]]iga (tegu on [[Bikontinentaalne linn|bikontinentaalse linnaga]]) küllaltki väheldaselt [[Euroopa]]s. Samuti on takistavateks asjaoludeks president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i tagurlik administratsioon ning [[Süüria kodusõda]] koos [[Euroopa rändekriis|rändekriisiga]].<ref>https://www.err.ee/990445/erdogan-ahvardas-euroopat-pealetungi-kritiseerimisel-pogenikelainega</ref> ==Liikmeks astumine== EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui [[Kopenhaageni kriteeriumid|Kopenhaageni kriteeriume]]. EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse [[Euroopa Liidu Nõukogu]]le, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised. ===Põhikriteeriumid=== *vaba [[turumajandus]] *stabiilne [[demokraatia]] *[[Õigusriigi põhimõte|õigusriigi põhimõtte]] järgimine *[[Euroopa Liidu õigus]]aktide heakskiitmine *[[Euro]]t puudutavate aktide heakskiitmine ===Läbirääkimised=== Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul. ==Agenda== [[Fail:EU Balkan enlargement.svg|pisi|Euroopa Liiduga ühinemata riigid (kaardil ei ole näha [[Gruusia|Georgiat]])]] 2026. aasta juulikuu seisuga olid Euroopa Liidu ametlikud kandidaatriigid [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Serbia]], [[Gruusia]], [[Moldova]], [[Ukraina]] ja [[Türgi]]. Gruusia ja Türgi liitumisläbirääkimised on peatatud demokraatlike standardite pärast tekkinud murede tõttu.<ref>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> Potentsiaalne kandidaatriik on [[Kosovo]].<ref>https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/18/council-conclusions-on-enlargement-and-stabilisation-and-association-process/</ref> ===Türgi=== {{vaata|Türgi astumine Euroopa Liitu}} Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise]] järel) teatas [[Euroopa Ülemkogu]], et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2005]]. 2019. aastal otsustas Euroopa Liidu parlamendikomisjon liitumisläbirääkimised Türgiga õigusriigi põhimõtete eiramise tõttu pausile panna. ===Lääne-Balkan=== {{vaata|Lääne-Balkan}} Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (v.a [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]], [[Osmanite riik|osmanite]] ja [[habsburgid]]e kultuurid, kuid ka usunditest [[õigeusk]], [[katoliiklus]] ja niisamuti [[islam]]. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval kandidaatriike välispoliitiliselt [[Venemaa]], püüdes tagada eelkõige [[Jugoslaavia]] endise pealinna huve [[Belgrad]]ist. ====Eurole üleminek==== Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana ühepoolsena kasutusele [[euro]]. ===Idapartnerlus=== {{vaata|Idapartnerlus}} Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida [[Armeenia]]t, [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia|Georgia]]t, [[Moldova]]t, [[Ukraina]]t ja [[Valgevene]]t. Euroopa Liidu laienemisest soovivad osa saada: ====Ukraina==== [[Ukraina]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. 2019. aasta uuringu järgi kiitnuks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68,1% ukraina rahvastikust.<ref>https://en.interfax.com.ua/news/press-conference/593945.html</ref> Takistavateks asjaoludeks on [[Krimm]]i okupeerimine Venemaa poolt ja [[Donbassi sõda|sõda Donbassis]]. Seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] avaldas viimane sama aasta 28. veebruaril soovi saada erandkorras Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlament toetas seda 1. märtsil peaaegu üksmeelselt. Juunis 2026 alustas EL Ukrainaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613>[https://www.err.ee/1610054308/euroopa-liit-otsustas-alustada-ukraina-ja-moldovaga-uhinemislabiraakimisi Euroopa Liit otsustas alustada Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi] ERR, 13.VI 2026</ref> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> ====Moldova==== [[Moldova]], mille riigikeel on [[rumeenia keel]], ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on takistavateks asjaoludeks [[Transnistria]] ja [[Gagauusia]] küsimused ja sõltumine Venemaa gaasist.<ref>https://www.straitstimes.com/world/europe/moldova-wants-to-join-eu-in-2019</ref> Juunis 2026 alustas EL Moldovaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613/> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714/> ====Georgia==== [[Gruusia|Georgia]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Georgia president [[Mihheil Saakašvili]] soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa mõjusfäärist. ==Kokkuvõte== ===Kandidaat- ja taotlejariigid=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:100px;"|Liitumise avaldus !Kandidaatriigi staatus !Läbirääkimiste algus !Avatud peatükke !Täidetud peatükke |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2008<br>(15. detsember) |2010 |2012 |33/33 |13/33 |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(28. aprill) |2014 |2020 |33/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(22. detsember) |2012 |2014 |22/34 |2/34 |- |[[Pilt:Flag of North Macedonia.svg|border|22px]] [[Põhja-Makedoonia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2004<br>(22. märts) |2005 |2020 |0/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(28. veebruar) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2016<br>(15. veebruar) |2022<ref>[https://www.err.ee/1608822454/bosnia-ja-hertsegoviinale-anti-euroopa-liidu-kandidaatriigi-staatus "Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus"] ERR, 15. detsember 2022</ref> |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia|Georgia]] |style="background:#E87766"|läbirääkimised peatatud |2022<br>(3. märts) |2023 |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi]] |style="background:#E87766"|läbirääkimised peatatud |1987<br>(14. aprill) |1999 |2005 |16/33 |1/33 |- |[[Pilt:Flag of Kosovo.svg|border|22px]] [[Kosovo]] |style="background:#F8DE7E"|taotlejariik |2022<br>(14. detsember) |– |– |– |– |- |} ===Kõik võimalikud liitujad=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:575px;"|Kommentaarid |- |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of Liechtenstein.svg|border|22px]] [[Liechtenstein]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra]] |style="background:#D3DDE6"|liitumisprotseduur peatatud | |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|border|22px]] [[Ühendkuningriik]] |style="background:#90989C;"|EL-ist väljaastunud riik | |- |} ==Ajalugu== {{vaata|Euroopa Liidu laienemine}} [[Euroopa Nõukogu]] on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas [[Euroopa Ülemkogu]] poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse [[Euroopa]]s. [[Kagu-Euroopa]]st on seni liitunud [[Kreeka]] (1981), [[Küpros]] ja [[Sloveenia]] ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega]]), [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] ([[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega]]) ning [[Horvaatia]] (2013). ===Ametliku taotluse esitanud riigid=== [[Norra]]t, [[Island]]it ja [[Šveits]]i on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on kas peatatud või taotlus tagasi võetud. ==Vaata ka== *[[Euroala laienemine]] *[[Berliini protsess]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[James Ker-Lindsay]], [[Ioannis Armakolas]], [[Rosa Balfour]] ja [[Corina Stratulat]]. "The National Politics of EU Enlargement in the Western Balkans" – ''[[Routledge]]'', 26. november 2019. ISBN 9780367432690. ==Välislingid== *[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries_et#%C3%BChinemine-eliga Euroopa Liiduga ühinemine] [[Kategooria:Euroopa Liidu tulevane laienemine| ]] nu0fajsy21yeft74oznhmgxqqx9znef 7193022 7193021 2026-07-14T17:23:02Z Hannesvalk 176021 /* Kandidaat- ja taotlejariigid */ 7193022 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:EU-candidate_countries_map.svg|300px|pisi|{{legend|#003399|[[Euroopa Liit]]}} {{legend|#2782BB|Ühinemiseks läbirääkivad kandidaatriigid}} {{legend|#77BBBC|Ühinemist võimalikult taotlev kandidaatriik}}]] '''Euroopa Liidu tulevane laienemine''' hõlmab järgmistel aastakümnenditel riike [[Kagu-Euroopa|Kagu-]] ja [[Ida-Euroopa]]st, mis ei ole [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) kahekümne seitsme [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigiga]] veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustunult [[integratsioon|integreeritud]]. ==Ülevaade== Ühinemiseks alustasid hiljuti läbirääkimisi [[Ukraina]], [[Moldova]] ja [[Gruusia|Georgia]]. [[Armeenia]], [[Šveits]]i, [[Norra]] ja [[Island]]i liikmesust peetakse võimalikuks, [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] taasliitumine ei ole välistatud pärast [[Brexit]]it. [[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning [[1990. aastad|1990. aastail]] toimunud [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse aastast [[2027]].<ref>{{Netiviide|autor=Ryan Heath|url=https://www.politico.eu/article/the-race-for-eu-membership-neighborhood-turkey-uk-european-commission/|pealkiri=The race for EU membership|väljaanne=Politico|aeg=15. detsember 2016|vaadatud=}}</ref> [[Kosovo]] ei ole ühinemiseks läbirääkimisi veel taotlenud. [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] liitumise võimalikkus on siiski seatud kahtluse alla.<ref>{{Netiviide|autor=Robin Emmott|url=https://www.reuters.com/article/us-turkey-eu-idUSKBN17Y0U0|pealkiri=Turkey's EU dream is over, for now, top official says|väljaanne=Reuters|aeg=2. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Arvestades, et riik asub koos [[Ida-Traakia]] piirkonnaga ja suurima linna [[İstanbul]]iga (tegu on [[Bikontinentaalne linn|bikontinentaalse linnaga]]) küllaltki väheldaselt [[Euroopa]]s. Samuti on takistavateks asjaoludeks president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i tagurlik administratsioon ning [[Süüria kodusõda]] koos [[Euroopa rändekriis|rändekriisiga]].<ref>https://www.err.ee/990445/erdogan-ahvardas-euroopat-pealetungi-kritiseerimisel-pogenikelainega</ref> ==Liikmeks astumine== EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui [[Kopenhaageni kriteeriumid|Kopenhaageni kriteeriume]]. EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse [[Euroopa Liidu Nõukogu]]le, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised. ===Põhikriteeriumid=== *vaba [[turumajandus]] *stabiilne [[demokraatia]] *[[Õigusriigi põhimõte|õigusriigi põhimõtte]] järgimine *[[Euroopa Liidu õigus]]aktide heakskiitmine *[[Euro]]t puudutavate aktide heakskiitmine ===Läbirääkimised=== Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul. ==Agenda== [[Fail:EU Balkan enlargement.svg|pisi|Euroopa Liiduga ühinemata riigid (kaardil ei ole näha [[Gruusia|Georgiat]])]] 2026. aasta juulikuu seisuga olid Euroopa Liidu ametlikud kandidaatriigid [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Serbia]], [[Gruusia]], [[Moldova]], [[Ukraina]] ja [[Türgi]]. Gruusia ja Türgi liitumisläbirääkimised on peatatud demokraatlike standardite pärast tekkinud murede tõttu.<ref>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> Potentsiaalne kandidaatriik on [[Kosovo]].<ref>https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/18/council-conclusions-on-enlargement-and-stabilisation-and-association-process/</ref> ===Türgi=== {{vaata|Türgi astumine Euroopa Liitu}} Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise]] järel) teatas [[Euroopa Ülemkogu]], et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2005]]. 2019. aastal otsustas Euroopa Liidu parlamendikomisjon liitumisläbirääkimised Türgiga õigusriigi põhimõtete eiramise tõttu pausile panna. ===Lääne-Balkan=== {{vaata|Lääne-Balkan}} Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (v.a [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]], [[Osmanite riik|osmanite]] ja [[habsburgid]]e kultuurid, kuid ka usunditest [[õigeusk]], [[katoliiklus]] ja niisamuti [[islam]]. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval kandidaatriike välispoliitiliselt [[Venemaa]], püüdes tagada eelkõige [[Jugoslaavia]] endise pealinna huve [[Belgrad]]ist. ====Eurole üleminek==== Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana ühepoolsena kasutusele [[euro]]. ===Idapartnerlus=== {{vaata|Idapartnerlus}} Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida [[Armeenia]]t, [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia|Georgia]]t, [[Moldova]]t, [[Ukraina]]t ja [[Valgevene]]t. Euroopa Liidu laienemisest soovivad osa saada: ====Ukraina==== [[Ukraina]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. 2019. aasta uuringu järgi kiitnuks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68,1% ukraina rahvastikust.<ref>https://en.interfax.com.ua/news/press-conference/593945.html</ref> Takistavateks asjaoludeks on [[Krimm]]i okupeerimine Venemaa poolt ja [[Donbassi sõda|sõda Donbassis]]. Seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] avaldas viimane sama aasta 28. veebruaril soovi saada erandkorras Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlament toetas seda 1. märtsil peaaegu üksmeelselt. Juunis 2026 alustas EL Ukrainaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613>[https://www.err.ee/1610054308/euroopa-liit-otsustas-alustada-ukraina-ja-moldovaga-uhinemislabiraakimisi Euroopa Liit otsustas alustada Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi] ERR, 13.VI 2026</ref> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> ====Moldova==== [[Moldova]], mille riigikeel on [[rumeenia keel]], ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on takistavateks asjaoludeks [[Transnistria]] ja [[Gagauusia]] küsimused ja sõltumine Venemaa gaasist.<ref>https://www.straitstimes.com/world/europe/moldova-wants-to-join-eu-in-2019</ref> Juunis 2026 alustas EL Moldovaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613/> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714/> ====Georgia==== [[Gruusia|Georgia]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Georgia president [[Mihheil Saakašvili]] soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa mõjusfäärist. ==Kokkuvõte== ===Kandidaat- ja taotlejariigid=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:100px;"|Liitumise avaldus !Kandidaatriigi staatus !Läbirääkimiste algus !Avatud peatükke !Täidetud peatükke |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2008<br>(15. detsember) |2010 |2012 |33/33 |13/33 |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(28. aprill) |2014 |2020 |33/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(22. detsember) |2012 |2014 |22/34 |2/34 |- |[[Pilt:Flag of North Macedonia.svg|border|22px]] [[Põhja-Makedoonia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2004<br>(22. märts) |2005 |2020 |0/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(28. veebruar) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2024 |2024 |1/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2016<br>(15. veebruar) |2022<ref>[https://www.err.ee/1608822454/bosnia-ja-hertsegoviinale-anti-euroopa-liidu-kandidaatriigi-staatus "Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus"] ERR, 15. detsember 2022</ref> |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia|Georgia]] |style="background:#E87766"|kandidaatriik, ühinemisprotsess peatatud |2022<br>(3. märts) |2023 |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi]] |style="background:#E87766"|kandidaatriik, läbirääkimised peatatud |1987<br>(14. aprill) |1999 |2005 |16/33 |1/33 |- |[[Pilt:Flag of Kosovo.svg|border|22px]] [[Kosovo]] |style="background:#F8DE7E"|taotlejariik |2022<br>(14. detsember) |– |– |– |– |- |} ===Kõik võimalikud liitujad=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:575px;"|Kommentaarid |- |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of Liechtenstein.svg|border|22px]] [[Liechtenstein]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra]] |style="background:#D3DDE6"|liitumisprotseduur peatatud | |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|border|22px]] [[Ühendkuningriik]] |style="background:#90989C;"|EL-ist väljaastunud riik | |- |} ==Ajalugu== {{vaata|Euroopa Liidu laienemine}} [[Euroopa Nõukogu]] on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas [[Euroopa Ülemkogu]] poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse [[Euroopa]]s. [[Kagu-Euroopa]]st on seni liitunud [[Kreeka]] (1981), [[Küpros]] ja [[Sloveenia]] ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega]]), [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] ([[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega]]) ning [[Horvaatia]] (2013). ===Ametliku taotluse esitanud riigid=== [[Norra]]t, [[Island]]it ja [[Šveits]]i on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on kas peatatud või taotlus tagasi võetud. ==Vaata ka== *[[Euroala laienemine]] *[[Berliini protsess]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[James Ker-Lindsay]], [[Ioannis Armakolas]], [[Rosa Balfour]] ja [[Corina Stratulat]]. "The National Politics of EU Enlargement in the Western Balkans" – ''[[Routledge]]'', 26. november 2019. ISBN 9780367432690. ==Välislingid== *[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries_et#%C3%BChinemine-eliga Euroopa Liiduga ühinemine] [[Kategooria:Euroopa Liidu tulevane laienemine| ]] 71nvf7ckbw2kieusb75wnkm63al3g85 7193023 7193022 2026-07-14T17:24:35Z Hannesvalk 176021 /* Kandidaat- ja taotlejariigid */ 7193023 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:EU-candidate_countries_map.svg|300px|pisi|{{legend|#003399|[[Euroopa Liit]]}} {{legend|#2782BB|Ühinemiseks läbirääkivad kandidaatriigid}} {{legend|#77BBBC|Ühinemist võimalikult taotlev kandidaatriik}}]] '''Euroopa Liidu tulevane laienemine''' hõlmab järgmistel aastakümnenditel riike [[Kagu-Euroopa|Kagu-]] ja [[Ida-Euroopa]]st, mis ei ole [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) kahekümne seitsme [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigiga]] veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustunult [[integratsioon|integreeritud]]. ==Ülevaade== Ühinemiseks alustasid hiljuti läbirääkimisi [[Ukraina]], [[Moldova]] ja [[Gruusia|Georgia]]. [[Armeenia]], [[Šveits]]i, [[Norra]] ja [[Island]]i liikmesust peetakse võimalikuks, [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] taasliitumine ei ole välistatud pärast [[Brexit]]it. [[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning [[1990. aastad|1990. aastail]] toimunud [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse aastast [[2027]].<ref>{{Netiviide|autor=Ryan Heath|url=https://www.politico.eu/article/the-race-for-eu-membership-neighborhood-turkey-uk-european-commission/|pealkiri=The race for EU membership|väljaanne=Politico|aeg=15. detsember 2016|vaadatud=}}</ref> [[Kosovo]] ei ole ühinemiseks läbirääkimisi veel taotlenud. [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] liitumise võimalikkus on siiski seatud kahtluse alla.<ref>{{Netiviide|autor=Robin Emmott|url=https://www.reuters.com/article/us-turkey-eu-idUSKBN17Y0U0|pealkiri=Turkey's EU dream is over, for now, top official says|väljaanne=Reuters|aeg=2. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Arvestades, et riik asub koos [[Ida-Traakia]] piirkonnaga ja suurima linna [[İstanbul]]iga (tegu on [[Bikontinentaalne linn|bikontinentaalse linnaga]]) küllaltki väheldaselt [[Euroopa]]s. Samuti on takistavateks asjaoludeks president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i tagurlik administratsioon ning [[Süüria kodusõda]] koos [[Euroopa rändekriis|rändekriisiga]].<ref>https://www.err.ee/990445/erdogan-ahvardas-euroopat-pealetungi-kritiseerimisel-pogenikelainega</ref> ==Liikmeks astumine== EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui [[Kopenhaageni kriteeriumid|Kopenhaageni kriteeriume]]. EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse [[Euroopa Liidu Nõukogu]]le, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised. ===Põhikriteeriumid=== *vaba [[turumajandus]] *stabiilne [[demokraatia]] *[[Õigusriigi põhimõte|õigusriigi põhimõtte]] järgimine *[[Euroopa Liidu õigus]]aktide heakskiitmine *[[Euro]]t puudutavate aktide heakskiitmine ===Läbirääkimised=== Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul. ==Agenda== [[Fail:EU Balkan enlargement.svg|pisi|Euroopa Liiduga ühinemata riigid (kaardil ei ole näha [[Gruusia|Georgiat]])]] 2026. aasta juulikuu seisuga olid Euroopa Liidu ametlikud kandidaatriigid [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Serbia]], [[Gruusia]], [[Moldova]], [[Ukraina]] ja [[Türgi]]. Gruusia ja Türgi liitumisläbirääkimised on peatatud demokraatlike standardite pärast tekkinud murede tõttu.<ref>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> Potentsiaalne kandidaatriik on [[Kosovo]].<ref>https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/18/council-conclusions-on-enlargement-and-stabilisation-and-association-process/</ref> ===Türgi=== {{vaata|Türgi astumine Euroopa Liitu}} Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise]] järel) teatas [[Euroopa Ülemkogu]], et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2005]]. 2019. aastal otsustas Euroopa Liidu parlamendikomisjon liitumisläbirääkimised Türgiga õigusriigi põhimõtete eiramise tõttu pausile panna. ===Lääne-Balkan=== {{vaata|Lääne-Balkan}} Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (v.a [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]], [[Osmanite riik|osmanite]] ja [[habsburgid]]e kultuurid, kuid ka usunditest [[õigeusk]], [[katoliiklus]] ja niisamuti [[islam]]. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval kandidaatriike välispoliitiliselt [[Venemaa]], püüdes tagada eelkõige [[Jugoslaavia]] endise pealinna huve [[Belgrad]]ist. ====Eurole üleminek==== Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana ühepoolsena kasutusele [[euro]]. ===Idapartnerlus=== {{vaata|Idapartnerlus}} Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida [[Armeenia]]t, [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia|Georgia]]t, [[Moldova]]t, [[Ukraina]]t ja [[Valgevene]]t. Euroopa Liidu laienemisest soovivad osa saada: ====Ukraina==== [[Ukraina]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. 2019. aasta uuringu järgi kiitnuks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68,1% ukraina rahvastikust.<ref>https://en.interfax.com.ua/news/press-conference/593945.html</ref> Takistavateks asjaoludeks on [[Krimm]]i okupeerimine Venemaa poolt ja [[Donbassi sõda|sõda Donbassis]]. Seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] avaldas viimane sama aasta 28. veebruaril soovi saada erandkorras Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlament toetas seda 1. märtsil peaaegu üksmeelselt. Juunis 2026 alustas EL Ukrainaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613>[https://www.err.ee/1610054308/euroopa-liit-otsustas-alustada-ukraina-ja-moldovaga-uhinemislabiraakimisi Euroopa Liit otsustas alustada Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi] ERR, 13.VI 2026</ref> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> ====Moldova==== [[Moldova]], mille riigikeel on [[rumeenia keel]], ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on takistavateks asjaoludeks [[Transnistria]] ja [[Gagauusia]] küsimused ja sõltumine Venemaa gaasist.<ref>https://www.straitstimes.com/world/europe/moldova-wants-to-join-eu-in-2019</ref> Juunis 2026 alustas EL Moldovaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613/> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714/> ====Georgia==== [[Gruusia|Georgia]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Georgia president [[Mihheil Saakašvili]] soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa mõjusfäärist. ==Kokkuvõte== ===Kandidaat- ja taotlejariigid=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:100px;"|Liitumise avaldus !Kandidaatriigi staatus !Läbirääkimiste algus !Avatud peatükke !Täidetud peatükke |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2008<br>(15. detsember) |2010 |2012 |33/33 |13/33 |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(28. aprill) |2014 |2020 |33/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(22. detsember) |2012 |2014 |22/34 |2/34 |- |[[Pilt:Flag of North Macedonia.svg|border|22px]] [[Põhja-Makedoonia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2004<br>(22. märts) |2005 |2020 |0/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(28. veebruar) |2024 |2024 |7/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2024 |2024 |7/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2016<br>(15. veebruar) |2022<ref>[https://www.err.ee/1608822454/bosnia-ja-hertsegoviinale-anti-euroopa-liidu-kandidaatriigi-staatus "Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus"] ERR, 15. detsember 2022</ref> |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia|Georgia]] |style="background:#E87766"|kandidaatriik, ühinemisprotsess peatatud |2022<br>(3. märts) |2023 |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi]] |style="background:#E87766"|kandidaatriik, läbirääkimised peatatud |1987<br>(14. aprill) |1999 |2005 |16/33 |1/33 |- |[[Pilt:Flag of Kosovo.svg|border|22px]] [[Kosovo]] |style="background:#F8DE7E"|taotlejariik |2022<br>(14. detsember) |– |– |– |– |- |} ===Kõik võimalikud liitujad=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:575px;"|Kommentaarid |- |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of Liechtenstein.svg|border|22px]] [[Liechtenstein]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra]] |style="background:#D3DDE6"|liitumisprotseduur peatatud | |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|border|22px]] [[Ühendkuningriik]] |style="background:#90989C;"|EL-ist väljaastunud riik | |- |} ==Ajalugu== {{vaata|Euroopa Liidu laienemine}} [[Euroopa Nõukogu]] on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas [[Euroopa Ülemkogu]] poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse [[Euroopa]]s. [[Kagu-Euroopa]]st on seni liitunud [[Kreeka]] (1981), [[Küpros]] ja [[Sloveenia]] ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega]]), [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] ([[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega]]) ning [[Horvaatia]] (2013). ===Ametliku taotluse esitanud riigid=== [[Norra]]t, [[Island]]it ja [[Šveits]]i on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on kas peatatud või taotlus tagasi võetud. ==Vaata ka== *[[Euroala laienemine]] *[[Berliini protsess]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[James Ker-Lindsay]], [[Ioannis Armakolas]], [[Rosa Balfour]] ja [[Corina Stratulat]]. "The National Politics of EU Enlargement in the Western Balkans" – ''[[Routledge]]'', 26. november 2019. ISBN 9780367432690. ==Välislingid== *[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries_et#%C3%BChinemine-eliga Euroopa Liiduga ühinemine] [[Kategooria:Euroopa Liidu tulevane laienemine| ]] mwu4gd5irfuzywfbi8yazpegr1rkmi1 7193024 7193023 2026-07-14T17:25:59Z Hannesvalk 176021 /* Kandidaat- ja taotlejariigid */ 7193024 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:EU-candidate_countries_map.svg|300px|pisi|{{legend|#003399|[[Euroopa Liit]]}} {{legend|#2782BB|Ühinemiseks läbirääkivad kandidaatriigid}} {{legend|#77BBBC|Ühinemist võimalikult taotlev kandidaatriik}}]] '''Euroopa Liidu tulevane laienemine''' hõlmab järgmistel aastakümnenditel riike [[Kagu-Euroopa|Kagu-]] ja [[Ida-Euroopa]]st, mis ei ole [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] (EL) kahekümne seitsme [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigiga]] veel majandusliku ja poliitilise koostöö osas ühtlustunult [[integratsioon|integreeritud]]. ==Ülevaade== Ühinemiseks alustasid hiljuti läbirääkimisi [[Ukraina]], [[Moldova]] ja [[Gruusia|Georgia]]. [[Armeenia]], [[Šveits]]i, [[Norra]] ja [[Island]]i liikmesust peetakse võimalikuks, [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] taasliitumine ei ole välistatud pärast [[Brexit]]it. [[Lääne-Balkani riigid|Lääne-Balkani riikide]] liitumine on siiani olnud komplitseeritud, eriti seoses korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, vaesuse, naaberriikide vaheliste suhete, separatistlike liikumiste ning [[1990. aastad|1990. aastail]] toimunud [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdade]] tagajärgedega. Tõenäoliselt lubatakse esimesed kandidaatriigid ühendusse aastast [[2027]].<ref>{{Netiviide|autor=Ryan Heath|url=https://www.politico.eu/article/the-race-for-eu-membership-neighborhood-turkey-uk-european-commission/|pealkiri=The race for EU membership|väljaanne=Politico|aeg=15. detsember 2016|vaadatud=}}</ref> [[Kosovo]] ei ole ühinemiseks läbirääkimisi veel taotlenud. [[Türgi Vabariik|Türgi Vabariigi]] liitumise võimalikkus on siiski seatud kahtluse alla.<ref>{{Netiviide|autor=Robin Emmott|url=https://www.reuters.com/article/us-turkey-eu-idUSKBN17Y0U0|pealkiri=Turkey's EU dream is over, for now, top official says|väljaanne=Reuters|aeg=2. mai 2017|vaadatud=}}</ref> Arvestades, et riik asub koos [[Ida-Traakia]] piirkonnaga ja suurima linna [[İstanbul]]iga (tegu on [[Bikontinentaalne linn|bikontinentaalse linnaga]]) küllaltki väheldaselt [[Euroopa]]s. Samuti on takistavateks asjaoludeks president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i tagurlik administratsioon ning [[Süüria kodusõda]] koos [[Euroopa rändekriis|rändekriisiga]].<ref>https://www.err.ee/990445/erdogan-ahvardas-euroopat-pealetungi-kritiseerimisel-pogenikelainega</ref> ==Liikmeks astumine== EL-i liikmesriigiks saamine eeldab keerulisi menetlusi. Taotlejariik täidab liikmeks saamiseks vajalikud tingimused ning peab kandidaatriigina kõigis valdkondades hakkama rakendama EL-i määrusi ja eeskirju. Taotluse võib esitada iga riik, kes täidab liikmeks astumise tingimusi, mida teatakse kui [[Kopenhaageni kriteeriumid|Kopenhaageni kriteeriume]]. EL-i liikmeks saada sooviv riik esitab liikmeks saamise taotluse [[Euroopa Liidu Nõukogu]]le, kes palub komisjonil hinnata, kas taotleja on suuteline täitma Kopenhaageni kriteeriume. Kui komisjoni arvamus on positiivne, siis peab nõukogu tegema otsuse läbirääkimisvolituste kohta. Alles siis avatakse ametlikult valdkonnapõhised läbirääkimised. ===Põhikriteeriumid=== *vaba [[turumajandus]] *stabiilne [[demokraatia]] *[[Õigusriigi põhimõte|õigusriigi põhimõtte]] järgimine *[[Euroopa Liidu õigus]]aktide heakskiitmine *[[Euro]]t puudutavate aktide heakskiitmine ===Läbirääkimised=== Läbirääkimised on aeganõudvad, sest iga kandidaatriik peab siseriiklikku õigusesse üle võtma väga palju EL-i eeskirju ja määrusi. Kandidaatriike toetatakse rahaliselt, halduslikult ja tehniliselt kõnealuse ühinemiseelse perioodi jooksul. ==Agenda== [[Fail:EU Balkan enlargement.svg|pisi|Euroopa Liiduga ühinemata riigid (kaardil ei ole näha [[Gruusia|Georgiat]])]] 2026. aasta juulikuu seisuga olid Euroopa Liidu ametlikud kandidaatriigid [[Albaania]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Serbia]], [[Gruusia]], [[Moldova]], [[Ukraina]] ja [[Türgi]]. Gruusia ja Türgi liitumisläbirääkimised on peatatud demokraatlike standardite pärast tekkinud murede tõttu.<ref>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> Potentsiaalne kandidaatriik on [[Kosovo]].<ref>https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2019/06/18/council-conclusions-on-enlargement-and-stabilisation-and-association-process/</ref> ===Türgi=== {{vaata|Türgi astumine Euroopa Liitu}} Türgi kandidatuur EL-iga ühinemiseks on olnud märkimisväärsete poleemikatega teema alates taotluse esitamisest 1987. aastal ja selle vastu võtmisest 1999. aastal. Türgil on olnud EL-iga ajalooliselt tihedad sidemed, omades assotsiatsioonilepingut alates 1964. aastast, olles samas alates 1995. aastast EL-iga tolliliidus. Alles pärast 17. detsembril 2004 Brüsselis toimunud tippkohtumist ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemise]] järel) teatas [[Euroopa Ülemkogu]], et ühinemisläbirääkimised Türgiga avati ametlikult [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[2005]]. 2019. aastal otsustas Euroopa Liidu parlamendikomisjon liitumisläbirääkimised Türgiga õigusriigi põhimõtete eiramise tõttu pausile panna. ===Lääne-Balkan=== {{vaata|Lääne-Balkan}} Liidult ootavad ametlikult ühinemist kõik [[Lääne-Balkani riigid]] (v.a [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmete enamuse poolt tunnustatud iseseisvusega [[Kosovo]]), kuigi seoses piirkonna omavaheliste suhetega, pingetega, korruptsiooni ja elukorraldusega on nende ühinemine siiani olnud raskendatud. Regioonile on ajalooliselt tugevat mõju avaldanud [[Antiik-Kreeka|antiikkreeka]], [[Vana-Rooma|antiikrooma]], [[bütsants]]i, [[Veneetsia vabariik|veneetsia]], [[Osmanite riik|osmanite]] ja [[habsburgid]]e kultuurid, kuid ka usunditest [[õigeusk]], [[katoliiklus]] ja niisamuti [[islam]]. Euroopa Liidule vastukaaluks mõjutab tänapäeval kandidaatriike välispoliitiliselt [[Venemaa]], püüdes tagada eelkõige [[Jugoslaavia]] endise pealinna huve [[Belgrad]]ist. ====Eurole üleminek==== Montenegros ja Kosovos võeti vahetult pärast iseseisvumist 2006. ja 2008. aastal valuutana ühepoolsena kasutusele [[euro]]. ===Idapartnerlus=== {{vaata|Idapartnerlus}} Euroopa Liit võttis 2009. aastal ametlikult suuna tihendada koostööd ning integreerida [[Armeenia]]t, [[Aserbaidžaan]]i, [[Gruusia|Georgia]]t, [[Moldova]]t, [[Ukraina]]t ja [[Valgevene]]t. Euroopa Liidu laienemisest soovivad osa saada: ====Ukraina==== [[Ukraina]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina. 2019. aasta uuringu järgi kiitnuks Euroopa Liiduga ühinemise referendumil heaks 68,1% ukraina rahvastikust.<ref>https://en.interfax.com.ua/news/press-conference/593945.html</ref> Takistavateks asjaoludeks on [[Krimm]]i okupeerimine Venemaa poolt ja [[Donbassi sõda|sõda Donbassis]]. Seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|2022. aasta Venemaa sissetungiga Ukrainasse]] avaldas viimane sama aasta 28. veebruaril soovi saada erandkorras Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse. Euroopa Parlament toetas seda 1. märtsil peaaegu üksmeelselt. Juunis 2026 alustas EL Ukrainaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613>[https://www.err.ee/1610054308/euroopa-liit-otsustas-alustada-ukraina-ja-moldovaga-uhinemislabiraakimisi Euroopa Liit otsustas alustada Ukraina ja Moldovaga ühinemisläbirääkimisi] ERR, 13.VI 2026</ref> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714>[[https://maailm.postimees.ee/8508896/ukraina-liikus-el-iga-liitumisele-taas-lahemale Ukraina liikus EL-iga liitumisele taas lähemale]] ERR, 14. VII 2026</ref> ====Moldova==== [[Moldova]], mille riigikeel on [[rumeenia keel]], ühinemist ei ole peetud veel prioriteetseks. Kuigi riigil on viisavabadus peaaegu kõikide liikmesriikidega, on takistavateks asjaoludeks [[Transnistria]] ja [[Gagauusia]] küsimused ja sõltumine Venemaa gaasist.<ref>https://www.straitstimes.com/world/europe/moldova-wants-to-join-eu-in-2019</ref> Juunis 2026 alustas EL Moldovaga sisulisi läbirääkimisi, avades kõnelused esimese teemade paketi üle, mis puudutab Euroopa Liidu põhiväärtusi.<ref name=err_20260613/> Saama aasta juulis avati läbirääkimisteks välissuhete plokk.<ref name=err_20260714/> ====Georgia==== [[Gruusia|Georgia]]l puudub ametlik staatus Euroopa Liidu tulevase laienemise kandidaadina, kuid 2011. aastal avaldas Georgia president [[Mihheil Saakašvili]] soovi, et riik saaks EL-i liikmeks. Seda seisukohta on mitmel korral selgesõnaliselt väljendatud, kuna sidemeid USA-ga, EL-iga ja NATO-ga on tugevnenud, püüdes eemalduda Venemaa mõjusfäärist. ==Kokkuvõte== ===Kandidaat- ja taotlejariigid=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:100px;"|Liitumise avaldus !Kandidaatriigi staatus !Läbirääkimiste algus !Avatud peatükke !Täidetud peatükke |- |[[Pilt:Flag of Montenegro.svg|border|22px]] [[Montenegro]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2008<br>(15. detsember) |2010 |2012 |33/33 |18/33 |- |[[Pilt:Flag of Albania.svg|border|22px]] [[Albaania]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(28. aprill) |2014 |2020 |33/33 |3/33 |- |[[Pilt:Flag of Serbia.svg|border|22px]] [[Serbia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2009<br>(22. detsember) |2012 |2014 |22/34 |2/34 |- |[[Pilt:Flag of North Macedonia.svg|border|22px]] [[Põhja-Makedoonia]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2004<br>(22. märts) |2005 |2020 |0/33 |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|border|22px]] [[Ukraina]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(28. veebruar) |2024 |2024 |7/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Moldova.svg|border|22px]] [[Moldova]] |style="background:#63B76C"|läbirääkiv kandidaatriik |2022<br>(3. märts) |2024 |2024 |7/33<ref name=err_20260613/> |0/33 |- |[[Pilt:Flag of Bosnia and Herzegovina.svg|border|22px]] [[Bosnia ja Hertsegoviina]] |style="background:#98FB98"|kandidaatriik |2016<br>(15. veebruar) |2022<ref>[https://www.err.ee/1608822454/bosnia-ja-hertsegoviinale-anti-euroopa-liidu-kandidaatriigi-staatus "Bosnia ja Hertsegoviinale anti Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus"] ERR, 15. detsember 2022</ref> |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Georgia.svg|border|22px]] [[Gruusia|Georgia]] |style="background:#E87766"|kandidaatriik, ühinemisprotsess peatatud |2022<br>(3. märts) |2023 |– |– |– |- |[[Pilt:Flag of Turkey.svg|border|22px]] [[Türgi]] |style="background:#E87766"|kandidaatriik, läbirääkimised peatatud |1987<br>(14. aprill) |1999 |2005 |16/33 |1/33 |- |[[Pilt:Flag of Kosovo.svg|border|22px]] [[Kosovo]] |style="background:#F8DE7E"|taotlejariik |2022<br>(14. detsember) |– |– |– |– |- |} ===Kõik võimalikud liitujad=== {| class="wikitable sortable" |+ !style="width:182px;"|Riik !style="width:105px;"|Olek !style="width:575px;"|Kommentaarid |- |[[Pilt:Flag of Andorra.svg|border|22px]] [[Andorra]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Armenia.svg|border|22px]] [[Armeenia]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Iceland.svg|border|22px]] [[Island]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of Liechtenstein.svg|border|22px]] [[Liechtenstein]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Monaco.svg|border|22px]] [[Monaco]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Norway.svg|border|22px]] [[Norra]] |style="background:#D3DDE6"|liitumisprotseduur peatatud | |- |[[Pilt:Flag of San Marino.svg|border|22px]] [[San Marino]] |style="background:#AFBABD"|võimalik taotlejariik | |- |[[Pilt:Flag of Switzerland.svg|border|22px]] [[Šveits]] |style="background:#BFC9CF"|taotluse tagasi võtnud riik | |- |[[Pilt:Flag of United Kingdom.svg|border|22px]] [[Ühendkuningriik]] |style="background:#90989C;"|EL-ist väljaastunud riik | |- |} ==Ajalugu== {{vaata|Euroopa Liidu laienemine}} [[Euroopa Nõukogu]] on pühendunud laienemisele, mis on endiselt üks Euroopa Liidu olulisemaid poliitikavaldkondi, kooskõlas [[Euroopa Ülemkogu]] poolt 14.–15. detsembril 2006 heaks kiidetud uuendatud laienemiskonsensusega ja pärast seda vastu võetud nõukogu järeldustega. Tegu on endiselt, hoolimata senisest laienemisest, strateegilise investeeringuga rahusse, demokraatiasse, jõukusse, julgeolekusse ja stabiilsusse [[Euroopa]]s. [[Kagu-Euroopa]]st on seni liitunud [[Kreeka]] (1981), [[Küpros]] ja [[Sloveenia]] ([[Euroopa Liidu 2004. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2004. aasta laienemisega]]), [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] ([[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine|Euroopa Liidu 2007. aasta laienemisega]]) ning [[Horvaatia]] (2013). ===Ametliku taotluse esitanud riigid=== [[Norra]]t, [[Island]]it ja [[Šveits]]i on taotlejariikideks esitatud, kuid nende liitumisprotseduur on kas peatatud või taotlus tagasi võetud. ==Vaata ka== *[[Euroala laienemine]] *[[Berliini protsess]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[James Ker-Lindsay]], [[Ioannis Armakolas]], [[Rosa Balfour]] ja [[Corina Stratulat]]. "The National Politics of EU Enlargement in the Western Balkans" – ''[[Routledge]]'', 26. november 2019. ISBN 9780367432690. ==Välislingid== *[https://europa.eu/european-union/about-eu/countries_et#%C3%BChinemine-eliga Euroopa Liiduga ühinemine] [[Kategooria:Euroopa Liidu tulevane laienemine| ]] irwcqrl9qik8xvna4a180t9wysp7gwz 0 570929 7193172 7169301 2026-07-15T00:16:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193172 wikitext text/x-wiki [[Fail: Héctor Decio Rossetto.jpg |pisi|280px|Héctor Rossetto]] '''Héctor Decio Rossetto''' ([[8. september]] [[1922]] [[Bahía Blanca]] – [[23. jaanuar]] [[2009]] [[Buenos Aires]]) oli Argentina [[maletaja]], [[rahvusvaheline suurmeister]] (1960). Rossetto sai [[FIDE]]-lt [[rahvusvaheline meister|rahvusvahelise meistri]] nimetuse samal aastal, kui nimetus kehtestati (1950). Suurmeistriks sai ta 38-aastaselt 1960. aastal. Ta oli viiekordne [[Argentina]] malemeister (1941 <ref>[https://www.chessgames.com/perl/chess.pl?tid=64436 Argentina malemeister 1941]</ref>, 1944 <ref>[https://www.ajedrezargentina.org/cronologia/1944.html Argentina malemeister 1944]</ref>, 1947 <ref>[https://www.365chess.com/tournaments/ARG-ch_1947/28873 Argentina malemeister 1947]</ref>, 1961 <ref>[https://www.365chess.com/tournaments/ARG-ch_1961/25621 Argentina malemeister 1961]</ref>, 1972 <ref>[https://www.365chess/tournaments/ARG-ch_1972/23201 Argentina malemeister 1972]</ref>). Kahel korral võitis ta [[Mar del Plata]] maleturniir rahvusvahelise (1949 <ref>[https://www.chessgames.com/perl/chess.pl?tid=61378 Mar del Plata 1949]</ref>, 1952 <ref>[https://www.chessgames.com/perl/chess.pl?tid=64447 Mar del Plata 1952]</ref>), [[Rio de Janeiro]] 1952 <ref>[https://www.chessgames.com/perl/chess.pl?tid=36156 Rio de Janeiro 1952]</ref>, [[Barcelona]] 1952 <ref>[https://clubescacssantandreu.blogspot.com/2012/11/torneo-internacional-de-ajedrez.html Barcelona 1952]</ref>, [[Tarragona]] 1952 <ref>{{Netiviide |url=https://www.historiadelajedrezespanol.es/torneos/tarragona_52.htm |pealkiri=Tarragona 1952 |vaadatud=2026-06-08 |arhiivimisaeg=2026-06-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260608205202/http://www.historiadelajedrezespanol.es/torneos/tarragona_52.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>, [[Atlantida]] 1960 <ref>[https://www.365chess.com/tournaments/Atlantida_1960/25539 Atlantida 1960]</ref>, [[Montevideo]] 1961 <ref>[https://www.chessgames.com/perl/chess.pl?tid=51503 Montevideo 1961]</ref>, [[Fortaleza]] 1963 <ref>[https://www.chessgames.com/perl/chess.pl?tid=101665 Fortaleza 1963]</ref>. Rossetto pääses kahele [[Male maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] tsoonidevahelisele turniirile – 1958. aastal [[Portorož]]is sai ta 18. koha ja 1964. aastal [[Amsterdam]]is jagas ta 17.–19. kohta. Ta mängis Argentina võistkonna koosseisus kuuel [[maleolümpia]]l (1950–1954, 1962, 1968, 1972) <ref>[https://federacionargentinadeajedrez.org/?page_id=2523 Maleolümpia 1950-1972]</ref>. ==Välislingid== *{{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Rossetto, Héctor}} [[Kategooria:Argentina maletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2009]] 2o2v8e9akpbk0fk9hnxb0pdt40pgfrp 0 571162 7193314 7165958 2026-07-15T09:56:28Z Avatudkool.it 233520 7193314 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Avatud Kool''' on põhikool [[Tallinn|Tallinnas]] Põhja-Tallinna linnaosas aadressil [[Auna tänav|Auna]] 6. Alates 01.08.2026 jätkab Tallinna Avatud Kool tegevust aadressil [[Karjamaa tänav|Karjamaa]] 18. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Vahur Lauri {{!}} |kuupäev=2026-02-26 |pealkiri=Tallinna muudatuste tõttu kolivate koolide juhid on uute pindadega rahul |url=https://www.err.ee/1609952942/tallinna-muudatuste-tottu-kolivate-koolide-juhid-on-uute-pindadega-rahul |vaadatud=2026-06-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Avatud Kooli asutajad on Rasmus Rask, Helen Sabrak ja Margit Aasmäe. Avatud Kool alustas õppetööd erakoolina 1. septembril 2017. Esimese koolina Eestis rakendas Avatud Kool kolmekeelset [[keelekümblus]]programmi.<ref name=":0">http://avatudkool.ee/kontseptsioon/</ref> Avatud Kool tegutses eestikeelse kahesuunalise keelekümbluse koolina, kus 1.-3. klassis õppisid õpilased pool koolipäeva eesti ja teise poole vene keeles. Alates 4. klassist rakendati 60% eestikeelse õppe mudelit. <ref>[https://opleht.ee/2018/04/hupe-ule-rahvusliku-lohe/ Hüpe üle rahvusliku lõhe], [[Õpetajate Leht]], 13. aprill 2018</ref> 2025. aasta 1. septembril jätkas kool tegevust Tallinna munitsipaalkoolina nime all Tallinna Avatud Kool.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kooli lugu |url=https://avatudkool.ee/kooli-lugu/ |keel=et}}</ref> Tallinna Avatud Kool on eestikeelne piirkonnakool 1.-9. klassi õpilastele, kus õpivad koos eri kultuuri- ja keeletaustaga lapsed ja noored.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õppetöö |url=https://avatudkool.ee/oppetoo/ |keel=et}}</ref> Avatud Kooli õpilaste vastuvõtul on eesmärk hoida klassides tasakaalu eesti ja muu koduse keelega õppijate vahel. Koolis rakendatakse koosõppiva kooli kontseptsiooni ning kasutatakse kogu põhikoolis läbivalt projektõppe ning lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) meetodeid. <ref name=":0" /> Tallinna Avatud Kool on kavandatud 648 õpilasele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna linn ja Sihtasutus Avatud Kool sõlmisid täna heade kavatsuste kokkuleppe uue munitsipaalkooli loomiseks |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinna-linn-ja-sihtasutus-avatud-kool-solmisid-tana-heade-kavatsuste-kokkuleppe-uue}}</ref> Tallinna Avatud Kooli direktor on Sandra Järv. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avatud Kooli juhtkond |url=https://avatudkool.ee/kontakt/}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://avatudkool.ee/ [[Kategooria:Tallinna koolid]] [[Kategooria:Eesti erakoolid]] mj858yvdt2khe44ry4r8bghp8tnooln 0 573577 7193294 7011705 2026-07-15T09:08:22Z Kuriuss 38125 7193294 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Enn Õunapuu''' (sündinud [[6. aprill]]il [[1949]] [[Tallinn]]as) on eesti tehnikateadlane, infotehnoloog.<ref name='ETBL'>[https://ies.ee/ETBL/ETBL-IV.pdf Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide]</ref> ==Haridus== Ta on õppinud [[Tallinna 42. Keskkool]]is kuni 1964. aastani ja lõpetanud [[Tallinna 2. Keskkool]]i 1967. aastal. Seejärel õppis [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] majandusteaduskonnas majandusliku informatsiooni mehhaniseeritud töötlemist, ülikooli lõpetas 1973. aastal. Oli [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] kaugõppeaspirantuuris 1981–1984, sai majandusteaduste kandidaadi kraadi 1984. aastal (väitekiri "Sotsiaal-majanduslike seoste selgitamise interaktiivsete statistiliste meetodite väljatöötamine", juhendaja [[Leo Võhandu]]); oli [[Tallinna Tehnikaülikool]]i doktorant 1989–1992.<ref name='ETBL' /><ref name="prof" /> ==Töökäik== [[Tallinna Tehnikaülikool]]is 1973. aastast: informatsioonitöötlemise kateedri laborant 1973, stažöör-õppejõud 1973–1974, assistent 1974–1975; arvutuskeskuse masinaülema asetäitja 1975–1984; informatsioonitöötlemise kateedri tunnitasuline õppejõud 1975–1977, 1979; raamatupidamise kateedri vanemõpetaja 1984–1986, dotsent 1986–1989; infotöötluse kateedri tunnitasuline õppejõud 1986–1989, vanemteadur 1988–1992; informaatikainstituudi dotsent 1992–2004; infosüsteemide õppetooli hoidja 1998–2004; infosüsteemide professor ja õppetooli juhataja 2004–2009; informaatikainstituudi infosüsteemide õppetooli vanemteadur 2010–2014, teadur 2014. aastast; hiljem tarkvarateaduse instituudi dotsent ja 2021. aastast emeriitdotsent.<ref name="prof"/><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/895f9590-ff48-4f59-a3df-15470ce89b4a Tallinna Tehnikaülikooli teadusportaal]</ref> ==Teadustöö== Teadustöö põhisuunad: andmetöötlussüsteemide väljatöötamine, infosüsteemide planeerimise majanduslikud küsimused, internetil baseeruvad arvutisüsteemid ja elektronkaubandus. Avaldanud üle 40 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 29 magistri- ja doktoritööd.<ref name='ETBL' /><ref name="prof"/> ===Teaduskorralduslik tegevus=== TTÜ majandusteaduskonna nõukogu liige, magistrieksami komisjoni liige; ELi Leonardo da Vinci projekti NETPRO täitja; CASE-koolituse käivitamise projektigrupi liige. Eesti Informaatikaseltsi asutajaliige, nõukogu liige; Eesti Infotehnoloogia Seltsi liige 2007.<ref name="prof"/> ==Harrastused== Ratsasport (meistrikandidaadi järk){{millal}}.{{lisa viide}} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 517-518.</ref> }} {{JÄRJESTA:Õunapuu, Enn}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] ha8i32is6trnm82gab8mlhohhf6670y 0 573860 7193287 6388859 2026-07-15T08:57:03Z Kuriuss 38125 7193287 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Milvi Tepp''' (sünninimi '''Milvi Paavel'''; sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1952]] [[Tartu]]s) on eesti majandusteadlane, personalijuhtimise ja organisatsioonikultuuri uurija. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tartu 5. Keskkool]]i 1971, [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]], kus õppis ajalooteaduskonnas, psühholoogia erialal 1976 (''cum laude''); mittestatsionaarne aspirantuur TRÜ psühholoogia kateedri juures 1976–1981. Psühholoogiateaduste kandidaat 1982 ([[Moskva Riiklik Ülikool]]). Täiendusõpe: Eesti NSV Kergetööstuse Ministeeriumi Juhtimissüsteemide Projekteerimise ja Konstrueerimise Büroos Mainor 1986/87; Tallinna Pedagoogiline Instituut 1990; AS EKE Ariko 1993–1994; personalijuhtide täienduskoolitus [[Stanfordi ülikool|Stanfordi Ülikoolis]] (USA) 2004. ==Töökäik== TRÜ loogika ja psühholoogia kateedri nooremteadur 1976–1981; Eesti NSV Kergetööstuse Ministeeriumi Juhtimissüsteemide Projekteerimise ja Konstrueerimise Büroo (JSPKB) organisatsiooni täiustamise osakonna insener-psühholoog 1981–1983, vaneminsener-psühholoog 1983–1985; AS EKE Ariko konsultant ja koolitaja 1992–1994. TTÜ-s 1983–1992, 2001–2014: majandusteaduskonna tööstuse juhtimise ja planeerimise/juhtimise ja plaanimise kateedri vanemõpetaja (0,25 ja 0,5 koormusega) 1983–1985, vanemõpetaja 1985–1989, dotsent 1989–1992; majandusteaduskonna kasvatusprodekaan 1987–1990; majandusteaduskonna tunnitasuline õppejõud 2001–2003; ärikorralduse instituudi organisatsiooni ja juhtimise õppetooli organisatsioonikäitumise professor 2004–2009; erakorraline professor 2009–2014. Reval Hotel Olümpia ja Reval Hotels Groupi personalijuht 1994–1999; AS Eesti Mobiiltelefoni (EMT) personalijuht 1999–2005. Paralleelselt personalijuhi tööga töötanud tunnitasulise õppejõuna [[Tallinna Ülikool]]i psühholoogiaosakonnas 1997–2000. ==Teadustöö== Põhisuunad: aastatel 1976–1982 tajupsühholoogia, hiljem organisatsiooni ja juhtimise uurimine, inimese ja organisatsiooni seosed, inimressursi juhtimine. ===Teaduskorralduslik tegevus=== Avaliku teenistuse atesteerimiskorra väljatöötamise töörühma liige (Eesti Vabariigi Riigikantselei) 1999; Elukestva Õppe Strateegia töörühma liige (Eesti Haridusministeerium) 2001; psühholoogia õppekavade akrediteerimiskomisjoni liige (Eesti Haridusministeerium) 2003; Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu (PARE) juhatuse liige 1999–2001; personalijuhtimise konverentside korraldustoimkonna ja programmikomisjoni liige 2000–2001; Vaata Maailma projekti koolitustoimkonna liige 2002–2004; Eesti Psühholoogide Liidu liige; EIASMi (European Institute for Advanced Studies in Management) liige. == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Milvi_Tepp/est Milvi Tepp Eesti Teadusinfosüsteemis]. {{JÄRJESTA:Tepp, Milvi}} [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria: Eesti majandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 6s4laebibh80wric87hg71jxleakt32 0 574396 7193171 6635350 2026-07-14T23:58:01Z Kuriuss 38125 7193171 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Etilda Gjonaj | pilt = Etilda_Gjonaj,_U.S._Ambassador_Yuri_Kim_and_Jorida_Tabaku_(cropped).jpg | pildiallkiri = Etilda Gjonaj (2021) | amet = Albaania justiitsminister | ametiajaalgus = [[10. september]] [[2017]] | ametiajalõpp = [[18. september]] [[2021]] | eelmine = [[Gazment Bardhi]] | järgmine = [[Ulsi Manja]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Etilda Gjonaj | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|05|06}} | sünnikoht = [[Pukë]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Albaania Sotsialistlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tirana Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Etilda Gjonaj''' (sündinud [[6. mai]]l [[1981]] [[Pukë]]s) on [[Albaania]] poliitik ja jurist. Ta kuulub [[Albaania Sotsialistlik Partei|Albaania Sotsialistlikku Parteisse]]. [[2003]]. aastal lõpetas ta [[Tirana Ülikool]]i õigusteaduskonna. Seejärel töötas ta advokaadina. Magistrikraadi kriminoloogia alal sai ta Tirana Ülikoolis [[2011]]. aastal. Aastatel [[2014]]–[[2017]] töötas ta [[õigusvahemees|õigusvahemehena]]. Lisaks kuulus ta eksperdina Albaania parlamendi justiitsreformi komisjoni. [[22. mai]]l 2017 määrati ta Albaania justiitsministri asetäitjaks.<ref>[http://www.drejtesia.gov.al/ministrja/ Etilda Gjonaj. Minister] Republika e Shqipërisë. Ministria e Drejtësisë</ref> Alates [[10. september|10. septembrist]] 2017 kuni [[18. september|18. septembrini]] [[2021]] oli ta Albaania justiitsminister.<ref>[http://www.rulers.org/albgov.html Albania. Ministries, etc.] rulers.org</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Gjonaj, Etilda}} [[Kategooria:Albaania poliitikud]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Albaania juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] ljzvptqkif89md3q7k9d63ev6pjbtla 0 585860 7193093 7179161 2026-07-14T21:08:46Z Juhan242 213253 /* Tunnustus */ 7193093 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2025}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2025}} {{Infokast ametiisik | nimi = Keir Starmer | pilt = Prime Minister Sir Keir Starmer Official Portrait (cropped).jpg | pildiallkiri = | amet = [[Suurbritannia peaminister]] | ametiajaalgus = 5. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rishi Sunak]] | järgmine = | amet2 = [[Leiboristliku Partei juht (Suurbritannia)|Leiboristliku Partei esimees]] | ametiajaalgus2 = 4. aprill 2020 | ametiajalõpp2 = 22. juuni 2026 | eelmine2 = [[Jeremy Corbyn]] | järgmine2 = | amet3 = Varivalitsuse Brexiti-minister | ametiajaalgus3 = 6. oktoober 2016 | ametiajalõpp3 = 4. aprill 2020 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = Varivalitsuse immigratsiooniminister | ametiajaalgus4 = 14. september 2015 | ametiajalõpp4 = 27. juuni 2016 | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = Parlamendiliige | ametiajaalgus5 = 7. mai 2015 | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = Riiklik süüdistaja | ametiajaalgus6 = 1. november 2008 | ametiajalõpp6 = 1. november 2013 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1962|9|2}} | sünnikoht = [[Southwark]], [[London]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Leiboristlik Partei]] | abikaasa = Victoria Alexander (alates 2007) | vanemad = | lapsed = 2 | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Leedsi Ülikool]], [[Oxfordi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Keir Starmer signature.png | moodul = }} '''Sir Keir Rodney Starmer''' [[Bathi ordu|KCB]] KC (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1962]]) on [[Suurbritannia]] [[poliitik]], alates 5. juulist 2024 peaminister, aastatel 2020–2026 [[Leiboristliku Partei juht (Suurbritannia)|Leiboristliku Partei juht]], 2020–2024 opositsiooni juht, alates 2015. aastast [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] liige. Pärast ülikooli töötas Starmer [[inimõigused|inimõiguste]] teemale pühendunud kaitseadvokaadina. 2002. aastal sai ta QC (''Queen's Counsel''; nüüd ''King's Counsel'' ehk KC) aunimetuse, mis antakse advokaatidele, kes tegelevad keerukamate juhtumitega. Aastatel 2008–2013 oli Starmer riiklik süüdistaja (''Director of Public Prosecutions'') ja riigiprokuratuuri juht (''Head of the Crown Prosecution Service''). 2014. aastal sai ta rüütlitiitli – temast sai [[Bathi ordu]] rüütelkomandör (KCB). 2015. aasta valimistel valiti ta Suurbritannia parlamendi [[House of Commons|alamkoja]] liikmeks. Aastatel 2015–2016 tegutses ta [[varivalitsus]]es immigratsiooniministrina. 2016. aastal määrati ta varivalitsuses [[Brexit]]i küsimusega tegelevaks ministriks. Starmer oleks tahtnud korraldada teise [[referendum]]i ja oleks eelistanud Suurbritannia jätkamist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmena.<ref>[https://www.theguardian.com/politics/2019/feb/07/keir-starmer-battles-to-keep-labour-support-for-peoples-vote-alive#_=_ Keir Starmer battles to keep Labour support for people's vote alive]. The Guardian. 07.02.2019.</ref> Pärast [[Leiboristlik Partei|Tööpartei]] kaotust 2019. aasta üldvalimistel valiti Starmer 2020. aasta aprillis leiboristide juhiks.<ref>[https://www.err.ee/1072971/briti-leiboristide-uueks-juhiks-valiti-keir-starmer Briti leiboristide uueks juhiks valiti Keir Starmer]. ERR. 04.04.2020.</ref> [[2024. aasta Suurbritannia parlamendivalimised|2024. aasta Suurbritannia parlamendivalimistel]] saavutas [[Leiboristlik Partei]] ülekaaluka võidu. Suurbritannia riigipea kuningas [[Charles III]] nimetas leiboristide juhi Keir Starmeri 5. juulil ametlikult peaministriks, kui temast sai sel kohal [[Rishi Sunak]]i mantlipärija. 22. juunil 2026 teatas ta, et astub tagasi nii valitseva Tööpartei juhi kohalt kui ka peaministri ametist pärast seda, kui parteis kerkis küsimus tema võimest juhtida leiboriste järgmistele üldvalimistele. ==Seisukohti== *Toetab avalike teenuste (sh tervishoiusüsteem [[NHS]], raudteed, postiteenistus, energia, vesi) kuulumist ühiskondlikku omandisse.<ref Name = "Pl" >[https://web.archive.org/web/20200404131517/https://keirstarmer.com/plans/10-pledges/ My pledges to you]. Keirstarmer.com. Vaadatud 08.06.2020.</ref> *Soovib kaotada ülikoolide [[õppemaks]]ud.<ref>[https://www.theguardian.com/politics/2020/feb/11/keir-starmer-calls-for-end-to-scandal-of-spiralling-student-debt Keir Starmer calls for end to 'scandal' of spiralling student debt]. The Guardian. 11.02.2020.</ref> *Soovib, et 5% kõige enam teenivaid inimesi maksaks rohkem [[maksud|makse]].<ref Name = "Pl" /> *Soovib teha lõpu [[korporatsioon]]ide maksudest kõrvale hoidmisele.<ref Name = "Pl" /> *Peab majanduskasvu ja [[SKT]] kõrval oluliseks ka inimeste [[elukvaliteet]]i ning on teinud ettepaneku kasutada "heaolu indikaatoreid" mõõtmaks riigi tulemusi tervise, ebavõrdsuse, kodutuse ja keskkonna valdkondades.<ref>[https://www.cambridgeindependent.co.uk/news/sir-keir-starmer-pledges-to-prioritise-nation-s-wellbeing-on-cambridge-visit-9098870/ Sir Keir Starmer pledges to prioritise nation's wellbeing on Cambridge visit]. Cambridge Independent. 06.02.2020.</ref> *Tahab lõpetada "ebaseaduslikud sõjad" ning üle vaadata Suurbritannia relvamüügi.<ref Name = "Pl" /> Seaduslik sõjategevus peaks Starmeri hinnangul saama heakskiidu parlamendi alamkojalt.<ref>[https://labourlist.org/2020/02/what-does-keir-starmer-mean-by-a-prevention-of-military-intervention-act/ What does Keir Starmer mean by a 'Prevention of Military Intervention Act'?]. Labour List. 12.02.2020.</ref> 2015. aastal kirjutas ta, et [[Iraagi sõda]] polnud rahvusvahelise seaduse mõistes seaduslik, kuna puudus sõda autoriseeriv [[ÜRO]] resolutsioon.<ref>Keir Starmer. [https://www.theguardian.com/commentisfree/2015/nov/30/syria-airstrikes-legal-david-cameron-civil-war-flawed Airstrikes in Syria are lawful, but I’ll be voting against them]. The Guardian. 30.11.2015.</ref> ==Tunnustus== * 2026 [[Auleegioni orden]] ==Isiklikku== Leiboristliku Partei 19. esimees Keir Starmer sai eesnime erakonna esimese juhi [[Keir Hardie]] järgi.<ref>[https://www.politico.eu/article/labour-party-new-leader-keir-starmer-10-things-to-know/ 10 things to know about Labour’s Keir Starmer]. Politico. 04.04.2020.</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://keirstarmer.com Starmeri koduleht] {{JÄRJESTA:Starmer, Keir}} [[Kategooria:Suurbritannia peaministrid]] [[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] gdarr0b8iearxzlk924vgtkws56m063 7193095 7193093 2026-07-14T21:12:20Z Juhan242 213253 /* Tunnustus */ 7193095 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2025}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2025}} {{Infokast ametiisik | nimi = Keir Starmer | pilt = Prime Minister Sir Keir Starmer Official Portrait (cropped).jpg | pildiallkiri = | amet = [[Suurbritannia peaminister]] | ametiajaalgus = 5. juuli 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Rishi Sunak]] | järgmine = | amet2 = [[Leiboristliku Partei juht (Suurbritannia)|Leiboristliku Partei esimees]] | ametiajaalgus2 = 4. aprill 2020 | ametiajalõpp2 = 22. juuni 2026 | eelmine2 = [[Jeremy Corbyn]] | järgmine2 = | amet3 = Varivalitsuse Brexiti-minister | ametiajaalgus3 = 6. oktoober 2016 | ametiajalõpp3 = 4. aprill 2020 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = Varivalitsuse immigratsiooniminister | ametiajaalgus4 = 14. september 2015 | ametiajalõpp4 = 27. juuni 2016 | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = Parlamendiliige | ametiajaalgus5 = 7. mai 2015 | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = Riiklik süüdistaja | ametiajaalgus6 = 1. november 2008 | ametiajalõpp6 = 1. november 2013 | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1962|9|2}} | sünnikoht = [[Southwark]], [[London]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Leiboristlik Partei]] | abikaasa = Victoria Alexander (alates 2007) | vanemad = | lapsed = 2 | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Leedsi Ülikool]], [[Oxfordi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Keir Starmer signature.png | moodul = }} '''Sir Keir Rodney Starmer''' [[Bathi ordu|KCB]] KC (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1962]]) on [[Suurbritannia]] [[poliitik]], alates 5. juulist 2024 peaminister, aastatel 2020–2026 [[Leiboristliku Partei juht (Suurbritannia)|Leiboristliku Partei juht]], 2020–2024 opositsiooni juht, alates 2015. aastast [[Suurbritannia parlament|Suurbritannia parlamendi]] liige. Pärast ülikooli töötas Starmer [[inimõigused|inimõiguste]] teemale pühendunud kaitseadvokaadina. 2002. aastal sai ta QC (''Queen's Counsel''; nüüd ''King's Counsel'' ehk KC) aunimetuse, mis antakse advokaatidele, kes tegelevad keerukamate juhtumitega. Aastatel 2008–2013 oli Starmer riiklik süüdistaja (''Director of Public Prosecutions'') ja riigiprokuratuuri juht (''Head of the Crown Prosecution Service''). 2014. aastal sai ta rüütlitiitli – temast sai [[Bathi ordu]] rüütelkomandör (KCB). 2015. aasta valimistel valiti ta Suurbritannia parlamendi [[House of Commons|alamkoja]] liikmeks. Aastatel 2015–2016 tegutses ta [[varivalitsus]]es immigratsiooniministrina. 2016. aastal määrati ta varivalitsuses [[Brexit]]i küsimusega tegelevaks ministriks. Starmer oleks tahtnud korraldada teise [[referendum]]i ja oleks eelistanud Suurbritannia jätkamist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmena.<ref>[https://www.theguardian.com/politics/2019/feb/07/keir-starmer-battles-to-keep-labour-support-for-peoples-vote-alive#_=_ Keir Starmer battles to keep Labour support for people's vote alive]. The Guardian. 07.02.2019.</ref> Pärast [[Leiboristlik Partei|Tööpartei]] kaotust 2019. aasta üldvalimistel valiti Starmer 2020. aasta aprillis leiboristide juhiks.<ref>[https://www.err.ee/1072971/briti-leiboristide-uueks-juhiks-valiti-keir-starmer Briti leiboristide uueks juhiks valiti Keir Starmer]. ERR. 04.04.2020.</ref> [[2024. aasta Suurbritannia parlamendivalimised|2024. aasta Suurbritannia parlamendivalimistel]] saavutas [[Leiboristlik Partei]] ülekaaluka võidu. Suurbritannia riigipea kuningas [[Charles III]] nimetas leiboristide juhi Keir Starmeri 5. juulil ametlikult peaministriks, kui temast sai sel kohal [[Rishi Sunak]]i mantlipärija. 22. juunil 2026 teatas ta, et astub tagasi nii valitseva Tööpartei juhi kohalt kui ka peaministri ametist pärast seda, kui parteis kerkis küsimus tema võimest juhtida leiboriste järgmistele üldvalimistele. ==Seisukohti== *Toetab avalike teenuste (sh tervishoiusüsteem [[NHS]], raudteed, postiteenistus, energia, vesi) kuulumist ühiskondlikku omandisse.<ref Name = "Pl" >[https://web.archive.org/web/20200404131517/https://keirstarmer.com/plans/10-pledges/ My pledges to you]. Keirstarmer.com. Vaadatud 08.06.2020.</ref> *Soovib kaotada ülikoolide [[õppemaks]]ud.<ref>[https://www.theguardian.com/politics/2020/feb/11/keir-starmer-calls-for-end-to-scandal-of-spiralling-student-debt Keir Starmer calls for end to 'scandal' of spiralling student debt]. The Guardian. 11.02.2020.</ref> *Soovib, et 5% kõige enam teenivaid inimesi maksaks rohkem [[maksud|makse]].<ref Name = "Pl" /> *Soovib teha lõpu [[korporatsioon]]ide maksudest kõrvale hoidmisele.<ref Name = "Pl" /> *Peab majanduskasvu ja [[SKT]] kõrval oluliseks ka inimeste [[elukvaliteet]]i ning on teinud ettepaneku kasutada "heaolu indikaatoreid" mõõtmaks riigi tulemusi tervise, ebavõrdsuse, kodutuse ja keskkonna valdkondades.<ref>[https://www.cambridgeindependent.co.uk/news/sir-keir-starmer-pledges-to-prioritise-nation-s-wellbeing-on-cambridge-visit-9098870/ Sir Keir Starmer pledges to prioritise nation's wellbeing on Cambridge visit]. Cambridge Independent. 06.02.2020.</ref> *Tahab lõpetada "ebaseaduslikud sõjad" ning üle vaadata Suurbritannia relvamüügi.<ref Name = "Pl" /> Seaduslik sõjategevus peaks Starmeri hinnangul saama heakskiidu parlamendi alamkojalt.<ref>[https://labourlist.org/2020/02/what-does-keir-starmer-mean-by-a-prevention-of-military-intervention-act/ What does Keir Starmer mean by a 'Prevention of Military Intervention Act'?]. Labour List. 12.02.2020.</ref> 2015. aastal kirjutas ta, et [[Iraagi sõda]] polnud rahvusvahelise seaduse mõistes seaduslik, kuna puudus sõda autoriseeriv [[ÜRO]] resolutsioon.<ref>Keir Starmer. [https://www.theguardian.com/commentisfree/2015/nov/30/syria-airstrikes-legal-david-cameron-civil-war-flawed Airstrikes in Syria are lawful, but I’ll be voting against them]. The Guardian. 30.11.2015.</ref> ==Tunnustus== * 2026 [[Auleegioni orden]] (töö eest Euroopa ja Ukraina julgeoleku tagamisel). ==Isiklikku== Leiboristliku Partei 19. esimees Keir Starmer sai eesnime erakonna esimese juhi [[Keir Hardie]] järgi.<ref>[https://www.politico.eu/article/labour-party-new-leader-keir-starmer-10-things-to-know/ 10 things to know about Labour’s Keir Starmer]. Politico. 04.04.2020.</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://keirstarmer.com Starmeri koduleht] {{JÄRJESTA:Starmer, Keir}} [[Kategooria:Suurbritannia peaministrid]] [[Kategooria:Suurbritannia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] j6do5tap1bk677m9074jkzn2crurcxq 0 586728 7193349 6735240 2026-07-15T10:44:12Z Trebors 57925 7193349 wikitext text/x-wiki '''Narva Polütehnikum''' ([[vene keel]]es Нарвский политехникум) oli [[keskeriõppeasutus]] [[Narva]]s. [[Pilt:Narva kolledz.jpg|pisi|Narva Polütehnikumi hoone [[Paul Kerese tänav (Narva)|Kerese tänav]] 14]] Narva Polütehnikum asutati 1949. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20200622101708/https://erb.nlib.ee/?kid=12677747 Нарвский политехникум : к 40-летию со дня основания (1949-1989 гг.)] Raamatu kirjeldus Eesti rahvusbibliograafias</ref> == Direktorid == *1964–1990 – [[Sergei Sovetnikov]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised kutsekoolid]] [[Kategooria:20. sajand Narvas]] cj1uwy58igy0ep7oy2ylxvw6bwpogkf 0 596871 7193162 6950733 2026-07-14T23:39:50Z Kuriuss 38125 Tavaliselt ühe aastaga teaduskraade ei omandata 7193162 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Florin Cîțu | pilt = Romanian_Prime_Minister_Vasile-Florin_Cîțu_(11-05-2021)_(cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Florin Cîțu (2021) | amet = Rumeenia Senati president | ametiajaalgus = [[23. november]] [[2021]] | ametiajalõpp = [[29. juuni]] [[2022]] | predecessor = [[Anca Dragu]] | järgmine = [[Alina Gorghiu]] (k.t.) | amet2 = [[Rumeenia peaminister]] | ametiajaalgus2= [[23. detsember]] [[2020]] | ametiajalõpp2 = [[25. november]] [[2021]] | predecessor2 = [[Nicolae Ciucă]] (k.t.) | järgmine2 = [[Nicolae Ciucă]] | amet3 = Rumeenia rahandusminister | ametiajaalgus3= [[8. juuli]] 2021 | ametiajalõpp3 = [[18. august]] 2021 | predecessor3 = [[Alexandru Nazare]] | järgmine3 = [[Dan Vîlceanu]] | amet4 = Rumeenia rahandusminister | ametiajaalgus4= [[4. november]] [[2019]] | ametiajalõpp4 = 23. detsember 2020 | predecessor4 = [[Eugen Teodorovici]] | järgmine4 = [[Alexandru Nazare]] | sünniaeg = [[1. aprill]] [[1972]] | sünnikoht = [[Bukarest]], [[Rumeenia]] | surmaaeg = | surmakoht = | partei = [[Rahvuslik-Liberaalne Partei (Rumeenia)|Rahvuslik-Liberaalne Partei]] }} '''Florin-Vasile Cîțu''' (sündinud [[1. aprill]]il [[1972]] [[Bukarest]]is) on [[Rumeenia]] poliitik ([[Rahvuslik-Liberaalne Partei (Rumeenia)|Rahvuslik-Liberaalne Partei]]). Florin Cîțu on lõpetanud [[Grinnelli Kolledž]]i [[Iowa]] osariigis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[1996]]. aastal. Magistrikraadi ja doktorikraadi makroökonoomika ning rahvusvahelise majanduse alal sai ta [[Iowa Ülikool]]is [[2001]]. aastal. 2001–[[2003]] töötas ta ökonomistina [[Uus-Meremaa Reservpank|Uus-Meremaa Reservpangas]] ja 2003–[[2005]] [[Euroopa Investeerimispank|Euroopa Investeerimispangas]]. 2005–[[2011]] töötas ta [[Rumeenia]]s [[ING Group]]<nowiki/>is varade osakonna juhatajana ja peaökonomistina.<ref>[https://www.romania-insider.com/romania-new-government-florin-citu-sworn-in Romania's center-right Government of PM Florin Citu takes office] Romania-Insider</ref> Alates [[2016]]. aastast oli ta Rumeenia senati liige. [[4. november|4. novembrist]] [[2019]] kuni [[23. detsember|23. detsembrini]] [[2020]] ja [[8. juuli]]st [[2021]] kuni [[18. august]]ini 2021 oli ta Rumeenia rahandusminister.<ref>[http://rulers.org/romgov.html Romania. Ministries, etc.] rulers.org</ref> Alates [[23. detsember|23. detsembrist]] [[2020]] kuni [[25. november|25. novembrini]] [[2021]] oli ta [[Rumeenia peaminister]].<ref>[https://www.intellinews.com/romania-s-new-government-led-by-florin-citu-takes-office-199310/ Romania’s new government led by Florin Citu takes office] IntelliNews, 24. detsember 2020</ref> Alates [[23. november|23. novembrist]] [[2021]] kuni [[29. juuni]]ni [[2022]] oli ta Rumeenia Senati (parlamendi ülemkoja) president.<ref>[https://www.digi24.ro/stiri/actualitate/politica/anca-dragu-va-fi-demisa-din-functie-florin-citu-urmeaza-sa-fie-votat-presedinte-al-senatului-usr-va-contesta-decizia-la-ccr-1746453 Florin Cîțu este noul președinte al Senatului, după ce Anca Dragu a fost revocată. USR va contesta decizia la CCR] Digi24, 23. november 2021</ref><ref>Irina Marica:[https://www.romania-insider.com/romania-senate-head-resigns-2022 Romania's Senate head resigns after losing his party's support] Romania Insider, 29. juuni 2022. Vaadatud 11. augustil 2025</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Anca Dragu]] |nimi=[[Rumeenia Senati president]] |aeg=[[2021]]–[[2022]] |järgnev=[[Alina Gorghiu]] }} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Nicolae Ciucă]] |nimi=[[Rumeenia peaminister]] |aeg=[[2020]]–[[2021]] |järgnev=Nicolae Ciucă }} {{lõpp}} {{Rumeenia peaministrid}} {{JÄRJESTA:Citu, Florin}} [[Kategooria:Rumeenia peaministrid]] [[Kategooria:Rahandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 7p7gn8977z7zfho1kzj3m68yc4xya64 0 598211 7193118 6500740 2026-07-14T22:16:04Z Andres 5 7193118 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Neural crest.svg|pisi]] '''Neuraalplaat''' ehk '''medullaarplaat''' (''lamina neuralis'') on [[kesknärvisüsteem]]i alge [[keelikloomad]]e, sealhulgas [[inimene|inimese]] [[embrüo]]l. ==Moodustumine== Neuraalplaat moodustub [[ektoderm]]ist [[kordomesoderm]]i mõjul ([[embrüonaalne induktsioon]]). Neuraalplaadi moodustumise etapil koosneb embrüo kolmest rakukihist: [[ektoderm]]ist (millest moodustuvad [[nahk]] ja [[närvikude]]), [[mesoderm]]ist (tulevased [[lihas]]ed ja [[luu]]d) ja [[entoderm]]ist ([[seedetrakt]] ja [[hingamisteed]]). Neuraalplaadi närvikoe eellasrakud on [[neuroepiteelirakk|neuroepiteelirakud]]. Kui rakkudele mõjub [[BMP4]], siis nad arenevad nagu [[nahk|naha]] rakud; vastasel juhul nad arenevad [[närvirakk]]udeks<ref>[[Paul A. Wilson]], [[Giorgio Lagna]], [[Atsushi Suzuki]], [[Ali Hemmati-Brivanlou]]. Concentration-dependent patterning of the ''Xenopus'' ectoderm by BMP4 and its signal transducer Smad1. – ''Development'', 1997, lk 3177-3184.</ref>. [[Ürgjutt|Ürgjuti]] vastas ektodermikude pakseneb ja lameneb ning sellest saab neuraalplaat. ''[[Nodus primitivus]]''{{'}}e ees olevat piirkonda saab üldiselt nimetada neuraalplaadiks. Rakud hakkavad pikenema ja kitsenema, muutudes sambakujuliseks. Neuraalplaadi otsad, mida nimetatakse [[neuraalvolt]]ideks, tõukavad plaadi otsad üles ja kokku, voltudes silindriliseks [[neuraaltoru]]ks, mis on oluline [[peaaju]] ja [[seljaaju]] moodustumiseks. Kogu seda protsessi nimetatakse [[primaarne neurulatsioon|primaarseks neurulatsiooniks]].<ref>[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental biology'', 9. trükk, Sinauer Associates: Sunderland, Mass.[[2010]], lk 333–338. ISBN 978-0878933846.</ref> Neuraalplaadi arengus on olulised ka [[signaalvalgud]], mis aitavad kaasa ka [[diferentseerumine|diferentseerumisele]] koes, millest areneb neuraalplaat. Nende valkude seas on [[luumorfogeensed valgud]] ja [[kadheriinid]]. Nende valkude [[ekspresseerumine]] on oluline neuraalplaadi voltumises ja neuraaltoru moodustumises. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Embrüoloogia]] qyva76kprvmbgh4jpj9y30r9k0r1pl8 0 600795 7193194 7191163 2026-07-15T04:39:00Z Avjoska 1538 /* Dav */ 7193194 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Da)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Da". ==Da== *[[Stéphane Da Costa]], prantsuse jäähokimängija (1989–) ==Daa== *[[Aden Abdullah Osman Daar]], Somaalia poliitik (1908–2007) ==Dab== *[[Christophe Dabiré]], Burkina Faso poliitik (1948–) *[[Níkos Dabízas]], kreeka jalgpallur (1973–) *[[Issaka Daboré]], Nigeri poksija (1940–2021) *[[Dabrel]], liivi ülik (13. sajand) *[[Maria Dąbrowska]], poola kirjanik (1889–1965) *[[Jan Henryk Dąbrowski]], poola kindral (1755–1818) *[[Sprent Dabwido]], Nauru poliitik (1972–2019) ==Dac== *[[Kirby Dach]], Kanada jäähokimängija (2001–) *[[Eugen Dachsenberg]], eesti viiuldaja, koorijuht ja organist (1885–1955) *[[Ivica Dačić]], Serbia poliitik (1966–) *[[Nils Dacke]], rootsi mässujuht (suri 1543) *[[David Dacko]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1930–2003) ==Dad== *[[Bob Dadae]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1961–) *[[Alexandra Daddario]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[Nooshi Dadgostar]], Rootsi poliitik (1985–) *[[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane (1993–) *[[Djimrangar Dadnadji]], Tšaadi poliitik (1954–2019) *[[Jevgeni Dadonov]], Venemaa jäähokimängija (1989–) ==Dae== *[[Oliver Daemen]], Hollandi piloot ja üliõpilane (2003–) ==Daf== *[[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (1954–2022) *[[Willem Dafoe]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1955–) *[[Ekaterina Dafovska]], Bulgaaria laskesuusataja (1975–) ==Dag== *[[Stig Dagerman]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1923–1954) *[[Pascal-Adolphe-Jean Dagnan-Bouveret]], prantsuse maalikunstnik (1852–1929) *[[Dagobert I]], Frangi riigi kuningas (suri 639) *[[Louis Daguerre]], prantsuse maalikunstnik, [[dagerrotüüpia]] leiutaja (1787–1851) ==Dah== *[[Olivier Dahan]], prantsuse filmirežissöör (1967–) *[[Arlene Dahl]], USA teatri- ja filminäitleja (1925–2021) *[[Bente Dahl]], Taani poliitik (1946–) *[[Joachim Heinrich Dahl]], Eesti vaimulik (1719–1796) *[[Johan Christian Dahl]], norra maalikunstnik (1788–1857) *[[John Kristian Dahl]], norra murdmaasuusataja (1981–) *[[Roald Dahl]], norra päritolu inglise kirjanik (1916–1990) *[[Robert Dahl]], ameerika politoloog (1915–1970) *[[Sophie Dahl]], inglise kirjanik ja endine modell (1977–) *[[Klas Dahlbeck]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Alide Dahlberg]], eesti luuletaja, lastekirjanik, tõlkija ja ametnik (1891–1981) *[[Anna Dahlberg]], rootsi murdmaasuusataja (1976–) *[[Erik Dahlberg]], Rootsi riigitegelane (1625–1703) *[[Gro Dahle]], norra kirjanik (1962–) *[[Franz Dahlem]], saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1892–1981) *[[Jonathan Dahlén]], rootsi jäähokimängija (1997–) *[[Hans Dahlgren]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1948–) *[[Bjørn Dæhlie]], norra suusataja (1967–) *[[Johan Dahlin]], rootsi jalgpallur (1986–) *[[Rasmus Dahlin]], rootsi jäähokimängija (2000–) *[[Albert Gustaf Dahlman]], viimane Stockholmi timukas (1848–1920) *[[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja (1993–2025) *[[Maja Dahlqvist]], rootsi murdmaasuusataja (1994–) *[[Emma Dahlström]], rootsi vigursuusataja (1992–) *[[Sebastian Dahm]], Taani jäähokimängija (1987–) *[[Jeffrey Dahmer]], Ameerika Ühendriikide sarimõrvar, seksuaalkurjategija, nekrofiil ja kannibal (1960–1994) ==Dai== *[[Lauris Daiders]], läti mootorrattasportlane (?–) *[[Alexandre Daigle]], endine Kanada jäähokimängija (1975–) *[[Gottlieb Daimler]], saksa insener, konstruktor ja tööstur (1834–1900) *[[Kuniya Daini]], Jaapani endine jalgpallur (1944–) ==Dak== *[[Patson Daka]], Sambia jalgpallur (1998–) ==Dal== *[[Sophie Dal]], Türgi päritolu Saksa näitleja (1981–) *[[Vladimir Dal]], vene arst, kirjanik ja leksikograaf (1801–1872) *[[Michael Dal Colle]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Gustavo Dal Farra]], Venezuela bassist *[[Édouard Daladier]], Prantsusmaa poliitik (1884–1970) *[[Artūrs Dālbergs]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1941) *[[Ints Dālderis]], Läti klarnetist ja poliitik (1971–) *[[Henry Dale]], inglise farmakoloog, biokeemik ja füsioloog (1875–1968) *[[Massimo D'Alema]], Itaalia poliitik (1949–) *[[Jean le Rond d'Alembert]], prantsuse matemaatik, füüsik, filosoof, entsüklopedist ja muusikateoreetik (1717–1783) *[[Gustaf Dalén]], rootsi leiutaja ja tööstur (1869–1937) *[[Jenny Johanna Dalenoord]], hollandi kunstnik (1918–2013) *[[Andrés D'Alessandro]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[John Daley]], USA poksija (1909–1963) *[[John Francis Daley]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja stsenarist (1985–) *[[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja (1994–) *[[Salvador Dalí]], hispaania kunstnik (1904–1989) *[[Zlatko Dalić]], horvaadi jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1966–) *[[Anatoli Dalidovitš]], Eesti allveesportlane ja treener (1956–) *[[Jānis Daliņš]], läti käija (1904–1978) *[[Lauri Dalla Valle]], Soome jalgpallur (1991–) *[[Stuart Dallas]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1991–) *[[Helena Dalli]], Malta poliitik (1962–) *[[Miriam Dalli]], Malta poliitik ja endine ajakirjanik (1976–) *[[Miguel Dalmao]], Uruguay sõjaväelane, kurjategija (1951–2014) *[[Marek Ďaloga]], Slovakkia jäähokimängija (1989–) *[[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur (1999–) *[[Alexander Dalrymple]], šotlasest Briti geograaf (1737–1808) *[[Jack Dalrymple]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ärimees (1948–) *[[Henrik Dalsgaard]], taani jalgpallur (1989–) *[[Edmund Dalton]], eesti arst (1887–1972) *[[John Dalton]], inglise keemik ja füüsik (1766–1844) *[[Timothy Dalton]], Briti filmi- ja teatrinäitleja (1946–) *[[Mary Daly (kirjanik)|Mary Daly]], Austraalia kirjanik (1896–1983) *[[Mary Daly]], Ameerika Ühendriikide feministlik filosoof, teoloog ja akadeemik (1928–2010) ==Dam== *[[Henrik Dam]], taani biokeemik ja füsioloog (1895–1976) *[[Adolf Damaschke]], saksa kommunaalpoliitik (1865–1935) *[[Jean-Michel Damase]], prantsuse pianist, dirigent ja helilooja (1928–2013) *[[Damasias]], Ateena esimene arhont *[[António Damásio]], portugali neurobioloog (1944–) *[[Damasus I]], 37. paavst (4. sajand) *[[Damasus II]], paavst (suri 1048) *[[Mikael Damberg]], Rootsi poliitik (1971–) *[[Pētõr Damberg]], liivi keeleteadlane, õpetaja, poeet ja rahvalaulik (1909–1987) *[[Jérôme d'Ambrosio]], Belgia vormelisõitja (1985–) *[[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide sotsiaalmeedia sisulooja ja tantsija (2004–) *[[Damiano Damiani]], itaalia stsenarist ja filmirežissöör (1922–2013) *[[Francesco Damiani]], itaalia poksija (1958–) *[[Dejan Damjanović]], Montenegro jalgpallur (1981–) *[[Tone Damli Aaberge]], norra laulja (1988–) *[[Damokles]], legendaarne Sürakuusa õukondlane (4. sajand eKr) *[[Matt Damon]], USA filminäitleja (1970–) *[[Eduard Dampf]], Nõukogude Liidu poliitvang (1904–) *[[William Dampier]], inglise mereröövel, meresõitja, maadeavastaja ja geograaf (1651–1715) *[[Saulius Damulevičius]], leedu alpinist (1982–) ==Dan== *[[Fjodor Dan]], vene poliitik ja revolutsionäär (menševik) (1871–1947) *[[Nicușor Dan]], Rumeenia poliitik (1969–) *[[Dana International]], Iisraeli laulja (1970–) *[[James Dwight Dana]], USA geoloog, mineraloog ja zooloog (1813–1895) *[[John Cotton Dana]], USA raamatukoguhoidja ja muuseumidirektor (1856–1929) *[[Phillip Danault]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Charles Dance]], inglise näitleja ja lavastaja (1946–) *[[Renata Dancewicz]], poola näitleja (1969–) *[[Viorica Dăncilă]], Rumeenia poliitik (1963–) *[[Bidya Dandaron]], burjaadi laama ja tibetoloog *[[Dandin]], India sanskritikeelne kirjanik ja kirjandusteoreetik (u 7.–8. sajand pKr) *[[Enrico Dandolo]], Venezia doodž (1107–1205) *[[Jean-François Dandrieu]], prantsuse organist, klavessinist ja helilooja (suri 1738) *[[Eric Dane]], USA näitleja (1972–2026) *[[Ludvík Daněk]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1937–1998) *[[Giorgi Danelia]], gruusia päritolu Venemaa filmirežissöör ja stsenarist (1930–2019) *[[Sven Danell]], rootsi vaimulik (1903–1981) *[[Marcel Danesi]], Kanada semiootik (1946–) *[[Stojan Danev]], Bulgaaria poliitik (1858–1949) *[[Dārta Daneviča]], läti näitleja (1988–) *[[Tsitsi Dangarembga]], Zimbabwe kirjanik ja filmilavastaja (1959–) *[[Elhaida Dani]], Albaania laulja (1993–) *[[Daniel (Lepisk)]], Eesti õigeusu piiskop (1971–) *[[Daniel (Lielvārde foogt)|Daniel]], Lielvārde foogt (13. sajand) *[[Daniel (preester)|Daniel]], preester Vana-Liivimaal (13. sajand) *[[Oskar Daniel]], eesti metsateadlane (1874–1945) *[[Trevor Daniel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1994)– *[[Villem Daniel]], eesti õigusteadlane (1896–1963) *[[Elina Danijeljan]], armeenia maletaja (1978–) *[[Charlie Daniels]], inglise jalgpallur (1986–) *[[Egil Danielsen]], norra odaviskaja (1933–2019) *[[Erik Wilhelm Wladimir Danielsson]], Eesti ja Soome vaimulik (1815–1882) *[[Gösta Danielsson]], rootsi maletaja (1912–1978) *[[Johan Danielsson]], Rootsi poliitik (1982–) *[[Kikki Danielsson]], rootsi laulja (1952–) *[[Eléni Daniilídou]], kreeka tennisist (1982–) *[[Aino Danilenko]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1930–2000) *[[Rima Danilevičienė]], Leedu kabetaja (1961–2014) *[[Aleksander Danilevski]], Jõhvi linnavanem (1873–1941) *[[Nikolai Danilevski]], vene loodusteadlane, panslavismi ideoloog (1822–1885) *[[Aleksandr Danilov]], vene ajaloolane ja Vene NFSV riigitegelane (1916–1980) *[[Hannes Danilov]], Eesti poliitik (1954–) *[[Ingrid Danilov]], eesti omavalitsustegelane ja koolijuht (1953–) *[[Viktor Danilov]], ersa folklorist (1942–2002) *[[Svetlana Danilova]], Venemaalt pärit Eesti baleriin (1981–2022) *[[Lea Danilson-Järg]], Eesti poliitik (1977–) *[[Aleksandr Danin]], vene maletaja (1986–) *[[Tuğba Danışmaz]], türgi kergejõustiklane (1999–) *[[Danius]], brittide kuningas *[[Sara Danius]], rootsi kirjandusteadlane (1962–2019) *[[Arnaut Danjuma]], Hollandi jalgpallur (1997–) *[[Arnaud Danjean]], Prantsusmaa poliitik (1971–) *[[Artūrs Dannebergs]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1891–1941) *[[Gabriele D'Annunzio]], itaalia kirjanik (1863–1938) *[[Marko Daňo]], slovaki jäähokimängija (1994–) *[[Oscar Dansk]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Kevin Danso]], Austria jalgpallur (1998–) *[[Dante Alighieri]], itaalia luuletaja (1265–1321) *[[Johannes Dantiscus]] (von Höfen, Flachsbinder), Preisimaa luuletaja, diplomaat ja kirikutegelane (1485–1548) *[[Arthur Danto]], USA filosoof ja kunstikriitik (1924–2013) *[[Georges Jacques Danton]], prantsuse advokaat ja poliitik (1759–1794) *[[Galina Dantšikova]], Sahha riigitegelane (1954–) *[[Tobias Dantzig]], baltisaksa päritolu USA matemaatik ja teaduskirjanik (1884–1956) *[[Oleksandr Danõljuk]], Ukraina poliitik (1975–) *[[Sergi Danõltšenko]], Ukraina endine poksija (1974–) ==Dap== *[[Tijana Dapčević]], makedoonia laulja (1976–) *[[Ingeborga Dapkūnaitė]], leedu näitleja (1963–) ==Daq== *[[Louis-Claude Daquin]], prantsuse organist, klavessinist ja helilooja (1694–1772) ==Dar== *[[Munir Dar (maahokimängija)|Munir Dar]], pakistani maahokimängija (1935–2011) *[[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]], pakistani päritolu Hongkongi kriketimängija (s.1974) *[[Frank Darabont]], USA filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (1959–) *[[Georges Darboy]], Pariisi peapiiskop (1813–1871) *[[John Nelson Darby]], evangelist (1800–1882) *[[Victor d'Arcy]], Suurbritannia kergejõustiklane (1887–1961) *[[Sergi Darder]], Hispaania jalgpallur (1993–) *[[Dareios I]] *[[Dareios II]], Pärsia suurkuningas (5. sajand eKr) *[[Dareios III]] *[[Aleksandr Dargomõžski]], vene helilooja (1813–1869) *[[Veronika Dari]] (1989–2005), tapetud koolitüdruk Eestis *[[Vladimír Darida]], Tšehhi jalgpallur (1990–) *[[Pavel Darie]], Moldova luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (1930–2015) *[[Bobby Darin]], Ameerika Ühendriikide laulja (1936–1973) *[[Gérald Darmanin]], Prantsusmaa poliitik (1982–) *[[Srđan Darmanović]], Montenegro poliitik, diplomaat ja politoloog (1961–) *[[Rubén Darío]], Nicaragua luuletaja ja diplomaat (1867–1916) *[[Matteo Darmian]], itaalia jalgpallur (1989–) *[[Roman Darmohrai]], Ukraina sõjaväelane *[[Walther Darré]], Saksa poliitik (1895–1953) *[[Dimebag Darrell]], USA muusik (1966–2004) *[[Danielle Darrieux]], prantsuse näitleja (1917–2017) *[[Clarence Darrow]], USA advokaat (1857–1938) *[[Lauris Dārziņš]], läti jäähokimängija (1985–) *[[Emīls Dārziņš]], läti helilooja ja muusikakriitik (1875–1910) *[[Ilia Dartšiašvili]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1981–) *[[Jehan Daruvala]], India võidusõitja (1998–) *[[Charles Darwin]], inglise bioloog (1809–1882) ==Das== *[[James Dasaolu]], Suurbritannia kergejõustiklane (1987–) *[[Constantin Dăscălescu]], Rumeenia poliitik (1923–2003) *[[Jules Dassin]], juudi päritolu USA filmirežissöör, stsenarist ja filmiprodutsent (1911–2008) *[[Adolf Dassler]], saksa ettevõtja (1900–1978) *[[Horst Dassler]], saksa ettevõtja (1936–1987) *[[Alfonso Dastis]], Hispaania diplomaat (1955–) ==Daš== *[[Vladimir Daškevitš]], vene helilooja (1934–) *[[Roman Daškevõtš]], Ukraina Rahvavabariigi sõjaväelane (1892–1975) *[[Jekaterina Daškova]], vene kultuuri- ja ühiskonnategelane (1743–1810) *[[Sandra Daškova]], Eesti iluduskuninganna (1991–) ==Daz== *[[Osamu Dazai]], jaapani kirjanik (1909–1948) ==Dat== *[[Pavel Datsjuk]], vene jäähokimängija (1978–) *[[David Datuna]], USA kunstnik (1974–) ==Dau== *[[Michael Dau]], Eesti filosoof (suri 1710) *[[Charles François Daubigny]], prantsuse kunstnik (1817–1878) *[[Alphonse Daudet]], prantsuse kirjanik (1840–1897) *[[Gundars Daudze]], Läti arst ja poliitik (1965–) *[[Zane Daudziņa]], läti teatri- ja filminäitleja, kirjanik, teatripedagoog ja telesaatejuht (1967–) *[[Kaspars Daugaviņš]], Läti jäähokimängija (1988–) *[[August Johann Daugell]], baltisaksa graveerija (1830–1899) *[[Johann Daugull]], Eesti advokaat (1867–1936) *[[Simonas Daukantas]], leedu ajaloolane ja rahvaluulekoguja (1793–1864) *[[Sophie Daull]], prantsuse näitleja ja kirjanik (1965–) *[[Ants Dauman]], eesti revolutsionäär (1885–1920) *[[Daumantas]], Pihkva vürst (suri 1299) *[[Honoré Daumier]], prantsuse kunstnik, skulptor ja karikaturist (1808–1879) *[[Jean Dausset]], prantsuse immunoloog (1916–2009) ==Dav== *[[Dave Dave]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1976–2014) *[[Jack Davenport]], inglise näitleja (1973–) *[[Lindsay Davenport]], USA endine tennisist (1976–) *[[Allen Daviau]], USA filmioperaator (1942–2020) *[[David Luiz]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (1948–2026) *[[Anne-Marie David]], prantsuse laulja (1952–) *[[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (1999–) *[[Ferdinand David]], saksa viiulivirtuoos ja helilooja (1810–1873) *[[Jacques-Louis David]], prantsuse kunstnik (1748—1825) *[[Larry David]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1947–) *[[Promise David]], Kanada jalgpallur (2001–) *[[Felix Maria Davídek]], tšehhi katoliku vaimulik (1921–1988) *[[Gheorghe Davidescu]], Rumeenia poliitik ja diplomaat (1892–1959) *[[Brigitta Davidjants]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Kristiina Davidjants]], eesti filmirežissöör (1974–) *[[Markéta Davidová]], tšehhi laskesuusataja (1997–) *[[Lea Davidova-Medene]], läti skulptor (1921–1986) *[[Edgar Davids]], Hollandi jalgpallur *[[Anthony Davidson]], Briti vormelisõitja (1979–) *[[Donald Davidson]], ameerika filosoof (1917–2003) *[[Jason Davidson]], Austraalia jalgpallur (1991–) *[[Pete Davidson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1993–) *[[Curtis Davies]], Inglismaa jalgpallur (1985–) *[[David Davies (1880–1944)|David Davies]], Briti poliitik (1880–1944) *[[Kevin Davies]], inglise teadusajakirjanik *[[Norman Davies]], Briti-Poola ajaloolane (1939–) *[[Robertson Davies]], Kanada kirjanik (1913–1995) *[[Angela Davis]] (1944–) *[[Anthony Davis]], USA korvpallur (1993–) *[[Bette Davis]], USA filminäitleja (1908–1989) *[[Clifton Davis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1945–) *[[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent, plaadifirma juht ja jurist (1932–2026) *[[Colin Davis]], inglise dirigent (1927–2013) *[[Daniel Davis]], Briti immunoloog (1970–) *[[David Davis]], Suurbritannia poliitik (1948–) *[[Devon Davis]], USA modell (1976–2018) *[[Don S. Davis]], Ameerika Ühendriikide Armee kapten; Ameerika karakternäitleja, teatriprofessor ja maalikunstnik (1942–2008) *[[Dwight F. Davis]], USA tennisist ja poliitik (1879–1945) *[[Elliot Davis]], ameerika filmioperaator (1948–) *[[Eric Davis]], Panama jalgpallur (1991–) *[[Fred Davis]], Inglismaa elukutseline snuukrimängija ja Inglise piljardi mängija (1913–1998) *[[Geena Davis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja endine vibulaskja (1956–) *[[Glen Davis]], USA korvpallur (1986–) *[[Howard Davis]], USA endine poksija (1956–) *[[Howel Davis]], piraat *[[Jefferson Davis]], [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i poliitik ([[1808]]–[[1889]]) *[[Jeremy Davis]], USA muusik (1985–) *[[John Davis]], inglise maadeavastaja (suri 1605) *[[Jonathan Davis]], Ameerika Ühendriikide laulja (1971–) *[[Kristin Davis]], USA filminäitleja (1965–) *[[Lydia Davis]], USA kirjanik ja tõlkija (1947–) *[[Meryl Davis]], USA jäätantsija (1987–) *[[Miles Davis]], muusik (1926–1991) *[[Natalie Zemon Davis]], USA ajaloolane (1928–2023) *[[Shani Davis]], Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja (1982–) *[[Steve Davis]], inglise snuukrimängija (1957–) *[[Steven Davis]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1985–) *[[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja (1999–) *[[Taylor Davis]], Ameerika Ühendriikide viiuldaja, arranžeerija ja helilooja (1987–) *[[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]], USA kolmikhüppaja (1979–) *[[Warwick Davis]], inglise filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1970–) *[[Emily Davison]], Suurbritannia sufražett (1872–1913) *[[Clinton Davisson]], USA füüsik (1881–1958) *[[Koba Davitašvili]], Gruusia poliitik (1971–2020) *[[Ahmet Davutoğlu]], Türgi politoloog ja poliitik (1959–) *[[Nikolai Davõdenko]], endine Venemaa profitennisist (1981–) *[[Aleksandr Davõdov]], vene multifilmide lavastaja ja animaator (1937–2012) *[[Dmitri Davõdov]], Sahha pedagoog ja filmilavastaja (1983–) *[[Sergei Davõdov]], Venemaa kabetaja (1938–2012) *[[Humphry Davy]], inglise keemik (1778–1829) ==Daw== *[[George Dawe]], Inglise portreekunstnik (1781–1829) *[[Charles Gates Dawes]], USA poliitik ja diplomaat (1865–1951) *[[Nigel Dawes]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1985) *[[Oleg Dawidowicz]], valgevene päritolu Eesti kitarrist ja filmimonteerija *[[Paweł Dawidowicz]], Poola jalgpallur (1995–) *[[Richard Dawkins]], Briti bioloog (1941–) *[[Michael Dawson]], Inglismaa jalgpallur (1983–) *[[Neil Dawson]], Uus-Meremaa skulptor (1948–) *[[Shane Dawson]], USA veebinäitleja (1988–) ==Day== *[[Donald Day]], USA ajakirjanik (1896–1966) *[[Doris Day]], USA näitleja, laulja ja loomaõiguste aktivist (1922–2019) *[[Josette Day]], prantsuse filminäitleja (1914–1978) *[[Mikey Day]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1980–) *[[Daniel Day-Lewis]], Suurbritannia filminäitleja (1957–) *[[Paul Mario Day]], Briti laulja (1956–2025) *[[Élisabeth Daynès]], prantsuse paleokunstnik ja skulptor (1960–) *[[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor (1993–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Da, Biograafiad]] gkmwu3vgwkzguyuxmjuyu2tll2xbc20 0 600833 7193168 7011385 2026-07-14T23:52:07Z Kuriuss 38125 Tavaliselt ühe aastaga teaduskraade ei omandata 7193168 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Astrid Asi | pilt = | pildiallkiri = | amet = [[Riigi peaprokurör|Eesti Vabariigi peaprokurör]] | ametiajaalgus = 2. aprill 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Andres Parmas]] | järgmine = | amet2 = [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu esimees]] | ametiajaalgus2 = 1. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 1. aprill 2025 | eelmine2 = [[Meelis Eerik]] | järgmine2 = [[Liina Naaber-Kivisoo]] | amet3 = [[Viru Maakohus|Viru Maakohtu esimees]] | ametiajaalgus3 = 2. jaanuar 2017 | ametiajalõpp3 = 31. detsember 2020 | eelmine3 = [[Anne Palmiste]] | järgmine3 = [[Liina Naaber-Kivisoo]] | amet4 = [[Justiitsministeerium|Justiitsministeeriumi<br/>karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja]] | ametiajaalgus4 = ca jaanuar 2010 | ametiajalõpp4 = ca veebruar 2012 | eelmine4 = [[Heili Sepp]] | järgmine4 = [[Kati Maitse-Pärkna]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1978|02|16}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | haridus = | alma_mater = [[Akadeemia Nord]]<br>[[Tartu Ülikool]] }} '''Astrid Asi''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1978]]<ref name="jmin-2016"/><ref name="jmin-2020"/>) on [[Eesti]] [[jurist]], endine [[kohtunik]], alates 2. aprillist 2025 [[Riigi peaprokurör|peaprokurör]]. 2005. aastal sai ta [[magistriõpe|õigusmagistri]] kraadi [[Akadeemia Nord|Akadeemias Nord]]<ref name="p6hjarannik-2016"/> ja 2017. aastal IT-õiguse magistrikraadi [[Tartu Ülikool]]is. Enne kohtunikuks nimetamist töötas Asi prokuröri abina [[riigiprokuratuur]]i järelevalve ja rahvusvahelise koostöö osakonnas<ref name="RP-2005"/> ning seejärel mõne kuu süüdistusosakonnas<ref name="RP-2008"/>, ringkonnaprokurörina [[Põhja ringkonnaprokuratuur]]i majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonnas ning [[justiitsministeerium]]is karistusõiguse ja menetluse talituse juhatajana.<ref name="p6hjarannik-2016"/> 27. jaanuaril 2012 nimetas [[Vabariigi President]] [[Riigikohtu üldkogu]] ettepanekul Astrid Asi alates 1. märtsist 2012 [[esimese astme kohus|esimese astme kohtunikuks]].<ref name="RT-2012"/> Ta asus tööle [[Viru Maakohus|Viru Maakohtu]] Narva kohtumajja.<ref name="p6hjarannik-2016"/> 22. detsembril 2016 nimetas [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]] ta alates 2. jaanuarist 2017 [[Viru Maakohus|Viru Maakohtu]] esimeheks.<ref name="jmin-2016"/><ref name="khn-2016"/> 10. septembril 2020 nimetas justiitsminister ta alates 1. jaanuarist 2021 [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] esimeheks.<ref name="jmin-2020"/><ref name="khn-2020"/> 16. jaanuaril 2025 nimetas [[Kristen Michali valitsus|Vabariigi Valitsus]] Astrid Asi riigi peaprokuröri ametikohale alates 2. aprillist 2025.<ref name="RT-2025"/> <!-- Ta oli [[Eesti Kohtunike Ühing]]u liige.<ref name="ekou-liikmed"/> !-->Aastatel 2017–2020 oli ta [[Riigikohtu juures asuv distsiplinaarkolleegium|Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi]] liige.<ref name="t2iskogu-2017"/> == Tuntud kaasused == * 1-23-6966 (Riigikogu liikme kuluhüvitised) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RP-2005">[https://web.archive.org/web/20050506173057/http://www.prokuratuur.ee/5341 Arhiveeritud veebilehed (archive.org). Prokuratuuri veebileht. "Kontaktandmed" seisuga 6. mai 2005.]</ref> <ref name="RP-2008">[https://web.archive.org/web/20071013104034/http://www.prokuratuur.ee:80/5341 Arhiveeritud veebilehed (archive.org). Prokuratuuri veebileht. "Kontaktandmed" seisuga 13. oktoober 2007.]</ref> <ref name="RT-2012">[https://www.riigiteataja.ee/akt/330012012001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 27.01.2012 otsus nr 45 "Kohtunikuks nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 30.01.2012, 1.]</ref> <ref name="p6hjarannik-2016">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20161223.2.6.3&st=1&l=et "Viru maakohtu esimeheks sai Astrid Asi".] [[Põhjarannik]], nr. 220, 23. detsember 2016.</ref> <ref name="khn-2016">[https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/92._protokoll_09.12.2016.pdf Kohtute veebileht. Kohtute haldamise nõukoja 92. istungi protokoll, 9. detsember 2016, 2. päevakorrapunkt "Tartu Maakohtu esimehe ja Viru Maakohtu esimehe nimetamiseks nõusoleku andmine".]</ref> <ref name="jmin-2016">[https://adr.rik.ee/jm/dokument/8670215 Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 22.12.2016 käskkiri nr 282-k "Viru Maakohtu esimeheks nimetamine".]</ref> <ref name="t2iskogu-2017">[https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/Kohtunike_XVI_korralise_t%C3%A4iskogu_protokoll_10-02-2017.pdf Kohtunike XVI täiskogu (09.–10. veebruar 2017) protokoll, lk 5.]</ref> <ref name="khn-2020">[https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/111._protokoll_09.-10.09_2020.pdf Kohtute veebileht. Kohtute haldamise nõukoja 111. istungi protokoll, 9. ja 10. september 2016, 2. päevakorrapunkt "Harju Maakohtu esimehe nimetamiseks nõusoleku andmine".]</ref> <ref name="jmin-2020">[https://adr.rik.ee/jm/dokument/7507420 Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 10.09.2020 käskkiri nr 125-k "Kohtuniku üleviimine ja Harju Maakohtu esimeheks nimetamine".]</ref> <!-- <ref name="ekou-liikmed">[http://www.ekou.ee/ekou-liikmed.html Eesti Kohtunike Ühingu veebilehekülg. "Liikmed".]</ref> !--> <ref name="RT-2025">[https://www.riigiteataja.ee/akt/321012025003 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 16.01.2025 korraldus nr 18 "Riigi peaprokuröri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 21.01.2025, 3.]</ref> }} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Heili Sepp]]|nimi=[[Justiitsministeerium|Justiitsministeeriumi<br/>karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja]]|aeg=ca jaanuar 2010 – ca veebruar 2012|järgnev=[[Kati Maitse-Pärkna]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Anne Palmiste]]|nimi=[[Viru Maakohus|Viru Maakohtu esimees<br/>(asutuse juht)]]|aeg=02.01.2017–31.12.2020|järgnev=[[Liina Naaber-Kivisoo]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Meelis Eerik]]|nimi=[[Harju Maakohus|Harju Maakohtu esimees<br/>(asutuse juht)]]|aeg=01.01.2021–01.04.2025|järgnev=[[Liina Naaber-Kivisoo]]}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Andres Parmas]]|nimi=[[riigi peaprokurör]]|aeg=02.04.2025–01.04.2030|järgnev=pole ametisse nimetatud}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Asi, Astrid}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eesti prokurörid]] [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] <!-- [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]? !--> [[Kategooria:Sündinud 1978]] 3a3hphoqfvmds0ymtleqcqfy074elw1 0 601334 7193188 7188436 2026-07-15T04:33:06Z Avjoska 1538 /* Bon */ 7193188 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Bo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Bo". ==Bo== *[[Lars Bo]], taani kunstnik ja kirjanik (1924–1999) *[[Lisa del Bo]], Belgia laulja (1961–) *[[B.o.B]], USA räppar (1988–) ==Boa== *[[Franz Boas]], Saksamaa juudi päritolu ameerika antropoloog (1858–1942) *[[Jérôme Boateng]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Kevin-Prince Boateng]], Ghana jalgpallur (1987–) ==Bob== *[[Raúl Bobadilla]], Paraguay jalgpallur (1987–) *[[Michal Bobek]], tšehhi jurist (1977–) *[[Fredi Bobič]], Saksamaa jalgpallur (1971–) *[[Julius Bobinger]], Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Igor Bobkov]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Valeri Bobkov]], Eesti päritolu jäähokimängija (1989–) *[[Aleksander Bobkovski]], Eesti õigeusu preester (1854–1912) *[[Jana Bobošíková]], Tšehhi saatejuht, toimetaja ja poliitik (1964–) *[[Nikolai Bobrikov]], Venemaa kindral ja Soome kindralkuberner (1839–1904) *[[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]], Venemaa sõjaväelane (1762–1813) *[[Aleksei Bobrinski (1826)]], Venemaa riigimees ja suhkrutööstur (1826–1894) *[[Vladimir Bobrinski]], Venemaa riigimees (1824–1898) *[[Jevgeni Bobrov]], vene filosoof (1867–1933) *[[Sergei Bobrovski]], Venemaa jäähokimängija (1988–) ==Boc== *[[Emil Boc]], Rumeenia poliitik (1966–) *[[Giovanni Boccaccio]], itaalia kirjanik (1313–1375) *[[Simone Boccanegra]], Genova doodž (suri 1363) *[[Gino Boccasile]], itaalia illustraator (1901–1952) *[[Luigi Boccherini]], itaalia helilooja ja tšellist (1743–1805) *[[Francesco Boccia]], Itaalia poliitik (1968–) *[[Umberto Boccioni]], itaalia kunstnik (1882–1916) *[[Benedicta Boccoli]], Itaalia teatri- ja filminäitleja (1966–) *[[Andrea Bocelli]], itaalia laulja (1958–) *[[Brandon Bochenski]], Kasahstani-USA jäähokimängija (1982–) *[[Tobiasz Bocheński]], Poola poliitik ja jurist (1987–) *[[Gregor von Bochmann]], kunstnik (1850–1930) *[[Heinrich Bochmann]], Eesti vaimulik (1776–1835) *[[Nicolas Bochsa]], tšehhi päritolu prantsuse harfimängija ja helilooja (1789–1856) *[[Alexander Friedrich von Bock]], baltisaksa kujur (1829–1895) *[[Berend Johann von Bock (1701–1769)|Berend Johann von Bock]], Liivimaa poliitik (1701–1769) *[[Dietrich Bock]], Tallinna komtuur (suri 1532) *[[Ewa Catharina von Bock]], Timotheus Eberhard von Bocki abikaasa *[[Georg von Bock]], baltisaksa päritolu Vene mereväelane, viitseadmiral (1818–1876) *[[Lydia Bock]], eesti näitleja ja lavastaja (1904–1980) *[[Max Bock]], Eesti advokaat (1885–1948) *[[Timotheus Eberhard von Bock]], Venemaa sõjaväelane ja dissident (1787–1836) *[[Waldemar Bock]], Eesti advokaat (1884–1947) *[[Woldemar von Bock]], baltisaksa päritolu Eesti jurist, ajaloolane, publitsist, poliitik, helilooja (1816–1903) *[[Wolmar Johann von Bock]], Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Loodi mõisnik (1673–1710) *[[Ilir Boçka]], Albaania diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Jakob Bockmann]], Eesti fotograaf (1889–1983) *[[Wilhelm Bockslaff]], baltisaksa arhitekt (1858–1945) *[[Andrea Bocskor]], ungari poliitik (1979–) ==Bod== *[[David Bodanis]], ameerika päritolu Briti teaduskirjanik (?–) *[[Johann Elert Bode]], saksa astronoom (1747–1826) *[[Patrik Bodén]], endine Rootsi odaviskaja (1967–) *[[Bodhidharma]], zen-budismi rajaja (5.–6. sajand) *[[Jean Bodin]], prantsuse filosoof ja õigusteadlane (1530–1596) *[[Klaus Bodinger]], saksa ujuja (1932–1994) *[[Alexander von Bodisco (1861–1923)|Alexander von Bodisco]], Eesti advokaat (1861–1923) *[[Alexander von Bodisco]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1795–1862) *[[Theophile von Bodisco]], baltisaksa kirjanik (1873–1944) *[[Saskia Boddeke]], Hollandi multimeediakunstnik, teatri-, ooperi- ja filmilavastaja (1962–) *[[Cecil Bødker]], taani kirjanik (1927–2020) *[[Mikkel Bødker]], Taani jäähokimängija (1989–) *[[Lennart Bodström]], Rootsi poliitik, ametiühingutegelane ja diplomaat (1928–2015) *[[Katy Bødtger]], taani laulja (1932–2017) ==Boe== *[[Eric Boe]], Ameerika Ühendriikide katselendur, NASA astronaut ja endine õhuväelane (1964–) *[[Hector Boece]], šoti filosoof (1465–1536) *[[William E. Boeing]], ameerika lennukiehitaja ja ettevõtja (1881–1956) *[[Rudolf Boehm]], saksa farmakoloog ja apteeker (1844–1926) *[[Frank de Boer]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Liv Boeree]], Inglise pokkerimängija (1984–) *[[Gustav Boesberg]], eesti raskejõustiklane (1867–1922) *[[Brock Boeser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Boëthius]], filosoof ja loogik (480 – 524 või 525) ==Bog== *[[Xander Bogaerts]], Aruba pesapallur (1992–) *[[Alena Boganeva]], valgevene folklorist (1967–) *[[Humphrey Bogart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1899–1957) *[[Georg Bogatkin]], Eesti keraamik (1954–) *[[Vladimir Bogatkin]], vene kunstnik (1922–1971) *[[Ivan Bogdan]], Nõukogude Liidu maadleja (1928–2020) *[[Dan Bogdanov]], Eesti analüütik (1983–) *[[Olga Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–) *[[Tatjana Bogdanova]], Eesti jurist (1959–) *[[Viktoria Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–) *[[Bojan Bogdanović]], horvaatia korvpallur (1989–) *[[Rade Bogdanović]], Serbia endine jalgpallur (1970–) *[[Modest Bogdanovitš]], Venemaa sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1805–1882) *[[Nikolai Bogdanovitš]], Venemaa riigitegelane (1856–1903) *[[Sergei Bogdantšikov]], Vene ärijuht (1957–) *[[Boggie]], ungari laulja (1986–) *[[Gennadi Bogoljubov]], Eesti maadleja (1963–) *[[Efim Bogoljubow]], vene päritolu Saksamaa maletaja (1908–1962) *[[Sergei Bogomolov]], vene alpinist (1951–) *[[Natalija Bogomolova]], vene mutifilmide kunstnik, animaator ja lavastaja (1940–2023) *[[Larissa Bogoraz]], Vene inimõiguslane (1929–2004) *[[Vladimir Bogoraz]], vene antropoloog (1865–1936) *[[Pavel Bogovski]], Eesti arstiteadlane (1919–) *[[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik, esseist, kirjanduskriitik ja kunstiajaloolane (1924–2026) ==Boh== *[[Andri Bohdan]], Ukraina jurist ja riigiametnik (1976–) *[[Vivian Bohl]], Eesti filosoof ja tõlkija (1981–) *[[Sinikka Bohlin]], Rootsi poliitik (1947–) *[[Lennart Bohman]], rootsi poksija (1909–1979) *[[Herman Jensen Bohn]], Venemaa sõjaväelane (1672—1743) *[[Aage Bohr]], taani füüsik (1922–2009) *[[Christian Bohr]], taani füsioloog (1855–1911) *[[Ellen Bohr]], pankuri tütar, Niels Bohri ema (1860–1930) *[[Harald Bohr]], taani matemaatik (1887–1951) *[[Henrik Georg Bohr]], taani biofüüsik (1951–) *[[Niels Bohr]], Taani füüsik (1885–1962) *[[Tomas Bohr]], taani füüsik (1953–) *[[Ivan Bohun]], ukraina kasakate väejuht (1618–1664) ==Boi== *[[Göran Boije]], Rootsi väepealik (suri 1615) *[[Dmitri Boiko]], Ukraina jalgpallur (1981–) *[[Juri Boiko]], Ukraina majandustegelane ja poliitik (1958–) *[[Svetlana Boiko]], Venemaa vehkleja (1972–) *[[Nicolas Boileau]], prantsuse luuletaja ja kriitik (1636–1711) *[[Nicolai Boilesen]], taani jalgpallur (1992–) *[[Mari Boine]], saami laulja (1956–) *[[Mowen Boino]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane (1979–) *[[Pierre Boisguillebert]], prantsuse majandusteadlane (1646–1714) *[[Noëlle Boisson]], prantsuse filmimonteerija (1944–) *[[Arrigo Boito]], itaalia helilooja, kirjanik ja ajakirjanik (1842–1918) *[[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja (2004–) ==Boj== *[[Bojan]], vene laulik (11. sajand) *[[Aivars Bojārs]], läti alpinist (1959–1993) *[[Jānis Bojārs]], läti kuulitõukaja (1956–2018) *[[Klavdija Bojarskihh]], vene suusataja (1939–2009) *[[Nikollë Bojaxhiu]], albaania ehitusettevõtja, annetaja ja poliitikategelane (umbes 1874–1919) ==Bok== *[[Olta Boka]], albaania laulja (1991–) *[[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (1967–2026) *[[Jevgeni Bokarjov]], vene keeleteadlane (1904–1971) *[[Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1921–1996) *[[Jean-Bédel Bokassa (Kesk-Aafrika kroonprints)|Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika kroonprints (1973–) *[[Giga Bokeria]], Gruusia poliitik (1972–) *[[Johan Christoffer Boklund]], rootsi kunstnik (1817–1880) *[[Duma Boko]], Botswana poliitik (1969–) *[[Irina Bokova]], Bulgaaria diplomaat ja poliitik (1952–) *[[Ilja Bokštein]], juudi rahvusest Venemaa ja Iisraeli luuletaja, kunstnik, esseist ja tõlkija (1937–1999) *[[Thinathin Bokutšava]], Gruusia poliitik (1983–) ==Bol== *[[Femke Bol]], hollandi kergejõustiklane, tõkkejooksja (2000–) *[[Omoseye Bolaji]], Nigeeria kirjanik (1964–2022) *[[John Boland]], iiri tennisist (1870–1958) *[[Roberto Bolaño Ávalos]], Tšiili kirjanik (1953–2003) *[[Enrique Bolaños]], Nicaragua poliitik (1928–2021) *[[Félix Bolaños]], Hispaania jurist ja poliitik (1975–) *[[Petro Bolbotšan]], Ukraina Rahvavabariigi sõjaväelane (1883–1919) *[[Charles Bolden]], USA astronaut (1946–) *[[János Boldóczki]], Ungari diplomaat ja kommunistlik riigitegelane (1912–1988) *[[Ato Boldon]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1973–) *[[Vladimir Bolea]], Moldova poliitik (1971–) *[[Issaak Boleslavski]], Nõukogude Liidu maletaja ja maletreener (1919–1977) *[[Bolesław I Chrobry]] *[[Anne Boleyn]], Inglismaa kuninganna (u 1501–1536) *[[George Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni vend (u 1503–1536) *[[Mary Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni õde (1499/1500–1543) *[[Marcelino Bolívar]], Venezuela poksija (1964–) *[[Simón Bolívar]], Venezuela sõjaväe- ja poliitikategelane, Suur-Kolumbia ja Boliivia vabariigi rajaja (1783–1830) *[[Florinda Bolkan]], Brasiilia näitleja (1941–) *[[Hassanal Bolkiah]], Brunei sultan (1946–) *[[Uwe Boll]], saksa filmirežissöör, filmiprodutsent ja stsenarist (1965–) *[[Amédée Bollée]], saksa kellavalaja ja leidur (1844–1917) *[[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (1937–2024) *[[Aureliano Bolognesi]], itaalia poksija (1930–2018) *[[Jakov Bologovski]], Venemaa riigitegelane (1863–1913) *[[Pjotr Bolotnikov]], vene jooksja (1930–2013) *[[Aleksei Bolotov]], vene alpinist (1963–2013) *[[Jair Bolsonaro]], Brasiilia sõjaväelane ja poliitik, 2019. aastast riigi president (1955–) *[[Anna Bolšova]], vene näitleja (1976–) *[[Aleksandr Bolšunov]], vene murdmaasuusataja (1996–) *[[Lothar Bolz]], Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik (1903–1986) *[[Tiiu Bolzmann]], eesti päritolu pereterapeut ja konstellöör (1946–) *[[Usain Bolt]], Jamaica kergejõustiklane (1986–) *[[Andy Bolton]], Briti jõutõstja (1970–) *[[John R. Bolton]], USA diplomaat (1948–) *[[Erik Boltowski]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ludwig Boltzmann]], austria füüsik (1844–1906) *[[Dina Boluarte]], Peruu jurist ja poliitik (1962–) *[[Per Bolund]], Rootsi poliitik ja bioloog (1971–) *[[Willy Boly]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[János Bolyai]], ungari matemaatik ja insener (1802–1860) ==Bom== *[[Jorge Bom Jesus]], São Tomé ja Príncipe keeleteadlane ja poliitik (1962–) *[[Alain Bombard]], prantsuse arstiteadlane ja bioloog (1924—2005) *[[Matt Bomer]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmitegija ja laulja (1977–) *[[Antonius Bomhower]], Liivimaa katoliiklik vaimulik 16. sajandil, järgmise vend *[[Christian Bomhower]], Tartu piiskop (suri 1518) *[[Mark van Bommel]], hollandi jalgpallur (1977–) *[[Tudor Bompa]], rumeenia endine sportlane ja treener (1932–) ==Bon== *[[Marcel Bon]], prantsuse mükoloog (1925–2014) *[[Jon Bon Jovi]], Ameerika Ühendriikide laulja, laululooja ja näitleja (1962–) *[[Salvatore Bonanno]], USA mafiooso (1932–2008) *[[Caroline Bonaparte]], Napoleoni õde (1782–1839) *[[Charles Joseph Bonaparte]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide riigitegelane (1851–1921) *[[Louis Bonaparte]], Hollandi kuningas, keiser Napoleon I vend (1778–1846) *[[Louis Bonaparte (1864–1932)|Louis Bonaparte]], Venemaa keisririigi kindral (1864–1932) *[[Luigi Bonazzi]], Itaalia päritolu katoliku vaimulik (1948–2025) *[[Bonaventura]], teoloog ja filosoof (1221–1274) *[[Gerard Bond]], USA geoloog (1940–2005) *[[Samantha Bond]], briti näitleja (1961–) *[[Bogdan Bondarenko]], Ukraina kergejõustiklane (1989–) *[[Oleksandr Bondarenko]], ukraina ajakirjanik ja maakaitseväe vabatahtlik (1977–2023) *[[Valeri Bondarenko]], Eesti jalgpallur ja treener (1953–) *[[Boriss Bondarev]], Venemaa diplomaat (1980–) *[[Igor Bondarevski]], Nõukogude Liidu maletaja (1913–1979) *[[Natalja Bondartšuk]], vene filmilavastaja, -näitleja ja stsenarist (1950–) *[[Johann Bondberg]], Põltsamaa kullassepp *[[Pam Bondi]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1965–) *[[Arvind Borde]], India päritolu matemaatik (?–) *[[Kjell Magne Bondevik]], Norra poliitik (1947–) *[[Roly Bonevacia]], Hollandi jalgpallur (1991–) *[[Hermann Daniel Bonge]], Eesti vaimulik (1706–1774) *[[Ali Bongo Ondimba]], Gaboni poliitik (1959–) *[[Omar Bongo]], Gaboni president (1935–2009) *[[John Bonham]], inglise muusik (1948–1980) *[[Rosa Bonheur]], prantsuse kunstnik (1822–1899) *[[Yayi Boni]], Benini poliitik (1952–) *[[Bonifatius I]], paavst *[[Bonifatius II]], paavst (suri 532) *[[Bonifatius III]], paavst (suri 607) *[[Bonifatius IV]], paavst (suri 615) *[[Bonifatius V]], paavst (suri 625) *[[Bonifatius VI]], paavst (suri 896) *[[Bonifatius VIII]], paavst *[[Bonifatius IX]], paavst *[[Nick Bonino]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Giampiero Boniperti]], Itaalia jalgpallur (1928–2021) *[[Marinus Anton Donk]], hollandi mükoloog (1908–1972) *[[Aitana Bonmatí]], katalaani rahvusest Hispaania jalgpallur (1998–) *[[Marcel Bonnard]], Prantsusmaa kabetaja (1886–1958) *[[Pierre Bonnard]], prantsuse kunstnik (1867–1947) *[[Jan Bonnema]], hollandi paleontoloog (1864–1941) *[[Jelena Bonner]], vene dissident ja publitsist (1923–2011) *[[Guy Bonnet]], prantsuse laulja, helilooja ja laulukirjutaja (1945–2024) *[[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (1937–2026) *[[Stede Bonnet]], piraat *[[Maria Bonnevie]], norra näitleja (1973–) *[[Ange-Yoan Bonny]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2003–) *[[Bono]], iiri laulja (1960–) *[[Sonny Bono]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja poliitik (1935–1998) *[[Edward de Bono]], konsultant (1933–) *[[Can Bonomo]], Türgi laulja (1987–) *[[Bonzo]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (sündinud 1973) *[[Aimé Bonpland]], prantsuse botaanik ja maadeuurija (1773–1858) *[[Jan de Bont]], hollandi filmilavastaja ja produtsent (1943–) *[[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur (1987–) *[[Wilfried Bony]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1988–) ==Boo== *[[Geert Booij]], Hollandi keeleteadlane (1947–) *[[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1969–) *[[George Boole]], inglise matemaatik ja loogik (1815–1864) *[[Claire van der Boom]], Austraalia näitleja (1983–) *[[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja (1993–) *[[Claire Booth]], Ulsteri krahvinna *[[John Wilkes Booth]], USA näitleja, kes tappis Abraham Lincolni (1838–1865) ==Bop== *[[Franz Bopp]], saksa keeleteadlane (1791–1867) ==Boq== *[[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija (1998–) ==Bor== *[[Tadeusz Bór-Komorowski]], Poola sõjaväelane (1895–1966) *[[Katharina von Bora]], Martin Lutheri abikaasa (1499–1552) *[[Bernhard von der Borch]], Liivi ordumeister (suri 1488) *[[Eberhard von der Borch]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil *[[Friedrich von der Borch]], Pärnu komtuur 1481. aastal (suri 1484) *[[Johann von der Borch]], Middelburgi komtuur 1455. aastal *[[Otto Borch]], Taani diplomaat (1921–2013) *[[Simon von der Borch]], Tallinna piiskop 1477–1492 *[[Charles Borchardt]], baltisaksa fotograaf (1834–1892) *[[Uisenma Borchu]], mongoli päritolu Saksamaa filmilavastaja ja filminäitleja (1984–) *[[Juan María Bordaberry]], Uruguay poliitik (1928–2011) *[[Jānis Bordāns]], Läti jurist ja poliitik (1967–) *[[Jules Bordet]], Belgia immunoloog ja mikrobioloog (1870–1961) *[[David Paul Boreanaz]], USA filminäitleja (1969–) *[[Giovanni Alfonso Borelli]], renessansiaegne Itaalia füsioloog, füüsik ja matemaatik (1608–1679) *[[Johannes Victorius Boretius]], Eesti vaimulik (1645–1706) *[[Anders Borg]], Rootsi poliitik (1968–) *[[Björn Borg]], rootsi tennisist (1956–) *[[Christabelle Borg]], Malta laulja (1992–) *[[Hugo von der Borg]], Kuressaare bürgermeister ja linnapea (1826–1885) *[[Ian Borg]], Malta poliitik (1986–) *[[Richard Gustav Borgelin]], Taani ja Eesti sõjaväelane (1887–1966) *[[Humberlito Borges]], Brasiilia jalgpallur (1980–) *[[Pauline Borghese]], Napoléon Bonaparte'i lemmikõde (1780–1825) *[[Cesare Borgia]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1475–1507) *[[Johan Borgen]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1902–1979) *[[Celso Borges]], Costa Rica jalgpallur (1988–) *[[Jorge Luis Borges]], Argentina kirjanik (1899–1986) *[[Mario Borghezio]], Itaalia poliitik (1947–) *[[Ernest Borgnine]], USA näitleja (1917–2012) *[[Gabriel Boric]], Tšiili poliitik (1986–) *[[Edwin Boring]], USA psühholoog (1886–1968) *[[Boris III]], Bulgaaria tsaar (1894–1943) *[[Boriss Vladimirovitš]], Venemaa suurvürst (1877–1943) *[[Bojko Borisov]], Bulgaaria poliitik (1959–) *[[Borislava Borisova]], bulgaaria päritolu Rootsi maletaja (1951–) *[[Georgi Borissenko]], vene maletaja (1922–2012) *[[Valentina Borissenko]], vene maletaja (1920–1993) *[[Andrei Borissov]], endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1969–) *[[Andrei Borissov (lavastaja)]], Sahha riigitegelane ja teatrilavastaja (1951–) *[[Jegor Borissov]], Sahha riigitegelane (1954–) *[[Semjon Borissov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1911–1999) *[[Stepanida Borissova]], jakuudi näitleja ja laulja (1950–) *[[Cristian Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Miguel Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Rodrigo Borja Cevallos]], Ecuadori poliitik, riigi president 1988–1992 (1935–2025) *[[Milan Borjan]], serbia päritolu Kanada jalgpallur (1987–) *[[Ilmar Bork]], eesti arhitekt, purjetaja ja jääpurjetaja (1927–2008) *[[Paul Borkmann]], Eesti sõjaväelane (1891–1936) *[[Albert Borkvell]], eesti matemaatik (1890–1963) *[[Norman Borlaug]], USA agronoom, Nobeli rahuauhinna laureaat (1914–2009) *[[Jonathan Borlée]], Belgia jooksja (1988–) *[[Kévin Borlée]], Belgia jooksja (1988–) *[[Frank Borman]], USA astronaut (1928–2023) *[[Anne Louise Bormann]], Taani jurist (1967–) *[[Martin Bormann]], Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei tegelane (1900–1945) *[[Susanne Bormann]], saksa näitleja (1979–) *[[Magda Bormeister]], eesti kunstnik (1918–1995) *[[Marju Bormeister]], eesti kunstnik (1945–) *[[Märt Bormeister]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1916–1991) *[[Märt Bormeister noorem]], eesti maalikunstnik ja fotograaf (sündinud 1951) *[[Elina Born]], eesti laulja (1994–) *[[Max Born]], juudi päritolu saksa füüsik (1882–1970) *[[Mehis Born]], Eesti sõjaväelane (1967–) *[[Élisabeth Borne]], Prantsusmaa poliitik (1961–) *[[François Borne]], prantsuse helilooja (1840–1920) *[[Anton Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1743–1798) *[[Heinrich Wilhelm Bornwasser]], Eesti vaimulik (1782–1861) *[[Peter Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1710–1777) *[[Peter Friedrich Bornwasser noorem]], Eesti vaimulik (1770–1823) *[[Aleksandr Borodin]], vene helilooja (1833–1887) *[[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik (1979–) *[[Dimitri Borovik]], Eesti laskesuusataja (1974–) *[[Maksim Borovikov]], Eesti jäähokimängija (1992–) *[[Maria Borovikova]], Eesti kirjandusteadlane (1974–) *[[Vladimir Borovikovski]], ukraina päritolu Vene kunstnik (1757–1825) *[[Marek Borowski]], Poola poliitik (1946–) *[[Josep Borrell]], Hispaania poliitik (1947–) *[[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Siegfried Borris]], saksa helilooja, muusikateadlane ja muusikapedagoog (1906–1987) *[[Carlo Borromeo]], itaalia katoliku pühak (1538–1584) *[[Francesco Borromini]], itaalia arhitekt (1599–1667) *[[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (1950–2024) *[[Dieter Borst]], saksa maalikunstnik (1950–) *[[Cost van Borstal]], Tallinna bürgermeister ja kaupmees (?–1463) *[[Alex Borstein]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Angela Borsuk]], Iisraeli maletaja (1967–) *[[Juri Borzakovski]], Venemaa kergejõustiklane (1981–) *[[Biljana Borzan]], Horvaatia poliitik (1971–) *[[Mona Borzouee]], Iraani poeet ja laulukirjutaja (1984–) *[[Valeri Borzov]], Ukraina spordijuht ja endine kergejõustiklane (1949–) *[[Kamil Bortniczuk]], Poola poliitik (1983–) *[[Aleksandr Bortnikov]], Venemaa riigitegelane (1951–) *[[Dmitri Bortnjanski]], ukraina helilooja ja koorijuht Venemaal (1751–1825) *[[Valeri Bortšin]], Venemaa kergejõustiklane (1986–) *[[Robert Bortuzzo]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Artur Boruc]], Poola jalgpallur (1980–) *[[Merike Borunova]], Eesti advokaat (1943–) *[[Bogdan Borusewicz]], Poola ajaloolane ja poliitik (1949–) ==Bos== *[[Bartosz Bosacki]], Poola jalgpallur (1975–) *[[Franjo Bosanac]], Itaalia helilooja (1485–1535) *[[Carl Bosch]], saksa keemik (1874–1940) *[[Hieronymus Bosch]], Madalmaade kunstnik (umbes 1450 – 1516) *[[Satyendranath Bose]], India füüsik (1894–1974) *[[Mauro Boselli]], Argentina jalgpallur (1985–) *[[Horst Bosetzky]], saksa sotsioloog ja kirjanik (1938–2018) *[[Chris Bosh]], USA korvpallur (1984–) *[[José Bosingwa]], Portugali jalgpallur (1982–) *[[Vicente del Bosque]], Hispaania jalgpallitreener, endine jalgpallur (1950–) *[[Harald von Bosse]], baltisaksa arhitekt (1829–1894) *[[Pierre-Ambroise Bosse]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1992–) *[[Stine Bosse]], Taani ärijuht ja poliitik (1960–) *[[Carmelo Bossi]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Peter Bossman]], Ghana päritolu Sloveenia arst ja poliitik (1955–) *[[Alfred Bossom]], Suurbritannia poliitik ja USA arhitekt (1881–1965) *[[Lea Boston]], eesti arstiteadlane ja pediaater (1929–2017) *[[Ralph Boston]], Ameerika Ühendriikide kaugushüppaja (1939–2023) *[[Barry Bostwick]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1945–) *[[Paul Bosvelt]], hollandi jalgpallur (1970–) ==Boš== *[[Predrag Bošković]], Montenegro poliitik (1972–) *[[Marko Bošnjak]], Sloveenia jurist (1974–) ==Boz== *[[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Oliver Bozanic]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Bekir Bozdağ]], Türgi teoloog, jurist ja poliitik (1965–) *[[Solomon Bozeman]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1987–) *[[François Bozizé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1946–) *[[Volkan Bozkır]], Türgi diplomaat ja poliitik (1950–) ==Bož== *[[Dobri Božilov]], Bulgaaria poliitik (1884–1945) *[[Davor Božinović]], Horvaatia poliitik ja diplomaat (1961–) *[[Nevena Božović]], serbia laulja ja laulukirjutaja (1994–) ==Bot== *[[Elīna Ieva Bota]], Läti kelgusõitja (2000–) *[[Fernando Botero]], Colombia maalikunstnik ja skulptor (1932–2023) *[[Guillermo Botero]], Colombia jurist ja poliitik (1948–) *[[Hristo Botev]], bulgaaria luuletaja ja vabadusvõitleja (1848–1876) *[[Kuno-Hans von Both]], Saksamaa sõjaväelane (1884–1955) *[[Pieter Willem Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1916–2006) *[[Pik Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja diplomaat (1932–2018) *[[Walther Bothe]], saksa tuumafüüsik (1891–1957) *[[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Alberto Botía]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Sergei Botkin]], vene arst (1832–1889) *[[Sven Botman]], hollandi jalgpallur (2000–) *[[Olga Botner]], Taani ja Rootsi füüsik (1953–) *[[Vladimir Botškarjov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1909–1941) *[[Valtteri Bottas]], soome vormelisõitja (1989–) *[[Sandro Botticelli]], itaalia kunstnik (1445–1510) *[[Philipp von dem Bottlenberg]], Rēzekne foogt 16. sajandil *[[Wilhelm von Bottelnberg]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560) *[[Mihhail Botvinnik]], juudi päritolu Nõukogude Liidu maletaja (1911–1995) *[[Mihhail Botvinov]], Austria murdmaasuusataja (1967–) ==Bou== *[[Ayyoub Bouaddi]], Maroko jalgpallur (2007–) *[[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija (1999–) *[[François Boucher]], prantsuse kunstnik (1703–1770) *[[Hamid Bouchnak]], Maroko raï laulja (1969–) *[[Hicham Boudaoui]], Alžeeria jalgpallur (1999–) *[[Boudicca]], ikeenide kuninganna *[[Jean Louis Émile Boudier]], prantsuse mükoloog (1828–1920) *[[Jacques-Olivier Boudon]], prantsuse ajaloolane (1962–) *[[Sofiane Boufal]], Maroko jalgpallur (1993–) *[[Bryan Bouffier]], Prantsusmaa rallisõitja (1978–) *[[Louis Antoine de Bougainville]], prantsuse admiral ja meresõitja (1729–1811) *[[Paul Bouissac]], Kanada semiootik (1934–) *[[Benjamin Boukpeti]], Togo aerutaja (1981–) *[[Khalid Boulahrouz]], Hollandi jalgpallur (1981–) *[[Brahim Boulami]], Maroko kergejõustiklane (1972–) *[[Georges Boulanger|Georges Ernest Jean Marie Boulanger]], prantsuse kindral ja poliitik (1837–1891) *[[Nadia Boulanger]], prantsuse organist, pedagoog ja helilooja (1887–1979) *[[Sákis Boulás]], kreeka laulja ja näitleja (1954–2014) *[[George Albert Boulenger]], Briti bioloog (1858–1937) *[[Pierre Boulez]], prantsuse helilooja ja dirigent (1925–2016) *[[Pierre Boulle]], prantsuse kirjanik (1912–1994) *[[Éric Boullier]], prantsuse motosprditegelane (1973–) *[[Wilfred Bouma]], hollandi jalgpallur (1978) *[[Katie Bouman]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1989–) *[[Yassine Bounou]], Maroko jalgpallur (1991–) *[[Bouasone Bouphavanh]], [[Laos]]e poliitik (1954–) *[[Carole Bouquet]], prantsuse näitleja (1957–) *[[Aaron Boupendza]], Gaboni jalgpallur (1996–2025) *[[Charles de Bourbon (Naundorff)|Charles de Bourbon]], Prantsusmaa trooninõudleja (1929–2008) *[[Jacques Bourboulon]], prantsuse fotograaf (1946–) *[[Anthony Bourdain]], USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik (1956–2018) *[[Sébastien Bourdais]], prantsuse Vormel 1 sõitja *[[Pierre Bourdieu]], prantsuse sotsioloog (1930–2002) *[[Benjamin Bourdon]], prantsuse psühholoog (1860–1943) *[[Eugène Bourdon]], prantsuse kellassepp ja leiutaja (1808–1884) *[[Rob Bourdon]], Ameerika Ühendriikide muusik (1979–) *[[Hubert Bourdot]], prantsuse mükoloog (1861–1937) *[[Jean Bourgain]], Belgia matemaatik (1954–) *[[Léon Bourgeois]], Prantsusmaa riigimees (1851–1925) *[[Louise Bourgeois]], prantsuse päritolu USA maalikunstnik ja skulptor (1911–2010) *[[Paul Bourget]], prantsuse kirjanik ja kriitik (1852–1935) *[[Habib Bourguiba]], Tuneesia president (1903–2000) *[[Clifford Bourland]], USA kergejõustiklane (1921–2018) *[[James Bourne]], Briti laulja ja kitarrist (sündinud 1983) *[[August Bournonville]], Taani ballettmeister ja koreograaf (1805–1879) *[[Chris Bourque]], USA jäähokimängija (1986–) *[[Ernst Boustedt]], Eestimaa arhitekt ja insener (1887–1931) *[[Charles du Bouzet]] *[[Abdelaziz Bouteflika]], Alžeeria poliitik, riigi president aastatel 1999–2019 (1937–2021) *[[Safy Boutella]], Alžeeria džässmuusik (1950–) *[[Dési Bouterse]], Suriname poliitik ja sõjaväelane (1945–2024) *[[Boutros Boutros-Ghali]], Egiptuse diplomaat (1922–2016) *[[Pierre Bouvier]], Kanada laulja (1979–) ==Bov== *[[Emmanuel Bove]], prantsuse kirjanik (1898–1945) *[[Andrew Bovell]], Austraalia näitekirjanik, dramaturg ja stsenarist (1962–) *[[Dietrich Boven]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Daniel Bovet]], Šveitsi päritolu Itaalia farmakoloog (1907–1992) *[[François de Bovet]], prantsuse piiskop (1745–1838) *[[Aleksander Bovin]], vene ajakirjanik (1930–2004) ==Bow== *[[Andrea Bowen]], USA näitleja (1990–) *[[Alan Bowen]], teadusloolane *[[Jarrod Bowen]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Norman Levi Bowen]], Kanada geoloog (1887–1956) *[[Stephen Bowen]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1964–) *[[Kenneth Bowersox]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1956–) *[[Elizabeth Bowes-Lyon]], kuningas [[George VI]] abikaasa (1900–2002) *[[David Bowie]], inglise laulja (1947–2016) *[[Tori Bowie]], USA jooksja (1990–2023) *[[John Bowlby]], Briti psühholoog, psühhiaater ja psühhoanalüütik (1907–1990) ==Box== *[[Bruce Boxleitner]], USA filminäitleja (1950–) ==Boy== *[[Renate Boy]], saksa kuulitõukaja (1939–2023) *[[Lombardo Boyar]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja räppar (1973–) *[[William Boyce]], inglise organist ja helilooja (1711–1779) *[[Zach Boychuk]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Dustin Boyd]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1986–) *[[James Boyd]], USA poksija (1930–1997) *[[John Boyd Orr]], šoti õpetaja, arst, bioloog ja poliitik (1880–1971) *[[Richard Boyd]], ameerika filosoof (1942–2021) *[[Travis Boyd]], USA jäähokimängija (1993–) *[[William Boyd]], Suurbritannia kirjanik ja stsenarist (1952–) *[[Karin Boye]], rootsi kirjanik (1900–1941) *[[Lucas Boyé]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Mame Madior Boye]], Senegali poliitik (1940–) *[[John Boyega]], Suurbritannia näitleja ja produtsent (1992–) *[[Earl Boykins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1976–) *[[Lynn Boylan]], Iirimaa poliitik (1976–) *[[Brian Boyle]], USA jäähokimängija (1984–) *[[Danny Boyle]], inglise lavastaja (1956–) *[[Robert Boyle]], iiri keemik ja füüsik (1627–1691) *[[Susan Boyle]], Briti laulja (1961–) *[[Willard Boyle]], Kanada füüsik (1924–2011) *[[John Boyne]], iiri romaanikirjanik (1971–) *[[John Boyne (kunstnik)|John Boyne]], akvarellist (umbes 1750 – 1810) *[[Audun Boysen]], norra jooksja (1929–2000) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Bo, Biograafiad]] 6r0puk4ip0uqpvomiql1datptvq6dmi 14 602527 7193307 5833170 2026-07-15T09:40:27Z Taurus404 80079 7193307 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Hiina pilvelõhkujad]] [[Kategooria:Peking]] rk294gdh7bag90n5rovvpmsh0u2422v 0 607087 7193143 6561083 2026-07-14T22:48:28Z Sumo tomus 233342 7193143 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Carolina_Eyck_at_her_theremin.jpg|pisi|Carolina Eyck mängimas [[teremin]]il (2015).]] '''Carolina Eyck''' ([[sorbi keel]]es ''Carolina Eyckec''; sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1987]] [[Fredersdorf-Vogelsdorf]]is) on [[Saksamaa|Saksa]] [[sorbid|sorbi]] päritolu muusik ja [[helilooja]], [[teremin]]imängija. == Elulugu == Carolina Eyck on sorbi muusiku [[Jan Bilk]]i tütar. Ta hakkas viieaastaselt õppima klaverit, aasta hiljem ka viiulit. Seitsmendal eluaastal tutvus ta [[Lidija Kavina|Lidija Kavinaga]], kes õpetas ta [[teremin]]i mängima. 2005. aastal võitis ta saksa noorte heliloojate võistluse "Jugend komponiert" teosega "Physikalische Formeln".<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fredersdorferin mit dem absolutem Gehör |url=https://www.moz.de/fredersdorferin-mit-dem-absolutem-gehoer-49935030.html |vaadatud=2021-04-21 |arhiivimisaeg=2021-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210421151519/https://www.moz.de/fredersdorferin-mit-dem-absolutem-gehoer-49935030.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Aasta hiljem andis ta välja tereminiõpiku "The Art of Playing the Theremin". Ka on ta võitnud [[Rundfunk Berlin-Brandenburg]]i heliloominguauhinna teosega "Sciciani – Am wendischen Burgwall" akordionile ja keelpilliorkestrile.<ref>[https://www.rbb-online.de/unternehmen/presse/presseinformationen/pressearchiv/2006/internationaler_kompositionswettbewerb_0.html RBB pressiarhiiv]</ref> Ta on solistina tereminil esinenud mitmel muusikafestivalil, sealhulgas [[Basel]]is, [[Davos|Davosis]], [[Łódź]]is, [[Budapest]]is, [[Asheville]]'is ja [[San Francisco]]s, ning andnud kontserte paljudes riikides. [[Vioola]]mängijana on ta mitme ansambli ja [[Deutsche Streicherphilharmonie]] (Saksa keelpillifilharmoonia) liige.<ref>[https://www.musikschulen.de/dsp/aktuell/artikel/index.html?newsid=125&VDMPORTALSID= Konzert Lübben - Interview mit Michael Sanderling sowie Carolina Eyck], 15. 08 2008</ref> Kontserditurneedel on ta koostööd teinud selliste artistide ja orkestritega nagu [[Heinz Holliger]], Robert Kolinsky, [[Gerhard Oppitz]], [[Andrei Boreiko]], [[Michael Sanderling]], [[Gürer Aykal]], [[John Storgårds]], [[Berliini Raadio Sümfooniaorkester]], [[Berni Sümfooniaorkester]], [[Esseni Filharmooniaorkester]], [[Brandenburgi Riiklik Orkester]], [[Stuttgardi Filharmooniaorkester]],<ref> Stuttgarter Philharmoniker, Landeshauptstadt Stuttgart. "Die Große Reihe – Die Macht des Schicksals (2) - 09.11.2011 - Stuttgarter Philharmoniker". Stuttgart-philharmoniker.de.</ref> [[Lapi Kammerorkester]], [[Heidelbergi Sümfooniaorkester]] ja [[Salzburgi orkester Mozarteum]]. Ka on ta olnud külalisesineja mitmel [[Hamburgi Balletiteater|Hamburgi Balletiteatri]] "Väikese merineitsi" etendusel.<ref>''Earplay, Herbst Theatre, San Francisco''. Financial Times. 13. november 2014</ref> 2012. aastal esines Carolina Eyck kahe [[Fazil Say]] [[sümfoonia]] ("Mesopotamia" ja "Universe") esietendusel tereminisoologa.<ref>''The Premiere (and The Politics) of Fazil Say's New Symphony'. Seen and Heard International. 27. 06 2012</ref> Helilooja [[Kalevi Aho]] on pühendanud talle kontserdi "Theremin Concerto - Horn Concerto".<ref>[https://www.prestomusic.com/classical/products/8045940--kalevi-aho-horn-concerto-theremin-concerto Presto Classical]</ref> Ka prantsuse helilooja [[Regis Campo]] on talle kirjutanud tereminikontserdi "Dancefloor with pulsing".<ref>Musica, A. R. S. "Brussels Philharmonic plays Zorn, Zappa, Campo & Constant (Openingsconcert) | ARS Musica". </ref> == Teosed == === Raamatud === * Carolina Eyck: ''Die Kunst des Thereminspiels.'' SERVI Verlag, Berlin 2006, ISBN 3-933757-07-X * Carolina Eyck: ''The Art of Playing the Theremin.'' SERVI Verlag, Berlin 2006, ISBN 3-933-757-08-8 ===Heliteosed=== * "Sciciani - Am wendischen Burgwall" – pildikesi akordionile ja keelpillorkestrile, 2006 * "Ciani - Am wendischen Burgwall" – pildikesi tereminile ja orkestrile, 2007 * "Syllableaves" – kontsert tereminile ja orkestrile, 2010 * "Sauselei" – duett vioolale ja vokaalile, 2010 * "Fantasias" – teos tereminile ja keelpillikvartetile, 2015 ===Diskograafia=== * 2008 "Carolina Eyck spielt konzertante Werke für Theremin" (CD) * 2008 "Heinz Holliger OBOE FANTASY mit der FANTASIA von Bohuslav Martinů" (DVD) * 2011 "Kalevi Aho: Theremin Concerto - Horn Concerto" (CD) * 2013 "Fazıl Say: Sinfonie 2, Op. 38 Mesopotamia & Sinfonie 3,Op. 43 Universe Fazıl Say" (CD) * 2014 "Improvisations for Theremin and Piano" (CD/LP) * 2015 "Christopher Tarnow: Theremin Sonatas" (CD) * 2015 "Fantasias“ for Theremin and String Quarte" (CD/LP) * 2019 "Waves" (LP) * 2019 "Elephant in Green" (EP) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Eyck, Carolina}} [[Kategooria:Saksamaa muusikud]] [[Kategooria:Saksa heliloojad]] [[Kategooria:Sorbid]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] p8ukdgshhrjtmj3129yp22r9jsx19pr 0 608244 7193161 6930940 2026-07-14T23:38:38Z Kuriuss 38125 Tavaliselt ühe aastaga teaduskraade ei omandata 7193161 wikitext text/x-wiki '''Marius Skuodis''' (sündinud [[9. august]]il [[1986]] [[Vilnius]]es) on [[Leedu]] poliitik. Ta oli alates [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni [[12. detsember|12. detsembrini]] [[2024]] Leedu transpordi- ja sideminister. Ta lõpetas aastal [[2004]] Vilniuse Žemynose Gümnaasiumi. Aastal [[2008]] lõpetas ta [[Vilniuse Ülikool]]i bakalaureusekraadiga politoloogia alal, aastal [[2010]] Vilniuse Ülikooli magistrikraadiga Euroopa uuringute alal. [[2012]]. aastal sai ta teise magistrikraadi [[London School of Economics and Political Science]]'ist avaliku halduse ja majanduspoliitika alal. [[2018]]. aastast on tal doktorikraad (PhD) sotsiaalteaduste alal. {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2021}} Ta oli [[16. jaanuar]]ist [[2018]] kuni [[13. november|13. novembrini]] [[2020]] Leedu majandus- ja innovatsiooni aseminister. [[11. detsember|11. detsembrist]] [[2020]] kuni 12. detsembrini 2024 oli ta Leedu transpordi- ja sideminister. == Isiklikku == Ta on abielus Rita Skuodienėga, neil on poeg. {{JÄRJESTA:Skuodis, Marius}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Transpordiministrid]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 4w4wbshpyk8b0nyespbktfxou8esoug 0 612425 7193125 7107371 2026-07-14T22:21:50Z Sumo tomus 233342 7193125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Uusküla, Tiiu.IMG 20210718 145738.jpg|pisi|Tiiu Uusküla esinemas eesti vikipedistidele [[Emakeele ausammas|Emakeele ausamba]] juures (2021).]] '''Tiiu Uusküla''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1947]] [[Kadrina]]s) on eesti koduloolane. Ta on pikka aega jäädvustanud ja vahendanud Kadrina kodulugu. ==Haridus== Ta õppis [[Kadrina Keskkool|Kadrina Keskkoolis]] 1954–1965, [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonnas 1967–1971 ja [[Vinni Näidissovhoostehnikum|Vinni Näidissovhoostehnikumis]] raamatupidamise erialal 1979–1981<ref name="Haavajõe">Kadri Haavajõe, [https://virumaateataja.postimees.ee/2315651/tiiu-uuskula-konnib-koduloolistel-vagudel "Tiiu Uusküla kõnnib koduloolistel vagudel"] Virumaa Teataja, 5. aprill 2008</ref>. Viimase kõrvalt töötas ta 32 aastat [[AS Flora|Tarbekeemia Tootmiskoondises Flora]], mis oli Kadrina üks suuremaid tööandjaid.<ref name="Haavajõe" /> ==Ühiskondlik tegevus== Uusküla on [[Neeruti Selts]]i esimees ja [[Kadrina Keskkool|Kadrina Keskkooli]] Vilistlaskogu juhatuse liige. Ta on endine [[Kadrina Raamatusõprade Ühing|Kadrina Raamatusõprade Ühingu]] allorganisatsiooni juht ja [[Kadrina valla raamatukogu]] nõukogu liige. On kuulunud [[Kadrina Muinsuskaitse Klubi|Kadrina Muinsuskaitse Klubisse]], mis taastas [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas|Kadrina Vabadussõja mälestussamba]]. Kuulub [[Kadrina Õpetajate-Pensionäride Seltsing|Kadrina Õpetajate-Pensionäride Seltsingusse]]. On kuulunud ka kahes koosseisus Kadrina küla rahvasaadikute nõukokku ning olnud [[Kadrina vald|Kadrina Vallavolikogu]] kultuurikomisjoni liige. Alates 2001. aastast on ta teinud kaastööd Kadrina vallalehele Kodukant.<ref name="Haavajõe" /> ==Tunnustus== Kadrina kandi koduloo uurimise ja talletamise eest anti talle 2021. aasta alguses esimene [[Kadrina vald|Kadrina valla]] elutööpreemia.<ref name="kodukant-21-veeb">[https://www.kadrina.ee/documents/20509048/29999925/Kodukant_veebruar_2021.pdf/d3964cdb-f521-44e6-9467-b3c55bbd9f54 Kodukant]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} veebruar 2021. Lk 1 ja 4.</ref> ==Isiklikku== Tiiu Uusküla on fotograaf [[Heinrich Kruusvald]]i tütar<ref>[https://www.kadrina.ee/documents/20509048/29999925/Kodukant_veebruar_2021.pdf/d3964cdb-f521-44e6-9467-b3c55bbd9f54 Tiiu Uusküla – naine, kes teab Kadrinast kõike]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kodukant, veebruar 2021</ref>. ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Tiiu Uusküla}} {{JÄRJESTA:Uusküla, Tiiu}} [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 5gnq37salqbz2xz9r0287xgblxgimje 0 615120 7192987 7064439 2026-07-14T15:05:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7192987 wikitext text/x-wiki '''Helina Laborde (Lass)''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1983]]) on eesti [[arhitekt]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/vaata/10808192/1|pealkiri=Kutsetunnistus 152174|väljaanne=Kutsekoda|aeg=22.11.2019|vaadatud=11.10.2021}}</ref> == Haridus == [[Vetla|Vetla külast]] pärit Helina Lass on õppinud [[Alavere Põhikool]]is ja [[Tallinna 54. Keskkool|Tallinna 54. Keskkoolis]] (saksa keele kallakuga klassis). Vahetusõpilasena õppis ta [[Saksamaa]]l [[Potsdam]]is [[Hermannswerder]]i gümnaasiumis. Aastatel 2003–2009 sai Lass kõrghariduse Saksamaal [[Bauhausi ülikool]]is.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Karin Paulus|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32655657/poorane-eesti-neiu-looktool-hiinas|pealkiri=Pöörane: Eesti neiu lööktööl Hiinas|väljaanne=Eesti Ekspress|aeg=19.8.2010|vaadatud=13.9.2021}}</ref><ref>{{Netiviide|url=https://docplayer.org/50424081-Jahresausstellung-an-der-bauhaus-universitaet-weimar.html|pealkiri=Jahresausstellung an der Bauhaus-Universität Weimar|väljaanne=Bauhausi ülikool|vaadatud=13.9.2021|arhiivimisaeg=13.09.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210913065351/https://docplayer.org/50424081-Jahresausstellung-an-der-bauhaus-universitaet-weimar.html|url-olek=ei tööta}}</ref> == Töö ja ühiskondlik tegevus == Ülikoolis õppimise ajal oli ta praktikal arhitektuuribüroos [[Kavakava]]. Aastatel 2010–2018 töötas [[Hiina]]s, esmalt [[Hangzhou Shi]] arhitektuuribüroos BLE-Group, hiljem [[Hongkong]]is vanemarhitektina arhitektuuribüroos plusClover.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/521234/eestlanna-hongkongis-meeleavaldajaid-tuleb-uha-juurde|pealkiri=Eestlanna Hongkongis: meeleavaldajaid tuleb üha juurde|väljaanne=ERR|aeg=30.9.2014|vaadatud=13.9.2021|autor=Astrid Kannel}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|url=http://yugezhu.com/macdonnell.html|pealkiri=Macdonnell|väljaanne=Yugezhu|vaadatud=13.9.2021|arhiivimisaeg=13.09.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210913065358/http://yugezhu.com/macdonnell.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide|url=http://www.mtr.com.hk/en/customer/community/art_archi_playcode.html|pealkiri=ART IN STATION ARCHITECTURE PLAYCODE|väljaanne=MRT|vaadatud=13.9.2021}}</ref> 2021. aasta seisuga töötab ta arhitektina arhitektuuribüroos Salto.<ref>{{Netiviide|url=https://salto.ee/about/|pealkiri=About|väljaanne=Salto|vaadatud=13.9.2021}}</ref> == Projekte == * 2021 – Paide tütarlastegümnaasium<ref>{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=coordination&id=4012|pealkiri=4012 Paide Tütarlastegümnaasiumi hoone|väljaanne=Kultuurimälestiste register|vaadatud=13.9.2021}}</ref> * 2021 – Tallinna Muusika- ja Balletikool<ref>{{Netiviide|url=https://www.threeplusone.ee/work/tallinns-music-and-ballet-school/|pealkiri=Tallinn's Music and Ballet School|väljaanne=3+1|vaadatud=13.9.2021}}</ref> * 2018 – Pärnu hotell<ref>{{Netiviide|url=http://www.kavakava.ee/en/project/hotel-in-parnu/|pealkiri=HOTEL IN PARNU|väljaanne=Kavakava|vaadatud=13.9.2021}}</ref> * 2017 – Metroojaama trepp Hongkongis<ref>{{Netiviide|url=http://www.mtr.com.hk/ch/customer/community/art_archi_playcode.html|pealkiri=STATION ART BUILDING INFORMATION POINT|väljaanne=MTR|aeg=2017|vaadatud=11.10.2021}}</ref> * 2017 – MacDonnell korter<ref name=":1" /><ref name=":2" /> * 2012 – Tartu Ülikooli Narva kolledž<ref>{{Netiviide|url=http://www.arhliit.ee/english/about/projects/project/362/|pealkiri=TÜ Narva Kolledž|väljaanne=Eesti Arhitektide Liit|vaadatud=13.9.2021|arhiivimisaeg=19.04.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220419194656/http://www.arhliit.ee/english/about/projects/project/362/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Auhinnad == * 2023 – Aasta arhitekti preemia, [[Salto AB]] meeskonnaliikmena, [[Paide Gümnaasium|Paide Gümnaasiumi]] arhitektuur (Eesti Arhitektide Liit)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=OÜ |eesnimi=ORGO |pealkiri=Press Archive |url=https://arhitektuuripreemiad.ee/pessiteated/ |vaadatud=2023-12-11 |väljaanne=Eesti Arhitektuuripreemiad |keel=et}}</ref> * 2020 – I koht Viljandi kultuuriakadeemia uue hoone ideekonkursi võitja Kavakava meeskonna liikmena<ref>{{Netiviide|autor=Tuuli Härson|url=https://www.ut.ee/et/441806|pealkiri=Viljandi kultuuriakadeemia hoone ideekonkursi võitja on Kavakava OÜ|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13.9.2021|arhiivimisaeg=13.09.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210913065352/https://www.ut.ee/et/441806|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2019 – I koht Valga spaa projektikonkursil 3+1 meeskonna liikmena<ref>{{Netiviide|url=https://www.threeplusone.ee/work/valga-spa/|pealkiri=Valga Spa|väljaanne=ThreePlusOne|aeg=2019|vaadatud=11.10.2021}}</ref> * 2005 – I koht Kihnu sadamaala planeerimise ja hoonestamise ideevõistlus Kavakava meeskonna liikmena<ref>{{Netiviide|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2005-aasta-arhitektuuriv-istlused/|pealkiri=2005. aasta arhitektuurivõistlused|väljaanne=Sirp|vaadatud=13.9.2021|aeg=23.12.2005}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Lass, Helina}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] esc703nizk8buayakeoql89a0mnvdmr 0 616730 7193169 7094803 2026-07-14T23:53:43Z Kuriuss 38125 Tavaliselt ühe aastaga teaduskraade ei omandata 7193169 wikitext text/x-wiki '''Margus Meinart''' (sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1969]] [[Tartu]]s) on eesti [[kunstnik]] ja kunstiõpetaja. [[Pilt:Margus Meinart.jpg|pisi|Margus Meinart]] Margus Meinart õppis 1989–1993 [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]], 1991–1996 [[Konrad Mägi Ateljee]]s, 1994–1995 Norras Nansenskolenis, 2002–2004 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. 2020. aastal sai [[Tartu Ülikool]]is haridusteaduste magistrikraadi. Töö teemaks oli "Kunstnik-kunstiõpetaja kogemused loomingulise ja pedagoogilise tegevuse ühitamisel Tartu kunstikoolide õpetajate näitel"<ref>[https://dspace.ut.ee/handle/10062/68155 Kunstnik - kunstiõpetaja kogemused loomingulise ja pedagoogilise tegevuse ühitamisel Tartu kunstikoolide õpetajate näitel]</ref>. Meinart juhatab 2021. aastast [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgema Kunstikooli Pallas]] maaliosakonda.<ref>[https://pallasart.ee/sisseastumine/erialad/maaliosakond/ Maaliosakond] Kõrgem Kunstikool Pallas (vaadatud 16. oktoobril 2021).</ref> Ta on [[Tartu Kunstnike Liit|Tartu Kunstnike Liidu]]<ref>[http://kunstimaja.ee/liit/liikmed Liikmed] Tartu Kunstimaja / Tartu Art House (vaadatud 16. oktoobril 2021).</ref>, [[Eesti Maalikunstnike Liit|Eesti Maalikunstnike Liidu]]<ref>[https://www.maal.ee/liikmed Liikmed] Eesti Maalikunstnike Liit (vaadatud 25. oktoobril 2021).</ref> ja Konrad Mägi Ateljee Seltsi liige{{lisa viide}}. <gallery> Margus Meinart -- Linn 13.jpg|"Linn 13" Margus Meinart -- Autoportree.jpg|"Autoportree" </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commons|Category:Margus Meinart}} * [https://www.meinart.ee/ Koduleht] * [https://noar.eu/et/kunstnik/margus-meinart/ Margus Meinart] NOARI kodulehel * [https://kultuur.err.ee/684832/margus-meinart-pallas-on-minu-loomingut-ehk-liigagi-palju-mojutanud "Margus Meinart: Pallas on minu loomingut ehk liigagi palju mõjutanud"] ERR, 21. veebruar 2018 {{JÄRJESTA:Meinart, Margus}} [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] lf9su6c5d5gjwlybv005lr3tou9zvkd 0 618578 7193048 7004231 2026-07-14T18:44:42Z Fróis 194797 7193048 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Isamu Chō.jpg|pisi|Isamu Chō]] '''Isamu Chō''' ([[jaapani keel]]es 長 勇 ''Chō Isamu''; [[19. jaanuar]] [[1895]] [[Fukuoka]] – [[22. juuni]] [[1945]] [[Okinawa prefektuur|Okinawa]]) oli [[Jaapan]]i kindral, kes teenis [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Teise Hiina-Jaapani sõja]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal. Ta oli sõja lõpufaasis [[Okinawa lahing]]us võidelnud 10. jalaväedivisjoni komandör. Temale alluvad väed said lüüa ja lahingu lõpus sooritas ta [[harakiri]]. Ta sündis aastal [[1895]] [[Fukuoka]]s [[Fukuoka prefektuur]]is. Aastal [[1916]] lõpetas ta Jaapani Keiserliku Armee Sõjaväeakadeemia. {{Pooleli|kuu=november|aasta=2021}} {{JÄRJESTA:Cho, Isamu}} [[Kategooria:Jaapani sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1945]] sg589cnxd3x4mw2lnddjk77slck4ij0 2 619134 7193124 7190738 2026-07-14T22:20:48Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7193124 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql= SELECT (wd:Q29934200 as ?item) (substr(GROUP_CONCAT(?l),1,2000000) as ?all) { hint:Query hint:optimizer "None". { SELECT (CONCAT("[[",?n,"]] · ") as ?l) { ?i wikibase:statements 0 . [ ] schema:about ?i ; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/>; schema:name ?n } } } |columns=?all|short=true|chart=y }} {| class='wikitable sortable' ! ?all |- | [[Vindavi komtuur]] · [[Valgumistakistus]] · [[Depešš]] · [[Foxi efekt]] · [[Kliimanäitaja]] · [[Družinnik]] · [[Coriolisi teoreem]] · [[Tert-butüüloksükarbonüülrühm]] · [[Anarhistliku kirjanduse loend]] · [[Struktuurisemiootika]] · [[Graafi struktuur]] · [[Organiseeritud kuritegevus Eestis]] · [[Assotsiatiivne ühikelemendiga ring]] · [[Usundi seitse dimensiooni]] · [[Kleebis]] · [[Arteriograaf]] · [[Glenn Beck (telesaade)]] · [[Graafide süsteem]] · [[Dominanthelistik]] · [[Selge keele liikumine]] · [[Entel]] · [[Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek]] · [[Lahore'i nimi]] · [[Ründaja]] · [[Standardne kasutajamudel]] · [[Koolinädal]] · [[Oktofoonia]] · [[Acte éclairé]] · [[Orav (väitlus)]] · [[1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon]] · [[Võrdlusmõõtkava]] · [[Taani Monarhia]] · [[Flopiseade]] · [[Sonderstaffel Buschmann]] · [[Fjordrannik]] · [[Limaanrannik]] · [[Sigulda komtuur]] · [[Kunstiteadus]] · [[Antsla valla vapp]] · [[Bari ringkond (Puntland)]] · [[Bönpo]] · [[Suurendatud septakord]] · [[Bioseston]] · [[Rēzekne foogt]] · [[Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar]] · [[Õuna-kirsimahl]] · [[Transpordimasin]] · [[Elektripaigaldis]] · [[Interluudium (teater)]] · [[Soome sild]] · [[Normaalrõhk]] · [[Fænrisstenen]] · [[Füüsika (õppeaine)]] · [[Füüsikaline maailmapilt]] · [[Füüsiline planeerimine]] · [[Fükofaag]] · [[Füsiosemiootika]] · [[Fleckeby vapp]] · [[Fleksioon]] · [[Fluoritud õli]] · [[Folaat]] · [[Folkloorifestival Baltica 2007]] · [[Fonogrammitootja]] · [[Foogtikohus]] · [[Forsvarets overkommando (1940)]] · [[Fotoelektriline andur]] · [[Fotoelektriline signalisatsioon]] · [[Fraasi laiendosa]] · [[Fraasi peasõna]] · [[Frekvents]] · [[Friedeli-Craftsi alküülimine]] · [[Funktsiooni üldavaldis]] · [[Güby valla vapp]] · [[GA (kaliiber)]] · [[Gaasiõlid]] · [[Galettpatarei]] · [[Gangese madalik]] · [[Garantiimärk]] · [[Gauja (mootorjalgratas)]] · [[Gay ja Lesbi Infokeskus]] · [[Geminaadivaheldus]] · [[Geneetiline info]] · [[General Lavrinenkov]] · [[Geofüüt]] · [[Geograafiline objekt]] · [[Geohüdroloogia]] · [[Geokeemia mõisteid]] · [[Geoloogiline kaardistamine]] · [[Geomorfoloogia mõisteid]] · [[Giljotineerimine]] · [[Gjerstadi kihelkond]] · [[Glasuurpõletus]] · [[Globaalne ümberorienteerumine]] · [[Go-Lab]] · [[Goldschmidti reeglid]] · [[GOST 5289-73]] · [[GPS-i gravimeetriline geoidi mudel]] · [[Graafi orbiit]] · [[Graafi paljuaspektilisus]] · [[Graafi semioos]] · [[Grafiitmääre]] · [[Grant]] · [[Granulaarne düstroofia]] · [[Gratineerimine]] · [[Greimase semiootikakeskus]] · [[Gruzija]] · [[Guajaana rannikumadalik]] · [[Guangzhou Shi]] · [[Guatemala piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Guldene]] · [[Gustav Teichmülleri stipendium]] · [[Haakon VII riigivisiitide loend]] · [[Haanja valla lipp]] · [[Haapsalu härraskond]] · [[Haapsalu põllumeeste konvent]] · [[Haaslava valla lipp]] · [[Haaslava valla vapp]] · [[Haavik]] · [[Hageri Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hajaasustusala]] · [[Hajuparameeter]] · [[Hajuvusmõõdud]] · [[Haldussüsteem]] · [[Halinga valla vapp]] · [[Haljala valla lipp]] · [[Hallõgija (animafilm)]] · [[Halliste valla lipp]] · [[Hammasliide]] · [[Hang (vaim)]] · [[Hanipäev]] · [[Hannoveri kuningas]] · [[Haplodiploidsus]] · [[Hapnikubilanss]] · [[Hapnikutarve]] · [[Happeline keskkond]] · [[Haridusnõudlus]] · [[Harilik murd]] · [[Harju Sõjaväeringkond]] · [[Harju-Jaani Eesti Kodanike Komitee]] · [[Harku valla lipp]] · [[Harmoneeritud standard]] · [[Harvendusraie]] · [[Hausdorffi aksioom]] · [[Heaoluühiskond]] · [[Heaoluveterinaaria]] · [[Instruktsioon TGMS]] · [[Integriteet]] · [[Intensiivõenduse õde-spetsialist]] · [[Interaktiivne kaart]] · [[Interaktsioon (statistika)]] · [[Internetipsühholoogia]] · [[Interpretatsiooniteooria]] · [[Intramolekulaarne efekt]] · [[Intressipuhkus]] · [[Introduktsioon (bioloogia)]] · [[Invaliidsus]] · [[Inversioon (permutatsioonis)]] · [[Ioonide hüdraatumine]] · [[Ippolitov-Ivanov]] · [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]] · [[Irboska vürst]] · [[Isepidurduvus]] · [[Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen]] · [[Isikkoosseis]] · [[Isiklik kompetentsus]] · [[Isikuline tegumood]] · [[Isikusamasuse kontrollimine]] · [[Isoalkeen]] · [[Isoetiidid]] · [[Isoosmootsed lahused]] · [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]] · [[Izjumi lahing]] · [[Jaak Sirkel]] · [[Jaan Jaago mälestusvõistlus]] · [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] · [[Jaapani usundid]] · [[Jaatav kõneliik]] · [[Jahilaskmine]] · [[Jahutusradiaator]] · [[Jääkreostus]] · [[Jääksoode arengusuunad]] · [[Jäänukjärv]] · [[Jääpaisjärv]] · [[Jäätmehooldus]] · [[Jäätmekäitluskoht]] · [[Jäätmevedu]] · [[Jäik sidur]] · [[Jälitusluul]] · [[Jämesoole mikrofloora]] · [[Järelärkamisaeg]] · [[Järellisand]] · [[Järeltäiend]] · [[Järva foogtkond]] · [[Järva foogtkonna ametnike loend]] · [[Järva Kuku]] · [[Järveelustik]] · [[Järvetüübid]] · [[Jõelähtme valla lipp]] · [[Jõgeva Eesti Kodanike Komitee]] · [[Jõgeva jaoskonnakohus]] · [[Jõgeva maakond (1949–1950)]] · [[Jõgeva põllumeeste konvent]] · [[Jõgeva vapp]] · [[Jõhvi kõrgustik]] · [[Jõhvi põllumeeste konvent]] · [[Jõhvi Traktorist]] · [[Jõulumäe rattamaraton]] · [[Jõupooljuhtmuundur]] · [[Jüri Üdi klubi]] · [[Jamaica kindralkuberneride loend]] · [[Janu (Valev Uibopuu romaan)]] · [[Jaotatud programmeerimine]] · [[Jaotumus]] · [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]] · [[Jeruusalemma kuningas]] · [[Jeruusalemma mäe lahing]] · [[Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud]] · [[Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad]] · [[Johannes Paulus II välispoliitika]] · [[Joomasööst]] · [[Juhtimine (küberneetika)]] · [[Juhtoks]] · [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] · [[Julgestusgrupp]] · [[Juuliküüditamine]] · [[Juuni keskmine õhutemperatuur]] · [[Juurdepääs]] · [[Juurdepääs õigusemõistmisele]] · [[Juurdepääsuõiguste tõendamise meetod]] · [[Juurimine]] · [[Juurmine leht]] · [[Juuru valla lipp]] · [[Juurvõrrand]] · [[Kaablikanalisatsioon]] · [[Kaablisoon]] · [[Kaader (töötajaskond)]] · [[Kaadripoliitika]] · [[Kaadripoliitika Nõukogude Liidus]] · [[Kaal 0%]] · [[Kaarma valla lipp]] · [[Kaasavedav padrun]] · [[Kaasnemismäärus]] · [[Kabe mõisteid]] · [[Kadettide maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[KSA Silmakeskus]] · [[Päästekomando]] · [[Päästiktegur]] · [[Päevaraamat]] · [[Päevaraamatukirjend]] · [[Päikesekalender]] · [[Pärandkooslus]] · [[Pärimuskultuuri fond]] · [[Päringutarkvara]] · [[Pärisalamhulk]] · [[Pärisaruniit]] · [[Pärispatuta Saamise Mariaanide kindralülemate loend]] · [[Pärnik]] · [[Pärnu komtuur]] · [[Pärnu komtuurkond]] · [[Pärnu krahvkond]] · [[Pärnu Raadio]] · [[Pärnu-Jaagupi põllumeeste konvent]] · [[Pärsti valla vapp]] · [[Põdrala valla lipp]] · [[Põhi-Lõuna]] · [[Põhikliimavööde]] · [[Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]] · [[Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava]] · [[Põhilainekuju]] · [[Põhiseaduse kriis 1930. aastate algul Eesti Vabariigis]] · [[Põhivärvinimede teooria]] · [[Põhivõnkumine]] · [[Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm]] · [[Põhjamaade kirjanike atlas]] · [[Põhjamaade Kompetentsikeskused]] · [[Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee]] · [[Põhjamaade mänguprogramm]] · [[Põhjamaade Magistriõpe]] · [[Põhjamaade majandus]] · [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]] · [[Põhjamaade näitekirjandusauhind]] · [[Põhjamaade Nõukogu bioenergiaauhind]] · [[Põhjamaade Põllumajandusuuringute Ühiskomitee]] · [[Põhjamaade raamatukogunädal]] · [[Põhjavee survetase]] · [[Põhjaveetoiteala]] · [[Põie-lootekusejuha sopis]] · [[Põikmadal]] · [[Põikpind]] · [[Põikpinna telginertsmoment]] · [[Põllumajanduse mõisteid]] · [[Põllumeeste konvent]] · [[Põllutöökoda]] · [[Põltsamaa foogt]] · [[Põltsamaa põllumeeste konvent]] · [[Põltsamaa valla lipp]] · [[Põlva lipp]] · [[Põlva valla vapp]] · [[Põlva vapp]] · [[Põlvkonnasisene õiglus]] · [[Põlvkonnavaheldus]] · [[Põlvnemine]] · [[Pööripäev]] · [[Pööriselektriväli]] · [[Pöide valla lipp]] · [[Püha]] · [[Pühajärve valla lipp]] · [[Püsiasustusega väikesaar]] · [[Publitsistlik romaan]] · [[Pudiviru]] · [[Puhas mõistus]] · [[Puhastuskulu]] · [[Puhja valla lipp]] · [[Puhtimaginaararv]] · [[Puhverdusvõime (ökoloogia)]] · [[Puidumäärus]] · [[Puiskarjamaa]] · [[Puistuelement]] · [[Puitehistöö]] · [[Puitmaterjal]] · [[Puittoode]] · [[Puitumine]] · [[Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)]] · [[Punalipp (Orissaare)]] · [[PunaMust]] · [[Punane raamat]] · [[Punane roos]] · [[Punapäine päikseloojang]] · [[Punkaharju peaministrite kohtumine]] · [[Punktkoormus]] · [[Putkõis]] · [[Puuaiasõda]] · [[Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid]] · [[Puulane ja Tohtlane]] · [[Puutepingekaitse]] · [[Sisekaitseakadeemia päästekolledž]] · [[Ühtlane sirgjooneline liikumine]] · [[Ühtne Eesti suurkogu]] · [[Üksikpuude rinne]] · [[Üksjalg]] · [[Ülavesi]] · [[Üldine usundilugu]] · [[Üldpatoloogia]] · [[Üleandmise leping]] · [[Põhja- ja Baltimaade koorifestival]] · [[2010. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2011. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2011. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[281. julgestusdiviis]] · [[289. Politsei Jalaväepataljon]] · [[290. Politsei Pioneeripataljon]] · [[291. Politsei Jalaväepataljon]] · [[292. Politsei Jalaväepataljon]] · [[293. Politsei Jalaväepataljon]] · [[3-bensülideenftaliid]] · [[3. Eesti Piirikaitserügement]] · [[31. Eesti Politseipataljon]] · [[32. Eesti Politseipataljon]] · [[45. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[46. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[47 Eesti ohvitseri kiri]] · [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[5. Eesti Piirikaitserügement]] · [[6. Üksik Jalaväepataljon]] · [[60-aastane kliimatsükkel]] · [[659. Eesti Pataljon]] · [[660. Eesti Pataljon]] · [[7. lend]] · [[9. kaardiväe suurtükiväebrigaad]] · [[917. Laskurpolk]] · [[921. Laskurpolk]] · [[925. Laskurpolk]] · [[A-klassi isolatsioon]] · [[A-mast (laevandus)]] · [[Aacheni kongress (1668)]] · [[Aacheni lipp]] · [[Aaderduspintsel]] · [[Aadress (pöördumine)]] · [[Aadressiarvutus]] · [[Aadressiteisendus]] · [[Aadressitu käsk]] · [[Aafrika manner]] · [[Aafrika Teater]] · [[Aasluharohumaa]] · [[Aastaäravool]] · [[Aastaaberratsioon]] · [[Aastaaja tipp]] · [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] · [[Aastane sademete hulk]] · [[Aastaparallaks]] · [[Aatomiabsorptsioonispektroskoopia]] · [[Aatomidiplomaatia]] · [[Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas]] · [[Aatomrefraktsioon]] · [[Aatomruumala]] · [[Aatomsoojus]] · [[Abar]] · [[ABB AS (Norra)]] · [[Abiahel]] · [[Abielusündimuse erikordaja]] · [[AOL-tehnika]] · [[AU8]] · [[Abielulisus]] · [[Abiks otsustajale]] · [[Abilaevastik]] · [[Abimaterjal]] · [[Abiogeensus]] · [[Abiponi-mokovi keel]] · [[Abiprotsess]] · [[Abja valla lipp]] · [[Abrasiivsus]] · [[Absoluutne viga]] · [[Absoluutsus]] · [[Adamson-Ericu stipendium]] · [[Aditiivne tunnus]] · [[Adjektiivne võrdlustarind]] · [[Aedvili]] · [[Aegna Komandantuur]] · [[Aegumistähtaeg]] · [[Aegviidu valla lipp]] · [[Aegviidu valla vapp]] · [[Aerobioos]] · [[Aerofiil]] · [[Aeroioon]] · [[Aeroobne protsess]] · [[Aerotank]] · [[Afidivoor]] · [[Afiinsed ülesanded]] · [[Aftenposten A/S]] · [[Agregatsioon (ökoloogia)]] · [[Agrohüdroloogia]] · [[Agrokliima ressursid]] · [[Agrokliimavööde]] · [[Ahelaisomeeria]] · [[Aheldatud väärtused referentsaasta järgi]] · [[Ahelreaktsioon (keemia)]] · [[Ahelverb]] · [[Aheraine]] · [[Ooberst von Schwartz]] · [[Opositsioon (kabe)]] · [[Optiline inkrementaalandur]] · [[Optopaartajur]] · [[Orava valla lipp]] · [[Orava valla vapp]] · [[Orbitaal]] · [[Orgaaniline analüüs]] · [[Orienteerumisõpetus]] · [[Orissaare valla lipp]] · [[Orkestriteos]] · [[Osaluseksperiment]] · [[Osara lagendikud]] · [[Oskar Lutsu teoste loend]] · [[Ossiani laulud]] · [[Otepää Põllumeeste Konvent]] · [[Otsene piiramine]] · [[Paarituslend]] · [[Padise põllumeeste konvent]] · [[Padrun (masinaehitus)]] · [[Pagaripärmi adhesiinid]] · [[Paguvesi]] · [[Paide foogtikohus]] · [[Paide komtuur]] · [[Paide põllumeeste konvent]] · [[Paide piiramine (1581)]] · [[Paide Vallimäe mündileid]] · [[Paindekatse]] · [[Paindtootmismoodul]] · [[Paindtootmissüsteem]] · [[Paistu põllumeeste konvent]] · [[Paistu valla lipp]] · [[Pajusi valla lipp]] · [[Pakisorteerimisliin]] · [[Pala (muusika)]] · [[Palamuse valla lipp]] · [[Paldiski kreis]] · [[Paldiski lipp]] · [[Paldiski vapp]] · [[Paleogeograafia mõisteid]] · [[Paleotsönoos]] · [[Paluküla kerge]] · [[Palumetsad]] · [[Palupera valla lipp]] · [[Palusalu]] · [[Pan Grpowski]] · [[Panathenaikoni staadion]] · [[Pandivere servamoodustiste vöönd]] · [[Pará osariigi lipp]] · [[Paralleelsiin]] · [[Paranenud ravist hoolimata]] · [[Paranoiline luul]] · [[Parasiitsõna]] · [[Parasitoid (moodustis)]] · [[Parasvöö]] · [[Parasvöötme kliima]] · [[Parenhüümne rakk]] · [[Pargi tänav (Raadi)]] · [[Paroksüsm (geoloogia)]] · [[Parred]] · [[Partituuride digitaalsete kollektsioonide loend]] · [[Passionaarne tõuge]] · [[Patarei (sõjandus)]] · [[Patendiõigus]] · [[Patendiraamatukogu]] · [[Patutunnistamise sakrament]] · [[Paulus VI kanoniseerimised]] · [[Paunvere]] · [[Paunvere väljanäitus]] · [[Peakorje]] · [[Peamine Muhu väina laevatee]] · [[Peamurre]] · [[Pearaharahutused]] · [[Peeter I lapsepõlv ja noorpõlv]] · [[Peipsivenelaste külad]] · [[Pekingi deklaratsioon]] · [[Pelobiondid]] · [[Penetromeeter]] · [[Perekonnaleht]] · [[Peretoetused]] · [[Perfektiivne situatsioon]] · [[Performatiivsus]] · [[Personaalne auaste]] · [[Pesitsemine]] · [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]] · [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga]] · [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]] · [[Petroloogia mõisteid]] · [[Petrotektoonilised kooslused]] · [[Petseri maakonna vapp]] · [[Petseri põllumeeste konvent]] · [[Philosophia]] · [[Pidurdussünaps]] · [[Pihustuspürolüüs]] · [[Pihutoidulised]] · [[Piiramisrõngas]] · [[Piiramplituuddiagramm]] · [[Äärmusliku usugrupi psühholoogia]] · [[Äge pulmokardiaalne puudulikkus]] · [[Ärihai]] · [[Ärisaladus]] · [[Õhtumaade muusikalugu I]] · [[Õhukesed polümeerkiled]] · [[Piiriülene saaste]] · [[Piirmõõde]] · [[Piirpingevahemik]] · [[Piisav tingimus]] · [[Pilistvere põllumeeste konvent]] · [[Pillitundmine]] · [[Pimesimultaan]] · [[Pindtugevus]] · [[Õhusaasteained]] · [[Õhutemperatuuri miinimum]] · [[Õhutusklapp]] · [[Õigusperekond]] · [[Õigusprintsiip]] · [[Õigusteaduse mõisteid]] · [[Õigusvõime]] · [[Õlikivide uurimise laboratoorium]] · [[Õpetajate Koda]] · [[Õpilasfirma]] · [[Õppemoodul]] · [[Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine]] · [[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] · [[Öeldisverb]] · [[Ökoamplituud]] · [[Ökoloogia mõisteid]] · [[Ökopessimism]] · [[Ühe muutuja polünoom]] · [[Üheaastased talvetaimed]] · [[Ühefaasiline kommutaatormootor]] · [[Üheksakümne kuue kopikane livonees]] · [[Ühendustee]] · [[Üheverstane topograafiline kaart]] · [[Ühine hädaabi palve]] · [[Ühisantenn]] · [[Ühiskeel]] · [[Ühistöö Jõud]] · [[Ühistegevuskoda]] · [[Ühtivad sirged]] · [[Mazsalaca vasallilinnus]] · [[VÕTA]] · [[Väändeprinkus]] · [[Vääriskala]] · [[Väärispuit]] · [[Väärnegatiivne tulemus]] · [[Väärpositiivne tulemus]] · [[Väärtusarendus]] · [[Väävlibakterid]] · [[Väike-Ameerika Hääl]] · [[Väikesemõõtkavaline kaart]] · [[Välgutamine (seksuoloogia)]] · [[Väli (muusika)]] · [[Väline kõvaketas]] · [[Välis-Eesti Ühing]] · [[Väliselektronkiht]] · [[Välisringhääling]] · [[Väljaviik]] · [[Vältimatu sotsiaalabi]] · [[Värska valla vapp]] · [[Värskelt õhus]] · [[Värtnaõli]] · [[Värvid Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Värvikompositsioon]] · [[Väsimuspiir]] · [[Väsimuspiirkoormus]] · [[Võhma vapp]] · [[Võimehüpotees]] · [[Võimekusluul]] · [[Võllhammasratas]] · [[Võllisüsteem]] · [[Võnnu foogt]] · [[Võrguprinter]] · [[Võrsumissõlmkond]] · [[Võru maavolikogu (1940)]] · [[Võru põllumeeste konvent]] · [[Võru sadul]] · [[Võru valla lipp]] · [[Võruvisioon]] · [[Võsu vapp]] · [[Vlad Țepeși büst]] · [[Vokaalansambel (žanr)]] · [[Vokaalpolüfoonia]] · [[Voldi põllumeeste konvent]] · [[Voolavuspinge]] · [[Voolukiirus]] · [[Vooluristlõige]] · [[Voor (keeleteadus)]] · [[Württembergi kuningas]] · [[Würzburgi ülikooli kunstiajaloo instituut]] · [[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]] · [[WAP-reklaam]] · [[Where the Truth Lies]] · [[Woldouby seis]] · [[X noorte laulupeo kava]] · [[Ya'an Shi (maakonna õigustega linn)]] · [[Ya'ani maakond]] · [[Yilin]] · [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]] · [[Zaijaniidide riik]] · [[Zooloogia mõisteid]] · [[Zurab Nogaideli valitsus]] · [[Zwiesprache]] · [[Bioloogiline surm]] · [[Bioloogiline vanus]] · [[Biomeetrilised isikuandmed]] · [[Bioplastid]] · [[Biruutvõrrand]] · [[Bis!]] · [[Björk – õpi Põhjamaades!]] · [[BK77]] · [[Blåkulla nõiaprotsessid]] · [[Botaanika mõisteid]] · [[Brahma päev]] · [[Bremeni komtuur]] · [[Brutoproduktsioon]] · [[Püünis]] · [[Püstivus]] · [[Qingdao]] · [[Raamatuasjandus]] · [[Raamatupidamise eest vastutav isik]] · [[Radiaalaksiaallaager]] · [[Radiaallaager]] · [[Rae valla lipp]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungjärk]] · [[RNA degradatsioon]] · [[Haruldus]] · [[Rafineeritud õli]] · [[Raha keskmine laekumisperiood]] · [[Rahaline karistus]] · [[Rahva ja eluruumide loendus]] · [[Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Rahvuskultuur]] · [[Rahvusteadused]] · [[Rahvusvähemuste päev]] · [[Rahvusvaheline arenguabi]] · [[Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents]] · [[Rahvusvaheline planeering]] · [[Rahvusvaheline raudteeliin]] · [[Raidkunst]] · [[Raikküla valla lipp]] · [[Rakendusbioloogia]] · [[Rakenduskõrgharidus]] · [[Rakvere foogt]] · [[Rakvere põllumeeste konvent]] · [[Rakvere rattamaraton]] · [[Rakvere Ringkonnakohus]] · [[Randla]] · [[Ranna kaitseliin]] · [[Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap]] · [[Rannageoloogia]] · [[Rannak]] · [[Rannu valla vapp]] · [[Rapla põllumeeste konvent]] · [[Rapla valla lipp]] · [[Raplamaa Ühistöö]] · [[Raskusjõud]] · [[Rasvaprotsent]] · [[Ratsionaliseerimise Komitee]] · [[Ratva lahing]] · [[Raudbetoontarind]] · [[Raudvärava lahing]] · [[Raviasutiste ja laboratooriumide seadus]] · [[Ravipedagoogika]] · [[Reaalservituut]] · [[Reaktor (ajakiri)]] · [[Reaktsiooni tee]] · [[Red Star Enterprises]] · [[Reduktiivjõud]] · [[Redutseerija]] · [[Referentsaasta]] · [[Reflektomeeter]] · [[Reformaatorlusluul]] · [[Regionaalgeoloogia]] · [[Register (elektroonika)]] · [[Regiviis]] · [[Regulaarliin]] · [[Reguleerimine (tehnika)]] · [[Rehabilitatsioonimeeskond]] · [[Reisi-kaubalaev]] · [[Reisikiri]] · [[Reklaamkingitus]] · [[Relativistlik liikumine]] · [[Religioosne ordu]] · [[Reljeef (ruum)]] · [[Renaturatsioon]] · [[Rentaablus]] · [[Reostaatandur]] · [[Reostuskoormus]] · [[Reporter (Kanal 2)]] · [[Retrograadne liikumine]] · [[Retsessiivsus]] · [[Revaler Liedertafel]] · [[Ridala valla lipp]] · [[Riia Õigeusu Peetri-Pauluse Vennaskond]] · [[Riia komtuur]] · [[Riia vikaarpiiskopkond]] · [[Riigi abistrateegia]] · [[Riigi arengutase]] · [[Riigi infosüsteemide osakond]] · [[Riigikogu komisjonid]] · [[Riigireetur (film)]] · [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s]] · [[Riimiline luule]] · [[Riisumine]] · [[Rikassaare relvaleid]] · [[Ringlussevõtt]] · [[Risti valla lipp]] · [[Ristideta hauad]] · [[Ristisõitjad]] · [[Rockabilly Invasion]] · [[Roheline Rist]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevatee]] · [[Ahelpolümerisatsioon]] · [[Ahiküte]] · [[Ahja valla lipp]] · [[Ahjualune]] · [[Aitioloogia (üldmõiste)]] · [[Ajalooline kliima]] · [[Ajalugu ja loodusteadus]] · [[Aju- ja pagunähtus]] · [[Ajutise Valitsuse korrakaitse]] · [[Pindväsimuskulumine]] · [[Pingetsükkel]] · [[Pinguga liide]] · [[Pinna asendihälve]] · [[Pinnakääritamine]] · [[Pinnakaredustegur]] · [[Pinnasevesi]] · [[Pinnatugevustegur]] · [[Pinnaviimistlusketas]] · [[Pirgu Arenduskeskuse mälusektor]] · [[Pirita linnaosa lipp]] · [[Pirita linnaosa vapp]] · [[Pirita tee (Loo)]] · [[Pitka mägi]] · [[Pius IX kanoniseerimised]] · [[Pius IX moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius X kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius X moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XII kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius XII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Plaanseibpadrun]] · [[Plagioklassi number]] · [[Plahvatusohtlik aine]] · [[Planaarkromatograafia]] · [[Planimeetria]] · [[Planktoniammuti]] · [[Plastaken]] · [[Plastne deformatsioon]] · [[Platvorm teenusena]] · [[Plaueni praostkond]] · [[Playboy Poola väljaande Playmate'ide loend]] · [[Plurivoltiinsus]] · [[Pneumaatika mõisteid]] · [[Poeetika]] · [[Polüfüülia]] · [[Polügeneetiline vulkaan]] · [[Polüglükoolõli]] · [[Polünoomi nullkoht]] · [[Polüploidsus]] · [[Polaarsus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Poliitiline kaart (geopoliitika)]] · [[Poliitiline Politsei]] · [[Politoloogia mõisteid]] · [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] · [[Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond]] · [[Pomel]] · [[Pontes novi]] · [[Ponuur]] · [[Poogen (portaal)]] · [[Poola armee 1939. aastal]] · [[Poolitamata muhvsidur]] · [[Poolitatud muhvsidur]] · [[Poolkera]] · [[Poolkera (geograafia)]] · [[Poollõik]] · [[Poolvaba elektron]] · [[Positiivne arv]] · [[Positiivne sisepind]] · [[Positiivsuspiirkond]] · [[Pottsepis]] · [[Prügikalad]] · [[Pragmapoeetika]] · [[Praktiline Arvutikasutaja]] · [[Prefikskood]] · [[Preisimaa hertsog]] · [[Prenüülkloriid]] · [[Presidendi sõnavõistlus]] · [[Primaarmähis]] · [[Primaarne süsinikuaatom]] · [[Primaarpinge]] · [[Primaarrelee]] · [[Primaartõrge]] · [[Primaarvalgusallikas]] · [[Primaarvool]] · [[Primus]] · [[Probleemtoode]] · [[Professorite Instituut]] · [[Profilograaf]] · [[Programmeerimiskeel Assembler]] · [[Progressiivne džäss]] · [[Projekt (ehitus)]] · [[Proliferatiivne glomerulonefriit]] · [[Promootor (keemia)]] · [[Promulgeerimine]] · [[Pronksiaja kliimaoptimum]] · [[Proportsionaaljaotur]] · [[Prosenhüümne rakk]] · [[Psühholoogi eetikakoodeks]] · [[Pseudovoor]] · [[Eeltuumne rakk]] · [[!Ka-Boom! Estudio]] · [[Häädemeeste valla lipp]] · [[Häädemeeste valla vapp]] · [[Häil (geograafia)]] · [[Häirivmass]] · [[Hälsinglandi ja Gästriklandi hertsoginna]] · [[Hävitusagent]] · [[Hérault' departemangu transport]] · [[Hõõgsüüde]] · [[Hüdraulika mõisteid]] · [[Hüdrauliline mudel (Descartes)]] · [[Hüdrauliline takistus]] · [[Hüdroülekanne]] · [[Hüdroajami proportsionaaljuhtimine]] · [[Hüdroakumulaator]] · [[Hüdrobioloogia mõisteid]] · [[Hüdrobotaanika]] · [[Hüdroenergeetika]] · [[Hüdroisohüps]] · [[Hüdromonitor]] · [[Hüdrovõimendi]] · [[Hügieenivahendid]] · [[Hüpertooniline lahus]] · [[Hüpoidõli]] · [[Hüpotooniline lahus]] · [[Heinatööriistad]] · [[Heino Elleri Suur Auhind]] · [[Heite piirväärtus]] · [[Heited-tõuked]] · [[Hektaritagavara]] · [[Heli põhinimetus]] · [[Helipilt]] · [[Helme põllumeeste konvent]] · [[Hemeroobsus]] · [[Herbivooria]] · [[Hetkvõimsus]] · [[Hetman (hobune)]] · [[Hiiu Raadio]] · [[Hinnavõrdlus]] · [[Hiromant Pastelli]] · [[Hiroshima Rahukivi Ühing]] · [[Hirsnik]] · [[Hispaania meedia]] · [[Holistiline]] · [[Hollandi meedia]] · [[Holokausti mälestuspäev]] · [[Hooldusklass]] · [[Hooldusteenus]] · [[Horvaatia meedia]] · [[Hospitaliseerimine]] · [[Humiinained]] · [[Hummuli valla lipp]] · [[Hutude ja tutside suhted]] · [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[I Riigivolikogu]] · [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[Ice-cold Story]] · [[Idealism (eluhoiak)]] · [[Igaühele oma (film 1990)]] · [[Igaühele oma (Vennaskond)]] · [[Igaüks on oma õnne sepp]] · [[Igapäevaelu toetamine]] · [[Igavesti Sinu]] · [[Igijää]] · [[Ihtüopatoloogia]] · [[Iisaku põllumeeste konvent]] · [[Iisaku valla lipp]] · [[Iisraeli relvaost]] · [[Ili]] · [[Illegaalsus]] · [[Illuka valla lipp]] · [[Imavere valla lipp]] · [[Imetajate rakutüüpide loetelu]] · [[Immigrant]] · [[Immuniteedikiri]] · [[Impulsimomendi jäävuse seadus]] · [[Impulssdiood]] · [[Inauguratsiooniloeng]] · [[Indeks (kood)]] · [[Indeks (majandus)]] · [[Indikaatorid (pakendamise lisatarvikud)]] · [[Individuaalne õppekava]] · [[Induktiivne ahel]] · [[Induktiivne arutlus]] · [[Induktiivne loogika]] · [[Induktiivne tugevus]] · [[Induktiivtakistus]] · [[Induktor (mähis)]] · [[Induktsiooniprintsiip]] · [[Induse madalik]] · [[Infertiilsus]] · [[Infovajadus]] · [[Infrastruktuur teenusena]] · [[Inglise hiidlinnastu]] · [[Inimese organismi funktsioonid]] · [[Inimese organismi struktuurid]] · [[Inimkesksus (keskkonnaeetika)]] · [[Inkassonõue]] · [[Innervatsioon]] · [[Nõukogude võimu inimsusvastased kuriteod Eestis 1940–1941]] · [[Aruküla vapp]] · [[Arumetsad]] · [[Aruniit]] · [[Arup & Arup Ltd]] · [[Arutlev kirjand]] · [[Arvamusliider]] · [[Arvjada]] · [[Arvprogrammpink]] · [[Arvutuslaud]] · [[Arvutusliku Tehisintellekti Keskus]] · [[Asümmeetriatundlikkuse tegur]] · [[Asendiisomeeria]] · [[Asendustaastamine]] · [[Aseri valla lipp]] · [[Asfaltbetoonkate]] · [[Asjaajamine]] · [[Aspektverb]] · [[Assai (vili)]] · [[Astmeline dissotsiatsioon]] · [[Astmeline polümerisatsioon]] · [[Astmeline suurus]] · [[Astmeline tulumaks]] · [[Astraalmüüdid]] · [[Astronoomiline kevad]] · [[Astronoomiline sügis]] · [[Astronoomiline suvi]] · [[Astronoomiline talv]] · [[Atmosfääri koostis]] · [[Atmosfäärikaitse]] · [[Atmosfäärikiht]] · [[Atmosfäärirõhk]] · [[Atonaalne helirida]] · [[August Rauberi medal]] · [[Augusti keskmine õhutemperatuur]] · [[Aurustamine]] · [[Austria keiser ja Ungari kuningas]] · [[Austusobjekt]] · [[Autohtoonne liik]] · [[Automaatika mõisteid]] · [[Automaatjuhtimissüsteem]] · [[Automaatreguleerimine]] · [[Automaattootmissüsteem]] · [[Auvilistlane]] · [[Auvis]] · [[Ava]] · [[Ava (masinaehitus)]] · [[Avalik arutelu]] · [[Avalik teave]] · [[Avalikustamise strateegia]] · [[Avamus]] · [[Avanduse valla lipp]] · [[Avanduse valla vapp]] · [[Avariiplaaster]] · [[Avasüsteem]] · [[Avatud menetlus]] · [[Avinurme Eesti Kodanike Komitee]] · [[Avinurme lahing]] · [[Avinurme valla lipp]] · [[Avinurme valla vapp]] · [[Baasõli]] · [[Babylon 5 sõjad]] · [[Bahreini ḩākim]] · [[Baieri hertsog]] · [[Baieri kuningas]] · [[Bakteriaalne endokardiit]] · [[Bakteriaalne perikardiit]] · [[Balansseerimine]] · [[Baldrisy neem]] · [[Balti küsimus]] · [[Baltikum – õppimata õppetunnid]] · [[BAM – raudtee eikuhugi]] · [[Barbadose kindralkuberneride loend]] · [[Barcelona protsess]] · [[Baruto – tõlkes kaduma läinud]] · [[Baueri reegel]] · [[Beetakiirgus]] · [[BEG]] · [[Belau saared]] · [[Benedictus XVI kanoniseerimised]] · [[Benedictus XVI oikumeeniline tegevus]] · [[Benedictus XVI pastoraalsed visiidid]] · [[Benedictus XVI poolt moodustatud piiskopkonnad]] · [[Benedictus XVI välispoliitika]] · [[Betoonipäev]] · [[Bikar]] · [[Bimetalltajur]] · [[Binauraalne tuiklemine]] · [[Biogeograafiline rajoneerimine]] · [[Biograafiad (Ä)]] · [[Biohermeneutika]] · [[Ülemine kvartiil]] · [[Üleminekuperiood (1990–1992)]] · [[Ülenurme valla vapp]] · [[Ülesseade]] · [[Üliõpilaskond]] · [[Ülijumal]] · [[Ülikool relvavabaks]] · [[Ümarmaterjal]] · [[Šugni-rušani keeled]] · [[Šveitsi haridussüsteem]] · [[Ajuvesi]] · [[Akadeemiline distsipliin]] · [[Akadeemiline kapitalism]] · [[Akademische Mussengesellschaft]] · [[Akropetaalne kasv]] · [[Aksiaallaager]] · [[Aksiaalradiaallaager]] · [[Alajõe valla lipp]] · [[Alamsaksa laenud eesti keeles]] · [[Alasora küngas]] · [[Alasora vald]] · [[Alati Ustav]] · [[Alatskivi valla lipp]] · [[Alatskivi valla vapp]] · [[Albu valla lipp]] · [[Albu valla vapp]] · [[Aleksejevi reegel]] · [[Algebraline geomeetria]] · [[Algebraline pind]] · [[Algebraline täiend]] · [[Algebraliselt kinnine korpus]] · [[Algkõverus]] · [[Aliquid stat pro aliquo]] · [[Aliteerimine]] · [[Alküülkloriidid]] · [[All My Sons (telefilm)]] · [[Allüülne asend]] · [[Allüülne kloorimine]] · [[Allianss Gruusia Eest]] · [[Allikaelustik]] · [[Allkeel]] · [[Allohtoonsus]] · [[Allveekaevandamine]] · [[Alpiinne reljeef]] · [[Altereeritud intervall]] · [[Alternatiivpedagoogika]] · [[Altpoolt tulev algatus]] · [[Alumine kvartiil]] · [[Alus (filosoofia)]] · [[Aluseline keskkond]] · [[Aluseline oksiid]] · [[Aluseta lause]] · [[Aluspind]] · [[Alutaguse maakond]] · [[Alveool]] · [[Ambatomifanga saar]] · [[Ambla põllumeeste konvent]] · [[Ambla valla vapp]] · [[Amfibiont]] · [[Amfoteerne aine]] · [[Amplituudpinge]] · [[Ampomatobe neem]] · [[Amuletid]] · [[Anadroomne leht]] · [[Analüütilise filosoofia seminar]] · [[Analoogiamaagia]] · [[Anarhia (Tõnu Trubetsky luulekogu)]] · [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood]] · [[Andekas laps]] · [[Anija valla lipp]] · [[Anija valla vapp]] · [[Animatöör]] · [[Annual Gulf Breeze UFO Conference]] · [[Ansamblimuusika]] · [[Antarktiline kliimavööde]] · [[Antiikkultuur]] · [[Antipateetiline eksitus]] · [[Antsla Tarbijate Ühistu]] · [[Aparaadiõli]] · [[Aplikatuur]] · [[Apologeedid]] · [[Aposterioorne teadmine]] · [[Applespot]] · [[Aprilli keskmine õhutemperatuur]] · [[Aprioorne teadmine]] · [[Araabika kohv]] · [[Are valla lipp]] · [[Are valla vapp]] · [[Arenguabi agentuur]] · [[Arenguabi lahtisidumine]] · [[Arenguabi rahavood]] · [[Arenguabi sidumine]] · [[Arengumaade võlakriis]] · [[Argumendid Jumala olemasolu vastu]] · [[Argumentatsioon]] · [[Arktiline õhumass]] · [[Arktiline geograafiline vööde]] · [[Armeegrupp A]] · [[Armeegrupp Felber]] · [[Aruandlusstandardid AccountAbility 1000]] · [[Arukus (filosoofia)]] · [[Brutoreaktsioon]] · [[Buršvilistlane]] · [[Burera]] · [[Burjaadi kirjandus]] · [[Burromeeter]] · [[Bussifirma]] · [[Butaani ja propaani segu]] · [[C-klassi isolatsioon]] · [[Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut]] · [[C-tüüpi isiksus]] · [[Cantori aksioom]] · [[Chargiertenconvent]] · [[Chełmno piiskoppide loend]] · [[Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio]] · [[CM1200HC-66H]] · [[CO2-tootlus]] · [[Commodore BASIC emulaatorid]] · [[Corno alto - corno basso]] · [[Cul de sac resonants]] · [[Cutasept F]] · [[Düü]] · [[Düaad]] · [[Dünaamiline IP-aadress]] · [[Dünaamiline kõvadus]] · [[Düstroofiad]] · [[Daktülograafia]] · [[Daktüloloogia]] · [[Damchen Garwa'i Nagpo]] · [[Dandong]] · [[Datoveksel]] · [[De fide orthodoxa]] · [[Deduktiivne arutlus]] · [[Deduktiivne loogika]] · [[Deem]] · [[Defektoskoop]] · [[Definiitsus ja indefiniitsus]] · [[Deformatsioonienergia tihedus]] · [[Deformatsioonivõrrand]] · [[Deglatsiatsioon]] · [[Dekontaminatsioon]] · [[Delegeerimine]] · [[Deltarannik]] · [[Deluviaalsed veed]] · [[Demineraliseerimine]] · [[Demograafiline kriis]] · [[Demokraatlikud vabadused]] · [[Dendropark]] · [[Denominatio intrinseca]] · [[Deplaneerumine]] · [[Depressant (ökoloogia)]] · [[Depressiivne luul]] · [[Depressioon (hüdroloogia)]] · [[Der Zuschauer]] · [[Desaksiaalne nukkmehhanism]] · [[Descartesi dualism]] · [[Desinfitseerimisaine]] · [[Desinsektsioon]] · [[DeStudio]] · [[Detektorism]] · [[Detsembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Devoni lavamaa]] · [[Diametraalnukk]] · [[Diatooniline helilaad]] · [[Diatooniline intervall]] · [[Diatoonilisus]] · [[Dies irae (muusika)]] · [[Diferentseerimisoperaator]] · [[Diferentsiaalvõrrandi üldlahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi erilahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi järk]] · [[Digiretsept]] · [[Digitaalne isikutunnistus]] · [[Diplomaatia mõisteid]] · [[Diplomaatiline õigus]] · [[Diplomaatiline auaste]] · [[Diskrimineerimine tööturul]] · [[Dispositsioon (muusika)]] · [[Distsiplinaarkaristus (sõjandus)]] · [[Divoltiinsus]] · [[Dokumendihaldur]] · [[Domeenireform]] · [[Dominantsus]] · [[Doonor]] · [[Doos (üldmõiste)]] · [[Drogani kollane]] · [[Drosseldamine]] · [[Duur-moll-süsteem]] · [[Edasi Kommunismile (Saadjärve)]] · [[Edasi Kommunismile (Tõstamaa)]] · [[EDC karikavõistlused]] · [[Edifikaator]] · [[Edisoni disko]] · [[Märtsipleenum]] · [[Kadrina põllumeeste konvent]] · [[Kadrioru Valitsemise Komitee]] · [[Kaelustihend]] · [[Kaenlasisene õis]] · [[Kaevuvinn]] · [[Kahekõnelus (1)]] · [[Kahekõnelus (2)]] · [[Nooremallohvitseride kursus]] · [[Noorteromaani võistlus]] · [[Normaalerosioon]] · [[Normaalpuistu]] · [[Normaliseerimine]] · [[Nothos]] · [[Novembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Nukitsa konkurss]] · [[Nõmme lipp]] · [[Nõmme lumepark]] · [[Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Nõo valla lipp]] · [[Nõrk elektrolüüt]] · [[Nõrkvoolupaigaldis]] · [[Nõudluse ohjamine]] · [[Nõukogude Õigus]] · [[Nõukogude Eesti]] · [[Nõukogude Eesti kirjandus]] · [[Nõukogude Küla]] · [[Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis]] · [[Nõukogude okupatsioon Eestis]] · [[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] · [[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]] · [[Ohtlikud jäätmed]] · [[Ohvitseride teenistuskäigu seadlus]] · [[Oisu valla lipp]] · [[Oisu valla vapp]] · [[OK-Joll]] · [[Okasmetsavöönd]] · [[Oksülofüüdid]] · [[Oksamännas]] · [[Oktoobri Lipp (Pöide)]] · [[Olümpiamängude autasud]] · [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] · [[Olümpiarituaalid]] · [[Olümpiasolidaarsus]] · [[Olelusringipõhine lähenemine]] · [[Olevi Kulli mälestusstipendium]] · [[Oma Maa (ajakiri, 1884)]] · [[Omadussõnaline täiend]] · [[Omasõna]] · [[Omavalitsuste Teataja]] · [[Viru säru]] · [[Viru-Nigula valla lipp]] · [[Virumaa vapp]] · [[Kahekõnelus (3)]] · [[Kaheli õiekate]] · [[Kahemõõtmelisus]] · [[Kahepoolne ametlik arenguabi]] · [[Kahesuguline õis]] · [[Kahevalentne loogika]] · [[Kaisma valla lipp]] · [[Kaitseala (luulekogu)]] · [[Kaitsealade võrgustik]] · [[Kaitseklapp]] · [[Kaitseliidu Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] · [[Kaitsemaagia]] · [[Kaitsja (sport)]] · [[Kaiu valla lipp]] · [[Kaksikkulissmehhanism]] · [[Kaksikpedaalnui]] · [[Kaksikverb]] · [[Kalendrikirjandus]] · [[Kalevipoja künnivaod]] · [[Kalevipoja rattamaraton]] · [[Kamardumine]] · [[Kambja põllumeeste konvent]] · [[Kandava foogtkond]] · [[Kanepi Laulu ja Mängu Selts]] · [[Kanepi põllumeeste konvent]] · [[Kangrumäe sipelgaala]] · [[Kapsapea (multifilm)]] · [[Kaptenleitnant]] · [[Kapukas]] · [[Karakteristik]] · [[Karbiidset päritolu süsinik]] · [[Karbonüülühend]] · [[Karjala ANSV vapp]] · [[Karjalaskepäev]] · [[Karr (lõige)]] · [[Karsklane]] · [[Kassatsioonikohus]] · [[Kasulik mudel]] · [[Kasutusvaldus]] · [[Kateeder (kõrgkool)]] · [[Katehheetika]] · [[Katkevenivus]] · [[Katteepiteelkude]] · [[Katvus]] · [[Kaubadeklaratsioon]] · [[Kaubadokumendid]] · [[Kaubamärgistus]] · [[Kaubandusabi]] · [[Kaubeldavad load]] · [[Kaust (ree osa)]] · [[Kavatsuslikkus]] · [[Kazahstan (jõelaev)]] · [[Keelõis]] · [[Keeleõpe]] · [[Keelekaitse]] · [[Keelekomisjon]] · [[Keelekonverentsid]] · [[Keelenõuanne]] · [[Keelend]] · [[Keelerežiim]] · [[Keeleressursid]] · [[Keelesemiootika]] · [[Keelevõime]] · [[Keelkontakttajur]] · [[Keelpillikvartett (žanr)]] · [[Keelutsoon]] · [[Keemia mõisteid]] · [[Keemiline aktiivsus]] · [[Keemiline käimla]] · [[Keetmine (laboris)]] · [[Keevitustrafo]] · [[Keha tasakaal]] · [[Kehade süsteemi sisejõud]] · [[Kehakeel (viipekeel)]] · [[Kehalisus]] · [[Kehtetus]] · [[Kehtivuskinnituse teenus]] · [[Keila Eesti Kodanike Komitee]] · [[Keila lahing (1944)]] · [[Keila valla lipp]] · [[Kellukakõver]] · [[Kelmiküla (Kuressaare)]] · [[Kelt (konjak)]] · [[Kemogeensed setted]] · [[Kerge vaimne alaareng]] · [[Kergetankirühm]] · [[Kes koera saba kergitab, kui koer ise]] · [[Kesk-Eesti lavamaa]] · [[Kesk-Vigala]] · [[Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus (1991)]] · [[Rägavere valla lipp]] · [[Rändmuusik]] · [[Ränist küllastatuse aste]] · [[Räpina vapp]] · [[Rõhuepüür]] · [[Rõngu valla lipp]] · [[Rõuge põllumeeste konvent]] · [[Rõuge rattamaraton]] · [[Rõuge valla lipp]] · [[Rööbaspuud]] · [[0,7% eesmärk]] · [[00-tüüpi sort]] · [[00-tüüpi sortide segu]] · [[1. Eesti Piirikaitserügement]] · [[1. jaanuar 2008]] · [[1. Saarekaitse rügement]] · [[1. Soomusrongi Rügement]] · [[10 miljoni dollari afäär]] · [[100-protsendiline alkohol]] · [[13. kuupalk]] · [[13. sajand Eestis]] · [[16. sajand Eestis]] · [[181. Eesti julgestusgrupp]] · [[182. Eesti julgestusgrupp]] · [[184. Eesti julgestusgrupp]] · [[185. Eesti julgestusgrupp]] · [[186. Eesti julgestusgrupp]] · [[1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus]] · [[1926. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1927. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1928. aasta Eesti rahareform]] · [[1930. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1932. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1933. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1934. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1958. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1962. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1965. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1966. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1969. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1969. aasta novembritorm]] · [[1969. aasta täiendav Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1989. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1991. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1995. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1996. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1997. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1998. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1999. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2. Eesti Piirikaitserügement]] · [[2000. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Novi Sadi valikturniir]] · [[2005. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2006. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2008. aasta Hollandi naiste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2009. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2010. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[Uusasjalikkus (muusika)]] · [[Uusvokalism]] · [[Vaakumõli]] · [[Vaba õiguse koolkond]] · [[Vaba elektron]] · [[Vaba radikaal]] · [[Vaba tahte probleem]] · [[Vabadik]] · [[Vabaduse filosoofia]] · [[Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978]] · [[Vabaplastika]] · [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] · [[Vabariigi Presidendi auhind]] · [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] · [[Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936]] · [[Vabatahtlikud keskkonnalepped]] · [[Vabavool]] · [[Vahekliimavööde]] · [[Vaheristikuga sidur]] · [[Vahetatavus]] · [[Vahetu animatsioonfilm]] · [[Vaikimise väraval]] · [[Vaikiv olek]] · [[Vaimse tervise päev 2005]] · [[Vaimse tervise päev 2006]] · [[Vaimse tervise päev 2007]] · [[Vaimufilosoofia mõisteid]] · [[Vaimulik kirjandus]] · [[Vaimulik rüütliordu]] · [[Valdemar-Eriku lääniõigus]] · [[Valemivihik]] · [[Valga Sõjaväeringkond]] · [[Valge rumm]] · [[Valguse murdumine]] · [[Valgusreklaam]] · [[Valgustuskirjandus]] · [[Valikvarustus]] · [[Valimisõigus]] · [[Valitsusasutiste tegevus]] · [[Valitsuskriis]] · [[Valjala valla lipp]] · [[Vallassündimuskordaja]] · [[Vana-Liivimaa linnadepäev]] · [[Vana-Pärnu]] · [[Vandenõud maailma valitsemiseks]] · [[Vandersellid]] · [[VapoChill]] · [[Varbla valla lipp]] · [[Varda tööseisund]] · [[Vardas mõjuv jõud]] · [[Varjestatud keerdpaarjuhe]] · [[Varstu valla vapp]] · [[Määratlus]] · [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud piirivalvet"]] · [[Märg signaal]] · [[Märjamaa põllumeeste konvent]] · [[Märtsi keskmine õhutemperatuur]] · [[Märtsiaasta]] · [[Märtsirevolutsioon]] · [[Mõõgavõitlus]] · [[Mõõteahel]] · [[Mõõtmestamine]] · [[Mõigasroie]] · [[Mõisamehed]] · [[Mõjuinstitutsioonid]] · [[Mõned päevad septembris]] · [[Mõniste valla vapp]] · [[Mõttetalgud]] · [[Mööndusmäärus]] · [[Müüdilisus]] · [[Muutuv pinge]] · [[Mweri ahelik]] · [[Nõukogude Liidu siseministrite loend]] · [[Na Agrarnom Fronte]] · [[Naha- ja jalatsitööstus]] · [[Naine libahundiks]] · [[Naiste sündimuskordaja]] · [[NaisteMaailm.ee]] · [[Narva Kunstiühing]] · [[Narva maakond]] · [[Narva põllumeeste konvent]] · [[Narva Sõjaväeringkond]] · [[Natura hindamine]] · [[NB Festival]] · [[Neeru patofüsioloogia mõisteid]] · [[Negatiivne määratlus]] · [[Negatiivne pinnavorm]] · [[Negrillorass]] · [[Neljamõõtmelisus]] · [[Neovitalism]] · [[Nihe (tugevusõpetus)]] · [[Nihkepingete paarsuse seadus]] · [[NSV Liidu piirivalve Eestis]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi ülemate loend]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi oblasti valitsus]] · [[Nädalategu]] · [[Närvitrükk]] · [[Nimekorraldus]] · [[Nitriitimine]] · [[Njuuton meetri kohta]] · [[Noarootsi põllumeeste konvent]] · [[Nominaalne kontaktpind]] · [[Nominalisatsioon]] · [[Noor Muusik]] · [[Vasknarva foogtkond]] · [[Vaskvitriol]] · [[Vastseliina põllumeeste konvent]] · [[Vastuolulisus]] · [[Vastupoliitika]] · [[Vedelike füüsikalised omadused]] · [[Vedelikmäärimine]] · [[Vedelikusamba rõhk]] · [[Veebruari keskmine õhutemperatuur]] · [[Veekogude tervendamine]] · [[Veelahkmeahelik]] · [[Veerežiim]] · [[Veetemperatuur]] · [[Veini virde ülepumpamine]] · [[Vektorgraafikatarkvara]] · [[Vene Kirjandusring Tallinnas]] · [[Vene laenud eesti keeles]] · [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap]] · [[Venemaa okupatsioon Eestis]] · [[Venemaa riigihaldus]] · [[Ventraalsus]] · [[Veriora valla vapp]] · [[Vertikaalmigratsioon]] · [[Vesikondade tervikmajandamine]] · [[Vesilahustuvad vitamiinid]] · [[Vestfaali süsteem]] · [[Vibroakustiline teraapia]] · [[Vibrokindlus]] · [[Vigala valla vapp]] · [[Vihik (ajakiri)]] · [[Viikingvõitlus]] · [[Viimistlusmaterjalid]] · [[Viimsi valla vapp]] · [[Viis viimast]] · [[Viivikonna rike]] · [[Viljalehed]] · [[Viljandi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Viljandi komtuur]] · [[Viljandi lipp]] · [[Viljandi põllumeeste konvent]] · [[Viljandi Ringkonnakohus]] · [[Viljandi vapp]] · [[Villis]] · [[Viltina sadamakompleks]] · [[Viru-Jaagupi põllumeeste konvent]] · [[Kesk-Eesti väikemaakonnad]] · [[Keskkonna heterogeensus]] · [[Keskkonna isepuhastusvõime]] · [[Keskkonna väärtuse rahaline hindamine]] · [[Keskkonnaaruanne]] · [[Keskkonnabilanss]] · [[Keskkonnaesteetika]] · [[Keskkonnafilosoofia]] · [[Keskkonnafond]] · [[Keskkonnahoidlik eluviis]] · [[Keskkonnainfo]] · [[Keskkonnakorraldus]] · [[Keskkonnakulutused]] · [[Keskkonnakvaliteedinorm]] · [[Röövloom]] · [[Rüütlikasvatus]] · [[Rüütlikirjandus]] · [[Rüütlilaul]] · [[Rühm (haridus)]] · [[Rütmika (õppeaine)]] · [[Rēzekne foogtkond]] · [[Rohundid]] · [[Rohuteadlaste Koda]] · [[Romantika]] · [[Ronneby valla vapp]] · [[Roosna-Alliku valla lipp]] · [[Rootsi laenud eesti keeles]] · [[Roseni deklaratsioon]] · [[Ruhja komtuur]] · [[Rullnokk]] · [[Rullumismeetod]] · [[Russelli hüpotees]] · [[Ruumiline kujund]] · [[Ruutvõrrandisüsteem]] · [[Rwanda president]] · [[Ryōba]] · [[Saama-tulevik]] · [[Saarde põllumeeste konvent]] · [[Saarde valla vapp]] · [[Saare valla lipp]] · [[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] · [[Saaremaa 1. jaoskonnakohus]] · [[Saaremaa 2. jaoskonnakohus]] · [[Saarepeedi valla lipp]] · [[Saarlane]] · [[Saarte värvid]] · [[Saastamise vältimine]] · [[Saaste eksport]] · [[Saastumine]] · [[Saastumus]] · [[Sadul (muusika)]] · [[Sahara kiltmaa]] · [[Saika punkrilahing]] · [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] · [[Saksa kuningas]] · [[Saksa laenud eesti keeles]] · [[Saksa okupatsioon Ingeris]] · [[Saksamaa lõhenemine]] · [[Saksamaa rahvuslill]] · [[Saksi valla vapp]] · [[Saksi-Altenburgi hertsog]] · [[Saksi-Hildburghauseni hertsog]] · [[Saksi-Jena hertsog]] · [[Saksi-Meiningeni hertsog]] · [[Saladuslik Käsi]] · [[Salajane pealtkuulamine ja salvestamine]] · [[Salme kaitseliin]] · [[Saltser]] · [[Salumetsad]] · [[Samarõhupind]] · [[Samblikuained]] · [[San Juan Theater]] · [[San Luis Potosí vald]] · [[San Marino kaptenregendid 1701–1800]] · [[Sangaste põllumeeste konvent]] · [[Sangaste valla lipp]] · [[Saprofüüt]] · [[Saproob]] · [[Saprotroof]] · [[Sarvdüstroofia]] · [[Satelliidi testimine]] · [[Satelliitokeanograafia]] · [[SdKfz 251/22]] · [[SdKfz 7 Flakvierling]] · [[Seadis]] · [[Seadusandlik Delegatsioon]] · [[Seanina (sõjandus)]] · [[Sedimentatsioon (geoloogia)]] · [[Sedimentoloogia mõisteid]] · [[Seisab üksi mäe peal]] · [[Seismilised pinnalained]] · [[Seisundimäärus]] · [[Seisuslik monarhia]] · [[Seksiostjad]] · [[Seksuaalne eelistus]] · [[Sekundaarmähis]] · [[Sekundaarne süsinikuaatom]] · [[SESTO (andmebaas)]] · [[SFS 1982:269]] · [[Släm]] · [[Käik (male)]] · [[Käina põllumeeste konvent]] · [[Käina valla lipp]] · [[Käitis (keskkonnaõigus)]] · [[Kämping]] · [[Kännuvõsu]] · [[Kärbeskaal]] · [[Kärdla põllumeeste konvent]] · [[Kärdla vapp]] · [[Kärla valla lipp]] · [[Käru valla lipp]] · [[Käsitööstuskoda]] · [[Käsklause]] · [[Käsn]] · [[Käsukorrapoliitika]] · [[Käsumajandus]] · [[Kvintessents]] · [[Kvinthäälestus]] · [[Kyōto sihtarv]] · [[Kõikjal on taevas]] · [[Kõnnumaa]] · [[Kõnnumaa (Kõrvemaa)]] · [[Kõrge Agrotehnika]] · [[Kõrge päritolu luul]] · [[Kõrge Saak]] · [[Kõrgem Akadeemiatevaheline Atestatsioonikomisjon]] · [[Kõrgem algebra]] · [[Kõrvalreaktsioon]] · [[Kõrvekarvad]] · [[Kõverjooneline liikumine]] · [[Köögiviljasupp]] · [[Köislaava]] · [[Küüntest kübar]] · [[Küberneetika mõisteid]] · [[Külgvöönd]] · [[Küljendustarkvara]] · [[Künnimehe väsimus]] · [[Künnipäev]] · [[Küpsuskirjand]] · [[Kütt]] · [[Laast (kirjandus)]] · [[Laborimeditsiin]] · [[Ladina kvartal (Tallinn)]] · [[Ladumisaabits]] · [[Laekvere valla lipp]] · [[Laenukihid]] · [[Laeva valla lipp]] · [[Laevade tuled]] · [[Laevapiletid.ee]] · [[Laevaremonditehas]] · [[Laguahel]] · [[Laheda valla vapp]] · [[Lahtine aken]] · [[Lahtine ninahääldus]] · [[Lahustunud aine]] · [[Lahustunud hapnik]] · [[Laialehiste ja segametsade vöönd]] · [[Laialehiste metsade vöönd]] · [[Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil]] · [[Laimjala valla lipp]] · [[Laine amplituud]] · [[Laine murdumine]] · [[Laineperiood]] · [[Lainete murdumisseadus]] · [[Lamerihmülekanne]] · [[Lammorg]] · [[Lampivaara ametüstikaevandus]] · [[Langatuslehter]] · [[Langenud vabadusvõitleja päev]] · [[Lapsetoetus]] · [[Laste suremuskordaja]] · [[Lasteülikool]] · [[Lasumuselemendid]] · [[Lasva valla lipp]] · [[Latiivne määrus]] · [[Laugjas erosioon]] · [[Laugrannik]] · [[Laulasmaa deklaratsioon]] · [[Laulusillad]] · [[Lause kõrvalliikmed]] · [[Lause põhitüübid]] · [[Lause suhtluseesmärk]] · [[Lausetüüp]] · [[Lavassaare valla lipp]] · [[Lebelistika]] · [[Leedu meedia]] · [[Leedumaa kuberneride loend]] · [[Leevi lahing]] · [[Lefebvre'i ruumiteooria]] · [[Legasteenia]] · [[Lehtedetupp]] · [[Lehtmetsavöönd]] · [[Lehtse valla vapp]] · [[Leida Peips (kokteil)]] · [[Leivaauto]] · [[Põhja-Sakala valla lipp]] · [[Säästev elatis]] · [[Säästev tehnoloogia]] · [[Säde (1951)]] · [[Säilitamine (arhiivindus)]] · [[1974. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1975. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1976. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1980. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1981. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1982. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1983. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1984. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Särgiskandaal]] · [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal]] · [[Sõjavägede Staabi II osakond]] · [[Sõlmevahe]] · [[Sõltuvusmäärus]] · [[Sõnnikuhark]] · [[Sõrmpukssidur]] · [[Sõrulased]] · [[Söebassein]] · [[Süüteokoosseis]] · [[Süütetaht]] · [[Sügisene madisepäev]] · [[Sügispealinn]] · [[Sümbolid Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Sümmeetriakaalutlused]] · [[Sünergiline mõju]] · [[Süsinikskelett]] · [[Süvvahavva Koulu]] · [[Sēlpilsi foogt]] · [[Suhteline viga]] · [[Suhtumisluul]] · [[Sularahalehm]] · [[Sulawesi kohv]] · [[Sulfaatijad bakterid]] · [[Sump]] · [[Sun FM]] · [[Sundbyberg (asula)]] · [[Sundfossi lüüs]] · [[Sunnismaisus]] · [[Supilinna Tirin]] · [[Suremuse üldkordaja]] · [[Surulaeng]] · [[Suur tamm]] · [[Suurbritannia meedia]] · [[Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum]] · [[Suure-Jaani jaoskonnakohus]] · [[Suure-Jaani linna lipp]] · [[Suure-Jaani põllumeeste konvent]] · [[Suurendav lüli]] · [[Suurmõmmik]] · [[Suurtükiväe Inspektuur]] · [[Suvekvintett]] · [[Suvelilled]] · [[Suvistepüha]] · [[Taandatud viga]] · [[Taani kuninga asehaldur]] · [[Taaralinna taaderant]] · [[Taasiseseisvumine]] · [[Taaskasutusühiskond]] · [[Taaskehastajate massilahing]] · [[Tabivere valla vapp]] · [[Tactus Technology]] · [[Tagalateenistus]] · [[Tagasijooks]] · [[Tali valla vapp]] · [[Tallinn Raadio]] · [[Tallinn, I'm Famous]] · [[Tallinna Aukodanike Kogu]] · [[Tallinna džässifestival]] · [[Tallinna graafikatriennaal]] · [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] · [[Tallinna Jalaväe Kool]] · [[Tallinna komtuurkonna ametnike loend]] · [[Tallinna kreis]] · [[Tallinna kullasseppade tsunft]] · [[Tallinna maantee (Aruküla)]] · [[Tallinna põllumeeste konvent]] · [[Tallinna raeteenrite amet]] · [[Tallinna rahvusvaheline kabeturniir]] · [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Tallorahwa Postimees]] · [[Talurahva Kuulutaja]] · [[Talveöö unenägu]] · [[Talvine madisepäev]] · [[Tanatotsönoos]] · [[Tankitõrjekompanii]] · [[Tantsusammud]] · [[Tantsustuudio Amrita]] · [[Tapa jaoskonnakohus]] · [[Tarbimisharjumused]] · [[Tardkivimite klassifikatsioon]] · [[Tarkade Klubi]] · [[Tarkvara prototüüp]] · [[Tarkvaralahendus]] · [[Tartu 3. jaoskonnakohus]] · [[TM-37]] · [[TOUREST]] · [[Sõjategevus Eestis 1944]] · [[Keskkonnarisk]] · [[Keskkonnaruumi seadus]] · [[Keskkonnastrateegia]] · [[Keskkonnateadlikkus]] · [[Keskkonnateadvus]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator]] · [[Keskkonnategevuskava]] · [[Keskmine ping]] · [[Keskmise pronksiaja külm ajajärk]] · [[Keskrajoon (Tallinn)]] · [[Keskratas]] · [[Kestustugevus]] · [[Kettvälk]] · [[Kevadine nigulapäev]] · [[Kevadkülvi volinik]] · [[Kevadpealinn]] · [[Kieveli katekismus]] · [[Kihelkonna põllumeeste konvent]] · [[Kihelkonna valla lipp]] · [[Kihnu valla lipp]] · [[Kihnu valla vapp]] · [[Kiili valla lipp]] · [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)]] · [[Kilingi-Nõmme lipp]] · [[Killustatuse ajastu]] · [[Kiloparsek]] · [[Kineskoopkuvar]] · [[Kinnine tootmistsükkel]] · [[Kinnipidamiskoht]] · [[Kinnisliide]] · [[Kirchholmi leping]] · [[Kirde kaitseringkond]] · [[Kirev Karlova]] · [[Kirgiisi kirjandus]] · [[Kiri (post)]] · [[Kiriku vandenõud]] · [[Kirikupühade loend]] · [[Kirjandusarhiiv]] · [[Kirjanduslugu]] · [[Kirjeldus (programmeerimine)]] · [[Kirjendamine]] · [[Kirjutuskiri]] · [[Kiviõli vapp]] · [[Klapid eest!]] · [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] · [[Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal]] · [[Kliimakaart]] · [[Kliimatüüp]] · [[Kliimatekketegurid]] · [[Knjaz Vorontsov]] · [[Kobarlõime]] · [[Kodanikupäev]] · [[Kodumajanduskoda]] · [[Kodustaadion]] · [[Koelmu]] · [[Koeru põllumeeste konvent]] · [[Koeru valla lipp]] · [[Kofrokartia]] · [[Kogeja-omajalause]] · [[Kognitiivne muusikapsühholoogia]] · [[Kogukonnaarengu projektid]] · [[Kogutoodang]] · [[Kohalik areng]] · [[Kohaliku omavalitsuse korraldus]] · [[Kohamäärus]] · [[Kohamuistend]] · [[Kohanemine]] · [[Kohila põllumeeste konvent]] · [[Kohtla valla lipp]] · [[Kohtukoda]] · [[Kohtulik hüpoteek]] · [[Koigi valla lipp]] · [[Koigi valla vapp]] · [[Koit (Lihula)]] · [[Koit ja Hämarik]] · [[Kolhoosi Avarustel]] · [[Kolhoosi Elu]] · [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]] · [[Kolhoosi Tee]] · [[Kollektiivkaubamärk]] · [[Kolletamispäev]] · [[Kolmemõõtmelisus]] · [[Kolmikliit (Eesti)]] · [[Kombain (ajaleht)]] · [[Kommarid ahju]] · [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]] · [[Kommunismi Lipp]] · [[Kommunismi ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev]] · [[Kommutatiivne ring]] · [[Kommutatsioon]] · [[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] · [[Kompensatsiooniala]] · [[Kompleksmuutuja funktsioon]] · [[Kompositsiooni eriala]] · [[Kompositsioonimeetod]] · [[Komposter (augustaja)]] · [[Kompostimine]] · [[Kompressoriõli]] · [[Konfirmatsioon]] · [[Tolmulapp]] · [[Läätseline porfüroblast]] · [[Lõhisfaasmootor]] · [[Tähtmehhanism]] · [[Täisnurkkeere]] · [[Täius (metsandus)]] · [[Täna Otsustan Mina]] · [[Täpsusklass]] · [[Täpsustuslisand]] · [[Tõenäosushinnang]] · [[Tõlgendamine (õigusteadus)]] · [[Tõlliste valla lipp]] · [[Tõrva lipp]] · [[Tõstamaa valla lipp]] · [[Tõuloomakasvatus]] · [[Töö (füüsika)]] · [[Tööliskoda]] · [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus]] · [[Tööstusdisainilahendus]] · [[Tööstusomand]] · [[Töötlemine (masinaehitus)]] · [[Töövõime (masinaehitus)]] · [[Töövarjupäev]] · [[Tühi võimalik maailm]] · [[Türgi rahvatants]] · [[Türgi sultan]] · [[Türi kevadfestival]] · [[Türi põllumeeste konvent]] · [[Türkmeeni-Khorāsāni mäestik]] · [[Toimetulekukool]] · [[Toitumissuhted]] · [[Tonaalne helirida]] · [[Tonalism]] · [[Tondiöömaja]] · [[Toolse foogtkond]] · [[Toomapäev]] · [[Toomgild]] · [[Toompea tulekahju]] · [[Tooni]] · [[Tooniline suurus]] · [[Toora Jookus]] · [[Toormemahukas tootmine]] · [[Tootmise automatiseerimine]] · [[Tootmise hierarhiline juhtimine]] · [[Tootmisprotsess]] · [[Topoloogiline teisendus]] · [[Torgu valla lipp]] · [[Torgu vallateede loend]] · [[Torma põllumeeste konvent]] · [[Totalitaarne riik]] · [[Townsendi teine koefitsient]] · [[Trükiajakirjandus]] · [[Trükilülitus]] · [[Trükiveakurat]] · [[Traagika]] · [[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]] · [[Traktoristi Hääl]] · [[Transtsendentne üleloomulik olend]] · [[Trapetsiaalsed hauaplaadid]] · [[Trapetskeere]] · [[Treitera]] · [[TriaLogos]] · [[Triboloogia mõisteid]] · [[Trofogeenne kiht]] · [[Troofiline interaktsioon]] · [[Truvori rist]] · [[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Tsüklomorfoos]] · [[Tsemendivabriku "Port-Kunda" võlatähikud]] · [[Tsementiitimine]] · [[Tsenter (masinaehitus)]] · [[Tsentraaltelg]] · [[Tsentraalvakuool]] · [[Tsentraliseeritud riik]] · [[Tsentrifugaalkiirendi]] · [[Tsiteerimine (filosoofia)]] · [[Tsiteerimise demonstratiiviteooria]] · [[Tsiteerimise pilditeooria]] · [[Tsiviilokupatsioon]] · [[Tudulinna sulglohk]] · [[Tudulinna valla lipp]] · [[Tugevusõpetuse mõisteid]] · [[Tugipunkt (CNC)]] · [[Tulema-tarind]] · [[Tuletoojate marss]] · [[Tunderfelt]] · [[Tundeväärtus]] · [[Tundmuste kristallisatsioonituum]] · [[Tundravöönd]] · [[Tunnustatud Eesti Maatoit]] · [[Tunnusvärvid]] · [[Turaida stiftifoogt]] · [[Turbiiniõli]] · [[Turustus]] · [[Tuuleelektrijaam]] · [[Tuultolmleja]] · [[Tuumakaitse]] · [[Tuumamootor]] · [[Tuumarelvastus]] · [[Tuvalu kindralkuberneride loend]] · [[Tuvid (film)]] · [[Seto leelopäev]] · [[Shanghai Shi]] · [[Side (majandus)]] · [[Siderotroofne järv]] · [[Sidumisbatika]] · [[Sigimine]] · [[Sihtotstarbeline arenguabi]] · [[Siioni prioraadi suurmeistrite nimekirjad]] · [[Siirdeühiskond]] · [[Siirdeveed]] · [[Siire (masinaehitus)]] · [[Silelihasrakud]] · [[Sillakohus]] · [[Sillamäe lipp]] · [[Silm (geograafia)]] · [[Silotid]] · [[Simuleerimine]] · [[Simuna põllumeeste konvent]] · [[Simunapäev (luulekogu)]] · [[Sinised koridorid]] · [[Sinna ja tagasi]] · [[Sipelgaõli]] · [[Sireen (ajakiri)]] · [[Sisehõõrdumine]] · [[Siseveekogu]] · [[Siseveekogu (poliitiline geograafia)]] · [[Sisuedastus]] · [[Sisuline ühildumine]] · [[Skandinaavia õigusrealism]] · [[Skangpoomijad]] · [[Skeletilihaskude]] · [[Skype'i auhind]] · [[Slaavi laenud eesti keeles]] · [[Sleipniri stipendium]] · [[Sloveeni kirjandus]] · [[Sobitusrühm]] · [[Soklikorrus]] · [[Soodaglasuur]] · [[Soojusefekt]] · [[Soojuskihistus]] · [[Soojusmasina kasutegur]] · [[Soojusvöö]] · [[Soolak]] · [[Soome jäähokimeeskond 2010. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Soome-ugri rahvaste folkloorifestival]] · [[Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] · [[Soostunud metsad]] · [[Sooviljelus]] · [[Soovlause]] · [[Sortside saladused]] · [[Sotsiaalkapital]] · [[Sotsiaalmaks]] · [[Sotsiaalne aruanne]] · [[Sotsiaalne kompetentsus]] · [[Sotsiaalne vahetus]] · [[Sotsiaalne vastutus]] · [[Sotsiaalteenus]] · [[Sotsialistlik Küla]] · [[Species sensibilis]] · [[Sportjaht]] · [[Stabiilsuse kadu]] · [[Stalinlik Saak]] · [[Standarditud sündimuskordaja]] · [[Standardproov]] · [[Statistika mõisteid]] · [[Stephan Raabe]] · [[Stohhastiline planeerimine]] · [[Stratigraafia mõisteid]] · [[Stroof (tants)]] · [[Struktuurigeoloogia mõisteid]] · [[Subjekt (loogika)]] · [[Subjekt-objekt-suhe]] · [[Subjektifilosoofia]] · [[Sublitoraal (limnoloogia)]] · [[Subsideerimine]] · [[Substitutsioon]] · [[Sugutäkk]] · [[Suguvõsa]] · [[Suhkruturniir]] · [[Suhteline vanus]] · [[Lõhkaja]] · [[Lõhkamismasin]] · [[Lõhkelaeng]] · [[Lõiketöötlemine]] · [[Lõikumissuhete printsiip]] · [[Lõuna põllumeeste konvent]] · [[Lõuna-Eesti maastikuvaldkond]] · [[Lõunapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (India ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Lössikõrb]] · [[Lühendite loend]] · [[Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] · [[Lühiteraapia]] · [[Lüli ülekandesuhe]] · [[Lülitatav sidur]] · [[Lünett (masinaehitus)]] · [[Lüofoobsus]] · [[Maa ja rahvas]] · [[Maa Nõukogu]] · [[Maa Walla Kuulutaja]] · [[Maahingaus]] · [[Maailm (filosoofia)]] · [[Maailma atlas (Eesti Entsüklopeediakirjastus)]] · [[Maailma Kultuurinõukogu]] · [[Maailmaharidus]] · [[Maailmamudel]] · [[Maailmasüsteem]] · [[Maale ohtlikkude asteroidide loend]] · [[Maameeste lipkond]] · [[Maapäev (rüütelkond)]] · [[Maardu lipp]] · [[Maarja aasta]] · [[Maasilinna foogt]] · [[Maasilinna foogtkond]] · [[Maasilinna foogtkonna ametnike loend]] · [[Maatööliste ja Väikemaapidajate Koda]] · [[Maateaduste mõisteid (Ä)]] · [[Maateaduste mõisteid (Õ)]] · [[Maateaduste mõisteid (Ö)]] · [[Maateaduste mõisteid (Ü)]] · [[Maateaduste mõisteid (Š)]] · [[Maateaduste mõisteid (B)]] · [[Maateaduste mõisteid (C)]] · [[Maateaduste mõisteid (E)]] · [[Maateaduste mõisteid (F)]] · [[Maateaduste mõisteid (G)]] · [[Maateaduste mõisteid (H)]] · [[Maateaduste mõisteid (J)]] · [[Maateaduste mõisteid (K)]] · [[Maateaduste mõisteid (L)]] · [[Maateaduste mõisteid (N)]] · [[Maateaduste mõisteid (S)]] · [[Maateaduste mõisteid (W)]] · [[Maateaduste mõistete loendid]] · [[Maatriks (ajakiri)]] · [[Maatriksi järk]] · [[Maavaba talupoeg]] · [[Madalpaar]] · [[Madarapunane]] · [[Maestro (film)]] · [[Magasin (mesindus)]] · [[Magasiniraam]] · [[Magistriõpe]] · [[Magnetilise induktsiooni joon]] · [[Magnetnõel]] · [[Mahtuvustakistus]] · [[Mai keskmine õhutemperatuur]] · [[Maiskondade konflikt]] · [[Majandamine]] · [[Majandusarvestus]] · [[Majandushoob]] · [[Majanduslik ekstremism]] · [[Majandusstruktuur]] · [[Majaomanikkude Koda]] · [[Majarühm]] · [[Makroergilised ühendid]] · [[Makrofüüdijärv]] · [[Maks Roosma nimeline loominguline stipendium]] · [[Maksumaksja sõber]] · [[Maksusüsteemid]] · [[Maksustatav tulu]] · [[Malai kirjandus]] · [[Mandriline paraskliima]] · [[Manihheistlik kosmogoonia]] · [[Mantelkorsten]] · [[Marahwa Näddala-Leht]] · [[Marginaalsus]] · [[Marie Underi nimeline stipendium]] · [[Marjakultuur]] · [[Markerensüümid]] · [[Markusepäev]] · [[Martin Guerre'i tagasitulek]] · [[Masinaehituse mõisteid]] · [[Masinpsüühika]] · [[Tüümianiõli]] · [[Tüüp-lause]] · [[Tüüpsõna]] · [[Tüüptingimus]] · [[Tüvevaheldus]] · [[Kongregatsioon]] · [[Konguta valla lipp]] · [[Konjunktsioon (astronoomia)]] · [[Konkurentsipoliitika]] · [[Konsekutiivsed reaktsioonid]] · [[Konservatiivne ökoloogia]] · [[Konsortsium (ökoloogia)]] · [[Konstantin Pätsi esimese valitsuse seadusandlik tegevus]] · [[Kontaktita andur]] · [[Kontaktiteooria]] · [[Kontaktnakkus]] · [[Kontaktpinge]] · [[Kontaktvõrk]] · [[Kontraktsioon]] · [[Kontroll- ja juhtimismasin]] · [[Kontrollaeg]] · [[Kontrollarvutus (masinaehitus)]] · [[Kontrollkood]] · [[Kontsentreeritud hajutamine]] · [[Koonddokument]] · [[Koondparameeter]] · [[Koonga valla vapp]] · [[Koopiatrükk]] · [[Koormislõik]] · [[Koosa osavald]] · [[Korjusepäev]] · [[Korporatsioon Arminia]] · [[Korporatsioon Fraternitas Dorpatensis]] · [[Korporatsioon Ruthenia]] · [[Korraldatud jäätmevedu]] · [[Korrapärane püramiid]] · [[Korrosioonmehaaniline kulumine]] · [[Korrosioonväsimus]] · [[Kose aardeleid]] · [[Kose ajalugu]] · [[Kose põllumeeste konvent]] · [[Kose-Uuemõisa sõda]] · [[Kosmiline kiirus]] · [[Kosmogoonia (humanitaarteadused)]] · [[Kosmoloogia mõisteid]] · [[Kraadiõppur]] · [[Krae (Naksitrallid)]] · [[Krankowi komtuur]] · [[Kriisiabi]] · [[Kriisikolle]] · [[Krimmi õpetaja]] · [[Kristallograafia mõisteid]] · [[Krooni valuutavahetuspunkti rööv]] · [[Krooniline glomerulonefriit]] · [[Kruvimehhanism]] · [[Ksv!]] · [[Kugihiki]] · [[Kui päike läheb looja]] · [[Kuidas kõik teostus]] · [[Kuimetsa motokross]] · [[Kuivastu maantee]] · [[Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing]] · [[Kuku: Mina jään ellu]] · [[Kuldīga komtuurkonna ametnike loend]] · [[Kuldmamma!]] · [[Kuldsuud Põltsamaal]] · [[Kullamaa põllumeeste konvent]] · [[Kullamaa valla lipp]] · [[Kultuuriantropoloogia mõisteid]] · [[Kultuuritehase Festival]] · [[Kultuurkarjamaa]] · [[Kulumine (majandus)]] · [[Kumari laevatee]] · [[Kunstialaseid mõisteid]] · [[Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut]] · [[Kunstmuistend]] · [[Kupits]] · [[Kuramaa piiskop]] · [[Kuressaare oblast]] · [[Kuressaare põllumeeste konvent]] · [[Kuressaare raad]] · [[Kursi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kursi komtuur]] · [[Kuu keskmine õhutemperatuur]] · [[Kuulmiselundid]] · [[Kuusalu põllumeeste konvent]] · [[Kvantitatiivne tunnus]] · [[Raua tänava lahing]] · [[Sekundaarelement]] · [[Sekundaarpinge]] · [[Sekundaarrelee]] · [[Sekundaartõrge]] · [[Sekundaarvalgusallikas]] · [[Sekundaarvool]] · [[Selgitustaotlus]] · [[Selitamine]] · [[Semantiline väärtus]] · [[Semiootika mõisteid]] · [[Semioversum]] · [[Semivoltiinsus]] · [[Seotud laiend]] · [[Seouli piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Septembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Serbia ja Montenegro lagunemine]] · [[Seriaalkonstruktsioon]] · [[Toimetuleku riiklik õppekava]] · [[1985. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1986. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1987. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1988. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1989. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1990. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1993. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1994. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1997. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[1999. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2004. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2006. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[Eelparlament]] · [[Eesti ämblike süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti ajaloo periodiseerimine]] · [[Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat]] · [[Eesti Aleksandrikooli liikumine]] · [[Eesti Antarktika Ekspeditsioon]] · [[Eesti filosoofia aastakonverents]] · [[Eesti Fotoklubi]] · [[Eesti Graafikakoda]] · [[Eesti kirikulugu]] · [[Eesti Komitee]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1966]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1968]] · [[Eesti Kongressi esimene istungjärk]] · [[Eesti koolinoorte 2008. aasta mälumängumeistrivõistlused]] · [[Eesti Kunstnikkude Liit]] · [[Eesti lähiajalugu]] · [[Eesti lõõtspill]] · [[Eesti Leegioni Sõprade Selts]] · [[Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti limused]] · [[Eesti linnud]] · [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]] · [[Eesti mängud]] · [[Eesti Maakrediitselts]] · [[Eesti maastikuline liigestus]] · [[Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] · [[Eesti monoklinaal]] · [[Eesti muinasjutud]] · [[Eesti Muusika Kuukiri]] · [[Eesti Muusikute Ühing Stockholmis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]] · [[Eesti NSV – Soome sõpruskohtumised poksis]] · [[Eesti NSV floora]] · [[Eesti NSV järglasriik]] · [[Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeerium]] · [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1938]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1939]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1940]] · [[Eesti Põhiüksus Narvas]] · [[Eesti piirivalve ajalugu]] · [[Eesti politsei (1918–1940)]] · [[Eesti pulmakombed]] · [[Eesti punane raamat]] · [[Eesti putukad]] · [[Eesti raamatu aasta]] · [[Eesti rahva kannatuste aasta]] · [[Eesti Rahva Tänumedal]] · [[Eesti Rahvaväe auastmed]] · [[Eesti rahvuskala]] · [[Eesti regionaalarengu strateegia]] · [[Eesti riiklik e-tervise projekt]] · [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] · [[Eesti sihktiivaliste süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti spordi taskuentsüklopeedia]] · [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]] · [[Eesti varauusaeg]] · [[Eesti-Poola maavõistlused poksis]] · [[Eesti-Soome kirjandussuhted]] · [[Eesti.ee]] · [[Eestimaa ülemmaakohus]] · [[Eestimaa alammaakohus]] · [[Eestimaa ametiühingute I kongress]] · [[Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi]] · [[Eestimaa kubermangu korrakaitse]] · [[Eestimaa kuberner]] · [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] · [[Eestirand (külmutuslaev)]] · [[Eestis kadunud isikud]] · [[Eestkostepere]] · [[Eestlaste endeemilistest haigustest]] · [[Eestlus]] · [[Eetika mõisteid]] · [[Eevakivi metsa sipelgaala]] · [[Ego-libiido]] · [[Ehe]] · [[Ehitise elektripaigaldis]] · [[Ehitusõigus]] · [[Sõltumatu noortefoorum]] · [[Masintunnetus]] · [[Massumõisa sademetemõõtejaam]] · [[Matemaatiline modelleerimine]] · [[Materjal (tugevusõpetus)]] · [[Materjalikulu]] · [[Mato Grosso do Suli osariigi lipp]] · [[Matriits]] · [[Matsalu turismipiirkond]] · [[Mawashibiki]] · [[Medības]] · [[Medininkai piiriületuspunkt]] · [[Meditsiini mõisteid]] · [[Meediasüsteem]] · [[Meediatööstus]] · [[Meediumkirjandus]] · [[Meeproduktiivsus]] · [[Meeste ühekanuu 1000 m]] · [[Meeste ühesüst 1000 m]] · [[Meetmed]] · [[Mehaanilise energia jäävuse seadus]] · [[Mehed unustatud armeest]] · [[Mehhanismi kinemaatiline skeem]] · [[Mehhanismi struktuurskeem]] · [[Mehhanismide ja masinate teooria mõisteid]] · [[Mehhiko valitsejad 1813–1824]] · [[Mehitamine]] · [[Meie aabits ja lugemik]] · [[Meierite Koda]] · [[Meloodia indeks]] · [[Membraaniteooria]] · [[Membraanstruktuurid]] · [[Memeli komtuur]] · [[Menstruatsioonitaoline vereeritus]] · [[Mensuur (noodikiri)]] · [[Meremäe valla vapp]] · [[Merevoorimees]] · [[Mesilaspere]] · [[Mesilassülem]] · [[Mesinduse mõisteid]] · [[Mesopotaamia madalik]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)]] · [[Metallüülkloriid]] · [[Metallivõre]] · [[Metallkeraamika]] · [[Metalloksiidsed nanokristallid]] · [[Meteoriidikraatri vall]] · [[Meteoroloogia ja klimatoloogia mõisteid]] · [[Metroloogia (ajalugu)]] · [[Metsanduse mõisteid]] · [[Metsastepivöönd]] · [[Metsatundravöönd]] · [[Metsistumine]] · [[Midagi mitte millestki]] · [[Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium]] · [[Mikrobioloogia mõisteid]] · [[Mikrokeha]] · [[Mikroobikandlus]] · [[Mikstuur]] · [[Mina Corporation]] · [[Mineraalmuld]] · [[Mineri reegel]] · [[Minimaalne elujõuline populatsioon]] · [[Minu esimene raamat]] · [[Minu lapsepõlve Paganamaa]] · [[Minu loomad]] · [[Missiooniluul]] · [[Misso valla vapp]] · [[Mitmelisidus süsteem]] · [[Mitmemandaadiline valimisringkond]] · [[Mitteühtlane liikumine]] · [[Mitteelektrolüüt]] · [[Mittekarbonaatne karedus]] · [[Mittelülitatav sidur]] · [[Mittelineaarne ahel]] · [[Mittemolekulaarne aine]] · [[Mittepositiivne arv]] · [[Mitteringjoonelisus]] · [[Mobiil-ID]] · [[Modellindus]] · [[Tārā]] · [[Tšakrate avamine]] · [[Tšehhi meedia]] · [[Tšernjavskaja balletistuudio]] · [[UIA kuldmedal]] · [[Ujuleht]] · [[Ulmefilmide loend]] · [[Umbtee (liiklusmärk)]] · [[Ummuksisolek]] · [[Unelmate ühiskond]] · [[Ungari renessanss]] · [[Unistuste bänd]] · [[Universaalne loogikalülitus]] · [[Univoltiinsus]] · [[Usuasjade volinik]] · [[Utværi kabel]] · [[Utværi raadiomajakas]] · [[Uurali keelepuu]] · [[Uurimisrobot]] · [[Uus tants]] · [[Uus-Meremaa saared]] · [[Evolutsiooni mehhanismid]] · [[Evolutsiooniline progress]] · [[Eynne schonne hysthorie]] · [[Fašing]] · [[Fabritseeritud lahendite meetod]] · [[Faktooringuleping]] · [[Falsifikatsioon]] · [[Fashioncore]] · [[Fatima kirik]] · [[Fenomenoloogiline seminar]] · [[Fikseeriv laager]] · [[Filosoofia (õppeaine)]] · [[Filosoofia mõisteid]] · [[Filosoofiaolümpiaad]] · [[Filtratsioon (hüdroloogia)]] · [[Finantsinspektsioon (üldmõiste)]] · [[Fiskaalne keskkonnamaks]] · [[Lepna surnumaja]] · [[Leviathan (ingel)]] · [[Levinud väärarusaam]] · [[Lihtöeldis]] · [[Lihtintress]] · [[Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Lihula jaoskonnakohus]] · [[Lihula komtuur]] · [[Lihula komtuurkond]] · [[Lihula põllumeeste konvent]] · [[Lihvmääre]] · [[Liigendmehhanism]] · [[Liigierisus (ökoloogia)]] · [[Liigikaitse]] · [[Liigikaitseline introduktsioon]] · [[Liiklussõlm]] · [[Liiklussagedus]] · [[Liikumatu liide]] · [[Liite võll]] · [[Liitheli]] · [[Liitintervall]] · [[Liitlane]] · [[Liitlasriik]] · [[Liitsed minevikuajad]] · [[Liittähk]] · [[Liivimaa Kroonika]] · [[Liivimaa maamarssal]] · [[Liivimaa maapäev]] · [[Liivimaa ordu maamarssal]] · [[Liköör (kakaomass)]] · [[Lindanisa (ring)]] · [[Lindiskandaal]] · [[Lineaarvõrratusesüsteem]] · [[Lingayeni lahe dessant (1941)]] · [[Lingayeni lahe lahing]] · [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)]] · [[Linnaline asula]] · [[Linnaline liikuvus]] · [[Linnaregioon]] · [[Lintlihvpink]] · [[Lipukaartide mäng]] · [[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]] · [[Lisavarustus]] · [[Litereerimine]] · [[Liugkontakt]] · [[Livländische Güterurkunden]] · [[Lodenrode ja Koila]] · [[Loetud read]] · [[Logelemine]] · [[Logical Learning Theory]] · [[Logistika mõisteid]] · [[Logistikasüsteem]] · [[Lokatiivne määrus]] · [[Loksa valla vapp]] · [[Londoni haldusjaotus]] · [[Loodna valla lipp]] · [[Looduse õigused]] · [[Looduse ühetaolisus]] · [[Looduskaitse biogeograafia]] · [[Looduskirjanik]] · [[Looduskompleks]] · [[Looduslähedane vesiehitus]] · [[Looduslik karjamaa]] · [[Looduslik kooslus]] · [[Looduslik niit]] · [[Looduslik rohumaa]] · [[Loodusvara kasutusõiguse tasu]] · [[Loodusvara säästev hind]] · [[Loodusvarade nappus]] · [[Loogikatehe]] · [[Loogilised uurimused (Frege)]] · [[Loogilised uurimused (Trendelenburg)]] · [[Loomaarstide Koda]] · [[Loomeliitude ühispleenum]] · [[Loomingu talvekool]] · [[Loomislaul]] · [[Loomulik duur]] · [[Loomuliku iibe kordaja]] · [[Lossifoogtikohus]] · [[Lovi]] · [[Lutter von der Recke]] · [[Luuaraag]] · [[Luunja valla lipp]] · [[Ehituse mõisteid]] · [[Ehitushinnaindeks]] · [[Ehitusmäärus]] · [[Ehitusprojekt]] · [[Eitav kõneliik]] · [[Eksekutsioon]] · [[Eksemplar-lause]] · [[Eksistentsialistlik kirjandus]] · [[Ekslibristika]] · [[Eksperimenta!]] · [[Ekspluatatsioon]] · [[Eksponentrida]] · [[Ekvantpunkt]] · [[Ekvatoriaalne õhumass]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (India ookean)]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (Vaikne ookean)]] · [[Elanike arv]] · [[Elastne deformatsioon]] · [[Elastne järelmõju]] · [[Elav ajalugu]] · [[Elektriliselt isoleeritud süsteem]] · [[Elektrisütik]] · [[Elektritarbija]] · [[Elektritarviti]] · [[Elektriturg]] · [[Elektrivälja jõujoon]] · [[Elektrivarustus]] · [[Elektrodünaamiline vastastikmõju]] · [[Elektrokardiograafia]] · [[Elektromagnetiline inerts]] · [[Elektronvalem]] · [[Elektroonika mõisteid]] · [[Elementaargeomeetria]] · [[Elementaarlüli]] · [[Elementaarlause]] · [[Elementaarne arvuteooria]] · [[Elenktika]] · [[Ellujäämise õpetus]] · [[Ellujäämus]] · [[Elu24]] · [[Elujõulisus]] · [[Eluta loodus]] · [[Elutingimused]] · [[Elva Eesti Kodanike Komitee]] · [[Elva põllumeeste konvent]] · [[Elva puhkpilliorkester]] · [[Elva rattamaraton]] · [[Emajõe ääres kasvanud]] · [[Emeko Hake]] · [[Emmaste valla vapp]] · [[Empiirilisus]] · [[Enamuspuuliik]] · [[Energiamahukus]] · [[Energiaväli]] · [[Enharmooniline intervall]] · [[Enharmoonilised helid]] · [[Enharmoonilised helistikud]] · [[Enneaadid VI 6]] · [[Eosinofiilne dermatiit ja turse]] · [[Eraettevõtete Ametnikkude Koda]] · [[Erakla]] · [[Erakorraline ja täievoliline suursaadik]] · [[Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Eramu]] · [[Erguti (elekter)]] · [[Ergutusvoolu reguleerimine]] · [[Eriõigus]] · [[Eriline kaup]] · [[Eripedagoogika mõisteid]] · [[Erituselundkond]] · [[Ernst-Johannes Põdderi bareljeef]] · [[Erutussünaps]] · [[Esimene kosmiline kiirus]] · [[Esimese astme linn]] · [[Esimese maailmasõja väejuhtide loend]] · [[Estcoy-8]] · [[Esteetika mõisteid]] · [[Ettevõtte keskkonnategevuse seire]] · [[Ettevõtte päästeallüksus]] · [[Eukleidese teoreem]] · [[Euleri valem (geomeetria)]] · [[Eurütoopne organism]] · [[Euroopa Liidu Läänemere strateegia]] · [[Euroopa Liidu politseimissioonid]] · [[Euroopa Liidu transpordipoliitika]] · [[Euroopa maad]] · [[Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise harta]] · [[Läänemere Bioloogid]] · [[Läbim]] · [[Lähiajalugu]] · [[Lähisantarktiline kliimavööde]] · [[Lähistroopiline kliimavööde]] · [[Lähtetoorik]] · [[Läitenöör]] · [[Läti meedia]] · [[Lektoloogia]] · [[Lembeluul]] · [[Lend üle mägede]] · [[Leningradi must]] · [[Leninlik Tee (ajaleht)]] · [[Tegusõna pöördelised vormid]] · [[Tartu Ülikooli arvutuskeskus]] · [[Tartu Ülikooli filosoofia osakond]] · [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] · [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajaloo Kabineti väljaanded]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] · [[Tartu Ülikooli skandinavistika osakond]] · [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]] · [[Tartu Eesti Seitung]] · [[Tartu Hansapäevad 2012]] · [[Tartu ilukirjanduses]] · [[Tartu ja kogu Lõuna-Eesti piiskop]] · [[Tartu liiklus]] · [[Tartu linnaliinide bussijaam]] · [[Tartu maaliinide bussijaam]] · [[Tartu maavolikogu (1938)]] · [[Tartu põllumeeste konvent]] · [[Tartu rahutused: valik jutte]] · [[Tartu rattamaraton]] · [[Tartu Sõjaväeringkond]] · [[Tartu sotsiaalhoolekanne]] · [[Tartu Tähetorni kalender]] · [[Tartu tervishoiukorraldus]] · [[Tartumaa trallam]] · [[Tartumaa trallam (2007)]] · [[Tasa sõuad, kaugele jõuad]] · [[Tasapingus]] · [[Tasapinnaline ruum]] · [[Tasapinnalisus]] · [[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]] · [[Tavajäätmeprügila]] · [[Teadmiseargument]] · [[Teadusfilosoofia mõisteid]] · [[Teaduste klassifikatsioon]] · [[Teater ja Muusika]] · [[Teatri mõisteid]] · [[Teatrielu]] · [[Teatrisemiootika]] · [[Tee Kommunismile (1951)]] · [[Teed Lõuna-Koreas]] · [[Teel Kommunismile]] · [[Teenistustoimkond]] · [[Teeviit (mess)]] · [[Tegelik mõõde]] · [[Tegevusobjekt]] · [[Tegijamäärus]] · [[Tegusõna vabad laiendid]] · [[Tehing]] · [[Tehiskooslus]] · [[Tehnika Ajakiri]] · [[Tehnika ja Tootmine]] · [[Tehniline vaseliin]] · [[Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine]] · [[Tehnoloogiline masin]] · [[Tehnoloogiline optimism]] · [[Teine Arnold]] · [[Teine rinne]] · [[Teise maailmasõja väejuhid]] · [[Teisikuluul]] · [[Tejo lahing]] · [[Tektooniline režiim]] · [[Tektoonilised rikked]] · [[Tektoonilised tsüklid]] · [[Telefoniõigus]] · [[Telekommunikatsiooni mõisteid]] · [[Tempel (stantsimine)]] · [[Tensori järk]] · [[Tentaakel]] · [[Teoloogia summa Ia q. 23]] · [[Teoloogia summa Ia q. 24]] · [[Teoloogia summa Ia q. 36]] · [[Teose kompileerimine]] · [[Teraskündja]] · [[Teravmäed]] · [[Tereki Tšetšeenia Vabariik]] · [[Termomehaaniline liide]] · [[Termotakistustajur]] · [[Territoriaalne planeerimine]] · [[Territoriaalseisus]] · [[Terve Mõistuse Sündikaat]] · [[Terviklik tootepoliitika]] · [[Tervitusi Nõukogude Eestist!]] · [[Tetraeedriline süsinik]] · [[The College Enquirer]] · [[Tiheasustusala]] · [[Tihendamine]] · [[Tihendusmääre]] · [[Tiina Kapperi tantsustuudio]] · [[Tikutoosietikett]] · [[Tingimusmäärus]] · [[Tinglik voolavuspinge]] · [[Tingmärklühend]] · [[Tippmeloodia]] · [[Toetatud elamine]] · [[Toetatud töötamine]] · [[Toffleri ühiskonnaarengu lained]] · [[Toimesüsteem]] · [[Toimesüsteemi analüüs]] · [[Molekulaarbioloogia, geneetika ja biokeemia mõisteid]] · [[Molekulaarkineetiline teooria]] · [[Molekulaarne aine]] · [[Molekulide kontsentratsioon]] · [[Monika (lumetorm)]] · [[Monokromaasia]] · [[Monokromaatsus]] · [[Monomineraalne kivim]] · [[Monoodiline meelika]] · [[Montenegro kuningas]] · [[Monumentaalskulptuur]] · [[Moonutav stiimul]] · [[Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus]] · [[Mooste valla vapp]] · [[Moskva raadio]] · [[Moskvitši teine platvorm]] · [[Mudaelustik]] · [[Mudel (muusika)]] · [[Muhu dessant]] · [[Muhu mänd]] · [[Muhu valla lipp]] · [[Mulgi Raadio]] · [[Mulgi rattamaraton]] · [[Mulje]] · [[Mulla boniteet]] · [[Mullateaduse mõisteid]] · [[Mullatekketegur]] · [[Murdeliit]] · [[Murend]] · [[Museaal]] · [[Mushungwe]] · [[Musikē]] · [[Must komöödia]] · [[Mustamäe II mikrorajoon]] · [[Mustamäe III mikrorajoon]] · [[Mustamäe linnaosa linnaehituslik kujunemine]] · [[Mustmätta peitleid]] · [[Muusa (ajakiri)]] · [[Muusika elementaarteooria]] · [[Muusikafolkloristika]] · [[Muusikaharidus keskaegses Rootsis]] · [[Muusikainstrumentide süstemaatiline loend]] · [[Muusikaleht]] · [[Muusikaline ootus]] · [[Muuttakisti]] · [[Muutumatu sõna]] · [[Muutuv voolamine]] · [[Milano suurlinnapiirkonna vapp]] · [[Rahvuslik alaväärsustunne]] · [[Talumaja]] · [[16. piirkond]] · [[Lõuna-Gruusia mägismaa]] · [[Billingeni katastroof]] · [[Kanepi valla vapp]] · [[Kõlleste valla vapp]] · [[Lasva valla vapp]] · [[Meeksi valla vapp]] · [[Räpina valla vapp]] · [[Rõuge valla vapp]] · [[Sõmerpalu valla vapp]] · [[Taheva valla vapp]] · [[Urvaste valla vapp]] · [[Vastseliina valla vapp]] · [[Võru valla vapp]] · [[Valgjärve valla vapp]] · [[Haanja valla vapp]] · [[Rahvakalender]] · [[Paat (romaan)]] · [[Karula valla vapp]] · [[Tahk (ihumiskivi)]] · [[Liivimaa küünar]] · [[Riia vakk]] · [[Tünder]] · [[Vakamaa]] · [[Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend]] · [[Vestfirðiri poolsaar]] · [[Vara]] · [[Kõdu]] · [[Antropogeensed tegurid]] · [[Bogdogeegen]] · [[Årsta komtuur]] · [[1929. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1931. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1936. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1938. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[1960. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1961. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1968. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1991. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2011. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[2014. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[30. Eesti Politseipataljon]] · [[Baltcon-1]] · [[CiTV]] · [[Düünapoisid]] · [[David Oistrahhi festival]] · [[Demograafiline vetsupott]] · [[Dokumendivahetuskeskus]] · [[Draama (teatrifestival)]] · [[Dreek Stuudio]] · [[E-Kultuuripärand]] · [[Eesti 1. Tagavararügement]] · [[Eesti asustus]] · [[Eesti ETNO]] · [[Eesti uusaeg]] · [[Eesti-Soome maavõistlused poksis]] · [[Erra-Liiva peitleid]] · [[Estcoy-7]] · [[Estonia kaevanduse põleng]] · [[Estronaudid]] · [[Euroopa keeleõppe tunnuskiri]] · [[Evolutsioon (festival)]] · [[Fox Life Estonia]] · [[Frege loengud]] · [[Göteborgi Eesti Lasteaed "Tilluke"]] · [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused]] · [[GITIS-e eesti stuudio]] · [[Haanja servamoodustiste vöönd]] · [[Haavlikott]] · [[Haljala põllumeeste konvent]] · [[Halliste Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hiiumaa ajalugu]] · [[Jõgeva valla vapp]] · [[Jõgevamaa Spordiliit "Kalju"]] · [[Jõulud eesti rahvakalendris]] · [[Jõuluhani (rahvakultuur)]] · [[Jõululeib]] · [[Jööri folk]] · [[Jüriööjooks]] · [[Johannes Paulus II suhted Eestiga]] · [[Käädripäev]] · [[Käärdi lipp]] · [[Kähri ristipuu]] · [[Kämmerei]] · [[Kärevere lahing]] · [[Kõrgessaare valla lipp]] · [[Kõue valla lipp]] · [[Küsimused ja Vastused]] · [[Kaare tee]] · [[Kaarma valla vapp]] · [[Kaarnakivi (rahvausund)]] · [[Kabala valla lipp]] · [[Kabala valla vapp]] · [[Kadrina valla lipp]] · [[Kaisma valla vapp]] · [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond]] · [[Kaitseväeteenistuse tunnistus]] · [[Katariina Jee]] · [[Kodu (Koidula luuletus)]] · [[Kodukariõigus]] · [[Kursi komtuurkond]] · [[Laashoone]] · [[Labajalavalss]] · [[Laekroon]] · [[Nõmme alevivolikogu]] · [[Nõmme Eesti Kodanike Komitee]] · [[Nõmme Linnaosa Halduskogu]] · [[Nõukogude Agrotehnik]] · [[Nõukogude Patrioot]] · [[Nõva valla lipp]] · [[Narva foogtkond]] · [[Oktoobri Tee]] · [[Olavipäev]] · [[Olev Siinmaa bareljeef]] · [[Oma Keel]] · [[Oru valla lipp]] · [[Perekonnanimede kaitseregister]] · [[Pihkva kuberneride loend]] · [[Puutlipalu lahing]] · [[Salaspilsi kihelkond]] · [[Taimed Eesti omavalitsuste vappidel]] · [[Tallinn teise maailmasõja ajal]] · [[Talumaa]] · [[Taluperemees]] · [[Talurahvaasjade komissar]] · [[Taluteenija]] · [[Vanasõnade loend]] · [[Viljandi komtuurkond]] · [[Walrabe von Hunsbach]] · [[Arvamus, Kultuur]] · [[Arvutimaailm]] · [[Aseri rike]] · [[Aseri valla vapp]] · [[Att]] · [[Audru põllumeeste konvent]] · [[Audru polder]] · [[Audru valla lipp]] · [[Audru valla vapp]] · [[August Traksmaa bareljeef]] · [[Aukoht]] · [[Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus]] · [[Avo Talpase mälestusvõistlus]] · [[Balti landesraat]] · [[Baltic Tremolo]] · [[Baltische Wochenschrift]] · [[Berta (andmebaas)]] · [[Eesti ürglooduse raamat]] · [[Eesti Vabariigi Kodanike Tartu Linna Komitee]] · [[Eesti vigur]] · [[Eestimaa kubermangukomissar]] · [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] · [[Eestimaa suvemängud]] · [[Eestimaa talimängud]] · [[Eeter TV]] · [[ELLU]] · [[Elu keset linna]] · [[Emajõe põllumeeste konvent]] · [[Järva-Jaani põllumeeste konvent]] · [[Jalarätt]] · [[Jeruusalemma mägi]] · [[Jungingeni armukiri]] · [[Juuru Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kohila valla lipp]] · [[Koknese stiftifoogt]] · [[Kolhoosi Eesrindlane]] · [[Kolhoosi Küla]] · [[Kolhoosi Tõde]] · [[Kolhoosniku Hääl]] · [[Kollikakk]] · [[Koolialmanahh]] · [[Koonga valla lipp]] · [[Koormapuu]] · [[Kose valla lipp]] · [[Kräss]] · [[Kreutzwaldi sajand]] · [[Kriteerium (ajakiri)]] · [[Lännik]] · [[Läti laenud eesti keeles]] · [[Lüganuse põllumeeste konvent]] · [[Lüganuse valla lipp]] · [[Lüganuse valla vapp]] · [[Lümanda valla lipp]] · [[Ma armastasin venelast]] · [[Maakategooria]] · [[Maardu vapp]] · [[Maarjamaa (infoleht)]] · [[Maavald]] · [[Madlipäev]] · [[Maidla aardeleid]] · [[Makaveipäev]] · [[Mardi mägi]] · [[Mardilaul]] · [[Marja allasum]] · [[Marjapunapäev]] · [[Martna valla vapp]] · [[Matemaatika ja kaasaeg]] · [[Mererajoon]] · [[Merihärg (mütoloogia)]] · [[Merilehm]] · [[Pärnu Eesti Kodanike Komitee]] · [[Pärnu põllumeeste konvent]] · [[Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkond]] · [[Pärsamaa põllumeeste konvent]] · [[Pärsti valla lipp]] · [[Põhjasõda Eesti alal]] · [[Põltsamaa lipp]] · [[Põltsamaa staarostkond]] · [[Põlva põllumeeste konvent]] · [[Pöide põllumeeste konvent]] · [[Pringi ohvrimäe tammed]] · [[Professor Lillepooli kroonika]] · [[Professorite kiri kaitseministrile]] · [[Puhaskasurubla]] · [[Puka valla lipp]] · [[Puskaru ristipuud]] · [[Puuri ristikuusk]] · [[Puuri ristimets]] · [[Puurmani valla lipp]] · [[Rimmi püha mänd]] · [[Ringi ümber tütre]] · [[Ringtee (Tõrvandi)]] · [[Robootika Kodulabor]] · [[Rohelised maskid]] · [[Rosma Moorimäe ristipuud]] · [[Rosma ristipuud]] · [[Rublatehing]] · [[Ruhja komtuurkond]] · [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlus]] · [[Upmale]] · [[17. sajand Eestis]] · [[2. Tankitõrjekompanii]] · [[Abivaim]] · [[Aleksander VI kirjanduses]] · [[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] · [[Bandiit]] · [[Benedictus XVI läkitused eetikast]] · [[Daniel (preester)]] · [[Eckbert von dem Berge]] · [[Eeslaulja]] · [[Eesti Helikunsti Keskus]] · [[Eesti Seltsi Sümfooniaorkester]] · [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Erakorralise meditsiini arst]] · [[Geislingeni Eesti Sümfooniaorkester]] · [[Gevehard]] · [[Heinrich von Böckenförde (Liivi ordu rüütelvend)]] · [[Idioot (Gailit)]] · [[Jaoskonnaarst]] · [[Johann von Fürstenberg (Liivi ordu rüütelvend)]] · [[Käsundusametnik]] · [[Karksi foogt]] · [[Klounid ja faunid]] · [[Kuningate loend]] · [[Lääne-Saare Sõjaväeringkond]] · [[Leo XIII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Letofiil]] · [[Liivimaa ordu majandusülem]] · [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] · [[Mõisavald]] · [[Maakäsitööline]] · [[Nõukogude sõjaväeluure juhtide loend]] · [[Naissaare Komandantuur]] · [[Neue Nordische Miscellaneen]] · [[Ortodont]] · [[Paulus VI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pearahamaks]] · [[Pooleteramees]] · [[Relvatöökoda]] · [[Romantik]] · [[Sakala Üksik Jalaväepataljon]] · [[Saksimaa kuningas]] · [[Sotsiaalhoolekandeminister]] · [[Tenochtitláni dünastia]] · [[Toolse foogt]] · [[Vasknarva foogt]] · [[Viljandi foogt]] · [[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)]] · [[Alekseipäev]] · [[Aluskott]] · [[Alutaguse kompleks]] · [[Ambla valla lipp]] · [[Amtsblatt des Generalkommissars in Reval]] · [[Ankur (anum)]] · [[Annepäev]] · [[Aolinn]] · [[Eesti nüüdiskirjandus]] · [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]] · [[Eesti Nyingma ajalugu]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1929]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1932]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1934]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1935]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1936]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1937]] · [[Eesti otsib lemmiklaulu]] · [[Eesti personaalsed omavalitsused]] · [[Eesti proosa]] · [[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]] · [[Eesti rahvakultuuri leksikon]] · [[Hõbevalge (etnograafia)]] · [[Helme valla lipp]] · [[I.D.A.]] · [[Idarahaskandaal]] · [[Imerohi]] · [[ImproTest]] · [[Inimene kadus]] · [[Kernu valla lipp]] · [[Kidur]] · [[Kihelkonna politseikohus]] · [[Kiidjärve Laari ristipuud]] · [[Kiigepüha]] · [[Kilingi-Nõmme vapp]] · [[Kingsepamäng]] · [[Kirik & Teoloogia]] · [[Kiriku tee (Valjala)]] · [[Kolga-Jaani valla lipp]] · [[Linnuse põllumeeste konvent]] · [[Lohusuu valla lipp]] · [[Loobu lahing]] · [[Loodna valla vapp]] · [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis]] · [[Mäksa valla lipp]] · [[Märjamaa alevi lipp]] · [[Mõisaküla lipp]] · [[Mikitamäe valla lipp]] · [[Mustjala valla lipp]] · [[Otepää lipp]] · [[Peipsiääre valla lipp]] · [[Pendipäev]] · [[Peterburi patrioodid]] · [[Pihtla valla lipp]] · [[Piilsi peitleid]] · [[Piirikaitserügemendid]] · [[Piksekivi]] · [[Pime raamat]] · [[Arbuja]] · [[Areng (raamatukauplus)]] · [[Armuadramaa]] · [[Aruküla pärnaallee]] · [[Eesti rahvusväeosad]] · [[Eesti Raudtee erastamine]] · [[Eesti Relva-SS korpus]] · [[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]] · [[Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)]] · [[Eesti sõnajalgtaimede süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti samblad]] · [[Eesti segakooride võistulaulmine]] · [[Insenerikoda]] · [[Inseneriväe Inspektuur]] · [[Ivanoskoroona]] · [[Jaagupipäev]] · [[Jaan Kruusi bareljeef]] · [[Jaanihein]] · [[Kodanlik õhukaitse]] · [[Kodukaunistamine]] · [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] · [[Loov Töö]] · [[Lossidroost]] · [[Lutsu ristipuud]] · [[Luus]] · [[Luuvalupäev]] · [[Politsei Peavalitsus]] · [[Politseivalitsus]] · [[Poluvernikud]] · [[Porgandi ristipuud]] · [[Postivahe]] · [[Romaanivõistlus]] · [[2000. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2001. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2003. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[4. Eesti Piirikaitserügement]] · [[4221. Eesti Vahikompanii]] · [[6. Eesti Piirikaitserügement]] · [[Abja põllumeeste konvent]] · [[Adraraha]] · [[Aganaleib]] · [[Ahervare]] · [[Ahja valla vapp]] · [[Ahjuluud]] · [[Ahjupann]] · [[Ahjupealne]] · [[Ahjuredel]] · [[Ahtehark]] · [[Ajutised administratiivseadused]] · [[Aktantne atribuut]] · [[Alajõe valla vapp]] · [[Alamkorrakohus]] · [[Alammaakohus]] · [[Alammaakohus (asutus)]] · [[Alati on alati]] · [[Alatskivi põllumeeste konvent]] · [[Eesti Isikulooline Indeks]] · [[Eesti Kodanike Komiteede mälestusmärk registreerijaile tehtud töö eest]] · [[Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1970]] · [[Eesti kronostratigraafiline skaala]] · [[Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond]] · [[Eesti Looming]] · [[Eesti Muuseumide Infosüsteem]] · [[2012. aasta kiiruskaamera skandaal]] · [[2012. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[Aiamulk]] · [[Arheovisioon]] · [[Aruküla Ambulatoorium]] · [[August Gailiti nimeline novelliauhind]] · [[Balti laenud eesti keeles]] · [[Bolševistlik Töö]] · [[Draamake]] · [[Eesti Demokraatia Uuendamine]] · [[Eesti lood]] · [[Eesti Minut]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rapla jaoskond]] · [[Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1933]] · [[Eesti rahvaleksikon]] · [[Eesti rahvuskivi]] · [[Eesti relvajõud]] · [[Haapsalu Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hambapüha]] · [[Haridus (ajakiri)]] · [[Harjaste võtmine]] · [[Harju-Madise Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hea meremeeste hoidja]] · [[Heino Kaljuste nimeline stipendium]] · [[Heliseb-kõliseb...]] · [[Hiie sõber]] · [[Hiis (usuühing)]] · [[Hiislar]] · [[Hiiurootslased]] · [[Hing (film)]] · [[Hinnus]] · [[Jõulusandid]] · [[Külakost]] · [[Külmking]] · [[Karusepäev]] · [[Kehtna valla lipp]] · [[Keila-Joa luurekool]] · [[Kingin sulle valgust]] · [[Kodanliku Õhukaitse Nõukogu]] · [[Kodavere Eesti Kodanike Komitee]] · [[Koguja (film)]] · [[Kolhoosi Jõud]] · [[Kolhoosi Võit]] · [[Kolmanda astme linn]] · [[Komöödia (festival)]] · [[Krimulda muinaslinnus]] · [[Kuusalu valla lipp]] · [[Liivimaa kuningas]] · [[Männiku plahvatus]] · [[Märjamaa valla lipp]] · [[Märtsiküüditamine Võrumaal]] · [[Muusika (ajakiri)]] · [[Nääriorikas]] · [[Narva-Jõesuu lipp]] · [[Pärnu Üksik-jalaväepataljon]] · [[Pärnu raad]] · [[Pühajärve valla vapp]] · [[Politseikohus]] · [[Poola koridor (Tartu)]] · [[Postimehe aasta arvamusliider]] · [[Pressinõukogu]] · [[Raadio Top]] · [[Rakke valla lipp]] · [[Rakvere 1. jaoskonnakohus]] · [[Rannaõigus]] · [[Roheline pomm]] · [[Saaga (andmekogu)]] · [[Eesti Muusika Almanak I]] · [[Eesti Muusikaloo Toimetised]] · [[Hädaleib]] · [[Härjakara]] · [[Hanemaja]] · [[Hanila valla lipp]] · [[Hapurokk]] · [[Hargla Eesti Kodanike Komitee]] · [[Hea Toidu Laat]] · [[Heinakorv]] · [[Helikund]] · [[Hiiu väina laevatee]] · [[Hiiumaa Kolhoosnik]] · [[Hingedeaeg]] · [[Hingesandid]] · [[Hitse]] · [[Hortus Semioticus]] · [[Hullunud Tartu]] · [[Kakk (toit)]] · [[Kaksikdiagnoosiga Klientide Päevakeskus]] · [[Kalamaja (elamu)]] · [[Kalju Lepiku luulevõistlus]] · [[Kallaste vapp]] · [[Kambja Eesti Kodanike Komitee]] · [[Kanavere lahing]] · [[Kanepitemp]] · [[Kardla aardeleid]] · [[Kareda valla lipp]] · [[Karilatsi ristimänd]] · [[Karjapasun]] · [[Keelehooldekeskus]] · [[Keemia ajalugu Eestis]] · [[Keila Linnaorkester]] · [[Keila põllumeeste konvent]] · [[Lahkme-Eesti]] · [[Lahttasku]] · [[Laiuse staarostkond]] · [[Laki I kvartal]] · [[Lamba-Ada rannabaar]] · [[Langebrauni portselan]] · [[Lasnamäe lunastaja]] · [[Laurissaare]] · [[Lauritsapäev]] · [[Leek (ajaleht)]] · [[Lehelis]] · [[Leisi valla lipp]] · [[Leivategu]] · [[Lepalind (folkloor)]] · [[Lepatriinupunane]] · [[Lielvārde stiftifoogt]] · [[Lihula valla lipp]] · [[Liigujoomine]] · [[Otepää püss]] · [[Otepää Rahvakogu]] · [[Otepää rattamaraton]] · [[Otepää servamoodustiste vöönd]] · [[Paide valla lipp]] · [[Paikuse valla lipp]] · [[Palgasõdur. Üksik hunt]] · [[Palivere servamoodustiste vöönd]] · [[Palvekirjaaktsioon]] · [[Pealinn (ajaleht)]] · [[Peibutuspart]] · [[Peipsivenelased]] · [[Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut]] · [[Vastseliina lahing]] · [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk]] · [[183. Eesti julgestusgrupp]] · [[1959. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1963. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis]] · [[1994. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[2002. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[2013. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[Eesti tüübid]] · [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]] · [[Indoeuroopa laenud eesti keeles]] · [[Indoiraani laenud eesti keeles]] · [[Inimtegevuse mõju Eesti soodele]] · [[Isikumandaat]] · [[Järva maavolikogu (1940)]] · [[Jaguõhtud]] · [[Jevdokiapäev]] · [[Konstantin Pätsi aegsete Kotkaristi teenetemärgi kavaleride loend]] · [[Kuldīga komtuurkond]] · [[Kuldkinga Teataja]] · [[Kunst.ee]] · [[Kunstinäitus Harku '75]] · [[Kuressaare krahvkond]] · [[Kuressaare rahuleping]] · [[Lugunädalad]] · [[Mäetaguse valla lipp]] · [[Mänd (etnograafia)]] · [[Märkamisaeg]] · [[Märtsiküüditamine Virumaal]] · [[Mõisapolitsei]] · [[Mazsalaca muinaslinnus]] · [[Mega FM]] · [[Memorandum 14]] · [[Metsik]] · [[Metste ristipuu]] · [[Mida külvad...]] · [[Mida teha emaga]] · [[Midruskipäev]] · [[Missioni-Leht]] · [[Muinsuskaitse Nõukogu]] · [[Mulgi rattaralli]] · [[Music in Estonia]] · [[Must Mart]] · [[Mustamäe I mikrorajoon]] · [[Mustamäe V mikrorajoon]] · [[Mustjala Käsitöösahver]] · [[Nääris]] · [[Nõmme seltside ja ühenduste loend]] · [[Nõukogude Sõdur]] · [[Narva kalevivabrik]] · [[Narva Orkestrantide Ühingu sümfooniaorkester]] · [[Narva raad]] · [[Narva rae liikmete loend]] · [[Narva Tööline]] · [[Narva-2 kaitseliin]] · [[Narva-Jõesuu linnaosa volinike loend]] · [[Neio koolulaul & Suurõq sajaq]] · [[Neuermühleni lahing]] · [[Nikolai Reegi bareljeef]] · [[Nissi valla lipp]] · [[Noarootsi valla lipp]] · [[Noore Tantsu festival]] · [[Noorteraadio]] · [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis]] · [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal]] · [[Oktoobri rajoon]] · [[Räpina põllumeeste konvent]] · [[Rõivastustüli]] · [[Raadio Viru]] · [[Raadiorežii]] · [[Raasiku põllumeeste konvent]] · [[Rahvaastronoomia]] · [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)]] · [[Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks]] · [[Rahvuskongress]] · [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester]] · [[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut]] · [[Rakke rattamaraton]] · [[Rakvere foogtikohus]] · [[Rakvere foogtkond]] · [[Rakvere valla lipp]] · [[Ramadaan (raamat)]] · [[Randrüütel]] · [[Rauna stiftifoogt]] · [[Režii õppetool]] · [[Recker]] · [[Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)]] · [[Riigikogu üldkoosolek]] · [[Riigireform]] · [[Riigivanema auhind]] · [[Saarde valla lipp]] · [[Saare keel]] · [[Saaremaa käsikiri]] · [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Saaremaa rügement]] · [[Saksi valla lipp]] · [[Saku valla lipp]] · [[Salme valla lipp]] · [[Saluut (Tartu kino)]] · [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž]] · [[TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium]] · [[2007. aasta Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes]] · [[78 protsess]] · [[Aasta isa]] · [[Abiajamine]] · [[Antsla põllumeeste konvent]] · [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus]] · [[Eoste ristipuud]] · [[Estcoy-1]] · [[Estcoy-9]] · [[Estonia Muusika Osakond]] · [[Germaani laenud eesti keeles]] · [[Haapsalu raad]] · [[Halinga valla lipp]] · [[Jõgeva valla lipp]] · [[Kahi]] · [[Lapsepink]] · [[Laulukarussell]] · [[Leheristipäev]] · [[Lehtse valla lipp]] · [[Liivamäe lahing]] · [[Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]] · [[Linnuristipäev]] · [[Märjamaa alevi vapp]] · [[Maidla valla lipp]] · [[Meerapalu lahing]] · [[Mooni]] · [[Mustamäe IV mikrorajoon]] · [[Mustlase missioon]] · [[Pihkva lahing (1061)]] · [[Piiriomakaitse]] · [[Piirissaare valla lipp]] · [[Valge hobuse tants]] · [[Kihelkonnakonvent]] · [[Tehismuld]] · [[BMW 9. seeria]] · [[Wu (mõttelugu)]] · [[Tartu Indiefest]] · [[1896-klassi hüdrograafialaev]] · [[371 Admiraliteet-klassi kaater]] · [[Atlandi künnis]] · [[Autoostuluba]] · [[Colin Archeri laht]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee]] · [[Eestimaa aadlilipkond]] · [[Eestimaa konsistoorium]] · [[Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus]] · [[IV Erakorraline tööliste, soldatite, talupoegade ja kasakate nõukogude kongress]] · [[Jaosmaa]] · [[Karksi foogtkond]] · [[Karula Stahhaanovlane]] · [[Kolhoosi Aktivist]] · [[Kolomenski Štandart]] · [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]] · [[Kommunismi Koit (Lihula)]] · [[Kremass]] · [[Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Löögiüksus Admiral Pitka]] · [[Leedu NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[Mõisate ülevõtmine]] · [[Moskva Tšekaa]] · [[Nõukogude kultuuripoliitika]] · [[NKVD struktuur]] · [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus]] · [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]] · [[Ordžonikidze krai]] · [[Põltsamaa foogtkond]] · [[Patent (õigusakt)]] · [[Peeter Suure orden]] · [[Peterburi ülempolitseimeister]] · [[Plaanikomitee]] · [[Säässaare ristimänd]] · [[Salduse kihelkond]] · [[Sigulda vandenõu]] · [[Sipe Kõivusaare kased]] · [[Sossolid]] · [[Sotsialismi Võit]] · [[Sotsialistlik Räpina]] · [[Stalinlane]] · [[Stalinlik revolutsioon]] · [[Stalinlik Sõprus]] · [[Stalinlik Võit]] · [[SU-85I]] · [[Täievoliline esindaja]] · [[Töölipp]] · [[Töösangar]] · [[Tütarsaared]] · [[Tšigorini-nimeline maleklubi]] · [[Taebla Traktorist]] · [[Taevaskoja ristipuu]] · [[Tagaküla Tiigi talu ristimännid]] · [[Tallame puruks valgesoome mao]] · [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus]] · [[Torma Stahhaanovlane]] · [[Traktor (ajaleht)]] · [[Uus Elu (Rakke)]] · [[Uus Küla]] · [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] · [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon]] · [[Vahipostil]] · [[Vanaküla ohvripuud]] · [[Vanaküla Sanksaare ristimets]] · [[Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei]] · [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Liivimaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Riia konsistooriumiringkond]] · [[VELK Saaremaa konsistooriumiringkond]] · [[VELK Tallinna konsistooriumiringkond]] · [[Õigeusk Eestimaal]] · [[Ühistöö Võit]] · [[Üleliiduline Vabatahtlik Karskusühing]] · [[Koknese muinaslinnus]] · [[Krimulda (ajalooline piirkond)]] · [[Kuramaa liivlased]] · [[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] · [[Mežotne piiramine]] · [[Otepää lahing (1210)]] · [[Sēlpilsi muinaslinnus]] · [[Sattesele]] · [[Sotecle linnus]] · [[Talupoegade pagemine]] · [[Trikāta (ajalooline piirkond)]] · [[Turaida muinaslinnus]] · [[Turaida vaherahu]] · [[Uexkülli loengud]] · [[Võnnu liit]] · [[Vabatalupoeg]] · [[Vasalliteet]] · [[Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend]] · [[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond]] · [[Viezo]] · [[Viieteistkümnekopikane münt]] · [[Viljakümnis]] · [[Viljandi komtuurkonna ametnike loend]] · [[Virumaa piiskop]] · [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]] · [[Volmari liit]] · [[Vostokneftedobõtša]] · [[Warhaftig Histori]] · [[Abja valla vapp]] · [[Budakoda]] · [[Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž]] · [[Hiiumaa valla lipp]] · [[Kõmsi kivikalmed]] · [[Karlova tüüpi kivikirves]] · [[Kirimäe põletusmatus]] · [[Kivipere tänav]] · [[Kumna aardeleid]] · [[Põltsamaa.info]] · [[Popkooripidu]] · [[Rahvusvaheline kabeturniir "Tallinn 1985"]] · [[Rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff]] · [[Rakvere Rattaöö]] · [[Sõja jalus]] · [[Sõmeru valla lipp]] · [[Sõrve maantee]] · [[Saaremaa konsistoorium]] · [[Saue lipp]] · [[Sauga valla lipp]] · [[Sillamäe vapp]] · [[Sulev Tuka mälestusturniir]] · [[Surju valla lipp]] · [[Surju valla vapp]] · [[Taebla valla lipp]] · [[Tahkuranna valla lipp]] · [[Tali valla lipp]] · [[Tallinn (paikkond)]] · [[Tallinna Abikeskus]] · [[Tallinna aeg]] · [[Tallinna garnison]] · [[Tallinna Keskraamatukogu ajalugu]] · [[Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakond]] · [[Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal]] · [[Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon]] · [[Tallinna linnusekohus]] · [[Tallinna logo]] · [[Tallinna raad]] · [[Tallinna rae ametikohus]] · [[Tallinna rattamaraton]] · [[Tallinna Sõber]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna vapipäev]] · [[Tallinna Visioonikonverents]] · [[Tamsa lahing]] · [[Tamsalu valla lipp]] · [[Tapa valla lipp (2005)]] · [[Tapa vapp]] · [[Tartu Hansapäevad 2008]] · [[Tartu Hansapäevad 2009]] · [[Tartu Hansapäevad 2010]] · [[Tartu Hansapäevad 2014]] · [[Tartu linna kassatähed]] · [[Tartu linna päev]] · [[Tartu linna põhimäärus]] · [[Tartu Linnaleht]] · [[Võru Draamastuudio]] · [[Ylo]] · [[Skeemipesa]] · [[Ordinatuur]] · [[Balti laevastiku juhtide loend]] · [[Õru valla lipp]] · [[Öölaulupidu "Järjepidevus"]] · [[Ülalistmine]] · [[Ülenurme valla lipp]] · [[Sonda valla lipp]] · [[Tähe perepäevad]] · [[Tähtvere valla lipp]] · [[Tännassilma kivimeteoriit]] · [[Tõrva vapp]] · [[Türi lipp]] · [[Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond]] · [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] · [[Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool]] · [[Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut]] · [[Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar]] · [[Tartu ülikooli ujumisõpetaja]] · [[Tartu ülikooli vehklemisõpetaja]] · [[Tartu linnasiire]] · [[Tartu logo]] · [[Tartu maarjalaat]] · [[Tartu muinsuskaitsepäevad]] · [[Tartu Näitekunsti Stuudio]] · [[Tartu on unenägu]] · [[Tartu Päevaleht]] · [[Tartu raad]] · [[Tartu rattaralli]] · [[Tartu rulluisumaraton]] · [[Tartu sümfooniaorkester]] · [[Tartu valla lipp]] · [[Tarvastu valla lipp]] · [[Teaduse ja religiooni kolleegium]] · [[Teataja (ajaleht, 1922)]] · [[Teise astme linn]] · [[Toila valla lipp]] · [[Tootsi valla lipp]] · [[Tori valla lipp]] · [[Torma valla lipp]] · [[Tudengite teatripäevad]] · [[Uus Agrotehnika]] · [[Väätsa valla lipp]] · [[Vändra valla lipp]] · [[Vändra vapp]] · [[Värska valla lipp]] · [[Võhma lipp]] · [[Võitlusgrupp Rebane]] · [[Võru sümfooniaorkester]] · [[Võru-Petseri Sõjaväeringkond]] · [[Võrulaste tahteväljenduspäev]] · [[Vaivara valla lipp]] · [[Valga Cruising]] · [[Vallikraavivaht]] · [[Vara valla lipp]] · [[Vasalemma valla lipp]] · [[Vastse-Kuuste valla lipp]] · [[Vastseliina valla lipp]] · [[Vigala valla lipp]] · [[Vihula valla lipp]] · [[Viimsi Teataja]] · [[Viimsi valla lipp]] · [[Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Viljandi raad]] · [[Viljandi sümfooniaorkester]] · [[Viljandi vanamuusika festival]] · [[Vinni valla lipp]] · [[Vooremaa auhinnavõistlus maadluses]] · [[Vormsi valla lipp]] · [[Vormsi valla vapp]] · [[Üliõpilasorganisatsioonide vapid]] · [[Adramadrus]] · [[Adrasajandik]] · [[Albaania linnad]] · [[Avalik veekogu]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] · [[Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed]] · [[Eesti Partisaniliikumise Staap]] · [[Interpreet]] · [[Kirikueestseisja]] · [[Kolin Pirunkirkko]] · [[Kommaan]] · [[Kontšog-Džungne]] · [[Kuldrebane]] · [[Kutsekoda]] · [[Kuuendikumaa]] · [[Kvoodimaa]] · [[Müristaja (raudteesuurtükk)]] · [[Mitteavalik veekogu]] · [[Mongoolia kloostrid]] · [[Põhjaeesti kirjakeel]] · [[Raskekauglaskepatarei]] · [[Ripats (üliõpilasorganisatsioonides)]] · [[Soome laenud eesti keeles]] · [[Soome penikoorem]] · [[Sunghyun Kim]] · [[Suur Tõll (raudteesuurtükk)]] · [[Talurendimaa]] · [[Tapper (raudteesuurtükk)]] · [[Tartu Ülikooli ideelabor]] · [[Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)]] · [[Växjö piiskoppide loend]] · [[Vallakohus]] · [[Vastu hommikut]] · [[Viru-Järva Sõjaväeringkond]] · [[15. mai – 1. juuni 1992]] · [[Aada (Eesavi naine)]] · [[Eesti maastikurattasari]] · [[Eesti riiklike teenetemärkide galerii]] · [[Eesti semiootika sügiskool]] · [[Eesti Teadusinfosüsteem]] · [[Eesti-Läti Laevasõidu Agentuur]] · [[Eestikeelsed teleuudised]] · [[Eestlane ja tema isand]] · [[Eiderattasamm]] · [[Itaalia kronoloogia]] · [[Kriminaalkohtupidamise seadustik]] · [[Kultuuridessant]] · [[Kungla (mütoloogia)]] · [[Kunstinäitus Saku '73]] · [[MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!]] · [[Mängukoobas]] · [[Mõõgaga mõõdetud maa]] · [[Mõõganeelaja Alfredo]] · [[Musta risti ikke all]] · [[Muuga tiik]] · [[Rebasenaine]] · [[Regionaaltelevisioon Eesti]] · [[Register 2007]] · [[Riia õigus]] · [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]] · [[Riigikaitseõpetus]] · [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] · [[Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon]] · [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] · [[Soov.ee]] · [[Sotsia]] · [[SS-korpus]] · [[Stahli grammatika]] · [[Stegeborgi hertsog]] · [[Stencibility]] · [[Stockholmi Eesti Ühing]] · [[Stockholmi Eesti Lasteaed "Pääsuke"]] · [[Suhtesõlmed]] · [[Suitsuprii klass]] · [[Taani meedia]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu Euroopa dokumendikeskus]] · [[Tarvastu põllumeeste konvent]] · [[Tasuta maa]] · [[Teadusbuss]] · [[Tehumardi peitleid]] · [[UTTV]] · [[Uus Aeg]] · [[Võistkondlik suusamaraton]] · [[Vaatleja (ajakiri)]] · [[Viljandi valla lipp]] · [[Viljaneitsi]] · [[Virumaa Kolmiküritus]] · [[Volta annab kaeblikku vilet]] · [[Õhukaitse suurtükiväegrupp]] · [[Õppeinfosüsteem]] · [[Üksikud jalaväepataljonid]] · [[Ülemtalurahvakohus]] · [[Abbe Nilsson]] · [[Abbeville'i leiukoht]] · [[Abomey platoo]] · [[Adramaarevisjon]] · [[Alaealiste koloonia]] · [[Alamkapten]] · [[Albaania lähiajalugu]] · [[Alcamo vapp]] · [[Allveelaevade Divisjon]] · [[Anatoolia kiltmaa]] · [[Ekspresskataloog]] · [[Emand Karlsson]] · [[Est- und livländische Brieflade]] · [[Everyday (portaal)]] · [[Fengshui Shan]] · [[Gattšina lipp]] · [[Gomang]] · [[Grööni kirjandus]] · [[Gruusia Partei]] · [[Gupo sild]] · [[Guttanneni vapp]] · [[Kõne Tallinna juutkonnale]] · [[Küüslauguküüned]] · [[Kurši murrakud]] · [[Leki oja]] · [[Lembitu (romaan)]] · [[Nädalalõpp Kanal 2ga]] · [[Naftariik]] · [[NarTest Technologies]] · [[Neli kuningat]] · [[Noorem rauaaeg]] · [[Norra džäss]] · [[Norra nimi]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused murdmaasuusatamises]] · [[Olavi Paavolaise Selts]] · [[Rõugutaja]] · [[Rindesõprade päevad]] · [[Robotex]] · [[Roheline Tārā]] · [[Roomlased]] · [[Rootsi-Eesti Ühing]] · [[Rwampanga]] · [[Säässaare ristipuud]] · [[Sõjamäe lahing]] · [[Sõrve põllumeeste konvent]] · [[Süütalastepäev]] · [[S7 (Berliin)]] · [[S8 (Berliin)]] · [[S85 (Berliin)]] · [[S9 (Berliin)]] · [[Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond]] · [[Sakslaste küüditamine (1945)]] · [[Suunakood]] · [[Suurbritannia rüütliseisus]] · [[Suveräänsus Eesti põhiseaduses]] · [[Tšarjatantra]] · [[Taani keelepoliitika]] · [[Taani kliima]] · [[Taani muusika kuldaeg]] · [[Taassünni päev]] · [[The Baltic Times (1932)]] · [[Tiibeti budismi ajalugu]] · [[Tiibeti budistlik panteon]] · [[Tipp TV]] · [[TM-34]] · [[Tondi jutud]] · [[Tooru õhtu]] · [[Topelt-Kiiks]] · [[Toronto Eesti Ühispank]] · [[Transiitreisija]] · [[Triobet]] · [[Tsirgupäev]] · [[Tule TV]] · [[Tulehaldjad]] · [[TuleTulemine]] · [[Väike-Maarja põllumeeste konvent]] · [[Vändra põllumeeste konvent]] · [[Värska põllumeeste konvent]] · [[Võnnu põllumeeste konvent]] · [[Võru–Petseri ürgorg]] · [[Võsareporter]] · [[Vaimse tervise päev 2008]] · [[Vakujaosed]] · [[Valga põllumeeste konvent]] · [[Valge kuningas]] · [[Valgele valgega ehk värviliselt]] · [[Valgemiao keel]] · [[Valimiskogu]] · [[Vana eesti rahvausk]] · [[Vanarootsi laenud eesti keeles]] · [[Vanavene laenud eesti keeles]] · [[Vanem rauaaeg]] · [[Walesi poolsaar]] · [[Wastne Testament]] · [[Wirkhausi-nimeline puhkpillimuusika stipendium]] · [[Wuhan Shi]] · [[Ülo Altermanni salk]] · [[Andriamasinavalonad]] · [[Artekon Raadio Tallinn]] · [[Asenduskoduteenus]] · [[Asustusüksus]] · [[Austraalia pealinna ala lipp]] · [[Baltisches historisches Ortslexikon]] · [[Belize'i kindralkuberneride loend]] · [[Bioloogia ja lingvistika]] · [[Blog.tr.ee]] · [[Bugesera nõgu]] · [[D'Entrecasteaux' rahud]] · [[Häda ellujäänuile]] · [[Hannoveri ajalugu]] · [[Hilisrauaaeg]] · [[Hingeloendus]] · [[Ida mõtteloo leksikon]] · [[Ida-Madagaskar]] · [[Idumealased]] · [[Lääne-Saare valla lipp]] · [[Läänlane (portaal)]] · [[Läti rahvausund]] · [[Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhihariduse Ministeerium]] · [[Letipea-Mahu]] · [[Liechtensteini valitsusjuht]] · [[Linnapäev]] · [[Linnareform]] · [[Lotmani loengud]] · [[Maa-alune]] · [[Maaema mess]] · [[Norra tantsukunst]] · [[Ortoire]] · [[Paimio lahing]] · [[Pakane (mütoloogia)]] · [[Pannilöömine]] · [[Panzerfaust 60]] · [[Peeraselkä]] · [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]] · [[Pikne (äiksejumal)]] · [[Piraadirannik]] · [[Saunapäev]] · [[Scandinavian Shipping Gazette]] · [[Schlei maakonna vapp]] · [[Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta]] · [[Seapraad]] · [[Segarent]] · [[Seišellikreooli kirjandus]] · [[Seitsmemagajapäev]] · [[Seitsmesed uudised]] · [[Seitsmevennapäev]] · [[Senegali peaminister]] · [[Sg-122]] · [[Sierra Leone kindralkuberneride loend]] · [[Sisekaitse Operatiivrügement]] · [[Tõlet (almanahh)]] · [[Tõlet (muinsuskaitseklubi)]] · [[Tõnisepäev]] · [[Tõrva Noortevolikogu]] · [[Tõrvas]] · [[Töö Leedu Hüvanguks]] · [[Tüüringi maakrahvkond]] · [[Türi Eesti Kodanike Komitee]] · [[Taliharjapäev]] · [[Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester]] · [[Tallinna rakenduskunsti triennaal]] · [[Tallinna turberaamatud]] · [[Talvine nigulapäev]] · [[Tangupuder]] · [[Tantsud linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt]] · [[Tarastamiskohustus]] · [[Tartu Hansapäevad 2015]] · [[Trinidadi ja Tobago peaminister]] · [[Tulutooja]] · [[Turbahorisont]] · [[Turbalasund]] · [[Turvastumine]] · [[Turvastunud muld]] · [[Tuulehaldjad]] · [[Tuuleristipäev]] · [[TV3 (Rootsi)]] · [[Uhhuduur]] · [[Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat]] · [[Uljaste kuplistik]] · [[Unkalauad]] · [[Unustatud mõisad]] · [[Uppuva pardi juhtum]] · [[Varanduse vedajad]] · [[Varesepäev]] · [[Varesesaare venelased]] · [[Vasknarva põllumeeste konvent]] · [[Venemaa Radikaaldemokraatlik Partei]] · [[Ventimigliade linnus]] · [[Viareggio vapp]] · [[Vigala valla volikogu]] · [[Xánthi vallaüksus]] · [[Xánthi vallakogukond]] · [[Xaafuuni neem]] · [[Ya'ani ringkond]] · [[Dalmaatsia saared]] · [[DES-Nyt]] · [[Digitark]] · [[Disainiaasta]] · [[Donostia vald]] · [[Duumarubla]] · [[Eesti avalikud tegelased]] · [[Eesti etnograafia sõnaraamat]] · [[Eesti Keel ja Kirjandus]] · [[Eesti kirjandus (toetusprogramm)]] · [[Eesti kirjanduse biograafiline leksikon]] · [[Eesti kirjarahva leksikon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu]] · [[Eesti luureajalugu]] · [[Gruusia meedia]] · [[Inimesehaldjad]] · [[Intel i9]] · [[Interstanding]] · [[Itapipoca vald]] · [[Jeesuse sugulased]] · [[Judenburgi vapp]] · [[Juudi vähemusrahvuse IV kultuurnõukogu]] · [[Kaitseväe toetuse väejuhatus]] · [[Kajaka teoreem]] · [[Karepa kant]] · [[Katvanga]] · [[Keelesild]] · [[Keskmine rauaaeg]] · [[Kirikukonvent]] · [[Kirjad India ookeanilt]] · [[Kivihaldjad]] · [[Kohustuslik kogumispension]] · [[Maahaldjas]] · [[Maidla kivikalme]] · [[Majahaldjad]] · [[Mereviki]] · [[Modica krahvide linnus]] · [[Päikeseprillid (kogumik)]] · [[Põhjakotkas]] · [[Põltsamaa suudlus]] · [[Püha Ihu gild]] · [[Pitka jõgi]] · [[Politseitalitus]] · [[Pontus Magnusson]] · [[Portugali meedia]] · [[Poti laat]] · [[Potilaat]] · [[Praktiskais Latvietis]] · [[Prantsuse maalikunst]] · [[Prantsusmaa kuningas]] · [[Pritsikuur]] · [[Professor Talis Bachmanni labor]] · [[Proletaar]] · [[Purke linnus]] · [[Rabinaat]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (Bulgaaria)]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (Hispaania, 1934)]] · [[Radikaaldemokraatlik Partei (India)]] · [[Rahaaugu haldjad]] · [[Rahvaraamat]] · [[Siseränne Eestis]] · [[Sixten, Benka, Jonte]] · [[SK-39]] · [[Sloveenia meedia]] · [[Sobrali vald]] · [[Soome keelepoliitika]] · [[Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp]] · [[Tartu Ülikooli Euroopa kolledž]] · [[USA punk]] · [[Ussikuningas]] · [[Ussiurguminemisepäev]] · [[Usuteaduslik Ajakiri]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstnik]] · [[Väike murdesõnastik]] · [[Kõiv akna all]] · [[Gnoosis]] · [[Maavägi]] · [[Eestimaa superintendent]] · [[Fredehelmus Poyg]] · [[Neljas]] · [[Riigikeel]] · [[Laengsidestusseadis]] · [[A-tüüpi isiksus]] · [[Vahtrik]] · [[Aasta muld]] · [[Alulinna sooleid]] · [[Ametkond (keskaeg)]] · [[Armuõigus]] · [[Auk (loomapüünis)]] · [[Piastide võlv]] · [[Aktiivtakisti]] · [[Alussõna]] · [[Ettevõtte juhtimine]] · [[Hea ja kurja pildid]] · [[Kõrgvesi]] · [[Kaug-Lõuna]] · [[Kirjandusteoste tegelaste loend]] · [[Kohalik päikeseaeg]] · [[Kuritegevus]] · [[Loodusteadus]] · [[Mõtestatud lause]] · [[Tüüp-sõna]] · [[Teoloogia summa Ia q. 2]] · [[Tunnetusrelativism]] · [[Üldgeograafiline kaart]] · [[Aprioorsus]] · [[Elastne sidur]] · [[Ferridromofiilia]] · [[Filosoofia valdkonnad]] · [[Germanomaania]] · [[Graniidistumine]] · [[Hammassidur]] · [[Inhalatsioon]] · [[Jäävöönd]] · [[Järskrannik]] · [[Kalendristika]] · [[Keeleteaduse mõisteid]] · [[Kompenseeriv sidur]] · [[Konvenientsipoliitika]] · [[Koost]] · [[Mäenduse mõisteid]] · [[Maastikuauto]] · [[Magmakeha]] · [[Masinaehitusmaterjalid]] · [[Masinaelement]] · [[Normaalmurrang]] · [[Ookeaniline saar]] · [[Pikima ametiajaga poliitilised liidrid]] · [[Polümerisatsiooniaste]] · [[Primitiivne algtegur]] · [[Puänt]] · [[Raamatukoguteaduse mõisteid]] · [[Raamatuteaduse mõisteid]] · [[Rakubioloogia mõisteid]] · [[Silinderhõõrdülekanne]] · [[Sonaaditsükkel]] · [[Sotsioloogia mõisteid]] · [[Soveldamine]] · [[Tantsusüit]] · [[Teise maailmasõja survel tehtud leiutised]] · [[Temperavärv]] · [[Tugevus]] · [[Valdus]] · [[Vormel 1 meeskondade loend]] · [[Ööbinokkel]] · [[Abrasiivkulumine]] · [[Absoluutne sügavus]] · [[Aisting]] · [[Aktiivne jõud]] · [[Aniloks-värviaparaat]] · [[Aniloks-värvivalts]] · [[Arvestuspoogen]] · [[Astroloogia mõisteid]] · [[Bioaktiivne ühend]] · [[Erosioonkulumine]] · [[Esimene rinne]] · [[F-vitamiin]] · [[Firmasport]] · [[Joaskulumine]] · [[Joonpingus]] · [[Kõrgusindeks]] · [[Kavitatsioonkulumine]] · [[Keevitatavus]] · [[Kolm kriitikat]] · [[Konvendihoone]] · [[Kristlik ekstremism]] · [[Kultuuritehas]] · [[Lõtkuga ist]] · [[Liivapaber]] · [[Loomaks moondumine]] · [[Meditsiiniline biokeemia]] · [[Mehaaniline kulumine]] · [[Mittetunnustamispoliitika]] · [[Mullastik]] · [[Pajatus]] · [[Piirseisund]] · [[Proportsionaalsuspiir]] · [[Rasvlahustuvad vitamiinid]] · [[Regivärss]] · [[Sööbekulumine]] · [[Servojuhtimine]] · [[Silikaltsiit]] · [[Suruõhu kuivatamine]] · [[Tõrge]] · [[Tõutervis]] · [[Tensotajur]] · [[Tingimus]] · [[Traditsionalism]] · [[Ubikinoonid]] · [[UDA-tehnoloogia]] · [[Usuline ekstremism]] · [[Vaidemenetlus]] · [[Vakuoolne düstroofia]] · [[Valgustuse projekt]] · [[Veestik]] · [[Veterinaaria mõisteid]] · [[Aksiaalne väntliugurmehhanism]] · [[Algordinaat]] · [[Arvutuspinge]] · [[Avapind]] · [[Dünaamiline koormus]] · [[Deformatsioonide võrdsuse tingimus]] · [[Efektiivne kontsentratsioonitegur]] · [[Hüdrostaatika põhivõrrand]] · [[Hüdrostaatiline rõhk]] · [[Homogeenne elektriväli]] · [[Induktsioonivool]] · [[Inglise jalg]] · [[Iseloomulik lõige]] · [[Jäätmekategooriad]] · [[Jõusüsteem]] · [[Joonkiirus]] · [[Külaliskorter]] · [[Kaaspind]] · [[Kapsaraud]] · [[Kavandamine]] · [[Kehade süsteem]] · [[Keskmine lõtk]] · [[Kiilmehhanism]] · [[Klemmliide]] · [[Kontaktpind]] · [[Kuumustugevus]] · [[Lendkarvad]] · [[Lenkimine]] · [[Lihtside]] · [[Marineeritud kurk]] · [[Ohtlik punkt]] · [[Pöördemoment]] · [[Paigaldus]] · [[Peapind]] · [[Piklid]] · [[Pingeteooria]] · [[Prantsuse jalg]] · [[Puhkemaja]] · [[Süllogistika]] · [[Soolakurk]] · [[Staatikaga määratav skeem]] · [[Staatikaga määratavad ülesanded]] · [[Survevool]] · [[Tõusunurk]] · [[Tasakaalus vedelik]] · [[Teabelevi]] · [[Tehnoloogiline protsess]] · [[Tsangpadrun]] · [[Tugevustingimus]] · [[Ujuv laager]] · [[Vägilasmuistend]] · [[Vähendav lüli]] · [[Väsimustugevus]] · [[ÜRO embleem]] · [[Aaderduskamm]] · [[Aktsentueeriv värsisüsteem]] · [[Altariesine]] · [[Aritmeetiline operatsioon]] · [[Bioloogia mõisteid]] · [[Inimese areng]] · [[Issand]] · [[Katehhees]] · [[Kodanikkond]] · [[Konfessioon]] · [[Manoury notatsioon]] · [[Metafooriteooria]] · [[Olümpialiikumine]] · [[Olümpiamängude mälestusmedal]] · [[Olümpiamündid]] · [[Olümpiaprintsiip]] · [[Otsustusinstitutsioonid]] · [[Pärisklass]] · [[Pühitsus]] · [[Polüneesia kosmogoonia]] · [[Polaartelg]] · [[Prioriteet]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee auliige]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige]] · [[Religiooniõpetus]] · [[Sõnaseletus]] · [[Subjekt-subjekt-suhe]] · [[Tööstusomandi õiguskaitsetaotlus]] · [[Teoloogia summa Ia q. 22]] · [[Usuartikkel]] · [[Usulahk]] · [[Väljamine]] · [[BATUN]] · [[Koomika]] · [[Loodususund]] · [[Põletatud suhkur]] · [[Ülepinge]] · [[Šaržeerimine]] · [[Alusringjoon]] · [[Arvutuslik tugevus]] · [[Asendiandur]] · [[Automaatliin]] · [[Dünaamiline pinge]] · [[Destillaatõli]] · [[EM-määre]] · [[Frittimine]] · [[Geomeetriline lukustamine]] · [[Gravitatsioonijõud]] · [[Immutusõli]] · [[Juveniilne pind]] · [[Juveniilne vesi]] · [[Kõrgpaar]] · [[Kaabliõli]] · [[Karastusõli]] · [[Kasutajaprogramm]] · [[Kesktemperatuuriline määre]] · [[Kiirtaandusmehhanism]] · [[Klaaskiudkaabel]] · [[Kompaundõli]] · [[Kulumiskiirus]] · [[Lõikekulumine]] · [[Löökkulumine]] · [[Lihvõli]] · [[Liigvarras]] · [[Magnetvedelik]] · [[Mastaabitegur]] · [[Mittestabiilne loogikalülitus]] · [[Modulatsiooniketas]] · [[Naatriummääre]] · [[Naftaõli]] · [[Nullist pulseeriv pinge]] · [[Optiline tajur]] · [[Paindtootmine]] · [[Paljutsükliline väsimus]] · [[Pindasurumine]] · [[Rasvõli]] · [[Releetajur]] · [[Robotsüsteem]] · [[Siirdeandur]] · [[Tabatav pind]] · [[Termiline väsimus]] · [[Tsüklite baasarv]] · [[Väntpõlvmehhanism]] · [[Õlitussüsteem]] · [[Eesti koolinoorte 2007. aasta mälumängumeistrivõistlused]] · [[Eksperimentaalne petroloogia]] · [[Eksponentvõrrand]] · [[Energeetika mõisteid]] · [[Erituskude]] · [[Fossiliseerumine]] · [[Frittglasuur]] · [[Geoloogiline materjal]] · [[Haldusorgan]] · [[Hulkliige]] · [[Interpolaator]] · [[Isetsentreeruv padrun]] · [[Jalaväelane]] · [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] · [[Külmstantsimine]] · [[Kasseli ahi]] · [[Keevisliide]] · [[Kemolitotroofid]] · [[Keraamika mõisteid]] · [[Kohastumine]] · [[Laagrikael]] · [[Ladejärk]] · [[Lineaarne programmeerimine]] · [[Mõõtemeetod]] · [[Masinaoperaator]] · [[Mineraali reljeef]] · [[Ohutis]] · [[Põhimaterjal]] · [[Paroniit]] · [[Pedagoogika mõisteid]] · [[Pikkliin]] · [[Pikkusplaat]] · [[Pius XI kanoniseeritud pühakud]] · [[Riistvaraline programmeerimine]] · [[Sündimuse üldkordaja]] · [[Sademete hulk]] · [[Selgelthaistmine]] · [[Selgeltkuulmine]] · [[Selgeltmaitsmine]] · [[Selgelttajumine]] · [[Skolastiline meetod]] · [[Sulandaja]] · [[Suljutaimed]] · [[Tütarrakk]] · [[Teabenõue]] · [[Teatmemõõdud]] · [[Traatkopikas]] · [[Vulkaaniline materjal]] · [[Äge glomerulonefriit]] · [[Anarhofuturism]] · [[Avaliku ja eraõiguse eristamine]] · [[Blatnoi]] · [[Demonoloogia mõisteid]] · [[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]] · [[Epopöa]] · [[Geofüüsika mõisteid]] · [[Geoloogia mõistete loendid]] · [[Geonoomia]] · [[Hüdroloogia mõisteid]] · [[Idavere lade]] · [[Kamberkaevandamine]] · [[Klibuvall]] · [[Latorpi lade]] · [[Liitmisreegel]] · [[Litoloogiliselt heterogeenne põiksus]] · [[Mäendus]] · [[Mineraloogia mõisteid]] · [[Orogeenne vöönd]] · [[Paleontoloogia mõisteid]] · [[Paljandumine]] · [[Pimp TV]] · [[Plagu]] · [[Positiivne pinnavorm]] · [[Rööplasumus]] · [[Raamatute varjatud sõnumid]] · [[Reljeefitüüp]] · [[Reumaatiliste haiguste klassifikatsioon]] · [[Risti ümberpööramine]] · [[Säästukaart]] · [[Süütegu]] · [[Sünonüümia]] · [[Schickid]] · [[Soololaul]] · [[Star Treki tähelaevaklasside loend]] · [[Statistiline meetod]] · [[Taevaisa]] · [[Tonaalne muusika]] · [[Valkdüstroofiad]] · [[Õgurannik]] · [[Angoobmaal]] · [[Antiikkirjandus]] · [[Emotsionaalne inadekvaatsus]] · [[Erihoolekandeteenus]] · [[Filmitehnika]] · [[Fromoloogia]] · [[Gregoriuse aasta]] · [[Hääletamine]] · [[Halduse kandja]] · [[Kaksikdiagnoos]] · [[Kodarjoon]] · [[Koodimuundur]] · [[Lähisarktiline kliimavööde]] · [[Lõunamere saared]] · [[Laidrannik]] · [[Leeritunnistus]] · [[Luureohvitser]] · [[Mõõteriista täpsusklass]] · [[Masinpsühholoogia]] · [[Meeleparanduse sakrament]] · [[Metallitööline]] · [[Mittesilindrilisus]] · [[Mittesirgjoonelisus]] · [[Mittetasapinnalisus]] · [[Olmeluul]] · [[Pakutrükk]] · [[Parafeerimine]] · [[Pascal-B]] · [[Psühhiaatria mõisteid]] · [[Režiistsenaarium]] · [[Ridamus]] · [[Sõltuvusaine]] · [[Seadeelement]] · [[Senestopaatia]] · [[Sisend-väljundplokk]] · [[Suurringjoon]] · [[Taylori printsiip]] · [[Terakasvaja]] · [[Tikkpolt]] · [[Tundeelu tuimenemine]] · [[Välisluure]] · [[Vaimulikuseisuse sakrament]] · [[Ühiskordne]] · [[Ühitatud veos]] · [[Üleriigiline planeering]] · [[Ümarpuit]] · [[Aafrika Finantsühendus]] · [[Aafrika-Antarktika nõgu]] · [[Aeglased kõikuvliikumised]] · [[Aerofoto dešifreerimine]] · [[Agraarsektor]] · [[Ahelindeks]] · [[Algotest]] · [[Anaerobioos]] · [[AudioSculpt]] · [[Huumusained]] · [[Idand]] · [[Katlavinn]] · [[Kinkeleping]] · [[Koagulatsioon]] · [[Kohortimine]] · [[Kohrutamine]] · [[Kolvirõngad]] · [[Konto debiteerimine]] · [[Kultuurniit]] · [[Lõppdesinfektsioon]] · [[Lahinguteenindustoetus]] · [[Lisaõhuklapp]] · [[Mõttetegevus]] · [[Organisatsioonilis-tegevuslik mäng]] · [[OSY-400]] · [[Otsak]] · [[Otsik]] · [[Puhverdusvõime]] · [[Registerpant]] · [[Rektifikatsioonikolonn]] · [[Saematerjal]] · [[Tähtaeg]] · [[Töötuba]] · [[Talvepealinn]] · [[Tarbimisühiskond]] · [[Uhtaine]] · [[Võõris]] · [[Üleminekuline maakoor]] · [[Aadressiväli]] · [[Abikontakt]] · [[Abikontaktor]] · [[Abilüliti]] · [[Aisad]] · [[Aktiivne äär]] · [[Altereeritud heli]] · [[Asendushooldus]] · [[Avatusluul]] · [[B-klassi isolatsioon]] · [[Co-edition]] · [[Ebasarikas]] · [[Eestkosteasutus]] · [[Elastne keha]] · [[Elastne keskkond]] · [[Emajõe kallastelt Jäämereni]] · [[Ergutusahel]] · [[Hüpopaatia]] · [[Heli tulendnimetus]] · [[Helirea kulgevad astmed]] · [[Helirea püsivad astmed]] · [[Hiiliv tõrge]] · [[Hoolduspere]] · [[Hooldusvajadus]] · [[Instseneeringuluul]] · [[Jagamisrakis]] · [[Käivitusmoment]] · [[Käivitusmootor]] · [[Käivitusvool]] · [[Külmvöö]] · [[Kaardivõrk]] · [[Kommutaatormasin]] · [[Kuiva kehaehitusega hobune]] · [[Lauskmaa]] · [[Leidurlusluul]] · [[Looduskomponent]] · [[Mažoorne helirida]] · [[Minoorne helirida]] · [[Mississippi madalik]] · [[Muusikapaleograafia]] · [[Palavvöö]] · [[Parasvöötme õhumass]] · [[Riiklik järelevalve]] · [[Rikkusluul]] · [[Serbia ja horvaadi kirjandus]] · [[Suuremõõtkavaline kaart]] · [[Teenistuslik järelevalve]] · [[Toimetulekutoetus]] · [[Troopiline õhumass]] · [[Tugiheli]] · [[Võidusõidukaarik]] · [[Ärakanne]] · [[Ökomaksureform]] · [[Aažioteooria]] · [[Abikool]] · [[Abstraktsus]] · [[Anaeroobne keskkond]] · [[Arengukoridor]] · [[Arengustrateegia]] · [[Arvutikaitse]] · [[Autokool]] · [[Biosüsteem]] · [[Ceteris absentibus]] · [[Dielektrikuskadu]] · [[Haugi mälu]] · [[Heitmed]] · [[Heterogeenne reaktsioon]] · [[Hindamine]] · [[Hooldusõpe]] · [[Hoolduskool]] · [[JK-triger]] · [[Keskkondlik paradigma]] · [[Keskkonnamärgis]] · [[Keskkonnanormatiiv]] · [[Keskkonnapoliitika vahend]] · [[Keskkonnatasu]] · [[Kinnine ninahääldus]] · [[Kontaktne mõõtmismeetod]] · [[Lasteraamatukogundus]] · [[Loomik]] · [[Lotta II]] · [[Merepiir]] · [[Mittenegatiivne arv]] · [[Negatiivne arv]] · [[Non Grata]] · [[Püsiasustus]] · [[Paralleelreaktsioonid]] · [[Projekteerimistingimused]] · [[Rohelised Maskid]] · [[Süsi]] · [[Sialliitne murenemine]] · [[Sisejulgeolek]] · [[Sulfaatrespiratsioon]] · [[Tähtpäevakurss]] · [[Tarbimisharjumuste muutmine]] · [[Tavakool]] · [[Toimetulekuklass]] · [[Tuhamägi]] · [[Tuumatooraine]] · [[Uus keskkonnaparadigma]] · [[Väikepala]] · [[Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd]] · [[Varuained]] · [[VASAB 2010]] · [[Verbaalne notatsioon]] · [[Vokaalne düslaalia]] · [[Autohtoonsus]] · [[Erifond]] · [[Erirühm]] · [[Esindusõigus]] · [[Euroopa Liidu narkostrateegia]] · [[Euroopa meediasüsteem]] · [[Fokuseerimine]] · [[Joonisanimatsioon]] · [[Juhan Peegli nimeline ajakirjandusstipendium]] · [[Käendaja]] · [[Kõrgsagedustrafo]] · [[Katteloor]] · [[Kommunikatiivsed lausetüübid]] · [[Kompimiselundid]] · [[Komplekslause]] · [[Kultuuriselts]] · [[Kuulmispuue]] · [[Lähisekvatoriaalsed hõrendikud]] · [[Lähtejärv]] · [[Lause moodustajad]] · [[Lause pealiikmed]] · [[Leppetrahv]] · [[Liitöeldis]] · [[Netikommentaar]] · [[Normaallause]] · [[Olemasolulause]] · [[Olmejäätmed]] · [[Pärandumine]] · [[Pakettandmeside]] · [[Paskalsekund]] · [[Passiivilause]] · [[Positsioneerimisteenus]] · [[Prangli leht]] · [[Progressiivtarind]] · [[Sabrina, teismeline nõid]] · [[Soolapaberfoto]] · [[Täislause]] · [[Tõenäosustihedus]] · [[Taskuhäälingu tarkvara]] · [[Tavajäätmed]] · [[Uurdejärv]] · [[Väikekannel]] · [[Väitlause]] · [[Vaegus]] · [[Varjatud reklaam]] · [[Äravoolukiht]] · [[Äravoolumaht]] · [[Ühesuguline õis]] · [[Abielusündimuskordaja]] · [[Absoluutne kiirus]] · [[Akumulatsiooniala]] · [[Akustika ja helitehnika]] · [[Düseutroofne järv]] · [[Digitaalne dokumendihaldus]] · [[Dokumendiliik]] · [[Elusloodus]] · [[Füsioloogiline akustika]] · [[Flandeerimine]] · [[Harmooniline intervall]] · [[Helistike sugulus]] · [[Hulgasõna]] · [[Igavese pakase vöö]] · [[Infojuhtimine]] · [[Jäätmejaam]] · [[Kõrgustähistus]] · [[Kaevamishark]] · [[Kephalos Klazomenaist]] · [[Kestvusratsutamine]] · [[Kiskahel]] · [[Kolmikmeremiil]] · [[Kromaatiline helirida]] · [[Lihtintervall]] · [[Maailmapilt]] · [[Maastikusfäär]] · [[Mardilaat]] · [[Meditsiiniline abivahend]] · [[Meeste sündimuskordaja]] · [[Meloodiline intervall]] · [[Mesotroofid]] · [[Nardid]] · [[NARIS]] · [[Nominaaltulusus]] · [[Piesoisohüps]] · [[Poolhääl]] · [[Pragmaatiline abisõna]] · [[Radioaktiivne kiirgus]] · [[Reservaaž (graafika)]] · [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]] · [[Rulllaager]] · [[Sündimatus]] · [[Sündimuse erikordaja]] · [[Sündimuse kogukordaja]] · [[Savi kuivamine]] · [[Segahääl]] · [[Semidüstroofne järv]] · [[Shannoni esimene teoreem]] · [[Sisendkeel]] · [[Tõeline hallutsinatsioon]] · [[Toonikakolmkõla]] · [[Vallassündimuse erikordaja]] · [[Õhkpadi]] · [[Õpivilumuste spetsiifilised häired]] · [[Aadriraud]] · [[Adratald]] · [[Aganik]] · [[Ahkju]] · [[Allhange]] · [[Alustainas]] · [[Argitanu]] · [[Aurukast]] · [[Conrad Aramis]] · [[Elektrisignaal]] · [[Elektronseadis]] · [[Ensüümikomisjon]] · [[Etikukivi]] · [[Gibbsi refleksioonimudel]] · [[Hagerik]] · [[Hajus närvisüsteem]] · [[Hauskar]] · [[Ideaalmina]] · [[Influentsaviirus]] · [[Kütis]] · [[Kaltsud]] · [[Keeletüübid]] · [[Kindlusvangistus]] · [[Kliendikaart]] · [[Kupuraud]] · [[Kupusarv]] · [[Kvalitatiivne matemaatika]] · [[Linnuklubi]] · [[Linuk]] · [[Mikrotsoonanalüüs paberil]] · [[Miljööväärtuslik ala]] · [[Mina piirid]] · [[Neuropsühholoogiline hindamine]] · [[Norra põllumajandus]] · [[Petik]] · [[Plaueni Lutheri kogudus]] · [[Puurkaev]] · [[Räwala]] · [[Rabamine]] · [[Sõba]] · [[Süstemaatiline anatoomia]] · [[Soovitatav päevane kogus]] · [[Stiihia]] · [[Suhteline eelis]] · [[Telliskivisein]] · [[Toitumisteadus]] · [[Turismiinfokeskus]] · [[Turismitoode]] · [[Urmelid]] · [[Urnimatus]] · [[Võidusõidukaater]] · [[Vaalikurikas]] · [[Varajase muusika mõisteid]] · [[Vihtlemine]] · [[Alepõld]] · [[Alepõllundus]] · [[Alltuulekülg]] · [[De monade, numero et figura]] · [[Elulised vajadused]] · [[Ensüümiperekond]] · [[Esteetika ja Vabade Kunstide Sõltumatu Akadeemia]] · [[Fekaalid]] · [[Feodaallinnus]] · [[Heinamärss]] · [[Humanitaaruuringute Akadeemia]] · [[Hundiaed]] · [[Hundiork]] · [[J-vitamiin]] · [[Kõrbevöönd]] · [[Külvipõll]] · [[Kabimüts]] · [[Kariibi mere saared]] · [[Kattega tee]] · [[Keerdküsimus]] · [[Keskkonnamürgid]] · [[Kesklainesaatja]] · [[Kohvikute päev]] · [[Kupuliud]] · [[L-vitamiin]] · [[Lusikanuga]] · [[Märss]] · [[Magasivili]] · [[Maitse]] · [[Marsruudi leppemärgid]] · [[MAZ 5428]] · [[Metsmesindus]] · [[Organogeensed mullahorisondid]] · [[Pajarõngas]] · [[Peitleid]] · [[Perekonna tola]] · [[Piimapütt]] · [[Plaueni Pauluse kogudus]] · [[Pohemold]] · [[Poolkõrbevöönd]] · [[Puu õõnestamine]] · [[Raudpats]] · [[Rauts]] · [[Res Musica]] · [[Suurepärane käik]] · [[T-vitamiin]] · [[Tasandikujõgi]] · [[Teadvuseteadus]] · [[U-vitamiini teraapia]] · [[Vaestehoolekanne]] · [[Vakutalu]] · [[Veersekk]] · [[Voolmed]] · [[Willsi faktor]] · [[Ärritus]] · [[Õlikatk]] · [[Õpitulemuste välishindamine]] · [[Ülemine bjeff]] · [[Üleminekuline paraskliima]] · [[Üliõpilasesindus]] · [[Abeli diferentsiaal]] · [[Aeroobne lagunemine]] · [[Ahtertääv]] · [[Alumine bjeff]] · [[Ametiraha]] · [[Arteesia allikas]] · [[Desulfatsioon]] · [[Diletantide Avangard]] · [[Duoloog]] · [[Elias Treeman]] · [[Eriveeheide]] · [[Etendus]] · [[Euglenoidne liikumine]] · [[Igilumi]] · [[Inimekvivalent]] · [[Kašmiir]] · [[Kadakasakslased]] · [[Kanneljas leht]] · [[Kibara vöö]] · [[Kiirvool]] · [[Kiriku laulu- ja palveraamat]] · [[L-karnitiin]] · [[Langud]] · [[Lillemuru]] · [[Linnastumise määr]] · [[Luuviljalised]] · [[Magevee-elustik]] · [[Magneesiumisulamid]] · [[Muusikaturundus]] · [[Oleofiilsus]] · [[Optimaalseisund]] · [[Pööristähk]] · [[Passionaarsus]] · [[Pelofiilid]] · [[Platsentaarbarjäär]] · [[Polükondensaadid]] · [[Polüloog]] · [[Priiskava poja kojutulek]] · [[Puistangumets]] · [[Rahvusvaheline Ökoloogia Assotsiatsioon]] · [[Riskihindamine]] · [[Sõjakunst]] · [[Sülearvuti toide]] · [[Sertifitseerimine]] · [[Suubumisjärv]] · [[Täistööaeg]] · [[Tagasihaare]] · [[Taimetoiteained]] · [[Võie]] · [[Veekoguja-leht]] · [[Vettpidav kiht]] · [[FIDE nõukogu]] · [[Älves]] · [[Üldkaredus]] · [[Aegjärkne raie]] · [[Ajalooline laev]] · [[Alfakiirgus]] · [[Avaldus]] · [[Barokktrio]] · [[Beibe]] · [[Computer Music Melodian]] · [[Demograafiline tööturusurve indeks]] · [[Eesseisja]] · [[Ehitise laiendamine]] · [[Ehitise rekonstrueerimine]] · [[Elukultuuri Instituut]] · [[Energiaressurss]] · [[Eraldusriba]] · [[Höövelmasin]] · [[Hüpotroofid]] · [[Hüppekiht]] · [[Heraldika mõisteid]] · [[Hoiatushüüd]] · [[Humoraalne regulatsioon]] · [[Jälitustegevus]] · [[Journal of Biosemiotics]] · [[Kalanduse mõisteid]] · [[Karstikoobas]] · [[Katadroomne leht]] · [[Kuiv signaal]] · [[Laevanduse mõisteid]] · [[Lamarcki seadused]] · [[Libertaarimperatiiv]] · [[Loomamaal]] · [[Luuavars]] · [[Märjamaa lahing]] · [[Mükoloogia mõisteid]] · [[Müratasandi]] · [[Maandur]] · [[Maanduri valgumisala]] · [[Maanduspaigaldis]] · [[Maantee klass]] · [[Mandrinõlv]] · [[Marss-seilkuunar]] · [[Meremärk]] · [[Meremaal]] · [[Metallilõikepink]] · [[Modelleeriv süsteem]] · [[Mustkate]] · [[Nüüdismuusikaansambel]] · [[Nasv]] · [[Netoproduktsioon]] · [[Ohutegur]] · [[Oma ja võõras]] · [[Pindamine]] · [[Pottpaat]] · [[Puidutöötlemise mõisteid]] · [[Puidutöötlemise tehnoloogia]] · [[Rauasulam]] · [[Relv lae ja kaitseriivista!]] · [[Ringrajapaadid]] · [[Sõltumatu Infokeskus]] · [[Saagimine]] · [[Seebid]] · [[Spastiline halvatus]] · [[Tänava kaitsevöönd]] · [[Tänavamaa]] · [[Tõuk]] · [[Taakselkuunar]] · [[Talitlus]] · [[Tuulepõhi]] · [[Unioon]] · [[Uusvasakpoolsed]] · [[Vähima olulise erinevuse test]] · [[Võrdlus]] · [[Vandumine]] · [[Veerandaeg]] · [[Viimne kohtupäev]] · [[Õhutemperatuuri maksimum]] · [[Aadressikoht]] · [[Aeroobne keskkond]] · [[Ahvenamaa dokument]] · [[Arhitektoonika]] · [[Autosidur]] · [[Buxhoevedeni Rist]] · [[CIRRUS]] · [[Diplomaatilisus]] · [[Elektrofüüsika]] · [[Elektrooniline ballast]] · [[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi embleem]] · [[Juveniilne staadium]] · [[Kaksiktee]] · [[Kaksikteeke]] · [[Koirohutee]] · [[Kriminaalmiilits]] · [[Kvaternaarne süsinikuaatom]] · [[Lellepoeg]] · [[Lihttala]] · [[Maksumaksja vaenlane]] · [[Meediakanal]] · [[Mudavool]] · [[Oktoobri keskmine õhutemperatuur]] · [[Orjanduslik kord]] · [[Osaalus]] · [[Põhjamaade Aasia-uuringute Instituut]] · [[Põhjamaade Bioeetika Komitee]] · [[Põhjamaade e-maksuportaal]] · [[Põhjamaade Kiirguskaitse Selts]] · [[Põhjamaade kultuuripunkt]] · [[Põhjamaade rahvatervise auhind]] · [[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]] · [[Parameetriline võnkumine]] · [[Prootonhapped]] · [[Pulmareis]] · [[Süütur]] · [[Sildeehitis]] · [[Silencium ad cantum!]] · [[Sillasammas]] · [[Surnulava]] · [[Tõkkesõlm]] · [[Tööstuselektroonika]] · [[Tüvepikendus]] · [[Tantsukunst]] · [[Teenäitaja]] · [[Tertsiaarne süsinikuaatom]] · [[Tribla]] · [[Uus Põhjala toit]] · [[Väljendverb]] · [[Üldeitav otsustus]] · [[Üldjaatav otsustus]] · [[AD3-vitamiin]] · [[Aktiivsünnitus]] · [[Aktimaal]] · [[Antibiootikumid veekeskkonnas]] · [[Autoritunnistus]] · [[Ditiokarbonaadid]] · [[Emassuguelundid]] · [[Folklooriliikumine]] · [[Folkloorirühm]] · [[Häälekandja]] · [[Hõimuliikumine]] · [[Hektoliiter]] · [[Ilumark]] · [[Imbi ja Ärni]] · [[Innovatsioonikool]] · [[Juhtmevaba toitega täitur]] · [[Kantarssin]] · [[Kantjalg]] · [[Kantsüld]] · [[Keemiline analüüs]] · [[Kiirabibaas]] · [[Koonusfreesimine]] · [[Ksantogeenhapped]] · [[Lämmastiksaaste]] · [[Lantaan-strontsium-koobaltoksiid]] · [[Lasterong]] · [[Lehemesi]] · [[Lestkeel]] · [[Linnamets]] · [[Mõisa Hääl]] · [[Moreenküngas]] · [[Murumüts]] · [[Naatri Leeni]] · [[Nanoosakeste süntees]] · [[Osaeitav otsustus]] · [[Osajaatav otsustus]] · [[Plaueni Jaani kogudus]] · [[Poliitiline reklaam]] · [[Räägu Rein]] · [[Rästikumürgi antiseerum]] · [[Rajapunkt]] · [[Rolling Stone'i 2000. aastate 100 parimat albumit]] · [[Söödakultuur]] · [[Söödalisandid]] · [[Sisepunkt]] · [[Soovitusturundus]] · [[Sotsiaalse identiteedi teooria]] · [[Sotsiaalsete representatsioonide teooria]] · [[Tallinna vakk]] · [[Tehismärgalapuhasti]] · [[Tehnoökoloogia]] · [[Termokeemiline muundamine]] · [[Veebipõhine test]] · [[Vitamiinide nomenklatuur]] · [[Vitamiinide teooria]] · [[Vitamiinikartell]] · [[Vitamiinilaadsed biomolekulid]] · [[Vitamiinipreparaadid]] · [[X-bosonid]] · [[Aasta keskmine sademete hulk]] · [[Hajuv valgusvihk]] · [[Kemomanipulatsioon]] · [[Kumulatiivne sagedus]] · [[Pähklike]] · [[Puhvermahtuvus]] · [[Sagedustabel]] · [[Sidetehnika]] · [[Suremuskordaja]] · [[Tupplehed]] · [[Õietolmuspekter]] · [[1N3716]] · [[1N60]] · [[1N970B]] · [[2N3096]] · [[Abiarhitektuur]] · [[Absoluutne vanus]] · [[Afüllia]] · [[Aine omadused]] · [[Arhiivihaldus]] · [[Assotsiatiivne ring]] · [[Bilateraalne sümmeetria]] · [[Biogeenid]] · [[Eesti-Ma Rahwa Kalender]] · [[Elatuskorje]] · [[Elektronskeem]] · [[Energiabörs]] · [[Eoseline sigimine]] · [[Euroopa Liidu dokumentatsioon]] · [[Filmimine]] · [[GA400TD60U]] · [[Gamavit]] · [[Geolitoraal]] · [[Harvik]] · [[Homoallüülne rühm]] · [[Ioonsed ained]] · [[Ioonvõrrand]] · [[IRF3710]] · [[IRF5210]] · [[Kafkalikkus]] · [[Kohanemus]] · [[Kolloidsüsteem]] · [[Kolmikmiil]] · [[Kuivendus]] · [[Kummihaamer]] · [[KV1236]] · [[KZ405]] · [[Lõikuvad sirged]] · [[Loomarakk]] · [[Mäesuusakool]] · [[Mandri tuum]] · [[Matusetoetus]] · [[MJ11016]] · [[Niit]] · [[Põrunui]] · [[Pühakoda]] · [[Rabamets]] · [[Rehabilitatsiooniteenus]] · [[Roheline liikumine]] · [[Sülemikast]] · [[Seitsmenda päeva adventistid]] · [[Singulaarne maatriks]] · [[Suitsulõõts]] · [[Survetorustik]] · [[Suundorienteerumine]] · [[Täis- ja murdosa]] · [[Tänavküla]] · [[Taustamine]] · [[Universaalhulk]] · [[Vabavõnkumine]] · [[Vahetusleping]] · [[Vaimse tervise päev 1996]] · [[Vastandelement]] · [[Vastandmaatriks]] · [[Vastandvektor]] · [[Wahli reegel]] · [[Waveframe]] · [[Disainiöö]] · [[Diskursuseteooria]] · [[Eesti NSV taluseadus]] · [[Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli toimetused]] · [[Haanja miis]] · [[Intuitiivteaduste Kool]] · [[Kaarma lahing]] · [[Liivimaa konstitutsioonid]] · [[Liivimaa ordinatsioonid]] · [[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]] · [[Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] · [[Pardipill]] · [[Plätud]] · [[Ressursipõhine majandus]] · [[Sibulakasvatus]] · [[Sinimandria]] · [[Tartu jõelipp]] · [[Tekiehitis]] · [[Aggmal]] · [[Apteegitilliravimid]] · [[Breakdown of Will]] · [[Casewolde]] · [[Enesemääratluspädevus]] · [[Euroopa tsivilisatsioon]] · [[Grammatilised vahendid]] · [[Infradüünvastuvõtja]] · [[Järeldav rinnastus]] · [[Jõuk]] · [[Käte sanitar]] · [[Kontiinum]] · [[Lõikeriist]] · [[Lauseeitus]] · [[Lennukitrepp]] · [[Linnu]] · [[Linnuatlas]] · [[Love, Friendship, and the Self]] · [[Ma-tegevusnimi]] · [[Mullaprotsessid]] · [[MVA-MERS-S]] · [[Pöördjärjestusega hulgafraas]] · [[Piiritluslisand]] · [[Projekt 657 PTS]] · [[Rahvakohtunik]] · [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitused ökoloogiliseks taastamiseks]] · [[T-rakkude kurnatus]] · [[Tänavanoorsootöö]] · [[Tümopoees]] · [[Territoriaalplaneerimine]] · [[Toorpuit]] · [[Väärtuspädevus]] · [[Võlvik]] · [[Ühine humanitaaroperatsioonide plaan]] · [[Aritmeetiline juur]] · [[Bioloogiline oksüdatsioon]] · [[Bioproduktsioon]] · [[Eksportkultuur]] · [[Euroopa Liidu arengukoostöö]] · [[Euroopa rahvusvahelise koostöö foorum]] · [[Gumofiilia]] · [[Holsteini meri]] · [[Hulgafraas]] · [[Hulgamäärus]] · [[Humanitaarabipalve]] · [[Imikusuremus]] · [[Järjend]] · [[Jalaväekompanii]] · [[Kahepoolne arengukoostöö]] · [[Kalakasvatussump]] · [[Kerishüpokaust]] · [[Kiilung]] · [[Kompanii sisetoimkond]] · [[Lünklause]] · [[Laanemetsad]] · [[Lahtine kate]] · [[Maabriis]] · [[Meeste domineerimine]] · [[Merebriis]] · [[Mitmepoolne arengukoostöö]] · [[N-konnektor]] · [[Nüüdismuusika mõisteid]] · [[Noria Books]] · [[Otstarbemäärus]] · [[Põhilised sotsiaalteenused]] · [[Põhjusmäärus]] · [[Passaathoovused]] · [[Predikatsioon]] · [[Preventiivne veterinaaria]] · [[Reaalarvude hulk]] · [[Regressiivne tulumaks]] · [[Sürjametsad]] · [[Semantiline kunst]] · [[Sidend]] · [[Siinvõrk]] · [[Skalaariga korrutamine]] · [[Substantiivifraas]] · [[Telglõige]] · [[Temporoloogia]] · [[Tugevusmoment]] · [[Vaeglause]] · [[Valdajamäärus]] · [[Viisimäärus]] · [[Webware 100]] · [[Lahingukomplekt]] · [[Päristuumne rakk]] · [[Ökoloogilised astmelauad]] · [[Ökooptimism]] · [[Ökosüsteemi taastamiskulu]] · [[Ühisteenused]] · [[Adaptiivne kaitsekorraldus]] · [[Anonüümkiri]] · [[Anorgaaniline analüüs]] · [[Avalik pilv]] · [[Chinese Semiotic Studies]] · [[Dünaamiline situatsioon]] · [[Duratiivne situatsioon]] · [[Eesti veksel]] · [[Elektronmuusika mõisteid]] · [[Emotsioonide geopoliitika]] · [[Eraldusvõime]] · [[Fotokeemiline reaktsioon]] · [[Garage48]] · [[Geneetiline muundamine]] · [[Holistlik mõtlemine]] · [[Imeline Ajalugu]] · [[Jäätmete kõrvaldamine]] · [[Kaebeõigus]] · [[Kaitsepühakute loend]] · [[Kallasrada]] · [[Kangakudumine]] · [[Kaudne kasutamisväärtus]] · [[Keskkonnaküsimuste sidustamine]] · [[Keskkonnavastutus]] · [[Kiipkaardiluger]] · [[Konteinerhaljastus]] · [[Kontinentaalne rift]] · [[Linnamööbel]] · [[Lubatushinnang]] · [[Mäeeraldise teenindusmaa]] · [[Mõistusega olend]] · [[Maksusoodustus]] · [[Metsaneenetsi kirjandus]] · [[Osoonikihi hõrenemine]] · [[Privaatpilv]] · [[Psühhosemiootika]] · [[Raskejõustikuklubi Leola]] · [[Ratsaponi]] · [[Raudbetoonkoorik]] · [[Ruumhajuvusmõõtja]] · [[Säästev linnaplaneerimine]] · [[Staatiline situatsioon]] · [[Supiinitarindid]] · [[Tarbimislaen]] · [[Tarbimisväärtus]] · [[Tarvitamisõigus]] · [[Tasakaalustusmaks]] · [[Toksigeensus]] · [[Tootemaks]] · [[Transpordigeograafiline asend]] · [[Tugiasustamine]] · [[Tulevikustsenaarium]] · [[Vetikate heterotroofne toitumine]] · [[Videoturundus]] · [[Dikloor]] · [[Häme daikiparv]] · [[Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Kihme aardeleid]] · [[Kihnu kivilaev]] · [[Kiired]] · [[Kivilaev]] · [[Kiviveolaev]] · [[Kostivere aardeleiud]] · [[Kutsekomisjon]] · [[Kutsestandard]] · [[Kutsetunnistus]] · [[Lääne-Eesti sademetehari]] · [[Linnaõhk teeb vabaks]] · [[Meremehekast]] · [[Raikküla kärajad]] · [[Renessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Sibulasordid]] · [[Siseministeeriumi usuasjade osakond]] · [[Teadvustamatus]] · [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]] · [[Eesti Evangeelne Vennastekogudus]] · [[Kogemusteadus]] · [[Linnusepiirkond]] · [[Riigikirik]] · [[Tallinna konsistoriaalringkond]] · [[Tartu toomkapiitel]] · [[Vöörmünder]] · [[Viis miinust]] · [[Aborigeenne tõug]] · [[Aidamade]] · [[Arhitektuuriansambel]] · [[Bisubstraatsed inhibiitorid]] · [[Demarkatsioonijoon]] · [[Digitaalloogika]] · [[Eelteema]] · [[Esindaja]] · [[Falsifikatsionism]] · [[Finiitfraas]] · [[Haavakliinik]] · [[Haguküla]] · [[Hajatalu]] · [[Intransitiivlause]] · [[Jõukaabel]] · [[Jahikalender]] · [[Jahipidamisvahendid]] · [[Jahvatamine]] · [[Käsitöökool]] · [[Kaapotkleit]] · [[Kaapotkuub]] · [[Karjakontrolliühing]] · [[Katastriüksus]] · [[Katastriüksuse sihtotstarve]] · [[Kausatiivverb]] · [[Kestust näitav määrus]] · [[Klassikaline keemiline analüüs]] · [[Kraejalad]] · [[Läbipaistev pangakonto]] · [[Lõõr]] · [[Lüpsivõistlus]] · [[Mõõtenõud]] · [[Maa-arvestus]] · [[Maade vahetus]] · [[Maafond]] · [[Maagelõng]] · [[Maahindamine]] · [[Maakataster]] · [[Maaviljelussüsteem]] · [[Mahtanalüüs]] · [[Meditsiinisõnastik]] · [[Misjonilingvistika]] · [[Munemine]] · [[Noorendik]] · [[Ortoloogid]] · [[Põhjavee seire]] · [[Pütipaber]] · [[Puidutõrv]] · [[Puusapõll]] · [[Raamatupidamistalu]] · [[Raats]] · [[Rabamispink]] · [[Randmeribad]] · [[Rasvhapete mobilisatsioon]] · [[Reaktiivne molekulaardünaamika]] · [[Ribad]] · [[RRNA modifikatsioonid]] · [[RRNA transkriptsiooni regulatsioon soolekepikeses]] · [[Saakloom]] · [[Seemnesari]] · [[Tõuraamat]] · [[Tõutunnistus]] · [[Tüvendtaimed]] · [[Takistustermomeeter]] · [[Teatelaad]] · [[Teemasin]] · [[Toidumärgis]] · [[Traatside]] · [[Trahheaalkops]] · [[Turismitalu]] · [[Vabed]] · [[Vaipseelik]] · [[Valikküsilause]] · [[Bifoorne aken]] · [[Eesti NSV Teenindusministeerium]] · [[Kreneleering]] · [[Lemmikloomade parasiidid]] · [[Ulgkivi]] · [[Arvutisemantika]] · [[Kõneanalüüs]] · [[Kõnelejatuvastus]] · [[Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient]] · [[Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon]] · [[Eesti Noorte Puhkpilliorkester]] · [[Sibulaõli]] · [[Vaheliku vapustused]] · [[Ühe muutujaga lineaarvõrratus]] · [[Ühe muutujaga ruutvõrratus]] · [[Üheseinaline nanotoru]] · [[Üldkeel]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir]] · [[Barca raport]] · [[Dünaamiline viskoossus]] · [[Demokraatia arendamise sihtasutus]] · [[Destilleerimisseade]] · [[Dispergeerumine]] · [[Elektridetonaator]] · [[Elektrilõhkevõrk]] · [[Elektriseadmestik]] · [[Elodeiidid]] · [[Emulgatsioon]] · [[Eustaasia]] · [[Fluorokinoloonid]] · [[Graafi klikk ja vöö]] · [[Graafi sümmeetria]] · [[Hüdrauliline masin]] · [[Hüdrograafiline võrk]] · [[Hapnikusisaldus]] · [[Happesadenemine]] · [[Hiib]] · [[Hinge surematus]] · [[Humisool]] · [[Ihtüotsiid]] · [[Intervallmeetod]] · [[Isohaliin]] · [[Külmumine]] · [[Keskmine tihedus]] · [[Kinemaatiline viskoossus]] · [[Kobestuslaeng]] · [[Kompaktsusteoreem]] · [[Lähis-Ida esiaeg]] · [[Lõhkematerjal]] · [[Lõhketöö]] · [[Loodeteelektrijaam]] · [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] · [[Mereelustik]] · [[Metsapealinn]] · [[Mitmeseinaline nanotoru]] · [[Multivalentne muusikaanalüüs]] · [[Murdvõrratus]] · [[Neurolepsia]] · [[Nivikool]] · [[Olmereovesi]] · [[Oportunistlik majandusteooria]] · [[Orgaaniliste ühendite lagundamine]] · [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]] · [[Põhjasüvendi]] · [[Põhjavee-elustik]] · [[Parasvöötme rohtlad]] · [[Peitsimine]] · [[Pindaktiivsus]] · [[Plahvatuspõlemine]] · [[Pseudolitoraal]] · [[Pseudotsüfellid]] · [[Rabastumine]] · [[Rannikuluide]] · [[Reaktiiv]] · [[Riimvee-elustik]] · [[Rohtlavöönd]] · [[Süütel]] · [[Saksa Majanduse Auhind Eestis]] · [[Soostumus]] · [[Stügobiont]] · [[Tõusukõrgvesi]] · [[Töönduskala]] · [[Tasakaaluprofiil]] · [[Tasuta turundus]] · [[Teekond maailma lõppu]] · [[Tootmisreovesi]] · [[Väljapaiskelaeng]] · [[Veeproov]] · [[Vistseraalne rasv]] · [[Voolavus]] · [[Õhukott]] · [[Abiparred]] · [[Abitootmine]] · [[Abivasar]] · [[Adverbiaalne võrdlustarind]] · [[Aganalasn]] · [[Aktiiv]] · [[Analüütiline otsustus]] · [[Analüütiline propositsioon]] · [[Aposterioorsus]] · [[Bürokratism]] · [[Constantinus Suure usupoliitika]] · [[Diastoolne vererõhk]] · [[Eesjäse]] · [[Eesti kirivöö]] · [[Elektrooniline ajurünnak]] · [[Fraasimäärus]] · [[Härjaraud]] · [[Hülgeõng]] · [[Heinakäru]] · [[Hundiõng]] · [[Interaktsiooniprotsesside analüüs]] · [[Jänesepaelad]] · [[Jahikott]] · [[Jahiselts]] · [[Jalashäll]] · [[Juurpuu]] · [[Käämer]] · [[Käised]] · [[Kärbis]] · [[Küünarpuu]] · [[Kaaruspael]] · [[Kaelaraha]] · [[Kaevekepp]] · [[Kaevutark]] · [[Kaksiknööp]] · [[Kamalutäis]] · [[Kammipill]] · [[Kandepuud]] · [[Kangareha]] · [[Kassiauk]] · [[Katuselasn]] · [[Kausatiivtarind]] · [[Kerapõhi]] · [[Kikk-kõrvamüts]] · [[Kirjaraud]] · [[Kiviregi]] · [[Kontingentne propositsioon]] · [[Kraasid]] · [[Labiilsus]] · [[Laeva jõuseadmed]] · [[Lasipuu]] · [[Liigesepind]] · [[Lindberghi auhind]] · [[Lineaarne sõltumatus]] · [[Lokulaud]] · [[Maoliha]] · [[Moraaliantirealism]] · [[Mortal Questions]] · [[Põõnasaag]] · [[Põlendik]] · [[Põletusora]] · [[Püha Peaingel Miikaeli Rüütliordu]] · [[Pühendusnimi]] · [[Paratamatu propositsioon]] · [[Passiiv]] · [[Peabronh]] · [[Piiri väljendav kohamäärus]] · [[Plankimine]] · [[Rasvamüüser]] · [[Ristbaas]] · [[Sõnnikukonks]] · [[Sünkroonne ajurünnak]] · [[Sünteetiline otsustus]] · [[Süstoolne vererõhk]] · [[Sütevakk]] · [[Sagedusmodulaator]] · [[Satelliitnavigatsioon]] · [[Seinapink]] · [[Separatiivne määrus]] · [[Sotsiaalne mõju]] · [[Struktuurimudel]] · [[Tagajäse]] · [[Tangeriin]] · [[Tattnina]] · [[Tirinui]] · [[Toidusalutaimede loend]] · [[Triikpuu]] · [[Tuleaed]] · [[Uurdesaag]] · [[Vältevaheldus]] · [[Värkraud]] · [[Võrguhark]] · [[Võtmeliik]] · [[Veokast]] · [[Vibuhäll]] · [[Vitsahammas]] · [[Vurrpuur]] · [[XXI Sajandi Orkester]] · [[Hariliku sibula uurimislugu]] · [[Juurehingamine]] · [[Kaljuvoor]] · [[Lineaarne ekstsentrilisus]] · [[Maoliste klassifikatsioon]] · [[Speculum. De l'autre femme]] · [[Statotsüüt]] · [[Taime stress]] · [[Tallinnfilmi sürrrealistid]] · [[Ökokaardistamine]] · [[Ühtlaselt kiirenev liikumine]] · [[Agressiivne keskkond]] · [[Ajatamine]] · [[Aktiivne temperatuur]] · [[Alluvuse ühesus]] · [[Ametkondlikkus]] · [[Arboritsiid]] · [[Arvesti]] · [[Autostumine]] · [[Avatud maailmaühiskond]] · [[Beetaversioon]] · [[Bilansikirje]] · [[Bilansiväline kirje]] · [[Biokeemiline geneetika]] · [[Bugarura saar]] · [[Dfu-programmer]] · [[Diferentseerimine]] · [[Dosaator]] · [[Ehtekunst]] · [[Epifütootia]] · [[Forsseerimine]] · [[Globaalne kapitalism]] · [[Hüpoikoon]] · [[Harunemine]] · [[Hulgulind]] · [[Imendumine]] · [[Isehõrenemine]] · [[Jahutussegu]] · [[Käibevara]] · [[Käskjuhitavus]] · [[Kümnendkorrektsioon]] · [[Kaebus]] · [[Kampaania]] · [[Katseseeria]] · [[Klarett]] · [[Klassivanem]] · [[Lendstart]] · [[Ligikaudne arv]] · [[Likviidsuse suhtarvud]] · [[Märgukiri]] · [[Maaelu]] · [[Majandusüksus]] · [[Masinakäsk]] · [[Mikroenergeetika]] · [[Mina ja keskkond]] · [[Must Notsu]] · [[Nukleofiilne tsenter]] · [[Ohutustehnika]] · [[Orbiitgraaf]] · [[Otsekood]] · [[Paremakäelisus]] · [[Praekahvel]] · [[Punkteeritud ümbrus]] · [[Raamatupidamise sise-eeskiri]] · [[Rehabilitatsioon]] · [[Reostaatjuhtimine]] · [[Reservuaar]] · [[Rodoloogia]] · [[Roheline pipar]] · [[Säärikud]] · [[Säästulamp]] · [[Soojussõlm]] · [[Soojusvõrk]] · [[Tööränne]] · [[Tööstusettevõtete asukoha teooria]] · [[Taevapoolkera]] · [[Universaalinstrument]] · [[Uued tööstusharud]] · [[Uusparempoolsus]] · [[VASAB]] · [[Komparativism]] · [[Projekteerimisinstituut]] · [[Süvarihv]] · [[Tartu Ülikooli maaliosakond]] · [[Vari-muutmälu]] · [[Linnak]] · [[Aberratsioonikonstant]] · [[Abiellumus]] · [[Abilöök]] · [[Abilava]] · [[Abioperatsioon]] · [[Arenguideoloogia]] · [[Arenguplaneerimine]] · [[Egiptuse rahvatants]] · [[Jätkusuutlikkuse hindamine]] · [[Käsuviip]] · [[Kabes]] · [[Kahju tekitamine]] · [[Kapitaliinerts]] · [[Keelehoole]] · [[Keskkonnakompleksluba]] · [[Keskkonnaluba]] · [[Keskkonnariski hindamine]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkus]] · [[Liitmõju]] · [[Liivapritsitööd]] · [[Looduslikkus]] · [[Loodusvara lubatava kasutuse määr]] · [[Loyse]] · [[Maastike mitmekesisus]] · [[Maastikuhooldus]] · [[Maastikupoliitika]] · [[Omastavaline täiend]] · [[Oskussõnastik]] · [[Põhja-Aafrika rahvatantsud]] · [[Pöörlev rõngas-ketaselektrood]] · [[Partitiivverb]] · [[Partnerlus]] · [[Pistikupesa]] · [[Portfoolio]] · [[Puutumus]] · [[Reaalmuutuja funktsioon]] · [[Säästev energeetika]] · [[Säästev inimareng]] · [[Säästev kasutus]] · [[Saastetasu]] · [[Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll]] · [[Siduja]] · [[Sotsiaalne märgis]] · [[Tööjõumahukas tootmine]] · [[Tehislikkus]] · [[Teisene toore]] · [[Terministandard]] · [[Trimmerkondensaator]] · [[Eesti Turist]] · [[Hernestel põlvitamine]] · [[Jääksoode tüübid]] · [[Modernistlik kunst]] · [[Pakkimine]] · [[Pop Tipp]] · [[Rästiklaste mürk]] · [[Rühm T]] · [[Stuudio 22]] · [[Talibor]] · [[Tarkvararakendus]] · [[Veealune mälestis]] · [[Kuusalu aardeleid]] · [[Paunküla aardeleiud]] · [[Tolmutoru]] · [[Vaida aare]] · [[Ääsi tules]] · [[Õiglase sõja teooria]] · [[Üleajateenija]] · [[Ürgkogukondlik kord]] · [[Algvorm]] · [[Aposterioorne õigustus]] · [[Aposterioorne mõiste]] · [[Aposterioorne tõde]] · [[Aprioorne õigustus]] · [[Aprioorne tõde]] · [[Baasiteisendusmaatriks]] · [[Baatoks]] · [[Bantu keelte S-rühm]] · [[Citroën DS5 LR]] · [[Digitaalne kihistumine]] · [[DRAMi kondensaator]] · [[Eessõna]] · [[Enese ja teise asümmeetria]] · [[Entitas]] · [[Eruväelane]] · [[Hiina kaneel]] · [[Honda Mean Mower]] · [[Infokihistumine]] · [[Inimese lümfisõlmede loetelu]] · [[Inkorporeerimine]] · [[Internetivabadus]] · [[Isikuvastased vägivallateod]] · [[Jõudluskontroll]] · [[Kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] · [[Külmhoone]] · [[Katapõõsa lehed]] · [[Keisrinna]] · [[Kiin]] · [[Klaaskehaneste]] · [[Kollektiivse tegevuse probleem]] · [[Korphöövel]] · [[Kortsuton]] · [[Kromatograafiline analüüs]] · [[Kululuud]] · [[Lümfifolliikul]] · [[Lümfijuha]] · [[Lümfiplasma]] · [[Lümfiteed]] · [[Lümfoidkude]] · [[Lümfosarkoom]] · [[Lausung]] · [[Leproomid]] · [[Lisahaistmissibul]] · [[Lootekest]] · [[Männivaik]] · [[Mõisastamine]] · [[Metastaseerumine]] · [[Metsakorraldus]] · [[Morfosüntaks]] · [[Motivatsiooniuuringud]] · [[Munandimanusejuha]] · [[Munitsipaalettevõte]] · [[Näitav asesõna]] · [[Neeru-sugusegmendid]] · [[Nissan C-hatch]] · [[Ohver]] · [[Ortogonaalne maatriks]] · [[Otsaju]] · [[Perioodiline protsess]] · [[Philosophia prima, sive Ontologia]] · [[Pidev protsess]] · [[PIN-kalkulaator]] · [[Pioneer 1507]] · [[Poolkuuklapid]] · [[Prahitaim]] · [[Rästikuhammustuse mürgistus]] · [[Reverberaator]] · [[Riiklik kaitse]] · [[Ristreeper]] · [[Sümpaatia]] · [[Sagedusdetektor]] · [[Siluhöövel]] · [[Soojusenergia]] · [[Surnutepüha]] · [[Suurosa]] · [[Suveräänne parun]] · [[Tõmbekeskuste Eesti]] · [[Tööstuspsühholoogia]] · [[Teokonsekventsialism]] · [[Termolokatsioonielund]] · [[Tiitelnurk]] · [[Tolmutera]] · [[Transiitteenus]] · [[Tuletusalus]] · [[Unenägude seletaja]] · [[Ussiviin]] · [[Väärarend]] · [[Vabaduse Raamat]] · [[Vabakäiguvang]] · [[Vaigutamine]] · [[Veosekäive]] · [[Viiekümneaastane sõda]] · [[Viimane viisik]] · [[Vinnutamine]] · [[Koerakaelanurk]] · [[Korstnapits]] · [[Rippdekoor]] · [[Trollipeatus]] · [[Mart Saare nimeline lauljate konkurss]] · [[Pärnu Ooperi orkester]] · [[Radari peegelduvus]] · [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss]] · [[Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss Tallinn]] · [[Vajuv vesi]] · [[Elektrooniline kaitse]] · [[Elektrooniline rünnak]] · [[Elektrooniline toetus]] · [[Essu aardeleid]] · [[Haapsalu aare]] · [[Juhtimissõda]] · [[Kahtla asulakoht]] · [[Kurevere ohvrikivid]] · [[Mäetaguse aardeleid]] · [[Süütegude loend]] · [[Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained]] · [[Verekeskus]] · [[Ähvardamine]] · [[Ühispesitsemine]] · [[Üldõpetus]] · [[4C/ID-mudel]] · [[Aastaajalised muutused]] · [[Adverbiaalne tajuteooria]] · [[Afroameerika töölaulud]] · [[Balkani riigid]] · [[Bilineaarvorm]] · [[Brentano tees]] · [[Bronhidega seotud lümfikude]] · [[Coheni-Bradfordi mõjumudel]] · [[Eesti looduskaitsemärgid]] · [[EI-päev suitsetamisele]] · [[Hansapäevad]] · [[HELP – elagem tubakata]] · [[Hemotsütoblast]] · [[Hinnangute tingimine]] · [[Hyundai Grand Santa Fe]] · [[IgLON]] · [[Intentsionaalne objekt]] · [[Juudakristlus]] · [[Kõugutabel]] · [[Kõuk]] · [[Kõvaduse mõõtmine]] · [[Külakalmistu]] · [[Külm halastus]] · [[Kasvajaga seotud põletik]] · [[Kaugeeslinnastumine]] · [[Keskmise tugevusega hape]] · [[Kiire parvlaev]] · [[Konsulaarasutus]] · [[Koormus]] · [[Kopsutüvi]] · [[Kvantitatiivne kromatograafiline analüüs]] · [[Lähteaine]] · [[Lümfiurked]] · [[Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] · [[Lignotselluloosi lagundamine]] · [[Limaskestabarjäär]] · [[Lineaarne molekul]] · [[Loogikalülitus]] · [[Mõisasüda]] · [[Maamiilits]] · [[Madalmurusus]] · [[Maksa regeneratsioon]] · [[Marsiorkester]] · [[Mathematics, Matter and Method]] · [[Meaning and Knowledge]] · [[Metsa süsinikuringe]] · [[Mitmikisadus]] · [[Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]] · [[Moderaator]] · [[Musterpeenar]] · [[Muutmine]] · [[NanoID]] · [[Neerusegment]] · [[Ninaga seotud lümfikude]] · [[Põhivabadused]] · [[Põhjuslik tajuteooria]] · [[Põllumajandusloendus]] · [[Pühasõdalane]] · [[Peakonsul]] · [[Piirkasulikkus]] · [[Piltvaip]] · [[Prosspulk]] · [[Pseudokuppel]] · [[Röntgenallikas]] · [[Raamatukoer]] · [[Rahvamuusikaorkester]] · [[Rahvapilliorkester]] · [[Rauasulatus]] · [[Readers of the Book of Life]] · [[Süvenemise tõenäosus]] · [[Saavutusvajadus]] · [[SMD 2835]] · [[Sookarjamaa]] · [[Staapel]] · [[Surnuaiapüha]] · [[Syneidēsis]] · [[System der Logik und Metaphysik]] · [[Tõeteooria]] · [[Tüpoloogia]] · [[Takistuse meetod]] · [[Talibid]] · [[TOL-plasmiid]] · [[Tupe mikrofloora]] · [[Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss]] · [[Vägivalla propaganda]] · [[Väljamõeldud entiteet]] · [[Vahvärk]] · [[Vasak ühisunearter]] · [[Veenipõimik]] · [[Veenmise kahe-protsessi teooria]] · [[Venoosõõs]] · [[Vereringe]] · [[Viini veinipiirkond]] · [[Zave.ee]] · [[Administratsioon]] · [[Biokilereaktor]] · [[Eestäiend]] · [[Faasiverb]] · [[Gatherings in Biosemiotics]] · [[Gerd Neggo tantsustuudio]] · [[Infiniitfraas]] · [[Inseneritöö]] · [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]] · [[Kümnendmurd]] · [[Kaadriohvitser]] · [[Kaitselahing]] · [[Kaksikvedur]] · [[Katalüsaatorimürk]] · [[Kirjandusfilosoofia]] · [[Kombinatiivne muutlikkus]] · [[Korduvust näitav määrus]] · [[Kunstirühmitus F.F.F.F.]] · [[Kunstiselts Lennok]] · [[Laboratoorne diagnostika]] · [[Lgr-valgud]] · [[Loodete-tüüpi tehismärgala]] · [[Määrustäiend]] · [[Magneetikud]] · [[Mullageneetika]] · [[Mullamineraloogia]] · [[Murru laiendamine]] · [[Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus]] · [[Peenes]] · [[Prootonjuhtoksiidid]] · [[Satelliitringhääling]] · [[Seotud vektor]] · [[Tähtpäev]] · [[Tegusõna käändelised vormid]] · [[Termaalvesi]] · [[Toimumisaega näitav määrus]] · [[Tordipõhi]] · [[Väliseestlaste eesti keel]] · [[Võrdlev usundilugu]] · [[Variatsiooniulatus]] · [[Vastupinge]] · [[Vilikond]] · [[Abimäärsõna]] · [[Asemäärsõna]] · [[Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest]] · [[Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts]] · [[Modifitseeritud tärklis]] · [[Paekalda]] · [[Planeerimiskultuur]] · [[Rõhumäärsõna]] · [[Tallinna Inseneridistants]] · [[Teoloogia summa Ia q. 3]] · [[Õieleht]] · [[Õigusrikkuja]] · [[Aasta loom]] · [[Aasta orhidee]] · [[Aknasillus]] · [[Aleetilised modaalsused]] · [[Anşār ash-Sharī‘ah]] · [[Artokraatia]] · [[Asundustalu]] · [[BuduaarTEEN]] · [[Doktoritöö]] · [[Eelarveaasta]] · [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] · [[Ehisnael]] · [[Elatisabi]] · [[Endomeetriumi retseptiivsus]] · [[Esmased lümfoidorganid]] · [[Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond]] · [[Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks]] · [[Explanation and Reference]] · [[Hõivatu]] · [[Harjalatt]] · [[Haudelind]] · [[Horisontaallaudis]] · [[Ideoloogiakriitika]] · [[Iooniloendur]] · [[Külavainu]] · [[Kalts]] · [[Kataboolne plasmiid]] · [[Kidunud lahend]] · [[Konfokaalsed koonuselõiked]] · [[Kutsehariduskeskus]] · [[Lähiristumissurutis]] · [[Langeallikas]] · [[Larmori sagedus]] · [[Laudis]] · [[LostNf.com]] · [[Määramata avaldis]] · [[Members' Needs, Intragroup Conflict, and Group Performance]] · [[Mitteelastne nõudlus]] · [[Mittevõrdus]] · [[Molekulaartehnoloogia]] · [[MtDNA rekombinatsioon]] · [[Paigalind]] · [[Petikuks]] · [[Plafoon]] · [[Polümeeride pundumine]] · [[Populatsiooni struktuur]] · [[Postiasutus]] · [[Pottmüts]] · [[PSK modulaator]] · [[Psoriaatilised naastud]] · [[Puitpits]] · [[Puunõu]] · [[Räästakarniis]] · [[Raadio HIT FM]] · [[Raiddekoor]] · [[Ringküla]] · [[Süsihappegaasi emissioon]] · [[Sedelgas]] · [[Seeneliha]] · [[Strobeerimine]] · [[Sulgimine]] · [[Tõusuallikas]] · [[Tööealine rahvastik]] · [[Tüümuse koor]] · [[Tüümuse kortikomedullaarne tsoon]] · [[Tüümuse perivaskulaarsed ruumid]] · [[Tarbimiskaal]] · [[Teabeoperatsioon]] · [[Toitjakaotus]] · [[Toitjakaotuspension]] · [[Treemel]] · [[Tudeng TV]] · [[Tuuleliist]] · [[Tuumikküla]] · [[Väärtuste realiseerimise teooria]] · [[Väeosa]] · [[Võrgukuur]] · [[Vaegomadussõna]] · [[Valgustundlikud kaitserühmad]] · [[Vertikaallaudis]] · [[Ablatiivjahutus]] · [[Ablatsioonimoreen]] · [[Avalik internetipunkt]] · [[Ehitusjoonis]] · [[FeAlN]] · [[Foorumirollimäng]] · [[Hapukirss]] · [[Jalgtänav]] · [[Jaotusmagistraal]] · [[Jaotustänav]] · [[Kõrvaltänav]] · [[Külapood]] · [[Kinnisvaramajandus]] · [[Kinnisvaraturg]] · [[Kvartalisisene tänav]] · [[Magnetilised süsiniknanostruktuurid]] · [[Magnetmonopool]] · [[Maguskirss]] · [[Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik]] · [[Majandusmets]] · [[Mobiilne krematoorium]] · [[Natural Goodness]] · [[Opening Pandora's Box]] · [[Põhitänav]] · [[Palumännik]] · [[Personaalraamat]] · [[Plokk-laava]] · [[Puulaid]] · [[Reaaltulu]] · [[Renditalu]] · [[Riigibibliograafia]] · [[Riigimuuseum]] · [[Sõjatehnika]] · [[Schneekrad]] · [[Seadlus]] · [[Spordiala]] · [[SV-MRAM]] · [[Tütarküla]] · [[Tagametsa oja]] · [[Taktiilne kommunikatsioon]] · [[Taktiilsus]] · [[Teaduskultuurilinn]] · [[Toiduainete steriliseerimine]] · [[Toomakirjandus]] · [[Transporditeenus]] · [[Usaldav uskumine]] · [[Valgustusfilosoofia]] · [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] · [[Paluküla leid]] · [[Parivere aardeleid]] · [[Rohe leiud]] · [[TAOK rogain]] · [[Tartu Tsensuurikomitee]] · [[Tsensuurikomitee]] · [[Vene kuritegevuse ajalugu]] · [[Polariseeritud relee]] · [[Soo määramine]] · [[Lantsettkaar]] · [[Liivimaa Maakrediitselts]] · [[Lipuväljak]] · [[Abonendikaabel]] · [[Aed-mustköömne eeterlik õli]] · [[Aed-mustköömne rasvõli]] · [[Asustusgeograafia]] · [[Atmosfääripõud]] · [[Basiiliku ürt]] · [[Bioloogiline isolatsioon]] · [[Dramatiseering]] · [[Elektripaigaldise projekt]] · [[Hallutsinatsiooniargument]] · [[Hellenite kirik]] · [[Hintoni test]] · [[Humanistlik kristlus]] · [[Käsitööselts]] · [[Kogumispension]] · [[Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] · [[Laokohaõigus]] · [[Le Théâtre des Ombres]] · [[Meelte ja tunnete taimed]] · [[Põllumajandusnäitus]] · [[Põllumeesteselts]] · [[Piimaühistu]] · [[Porgandijuur]] · [[Prohvetlik usund]] · [[Rahvamuusikapidu]] · [[Sõjaväelaste maailmameistrivõistlused suusatamises]] · [[Silmuköök]] · [[Tüümuse ekstrakt]] · [[Tüümuse taandareng]] · [[Tümostimuliin]] · [[Tugevvoolupaigaldis]] · [[Tunnuslind]] · [[Ubuntu Vabastusliikumine]] · [[Uduniisutus]] · [[Urnmatus]] · [[Uskumine]] · [[Valgusinstallatsioon]] · [[Vihmutus]] · [[Vipratoks]] · [[Eesti Kunstide Keskus]] · [[Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] · [[Lindla]] · [[Puriinalused]] · [[Sketš]] · [[The Strife of Systems]] · [[Õpetatud sepp]] · [[Domus Revaliensis]] · [[Haridusselts]] · [[Kõrgemad riigikaitsekursused]] · [[Kašuubi kirjandus]] · [[Pensionäride meeleavaldus jaanuaris 1993]] · [[Võru kalmistu mälestusmiiting]] · [[Aluliina komtuurkond]] · [[Balti Keskkonnafoorum]] · [[Dünaburgi komtuurkond]] · [[Dünamünde komtuurkond]] · [[Dobele komtuurkond]] · [[Elektromagnetiline ohutus]] · [[Grėjaus namas]] · [[Jäägiga jagamine]] · [[Kutse]] · [[Läti filosoofia]] · [[Liustikutuul]] · [[Manööversõda]] · [[Miitavi komtuurkond]] · [[Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses]] · [[Unite the Armies. Save the Planet]] · [[Handi köök]] · [[Isuri köök]] · [[Karjala köök]] · [[Mari köök]] · [[Sümmeetriline Universum]] · [[Saaremaa majandusvalitsus]] · [[Soome-ugri köök]] · [[Vadja köök]] · [[Vepsa köök]] · [[2. Soomusrongi Rügement]] · [[Anatoolia suusamaraton]] · [[Astana palee]] · [[Botorca kalmistu]] · [[Dorolțu kirikuaed]] · [[Eelprojekt]] · [[Inseneripataljon]] · [[Magnetlintsalvesti]] · [[Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel]] · [[Sipa maa-alune kalmistu]] · [[Transilvaania kindluskirikuga asulad]] · [[Afiinsuskonstant]] · [[Balti Trükitööliste Ühing]] · [[Lagunemine]] · [[Linna koolikolleegium]] · [[Linna maksuvalitsus]] · [[Majauss]] · [[NAO indeks]] · [[Orienteerumiskaardistamine]] · [[Sorteerimine]] · [[Tegevusruum]] · [[Valang]] · [[ACE geen]] · [[Lap-süsteem]] · [[Ümberasumisliikumine]] · [[Arvutifonoloogia]] · [[Hüperboolsed funktsioonid]] · [[I Eesti meeste tantsupidu]] · [[II Eesti meeste tantsupidu]] · [[Jõesadam]] · [[Kodusadam]] · [[Korstnamärk]] · [[Kuppelmaastik]] · [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[L'Estonie littéraire]] · [[Lääne-Nigula valla lipp]] · [[Laevapere]] · [[Leostunud mullad]] · [[Looduse Aasta Foto]] · [[Lossimine]] · [[Müntimiskoda]] · [[Meremisjon]] · [[Metsakasvatus]] · [[Moto by Lenovo]] · [[Narva Prefektuur]] · [[Põllumajandusmaa]] · [[PB Shamshad]] · [[Poolruum]] · [[Postilaev]] · [[Proovikoda]] · [[Puhta mõtte ruum]] · [[Rahvasport]] · [[Roman Kuura mälestusvõistlused]] · [[Satelliidi alamsüsteemid]] · [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] · [[Seemnekasvatus]] · [[Subboteja]] · [[Tähed jääl]] · [[Tantsupidu]] · [[Tariif]] · [[Tartu Suurgild]] · [[Telefonitootjate loend]] · [[Tolmukaniit]] · [[Tootmiskoondis]] · [[Vastutuskooslus]] · [[Viinatööstus]] · [[Avaveeline märgala]] · [[Funktsionaalsed toitumisrühmad]] · [[Inimese tüümus]] · [[Interdistsiplinaarne mõiste]] · [[Jõgeva reoveepuhasti]] · [[Juhuleiud]] · [[Kütuseelementide vesinikuenergeetika]] · [[Niidukoosluse taimestiku taastamine]] · [[Rõhumärk]] · [[Ravimtaimeteed]] · [[Sotsiaalmajanduslik segregatsioon]] · [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond]] · [[Uus induktsioonimõistatus]] · [[Kellukese fond]] · [[Erijuhtivus]] · [[I Eesti sõjaväelaste kongress]] · [[IM Arvutid]] · [[Käsundusohvitser]] · [[Kindralstaabi Valitsus]] · [[Kohtuballistika]] · [[Lennuväerügement]] · [[Maloje Zagrivje]] · [[Novaja Fjodorovka]] · [[Ohvitseridekogu]] · [[Räkälä]] · [[Savistumine]] · [[Sidepataljon]] · [[Sitta kah!]] · [[Soomusrongide Brigaad]] · [[Vanemallohvitser]] · [[Viru Prospekt]] · [[An Essay on Free Will]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond]] · [[Estina]] · [[GENIRE]] · [[Guide des Objets Sonores]] · [[Häilraie]] · [[Intrapersonaalsed oskused]] · [[Intriigikomöödia]] · [[Jõelaev]] · [[Kontrapunkti mõisteid]] · [[Kristiine heinamaa]] · [[Kullo noortelaager]] · [[Lõuna kaitseringkond]] · [[Liitkontrapunkt]] · [[Magnetiline inklinatsioon]] · [[Munsterroll]] · [[On Loyalty]] · [[Pihkva piirivalvekaatrite divisjon]] · [[Räägu Liina]] · [[Säästev metsamajandamine]] · [[Töövihik]] · [[Tallinn Open]] · [[Time, Tense and Causation]] · [[Tulusekott]] · [[Värske õhu müümine]] · [[Valikraie]] · [[Vedu puhkpilliorkester]] · [[Veerraie]] · [[Korrelatsioon (muusika)]] · [[Lõng (informaatika)]] · [[Kubermangugümnaasium]] · [[1961. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1961. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1962. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1963. aasta maailmameistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused moodsas viievõistluses]] · [[1963. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[Bolšoje Zagrivje]] · [[Purjespordivõistluste loetelu]] · [[Posti tänav (Loksa)]] · [[Priima (gümnaasium)]] · [[1947. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1948. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1949. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1950. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1951. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1952. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1953. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1954. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1955. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[1978. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[Ameerika pajud]] · [[Austraalia pajud]] · [[Ehitusarheoloogia]] · [[Huumlamp]] · [[Mussoonkliima]] · [[Virve nõiutud männid]] · [[A (häälik)]] · [[Alus (laevandus)]] · [[Hea ja kurja pildid (1)]] · [[Inkubatsiooniperiood (kulumine)]] · [[Jäämurdja (rajatis)]] · [[Kael (masinaehitus)]] · [[Kavern (hüdraulika)]] · [[Laager (asula)]] · [[Maateaduste mõisteid (A)]] · [[Maateaduste mõisteid (D)]] · [[Maateaduste mõisteid (I)]] · [[Maateaduste mõisteid (M)]] · [[Maateaduste mõisteid (O)]] · [[Maateaduste mõisteid (P)]] · [[Maateaduste mõisteid (Q)]] · [[Maateaduste mõisteid (R)]] · [[Maateaduste mõisteid (T)]] · [[Maateaduste mõisteid (U)]] · [[Maateaduste mõisteid (V)]] · [[Massiiv (tugevusõpetus)]] · [[Operatsioon (masinaehitus)]] · [[Positsioon (masinaehitus)]] · [[Projektarvutus (masinaehitus)]] · [[Rahu (saar)]] · [[Soon (sisselõige)]] · [[Tõmmis (leotis)]] · [[Tapp (masinaehitus)]] · [[Temperatuuritegur (tugevusõpetus)]] · [[Termin (loogika)]] · [[Voolamine (tugevusõpetus)]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused akrobaatikas]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused allveeujumises]] · [[1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlused kiiruisutamises]] · [[Paju ravimtaimena]] · [[Tartu laht]] · [[The Myth of Morality]] · [[Lembitu (poeem)]] · [[Aadressiväli (operand)]] · [[Adapter (CNC)]] · [[Akumulatsioon (hüdroloogia)]] · [[Ambon (varakristlik kirik)]] · [[Andur (botaanika)]] · [[Doonor (majandus)]] · [[Duo (žanr)]] · [[Eluvorm (ökoloogia)]] · [[Essee (koolitöö)]] · [[Helitugevus (muusika)]] · [[Inversioon (kirjandusteadus)]] · [[Katse (tõenäosusteooria)]] · [[Kompanii (ettevõte)]] · [[Kontsert (barokk)]] · [[Kurk (geograafia)]] · [[Liin (nöör)]] · [[Määrus (õigusteadus)]] · [[Maa (elektrotehnika)]] · [[Nõmmekingsepad (1938)]] · [[Põhjapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Põhjapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Pasta (salv)]] · [[Polaris (kiiljaht)]] · [[Rühm (muusika)]] · [[Salm (geograafia)]] · [[Seeria (muusika)]] · [[Suletud süsteem (küberneetika)]] · [[Tangid (kabe)]] · [[Terra sigillata (ravim)]] · [[Toiduvõrgustik (majandus)]] · [[Transpositsioon (matemaatika)]] · [[Trio (žanr)]] · [[Puistevill]] · [[Veeprinter]] · [[Ärakanne (suurus)]] · [[Ümarmaterjal (metallurgia)]] · [[Cosmos (keel)]] · [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]] · [[Ekskavaator (meditsiin)]] · [[Ekspositsioon (bioloogia)]] · [[Filtreerimine (toitumisviis)]] · [[Indeks (keemia)]] · [[Kadett (vanuseklass)]] · [[Kalapüük (sümbol)]] · [[Klaster (muusika)]] · [[Komm (sädemetepüüdja)]] · [[Kroon (institutsioon)]] · [[Lennuk (purjekas)]] · [[Levi (bioloogia)]] · [[Manner (geoloogia)]] · [[Matemaatika (õppeaine)]] · [[Modulatsioon (helisüntees)]] · [[Orvand (geomorfoloogia)]] · [[Põlvkond (bioloogia)]] · [[Poolsammas (heegeldamine)]] · [[Ramp (laevandus)]] · [[Revokatsioon (kaubandus)]] · [[Tähtpäev (majandus)]] · [[Teema (keeleteadus)]] · [[Ulster (riie)]] · [[Vahiteenistus]] · [[Valhalla (portaal)]] · [[Vari (vesiehitus)]] · [[Aspirant (sõjandus)]] · [[Kaubakäive (sadamas)]] · [[Register (heliallikate rühm)]] · [[Balti Kirurgide Assotsiatsioon]] · [[Blokeeringuga tellised]] · [[Eestimaa Rahvuste Foorum]] · [[Küünlaümbriste jaht]] · [[Kummik]] · [[Siseringjoon]] · [[Trassoloogia]] · [[Aberratsioon (bioloogia)]] · [[Aer (mensuraalnotatsioon)]] · [[Agregaat (mineraloogia)]] · [[Aktseptor (keemia)]] · [[Aurutamine (keemia)]] · [[Doonor (keemia)]] · [[Element (stiihia)]] · [[Iseregulatsioon (bioloogia)]] · [[Kõrgus (astronoomia)]] · [[Kaal (riideese)]] · [[Kapp (anum)]] · [[Koloniaallaevastik (Battlestar Galactica)]] · [[Laenamine (muusika)]] · [[Lemming (jumal)]] · [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)]] · [[Moodul (kosmonautika)]] · [[Morna (Õnne 13)]] · [[Pätt (jalanõu)]] · [[Püloon (lennundus)]] · [[Pesakond (koomiks)]] · [[Pii (detail)]] · [[Sekretsioon (geoloogia)]] · [[Tank (laevandus)]] · [[Ting (koosviibimine)]] · [[Variant (keeleteadus)]] · [[Vesper (muusika)]] · [[Sigulda komtuurkond]] · [[ABC (rühmitus)]] · [[Astel (ajalugu)]] · [[Dihhotoomia (loogika)]] · [[Hakk (viljakoristus)]] · [[Huik (etnograafia)]] · [[Kündja (ajaleht)]] · [[Kaanon (kirjandus)]] · [[Kaelkook (karjatamine)]] · [[Kasvik (zooloogia)]] · [[Kilk (pill)]] · [[Kloaak (jäätmekäitlus)]] · [[Kohver (etnograafia)]] · [[Kolmjalg (etnograafia)]] · [[Kong (mesindus)]] · [[Kopp (etnograafia)]] · [[Kopsud (kulinaaria)]] · [[Lasipuu (tööriist)]] · [[Mac (eesliide)]] · [[Maks (kulinaaria)]] · [[Pööre (keeleteadus)]] · [[Paik (lapp)]] · [[Pederastia (kuritegu)]] · [[Petus]] · [[Reeper (matemaatika)]] · [[Sõltuvus (metafüüsika)]] · [[Sedimentatsioon (keemia)]] · [[Tühjus (eetika)]] · [[Terminal (transport)]] · [[Tsirkus (lauamäng)]] · [[Vahtkond (metsandus)]] · [[Valetamine (kaardimäng)]] · [[Vara (tööriist)]] · [[Õigustuskontekst]] · [[Arheoloogia mõisteid]] · [[Bauska foogtkond]] · [[Grobiņa foogtkond]] · [[Kokanduse mõisteid]] · [[Lihula kivikalme]] · [[Pöide foogtkond]] · [[Paide komtuurkond]] · [[Religiooni mõisteid]] · [[Tõde ja tähendus]] · [[Tartu I aare]] · [[Tulekaitsemuhv]] · [[Amuur (laev)]] · [[Atika (arhitektuur)]] · [[Fookus (geomeetria)]] · [[Fookus (veebisaade)]] · [[Glükokortikoidid (ravimirühm)]] · [[Illuminaadid (vandenõuteooria)]] · [[Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)]] · [[Juurdepääs (tee)]] · [[Kant (geograafia)]] · [[Kergekaal (poks)]] · [[Ksenoon (narkoosigaas)]] · [[Latt (puit)]] · [[Maailmasõda (Niall Ferguson)]] · [[Minimalism (elustiil)]] · [[Objektiiv (portaal)]] · [[Valgustus (filosoofia)]] · [[Kamber (muusikakollektiiv)]] · [[Unistaja (film)]] · [[Jakuudi teaduskeskus]] · [[Kelts]] · [[Greip]] · [[Seppel]] · [[Klipikultuur]] · [[Austria lauljate loend]] · [[Belgia lauljate loend]] · [[Bosnia ja Hertsegoviina lauljate loend]] · [[Colombia lauljate loend]] · [[Eritrea lauljate loend]] · [[Hispaania lauljate loend]] · [[Horvaatia lauljate loend]] · [[Iisraeli lauljate loend]] · [[Indoneesia näitlejate loend]] · [[Itaalia lauljate loend]] · [[Kuuba lauljate loend]] · [[Makedoonia lauljate loend]] · [[Norra lauljate loend]] · [[Saksamaa lauljate loend]] · [[Serbia lauljate loend]] · [[Ungari lauljate loend]] · [[Aadressbüroo]] · [[Aristokraat]] · [[Arvutiõpetus]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus]] · [[Emiteerimistulu]] · [[Erakaup]] · [[Hõlmikpuuleht]] · [[Hõlmikpuuseemned]] · [[Inseneriväe marssal]] · [[Inseneriväe peamarssal]] · [[Külmuti]] · [[Kaader sekundis]] · [[Keskkonnahariduskeskus]] · [[Konditsioneerimine]] · [[Kuressaare merepäevad]] · [[Lennuväe peamarssal]] · [[Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void]] · [[Me armastame Eestit]] · [[Moral Saints]] · [[Morality and Partiality]] · [[Põhja kaitseringkond]] · [[Räpina lipp]] · [[Raasiku valla kodulooline tegevus]] · [[Riigikogu fraktsioon]] · [[Roaldi nädal]] · [[Sideväe peamarssal]] · [[Soodesõda]] · [[Soojusenergia arvesti]] · [[Soojustegur]] · [[Tankiväe peamarssal]] · [[Termopuit]] · [[Termoregulaator]] · [[Termoreguleerventiil]] · [[Uridüleerimine]] · [[Välismaalaste pseudonüümide loend]] · [[Virtuaalne objekt]] · [[Numbernotatsioon]] · [[Päästeteenistuse Kuldrist]] · [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] · [[Teatrisündmus]] · [[Õnnemaa suutrad]] · [[Õpilaste Teaduslik Ühing]] · [[Ühe suve akvarellid]] · [[Ühiskondlikud planeedid]] · [[15. lend]] · [[Aasta küla]] · [[Ametlikud Teadaanded]] · [[Anton Suurkase nimeline kirjandusauhind]] · [[Arkenal]] · [[Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas]] · [[Diagrammatology: An Investigation on the Borderlines of Phenomenology, Ontology, and Semiotics]] · [[Eeltipp]] · [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] · [[Eesti Film 100]] · [[Eesti IKT Klaster]] · [[Eesti ravimtaimede loend]] · [[Eesti Tuletõrje Korpuse koosseis 1940]] · [[Eesti-Soome ühistantsupidu]] · [[Eestimaa kubermangu seltsiasjade nõukogu]] · [[Eestimaa talurahvaasjade komisjon]] · [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Eestis kehtiva õiguse määrus]] · [[Eestit külastanud riigipeade ja valitsusjuhtide loend]] · [[ERR Novaator]] · [[Explaining Science: A Cognitive Approach]] · [[Foucault' kardiograafia]] · [[Franciscuse välispoliitika]] · [[Geodeetiline punkt]] · [[Häälerühm]] · [[Hello, Ruby!]] · [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] · [[Isiklikud planeedid]] · [[ISKE]] · [[J. K. Alpinismiklubi rändauhind parimale alpinistile]] · [[Järeltoimetamine]] · [[Jazz Symphony]] · [[Künnis]] · [[Kadrioru lossivalitsus]] · [[Kagheren]] · [[Karistusregister]] · [[Kassett '90]] · [[Kevadpüha]] · [[Klooga aedlinn]] · [[Komissaarne riigivalitsus]] · [[Konkretiseering]] · [[Kosmeetikatooted]] · [[Kosmosemutid]] · [[Kuldmuna]] · [[Kullamaa vakuraamat]] · [[Laineplaat]] · [[Lazio mägi]] · [[Legeerimine]] · [[Lemmikloomade kiibistamine]] · [[Liivi lahe vesikond]] · [[Liivimaa õiguspeegel]] · [[Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Maalimine]] · [[Maroni senjööria]] · [[MAT-lookus]] · [[Metsakorraldaja]] · [[Mikrolülitus]] · [[Nahastamine]] · [[Orund]] · [[Pärandihoidja]] · [[Põrm]] · [[Pühhapäwa Wahhe-luggemissed]] · [[Peipsi järve vesikond]] · [[Peptiidisünteesi aktivaatorid]] · [[Programmeeritav loogikaseade]] · [[Raievõistlused]] · [[Reas]] · [[Regionaalne identiteet]] · [[Reostus Läänemeres]] · [[Repliik]] · [[Riia mark]] · [[Riigikogu vanematekogu]] · [[RluA]] · [[Saarte vesikond]] · [[Sakala kalender]] · [[Seto Kongress]] · [[Sise-Eesti kliimavaldkond]] · [[Soome lahe vesikond]] · [[Soome nimi]] · [[Soreuere]] · [[Spordiregister]] · [[Tõlkeuniversaalid]] · [[Taimede morfoloogiline plastilisus]] · [[Tallinna sõjakuberner]] · [[Telkmantel]] · [[Transtsendentaalsed planeedid]] · [[Võõrtäht]] · [[Varinurme linnaosa]] · [[Vaskmünt]] · [[Veetehnika]] · [[Vello Saage etluskonkurss]] · [[Vierendeeli sõrestik]] · [[Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele]] · [[Vorckele]] · [[Wanehusen]] · [[Luukamber (muusika)]] · [[Geoidi mudel]] · [[Õigeusu vennastekogu]] · [[Baltimaade õigeusu vennastekogu]] · [[Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents]] · [[Galbraithi organisatsioonilise infotöötluse teooria]] · [[Graafide identifitseerimine]] · [[Hõlmikpuu Eestis]] · [[Kolesõna]] · [[Kutseõpe]] · [[Kutseharidusstandard]] · [[The justification of national partiality]] · [[Üürileping]] · [[Ameerika Eesti rändur]] · [[Avinurme tünnilaat]] · [[E-arve]] · [[Eesti Leht]] · [[Hõlmikpuu Jaapanis]] · [[Hõlmikpuusortide loend]] · [[Kirami dünastia]] · [[Lobatševski medal]] · [[Loodusajakirjanik]] · [[Obligatsiooniõigus]] · [[Otsesed tõlkevõtted]] · [[Päevauudised]] · [[Rihu ämm]] · [[Suur Naljahammas]] · [[Wagrami vürst]] · [[World Rally Team Estonia]] · [[Üldkatis]] · [[1864. aasta palvekirjaaktsioon]] · [[2015. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[Aasta seen]] · [[Abiminister]] · [[After-War]] · [[Aparaat]] · [[Armastuse võimalikkusest]] · [[Avalikult kasutatav veekogu]] · [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus]] · [[Chastel Neufi senjööria]] · [[Ditsükliline taim]] · [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu]] · [[Eluterve kärgpere käsiraamat]] · [[Emotsioonide tõlgendusteooria]] · [[EnDic2004]] · [[Generatiivse Grammatika Grupp]] · [[Igamine]] · [[Islami riigiteooria]] · [[Juudi kultuuromavalitsus]] · [[Kõrgalpinism]] · [[Kõrvakesed]] · [[Kalorifeer]] · [[Karlova päevad]] · [[Kattesoomus]] · [[Kaunid Kontserdid Käsmus]] · [[Konservaator]] · [[Libled]] · [[Magnetohüdrodünaamiline pump]] · [[Monotsükliline taim]] · [[Mudelautor]] · [[Must kera]] · [[Põisik]] · [[Pepeljajev]] · [[Polütsükliline taim]] · [[Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe]] · [[Puhmik]] · [[Rämeda poolsaar]] · [[Representatsiooni kriis]] · [[Risti teeneterist]] · [[Sisekliima]] · [[Sooideoloogia]] · [[Soojuskandja]] · [[Soojustagasti]] · [[Soojustakistus]] · [[Soojusvarustus]] · [[Suhtekorralduse dialoogiteooria]] · [[Tagasi Euroopasse]] · [[Tartu-Valga prefektuur]] · [[Termostaatventiil]] · [[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]] · [[Tulekindel savi]] · [[Vabariigi Valitsuse korraldus]] · [[Vabariigi Valitsuse määrus]] · [[Veetee]] · [[Viru-Järva prefektuur]] · [[Eesti Entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]] · [[Eesti keele käsiraamat]] · [[Graafikakonveier]] · [[Koonilised projektsioonid]] · [[Kunstnike vapp]] · [[Liivamäe oja]] · [[Metkohka oja]] · [[Minu Eesti]] · [[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]] · [[Põhja Kodu]] · [[Political Philosophy]] · [[Programmjuhtimine]] · [[Proportsionaalregulaator]] · [[Pseudosilindrilised projektsioonid]] · [[Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev]] · [[Sülearvuti akud]] · [[Silindriline projektsioon]] · [[Tapeetimine]] · [[Teemeister]] · [[Vabakunstnik]] · [[Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki]] · [[WeMos D1 Mini]] · [[Danzigi hertsog]] · [[Aasta sammal]] · [[Diferentsiaalregulaator]] · [[Eestikeelsed liiginimed]] · [[Etendusasutus]] · [[Fakopp]] · [[Hülgeoda]] · [[Hülgevõrk]] · [[Hoius]] · [[Hundivõrk]] · [[Integraalregulaator]] · [[Johan Kõpu nimeline Eesti Kapital]] · [[Kübarsepp]] · [[Kindlustus Eestis]] · [[Lihula Muusikapäevad]] · [[Makseinstrument]] · [[Makseviis]] · [[Mulgi Öömatk]] · [[Päikesepealinn]] · [[PI-regulaator]] · [[PISA-test]] · [[Riigiteater]] · [[Tanki kaitsesüsteemid]] · [[Tantsutehnika]] · [[The Moral Demands of Memory]] · [[Tollipunkt]] · [[Valguskujundus]] · [[Videoprojektsioon]] · [[101 kiri]] · [[Algkooliõpetajate päev]] · [[Anomanulk]] · [[Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands]] · [[Augupüük]] · [[Aulakoosolek]] · [[Aunurk]] · [[Automaatkaitse]] · [[Automaatkontroll]] · [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]] · [[Dörptsche Zeitung]] · [[Deutsch in Estland]] · [[E-kodaniku harta]] · [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis]] · [[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]] · [[Fizz Superstar]] · [[Herbaariumi käsiraamat]] · [[Käsiõng]] · [[Küttekaabel]] · [[Kaastööline]] · [[Kaastoimetaja]] · [[Keraamiline pliit]] · [[Kimmkatus]] · [[Kodarraha]] · [[Laulupealinn]] · [[Mari Adamsoni nimeline parima tekstiilitudengi stipendium]] · [[Masinaühistu]] · [[Massimõrv Scheeli krundil]] · [[Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]] · [[Meie Matsi tähtraamat]] · [[Menetlus]] · [[Metsa kõlakojad]] · [[Metsaökosüsteem]] · [[Misjoni lendleht]] · [[Puuvõõriku ürt]] · [[Roheliste lippude reservaat]] · [[Taastuvenergia tasu]] · [[Tallinna Päevaleht]] · [[Tammekoor]] · [[Tegevtoimetaja]] · [[Uimastava juustumarja droog]] · [[Valgejõe lahing]] · [[Vastutav toimetaja]] · [[VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders]] · [[Wargas]] · [[Asendus (keeleteadus)]] · [[Bodrog (laev)]] · [[Brigaadikindral (Läti)]] · [[Brigaadikindral (Leedu)]] · [[Halla (ettevõte)]] · [[Kannus (botaanika)]] · [[Karkass]] · [[Kavatis]] · [[Kesklinn (Kuressaare)]] · [[Kindral (Läti)]] · [[Kindralfeldmarssal (Baieri)]] · [[Loogikavärav (bioloogia)]] · [[Maikrahv]] · [[Miljöö]] · [[MyHits (muusikatelekanal)]] · [[Naljaleht (raamat)]] · [[Põhiheli (meetrum)]] · [[Pannoo]] · [[Paralepa (Haapsalu)]] · [[Poogen (paber)]] · [[Ramla (suguvõsa)]] · [[Selektiivsus (tehnika)]] · [[Sideaine (kunst)]] · [[Vahelik (ruum)]] · [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] · [[Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine]] · [[1956. aasta NSV Liidu meistrivõistlused ujumises]] · [[1957. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1958. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[1959. aasta NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[4-hüdroksübensüülalkohol]] · [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusfond]] · [[Art and Visual Perception: A Psychology of the Creative Eye]] · [[Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study]] · [[Geotermiline aste]] · [[Good and Evil: An Absolute Conception]] · [[Juhistik]] · [[Kirmas]] · [[Kivimkompleks]] · [[Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus]] · [[Kunda tänavate loend]] · [[Lõo loopealne]] · [[Leipuri]] · [[Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography]] · [[Moraalne motivatsioon]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused purjetamises]] · [[Nutulaul]] · [[On a New List of Categories]] · [[Parem Eesti]] · [[Pastry: Savoury and Sweet]] · [[Philosophy of Science: A Contemporary Approach]] · [[Politsei ratsareserv]] · [[ProgeTiiger]] · [[Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind]] · [[Raadio Muusikamoos]] · [[Seto kuningriigipäev]] · [[Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life]] · [[Sublitoraal]] · [[Tõeväidete süsteem]] · [[Taimede haigusresistentsus]] · [[Taimerasv]] · [[Tartu Ülikooli kuratoorium]] · [[Tartu Ülikooli senat]] · [[Õhuheliisolatsioon]] · [[Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944]] · [[Hülgepüss]] · [[Hernepuder]] · [[Hoiustamine]] · [[Jahukört]] · [[Jahupuder]] · [[Käks]] · [[Kännujuurimine]] · [[Kaapekakk]] · [[Kaeratangupuder]] · [[Kaeratumm]] · [[Kamakäkk]] · [[Kanatool]] · [[Kapamaa]] · [[Karjalase]] · [[Kassimärss]] · [[Katlakook]] · [[Kehik]] · [[Kildsann]] · [[Kuhjamaa]] · [[Löögiheliisolatsioon]] · [[Leedutuli]] · [[Lehepill]] · [[Linnupaelad]] · [[Linnupete]] · [[Mahlatila]] · [[Malid]] · [[Muusikalavastus]] · [[Naturaaltasu]] · [[Püünisauk]] · [[Pahmas]] · [[Pealaud]] · [[Pistemaaker]] · [[Purask]] · [[Riigikaitse]] · [[Säärepael]] · [[Söepüss]] · [[Salapulk]] · [[Semmipuu]] · [[Sookingad]] · [[Tahma-Toomas]] · [[Termobimetall]] · [[Võimasin]] · [[Vaalikaigas]] · [[Vaselised]] · [[Verileib]] · [[Vesivagu]] · [[Videvikupidamine]] · [[Viisuluda]] · [[Vitsik]] · [[Forgiveness: A Philosophical Exploration]] · [[Transitiivne graaf]] · [[Nigul Maatsoo mälestusvõistlus]] · [[Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut]] · [[Eesti riiklik julgeolek]] · [[Jeeriko Pasun]] · [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] · [[Kopikas: Tallinna leht]] · [[Kosjaleht]] · [[Läänemaa teenetemärk]] · [[Lõbus Külaline]] · [[Märjamaa sõlg]] · [[Naerev Narva]] · [[Nalja Märt]] · [[Naljalisa]] · [[NIHILIST.FM]] · [[Paemurru poisid Narvas ja Tallinnas]] · [[Personali Praktik]] · [[Porilombi Pargi Parm]] · [[Raplamaa kuldne vapimärk]] · [[Reinuwader]] · [[Restid ja kupongid]] · [[Saare maakonna teenetemärk]] · [[Selge sõnum]] · [[Series episcoporum Curoniae]] · [[Siidisellid]] · [[Tõtt ja nalja]] · [[Tallinna Elu]] · [[Uudiste nalja-osa]] · [[Uus Kosjaleht]] · [[Uus Meie Mats]] · [[Võrumaa teenetemärk]] · [[Valgamaa teenetemärk]] · [[Valgamaa vapimärk]] · [[Vallatu Magasin]] · [[Valmiera Siimona ja Juuda kogudus]] · [[Viljandimaa vapimärk]] · [[Vitsakimp]] · [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]] · [[Ennuksemäe metsavennapunker]] · [[Kaks kanget]] · [[Kasari luht]] · [[Kommunismiehitaja]] · [[Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu]] · [[Lõbu ja teadus]] · [[Lõbus ajaviide]] · [[Lõbus Ajaviide]] · [[Lõbus Amor]] · [[Lipamäe]] · [[Meie Elu pilke-nalja lisa]] · [[Narva Spordiklubi]] · [[Palamuse valla aukodanik]] · [[Postimehe lõbulisa]] · [[Sarjaja]] · [[Seda ja Teist]] · [[Solvaja]] · [[Tõlliste valla aumärk]] · [[Tartu Teerajajate allee]] · [[Viljandi Avatud Noortetehas]] · [[222 kiri]] · [[Aasta õppija]] · [[Eesti Lasteuuringute Võrgustik]] · [[Eesti rahvusliblikas]] · [[Johannes Koler]] · [[Kultuuri Tegu]] · [[Linnusekohus]] · [[Rahvusarhiivi tudengipreemia]] · [[Saeveski metsaonn]] · [[Talurahvaseadus]] · [[Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat]] · [[Vabaduse laul]] · [[Valla täiskogu]] · [[Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks]] · [[Vastseliina maarahva laat]] · [[Kultuuriväärtuste konserveerimine]] · [[Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit]] · [[Tõmmits]] · [[Elephant's Memory]] · [[Castillo Moralese teraapia]] · [[Harku kapitulatsiooniakt]] · [[Valgevene lauljate loend]] · [[Valgevene näitlejate loend]] · [[2018. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Araabia näitlejate loend]] · [[BASE-hüppaja]] · [[Boliivia lauljate loend]] · [[Boliivia näitlejate loend]] · [[Costa Rica lauljate loend]] · [[Costa Rica näitlejate loend]] · [[Democracia]] · [[Dominikaani Vabariigi näitlejate loend]] · [[Ecuadori lauljate loend]] · [[Ecuadori näitlejate loend]] · [[El Salvadori näitlejate loend]] · [[Etioopia lauljate loend]] · [[Everhardus]] · [[Gerardus]] · [[Godefridus]] · [[Guatemala lauljate loend]] · [[Guatemala näitlejate loend]] · [[Hondurase lauljate loend]] · [[Hondurase näitlejate loend]] · [[Kambodža näitlejate loend]] · [[Luka Knjazev]] · [[Nepali näitlejate loend]] · [[Nicaragua näitlejate loend]] · [[Panama näitlejate loend]] · [[Paraguay lauljate loend]] · [[Paraguay näitlejate loend]] · [[Peruu lauljate loend]] · [[Platonism (matemaatika)]] · [[Rõuk]] · [[Reinuvader Rebane]] · [[Sarõal Afanasjev]] · [[Suriname näitlejate loend]] · [[Tšiili lauljate loend]] · [[Tai näitlejate loend]] · [[Taluperenaine]] · [[Välismaa karikaturistide loend]] · [[Venezuela lauljate loend]] · [[Vladislav Popov]] · [[Aasta noor tekstiilikunstnik]] · [[Aasta tekstiilitegu]] · [[Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud]] · [[Eesti kohanemisprogramm]] · [[Eestist väljasaatmine]] · [[Ergonia]] · [[Franciscuse loodud piiskopkonnad]] · [[Hõlmader]] · [[Harkader]] · [[Hitsmeader]] · [[Itaalia ansamblite loend]] · [[Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud]] · [[Külvikalender]] · [[Külvikonks]] · [[Külvinädalad]] · [[Külvirind]] · [[Kaja Karu-Espenberg]] · [[Kindralkuberner (Eesti)]] · [[Kolk (viljapeks)]] · [[Konksader]] · [[Koorem (mõõtühik)]] · [[Kulpader]] · [[Lõikader]] · [[Lõuguti]] · [[Lina harimine]] · [[Linahari]] · [[Linakamm]] · [[Linamasin]] · [[Linamees]] · [[Linavurr]] · [[Naber]] · [[Peo]] · [[Perearstiteenus]] · [[Rõuguredel]] · [[Relvameistrite loend]] · [[Ropsilaud]] · [[Ropsitakud]] · [[Sard]] · [[Tallinna triloogia]] · [[Thorth Føghæ]] · [[Vannasader]] · [[Šveitsi ooperilauljate loend]] · [[Aasta parim treener (jalgpall)]] · [[Angola lauljate loend]] · [[Araabia Ühendemiraatide lauljate loend]] · [[Araabia lauljate loend]] · [[Armeenia ooperilauljate loend]] · [[Assistent (abiõppejõud)]] · [[Austria ooperilauljate loend]] · [[Bahreini lauljate loend]] · [[Baltlaste Piirikivi]] · [[Bulgaaria ooperilauljate loend]] · [[Burkina Faso lauljate loend]] · [[David Suits]] · [[Djibouti lauljate loend]] · [[Dominikaani Vabariigi lauljate loend]] · [[Eesti keeleklubi Göteborgis]] · [[El Salvadori lauljate loend]] · [[Elevandiluuranniku lauljate loend]] · [[Emanuela Timotin]] · [[Emme ja Viliemes]] · [[Fääri saarte lauljate loend]] · [[Filipiinide lauljate loend]] · [[Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad]] · [[Gerdrudis Czoie]] · [[Gröönimaa lauljate loend]] · [[Harálampos Passalís]] · [[Henric Hund]] · [[Hiina Rahvavabariigi lauljate loend]] · [[Hispaania ooperilauljate loend]] · [[Hollandi modellide loend]] · [[Hollandi ooperilauljate loend]] · [[Horvaatia ooperilauljate loend]] · [[Iraagi lauljate loend]] · [[Itaalia ooperilauljate loend]] · [[Jaapani modellide loend]] · [[Jaapani ooperilauljate loend]] · [[James Kapaló]] · [[Jenny Butler]] · [[Johannes (Kärkna abt 1484)]] · [[Jordaania kuningas]] · [[Jordaania lauljate loend]] · [[Kaleva hääled]] · [[Kasahstani lauljate loend]] · [[Katari näitlejate loend]] · [[Klubi Estetic]] · [[Kongo Demokraatliku Vabariigi lauljate loend]] · [[Kreeka lauljate loend]] · [[Kuveidi lauljate loend]] · [[Läti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeeste loend]] · [[Liibüa näitlejate loend]] · [[Luksemburgi lauljate loend]] · [[Mõisateenija]] · [[Madagaskari lauljate loend]] · [[Makedoonia näitlejate loend]] · [[Mali lauljate loend]] · [[Malta näitlejate loend]] · [[Mardikas toosis]] · [[Mehhiko ooperilauljate loend]] · [[Mongoolia lauljate loend]] · [[Mosambiigi lauljate loend]] · [[Nicaragua lauljate loend]] · [[Norra ooperilauljate loend]] · [[Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele]] · [[Pakistani lauljate loend]] · [[Palestiina näitlejate loend]] · [[Panama lauljate loend]] · [[Poola ooperilauljate loend]] · [[Prantsusmaa lauljate loend]] · [[Revidentmetsaülem]] · [[Roheneemesaarte lauljate loend]] · [[Rootsi Eestlaste Liidu Lõuna-Rootsi osakond]] · [[Rootsi ooperilauljate loend]] · [[Rumeenia ooperilauljate loend]] · [[Rwanda lauljate loend]] · [[Süüria lauljate loend]] · [[Saksamaa ooperilauljate loend]] · [[Sara Lenninger]] · [[Sloveenia ooperilauljate loend]] · [[Somaalia lauljate loend]] · [[Sri Lanka lauljate loend]] · [[Suriname lauljate loend]] · [[Tadžikistani lauljate loend]] · [[Tadžikistani näitlejate loend]] · [[Tai lauljate loend]] · [[Toorumi pojad]] · [[Tuneesia lauljate loend]] · [[Uku Masingu bibliograafia]] · [[Ungari ooperilauljate loend]] · [[Usbekistani lauljate loend]] · [[Venezuela ooperilauljate loend]] · [[Jugoslaavlased]] · [[Õiguse Eest Seisja]] · [[23. Tallinna hävituslennuväepolk]] · [[4. Suurtükiväegrupp]] · [[Aasta arst]] · [[Adavere metskond]] · [[Aegviidu metskond]] · [[Ahja metskond]] · [[Aimla metskond]] · [[Alatskivi metskond]] · [[Anija metskond]] · [[Antsla metskond]] · [[Athena Keskus]] · [[Audru metskond]] · [[Avalike teenuste nõukogu]] · [[Avinurme metskond]] · [[Brasiilia 2018. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Eedo Raide nimeline karikas]] · [[Eesti 2018. aasta riigieelarve]] · [[Eesti kõrgeimad puud]] · [[Eesti läbi 100 silmapaari]] · [[Eesti meistrivõistlused korvpallimälumängus]] · [[Eesti Mesinduse Koostöökogu]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis]] · [[Eeva Niinivaara stipendium]] · [[Eeva Niinivaara stipendium (1997–2001)]] · [[Eidapere metskond]] · [[Emakeeleolümpiaad]] · [[ERKI Moeshow]] · [[Estonia kaevanduse põleng (2008)]] · [[Estvokaal]] · [[FIBIT]] · [[Gorodenko metskond]] · [[Haapsalu metskond]] · [[Haaslava parv]] · [[Halinga metskond]] · [[Halliku metskond]] · [[Hallingu metskond]] · [[Harjumaa aukodaniku teenetemärk]] · [[Hiiumaa ringtee]] · [[Huuksi metskond]] · [[Iisaku metskond]] · [[Jäärja metskond]] · [[Jäneda metskond]] · [[Jõgeva metsamajand]] · [[Jõgeva metskond]] · [[Jõhvi metskond]] · [[Kännuseened]] · [[Kaavere metskond]] · [[Kabala metskond]] · [[Kaelkirjak (Kivirähk)]] · [[Kaiavere metskond]] · [[Kambja metskond]] · [[Kangruselja metskond]] · [[Kariste metskond]] · [[Karjalasma metskond]] · [[Karksi metskond]] · [[Karula metskond]] · [[Kastre metskond]] · [[Keava metskond]] · [[Keele Infoleht]] · [[Kilingi metskond]] · [[Kivinõmme metskond]] · [[Kloostri metskond]] · [[Kodanliku õhukaitse nädal]] · [[Kohtla metskond]] · [[Kolga metskond]] · [[Konguta metskond]] · [[Koorküla metskond]] · [[Kuldala elamukvartal]] · [[Kunda metskond]] · [[Lääne-Virumaa vapimärk]] · [[Läti raudteejaamade ja raudteepeatuste loend]] · [[Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus]] · [[Märjamaa Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing]] · [[Margavahetuspaanika]] · [[Merry Pipers]] · [[Mobilitas Pluss]] · [[Mutant Disco]] · [[NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis]] · [[Poolkuu Igor Gräziniga]] · [[Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjon]] · [[Rapla Rüblik]] · [[Relvastatud Vastupanu Teeneterist]] · [[Sikkimi riigipeade loend]] · [[Sviby tulekahju]] · [[Tartu Ülikooli botaanikaaia skulptuurid]] · [[Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist]] · [[Transvaali tänav]] · [[Tudu metskond]] · [[Uus tänav (Rakvere)]] · [[Võõpsu tulekahju]] · [[Varangu metskond]] · [[Vene tänav (Rakvere)]] · [[Ļaudona kirikumõis]] · [[Ļaudona mõis]] · [[Šķiliņi mõis]] · [[Šveitsi lennukite loend]] · [[Aasta liblikas]] · [[Aasta parim rannajalgpallur]] · [[Aasta parim staadion]] · [[Acta Politica Estica]] · [[Aianduskooperatiiv Kaberneeme]] · [[Aleksei Rõbnikovi teater]] · [[Alo Mattiiseni muusikapäevad]] · [[Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli auprofessor]] · [[Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut]] · [[Arvo Ratassepa mälestusauhind]] · [[Augusta Carolina]] · [[Bērzaune kirikumõis]] · [[Bučauska mõis]] · [[Bulgaaria lennukite loend]] · [[Edu (ajaleht, 1906)]] · [[Eesti elukestva õppe strateegia 2020]] · [[Eesti elurikkus (raamatusari)]] · [[Elektrik (ajakiri)]] · [[Elina (laev)]] · [[Enta We Rabak]] · [[Fitlap]] · [[Gallus]] · [[Graši mõis]] · [[Hispaania lennukite loend]] · [[Hollandi lennukite loend]] · [[Homoseran]] · [[Iiris (raamatusari)]] · [[Inčukalnsi mõis]] · [[Itaalia lennukite loend]] · [[Jūdaži mõis]] · [[Jaapani lennukite loend]] · [[Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jakuudi-Sahha NSV]] · [[Jakuudi-Sahha NSV Ministrite Nõukogu]] · [[Kõtškinite spordidünastia]] · [[Kārkli mõis]] · [[Kampflied der Nationalsozialisten]] · [[Kaupmees (ajakiri)]] · [[Kaval Hans (1922)]] · [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool]] · [[Kroņamuiža mõis]] · [[Läti lennukite loend]] · [[Launkalne mõis]] · [[Leedu lennukite loend]] · [[Lennubaas (1927–1940)]] · [[Mārsnēni mõis]] · [[Monreale]] · [[Nõukogude Liidu lennukite loend]] · [[Naljalisa (1911 Narva)]] · [[Odamees (August Alle ajaleht)]] · [[Ofnee]] · [[Oliphant]] · [[Philologia Estonica Tallinnensis]] · [[Plānupe mõis]] · [[Pomm (ajakiri)]] · [[Poola lennukite loend]] · [[Rauna mõis]] · [[Rencēni mõis (Āraiši kihelkond)]] · [[Roze mõis]] · [[Rumeenia lennukite loend]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kulakovski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik (kujutav kunst)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvaluuletaja]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline arst]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstitegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline teadustegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]] · [[Sahha estraaditeater]] · [[Sahha rahvuslik tantsuteater]] · [[Sahha vaimsuse akadeemia]] · [[Sahha valitsus]] · [[Saksamaa lennukite loend]] · [[Siil (ajaleht)]] · [[Slavica Revalensia]] · [[Sotnik-TV]] · [[Starti mõis]] · [[Tapa valla lipp]] · [[Tapa valla vapp]] · [[Teadus kolme minutiga]] · [[Teaduslik-tehniline ühing]] · [[Tertsiaalrent]] · [[Tohuwabohu]] · [[Toonela (soomusauto)]] · [[Tuju]] · [[Uus Meie Mats (1906 Karotoom)]] · [[Vana Meie Mats (1930)]] · [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia audoktor]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia auprofessor]] · [[Veselauska mõis]] · [[Õie tänav (Elva)]] · [[Õpilaste teadusfestival]] · [[25 kauneimat Eesti raamatut]] · [[400 kiri]] · [[Akadeemiake]] · [[Avanduse asundus]] · [[Avatud mänguväljad]] · [[De Facto (festival)]] · [[E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus]] · [[Eesti Mee Päevad]] · [[Eestimaa au ja uhkuse orden]] · [[Elanikkonnakaitse]] · [[Elfvik Film]] · [[Elva Nike Arena]] · [[Emakeeleõpetuse sõber]] · [[Enginaator]] · [[Estonia-2]] · [[Estonia-3]] · [[Fööniks (restoran)]] · [[Gazanfer ağa]] · [[Georg Hackenschmidti raamatuauhind]] · [[Georg Otsa ja Mikk Mikiveri pink]] · [[Häire (ajakiri)]] · [[Häire (ajaleht)]] · [[Hiidlaste Koostöökogu]] · [[Ideaalmaailmad]] · [[Ilmatargad]] · [[Inemise sisu]] · [[International Dance Activity]] · [[Irmi, Armi ja Mustukene]] · [[Isikut tõendavate dokumentide seadus]] · [[Jääkeldri algatus]] · [[Järva kilb]] · [[Jõhvi balletifestival]] · [[Jokkker]] · [[Jutuleht (ajakiri)]] · [[Kajalood (saade)]] · [[Kakuam (paat)]] · [[Kalafestival]] · [[Kalevipoja kala- ja veefestival]] · [[Kavastu asundus (Virumaa)]] · [[Keelesaade]] · [[Keskkonnaajaloo keskus]] · [[Klassikaraadio tuleb külla]] · [[Kodukolle (ajakiri, 1945)]] · [[Kollektiivne pöördumine]] · [[Kuldne Mask Eestis]] · [[Kunstirevolutsioon Eestis]] · [[Lõõtspilli tänav]] · [[Labor (saade)]] · [[Lessovski]] · [[LONKS]] · [[Mötte wiiwul]] · [[Maailm täna]] · [[Maakilb]] · [[Malevlane]] · [[Maria (kala)]] · [[Matkajuhtide kokkutulek]] · [[Meie Post]] · [[Monomaffia]] · [[Muru tänav (Rakvere)]] · [[Pärimuspreemia]] · [[Põltsamaa Teataja (1926–1935)]] · [[Põlva valla aukodanik]] · [[Püha Siena Katariina kloostri kabel]] · [[Palju aastaid]] · [[Parmupilli tänav]] · [[Pension 2050]] · [[Pilteepos Kalevipoeg]] · [[Pobifo revüü]] · [[Raasiku valla ajalookonverents]] · [[Rahanduse ja krediidi kateeder]] · [[Rooma õiguse retseptsioon]] · [[Saksi asundus]] · [[Selge sõnumi auhind]] · [[Seto surnuitk]] · [[Sikupilli tänav (Rakvere)]] · [[Suupilli tänav]] · [[Tallinna kirikurenessanss]] · [[Tallinna kultuuritegu]] · [[Tallinna Raadio-Elektroonika Konstrueerimisbüroo]] · [[Tallinna Tootmiskoondis RET]] · [[Tantsuveski]] · [[Tartu linnamaraton]] · [[Teadusaasta]] · [[Teater kohvris]] · [[Teater Noorele Vaatajale]] · [[Teras Beach]] · [[Toompäevad]] · [[Torupilli tänav]] · [[Transpersonaalse psühholoogia varamu]] · [[Tulehoidja]] · [[Võimalik vaid Venemaal]] · [[Vaba mõtte klubi]] · [[Valie Export Society]] · [[Vetevaim]] · [[Vihterpalu metsapõlengud]] · [[Vilepilli tänav]] · [[Wiedemanni fond]] · [[Zimbabwe lennujaamade ja lennuväljade loend]] · [[Blusumuiža mõis]] · [[Brieži mõis]] · [[Cesvaine kirikumõis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis]] · [[Eesti NSV teeneline tööstustöötaja]] · [[Eesti teaduskeele konverents]] · [[Eller Brass]] · [[Erastvere metskond]] · [[Grava mõis]] · [[Gulbērise mõis]] · [[Gusti mõis]] · [[Irši mõis]] · [[Jaunkalsnava mõis]] · [[Jaunlazdona mõis]] · [[Jaunpiebalga kirikumõis]] · [[Jaunpiebalga mõis]] · [[Jaunskujene mõis]] · [[Jurģumuiža mõis]] · [[Kārzdaba mõis]] · [[Kļavkalni mõis]] · [[Kūrēni mõis]] · [[Kalnamuiža mõis (Võnnu kihelkond)]] · [[Kalsnava kirikumõis]] · [[Katriņa mõis]] · [[Kaubamärgiseadus]] · [[Kiidjärve metskond]] · [[Kräfting]] · [[Kraukļi mõis]] · [[Kujmuiža mõis]] · [[Kusa mõis]] · [[Lõpekund]] · [[Līdere mõis]] · [[Lanstupe mõis]] · [[Lazdona kirikumõis]] · [[Lenči mõis]] · [[Licht-Land]] · [[Liezēre kirikumõis]] · [[Liezēre mõis]] · [[Looduskaitsealaseid töid]] · [[Lubāna mõis]] · [[Lubeja mõis]] · [[Luke kirikumõis]] · [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)]] · [[Meirāni mõis]] · [[Meistriliiga aasta ilusaim värav]] · [[Metsküla kaelavõru]] · [[Narva teenetemärk]] · [[Oļi mõis]] · [[Ozolamuiža mõis]] · [[Pärnu teenetemärk]] · [[Põhja Nael]] · [[Põhja-Ruhja kirikumõis]] · [[Põltsamaa aardeleid]] · [[Patkule mõis]] · [[Prauliena mõis]] · [[Rakvere jõulupuu]] · [[Rauna kirikumõis]] · [[Saikava mõis]] · [[Salatsi kirikumõis]] · [[Sarkaņi mõis]] · [[Sausnēja mõis]] · [[Sensa]] · [[Skujene kirikumõis]] · [[Skujene mõis]] · [[Stiilipäevik]] · [[TeadusEST]] · [[Väike karikas 2001]] · [[Väike karikas 2015]] · [[Väike karikas 2016]] · [[Väike karikas 2017]] · [[Väike-Laitsna mõis]] · [[Võõrsõnade leksikon]] · [[Vējava mõis]] · [[Vanemuise teatriuuendus]] · [[Vecpiebalga kirikumõis]] · [[Vietalva mõis]] · [[Zekleri mõis]] · [[Zeltkalnsi mõis]] · [[Ķeveļmuiža mõis]] · [[Abula rand]] · [[Allaži kirikumõis]] · [[Anglokatoliku Kirik]] · [[Anna mõis (Nītaure kihelkond)]] · [[Ars (Tartu)]] · [[Assamalla lahing]] · [[Automaatikapäev]] · [[Beechcraft Super King Air 350ER]] · [[Brieži mõis (Suntaži kihelkond)]] · [[Buddenbrockshofi mõis]] · [[Carnikava kihelkond]] · [[E-Meedia Keskus]] · [[Eesti õhuruum]] · [[Eesti Aleksandrikooli nais-abikomitee]] · [[Eesti Kergejõustikuauhinnad]] · [[Eesti parim toiduaine]] · [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)]] · [[Eesti Välisinvestorite Nõukogu]] · [[Eglēni mõis]] · [[Eikaži mõis]] · [[Endzeliņi mõis]] · [[Eskimo jäätisetööstus]] · [[Esterm]] · [[Estonia (purjelaev)]] · [[Estonia huku uurimiskomisjon]] · [[Ettelugemise päev]] · [[Formulaarprotsess]] · [[Gerķise mõis]] · [[Gripenbergi skandaal]] · [[H.F.Puls]] · [[Haakrik]] · [[Hea Eeskuju]] · [[Illiku päevad]] · [[Jõgeva küüslaugufestival]] · [[Kõpu rannamoodustised]] · [[Kõpu sulglohk]] · [[Kammkeraamika teooria]] · [[Kartūži mõis]] · [[Kiiu torn (kaubamärk)]] · [[Krüdenershofi mõis]] · [[Krimulda kirikumõis]] · [[Kullamaa Ühispank]] · [[Läänemere kultuurikeskus]] · [[Lakši mõis]] · [[Lielkangari mõis]] · [[Lindanisa]] · [[Mõõtesüsteemide laboratoorium]] · [[Maikellukese päevad]] · [[Miku-Manni oma raamat]] · [[Mootorpaat nr 10]] · [[More mõis]] · [[Mulgi kultuuri festival]] · [[Nõmme laulu- ja tantsupäev]] · [[Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel]] · [[Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)]] · [[Nītaure kirikumõis]] · [[Põndi kask]] · [[Pühapaikade andmekogu]] · [[Paremjõudude Liit (liikumine)]] · [[Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon]] · [[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Podakājase mõis]] · [[Priikooli õigus]] · [[Puhtulaiu tamm]] · [[Rõuge veepidu]] · [[Rakenduselektroonika õppetool]] · [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2016]] · [[Rannajalgpalli Meistriliiga 2017]] · [[Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu]] · [[Riigikantselei heraldikanõukogu]] · [[Ropaži kirikumõis]] · [[Sērdiņi mõis]] · [[Saastna nõiamänd]] · [[Sidgunda mõis]] · [[Sipa Patukahetsuse tamm]] · [[Smerle mõis]] · [[Soome Jõutõsteliit]] · [[Sport Club Corinthians Paulista mängijate loend]] · [[Sunlight (raadiojaam)]] · [[Suntaži kirikumõis]] · [[Tänapäeva noorsooromaan]] · [[Tänapäeva romaan]] · [[Tallinna linna Johan Pitka stipendium]] · [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]] · [[Tartu linnakirjaniku stipendium]] · [[Turjamaa]] · [[Tuuslar (ajakiri)]] · [[Varbla looduskeskus]] · [[Vatrāne mõis]] · [[Vecķipēni mõis]] · [[Vecbaldiņi mõis]] · [[Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamide Komitee]] · [[Viffhuseni mõis]] · [[Viie Kooli Võistlus]] · [[Vudila mängumaa]] · [[Windland Smith Rice International Awards]] · [[Ära]] · [[Ülemiste järve äärne mets]] · [[Üleriiklik kaupmeeste kongress]] · [[1932. aasta hipodroomivõistlus mootorratastele]] · [[A. Laikmaa bussipeatus]] · [[Agde]] · [[Ameerika Ühendriikide riigiasutused]] · [[Anders Bengtsson]] · [[Andranovondronina]] · [[Anglikaani kirikumuusika]] · [[Appi]] · [[Armenija]] · [[Arppe Kool]] · [[Artis]] · [[Auf der Wacht]] · [[Avastaja]] · [[Baginda]] · [[Balti ajakirjandussõda]] · [[Balti triennaal]] · [[Belmont-sur-Yverdon]] · [[Berliini-Rooma telg]] · [[Budismi kronoloogia]] · [[Die Biene]] · [[Diepholz]] · [[Director]] · [[Eesti õhupiiri rikkumised Venemaa Föderatsiooni lennukite poolt]] · [[Eesti aserbaidžaanlased]] · [[Eesti Hüpoteegipank]] · [[Epifanio]] · [[Estonian Cup]] · [[Fars]] · [[FC Elva II]] · [[Friederici]] · [[Idoru]] · [[In Time]] · [[Jinan]] · [[JK Tallinna Kalev III]] · [[Jokk]] · [[Kaja (Narva ajaleht)]] · [[Kanal 13]] · [[Kandava foogt]] · [[Karistussalk]] · [[Kiir (Peterburi ajaleht)]] · [[Kosjaleht (1923)]] · [[Kostabi]] · [[Kotsu]] · [[Krooks]] · [[Lääneranna veskiraha]] · [[Lahemaa]] · [[Leem]] · [[Lemmu]] · [[Leps]] · [[Liefländische Historia]] · [[Like]] · [[Lilly]] · [[Mägra maja]] · [[Mittesakslane]] · [[Mohe]] · [[Mustakivi Selver]] · [[Nachumsiedlung]] · [[Narvataguse]] · [[Nauding (ajakiri 1936)]] · [[Neresheim]] · [[Nov]] · [[On the Go]] · [[Pöialpoiss]] · [[Pelgulinn]] · [[Perona]] · [[Piiroja]] · [[Pilkenali (1907)]] · [[Pröbsting]] · [[Rafaila]] · [[Rakvere JK Tarvas II]] · [[Rock City]] · [[Sõnumed (ajaleht 1906)]] · [[Sahha teaduste akadeemia]] · [[Sahha teaduste akadeemia kuldmedal]] · [[San Marino kaptenregendid 1801–1900]] · [[Sarrewerden]] · [[Scheurmann]] · [[Selgeltnägijate tuleproov]] · [[Sugulased (romaan)]] · [[T. G. Ševtšenko]] · [[Tallinna JK Visadus]] · [[Talude kruntimine]] · [[Tapa väljaõppekeskus]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond]] · [[Telegram]] · [[Turis]] · [[Ulak]] · [[Uus Elu]] · [[Väike reekviem suupillile]] · [[Vainu tänav (Paide)]] · [[Vardo (laev)]] · [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Viitseadmiral (Läti)]] · [[Xi'an]] · [[Xiangtan]] · [[Ukraina kirikuvahetuses kirikut vahetanud koguduste loend]] · [[Reservaat]] · [[Eesti ingerisoomlased]] · [[Eesti kaunis kodu]] · [[Eesti kehalise kasvatuse kongress]] · [[Eesti Kohtueelse Uurimise Amet]] · [[Eesti rahvusloom]] · [[Eesti teadussüsteem]] · [[Eesti-Afganistani sõprusleping]] · [[Eesti-Hiina sõprusleping]] · [[Eestimaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Elva ujula]] · [[Estonia bussipeatus]] · [[FOTIS]] · [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] · [[Haridus Tallinnas]] · [[Hiiumaa aasta ema]] · [[Hooliv Eesti]] · [[Igitee]] · [[Imagia]] · [[Inimõiguste ümarlaud]] · [[Köök (seriaal)]] · [[Küüntelaastust kübar]] · [[Kalvinistlik kirikumuusika]] · [[Krimmi eestlased (ajaleht)]] · [[Kuidas minust sai HAPKOMAH]] · [[Kuldkelluke]] · [[Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache]] · [[Läti Rahvusarhiiv]] · [[Lennujaama ühissõidukipeatus]] · [[Linda ait]] · [[Mõigu bussipeatus]] · [[Maaliit (ajaleht)]] · [[Maltsvetlased]] · [[Marcelle]] · [[Meditsiiniteenistuse kindralleitnant]] · [[Meie Tallinna Ajaleht]] · [[Modern]] · [[Mootor (ettevõte)]] · [[Nieburi rahu]] · [[Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse]] · [[Pajarin Puntti]] · [[Papad mammad]] · [[Petseri tulekahju]] · [[Saami kultuuri päevad]] · [[Saaremaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)]] · [[Sanaseppä]] · [[Siil (mütoloogia)]] · [[St. Johannes]] · [[Tallinna üldplaneering]] · [[Tallinna Koolinoorte Spordiringide Ühing]] · [[Tallinna linna valimiskomisjon]] · [[Tallinna Merekohus]] · [[Tallinna tänavavalgustus]] · [[Tarkuseraamat]] · [[Teadusnõunik]] · [[Võluvits]] · [[Valaskala (mütoloogia)]] · [[Veremänd]] · [[Viivisekalkulaator]] · [[Wiedemanni sõnaraamat]] · [[Achtung! Lobjakas]] · [[AjaLeht]] · [[Anarhia agentuur]] · [[Balti Seemnekasvatuse Ühing]] · [[Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts]] · [[Eesti kultuuritegelaste pensionikassa]] · [[Eesti maarahva kongress]] · [[Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee]] · [[Eesti NSV teeneline kõrgharidustöötaja]] · [[Eesti NSV teeneline noortejuhendaja]] · [[Esimene Eesti Kindlustuse Selts Maja]] · [[Esimene Eesti Kinnituse Selts]] · [[Gambrinus (tehas)]] · [[Karbiküla (Tallinn)]] · [[Kinnisvaraomanikkude Kinnitusselts Maja]] · [[Kultus (kohvik)]] · [[Linden (kohvik)]] · [[Maikrahv (restoran)]] · [[Matsi poeg Ats]] · [[Matsi poeg Mats]] · [[Pärl (kohvik)]] · [[Presto (ettevõte)]] · [[Ronk (ajakiri)]] · [[Roosa Lipp]] · [[Sajandi 100 arukülalast]] · [[Sakste Mats]] · [[Tõulava]] · [[Tallinn (kohvik)]] · [[Toidutare.ee]] · [[Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud]] · [[Aruküla põhjaveereostus]] · [[Automaatika kateeder]] · [[Automaatikavahendite labor]] · [[Avaldustele vastamise seadus]] · [[Bibliotheca]] · [[Bibliotheca Anthropologica]] · [[Bibliotheca Antiqua]] · [[Bibliotheca Controversiarum]] · [[Bibliotheca Lotmaniana]] · [[Bibliotheca Mediaevalis]] · [[Boreaalsolaarium]] · [[Die Damen aus der Hölle]] · [[Dovlatovi päevad]] · [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus]] · [[Eesti keskmine netopalk maakonniti]] · [[Eesti kodanikuaktiivsuse uuringud]] · [[Eesti meistrivõistlused vehklemises]] · [[Eesti metskondade ajalugu]] · [[Eesti metskonnad 1918–1944]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu teaduspreemia]] · [[Ehituskonstruktsioonid (sari)]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioon]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad]] · [[Elektroonika ja telekommunikatsioon]] · [[Estival]] · [[Gasiirid]] · [[Gigantum Humeris]] · [[Hälbiva käitumise uuringud]] · [[Haabneeme rand]] · [[Hargnevate teede aed (film)]] · [[Hiiglatark]] · [[Hommikleht]] · [[Illusion (kino)]] · [[Ilumetsa sipelgaala]] · [[Impromptu]] · [[Indigo tuba]] · [[Kärstna metskond]] · [[Käru metskond]] · [[Kõnnu metskond]] · [[Kõpu kõrgustik]] · [[Kõpu metskond]] · [[Külmalinna talvefestival]] · [[Kapa Rock]] · [[Keelatud vili (film)]] · [[Keskkonnafestival]] · [[Kiidjärve külastuskeskus]] · [[Kikerpära soo]] · [[Kingissepa vikaarpiiskopkond]] · [[Kirves (ajakiri)]] · [[Kodused asjad]] · [[Kuressaare metskond]] · [[Kuri Proge]] · [[Kursi metskond]] · [[Kuusiku metskond]] · [[Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus]] · [[Lõks (seriaal)]] · [[Laiksaare metskond]] · [[Laske elada]] · [[LasnaPiknik]] · [[Linnafestival UIT]] · [[Looduslaps]] · [[Lutsepa lugu]] · [[Mõõtesüsteemide labor]] · [[Matside Mats]] · [[Must Peeter (film 2008)]] · [[Naeruvääristatud Jeesus]] · [[Neljas Dimensioon]] · [[Oxymora]] · [[Pärimisregister]] · [[Pühajärve Beach Party]] · [[Paradoks (ajakiri)]] · [[Paunküla hüdromeetriajaam]] · [[PON-2]] · [[Poslednija Izvestija]] · [[Puurmani metskond]] · [[Roosna asundus (Järvamaa)]] · [[Sõnumed (ajaleht 1931)]] · [[Savikodu]] · [[Siimusti-Olju oosisüsteem]] · [[Tõstamaa-Varbla kõrgustik]] · [[Tšerkeska]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitus-mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna akadeemiline struktuur]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika kateeder]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mõõteelektroonika õppetool]] · [[Tartu tselluloositehas]] · [[Võšgorod (kultuuriajakiri)]] · [[Vaaksaare kõrgustik]] · [[Viru rand]] · [[Ärka Eesti]] · [[Õnnewalaja]] · [[Üks (ajakiri)]] · [[Šveitsi-Balti Kaubanduskoda]] · [[1. Lennuväedivisjon]] · [[1969. aasta Toronto laulupidu]] · [[3. lennuväedivisjon]] · [[60+]] · [[Advokatuuriseadus]] · [[Arbor]] · [[Aruküla Turbatööstus]] · [[August Oja päevaraamat]] · [[Dagö Palmses]] · [[E.O.S. ralli]] · [[Eesti Külaehitus]] · [[Eesti Kaubakompanii]] · [[Eesti Kirjanduse Komitee]] · [[Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus]] · [[Eesti merekindlused]] · [[Eesti Omavalitsuste ja Ühistegeliste Asutuste Kindlustuse Aktsiaselts Oma]] · [[Eesti rahva ajalugu]] · [[Eesti Rohuteadlane]] · [[Eesti trükise punane raamat]] · [[Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur]] · [[Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts]] · [[Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond]] · [[Ehstland und die Ehsten]] · [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal]] · [[Esimene Juurdeveoraudteede Selts]] · [[Estländische Wochenschau]] · [[Estonia Stereo]] · [[Estonia-3M]] · [[Estonia-55]] · [[Go reisiraamat]] · [[Häbbi sellel', kes petta tahhab!]] · [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] · [[Hindadekomissar]] · [[Hirvelaane pataljon]] · [[III Eesti meeste tantsupidu]] · [[Ilvesteade]] · [[Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal]] · [[Inglise-Eesti Import Kompanii]] · [[Istik Eesti Mulda]] · [[Jälg (ajakiri)]] · [[Joaveski papivabrik]] · [[Käsitööleht (ajakiri, 1906)]] · [[Kaljuvald]] · [[Karinu klaasikoda]] · [[Kasahstani Elektronpost]] · [[Kiviõli Õmblusvabrik Elf]] · [[Klopitsa kihelkond]] · [[KoguKonnad]] · [[Kolhooside ehituskontor]] · [[Koolielu]] · [[Kroonu onu]] · [[Läti kunst]] · [[Maatameeste konverents]] · [[Meie Mats Ise]] · [[Nõmme keskus]] · [[Nõmme rajoon]] · [[Nauding (ajakiri 1924)]] · [[Ohvrisuits]] · [[Olevik (ajakiri)]] · [[Omedu puupapivabrik]] · [[Pärnu siht]] · [[Põllumeeste Keskpank]] · [[Pühakodade säilitamine ja areng]] · [[Piirivalve Valitsus]] · [[Pipi!Nuki!Puhh!]] · [[Polaris (selts)]] · [[Prooviabielu]] · [[Puss (ajakiri)]] · [[Radio BeFree]] · [[Regilaulutuba]] · [[Ressource'i Selts]] · [[Saare sosinad]] · [[Siiski on elu ilus]] · [[Spekter (saade)]] · [[Spravotšnõi Listok Biologa]] · [[Sue Catwoman (album)]] · [[Svoboda Rossii]] · [[Sydney Eesti Seltsi kuldmärk]] · [[Tankitõrje Eesti Kaitseväes enne Teist maailmasõda]] · [[Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus]] · [[Tartu Alumiiniumivabrik]] · [[Tartu spordiriistade vabrik]] · [[Thriller (The Boondocks)]] · [[Tihnu Teataja]] · [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool]] · [[Torma valla auraha]] · [[Tunnustatud klaasikunstnik]] · [[Uus Laul 1994]] · [[Vändra klaasivabrik]] · [[Värske Raamat]] · [[Võltsitud maailm]] · [[Vabrik Tekstiil]] · [[Vadja muuseum]] · [[Vene ääremaad]] · [[Venemaa keisririigi politseiministrite loend]] · [[Venemaa keisririigi rahandusministrite loend]] · [[Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine]] · [[Šoti seltskonnatants]] · [[20-es Sajand]] · [[Aasta kala]] · [[Aasta lind]] · [[Aasta spordihetk]] · [[Aasta terviseedendaja]] · [[Aasta tervisesõber]] · [[Alar Kotli arhitektuuripreemia]] · [[Alutaguse Elu]] · [[Alutaguse maraton]] · [[Alutaguse Teataja]] · [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] · [[Bibliotheca Philosophica]] · [[Centrumi keskus]] · [[DEA (andmebaas)]] · [[Edvard Griegi rahvusvaheline klaverikonkurss]] · [[Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring]] · [[EESTI 200]] · [[Eesti Ajaleht Välismaal]] · [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]] · [[Eesti kodakondsuseksam]] · [[Eesti kodakondsuspoliitika]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rahvusvahelised trompetipäevad]] · [[Eesti otsib superstaari (seitsmes hooaeg)]] · [[Eesti sibulakasvatus]] · [[Eesti tantsib]] · [[Eesti venekeelne meedia]] · [[Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus]] · [[Eskilstuna Eesti Kodu]] · [[Estlands-nytt]] · [[Estoloppet]] · [[Estonian Folk Orchestra]] · [[Filmikaameraga läbi Eesti]] · [[Filmileht]] · [[Göteborgi Eesti Maja]] · [[Gotthard Residents]] · [[Gröndali Seenioride Kodu]] · [[Hõlmikpuu sündroom]] · [[Haaslava Teataja]] · [[Harju Uudised]] · [[Harju-Jaani kihelkonnapäevad]] · [[Hauka laat]] · [[Hea õpetaja]] · [[HELIjaKEEL]] · [[Hiiumaa (ajaleht)]] · [[Ida-Virumaa koorimuusikapäev]] · [[Infolaine]] · [[Ivan Käbina-nimeline]] · [[Järvamaa kultuurihoidja]] · [[Külajutud]] · [[Kaarepere metsakatsejaam]] · [[Kaitseväe tagalakeskus]] · [[Kaseke (restoran)]] · [[Kevadümin]] · [[Kolme Kooli Kohtumine]] · [[Kuldne Börs]] · [[Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]] · [[Kuressaare Sõnumid]] · [[Laekvere Valla Sõnumid]] · [[Lahe Koolipäev]] · [[Lembit Maureri mälestusvõistlus]] · [[Long Islandi Eesti Kodu]] · [[Lootuse festival]] · [[Maakondlike arenduskeskuste võrgustik]] · [[Mihklilaat]] · [[Moonalao tänav]] · [[Mooste Elühelü]] · [[Mulgi uisumaraton]] · [[Noorte Riigikogu]] · [[Oma Sõna]] · [[Pühapäevakool (ajakiri)]] · [[Peipsirannik]] · [[Piirialade valitsuskomisjon]] · [[Poiste-solistide võistulaulmine]] · [[Posti tänav (Mõisaküla)]] · [[Pullapää prügila]] · [[Puurmani Uudised]] · [[Rae Sõnumid]] · [[Soome-ugri toetusrühm]] · [[Töö ja Tervis]] · [[Tabasalu Jazz Fest]] · [[Tallinna suusamaraton]] · [[Tammeka Cup]] · [[Tammiku kultuurihoiuala]] · [[Tervis (ajakiri, 1903)]] · [[Utria Dessant]] · [[Uus Alutaguse Teataja]] · [[Uussisserändajad Eestis]] · [[Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus]] · [[Vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadus]] · [[Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus]] · [[Välismaalaste seadus]] · [[Võidupüha mereparaad]] · [[Võrtsjärve mängud]] · [[Vaba Vaimu priis]] · [[Viimsi JazzPopFest]] · [[Virgats (USA ajakiri)]] · [[Viru laul]] · [[Viru ralli]] · [[Alternature: Over the Water Blue]] · [[Artur Luha preemia]] · [[Baltimore'i Eesti Maja]] · [[EELex]] · [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] · [[Eesti lõimumispoliitika]] · [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad]] · [[Ema (ajakiri)]] · [[Endla teatri publikulemmik]] · [[Estonia (soomusauto)]] · [[Estonia 010]] · [[Ettevõtluse auhind]] · [[Franz Blankenfeld]] · [[Hansapanga kunstipreemia]] · [[Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm]] · [[Harrastusteatrite festival]] · [[Järvamaa spordipreemia]] · [[Juhan Kunderi nimeline vaimsuse auhind]] · [[Külateatrite festival]] · [[Kaljo Kiisa Noore Filmitegija stipendium]] · [[Keeledušš]] · [[Kodanikujulguse aumärk]] · [[KSG NUI]] · [[Kuldne Nael]] · [[Läti SNV lipp]] · [[Līze mõis]] · [[Lakewoodi Eesti Maja]] · [[Laupa rannamoodustised]] · [[Leicesteri Eesti Maja]] · [[Lotmani päevad]] · [[Lotmani seminar]] · [[Lundi Eesti Maja]] · [[Maalehe ajakirjanduspreemia]] · [[Metsanduse elutööpreemia]] · [[Mustjala festival]] · [[Nutilabor]] · [[Orientalistikapäevad]] · [[Pärimusmuusika Lõikuspidu]] · [[Piirikotkas]] · [[Punane Selver]] · [[Raadioteatri näitlejaauhind]] · [[Rapla kihelkonna auhind]] · [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid]] · [[Riia Eesti Maja]] · [[Riigi teaduspreemiate komisjon]] · [[Sünnijärgne kodakondsus]] · [[Saaremaa miniteatripäevad]] · [[Sirbi laureaat]] · [[Tagasipöördumine Eestisse]] · [[Talveakadeemia]] · [[Topeltkodakondsus Eestis]] · [[Ungari filmipäevad]] · [[Vabadussõja mälestusrist]] · [[Vana aja päev]] · [[10 aastat taastatud kaitseväge]] · [[Õngejada]] · [[Õngpüünis]] · [[Õu (ajakiri)]] · [[Ökosüsteemi taastamise kulu]] · [[Abieluleht]] · [[Alatskivi Vallaleht]] · [[Alutaguse Valla Leht]] · [[Ambla Vallaleht]] · [[Are Valla Leht]] · [[Aseri Valla Leht]] · [[Au tööle!]] · [[Avaveemõrd]] · [[Boliivia pass]] · [[Digitaalne õppevara]] · [[Eesti Mõistatusleht]] · [[Eesti Perinatoloogia Sõnumid]] · [[Eesti Post (ajaleht, 1950)]] · [[Eluta aine]] · [[Elva Valla Leht]] · [[Forseliuse Sõnumid]] · [[Gustav Sule mälestusvõistlused]] · [[Haa keel]] · [[Haljala Valla Sõnumid]] · [[Heerold (ajaleht)]] · [[Helme Kihelkonnaleht]] · [[Hiiumaa Teataja]] · [[Ibe]] · [[Illuka Valla Sõnumilaegas]] · [[Imavere Sõnumid]] · [[Järva Valla Leht]] · [[Jõelähtme Vallaleht]] · [[Jõemõrd]] · [[Jõuühik]] · [[Jaani Teataja]] · [[Juhtaiata mõrd]] · [[Käina Kuller]] · [[Käru Vallaleht]] · [[Kõne tempo ja rütmi häired]] · [[Kõo Vallaleht]] · [[Küla Elu]] · [[Kaarma Elu]] · [[Kaits]] · [[Kaldavõrk]] · [[Kalurileht]] · [[Kareda Vallaleht]] · [[Karula Kuller]] · [[Kasepää Valla Leht]] · [[Kastmõrd]] · [[Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused]] · [[Kihnu Leht]] · [[Kiili Leht]] · [[Kindralleitnant (Ukraina)]] · [[Kodukaja]] · [[Kodused Hääled]] · [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)]] · [[Koduvalla Sõnumid]] · [[Koeru Kaja]] · [[Kohtla-Nõmme valla vapp]] · [[Kolga-Jaani Valla Leht]] · [[Lääne-Harju Valla Leht]] · [[Lääne-Nigula valla vapp]] · [[Lõhandik]] · [[Lõkspüünis]] · [[Lennundusseadus]] · [[LGBT Eestis]] · [[Liiviranna]] · [[Nakkepüünis]] · [[Nakkevõrk]] · [[Raamvõrk]] · [[Rahvusputukas]] · [[Rei vindicatio]] · [[Sälitis]] · [[Saue Valdur]] · [[Seadmuseratas]] · [[Sevilla Ülikool]] · [[Soodla harjutusväli]] · [[Sumqayıti Riiklik Ülikool]] · [[Tõstevõrk]] · [[Tartu linnavolikogu 6. koosseis]] · [[Tartu linnavolikogu 8. koosseis]] · [[Teadmuste riskijuhtimine]] · [[Teataja (Nissi valla leht)]] · [[Teenindaja]] · [[Tindimõrd]] · [[Triivõngejada]] · [[U (ajakiri)]] · [[UNESCO maailmapärand Bermudal]] · [[UNESCO maailmapärand Curaçaol]] · [[UNESCO maailmapärand Gibraltaris]] · [[UNESCO maailmapärand Gröönimaal]] · [[Värska kuurortravikeskus]] · [[Võrgulaev]] · [[Võrgusilm]] · [[Vahtsõt Vallah]] · [[Vallaleht]] · [[Vedel (kalandus)]] · [[Veonoot]] · [[Wayne'i maakond (Mississippi)]] · [[Kraadisoonega T-seotis/sulundseotis]] · [[Õigusteenus]] · [[Aasta ehitaja]] · [[Aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] · [[Äärmus]] · [[Õiglase kaubanduse nädal]] · [[Õpikäsitus]] · [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss]] · [[Õpilasuurimus]] · [[Õppekirjandus]] · [[BALTECH]] · [[Biarmia (poeem)]] · [[Blokeering]] · [[Bullerjani ahi]] · [[Chichi]] · [[Citizen OS]] · [[Dasa Bala]] · [[Eksperimentaalarendus]] · [[Elukestev õpe]] · [[Enharmoonia]] · [[Esikmets]] · [[Fairtrade]] · [[Ferm]] · [[Filosoofiline küsimus]] · [[Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur]] · [[Hea]] · [[Kasekäsnaravimid]] · [[Kasv]] · [[Katastroofirisk]] · [[Kere (tehnika)]] · [[Klikker]] · [[Kollajuure juurikas]] · [[Konsulent]] · [[Koppel]] · [[Korp]] · [[Kubu]] · [[Kuus müüti varjutavad eestlaste ajalugu]] · [[Kuva]] · [[Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] · [[Leen]] · [[Liinilaev]] · [[Loodusrekordid]] · [[Määratlemata õigusmõiste]] · [[Mafia III Soundtrack]] · [[Naabrusõigused]] · [[Ney]] · [[Ohvitseri asetäitja]] · [[Püstsirge]] · [[Paneel]] · [[Pelgupaik]] · [[Piksekaitse]] · [[Postipunkt]] · [[Progres]] · [[Räsa]] · [[Rõhtsirge]] · [[Rahvusmaastik]] · [[Renn]] · [[Rohujahu]] · [[Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]] · [[Südametunnistuskohus]] · [[Seade]] · [[Soolõime teaduses]] · [[Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks]] · [[Tööpakett]] · [[Tööviljakus]] · [[Tühi Ruum]] · [[Tünn]] · [[Taju mikrogenees]] · [[Tankide loend]] · [[Tarneahela läbipaistvus]] · [[Tarnija]] · [[Tavategevus]] · [[Teadustaristu]] · [[Teatriharidus Eestis]] · [[Teeleminek ja kojutulek]] · [[Tense Bees and Shell-Locked Crabs]] · [[Tervetaktipaus]] · [[Terviklik kvaliteedijuhtimine]] · [[The Quest for Reality]] · [[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]] · [[Torme]] · [[Tulekindel materjal]] · [[Tulme]] · [[Turismi mõisteid]] · [[Turisminõudlus]] · [[Turismiteenuse kvaliteet]] · [[Umut Baysan]] · [[UNESCO Läänemere projekt]] · [[Väärtpaberikonto]] · [[Välikaabel]] · [[Väliskaubandus]] · [[Värvide segamine]] · [[Võrdetegur]] · [[Võsamaa]] · [[Vastutustundlik tarbimine]] · [[VEPA Käitumisoskuste Mäng]] · [[Viljakusmonitor]] · [[Viljakusteadlikkuse meetod]] · [[Visand (muusika)]] · [[Vitspunutis]] · [[Wacke]] · [[Alutaguse rattamaraton]] · [[Antsla Valla Leht]] · [[Aru mõis I (Peetri)]] · [[Aru mõis II (Peetri)]] · [[Beyond Rigidity]] · [[Eesti arhitektuuripoliitika]] · [[Eesti iluvõimlemise rühmkava rahvuskoondis]] · [[Eestimaa uhkus]] · [[Egiptuse jõelaev]] · [[Ekraanisisene sõrmejäljeluger]] · [[Elav teadus (Argo raamatusari)]] · [[Elva lasketiir]] · [[Emeriitadvokaat]] · [[Epistemology]] · [[Fixing Reference]] · [[Funktsionaalne lugemisoskus]] · [[Haapsalu raadiojaam]] · [[Hobuse karvavärvuste loend]] · [[Jõgeva 3]] · [[Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks]] · [[Joala (laev)]] · [[Käsi- ja koduraamat]] · [[Kõrgrenessanss]] · [[Küünlakäärid]] · [[Küünlakirn]] · [[Küünlatoos]] · [[Kalameister]] · [[Kalev (skulptuur)]] · [[Kassari hiiemets]] · [[Keila laulupidu]] · [[Kirilind (ajakiri)]] · [[Kirjeldav nimi]] · [[Konflikti reguleerimine]] · [[Kontaktioskused]] · [[Kuressaare linnajooks]] · [[Kuusalu rattamaraton]] · [[Lähte rattamaraton]] · [[Loodusgiid]] · [[Looduskultuuri seminar]] · [[Luurepiilkond]] · [[Manipuleerimisega toimetulek]] · [[Mega (portaal)]] · [[Mehis (ettevõte)]] · [[Menetlusautonoomia]] · [[Miilang]] · [[Mustvee Valla Teataja]] · [[Muusikaaed]] · [[Näpitsfriis]] · [[Nõuandja]] · [[Narva Energiajooks]] · [[Narvskaja Nedelja]] · [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geofüüsika Instituut]] · [[Oliver Kulpsoo nimeline tunnustus]] · [[Orbetello vald]] · [[Otskiud]] · [[Päevauudised (ajaleht, 1945)]] · [[Pärnu Börs]] · [[Pärnu kesklinna koolide võimla]] · [[Pärnu rannapromenaad]] · [[Pärnu vanalinn]] · [[Põhipuhkuse hüvitamine]] · [[Põhukorv]] · [[Põllumeeste Omaabi]] · [[Põltsamaa meierei]] · [[Põltsamaa roosiaed]] · [[Põltsamaa Uudised]] · [[Põltsamaa Valla Leht]] · [[Pöör (kinnitusvahend)]] · [[Pöör (sulgemisvahend)]] · [[Püssirohuait]] · [[Pagaritoode]] · [[Paide-Türi rahvajooks]] · [[Paldiski Insenerikomando]] · [[Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus]] · [[Papüüruslaev]] · [[Perekonnaleht (1930)]] · [[Perry maakond (Illinois)]] · [[Pikikiud]] · [[Poomkant]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte Euroopa Liidu õiguses]] · [[Puidu niiskusmõõtur]] · [[Puidusüü]] · [[Pulanna]] · [[Purpura]] · [[Raikküla vasallilinnus]] · [[Rakvere viljasalv]] · [[Rapla Selveri Suurjooks]] · [[Raplamaa rattamaraton]] · [[Ruumiline keskkond]] · [[Ruumiloome]] · [[Ruumipoliitika]] · [[Ruumisemiootika]] · [[Saaremaa Blues]] · [[Saue Sõna]] · [[Vähinatt]] · [[Võitluse Lipp]] · [[Võrgulina]] · [[Võru Linna Leht]] · [[Võru rattaralli]] · [[Deliktiskeem]] · [[Eel- ja järelpärimine]] · [[Eesti Longituuduuring]] · [[Eesti metskonnad 1944–1992]] · [[Eestkoste Eestis]] · [[Eestlased Titanicul]] · [[Eksperimentaaltöökoda]] · [[Elektriline]] · [[Elektriliste suuruste mõõtmine]] · [[Elektrimõõtmised]] · [[Elektronorel]] · [[Elektroonilised termomeetrid]] · [[Elektroonsed mõõtmised]] · [[Ettevaatamatus (karistusõigus)]] · [[Fasomeeter]] · [[Funktsionaalne keeleoskus]] · [[Hambaarsti konsultatsioon]] · [[Hambakivi eemaldamine]] · [[Hambaplomm]] · [[Haridusuuringud]] · [[Helju Mikkeli nimeline Tartumaa rahvatantsupreemia]] · [[Hilisromantism (kirjandus)]] · [[Hilisromantism (kujutav kunst)]] · [[Hilisromantism (muusika)]] · [[Hoiak]] · [[Hooletus]] · [[Hot-Deck imputeerimismeetod]] · [[IEEE Estonia Section]] · [[Iha (filosoofia)]] · [[Implantoloogia]] · [[Infobalt]] · [[Inimvara arendamise strateegia teadlastele]] · [[Innovatsiooni juhtimine]] · [[Internet lennukis]] · [[Juurekanali avamine ja laiendamine]] · [[Käi ja koo]] · [[Küsitlus]] · [[Kaaspärijad]] · [[Kahepoolne teip]] · [[Kaldajoon]] · [[Kalibraator]] · [[Pitigliano vald]] · [[Pravoslavnõi Sobessednik]] · [[Pujus]] · [[Rõbak Estonii]] · [[Raeküla Sõnumid]] · [[Rahvasprindi karikavõistlused]] · [[Rahvuskaaslaste programm]] · [[Raud(III)sulfaat]] · [[Reaali Poiss (ajaleht)]] · [[Riemanni ruum]] · [[Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-2-1-4-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-3-1-85-07]] · [[Roheline Häädemeeste]] · [[Ruhi]] · [[Sääs]] · [[Sõrmuse sõda]] · [[Saare Muusika]] · [[Saarte Suvenädal]] · [[Sammas (ajaleht)]] · [[Selgnöör]] · [[Sikuti]] · [[Sillamäeski Vestnik]] · [[Silmutorbik]] · [[Slovakkia pass]] · [[Tänapäev (ajaleht)]] · [[Türi Uudisleht]] · [[Tšehhi pass]] · [[T1 vaateratas]] · [[Tallinn liigub!]] · [[Tallinna ettevõtlusauhinnad]] · [[Tallinna Fotokuu]] · [[Tallinna jõulupuu]] · [[Tallinna Katusekino]] · [[Tallinna Laul]] · [[Tallinna Orienteerumisnädal]] · [[Tallinna orienteerumisneljapäevakud]] · [[Tallinna Tööline]] · [[Tallinna Uue Linna Päevad]] · [[Tallinna–Helsingi lennuliin]] · [[Tartu elevaator]] · [[Tartu Maratoni Klassik]] · [[Tartu noore kunsti oksjon]] · [[Tartu Tudeng]] · [[Tartu vaimulik laulupidu]] · [[Tasuja (laev 1910)]] · [[Tehnikaülikool]] · [[Uusklassitsism (kirjandus)]] · [[Uusklassitsism (muusika)]] · [[Vähimõrd]] · [[Vaba Saaremaa]] · [[Vaivara Kaja]] · [[Valga Kommunist]] · [[Valguse Kaja]] · [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] · [[Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild]] · [[Viljandi kalapidu]] · [[Viljandi talvine tantsupidu]] · [[Tallinna moenädal]] · [[11. öölahingulennugrupp]] · [[127. luurelennugrupp]] · [[Aasta lind (Ukraina)]] · [[Aasta parim ujuja]] · [[Aseri orkester]] · [[Astronoomilised aastaajad]] · [[Aureoliinkollane]] · [[Baltic Bikini]] · [[Dott]] · [[Eesti advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus]] · [[Eesti Kool (ajakiri, 1918)]] · [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi märgid]] · [[Eesti saarte pärimuspäevad]] · [[Eesti Talupäevad]] · [[Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus]] · [[Eine]] · [[Elektroketrus]] · [[Elmari tantsuõhtu]] · [[Elu muusika]] · [[Elupaigatüüp]] · [[Eres (ettevõte)]] · [[Eurokeel]] · [[Füüsiline õpikeskkond]] · [[Feministlik kehakäsitus]] · [[Filosoofiline probleem]] · [[Finantsplaneerimine]] · [[Forgiveness and Love]] · [[GASP fenotüüp]] · [[Ghana naiste õigused]] · [[Grupeto]] · [[Gustav Magnuse fond]] · [[Hädavajalikkusargument]] · [[Haardnoot]] · [[Hannseleke]] · [[Haspel (kalandus)]] · [[Hinnakujundus]] · [[Hoovihm]] · [[Huviharidus]] · [[Jätkusuutlik majandus]] · [[Jahi- ja kalastusturism]] · [[Jugoslaavia lennukite loend]] · [[Juhus]] · [[Juuste haigused]] · [[Karjääri planeerimine]] · [[Karlever]] · [[Kartenbeck]] · [[Keeleoskustase]] · [[Kevin Falvey]] · [[Klaster (humanitaarabi)]] · [[Kohaliku omavalitsuse õigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus]] · [[Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]] · [[Kohtuistungi sekretär]] · [[Kontojääk]] · [[Kujutis]] · [[Kulude plaanimine]] · [[Kvaliteedijuhtimise plaanimine]] · [[Läänemere taimestik]] · [[Labamasin]] · [[Lahkarvamus]] · [[Lapsepõlvefilosoofia]] · [[Lavaline rahvatants]] · [[Lechts]] · [[Lehisviht]] · [[Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts]] · [[Linnuvaatlusturism]] · [[Looja]] · [[Loovettevõtlus]] · [[Loovust soodustav töökeskkond]] · [[Luggenhusen]] · [[Määruskaebus]] · [[Mõistlik egoism]] · [[Mõtlemise mõistevõrk]] · [[Makrokeskkond]] · [[Matthias (suguvõsa)]] · [[Merekindlus]] · [[Mikrotsement]] · [[Mitokondriaalsed nukleoidid]] · [[Monte Carlo analüüs]] · [[Moraaliabsolutism]] · [[Murelipuu]] · [[Nobel Digital]] · [[Tõlvlehik]] · [[Töötülide lahendamise komisjon]] · [[Tallinna Toidumess]] · [[Toiduvalgust tingitud enterokoliit]] · [[Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu]] · [[Värvuse toonikvaliteet]] · [[Võlaõigusseadus]] · [[Varakevad]] · [[Vastutustundlik turism]] · [[Eesti samblike süstemaatiline nimestik]] · [[Maavesi]] · [[Parool]] · [[Pilak]] · [[Pioneeripataljon]] · [[Pomerants]] · [[Satelliittelefon]] · [[Slaavi filoloogia]] · [[Muusikaline struktuur]] · [[Muusikavormide loend]] · [[Negavatt]] · [[Neil Delaney]] · [[Nonart]] · [[Noortevolikogu]] · [[Nuhtlusisend]] · [[Ohustatud taimekoosluste seire]] · [[Oraalne tolerants]] · [[Pakendidisain]] · [[Pealisehitis]] · [[Philosophy of Mathematics: An Introduction]] · [[Piltjutustus]] · [[Pinnase stabiliseerimine]] · [[Postnarrativist Philosophy of Historiography]] · [[Programmijuht]] · [[Projekti ebaõnnestumine]] · [[Projekti edu kriteeriumid]] · [[Projekti kvaliteedijuhtimine]] · [[Projekti lõpetamine]] · [[Projektijuhtimise audit]] · [[Projektijuhtimise edu]] · [[Põhjus ja tagajärg]] · [[Põllumajanduspank]] · [[Projektijuhtimise elutsükkel]] · [[Projektijuhtimise juhised]] · [[Projektijuhtimise plaan]] · [[Projektikava]] · [[Projektipõhine organisatsioon]] · [[Projektiportfell]] · [[Projektistumine]] · [[Projektitsükkel]] · [[Prototüüpimine]] · [[Puhasväärtus]] · [[Puitsõrestik]] · [[Rahvamajandus]] · [[Range kaitse vajak]] · [[Renni]] · [[Riskiregister]] · [[Rosée]] · [[Säilikpuu]] · [[Saavutatud väärtus]] · [[Saladuslik tsaar]] · [[Seikluskasvatus]] · [[Seitsmes laps]] · [[Spaaturism]] · [[Spektroskoopiline ellipsomeetria]] · [[Suhtlusmeetod]] · [[Õnnepank]] · [[4x4 reisid]] · [[5 kauneimat Eesti lasteraamatut]] · [[Aasta kokk]] · [[Aasta menuraamat]] · [[Aasta naiskoor]] · [[Aasta parasportlane]] · [[Aasta parim võrkpallur]] · [[Aasta tegu Eesti lennunduses]] · [[Aasta tekstiiliteos]] · [[Aimar (laev)]] · [[Aleksandr Grin (laevaklass)]] · [[Anne saun]] · [[Arnold Looritsa mälestusvõistlused]] · [[August Rei parlamendiuuringu stipendium]] · [[Balti Purjespordi Liit]] · [[Balti vabadusauhind]] · [[Harrastuskoor]] · [[Infoleht (Vastemõisa vald)]] · [[Järvamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Juuremugul]] · [[Käänivõrk]] · [[Käsikäes]] · [[Kümme tõotust]] · [[Kümnesendine münt]] · [[Kaheksa tõotust]] · [[Kaitseehitis]] · [[Kalamaja päevad]] · [[Kaldanoot]] · [[Kalju Komissarovi nimeline stipendium]] · [[Kambja valla teenetemärk]] · [[Karinu kuused]] · [[Kauged rannad]] · [[Keila linna teenetemärk]] · [[Keskaja päevad]] · [[Kihnu viiulifestival]] · [[Kiievi metropoliit]] · [[Kipper (kalandus)]] · [[Kooditähis]] · [[Kunda linnaorkester]] · [[Kurista roosiaed]] · [[Kutseline koor]] · [[Läänemeresoome keelte lõunarühm]] · [[Lambamust]] · [[Lembitu (ooper)]] · [[Leso]] · [[Linnade ja valdade päevad]] · [[Luke Brunning]] · [[Müügiesindaja]] · [[Müügikampaania]] · [[Münsteri fragment]] · [[Mütt]] · [[Maamess]] · [[Magnetgeneraator]] · [[Meremess]] · [[Metsade elupaigad]] · [[Miks? Kuidas?]] · [[Mudilaskoor]] · [[Mungarüü]] · [[Nõmme Kevad]] · [[Nootkond]] · [[Oleksi Tšekal]] · [[Pöördnoot]] · [[Pühajärv (ooper)]] · [[Paberipuit]] · [[Pelgulinna päevad]] · [[Pergerus]] · [[Puhja Valla Leht]] · [[Punn (ehitus)]] · [[Puurkruvi]] · [[Rahvatantsujuhtide kool]] · [[Rajalane]] · [[Raudne kodu]] · [[Relatiivne rõhuskaala]] · [[Res publicae]] · [[Riigieksamid]] · [[Runo]] · [[Seiner]] · [[Seinnoot]] · [[Sinu Mets]] · [[Soonliitmik]] · [[SRT-4244]] · [[Tööliit]] · [[Tahan kõike teada]] · [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] · [[Tallinna tudengipäevad]] · [[Tantsukunst Kumus]] · [[Tatari päritolu Venemaa aadlisuguvõsade loend]] · [[Tee Kommunismile (ajaleht, 1950)]] · [[Teemantpuur]] · [[Teletutvus]] · [[Tondijutt]] · [[Tootejuhtimine]] · [[Tuleristsed]] · [[Tuuleheide]] · [[Ulenbrock]] · [[Ulguränd]] · [[Valge Daami päevad]] · [[Vanemuine (laev, 1936)]] · [[Vastaline]] · [[Ääremõrd]] · [[Õpetaja-metoodik]] · [[Üksikmajapidamise reoveesüsteem]] · [[Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]] · [[Aasta tegu (Rapla maakond)]] · [[Aed & Interjöör]] · [[Ajaühik]] · [[Amfo]] · [[Eelotsusemenetlus ELTL artikli 267 alusel]] · [[Eesti Õde]] · [[Eesti Demokraat]] · [[Eesti Ehitab]] · [[Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu]] · [[Eesti korvpalli kuulsuste hall]] · [[Eesti missa]] · [[Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud]] · [[Eesti naiskooride võistulaulmine]] · [[Eesti orelid]] · [[Eesti Riigimetsad]] · [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] · [[Eesti ulukid]] · [[Eesti-Soome ühislaulupidu]] · [[Eestifoto]] · [[Eestlase aeg]] · [[Elva Elu]] · [[Elva Filatelist]] · [[Elva Noorsoolane]] · [[Elva Sõna]] · [[Elva Tulevik]] · [[Epüfon]] · [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]] · [[Follonica vald]] · [[Galaktikasüsteem]] · [[Galaktikate osarühm]] · [[Gorod]] · [[Häädemeeste Elu]] · [[Herold]] · [[Holograafiline projektor]] · [[Impedantsspekter]] · [[Iskra (Eesti ajaleht)]] · [[Jevreiskoje Slovo]] · [[Käekook]] · [[Katik]] · [[Keila püss]] · [[Keila Valla Leht]] · [[Kesktunebo keel]] · [[Kirjagarnituur]] · [[Kirjastiilide loend]] · [[Koduküla]] · [[Koduvald (Kambja ajaleht)]] · [[Korpuse laiend]] · [[Kupp (kalandus)]] · [[Kurjer]] · [[Kuurits]] · [[Lüganuse Vallaleht]] · [[Lihula Kohinad]] · [[Liiv (kalandus)]] · [[Liivimaa Kuller]] · [[Määrdeprits]] · [[Mäetaguse Elu]] · [[Mõistatusleht]] · [[Mõrrajada]] · [[Marjareha]] · [[Meie Keskel]] · [[Mente et Manu (ajakiri)]] · [[Merekeskus]] · [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]] · [[Mutt (kalandus)]] · [[Päevaneutraalsed taimed]] · [[Põhja-Tallinna Sõnumid]] · [[Pala Teataja]] · [[Peru (kalandus)]] · [[Rakvere Valla Sõnumid]] · [[Ratsionaalsus]] · [[Repositoorium]] · [[Rivimõrd]] · [[Ruhnu valla lipp]] · [[Ruhnu valla vapp]] · [[Sõnumiallikas]] · [[Saaremaa Merekultuuri Seltsi toimetised]] · [[Saarepeedi Sõnumid]] · [[Saarepeedi valla vapp]] · [[Tallinna Ülikooli Ajakiri]] · [[Tallinna Botaanikaaia uurimused]] · [[Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus]] · [[Toidu kuumtöötlemine]] · [[Tudulinna Leht]] · [[Tuudiköied]] · [[Urvaste Valla Leht]] · [[Valga Linna Leht]] · [[Vallaleht (Kareda vald)]] · [[Vastemõisa valla vapp]] · [[Venekeelne elanikkond Eestis]] · [[Vihula Valla Leht]] · [[Viru-Nigula Teataja]] · [[Viru-Nigula Valla Teataja]] · [[Aasta ohvitser]] · [[Aasta suhtekorraldaja]] · [[Aeglane fokstrott]] · [[Arduino Mega 2560]] · [[Basket]] · [[Ebanormaalne]] · [[Eeltalv]] · [[Eesti keele akadeemiline välisõpe]] · [[Eesti räpialbumid]] · [[Ehitusmasin]] · [[Estonia (kirjastus)]] · [[Euroopa Liidu õigusaktid]] · [[Euroopa Liidu põhivabaduste piiramise lubatavus]] · [[European Energy Manager]] · [[Füüsikaline atmosfäär]] · [[Faasisünkronisatsioonisüsteem]] · [[Fenoloogilised aastaajad]] · [[Frankonia]] · [[Fundamentaalanalüüs]] · [[Gaasbensiin]] · [[Hädakaitse]] · [[Haigushüvitis]] · [[Haimre vasallilinnus]] · [[Hambavaap]] · [[Harju-Kabala vasallilinnus]] · [[Hilissügis]] · [[Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat]] · [[Implanteeritavus]] · [[Improvisatsioonkõne]] · [[Informeeriv kõne]] · [[Infoturbe põhimõisted]] · [[Innovaatiline organisatsioon]] · [[Innovatsioonisüsteemid]] · [[Intelligentne organisatsioon]] · [[Isikutuvastusandmed]] · [[Jänes šampust ei joo]] · [[Jõuergonoomika]] · [[Jaoskond (metsandus)]] · [[Käideldavus]] · [[Käsitööteadus]] · [[Küberolümpia]] · [[Kütusepiiritus]] · [[Kaablitangid]] · [[Kataloogikirje]] · [[Keelusüsteem]] · [[Kehtetu argument]] · [[Keldi ja šoti kultuuri instituut]] · [[Kodune testament]] · [[Kodurahu]] · [[Komberuum]] · [[Kommunikatsioonijuhtimine]] · [[Komplekssuurus]] · [[Komplekstakistuse mõõtur]] · [[Konfidentsiaalsus]] · [[Konteinertankla]] · [[Korrakaitseõigus]] · [[Kuldkask]] · [[Kunstnike raamat]] · [[Kunstnikuraamat]] · [[Kutsikavabrik]] · [[Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja]] · [[Laulumäng]] · [[Lausekujund]] · [[Lehtvõti]] · [[Lennujaamade ja lennuväljade loendid riigiti]] · [[Lepinguvälised võlasuhted]] · [[Loimurite loend]] · [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]] · [[Loojang]] · [[Loov enesetõhusus]] · [[Lubadus]] · [[Mänti keel]] · [[Mõõtedetektor]] · [[Mõõtetehnoloogia]] · [[Maailmamix]] · [[Maalides head]] · [[Magnetiline helisalvestus]] · [[Marssal (Bulgaaria)]] · [[Matuste arheoentomoloogia]] · [[Meditsiinielektroonika]] · [[Südamehaigused]] · [[Sürjakomid]] · [[Sillamäe-Kotka laevaliin]] · [[Sindi Rock]] · [[Sindi Sõnumid]] · [[Starki maakond (Illinois)]] · [[Stress (kaardimäng)]] · [[Tõrva Loits]] · [[Tapipesa]] · [[Tsooru vasallilinnus]] · [[Võhma Linnaleht]] · [[Võru Spordikeskus]] · [[Valetaja lause]] · [[Valga–Veski rongiliin]] · [[Valgehobusemäe rattamaraton]] · [[Vandeadvokaadi abi]] · [[Viljandi vanalinn]] · [[Vooremäe rattamaraton]] · [[Pärimisõiguse transmissioon]] · [[Põhiregister]] · [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12]] · [[Põhjaeesti hõimumurre]] · [[Põlevkivielektrijaam]] · [[Põlvkonna Eluteed]] · [[Raadioelektroonika]] · [[Rakenduselektroonika]] · [[Raplamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Relvade loend]] · [[Research in Estonia]] · [[Retakord]] · [[Riigi äriühing]] · [[Rooma tsiviilprotsessiõigus]] · [[Rootslased Titanicul]] · [[Sõrmushiir]] · [[Sageduskarakteristik]] · [[Selvelaud]] · [[Sertifikaat]] · [[Signaali sagedus]] · [[Signaali spekter]] · [[Sonograafia]] · [[Soodapesu]] · [[Sotsiaalkorter]] · [[Spektrianalüüs]] · [[Struktuuriüksus]] · [[STS Baltic]] · [[Sugulusliinide põhimõte]] · [[Tõepõhjata ajastu]] · [[Tõlkeabiprogramm]] · [[Töökoha ergonoomika]] · [[Tööväärtused]] · [[Taanlased Titanicul]] · [[Tahtlus]] · [[Tallinki Logistikakeskus]] · [[Tamroni reisifoto]] · [[Teadmusjuhtimise strateegiad]] · [[Teadus- ja arendusasutus]] · [[Teemantliist]] · [[Teenistusaste]] · [[Teleoperaator]] · [[Topoloogia (3D-modelleerimine)]] · [[Uurimisgrupp]] · [[Välistamispõhimõte]] · [[Võlaõiguslik leping]] · [[Vaimusünnitus]] · [[Vaimutöö]] · [[Vanapagana jäljehauad]] · [[Vangistusõigus]] · [[Venemaa Föderatsiooni lennukite õhupiiririkkumised]] · [[Vesilennukite loend]] · [[Vikkel (käsitöö)]] · [[Viltimine]] · [[Visuaalne juhtimine]] · [[Viiekümnesendine münt]] · [[We Are Family (Family album)]] · [[Ülerahvastusefekt]] · [[152 kiri]] · [[Abikaasa eelosa]] · [[Abikaasade vastastikune testament]] · [[Abimõis]] · [[Algse korra põhimõte]] · [[Allapanu]] · [[Annak]] · [[Apodiktiline otsustus]] · [[Arhiivikirjeldamine]] · [[Arhiivinimistu]] · [[Balti Assamblee medal]] · [[Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus]] · [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] · [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] · [[Biomeditsiinilised mõõtmised]] · [[Calabariinae]] · [[Causa belli]] · [[Cosmos (ajakiri)]] · [[Detekteerimine]] · [[Diegeetiline heli]] · [[Digitaalne innovatsioon]] · [[Dokumentide loetelu]] · [[Eelpingestus]] · [[Eesti inimarengu aruanne]] · [[Eesti inimarengu aruanne 2018/2019]] · [[Eesti juust]] · [[Eesti NSV teaduspreemiad]] · [[Elektrikitarrimuusika]] · [[Elektriline bioimpedants]] · [[Elektriline suurus]] · [[Elektroonikateadlane]] · [[Elektrooniline isikutuvastamine]] · [[Elutähtis teenus]] · [[Emantsipatoorne meeskarakter]] · [[Endoskoop]] · [[Enesekavandamine]] · [[Eneseloome]] · [[EstSum]] · [[Ettevõtlikkus]] · [[Ettevõtlikkusõpe]] · [[Kaseiinivaba toitumine]] · [[Kergemeelsus]] · [[Kindlustusvöönd]] · [[Kinnipeetav]] · [[Kirme]] · [[Kivikatus]] · [[Kivivill]] · [[Klaveri embuses]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)]] · [[Kohaliku omavalitsuse arengukava]] · [[Kollektiivse esindamise organisatsioon]] · [[Kolme mehe laulud]] · [[Kompensaator]] · [[Kompleksjuhtivuse mõõtur]] · [[Koolivalmidus]] · [[Kulumõõtur]] · [[Kuluvorm]] · [[Kuri vaim]] · [[Laiendatud tonaalsus]] · [[Lapse ülalpidamiskohustus]] · [[Lehetäi (romaan)]] · [[Lepitusmenetlus]] · [[Liisuvõtmine (sõjandus)]] · [[Lolo TV]] · [[Loovtants]] · [[Lundi Eesti Maja Ühing]] · [[Mõõteelektroonika]] · [[Mõõtesüsteem]] · [[Mõõtesild]] · [[Mõõtetehnika]] · [[Magnetlintreverberaator]] · [[Maksehäireregister]] · [[Marm]] · [[Metallbreketid]] · [[Metsakuivendus]] · [[Muda, muri ja mura]] · [[Mudaravi]] · [[Muusikaline objekt]] · [[Muusikateatrižanrite loend]] · [[Mycoform]] · [[Närvivapustus]] · [[Nüüdisaegne õpikeskkond]] · [[Noonakord]] · [[Nullkoht]] · [[Oktaav]] · [[Operaatorarvutus]] · [[Pärandvara jagamine]] · [[Pärija nimetamise korraldus]] · [[Pärimine]] · [[Pajustik]] · [[Pakettkommutatsiooniga võrgu latentsusaeg]] · [[Paraksiaalsete kiirte kimbud]] · [[Patsiendi monitooringu süsteemid]] · [[Piltene immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Plaadimängija]] · [[Protsentmeetriline mõõtur]] · [[Provenientsipõhimõte]] · [[XL]] · [[Meediasemiootika]] · [[Mitmeplatvormsus]] · [[Mitte-elektrilised suurused]] · [[Mittediegeetiline heli]] · [[Moraalsus]] · [[Näivleetunud muld]] · [[Nicolaus Alberti]] · [[Nihe (filosoofia)]] · [[Notariaalselt tõestatud testament]] · [[Notarile hoiule antud testament]] · [[NUTIKAS programm]] · [[Omafinantseerimine]] · [[Omaladina]] · [[Pärandaja]] · [[Pärandi hooldaja]] · [[Pärandvara hoiumeetmed]] · [[Pärija]] · [[Pärija üleskutsemenetlus]] · [[Pärimisõiguse põhiprintsiibid]] · [[Pärimise järjekorra põhimõte]] · [[Pärimisleping]] · [[Pärimistunnistus]] · [[Pärnu ehitusmaterjalide tehas]] · [[Püha Birma Eesti Tõuklubi]] · [[Pealpool pilvi]] · [[Pidulik kõne]] · [[PLL-töörühm]] · [[Projekti aruandluse süsteem]] · [[Propulse]] · [[Prototron]] · [[Puhja lahing]] · [[Raadiotehniline elektroonika]] · [[Raadiotehniline seadmestik]] · [[Rahvusteavik]] · [[RITA programm]] · [[Éloge de l'amour]] · [[Õpetajate tuba]] · [[Ühendus]] · [[Ülekoormus]] · [[Aabe]] · [[Aade]] · [[Aardam]] · [[About Love]] · [[Ai (riideosa)]] · [[Ajurand]] · [[Alajäse]] · [[Alwen]] · [[Ametkond]] · [[Anorgaaniline ühend]] · [[Astronoomiline vaatlus]] · [[Bester]] · [[Dünamo]] · [[Direktiiv]] · [[Diskograafia (meditsiin)]] · [[Diversioon]] · [[Duon]] · [[Eend]] · [[Eksponent]] · [[Elektromagnetiline ballast]] · [[Elumus]] · [[Energiatehnika]] · [[Eraldis]] · [[Etik]] · [[Faktor 4]] · [[Fkh1]] · [[Haak]] · [[Haldus]] · [[Inspektor]] · [[Internaat]] · [[Kõrsik]] · [[Kaabu]] · [[Kaladi]] · [[Kale]] · [[Karismaatiline juhtimine]] · [[Kaubanduse liberaliseerimine]] · [[Keskkonnatehnika]] · [[Keskväljak]] · [[Kiip]] · [[Kiirgusvöönd]] · [[Kiks]] · [[Kipper]] · [[Klosett]] · [[Kodulennujaam]] · [[Kuie jõgi]] · [[Lang]] · [[Lapsekäru]] · [[Lass]] · [[Loppenowe]] · [[Love Army]] · [[Mõisamaa]] · [[Maksevõime suhtarvud]] · [[Naast (riietus)]] · [[Nissan e-NV200]] · [[Ooteplatvorm]] · [[Pürolüüsigaasikromatograafia]] · [[Paigalduskaabel]] · [[Persona]] · [[PMOLED]] · [[Prantsuskeelsete väljendite loend]] · [[Äge]] · [[Äraütlemine]] · [[94. punalipuline miinitraalerite brigaad]] · [[Aasta lind (Armeenia)]] · [[Aasta lind (Lõuna-Aafrika Vabariik)]] · [[Aasta lind (Portugal)]] · [[Aasta lind (Valgevene)]] · [[Abivajav laps]] · [[Agiilsed metoodikad]] · [[Alaealise ülekuulamine]] · [[Arhailine õigus]] · [[Borodinskoje Polje]] · [[Carl Schmidti teaduspreemia]] · [[CoCoViLa]] · [[Digipööre hariduses]] · [[Ede Kurreli preemia]] · [[Eesti Disainiauhinnad]] · [[Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia]] · [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal]] · [[Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus]] · [[Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat]] · [[Eesti rootsikeelne meedia]] · [[Eller Sümfoniett]] · [[Endla nõgu]] · [[Endla viadukt]] · [[Estonian-Revelia Academic Fund]] · [[Estviking]] · [[Fittipaldi kuulipilduja]] · [[Fred Kudu mälestusvõistlus]] · [[Geneetiline ressurss]] · [[Gerd Neggo stipendium]] · [[Hans Alveri preemia]] · [[Hariduse tehnoloogiakompass]] · [[Harvesterioperaator]] · [[Helipuldi kvaliteedimäärajad]] · [[Henno Rajandi nimeline tõlkijastipendium]] · [[Hiiu lossist – Siberisse]] · [[Hukkunud politseinike mälestusmärk]] · [[Iseseisvuspäev (romaan)]] · [[Isikutaju]] · [[Jakob Liivi park]] · [[Janne unejutud – 7 imeilusat Grimmi muinasjuttu]] · [[Karoliina]] · [[Katharina (laev)]] · [[Kauni keele auhind]] · [[Keskkonnaseire andmekogu]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus]] · [[Kohuke (kaubamärk)]] · [[Korraline evalveerimine]] · [[Kuldsulg (auhind)]] · [[Leideni manifest teaduse paremaks hindamiseks]] · [[Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia]] · [[Liina Reimani mälestussõrmus]] · [[Lodja metskond]] · [[Loobu metskond]] · [[Loodi metskond]] · [[Märjamaa metskond]] · [[Mõtsu metskond]] · [[Maie Orava võistutantsimine]] · [[Mannlicher Modell 1895 (8mm)]] · [[Mehaanika (tehnika)]] · [[MP 41/44]] · [[Narva metskond]] · [[Noore haridustegelase reaalteaduste eripreemia]] · [[Noore IT-teadlase preemia]] · [[Noorsõdur]] · [[Orajõe metskond]] · [[Orava metskond]] · [[Oskar Rütli medal]] · [[Otepää metskond]] · [[Põxit]] · [[Paul Kerese aasta]] · [[Peeter Põllu stipendium]] · [[Pegasus (klubi)]] · [[Pionersk]] · [[Pooja]] · [[Programmide struktuurne süntees]] · [[Ragnar Nurkse mälestuskivi]] · [[Rahvusvahelistes sõjaoperatsioonides osalenute medal]] · [[Riigikogu valimise seadus]] · [[Rotax E-RAVE]] · [[Selts Scouts Rügement]] · [[Sihtevalveerimine]] · [[Tõmbekeskus]] · [[Tagasisidestamine]] · [[Teadlaskarjäär]] · [[Teadmistepõhine Eesti]] · [[Teaduse populariseerimine]] · [[The Language of Thought]] · [[Thor (laev)]] · [[Tiina (ballett)]] · [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus]] · [[Tollkeere]] · [[Toy goldendoodle]] · [[Umbluu preemia]] · [[Vagula (külmutustraaler)]] · [[Valguspult]] · [[Voldemar Ööveli mälestusvõistlus]] · [[Will Happiness Find Me?]] · [[Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus]] · [[Ravimi patent]] · [[Reduktsioon (filosoofia)]] · [[Registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest]] · [[Riigipidamise kava]] · [[Ringikorraldaja]] · [[Rituaalne aasta]] · [[Rollimäng (õppemeetod)]] · [[Roosimine]] · [[Rops]] · [[Säilituseksemplar]] · [[Säilitustähtaeg]] · [[Sümbolmeloodia]] · [[Sünkroondetekteerimine]] · [[Sünkroonmuundamine]] · [[Sünteetiline teater]] · [[Saan]] · [[Saaremaa vallavolikogu]] · [[Salgamatus]] · [[Savi töötlemine]] · [[Semantiline võrk]] · [[Semiotsiid]] · [[Siinuseline suurus]] · [[Soovitussortiment]] · [[Square One (BLACKPINK)]] · [[Statistikanõukogu]] · [[Subjekt ja predikaat]] · [[Suhtluse ajalugu]] · [[Sundosa]] · [[Suruõhuvasar]] · [[Tüvikonna põhimõte]] · [[Taimne Teisipäev]] · [[Tajuprobleem]] · [[Teadmuse säilitamine]] · [[Teadmusjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmine]] · [[Teaduste struktuur]] · [[Teisesuse filosoofia]] · [[Telespektromeeter]] · [[Teller]] · [[Teoloogia summa Ia-IIae q. 1]] · [[Terviseteadus]] · [[Testaator]] · [[Testamendi tõlgendamine]] · [[Testamenditäitja]] · [[Testeerimisvabadus]] · [[The Traditional Cosmology Society]] · [[Tinuline]] · [[Toiduaineteadus]] · [[Toimik]] · [[Transpordilaev]] · [[Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament]] · [[Universaalne arhiveerimismoodul]] · [[Usaldusteenus]] · [[Usuõpetus]] · [[Usundiõpetus]] · [[Uudisväärtus]] · [[Uue eakuse rahvakogu]] · [[Uus teadus]] · [[Väärtpaberiturg]] · [[Väikeliising]] · [[Võlausaldaja üleskutsemenetlus]] · [[Vabatahtlik merepääste]] · [[Vahelduvsignaali detektor]] · [[Valgevene-eesti transkriptsioon]] · [[Vargapesa]] · [[Vastastikusus]] · [[Veenmiskõne]] · [[Vektormõõtmine]] · [[Vektormeetrilised mõõteseadmed]] · [[Viimse tahte avaldus]] · [[Virmalise tort]] · [[Ärirahanduse ja investeeringute õppetool]] · [[Õhu tsirkulatsioon]] · [[Õpilasleiutajate riiklik konkurss]] · [[Õppiv organisatsioon]] · [[20. sajandi arhitektuur]] · [[Ajujaht (konkurss)]] · [[Alaline juht]] · [[Allprojekt]] · [[Alumiiniumi pulbervärvimine]] · [[Ambrasuur (arhitektuur)]] · [[Aprioorne otsustus]] · [[Asapeptiidid]] · [[Atviros Lietuvos knyga]] · [[Avaliku omandi manifest]] · [[Avatäited]] · [[Aytes]] · [[Buprenorfiinvõõrutus]] · [[Disaini audit]] · [[Disainiprotsess]] · [[Dolen]] · [[E-põllumajandus]] · [[Ebaausad kauplemisvõtted]] · [[Ebamari]] · [[EN 1090]] · [[Josine Papenbusch]] · [[Käendusleping]] · [[Kärajad]] · [[Kõrrekoorel]] · [[Küünlapähkel]] · [[Kalevala (eepos)]] · [[Kevadtalv]] · [[Kiirusühik]] · [[Kirjanike loendid]] · [[Kirju liblika suvi]] · [[Klimaatilised aastaajad]] · [[Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses]] · [[Koonga piiskopilinnus]] · [[Korallroosa]] · [[Läsna-Valgejõe lahing]] · [[Lõuna-Mulgimaa]] · [[Liisuvõtmine]] · [[Mageveekogu]] · [[Mahuühik]] · [[Massiühik]] · [[Meteoroloogilised aastaajad]] · [[Minu Eestile]] · [[Muuseuminõukogu]] · [[Pärnu muusikafestival]] · [[Põhjakotkas (mütoloogia)]] · [[Püsililled]] · [[Paadrema vasallilinnus]] · [[Paldiski foogtikohus]] · [[Pardiralli]] · [[Pesapuu]] · [[Pindpinevustegur]] · [[Presidendi kärajad]] · [[Räätsamatk]] · [[Rahvuslik debüütfilmide festival Dviženije]] · [[Rahvusvaheline Teatriuurijate Föderatsioon]] · [[Rannakohvik]] · [[Regionaalarengu auhind]] · [[Renessanssaed]] · [[Riigikaitse Nõukogu]] · [[Südasuvi]] · [[Solitäär]] · [[Spencer Harrison]] · [[Suuri mõtlejaid]] · [[Talirüps]] · [[Pulmakroon]] · [[Puutepunkt]] · [[Rakend]] · [[Raut]] · [[Ric-8]] · [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)]] · [[Salaoja]] · [[Saras]] · [[Seemnesegu]] · [[Sense and Sensibilia]] · [[Silmaüline kilbis]] · [[Simss]] · [[Soojärv]] · [[Space and Time]] · [[Stigma]] · [[Tantsukunstnik]] · [[Tanu]] · [[Tari]] · [[Tibu]] · [[Tiivik]] · [[Torbik]] · [[Tracker]] · [[Trass]] · [[Tuan]] · [[Väikesaar]] · [[Võlukübar]] · [[Vahr]] · [[Veimed]] · [[Video]] · [[XS]] · [[XXS]] · [[Sisevete pindala]] · [[Ahjupraad]] · [[Anumate loend]] · [[Arhiivimoodustaja]] · [[Asenduspõhimõte]] · [[Asepärija]] · [[Au teotamine]] · [[Automaatikavahendid]] · [[Autoriõiguste kollektiivne teostamine]] · [[Autorileping]] · [[Balti Postiliit]] · [[Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts]] · [[Betoonitööd]] · [[Biomeditsiinielektroonika]] · [[Bruksismi kape]] · [[Mõjutamine suhtlemisel]] · [[Mõjutusvahend]] · [[Merendusetnoloogia]] · [[Merivälja objekt]] · [[Metüleerimine]] · [[Metamudel (suuline kommunikatsioon)]] · [[Mitmikkodakondsus Eestis]] · [[Mobiiliorienteerumine]] · [[Mobilitas]] · [[Monoliitsüsteemid]] · [[Mudel (loogika)]] · [[Muukeelne haridus Eestis]] · [[Nöörirada]] · [[Nišiturism]] · [[Nutikas spetsialiseerumine]] · [[Okslohisti]] · [[Okupeeritud Eesti Sõna]] · [[Omanikujärelevalve]] · [[Orienteerumisklubi]] · [[Orienteerumispäevak]] · [[Osakapital]] · [[Oskuskeelekorraldus]] · [[Ostuturism]] · [[Otsmikurihm]] · [[Põhiheli]] · [[Põserihmad]] · [[Pürodraama]] · [[Püsikomaarv]] · [[Parmas]] · [[Pehme magnetmaterjal]] · [[Piiratud teovõime]] · [[Plaadikompass]] · [[Poliitiline realism]] · [[Possaadnik (asehaldur)]] · [[Postels]] · [[Pronksivalu. Welcome to Estonia!]] · [[Psühhosotsiaalsed ohutegurid]] · [[Rahaturuinstrument]] · [[Rahvusnimekiri]] · [[Rahvusvaheline kaitse]] · [[Ramón y Cajali markii]] · [[Rannaturism]] · [[Ranniku- ja mereturism]] · [[Redux (JavaScripti raamistik)]] · [[Repliik (kunst)]] · [[Reproduktsioon]] · [[Riigi järjepidevus]] · [[Riigihange]] · [[Rooma asjaõigus]] · [[Ruumipsühholoogia]] · [[Süüdimatus]] · [[Süüteo aegumine]] · [[Sündmuspõhised tehnoloogiad]] · [[Sünnitoetus]] · [[Safloor]] · [[Saflooriõli]] · [[Shikon]] · [[Sihtfinantseerimine]] · [[Siseturundus]] · [[Skaalafunktsioon]] · [[Sorokini armastusemudel]] · [[Sotsiaalne kaasatus]] · [[Spinellkollane]] · [[Stiilivõtted]] · [[Suhtlustõkked]] · [[Suhtlustreening]] · [[Sundtoomine]] · [[Supervisioon]] · [[Täpsustamine]] · [[Tõrksus]] · [[Töökeskkond]] · [[Töökeskkonna ohutegurid]] · [[Tööturuteenus]] · [[Taasdiskreetimisartefakt]] · [[Taliturism]] · [[Tallinna Üleskutse]] · [[Tallinna-Narva ekspressliin]] · [[Tantsuline liikumine]] · [[Tasakaaluhind]] · [[Teadusandmed]] · [[Teeninduskeel]] · [[Teise astme kohus]] · [[Teivaslohisti]] · [[Tekstitüüp]] · [[Telekommunikatsiooni lühendite loend]] · [[TerVE]] · [[The Baltic Brick and Roof Award]] · [[Toetav-julgustav kuulamine]] · [[Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] · [[Tsiviilkohus]] · [[Tugirada]] · [[Tunnete teadvustamine]] · [[Ukseavajad]] · [[Vaatmik]] · [[Vaikne kuulamine]] · [[Vaimne küündimatus]] · [[Valeütlus]] · [[Valio Eesti AS Laeva meierei]] · [[Valuuta forvardleping]] · [[Varalahususe varasuhe]] · [[Arvelduspäev]] · [[Asumiselts]] · [[Atsetüleerimine]] · [[Audiokanal]] · [[Auditoorne õpe]] · [[Automatiseeritud kauplemine]] · [[Balti Folkloori Instituut]] · [[Balti Teatri Sügis]] · [[Balti Tee (olümpiaad)]] · [[Beebiroosa]] · [[Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust]] · [[Biosfääri programmiala]] · [[Blessig]] · [[Charles Hayteri värvisüsteem]] · [[Dekodeerimine]] · [[Dekoratsioon]] · [[Dokumentaalfilmiklubid Eestis]] · [[Eendtugi]] · [[Eesti õigusteadlaste päevad]] · [[Eesti alpinismi traagilised sündmused]] · [[Eesti keele allkeeled]] · [[Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamat]] · [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] · [[Eesti teaduslepe]] · [[Eestkoste (Rooma õigus)]] · [[Ehitusmaterjalitööstus]] · [[Elamisluba Eestis]] · [[Elektrooniline aktsiatega kauplemine]] · [[Elektrooniline maksevahend]] · [[Elektroonne voltmeeter]] · [[Eluvastased süüteod]] · [[Eneseavamine]] · [[Esindusväljak]] · [[Esmasus, teisasus, kolmasus]] · [[EstNLTK]] · [[Etendaja]] · [[Ettevõtluspoliitika]] · [[Exeteri Ülikool]] · [[Ferriitmaterjal]] · [[Food Network]] · [[Frey (Eestimaa suguvõsa)]] · [[Gordoni aken]] · [[GPS-jälgimine]] · [[Hagita menetlus]] · [[Haridusturism]] · [[Harklohisti]] · [[Helisignaal]] · [[HLK-1]] · [[Jätkusuutlik säästumäär]] · [[Kalevipoeg ja Sarvik]] · [[Kambja Valla Sõnumid]] · [[Keskkonnafunktsioon]] · [[Keskkonnainnovatsioon]] · [[Klapp (tehnika)]] · [[Kliimamuutusega kohanemine]] · [[Kokkupandu]] · [[Kosu karjäär]] · [[Kurnpüünis]] · [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]] · [[Lüganuse Valla Leht]] · [[Lips (kalandus)]] · [[Lukk]] · [[Lutsumänd]] · [[Lyoni maakond (Kentucky)]] · [[Mägede Hääl (ajaleht)]] · [[Märjamaa Valla Leht]] · [[Maidla Sõnumitooja]] · [[Mail (kalandus)]] · [[Marako keel]] · [[Marjamaa]] · [[Materiaalne jalajälg]] · [[Metsaülikool Austraalias]] · [[Misso Valla Leht]] · [[Mjene keel]] · [[Motivatsiooniteooriad]] · [[Motoorne alaalia]] · [[Muhu roosa]] · [[Nääk]] · [[Nõo Valla Leht]] · [[Nõva Valla Infoleht]] · [[Naised alpinismis]] · [[Nikk (paat)]] · [[NSV Liidu lagundamise vandenõu]] · [[Obo keel]] · [[Olevik (ajaleht, 1997)]] · [[Oma Leht]] · [[Oma Vald (Kernu valla leht)]] · [[Orissaare Teataja]] · [[Põhjaõngejada]] · [[Põhjanoot]] · [[Põlva Linna Teataja]] · [[Põlva Teataja]] · [[Püüvõrk]] · [[Pelaagiline õngejada]] · [[Planeeringu rohefaktor]] · [[Poloda Helü]] · [[Prizreni ülikool]] · [[Proosula]] · [[Protsessvärv]] · [[Veeder]] · [[Šura-Bura seadused]] · [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiri statistika]] · [[Afektiseisund]] · [[Mõisahoone]] · [[Mõrsjaitk]] · [[Martin Kiik]] · [[Meie Mall]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)/Indeks]] · [[Metsaühistu]] · [[Metsaherilane]] · [[Midtown]] · [[Mustvee lahing]] · [[Nõmme Perearstikeskus]] · [[Noorik]] · [[Nooriku tantsitamine]] · [[Ohelik]] · [[Osavald]] · [[Põlle lappimine]] · [[Põlletamine]] · [[Põranda pühkimine]] · [[Põranda pühkimine (pulm)]] · [[Pakkäke]] · [[Peiupoisid]] · [[Pereõde]] · [[Perearstikeskus]] · [[Perkovits]] · [[Piiramine (pulm)]] · [[Piitsaraha küsimine]] · [[Protseduuriline müra]] · [[Pruudiaasta]] · [[Pruudipärg]] · [[Pruudipõll]] · [[Pruudivend]] · [[Pruuttüdrukud]] · [[Pulmahani]] · [[Pulmahobune]] · [[Pulmakell]] · [[Pulmakohus]] · [[Pulmakott]] · [[Pulmaleib]] · [[Pulmaline]] · [[Pulmalipp]] · [[Pulmamõõk]] · [[Pulmanaljad]] · [[Pulmapäevad]] · [[Pulmapõll]] · [[Pulmapass]] · [[Pulmapukk]] · [[Pulmaratsanik]] · [[Pulmarong]] · [[Pulmasünnitaja]] · [[Pulmatohter]] · [[Pulmatoit]] · [[Pulmaviin]] · [[Rõigas]] · [[Rüpepoiss]] · [[Raadioaparaat]] · [[Raadiomõõtmised]] · [[Raamäke]] · [[Raha korjamine]] · [[Rahatants]] · [[Riemann (suguvõsa)]] · [[Sängiraha]] · [[Säpliraha]] · [[Sünkroontöötlus]] · [[Saajarahvas]] · [[Saksatanu]] · [[Schoten (suguvõsa)]] · [[Seemnevili]] · [[Segustamine]] · [[Sony Channel]] · [[Soomusfriis]] · [[Sotsiaalne diferentseerumine]] · [[Subsidiaarsus]] · [[Subsistents]] · [[Suletud uste taga]] · [[Taldrikureegel]] · [[Tanu näitamine]] · [[Tanutamine]] · [[Tarkvara arendustsükkel]] · [[Teravmõigasroie]] · [[Terviseviin]] · [[Toimkond]] · [[Torutanu]] · [[Trükimeedia]] · [[Tulekahju kustutamine (pulm)]] · [[Vähimruutude meetodi regulariseerimine]] · [[Välisturistide arv Eestis]] · [[Vabaühenduste Fond]] · [[Vakarahvas]] · [[Valeviinad]] · [[Valtsnoorik]] · [[Vanavara]] · [[Vankritegemine]] · [[Varastamine (pulm)]] · [[Veimekirst]] · [[Verelaskmine (pulm)]] · [[Vexini krahvide loend]] · [[Vibraatormuundur]] · [[Vihtlemine (pulm)]] · [[Hoonestusõigus]] · [[Ideaalsus]] · [[Imiku toitmine]] · [[Implanteerimine]] · [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteemi värvuste loend]] · [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine]] · [[Järelpärija]] · [[Johann Wetberg]] · [[Juan Carlos I antud aadlitiitlite loend]] · [[Käiguvahetus (psühholoogia)]] · [[Kaugtöö]] · [[KESTA]] · [[Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus]] · [[Kohtujurist]] · [[Kohtuotsus]] · [[Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis]] · [[Kohtupsühholoogiaekspertiis]] · [[Kolk]] · [[Kolmeosaline mina-sõnum]] · [[Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis]] · [[Kommunistlike noorte sõjakirjandus]] · [[Konfigureeritav kultuur]] · [[Konkludentne petmine]] · [[Kontakt (psühholoogia)]] · [[Kontaktõpe]] · [[Kontakti hoidmine]] · [[Kontakti lõpetamine]] · [[Kontakti loomine]] · [[Kontaktiks valmistumine]] · [[Kontra]] · [[Koostööoskus]] · [[Krich]] · [[Kuklarihm]] · [[Kurgualune rihm]] · [[Kust sa tead?]] · [[Kuulamine]] · [[Läti SNV vapp]] · [[Lõplik muundur]] · [[Lõplik olekumuundur]] · [[Lükk]] · [[Laiendatud teovõime]] · [[Lapse heaolu]] · [[Lavakujundus]] · [[Lehv]] · [[Leinatoetuslaager]] · [[Lepinguõigus]] · [[Linik (riietus)]] · [[Logaritmiline sageduskarakteristik]] · [[Lokao]] · [[Maeztu krahv]] · [[Magnetsüdamikmälu]] · [[Majandusanalüüs]] · [[Maksejõuetus]] · [[Maksepuhkus]] · [[Martellato]] · [[Ärireis]] · [[Õiguseetika]] · [[Ökoväli]] · [[19. sajandi muusika]] · [[Aagenpits]] · [[Abielukott]] · [[Ahjuahven]] · [[Ajumehed]] · [[Alalispinge mikrovoltmeeter]] · [[Alalisvoolu mikrovoltmeeter]] · [[Algoreiv]] · [[Alistuv käitumine]] · [[Audioelektroonika]] · [[Auhinnatöö]] · [[Aukartus]] · [[Balti väärtpaberiturg]] · [[Baltic Trio]] · [[Biidermeier (muusika)]] · [[Bikontinentaalne linn]] · [[Bukranionfriis]] · [[C'est la vie]] · [[Conrad Beijing]] · [[Conrad Bora Bora Nui]] · [[Conrad Cartagena]] · [[Conrad Dublin]] · [[Conrad San Luis Potosi]] · [[Conrad Sanya Haiting Bay]] · [[Digivõti]] · [[DoubleTree by Hilton Chicago Magnificent Mile]] · [[Ebamõrsja]] · [[Eesti talupojapulm]] · [[Eestkäibija]] · [[Harjutanu]] · [[Hilton Garden Inn Tirana]] · [[Isamees]] · [[Järelpulmad]] · [[Jaapani relvade loend]] · [[Joodud]] · [[Küberhügieen]] · [[Kütke (kinnitusvahend)]] · [[Kaasanaine]] · [[Kaasitaja]] · [[Kanahändtanu]] · [[Kannuraha kogumine]] · [[Karuäke]] · [[Ketas]] · [[Kihlad]] · [[Kikktanu]] · [[Kinga-ajamine]] · [[Kinkpulmad]] · [[Kirstu lunastamine]] · [[Kirstu varastamine]] · [[Kirstukakk]] · [[Kirstumees]] · [[Kiutpõll]] · [[Klaarpõll]] · [[Kodutamine]] · [[Kogula Valla Põllumeeste Kogu]] · [[Kohvikoor]] · [[Kondiraha ajamine]] · [[Kordnik]] · [[Kosjad]] · [[Kosjajutt]] · [[Kosjaviin]] · [[Kukehändtanu]] · [[Kukermiit]] · [[Kultuurtehniline maaparandus]] · [[Kuulamine (etnoloogia)]] · [[Kuulueit]] · [[Kuuselatväke]] · [[Läbivkarakteristik]] · [[Lõõg]] · [[Lõputoit]] · [[Laevabrigaad]] · [[Langujoot]] · [[Lapuline]] · [[Laua otsa viimine]] · [[Laua pühkimine (pulm)]] · [[Lemmkibu]] · [[Lihttanu]] · [[Liider (laev)]] · [[Liivimaa kirikupatroonide loend]] · [[Lilltanu]] · [[Lohmann (aadlisuguvõsa)]] · [[Luige Nokk]] · [[Maitseained]] · [[Värvainete loend]] · [[Värvikontrast]] · [[Värvisüsteem]] · [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]] · [[Vart (etnograafia)]] · [[Veebistandardid]] · [[Viitenumber]] · [[Viljandi jõulukuusk 2018]] · [[Viridiaanroheline]] · [[Vormiarv]] · [[Wilcken (Bebri)]] · [[Kukruse memm]] · [[Talupere]] · [[1939. aasta Leningradi-Moskva maleturniir]] · [[1945. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] · [[1955. aasta Pärnu maleturniir]] · [[EPT (Hiphop grupp)]] · [[1953. aasta Eesti NSV meistrivõistlused males]] · [[Juristieetika]] · [[Kõik mis hea]] · [[Uued ootused]] · [[Reherull]] · [[Rossvärk]] · [[1935. aasta Tallinna maleturniir]] · [[1937. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1947. aasta Pärnu maleturniir]] · [[Antoni (Šutov)]] · [[Kirill (Timofejev)]] · [[2019. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Kõige populaarsemad katusematerjalid]] · [[Kõpu (laev)]] · [[Kõrgushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kümnevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kaua veel]] · [[Kaugushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kinoliitude Konföderatsioon]] · [[Koduõlu]] · [[Kolmikhüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Kolvikäik]] · [[Konsensuaalsed lepingud Rooma õiguses]] · [[Kreenholmi tekstiilitöötaja]] · [[Kulumaks]] · [[Kuulitõuke Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Läbi jäätund klaasi]] · [[Lilla ooker]] · [[Lukukivi]] · [[Maakana]] · [[Maanaine]] · [[Maarja-Liis (album)]] · [[Maatriksi määratus]] · [[Maohaavandid hobusel]] · [[Maratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[MTÜ Maria ja lapsed]] · [[NKVD rahvuslikud operatsioonid]] · [[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Ole valmis!]] · [[Ost-müük (Rooma õigus)]] · [[Hävinguturism]] · [[Teise kodu turism]] · [[Otsiktanu]] · [[Paabapraasnik]] · [[Paadipöör]] · [[Paater]] · [[Paatkond]] · [[Padinad]] · [[Pael (püünis)]] · [[Pagurand]] · [[Paistekakk]] · [[Pajaaken]] · [[Palmik]] · [[Palmik (peaehe)]] · [[Pignus]] · [[Plaksutamine]] · [[Poolmaratoni Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Pretendentide turniiridel mänginud maletajate loend]] · [[Pruuklaen]] · [[Rääts (korv)]] · [[Räbik]] · [[Räsamine]] · [[Räsasratas]] · [[Rõhud]] · [[Rüiu]] · [[Raha emissioon]] · [[Rahvusvaheline organisaator]] · [[Rahvusvaheline turbapäev]] · [[Rajamustrid]] · [[Ratasüll]] · [[Rattapainik]] · [[Rattapink]] · [[Repneauk]] · [[Res mancipi]] · [[Rukkilill (ajakiri)]] · [[Süü ja selle astmed Rooma eraõiguses]] · [[SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus]] · [[Seguvispel]] · [[Seitsmevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Sillamäe Linnavolikogu]] · [[Soome topograafiakorpus]] · [[Stroker mootor]] · [[Tõlkija hääl]] · [[Tšarterlend]] · [[Tarutuur]] · [[Teivashüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus]] · [[Tomati ajalugu]] · [[Tulbikantsel]] · [[Tuletundlikkus]] · [[Tuluskivi]] · [[UNESCO ühendkoolide võrgustik]] · [[Varikalad]] · [[Nõelakindad]] · [[Nõmme bussipeatus]] · [[Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s]] · [[New Baltic Drama 2011]] · [[Nord Projekt AS]] · [[Pärnu komandant]] · [[Põlva Mesikäpa Hall]] · [[Põrkeionisatsioon]] · [[Põsepill]] · [[Patsas]] · [[Piirelaud]] · [[Piisknakkusevastased kaitsevahendid]] · [[Pudrunui]] · [[Puudriroosa]] · [[Eesti disaini päev]] · [[Eesti Vabariigi Elekterside Riigi Inspektsioon]] · [[Eestist pärit pühakute loend]] · [[Erastamisväärtpaber]] · [[Erodeeritud muld]] · [[Euroopa Liidu õiguse kasuliku mõju põhimõte]] · [[Höövelspoon]] · [[Hüpermobiilsus]] · [[Hugo Hiibuse illustreeritud raamatute loend]] · [[Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Inimene ja ajalugu]] · [[Inimeseõpetus]] · [[Innovatsiooni ökosüsteem]] · [[IV liiga 2020]] · [[10 000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]] · [[110 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[1500 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[1998. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[200 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[2000. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[3000 m takistusjooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[400 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[400 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[5000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Abielu lahutamine Vana-Roomas]] · [[Ajutine Põhja-Balti Komitee]] · [[Aravete kardirada]] · [[Argentiina suvikõrvits]] · [[Capitis deminutio minima]] · [[Eesti keele riigieksam]] · [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad 80 m tõkkejooksus]] · [[Eesti meistrivõistluste medalivõitjad kergejõustikus]] · [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] · [[Eesti U-17 jalgpallikoondise mängude loend]] · [[Ämblikvälk]] · [[1946. aasta Praha maleturniir]] · [[1993. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[2004. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2005. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2008. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[Ajaarvestus Eestis]] · [[Alaska mäeliustik]] · [[Alkoholiekspertiis]] · [[Ameerika Ühendriikide diplomaatilised esindajad Hawaiil]] · [[Ameerika Ühendriikide pilvelõhkujate loend]] · [[Antarktika liustikud]] · [[Automaatne sõltuv seire]] · [[Bibikovi ratsasalk]] · [[Bohri-Sommerfeldi aatomimudel]] · [[Burjaatmongoli ANSV]] · [[Coesfeldi kreis]] · [[Depoo toidutänav]] · [[E-õpik]] · [[E-hindamine]] · [[Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused]] · [[Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia]] · [[Eesti Teatri Agentuuri laste- ja noortenäidendite võistlus]] · [[Elamisõigus Euroopa Liidus]] · [[Gaidė kihistu]] · [[Gattšina lipnikekool]] · [[Geenius.ee]] · [[Gilija kihistu]] · [[Gindviliai kihistu]] · [[Grybėnai kihistik]] · [[Haalamine]] · [[Hirvejalgpokaal]] · [[Märgitus]] · [[Modaalsus (keeleteadus)]] · [[Monoliit (arheoloogia)]] · [[Nõrk tehisintellekt]] · [[Nüüdisühiskond]] · [[Neerukivid kassidel]] · [[Notari tasu]] · [[Novosiltsov (Orjol)]] · [[Nullfoononriba ja foonon külgriba]] · [[Ohukotsu küün]] · [[Omavoli]] · [[Osanik]] · [[Osjapill]] · [[Otto Hermanni nimeline auhind]] · [[P2P-võrgustiku rakendamine]] · [[Painard]] · [[Pangagarantii]] · [[Parell]] · [[Peensulekalligraafia]] · [[Peetri Jooks]] · [[Perli andmebaas]] · [[Piigat]] · [[Piimaallergia]] · [[Pind (noorteseriaal)]] · [[Rüü]] · [[Sörulase aabits]] · [[Sakala (laev 1886)]] · [[Segmentvõlv]] · [[Setu kannel]] · [[Sikusarv]] · [[Soroptimistid]] · [[Souss]] · [[Taganemisõigus]] · [[Tagasi paradiisis.2]] · [[Takistuslülitus]] · [[Tootmestamine]] · [[Võlvisiil]] · [[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Vectorbloc]] · [[Venemaa Rahvuslik Filmiakadeemia]] · [[Vetikaõli]] · [[Viievõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] · [[Muutuste juhtimine]] · [[Õppekorraldaja]] · [[Öökullsõlg]] · [[Šakiai kihistu]] · [[Žarėnai kihistik]] · [[Aisakell]] · [[Balti meistrivõistlused males]] · [[Capitis deminutio maxima]] · [[Eesmärgitus]] · [[Eesti Ajutise Valitsuse komissar]] · [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] · [[Eesti Maakogu]] · [[Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind]] · [[Eesti Teatriliidu etendust teenindava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu haldus- ja administratiivtöötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastust ettevalmistava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu sõna-, muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind]] · [[Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja auhind]] · [[Heinapill]] · [[Inkarnaat]] · [[Kurgjärve spordibaas]] · [[Lõmm]] · [[Lõmmuõrred]] · [[Lambavalge]] · [[Liigesevedelik]] · [[Lineaarne mootor]] · [[Lokaalsus]] · [[Loovustehnikate loend]] · [[Luuüdi doonorite register]] · [[Ly Lasneri hõbekandik]] · [[Ly Lasneri kõrvarõngad]] · [[Männiku bussipeatus]] · [[Maailmamere tähtsus]] · [[Maandumisseadmed]] · [[Maavärinaohtlikud piirkonnad]] · [[Margėnai kihistik]] · [[Matsi rand]] · [[Medeikiai kihistu]] · [[Metroorong]] · [[Metsasarvemängijate loend]] · [[Mikonysi kihistu]] · [[Mikrovetikad]] · [[Miorõ kihistu]] · [[Mjadeli kihistu]] · [[Moos]] · [[Mulla koostis]] · [[Napoli kollane (värvus)]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused jalgrattasõidus]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused ratsutamises]] · [[NSV Liidu meistrivõistlused vehklemises]] · [[Parkapzuk]] · [[Rahvusmuuseum]] · [[Rent]] · [[Süvaõpe]] · [[Seade (muusika)]] · [[Sebaregi]] · [[Severodvinsk (laev)]] · [[Shittur]] · [[Sidepulkregi]] · [[Signild (reisilaev)]] · [[Siseauditi roll vilepuhumise protsessis]] · [[Siseauditi tarkvarad]] · [[Sisekontroll]] · [[Soetusmaksumus]] · [[Sotsiaalne ettevõtlus Eestis]] · [[Suurbritannia ja Šveitsi kaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Fääri saarte vabakaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Lõuna-Korea kaubandusleping]] · [[Suurmeister maleprobleemide lahendamises]] · [[Suurmeister probleemmales]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu kalender]] · [[Eesti pealinnade loend]] · [[Ehituskäru]] · [[Elementmaja]] · [[Ene Mihkelsoni fond]] · [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]] · [[Ergoteraapia]] · [[Frigotaim]] · [[Heart (Maarja album)]] · [[Hiiumaa roheline]] · [[Äikesepilve kujunemine]] · [[ÉSTIE]] · [[Õppe- ja koolitusteenuste käibemaksuvabastuse rakendamine Euroopa Liidus]] · [[Ādaži kirikumõis]] · [[1934. aasta Leningradi maleturniir]] · [[1939. aasta Ķemeri maleturniir]] · [[1946. aasta Helsingi maleturniir]] · [[1950. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1971. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1972. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2013. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2014. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[2019. aasta Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[500 kiri]] · [[Aerodünaamiline takistus]] · [[Eesti rahvusvärvid]] · [[Eesti Vabadussõja ajalugu]] · [[Ekspressliin]] · [[Ergonoomiline töölaud]] · [[Euroopa Liidu elamisluba]] · [[Euroopa Liidus kujutiste kaubamärgina registreerimise piirangud]] · [[Go Traveli reisiraamatu preemia]] · [[Hõivamine]] · [[Hollmann]] · [[Homme (Maarja album)]] · [[Igamine Vana-Rooma õiguses]] · [[Ilma prognoosimine]] · [[Interaktiivne režiim]] · [[Inti Raymi]] · [[Jõuluingel]] · [[Jaan Kreuks (laev)]] · [[Jalas (aluspuu)]] · [[Johannes von Wesenberg]] · [[Juhkentali bussipeatus]] · [[Jumala poeg]] · [[K-tegur]] · [[Kadaka bussipeatus]] · [[Kadrioru Plaza]] · [[Kakolok]] · [[Kamber (taluarhitektuur)]] · [[Kapitalism (ideoloogia)]] · [[Karjäärivõimalused õe põhiõppe läbimise järgselt (takistavad ja soodustavad tegurid)]] · [[Karula pikk jalgsimatkarada]] · [[Kasutaja nõusolek ja selle vorm küpsiste paigaldamiseks kasutaja arvutisse]] · [[Katlaahel]] · [[Katlapuu]] · [[Kavastu külakool]] · [[Keila Terviserajad]] · [[Keklysi kihistu]] · [[Keskuse bussipeatus]] · [[Kiirmaleturniir "Meenutades Paul Kerest"]] · [[Kirikindad]] · [[KKEKi ajakiri]] · [[Kliimat kujundavad astronoomilised tegurid]] · [[Kluse mõis]] · [[Kodarapüss]] · [[Kohila Noortevolikogu]] · [[Kongo sünekliis]] · [[Kopli bussipeatus]] · [[Korporatsioon Rotalia lipp]] · [[Korrapealne]] · [[Kotka tervisemaja]] · [[Krekenava kihistu]] · [[Kronauce kihistu]] · [[Kunstniku vastutus]] · [[Kuressaare komandant]] · [[Legaliteedipõhimõte]] · [[Põhja Pank]] · [[Pöör (kudumisvahend)]] · [[Pöördprojekteerimine (tarkvara)]] · [[Plekktrumm (saade)]] · [[Poekett]] · [[Polümeerid nanoelektroonikas]] · [[Post-]] · [[Pozzuoli punane]] · [[Priekule vasallilinnus]] · [[Probleemmale]] · [[Professor Peeter Tulviste mälestusfond]] · [[Psühholoogiline žest]] · [[Puidutolm]] · [[Pulmafotograafia]] · [[Punasefiguuriline stiil]] · [[Raadio playlist]] · [[Raamatufond]] · [[Rahel Olbrei nimeline auhind]] · [[Raietööline]] · [[Rannikulõugas]] · [[Välismaise Venekeelse Pressiga Koostöö Edendamise Fond]] · [[Visuaalkunst]] · [[Vitsratas]] · [[Hispaania rahvalik muusika]] · [[Hoven]] · [[Ida-Viru klindilõik]] · [[Iiri muusika]] · [[Isiklik kasutusõigus]] · [[Jakšiai kihistu]] · [[Juunioride male maailmameistrivõistlused]] · [[Täitsa Eesti]] · [[Tsüklonite ehitus]] · [[Tuuslar (ajakiri, 1928)]] · [[Tuvihall]] · [[Uusromantikud]] · [[Vahitüürimees]] · [[Vanemtüürimees]] · [[Vankriratas]] · [[Vee jaotumine maal]] · [[Veebioom]] · [[Velda Otsuse hõbepeeker]] · [[Vetukad]] · [[Viimsi keskus]] · [[Üte]] · [[1N4007]] · [[1N5401]] · [[A-film]] · [[Akutrell]] · [[Allakäik]] · [[Bartertehing]] · [[Bassein]] · [[Bios]] · [[E-post]] · [[Ecstasy]] · [[Eelpõletus]] · [[Eesti rahvuslind]] · [[Geoelement]] · [[Geograafiaolümpiaad]] · [[Järta]] · [[Kirjanikupalk]] · [[Kirsturaami kate]] · [[Kives]] · [[Klambriliin StitchLiner Mark III]] · [[Klassipilt]] · [[Kodar (ree osa)]] · [[Kodarregi]] · [[Kodumaa Hääled]] · [[Kohtu- ja Siseministeerium]] · [[Kohtufotograafia]] · [[Kohtume Kunglas]] · [[Kolm vabanemise väravat]] · [[Komplementlause]] · [[Koolidraama]] · [[Koolipärimus]] · [[Korjanduskott]] · [[Kui kunagi veel näeme]] · [[Kuivastu–Virtsu laevaliin]] · [[Kuritarvitamine]] · [[NOAA satelliidid]] · [[Pärimuskultuur]] · [[Peapael]] · [[Pearätik]] · [[Peavöö]] · [[Peerukiskumine]] · [[Peretuba]] · [[Pesuküna]] · [[Pesunui]] · [[Pesupali]] · [[Piibualasi]] · [[Piibupuur]] · [[Piibusoon]] · [[Piimakamber]] · [[Piimakirn]] · [[Pikk-kuub]] · [[Pikkvanker]] · [[Pilakujalg]] · [[Pingipill]] · [[Pivorai kihistu]] · [[Plaanvanker]] · [[Sõnastik]] · [[Triool]] · [[Väärtuskasvatus]] · [[Väikekodanlane]] · [[Vannas]] · [[Variatsioon (muusika)]] · [[Anna Tamme – Lisl Lindau kõrvarõngad]] · [[Antimeetod]] · [[Ararati roheline]] · [[Aru mõis III (Peetri)]] · [[Auditi objekt]] · [[Austla sõda]] · [[COSO mudel]] · [[DNA-põhine nanobioelektroonika]] · [[Dubai pilvelõhkujate loend]] · [[E-apostill]] · [[E-toimik]] · [[ESTHub]] · [[Rässa (riietus)]] · [[Rõõsk (küpsetis)]] · [[Rauakooli tee]] · [[Redwell]] · [[Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele]] · [[Rein Siimu Taiji Kool]] · [[Reomägi]] · [[Reservaaž (keraamika)]] · [[Rinnaleht]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevaliin]] · [[Roopill]] · [[Roovialune]] · [[Sallitants]] · [[Sander Valge]] · [[Abstraktsioon]] · [[Alõtša]] · [[Allüülrühm]] · [[Andmeedastus]] · [[Deebetmakse]] · [[Eesti murded]] · [[Ekspositsioon]] · [[Glatsioisostaatiline maakerge]] · [[Haigestumus]] · [[Interlok]] · [[Jälg]] · [[Jalas]] · [[Kaba]] · [[Kahemõõtmelised materjalid]] · [[Kandpuud]] · [[Kangasõlg]] · [[Kapp (jalatsi osa)]] · [[Kapp (mõõtühik)]] · [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] · [[Kaubandusettevõtte imago]] · [[Kaugas]] · [[Kaustregi]] · [[Keha (käsitöö)]] · [[Kere (ehitis)]] · [[Kerilaud]] · [[Kerimine]] · [[Konto]] · [[Korjus]] · [[Leaving You for Me]] · [[Lohisti]] · [[Magneetumine]] · [[Monoliit (kunst)]] · [[Moritz (suguvõsa)]] · [[Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Narkodiiler]] · [[Narotši kihistu]] · [[Noorte male maailmameistrivõistlused]] · [[Obeliai kihistu]] · [[Orutuul]] · [[Päris-Eesti]] · [[Pöidratas]] · [[Püünisraud]] · [[Paadisadam]] · [[Pajapink]] · [[Paluknė kihistik]] · [[Pasmas]] · [[Peakott]] · [[Preparatiivne kromatograafia]] · [[Raag]] · [[Rahuoperatsioonide Keskus]] · [[Revaler Zeitung]] · [[Sõnamoodustus]] · [[Sõne (informaatika)]] · [[Sõprus (laev)]] · [[Süsinikuleke]] · [[Seedeelundkond]] · [[Sekundaarproduktsioon]] · [[Stalini rahupreemia]] · [[Stopiņi mõis]] · [[Tähtajaline hoius]] · [[Tõrva keskväljak]] · [[Töö- ja Hoolekandeministeerium]] · [[Tagatis]] · [[Tantsuakadeemia]] · [[TheTomsikene]] · [[Tingiv kõneviis]] · [[Tipi tee]] · [[Toitumisonkoloogia]] · [[Toortõlge]] · [[Tootmiskaubad]] · [[Treng]] · [[Tsirkuseteraapia]] · [[Tudengiorganisatsioon]] · [[Ukraina peaprokuröride loend]] · [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]] · [[Välgumihkel]] · [[Vabaõhuteater]] · [[Vabaproua]] · [[Vaibevara]] · [[Vaim (tont)]] · [[Vaju keel]] · [[Valeuudis]] · [[Valguspilt]] · [[Veebi kasutamise andmekaeve]] · [[Vehmer]] · [[Tverečiuse kihistu]] · [[Ukmerge kihistu]] · [[Umbkuub]] · [[Vähksõlg]] · [[Välde]] · [[Välismaailma probleem]] · [[Vėluva kihistu]] · [[Vaata!Festival]] · [[Vaidlėnai kihistu]] · [[Vaineikiai kihistu]] · [[Vaivara kirves]] · [[Vangiški kihistu]] · [[Varvistik]] · [[Vilučiai kihistu]] · [[Vyžūnai kihistu]] · [[Õigus olla]] · [[Õigussubjekt]] · [[Ülekurss]] · [[1986. aasta Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Aasta noorsootöötaja]] · [[Abja–Valga raudtee]] · [[Ahju suitsuauk]] · [[Ahju võlvkaar]] · [[Ahjuauk]] · [[Ahjuesine]] · [[Ahjukülg]] · [[Ahjukivi]] · [[Ahjukumm]] · [[Ahjulääv]] · [[Ahjulagi]] · [[Ahjupõrand]] · [[Ahjusüda]] · [[Ahjusuu]] · [[Algebraline summa]] · [[Alksniai kihistik]] · [[Ambsõlg]] · [[Ananasspeeker]] · [[Autarkia (filosoofia)]] · [[Autokaardid]] · [[Brežnevi isikukultus]] · [[Das Kausalgesetz und seine Grenzen]] · [[Druja kihistu]] · [[Dysna kihistu]] · [[Eberhard (suguvõsa)]] · [[Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon]] · [[Eesti plokkvibu naiskond]] · [[Eesti rekord odaviskes]] · [[Elastsusjõud]] · [[Fantoom]] · [[Fenomenoloogia]] · [[Forex]] · [[Grampiani mäed (Austraalia)]] · [[Hüdroõli]] · [[ID-kaart]] · [[Iive]] · [[Inklinatsioon]] · [[Jõestik]] · [[Kõne (keeleteadus)]] · [[Küüned (kaardimäng)]] · [[Kaitseväikepinge]] · [[Kaitseväikepingetrafo]] · [[Kommutaator]] · [[Koormusliigitegur]] · [[Kromaatika]] · [[Kurisu]] · [[Läti Teaduste Akadeemia välisliikmete loend]] · [[Laomädanik]] · [[Latter]] · [[Laudi]] · [[Leelisglasuur]] · [[Lendva]] · [[Liivsavi]] · [[Ljudmilla torn]] · [[Loomingu Raamatukogu kuldsari]] · [[Märtsipommitamine]] · [[Mandrilava (õigus)]] · [[Markiis (mööbel)]] · [[Meresüld]] · [[Mihus]] · [[Misjon (usundilugu)]] · [[Moodus]] · [[Muinasmaakond]] · [[Põltsamaa valla ajalugu]] · [[Pook]] · [[Poolivokk]] · [[Poort (riietus)]] · [[Priipass]] · [[Protodooria sammas]] · [[Putk (tööriista osa)]] · [[Raubonysi kihistik]] · [[Rippkaar]] · [[Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond]] · [[Võimukorraldus]] · [[Viimsi (laev)]] · [[Vikerlane (ajakiri)]] · [[Algebraline tehe]] · [[Andmekandja]] · [[Avdal]] · [[Diatoonika]] · [[Järjestus]] · [[Juhe]] · [[Kõnesüntesaator]] · [[Kare]] · [[Kosk]] · [[Neuroleptikumid]] · [[Pärandkultuur]] · [[Pine]] · [[Ping]] · [[Pinus]] · [[Pistis]] · [[Puidutöötluspink]] · [[Rähk]] · [[Rõtšanõ kihistu]] · [[Ristraam]] · [[Rusteeritud sammas]] · [[Sõjakirjanduse seeria: Maailmasõja memuaaride sari]] · [[Sõne]] · [[Sakramendinišš]] · [[Santorin]] · [[Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon)]] · [[Smalvase kihistik]] · [[Spalviškiai kihistu]] · [[Stanisław Moniuszko (laev)]] · [[Strusto kihistu]] · [[Suga]] · [[Taara]] · [[Talvine peetripäev]] · [[Tarbekunst]] · [[Teim]] · [[Tellimustootmine]] · [[The Significance of Philosophical Scepticism]] · [[Trahter]] · [[Tsentroid]] · [[Tugevuspiir]] · [[Turmantase kihistik]] · [[Uuk]] · [[Väärtus]] · [[Vabatahtlik]] · [[Veer]] · [[Volbripäev]] · [[Eesti sammaltaimede süstemaatiline nimestik]] · [[Kõrgmäestik]] · [[Korterelamu]] · [[Korteriomand]] · [[Kuljused]] · [[Lauter (paadisadam)]] · [[Lemerigi keel]] · [[Leppedemokraatia]] · [[Liiga]] · [[Looduskalender.ee]] · [[Mägiekspeditsioon]] · [[Mehhiko kapsel]] · [[Merekultuur]] · [[Naiste rahvusvaheline meister]] · [[Naiste suurmeister]] · [[Nordi departemangu haldusüksuste loend]] · [[Oterdis]] · [[Pärissuvi]] · [[Pisiplastika]] · [[Ploschkus]] · [[Poola romaanide sari]] · [[Privaatsuskaitsekile]] · [[Propastop]] · [[Rahvusvõitlus]] · [[Res universitatis]] · [[Rinnakee]] · [[Ristkapsel]] · [[Rootsi kapsel]] · [[Seaduseelnõu]] · [[Seto kroon]] · [[Siuglejate loend]] · [[Sotsioloogiline teadmusteooria]] · [[Teenistuslaev]] · [[The Robust Demands of the Good]] · [[Tiibkarikas]] · [[Tsiseleerimine]] · [[Võrkklaas]] · [[Varrasahelik]] · [[Vastutustundliku laenamise põhimõte]] · [[Venemaa suurmeister]] · [[Voog (infotehnoloogia)]] · [[Asjaõigusseadus]] · [[Auaadress]] · [[Avaliku teenistuse seadus]] · [[Avenüü (ajakiri)]] · [[Brigaadiadmiral]] · [[Dispositsioon (õigusteadus)]] · [[Edasikaebamisõigus]] · [[Eelsuvi]] · [[Eesti Advokatuuri eetikakoodeks]] · [[Eesti jalgpallikoondise peatreener]] · [[Eesti NSV Prokuratuur]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]] · [[Eesti seente süstemaatiline nimestik]] · [[Eesti Suurorient]] · [[Eha (kino)]] · [[Elektrituruseadus]] · [[Elukaar]] · [[Eriotstarbeline laev]] · [[Fenoloogiline suvi]] · [[FIDE instruktor]] · [[FIDE treener]] · [[Hädaseisund]] · [[Halduskaristus]] · [[Hannoveri kapsel]] · [[Hilisgootika]] · [[Hilissuvi]] · [[Inglise kapsel]] · [[IV liiga 2018]] · [[IV liiga 2019]] · [[Jäähotell]] · [[Juhtmekoorimistangid]] · [[Kämmal]] · [[Kade (Saksimaa suguvõsa)]] · [[Kahepuu vibu]] · [[Kaitsealune]] · [[Kanuumatk]] · [[Karpsõlg]] · [[Katteüksus]] · [[Kaubanduspoliitika]] · [[Keekandja]] · [[Keeletalgud]] · [[Kihnu pärimuspäevad]] · [[Kirimale naiste rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale naiste suurmeister]] · [[Kirimale rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale rahvusvaheline seeniormeister]] · [[Kirjutustõlge]] · [[Kognitiivsus]] · [[Kollokatsioonid]] · [[Kolmas isik]] · [[Komsomoliopositsioon]] · [[Lõugas (iste)]] · [[Lapseea migreen]] · [[Leid (rakmed)]] · [[Liikmesriigi trahvimine direktiivi üle võtmata jätmise eest]] · [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]] · [[Link (sulus)]] · [[Lokspäri]] · [[Lont (nöör)]] · [[LPMO]] · [[Lusikavarn]] · [[Müügikõne]] · [[Müügitulu]] · [[Mehaaniline teater]] · [[Mittediskrimineerimise põhimõte. Diskrimineerimise keeld usutunnistuse alusel.]] · [[Modernne riik]] · [[Niks]] · [[Ohjad]] · [[Päikeseenergia Eestis]] · [[Põlva keskväljak]] · [[Pühalaul]] · [[Pehme seiklusturism]] · [[Personaalne müük]] · [[Postimehe romaanisari]] · [[Potihark]] · [[Primitiivne veesõiduk]] · [[Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid]] · [[Rangiroomad]] · [[Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus]] · [[Schönbergi piiskopilinnus]] · [[Sihitisesõnastik]] · [[Sorid]] · [[Sotnik]] · [[Suletud ümbrik]] · [[Suudim]] · [[Tähtvõti]] · [[Tallinna tagavarapataljon]] · [[Tiisel]] · [[Turustuskanal]] · [[Ujulestad]] · [[Urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] · [[Uurimisasutus]] · [[Võõrastemaja]] · [[Vakk (anum)]] · [[Valga Maakohus]] · [[Vampel]] · [[Zimbabwe kirjandus]] · [[1981. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1996. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[2. diviisi tagavarapataljon]] · [[20. SS-väljaõppe ja tagavararügement]] · [[2010. aasta Paul Kerese mälestusturniir]] · [[3. diviisi tagavarapataljon]] · [[Abieluvararegister]] · [[Ajude Gümnastika]] · [[Angiospasm]] · [[Antigua ja Barbuda kuningas]] · [[Ateist (ajakiri)]] · [[Balletto]] · [[Digikultuuriaasta]] · [[Dispositiivsus]] · [[Eelmenetlus]] · [[Eesti kõrgalpinism]] · [[Eesti Notarite Ühing]] · [[Eesti NSV Advokaatide Kolleegium]] · [[Elva keskväljak]] · [[Hommik (ajaleht, 1913)]] · [[Hommik (ajaleht, 1914)]] · [[Jüri Kirikumõisa park]] · [[Jalgpalliklubi 32. Keskkool]] · [[Juhivits]] · [[Kastlõks]] · [[Kylauudis.ee]] · [[Läige (õng)]] · [[Lõks (püünis)]] · [[Lööklõks]] · [[Maleturniiri kategooria]] · [[Narva komandant]] · [[Paastuaja 5. pühapäev]] · [[PAKRI Teadus- ja Tööstuspark]] · [[Roostehaigused]] · [[Tartu komandant]] · [[Tuvalu kuningas]] · [[Vaimsus]] · [[Vankriredel]] · [[Virulane (ajaleht 1924)]] · [[Õhuliin]] · [[Šariaat Iraanis]] · [[Eesti õigusajalugu]] · [[Eesti Teatriliidu tantsuauhind]] · [[Eliittreener]] · [[Euroopa Liidu Maja]] · [[Euroopa meistrivõistlused kirimales]] · [[FIDE auliige]] · [[Hagimenetlus]] · [[II liiga 2018]] · [[II liiga 2019]] · [[III liiga 2018]] · [[III liiga 2019]] · [[Juuru Orelisuvi]] · [[Kõrvalkohustus]] · [[Kihnu kunstilaager]] · [[Kliendileping]] · [[Kohtueelne kriminaalmenetlus]] · [[Kohtueelne menetlus]] · [[Kohtuistung]] · [[Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis]] · [[Kohtutäituri tasu]] · [[Kriminaalkoodeks]] · [[Kuressaare vanalinn]] · [[Kutsesaladus]] · [[Meistertreener]] · [[Merikotka]] · [[Mittetäielik õigusnorm]] · [[Mold]] · [[Moraalne kahju]] · [[Nõudeõigus]] · [[Nõudeõiguse aegumine]] · [[Nastiklased]] · [[Notari ametitoiming]] · [[Notariaalne tõestamine]] · [[NSV Liidu suurmeister]] · [[Oluline eksimus]] · [[Otsusevõimetus]] · [[Pärnu orelifestival]] · [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]] · [[Süüvõime]] · [[Seeniorlaul]] · [[FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)]] · [[Flokeeritud kangas]] · [[Fototurism]] · [[Groovy]] · [[Harimalk]] · [[Hotellimajandus]] · [[Ike (härjaike)]] · [[Jaanilinna sillapea]] · [[Jakk (rõivas)]] · [[Äkkekelk]] · [[1977. aasta Pärnu maleturniir]] · [[1995. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[2015. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[2016. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[57. valvelaevade divisjon]] · [[87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja]] · [[Abilatt]] · [[Ajakiri Naisele]] · [[Allikapesu]] · [[Anri Rulkovi preemia]] · [[ARC-tüüpi inhibiitorid]] · [[Auditi liigid]] · [[Auditiuniversum]] · [[Baškiiri kirjandus]] · [[Cīrava vasallilinnus]] · [[Eesti elektrisüsteem]] · [[Eesti gaasi ülekandevõrk]] · [[Eesti lühilugude ajakiri]] · [[Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta]] · [[Eesti naiste jääpallikoondis]] · [[Ehisinitsiaal]] · [[Elektriala]] · [[Elektrisõidukite ajalugu]] · [[Ereda koonduslaager]] · [[Esmatasandi tervisekeskus]] · [[Estonian Open (darts)]] · [[Euroopa meistrivõistlused kiir- ja välkmales]] · [[EXPO 2020 Dubai Eesti paviljon]] · [[Fluidum]] · [[II liiga 2020]] · [[III liiga 2020]] · [[Joogaturism]] · [[Küte (Dagö)]] · [[Kanepiplokk]] · [[Kattevärv]] · [[Kino Capitol]] · [[Lennuki salongipersonal]] · [[Lennundusfraseoloogia]] · [[Lootuses]] · [[Maa-alused (haigus)]] · [[Maajumal]] · [[Mari Möldre nimeline preemia]] · [[Modern (ajakiri)]] · [[Näitus "Kohtumised"]] · [[Nõelakoda]] · [[Nõiamärgid]] · [[Nõiasõnad]] · [[Naisterahva Elu]] · [[Ohvriaed]] · [[Oode]] · [[Otsekülv]] · [[Palgikelk]] · [[Robootika ehituses]] · [[Savimullad]] · [[Taevaskoja bioloogiajaam]] · [[Testamendijärgne pärimine]] · [[Torikseened]] · [[Turbatablett]] · [[Ukukivi (ohvrikivi)]] · [[Ukuvakk]] · [[Vöötloom]] · [[Valkla õppevälja lennuõnnetus]] · [[Vana-Pärnu toomkirik]] · [[Venemaa Kinematograafia Akadeemia]] · [[Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm]] · [[Wina-katk]] · [[ERR Menu]] · [[Malk]] · [[Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] · [[Parisnik]] · [[Balti keti karikaturniir]] · [[Jalam]] · [[2014.–2015. aasta Balti tsooniturniir males]] · [[ERR Jupiter]] · [[ERR Lasteekraan]] · [[Pahmamine]] · [[Pant (kalandus)]] · [[Plaaniline meditsiiniabi]] · [[Fint]] · [[Maaarhitektuuri keskus]] · [[Peergkorv]] · [[Seepiapruun]] · [[Kallaspapp]] · [[Ožarski tuletorn]] · [[ELIIS]] · [[Lapimaa (põld)]] · [[Muusikaline vaikus]] · [[Nöörimaa]] · [[Riigi õigusabi infosüsteem]] · [[Umbaed]] · [[Crafter's]] · [[Ülalpidamisleping]] · [[Elurendis]] · [[Texta toolkit]] · [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi aastapreemia]] · [[Põletuskiri]] · [[Põristi]] · [[Ääremaastumine]] · [[PySimpleGUI]] · [[Verstapost]] · [[Hoone digipäevik]] · [[2021. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2020. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Palivere lastekodu]] · [[Eestimaa Maapäev]] · [[Looduse raamatukogu]] · [[Luukapäev]] · [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused]] · [[Donetski Rahvavabariigi võitlejate vägistamine Kadõrovi pataljoni poolt]] · [[USA probleemsete teismeliste instituudid]] · [[Kauba Pank]] · [[Soome-ugri rahvaste III maailmakongress]] · [[Rahvusvaheline sotsiaaltöö päev]] · [[Tädi Maali]] · [[IIHF Player of the Year]] · [[Marite Kallasma]] · [[Berliini lõvijaht]] · [[Šveitsi stiil]] · [[Sõdurivanne]] · [[Eestirootslane (ajakiri)]] · [[Tallinna Krediitpank]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2006/07 hooaeg]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2007/08 hooaeg]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2008/09 hooaeg]] · [[Ixchiq]] · [[2023. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]] · [[Aidu tuulepark]] · [[Ainus, mis jääb, on BEAT]] · [[Eesti otsib superstaari (kaheksas hooaeg)]] · [[Järvamaa VK]] · [[Loodusteaduste klassikuid]] · [[Muuseumikaart]] · [[Partisan (kino)]] · [[Talli tänav (Tallinn)]] · [[Tallinna Russ]] · [[Viire (laev)]] · [[Semetron AS]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] · [[Elva tänavate loend]] · [[Jõhvi tänavate loend]] · [[Kuidas küla koerale, nõnda koer külale]] · [[Kuramaa immatrikuleeritud aadlisuguvõsade loend]] · [[Lihula tänavate loend]] · [[Mõisaküla tänavate loend]] · [[Otepää tänavate loend]] · [[Põltsamaa tänavate loend]] · [[Põlva tänavate loend]] · [[Räpina tänavate loend]] · [[Sotsialismi Tee (Jõhvi)]] · [[Tõrva tänavate loend]] · [[Türi tänavate loend]] · [[Tamsalu tänavate loend]] · [[Tapa tänavate loend]] · [[Tartu Ülikooli üliõpilasesindus]] · [[Võru tänavate loend]] · [[Valga tänavate loend]] · [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] · [[Tallinna Linna Statistikabüroo]] · [[Lutheri heinamaa]] · [[Korvpalliklubi KAPA]] · [[STARTUp Day]] · [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]] · [[TREV]] · [[Doktor Silva]] · [[Kuidas tuli pimedus...]] · [[Pulmad ja matused]] · [[Tagasirändur]] · [[Tallinna Linnapank]] · [[Banckau]] · [[Eesti matus]] · [[Pärnu Pank]] · [[Kunstiteoste tellimise seadus]] · [[Toomhospidal]] · [[Luunja Roosiaed]] · [[Pagari lahing]] · [[Tallinna Ehituskeraamika Tehas]] · [[Tartu kooliõpilaste pataljon]] · [[Tiigiveski]] · [[Utsali klaasikoda]] · [[Vastse-Kasaritsa lahing]] · [[1939. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] · [[1940. aasta Eesti–Läti maavõistlus poksis]] · [[2002. aasta Eesti-Soome maavõistlus poksis]] · [[Eesti Lihaeksport]] · [[Harjumaa teatripreemia]] · [[Liivimaa aadlilipkond]] · [[Muhu oranž]] · [[Nõmme Majaomanike Pank]] · [[Riigikohtu üldkogu]] · [[Suveköök]] · [[Umbluu]] · [[Günzel]] · [[JT Conception]] · [[Põdrakasvataja]] · [[Tapa Sõna]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] · [[Külvaja (trükikoda)]] · [[Kastre jõelahing]] · [[Keila lahing (1918)]] · [[Linnasisene linn]] · [[Narva kaitsepataljon]] · [[Polügraafiatööstuse Trust]] · [[Reola lahing]] · [[Sõdurileht]] · [[TÜ/Bigbank VK]] · [[Tallinna Ülikooli võrkpallinaiskond]] · [[Tartu kaitsepataljon]] · [[Tartu Linnapank]] · [[Viljandi kaitsepataljon]] · [[Kampri tänav]] · [[7 (Tallinna trammiliin)]] · [[Aasta parim jäähokimängija]] · [[Arhiivinõukogu]] · [[Eesti Käsipalli Liit (1923)]] · [[Eesti NSV Sideministeerium]] · [[Eestlaste väljaränne Kaukaasiasse]] · [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Hüdroenergia Eestis]] · [[Haapsalu Graafilise Disaini Festival]] · [[Hiiumaa tantsufestival]] · [[Idavedude skandaal]] · [[Indrek Toome valitsus]] · [[Inkvisiitorid]] · [[Jaan Gutmanni nimeline võrkpalliturniir]] · [[Kõige kallimalt müüdud Eesti maalid]] · [[Külasema tüüpi kivikirves]] · [[Kaitseliidu Petseri malev]] · [[Kaitseseisukord]] · [[Kastna peitleid]] · [[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 5]] · [[Kriminaalpolitsei Peavalitsus]] · [[Kunstnikupalk]] · [[LHV uue heliloomingu Au-tasu]] · [[Maakonna maanõukogu]] · [[Mania Grandiosa]] · [[MARSS Interceptor]] · [[Nime eestistanute loend]] · [[Oktoobri Võit]] · [[Otepää malevkond]] · [[Peipsiääre Teataja]] · [[Rõuge tüüpi keraamika]] · [[Reichard]] · [[Riigilaevastik]] · [[Seadus ja Kohus (ajakiri)]] · [[Stalini ausammas Tallinnas]] · [[Tallinna–Turba rongiliin]] · [[Tartu linnavolikogu 9. koosseis]] · [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]] · [[Tutti V]] · [[Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik]] · [[Valga–Mõniste kitsarööpmeline raudtee]] · [[Varudi-Vanaküla aardeleid]] · [[Vastseliina alevikukalmistu]] · [[Veibri ühishaud]] · [[Viru Maavalitsus]] · [[Eesti muusika päevade preemia]] · [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] · [[Eesti pensionisüsteem]] · [[Eesti rannajalgpalli karikavõistlused]] · [[Eesti Vabariigi Eriteenistus]] · [[Eesti Vabariigi majanduspiir]] · [[Eesti veemotosport]] · [[Eestimaa rüütliõigus]] · [[Tallinna Linna Politseivalitsus]] · [[Tallinna Mere- ja Maaväe hospidalikalmistu]] · [[Tartu Ülikooli seadus]] · [[4. üksik eriotstarbeline brigaad]] · [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] · [[Liivimaa tragunieskadron (Schlippenbach)]] · [[Eesti Vabariigi välisesindajate loend 1993]] · [[Ruhnu ajalugu]] · [[Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts]] · [[Tartu Majaomanikkude Pank]] · [[Tallinna Kaubahall]] · [[Pikksaare lahing]] · [[Vastseliina naise rahvarõivad]] · [[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]] · [[Teofrastus (animafilm)]] · [[Ruhnu ühendamine Eestiga]] · [[Koerkorter]] · [[Audru Karusloomakasvandus]] · [[Kikka lahing]] · [[Nexus 2]] · [[Frikadellid ja pelmeenid]] · [[Kadunud sokid]] · [[Pilt, mis öösel liigutas]] · [[Sitikas Peeter]] · [[Rohhuse hospidal]] · [[Jacob Jacke & Co]] · [[Silla tänav (Põltsamaa)]] · [[Kadila raketibaas]] · [[Lebavere lahing]] · [[Jaan Kärneri tänav]] · [[Viljandi staarostkond]] · [[Palgafond]] · [[Paldiski Bolševik]] · [[Stahhaanovlik Töö]] · [[Võit (ajaleht)]] · [[News from Nowhere]] · [[Pille-Riin (laul)]] · [[Hotell Sophia]] · [[Stoltevoet]] · [[Võrkpalli Balti liiga 2024/25 hooaeg]] · [[Diminutsioon (figuratsioon)]] · [[Forsmarki kasutatud tuumakütuse lõpphoidla]] · [[Madalmaade kindlus Melakas]] · [[Jätkusuutlik andmehaldus]] · [[Nimelised muusikatrammid]] · [[Trammitee rööpmelaius]] · [[Türi-Tori kiirlaskumine]] · [[Armukelm]] · [[Annemõisa mõis (Märjamaa)]] · [[2024. aasta Raadio 2 Aastahitt]] · [[Kaitseväe peastaabi ülem]] · [[AS-36 Bester]] · [[AS-40 Bester]] · [[Dugoba alpilaager]] · [[Virumaa piiskopkond]] · [[Lossiplats (Haapsalu)]] · [[Rohumaa]] · [[Valletta linn]] · [[Kindralmajor (Eesti)]] · [[Fleuronné]] · [[Figuurinitsiaal]] · [[Veelauasport]] · [[2023. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[2022. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Maaema]] · [[2024. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] · [[Vikipeedia:Teadusfoto 2025]] · [[Balma de la Margineda]] · [[Mis need ohjad meida hoidvad]] · [[Narva stsenaarium]] · [[Käskkiri]] · [[Haridus- ja Rahandusdirektooriumi trükikäitiste trükikoda]] · [[Uuslinna mereväelinnak]] · [[Mait Agu stipendium]] · [[Noorsepad]] · [[Eesti Teatriliidu muusika-, balleti- ja tantsulavastuste eriauhind]] · [[Hõimulõimed]] · [[Infokäitumine sotsiaalmeedias]] · [[Rahvuslik Teataja]] · [[Setomaa valla lipp]] · [[Setomaa valla vapp]] · [[Mulgi valla lipp]] · [[Mulgi valla vapp]] · [[Saaremaa valla lipp]] · [[Saaremaa valla vapp]] · [[Selge Kõneleja]] · [[Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind]] · [[Rakvere Kalakombinaat]] · [[Risbiter]] · [[Mustvee valla vapp]] · [[Elva valla lipp]] · [[Saue valla lipp]] · [[Elva valla vapp]] · [[Järva valla lipp]] · [[Järva valla vapp]] · [[Mustvee valla lipp]] · [[Rakvere 2. jaoskonnakohus]] · [[Narva foogtikohus]] · [[Eesti Kõrgem Sõjakohus]] · [[Viidumäe bioloogiajaam]] · [[Tartu Maarja-Magdaleena klooster]] · [[Püha Klaara klooster]] · [[Haapsalu jääkaru kuju]] · [[Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika]] · [[Apteeker Melchior ja Gotlandi kurat]] · [[Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium]] · [[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]] · [[Töökollektiivide Ühendnõukogu]] · [[Viimsi vallavolikogu]] · [[Viimsi noortevolikogu]] · [[Toorme tänav]] · [[Küünla tee]] · [[Lelle-Eidapere klaasikoda]] · [[EP (Macan Band)]] · [[Eksiilis paiknenud Valitsuse ülendatud ohvitserid]] · [[Papipalu karjamõis]] · [[Canzone kooristuudio]] · [[Ālījenāb]] · [[Hiidrahnu tänav]] · [[Liivimaa kubermanguvalitsus]] · [[Spordi suurraamat]] · [[Tartu Ülikooli Tänutäht]] · [[Tallinna sadama peakomandör]] · [[Dīvūneh bāzī]] · [[Saaremaa asehaldur]] · [[Saaremaa kuberner]] · [[Poruni põlismets]] · [[Kotkakodu]] · [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu valitsuste kokkulepe NSV Liidu relvajõudude Eesti territooriumil viibimise tingimustest (1940)]] · [[Tõnismägi (Tartu)]] · [[Põltsamaa portselan]] · [[Jamburgi postimaantee]] · [[Tallinn – Euroopa spordipealinn 2025]] · [[Geoloogiline Komitee]] · [[Piirsalu klaasikoda]] · [[Laasme klaasikoda]] · [[Aasta interpreet]] · [[Naghāshī]] · [[Har Rooz Har Shab]] · [[Tallinna linnakool (1428)]] · [[Tartu Saksa Perekonnaajaloo Uurimise Selts]] · [[Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond]] · [[Tartu hambaarstikool]] · [[Telepoiss]] · [[Mõntu rannikupatarei]] · [[Tuuni mägi]] · [[Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester]] · [[Narva suur puit-graniitsild]] · [[Sadamatorn]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond]] · [[Kirjandustänava festival]] · [[Kuressaare Suurgild]] · [[1980. aasta noorterahutused Tallinnas]] · [[Meesüliõpilaste Ühing Ümera]] · [[Nõukogude Eesti filmifestival]] · [[2023. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Rapla keskväljak]] · [[Saru raudteepeatus]] · [[Lippoja raudteepeatus]] · [[Jõepere raudteepeatus]] · [[Lümatu raudteejaam]] · [[Hirmuse raudteepeatus]] · [[Suurpõgenemine 1944]] · [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis]] · [[Tallinna Linnamisjon]] · [[2022. aasta Ilmar Raua mälestusturniir]] · [[Eesti botaanikaühing]] · [[Viljandi vana õigeusu kirik]] · [[Siivertsi võrgujäänus]] · [[Vikipeedia:Nädala pildid 2026]] · [[Võru kaitsepataljon]] · [[Tallinna 2. kaitsepataljon]] · [[Tallinna 1. löögipataljon]] · [[Peipsi rannakaitsepataljon]] · [[779. suurtükiväepolk]] · [[Pärnumaa Põllumeeste Ühispank]] · [[H. Tillemanni kella- ja kullasepa tööstus]] · [[Rootsi asehaldur Narvas]] · [[Ivangorodi lään]] · [[Koporje lään]] · [[Jama lään]] · [[Sisekaitse Valverügement]] · [[Kupanitsa kihelkond]] · [[Moloskovitsa kihelkond]] · [[Kattila kihelkond]] · [[Soikkola kihelkond]] · [[Novasolkka kihelkond]] · [[Sillamäe uraanitehas]] · [[Korporatsioon Fraternitas Leholensis]] · [[Vähi Vastu Võitlemise Selts Eestis]] · [[Kuressaare Kreiskool]] · [[Kristlik Naisüliõpilaste Ühing]] · [[Viljandi aadlisoost neidude varjupaik]] · [[Üliõpilasühing Hacfiro]] · [[Korporatsioon Limuwia]] · [[Lükkä punkrilahing]] · [[Rakvere katoliku kirik]] · [[Talve]] · [[Aegna kabel]] · [[Ülikooli Sammas]] · [[Tallinna Pauluse kirik]] · [[Daryā]] · [[Tööoskusamet]] · [[Saatse Peeter-Pauli kirik]] · [[Peaministri, ministrite ja Riigikontrolöri tasude seadus]] · [[Akadeemiline Maleklubi]] · [[Noorte Kotkaste Pärnumaa malev]] · [[Nehatu lennuväli]] · [[Käsmu Meremeeste Selts]] · [[Tartu Krasnojarski polgu kirik]] · [[Altnurga klaasikoda]] · [[Organiseerumatute Büroo]] · [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond]] · [[Katariina II mälestusmärk Võrus]] · [[Tartu aasta sportlane]] · [[1941. aasta Eesti NSV ja Läti NSV sõpruskohtumine poksis]] · [[Põltsamaa Muinsuskaitse Selts]] · [[Looduskaitsepäev]] · [[Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeks]] · [[Eesti NSV kohtukorralduse seadus]] · [[Narva Ajaloo Uurimise Selts]] · [[Alutaguse praostkond]] · [[Paldiski praostkond]] · [[Riia praostkond]] · [[Võnnu praostkond]] · [[Valga praostkond (Liivimaa)]] · [[Valmiera praostkond]] · [[Koknese praostkond]] · [[Tartu Ülikooli teenetemärgid]] · [[100 semestrit Tartu Ülikoolis]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Gasifitseerimise Peavalitsus]] · [[Eesti NSV Valitsus]] · [[Tallinna õhuasjanduse ühing]] · [[Kaks Eestit]] · [[Kellatorn (Toompea)]] · [[Uueturu plats]] · [[Eesti plokkvibukoondis]] · [[Üliõpilaste Kompleksse Teadusliku Uurimistöö Büroo]] · [[EKP Tallinna Linnakomitee]] · [[Haapsalu tapamaja]] · [[Dhammavinaya Instituut]] · [[Energy Mosbat]] · [[Lääne-Ingerimaa praostkond]] · [[Tallinna 3. kaitsepataljon]] · [[Angervaksa tänav]] · [[Lipuväljak (Otepää)]] · [[Sinine tänav]] · [[Kirikuaia tänav]] · [[Rootsituru plats]] · [[Kruusimäe kõrts]] · [[Ameerika Balti Pank]] · [[Kodu (artell)]] · [[PEO-LEO]] · [[Pärnu Kalakombinaat]] · [[Pärnu Laeva AS]] · [[Linnutaja naiskoor]] · [[Kosemkina kihelkond]] · [[Hevaa kihelkond]] · [[Unaditsa kihelkond]] · [[Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus]] · [[Aruküla punkrilahing]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Tööjõuressursside Kasutamise Komitee]] · [[Valge Daami etendus]] · [[Vabadussõja mälestussammas Long Islandi Eesti Kodu territooriumil]] · [[Tartu Autovabaduse puiestee]] · [[Piiskop Platoni mälestussammas]] · [[Parisselja rabaleid]] · [[Meteor (laev)]] · [[Sinilind (laev 2006)]] · [[VELK Moskva konsistooriumiringkond]] · [[Sõmeri (aurik)]] · [[Läänemaa (mootorpurjelaev)]] · [[Vikipeedia:Eesti-Malaisia artiklitalgud]] · [[Touchlane]] · [[Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon]] · [[Spankkova kihelkond]] · [[Aasta metsaputukas]] · [[Koprina kihelkond]] · [[Kolppana kihelkond]] · [[Kaprio kihelkond]] · [[Tallinna 1710. aasta katkukalmistu]] · [[Haapakangase kihelkond]] · [[Tartu semiootika suvekool]] · [[Limpa limonaad]] · [[Koplifest]] · [[Miikkulaineni kihelkond]] · [[Vuole kihelkond]] · [[Rääpyvä kihelkond]] · [[Liissilä kihelkond]] · [[Markkova kihelkond]] · [[Järvisaari kihelkond]] · [[Ropsu kihelkond]] · [[Serepetta kihelkond]] · [[Siestarjoki kihelkond]] · [[Valkeasaari kihelkond]] · [[Toksova kihelkond]] · [[Lempaala kihelkond]] · [[Keltto kihelkond]] · [[Tyrö kihelkond]] · [[Directo]] · [[Kantsler (Eesti)]] · [[Aqva Spordikeskus]] · [[Toure Concertam]] · [[Tartu Linna Politseivalitsus]] · [[Montonio Finance]] · [[Mall:Eesti rahvuspargid]] · [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia]] · [[Viljandi Kodu-uurimise Selts]] · [[EKP Viljandi Rajoonikomitee]] · [[Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus]] · [[Kuhiksõlg]] · [[Elmar Veetamm]] · |} {{Wikidata list end}} bwasqctiktzoqyo0cp5p42tq6c5ymqz 0 622452 7193279 7172262 2026-07-15T08:42:22Z ~2026-39773-30 233517 Mängija mängib teises klubis nüüd, muutsin selle ära. 7193279 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|1999. aastal sündinud jalgpallurist|2001. aastal sündinud jalgpalluri|Matheus Cunha (sündinud 2001)}} {{medalitabel|nimi=ei | pilt = Matheus Cunha em 2021.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}} }} '''Matheus Santos Carneiro Cunha''' (sündinud [[27. mai]]l [[1999]] [[João Pessoa]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Inglismaa kõrgliigaklubis [[Manchester United FC|Manchester United]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es. 2017. aastal liitus ta Šveitsi kõrgliigaklubiga [[FC Sion]] ning lõi hooajal 2017–18 Šveitsi kõrgliigas kümme väravat. 2018. aasta juunis siirdus ta Saksamaa kõrgliigaklubisse [[RB Leipzig]]. Hooajal 2018–19 jäi tema arvele Saksamaa kõrgliigas kaks väravat, kuid [[UEFA Euroopa Liiga]]s lõi ta samal hooajal kuus väravat. 2020. aasta jaanuaris sõlmis ta nelja ja poole aasta pikkuse lepingu Saksamaa kõrgliigaklubiga [[Hertha BSC]]. 2021. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Hispaania kõrgliigaklubiga [[Madridi Atlético]].<ref>[https://en.atleticodemadrid.com/noticias/welcome-matheus-cunha "He Has Signed a Five-Year Contract: Welcome, Cunha!"]. atleticodemadrid.com. 25.8.2021. Vaadatud 23.1.2022</ref> 2023. aasta jaanuaris läks ta sealt laenule Wolverhampton Wanderersi, kellega sõlmis 2023. aasta suvel püsiva lepingu. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril tuli Cuhha Brasiilia võistkonnaga olümpiavõitjaks. Olümpiaturniiril lõi kolm väravat, sh finaalis Hispaania vastu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.wolves.co.uk/teams/mens-first-team/matheus-cunha/ Profiil Wolverhampton Wanderers F.C. kodulehel] {{Wolverhampton Wanderersi mängijad}} {{FIFA World Cup 2026 Brasiilia koondis}} {{JÄRJESTA:Cunha, Matheus}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:RB Leipzigi mängijad]] [[Kategooria:Hertha BSC jalgpallurid]] [[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]] [[Kategooria:Wolverhampton Wanderers FC mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 9iyt3vjzej6m27yast540ile6lckgqf 0 630495 7193100 7131904 2026-07-14T21:40:33Z ~2026-39669-16 233503 7193100 wikitext text/x-wiki '''Parima naispeaosatäitja Oscar''' ([[inglise keel]]es ''Academy Award for Best Actress'') on [[Oscar]]i-filmiauhinna üks kategooriatest. Auhinnaga tunnustab [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia]] naisnäitlejat, kes mängis peaosa filmis, mis esilinastus eelneval kalendriaastal. Auhinnatseremoonial annab auhinna võitjale üle traditsiooni kohaselt eelneva aasta [[parima meespeaosatäitja Oscar]]i võitja. Selles kategoorias auhinnatakse näitlejaid alates [[1929. aasta Oscari auhinnad|esimesest Oscari-tseremooniast]] [[1929]]. aastal. Esimesena võitis auhinna [[Janet Gaynor]] rollide eest filmides "7th Heaven", "Street Angel" ja "[[Päikesetõus: Kahe inimese laul]]".<ref>{{netiviide |url=https://www.oscars.org/oscars/ceremonies/1929 |title=THE 1ST ACADEMY AWARDS: 1929 |väljaanne=oscars.org |vaadatud=29. mai 2022 |keel=inglise}}</ref> Enim ehk neli auhinda on võitnud [[Katharine Hepburn]]. Rekordilised 17 korda on auhinnale nomineeritud [[Meryl Streep]]. == Võitjad == {| class="wikitable" style="font-size: 100%;" |- ! Aasta ! Näitleja ! Filmi originaalpealkiri ! Filmi eestikeelne pealkiri |- | [[1929. aasta Oscari auhinnad|1929]] || [[Janet Gaynor]] || "7th Heaven"<br>"Street Angel"<br>"Sunrise: A Song of Two Humans" || <br><br>"[[Päikesetõus: Kahe inimese laul]]" |- | [[1930. aasta Oscari auhinnad (aprill) |1930<br>(aprill)]] || [[Mary Pickford]] || "Coquette" || |- | [[1930. aasta Oscari auhinnad (november)|1930<br>(november)]] || [[Norma Shearer]] || "The Divorcee" || |- | [[1931. aasta Oscari auhinnad|1931]] || [[Marie Dressler]] || "Min and Bill" || |- | [[1932. aasta Oscari auhinnad|1932]] || [[Helen Hayes]] || "The Sin of Madelon Claudet" || |- | [[1934. aasta Oscari auhinnad|1934]] || [[Katharine Hepburn]] || "Morning Glory" || |- | [[1935. aasta Oscari auhinnad|1935]] || [[Claudette Colbert]] || "It Happened One Night" || "[[See juhtus ühel ööl]]" |- | [[1936. aasta Oscari auhinnad|1936]] || [[Bette Davis]] || "Dangerous" || |- | [[1937. aasta Oscari auhinnad|1937]] || [[Luise Rainer]] || "The Great Ziegfeld" || "[[Suur Ziegfeld]]" |- | [[1938. aasta Oscari auhinnad|1938]] || [[Luise Rainer]] || "The Good Earth" || |- | [[1939. aasta Oscari auhinnad|1939]] || [[Bette Davis]] || "Jezebel" || "[[Jezebel]]" |- | [[1940. aasta Oscari auhinnad|1940]] || [[Vivien Leigh]] || "Gone with the Wind" || "[[Tuulest viidud (film)|Tuulest viidud]]" |- | [[1941. aasta Oscari auhinnad|1941]] || [[Ginger Rogers]] || "Kitty Foyle" || |- | [[1942. aasta Oscari auhinnad|1942]] || [[Joan Fontaine]] || "Suspicion" || "[[Kahtlus]]" |- | [[1943. aasta Oscari auhinnad|1943]] || [[Greer Garson]] || "Mrs. Miniver" || |- | [[1944. aasta Oscari auhinnad|1944]] || [[Jennifer Jones]] || "The Song of Bernadette" || |- | [[1945. aasta Oscari auhinnad|1945]] || [[Ingrid Bergman]] || "Gaslight" || |- | [[1946. aasta Oscari auhinnad|1946]] || [[Joan Crawford]] || "Mildred Pierce" || |- | [[1947. aasta Oscari auhinnad|1947]] || [[Olivia de Havilland]] || "To Each His Own" || |- | [[1948. aasta Oscari auhinnad|1948]] || [[Loretta Young]] || "The Farmer's Daughter" || |- | [[1949. aasta Oscari auhinnad|1949]] || [[Jane Wyman]] || "Johnny Belinda" || |- | [[1950. aasta Oscari auhinnad|1950]] || [[Olivia de Havilland]] || "The Heiress" || "[[Pärijanna]]" |- | [[1951. aasta Oscari auhinnad|1951]] || [[Judy Holliday]] || "Born Yesterday" || "[[Eile sündinud]]" |- | [[1952. aasta Oscari auhinnad|1952]] || [[Vivien Leigh]] || "A Streetcar Named Desire" || "[[Tramm nimega iha]]" |- | [[1953. aasta Oscari auhinnad|1953]] || [[Shirley Booth]] || "Come Back, Little Sheba" || |- | [[1954. aasta Oscari auhinnad|1954]] || [[Audrey Hepburn]] || "Roman Holiday" || "[[Puhkus Roomas]]" |- | [[1955. aasta Oscari auhinnad|1955]] || [[Grace Kelly]] || "The Country Girl" || "[[Maatüdruk]]" |- | [[1956. aasta Oscari auhinnad|1956]] || [[Anna Magnani]] || "The Rose Tattoo" || |- | [[1957. aasta Oscari auhinnad|1957]] || [[Ingrid Bergman]] || "Anastasia" || |- | [[1958. aasta Oscari auhinnad|1958]] || [[Joanne Woodward]] || "The Three Faces of Eve" || |- | [[1959. aasta Oscari auhinnad|1959]] || [[Susan Hayward]] || "I Want to Live!" || "[[Tahan elada!]]" |- | [[1960. aasta Oscari auhinnad|1960]] || [[Simone Signoret]] || "Room at the Top" || |- | [[1961. aasta Oscari auhinnad|1961]] || [[Elizabeth Taylor]] || "BUtterfield 8" || |- | [[1962. aasta Oscari auhinnad|1962]] || [[Sophia Loren]] || "Two Women" || |- | [[1963. aasta Oscari auhinnad|1963]] || [[Anne Bancroft]] || "The Miracle Worker" || |- | [[1964. aasta Oscari auhinnad|1964]] || [[Patricia Neal]] || "Hud" || "[[Hud]]" |- | [[1965. aasta Oscari auhinnad|1965]] || [[Julie Andrews]] || "Mary Poppins" || "[[Mary Poppins (film)|Mary Poppins]]" |- | [[1966. aasta Oscari auhinnad|1966]] || [[Julie Christie]] || "Darling" || |- | [[1967. aasta Oscari auhinnad|1967]] || [[Elizabeth Taylor]] || "Who's Afraid of Virginia Woolf?" || "[[Kes kardab Virginia Woolfi? (film)|Kes kardab Virginia Woolfi?]]" |- | [[1968. aasta Oscari auhinnad|1968]] || [[Katharine Hepburn]] || "Guess Who's Coming to Dinner" || "[[Arva, kes lõunale tuleb]]" |- | [[1969. aasta Oscari auhinnad|1969]] || [[Katharine Hepburn]]<br>[[Barbra Streisand]] || "The Lion in Winter"<br>"Funny Girl" || |- | [[1970. aasta Oscari auhinnad|1970]] || [[Maggie Smith]] || "The Prime of Miss Jean Brodie" || |- | [[1971. aasta Oscari auhinnad|1971]] || [[Glenda Jackson]] || "Women in Love" || |- | [[1972. aasta Oscari auhinnad|1972]] || [[Jane Fonda]] || "Klute" || "[[Klute]]" |- | [[1973. aasta Oscari auhinnad|1973]] || [[Liza Minnelli]] || "Cabaret" || "[[Kabaree (film)|Kabaree]] |- | [[1974. aasta Oscari auhinnad|1974]] || [[Glenda Jackson]] || "A Touch of Class" || |- | [[1975. aasta Oscari auhinnad|1975]] || [[Ellen Burstyn]] || "Alice Doesn't Live Here Anymore" || "[[Alice ei ela enam siin]]" |- | [[1976. aasta Oscari auhinnad|1976]] || [[Louise Fletcher]] || "One Flew Over the Cuckoo's Nest" || "[[Lendas üle käopesa (film)|Lendas üles käopesa]]" |- | [[1977. aasta Oscari auhinnad|1977]] || [[Faye Dunaway]] || "Network" || "[[Televõrk (film)|Televõrk]]" |- | [[1978. aasta Oscari auhinnad|1978]] || [[Diane Keaton]] || "Annie Hall" || "[[Annie Hall]]" |- | [[1979. aasta Oscari auhinnad|1979]] || [[Jane Fonda]] || "Coming Home" || |- | [[1980. aasta Oscari auhinnad|1980]] || [[Sally Field]] || "Norma Rae" || |- | [[1981. aasta Oscari auhinnad|1981]] || [[Sissy Spacek]] || "Coal Miner's Daughter" || |- | [[1982. aasta Oscari auhinnad|1982]] || [[Katharine Hepburn]] || "On Golden Pond" || |- | [[1983. aasta Oscari auhinnad|1983]] || [[Meryl Streep]] || "Sophie's Choice" || "[[Sophie valik]]" |- | [[1984. aasta Oscari auhinnad|1984]] || [[Shirley MacLaine]] || "Terms of Endearment" || "[[Helluse keeles]]" |- | [[1985. aasta Oscari auhinnad|1985]] || [[Sally Field]] || "Places in the Heart" || |- | [[1986. aasta Oscari auhinnad|1986]] || [[Geraldine Page]] || "The Trip to Bountiful" || |- | [[1987. aasta Oscari auhinnad|1987]] || [[Marlee Matlin]] || "Children of a Lesser God" || |- | [[1988. aasta Oscari auhinnad|1988]] || [[Cher]] || "Moonstruck" || "[[Kuutõbised]]" |- | [[1989. aasta Oscari auhinnad|1989]] || [[Jodie Foster]] || "The Accused" || |- | [[1990. aasta Oscari auhinnad|1990]] || [[Jessica Tandy]] || "Driving Miss Daisy" || |- | [[1991. aasta Oscari auhinnad|1991]] || [[Kathy Bates]] || "Misery" || "[[Misery (film 1990)|Misery]]" |- | [[1992. aasta Oscari auhinnad|1992]] || [[Jodie Foster]] || "The Silence of the Lambs" || "[[Voonakeste vaikimine (film)|Voonakeste vaikimine]]" |- | [[1993. aasta Oscari auhinnad|1993]] || [[Emma Thompson]] || "Howards End" || "[[Howards End]]" |- | [[1994. aasta Oscari auhinnad|1994]] || [[Holly Hunter]] || "The Piano" || |- | [[1995. aasta Oscari auhinnad|1995]] || [[Jessica Lange]] || "Blue Sky" || |- | [[1996. aasta Oscari auhinnad|1996]] || [[Susan Sarandon]] || "Dead Man Walking" || "[[Surmamõistetu]]" |- | [[1997. aasta Oscari auhinnad|1997]] || [[Frances McDormand]] || "Fargo" || "[[Fargo (film)|Fargo]]" |- | [[1998. aasta Oscari auhinnad|1998]] || [[Helen Hunt]] || "As Good as It Gets" || "[[Enam paremaks minna ei saa]]" |- | [[1999. aasta Oscari auhinnad|1999]] || [[Gwyneth Paltrow]] || "Shakespeare in Love" || "[[Armunud Shakespeare]]" |- | [[2000. aasta Oscari auhinnad|2000]] || [[Hilary Swank]] || "Boys Don't Cry" || "[[Poisid ei nuta]]" |- | [[2001. aasta Oscari auhinnad|2001]] || [[Julia Roberts]] || "Erin Brockovich" || "[[Erin Brockovich]]" |- | [[2002. aasta Oscari auhinnad|2002]] || [[Halle Berry]] || "Monster's Ball" || "[[Koletise ball]]" |- | [[2003. aasta Oscari auhinnad|2003]] || [[Nicole Kidman]] || "The Hours" || "[[Tunnid (film)|Tunnid]]" |- | [[2004. aasta Oscari auhinnad|2004]] || [[Charlize Theron]] || "Monster" || "[[Koletis (2003)|Koletis]]" |- | [[2005. aasta Oscari auhinnad|2005]] || [[Hilary Swank]] || "Million Dollar Baby" || "[[Miljoni dollari tüdruk]]" |- | [[2006. aasta Oscari auhinnad|2006]] || [[Reese Witherspoon]] || "Walk the Line" || "[[Nagu noateral]]" |- | [[2007. aasta Oscari auhinnad|2007]] || [[Helen Mirren]] || "The Queen" || "[[Kuninganna (film)|Kuninganna]]" |- | [[2008. aasta Oscari auhinnad|2008]] || [[Marion Cotillard]] || "La Môme" || "[[Édith Piaf – elusse armunud]]" |- | [[2009. aasta Oscari auhinnad|2009]] || [[Kate Winslet]] || "The Reader" || "[[Ettelugeja]]" |- | [[2010. aasta Oscari auhinnad|2010]] || [[Sandra Bullock]] || "The Blind Side" || "[[Pime nurk]]" |- | [[2011. aasta Oscari auhinnad|2011]] || [[Natalie Portman]] || "Black Swan" || "[[Must luik (film 2010)|Must luik]]" |- | [[2012. aasta Oscari auhinnad|2012]] || [[Meryl Streep]] || "The Iron Lady" || "[[Raudne leedi (film)|Raudne leedi]]" |- | [[2013. aasta Oscari auhinnad|2013]] || [[Jennifer Lawrence]] || "Silver Linings Playbook" || "[[Õnneteraapia]]" |- | [[2014. aasta Oscari auhinnad|2014]] || [[Cate Blanchett]] || "Blue Jasmine" || "[[Kurb Jasmine]]" |- | [[2015. aasta Oscari auhinnad|2015]] || [[Julianne Moore]] || "Still Alice" || "[[Siiski veel Alice]]" |- | [[2016. aasta Oscari auhinnad|2016]] || [[Brie Larson]] || "Room" || "[[Ruum (film)|Ruum]]" |- | [[2017. aasta Oscari auhinnad|2017]] || [[Emma Stone]] || "La La Land" || "[[La La Land: California unistused]]" |- | [[2018. aasta Oscari auhinnad|2018]] || [[Frances McDormand]] || "Three Billboards Outside Ebbing, Missouri" || "[[Kolm reklaamtahvlit linna servas]]" |- | [[2019. aasta Oscari auhinnad|2019]] || [[Olivia Colman]] || "The Favourite" || "[[Soosik]]" |- | [[2020. aasta Oscari auhinnad|2020]] || [[Renée Zellweger]] || "Judy" || "[[Judy]]" |- | [[2021. aasta Oscari auhinnad|2021]] || [[Frances McDormand]] || "Nomadland" || "[[Nomaadimaa]]" |- | [[2022. aasta Oscari auhinnad|2022]] || [[Jessica Chastain]] || "The Eyes of Tammy Faye" || "[[Tammy Faye silmad]]" |- |[[2023. aasta Oscari auhinnad|2023]] |[[Michelle Yeoh]] |"Everything Everywhere All at Once" |"[[Kõik kõikjal ja korraga]]" |- |[[2024 oscar|2024]] |[[Emma Stone]] |"Poor Things" |"[[Vaesekesed]]" |- |[[2025]] |[[Mikey Madison]] |"Anora" |"[[Anora]]" |- |[[2026]] |[[Jessie Buckley]] |"Hamnet" |"[[Hamnet]]" |} == Vaata ka == * [[Oscar]] * [[Parima meespeaosatäitja Oscar]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.oscars.org/ Oscari auhindade koduleht] {{väiksem|(inglise)}} * [http://awardsdatabase.oscars.org/ Oscari auhindade andmebaas] {{väiksem|(inglise)}} {{Oscar}} {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} [[Kategooria:Oscar]] [[Kategooria:Filmiauhinnad]] [[Kategooria:Ameerika filmiauhinnad]] holpza9w88f9co13r46tprisbw6fh3z 0 631822 7193364 7170180 2026-07-15T11:13:20Z Hannesvalk 176021 /* Lennuvahendid */ 7193364 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib 2014. aastal alanud sõjast; 2022. aasta veebruaris alanud uue sissetungi kohta vaata artiklit [[Venemaa sissetung Ukrainasse]].}} {{lahingutegevus}} {{Infokast sõjaline konflikt |konflikt=Vene-Ukraina sõda |pilt=2022 Russian invasion of Ukraine.svg |pildisuurus= |pildiallkiri=Olukord rinnetel<br /><div style="text-align:left;margin:4px 0 4px 2px;">{{Legend2|#e3d975|[[Ukraina Vabariik|Ukraina]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ebc0b3|[[Venemaa Föderatsioon|Venemaa]] kontrolli all olevad alad}}<br />{{Legend2|#ABD4DD|Vabastatud alad}}<br />{{Legend2|#DDD1CE|[[Transnistria]]/[[Venemaa]]}} </div>'''[[:en:Template:Russo-Ukrainian_War_detailed_map|Detailsem kaart]]''' (ingliskeelne Vikipeedia)|koht=[[Ukraina]] |aeg=20. veebruar 2014 – |seis=käimasolev<div style="text-align:left;margin:2px;margin:-4px 0 0 -15px;line-height:113%;"> *[[Sõda Donbassis|Sõda Donbassis (2014–2022)]] *[[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetung Ukrainasse]]<br />24. veebruaril 2022</div> |osaline1=[[Pilt:Flag of Ukraine.svg|25px]] '''[[Ukraina]]''' |osaline2=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] '''[[Venemaa]]'''<br />[[Pilt:Flag of Donetsk People's Republic.svg|25px]] [[Donetski Rahvavabariik|DRV]]<br />[[Pilt:Flag of the Luhansk People's Republic.svg|25px]] [[Luhanski Rahvavabariik|LRV]] }} {{Vene-Ukraina sõda}} '''Vene-Ukraina sõda''' on käimasolev sõda [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] vahel. Sõda algas 2014. aasta veebruaris [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimist]] ettevalmistava relvastatud konflikiga Krimmis.<ref name=MulticulturalSocieties/> ==Sõja eellugu== ===Budapesti memorandum=== [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemise järel sõlmiti 1994. aastal [[Budapest]]is [[Budapesti memorandum|rahvusvaheline leping]], mille alusel Ukraina loovutas olemasoleva [[tuumarelv]]ade arsenali Venemaa Föderatsioonile.<ref name=UN_BudaMemo /><ref name=BudapBBC /> Kokkulepitud kogus tuumarelvi likvideeriti. Ukraina nõustus tuumarelvavaba riigina ühinema [[tuumarelvade leviku tõkestamise leping]]uga.<ref>[https://web.archive.org/web/20220413143627/https://www.lawfareblog.com/revisiting-ukraines-nuclear-past-will-not-help-secure-its-future Revisiting Ukraine's Nuclear Past Will Not Help Secure Its Future.] Mariana Budjeryn, Lawfare.</ref> Vastutasuks leppisid Venemaa, [[Ühendkuningriik]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] kokku Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise sõltumatuse kaitsmises [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumi]] alusel. Hiljem ühinesid selle memorandumiga [[Hiina]] ja [[Prantsusmaa]]. [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i tippkohtumine toimus 1999. aastal Istanbulis ning Venemaa oli üks Euroopa julgeolekuhartale allakirjutanud riike. Hartas kinnitati osalevate riikide loomuomast õigust vabalt valida või muuta oma julgeolekukorraldust, samuti sõlmida liidulepinguid.<ref>[https://www.osce.org/mc/39569 Istanbul Document 1999.] Organization for Security and Co-operation in Europe. 19. November 1999.</ref> ===Oranž revolutsioon=== {{vaata|Oranž revolutsioon}} 2004. aasta Ukraina presidendivalimised olid vastuolulised. Valimiskampaania ajal mürgitati opositsioonikandidaat [[Viktor Juštšenko]] [[dioksiinid|dioksiiniga]], mille korraldamist seostati Venemaaga.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/8450 Study: Dioxin that poisoned Yushchenko made in lab.] Associated Press. 5. August 2009.</ref> Novembris kuulutati võitjaks peaminister [[Viktor Janukovitš]], vaatamata välisvaatlejate väidetele häälte võltsimise kohta. Valimiste vaidlustamiseks korraldati kahe kuu jooksul suuri rahumeelseid meeleavaldusi, mis said tuntuks [[Oranž revolutsioon|oranži revolutsioonina]]. Pärast seda, kui [[Ukraina Ülemkohus]] tühistas laialdase valimispettuse tõttu esialgse tulemuse, korraldati teine valimisvoor, mis tõi võimule Juštšenko presidendina ja [[Julia Tõmošenko]] peaministrina ning Janukovitš jäi opositsiooni.<ref>[https://web.archive.org/web/20080115052653/https://www.britannica.com/eb/article-30090/Ukraine Ukraine-Independent Ukraine] Encyclopædia Britannica. 15. January 2008.</ref> 21. sajandi alguse protestiliikumisi, eriti endistes postsovetlikes riikides, tuntakse nn. värviliste revolutsioonidena. Venemaa juhtkond on selliseid värvilisi revolutsioone pidanud USA ja Euroopa riikide katseks destabiliseerida tema naaberriike ja õõnestada Venemaa riiklikku julgeolekut.<ref>[https://www.csis.org/analysis/russia-and-color-revolution Russia and the “Color Revolution”.] Cordesman, Anthony H. 28. May 2014.</ref> ===Euromaidan=== {{vaata|Euromaidan}} 2009. aastal teatas Janukovitš oma kavatsusest kandideerida uuesti presidendiks 2010. aasta Ukraina presidendivalimistel, mille ta seejärel ka võitis. 2013. aasta novembris tegi Janukovitš otsuse mitte alla kirjutada [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – Ukraina assotsiatsioonilepingule, valides selle asemel tihedamate sidemete loomise Venemaa ja [[Euraasia Majandusliit|Euraasia Majandusliiduga]]. Seepeale puhkes laiaulatuslike Euroopa Liitu pooldavate protestide laine. Ukraina parlament kiitis ülekaalukalt heaks Euroopa Liiduga sõlmitud lepingu lõpuleviimise, kuigi Venemaa avaldas Ukrainale survet selle tagasilükkamiseks.<ref>[https://www.kyivpost.com/post/6963 Parliament passes statement on Ukraine’s aspirations for European integration.] Kyiv Post. 22. February 2013.</ref> Pärast mitu kuud kestnud [[Euromaidan]]i raames läbi viidud proteste otsustasid Janukovitš ja parlamendi opositsiooni juhid kirjutada 21. veebruaril 2014 alla kokkuleppele, mis nõudis ennetähtaegseid valimisi. Kuid juba järgmisel päeval põgenes Janukovitš Kiievist enne parlamendi poolset tagandamishääletust, mis oleks võtnud talt presidendivolitused.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014</ref> 27. veebruaril moodustati ajutine valitsus ja kavandati ennetähtaegsed presidendivalimised. 28. veebruaril teatas Janukovõtš Venemaal pressikonverentsil, et jääb Ukraina presidendi kohusetäitjaks. Ukraina venekeelsete idapiirkondade juhid avaldasid jätkuvat lojaalsust Janukovõtšile.<ref>[https://www.aljazeera.com/news/2014/2/22/ukraine-president-yanukovich-impeached Ukraine President Yanukovich impeached.] Al Jazeera. 22. February 2014.</ref> Pärast [[Euromaidan]]i meeleavaldusi ja revolutsiooni, mille tulemusel kõrvaldati 2014. aasta veebruaris venemeelne president [[Viktor Janukovõtš]], puhkesid Ukraina erinevates piirkondades nii kohalike separatistide kui ka idanaabri korraldatud rahutused. [[Rohelised mehikesed|Eraldusmärkideta Vene sõjaväelased]] võtsid üle strateegilised positsioonid ja infrastruktuuri Ukraina territooriumil Krimmis ning hõivasid Krimmi parlamendi. Venemaa korraldas laialdaselt kritiseeritud referendumi, mille tulemusel liideti Krimm Venemaaga. Seejärel annekteeris Venemaa Krimmi. == Sõja algus ja kulg == Sõda algas 2014. aasta veebruaris pärast Ukraina [[2014. aasta Ukraina revolutsioon|Väärikuse revolutsiooni]] ja keskendus esialgu [[Krimmi poolsaar|Krimmi]] ja rahvusvaheliselt Ukraina osana tunnustatud [[Donetsi söebassein|Donbassi]] osade staatusele. Konflikti esimesed kaheksa aastat hõlmasid [[2014. aasta Krimmi anneksioon|Krimmi annekteerimist Venemaa poolt (2014)]] ning [[Sõda Donbassis|sõda Donbassis]] (2014–2022) Ukraina vägede ja Venemaa toetatud separatistide vahel, samuti mereväeintsidente, [[kübersõda]] ja poliitilisi pingeid. Pärast Venemaa sõjalise tegevuse intensiivistumist Ukraina piiril Venemaa/Valgevenega ja alates 2021. aasta lõpust laienes konflikt märkimisväärselt. Seejärel alustas Venemaa 24. veebruaril 2022 [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|täiemahulist sissetungi Ukrainasse]]. === Krimmi annekteerimine (2014) === Venemaa poolt Krimmi annekteerimise alguseks loetakse 20. veebruari 2014. 2015. aasta septembris allkirjastatud Ukraina seaduses nimetati see päev "ajutise okupatsiooni alguse kuupäevaks".<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/685-19#Text On passing amendments to certain laws of Ukraine regarding designation of the date of the start of the temporary occupation.] Vidomosti Verkhovnoyi Rady (VVR).</ref> Vene väed ja eriväed alustasid 22. ja 23. veebruaril läbi [[Novorossiisk]]i liikumist Krimmi suunas. Mitusada venemeelset meeleavaldajat blokeerisid 25. veebruaril [[Krimmi parlament|Krimmi parlamendi]] töö ja nõudsid Krimmi iseseisvuse üle referendumit.<ref>[https://censor.net/ru/photo_news/272784/prorossiyiskie_sily_zablokirovali_vr_kryma_trebuyut_referenduma_o_nezavisimosti_parlament_sobiraetsya Пророссийские силы заблокировали ВР Крыма.] Censor.net.ua. 25. February 2014.</ref> 27. veebruaril toimus sõjaväelise märgistuseta Vene vägede sissetung Krimmi poolsaarele. Nad asusid strateegilistele positsioonidele ja vallutasid Krimmi parlamendi, heisates Venemaa lipu. Turvakontrollipunktid eraldasid Krimmi poolsaare ülejäänud Ukrainast ja piirasid liikumist territooriumil.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/news/world/crimean-region-could-be-ukraines-newest-flashpoint/article17130654/ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean.] Toronto: The Globe & Mail.</ref> Järgnenud päevadel võtsid märgistuseta Vene sõdurid kontrolli alla lennujaamu ja sidekeskusi. Venemaalt tehtud [[Küberrünne|küberrünnakud]] blokeerisid Ukraina valitsuse, uudistemeedia ja sotsiaalmeediaga seotud veebisaidid. Küberrünnakute abil saadi juurdepääse Ukraina ametnike ja parlamendiliikmete mobiiltelefonidele, mis põhjustas vastava isikute sideühenduse katkemise.<ref> Cyber War in Perspective: Russian Aggression against Ukraine. Tallinn: NATO CCD COE Publications.</ref> 1. märtsil kiitis Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]] heaks relvajõudude kasutamise Krimmis, mis tõi kaasa Vene vägede, sõjalise varustuse ja tehnika sissevoolu poolsaarele. Järgnevatel päevadel piirati ümber Ukraina sõjaväebaasid ja rajatised, sealhulgas Lõuna mereväebaas. 17. märtsil kuulutas Krimmi parlament ametlikult välja oma iseseisvumise Ukrainast ja taotles täielikku ühinemist Venemaa Föderatsiooniga, teatades sellega Krimmi 60-aastase perioodi Ukraina territooriumina.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-26609667 Crimean parliament formally applies to join Russia.] Wayback Machine, BBC. 17. March 2014.</ref> [[ÜRO Peaassamblee]] võttis aga seejärel vastu resolutsiooni, mis nimetas 16. märtsil toimunud Krimmi referendumi ebaseaduslikuks. Pärast seda, kui Venemaa 18. märtsil poolsaare ametlikult annekteeris, võtsid Vene väed üle Ukraina sõjaväebaasid ja laevad. 24. märtsil andis valitsus Ukraina vägedele käsu taanduda ning 30. märtsiks olid kõik Ukraina sõjaväeosad poolsaarelt lahkunud. 15. aprillil kuulutas [[Ukraina Ülemraada]] Krimmi Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud territooriumiks.<ref>[https://news.biharprabha.com/2014/04/ukraine-parliament-declares-crimea-temporarily-occupied-territory/ Ukraine Parliament declares Crimea temporarily occupied territory.] IANS. news.biharprabha.com</ref> Pärast annekteerimist suurendas Venemaa valitsus oma vägede sõjalist kohalolekut piirkonnas ja esines tuumaähvardustega. 2014. aasta novembris teatas [[NATO]], et on võimalik Venemaa poolt tuumarelvade paigutamine Krimmi. === Sõja algus Donbassis === 2014. aasta veebruari lõpus toimusid Ukraina ida- ja lõunapiirkondade suuremates linnades venemeelsete ja valitsusvastaste rühmituste meeleavaldused. Putin andis separatistidele legitiimsuse, nimetades Donbassi "Novorossijaks" ('uus Venemaa') ja väljendades hämmeldust selle üle, et piirkond on kunagi üldse saanud Ukraina osaks.<ref>Freedman, Lawrence (2 November 2014). "Ukraine and the Art of Limited War".</ref> 2014. aasta aprillis eskaleerusid venemeelsete rühmituste meeleavaldused Ukraina Donbassi piirkonnas sõjaks Ukraina sõjaväe ja Venemaa toetatud Donetski ja Luhanski vabariikide isehakanud separatistide vahel. Separatistid kuulutasid välja Donetski ja Luhanski rahvavabariigi. Kuna separatistid laiendasid pidevalt territoriaalset kontrolli, alustas Ukraina valitsus 15. aprillil terrorismivastast operatsiooni, kuid Ukraina väed olid halvasti ette valmistatud ning operatsioon takerdus kiiresti.<ref>[https://web.archive.org/web/20220120225729/https://www.understandingwar.org/sites/default/files/ISW%20Separatist%20ORBAT%20Holcomb%202017_Final.pdf The Kremlin's Irregular Army.] Institute for the Study of War.</ref> Aprilli lõpuks teatas Ukraina, et on kaotanud kontrolli Donetski ja Luhanski oblasti üle. Separatistide ja Ukraina valitsuse vahelise konflikti eskaleerudes mais alustas Venemaa [[Hübriidsõda|hübriidsõja]] elementide kasutamist, kombineerides desinformatsiooni ja propaganda esitamisega Ukraina vastu ning Vene regulaarvägede konventsionaalse sõjalise toetusega separatistidele. [[Donetski rahvusvaheline lennujaam|Donetski rahvusvahelises lennujaamas]] 26.–27. mail 2014 toimunud lahing Ukraina valitsuse ja separatistide vahel oli esimene lahing, milles osales suur hulk vene "vabatahtlikke".<ref>[https://www.rand.org/content/dam/rand/pubs/research_reports/RR1400/RR1498/RAND_RR1498.pdf Lessons from Russia's Operations in Crimea and Eastern Ukraine.] (2017). </ref> 17. juulil 2014 tulistas Venemaa kontrollitav üksus alla Ida-Ukraina kohal lennanud [[Malaysia Airlines]] reisilennuki, mis sooritas [[Malaysia Airlinesi lend 17|rahvusvahelist tsiviillendu Amsterdamist Kuala Lumpurisse]]. Kuigi lahingutegevus jätkus, algasid konfliktipiirkonnas uurimised ja surnukehade väljatoomine.<ref>[https://www.smh.com.au/world/mh17-unknown-groups-use-body-bags-20140719-3c8dl.html MH17: 'Unknown groups' use body bags.] The Sydney Morning Herald, 19. July 2014.</ref> === Vene invasioon augustis 2014 === 2014. aasta augustis ületasid märgistamata Vene sõjaväe sõidukid Ukraina piiri.<ref name=_1 /> Ukraina nimetas seda sammu otseseks [[invasioon]]iks. Separatistide juht [[Igor Strelkov]] väitis, et Donbassi saabusid Vene sõjaväelased, kes olid väidetavalt armeest "puhkusel".<ref>[https://www.themoscowtimes.com/2014/11/21/russias-igor-strelkov-i-am-responsible-for-war-in-eastern-ukraine-a41598 Russia's Igor Strelkov: I Am Responsible for War in Eastern Ukraine.] The Moscow Times, 11. April 2015.</ref> Algas välja kuulutamata sõda ühelt poolt Ukraina vägede ja teiselt poolt Vene vägedega segunenud separatistide vahel, kuigi Venemaa püüdis oma osalust varjata. Sõda kujunes peamiselt [[Kaevikusõda|staatiliseks konfliktiks]], mille käigus tehti korduvalt ebaõnnestunud relvarahukatseid. [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] teatas, et Venemaalt saabusid konvoid piirkonda peaaegu iga päev ning nende sisuks olid peamiselt relvad ja laskemoon. Venemaa [[riigiduuma]] [[föderatsiooninõukogu]] spiiker ja Venemaa riiklikud telekanalid tunnistasid Vene sõdurite sisenemist Ukrainasse, kuid nimetasid neid "vabatahtlikeks".<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-29078465 Russia will react to EU sanctions.] BBC News, 6. September 2014.</ref> === Minski kokkulepped === 3. septembril ütles [[Ukraina president]] [[Petro Porošenko]], et tema ja [[Vladimir Putin]] on jõudnud püsiva relvarahu osas kokkuleppele. Venemaa eitas seda, teatades, et ta pole konflikti osapool ning lisas, et pooled nad arutasid ainult, kuidas konflikti lahendada. Selle järel astus Porošenko ametist tagasi.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2014/sep/03/ukraine-russia-reach-ceasefire-agreement-kiev Vladimir Putin drafts peace plan for eastern Ukraine.] The Guardian, 26. November 2020.</ref> 5. septembril 2014 määrati [[Minski kokkulepped|Esimese Minski kokkuleppega]] siiski eraldusjoon relvarahuks separatistide kontrolli all olevate Donetski ja Luhanski oblasti vahele ning ülejäänud Ukraina territooriumi vahele. Novembris kinnitasid NATO ametnikud Venemaa kohalolekut, viidates tankide, haubitsate ja veoautode Ukrainasse sisenemisele. NATO teatas, et on nähtud Venemaa tankide, suurtükkide ja muu raske sõjatehnika arvu suurenemist Ukrainas ning kordas oma üleskutset Moskvale oma väed välja viia.<ref>[https://www.unian.info/ NATO sees increase of Russian tanks and artillery in Ukraine.] Ukraine Today, 22. January 2015.</ref> 15. veebruaril 2015 lepiti kokku uues meetmete paketis konflikti lõpetamiseks, mida tuntakse [[Minski kokkulepped|Teise Minski kokkuleppe]] nime all, kuid mitmed vaidlused takistasid selle täielikku rakendamist.<ref>[https://www.bbc.com/news/world-europe-31435812 Ukraine crisis: Leaders agree peace roadmap.] BBC News, 12. February 2015</ref> 18. veebruaril taandusid Ukraina väed [[Debaltseve]]st, kus oli toimunud sõja selle perioodi viimane intensiivne [[Debaltseve lahing|lahing]]. 2015. aasta septembriks oli [[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo]] hinnangul konfliktis hukkunud 8000 inimest. Ukraina valitsus liigitas 7% oma territooriumist ajutiselt okupeeritud alaks, samas kui Venemaa valitsus oli vaid kaudselt tunnistanud oma vägede kohalolekut Ukrainas. === Venemaa ettevalmistused täiemõõduliseks sõjaks === 2021. aastal ja 2022. aasta alguses toimus Ukraina piiride ümber Venemaa ulatuslik sõjaline suurendamine. NATO süüdistas Venemaad sissetungi kavandamises, mida Venemaa eitas. [[Venemaa president|President]] [[Vladimir Putin]] kritiseeris NATO laienemist kui ohtu oma riigile ja nõudis, et Ukrainale keelataks sõjalise alliansiga kunagi ühineda. Ta väljendas ka Venemaa irredentistlikke vaateid (maa põlisasukatele tagastamise poliitika), seadis kahtluse alla Ukraina eksisteerimisõiguse ja väitis vääralt, et Ukraina on loodud [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Vladimir Lenin|Vladimir Uljanovi]] poolt.<ref name="Putin Ukraine statehood" /> 21. veebruaril 2022 tunnustas Venemaa ametlikult kahte isehakanud separatistlikku riiki Donbassis ja saatis sinna avalikult vägesid. Kolm päeva hiljem tungis Venemaa Ukrainasse. Suur osa rahvusvahelisest kogukonnast on Venemaa tegevuse revolutsioonijärgses Ukrainas hukka mõistnud, süüdistades Venemaad [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] rikkumises ja Ukraina [[suveräänsus]]e rikkumises. Paljud riigid rakendasid majandussanktsioone Venemaa, Venemaa üksikisikute või ettevõtete vastu, eelkõige pärast 2022. aasta sissetungi. == Täiemõõdulise sõja algus == 2022. aasta 23. veebruari ööl vastu 24. veebruari edastati Venemaa presidendi videopöördumine, milles ta õigustas edasist sissetungi Ukraina territooriumile. „/.../ tänapäeva Ukraina on täielikult loodud Venemaa, täpsemalt [[Bolševikud|bolševistliku]], kommunistliku Venemaa poolt," ütles Putin.<ref name=NYT_2022-02-23 /> Putin kuulutas välja "sõjalise erioperatsiooni" Ukraina "demilitariseerimiseks ja denatsifitseerimiseks". Pärast seda algas Venemaa täiemõõduline sissetung Ukraina põhjaossa, idaossa ja lõunaossa. Rünnakud Ukraina territooriumile toimusid põhja poolt [[Valgevene]]st [[Kiiev]]i suunas, kirde poolt [[Harkiv]]i suunas, lõunarindel Krimmist ning kagurindel Luhanskist ja Donetskist. Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulutas riigis välja sõjaseisukorra ja kõigi 18–60-aastaste Ukraina meessoost kodanike üldise mobilisatsiooni, kellel keelati riigist lahkuda.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-president-signs-decree-general-mobilisation-population-interfax-2022-02-24/ Ukrainian president signs decree on general mobilisation of population -Interfax".] Reuters. 24 February 2022.</ref> === Sõja kulg === Põhjarindel, saanud tunda Kiievi ümbruses tugevat Ukraina vastupanu ja kandes suuri kaotusi suuri, peatus Venemaa edasitung märtsis ning aprilli alguseks taandusid väed sellest piirkonnast. Ukraina põhjaosast välja viidud üksused paigutati ümber Donbassi. 8. aprillil määrati Vene vägede ülemaks Lõuna- ja Ida-Ukrainas kindral [[Aleksandr Dvornikov]].<ref>[https://web.archive.org/web/20220409085406/https://hindustannewshub.com/russia-ukraine-news/bbc-putin-replaces-military-commander-in-ukraine-the-moscow-times/ Putin replaces military commander in Ukraine – The Moscow Times.] Hindustan News. 8. April 2022.</ref> 19. aprillil alustas Venemaa uut rünnakut 500 kilomeetri pikkusel rindelõigul, mis ulatus Harkivist Donetski ja Luhanskini. 13. maiks oli Ukraina vastupealetung Vene väed Harkivi lähedalt tagasi tõrjunud. 20. mail langes [[Mariupol]]i linn lõplikult Vene vägede kätte pärast [[Azovstal]]i metallitööstuse tehasekompleksi pikaajalist piiramist.<ref>[https://www.yahoo.com/news/russia-says-remaining-531-azovstal-192141701.html Russia says Azovstal siege is over, shows video of defenders surrendering.] Yahoo!News. 20. May 2022.</ref> Vene vägede poolt toimus rindejoonest kaugemal asuvate Ukraina sõjaliste ja tsiviilobjektide järjepidev pommitamine. Sõda põhjustas suurima pagulas- ja humanitaarkriisi Euroopas alates [[Jugoslaavia sõjad|Jugoslaavia sõdadest]] 1990. aastatel.<ref>[https://www.britishfuture.org/protecting-ukrainian-refugees-what-can-we-learn-from-kosovo/ Protecting Ukrainian refugees: What can we learn from the response to Kosovo in the 90s?] Rutter, Jill. 7. March 2022</ref> [[ÜRO]] kirjeldas tekkinud olukorda kui kõige kiiremini kasvavat kriisi pärast Teist maailmasõda. Invasiooni esimesel nädala järel teatas ÜRO, et Ukrainast põgenes üle miljoni elaniku. Juuli alguseks 2022 oli põgenike arv tõusnud üle 6 miljoni. Kuni 7 miljonit Ukraina elanikku olid ümber asunud riigi lääneosasse.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/jul/03/liz-truss-mulls-seizure-of-russian-assets-in-uk-to-give-to-ukraine Liz Truss mulls seizure of Russian assets in UK to give to Ukraine.] The Guardian. 3. July 2022.</ref> Ukraina väed alustasid vasturünnakuid rinde lõunaosas augustis ja kirdeosas septembris. 30. septembril 2022 [[Anneksioon|annekteeris]] Venemaa neli Ukraina oblastit, mille ta oli sissetungi käigus osaliselt vallutanud.<ref>[https://www.theglobeandmail.com/world/article-putin-signs-documents-to-unlawfully-claim-4-ukrainian-regions-in/ Putin signs documents to illegally annex four Ukrainian regions, in drastic escalation of Russia’s war.] The Globe and Mail. 30. september 2022.</ref> Seda annekteerimist enamus maailma riike ei tunnustanud ja mõistsid selle hukka. Pärast seda, kui Putin teatas, et alustab [[mobilisatsioon]]i 300 000 sõjaväelise väljaõppe saanud isikule, suurenes järsult Venemaalt lahkuvate meeskodanike arv ning riigist väljasõidupiletid olid peaaegu täielikult välja müüdud.<ref>[https://www.npr.org/2022/09/21/1124238235/russians-flights-out-reservist-call-up Russians rush for flights out amid partial reservist call-up.] NPR. 21. September 2022.</ref> Eduka pealetungi järel riigi kirdeosas vallutas Ukraina septembris tagasi enamuse Harkivi oblastis Vene vägede poolt okupeeritud aladest. Lõunapoolse vastupealetungi käigus vallutas Ukraina novembris 2022 tagasi [[Herson]]i linna ja Vene väed taganesid [[Dnepr]]i jõe idakaldale. === Piirkonnad === Ukraina põhjaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja põhjarinne]], millest tähtsaima osa moodustas Vene vägede [[Pealetung Kiievile|pealetung Kiievile]]. Ukraina lõunaosas kujunes [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|lõunarinne]] ja idaosas [[Vene-Ukraina sõja idarinne|idarinne]]. == Inimõiguste rikkumised == 2014. aastal alanud sõjategevuse käigus leidis konflikti piirkondades aset nii inimõiguste rikkumisi kui ka sõjakuritegusid. Aastatel 2014–2021 hukkus üle 3000 tsiviilisiku, neist enamik aastatel 2014 ja 2015.<ref>[https://ukraine.un.org/sites/default/files/2021-10/Conflict-related%20civilian%20casualties%20as%20of%2030%20September%202021%20%28rev%208%20Oct%202021%29%20EN.pdf Conflict-related civilian casualties in Ukraine.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022.</ref> Konfliktipiirkonna elanike liikumisõigus oli takistatud. Omavolilist kinnipidamist praktiseerisid konflikti esimestel aastatel mõlemad pooled. See vähenes pärast 2016. aastat Ukraina valitsuse kontrolli all olevates piirkondades, samas kui separatistide valduses olevatel aladel see jätkus. Mõlema poole toimepandud inimõiguste rikkumiste uurimine oli raskendatud.<ref>[https://www.ohchr.org/sites/default/files/2022-03/33rdReportUkraine-en.pdf Report on the human rights situation in Ukraine 1 August 2021 – 31 January 2022.] Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. Retrieved 1 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal panid Venemaa võimud ja relvajõud toime mitmeid sõjakuritegusid: tahtlike rünnakuid tsiviilobjektide vastu, tsiviilisikute tapmist, naiste ja laste piinamist ning vägistamist, samuti valimatuid rünnakuid tihedalt asustatud piirkondades. Pärast Venemaa sõjajõudude väljatõrjumist Kiievist põhja pool asuvatelt aladelt avastati rohkesti tõendeid Vene vägede sõjakuritegude kohta. Eelkõige ilmnes [[Butša massimõrv|Butša]] linnas tõendeid Vene vägede poolt toime pandud rüüstamiste ning tsiviilisikute tapmise, piinamise, sandistamise ja vägistamise kohta.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/2022/04/06/bucha-barbarism-atrocities-russian-soldiers/ In Bucha, the scope of Russian barbarity is coming into focus.] The Washington Post. 7 April 2022. Vaadatud 6. juuni 2023.</ref> Kiievi piirkonnast leiti pärast Vene vägede lahkumist enam kui 1200 tsiviilisiku surnukeha, osa neist inimestest oli hukatud. Leiti andmeid tuhandete tsiviilisikute, sealhulgas laste sunniviisilisest väljasaatmisest Venemaale, mis toimus peamiselt Venemaa poolt okupeeritud Mariupolist. Ukraina vägesid süüdistati samuti mitmesuguste sõjakuritegude toimepanemises, sealhulgas kinnipeetavate väärkohtlemises, kuigi palju väiksemas ulatuses kui Vene vägesid.<ref>[https://apnews.com/article/ukraine-russia-war-crimes-un-human-rights-c52676801b588a95a8410bc71b62d568 UN-backed inquiry accuses Russia of war crimes in Ukraine.] AP NEWS. 16 March 2023.</ref> == Relvastus == === Venemaa lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120292066/peagi-voivad-rindele-jouda-tankid-t-34-vene-tankiarmaada-sulab-nagu-lumepall-ahju-peal-mida-see-kaasa-toob|title=„Peagi võivad rindele jõuda tankid T-34.“ Vene tankiarmaada sulab nagu lumepall ahju peal – mida see kaasa toob?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 12.05.2024, 00:01</ref> |[[T-54/T-55|T-55]]A, [[T-62]] Obr. 1967, [[T-62]] Obr. 1972, [[T-62]]M ja [[T-62]]MV<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-hersonshhyni-rosijski-vijskovi-vtratyly-tanky-t-62m-ta-t-62mv/ На Херсонщині російські військові втратили танки Т-62М та Т-62МВ] (vaadatud: 25.10.2022)</ref><ref name="sodur_2023_3">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/34 Tankid Ukraina sõjas] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 3-2023</ref>, [[T-62]]M Obr. 2022, [[T-62]]MV Obr. 2022, [[T-64]]A, [[T-64]]BV, [[T-64]]BVK, [[T-72]] Ural, [[T-72]]A, [[T-72]]AV, [[T-72]]B, [[T-72]]B Obr.1989, [[T-72]]B Obr. 2022, [[T-72]]BA, [[T-72]]B3, [[T-72]]B3 Obr. 2014, [[T-72]]B3 Obr. 2016, [[T-72]]B3 Obr. 2022, [[T-80]]B, [[T-80]]BV, [[T-80]]BV Obr. 2022, [[T-80]]BVK, [[T-80]]U, [[T-80]]UE-1, [[T-80]]UK<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_podaruvali_zsu_ridkisni_varianti_t_80_odin_z_jakih_ne_projshov_tankovij_biatlon-8170.html Рашисти "подарували" ЗСУ рідкісні варіанти Т-80, один з яких не пройшов "танковий біатлон"] (vaadatud: 25.10.2022)</ref>, [[T-80]]UM2, [[T-80]]BVM, [[T-80]]BVM Obr. 2022, [[T-90]]A, [[T-90]]AK, [[T-90]]S, [[T-90]]M Prorõv<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/pid-bahmutom-zneshkodyly-rosijskyj-tank-t-90m-proryv/ Під Бахмутом знешкодили російський танк Т-90М “Прорыв”] (vaadatud: 25.10.2022)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |[[BMP-1]], [[BMP-2]], [[BMP-3]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brazylski-dobrovoltsi-zsu-vidzhaly-u-rosiyan-bmp-2/ Бразильські добровольці ЗСУ «віджали» у росіян БМП-2]</ref><ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_na_pjatij_misjats_vijni_prodovzhujut_zbirati_trofejni_bmp_3_rashistiv_foto-8320.html ЗСУ на п’ятий місяць війни продовжують збирати трофейні БМП-3 рашистів (фото)] (vaadatud: 26.10.2022)</ref> [[BMD-2]],[[BMD-4M]] | |- | |[[Soomustransportöör]]id | [[BTR-50]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zbrojni-syly-ukrayiny-znyshhyly-pershyj-rosijskyj-btr-50-pid-avdiyivkoyu/ Збройні сили України знищили перший російський БТР-50 під Авдіївкою] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[BTR-80]], [[BTR-82]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ajdar-ozbroyivsya-trofejnym-rosijskym-btr-82a/ “Айдар” озброївся трофейним російським БТР-82А] (vaadatud: 15.07.2023)</ref> [[BTR-90]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosiyany-vykorystovuyut-odynychnyj-btr-90-rostok/ Росіяни використовують одиничний БТР-90 “Росток”] (vaadatud: 15.10.2023)</ref> [[MT-LB]], [[BTR-MD Rakuška]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-vidnovyly-dlya-desantnykiv-trofejnu-btr-md-rakushka/ Волонтери відновили для десантників трофейну БТР-МД “Ракушка”] (vaadatud: 10.08.2023)</ref> | |- | | [[Luuresoomuk]]id | [[BRDM-2]] | |- | | [[Soomusauto]]d | [[Tigr]], [[KamAZ-43269]], [[Z-STS]] | |- | | [[Soomusrong]]id<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120387802/lihtsalt-liikuvad-sihtmargid-miks-toi-vene-armee-ukrainasse-tagasi-vabadussoja-aegse-relva |pealkiri=„Lihtsalt liikuvad sihtmärgid.“ Miks tõi Vene armee Ukrainasse tagasi Vabadussõja-aegse relva? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-01 |vaadatud=2025-07-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | Amuur, Baikal, Terek, Volga, Jenissei | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Suurtükid !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |[[2S1 Gvozdika]], [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S19 Msta-S]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novolyubivtsi-rosiyany-vtratyly-5-sau-msta-s/ У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С] (vaadatud: 30.10.2022)</ref> [[2S7 Pion]], [[2S4 Tulp]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-zneshkodyly-240-mm-minomet-tyulpan-rf/ Військові знешкодили 240 мм міномет “Тюльпан” РФ] (vaadatud: 29.12.2022)</ref> [[2S9 Nona-S]], [[2S34]], [[2S43 Malva]] | |- | | |{{ill|en|M-1978 Koksan}}<ref name=M1991/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364894/video-vana-noukogude-koolkonna-lahenemine-ukraina-armee-havitas-uhe-tapse-lasuga-kolm-kim-jong-uni-superrelva |title=VIDEO - „Vana Nõukogude koolkonna lähenemine.“ Ukraina armee hävitas ühe täpse lasuga kolm Kim Jong-uni „superrelva“ |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-20 |access-date=2025-03-20| website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea iseliikuv suurtükk |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |[[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A65 Msta-B]], [[2A36 Giatsint-B]], {{ill|en|M-46|130 mm towed field gun M1954 (M-46)}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310875/venelastel-pole-tapsust-vaja-miks-on-stalini-aegse-suurtuki-rindele-joudmine-ukrainlaste-jaoks-tegelikult-halb-uudis |title=„Venelastel pole täpsust vaja.“ Miks on Stalini-aegse suurtüki rindele jõudmine ukrainlaste jaoks tegelikult halb uudis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-30 |access-date=2024-07-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Miinipilduja]]d |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |[[BM-21 Grad]]<ref>[https://defence-ua.com/news/vdalij_rejd_bijtsiv_sso_u_til_rashistiv_znajdeno_odrazu_tri_rszv_jaki_arta_zsu_peretvorila_na_metalobruht-12097.html Вдалий рейд бійців ССО у тил рашистів: знайдено одразу три РСЗВ, які "арта" ЗСУ перетворила на металобрухт] (vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421813/parim-viis-on-peita-end-kraatrisse-ja-loota-et-see-ei-taba-miks-on-62-aastane-grad-endiselt-hirmus-relv |pealkiri=„Parim viis on peita end kraatrisse ja loota, et see ei taba.“ Miks on 62-aastane Grad endiselt hirmus relv? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-09 |vaadatud=2025-12-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[BM-27 Uragan]], [[BM-30 Smertš]],<ref name="sodur_22_5" /> [[2B17 Tornado-G]], [[TOS-1 Buratino]], [[TOS-1A Solntsepjok]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-znyshhyly-rosijskyj-solntsepyok/ ЗСУ знищили російський “Солнцепёк”] (vaadatud: 28.10.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120305185/voimsam-on-ainult-tuumarelv-miks-on-raske-leegiheitja-solntsepjok-vene-armee-koige-hirmsam-ja-efektiivsem-tapamasin|title=„Võimsam on ainult tuumarelv.“ Miks on raske leegiheitja Solntsepjok Vene armee kõige hirmsam ja efektiivsem tapamasin? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-04 |access-date=2024-07-04 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref>, [[TOS-2]]<ref>[https://defence-ua.com/news/tos_2_tosochka_bula_vpershe_pomichena_na_fronti_ale_shozhe_scho_zmogla_piti_tsiloju-14150.html ТОС-2 "Тосочка" була вперше помічена на фронті, але схоже, що змогла піти цілою] (vaadatud: 16.01.2023)</ref> | |- | | |[[M-1991]]<ref name=M1991>[https://www.err.ee/1609583761/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-veel-uhe-asula#budanov Budanov: Põhja-Korea saadab Venemaale täiendavalt relvastust] ERR, 23.I 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372241/uus-video-kinnitab-pohja-korea-andis-venemaale-ukraina-rundamiseks-raketiheitjaid-m1991 |title=Uus video kinnitab: Põhja-Korea andis Venemaale Ukraina ründamiseks raketiheitjaid M1991 |url-access=subscription |author=Aivar Pau |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |Põhja-Korea raketiheitja |- | |Suurtükiväe radarid |[[Zoopark (relv)|Zoopark]]<ref>Сергей Морфинов. [https://www.bbc.com/russian/features-62882553 Среди трофеев украинской армии под Харьковом - разведывательный комплекс и станция управления "Орланами". И это далеко не всё] - BBC, 13.09.2022 (vaadatud: 19.02.2023)</ref>, [[Jastreb-AV]] | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |[[9P149 Shturm-S]], [[9P148 Konkurs]], [[9M133 Kornet|9P163M-1 Kornet-T]], [[9K121 Vihr]]<ref>[https://www.err.ee/1609057817/ukraina-avas-mustal-merel-koridori-tsiviillaevadele#vihr Vene vägi võttis Ukrainas kasutusele tankitõrjeraketid Vihr] ERR 10. august 2023</ref> | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |[[MT-12]] | |- | |Tuletoetusmasinad |[[Terminator (sõjatehnika)|Terminator]] | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Õhutõrje !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |[[S-300|S-300 Favorit]], [[S-350|S-350 Vitjaz]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357784/video-ulevarvitud-s-300-ukraina-havitas-venelaste-130-miljoni-eurose-ohutorjekompleksi-mida-see-endast-kujutab |title=VIDEO - „Ülevärvitud S-300.“ Ukraina hävitas venelaste 130 miljoni eurose õhutõrjekompleksi. Mida see endast kujutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-18 |access-date=2025-02-18 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-400|S-400 Triumf]], [[S-500 Prometheus]], [[Pantsir]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/v-ukrayini-spalyly-zenitnyj-kompleks-rosiyi-pantsyr-s1/ В Україні спалили зенітний комплекс Росії “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rashysty-vtratyly-na-hersonshhyni-zrgk-pantsyr-s1/ Рашисти втратили на Херсонщині ЗРГК “Панцирь-С1”] (vaadatud: 04.09.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/u-novij-kahovtsi-znyshhyl1y-zrgk-pantsyr-s1/ На Каховській ГЕС знищили ЗРГК “Панцирь-С1”](vaadatud: 22.10.2022)</ref>, [[9K33 Osa]], [[Strela-10]], [[Tor (raketisüsteem)|Tor]], [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2, Buk-M3]] | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |[[ZU-23-2]], [[2K22 Tunguska]], [[ZSU-23-4 Shilka]], [[BTR-ZD Skrezhe]] | |- | |Õhutõrje radarid |[[Podlet-K1]], {{ill|en|Nebo-SVU}}, [[Nebo-M]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter |eesnimi=Isabel van Brugen |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Satellite images show Russia's "Nebo-M" radar system targeted in strike |url=https://www.newsweek.com/satellite-images-russia-nebo-m-radar-luhansk-strike-atacms-1905657 |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=Newsweek |keel=en}} </ref>, {{ill|en|Kasta-2E2|Kasta_2E}}, [[Garmon-M]], [[S-400]] radarid: [[91N6E]], [[92N6E]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |[[UR-77 Meteorit]] | |- | |Mineerimismasinad |[[ISDM Zemledelije]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/7877272/ebameeldiv-vene-relv-ukrainas-kaugmineerjia-mis-puistab-miinid-15-kilomeetri-kaugusele Ebameeldiv Vene relv Ukrainas: kaugmineerjia, mis puistab miinid 15 kilomeetri kaugusele] tehnika.postimees.ee 16. okt. 2023</ref> | |- | |Muu pioneeritehnika |[[BREM]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | |- | |[[Elektrooniline sõda|EW-võitluse]] vahendid<ref name=EW>[https://www.horisont.ee/arhiiv-2024/Horisont01_2024.pdf Nähtamatu sõda, mida peetakse megahertside, signaalide ja kilovoltidega] Horisont 1-2024 lk 44-49</ref><ref name=EW_2>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid02LiCRPGeCh7XXT1ugrqGxLzZ27cC7sYXRgUAiQuj6NfjFehzBxdUyqTr3n6NrC1rKl Jess Daly, Elektroonilise võitluse vahendid] Toomas Piirmanni blogi, 23.III 2025</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414055/putini-armee-on-ennast-ukraina-sojas-mannetuna-naidanud-siiski-oleks-venelastel-natoga-sodimiseks-uks-trumpass |pealkiri=Putini armee on ennast Ukraina sõjas mannetuna näidanud. Siiski oleks venelastel NATOga sõdimiseks üks trumpäss |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-10-31 |vaadatud=2025-10-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |{{ill|en|Krasuha-4|Krasukha}}, [[Leer-2]], [[RB-341W Leer-3]], {{ill|en|R-330Ž Žitel|R-330Zh Zhitel}}, {{ill|en|Borisoglebsk-2}}, Чёрный глаз<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120375584/need-tuleb-kohe-havitada-venelased-on-loonud-segaja-mis-suudab-ukraina-droonid-neutraliseerida-kas-see-muudab-soja-kaiku |title=„Need tuleb kohe hävitada.“ Venelased on loonud segaja, mis suudab Ukraina droonid neutraliseerida. Kas see muudab sõja käiku? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-05-07 |access-date=2025-05-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANUDS}}</ref> | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Lennuvahendid !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |[[Su-24]], [[Su-25]], [[Su-27]], [[Su-30]], [[Su-34]], [[Su-35S]], [[Su-57]], [[Tu-22]], [[Tupolev Tu-95|Tu-95]], [[Tupolev Tu-160|TU-160]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394092/venemaa-saatis-esimest-korda-sotta-oma-tuumapommitajad-mis-sellest-muutub-kui-tu-160-d-rundavad-ukrainat |pealkiri=Venemaa saatis esimest korda sõtta oma tuumapommitajad. Mis sellest muutub, kui Tu-160-d ründavad Ukrainat? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, {{ill|en|Il-22|Ilyushin Il-22}}, [[Il-76]], [[A-50]], {{ill|en|Be-200|Beriev Be-200}}, [[An-26]], [[Mikojan-Gurevitš MiG-31|MiG-31]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120358457/see-on-uhekordne-lennuk-venemaa-koige-ohtlikumad-lennukid-on-ukraina-rundamise-jarele-jatnud-mis-juhtus |title=„See on ühekordne lennuk.“ Venemaa kõige ohtlikumad lennukid on Ukraina ründamise järele jätnud. Mis juhtus? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-20 |access-date=2025-02-20 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120367788/nato-s-magati-venemaa-umberrelvastumine-maha-laas-ignoreeris-olulist-arengut-ohusojas-nuud-voib-see-valusalt-katte-maksta |title=„NATO-s magati Venemaa ümberrelvastumine maha.“ Lääs ignoreeris olulist arengut õhusõjas. Nüüd võib see valusalt kätte maksta |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-02 |access-date=2025-04-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Kopter]]id |[[Mi-8]], [[Mi-24]], [[Mil Mi-28|Mi-28]], [[Kamov Ka-52|Ka-52 Alligator]] | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8264024/postimees-ukrainas-ulevaade-millised-droonid-on-ukrainal-paremad-millised-vene-vagedel |title=POSTIMEES UKRAINAS ⟩ Ülevaade: millised droonid on Ukrainal paremad, millised Vene vägedel |url-access=subscription |author=Juri Larin |date=2025-06-07 |access-date=2025-06-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref name=droonid_2>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120395538/droonid-rindel-emadroonist-baba-jagani-mis-mida-lahinguvaljal-teeb |title=DROONID RINDEL - Emadroonist Baba Jagani – mis mida lahinguväljal teeb? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2025-08-09 |access-date=2025-08-09 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120415358/vene-armee-eriuksus-likvideerib-sihiparaselt-ukraina-droonimeeskondi-miks-on-nad-nii-ohtlikud |title=Vene armee eriüksus RUBIKON likvideerib sihipäraselt Ukraina droonimeeskondi. Miks on nad nii ohtlikud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-11-06 |access-date=2025-11-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |[[ZALA Lantset]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120226248/see-on-vaga-ohtlik-relv-ukraina-vagede-suurimaks-oudusunenaoks-on-muutunud-venelaste-kamikaze-droonid-lancet|title=„See on väga ohtlik relv.“ Ukraina vägede suurimaks õudusunenäoks on muutunud venelaste kamikaze-droonid Lancet |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 23.08.2023, 17:22</ref>, [[Molnija]]<ref>{{cite web |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120385006/video-odav-primitiivne-ja-vaga-ohtlik-miks-kujutavad-venelaste-drooni-emalaevad-ukraina-armeele-suurt-ohtu |title=VIDEO - „Odav, primitiivne ja väga ohtlik.“ Miks kujutavad venelaste drooni „emalaevad“ Ukraina armeele suurt ohtu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-17 |access-date=2025-06-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}} Delfi FORTE Sõjandus</ref>, [[Orlan-10]], {{ill|en|Eleron-3}}, [[ZALA 421-16Е]], [[Forpost-RU]], [[Geran/CBTS.611000]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8293667/venemaa-on-asunud-hiina-juppidest-ehitama-vaga-ohtlikke-vaikedroone |pealkiri=Venemaa on asunud Hiina juppidest ehitama väga ohtlikke väikedroone |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120393483/sojapaevik-1251-paev-venemaa-relvalaod-ammenduvad-uha-rohkem-soltutakse-pohja-koreast-ja-hiinast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1251. päev) - Venemaa relvalaod ammenduvad, üha rohkem sõltutakse Põhja-Koreast ja Hiinast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Crutto |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |väljaanne=ekspress.delfi.ee SÕJAPÄEVIK |keel=et}}</ref>, [[Geran-2]], [[Geran-3]]<ref name=geran3>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120394130/nagu-kuum-triikraud-kas-reaktiiv-sahedid-pooravad-droonisoja-otsustavalt-venelaste-kasuks |pealkiri=„Nagu kuum triikraud.“ Kas reaktiiv-Šahedid pööravad droonisõja otsustavalt venelaste kasuks? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |url-access=subscription |kuupäev=2025-07-31 |vaadatud=2025-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8325563/ukraina-luure-uuris-uue-vene-geran-3-drooni-sisemust-laane-jupid-ja-hiina-mootor |pealkiri=Ukraina luure uuris uue Vene Geran-3 drooni sisemust – Lääne jupid ja Hiina mootor |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-09-17 |vaadatud=2025-09-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[Geran-4]], [[Gerbera (droon)|Gerbera]], [[MS001]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8283801/vene-tapjadroonist-leidsid-ukrainlased-nvidia-kiibi-ja-see-teeb-midagi-vaga-halba-ja-ohtlikku |pealkiri=Vene tapjadroonist leidsid ukrainlased NVIDIA kiibi – ja see teeb midagi väga halba ja ohtlikku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-09 |vaadatud=2025-07-09 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://interestingengineering.com/military/russia-drone-nvidia-ai-supercomputer |pealkiri=Russia’s new drone uses Nvidia’s mini supercomputer to make its own kill list |url-access= |eesnimi=Kapil |perekonnanimi=Kajal |kuupäev=2025-07-10 |vaadatud=2025-07-10 |väljaanne=interestingengineering.com |keel=en}}</ref>, [[Molnija]]<ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access= |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref>, [[BM-35]]<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02J5GAGNgUwhJpa8gy9BdKPStdtfX5hj69YXrub8PKosZcn2dkdYYtW6zZipTquWXdl Teet Kalmuse blogi] FB, 2.II 2026</ref> | |- | | |[[HESA Shahed 136]]<ref>[https://www.err.ee/1609061201/ukraina-kindral-teatas-edust-tauria-suunal Uuring: Venemaa on hakanud Iraani droone järele tegema] ERR 13. august 2023</ref>, [[HESA Shahed 238]]<ref name=geran3/>, {{ill|en|Qods Mohajer-6}} |Iraani [[droon]]id |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]] |{{ill|en|Kalibr}}, {{ill|en|Kh-101}}, {{ill|en|Kh-55}}, {{ill|en|Kh-59}}, [[H-22]]<ref name=sodur_2023_1 />, {{ill|en|P-800 Oniks}}, {{ill|en|H-69}} <ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120288644/selle-ilmumine-oli-vaga-halb-ullatus-mida-kujutab-endast-salaparane-rakett-millega-venemaa-ukraina-energiasusteeme-laastab |title=„Selle ilmumine oli väga halb üllatus!“ Mida kujutab endast salapärane rakett, millega Venemaa Ukraina energiasüsteeme laastab? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 26.04.2024, 18:30</ref>, [[9K720 Iskander|Iskander-K]], {{ill|en|Novator 9M729}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421787/see-ei-tule-otse-vaid-mangib-kassi-ja-hiirt-mida-kujutab-endast-vene-armee-keelatud-rakett |pealkiri="See ei tule otse, vaid mängib kassi ja hiirt." Mida kujutab endast Vene armee "keelatud rakett"? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-06|vaadatud=2025-12-06 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], {{ill|en|H-32|Kh-32}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433891/tapsus-teeb-selle-ohtlikumaks-vene-pommitajad-on-sojas-tagasi-veelgi-ohtlikuma-raketiga-kui-enne |pealkiri=„Täpsus teeb selle ohtlikumaks.“ Vene pommitajad on sõjas tagasi veelgi ohtlikuma raketiga kui enne |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-04|vaadatud=2026-02-04 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]] |[[9K720 Iskander|Iskander-M]], [[H-47M2 Kinžal|Kinžal]], [[S-300]]<ref name=sodur_2023_1 />, [[S-400]], [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2022-04-08 |pealkiri=Kramatorsk station attack: What we know so far |keel=en-GB |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-61036740 |vaadatud=2024-05-30}}</ref>, [[Orešnik]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8395383/laane-ukrainas-havingut-kulvanud-oresnikust-voib-nato-jaoks-saada-toeline-pahkel |pealkiri=Lääne-Ukrainas hävingut külvanud Orešnikust võib NATO jaoks saada tõeline pähkel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-13 |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430331/sakslaste-susteemid-ei-reageerinud-kas-oresnik-jattis-lolliks-nato-voi-venelased-endid |pealkiri=„Sakslaste süsteemid ei reageerinud.“ Kas Orešnik jättis lolliks NATO või venelased endid? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-19 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430650/korvalekalle-on-mitusada-meetrit-look-lvivi-tehasele-paljastas-venemaa-koige-hirmsama-raketi-norkuse |pealkiri=„Kõrvalekalle on mitusada meetrit.“ Löök Lvivi tehasele paljastas Venemaa kõige hirmsama raketi nõrkuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-20 |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref> | |- | | |{{ill|en|KN-23}}<ref name=fath>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title=„Dezful on väga ohtlik rakett!“ Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |Põhja-Korea raketid |- | | |{{ill|en|Fath 360}}<ref name=fath/> |Iraani raketid |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]] |{{ill|en|FAB-250}}, {{ill|en|FAB-500}}, {{ill|en|FAB-1500}}, [[FAB-3000]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120310056/nendega-saaks-hakkama-isegi-selline-ohutorje-mis-on-eestis-kuidas-voidelda-putini-kolmetonniste-hiidpommidega-ja-kui-ohtlikud-need-on |title=„Nendega saaks hakkama isegi selline õhutõrje, mis on Eestis.“ Kuidas võidelda Putini kolmetonniste hiidpommidega ja kui ohtlikud need on? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-07-25 |access-date=2024-07-25 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] * [https://sbs-group.army/en/ USF Grouping Online Killboard / Reaalajas uuenev Venemaa kaotuste tabloo] === Ukraina lahingutehnika === ==== Soomusmasinad ==== {| class="wikitable" |+ ! colspan="2" |Soomusmasinad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Tank]]id | NSVL/UKR | [[T-55]] moderniseeritud versioon M-55S<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2023/07/m-55s.html ЗСУ втратили перший танк M-55S (ВІДЕО)] (vaadatud: 14.07.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353488/graafik-neetud-tank-miks-ei-taha-ukski-ukraina-armee-uksus-neid-vanu-sloveenia-tanke |title=GRAAFIK - „Neetud tank“ – miks ei taha ükski Ukraina armee üksus neid vanu Sloveenia tanke? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[T-64]], [[T-72]] erinevad modifikatsioonid, [[T-80|T-80BV]] ja [[T-84|T-84 Oplot]]<ref name=sodur_2023_3 /> | |- | | |Lääne |[[Leopard 1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120220056/tanapaeva-sotta-need-ei-kolba-kas-ligi-60-aastastest-saksa-tankidest-saavad-ukraina-sodurite-jaoks-teraskirstud|title=„Tänapäeva sõtta need ei kõlba.“ Kas ligi 60-aastastest Saksa tankidest saavad Ukraina sõdurite jaoks teraskirstud? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2023-07-29 |access-date=2023-07-29 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Leopard 2|Leopard 2A4, Leopard 2A6]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-leopard-2a4-osnastyly-dynamichnym-zahystom/ Українські Leopard 2А4 оснастили динамічним захистом] (vaadatud: 01.06.2023)</ref>, [[Stridsvagn 122]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120365222/graafik-kas-ukraina-soja-parim-tank-on-tegelikult-hoopis-laiemale-avalikkusele-tundmatu-rootslane |title=GRAAFIK - Kas Ukraina sõja parim tank on tegelikult hoopis laiemale avalikkusele tundmatu „rootslane“? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-21 |access-date=2025-03-21 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Challenger 2]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120357656/ekspert-vastab-miks-on-eestit-turvav-challenger-2-tank-tegelikult-ukraina-soja-koige-viletsam-nuudisaegne-laane-tank |title=EKSPERT VASTAB - Miks on Eestit turvav Challenger 2 tank tegelikult Ukraina sõja kõige viletsam nüüdisaegne lääne tank? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-19 |access-date=2025-02-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[M1 Abrams]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/47-ma-brygada-pokazala-bojove-zastosuvannya-svoyih-m1a1-sa-abrams/ 47-ма бригада показала бойове застосування своїх M1A1 SA Abrams] (vaadatud: 27.04.2024)</ref> | |- | |[[Jalaväe lahingumasin]]ad |NSVL |[[BMP-1]], [[BMP-2]] | |- | | |Lääne |[[Bradley (jalaväe lahingumasin)|Bradley]],<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120204564/bradley-soitis-miinile-siis-sai-raketiga-pihta-aga-mehed-jaid-terveks-laane-soomus-saadab-ukrainas-korda-imes „Bradley sõitis miinile, siis sai raketiga pihta, aga mehed jäid terveks.“ Lääne soomus saadab Ukrainas korda imesid] - Delfi SÕJANDUS 18.06.2023, 00:01</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bradley-vytrymav-pidryv-ta-vluchannya-protytankovoyi-rakety/ Bradley витримав підрив та влучання протитанкової ракети] (vaadatud: 13.07.2023)</ref> [[Stryker]],<ref>[https://www.err.ee/1609005383/soja-475-paev-putin-venemaa-on-vastupealetungi-kaigus-kaotanud-54-tanki#relvaabipakett USA saadab Ukrainale 325 miljoni eest sõjatehnikat enda varudest] ERR 13.06.2023</ref> [[CV-90]],<ref name=ERR_230119_Archer/> [[Marder 1]], {{ill|en|FV 107 Scimitare|FV107_Scimitar}}, [[Lynx (jalaväe lahingumasin)|Lynx KF41]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120350040/venelaste-masinad-on-nende-korval-plekk-karbid-kuidas-muudab-ukraina-lahinguvalja-sakslaste-moodsaima-soomusmasina-tulek |title=„Venelaste masinad on nende kõrval plekk-karbid.“ Kuidas muudab Ukraina lahinguvälja sakslaste moodsaima soomusmasina tulek? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-15 |access-date=2025-01-15|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | |[[Soomustransportöör]]id |NSVL/UKR |[[MT-LB]], [[BTR-3]], [[BTR-4]], [[BTR-60]], [[BTR-70]], [[BTR-80]], [[BRDM-2]] | |- | | |Lääne |{{ill|en|YPR-765|YPR-765}}, [[M113]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120407081/noukogude-masinad-on-piin-miks-teeb-igivana-ameeriklaste-soomuk-isegi-uutele-vene-omadele-silmad-ette |pealkiri=„Nõukogude masinad on piin.“ Miks teeb igivana ameeriklaste soomuk isegi uutele Vene omadele silmad ette? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-30 |vaadatud=2025-09-30 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FV103 Spartan]], [[VAB]], [[Patria Pasi|Sisu XA-185]] | |- | |[[Luuresoomuk]]d |NSVL |[[BRDM-2]]<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/bijtsi_tro_majut_modernizovanu_brdm_2_v_jakij_zminili_faktichno_vse_scho_mozhna-12549.html Бійці ТрО мають модернізовану БРДМ-2, в якій змінили фактично все, що можна] (vaadatud: 16.08.2023)</ref> | |- | |[[Soomusauto]]d |UKR |[[Kozak-2]], [[Kozak-2M|Kozak-2M1]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/syly-oborony-otrymuyut-modernizovani-kozak-2m1/ Сили оборони отримують модернізовані Козак-2М1] (vaadatud: 31.08.2023)</ref> [[Kozak-5]], [[KrAZ Spartan]], [[KrAZ Cobra]], [[Novator]], [[Varta]] | |- | | |Lääne | [[International MaxxPro|MaxxPro]], [[Bushmaster]], [[BMC Kirpi]], {{ill|en|Oshkosh M-ATV|Oshkosh M-ATV}}, [[HMMWV]], {{ill|en|Cougar|Cougar (MRAP)}}, {{ill|en|Iveco LMV|Iveco LMV}}, [[Roshel Senator]], {{ill|en|Husky TSV|Husky TSV}}, [[Mamba Alvis]] | |- |} ==== Suurtükid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Suurtükid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Iseliikuv suurtükk|Iseliikuvad suurtükid]] |UKR/NSVL |[[2S9 Nona-S]], [[2S1 Gvozdika]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/sitka-vryatuvala-sau-gvozdyka-vid-lantseta/ Сітка врятувала САУ “Гвоздика” від “Ланцета”] (vaadatud: 15.03.2023)</ref> [[2S3 Akatsija]], [[2S5 Giatsint-S]], [[2S7 Pion]]<ref>[https://defence-ua.com/army_and_war/na_18_misjatsi_vijni_proti_rf_zsu_dosi_majut_203_mm_snarjadi_do_sau_2s7_pion-12575.html На 18 місяці війни проти РФ ЗСУ досі мають 203-мм снаряди до САУ 2С7 "Піон"] (vaadatud: 19.08.2023)</ref>, [[2S19 Msta-S]], [[2S22 Bohdana|Bohdana]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120340963/ka-vene-kindralstaabis-ei-istu-lollid-kas-jumala-kingitus-aitab-ukrainlastel-lahinguvaljale-tasakaalu-tuua |title=„Ka Vene kindralstaabis ei istu lollid.“ Kas „jumala kingitus“ aitab ukrainlastel lahinguväljale tasakaalu tuua? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-03 |access-date=2024-12-03 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> | |- | | |Lääne |[[PzH 2000]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/26-ta-artbrygada-pokazala-u-diyi-sau-pzh-2000/ 26-та артбригада показала у дії САУ “PzH 2000”] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[Zuzana 2]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-vijskovi-pokazaly-zastosuvannya-sau-zuzana-2/ Українські військові показали застосування САУ Zuzana 2] (vaadatud: 27.10.2022)</ref> [[CAESAR]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/caesar-golovnokomanduvach-zsu-pokazav-artylerystiv-na-frantsuzkyh-sau/ CAESAR: Головнокомандувач ЗСУ показав артилеристів на французьких САУ] (vaadatud: 26.05.2022)</ref> [[M109]], [[AHS Krab]], [[AS-90]], [[ShKH vz. 77|ShKH vz. 77 Dana]],<ref name="sodur_23_2" /> [[Artillerisystem 08|Archer]]<ref name=ERR_230119_Archer>[https://www.err.ee/1608855614/rootsi-annab-ukrainale-lahingumasinaid-ja-archeri-iseliikursuurtukke Rootsi annab Ukrainale lahingumasinaid ja Archeri iseliikursuurtükke] ERR 19.01.2023 12:09</ref>, [[T-155 Fırtına]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120250752/sojapaevik-641-paev-venelaste-surve-ukrainlastele-on-metsik-samas-tuurib-kreml-kavalalt-soja-kulmutamise-suunas |title=SÕJAPÄEVIK (641. päev): Venelaste surve ukrainlastele on metsik. Samas tüürib Kreml kavalalt sõja külmutamise suunas |url-access=subscription |author=Peeter Tali |date=2023-11-26 |access-date=2023-11-26 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[RCH 155]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120349535/sojapaevik-1055-paev-valjavote-pohja-korea-soduri-paevikust-taidan-ulemjuhataja-kasud-isegi-kui-need-maksavad-mulle-elu |title=SÕJAPÄEVIK (1055. päev) - Väljavõte Põhja-Korea sõduri päevikust: täidan ülemjuhataja käsud, isegi kui need maksavad mulle elu |url-access=subscription |author=Christopher Krutto |date=2025-01-13 |access-date=2025-01-13 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref> | |- | |[[Suurtükk|Pukseeritavad suurtükid]] |UKR/NSLV |[[L119]], [[D-20]], [[D-30]], [[2B16 Nona-K]], [[2A36 Giatsint-B]], [[2A65 Msta-B]] | |- | | |Lääne |[[M777]]<ref>[https://defence-ua.com/news/pidrozdil_z_m777_utilizuvav_ponad_200_tsilej_za_pivtora_misjatsja_sered_znischenoji_zbroji_navit_zrk_s_400-9441.html Підрозділ з M777 утилізував понад 200 цілей за півтора місяця: серед знищеної зброї – навіть ЗРК С-400] (vaadatud: 27.10.2022)</ref>, [[FH-70]], [[L118]], [[L119]], [[M101_haubits|M101]] (USA), [[Mod 56]] (Hispaania), [[M-46]] (Horvaatia), [[TRF1]], [[M114]] (Portugal)<ref name="sodur_23_2" /> | |- | |[[Miinipilduja]]d |NSVL |[[2B9 Vasiljok]] | |- | |[[Raketiheitja]]d |UKR |[[BM-21 Grad]], [[BM-27 Burevi]], [[BM-30 Smertš]]<ref name="sodur_22_5" /> | |- | | |Lääne |[[M142 HIMARS]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120216766/see-ajab-ohutorje-hulluks-selgitame-eksperdi-ja-graafikute-abiga-miks-toovad-raketid-atacms-ukraina-sotta-poorde|title=„See ajab õhutõrje hulluks!“ Selgitame eksperdi ja graafikute abiga, miks toovad raketid ATACMS Ukraina sõtta pöörde |url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 16. juuli 2023</ref>, [[M270 MLRS]], [[RM-70|RM-70 Vampir]]<ref name="sodur_23_2">[https://issuu.com/sodur/docs/issuu_2_23/30 Suurtükivägi mängib Ukrainas suuremat rolli, kui esialgu võis arvata] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur 2023-2</ref><ref name="sodur_22_5">[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/28 Lääne mitmikraketiheitjad ukrainlaste arsenalis] Kaarel Mäesalu, Ajakiri Sõdur 5-2022</ref> | |- | |Suurtükiväe radarid |UKR | | |- | | |Lääne |[[AN/TPQ-36]], [[AN/TPQ-53]] (USA), [[COBRA]], [[Arthur (radar)|Arthur]] (Rootsi)<ref>{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120221606/sojaraport-teet-kalmus-vaidetavalt-ei-sodi-ukraina-lounarindel-peale-tungides-nato-stiilis |title=SÕJARAPORT: väidetavalt ei sõdi Ukraina lõunarindel peale tungides 'NATO stiilis'|url-access=subscription|author=Teet Kalmus}} Delfi FORTE Sõjandus 4.08.2023, 12:29</ref> | |- |} ==== Tuletoetusrelvad ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Tuletoetusrelvad !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|Tankitõrje raketisüsteemid]] |UKR |[[Stugna-P]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/natsgvardijtsi-na-donechchyni-zi-stugny-znyshhyly-dva-rosijski-tanky/ Нацгвардійці на Донеччині зі «Стугни» знищили два російські танки] (vaadatud: 18.08.2020)</ref> | |- | | |Lääne |[[FGM-148 Javelin]], [[NLAW]] | |- | |[[Tankitõrje#Tankitõrjekahurid|Tankitõrjekahurid]] |NSVL |[[2A29 MT-12 Rapira]], [[BS-3]] | |- | | |Lääne | |- | |Tuletoetussoomukid |NSVL |[[T-62]] kere koos [[BMP-2]]-e torniga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/volontery-pokazaly-mashynu-vognevoyi-pidtrymky-na-bazi-t-62/ Волонтери показали машину вогневої підтримки на базі Т-62] (vaadatud: 09.07.2023)</ref> | |- | | |Lääne |[[AMX-10RC]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120212798/seda-et-soomus-on-ohuke-teati-kohe-kas-prantslaste-ratastel-tank-on-ukraina-tankistide-jaoks-toesti-surmaloks |pealkiri=„Seda, et soomus on õhuke, teati kohe.“ Kas prantslaste „ratastel tank“ on Ukraina tankistide jaoks tõesti surmalõks? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2023-07-05 |vaadatud=2023-07-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[B1 Centauro]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120414904/prantslaste-ratastel-tankid-porusid-ukraina-sojas-kas-itaallaste-omadel-laheb-paremini |pealkiri=Prantslaste ratastel tankid põrusid Ukraina sõjas. Kas itaallaste omadel läheb paremini? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-05 |vaadatud=2025-11-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- |} ==== Õhutõrje ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Õhutõrje !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Õhutõrjesoomuk|Õhutõrje raketisüsteemid]] |UKR/NSVL |[[2K22 Tunguska]],<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-donechchyni-po-aviatsiyi-rf-pratsyuyut-kompleksy-2s6-tunguska/ На Донеччині по авіації РФ працюють комплекси 2С6 “Тунгуска”] (vaadatud: 02.01.2022)</ref><ref>[https://mil.in.ua/uk/news/ukrayinski-kompleksy-tunguska-zaluchyly-do-zbyttya-krylatyh-raket/ Українські комплекси “Тунгуска” залучили до збиття крилатих ракет](vaadatud: 04.07.2023)</ref><ref name=sodur_2023_1>[https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/20 Ukraina õhutõrje Vene rakettide vastu] Urmas Salo, ajakiri Sõdur 1-2023</ref> [[9K33 Osa]], [[9K35 Strela-10]], [[S-200]], [[S-300]], {{ill|en|R-73|R-73 (missile)}} | |- | | |Lääne |[[MIM-104 Patriot]], [[IRIS-T]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391464/eesti-ja-lati-tellitud-saksa-rakett-ei-eksi-ukraina-sojas-peaaegu-mitte-kunagi-kuid-miks-voib-sellest-vaheks-jaada |pealkiri=Eesti ja Läti tellitud Saksa rakett ei eksi Ukraina sõjas peaaegu mitte kunagi. Kuid miks võib sellest väheks jääda? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-18 |vaadatud=2025-07-18 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, [[NASAMS]],<ref name=sodur_2023_1 /> [[Alvis Stormer]], [[RBS 70]], [[Starstreak]], [[FIM-92 Stinger]], [[PPZR Piorun]], {{ill|en|AN/TWQ-1 Avenger|AN/TWQ-1 Avenger}}, {{ill|en|MIM-23 Hawk|MIM-23 Hawk}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120393377/ukraina-voivad-venelaste-ohuterrorist-paasta-40-000-usa-ladudes-seisvat-1950ndatest-toodetud-vana-raketti |pealkiri=Ukraina võivad venelaste õhuterrorist päästa 40 000 USA ladudes seisvat 1950ndatest toodetud vana raketti |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-28 |vaadatud=2025-07-28 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder|AIM-9 Sidewinder}}, {{ill|en|SAMP/T Aster|Aster (missile family)}}, {{ill|en|Crotale|Crotale (missile)}} | |- | |[[Õhutõrje|Õhutõrje kahurid]] |NSVL/UKR |[[ZU-23-2]], [[ZSU-23-4 Shilka]] | |- | | |Lääne |[[Gepard (soomuk)|Gepard]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392898/miks-kujunes-sakslaste-antud-vanarauast-juhuse-labi-ukraina-armee-tahtis-kaitseliin |pealkiri=Miks kujunes sakslaste antud „vanarauast“ juhuse läbi Ukraina armee tähtis kaitseliin? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-26 |vaadatud=2025-07-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref>, {{ill|en|Skynex}}, {{ill|en|Skyranger 35}} | |- | |Õhutõrje radarid |UKR/NSVL |{{ill|en|P-18 radar|P-18 radar}}, [[80K6M]] | |- |} ==== Pioneeritehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Pioneeritehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Sillatank]]id | | | |- | |[[Demineerimine|Demineerimismasinad]] |Lääne |[[NM189 Ingeniørpanservogn]] (Norra), [[Wisent 2]] (Saksa), [[Leopard 2R]] (Soome)<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120202528/ekspert-selgitab-kas-suure-hulga-laane-tehnika-kaotamine-mojutab-abi-ukrainale-kas-kaotusi-saab-asendada |title=EKSPERT SELGITAB: Kas suure hulga lääne tehnika kaotamine mõjutab abi Ukrainale? Kas kaotusi saab asendada?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 16. juuni 2023, 00:10</ref>, {{ill|en|M58 MICLIC|M58 MICLIC}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120221694/traali-oskavad-venelased-ohku-lasta-draakon-on-larmakas-kuidas-murravad-ukraina-sodurid-labi-miinivaljade |title=Traali oskavad venelased õhku lasta, „draakon“ on lärmakas. Kuidas murravad ukraina sõdurid läbi miiniväljade? |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 6. august 2023, 00:01</ref>, {{ill|en|M1150 ABV|M1150 Assault Breacher Vehicle}} | |- | |Muu pioneeritehnika |NSVL/UKR |[[IMR-2]], [[BREM-4]] | |- |} ==== Juhtimis- ja sidetehnika ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Juhtimis- ja sidetehnika !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Sidemasinad | | | |- | |EW-võitluse vahendid<ref name=EW/><ref name=EW_2/> |UKR |[[Pokrova]], [[Lima EW]] | |- |} ==== Lennuvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Lennuvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |[[Lennuk]]id |NSVL/UKR |[[MiG-29]], [[Suhhoi Su-24|SU-24]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120432919/venemaa-pommitab-ja-pommitab-kuid-sellest-hoolimata-ukraina-koige-ohtlikumate-lennukite-arv-kasvab |title=Venemaa pommitab ja pommitab, kuid sellest hoolimata Ukraina kõige ohtlikumate lennukite arv kasvab |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-30 |access-date=2025-01-30 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Suhhoi Su-25|SU-25]], [[Suhhoi Su-27|SU-27]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120404707/ukraina-legendaarsed-hallid-kummitused-on-otsa-saamas-kui-tugevalt-see-ukrainlasi-mojutab |title=Ukraina legendaarsed „hallid kummitused“ on otsa saamas. Kui tugevalt see ukrainlasi mõjutab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-19 |access-date=2025-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Il-76]], [[An-26]] | |- | | |Lääne |[[F-16]]<ref>[https://www.postimees.ee/7838922/reznikovi-sonul-suureneb-ukrainale-antavate-lennukite-arv Reznikovi sõnul suureneb Ukrainale antavate lennukite arv] Postimees 22. august 2023, 01:48</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120225949/tegelikkuses-pole-asjad-paikeselised-havituslendur-selgitab-kuidas-hakkavad-ukrainlased-laane-lennukeid-kasutama|title=„Tegelikkuses pole asjad päikeselised.“ Hävituslendur selgitab, kuidas hakkavad ukrainlased lääne lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2023-08-22| access-date=2023-08-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120294896/vaga-piiratud-voimalused-kas-eurooplaste-vanad-f-16-lennukid-voivad-ukraina-taevas-uuematelt-vene-havitajatelt-peksa-saada|title=„Väga piiratud võimalused.“ Kas eurooplaste vanad F-16 lennukid võivad Ukraina taevas uuematelt Vene hävitajatelt peksa saada? |url-access=subscription|autor=Taavi Minnik |date=2024-05-22| access-date=2024-05-22 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120302341/asjad-loksuvad-paika-sel-suvel-saab-ukraina-viimaks-hakata-f-16-lennukeid-kasutama |title=„Asjad loksuvad paika.“ Sel suvel saab Ukraina viimaks hakata F-16 lennukeid kasutama |url-access=subscription|autor=Pjotr Sauer, Dan Sabbagh, Shaun Walker, Toimetas: Jete-Ri Jõesaar |date=2024-06-22 |access-date=2024-06-22 |website=www.delfi.ee}} © Guardian News & Media, 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title=„Venelased korraldavad neile suure jahi.“ Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title=„Tekib Maosaare efekt.“ Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120324767/sojalennuki-f-16-piloot-kommenteerib-ukraina-uusi-voimalusi-venelasi-ootab-ees-veel-halbu-ullatusi |title=Sõjalennuki F-16 piloot kommenteerib Ukraina uusi võimalusi: venelasi ootab ees veel halbu üllatusi |url-access=subscription |author=Vaidas Saldžiūnas |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref name=f16_mirage/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120366566/rootslased-ja-ameeriklased-valmistavad-venelastele-ebameeldivat-ullatust-ukraina-f-16-havitajatega-sunnivad-huvitavad-lood |title=„Rootslased ja ameeriklased valmistavad venelastele ebameeldivat üllatust.“ Ukraina F-16 hävitajatega sünnivad huvitavad lood |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-27 |access-date=2025-03-27 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Dassault Mirage 2000N/2000D|Mirage 2000-5]]<ref>[https://www.err.ee/1609363007/droonid-tabasid-rostovi-oblastis-asuvat-vene-rafineerimistehast#mirage Prantsusmaa annab Ukrainale hävitajad Mirage 2000-5] ERR 6. VI 2024</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120298784/macron-teatas-et-prantsusmaa-annab-ukrainale-havituslennukeid-mirage-2000 Macron teatas, et Prantsusmaa annab Ukrainale hävituslennukeid Mirage 2000] Delfi 7. VI 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609484368/prantsusmaa-lubatud-havitajad-jouavad-ukrainasse-enne-kevadet#mirage Prantsusmaa hävitajad jõuavad Ukrainasse enne kevadet] ERR 8. X 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120355949/piisab-viiest-kuni-seitsmest-prantslaste-mirage-id-muudavad-okupantide-elu-raskemaks-millega-need-venelasi-ahvardavad |title=„Piisab viiest kuni seitsmest.“ Prantslaste Mirage’id muudavad okupantide elu raskemaks. Millega need venelasi ähvardavad? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-10 |access-date=2025-02-10|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=f16_mirage>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363620/trumpi-administratsiooni-otsustada-on-ukraina-f-16-lennukite-elu-ja-surm-kuid-hadast-voivad-paasta-prantslased |title=Trumpi administratsiooni otsustada on Ukraina F-16 lennukite elu ja surm, kuid hädast võivad päästa prantslased |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-15 |access-date=2025-02-15|website=www.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120402130/prantsusmaa-annab-mirage-e-juurde-mis-on-taskuulekaal-ja-kuidas-see-ukrainat-venelaste-vastu-aitab |pealkiri=Prantsusmaa annab Mirage’e juurde. Mis on taskuülekaal ja kuidas see Ukrainat venelaste vastu aitab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-09-08 |vaadatud=2025-09-08 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Saab 340AEW&C]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120297707/vene-omadele-teevad-silmad-ette-kuidas-hakkavad-rootslaste-lendavad-radarid-muutma-olukorda-ukraina-rindel |title=„Vene omadele teevad silmad ette!“ Kuidas hakkavad rootslaste lendavad radarid muutma olukorda Ukraina rindel? |url-access=subscription |autor=Taavi Minnik |date=2024-05-25 |access-date=2024-05-25 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609357140/rootsi-radarilennukitega-naeb-ukraina-vene-ohurunnakuid-tulemas-silmapiiri-tagant Rootsi radarilennukitega näeb Ukraina Vene õhurünnakuid tulemas silmapiiri tagant] ERR, 30.V 2024</ref> | |- | |[[Kopter]]id |NSVL/UKR |[[Mi-2MSB|Mi-2]], [[Mi-8]], [[Mi-14]], [[Mi-24]]<ref>[https://www.err.ee/1609029500/raketirunnak-peatas-ajutiselt-liikluse-kertsi-sillal#kopter WSJ: Poola andis Ukrainale kümmekond ründekopterit Mi-24] ERR 9. juuli 2023</ref> | |- | | |Lääne |{{ill|en|Airbus H225}}, {{ill|en|Sea King Mk41|Westland Sea King}} | |- | |[[Droon]]id<ref name=droonid/><ref name=droonid_2/><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583777/ukraina-soja-drooniporgul-on-kolm-ringi-mida-see-tahendab-ja-mida-peavad-sellest-oppima-teised |title=Ukraina sõja droonipõrgul on kolm ringi. Mida see tähendab ja mida peavad sellest õppima teised? |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2026-05-15 |access-date=2026-05-15 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> |UKR |[[Leleka-100]], [[Furija]], [[Valkirija]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/rosijska-ppo-ne-zmogla-zbyty-ukrayinsku-valkiriyu/ Російська ППО не змогла збити українську “Валькірію”] (vaadatud: 04.08.2023)</ref>, [[SpyGun]]<ref>[https://www.err.ee/1609055678/ukraina-armee-teatel-teevad-nad-melitopoli-ja-berdjanski-suunal-edusamme#spygun Ukraina saatis oma uue drooni katsetamiseks lahingualale] ERR 8. august 2023</ref>, [[Morok]]<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120230505/sojapaevik-563-paev-ukrainlased-saavad-krimmi-peagi-ameeriklaste-rakettidega-tervitada |title=SÕJAPÄEVIK (563. päev): Ukrainlased saavad Krimmi peagi ameeriklaste rakettidega tervitada |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 09.09.2023, 21:06</ref>, [[Topaz (droon)|Topaz]]<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=32783 Operatiiv- ja sõjaga seotud info 15. septembril] BLOGI kolonel Hans 15. september 2023</ref>, [[Paljanitsa]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title=„Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele.“ Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Peklo]]<ref>[https://www.facebook.com/reel/594342169771910 Vladimir Zelenski: rakett-drooni Peklo esitlus] FB, 6. XII 2024</ref><ref>[https://x.com/bayraktar_1love/status/1865012700553646225 Special Kherson Cat] X, 6. XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120344789/see-voib-teha-palju-kahju-kas-700-kilomeetrise-lennuulatusega-porgudroonist-kujuneb-ukraina-jaoks-toeline-kattemaksurelv |title=„See võib teha palju kahju.“ Kas 700-kilomeetrise lennuulatusega „põrgudroonist“ kujuneb Ukraina jaoks tõeline kättemaksurelv? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-24 |access-date=2024-12-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ruta (droon)|Ruta]], [[Bars (droon)|Bars]]<ref>[https://www.bbc.com/ukrainian/articles/cn8v5qq3xe0o Ракета "Барс": що відомо про нову українську розробку і в чому її головна перевага] BBC News Ukraina, 16. IV 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120373213/venemaa-vastu-on-vaja-raketti-mis-lendab-1500-km-ukraina-teatab-uute-rakettide-loomisest-kas-moni-neist-kasutusse-ka-jouab |title=„Venemaa vastu on vaja raketti, mis lendab 1500 km.“ Ukraina teatab uute rakettide loomisest. Kas mõni neist kasutusse ka jõuab? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-28 |access-date=2025-04-28 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-1]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120383507/mida-kujutab-endast-salaparane-droon-millega-ukraina-rundab-venemaa-sisemaal-asuvaid-sojatehaseid |title=Mida kujutab endast salapärane droon, millega Ukraina ründab Venemaa sisemaal asuvaid sõjatehaseid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-10 |access-date=2025-06-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref name=fp_1_2>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120583842/fire-pointi-fp-1-ja-fp-2-mida-kujutavad-endast-zelenskoi-sobra-relvafirma-toodangu-superstaarid |title=Fire Pointi FP-1 ja FP-2. Mida kujutavad endast Zelenskõi sõbra relvafirma toodangu superstaarid? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-05-17 |access-date=2026-05-17 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[FP-2]]<ref name=fp_1_2/>, [[Aeroprakt A-22]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389182/see-on-vaese-mehe-tiibrakett-ukraina-on-loonud-okupantide-kimbutamiseks-ootamatu-relva |pealkiri=„See on vaese mehe tiibrakett!“ Ukraina on loonud okupantide kimbutamiseks ootamatu relva |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-07 |vaadatud=2025-05-07 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[AN-196 Ljutõi]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120389851/vaja-on-kiirust-ja-tapsust-kas-eestile-sobiks-ukraina-armee-droon-hirmuaratav |pealkiri=„Vaja on kiirust ja täpsust.“ Kas Eestile sobiks Ukraina armee droon Hirmuäratav? |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-05-11 |vaadatud=2025-05-11 |url-access=subscription |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Backfire]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120392298/video-kas-ukrainlased-on-okupantide-kimbutamiseks-ulessoojendanud-veel-uhe-teise-maailmasoja-aegse-noksu |title=VIDEO - Kas ukrainlased on okupantide kimbutamiseks ülessoojendanud veel ühe Teise maailmasõja-aegse nõksu? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-07-22 |access-date=2025-07-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>[https://backfire.zliptakhy.com/en/ Backfire] ZLI PTHAKY, 22.VII 2025</ref>, [[Behemoth (droon)|Behemoth]]<ref>[https://militarnyi.com/en/news/ukraine-behemoth-drone-hundreds-km-range/ Ukraine Unveils Behemoth Shahed-Style Drone With Hundreds-of-Kilometers Range] Militarnyi, 26. V 2026</ref>, [[E-300 Horõnych]]<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8508776/ukraina-soja-suurim-ullatus-voib-peituda-relvas-millest-peaaegu-ei-raagita |title=Ukraina sõja suurim üllatus võib peituda relvas, millest peaaegu ei räägita |url-access=subscription |author= |date=2026-07-15 |access-date=2026-07-15 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref>, fiiberoptilise kaabliga droonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120354496/vana-kooli-kindralid-lukkasid-need-tagasi-ukrainas-kaib-droonivoidujooks-ja-kaotajale-voivad-tagajarjed-olla-kibedad |title=„Vana kooli kindralid lükkasid need tagasi.“ Ukrainas käib „droonivõidujooks“ ja kaotajale võivad tagajärjed olla kibedad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-02-04 |access-date=2025-02-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> | |- | | | |[[TechnoHawk]]<ref name=delfi01/>, [[ODIN Win_Hit]]<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8288476/ukrainlased-esitlesid-oma-uut-nobedat-rundedrooni-shaheditapjat |pealkiri=Ukrainlased esitlesid oma uut nobedat ründedrooni – «Shaheditapjat» |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2025-07-17 |vaadatud=2025-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/uk/special-projects/perehoplyuvachi-odin-win_hit-uspishno-vyprobuvani-ta-zastosovuyutsya-proty-shahed-ta-gerbera/ Перехоплювачі ODIN Win_Hit успішно випробувані та застосовуються проти “Shahed” та “Гербера”] Militarny.com, 16.VII 2025 </ref> |arenduses |- | | |Lääne |[[Bayraktar TB2]],<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120229039/videod-bayraktarid-on-parast-pikka-vaikust-tagasi-ning-kimbutavad-jalle-ukrainas-okupante |title=VIDEOD: Bayraktarid on pärast pikka vaikust tagasi ning kimbutavad jälle Ukrainas okupante |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 4. september 2023 13:07</ref> [[AeroVironment Switchblade|Switchblade 300/600]], [[AeroVironment RQ-20 Puma]], [[EOS C VTOL]]<ref>[https://threod.com/products/eos-c-vtol EOS C VTOL]</ref>, erinevaid laiatarbedroonid,<ref>[https://issuu.com/sodur/docs/4_22_issuu/8 Mikrodroonid Ukraina sõjas] Andrei Šlabovitš ajakiri Sõdur 4-2022</ref><ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120223734/see-on-nagu-arvutimang-rindel-koos-ukraina-koige-osavama-ja-tapvama-droonijuhiga|title=„See on nagu arvutimäng“: rindel koos Ukraina kõige osavama ja tapvama droonijuhiga |url-access=subscription}} Eesti Ekspress 13. august 2023 17:52</ref> [[PPDS]] (Austraalia),<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120228207/neid-saab-sadade-kaupa-vaenlase-pihta-saata-lennundusekspert-paljastab-kuidas-ukraina-papist-droonidega-venemaad-rundab|title=„Neid saab sadade kaupa vaenlase pihta saata.“ Lennundusekspert paljastab, kuidas Ukraina papist droonidega Venemaad ründab |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 31. august 2023 15:40</ref> [[Octopus]]<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8356998/britid-loovad-ukrainlastega-kaed-salaparased-kaheksajalad-asuvad-tuhandete-kaupa-taevast-kaitsma Britid löövad ukrainlastega käed: salapärased «kaheksajalad» asuvad tuhandete kaupa taevast kaitsma] Postimees, 6.XI 2025</ref>, [[V-BAT]]<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://en.defence-ua.com/weapon_and_tech/new_v_bat_drones_in_ukraine_shield_ai_declassifies_their_use_in_the_unmanned_systems_forces-13639.html |title=New V-BAT Drones in Ukraine: Shield AI Declassifies Their Use in the Unmanned Systems Forces |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=defense.express.com}}</ref>, [[Hornet]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120589620/mida-kujutab-endast-ameeriklaste-droon-mis-on-sellest-kevadest-vene-armee-oudusunenaoks-saanud |pealkiri=Mida kujutab endast ameeriklaste droon, mis on sellest kevadest Vene armee õudusunenäoks saanud? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-09 |vaadatud=2026-06-09 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> | |- | |[[Tiibrakett|Tiibraketid]]<ref name=raketid>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120338212/graafik-ainult-droonidega-vene-sojatoostust-ei-neutraliseeri-kaheksa-malakat-millega-ukraina-saab-venemaad-nuhelda |title=GRAAFIK - „Ainult droonidega Vene sõjatööstust ei neutraliseeri.“ Kaheksa „malakat“, millega Ukraina saab Venemaad nuhelda |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2024-11-21 |access-date=2024-11-21 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref> |UKR |[[Neptun (raketikompleks)|Neptun]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120364608/uhe-vene-naftatootlemistehase-havitamiseks-kulub-10-15-raketti-kas-pikk-neptun-poletab-putini-naftatoostuse-maha |title=„Ühe Vene naftatöötlemistehase hävitamiseks kulub 10–15 raketti.“ Kas Pikk Neptun põletab Putini naftatööstuse maha? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-03-19 |access-date=2025-03-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Pikk Neptun]]<ref name=hrim/>, [[TU-143]]<ref name=raketid/>, [[Trembita]]<ref>[https://www.err.ee/1609559707/ukraina-teatel-kaotas-venemaa-oopaevaga-1630-sodurit#trembita Ukraina töötab välja Moskvani lennata suutvat tiibraketti Trembita] ERR, 24.xII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120363372/kas-ukraina-soja-mangumuutjaks-ja-moskva-poletajaks-voib-saada-natside-v-1-eeskujul-arendatud-saasturakett |title=Kas Ukraina sõja mängumuutjaks ja Moskva põletajaks võib saada natside V-1 eeskujul arendatud säästurakett? |author=Taavi Minnik |url-access=subscription |date=2025-03-15 |access-date=2025-03-15 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}</ref>, [[Bars (tiibrakett)|Bars]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120391932/saksamaa-ostab-ukrainale-sadu-tiibrakette-mida-need-salaparased-relvad-endast-kujutavad |pealkiri=Saksamaa ostab Ukrainale sadu tiibrakette. Mida need salapärased relvad endast kujutavad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-07-21 |vaadatud=2025-07-21 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[FP-5 Flamingo]]<ref>[https://www.err.ee/1609773024/trump-pani-taas-surve-soja-lopetamise-eest-ukrainale#flamingo Ukraina alustas 3000-kilomeetrise lennuulatusega tiibrakettide tootmist] ERR, 18.VIII 2025</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120400629/miks-lendas-ukraina-3000-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelv-lahingukatsetusel-koigest-monisada-kilomeetrit |title=Miks lendas Ukraina 3000-kilomeetrise lennukaugusega imerelv lahingukatsetusel kõigest mõnisada kilomeetrit? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-01| access-date=2025-09-01}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120405787/venemaa-poletamine-alaku-ukraina-leidis-oma-monstrumraketile-jouseadme-mis-on-tuttav-ka-eesti-ohuvaele |title=Venemaa põletamine alaku! Ukraina leidis oma monstrumraketile jõuseadme, mis on tuttav ka Eesti õhuväele |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-24| access-date=2025-09-24}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120431823/see-oleks-vastasele-kingitus-kus-on-ukrainlaste-rakett-millest-pidi-saama-venemaa-mahapoletaja |title=„See oleks vastasele kingitus.“ Kus on ukrainlaste rakett, millest pidi saama Venemaa mahapõletaja? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-26| access-date=2026-01-26}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> | |- | | |Lääne |[[Storm Shadow]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120192278/vene-ohutorje-seda-ei-marka-miks-voib-brittide-antud-rakett-venelaste-plaanid-ukrainas-sassi-luua |title=„Vene õhutõrje seda ei märka.“ Miks võib brittide antud rakett venelaste plaanid Ukrainas sassi lüüa?|url-access=subscription}} Delfi Forte SÕJANDUS 24. mai 2023</ref>, [[Storm Shadow|SCALP EG]] | |- | | | |{{ill|en|AGM-158 JASSM}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120319829/see-on-tulevikus-vene-ohutorje-jaoks-suur-oht-kas-ameeriklaste-imerakett-havitab-krimmi-silla |title=„See on tulevikus Vene õhutõrje jaoks suur oht!“ Kas ameeriklaste imerakett hävitab Krimmi silla? |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2024-09-06 |access-date=2024-09-06 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[ERAM]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120401172/kas-tuhanded-usa-uued-minitiibraketid-toovad-ukraina-sotta-kauaoodatud-poorde |title=Kas tuhanded USA uued „minitiibraketid“ toovad Ukraina sõtta kauaoodatud pöörde? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-09-04| access-date=2025-09-04}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> |Otsuse ootel |- | |[[Ballistiline rakett|Ballistilised raketid]]<ref name=raketid/> |NSVL/UKR |[[Hrim-2]]<ref name=hrim>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120384131/see-on-toeliselt-voimas-relv-ukraina-uut-raketti-umbritseb-paks-saladuseloor-mida-on-sellest-teada |title=„See on tõeliselt võimas relv.“ Ukraina uut raketti ümbritseb paks saladuseloor. Mida on sellest teada? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-06-12 |access-date=2025-06-12 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8268717/ukraina-alustab-oma-esimese-ballistilise-raketi-seeriatootmist |title=Ukraina alustab oma esimese ballistilise raketi seeriatootmist |url-access=subscription |author= |date=2025-06-14 |access-date=2025-06-14 |website=maailm.postimees.ee}}</ref>, [[SS-21 Skarabeus|OTR-21 Totška]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=After A Six-Month Lull, The Ukrainians Are Lobbing Tochka Ballistic Missiles Again |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/11/23/after-a-six-month-lull-the-ukrainians-are-lobbing-tochka-ballistic-missiles-again/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120368332/video-sellise-kaotus-oleks-kingitus-venelastele-ukrainlased-kimbutavad-venelasi-parajate-frankensteini-koletistega |title=VIDEO - „Sellise kaotus oleks kingitus venelastele.“ Ukrainlased kimbutavad venelasi parajate Frankensteini koletistega |url-access=subscription | author=Taavi Minnik|date=2025-04-04 |access-date=2025-04-04 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[S-200]], Sapsan | |- | | |Lääne |{{ill|en|MGM-140 ATACMS|MGM-140 ATACMS|ATACMS}}<ref>{{Cite news |date=17. oktoober 2023 |url=https://www.bbc.com/news/world-europe-67135163 |title=Ukraine uses US-supplied ATACMS for the first time, says Zelensky |author1=Robert Greenall |author2= Chris Partridge |work=BBC}}</ref> | |- | |Muud raketid |Lääne |{{ill|en|AGM-88 HARM}}, {{ill|en|ADM-160 MALD}}<ref>[https://tehnika.postimees.ee/8068358/putinil-vesi-ahjus-ukraina-vottis-kasutusse-usa-radaripimestuspommi PUTINIL VESI AHJUS ⟩ Ukraina võttis kasutusse USA radaripimestuspommi] Postimees 29. VII 2024</ref> , [[Harpoon]]<ref>{{cite web |title=Harpoon: The Old Anti-Ship Missile That Is Headed To Ukraine |url=https://www.19fortyfive.com/2022/05/harpoon-the-old-anti-ship-missile-that-is-headed-to-ukraine/ |website=www.19fortyfive |access-date=26. mail 2022 |date=26. mai 2022}}</ref><ref>{{cite news |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/05/28/7349084/|title= New 155-mm-calibre self-propelled artillery and Harpoon missiles arrive in Ukraine |newspaper=Ukrayinska Pravda|access-date=29. mail 2022 |date=28. mai 2022}}</ref>, {{ill|en|AIM-120 AMRAAM}}, {{ill|en|AIM-9 Sidewinder}}<ref>[https://kolonelhans.ee/?p=41149 Kolonel Hans] kol. Hannes Toomsalu blogi 2. VIII 2024</ref>, [[AGM-114 Hellfire]]<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586180/video-ukraina-osavnapud-andsid-usa-ja-iisraeli-vaenlaste-tapjale-taiesti-ootamatu-otstarbe |pealkiri=VIDEO - Ukraina osavnäpud andsid USA ja Iisraeli vaenlaste tapjale täiesti ootamatu otstarbe |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-25 |vaadatud=2026-05-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> | |- | |[[Planeeriv pomm|Planeerivad pommid]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353244/see-lendaks-kremlini-venemaa-oudusunenagu-ameeriklased-arendavad-ukraina-jaoks-463-kilomeetrise-lennukaugusega-imerelva |title=„See lendaks Kremlini.“ Venemaa õudusunenägu: ameeriklased arendavad Ukraina jaoks 463-kilomeetrise lennukaugusega imerelva |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-29 |access-date=2025-01-29}} forte.delfi.ee Sõjandus</ref> |Lääne |{{ill|en|AASM/Hammer|Armement Air-Sol Modulaire}}<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347430/sellega-saab-venelaste-positsioonidele-vaikselt-ligi-hiilida-vanad-ukraina-lennukid-said-endale-ohtlikud-relvad |title=„Sellega saab venelaste positsioonidele vaikselt ligi hiilida.“ Vanad Ukraina lennukid said endale ohtlikud relvad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Ühine otseründemoon|JDAM]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Axe |eesnimi=David |pealkiri=Ukrainian Pilots Could Toss Their New GPS-Guided Bombs 50 Miles Behind Russian Lines |url=https://www.forbes.com/sites/davidaxe/2023/02/22/ukrainian-pilots-could-toss-their-new-gps-guided-bombs-50-miles-behind-russian-lines/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Forbes |keel=en}}</ref>, [[GBU-39]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Satam |eesnimi=Parth |kuupäev=2024-05-25 |pealkiri=US-made GBU-39 SDB Glide Bomb is Beating Russian Jamming In Ukraine |url=https://theaviationist.com/2024/05/25/gbu-39-sdb-glide-bomb-in-ukraine/ |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=The Aviationist |keel=en-US}}</ref>, {{ill|en|AGM-154 JSOW}}<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120325507/bidenisse-mingit-usku-ei-ole-kas-pommid-jsow-aitavad-ukrainlastel-venemaa-pealetungi-peatada-voi-tehti-neile-valges-majas-tunga|title=„Bidenisse mingit usku ei ole!“ Kas pommid JSOW aitavad ukrainlastel Venemaa pealetungi peatada või tehti neile Valges Majas tünga? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-30 |access-date=2024-09-30}} Delfi FORTE Sõjandus</ref> | |- | |Muud pommid |Lääne |{{ill|en|GLSDB|Ground Launched Small Diameter Bomb}}<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Security |eesnimi=Ellie Cook |perekonnanimi2=Reporter |eesnimi2=Defense |kuupäev=2024-01-31 |pealkiri=What are GLSDB? Ukraine gets 100-Mile HIMARS rounds boost from U.S. |url=https://www.newsweek.com/ukraine-ground-launched-small-diameter-bombs-us-military-aid-russia-1865509 |vaadatud=2024-05-30 |väljaanne=Newsweek |keel=en}}</ref> | |- | |Õhupallid |UKR |Sideõhupallid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-02 |pealkiri=AJALUGU KORDUB ⟩ Sajanditevanune tehnoloogia aitab Ukrainal võidelda droonidega aina tõhusamalt |url=https://tehnika.postimees.ee/8241265/ajalugu-kordub-sajanditevanune-tehnoloogia-aitab-ukrainal-voidelda-droonidega-aina-tohusamalt |vaadatud=2025-05-02 |url-access=subscription |väljaanne=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Ujuvvahendid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Ujuvvahendid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Meredroonid |UKR |Ukraina pealveedroonid<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120218338/krimmi-silda-runnanud-salaparased-ukraina-droonid-teevad-meresojas-revolutsiooni-eksperdid-selgitavad-kuidas|title=Krimmi silda rünnanud salapärased Ukraina droonid teevad meresõjas revolutsiooni. Eksperdid selgitavad, kuidas|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 22.07.2023, 00:01</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120222694/nendest-voib-varsti-vaga-palju-soltuda-ekspert-selgitab-miks-on-suured-dessantlaevad-venemaa-jaoks-kulla-hinnaga|title=„Nendest võib varsti väga palju sõltuda.“ Ekspert selgitab, miks on suured dessantlaevad Venemaa jaoks kulla hinnaga |url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 09.08.2023, 12:30</ref>, {{ill|en|Sea Baby}}<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120421772/raske-margata-veel-raskem-tabada-kas-ukraina-on-oma-toelise-mangumuutja-leidnud-hoopis-meresojas |pealkiri=„Raske märgata, veel raskem tabada.“ Kas Ukraina on oma tõelise mängumuutja leidnud hoopis meresõjas? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-12-05 |vaadatud=2025-12-05 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref>, [[Toloka TKL-150]]<ref name=navalnews20230510>{{cite news |title=Innovative Submarine Drone Is Ukraine's New Weapon Against Russian Navy |url=https://www.navalnews.com/naval-news/2023/05/innovative-submarine-drone-is-ukraines-new-weapon-against-russian-navy/ |work=Naval News |last=Sutton|first=HI |date=10. mai 2023 |access-date=10. mail 2023 }}</ref><ref name=toloka>[https://www.err.ee/1609807377/zelenski-kutsus-partnereid-ules-tugevdama-ukraina-ohukaitset#meredroon Ukraina esitles uut meredrooni, mis võib ohustada Krimmi silda] ERR, 21.IX 2025</ref>, [[Toloka TKL-400]]<ref name=toloka/>, [[Toloka TKL-1000]]<ref name=toloka/>, [[MAGURA V5]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120302269/venelased-hoiavad-sellest-kohe-kaugemale-miks-motlesid-ukrainlased-valja-uhe-tosiselt-veidra-monstrumi |title=„Venelased hoiavad sellest kohe kaugemale.“ Miks mõtlesid ukrainlased välja ühe tõsiselt veidra monstrumi? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-06-21 |access-date=2024-06-21 |website=forte.delfi.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347464/vene-helikopterite-probleem-on-lahendatud-miks-voib-ukraina-meredroonide-ajalooline-runnak-muuta-kogu-moodsat-sojapidamist |title=„Vene helikopterite probleem on lahendatud.“ Miks võib Ukraina meredroonide ajalooline rünnak muuta kogu moodsat sõjapidamist? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8243211/mida-me-teame-putini-havitajaid-noppiva-ukraina-imedrooni-kohta |title=Mida me teame Putini hävitajaid noppiva Ukraina imedrooni kohta? |url-access=subscription |date=2025-05-06 |access-date=2025-05-06 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref> | |- |} ==== Maismaasõidukid ==== {| class="wikitable" ! colspan="2" |Maismaasõidukid !Päritolu !Mark !Kommentaar |- | |Maismaadroonid<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120437666/video-ukraina-robot-hiilis-oopimeduses-vene-sodurile-ligi-ja-tegi-talle-ebameeldiva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Ukraina robot hiilis ööpimeduses Vene sõdurile ligi ja tegi talle ebameeldiva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-20 |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> |UKR |[[Plastun]]<ref name=delfi01>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120325154/forte-ukrainas-havitavad-vaenlast-ohust-ja-maalt-sellised-on-ukrainlaste-uusimad-kodumaised-tapjadroonid FORTE UKRAINAS | Hävitavad vaenlast õhust ja maalt – sellised on ukrainlaste uusimad kodumaised tapjadroonid] Delfi Forte SÕJANDUS, 28.IX 2024</ref>, [[Termite]], [[tarGUN]], [[Pernach]], [[Skylab Sirko S1]]<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120326573/forte-ukraina-salajasel-harjutusvaljal-siin-katsetatakse-mehitamata-sojamasinaid FORTE UKRAINAS | Salajasel harjutusväljal: siin katsetatakse mehitamata sõjamasinaid ] Delfi Forte SÕJANDUS, 4.X 2024</ref>, [[Droid TW 12.7]]<ref>[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1866228847475052752 Maks24] X.com 10. detsember 2024 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609546636/soja-1021-paev-poola-peaminister-vene-ukraina-rahukonelused-voivad-alata-talvel#droid Ukraina võtab kasutusele kuulipildujaga varustatud maismaadroonid] ERR, 10.XII 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8393146/rekord-ukraina-maismaarobot-hoidis-lahingus-venelaste-vastu-positsiooni-45-paeva-jarjest |title=Rekord: Ukraina maismaarobot hoidis lahingus venelaste vastu positsiooni 45 päeva järjest |url-access=subscription |author= |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=tehnika.püostimees.ee}}</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120428137/video-vaike-ja-vapper-ukraina-robot-hiilis-100-kilose-pommiga-okupantide-punkrisse-tulemuseks-oli-tulemoll |title=VIDEO - Väike ja vapper Ukraina robot hiilis 100-kilose pommiga okupantide punkrisse. Tulemuseks oli tulemöll |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-08 |access-date=2026-01-08 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Zmii]]<ref name=ugv/>, Ljut<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120372246/puhas-kaitserelv-ukraina-plaanib-saata-rindele-15-000-robotit-kas-need-voivad-aidata-ukrainlastel-voita |title=„Puhas kaitserelv.“ Ukraina plaanib saata rindele 15 000 robotit. Kas need võivad aidata ukrainlastel võita? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-04-22 |access-date=2025-04-22 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, Hõžak<ref>{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120388391/ukraina-liigub-samm-sammul-robotitevahelise-sojapidamise-suunas |title=Ukraina liigub samm-sammul robotitevahelise sõjapidamise suunas |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2025-07-06 |access-date=2025-07-06 |website=ekspress.delfi.ee}}</ref>, [[Ratel]]<ref name=ugv>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120572243/president-zelenskoi-hoopleb-uute-lahingurobotitega-mida-kujutab-endast-ukraina-robotiarmee |title=President Zelenskõi hoopleb uute lahingurobotitega. Mida kujutab endast Ukraina robotiarmee? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-04-30 |access-date=2025-04-30|website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref>, [[Termit]]<ref name=ugv/>, [[Ardal]]<ref name=ugv/>, [[Rõs]]<ref name=ugv/>, [[Protektor]]<ref name=ugv/>, [[Volja]]<ref name=ugv/> |- | | |Lääne |[[THeMIS]]<ref>[https://milremrobotics.com/ukrainian-forces-are-taking-full-advantage-of-their-themis-ugvs/ Ukrainian forces are taking full advantage of their THeMIS UGVs] Milrem Robotics 11.I 2024</ref><ref>{{cite web|url=https://www.toostusuudised.ee/uudised/2024/01/11/milremi-mehitamata-maismaasoidukid-themis-on-ukrainas-aktiivses-kasutuses |title=Milremi mehitamata maismaasõidukid THeMIS on Ukrainas aktiivses kasutuses |author= |date=2024-01-11 |access-date=2025-08-26 |website=www.toostusuudised.ee}}</ref>, [[Gereon Combat]]<ref>{{cite web|url=https://majandus.postimees.ee/8310946/sakslased-toid-ukraina-lahinguvaljadele-milremi-konkurendi-odava-ja-kerge-minitanki |title=Sakslased tõid Ukraina lahinguväljadele Milremi konkurendi – odava ja kerge minitanki |url-access=subscription |author=Sander Silm |date=2025-08-26 |access-date=2025-08-26 |website=majandus.postimees.ee}}</ref> | |} * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html ORYX: Dokumenteeritud kaotused] == Reaktsioonid ja hinnangud == Relvakonflikti on käsitletud ka III maailmasõja ([[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] järgne) või IV maailmasõja ([[Külm sõda|külma sõja]] ehk III maailmasõja järgne) algusena. === Krimmi annekteerimine === Rahvusvahelised reaktsioonid Krimmi annekteerimisele Venemaa Föderatsiooni poolt 2014. aastal olid suures osas Venemaa tegevust hukkamõistvad, Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust toetavad ning kriisile kiire lõpu leidmist nõudvad. USA ja Euroopa Liit vastasid Venemaa tegevusele sanktsioonide kehtestamisega ning kutsusid Venemaad üles lõpetama anneksioon.<ref>[https://www.ibtimes.co.uk/ukraine-crisis-world-leaders-react-unfolding-crisis-crimea-1438553 Ukraine Crisis: World Leaders React to Unfolding Disaster in Crimea.] International Business Times. 02.03.2014.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} 1. märtsil pidas president [[Barack Obama]] telefonivestluse Vladimir Putiniga ja ütles, et Venemaa invasioon on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine ning rahvusvahelise õiguse rikkumine. Ta hoiatas suurema poliitilise ja majandusliku isolatsiooni eest ning ähvardas mitte kutsuda Venemaad [[G8]] tippkohtumisele.<ref>[https://www.washingtonpost.com/world/national-security/us-and-allies-try-to-decide-on-response-to-ukraine-crisis/2014/03/01/463d1922-a174-11e3-b8d8-94577ff66b28_story.html Obama speaks with Putin by phone, calls on Russia to pull forces back to Crimea bases.] Washington Post. 2. March 2014</ref> 3. märtsil teatas riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja Caitlin Hayden, et USA ei saada presidendidelegatsiooni [[2014. aasta taliolümpiamängud]]ele Sotšis. {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Välisminister [[William Hague]] ütles, et on sügavalt mures pingete eskaleerumise ja Venemaa parlamendi otsuse pärast sõjaliseks tegevuseks luba anda. Ta ütles ka: "See tegevus kujutab endast potentsiaalselt tõsist ohtu Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Mõistame hukka kõik Ukraina-vastased agressiooniaktid."<ref>Russia Approves Military Action. Sky News. 01.03.2014</ref> 2. märtsil 2014 teatas Briti peaminister [[David Cameron]], et valitsusametnikud kavatsevad vastuseks Krimmi olukorrale boikoteerida 2014. aasta taliolümpiamänge Sotšis. {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Kantsler [[Angela Merkel]] nimetas Venemaa tegevust "vastuvõetamatuks" ja nende tegevus rikuks rahvusvahelist õigust. Merkel märkis, et Venemaa ei austa praegu [[Budapesti memorandum|Budapesti julgeolekutagatiste memorandumit]].<ref>[https://www.spiegel.de/politik/deutschland/krim-krise-merkel-wirft-putin-verstoss-gegen-voelkerrecht-vor-a-956514.html Merkel wirft Putin Verletzung des Völkerrechts vor] Der Spiegel. 3. March 2014</ref> Bundestagile edastatud poliitikaavalduses märkis ta, et "Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole läbiräägitav". Merkel ütles Barack Obamaga telefoni teel vesteldes, et Putin "elab teises maailmas". {{Riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia peaminister [[Matteo Renzi]] teatas 19. märtsil saadikutekojas peetud kõnes , et Krimmi staatuse referendum oli ebaseaduslik ning G8 riigid peavad alustama koostööd kriisi lahendamiseks ja külma sõja faasi naasmise vältimiseks. {{Riigi ikoon|Eesti}} Välisminister [[Urmas Paet]] ütles 1. märtsil, et " Venemaa parlamendi otsus lubada vägede kasutamine Ukrainas on selgeks ohuks Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," ning et Venemaa "... sõjalised ähvardused ja tegevused Ukraina vastu tuleb lõpetada."<ref>Foreign Minister Urmas Paet: everything must be done to achieve a political solution to the crisis in Ukraine. Estonian Ministry of Foreign Affairs. 1. March 2014</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} 1. märtsil teatas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja [[Catherine Ashton]], et Euroopa Liit mõistab hukka Venemaa otsuse kasutada Ukraina suhtes sõjalist jõudu, kirjeldades seda kui "põhjendamatut eskalatsiooni". Ta kutsus kõiki pooli üles pingeid viivitamatult dialoogi kaudu vähendama, austades täielikult Ukraina ja rahvusvahelist õigust. Ukraina ühtsust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada alati.<ref>[https://eeas.europa.eu/archives/docs/statements/docs/2014/140301_01_en.pdf Statement by EU High Representative Catherine Ashton on the developments in Ukraine's Crimea.] Brussels. EU External Action. 1 March 2014.</ref> [[NATO]] 2. märtsil kutsus peasekretär [[Anders Fogh Rasmussen]] kokku [[Põhja-Atlandi Nõukogu]] seoses Venemaa sõjategevuse ja president Vladimir Putini väidetavate ähvardustega Ukraina vastu. Põhja-Atlandi Nõukogu mõistis hukka Venemaa sõjalise eskalatsiooni Krimmis ja nimetas seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks. === 2022. aasta sissetung === {{Vaata|Venemaa sissetung Ukrainasse}} Invasioon pälvis valitsuste ja mitmete organisatsioonide laialdase rahvusvahelise hukkamõistu, mis sisaldasid ka Venemaale kehtestatud uusi sanktsioone. Nendel olid Venemaa, aga ka maailma majandusele ulatuslikud majanduslikud tagajärjed.<ref>[https://edition.cnn.com/2022/02/28/business/russia-ruble-banks-sanctions/index.html Russia faces financial meltdown as sanctions slam its economy.] CNN, 28. veebruar 2022.</ref> Valitsustevälised reaktsioonid invasioonile hõlmasid Venemaa ja Valgevene laialdast boikoteerimist meelelahutuse, meedia, äri ja spordi valdkonnas. Pärast Venemaa sissetungi 2022. aastal hakkas kohe toimuma sellevastaseid ülemaailmseid protestiaktsioone. Lisaks meeleavaldustele avaldati sõjale vastanduvaid petitsioone ja avalikke kirju. Avaliku elu tegelased, nii kultuuri- kui ka poliitikategelased, tegid sõjavastaseid avaldusi. Venemaaga seotud monumendid kogu Euroopas olid vandalismi objektiks, mõned isegi lammutati. Venemaa suursaadikud Euroopas, eriti Lääne-Euroopas ja Euroopa Liidus, kohtasid tänavatel ja avalikel tseremooniatel liikudes sõjavastaseid meeleavaldajaid, esines vägivaldseid rünnakuid.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2022/may/09/russian-ambassador-to-poland-sergey-andreev-pelted-with-red-paint-at-ve-day-gathering Russian ambassador to Poland pelted with red paint at VE Day gathering.] The Guardian. 9. mai 2022.</ref> Sotsiaalmeedias tehtud üleskutsed vene kultuuri ja kaupade massiliseks boikoteerimiseks ujutasid üle mitmed sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed kogu maailmast üritasid rünnata ja sulgeda Venemaa veebisaite, eriti neid, mida haldab Venemaa valitsus.<ref>[https://www.ft.com/content/3391bf8c-e431-415c-b7c5-9eeee08b3374 Russia pummelled by pro-Ukrainian hackers following invasion.] Financial Times. 6. mai 2022.</ref> Pärast sissetungi Ukrainasse kasvasid Vene-vastased meeleolud ja rassistlik suhtumine välismaal elavate venelaste vastu. Pärast sissetungi algust toimusid igapäevased meeleavaldused ka Venemaal. Protestide vastu teostasid Vene võimud ulatuslikke repressioone. Meediakanal OVD-Info andmetel peeti 24. veebruarist kuni 13. märtsini 2022. aastal Venemaal kinni vähemalt 14 906 inimest.<ref>[https://reports.ovdinfo.org/no-to-war Как российские власти борются с антивоенными протестами.] OVD-Info. 28. March 2022.</ref> {{Riigi ikoon|USA}} President [[Joe Biden]] tegi avalduse, milles mõistis Venemaa sissetungi hukka kui "provotseerimata ja põhjendamatu" ning süüdistas Putinit "ettekavatsetud sõja alustamises, mis toob kaasa katastroofilisi inimkaotusi ja -kannatusi". [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] spiiker [[Nancy Pelosi]] lubas, et [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] eraldab nii palju raha, kui on vaja Ukraina valitsuse toetamiseks.<ref>[https://thehill.com/homenews/house/596106-pelosi-says-congress-will-provide-ukraine-aid-whatever-the-need/ Pelosi says Congress will provide any economic help Ukraine needs.] 28. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} Peaminister [[Boris Johnson]] ütles, et ta on "jubedatest sündmustest Ukrainas jahmunud" ja "President Putin on valinud selle provotseerimata rünnaku algatamisega verevalamise ja hävitamise tee".<ref>[https://www.huffingtonpost.co.uk/entry/boris-johnson-response-attack-russia-ukraine-putin_uk_621713afe4b0afc668baee29?d_id=3199306 "Boris Johnson Condemns Russia's 'Unprovoked Attack' On Ukraine"] New York City. 24. February 2022</ref> Kaitseminister [[Ben Wallace]] kirjeldas Venemaa tegevust kui "alasti agressiooni demokraatliku riigi vastu". [[Walesi prints]] mõistis Venemaa sissetungi hukka, öeldes: "See oli rünnak demokraatia, avatud ühiskonna ja vabaduse vastu." {{Riigi ikoon|Türgi}} Türgi president [[Recep Tayyip Erdoğan]] ja Türgi välisministeerium teatasid, et Venemaa tegevus on vastuvõetamatu ja mõistsid Venemaa hukka rahvusvahelise õiguse raske rikkumise eest, kinnitades samas toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.<ref>[https://www.economist.com/europe/2022/02/24/turkeys-rapprochement-with-russia-may-not-survive-the-war-in-ukraine Turkey’s rapprochement with Russia may not survive the war in Ukraine.] The Economist. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Itaalia}} Peaminister [[Mario Draghi]] lubas teha, "mis iganes on vajalik Ukraina suveräänsuse taastamiseks" ja ütles, et Moskvaga on "võimatu pidada sisulist dialoogi", nõudes ühtlasi Venemaalt oma sõjajõudude tingimusteta tagasi tõmbamist rahvusvaheliselt kehtestatud piiridele.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/italys-draghi-promises-whatever-it-takes-restore-ukrainian-sovereignty-2022-02-24/ Italy's Draghi promises "whatever it takes" to restore Ukrainian sovereignty.] Reuters. 24. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Välisminister [[Annalena Baerbock]] teatas ulatuslikest sanktsioonidest Venemaa vastu. Kantsler Olaf Scholz nimetas sissetungi Putini "tõsiseks veaks".<ref>[https://www.tagesschau.de/inland/innenpolitik/krieg-ukraine-reaktionen-deutschland-101.html Berlin im Schockzustand.] tagesschau.de. 24. February 2022.</ref> 27. veebruari parlamendi erakorralisel istungil rääkis Scholz uuest ajastust, mis oli alanud Venemaa sissetungiga. Saksamaa lubas investeerida edaspidi kaitsesse rohkem kui on NATO eesmärk kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. 2022. aastal eraldab valitsus relvajõududesse investeeringuteks 100 miljardit eurot.<ref>[https://www.france24.com/en/live-news/20220227-a-new-era-germany-rewrites-its-defence-foreign-policies A new era: Germany rewrites its defence, foreign policies.] France 24. 27. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa president [[Emmanuel Macron]] teatas, et rääkis Putiniga peatamaks lahingud ning nõudis Vene sõjaliste operatsioonide viivitamatut peatamist Ukrainas.<ref>[https://english.alarabiya.net/News/world/2022/02/22/France-s-Macron-demands-targeted-European-sanctions-against-Russia- France's Macron demands targeted European sanctions against Russia.] Al Arabiya.</ref> {{Riigi ikoon|Soome}} President [[Sauli Niinistö]] mõistis hukka Venemaa rünnaku ja president Vladimir Putini tegevuse. Ta ütles, et "mask on nüüd maha võetud ja näha on vaid sõja külm pale".<ref>[https://thehill.com/policy/international/595656-finland-says-debate-on-nato-membership-will-change-after-russian/ Finland says debate on NATO membership will change after Russian invasion.] The Hill. 24. February 2022.</ref> Peaminister [[Sanna Marin]] teatas, et Venemaa sissetung Ukrainasse muudab tema riigis toimuvat arutelu NATO liikmesuse üle. {{Riigi ikoon|Hiina}} Hiina liider ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär [[Xi Jinping]] rääkis 25. veebruaril Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kutsudes Venemaad ja Ukrainat üles lahendama probleemi läbirääkimiste teel.<ref>[https://www.ndtv.com/world-news/chinas-xi-jinping-speaks-to-russian-president-vladimir-putin-calls-for-negotiation-with-ukraine-2789342 China's Xi Jinping Speaks To Putin, Calls For Negotiation" With Ukraine.] NDTV. Agence France-Presse. 25. February 2022.</ref> 25. veebruari avalduses ütles Hiina RV välisminister ja riiginõunik [[Wang Yi]], et Ukraina territooriumi ja suveräänsust tuleks austada ning kutsus üles võimalikult kiiresti läbirääkimisi pidama. {{Riigi ikoon|India}} Peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Putinile 24. veebruaril tehtud telefonikõnes üles vägivald viivitamatult lõpetada. India valitsus hoidus selget seisukohta võtmast või Venemaa kritiseerimisest.<ref>[https://thewire.in/diplomacy/modi-appeals-for-cessation-of-violence-in-call-with-putin-first-indian-reaction-to-russian-attack Modi Appeals for .Cessation of Violence in Call With Putin, First Indian Reaction to Russian Attack] The Wire (India). 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|ÜRO}} ÜRO peasekretär [[António Guterres]] kutsus Putinit "inimlikkuse nimel" oma vägesid tagasi tõmbama. 25. veebruaril ei suutnud [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] vastu võtta resolutsiooni eelnõu, mis oleks tauninud Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukraina vastu. Julgeolekunõukogu 15 liikmesriigist toetas eelnõu 11 liikmesriiki, kolm jätsid hääletamata. Otsuse eelnõu kukkus läbi Venemaa veto tõttu.<ref>[https://press.un.org/en/2022/sc14808.doc.htm Security Council Fails to Adopt Draft Resolution on Ending Ukraine Crisis, as Russian Federation Wields Veto.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} United Nations. 25. February 2022.</ref> {{Riigi ikoon|Euroopa Liit}} [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ütles, et Euroopa Liit ei lase president Putinil lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri, ning [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]] kutsus Putinit peatama mõttetut agressiooni. [[Euroopa Parlamendi president]] [[Roberta Metsola]] kutsus üles "viivitamatule, kiirele, kindlale ja kiirele tegutsemisele" ning teatas Euroopa Parlamendi erakorralise istungi kokkukutsumisest 1. märtsil.<ref>[https://www.euronews.com/2022/02/17/european-parliament-president-calls-for-solid-and-swift-action-if-ukraine-crisis-escalates European Parliament president calls for solid and swift action if Ukraine crisis escalates.] Euronews..</ref> {{Riigi ikoon|Eesti}} Peaminister [[Kaja Kallas]] nimetas Venemaad "ohuks kogu Euroopale". [[Riigikogu]] avaldas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja mõistis hukka Vene Föderatsiooni poolt alustatud sõja. Riigikogu võttis 18. oktoobril 2022 vastu avalduse "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE.<ref name=rk>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8debf0-54e8-4879-914e-4b829bd12e2d/Riigikogu%20avalduse%20_Ukraina%20territooriumi%20annekteerimise%20hukkam%C3%B5istmisest%20ja%20Venemaa%20re%C5%BEiimi%20terroristlikuks%20kuulutamisest_%20eeln%C3%B5u%20(717%20AE%20I) Riigikogu avaldus "Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest" 717 AE]</ref> {{pooleli}} ==Vaata ka== * [[2014. aasta Krimmi anneksioon]] * [[Venemaa sissetung Ukrainasse]] * [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=MulticulturalSocieties>{{Cite book |last=Snyder |first=Timothy |url=https://books.google.com/books?id=l9KMDwAAQBAJ |title=The Road to Unfreedom: Russia, Europe, America |publisher=Tim Duggan Books |year=2018 |isbn=978-0-525-57447-7 |location=New York |page=197 |quote=Almost everyone lost the Russo-Ukrainian war: Russia, Ukraine, the EU, the United States. The only winner was China.}}; {{Cite journal|last=Mulford|first=Joshua P.|date=2016|title=Non-State Actors in the Russo-Ukrainian War|journal=Connections|volume=15|issue=2|pages=89–107|issn=1812-1098|jstor=26326442|doi=10.11610/Connections.15.2.07|doi-access=free}}; {{Cite book|chapter-url=https://books.google.com/books?id=MhspDwAAQBAJ&pg=PA134|title=Multicultural Societies and their Threats: Real, Hybrid and Media Wars in Eastern and South-Eastern Europe|last1=Shevko|first1=Demian|last2=Khrul|first2=Kristina|publisher=LIT Verlag Münster|year=2017|isbn=978-3-643-90825-4|editor-last=Gutsul|editor-first=Nazarii|location=Zürich|page=100|chapter=Why the Conflict Between Russia and Ukraine Is a Hybrid Aggression Against the West and Nothing Else|editor-last2=Khrul|editor-first2=Kristina}}</ref> <ref name=_1>[https://www.theguardian.com/world/2014/aug/14/russian-military-vehicles-enter-ukraine-aid-convoy-stops-short-border Aid convoy stops short of border as Russian military vehicles enter Ukraine: Armoured personnel carriers and support vehicles cross the border, while the 280-truck convoy comes to a halt separately], Shaun Walker, The Guardian, 15 August 2014</ref> <ref name="Putin Ukraine statehood">{{Cite magazine |last=Perrigo |first=Billy |date=22. veebruar 2022 |title=How Putin's Denial of Ukraine's Statehood Rewrites History |url=https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |magazine=[[Time]] |access-date=28. veebruaril 2022 |archive-date=2022-02-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220222200708/https://time.com/6150046/ukraine-statehood-russia-history-putin/ |url-status=dead }}</ref> <ref name=UN_BudaMemo>[https://treaties.un.org/Pages/showDetails.aspx?objid=0800000280401fbb Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons]. ÜRO, 5. detsember 1994</ref> <ref name=BudapBBC>[https://www.bbc.co.uk/programmes/p0cdq08k The night Ukraine gave up its nuclear weapons]. BBC News, 14. juuni 2022 (ingliskeelne audiofail, 27 minutit)</ref> <ref name=NYT_2022-02-23>{{cite web |url=https://www.nytimes.com/2022/02/23/world/europe/putin-speech-russia-ukraine.html |title=Word by Word and Between the Lines: A Close Look at Putin’s Speech |author=Max Fisher |date=23. veebruar 2022 |publisher=[[The New York Times|NYT]] |language=en |access-date=23. veebruaril 2022 |quote=So, I will start with the fact that modern Ukraine was entirely created by Russia or, to be more precise, by Bolshevik, Communist Russia. This process started practically right after the 1917 revolution, and Lenin and his associates did it in a way that was extremely harsh on Russia — by separating, severing what is historically Russian land.}}</ref> }} ==Välislingid== * JIM HEINTZ. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-disinformation-f8ee274890cd62362be3dd75fbc7dd6b Russia’s war with Ukraine has generated its own fog, and mis- and disinformation are everywhere]. AP News. Tallinn, 5. august 2023 * [https://www.conflictarm.com/wp-content/uploads/2021/11/Weapons-of-the-war-in-Ukraine-low.pdf WEAPONS OF THE WAR IN UKRAINE {{!}} A three-year investigation of weapon supplies into Donetsk and Luhansk]. [[Conflict Armament Research]]. London, 2021, 234 lk ([[Porditav dokumendivorming|PDF]]) * [https://www.postimees.ee/7553142/g7-nimetas-venemaa-runnakut-ostukeskusele-sojakuriteoks G7 nimetas Venemaa rünnakut ostukeskusele sõjakuriteoks] Postimees * [https://www.err.ee/1608645262/vene-raketid-tabasid-odessa-oblastit Vene raketid tabasid Odessa oblastit] ERR * [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] – operatiivne teave sõja käigu kohta * [https://www.rainews.it/maratona/2022/09/live-guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-213-134c37f6-8822-4854-837c-3d71e729c040.html L'Estonia denuncia la Russia alla Corte Internazionale di Giustizia]. [[Rai News]], 24. september 2022 * [https://www.bbc.com/russian/features-63062994 США призвали американцев скорее покинуть Россию. Чего они опасаются?] BBC News Русская служба, 28. september 2022 * Laura Kelly. [https://thehill.com/policy/international/3697453-white-house-says-iranian-troops-on-the-ground-in-crimea-aiding-russian-drone-strikes/ White House says Iranian troops on the ground in Crimea aiding Russian drone strikes]. [[The Hill]], 20. oktoober 2022 * [https://mil.in.ua/en/news/new-award-rates-for-captured-russians-set-in-ukraine/ New award rates for captured Russians set in Ukraine]. [[Militaaria|mil.in.ua]], 30. oktoober 2022 * [https://www.bbc.com/russian/news-63723565 Европарламент признал Россию "государством-спонсором терроризма".] BBC News Русская служба, 21.11.2022 * [https://www.bbc.com/russian/live/news-64082274 Война в Украине: Киев говорит, что россияне начали мощный штурм Соледара; папа римский назвал эту войну преступлением - Новости на русском языке]. BBC News Русская служба, 10.01.2022 <small>(sõja reaalajas kajastus alates 2022. a 24. detsembrist)</small> * KARL RITTER and JAMEY KEATEN. [https://apnews.com/article/ukraine-pow-russia-war-united-nations-29bc27d06d6bad359c957fdb0aa9f929 UN decries torture, killing of Ukrainian and Russian POWs]. [[Associated Press|AP News]], 24. märts 2023 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1/22 Venemaa sõjapidamine tunnetuslikus lahingruumis] Peeter Tali, Ajakiri "Sõdur" 2022-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_03_2022_issuu/34 Venemaa juhitud kaose teooria] Jaanus Sägi, Ajakiri "Sõdur" 2022-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_05_22_issuu/22 Agressiooni lõpetab Vene rahvas, mitte Putin] Kalev Stoicescu, Ajakiri Sõdur, 2022-5 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_6_22/14 Venemaa 5 eksimust Ukraina sõjas] Janek Kesselmann, Ajakiri Sõdur, 2022-6 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_23_issuu/8 Õppimine keset sõda] Tarmo Metsa, Ajakiri Sõdur, 2023-1 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_3_23_issuu/28 Euroopa suuriigid ja sõda Ukrainas] Tony Lawrence, Ajakiri Sõdur, 2023-3 * [https://issuu.com/sodur/docs/ekv_ar22_issuu/16 Venemaa strateegia sõjas] Erik Männik, Eesti Kaitseväe aastaraamat 2022 * [https://issuu.com/sodur/docs/s6dur_1_24_issuu/24 Lennukite sõda Ukraina kohal] Urmas Salo, Ajakiri Sõdur, 2024-1 * [https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/kaitseministeerium_2023_veeb_eesti_3_04_2024_1.pdf Transatlantilise kaitse edu alus: sõjaline strateegia Ukraina võidu ja Venemaa kaotuse saavutamiseks] Kaitseministeerium, detsember 2023 * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html Oryx: russian equipment losses] * [https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html Oryx: ukrainian equipment losses] * [https://www.err.ee/1609399063/jonatan-vseviov-koige-pimedam-on-enne-koitu Jonatan Vseviov: kõige pimedam on enne koitu] ERR 17. VII 2024 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/120314771/analuus-vladimir-putini-ohjeldamatu-kulutamine-on-pannud-venemaa-majanduse-jarsult-tousma ANALÜÜS | Vladimir Putini ohjeldamatu kulutamine on pannud Venemaa majanduse järsult tõusma] Delfi Ärileht 17. VIII 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120326611/juri-toomepuu-viimane-kord-kui-inflatsioon-oli-venemaal-nii-kuum-loi-hrustsov-endiselt-kinga-lauale-mull-on-lohkemas Jüri Toomepuu: „viimane kord, kui inflatsioon oli Venemaal nii kuum, lõi Hruštšov endiselt kinga lauale“. Mull on lõhkemas] Delfi 4. X 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120327068/anders-aslund-venemaa-sojamajandus-on-joudnud-kuristiku-aarele-ukrainal-piisab-voiduks-vahesest Anders Åslund: Venemaa sõjamajandus on jõudnud kuristiku äärele. Ukrainal piisab võiduks vähesest] EPL 7. X 2024 * [https://www.err.ee/1609619330/ilmar-raag-zelenski-tegelik-viga-ja-mida-me-saame-oppida Ilmar Raag: Zelenski tegelik viga ja mida me saame õppida] ERR 1. III 2025 [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda| ]] 4404c5s53o4xtrq6s50qhk985otn4hq 0 634196 7193089 7192183 2026-07-14T20:48:19Z ~2026-34651-55 231505 7193089 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TAK]]|algpeatus=Merivälja pansion|lõpppeatus=Metsakooli|avati=2005|number=5A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=5|järgmine liin=6|järgmine=6 (Tallinna bussiliin)|eelmine=5 (Tallinna bussiliin)|läbi=Pirita|päev=ETKNR|uuendus=30. juuni 2026|suleti=2009}} '''Tallinna bussiliin 5A''' sõitis Metsakooli ja Merivälja Pansioni vahel. Liini teenindas [[Tallinna Autobussikoondis]] == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" ! Avati ! Marsruut ! Märkused |- | september 2005 | Pirita - Metsakooli tee | - |- | juuni 2006 | Merivälja Pansion - Pirita - Metsakooli tee | Praegune marsruut |- | oktoober 2009 | - | Muudeti nr [[6 (Tallinna bussiliin)|6-ks]] |} == Peatuste loend == === Metsakooli > Merivälja Pansion === * Metsakooli * Helmiku tee * Kelluka tee * Kose tee * Kose * Lükati tee * Haljas tee * Sarapuu * Urva * Tamme * Saare * Lillepi * Rummukõrtsi * Rummu * Pirita * Supluse puiestee * Randvere tee * Mähe tee * Kaasiku * Merivälja Pansion ==Vaata ka== * [[5 (Tallinna bussiliin)|Tallinna bussiliin 5]] * [[Tallinna ühistranspordiliinid]]<br /> {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] f1o3t9cnjsue8ywly3pp9ax7fizeufj 0 639051 7193132 6507459 2026-07-14T22:33:40Z Sumo tomus 233342 7193132 wikitext text/x-wiki [[Fail:2017-06-15. Прямая линия с Владимиром Путиным 23 (Наиля Аскер-заде).jpg|pisi|Nailya Vagif kyzy Asker-zade (2017)]] '''Nailja Vagif kõzõ Asker-zade''' (aserbaidžaani Nailə Vaqif qızı Əsgərzadə; sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1987]] [[Bakuu]]s) on Venemaa ajakirjanik ja telesaatejuht. == Elulugu == Ta on lõpetanud Prantsuse erikooli Volgogradis kuldmedaliga ja [[Volgogradi Riiklik Ülikool|Volgogradi Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonna. 2019 kaitses [[Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut|Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis]] magistritööd rahvusvahelise rahanduse erialal ja sai magistrikraadi. Magistritöö töö teema oli rahvusvaheliste sanktsioonide tagajärgedest Venemaa finantssektorile. Pärast Moskvasse kolimist töötas algul NTV-s majandusuudiste alal, seejärel RBC-TV rahvusvahelise toimetajana ning ajalehe [[Kommersant]] majandusosakonnas (2007–2010). Aastatel 2010–2011 oli ta ajalehe [[Vedomosti]] majandusajakirjanik. [[Rossija-24]]-s alustas Askerzade tööd intervjueerijana, seejärel luges uudiseid, koostas perioodiliselt ülevaateid majandussündmustest ja foorumitest. 1. oktoobril 2015 oli esimest korda eetris saade “Tööpäeva pärastlõunal”, kus ta intervjueeris Venemaa suurimaid ettevõtjaid ja ametnikke. Alates 5. septembrist 2016 oli ta telekanali [[Rossija-1]] peamise uudistesaate „Vesti“ majandustoimetaja. Alates 2020. aasta aprillist on teinud dokumentaalsaadete tsüklit „Ohtlik viirus“ koroonavaktsiini väljatöötamisest Venemaal. Saate jaoks tehti mitu eksklusiivset intervjuud koos kaadritega Venemaa haiglate “punastest tsoonidest”. 30. juunist 2021 on ta telesaate „[[Otseliin Vladimir Putiniga]]“ saatejuht. 2021. aastal näidati telekanalis Rossija-1 tema [[dokumentaalfilm]]e 1991. aasta sündmustest: “Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee 30 aastat hiljem” (esmaeeter 15. augustil) ja “30 aastat liiduta” (esmaeeter 5. detsembril). == Sanktsioonid == 4. mail 2022 kehtestas Ühendkuningriik talle viisa- ja majandussanktsioonid.<ref>https://docs.fcdo.gov.uk/docs/UK-Sanctions-List.html</ref> 17. oktoobril 2022 kanti Kanada sanktsioonide nimekirja kui "Venemaa desinformatsiooni agent".<ref>https://www.international.gc.ca/world-monde/issues_development-enjeux_developpement/response_conflict-reponse_conflits/crisis-crises/ukraine-sanctions.aspx?lang=eng</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Asker-Zade}} [[Kategooria:Venemaa ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] q238yvzntaxa2m8r9mvfjkf9necx1d3 0 639366 7193310 7191052 2026-07-15T09:44:53Z ~2026-34651-55 231505 7193310 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=2000|number=13A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=13|järgmine liin=14|järgmine=14 (Tallinna bussiliin)|eelmine=13 (Tallinna bussiliin)|läbi=Kesklinn|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=15. juuli 2026|suleti=2002}} '''Tallinna bussiliin 13A''' sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindas [[MRP Linna Liinid]] ningliiklus toimus kõigil päevadel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |2000 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Laagna tee - Priisle | |- |2002 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Katleri - Priisle |Muudeti nr 12-ks ja ekspressliiniks; Praegune marsruut |- |2016 | - |Liin muudeti tavaliiniks |- |2020 | - |Liin hakkas sõitma ka nädalavahetuseti |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/16502-1 13. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 9ybnfx894bqs8m7nnqha10os9xjse6l 7193312 7193310 2026-07-15T09:46:56Z ~2026-34651-55 231505 7193312 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[MRP Linna Liinid]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=2000|number=13A|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=|eelmine liin=13|järgmine liin=14|järgmine=14 (Tallinna bussiliin)|eelmine=13 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=|uuendus=15. juuli 2026|suleti=2002}} '''Tallinna bussiliin 13A''' sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindas [[MRP Linna Liinid]] ningliiklus toimus kõigil päevadel. == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Märkused |- |2000 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Laagna tee - Priisle | |- |2002 |Väike-Õismäe - Tammsaare tee - Pae - Katleri - Priisle |Muudeti nr 12-ks ja ekspressliiniks; Praegune marsruut |- |2016 | - |Liin muudeti tavaliiniks |- |2020 | - |Liin hakkas sõitma ka nädalavahetuseti |} == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/13/a-b/16502-1 13. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 94e9fxhrnduhnbmioarjs32hwunrmr1 0 641430 7192991 6811962 2026-07-14T15:26:34Z Kuriuss 38125 7192991 wikitext text/x-wiki '''Liili Mõtuste''' (sündinud '''Sykiäinen'''; [[20. august]] [[1950]] [[Pärnu]] – [[14. juuni]] [[2008]] [[Turu]], [[Soome]]) oli soome rahvusest Eesti [[Graafik (kunstnik)|graafik]] ja [[skulptor]]. Ta sündis Pärnus teenistujate perekonnas. Lõpetas 1967. aastal [[Pärnu Tammsaare Kool|Pärnu 3. keskkooli]] ja õppis aastatel 1968–1973 [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] skulptuuri erialal. 1975. aastal esines ta üleliidulisel noorte näitusel Moskvas skulptuuriga "Lapsed". 1976. aastast esines regulaarselt ka Eesti kunstinäitustel. Ta oli 1978. aastast vabakunstnik. 1980. aastatel sai tuntuks ka graafikuna. Liili Mõtuste kunstile on iseloomulik meisterlik joonistus, elav joon, joone ja värvide kooskõla, õhuline ruumilisus ja graafikatehnikate täiuslik valdamine. Tema joonistusoskus leidis väljundi metallgraafikas ja [[Sügavtrükk|sügavtrükitehnikates]]: [[ofort]], [[pehmelakk]] (''vernis mou''), [[akvatinta]]. Mõtuste tegi ka [[Litograafia|litograafiat]], [[Linoollõige|linoollõiget]], [[Monotüüpia|monotüüpiat]], joonistusi, [[Akvarell|akvarelle]] ja [[Plakatikunstnik|plakateid]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Klaus, Karin|url=https://parnu.postimees.ee/833468/motuste-looming-sundis-elust-ja-unenagudest|pealkiri=Mõtuste looming sündis elust ja unenägudest|väljaanne=Pärnu Postimees|aeg=08.05.2012|vaadatud=07.12.2022}}</ref> Liili Mõtuste töötas graafikaõpetajana ja illustreeris raamatuid. Muu hulgas tegi ta 1995. aastal akvarellid Ingeri laste aabitsasse (“Inkerin lasten oppikirja”), mis on esimene soomekeelne trükitud aabits [[ingerisoomlased|ingerisoome]] lastele.<ref name=":0" /> 1992. aastast elas ta Soomes. Liili Mõtuste oli [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige 1978. aastast. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti skulptorid]] [[Kategooria:Eesti graafikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2008]] {{DEFAULTSORT:Mõtuste_Liili}} gbcf8jlnatu29c7qg4mtkqjghlzifvc 0 643418 7193077 7191973 2026-07-14T19:58:01Z Raamaturott 56450 /* August */ 7193077 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur ==Märts== *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Ogunleye]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome endine suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur mh8p8lxfiw4l6h5mk3voyr0i9i7sw90 0 647853 7193012 7152155 2026-07-14T16:56:34Z Kuriuss 38125 7193012 wikitext text/x-wiki {{Saar | pilt = Патала - panoramio.jpg | laiuskoord = 60.330000 | pikkuskoord = 28.560000 | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast | veekogu = [[Viiburi laht]] | saari = üle 50 | pindala = 83,9 | peasaar = [[Bolšoi Berjozovõi saar]] | kõrgus = 43,7 }} '''Koivisto saarestik''' ([[Soome keel|soome]] ''Koiviston saaret'' [[Vene keel|vene]] ''Берёзовые острова'' ehk ''Berjozovõje'' ''ostrova'' [[Rootsi keel|rootsi]] ''Björkö'', otsetõlkes '[[Kask|kase]] saarestik') on [[Viiburi laht|Viiburi lahes]] asetsev [[Venemaa|Venemaale]] kuuluv saarte kogum. Saarestiku koosseisu kuulub 3 suurt ja üle 50 väikese saare, kolm suurt saart on [[Bolšoi Berjozovõi saar]] (soome ''Koivistonsaari'', 24 km²), [[Tiurinsaari]] (ehk ''Zapadnõi Berjozovõi'', 20 km²) ja [[Piisaari]] (ehk ''Severnõi Berjozovõi'', 20 km²). Saarte ja mandri vahel on 26 km pikkune ja kõige laiemalt kohalt ainult 5 km lai [[Björkösund|Björkösundi väin]]. Ajalooliselt valdavalt rootsikeelse asustusega saared on tänapäeval sisuliselt asustamata ja [[looduskaitse]] all. Administratiivselt kuulub saarestik [[Leningradi oblast|Leningradi oblasti]] koosseisu ja moodustab Venemaa piiriala, kuhu minekuks peab kõigepealt [[FSB]] loa saama. == Loodus == Koivisto saared on peamiselt kaetud [[männimets]]adega. Esindatud on ka kõik [[Parasvööde|parasvöötmele]] omased [[Soo|sood]]. Kokku esineb saartel üle 680 liigi [[Soontaimed|soontaimi]], 215 liiki [[Samblad|samblaid]], 61 liiki [[Vetikad|vetikaid]], 277 liiki [[Samblikud|samblikke]] ja üle 800 liigi [[Seened|seeni]]. Saartel elab 80 liiki [[Veelind|vee-]] ja [[Merelind|merelinde]]. Saartel on laialt levinud [[Tõmmukajakas|tõmmukajakad]], kes seal pesitsevad. Lindudest elavad saartel [[kühmnokk-luik]], [[hahk]], [[merisk]] ja röövlindudest [[merikotkas]] ja [[kalakotkas]]. Saared on ka üheks levinumaks pesitsusalaks [[Läänemeri|Läänemere]] [[Viigerhüljes|viigerhüljeste]] jaoks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Государственный природный заказник «Берёзовые острова» |url=https://ooptlo.ru/berezovyie-ostrova.html |vaadatud=07.03.2023 |väljaanne=Особо охраняемые природные территории Ленинградской области}}</ref> Saarte juures võib püüda kala, millest levinumad on [[koger]], [[meritint]], [[latikas]], [[linask]], [[ahven]], [[räim]], [[koha]] ja [[forell]].<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Сурикова |eesnimi=Елена |kuupäev=25.05.2020 |pealkiri=Архипелаг Березовые острова |url=https://travel-for-life.ru/dostoprimechatelnosti/leningradskaja-oblast/karelskij-peresheek/vyborgskij-rajon/arhipelag-berezovye-ostrova |vaadatud=07.03.2023 |väljaanne=travel-for-life.RU |arhiivimisaeg=7.03.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230307224040/https://travel-for-life.ru/dostoprimechatelnosti/leningradskaja-oblast/karelskij-peresheek/vyborgskij-rajon/arhipelag-berezovye-ostrova |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Ohustatud liik|Ohustatud liikidest]] tuntumad taimeliigid Koivisto saartel on [[põhja-konnarohi]] (''Alisma wahlenbergii''), [[kirju helmikas]] (''Melica picta''), [[väike maasapp]] (''Centaurium pulchellum''), [[põhjatarn]] (''Carex mackenziei''), [[meri-näkirohi]] (''Najas marina''), [[kännuvildik]] (''Aulacomnium androgynum''), [[hammas-tähtsammal]] (''Mnium hornum''), [[põisadru]] (''Fucus vesiculosus''). Seentest esinevad [[harilik kopsusamblik]] (''Lobaria pulmonaria'') ja [[lakkvaabik]] (''Ganoderma lucidum''). Vene punase raamatu järgi elab ohustatud loomadest saarestikul üks roomajaliik, 45 ohustatud linnuliiki ja kaks liiki imetajaid. Ohustatud linnuliigid on [[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), [[väikeluik]] (''Cygnus bewickii''), [[hallhani]] (''Anser anser''), [[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), [[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), [[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), tõmmukajakas (''Larus fuscus'') ja teised linnuliigid. Imetajatest pesitsevad saartel [[viigerhüljes]] (''Pusa hispida botnica'') ja [[hallhüljes]] (''Halichoerus grypus'') ning roomajatest kohtab seal [[nastik]]ut (''Natrix natrix'').<ref name=":0" /> == Ajalugu == [[Fail:Björkö.jpg|vasakul|pisi|Koivisto saared 1926. aasta [[Atlas (kartograafia)|atlases]]]] Koivisto saarestik sattus ajaloolise [[Soome-Karjala]] koosseisu 13. sajandil, kui [[Pähkinäsaari rahu|Pähkinäsaare rahuga]] jagati Karjala [[Rootsi]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] vahel. Koivisto saared jäid Rootsi koosseisu. Peamiselt asusid saartele [[rootslased]] ja [[soomlased]].<ref name=":2" /> Keskajal oli piirkond seotud tugevalt Eestiga [[Sõbralaat|sepra-ühenduste]] kaudu, mis moodustasid tihedad kaubavahetussidemed [[Kirde-Eesti]] rannikualade ja Koivisto saarestiku vahel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tainio |eesnimi=Juha |kuupäev=17.10.2013 |pealkiri=Vaid keel saab kultuuri päästa! |url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2013-10-17-21-35-09/ |ajakiri=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]]}}</ref> Saarestik kujunes tähtsaks [[Meresõda|meresõja]] tugipunktiks, mida Rootsi kasutas sõdades ära kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]. [[Uusikaupunki rahu|Uusikaupunki rahuga]] loovutas ta [[Venemaa Keisririik|Venemaale]] kogu Soome-Karjala, sealhulgas Koivisto saared. 1721–1812 kuulusid saared [[Viiburi kubermang|Viiburi kubermangu]] ja allusid otse Venemaa Keisririigi ülemvõimule, kuid pärast [[Soome sõda|Soome vallutamist]] liideti saared koos ülejäänud kubermanguga autonoomse [[Soome Suurvürstiriik|Soome Suurvürstiriigiga]]. Ka Venemaa kasutas saari edasi sõjalise kaitse eesmärgil, et kaitsta tollast pealinna [[Peterburi]].<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=SINGLETON |eesnimi=FRED |pealkiri=A Short History Of Finland |kirjastus=[[Cambridge University Press]] |aasta=2004 |trükk=Teine |koht=Cambridge |leheküljed=49-67, 126 |keel=en}}</ref> Soome iseseisvumisele järgnenud [[Soome kodusõda|kodusõjas]] sattusid saared [[Punasoomlased|punasoomlaste]] võimu alla. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal kasutas [[Weimari vabariik|Saksamaa]] saari [[Sõjavang|sõjavangide]] vahetuseks ning [[Suurbritannia]] baasina operatsioonidel [[Kroonlinn|Kroonlinna]] vastu.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=19.05.1920 |pealkiri=Finnland |leheküljed=3 |väljaanne=[[Revaler Bote]] |url=https://dea.digar.ee/article/revalerbote/1920/05/19/28}}</ref> Iseseisvas [[Soome|Soomes]] oli saarte- ja mandrivaheline 5 km väin Ida-Soome parimaks [[Sadam|sadamaks]], mis oli ühendatud raudtee abil kogu Soomega. Terve [[Koivisto vald|Koivisto vallas]] elas ligi 10&nbsp;000 elanikku, kellest märgatav osa olid rootslased.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=04.12.1939 |pealkiri=Karjala ja Soome-lahe saared |leheküljed=4 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/12/04/24}}</ref> Saartel olid jätkuvalt tugevad kindlused, mis kaitsesid [[Viiburi|Viiburit]] mererünnaku eest.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Simon |eesnimi=A. |kuupäev=01.03.1940 |pealkiri=Viiburi õhk - rubla liiter |leheküljed=10 |väljaanne=[[Uudisleht]] |url=https://dea.digar.ee/page/uudisleht/1940/03/01/10}}</ref> [[Fail:Старый финский ДОТ за бухтой Болотная - panoramio.jpg|pisi|Soomlaste [[punker]]]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses 1939. aasta oktoobris nõudis [[Nõukogude Liit]] Soomelt baaside lubamist Soome territooriumile ja piiriäärsete alade Nõukogude Liidule loovutamist, ettekäändeks oli vajadus [[Leningrad|Leningradi]] kaitsta. Muuhulgas nõuti ka Koivisto saari. Soome oli valmis loovutama mõned piiriäärsed alad, kuid mitte [[Koivisto saar|Koivisto saart]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=01.04.1951 |pealkiri=Tanner Kremli pidul |leheküljed=2 |väljaanne=[[Stockholms-Tidningen Eestlastele]] |url=https://dea.digar.ee/page/stockholmstid/1951/04/01/2}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=T. |eesnimi=H. |kuupäev=12.03.1940 |pealkiri=Soome–Nõuk. Liidu lahkuminekud |leheküljed=2 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1940/03/12/7}}</ref> Sama aasta novembris ründas Nõukogude Liit Soomet, mis algatas [[Talvesõda|talvesõja]]. Sõja ajal moodustatud Nõukogude satelliitriik [[Soome Demokraatlik Vabariik]] müüs detsembris Koivisto saared ametlikult Nõukogude Liidule, kuid Soome Vabariik kaitses saari edukalt kuni 1940. aasta veebruari lõpuni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=04.12.1939 |pealkiri=Kuusinen sõlmis N. Liiduga pakti |leheküljed=2 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/12/04/10}}</ref> 22. veebruaril loovutasid Soome relvajõud Koivisto saared ja taganesid üle jää [[Säkkijärvi|Säkkijärvisse]] ja Nõukogude väed vallutasid kõik piirkonnas asetsevad kindlused. Saarte langemine vabastas mitmed [[Punaarmee]] üksused piirkonnast ja nad said mujal rindel Soomele survet avaldada.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tamme |eesnimi=Jürgen |kuupäev=23.02.2015 |pealkiri=Vaenlase liitlasena Talvesõjas |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/3100651/vaenlase-liitlasena-talvesojas}}</ref> Sama aasta märtsis sõlmitud [[Moskva rahuleping|Moskva rahulepinguga]] loovutas Soome ametlikult saared Nõukogude Liidule.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=09.03.1943 |pealkiri=SOOME TALVESÕDA – väikerahva kangelaslikkuse sümbol |leheküljed=4 |väljaanne=[[Eesti Sõna]] |url=https://dea.digar.ee/article/eestisona/1943/03/09/45}}</ref> [[Jätkusõda|Jätkusõja]] ajal taastas 1941. aasta novembri alguses Soome saartel oma võimu, mis püsis 1944. aasta suveni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=06.11.1941 |pealkiri=Koivisto tähtsus |leheküljed=2 |väljaanne=[[Järva Teataja]] |url=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1941/11/06/20}}</ref> Juunis 1944 vallutas Nõukogude Liit taas Koivisto saared ning alustas saarte ja mandri vahelise väina traalimist.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=27.06.2018 |pealkiri=Postimees 1944. aastal: Soomes võideldakse vaibumatu väsimatusega |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://arvamus.postimees.ee/4510305/postimees-1944-aastal-soomes-voideldakse-vaibumatu-vasimatusega}}</ref> Rahulepingu sõlmimise järel lahkusid saartelt tolle ajani seal elanud soomlased ja rootslased, [[Venelased|venelastest]] uusasunikud tulid saartele peamiselt [[Pihkva oblast|Pihkva]] ja [[Jaroslavli oblast|Jaroslavli oblastist]].<ref name=":3" /> [[Nõukogude armee]] jäi piirkonda 1950. aastateni, pärast nende lahkumist hakkas asustus piirkonnas vähenema ning uusarendusi saartele enam ei tekkinud. 1977. aastal liideti saartel tegutsenud kolhoos Leningradi [[Lenini kolhoos (Leningrad)|Lenini kolhoosiga]] ning enamus saarte elanikke kolis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]].<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2017 |pealkiri=Березовые острова в Финском заливе, общая информация |url=http://koivisto.spb.ru/ |vaadatud=07.03.2023 |väljaanne=Березовые острова в Финском заливе}}</ref> 1994. aastal määras Venemaa saarestiku [[Looduskaitseala|looduskaitsealaks]]. [[Bolšoi Berjozovõi saar|Bolšoi Berjozovõi saarel]] on säilinud veel väike küla, kus inimesed aasta läbi elavad, ja [[Tiurinsaari|Tiurinsaaril]] on [[Venemaa merevägi|Venemaa mereväe]] õppelaager. Ülejäänud saared on tänapäeval asustamata. Lisaks loodusele väärivad saartel vaatamist ajaloolised Soome külade varemed ja sõjaaegsed kindlustused.<ref name=":1" /><ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Комплексный заказник «Березовые острова» |url=https://www.lentravel.ru/districts/vyborgskij/dostoprimechatelnosti/kompleksnyj-zakaznik-berezovye-ostrova.html |vaadatud=07.03.2023 |väljaanne=ГБУ Ленинградской области «Информационно-туристский центр» |arhiivimisaeg=7.02.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230207091859/https://www.lentravel.ru/districts/vyborgskij/dostoprimechatelnosti/kompleksnyj-zakaznik-berezovye-ostrova.html |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Venemaa saarestikud]] [[Kategooria:Karjala geograafia]] [[Kategooria:Läänemere saarestikud]] gaadls6y2g1kybxwnpsi3rex9cvawgq 0 650949 7193235 7181843 2026-07-15T06:43:15Z Minnekon 64742 7193235 wikitext text/x-wiki '''Siinsetes loeteludes''' on kokku võetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] ja [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal. ==Erakonnaeelistused== [[Fail:2027 Estonian Election Polling.svg|keskel|raamita|1000x1000px]] Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakonnaeelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. [[Valimiskünnis]]t (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest [[Turu-uuringute AS]] küsitleb inimesi võrdselt nii veebis kui ka telefoni teel,<ref>[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Erakondade toetuse muutumine alates 2022]. [[Turu-uuringute AS]]-i kodeleht, 13. aprill 2023</ref> [[Kantar Emor]] umbes 2/3 veebis ja 1/3 telefoni teel<ref>[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref><ref name="KuidasSünnivad">[https://www.err.ee/1608874922/ak-nadal-kuidas-sunnivad-erakondade-reitingud-ja-milline-on-nende-moju "AK. Nädal": kuidas sünnivad erakondade reitingud ja milline on nende mõju?]. [[ERR]], 5. veebruar 2023</ref> ja [[Norstat]] peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.<ref name="KuidasSünnivad" /> {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | Valim ! style="width:195px;" | Küsitleja ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti 200]] ! style="width:195px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" | [[Eestimaa Vasakliit|Vasakliit]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Parempoolsed|Parempoolsed]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:20px;" | Valitsus<ref>Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2023. aasta valimisi moodustatud [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandasse valitsusse]] kuuluvad parteid (Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) said valimistel kokku 53,8% häältest. Alates 11. märtsist 2025 valitsuse moodustanud Reformierakond ja Eesti 200 said valimistel kokku 44,5% häältest</ref> |- |6–13. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,3''' |'''15,0''' |'''22,4''' |1,6 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |'''7,0''' |1,5 |11,9 |- |29. juuni – 5. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,7''' |'''13,4''' |'''20,3''' |2,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |1,1 |15,7 |- |16.–25. juuni 2026 |906 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-ja-keskerakond-jagavad-liidrikohta/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |15 |- |15.–20. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''11,8''' |'''23,0''' |1,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''6,7''' |0,5 |14,4 |- |8.–17. juuni 2026 |1587 |[https://www.err.ee/1610058097/emor-isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-populaarsustabeli-tipus Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,4''' |'''21,5''' |2,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,7''' |0,7 |14,1 |- |8.–14. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,6''' |'''24,1''' |1,6 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''5,1''' |0,8 |14,1 |- |1.–5. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,5''' |'''20,0''' |1,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,7''' | – |'''6,3''' |0,7 |13,2 |- |25.–31. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,4''' |'''21,0''' |1,4 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''8,4''' |1,2 |15,6 |- |18.–23. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,4''' |'''14,3''' |'''21,6''' |3,3 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |'''5,3''' |1,1 |14,7 |- |18.–23. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,4''' |'''14,3''' |'''21,6''' |3,3 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |'''5,3''' |1,1 |14,7 |- |11.–20. mai 2026 |1429 |[https://www.err.ee/1610029849/valitsusliidu-koondtoetus-langes-rekordmadalale-12-protsendile Kantar Emor] |'''9,9''' |'''13,9''' |'''20,6''' |2,4 |'''17,4''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,5''' |1,6 |12,3 |- |11.–17. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''13,0''' |'''20,2''' |1,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |'''6,2''' |1,1 |13,5 |- |7.–13. mai 2026 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-mai-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''14''' | style="background:#D3F2D0" |'''25''' |2 |'''14''' |'''20''' |0 |'''11''' |0 |13 |- |27. aprill – 3. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''13,5''' |'''23,3''' |1,3 |'''15,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | – |'''5,4''' |0,7 |12,3 |- |20.–26. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,6''' |'''20,9''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''5,9''' |1,4 |14,9 |- |13.–22. aprill 2026 |1526 |[https://www.err.ee/1610004634/emor-isamaa-ja-keskerakond-juhivad-reitinguid-tasavagiselt Kantar Emor] |'''12,2''' |'''8,7''' |'''21,9''' |3,9 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''7,8''' |1,5 |16,1 |- |13.–19. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,4''' |'''23,7''' |0,7 |'''12,7''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |'''7,0''' |0,8 |13,2 |- |6.–12. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,8''' |'''21,6''' |2,3 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |0,3 |14,8 |- |2.–8. aprill 2026 |876 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-aprill-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''11''' |'''23''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |1 |16 |- |30. märts – 5. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''12,0''' |'''22,6''' |1,5 |'''16,6''' | style="background:#87CEFA"|'''24,3''' | – |'''5,7''' |1,1 |14,1 |- |23.–28. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,5''' |'''20,9''' |2,0 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA"|'''24,9''' | – |'''6,8''' |0,9 |16,2 |- |16.–21. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,9''' |'''11,5''' |'''22,4''' |1,3 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''6,2''' |0,8 |14,2 |- |9.–18. märts 2026 |1515 |[https://www.err.ee/1609971788/emor-keskerakond-tousis-isamaa-kannule Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,8''' |'''22,8''' |2,1 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,2''' |– |'''7,0''' |1,7 |14,1 |- |9.–15. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''11,0''' |'''21,4''' |1,4 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |'''6,1''' |0,9 |13,5 |- |5.–9. märts 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-eestis-marts-2026/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''23''' |1 |'''14''' |'''22''' |0 |'''7''' |1 |14 |- |2.–7. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,8''' |2,3 |'''12,2''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |'''6,5''' |1,0 |16,3 |- |23. veebruar – 1. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,2''' |'''11,5''' |'''19,5''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,6''' |1,3 |14,0 |- |16.–21. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''14,4''' |'''22,4''' |2,1 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''5,4''' |0,6 |14,9 |- |11.–18. veebruar 2026 |1446 |[https://www.err.ee/1609945106/kantar-emor-veebruaris-kasvas-toetus-sotsiaaldemokraatidele Kantar Emor] |'''12,4''' |'''13,3''' |'''21,3''' |2,1 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''8,1''' |1,0 |14,5 |- |9.–15. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''13,8''' |'''21,1''' |2,3 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''6,7''' |1,0 |14,9 |- |5.–9. veebruar 2026 |899 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-veebruar-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''14''' |'''21''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |14 |- |2.–7. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,4''' |'''18,6''' |1,6 |'''15,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''6,3''' |1,1 |15,6 |- |26.–31. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,4''' |'''13,2''' |'''22,0''' |1,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |4,6 |0,5 |17,2 |- |14.–21. jaanuar 2026 |1621 |[https://www.err.ee/1609917533/kantar-emor-keskerakonna-toetus-tousis-seitsme-aasta-korgeimale-tasemele Kantar Emor] |'''12,6''' |'''13,3''' |'''22,7''' |1,4 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA" |'''25,5''' |– |'''6,9''' |1,4 |14,0 |- |19.–24. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,0''' |'''10,9''' |'''20,7''' |2,4 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,0''' | – |'''6,3''' |1,3 |17,4 |- |15.–19. jaanuar 2026 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-jaanuar-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''20''' |3 |'''15''' |'''19''' |0 |'''9''' |1 |17 |- |12.–18. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,3''' |'''14,9''' |'''21,2''' |1,5 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''6,8''' |0,5 |15,8 |- |5.–11. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''11,3''' |'''19,0''' |1,6 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''6,1''' |0,6 |17,8 |- |29. detsember 2025 – 3. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,6''' |'''9,3''' |'''19,5''' |2,6 |'''13,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |'''7,2''' |0,4 |16,2 |- |15.–21. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''15,5''' |'''22,1''' |1,4 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |12,4 |- |8.–14. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,3''' |'''14,0''' |'''19,5''' |2,4 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,7''' |0,7 |14,7 |- |4.–10. detsember 2025 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-reitingud-detsember-2025/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |13 |- |3.–10. detsember 2025 |1621 |[https://www.err.ee/1609882336/kantar-emor-keskerakonna-toetus-on-hakanud-eestlaste-seas-kasvama Kantar Emor] |'''13,7''' |'''11,7''' |'''20,7''' |2,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''8,8''' |1,0 |16,3 |- |1.–7. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,5''' |'''14,4''' |'''22,1''' |2,4 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,4 |13,9 |- |24.–30. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''20,8''' |1,0 |'''16,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,2''' | – |'''5,4''' |1,0 |11,1 |- |17.–23. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,7''' |'''14,4''' |'''19,7''' |2,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''7,4''' |0,9 |12,7 |- |10.–16. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,2''' |'''14,2''' |'''21,8''' |2,8 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''7,3''' |1,0 |14,0 |- |6.–10. november 2025 |887 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' |'''19''' |2 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |1 |15 |- |3.–12. november 2025 |1483 |[https://www.err.ee/1609862811/valimiste-tuules-on-isamaa-toetus-tousnud-ekre-toetus-langenud Kantar Emor] |'''11,6''' |'''12,9''' |'''19,0''' |2,5 |'''15,6''' | style="background:#87CEFA" |'''25,6''' |– |'''8,7''' |1,3 |14,1 |- |3–9. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,9''' |'''13,4''' |'''21,4''' |0,9 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,6''' |0,3 |11,8 |- |27. oktoober – 2. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,8''' |'''14,8''' |'''22,0''' |1,9 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,1''' |1,1 |12,7 |- |20.–26. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''13,4''' |'''23,7''' |2,1 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |'''5,1''' |0,4 |12,6 |- |13.–17. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,8''' |'''21,4''' |1,8 |'''13,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |'''5,0''' |1,8 |12,3 |- |6.–12. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,9''' |'''19,4''' |2,4 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,4''' |0,8 |12,9 |- |3.–13. oktoober 2025 |1684 |[https://www.err.ee/1609832352/keskerakonna-toetus-kerkis-ukraina-soja-eelsele-tasemele Kantar Emor] |'''13,1''' |'''14,9''' |'''19,8''' |2,5 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA" |'''22,6''' |– |'''9,3''' |1,0 |15,6 |- |6.–9. oktoober 2025 |902 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-sde-toetus-on-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''14''' |'''18''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''9''' |1 |16 |- |28. september – 5. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,2''' |'''18,7''' |'''20,6''' |2,1 |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,0''' |0,9 |15,3 |- |22.–28. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,5''' |'''17,0''' |'''19,0''' |2,5 |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |'''6,1''' |0,9 |17,0 |- |15.–22. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,0''' |'''16,4''' |'''19,3''' |2,9 |'''11,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,0''' |1,3 |12,9 |- |10.–17. september 2025 |1502 |[https://www.err.ee/1609804104/kantar-emor-reformierakond-pooras-sugava-languse-tousule Kantar Emor] |'''14,2''' |'''12,4''' |'''18,1''' |2,0 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''7,6''' |1,2 |16,2 |- |8.–14. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''15,2''' |'''19,8''' |1,4 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |14,2 |- |4.–9. september 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/vastandumine-reformierakonnale-on-isamaa-toetust-suurendanud/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''17''' |2 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |'''10''' |1 |13 |- |1.–8. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''17,1''' |'''20,6''' |1,3 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''6,2''' |0,5 |11,7 |- |25.–31. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,1''' |'''18,3''' |'''20,1''' |3,6 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |'''5,4''' |0,6 |16,7 |- |18.–24. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,3''' |'''16,4''' |'''20,2''' |2,7 |'''11,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''7,4''' |2,0 |14,0 |- |13.–19. august 2025 |1547 |[https://www.err.ee/1609775058/emor-reformierakonna-toetus-rekordmadal-keskerakonnal-viimaste-aastate-korgeim Kantar Emor] |'''10,5''' |'''15,1''' |'''18,6''' |3,3 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA" |'''25,4''' |– |'''7,7''' |1,5 |13,8 |- |11.–17. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''17,7''' |'''17,1''' |1,5 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''6,1''' |1,8 |13,6 |- |7.–11. august 2025 |892 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-reformierakonna-toetus-langenud-rekordmadalale/ Turu-uuringud] |'''10''' |'''19''' |'''16''' |'''5''' |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''10''' |0 |15 |- |4.–9. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''9,6''' |'''19,3''' |'''17,5''' |3,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''5,7''' |0,5 |12,6 |- |28. juuli – 3. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,4''' |'''17,0''' |'''17,3''' |3,1 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,8''' | – |'''7,8''' |0,7 |17,5 |- |21.–28. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''17,9''' |3,0 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''31,1''' | – |'''5,8''' |0,4 |13,1 |- |14.–21. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''20,0''' |'''17,2''' |3,0 |'''14,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''6,7''' |1,6 |13,1 |- |10.–17. juuli 2025 |1592 |[https://www.err.ee/1609751112/kantar-emor-tallinnas-toimuv-andis-tugeva-hoobi-reformierakonna-reitingule Kantar Emor] |'''14,1''' |'''15,3''' |'''17,0''' |3,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,3''' |– |'''7,6''' |1,7 |17,2 |- |7.–14. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''16,1''' |'''18,6''' |4,2 |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,5''' | – |'''6,0''' |1,5 |14,6 |- |30. juuni – 6. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''17,8''' |'''17,4''' |3,3 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''5,5''' |0,8 |17,1 |- |16.–22. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,6''' |'''19,0''' |'''15,7''' |2,1 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |4,8 |0,6 |16,7 |- |12.–18. juuni 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609725540/kantar-emor-isamaa-veidi-kaotas-ja-ekre-kasvatas-toetust Kantar Emor] |'''15,6''' |'''13,6''' |'''18,1''' |3,5 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''7,8''' |1,4 |19,1 |- |9.–15. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''19,0''' |'''16,0''' |3,4 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |3,9 |0,7 |20,2 |- |5.–13. juuni 2025 |908 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-erakondade-toetusreitingud-pusinud-muutumatuna/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''17''' |'''14''' |4 |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |23 |- |2.–8. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''19,7''' |'''15,8''' |2,5 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''5,3''' |1,9 |20,4 |- |26. mai – 1. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,0''' |'''17,4''' |'''16,4''' |2,7 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,8 |0,6 |18,7 |- |19.–25. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''15,4''' |'''17,4''' |3,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''5,6''' |2,4 |21,7 |- |14.–21. mai 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609701312/kantar-emor-isamaa-reiting-kerkis-ekre-oma-langes Kantar Emor] |'''15,1''' |'''11,9''' |'''17,3''' |3,6 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''7,6''' |1,8 |18,7 |- |12.–18. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''15,8''' |'''17,8''' |4,3 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,7''' |0,9 |20,4 |- |5.–11. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''14,0''' |'''16,8''' |1,5 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,8''' |1,1 |19,9 |- |2.–7. mai 2025 |893 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-isamaa-jatkab-liidrina/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''15''' |'''16''' |3 |'''12''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |2 |20 |- |28. aprill – 4. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,9''' |'''13,9''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,2''' |0,6 |19,4 |- |21.–28. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,0''' |'''16,4''' |'''19,1''' |4,1 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,7 |1,2 |16,1 |- |14.–21. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,3''' |'''16,8''' |3,2 |'''11,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,2''' | – |4,6 |1,4 |21,0 |- |9.–15. aprill 2025 |1488 |[https://www.err.ee/1609666325/isamaa-kaotas-toetust-keskerakond-on-reformierakonnale-jarele-joudnud Kantar Emor] |'''17,0''' |'''14,8''' |'''16,5''' |2,9 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA" |'''22,8''' |– |'''8,5''' |2,4 |19,9 |- |7.–13. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''14,9''' |'''17,3''' |3,3 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |'''6,1''' |0,9 |22,7 |- |3.–9. aprill 2025 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-rahastusskandaali-sattunud-isamaa-on-liidripositsiooni-kaotamas/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''19''' |'''16''' |3 |'''9''' | style="background:#87CEFA"|'''20''' |0 |'''9''' |2 |22 |- |31. märts – 6. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''15,4''' |'''18,4''' |3,6 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |4,7 |1,2 |23,8 |- |24.–30. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''13,5''' |'''14,2''' |4,0 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''6,4''' |1,7 |21,5 |- |17.–23. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''16,3''' |'''17,0''' |1,4 |'''10,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |3,7 |1,1 |19,5 |- |12.–19. märts 2025 |1587 |[https://www.err.ee/1609638085/valitsusvahetus-kergitas-reformierakonna-toetust-eesti-200-madalseis-pusib Kantar Emor] |'''17,6''' |'''14,0''' |'''16,0''' |3,0 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''8,4''' |1,4 |20,6 |- |10.–16. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,1''' |'''14,9''' |1,7 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''33,6''' | – |3,3 |1,2 |17,9 |- |11. märts 2025|| colspan="12" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ministrid vabastati ametist. Valitsuskoalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]] ja [[Eesti 200]].<ref>[https://www.err.ee/1609629425/karis-vabastas-sotsidest-ministrid-ametist Karis vabastas sotsidest ministrid ametist]. [[ERR]], 11. märts 2025</ref> |- |6.–12. märts 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/uus-valitsuskoalitsioon-alustab-20-protsendilise-toetusega/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''17''' |'''13''' |3 |'''10''' | style="background:#87CEFA"|'''29''' |0 |'''6''' |1 |20 |- |3.–9. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''16,0''' |'''15,2''' |2,7 |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |3,9 |0,4 |32,9 |- |25. veebruar – 2. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,4''' |'''20,1''' |'''14,2''' |2,2 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''33,0''' | – |4,1 |1,1 |25,2 |- |17.–23. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,6''' |'''15,5''' |3,9 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,6 |1,0 |30,2 |- |13.–19. veebruar 2025 |1612 |[https://www.err.ee/1609610141/reformierakonna-reiting-langes-2004-aasta-tasemele Kantar Emor] |'''14,4''' |'''15,1''' |'''15,2''' |2,6 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA" |'''29,4''' |– |'''6,3''' |1,4 |30,2 |- |10.–16. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''16,8''' |'''13,4''' |3,2 |'''12,0''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |3,1 |1,4 |32,4 |- |7.–16. veebruar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/karistus-porto-franco-kriminaalasjas-pole-keskerakonna-toetust-vahendanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''15''' |'''15''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |0 |35 |- |3.–9. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''17,7''' |'''12,8''' |1,8 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''5,0''' |1,1 |32,1 |- |27. jaanuar – 2. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,7''' |'''15,9''' |'''12,3''' |2,2 |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''33,1''' | – |4,9 |1,1 |30,8 |- |20.–26. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,3''' |'''17,0''' |'''14,3''' |3,0 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''32,4''' | – |4,5 |0,9 |29,7 |- |16.–28. jaanuar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''13''' |'''13''' |3 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''8''' |1 |36 |- |13.–21. jaanuar 2025 |1537 |[https://www.err.ee/1609583956/kantar-emor-toetus-sotsidele-ja-ekre-le-veidi-kasvas Kantar Emor] |'''15,8''' |'''13,6''' |'''13,1''' |3,4 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''26,0''' |– |'''7,2''' |2,7 |34,7 |- |13.–19. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''16,5''' |'''17,0''' |3,1 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,2 |0,3 |29,6 |- |6.–12. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,2''' |'''14,5''' |'''13,9''' |1,9 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |4,9 |1,2 |34,8 |- |30. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''16,2''' |'''14,3''' |2,1 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |3,9 |2,3 |32,5 |- |16.–22. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''17,9''' |'''15,3''' |3,7 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |3,0 |1,4 |33,4 |- |9.–15. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,8''' |'''15,8''' |'''14,7''' |3,2 |'''15,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |4,5 |2,4 |34,0 |- |4.–11. detsember 2024 |1537 |[https://www.err.ee/1609548742/kantar-emor-kuuga-sai-enim-toetust-juurde-isamaa Kantar Emor] |'''17,5''' |'''12,2''' |'''13,5''' |3,6 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''6,3''' |2,1 |34,4 |- |2.–8. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,0''' |'''13,4''' |'''13,8''' |2,9 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''5,6''' |1,6 |36,4 |- |25. november – 2. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''13,8''' |'''12,3''' |3,3 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,0''' | – |3,9 |1,1 |38,9 |- |21.–30. november 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-tousis-novembri-lopus-rekordilise-7-protsendini/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''14''' |'''13''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |36 |- |18.–24. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''12,1''' |'''13,5''' |4,5 |'''15,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,6''' | – |4,4 |1,1 |40,9 |- |14.–21. november 2024 |1516 |[https://www.err.ee/1609528222/kantar-emor-sotsiaaldemokraatide-toetus-jai-keskerakonnale-alla Kantar Emor] |'''17,4''' |'''13,7''' |'''14,8''' |4,3 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,1''' |– |'''6,4''' |1,4 |35,6 |- |11.–17. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''12,3''' |'''13,4''' |3,8 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |'''5,3''' |1,2 |37,0 |- |4.–10. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,5''' |'''17,2''' |4,8 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |2,9 |2,1 |35,0 |- |28. oktoober – 3. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,1''' |'''12,6''' |'''11,7''' |3,6 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''32,7''' | – |'''5,5''' |1,6 |33,5 |- |24.–30. oktoober 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-eesti-200-toetus-on-taastumas-kuid-erk-i-toetus-vahenemas/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''10''' |'''14''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |21.–28. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''12,3''' |'''14,3''' |3,7 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |'''5,1''' |1,2 |32,9 |- |14.–21. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''12,0''' |'''13,0''' |3,8 |'''15,7''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |4,3 |1,7 |39,6 |- |10.–16. oktoober 2024 |1505 |[https://www.err.ee/1609493113/kantar-emor-nelja-erakonna-toetused-uhtlustusid Kantar Emor] |'''17,0''' |'''13,3''' |'''14,4''' |2,8 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,4''' |1,9 |34,7 |- |7.–14. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''12,4''' |'''11,1''' |4,7 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |4,6 |1,6 |36,6 |- |1.–10. oktoober 2024 |886 |[https://turu-uuringute.eu/toetust-on-juurde-voitnud-isamaa-kuid-kaotanud-eesti-200-ja-keskerakond/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''11''' |'''9''' |4 |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |'''6''' |1 |38 |- |30. september – 6. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''13,2''' |'''14,9''' |4,0 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,2''' | – |'''6,0''' |1,3 |35,6 |- |23.–29. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' |'''13,6''' |'''12,4''' |3,8 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |4,0 |1,1 |38,7 |- |16.–23. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''11,7''' |'''13,9''' |4,2 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |4,2 |1,1 |35,2 |- |12.–18. september 2024 |1553 |[https://www.err.ee/1609464529/madisoni-liitumine-keskerakonna-reitingut-ei-tostnud Kantar Emor] |'''18,1''' |'''9,5''' |'''13,9''' |3,9 |'''16,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''5,3''' |1,3 |38,0 |- |9.–14. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''12,1''' |'''13,8''' |'''5,0''' |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,8 |35,6 |- |29. august – 12. september 2024 |885 |[https://turu-uuringute.eu/juhivahetus-on-eesti-200-toetust-kasvatanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''12''' |'''13''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |2.–8. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''14,6''' |'''12,7''' |4,1 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,1''' |0,8 |35,4 |- |26. august – 1. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,0''' |'''11,0''' |4,3 |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,3 |40,6 |- |19.–25. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,5''' |'''11,4''' |2,9 |'''18,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |4,5 |0,8 |41,1 |- |15.–21. august 2024 |1528 |[https://www.err.ee/1609431406/kantar-emor-ekre-toetus-langes-kaheksa-aasta-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''17,5''' |'''9,9''' |'''13,6''' |3,8 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''23,0''' |– |'''7,1''' |1,5 |39,3 |- |12.–19. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,4''' |'''16,0''' |'''12,7''' |2,9 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |2,7 |1,2 |36,5 |- |5.–11. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''11,6''' |'''12,1''' |3,3 |'''17,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |'''6,2''' |0,6 |41,3 |- |1.–9. august 2024 |893 |[https://turu-uuringute.eu/reformierakonna-ja-ekre-toetus-on-vahenenud-uue-konservatiivse-erakonna-toetus-on-3/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''11''' |'''12''' |3 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |2 |36 |- |29. juuli – 4. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,6''' |'''13,0''' |'''11,3''' |3,2 |'''18,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,7''' | – |'''5,3''' |0,9 |38,0 |- |22.–29. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''15,0''' |'''13,0''' |2,7 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,4''' | – |4,5 |0,9 |35,7 |- |22. juuli 2024|| colspan="12" | Pärast peaminister Kaja Kallase tagasiastumist kinnitati ametisse [[Kristen Michali valitsus]]. Koalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>[https://www.err.ee/1609398196/galerii-michal-sai-presidendilt-ulesande-valitsus-moodustada Galerii: Michal sai presidendilt ülesande valitsus moodustada]. [[ERR]], 16. juuli 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609404112/president-nimetas-kristen-michali-valitsuse-ametisse President nimetas Kristen Michali valitsuse ametisse]. [[ERR]], 22. juuli 2024</ref> |- |15.–22. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''12,6''' |'''13,6''' |2,6 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |4,5 |1,6 |35,2 |- |11–17. juuli 2024 |1512 |[https://www.err.ee/1609400323/erakondade-reitingud-tammuvad-parast-muutusi-paigal Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,6''' |'''13,8''' |2,6 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA" |'''27,5''' |0,6 |'''5,4''' |1,4 |35,7 |- |8.–12. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''11,2''' |'''12,5''' |3,8 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |3,8 |0,5 |39,3 |- |1.–5. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''11,0''' |'''12,2''' |3,3 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''33,7''' | – |'''5,8''' |1,9 |33,9 |- |17–24. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''13,0''' |'''13,6''' |3,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |4,7 |1,2 |36,2 |- |10–17. juuni 2024 |1557 |[https://www.err.ee/1609374641/pereheitmine-viis-ekre-toetuse-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,8''' |'''14,1''' |2,6 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''27,1''' |0,4 |'''8,4''' |1,2 |36,1 |- |10–17. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''11,8''' |'''12,5''' |2,4 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,1''' |1,3 |35,8 |- |3–10. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''16,3''' |'''10,0''' |2,9 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,6''' | – |'''6,9''' |0,8 |34,8 |- |1.–11. juuni 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/eesti-200-toetus-langes-juunis-allapoole-valimiskunnist/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''15''' |'''11''' |4 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''5''' |1 |41 |- |27. mai – 2. juuni 2024 |1489 |[https://www.err.ee/1609361549/kantar-emor-sotsiaaldemokraadid-kaotasid-toetust Kantar Emor] |'''19''' |'''18''' |'''12''' |'''5''' |'''15''' | style="background:#87CEFA" |'''23''' |– |4 |2 |39 |- |27. mai – 1. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,3''' |'''13,6''' |'''10,0''' |'''5,6''' |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,9''' |0,7 |39,1 |- |20.–27. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''17,6''' |'''13,3''' |'''5,3''' |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,8 |0,6 |40,9 |- |13.–20. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''12,7''' |'''12,3''' |'''7,5''' |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |4,9 |2,1 |39,0 |- |9.–21. mai 2024 |897 |[https://turu-uuringute.eu/maikuus-on-isamaa-toetus-vahenenud-kuid-sde-toetus-suurenenud-2/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''16''' |'''8''' |'''6''' |'''19''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''5''' |2 |42 |- |6.–15. mai 2024 |1471 |[https://www.err.ee/1609343811/kantar-emor-ainsana-kasvatasid-toetust-sotsiaaldemokraadid Kantar Emor] |'''17,5''' |'''17,0''' |'''12,7''' |4,9 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''21,5''' |1,2 |'''5,4''' |2,0 |40,4 |- |6.–13. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''15,7''' |'''12,3''' |'''6,1''' |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |2,3 |1,7 |38,2 |- |29. aprill – 6. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''17,5''' |'''11,9''' |4,2 |'''15,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |2,8 |1,8 |37,9 |- |22.–29. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''19,8''' |'''8,3''' |4,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |3,9 |2,2 |38,7 |- |15.–22. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,5''' |'''17,9''' |'''10,7''' |4,2 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |4,2 |2,2 |37,3 |- |9.–17. aprill 2024 |1484 |[https://www.err.ee/1609316871/emor-tallinna-voimuvahetuse-rabedus-langetas-sotside-ja-isamaa-toetust Kantar Emor] |'''18,8''' |'''18,3''' |'''13,8''' |4,8 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |1,2 |4,6 |2,2 |37,8 |- |8.–15. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,7''' |'''10,8''' |'''7,8''' |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,3 |1,1 |39,4 |- |4.–11. aprill 2024 |871 |[https://turu-uuringute.eu/aprillis-on-vahenenud-ekre-toetus/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''15''' |'''10''' |'''5''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |4 |2 |37 |- |1.–8. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,6''' |'''20,2''' |'''8,9''' |4,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |3,8 |1,3 |37,8 |- |25.–29. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''17,4''' |'''12,8''' |4,5 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |3,5 |1,0 |36,1 |- |18.–25. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''19,2''' |'''11,2''' |4,5 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,5''' | – |1,8 |1,0 |37,7 |- |14.–20. märts 2024 |1567 |[https://www.err.ee/1609288698/reitingud-sde-tousis-populaarseimaks-valitsusparteiks Kantar Emor] |'''15,0''' |'''16,1''' |'''13,9''' |3,6 |'''17,6''' | style="background:#87CEFA" |'''26,7''' |0,6 |4,5 |1,9 |36,2 |- |11.–18. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,7''' |'''10,0''' |'''6,7''' |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |2,0 |2,1 |38,2 |- |7.–18. märts 2024 |909 |[https://turu-uuringute.eu/martsikuus-erakondade-toetusnaitajad-muutunud-pole/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''19''' |'''10''' |'''6''' |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |38 |- |4.–8. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''16,3''' |'''10,5''' |'''6,6''' |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |2,1 |2,1 |38,0 |- |26. veebruar – 4. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,9''' |'''19,8''' |'''12,8''' |'''5,8''' |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |2,0 |1,4 |33,7 |- |19.–23. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''20,1''' |'''10,2''' |'''5,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,2''' | – |2,1 |1,6 |36,4 |- |12.–19. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,0''' |'''13,7''' |'''5,8''' |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,5 |1,3 |35,5 |- |8.–19. veebruar 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/sisepingetest-rasitud-keskerakonna-toetus-on-veebruaris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''17''' |'''8''' |'''7''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |3 |2 |41 |- |7.–14. veebruar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609253568/kantar-emor-isamaa-toetus-kerkis-rekordkorgele-keskerakonna-langus-jatkus Kantar Emor] |'''16,7''' |'''15,2''' |'''11,8''' |'''5,3''' |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''27,0''' |0,7 |3,2 |2,9 |39,2 |- |5.–9. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,0''' |'''16,4''' |'''8,1''' |3,0 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |2,8 |0,8 |40,1 |- |28. jaanuar – 2. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''18,9''' |'''9,7''' |4,5 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |1,7 |1,7 |37,8 |- |22.–26. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''21,5''' |'''12,5''' |'''6,5''' |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |1,5 |1,1 |37,1 |- |18.–25. jaanuar 2024 |872 |[https://turu-uuringute.eu/sotsiaaldemokraatliku-erakonna-toetus-on-jaanuaris-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''16''' |'''12''' |'''5''' |'''18''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |39 |- |17.–24. jaanuar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609232529/emor-reformierakond-ja-sotsid-kasvatasid-toetust-eesti-200-langes-alla-kunnise Kantar Emor] |'''18,7''' |'''17,4''' |'''14,0''' |3,9 |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |0,6 |3,7 |2,4 |39,8 |- |15.–22. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,8''' |'''17,9''' |'''11,0''' |'''6,8''' |'''17,5''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,3 |1,5 |43,1 |- |8.–12. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''15,3''' |'''12,3''' |'''5,3''' |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |2,8 |2,8 |38,9 |- |2.–8. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,5''' |'''17,6''' |'''15,1''' |'''5,7''' |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,2''' | – |2,2 |1,6 |36,9 |- |18.–22. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,6''' |'''14,9''' |'''6,6''' |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |2,8 |1,4 |33,4 |- |11.–18. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''20,4''' |'''14,2''' |'''5,8''' |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,8 |1,6 |32,9 |- |6.–13. detsember 2023 |1497 |[https://www.err.ee/1609194139/reformierakonna-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Kantar Emor] | '''15,2''' |'''19,8''' |'''15,2''' |'''6,1''' |'''11,8''' | style="background:#87CEFA" |'''24,9''' |0,4 |4,1 |2,7 |33,2 |- |4.–8. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''22,5''' |'''16,2''' |'''5,5''' |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,4''' | – |1,6 |0,9 |32,7 |- |30. november – 6. detsember 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/ekre-toetus-on-detsembris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''16''' |'''12''' |'''6''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |4 |1 |37 |- |27. november – 1. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,0''' |'''19,9''' |'''15,7''' |'''6,5''' |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |1,5 |1,4 |34,4 |- |20.–24. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''20,8''' |'''14,0''' |'''6,9''' |'''10,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |1,5 |1,7 |35,7 |- |16.–22. november 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609173103/kantar-emor-noorte-ja-naisvalijate-lisandumine-viis-isamaa-populaarseimaks Kantar Emor] | '''16,1''' |'''20,6''' |'''13,4''' |'''6,3''' |'''12,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,8''' |0,4 |3,3 |2,1 |35,3 |- |13.–17. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,3''' |'''14,4''' |'''5,5''' |'''9,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,6''' | – |1,8 |1,5 |31,2 |- |6.–10. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''24,0''' |'''10,1''' |'''6,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,3 |1,1 |35,0 |- |30. oktoober – 6. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''24,1''' |'''14,3''' |'''5,0''' |'''9,2''' | style="background:#87CEFA"|'''25,6''' | – |2,5 |1,5 |30,9 |- |26. oktoober – 6. november 2023 |899 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Turu-uuringud] |'''18,0''' |'''20,5''' |'''10,9''' |'''5,1''' |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' |0,5 |3,7 |1,1 |33,1 |- |23.–27. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,3''' | style="background:#6495ED" |'''22,1''' |'''14,7''' |'''6,1''' |'''11,0''' |'''21,6''' | – |2,7 |1,0 |37,4 |- |16.–20. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,3''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''13,1''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''22,6''' | – |2,9 |1,1 |35,0 |- |13.–18. oktoober 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609137773/emor-isamaa-tousis-teiseks-keskerakond-jaab-alla-ka-sotsidele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''19,7''' |'''17,4''' |'''14,3''' |'''7,2''' |'''14,8''' |'''18,5''' |1,2 |4,1 |2,8 |41,7 |- |10.–13. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''22,3''' |'''15,9''' |'''6,2''' |'''9,6''' |'''20,1''' | – |2,8 |1,8 |36,2 |- |3.–9. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''15,1''' |'''6,2''' |'''10,9''' |'''17,0''' | – |3,4 |1,8 |37,5 |- |28. september – 6. oktoober 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-edestab-oktoobri-alguses-keskerakonda/ Turu-uuringud]<ref>[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Kõige populaarsemaks erakonnaks on novembris tõusnud Isamaa]. [[Turu-uuringute AS]] koduleht, 9. november 2023</ref> | style="background:#FEF4AE" |'''23,1''' |'''18,8''' |'''14,3''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''15,7''' |0,6 |3,9 |1,9 |41,2 |- |26. september – 2. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,2''' |'''21,8''' |'''14,4''' |'''6,8''' |'''10,2''' |'''18,0''' | – |3,2 |1,7 |40,2 |- |18.–25. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,2''' | style="background:#6495ED" |'''24,8''' |'''15,0''' |'''6,2''' |'''9,7''' |'''16,9''' | – |2,4 |1,0 |39,1 |- |14.–20. september 2023 |1491 |[https://www.err.ee/1609106687/september-toi-erakondade-toetusnumbritesse-olulisi-muutusi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,2''' |'''20,6''' |'''16,4''' |'''7,3''' |'''11,9''' |'''12,8''' |0,5 |4,1 |2,2 |43,4 |- |11.–18. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''21,2''' |'''15,5''' |'''6,1''' |'''10,7''' |'''15,2''' | – |2,7 |2,3 |41,9 |- |4.–11. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,8''' |'''24,1''' |'''16,6''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''13,1''' | – |1,1 |1,5 |42,5 |- |31. august – 10. september 2023 |891 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-on-viimaste-aastate-korgeimal-tasemel/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" |'''23''' |'''20''' |'''18''' |'''6''' |'''10''' |'''14''' |1 |4 |2 |40 |- |29. august – 4. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,2''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''16,8''' |'''6,2''' |'''8,6''' |'''13,3''' | – |1,4 |2,8 |40,0 |- |21.–28. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,2''' |'''22,5''' |'''16,6''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''11,2''' | – |2,7 |1,0 |45,3 |- |14.–21. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,1''' |'''23,5''' |'''19,0''' |'''8,9''' |'''10,6''' |'''9,5''' | – |2,2 |1,2 |43,6 |- |10.–16. august 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609066367/emor-sotside-ja-isamaa-toetused-tousid-viimaste-aastate-korgeimale-tasemele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25,3''' |'''17,6''' |'''17,0''' |'''7,4''' |'''13,8''' |'''10,6''' |1,5 |4,1 |2,7 |46,5 |- |7.–14. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,9''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''17,9''' |'''8,2''' |'''9,2''' |'''9,9''' | – |2,5 |1,3 |42,3 |- |3.–13. august 2023 |877 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-ekre-toetus-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''23''' | style="background:#6495ED" |'''24''' |'''16''' |'''8''' |'''13''' |'''9''' |1 |3 |1 |44 |- |31. juuli – 7. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,8''' | style="background:#6495ED" |'''23,8''' |'''18,1''' |'''8,5''' |'''11,1''' |'''10,0''' | – |2,5 |1,2 |43,4 |- |24.–31. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''20,2''' |'''19,1''' |'''9,0''' |'''12,0''' |'''9,4''' | – |1,5 |2,7 |46,1 |- |18.–23. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,5''' |'''21,2''' |'''17,5''' |'''8,0''' |'''9,5''' |'''9,8''' | – |2,2 |1,5 |47,0 |- |10.–20. juuli 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609043300/reformierakond-kindlustas-liidrikohta-eesti-200-toetuse-langus-peatus Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''26,3''' |'''20,2''' |'''16,2''' |'''9,8''' |'''11,5''' |'''8,5''' |1,4 |3,5 |2,6 |47,6 |- |11.–17. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,3''' |'''22,6''' |'''18,4''' |'''6,9''' |'''8,9''' |'''10,1''' | – |2,6 |1,1 |44,1 |- |4.–10. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,7''' |'''23,8''' |'''17,7''' |'''7,3''' |'''9,8''' |'''10,1''' | – |2,1 |1,4 |42,8 |- |26.–30. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,3''' |'''24,2''' |'''16,1''' |'''5,9''' |'''9,2''' |'''10,0''' | – |1,8 |1,9 |44,4 |- |12.–20. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,6''' |'''20,4''' |'''15,8''' |'''9,3''' |'''8,6''' |'''12,0''' | – |2,3 |2,1 |46,5 |- |8.–14. juuni 2023 |1476 |[https://www.err.ee/1609008194/eesti-200-toetus-langes-veelgi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,9''' |'''21,2''' |'''16,8''' |'''9,4''' |'''11,9''' |'''9,1''' |0,6 |3,9 |2,4 |46,2 |- |7.–13. juuni 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-eesti-200-toetus-jatkuvalt-langenud/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' |'''20''' |'''17''' |'''10''' |'''10''' |'''9''' |1 |3 |2 |46 |- |6.–12. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''25,4''' |'''15,4''' |'''8,3''' |'''11,7''' |'''10,0''' | – |3,1 |0,9 |44,0 |- |29. mai – 5. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,7''' |'''21,8''' |'''15,1''' |'''9,7''' |'''9,2''' |'''10,3''' | – |2,7 |2,1 |46,6 |- |23.–29. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''25,0''' | style="background:#6495ED" |'''26,3''' |'''18,1''' |'''8,3''' |'''9,3''' |'''8,1''' | – |1,8 |1,4 |42,6 |- |15.–22. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''24,5''' |'''17,0''' |'''10,6''' |'''9,7''' |'''8,1''' | – |2,3 |2,1 |45,4 |- |10.–17. mai 2023 |1501 |[https://www.err.ee/1608980636/reformierakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus-eesti-200-reiting-langes-enim Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''22,7''' |'''22,5''' |'''17,6''' |'''12,6''' |'''10,4''' |'''8,0''' |1,2 |2,7 |2,4 |45,7 |- |8.–15. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,3''' | style="background:#6495ED" |'''27,0''' |'''20,1''' |'''8,8''' |'''7,9''' |'''7,8''' | – |2,0 |1,7 |40,0 |- |4.–15. mai 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsem-erakond-on-endiselt-reformierakond/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' |'''20''' |'''16''' |'''14''' |'''10''' |'''8''' |1 |3 |3 |48 |- |2.–6. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''18,6''' |'''13,5''' |'''7,7''' |'''6,9''' | – |2,1 |1,1 |45,2 |- |25. aprill – 1. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,6''' |'''22,0''' |'''15,7''' |'''15,1''' |'''9,2''' |'''6,5''' | – |3,2 |2,0 |48,9 |- |18.–24. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,4''' |'''22,1''' |'''14,7''' |'''15,8''' |'''7,8''' |'''9,0''' | – |3,2 |1,7 |48,0 |- |17. aprill 2023|| colspan="12" | [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse.<ref>[https://www.err.ee/1608950416/reformierakonna-eesti-200-ja-sotsiaaldemokraatide-valitsus-astus-ametisse Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsus astus ametisse]. [[ERR]], 17. aprill</ref> |- |10.–19. aprill 2023 |1495 |[https://www.err.ee/1608952477/emor-reformierakonna-toetus-kukkus-jarsult Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''23,2''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''12,1''' |'''6,6''' |1 |4,2 |3,2 | |- |10.–17. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''17,2''' |'''14,2''' |'''9,3''' |'''7,3''' | – |2,1 |2,0 | |- |aprill 2023 |1174 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' |'''19''' |'''13''' |'''17''' |'''10''' |'''8''' |1 |4 |1 | |- |3.–10. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,8''' |'''19,3''' |'''18,2''' |'''16,1''' |'''10,1''' |'''8,3''' | – |2,6 |0,8 | |- |28. märts – 3. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,8''' |'''18,0''' |'''18,3''' |'''14,7''' |'''8,4''' |'''8,0''' | – |2,2 |1,2 | |- |20.–27. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,8''' |'''17,3''' |'''18,6''' |'''16,0''' |'''10,2''' |'''7,7''' | – |1,8 |1,7 | |- |14.–20. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''14,2''' |'''17,1''' |'''15,5''' |'''11,9''' |'''7,5''' | – |1,9 |1,0 | |- |9.–17. märts 2023 |1586 |[https://www.err.ee/1608920762/emor-eesti-200-ja-sotside-reiting-touseb-isamaal-langeb Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''15,7''' |'''15,4''' |'''16,3''' |'''11,6''' |'''5,9''' |1,5 |2,9 |1,6 | |- |7.–13. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,2''' |'''14,9''' |'''13,5''' |'''17,5''' |'''9,2''' |'''8,6''' | – |3,0 |1,3 | |- |style="background:#EFEFEF"|5. märts 2023 |style="background:#EFEFEF"| |style="background:#EFEFEF"|[https://rk2023.valimised.ee/et/election-result/index.html VALIMISTULEMUS 2023] |style="background:#EFEFEF"| '''31,2''' |style="background:#EFEFEF"|'''16,1''' |style="background:#EFEFEF"|'''15,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''13,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''9,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''8,2''' |style="background:#EFEFEF"| 2,4 |style="background:#EFEFEF"| 2,3 |style="background:#EFEFEF"| 1,0 |style="background:#EFEFEF"| |} ===Eelistused haridusrühmades=== ;Alg- või põhiharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 30,8 | 15,2 | 0,9 | 7,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 1,3 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 14 | 24 | 5 | 3 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,1 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 19,1 | 1,6 | 7,4 | 28,7 | 0,8 | 1,6 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 25 | 17 | 8 | 7 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 7 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 30,0 | 15,1 | 3,0 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 2,3 | 0,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | style="background:#6495ED" | 26 | 22 | 0 | 18 | 21 | 4 | 5 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,1 | 31,4 | 10,7 | 2,9 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,2 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | style="background:#6495ED" | 30 | 9 | 7 | 14 | 28 | 3 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 25,4 | 16,8 | 3,9 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 2,2 | 2,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 19 | 7 | 5 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 4 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 27,3 | 13,7 | 4,4 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 2,7 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 18 | 22 | 5 | 5 | style="background:#87CEFA"| 23 | 11 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,7 | 27,5 | 13,1 | 0,8 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 37,0 | 0,8 | 2,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 19 | 16 | 7 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 27,8 | 12,3 | 1,2 | 8,2 | style="background:#87CEFA" | 35,9 | 2,0 | 0,8 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | style="background:#6495ED" | 30 | 12 | 3 | 14 | 27 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,2 | 21,6 | 12,7 | 2,0 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 36,1 | 2,5 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 15 | 9 | 3 | 25 | style="background:#87CEFA" | 35 | 7 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 28,1 | 14,3 | 2,0 | 5,6 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 0,6 | 2,0 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 0 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 43 | 0 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 22,0 | 14,8 | 3,4 | 9,0 | style="background:#87CEFA" | 30,9 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 25 | 5 | 9 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 2 | 3 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,5 | 19,1 | 16,2 | 2,1 | 7,6 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 1,1 | 2,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 11 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 37 | 1 | 7 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,3 | 20,3 | 10,1 | 2,8 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 37,4 | 1,2 | 3,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 9 | 5 | 9 | 21 | style="background:#87CEFA" | 38 | 0 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,5 | 20,5 | 7,8 | 1,5 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 35,5 | 0,7 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 6 | 9 | 4 | style="background:#87CEFA" | 36 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | 18,2 | 7,8 | 2,0 | 11,2 | style="background:#87CEFA" | 41,0 | 2,9 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 22 | 17 | 0 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 1 | 4 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 24,1 | 11,0 | 2,6 | 10,4 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 3,5 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 11 | 5 | 10 | style="background:#87CEFA" | 40 | 4 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 26,0 | 12,3 | 4,7 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 30,2 | 2,3 | 2,2 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 12 | 3 | 11 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 32,4 | 7,3 | 5,7 | 8,6 | style="background:#87CEFA" | 32,6 | 2,1 | 1,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 12 | 2 | 7 | 28 | 0 | 4 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 29,0 | 7,7 | 4,0 | 7,5 | style="background:#87CEFA" | 34,3 | 1,5 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 20 | 18 | 0 | 23 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | style="background:#6495ED" | 33,0 | 12,6 | 2,9 | 10,2 | 28,5 | 0,6 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 14 | 11 | 5 | 24 | style="background:#87CEFA" | 32 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,4 | 29,4 | 9,2 | 6,4 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 33,1 | 0,0 | 1,7 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 22 | 13 | 0 | 14 | style="background:#87CEFA" | 39 | 0 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,3 | style="background:#6495ED" | 35,3 | 12,8 | 4,1 | 7,8 | 23,8 | 1,1 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 14 | 6 | 0 | 20 | style="background:#87CEFA" | 34 | 2 | 15 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,4 | style="background:#6495ED" | 32,9 | 12,6 | 2,3 | 10,3 | 28,4 | 1,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 32 | 11 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA" | 40 | 1 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | style="background:#6495ED" | 36,8 | 17,2 | 5,0 | 7,7 | 17,8 | 1,8 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 23 | 12 | 15 | 11 | 10 | 9 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | style="background:#6495ED" | 35,5 | 17,6 | 6,0 | 8,1 | 15,0 | 1,0 | 1,1 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 24 | 7 | 6 | 17 | 0 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | style="background:#6495ED" | 36,1 | 20,9 | 5,3 | 7,3 | 11,7 | 2,3 | 1,1 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 18 | 4 | 18 | 14 | 0 | 4 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | style="background:#6495ED" | 35,0 | 22,5 | 5,8 | 4,6 | 9,0 | 0,0 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 16 | 1 | 13 | 17 | 0 | 6 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,4 | style="background:#6495ED" | 37,9 | 17,2 | 7,2 | 7,1 | 10,7 | 2,0 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 23 | 20 | 5 | 10 | 16 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | style="background:#6495ED" | 42,7 | 17,2 | 6,2 | 4,7 | 8,7 | 1,4 | 1,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 32 | 21 | 5 | 15 | 3 | 4 | 1 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 21,2 | 8,4 | 6,2 | 6,4 | 1,7 | 2,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 7 | 22 | 5 | 3 | 0 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,3 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,1 | 12,8 | 8,3 | 11,6 | 1,8 | 0,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | style="background:#6495ED" | 27 | 13 | 15 | 5 | 8 | 5 | 0 |} ;Kutse-, kesk- või keskeriharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 17,3 | 22,1 | 1,9 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 4,5 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 17 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 19,9 | 19,7 | 2,2 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 4,8 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 20 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 18,9 | 20,1 | 2,8 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 5,0 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 17 | 3 | 11 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 21,3 | 19,1 | 1,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 3,6 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 23 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,9 | 18,4 | 2,6 | 10,0 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 4,9 | 0,9 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 14 | 19 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,6 | 19,0 | 20,9 | 3,4 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 27,7 | 3,3 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 18 | 17 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 24 | 6 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 17,0 | 14,8 | 2,7 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 4,2 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 20,1 | 15,4 | 2,6 | 9,4 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,5 | 1,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 16 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 35 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,6 | 14,6 | 2,3 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 3,1 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 16 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 18,0 | 16,0 | 2,2 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 3,9 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 15 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 14,8 | 15,4 | 3,6 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 3,2 | 0,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 14,2 | 14,7 | 3,3 | 11,1 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 3,9 | 1,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 15,4 | 14,1 | 4,2 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 3,0 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 15 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 13,7 | 13,5 | 4,0 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 4,2 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | 14,8 | 14,5 | 3,2 | 12,8 | style="background:#87CEFA"| 32,5 | 4,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 14 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 14,6 | 12,4 | 3,3 | 14,3 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 4,6 | 3,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 28 | 8 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 18,5 | 13,5 | 5,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 2,4 | 1,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 19 | 12 | 6 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 20,0 | 11,3 | 4,5 | 12,6 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 2,5 | 1,5 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 21 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 23 | 4 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 21,4 | 11,9 | 4,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,2 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 13 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 19,4 | 12,7 | 4,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 32,3 | 1,8 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 19 | 10 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 20,1 | 14,9 | 4,7 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 2,2 | 1,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 15 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 21,5 | 16,7 | 5,9 | 8,6 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,8 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 16 | 6 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 24,4 | 14,2 | 5,0 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 1,7 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 24 | 13 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 0 | 3 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | style="background:#6495ED" | 25,6 | 15,6 | 5,6 | 8,2 | 22,7 | 1,9 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 20 | 13 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 20 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | style="background:#6495ED" | 24,9 | 16,4 | 4,9 | 9,5 | 16,9 | 2,3 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 25 | 17 | 6 | 11 | 14 | 3 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,4 | style="background:#6495ED" | 26,1 | 19,5 | 7,4 | 8,9 | 10,0 | 2,6 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 17 | 7 | 13 | 12 | 3 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 23,5 | 19,7 | 7,5 | 8,3 | 11,1 | 2,1 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 24 | 17 | 9 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#6495ED" | 25,9 | 16,7 | 6,7 | 8,8 | 11,0 | 2,4 | 1,5 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 9 | 11 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 20,0 | 9,5 | 7,7 | 8,1 | 1,8 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 12 | 9 | 9 | 2 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,1 | style="background:#6495ED" | 24,6 | 17,7 | 14,3 | 8,0 | 8,4 | 2,9 | 1,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 20 | 17 | 16 | 10 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 18,7 | 16,6 | 14,8 | 8,8 | 7,1 | 2,0 | 1,7 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 19 | 15 | 16 | 11 | 6 | 2 | 2 |} ;Kõrgharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 8,4 | 18,3 | 2,7 | 15,4 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 10,8 | 1,2 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 9 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 17 | 12 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 8,6 | 17,2 | 4,3 | 17,3 | style="background:#87CEFA"| 24,6 | 10,6 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 8 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | style="background:#87CEFA"| 22 | 11 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 9,0 | 15,5 | 4,4 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 10,8 | 1,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 7 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 24 | 20 | 10 | 3 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,8 | 9,7 | 14,2 | 4,3 | 15,2 | 22,5 | 8,0 | 1,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 6 | 14 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | 8,3 | 15,4 | 3,5 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 22,8 | 7,7 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 6 | 16 | 5 | 16 | 20 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,8 | 7,7 | 14,9 | 3,6 | 14,8 | 22,0 | 8,6 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 9 | 14 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 20 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,0 | 9,8 | 17,3 | 2,7 | 13,7 | 23,9 | 6,1 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 13 | 3 | 14 | 19 | 13 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | 9,5 | 12,5 | 3,7 | 15,7 | style="background:#87CEFA" | 26,0 | 6,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 8 | 15 | 3 | 16 | 21 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 9,5 | 14,6 | 3,2 | 16,2 | style="background:#87CEFA" | 23,3 | 8,0 | 1,2 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 8 | 12 | 6 | 19 | 19 | 11 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 8,0 | 12,4 | 4,3 | 16,7 | 22,9 | 6,4 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 17 | 5 | 17 | 17 | 11 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,3 | 6,3 | 11,7 | 5,1 | 22,2 | 21,2 | 6,3 | 1,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 8 | 13 | 5 | 19 | 18 | 9 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,8 | 6,9 | 10,0 | 5,9 | 21,1 | 20,8 | 8,2 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 5 | 16 | 4 | 21 | 19 | 8 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 6,3 | 13,0 | 5,2 | 17,3 | 20,5 | 7,6 | 0,7 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 6 | 15 | 3 | 19 | 17 | 10 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 6,8 | 10,9 | 3,2 | 22,9 | 21,7 | 6,2 | 1,5 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 5 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 23 | 18 | 9 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,4 | 6,0 | 12,2 | 3,5 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 24,0 | 6,3 | 1,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 12 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 22 | 9 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,6 | 10,3 | 7,7 | 4,3 | 20,4 | 21,9 | 9,3 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 16 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,9 | 6,9 | 10,7 | 7,0 | 20,5 | 23,4 | 4,7 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 21 | 19 | 8 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 10,6 | 8,5 | 6,2 | 19,6 | 21,9 | 5,8 | 2,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 7 | 13 | 7 | 20 | 18 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 8,3 | 11,6 | 8,1 | 21,4 | 22,3 | 2,8 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 14 | 6 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 10,7 | 8,7 | 7,0 | 19,3 | style="background:#87CEFA"| 25,7 | 3,8 | 1,5 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 8 | 16 | 7 | style="background:#ff8484 | 22 | 20 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 9,2 | 10,8 | 8,1 | 22,0 | 21,7 | 3,1 | 2,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 9 | 14 | 6 | 22 | 17 | 7 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,8 | 11,5 | 13,8 | 7,5 | 15,5 | style="background:#87CEFA"| 24,7 | 3,3 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 15 | 7 | 16 | style="background:#87CEFA"| 21 | 8 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,7 | 12,6 | 12,0 | 9,1 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 2,8 | 1,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 14 | 10 | 16 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 13,9 | 11,8 | 8,2 | 14,9 | 17,4 | 5,1 | 1,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 17 | 10 | 15 | 16 | 5 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 14,7 | 12,5 | 8,9 | 12,3 | 14,4 | 3,1 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 10 | 15 | 10 | 15 | 10 | 7 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 14,0 | 13,9 | 11,4 | 13,9 | 10,0 | 2,4 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 12 | 18 | 10 | 16 | 8 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 13,7 | 13,9 | 9,0 | 15,3 | 8,2 | 3,0 | 2,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 11 | 15 | 12 | 15 | 9 | 6 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 11,0 | 13,0 | 11,3 | 12,6 | 9,5 | 3,0 | 2,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 11 | 15 | 10 | 15 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 14,1 | 16,6 | 13,5 | 11,3 | 6,8 | 2,7 | 2,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 14 | 17 | 14 | 12 | 8 | 4 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,9 | 12,9 | 13,3 | 20,0 | 11,9 | 7,5 | 3,1 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 9 | 16 | 20 | 14 | 5 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 9,8 | 14,5 | 18,8 | 13,0 | 7,5 | 2,8 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 8 | 16 | 18 | 13 | 6 | 3 | 2 |} ===Eelistused rahvusrühmades=== ;Eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 17,7 | 10,6 | 2,1 | 13,9 | style="background:#87CEFA"| 33,2 | 7,2 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 9 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 19,7 | 9,6 | 3,1 | 13,2 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 7,0 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 7 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 18,7 | 9,4 | 3,5 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 7,6 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 7 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 20,9 | 7.9 | 2,9 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 5,6 | 1,1 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 7 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,4 | 7,8 | 3,3 | 13,6 | style="background:#87CEFA"| 30,3 | 6,4 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 32 | 9 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 18,2 | 8,4 | 3,9 | 11,0 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 5,8 | 1,1 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 6 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 17,5 | 6,1 | 2,7 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 35,2 | 5,1 | 1,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 16 | 6 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,0 | 5,9 | 2,9 | 12,1 | style="background:#87CEFA" | 34,7 | 4,8 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 5 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 8 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,3 | 6,7 | 2,3 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 35,9 | 5,0 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 16,9 | 7,6 | 3,1 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 5,0 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 13 | 4 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 32 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | 14,1 | 5,1 | 4,4 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 4,9 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 15 | 5 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 13,0 | 5,8 | 4,1 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 33,9 | 5,7 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 14,0 | 5,7 | 4,3 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 4,8 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 11 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,6 | 4,5 | 3,3 | 18,0 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 4,5 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 5 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | 13,2 | 4,8 | 3,3 | 17,7 | style="background:#87CEFA"| 34,9 | 5,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 14 | 4 | 2 | 18 | style="background:#87CEFA"| 33 | 6 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 14,5 | 4,1 | 3,6 | 16,0 | style="background:#87CEFA"| 33,7 | 6,7 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 3 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 10 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,7 | 16,6 | 5,2 | 6,4 | 14,8 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,5 | 1,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 2 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 19,8 | 3,2 | 5,4 | 14,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,8 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 19,5 | 3,6 | 5,7 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 18 | 3 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 19,7 | 4,8 | 5,0 | 13,4 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 2,4 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 4 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 32 | 3 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 18,8 | 5,6 | 6,2 | 16,3 | style="background:#87CEFA"| 29,8 | 2,4 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 4 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 21,5 | 8,2 | 6,1 | 11,2 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 2,5 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 5 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 23,1 | 6,4 | 6,1 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 2,2 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 23 | 5 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#6495ED" | 24,7 | 7,2 | 6,5 | 11,1 | 23,1 | 3,2 | 1,5 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 19 | 4 | 8 | 15 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,0 | 23,8 | 9,1 | 6,7 | 10,8 | 18,1 | 2,6 | 1,6 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 7 | 7 | 12 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,8 | 24,9 | 11,8 | 8,8 | 10,5 | 11,9 | 2,7 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 9 | 8 | 14 | 13 | 4 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 23,4 | 12,3 | 8,2 | 10,4 | 11,2 | 2,3 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 22 | 8 | 10 | 11 | 10 | 4 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 24,4 | 9,3 | 8,6 | 10,3 | 11,7 | 2,8 | 1,6 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 10 | 10 | 11 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,2 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 13,0 | 11,0 | 8,6 | 8,7 | 2,2 | 1,6 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 25 | 8 | 14 | 10 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,2 | 23,5 | 10,5 | 16,6 | 9,3 | 8,6 | 3,2 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 18 | 9 | 17 | 13 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 18,3 | 9,7 | 16,9 | 10,6 | 9,2 | 2,4 | 1,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 7 | 18 | 12 | 7 | 3 | 2 |} ;Mitte-eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,9 | 8,7 | style="background:#D3F2D0" | 68,0 | 1,4 | 4,5 | 4,9 | 0,5 | 1,7 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 3 | 5 | 3 | 0 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,0 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 67,8 | 1,0 | 6,6 | 6,7 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 71 | 1 | 5 | 2 | 0 | 0 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 2,7 | 8,4 | style="background:#D3F2D0" | 67,2 | 2,7 | 8,6 | 6,3 | 0,6 | 0,6 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 2 | 9 | 2 | 2 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,3 | 6,3 | style="background:#D3F2D0" | 66,3 | 2,6 | 7,5 | 6,1 | 0,4 | 0,8 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 1 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 74 | 3 | 5 | 2 | 2 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,4 | 6,8 | style="background:#D3F2D0" | 66,7 | 2,1 | 5,5 | 5,5 | 0,6 | 1,5 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 5 | 10 | 3 | 0 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,2 | 6,9 | style="background:#D3F2D0" | 69,6 | 2,0 | 7,1 | 3,5 | 0,7 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 68 | 2 | 6 | 4 | 1 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,4 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 63,6 | 1,1 | 8,1 | 6,9 | 0,5 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 1 | 10 | 7 | 1 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,7 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 1,9 | 7,0 | 6,7 | 1,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 62 | 1 | 16 | 4 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,9 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 54,7 | 3,9 | 10,4 | 5,1 | 2,9 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 13 | 10 | 1 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,1 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 53,7 | 1,8 | 9,4 | 5,9 | 0,5 | 3,3 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 11 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 11 | 8 | 2 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,2 | 5,5 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 2,4 | 9,5 | 6,8 | 0,7 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 1 | 9 | 5 | 3 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,6 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 53,2 | 3,4 | 13,5 | 4,0 | 1,1 | 1,5 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 4 | 10 | 4 | 2 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 50,1 | 4,5 | 10,7 | 8,9 | 1,8 | 1,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 1 | 15 | 2 | 2 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 11,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,2 | 3,3 | 13,5 | 6,7 | 3,3 | 1,1 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 48 | 4 | 16 | 5 | 1 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,8 | 7,2 | style="background:#D3F2D0" | 54,8 | 2,5 | 11,9 | 9,5 | 2,6 | 0,7 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 3 | 13 | 6 | 2 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,3 | 10,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 3,1 | 13,9 | 8,8 | 2,1 | 0,7 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 4 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 2 | 16 | 8 | 3 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 11,9 | style="background:#D3F2D0" | 52,3 | 2,6 | 13,2 | 5,1 | 1,4 | 2,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 17 | 4 | 1 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,5 | 12,9 | style="background:#D3F2D0" | 51,0 | 4,4 | 12,5 | 6,5 | 2,1 | 1,4 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 9 | 8 | 0 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,5 | 11,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,4 | 4,6 | 12,3 | 6,0 | 0,5 | 2,7 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 17 | 6 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 12,2 | style="background:#D3F2D0" | 48,7 | 4,2 | 16,2 | 6,9 | 1,7 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 7 | 19 | 8 | 2 | 6 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,6 | 14,4 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 5,4 | 11,2 | 3,8 | 0,9 | 2,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 19 | 4 | 2 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,4 | 14,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,7 | 6,5 | 8,1 | 6,6 | 0,3 | 1,6 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 9 | 9 | 7 | 1 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,7 | 15,7 | style="background:#D3F2D0" | 52,9 | 4,7 | 7,9 | 5,7 | 1,1 | 1,0 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 6 | 14 | 10 | 4 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,6 | 14,3 | style="background:#D3F2D0" | 59,0 | 5,8 | 5,8 | 3,1 | 1,5 | 0,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 4 | 14 | 2 | 1 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,6 | 18,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 4,5 | 7,1 | 3,0 | 1,0 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 9 | 10 | 2 | 1 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 16,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 6,1 | 9,7 | 1,4 | 1,4 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 7 | 13 | 2 | 4 | 0 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,8 | 13,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,6 | 5,6 | 7,8 | 2,1 | 0,9 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 15 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 9 | 12 | 2 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,5 | 15,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,7 | 6,5 | 7,0 | 3,5 | 0,9 | 2,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 6 | 15 | 4 | 2 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,3 | 15,2 | style="background:#D3F2D0" | 47,9 | 7,3 | 8,1 | 2,1 | 1,6 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 56 | 7 | 10 | 3 | 1 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,4 | 12,5 | style="background:#D3F2D0" | 52,5 | 7,7 | 7,1 | 3,1 | 0,7 | 1,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 14 | 10 | 1 | 3 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 9,6 | 7,3 | 1,1 | 1,0 | 1,1 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 11 | 12 | 0 | 1 | 0 |} ===Eelistused sugude kaupa=== ;Mehed {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 21,9 | 17,7 | 1,4 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 31,0 | 7,6 | 0,4 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 13 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 22,2 | 16,4 | 2,2 | 6,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 7,8 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 20 | 15 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | 22,6 | 15,9 | 2,3 | 8,5 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 7,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 20 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,8 | 15,2 | 2,5 | 6,2 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 5,5 | 0,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 9 | 1 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 21,8 | 14,3 | 2,7 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 6,3 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 15 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 11 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 22,1 | 16,1 | 2,3 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 4,8 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 19 | 14 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 20,2 | 14,5 | 1,7 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 35,0 | 5,4 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 16 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,3 | 13,2 | 2,2 | 6,4 | style="background:#87CEFA" | 32,2 | 5,1 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 19 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 19,6 | 12,5 | 2,7 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 34,8 | 6,1 | 0,6 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 9 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 10 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 21,5 | 14,6 | 2,0 | 7,6 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 5,3 | 1,8 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 11 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 16,3 | 13,0 | 3,2 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 4,9 | 0,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 16 | 12 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,5 | 11,8 | 3,2 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 6,5 | 1,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 17 | 12 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 2–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,6 | 12,1 | 3,9 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 6,3 | 0,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 15,7 | 11,0 | 2,9 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 6,0 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 13 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,0 | 10,7 | 1,9 | 11,5 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 6,0 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 17 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,1 | 8,9 | 2,9 | 12,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 7,9 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 12 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 29 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 19,6 | 12,1 | 4,5 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,2 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 9 | 6 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 8 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 23,0 | 7,3 | 5,9 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 5,1 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 11 | 5 | 11 | 24 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 23,4 | 9,9 | 4,5 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,7 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 20 | 11 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 24,2 | 10,6 | 5,1 | 7,9 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 3,2 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 22 | 9 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 25,3 | 10,4 | 5,5 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 27,4 | 2,7 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 12 | 4 | 13 | 23 | 4 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 25,7 | 12,6 | 5,3 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,5 | 1,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 25 | 10 | 6 | 8 | style="background:#87CEFA" | 25 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 10,5 | 5,8 | 7,1 | 27,7 | 3,0 | 1,2 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 11 | 4 | 10 | 25 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | style="background:#6495ED" | 29,0 | 11,9 | 6,2 | 7,6 | 21,5 | 3,4 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 23 | 9 | 7 | 13 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 29,3 | 13,3 | 6,1 | 6,7 | 16,7 | 2,6 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 16 | 8 | 6 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#6495ED" | 30,0 | 15,2 | 7,8 | 6,4 | 11,8 | 2,3 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 13 | 7 | 9 | 15 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | style="background:#6495ED" | 30,2 | 14,8 | 7,5 | 7,0 | 11,3 | 3,0 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 27 | 14 | 9 | 9 | 11 | 4 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,5 | style="background:#6495ED" | 29,9 | 11,8 | 7,5 | 8,1 | 11,4 | 3,3 | 2,1 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 9 | 8 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | style="background:#6495ED" | 33,6 | 16,1 | 9,4 | 5,5 | 8,6 | 2,6 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 11 | 7 | 9 | 4 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 14,1 | 14,5 | 6,1 | 8,9 | 3,6 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 13 | 15 | 7 | 8 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 22,0 | 14,9 | 12,0 | 7,8 | 7,3 | 2,4 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 12 | 15 | 8 | 8 | 3 | 1 |} ;Naised {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 11,6 | 21,5 | 2,5 | 17,0 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,9 | 1,5 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 2 | 19 | 21 | 6 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,0 | 14,0 | 20,8 | 3,3 | 16,8 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,7 | 1,4 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | 22 | 3 | 20 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 12,6 | 19,4 | 4,3 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 25,5 | 5,9 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 19 | 4 | style="background:#ff8484 | 20 | style="background:#87CEFA"| 20 | 6 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 17,2 | 14,7 | 3,2 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 25,3 | 4,3 | 1,3 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 17 | 19 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 10,5 | 19,5 | 3,4 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,8 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 20 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 11,6 | 19,3 | 4,8 | 14,1 | style="background:#87CEFA"| 22,3 | 5,1 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 19 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 20 | 8 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,7 | 16,2 | 3,0 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 3,4 | 1,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,7 | 14,7 | 3,3 | 15,6 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 3,5 | 1,3 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 18 | 3 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 12,9 | 15,9 | 2,5 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 3,4 | 1,1 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 11,2 | 14,5 | 3,7 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 25,3 | 3,5 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 11 | 11 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 10,0 | 14,8 | 4,8 | 18,9 | style="background:#87CEFA"| 23,6 | 3,7 | 1,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 12 | 17 | 4 | 18 | 20 | 4 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 9,8 | 14,8 | 4,7 | 18,5 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 3,6 | 1,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 16 | 3 | 19 | style="background:#87CEFA"| 22 | 5 | 3 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 10,0 | 14,0 | 4,7 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,6 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 7 | 15 | 5 | 19 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 9,8 | 12,4 | 3,7 | 21,7 | style="background:#87CEFA"| 25,4 | 3,0 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 15 | 4 | style="background:#ff8484| 24 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 8,4 | 14,5 | 4,2 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 3,5 | 1,5 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 9 | 15 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 10,4 | 13,6 | 4,1 | 18,4 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 16 | 3 | 23 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 12,7 | 12,7 | 6,9 | 19,2 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 2,3 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 16 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 19 | 4 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,3 | 11,9 | 4,7 | 18,1 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 2,3 | 1,6 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 13 | 17 | 5 | 17 | 20 | 4 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 14,1 | 12,2 | 6,5 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 26,7 | 2,0 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 13 | 16 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 26 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 13,9 | 12,0 | 4,8 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,5 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 15 | 5 | 21 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,0 | 14,6 | 6,5 | 19,7 | style="background:#87CEFA"| 24,3 | 1,7 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 16 | 4 | 21 | style="background:#87CEFA"| 22 | 4 | 4 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,0 | 17,3 | 6,8 | 13,8 | style="background:#87CEFA"| 24,8 | 1,9 | 1,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 15 | 19 | 6 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 3 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 16,7 | 15,5 | 6,0 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 26,6 | 1,2 | 1,7 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 15 | 15 | 9 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 18,4 | 16,9 | 6,5 | 12,7 | 19,2 | 2,6 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 19 | 8 | 16 | 14 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 17,8 | 17,0 | 6,6 | 13,1 | 15,1 | 2,2 | 1,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 16 | 17 | 7 | 17 | 11 | 3 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,0 | 18,4 | 20,1 | 8,9 | 13,6 | 9,0 | 2,7 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 20 | 8 | 18 | 7 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 15,6 | 20,8 | 8,0 | 12,3 | 8,7 | 1,4 | 1,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 18 | 11 | 13 | 7 | 3 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,8 | 17,1 | 18,8 | 9,0 | 11,2 | 9,6 | 1,9 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | 19 | 10 | 15 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,9 | 19,4 | 20,1 | 11,2 | 10,8 | 7,1 | 1,7 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 18 | 20 | 14 | 13 | 7 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 16,2 | 19,0 | 16,0 | 11,5 | 6,9 | 2,1 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 12 | 19 | 18 | 16 | 5 | 3 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 13,0 | 16,8 | 15,6 | 11,9 | 8,5 | 2,1 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 10 | 19 | 17 | 14 | 4 | 2 | 2 |} ===Eelistused vanuserühmades=== ;18–24-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 10,3 | 20,9 | 3,4 | style="background:#ff8484 | 26,3 | 22,8 | 3,7 | 2,6 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 13 | 14 | 8 | 26 | style="background:#87CEFA"| 28 | 3 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 9,5 | 17,6 | 7,6 | style="background:#ff8484| 28,5 | 18,0 | 3,6 | 2,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 15 | 11 | style="background:#ff8484| 23 | 16 | 3 | 3 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,8 | 13,0 | 17,4 | 9,0 | 19,0 | style="background:#87CEFA"| 22,9 | 4,5 | 1,8 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 17 | 16 | 1 | style="background:#ff8484 | 37 | 10 | 4 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 14,0 | 12,0 | 7,2 | style="background:#ff8484| 22,4 | 21,9 | 3,6 | 3,3 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,8 | 16,9 | 14,2 | 10,3 | 21,9 | 15,0 | 3,3 | 3,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 18 | 16 | 5 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,3 | 17,8 | 9,8 | style="background:#ff8484 | 21,6 | 14,5 | 1,2 | 2,3 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 7 | 20 | 8 | style="background:#ff8484 | 21 | 18 | 0 | 5 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,0 | 15,0 | 11,0 | 4,6 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 19,9 | 2,0 | 3,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 11 | 8 | style="background:#ff8484 | 36 | 18 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 16,9 | 15,3 | 5,3 | style="background:#ff8484 | 22,9 | 19,7 | 2,1 | 3,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 22 | 15 | 1 | style="background:#ff8484 | 35 | 13 | 1 | 6 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,0 | 13,4 | 9,2 | style="background:#ff8484 | 22,8 | 20,3 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 5 | 3 | 3 | style="background:#ff8484 | 53 | 3 | 11 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,3 | 18,4 | 14,6 | 5,8 | style="background:#ff8484 | 25,6 | 15,9 | 2,5 | 4,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 4 | 19 | 3 | style="background:#ff8484 | 39 | 16 | 1 | 4 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,9 | 8,4 | 8,5 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 17,9 | 2,7 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 4 | 10 | style="background:#ff8484 | 42 | 15 | 3 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 9,0 | 17,5 | 7,4 | style="background:#ff8484 | 26,9 | 15,3 | 2,0 | 2,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 19 | 18 | 7 | style="background:#ff8484 | 26 | 10 | 3 | 6 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 11,8 | 5,9 | 11,0 | style="background:#ff8484 | 31,9 | 18,5 | 2,0 | 2,4 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 4 | 12 | 13 | style="background:#ff8484 | 34 | 16 | 6 | 3 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,9 | 13,1 | 9,1 | 8,4 | style="background:#ff8484 | 25,3 | 19,4 | 5,0 | 5,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 11 | 3 | style="background:#ff8484 | 32 | 23 | 1 | 7 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 11,0 | 8,3 | 10,1 | style="background:#ff8484 | 29,5 | 21,3 | 4,8 | 1,6 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 5 | 3 | 11 | style="background:#ff8484 | 33 | 29 | 9 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 13,3 | 9,0 | 15,7 | style="background:#ff8484 | 22,0 | 20,2 | 2,1 | 2,9 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 10 | 10 | style="background:#ff8484 | 30 | 21 | 1 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 11,0 | 11,5 | 14,9 | style="background:#ff8484 | 26,5 | 17,2 | 4,6 | 1,8 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 9 | 11 | 9 | style="background:#ff8484 | 25 | 19 | 1 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,6 | 7,8 | 12,6 | style="background:#ff8484 | 23,0 | 12,2 | 2,5 | 4,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 4 | 9 | style="background:#ff8484 | 39 | 25 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 17,2 | 15,1 | 14,6 | style="background:#ff8484 | 19,5 | 12,9 | 0,5 | 2,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 15 | 8 | 12 | style="background:#ff8484 | 41 | 9 | 4 | 8 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | style="background:#6495ED" | 24,1 | 7,9 | 11,2 | 22,7 | 12,8 | 2,0 | 3,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 10 | 7 | 4 | style="background:#ff8484 | 37 | 16 | 5 | 7 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | style="background:#6495ED" | 21,0 | 14,1 | 14,8 | 19,5 | 11,6 | 0,4 | 4,0 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 6 | 9 | 6 | style="background:#ff8484 | 28 | 19 | 5 | 13 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 19,8 | 8,2 | 15,0 | style="background:#ff8484 | 23,9 | 12,3 | 1,7 | 4,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 19 | 7 | 7 | style="background:#ff8484 | 28 | 17 | 2 | 6 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,4 | 12,6 | 18,5 | style="background:#ff8484 | 27,3 | 5,8 | 1,6 | 1,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 10 | 20 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 6 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 8,2 | 12,3 | 15,4 | 9,4 | 0,6 | 2,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 13 | 15 | style="background:#ff8484 | 23 | 5 | 4 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 13,5 | 10,5 | 19,4 | 21,3 | 9,0 | 1,7 | 2,7 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 16 | 9 | 15 | 22 | 7 | 0 | 6 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 17,9 | 12,5 | 15,7 | 14,1 | 6,5 | 2,0 | 4,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 24 | 9 | style="background:#DDA0DD | 25 | 20 | 5 | 1 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,2 | 17,8 | 10,9 | 18,4 | 20,1 | 7,7 | 0,7 | 3,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 14 | 9 | style="background:#DDA0DD | 24 | 23 | 3 | 1 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,5 | 16,1 | 10,6 | 21,7 | 15,6 | 5,2 | 2,3 | 4,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | style="background:#DDA0DD | 21 | 19 | 2 | 4 | 5 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 17,3 | 12,7 | style="background:#DDA0DD | 21,8 | 15,6 | 6,9 | 0,4 | 4,4 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 11 | style="background:#DDA0DD | 22 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,7 | 18,8 | 11,3 | style="background:#DDA0DD | 23,9 | 16,7 | 6,4 | 0,3 | 2,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 7 | 19 | 21 | 3 | 1 | 3 |} ;25–34-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 14 | 11 | 7 | 22 | style="background:#87CEFA"| 24 | 4 | 0 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,6 | 15,0 | 5,9 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 20,5 | 4,8 | 2,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 10 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 27 | 19 | 8 | 4 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 15,7 | 11,5 | 3,7 | 16,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,5 | 2,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 11 | 13 | 6 | 21 | 20 | 3 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,7 | 16,9 | 11,7 | 5,8 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 27,0 | 3,9 | 2,0 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 12 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 0 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 18,6 | 10,3 | 3,4 | 18,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 3,5 | 1,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | 6 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 6 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,0 | 10,1 | 5,7 | 18,6 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 3,5 | 2,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 8 | 8 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 11,7 | 7,2 | 8,0 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 18,2 | 4,6 | 2,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 9 | 6 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 4 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 11,6 | 7,8 | 5,7 | 21,4 | style="background:#87CEFA" | 25,1 | 6,2 | 3,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 9 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,8 | 10,6 | 6,6 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 4,7 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 13 | 4 | 25 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 13,5 | 8,8 | 4,2 | 22,7 | style="background:#87CEFA" | 25,8 | 5,8 | 1,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 7 | 11 | 6 | 22 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 4 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 10,7 | 7,8 | 5,7 | 24,8 | style="background:#87CEFA" | 25,5 | 4,4 | 1,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 8 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 14,9 | 9,9 | 5,8 | 19,5 | style="background:#87CEFA" | 26,6 | 6,0 | 2,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 11 | 9 | 4 | style="background:#ff8484 | 29 | 25 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,6 | 8,3 | 9,6 | 20,4 | style="background:#87CEFA" | 23,2 | 1,3 | 2,8 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 12 | 23 | 15 | 5 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 20,0 | 6,2 | 7,5 | 17,4 | style="background:#87CEFA" | 26,8 | 2,6 | 2,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 7 | 21 | 17 | 3 | 5 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 21,7 | 4,7 | 9,6 | style="background:#ff8484 | 22,1 | 19,1 | 2,6 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 27 | 25 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 22,2 | 8,7 | 7,7 | 17,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 2,5 | 2,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 4 | 12 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 4 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 19,7 | 7,1 | 11,1 | 19,6 | style="background:#87CEFA" | 20,7 | 2,5 | 2,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 15 | 8 | 10 | style="background:#ff8484 | 26 | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 18,1 | 12,1 | 10,7 | 14,0 | style="background:#87CEFA" | 21,3 | 3,4 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | 18 | 14 | 17 | 3 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 16,7 | 10,2 | 10,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 23,6 | 2,3 | 2,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 22 | 13 | 12 | 15 | 18 | 3 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,0 | style="background:#6495ED" | 23,8 | 11,2 | 11,1 | 14,5 | 15,9 | 3,8 | 2,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 10 | 6 | style="background:#ff8484 | 22 | 16 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#6495ED" | 23,3 | 12,2 | 11,2 | 14,4 | 11,8 | 1,9 | 2,9 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 11 | 16 | 9 | 4 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,7 | 21,7 | 13,1 | 14,0 | 14,0 | 10,6 | 2,5 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 13 | 12 | 14 | 21 | 9 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 20,1 | 15,3 | 12,2 | 13,9 | 6,5 | 1,6 | 2,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | 9 | 14 | 18 | 8 | 5 | 4 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 21,8 | 12,8 | 11,4 | 14,8 | 6,2 | 3,8 | 2,8 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 18 | 16 | 15 | 17 | 5 | 2 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#6495ED" | 28,3 | 15,2 | 13,5 | 13,6 | 7,5 | 2,8 | 1,9 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 20 | 16 | 16 | 14 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 19,7 | 9,8 | style="background:#DDA0DD | 22,9 | 12,7 | 6,2 | 3,0 | 3,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 18 | style="background:#6495ED" | 18 | 14 | 16 | 17 | 7 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 17,5 | 10,5 | 19,5 | 13,5 | 5,7 | 2,4 | 1,6 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 17 | 21 | 13 | 7 | 3 | 1 |} ;35–49-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 18 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,5 | 18,7 | 3,1 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 27,2 | 5,3 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 16 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 21 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 16,7 | 15,6 | 2,7 | 9,2 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 4,9 | 0,6 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 13 | 24 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 17,7 | 11,3 | 2,7 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 6,3 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 30 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 13,5 | 12,5 | 1,9 | 10,0 | style="background:#87CEFA" | 34,8 | 7,8 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 25 | 9 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 15,9 | 13,3 | 3,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA" | 27,9 | 4,1 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 9 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 12,7 | 13,5 | 3,6 | 11,9 | style="background:#87CEFA" | 29,4 | 4,6 | 1,5 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 16 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 12,7 | 11,9 | 5,4 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 30,7 | 6,2 | 0,9 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 15 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 4 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,2 | 12,7 | 5,1 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 28,9 | 5,1 | 1,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 12,2 | 8,9 | 2,4 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 5,7 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 13 | 4 | style="background:#ff8484| 20 | 19 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 13,5 | 11,3 | 2,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 32,7 | 5,8 | 0,9 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 17 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 13,3 | 11,4 | 3,0 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 28,1 | 7,1 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 29 | 6 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,3 | 12,9 | 4,3 | 12,0 | style="background:#87CEFA" | 27,2 | 5,0 | 1,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 15 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 25 | 7 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 17,2 | 10,1 | 5,1 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 28,4 | 3,7 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 18 | 5 | 11 | style="background:#87CEFA" | 24 | 6 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 16,1 | 9,8 | 5,4 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 31,5 | 1,9 | 2,4 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 15,9 | 10,9 | 4,4 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 31,8 | 3,2 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 17 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA" | 30 | 2 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,4 | 11,9 | 5,7 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,2 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 18 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 3 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 21,8 | 11,1 | 5,9 | 10,3 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,3 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 20 | 13 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 6 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 23,8 | 11,1 | 6,9 | 9,3 | style="background:#87CEFA" | 27,1 | 2,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 20 | 14 | 8 | 14 | style="background:#87CEFA" | 21 | 1 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,1 | 21,2 | 13,9 | 7,0 | 8,0 | 20,5 | 2,9 | 1,2 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 19 | style="background:#D3F2D0" | 19 | 9 | 11 | 18 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,6 | 24,3 | 12,6 | 6,3 | 9,6 | 15,4 | 2,9 | 1,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 17 | 9 | 11 | 15 | 4 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 24,7 | 15,0 | 6,5 | 9,1 | 11,6 | 2,8 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 13 | 20 | 8 | 12 | 10 | 5 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 24,0 | 12,1 | 8,1 | 11,2 | 11,6 | 3,0 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 17 | 21 | 12 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 22,5 | 11,9 | 9,7 | 8,6 | 11,7 | 2,1 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 17 | 11 | 10 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | style="background:#6495ED" | 29,1 | 14,7 | 11,2 | 6,4 | 9,6 | 2,3 | 2,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 11 | 11 | 5 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 21,6 | 13,5 | 17,7 | 7,7 | 8,9 | 3,4 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 16 | 16 | 18 | 11 | 6 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 16,2 | 12,3 | 16,8 | 9,6 | 8,2 | 1,8 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 16 | 14 | 18 | 10 | 5 | 4 | 2 |} ;50–64-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 17 | 20 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 20,0 | 17,4 | 1,9 | 5,9 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 6,7 | 0,5 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 18 | 3 | 4 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 17,1 | 16,0 | 1,2 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 5,6 | 0,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 19 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 20,3 | 15,5 | 1,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 3,7 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 12 | 15 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 35 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 18,5 | 14,4 | 0,8 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 33,3 | 4,8 | 0,8 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 18,3 | 15,8 | 0,7 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 6,5 | 1,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 19 | 4 | 5 | style="background:#87CEFA"| 31 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 15,5 | 17,4 | 2,8 | 9,5 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 4,1 | 0,6 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 18 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 27 | 8 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 14,8 | 13,4 | 2,1 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 5,3 | 1,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 15 | 18 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 16,7 | 13,3 | 3,4 | 6,3 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 5,6 | 1,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 15 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | 15,6 | 14,4 | 1,8 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 4,8 | 0,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 15 | 1 | 12 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 0 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,1 | 13,2 | 18,2 | 1,6 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 4,6 | 0,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 16 | 15 | 2 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 6 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,9 | 11,4 | 2,1 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 6,0 | 0,4 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 17 | 15 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 19,2 | 12,0 | 4,4 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 4,5 | 0,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 22 | 15 | 2 | 14 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 22,9 | 10,5 | 3,4 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,6 | 1,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 16 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 20,6 | 16,5 | 2,9 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 31,8 | 3,2 | 0,5 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 21 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 4 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 23,1 | 10,9 | 3,6 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 2,1 | 0,7 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 20 | 11 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 33 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 19,1 | 14,1 | 4,2 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 2,2 | 1,0 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 21 | 8 | 4 | 15 | style="background:#87CEFA" | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 23,0 | 16,6 | 3,9 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 2,4 | 0,7 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 22 | 19 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 27,6 | 14,6 | 1,6 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 28,8 | 2,3 | 0,3 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 35 | 6 | 0 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,8 | style="background:#6495ED" | 30,1 | 14,3 | 1,8 | 5,8 | 22,8 | 3,7 | 1,1 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 16 | 16 | 4 | 14 | 18 | 5 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 27,1 | 13,5 | 4,5 | 7,6 | 17,1 | 2,5 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 22 | 19 | 5 | 8 | 15 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | style="background:#6495ED" | 28,0 | 18,0 | 5,9 | 8,2 | 11,2 | 3,4 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 24 | 17 | 4 | 14 | 12 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 25,6 | 18,2 | 4,0 | 8,8 | 10,7 | 2,5 | 1,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | style="background:#6495ED" | 27 | 17 | 4 | 11 | 9 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#6495ED" | 28,8 | 16,3 | 5,4 | 5,9 | 12,8 | 3,3 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 5 | 9 | 13 | 5 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 18,9 | 8,2 | 5,9 | 7,5 | 1,6 | 0,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 12 | 6 | 12 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,6 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,9 | 10,1 | 5,8 | 9,7 | 3,6 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 16 | 14 | 9 | 9 | 4 | 1 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 20,5 | 16,9 | 12,3 | 7,4 | 8,6 | 3,1 | 0,8 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 16 | 15 | 9 | 8 | 3 | 1 |} ;65–74-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 1 | 8 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 18,9 | 19,2 | 1,8 | 7,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 4,6 | 0,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 17 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 15,3 | 21,8 | 1,5 | 6,4 | style="background:#87CEFA"| 29,9 | 4,0 | 0,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 23 | 7 | 2 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 8 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 19,9 | 17,4 | 0,8 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,0 | 3,4 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 18 | 0 | 6 | style="background:#87CEFA" | 36 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,2 | 18,7 | 14,8 | 0,3 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,0 | 0,5 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 14 | 16 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA" | 28 | 4 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 16,8 | 18,9 | 0,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 27,9 | 4,6 | 0,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 20 | 11 | 2 | 11 | 20 | 4 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,8 | 21,4 | 1,5 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,6 | 3,8 | 0,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 19 | 4 | 7 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 14,0 | 16,7 | 1,9 | 5,3 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,4 | 0,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 11 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,5 | 10,9 | 17,7 | 2,0 | 11,3 | style="background:#87CEFA"| 32,2 | 1,7 | 0,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 6 | 10 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 31 | 5 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 12,7 | 16,4 | 1,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 1,8 | 0,3 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 13 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 22 | 10 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 14,8 | 15,1 | 0,8 | 14,9 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,7 | 0,3 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 4 | 0 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 14,7 | 13,8 | 0,6 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 7,5 | 0,0 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 18 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 14,9 | 18,6 | 2,2 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 2,6 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 9 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 20,4 | 11,4 | 2,1 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 28,7 | 3,0 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 19 | 14 | 4 | 15 | 19 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 17,1 | 12,7 | 2,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 2,1 | 0,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 15 | 2 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,5 | 11,5 | 1,6 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 1,9 | 0,9 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 11 | 2 | 15 | style="background:#87CEFA"| 32 | 2 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 17,1 | 16,9 | 1,0 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,0 | 0,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 24 | 11 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 29 | 2 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 20,6 | 18,7 | 1,6 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,4 | 0,8 | 0,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 23 | 16 | 2 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 23,6 | 16,6 | 2,5 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 1,2 | 0,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 25 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 23,0 | 15,9 | 1,7 | 8,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 2,3 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 16 | 10 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,4 | style="background:#D3F2D0" | 23,3 | 2,3 | 8,5 | 19,7 | 3,0 | 0,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 16 | 16 | 1 | 12 | 13 | 4 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 23,0 | 5,1 | 6,7 | 7,7 | 2,4 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 19 | 1 | 5 | 12 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 23,0 | style="background:#D3F2D0" | 27,0 | 5,2 | 6,2 | 12,5 | 0,6 | 0,0 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 16 | 18 | 4 | 6 | 13 | 5 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 26,9 | 19,1 | 3,0 | 7,2 | 10,6 | 2,2 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 22 | 2 | 12 | 7 | 4 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 22,9 | 26,6 | 4,9 | 5,0 | 6,9 | 1,0 | 1,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 22 | 22 | 9 | 6 | 11 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 24,7 | 23,9 | 9,0 | 6,6 | 5,2 | 3,0 | 0,5 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 19 | 20 | 15 | 8 | 5 | 4 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 15,3 | 24,4 | 13,0 | 6,2 | 8,3 | 2,8 | 1,0 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 17 | 16 | 12 | 11 | 4 | 1 | 0 |} ;75-aastased ja vanemad {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 4 | 19 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 12,7 | 19,7 | 2,2 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 4,2 | 1,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 14 | 13 | 2 | 12 | 17 | 8 | 0 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 14,6 | 17,3 | 0,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,8 | – |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 7 | 1 | 9 | 25 | 14 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,1 | 16,5 | 1,4 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 40,1 | 3,5 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 9 | 23 | 5 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,6 | 26,1 | 1,5 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 31,3 | 3,1 | 0,0 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 9 | 15 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA" | 28 | 14 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,7 | 17,6 | 2,2 | 10,3 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 2,4 | 0,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 8 | 13 | 1 | 14 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | 8,1 | 17,4 | 0,4 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 4,3 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 14 | 19 | 3 | 17 | 16 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,0 | 9,2 | 19,7 | 1,8 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 1,8 | 0,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 7 | 12 | 0 | 11 | 30 | 5 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 10,1 | 13,7 | 1,2 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 34,7 | 3,3 | 0,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 26 | 8 | 14 | 1 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | 4,7 | 18,3 | 2,6 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,4 | 0,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 10 | 19 | 0 | 12 | 22 | 7 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 6,6 | 14,7 | 1,8 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 35,7 | 1,9 | 0,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 10 | 17 | 1 | 10 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | 7,8 | 14,6 | 1,5 | 14,7 | style="background:#87CEFA"| 35,3 | 2,1 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 12 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 35 | 5 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 15,4 | 10,4 | 1,8 | 15,9 | style="background:#87CEFA"| 33,8 | 0,6 | 0,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 6 | 16 | 1 | 18 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 16,3 | 10,6 | 1,8 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 32,8 | 2,6 | 0,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 25 | 9 | 0 | 5 | 22 | 1 | 0 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 12,0 | 15,9 | 2,5 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 37,8 | 0,7 | 0,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 8 | 16 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 33 | 4 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 13,6 | 15,7 | 0,9 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 1,9 | 0,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 9 | 20 | 4 | 11 | 21 | 3 | 3 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 15,4 | 21,7 | 2,5 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 25,6 | 1,6 | 0,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 34 | 2 | 9 | 16 | 5 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 14,7 | 24,0 | 1,4 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 1,8 | 0,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 19 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 2 | 9 | 17 | 2 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 15,0 | 21,8 | 0,6 | 5,5 | style="background:#87CEFA"| 36,2 | 0,9 | 0,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 4 | 3 | 24 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 17,3 | 23,7 | 1,3 | 7,5 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 1,6 | 0,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 13 | 16 | 3 | 12 | 24 | 4 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | 12,6 | style="background:#D3F2D0" | 26,9 | 2,6 | 8,6 | 20,8 | 1,9 | 0,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 18 | 14 | 2 | 8 | 16 | 2 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,9 | 19,3 | style="background:#D3F2D0" | 33,1 | 2,9 | 6,4 | 7,9 | 0,9 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 23 | 19 | 3 | 9 | 13 | 1 | 1 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 32,1 | 15,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,2 | 3,7 | 4,1 | 9,9 | 1,6 | 0,3 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 41 | 19 | 17 | 5 | 5 | 6 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 14,1 | 28,1 | 2,9 | 5,7 | 12,5 | 1,4 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 18 | 22 | 3 | 7 | 14 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,6 | 13,9 | 27,3 | 6,6 | 9,2 | 7,1 | 2,2 | 0,8 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 15 | 25 | 11 | 12 | 7 | 3 | 0 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 17,7 | style="background:#D3F2D0" | 30,4 | 8,0 | 9,5 | 7,3 | 1,1 | 0,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 17 | 11 | 3 | 3 | 6 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 11,0 | style="background:#D3F2D0" | 28,2 | 9,5 | 8,7 | 11,2 | 1,9 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 9 | 21 | 8 | 16 | 6 | 5 | 2 |} ==Vaata ka== *[[Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] [[Kategooria:2026. aasta Eestis]] [[Kategooria:2027. aasta Eestis]] onyxn1030nl3p026cilw3wm4c0xkiw1 0 659438 7193223 6878201 2026-07-15T05:59:40Z Svencapoeira 67038 7193223 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kuld-puiduheinik | pilt = Kuld-puiduheinik2.jpg | pildi_seletus = Kuld-puiduheinik ''Tricholomopsis decora'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = [[Puiduheinik]] ''Tricholomopsis'' | liik = '''Kuld-puiduheinik''' ''Tricholomopsis decora'' }} '''Kuld-puiduheinik''' (''Tricholomopsis decora'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[seened|seente]] liik. ==Välislingid== * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] 3l9swnxry0rx43vhvwbwe92en2e4im7 0 665274 7193108 6526854 2026-07-14T22:01:24Z Kuriuss 38125 7193108 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud [[Eesti]] [[maardla]]id. === Dolokivimaardlad === * [[Anelema dolokivimaardla]] * [[Hellamaa dolokivimaardla]] * [[Kaarma dolokivimaardla]] * [[Koonga dolokivimaardla]] * [[Kurevere dolokivimaardla]] * [[Orgita-Haimre dolokivimaardla]] === Fosforiidimaardlad === * [[Aseri fosforiidimaardla]] * [[Rakvere fosforiidimaardla]] * [[Toolse fosforiidimaardla]] * [[Tsitre fosforiidimaardla]] === Kristalliinse ehituskivi maardla === * [[Maardu graniidimaardla]] === Liivamaardlad === * [[Hiiumadala liivamaardla]] * [[Kaku liivamaardla]] * [[Naissaare liivamaardla]] * [[Pannjärve liivamaardla]] * [[Piusa liivamaardla]] * [[Prangli liivamaardla]] * [[Tallinna-Saku liivamaardla]] === Lubjakivimaardlad === * [[Aavere lubjakivimaardla]] * [[Harku lubjakivimaardla]] * [[Karinu lubjakivimaardla]] * [[Kunda lubjakivimaardla]] * [[Metsla lubjakivimaardla]] * [[Nabala lubjakivimaardla]] * [[Vasalemma lubjakivimaardla]] * [[Võhmuta lubjakivimaardla]] * [[Väo lubjakivimaardla]] === Meremudamaardlad === * [[Haapsalu meremudamaardla]] * [[Käina meremudamaardla]] * [[Mullutu-Suurlahe meremudamaardla]] === Põlevkivimaardla === * [[Eesti põlevkivimaardla]] === Savimaardlad === * [[Arumetsa savimaardla]] * [[Aseri savimaardla]] * [[Joosu savimaardla]] * [[Kallavere savimaardla]] * [[Kunda savimaardla]] * [[Küllatova savimaardla]] === Turbamaardlad === * [[Ellamaa turbamaardla]] * [[Endla turbamaardla]] * [[Epu-Kakerdi turbamaardla]] * [[Lavassaare turbamaardla]] * [[Puhatu turbamaardla]] * [[Sangla turbamaardla]] == Välislingid == * [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=912187 Üleriigilise tähtsusega maardlad (2005–2016)] Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2005. a määrus nr 131. Elektrooniline Riigi Teataja [[Kategooria:Eesti maardlad| ]] rsm9thi20yj6opa1qen73pezcjdmkfo 0 665681 7192993 7094776 2026-07-14T15:31:36Z Kuriuss 38125 7192993 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=aprill}} {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=aprill}} '''Arda ajastud''' on perioodid [[J. R. R. Tolkien]]i välja mõeldud [[Arda]] maailmas. == Enne ajastuid == Kõige alguses oli '''Eru''' (üks) '''Illuvatar''' (kõige isa), kes oli ainus kõikvõimas [[jumal]], kuna tema käes oli vägi, mida kutsuti '''Tuhmumatu leek''', mis oli ainus vägi universumis, mille abil sai luua puhast elu vormi. Eru lõi '''Lõppematus tühjuses'''/'''Kúma''' oma kodu '''Ajastuteta saalid''', seal saalides lõi ta ingli laadsed surematud hinged keda kutsuti '''ainuriteks''' või '''maiariteks''', kes said oma väe otse Erult olles temaga telepaatiliselt ühenduses, iga ühel oli oma moodi vägi olenevalt sellest mis Eru mõtteosast nad tulid. Kõige võimsam neist oli '''[[Morgoth|Melkor]]''', kes oli vaba Eru ühendusest ning omas kõiki võimeid, mida omasid ka teised Ainurid, see tõttu oli ta tihti teistest erinev ja iseseisvam, väga tihti uitas Melkor üksinda Lõppematus tühjuses otsides Tuhmumatut leeki, et luua elu vorme oma enda disaini järgi, kuid ei leidnud seda ja selle tõttu muutus ta kadedaks ja õelaks Eru vastu kes sai luua elu nii nagu ise soovis, tulles lõpuks tagasi Eru juurde kuna otsingud ei kandnud vilja. == Ainulindal''ë'' == Melkori tagasi tulles õpetas Eru Ainuritele laulmist ja algas '''Ainulindalë''' "Ainurite muusika" tasase ja ilusa laulu saatel istus Eru oma troonil ja kuulas kuidas nad laulsid, kuid Melkor kes oli vihkamist täis sekkus muutes noote ja lauldes oma versiooni, mõned Ainurid hülgasid Illuvatari laulu ja liitusid Melkoriga lauldes koos temaga. Eru kuulas helide sõda ja laulis ise teise laulu, mis oli algsest palju võimsam, segaduses lõpetasid osad Ainurid laulmise ja lasid Melkoril edasi lasta. Eru siis laulis kolmanda versiooni mis oli sügav, lai ja ilus kuid aeglane ja leina täis samal ajal kui Melkori laul oli vali korduv ja vägivaldne. Eru tõi kuuldavale viimase noodi, mis vaigistas kõik, jättes Ajastuteta saalid vaikusesse. Laulude sõda oli läbi ning Melkor jäi häbisse kuid ka väga raevukaks mida ta varjas. Illuvatar lahkus siis Ajastuteta saalides Lõppematusse tühjusesse ja näitas Ainuritele nägemust, et nende laulmine oli loonud ajaliini maailma mida nad saaksid ellu viia, näidates neile uut maad, sealseid olendeid ja isegi ebakõla Melkorit. Ainurid anusid, et see päriseks luua ning Eru vastas neile luues '''Eä''' (universum) ja sinna '''Arda''' (maa). Enne kui Ainurid sinna sisenevad hoiatab Eru, et kui nad sinna lähevad ei saa nad tagasi tulla enne kui selle maailma nägemus lõppeb osad Ainurid jäid siis Eruga Ajastuteta saalidesse, kuid osa, kelle hulgas oli ka Melkor, sisenes maailma, kõige võimsamaid neist hakati kutsuma '''[[Valarid|valariteks]]''' ja ülejäänud kutsuti maiariteks. == Valiani aastad == Valarite sisenedes maailma võtsid kõik hinged füüsilise kuju, et sekkuda maailma kujundamises, Melkor kes nendega kaasa tuli käskis Valaritel teda teenida ja lasta tal seda maalima valitseda, kuid nad keeldusid ja valisid oma kuningaks '''Manwë''' Melkori venna, raevunult vandus tume valar, et kui ta ei saa maailma valitseda siis ta hoopiski hävitab selle. Valarite abiks olid ka teised Ainurid, kel ei olnud nii suurt väge nagu neil, neid kutsuti Maiariteks ja nad teenisid ja abistasid Valareid nii kuidas said, kuid mõned Maiarid teenisid Melkorit, kui pöördusid tema poolele Ainulindalë ajal võttes füüsilise kuju mis meenutas leekides ja varjudesse mähituid deemoneid keda kutsuti '''Balrog'''ideks üks Maiar kes veel Melkorit teenis tahtes tema abil korda luua oli '''Mairon''' keda tunti hiljem kui '''[[Sauron]]'''. Lahutatud teistes Valarites hakkas Melkor kogu maailma muutma ja hävitama samal ajal kui Valarid üritasid elu kujundada, Viimane Valar kes sisenes oli '''Tulkas''', kes maadles Melkoriga ja ta alistas, kuid ei hävitanud selle asemel põgenes pimeduse isand kuid kättemaksu himus vandus, et tuleb tagasi. == Lampide ajastu (Arda kevad) == Melkori alistamisega said Valarid maailma rahus kujundada, planeet oli lapik ketas mis seisis nagu laev tohutus ookeanis mida nimetati '''Ekkaia/Vaiya''' (Ümbritsev meri) mis moodustas ka välimise atmosfääri kihi, selle all asus '''Ilmen''' ülemine atmosfäär kus tähed asusid ja '''Vista''' alumine atmosfäär mida planeedi elanikud hingasid kus hõljusid pilved ja lendasid linnud. Planeet Arda jäeti lapikuks ja selle keskele loodi '''Suur järv''' mille keskel oli Valarite kodu saar nimega '''Almaren''', järve ümber ülejäänud kontinendi täitsid nad loodusega kasvatades puit, ja aretades metsikuid loomi. Maailma valgustamiseks sepistas Valarite sepp '''Aulë''' kaks lampi '''Illuin''' põhja ja '''Ormal''' lõunasse. Melkor tuli tagasi maailma ja tahtis uuesti seda hävitada ehitades kaugele põhja oma esimese kindluse '''Utumno''', sealt alustas ta uut sõda ja hävitas kaks lampi lastes maailmal uuesti pimedusse langeda. == Puude ajastu == Lampide hävinedes purunes Arda kontinent kolmeks '''Valinor''' läänes, '''[[Keskmaa]]''' keskel ja '''Päikese maa''' idas neid eraldasid kaks uut merd '''Belegaer''' läänes ja '''Ida meri''' Idas, Keskmaal lampide purustusega tekkisid nende vundamenditele kaks uut merd Illuini kohas tekkis '''Helcari meri''' ja Ormali kohas '''Ringoli meri''', Suur järv mille keskel asuval saarel Valarid elasid kuivas ära ning Almareni ilu hääbus. Maailma muutumisega tekkisid ka uued mäestikud Keskmaa nurkadesse '''Raudmäed''' ('''Ered engrin''') põhjas, '''Tuulte Mäed''' idas''',''' '''Punased mäed''' ('''Orocarni''') kirdes, '''Kollased mäed''' kagus, '''Hallid mäed''' edelas ja '''Sinimäed''' loodes. Melkori kindlus Utumno asus Raud mägedes ja mägede läänepoolsemasse ossa ehitas ta teise kindluse '''Angband''', mille kohal seisis kolm vulkaanilist mäe tippu '''Thangorodrim''' kus valitses tema usaldavaim teener Sauron. Kuna Keskmaa oli mattunud pimedusse, valgustasid Valarid oma uue kodu Valinori uute valgusallikatega: kahe puuga, kuldne puu '''Laurelin''' ja hõbedane puu '''Telperion''' kuid nende valgus ei jõudnud ida poole ja selle asemel lõi Manwë abikaasa Valarite kuninganna '''Varda''' taevasse tähed mis valgustasid natukenegi ülejäänud maailma. Valinoril lõi iga Valar omale kodu saare eri osas piirates oma ida piire '''Pelori''' mägedega. Saar kandis kahte nime: põhjapoolsemat ala nimetati '''Araman''' ja lõunaosa '''Avathar''' mille kõrgeim punkt on '''Hyarmentir''', saarel olid mitmed kohad kust iga valar oma loomingut aretas. Maailma kõrgeima mäe '''Taniquethil'''i tipus asuvas linnas '''Ilmarin''' elasid Valarite kuningas Manwë ja kuninganna Varda, '''Mandose saalid'''es mõisteti kohut hukkunud hingede üle, '''Lorieni aed''' koos Lorelinni saarega, '''Nienna''' (halastuse ja kurbuse Valar) '''saalid''', '''Yavanna rohtlad''', '''Oromë metsad''', '''Ezellohari küngas''' kus kaks puud kasvasid, '''Valmari linn''' kus elasid Maiarid ja haldjad, haldjate linn '''Tirion''', '''Calacirya lõhe''' ainus läbi käik Pelori mägedes Belegaeri merelt Valinorile, '''Alqualondë''' linn ja '''Tol eressëa''' saar, kus laeva ehitajad elasid ja saare põhjaosas asus '''Formenos''', kindlus, kus elas võimsaim haldjapere. Valinori lõunapoolsetes mägedes pesitses ka tundmatut päritolu kuri ja õel olevus, kes võttis ämbliku kuju ja kandis nime '''Ungoliant'''. Tähtede tekkega ärkasid Eru esimesed lapsed '''haldjad''' Helcari mere ida rannikul '''Cuivienen'''is kes olid erilised kuna neile oli antud surematuse kink, kuid olid seotud maailmaga ja võisid selle vananemisega hääbuda, kuid haldjaid said ka tava viisi lahingus hukkuda ning nende hinged läksid siis Mandose saalidesse, kus nad ootasid oma kohtumõistmist oma tegude eest mis nad elu jooksul olid teinud. Eru selja taga lõi Valar Aulë kolmanda rassi '''päkapikud''', kuid kuna nad ei tulnud Eru mõttest puudus neil vaba mõte Illuvatar sai teada sellest ning Aulë oli valmis oma loomingut hävitama, kuid Eru peatas ta kinkides neile vaba mõtteviisi, kuid käskis nad magama panna, et tema esimesed lapsed haldjad esmalt ärkaksid. Seitse päkapiku isa kelle Aulë vormis pandi magama Kesk-maa eri kohtadesse, üks sellistest päkapikudest oli '''Durin''' (elas 1132 ja 1150 vahel PA - Esimese Ajastu lõpul) kes pandi '''Gundabad'''i mäe alla magama. Pärast haldjate ärkamist ärkasid ka päkapikud ning Durin uitas mööda Udumägede ääri kuni jõudis Tumenire orgu, sealses peegel järves nägi ta Varda loodud tähti oma pea kohal millest seitse kõige eredamalt särasid nagu kroon ta pea kohal. koopad Tumenire oru lähistel said Durini koduks ja sinna '''Khazad-Dum'''i lõi ta oma rahva sünni kodu. Päkapikkude tekkega hakkas Valar Yavanna kartma, et Eru lapsed eriti päkapikud võivad tema töö hävitada ja selle tõttu Aulë ja Yavanna koos lõid elavad puud '''Ent'''id kes jäid metsade karjasteks. Melkor avastas haldjad ja hakkas neid kinni püüdma piinates ja muutes nad esimesteks '''orkid'''eks, Melkor ei suutnud elu luua kuid ta sai rikkuda ja muuta eksisteerivat elu, Valarid saatsid Oromë, et ta aitaks neil haldjad Keskmaa lääne kaldale juhatada, mõned aga jäid itta ja asustasid oma elu Helcari mere juures neid tunti kui '''Avari'''. Eldari reisil läände lõhenes grupp veel kolmeks keda juhtisid kolm liidrit '''Ingwë''' juhtis '''Vanyari haldjaid''', '''Finwë''' juhtis '''Noldori haldjaid''' ja '''Elwë''' juhtis '''Teleri haldjaid'''. Reisil kuulis Elwë Maiar '''Melian'''i kes lahkus Valinorilt, et Keskmaa metsasid avastada, Meliani laul oli nii lummav, et kui kaks üksteist nägid ja nad kokku puutusid langes loits nende peale mis tarretas nad ühte paika pikkadeks aastateks. Telerid purunesid kolmeks osaks '''Falmari haldjad''' kes läksid Valinorile, '''Sindari haldjad''', kes jäid Sinimägedest läände, ja '''Nandori haldjad''', kes jäid Sinimägedest itta, Valar Ulmo liigutas Tol eressëa saare Keskmaale ja nagu parvega toodi haldjad ohutusse paika. Melkori teod ei jäänud karistamata ning Valarid astusid tema vastu sõtta alustades '''Sõda haldjate pärast''' selle käigus hävitati Utumno ja Melkor võeti kinni Lääne kindlus Angband jäi püsima ning Sauron, Balrogid ja orkid peitsid end seal oodates oma isanda tagasi tulekut. Sõja lõpus purunes Arda uuesti, pinnas Ringoli mere ümber hakkas vajuma ning selle veed ühinesid edelas Belegaeri merega ning kirdes Ida merega Ringoli meri nimetati ümber '''Sisemine meri''', saar mis jäi lõunasse sai nimetuse '''Tume maa''' ning selle viljatu pinnase ja kauguse tõttu jäi see asustamata. Kollased ja Tuulte mäed hävinesid või siis kahanesid suurelt jättes väga vähe märke, et nad üldsegi eksisteerisid. Melkor ei veetnud kaua Valarite vangis kasutades oma kavalust suutis ta veenda Manwët, et ta on muutunud ja ta lasti vabaks kuigi Aulë ja Tulkas teda ei usaldanud. Arda kõige oskuslikum haldja sepp '''Fëanor''' Noldori haldjate kuninga '''Finwë''' poeg sepistas kahe puu valgusega kolm kalliskivi Silmarillid vägi ja ilu mis neis on oli nii ilus, et isegi nende looja ei suutnud teist sama sugust enam luua, Melkor valetas talle, et ta noorem poolvend '''Fingolfin''' üritas tema asemel troonile saada ja selle tõttu ähvardas avalikult Fënor teda ja pagendas ta põhja kus ta ehitas Formenose kindluse, nende isa Finwë läks temaga kaasa kuid kui nad said teada, et Melkor oli neid kõiki petnud ja neile valetanud leppisid nad ära. Lõuna mägedes avastas Melkor '''Ungoliant'''i, müstilise olendi kes oli ämbliku kujus ja sepistas temaga liidu lubades talle kogu valguse mis maad valgustas, et olendi lõppematud nälga täita, Ungoliant oli nõus ning Melkor juhatas ta Valinori puude juurde kasutades oma tumedat oda lõi ta puusse haava ja Ungoliant imes sealsed mahlad endasse hävitades kaks puud kasvades tohutusse suurusesse, janusena jõi ta ka Lorieni tiigi tühjaks. Melkori kättemaks polnud veel lõplik kuna ta tahtis ka kalleid Silmarilli juveele ta läks koos ämblikuga Formenosesse tappes Finwë ja varastades silmarillid, selle kuriteo tagajärjel nimetati Melkor ümber Morgothiks (tume vaenlane) Morgooth ja Ungoliant põgenesid põhja avastades jäise maa silla '''Helcaraxë''' mis oli ainus kindel pinnas kahe kontinendi vahel Angbandi lähedal nõudis Ungoliant silmarille endale, kuid Melkor keeldus, raevunult hakkas ämblik oma võrke pimeduse isanda ümber mässima ning olendi suurus oli isegi tema jaoks liig kuid tema karjeid kuulsid Balrogid kes jooksid oma isandale appi kasutades oma leegi piitsasid, et Ungoliant eemale peletada kes pages lõunasse ja sigitas oma lapsi ämblikke kellest üks nimetatud on Shelob, Ungoliant ise aga õgis suures näljas iseennast ja hukkus. Raevunult lõi Fëanor armee vandused "Fëanori vande" et ta saab silmarillid tagasi ükskõik mis hinnaga, marssides Alqualondë sadamasse nõudsid na Teleri haldjatelt laevu, et Keskmaale seilata kuid ei saanud neid, selle tõttu hukkasid Fëanor ja tema kõige lojaalsemad haldjad oma sugu seltsi luues esimese "'''Sugu tapluse'''" tegu karistas ja needis tema pere ja neid ei lubatud enam eales Valinorile tagasi, kuid nad said laevad ja seilasid Keskmaale samal ajal suundus Fëanori sugulane Fingolfin teise armeega põhjast, et jõuda Keskmaale, kuid teekond oli pikk ja paljud haldjad hukkusid arktilises külmas. Keskmaal alustas Morgoth esimest '''Beleriand'''i sõda rünnates oma kahe usaldava liidriga '''Gothmog balrogide isand''' ja Sauron, et vallutada uuesti Keskmaa, neile hakkasid vastu Doriathi haldjad keda juhtisid Melian ja Elwë nüüd tuntud kui Thingol kellelt loits oli lahkunud ja armusid esimesest pilgust ning lõid oma Sindarini haldjatega '''Doriathi kuningriigi''', haldjaid aitasid ka päkapikud kes elasid Sinimägedes '''Nogrod'''i ja '''Belegost'''i linnades, kuid võit oli väga kallis ja paljud haldjad ja päkapikud pagesid Morgothi eest, Doriathi riigile paigalda Melian katte loitsi mis peitis nende riigi ja linna välis pilkude eest, ülejäänud haldjad taganesid koos '''Cirdan'''iga '''Falase sadam'''asse ja jäid piiramisse. Falasest põhja pool '''Lamoth'''is maabusid Fëanor ja ta sõjavägi ning marssisid Morgothi suunas, orkid kes piirasid Falast liikusid põhja ja toimus '''Dagor-nuin-Giliath''' ('''Lahing Tähtede all''') lahing mille käigus sattus Fëanor hoogu ja juhtis rünnakut otse Angbandi suunas, kuid teda piirasid Balrogid sisse ja haavasid teda surmavalt, Fëanori pojad ruttasid appi ja ajasid nad eemale kuid nende isa oli liiga haavatud ja pärast kolm korda Angbandi needmist põles ta keha tema tulise hinge tõttu tuhaks. Vanim poeg Maedros jätkas oma isa vande täitmist ja võttis juhtimise üle koos Fingolfiniga kes saabus Keskmaale loode kaudu. Kahe puu hukkumisega ja esimese Beleriandi sõjaga lõppes Puude ajastu, kuid Valarid kasutasid puu õit ja vilja, et luua päike ja kuu äratades viimased Eru lapsed inimesed. == Esimene ajastu == Päikese ja kuu tõusuga ärkasid '''inimesed''' idas '''Hildorien'''is kes nagu haldjadki avastasid maailma nende ümber, kuid täpselt nagu haldjatega sattusid ka nemad Morgothi tähelepanu alla ning ta läks ise itta veenates mitmeid inimesi enda teenistusse. Inimesed kes keeldusid Morgothist migreerusid läände ja jagunesid kaheks grupiks üks grupp kes jäi ida tasandikele ja lõuna kõrbetesse saades Haradrimide ja Idalaste esivanemateks ning teine grupp '''Edain'''id kes liikusid läände. Noldori haldjad Läänes kannatasid kaotuses pärast oma kuningas Fëanori surma ning ootasid uut juhti kaks kanditaati said valida trooni esimene oli Fëanori vanim poeg '''Maedros''' ja teine Fingolfin kes saabus Kesk-maale oma armeega, kuid leidis haldja kuninga purustatud armee. Maedros püüti Morgothi vägede poolt kinni ja küsitleti nende plaanide ja asukoha kohta kuid Maedros keeldus ja karistuseks aheldas Morgoth ta randmete pidi Thangorthimi mäe otsa, kus ta kannatas aastaid, kuni '''Fingon''' Fingolfini vanim poeg ta päästis. Sellest ajast saati tunnistas Maedros, et Noldori haldjate kuningaks sobib kõige paremini Fingolfin. Maedrose vennad ei olnud sellega väga nõus kuid neid hoidis tagasi Fëanori vanne tagasi saada kõik silmarillid. Fingolfin pärast kroonimist lõi Beleriandi mitmeid haldjariike asutades enda oma Loodesse '''Hithlum'''is, tema teine poeg '''Turgon''' valitses lordina '''Nevrast'''i läänes ja Beleriandi keskpunkt '''Dorthonion'''i valitsesid '''Angrod''' ja '''Aegnor'''. Fëanori lapsed asustasid oma valitsus alad Beleriandi ida osas Maedros valitses H'''imring'''ut, '''Maglor''' valitses kaljulõhet, mis sai tema järgi nimeks '''Maglori lõhe''', '''Celegorm''' ja '''Curufin''' valitsesid jõgedevahelist orgu '''Himlad'''i, '''Carathir''' valitses '''Thargelinoni välju''' ja '''Amrod''' ning '''Amras''' juhtisid '''Estolad'''i. 60. aastal EA olid Morgothi armeed valmis ja ta saatis nad Beleriandi vallutama alustades '''Dagor Aglareb''' ('''Hiilgav lahing''') kus ta jagas oma armeed kolmeks rünnates Fëanori poegi idas, Angrodi ja Aegnori Dothonionis ja Fingolfini haldjaid läänes, rünnakud aga põrusid ning orkid sunniti taganema, kuid Maedrose ja Fingolfini haldjad järgnesid neile sundides Morgothi armeed tagasi Angbandi ja piirates kindluse sisse alustade '''Angbandi piiramist''' (60 EA – 455 EA). Piiramisaastatel arenesid haldjate riigid, '''Finrod''' liikus lõunasse ehitades päkapikude abiga '''Nargothron'''i ja Turgonile saatis Valar Ulmo nägemuse '''Tumladeni väljast''', Turgon juhatas oma rahva sinna ja asustas '''Gondolin'''i linna. 150. aastal EA saatis Morgoth orki väed üle mägede Hirlumi ründama, kuid nad hävitati kergelt Fingon väesalga poolt, avastades et tema orkidest polnud väga kasu sõjas aretas Morgoth salaja piiramis rõngas uued olendid Lohed tuld purkavad maod keda saaks massi hävitus relvana kasutada, esimene lohe kes maal kõndis oli '''Glaurung''' Lohede isa, kuid nende soomused mis pidid vastupidavad olema olid nõrgad noores eas ning Glaurung väljus Angbandist 260. aastal EA ilma oma isanda loata, olles veel noor ja haavatav. Angbandi ümbritsevatel '''Ard-Galeni väljadel''' alustas Glaurung suur hävitus tööd kuid Haldja vibu laskjad sundisid ta tagasi, Morgoth ei olnud rahul sellega kuid ei vihastanud tema peale vaid sai tõestust, et lohed saavad kunagi võimsaks relvaks. Inimesed saabusid üle sinimägede Beleriandi ja jagunesid seal kolmeks kojaks '''Bëori koda''' kes lõid oma kodu Finrodi abiga Estoladi kuid liikusid põhja poole '''Ladros''' mis oli Dorthonioni ida osa, '''Halethi koda''' asusid elama Thingoli loal Doriathi lääne serva '''Brethili mets'''a kus nad elasid eralduses ning '''Marchi''' hiljem tuntud kui '''Hadori koda''' kes asusid elama '''Dor-lomin'''is mis oli Hitlumi osa ning nad allusid Fingolfini käsu alla. Inimeste ja haldjate vahel hakkas ka arenema suur sõprus ja teadmiste jagamine. Kõik haldjad ei sõbrunenud inimestega ning üks neist oli '''Eöl''' kes asus see tõttu elama '''Nan elmoth'''i metsa kus puud kasvasid nii suureks, et valgus paa pinnale ei jõudnud, Eöl sepistas ka tumeda metalilisest meteoriidist kaks mõõka nimetades need '''Anglachel''' ja '''Anguirel''' soovides jääda oma metsa juhiks kinkis Eöl Anglacheli Thingolil kes nõustus selle kingiga. Olenevalt oma vihast osade haldjate suhtes armus ta '''Aradhel'''i Fingolfini tütresse kelle peale ta alguses pani loitsi, et ta tema metsast ei põgeneks, kuid hiljem mõlemad armusid ja said koos poja '''Maeglin''' kellest sai sama osav sepp nagu tema isa ja reisisid tihti koos päkapiku riiki Nogrod ja Belegost kus neid võeti alati soojalt vastu, kuid Aradhel ja Maeglin ei jumaldanud pimedust mis metsas oli nii, et lahkusid ja jõudsid Gondolini kus Turgon neid avasüli vastu võttis. Eöl järgnes neile ja käskil neil tagasi tulla kuid nad keeldusid, Turgon kutsus Eöli nende juurde elama, kuid ta keeldus neile allumast ja raevust heitis oda oma poja suunas kui Aradhel tulli ette ja hukkus selle läbi. Karistuseks oma teo eest lasi Turgon Eöli kaljult alla visata. 455. aastal EA oli Morgothi vägi valmis ja ta lasi Thagorodrimi mägedel tuld purskama hakata mis hävitas piirava haldja väesalgad algas '''Dagor Bragollach''' ('''Ootamatu leegi lahing''') 455-456 EA Glaurun kes oli nüüdseks täiskasvanud juhtis orkide, trollide ja balrogide armeed noldori haldjate ja edaini inimeste vastu tappes Dorthonionis Angrodi ja Aegnori ja vallutades oru nimetades selle ümber '''Taur-nu-Fuin'''. Idas said Fëanori pojad kannatada ja nad kaotasid Lothlanni ja Maglori lähe, kuid suutis koos Maedrosega Himringut kaitsta, Thargelioni väljad vallutati ning selle sundides Carathiri lõunasse põgenema. Raevunult oma liitlaste ja sugu kannatuste pärast ratsutas Fingolfin Angbandi väravate ette ja kutsus Morgothi duellile, Fingolfin küll langes kuid suutis haavata Morgothi haavavalt mis sundis teda lompama kogu ülejäänud elu. Fingonist sai uus Noldori haldjate kuningas. Sauron sammuti tuli Angbandist välja ja vallutas läänes Sirioni jõel '''Orodreth'''i ja Finrodi väesalga rünnaku käigus tulid neile appi Bëori koja inimesed keda juhtis '''Barahir''' nende abiga õnnestus haldjatel põgeneda Nargothroni poole, tänu täheks nende abi eest kinkis Finrod Barahirile sõrmuse mis sai nime '''Barahiri sõrmus''' ja see läks inimeste kuningate liinis Aragonini välja komanda ajastu lõpus. Barahiri rahvas elas Ladroses, kuid see vallutati Morgothi poolt ja Barahir hukkus andes sõrmuse oma pojale '''Beren'''ile, kes rändas Doriathi ja kohtus '''Luthien Tinuviel'''iga Thingoli ja Meliani tütrega, Beren armus temasse olles lummatud tema ilust ning Luthien tunnistas talle sama, kuid kui printsess Berenit oma vanematele tutvustas siis Thingol keeldus oma tütart niisama ära andma eriti veel surelikule mehele, kuid kuningas lasi Berenil end tõestada kui ta toob ühe silmarillides Morgothi raud kroonilt, Melian hoiatas küll teda, et see toob Fëanori pojad neid ründama vande tõttu mis nad andsid, kuid Beren nõustus kui haldja kuningad oma tütreid kalliskivide eest annavad naiseks. Beren rändas Nargothroni kohtudes kuningas Finrodiga kes tundis ta ära ja liitus koos paari lojaalse sõduriga tema ülesandel Angbandi, oma teekonnal läbisid nad Sirioni jõel kus nad jõutsid '''Minas tirith'''i saarele mille oli varem vallutanud Sauron ja nimetas selle ümber '''Tol-in.Gaurhoth''' ('''Libahuntide saar''') aretades seal oma tahte järgi libahunte ja Vampiir nahkiiri, tema käsilased olid '''Draugluin''' libahuntide isa ja '''Thuringwethil''' salajase varju naine kes võttis nahkhiire kuju ja oli sõnumi tooja Sauron märkas nende tulekut ja võttis nad kinni võideldes laulude lahingus Finrodiga, kuid Finrod kaotas ja nad vangistati, ükshaaval libahundid kes Sauron ja Morgot aretasid hakkasid neid ükshaaval maha murdma kuni ainult Finrod ja Beren jäid alles, kui hunt nende poole tuli kogus haldjas kokku kogu oma väe ja purustas oma ahelad tappis elaja oma enda elu eest. Luthien kes tundis, et tema armsam on hädas läks talle appi kohtudes '''Huan'''iga Valinori hundikoeraga ja koos nad läksid Tol-in-Gaurhothi sillal kohtusid nad Draugluiniga ja tema huntidega kes temaga võitlesid kuid Huan murdis nad kõik maha, oma haavades sammus Draugluin Sauronijalge ette ja hukkus seal ning ta võttis võitluse oma kätesse. Sauron tuli ise Huaniga võitlema võttes erinevaid kujusid libahundist sai madu ja siis nahkhiir ja oma tava kuju, Huan oli aga temast võimsam ja alistas ta Luthien andis talle armu ja lasi tal minna Sauron muutus nahkhiireks ja põgenes kuid häbistatuna ei läinud ta Angbandi vaid Taur-nu-Fuini ja pesitses seal ajastu lõpuni. Luthien ja Beren matsid Finrodi ja oma väega tiris Luthien kindluse maha, et kurjus seal pesitseda ei saaks ning jätkasid oma teekonda, Angbandi jõudes hiilisid nad troonisaali ning Luthieni lausus loitsu mis pani Morgothi magama Beren sai ühe silmarili kätte kuid tahtis ühte veel kuid ta mõõga tera murdus ja haavas Morgothi põske äratdes ta, kaks põgenesid, kuid väravates kohtusid nad Carcharothiga kõige suurema libahundiga kes maal kõndinud ning Beren üritas teda Silmariliga peletada kuid olend hammustas tal käes koos kalliskiviga otsas ja põgens metsa kuna kivi põles ta sees. Kotkad kes said Huanilt tead, et tema sõbrad on hädas lendasid neile appi ja lendasid tagasi Doriathi, Thingol kes märkas tema vaprust lasi tal tema tütrega abielluda ja alustati kütti Carcarothi peale kuid võitluses kaotasid Huan ja Beren oma elu kuid mitte ennem kui üks sõduritest lõikas silmarilli ta kõhust ja pani selle Bereni kätte lastes tal täita oma ülesande. Bereni hing sattus Mandose saalidesse kuid keeldus sealt edasi minema iga inimeste ülimasse saatusesse, Luthien kes ei suutnud ilma temata edasi elada võttis endalt elu ja ta hing läks ka Mandose saalidesse ja laulis kõige ilusamat laulu mis liigutas nii Mandost kui ka Manwë kes pidasid nõu Eruga ja nad lubasid mõlemal ellu naasta ning andsid Luthienile valiku kas jätkata sureliku haldjana või elada surelikuna. Beren ja Luthien elasid Tol Galenis kus nad said poja Dior nende lugu on jätkatud tuhandete aastate kaugusesse näitamaks, et armastus on nii tugev ja isegi pimeduse isand Morgoth ei suutnud seda lõhestada. 478. aastal EA kogus Maedros kokku haldjad Hitlumist ja Himringust, inimesed kolmest kojast koos idalastega kes saabusid neile appi oma kahe liidri '''Ulfang''' ning '''Bor''' ja päkapikud Nogrodist ja Belegostist alustades '''Nirnaeth Arnoetiad''' ('''Nummerdamata pisarate lahing''') Fëanori poijad ja inimesed ründasid idast kuni Fingoni haldjad tulevad läänest Morgothi spioonid aga avastasid nende plaani ja ta saatis orkid, trollid, balrogid ja lohed ida armee hävitama kuni väiksem orki armee pidi läänes Fingoni tagasi hoidma, kuid Turgoni Gondolini armee tuli appi ja orkid sunniti taganema, lootes kiiret võitu ründasid Fingoni armee ja lükkasid orkid Angbandini tagasi kuid seal lasi Morgoth valla oma reserv väe ja nad sunniti taganema kuid neid jälitati ja Fingon hukkus lahingus võideldes Gothmogiga. Hadori koja liidrid '''Huor''' ja '''Hurin''' hoidsid orke eemale kuni Turgon ja Gondolini haldjad põgenesid Huor langes kuid Hurin püüti kinni. Idas lagunes Maedrose liit kui Ulfangi idalased kes liitusid reetsid neid ja Morgoth kinkis neile Hithlumi kus nad vallutasid kogu maa kuid neile teadmata meelitas tume isand nad sinna et neid kinni hoida. Hurin kes langes Morgothi vangi küsitleti mitu korda Gondolini asukohta kuid mees keeldus sellest rääkimast selle tõttu pani Morgoth needuse talle ja kogu ta perele peale, et ebaõnn neid ainult jälitaks kuni tema surnud venna Huori sugu jätkus edukalt läbi '''Tuori''' tema lapse '''Eärendil'''i kelle lapsed olid '''Elrond''' ja '''Elros'''. Hurini naine '''Morwen''' elas Hitlumis kus elas nüüd idalased ja nende lapsed olid poeg '''Turin turambar''', '''Urwen''' kes suri noore tüdrukuna haigusesse mille saatis Morgoth üle maa ja '''Niënor''' noorim tütar, Turin saadeti Doriathi kus ta oleks kaitstud ja teda kasvatas Thingol ja 17-aastaselt palus, et ta saaks kuninga sõdurina teenida, kuid kuninga nõuandja '''Saeros''' ei olnud temaga ühel nõul nii, et ründas teda metsas kuid hukkus võitluses, Turin kes ei saanud nüüd tagasi minna lahkus Doriathist saades ausate lindpriide juhiks kes segasid ja ründasid Morgothi vägesid kui said, nendega ühines Doriathist '''Beleg''' kes tõi talle Anglaceli musta mõõga kingitusena Thingolilt. Ebaõnn aga järgnes ja nende grupp jäi orki varitsusse ning tappis Belegi olles ise segaduses ja raevus, kuid oma uue sõbra '''Gwindor'''iga läks ta Nargothondi kus ta end kogus ja sepistas oma mõõga uuesti üles nimetadesselle '''Gurthang'''iks. Nargothrondi kuningas Orodreth nägi temas head nõu andjat ja tema nõul ehitati Nargotrondi väravate ette sild Narogi jõe kohal kuid silla avalik koht oli hoopis needus kui Morgoth neid ründas alustades Tumhaladi lahingut 495. aastal. Glaurungi abiga hukkus Orodreth ja linn rüüstati tühjaks ja põletati, lahingu käigus kasutas Glaurung oma mao silmi ja pani hüpnootilise loitsu Turinile peale, veendes et ta ema ja noorem õdevajavad tema abi mis oli vale sest nad olid ammu põgenenud ja elasid Doriathis. Avastades, et teda on pettunud ja et Hitlumis polnud tal midagi tappis ta raevunult idalaste pealiku '''Brodda''' mis raevustas idalasi ja raskendas Hadori koja inimeste elu veelgi. Turin rändas kagu poole otsides Glaurungi, Brethili metsas leidis ta naisekes nuttis kurbusest olles kaotanud kõik mälestused oma minevikust, kuid kaks armusid ning nimetasid ta '''Ninieli'''ks ja abiellusid lastes Turinil kes tõi oma rahvale ja ümbritsevatele isikutele valu tunda lõpuks rõõmu. Kuid see kadus kui nad Glaurungiga võitlesid ja ta olendit see kord surmavalt haavas, kuid lohe lausus loitsu mis uimastas Turini ning oma viimase hinge tõmbega eemaldas loitsu Ninielilt kaotades ta amneesia ja paljastades talle, et ta päris nimi on Niënor ja ta oli abiellunud oma enda vennaga ning ootas temalt last, teades mis oli juhtunud võttis ta endalt elu hüpates raviini. Kui Turin ärkas palus ta oma rahva liidrilt '''Brandiril'''t mis juhtus ja ta rääkis mis oli paljastatud raevudes ja mitte uskudes tappis Turin ta ja kui ta Doriathi sõber '''Mablung''' kinnitas, et see oli tõsi ei suutnud enam ta sellega elada ja langes oma enda mõõga otsa. Hurin oli kaotanud nüüd kõik oma lapsed ja Morgoth lasi ta vabaks, mees uitas mööda Beleriandi kohtudes Thingoliga ja selgitas kuidas ta ei suutnud oma peret kaitsta Melian kasutas oma võimed, et mehe pea selgeks teha ja ta sai aru kuidas tema teod olid pimeduse isandat teeninud, enne lahkumist, et oma allesjäänud pereliikmed üles otsida andis ta Thingolile kalli kaelakee '''nauglamir'''i ja lahkus, kuni ta lõpuks leidis oma naise Morweni kes leinas oma laste kaotust nende haudadel ja pärast seletust, et mis nende perega oli juhtunud ta suri ja maeti oma laste kõrvale, Hurin kes ei suutnud enam elada Morgothi needusega mis teda ja ta peret piinas hüppas ise ookeani ja uppus. Thingol lasi Nogrodi päkapikkudel ühendada nauglamiri Berenilt toodud silmariliga ja sellest sai imekaunis ehe, kuid päkapikud tahtsid tööd endale tasuna kuid kuningas keeldus ja selle tõttu tapsid nad Thingoli, Melian kelle süda oli murtud lahkus Keskmaalt jättes oma riigi kaitseta. Doriathi haldjad kes olid raevus oma kuninga surma pärast jahtisid põgenevaid päkapikke ja ainult kaks neist jõudsid tagasi Nogrodi, rääkides kuidas haldjad konflikti alustasid saatsid päkapikud oma armee Doriathi hävitades kuningriigi ja võttes ehte endale. Päkapikkude võit oli lühike kui Beren kes elas Beleriandi kagu osas kuulis Doriathi langusest ning juhtis väesalga, et nad hävitada, rünnak oli edukas ja kaelakee saadi tagasi mida kandis Luthien surmani kes andis siis selle nende pojale '''Dior'''ile. 506. aastal EA kui Diorist sai Doriathi kuningas pärast selle tagasi võtmist nõudsid Fëanori pojad, et ta neile kalea kee annaksid kuna see omas nende is juveeli, Dior ei vastanud neile ja see tõttu ründasid nad Doriathi korraldades T'''eise sugu tapluse''', Dior ja tema naine Nimleth hukkusid ja nende pojad '''Elurin''' ja '''Elured''' jäeti metsa surema. Lahingu käigus hukkusid ka kolm Fëanori poega Curufin, Caranthir ja Celegorm ning nad ebaõnnestusid oma üles ande täitmisel, sest Diori tütar '''Elwing''' oli kalliskiviga lõunasse Sirioni suudmesse põgenenud. 506 aastal, kuid võimalik, et ka enne seda oli sündinud teadmata haldja perele haldjas kes sai tunduks kui '''Oropher''' (elas 507 EA - 3434 TA), Doriathi languses põgenes ta paljude teiste haldjatega Sirioni suudmesse. Gondolin oli viimane haldjate riik mis seisis Morgothi vastu, kuid selle salajane peidupaik mägedes tegi selle leidmise võimatuks, Gondolini kahe vahisalga kaptenid Maeglin Eöli poeg ja Tuor Huori poeg kes oli Hurini vend. Tüli tekkis kahe kapteni vahel kui Tuor abiellus Gondolini kuninga Turgoni tütre Idriliga ja raevust lahkus Maeglin linnast teades, et see on reeglite vastu, Morgothi orkid püüdsid ta kinni ja tõid ta oma isanda juurde ning vihastatuna paljastas ta Gondolini asukoha. Teades, et toorest jõust ei piisa, et linna vallutada käskis Morgoth oma orki spioonidel lahkuda jättes tunde nagu ta kavatsused olid mujal ning vahimehed tähistasid pidustustel jättes linna valveta. 510. aastal EA Morgothi väed ründasid linna, selle kaitsjad ei andnud nii lihtsalt alla ja võitlesid parema lõpuni, Ecthelion kes tappis Gothmogi balrogide isanda oma enda elu eest ja Tuor võitles Maegliniga ja lükkas ta samalt künkalt alla kus ta isa Eöl oli varem hukatud, Turgon käskis Tuoril linnast põgened oma naise ja poja '''Eärendil''' koos ellujäänutega Sirioni suudmesse kuni tema ohverdas oma elu, et vaenlast tagasi hoida, [[balrog]] aga jälitas neid ning Tuori sõber Glorfindel ohverdas end, et deemon koos temaga kaljult alla kukuks. Gondolini langusega kadus viimane haldjate riik ja ainus koht mis suutis Morgothi eemal hoida, Sirioni suudmes võttis juhtimise üle Eärendil kes abiellus Elwingiga ja said kaks poega nimetades nad [[Elrond]] ja Elros, 538. aastal EA ründasid allesjäänud Fëanori pojad, et oma isa kalliskivi tagasi saada luues '''Kolmanda sugu tapluse''', kuid taaskord põrusid ning Amrod ja Amra hukkusid lahingus, Elrond ja Elros kasvatas üles Maglor. Lähedal asuaval saarel Balaril kus elasid noldori haldjate Gil-galad ja Cirdan saatsid laevu, et neid aidata, kuid jäid hiljaks. Kaotades kõik mis tal oli hüppas Elwing ookeani, kuid Ulmo muutis ta linnuks kes kandis silmarilli, nauglamir läks kaotsi, kuid silmaril jäi terveks, ta otsis üles oma abikaasa Eärendili oma laeval '''Vingilot''' ja kasutas kalliskivi valgust, et valgustada teed Valinorile kus ta anus Valarite abi, et Morgoth peatada, Silmaril aga lendas taevasse. Manwë oli liigutadud tema vaprusest ja kutsus kokku Valarid, Maiarid, Vanyari haldjad ja Noldori haldjad kes ei lahkunud koos Fingolfini ja Fëanoriga, Teleri haldjad andsid neile laevad, et seilata Keskmaale kuid jäid ise maha kuna ei sallinud Fëanori noldoreid Esimese sugutapluse pärast, Keskmaale jõudes algas uus sõda '''Wrathi sõda'''. 545-587. aastal EA sõdisid Valarid ja nende liitlased Morgothi vastu lükates ta tagasi Angbandi, viimasest meeleheitest vabastas ta uued loomingud ja õudused tiivulised lohed kelle juhiks oli maailma kõige suurim lohe '''Ancalagon tume'''. Tiib lohed hävitasid peaaegu kõik Valarite väed kuni Eärendil saabus oma lendava laevaga ja kotkastega keda juhtis '''Thorondor''' ning Ancalagon hukkus lahingus ja kukkus Thangorodrimi kolme vulkaanilistesse tornidesse purustades need. Ancalagoni langusega oli Morgoth alistatud, Angband purustatud ning selle olendid pagenesid itta ja Morgoth viidi tagasi Valinorile kus tal võeti pea maha ja pagendati ta kehatu hing Lõppematusse tühjusesse. Maedros ja Maglor ainsad Fëanori pojad kes olid veel elus said teada, et silmarillid Morgothi kroonilt hoidis maiar Eönwë ning nad hiilisid tema laagrisse tapsid valvurid ja võtsid need tagasi täites oma isa vande, kuid nad piirati sisse aga Eönwë kes ei tahtnud rohkem verd silmarillide pärast valada lasi neil minna, kalliskivid aga põlesid nende kätes tekitades valu mitte rahu, teades et nende nimel on väga palju valu ja kannatusi tehtud hüppas Maedros kalliskiviga vulkaani ja Maglor kes jäi viimaseks oma pere liinis viskas enda oma ookeani ja uitas mööda Keskmaad lauldes endale kurbust. Belegaeri merest kerkis ka saar Numenor mille Valarid kinkisid edaini inimestele tänutäheks, et nad võitlesid Morgothi vastu ja kuna nende kodu Beleriandis hävines. Morgothi kaotusega põgenes Sauron itta leides mägede piiratud vulkaanilise koha mille ta nimetas '''[[Mordor]]'''. Morgothi kadumisega lõppes Keskmaa Esimene ajastu ja algas Teine ajastu. == Teine ajastu == Morgothi alistumisega lõppes '''Juveelide sõda''' (1497 PA – 587 EA) ja Esimene ajastu, kuid pimeduse isanda langus laastas maagilise Beleriandi tugevalt ja selle tõttu otsustasid Valarid kontinendi uputada. Beleriandi uppumisega hävinesid varemetes kuningriigid Doriath ja Gondolin, Morgothi kindlused sammuti uputati, et hävitada iga mälestus pimeduse isanda tegudest. Angband mis asus läänes uppus koos Beleriandiga, kuid Utumno mis asus ida pool uputati koos ümbritseva maa pinnaga tekitades suure lahe mis sai nimetuseks '''Forocheli Jäälaht'''. Valarite otsusel ei hävinenud kogu Beleriand osa sellest jäi alles, kuid väga vähe. Kõige suurem maa mass mis alles jäi oli '''Ida Beleriand''' mis oli tuntud oma seitsme jõe poolest, kuid kontinendi uppumisega kuivasid need ära. Esimesel ajastul oli Ida Beleriand jagatud kaheks, '''Thargelion''' oli põhjapoolsem osa ja '''Ossiriand''' oli lõunapoolsem osa, need nimed muudeti ära. Thargelion oli '''Forlindon''' ja Ossiriand oli '''Harlindon'''. Kaks maa ala olid, aga eraldatud kui Beleriandi uppumisega tekkis lõhe mis läbistas ka Sinimäed tekitades '''Lhuni lahe'''. Beleriandist jäid alles ka mälestuseks rasside ohverduste eest ning nende kõrguse pärast mitmed saared. Kõige lähim neist oli '''Tol Himling''' ('''Himlingi saar''') mida tunti varem kui Himring ja kus asus Maedrose kindlus. Kõige suurem saar mis jäi alles oma kõrguse poolest oli '''Tol Fuin''' ('''Tume Saar''') mis oli varem '''Dorthonion''' koos lõunapoolsete mäestikuga '''Ered Gorgoroth''', kuid Sauroni saabumisega rikkus ta maa ära ja see nimetati '''Taur-nu-Fuin'''. Sealsetes mägedes elasid Ungolianti lapsed sealhulgas ka '''Shelob''' kes põgenes enne Wrathy sõda lõunasse, Taur-nu-Fuin ja Ered Gorgorothi mäestikud jäid Beleriandi uppudes alles oma kõrguste poolest. Kõige väiksem ja kõige kaugem saar oli '''Tol Morwen''' ('''Morweni saar''') kus asus '''Rõõmutu kivi''' ja selle ümber olid '''Morwen Eledhwen'''i ja '''Turin Turambar'''i hauad. Helcaraxë jäine liustik sammuti varises kokku, et ükski Kesk-maa elanik ei saaks enam Valinorile astuda. Morgothi alistumisega kaotasid ka tema teenrid tahte võidelda ja nad kõik põgenesid maailma erinevatesse kohtadesse, orkid ja trollid põgenesid mägedesse, libahundid ja vampiir nahkhiired peitsid end metsades sigides vähem võimsate olenditega arendades vargid ja hiid nahkhiired. Mitmed lohed ja balrogid kes ei langenud Angbandi lahingus põgenesid põhja tundratesse ja balrogid maailma sügavamatesse koobastesse, kuigi balrogide täpset arvu pole teada siis üks neist oli põgenenud väga kaugele ida poole Udumägede alla ja jäänud unne Khazad-Dumi varjus. Sauronile kes oli ainus alles jäänud võimsaim Morgothi leitnant kutsuti Valarite poolt kohtu ette, kuid ta keeldus ja põgenes itta. Beleriandi uppumisega kaotasid ka mitmed rahvad oma kodu, Haldjatele pakkusid Valarid tagasi tulekut Valinorile millele paljud vastasid, kuid mitmed neist jäid Kesk-maale Noldori haldjad asutasid oma uue kuningriigi '''Lindoni Kuningriigi''' alles jäänud Beleriandile, aga kuna paljud nende legendaarsed juhid hukkusid Morgothi vastu sõdides siis valiti noldori Kesk-maa haldjate neljandaks kuningaks '''Gil-Galad''', '''Orodreth'''i poeg ja '''Angrod'''i lapselaps. Mitte kõik noldorid ei jäänud Lindonisse mõned reisisid ida poole üle '''Udumäged'''e kohtudes oma hõimlastega '''Rohelaane mets'''as, need haldjad olid '''Teleri''' järeltulijad, grupp kes ei suundunud suurel rändel läände ja jäid ida maadele elama. Teleri haldjad jagunesid kolmeks gruppiks, '''Falmar''' kes Morgothi rünnakute tõttu rändasid Valinorile, '''Sindar''' kes jäid Sinimägedest läände ja sekkusid Juveelide sõjas väga harva Noldoritega ja '''Nandor''' kes elasid Udumägedest ida pool Rohelaane metsas, kuid sajandite möödudes jagunesid ka Nandorid kaheks grupiks '''Silvani haldjad''' elasid Rohelaanes ja '''Lorieni mets'''as ning '''Laiquendi haldjad''' kes rändasid koos Sindari haldjatega Sinimägedest läände, kuid jäid väga salastatud ja primitiivseks rahvaks. Mitmed noldori haldjad Lindonis kohtusid oma Teleri suguseltsiga ning sõprus arenes Valarite õpingutes haritud ja treenitud noldorite ja ise õppinud Nandorite vahel. Finarfini tütar '''Galadriel''' ja tema abikaasa '''Celeborn''' ja nende tütar '''Celebrian''' kes sündis 300. aastal TA asustasid 750. aastal TA '''Eregioni kuningriigi''' Udumägede lääne serva alustades uut sõprust Khazad-dumi päkapikkudega. Oropher rändas Rohelaande ja sai väga hästi läbi Silvani haldjatega ja ta krooniti nende kuningaks luues '''Rohelaase haldja kuningriigi''', teadmata aastal abiellus Oropher tundmatu haldjaga ja neil sündis poeg, prints '''Thranduil'''. '''Amdir''' kes rändas Lorieni metsa krooniti '''Lothlorieni kuningriigi''' kuningaks, kuid Amndir polnud ainus kes Lorieni metsadesse elama asus. 1350. aastal TA sai Eregioni kuningaks viimane Fëanori järeltulija '''Celebrimbor''' kes suutis luua väga head suhted päkapikkudega ning Galadriel ja Celeborn kolisid Lorieni elama, mõlemad Oropher, Amndir, Galadriel ja Celeborn olid kunagi elanud Doriathis, kuid hülgasid selle Fëanori poegade sugutapluses. Päkapikud kes väga ei osalenud Morgothi vastases sõjas kaotasid oma kodu kui Sinimäed lõhenesid, Belegost ja Nogrod küll ei hävinenud täielikult, kuid mägede purunemisega varisesid nende saalid kokku ja päkapikud olid sunnitud uued kuningriigid looma Sinimägedes. Suurem osa neist migreerus ida poole oma suguseltsi juurde Khazad-dumi. Edaini inimesed kaotasid oma kodu ja suurem osa oma rahvast, Valarid austasid inimeste ohverdusi ja selle tõttu kinkisid neile saare keset Belegaeri merd mis sai nimeks '''Numenor''' kus nad saaksid rahus ja kõigist eemal areneda ja oma kultuuri üles ehitada, Edainid said Valaritelt ka teatud kingituseks millest kõige märkimis väärsed oli pikk eluiga, tava nuumenorlane võis elada kuni 300 aastaseks kuid kuninglik pere kes olid haldja järeltulijad võisid elada kuni 500-aastaseks, pikem kasv, arenenum mõistus, immuunsus haigustele, füüsiliselt tugevamad ja terved lapsed. Kingituste eest palusid Valarid, et Edainid austaksid '''Valarite keeld'''u mis keelas inimestel seilata kaugele läände ja Valinorile, kuna see paik oli haldjatele, Edainid austasid seda ja said ikkagi seilata ida poole ja avastada kõiki sealseid maid. Inimeste liidrid aga hukkusid kõik Morgothi vastu sõdides, kuid '''Elros''' ja '''Elrond''' kes olid Eärendili ja Elwingi lapsed olid '''poolhaldjad''', sugu kes sai valida inimeste sureliku või haldjate surematuse vahel. Eärendil kes pärines inimeste '''Halethi kojast''' ja olles kauge järeltulija Turgoni Gondolini kuninga ja Finwë noldori haldjate esimene kõrg kuningas ning olles sugulane Hurinile ja Turin Turambarile. Elwing oli Luthieni ja Bereni lapselaps ja Doriathi kuninga Thingoli ja kuninganna Meliani järeltulija. Elrond kes valis haldjate eluviisi jäi Gil-Galadi juurde Lindoni, kuid Elros valis inimeste sureliku eluviisi ja krooniti Numenori esimeseks kuningaks võttes endale nuumenolaste nime '''Tar-Minyatur''' valitsedes 32 TA kuni 442 TA. Elrose valitsuse ajal loodi '''Numenori kuningriik''' ja selle valitsuse seadused ja saar oli jagatud kuueks maakonnaks. Põhjas asus '''Forostar''' mis oli mägine ja tuuline ning ideaalne paik kaevandusteks, sealsed linnad olid '''Sorontil''' ja '''Ondosto'''. Loodes asus '''Andustar''' viljaka pinnasega väljad kus asusid kõige läänepoolsemad sadama linnad '''Andunië''', kuhu seilasid ka vahel Valinori haldjad, kes jagasid kinke ja kaupu, ning '''Almaida''' ja '''Eldalondë''' linnad. Edelas asus '''Hyarnustar''' kus suured asustused puudusid, kuid pinnas oli väga viljakas ja seal asusid saare suurimad põllumaad ja viina marja istandused. Kagus asus '''Hyarrostar''' kus puudusid suured linnad, kuid oli asupaik suurtele metsadele olles saare suurim puidu varustaja mida kasutati peamiselt laevade ehituseks, suurim küla oli Hyarrostari lõunas asuv '''Nindamos''' mis oli saare suurim kala sadam ja varustas kogu Numenori rahvast kalaga. Kirdes asus '''Orostar''' kus asusid suured karjamaad, kuid ka mitmed põllumaad. Saare keskel asus '''Mittalmar''' kus oli saare kõrgeim mägi '''Meneltarma''', kus Numenori rahvas kummardas Eru Illuvatarit ja Valareid. Saare valitsev kuninga pere ja pealinn asusid Mittalmari ida osas '''Armenelos'''e linnas, ida rannikul asus ka '''Romenna''' sadamalinn kus kauplemist väga ei toimunud, kuid oli peamine sadam kus hoiti kuninglikku sõjalaevastikku. 442 TA kui Elros vanaks jäi päris kuninglikku skeptri ja tiitli ta poeg '''Tar-Vardamir''' (elas 61 TA – 471 TA), kuid kuna ta oli vanas eas ei soovinud ta pikalt valitseda ja andis valitsuse ja kuningate skeptri oma pojale '''Tar-Amandil''' (elas 192 TA – 603 TA) kes valitses kuni 590 TA kui ta troonist vanas eas loobus. Tema poeg '''Tar-Elendil''' (elas 350 TA – 751 TA) valitses 590 TA kuni 740 TA, tema valitsus ajal valmis Numenori laevastik ja esimest korda seilati ida poole jõudes Kesk-maa lääne rannikule saades kontakti Lindoni haldjatega ja '''Eriador'''i vähem arenenud inimestega kes olid nuumenorlastega suguluses, kuid suurel rändel läände ei ületanud nad Sinimägesid, neid kutsuti '''Kesk inimesteks'''. Nuumenorlased tundsid aga oma rahva vähem välja arenenud keele tõttu ära ja see tõttu lõid sõbralikud suhted nendega. Tar-Elendil sai kolm last õed '''Silmariën''' ja '''Isilmë''' ning nende noorem vend '''Tar-Meneldur''' (elas 543 TA – 883 TA) kes oli pere noorim laps ja ainus meessoost isik, kuid Numenori seaduse järgi ei saa naised troonile asuda ja Tar-Meneldur võttis valitsuse üle. Vanem laps Silmariën abiellus mõjuvõimsa mehe '''Elatan'''iga alustades pereliini mis elas üle Numenori languse olles '''Elendil'''i kauge esivanem. 883 TA tuli troonile '''Tar-Aldarion''' (elas 700 TA – 1098 TA) kes armastas väga merd ja veetis palju oma ajast merel, abielludes naise Erendisega sai ta tütre '''Aranel''' (elas 873 TA – 1285 TA), mees järeltulijate puududes muutis Tar-Aldarion seadust, et nais järeltulijatel on õigus troonile saada. Aastal 1000 abiellus Aranel võimsa mehe Hallacariga, kuid abielu oli poliitiline mitte armastusest ja see tõttu tundeid nende vahel ei olnud. 1003. aastal TA sündis neil poeg '''Tar-Anarion''' (elas 1003 TA – 1404 TA) ja 1075 krooniti Aranel Numenori esimeseks kuningannaks ning sai tuntud kui '''Tar-Ancalimë'''. 1280 TA sai Tar-Anarion troonile ja valitses kuni 1394 aastani kui tema vanim laps '''Tar-Surion''' (elas 1174 TA – 1574 TA) troonile tõusis. Aastal 1320 TA sündis tal tütar '''Tar-Telperiën''' (elas 1320 TA – 1731) kes valitses 1556 TA – 1731 TA olles Numenori teine valitsev kuninganna. Aastal 1000 TA saabus Sauron tagasi Kesk-maa lääne osadesse, olles jäädavalt põgenenud Valarite karistusest ja teades, et tema meister Morgoth ei tule enam eales tagasi võttis Sauron pimeduse isanda tiitli endale. Sauron kes oli surematu Maiari hing oli õppinud palju Melkorilt, aga kuna tume Valar tahtis kogu loomingut hävitada siis arenes Sauronis ka teatud viha tema vastu, kuna Sauroni soov oli maailma valitseda kindla korraga mida ainult tema suutis juhtida. Kesk-maa lääne osas asutas Sauron Mordori mis oli strateegiliselt kaitstud pea igalt küljelt '''Ered lithuiga''' ('''Tuha mäed''') põhjas ja '''Ephel Duath''' ('''Varju mäed''') läänes ja lõunas. Sauron oli enda käsutuse alla ka võtnud vanad Morgothi teenrid orkid ja trollid kelle kaootiline loomus oleks nende rassi hävitanud, kuid Sauroni manipuleerimise oskus meelitas nad kiirelt tema teenistusse ja nende arv hakkas Mordoris kasvama, orkid ja trollid hakkasid ehitama Sauroni kindlust '''[[Barad-dûr|Barad-dur]]''' mis pidi olema võimsaim kindlus pärast Angbandi langust. Ephel duathi mägedes elas Ungolianti laps Shelob kes oli toitunud läbi mägede rändavatest inimestest ja haldjatest, kuid Sauroni saabumisega asendusid need orkidega, Shelobit ei seganud pimeduse isanda kohal olek ja Sauron kasutas ämblikku kui valvet oma maadele läbi mägede. Aastal 1500 TA hakkas Kesk-maa rahvas migreeruma rohkem läände Mordori tõusva jõu pärast, kaugel idas '''[[Rhûn|Rhun]]'''is ja lõunas '''[[Harad|Haradwaith]]'''is võttis Sauron ilusa haldja kuju nimega '''Annatar''' ja meelitas mitmed sealsed rahvad Valarite vastu, Sauronit aitas kaasa ka sealsete rahvaste primitiivne elu viis, kuna nad ei rännanud läände ei loonud nad kontakti Noldori haldjatega, Melkor kes nägi neis võimalikku liitlast oli nad enda teenistusse veenand ja Morgothi õpetused elasid neis edasi isegi pärast Esimese ajastu lõppu. Sauron rändas Annatari maskeeringus ka Eregioni kuuldes, et sealne kuningas on Fënori, Arda kõige võimsama seppa ja silmarillide looja järeltulija, mitmed Eregioni haldjad kahtlustasid midagi Annatari suhtes, kuid kuna Sauron oli osav manipulaator ja kunagi olnus Valarite sepa Aulë õpilane suutis ta neid veenda oma sõnade ja sepa töödest loomingutega. Kuna Lindoni haldjad olid Gil-Galadi juhtimise all sõjanduses väga võimsad ja nende liitlasteks olid teised haldja riigid ning päkapikud teadis Sauron, et tema orkidest, trollidest ja kurjadest inimestest ei piisa nende võitmiseks, selle asemel otsustas ta petta Celebrimborit ja sepistada '''[[Võimusõrmused|16 võimu sõrmust]]''' mille peale lausus Sauron loitsud, et need anda rasside liidritele ja mõju võimekatele ning nende kandjate mõtted enda kontrolli alla saada. Sõrmused olid Sauroni väega loitsitud, kuid nende kontrollimiseks pidi ta looma uue eseme mille kaudu neid kontrollida. 1600 TA Mordori maal asuvas vulkaanis '''Turmamägi''' mida Sauron kasutas oma loitsimiseks, et katta päike vulkaani suitsust tekkinud pilvedega, kuna orkid ei salli päikese valgust, kasutas pimeduse isand vulkaanilist tuld, et sepistada oma sõrmus '''[[Võimusõrmus|Üks võimusõrmus]]''' kuhu Sauron pani ka suurem osa oma elujõust ja väest, et teiste sõrmuste üle täielik kontroll saada. Olles surematu Maiari hing teadis Sauron ohte oma elujõu sisestamist esemesse, Maiarid on oma algses kujus nähtamatud, kuid võivad füüsilist kuju võtta, kui füüsiline kuju sureb ei kaota Maiar oma elujõudu ja väge, aga kui see pannakse eseme sisse ja see ese hävitatakse siis hävineb ka Maiari elujõud ja ta vägi ning hing jääb maailma ja universumi eksisteerima kui võimetu vari ja ei ole enam suuteline elavatega suhtlust luua. Üks sõrmus oli aga ihaldatav objekt ja, et seda tema vastu ei kasutataks pani Sauron ühele sõrmusele loitsu peale mis tegi selle väga mõtteid muutvaks esemeks, igaüks kelle kätte see langeks satuks sõrmuse kontrolli alla. Sauronile teadmata oli Celebrimbor sepistanud veel '''[[Haldjate Sõrmused|kolm sõrmust]] [[Vilya]], [[Nenya]]''' ja '''[[Narya]]''' olles vabad Sauroni loitsudest, haldjate sõrmused nagu 16 ülejäänud sõrmused olid võimsad esemed, aga neid kasutati, et haldja riike puhtana hoida Melkori maa mürgitusest "Rikutud Arda" mis Lampide ajastust saadik oli tekitanud aeglase Arda kõdunemise mis ei mõjuta inimesi ega päkapikke kuna nemad lahkuvad siit maailmast pärast surma, kuid haldjad kes olid surematud ja maaga seotud tundsid seda, kui nad jääksid kauaks ajaks Kesk-maale siis nende kehad hääbuksid ja ainult nende hinged jääksid alles aga Valinoril olid Valarid selle rikkumise oma väega eemaldanud. Oma kodu alles hoidmiseks pidid võimsa väega haldjad kuidagi oma maad kaitsma ja puhtana hoidma ning kolm haldja sõrmust Celebrimbori käest aitasid seda. Sauroni ühe sõrmuse sõrme panekul sai ta väe kõigi 16 sõrmuse üle ta isegi suutis luua maagilise ühenduse haldjate omadega, kuigi ta nende kandjate mõtteid ei suutnud vallutada sai ta nende asukohta alati teada, kolm sõrmust anti kõige vägevamatele haldjatele Gil-Galad, Elrond ja Galadriel, kuid kui Sauron oma sõrmuse valmis sai tundsid haldjad tema kurja olemust ja eemaldasid oma sõrmused. Sauroni pettus oli paljastatud ja tema plaan Kesk-maa kuningriikide vallutamine sõrmustega võis alata, kuid Celebrimbor keeldus 16 sõrmuse ja eriti haldja omade üle andmist. Raevunult alustas pimeduse isand '''Haldjate ja Sauroni sõda''' (1693 TA – 1701 TA) Eregioni pealinn '''Ost-in-Edhil''' piirati sisse, kuid sõnumi tooja suutis enne vastase saabumist põgeneda, et Lindonist abi vägesid tuua. Piiramise käigus suutsid Sauroni väed linna tungida ning ta võttis 16 sõrmust endale ja nõudis ka kolme haldja omad enda kätte saada, kuid vangistatud Celebrimbor keeldus ja karistuseks riputati ta posti külge ja lasti nooli täis. Eregion hävines ja Lindoni abi väed mille Gil-Galad saatis jäid hiljaks, olles vähemuses ründasid Khazad-dumi päkapikud idast koos Lorieni haldjatega ja suutsid anda Elrondile piisavalt katet, et ta saaks Eregioni ellu jäänud ohutusse paika viia. Teades, et Lindon on Sauroni järgmine sihtmärk juhtis Elrond oma alles jäänud väe ja Eregioni ellu jäänud põhja poole rajades '''Rivendel'''i mis langes kiirelt piiramise alla. Lahingu lõppedes taganesid Lothlorieni haldjad ja Khazad-dumi päkapikud ning Moria lääne väravad suleti. Khazad-dum jäi Sauronile pidevalt vastaseks ja sajandeid hiljem saatis ta pidevalt orki salkasid, et päkapikke rünnata sundides neid pidevalt isoleerima ülejäänud maailmast. Sauroni juhtis oma väed Lindonisse ja piiras Gil-Galadi, kuid talle teadmata oli Lindoni haldjatel ja Numenoori saare inimeste vahel tugev liit ja sõprus ning abi palve oli saadetud neile kuna Sauroni armee oli suurem kui arvati. Tar-Telperiën saatis laevastiku välja, kuid seda juhtis tema sugulane ja troonipärija '''Tar-Minastir''' (elas 1474 TA – 1873 TA) ja sõjaväe juht Ciryatur. 1700 TA jõudis Numenori armaada Lindoni ja Sauroni väed murti Numenori oskusliku ja suure armeedega, pimeduse isand taganes '''Sarna koolmele''' ja sealt edasi '''Gwathlo jõe ülekäigus''' kus '''Gwathlo lahing'''us Sauroni armee purustati ja ta tagasi Mordori põgenes, 1701. aastal TA purustati alles jäänud orki armeed Rivendeli ümber, lõpetades sõja ja kindlustades võidu haldjatele ja inimestele. Pimeduse isand oli alandatud, kuid tema pea sihtmärk 16 võimu sõrmust olid tema käes ning tema kaotus andis talle aega leida neile ideaalsed kandjad. Võttes uuesti Annatari kuju andis ta seitse sõrmust päkapikkude seitsmele klannile kellest kaks elas Sinimägedes, üks Udumägedes, üks Hallides mägedes põhjas ja neli Orocarni mägedes kaugel idas. Teadmata Sauronile oli päkapikkude tugev iseloom võimsaim kui ta arvas ning võimusõrmused ei võtnud nende mõtete üle kontrolli ja nad ei langenud Sauroni võimu alla, kuid vägi sõrmustes tegi nad väga ahneks ja isekaks eelistades tohututes kogustes rikkusi mis sundis neid oma mägedes kulda ja muid kalliskive rohkem kaevama. Päkapikkude rikkusete jutud levisid kiirelt ja mitmed Morgothi lohed kes ei teeninud kunagi Sauronit kuna tal ei olnud väge nagu Melkoril ihaldasid kulda ja kalliskive rohkem kui midagi muud, mitmed lohed erinevast liigist tulid kaugelt põhjast Forodwaithist lõunasse ja rüüstasid päkapikkude kuningriike, kuna lohe soomused on väga vastu pidavad ei suuda iga tava relv neid ei läbista. Seitsmest päkapiku sõrmustest hävinesid neli kui lohed neid ründasid, kuid ülejäänud kolm oli Sauron endale tagasi saanud. Inimeste seas valis Sauron liidrid, loitsijad ja tuntud sõja kangelased mitmed neist ta valis Rhunis, Haradwaithis ja '''Khand'''is, kuigi tema mõju oli nendes paikades tugev oli rahvaste vähem arenenud mõistus ja lühem eluiga nad kannatamatuteks teinud ja see tõttu pidevalt sõdisid üksteise ja oma naaber riikidega. Üheksa inimese nimed olid küll ajaga kadunud, kuid üks neist Khamul oli Rhuni kuningas ja kolm Haradwaithi lääne rannikult Numenori kolooniatest kes sõbrunesid kohalike rahvastega isegi Haradrimidega kes ei teeninud Sauronit, üks kolmest nuumenorlastest oli '''Angmari Nõidkuningas''' kes oli loitsija ja teised kaks ilmselt valitsevad kubernerid. Alles jäänud viis inimest olid pärit Khandist ja kaugematest Haradwaithi erinevatest kuningriikidest mille Sauron tahtis enda kontrolli alla saada, keskendudes ainult ühele rindele. Erinevalt päkapikkudest mõjusid sõrmused inimeste peal täpselt, nende eluiga pikenes märgatavalt, nende tarkus suurenes mille abil said nad suured rikkused ja tohutult mõjuvõimu oma rahva üle, kuid see oli ajutine. Inimeste kehad olid loodud peaaegu sama väe tugevusega nagu nende hinged, inimeste hinged olid nõrgemad kui nende kehad ja see pärast nende keha vananes ja lõpuks suri samas kui hinge ei saa hävitada. Sauroni sõrmused, peatasid vananemise need pikendasid eluiga, kuid kuna inimeste keha pole loodud surematuks siis muutus üle pika aja nende olek talumatuks ja kuna nende mõistus oli Sauroni kontrolli all ei saanud nad sõrmuseid eemaldada, üle aja hakkas Sauroni loits nende luu ja liha '''[[Vaimu ilm]]'''a saatma kus nad on küll kaitstud füüsiliste vigastuste eest aga ei suuda ka füüsilises maailmas sekkuda. Üheksa inimese luu ja liha Vaimu ilma minemisel jäi füüsilisse maailma ainult nende hing ja sellele sai turviseid ja riideid selga panna, 2251. aastal TA olid inimestest järel ainult nende hinged ja neid kutsuti '''[[Nazgulid|Nazgul]]'''id ('''Sõrmusevaimud''') kes allusid ainult Sauronile ja olid Ühe sõrmuse saatusega seotud. 1869 TA tuli Numenori troonile Tar-Minastiri poeg '''Tar-Ciryatan''' (elas 1634 TA – 2035 TA) kes lõi jäädavad asustused Kesk-maale ja oli ka esimene kes hakkas kadestama haldjaid nende surematuse pärast ja Valarite keelule, ta oli ka esimene kes avalikult kasutas Numenoori versiooni '''Ar-Balkumagan''' haldja versiooni asemel. Nuumenorlaste tumenemine hakkas vaikselt levima ja Valinori haldjad lõpuks lõpetasid saarele seilamise sealsete vaenuliku rahva tõttu, Eriadoris muutuvad suhted Kesk inimestega halvemaks ja kahe rahva vahel tekib piir mis sajandite jooksul tekitas populatsiooni kahanemise ja tekitas väga suurt kahju Kolmandal ajastul. Tar-Ciryatani valitsuse all tekkisid ka Nuumenorlaste rännakud Arda ida poolele avastades kauged kontinendid, Tume maa ja Sisemise mere mis tekkisid pärast lampide hävinemist ja ka ida maa Päikese maa. Nuumenorlaste kadedus haldjate surematuse suhtes ainult kasvas, teadmine, et haldjad kes lahkusid Valinorilt said sinna tagasi minna, aga nemad kes olid kõrg inimesed ja võitlesid Morgothi vastu ei lastud ja see tundus neile ebaõiglane, kuid haldjad saatsid sõnumitoojaid, et erinevalt inimestest peavad nemad Rikutud Arda suurenemisega ikkagi selle maailma ajaliini läbi elama kuni maailma lõpuni välja ning kui nad surevad on see kandam põhjus miks nad teenisid Valinori paradiisi. Inimesed kes ei ole maaga seotud lahkuvad surres Ardast ja ainult Eru Illuvatar teab mis neist saab. Inimesed elasid Ardas ainult lühikest aega ja siis teist elu mis Illuvatar neile annab, aga kuna keegi ei te mis see teine elu on kartsid tihti inimesed, et see ei pruugi olla nii õnnelik nagu see mille nad Valinoril saaksid. Nuumenorlaste suurenev hirm surmast lühendas nende eluiga ja vaidlused haldjate üle lõhestas lõpuks nuumenorlaste ühiskonna kaheks. Silmariëni ja Elatani järel tulijad ja nende toetajad said tuntud kui '''lootus rikkad''' grupp kes uskusid Valaritesse ja Eru Illuvatrisse ning '''kuninga Inimesed''' kes mässasid Valarite ja Illuvatari vastu tahtes haldjate surematust ka endale, Kuninga inimesed olid suuremas arvus kui Lootus rikkad mis tõttu kiusati neid tihti taga ja sunniti valitsuses vaikima kuna kuninglik pere oli juhtiv osa Kuninga inimeste seas. 2029 TA tuli troonile '''Tar-Atanamir''' (elas 1800 TA – 2221 TA) hakkas Numenori kuningliku liini pikk eluiga vaikselt lühenema ta oli ka esimene valitseja kes juhtis riiki kuni surmani ning temast alates hakkasid kõik valitsejad surmani juhtima, keeldudes kuninglikku skeptri ära andmast vanas eas ja üritades vastu pidada veel pikki aastaid kuni ta suri. Tar-Atanamiri poeg '''Tar-Ancalimon''' (elas 1986 TA – 2386 TA) rajas Kesk-maale jäädava linna Kuninga inimestele '''Umbar''', kuid ta polnud ainus haldjate ja valarite toetajad Lootus rikkad lõid oma linna Anduini jõe suudme lähedale nimega '''Pelargil'''. Tar-Ancalimoni lapselaps '''Tar-Vanimeldë''' (elas 2277 TA – 2637 TA) oli Numenoori kolmas ja viimane kuninganna, ta abiellus '''Herucalmo'''ga (elas 2286 TA – 2657 TA) kuid pärast naise surma võttis mees trooni endale nimetades ent '''Tar-Anducal''', kuid tema võimu ei peetud päriseks ja 20 aastad hiljem sai troonile nende poeg '''Tar-Alcarin''' (elas 2406 TA – 2737 TA). 2737 TA päris trooni Tar-Alcarini poeg '''Tar-Calmacil''' (elas 2516 TA – 2825 TA) kes kasutas kaks nime traditsioonilises kvenja haldja keeles ja Numenori Adunaici keeles '''Ar-Belzagar'''. 2899 TA hakkas valitsema Tar-Calmacili lapselaps, kuid erinevalt tema esiisadest kasutas ta ainult adunaici keelest tulnud nime olles tuntud kui '''Ar-Adunakhor''' (elas 2709 TA – 2962 TA) mis tähendas lääne valitsejat olles solvang Valar Manwële kes sama tiitlit kandis tema läheduses keelati ka haldjate keel ja ainult Lootus rikkad kasutasid seda veel. Ar-Adunakhori kolmas järeltulija '''Ar-Gimilzor''' (elas 2969TA – 3177 TA) keelustas haldja keele üle kogu saare ja saatis luurajad Lootusrikkaid jälitama, kui välja tuli, et nad suhtlevad haldjatega Andunië sadama linna kaudu sunniti nad väe võimuga saare ida serva kus mitmed migreerusid tagakiusamise tõttu Kesk-maale Pelargili. Ar-Gimilzor keeldus ka Numenori sümboli valge puu '''Nimloth'''i juures käimas kuigi see oli rahvale tähtis, sest Nimlothi valge puu kasvas viljast mis tuli '''Celeborn'''i valgelt puult Tol Eressëa saarelt ja selle vili tuli Tirioni valgelt puult '''Galathilion''', mis sai oma vilja hõbedasest puust Telperion mille hävitas Ungoliant ja Morgoth. Ar-Gimilzor abiellus naisega '''Inzilbeth''' kes jagas kuninglikku verd, kuid oli salaja lootus rikaste toetaja nende lapsed olid '''Inziladun''' (elas 3035 TA – 3255 TA) kes oli vanem laps ja troonipärija ning '''Gimilkhad''' (elas 3044 TA – 3242 TA) Inziladun järgnes oma ema õpetustes ja kui ta troonile sai 3177 TA võttis ta ka esimeste Numenori kuningate nime '''Tar-Palantir''' tema vend Gimilkhad aga järgnes nende isa õpetusi ja vihkas haldjaid ja Valareid. Kogu oma valitsuse ajal üritas Tar-Palantir reformeerida oma rahvast ja haldjate vihkamine lõpetada, kuid see ei toiminud ja tema vend Gimilkhad kes oli nende juht ei nõustunud oma venna põhimõtetega. Tar-Palantiri ainus järeltulija '''Tar-Miriel/Ar-Zimraphel''' (elas 3117 TA – 3319 TA) kasvatati Looturikaste uskumustes kuid kui Tar-Palantir suri lõppesid ka tema reformid ning Tar-Miriel ei saanud troonile vähese rahva toetuse tõttu, tema asemel tuli troonile Gimilkhadi poeg '''Ar-Pharazon/Tar-Calion''' (elas 3118 TA – 3319 TA) kas abiellus Tar-Mirieliga vastu ta tahmist võttes trooni endale. Kesk-maal oli Sauroni võim taastunud ja Nazgulite abil oli saanud endale toetajaid idas ja lõunas kes kummardasid teda kui jumalat. Teades, et Numenori sõjavägi oli liiga tugev kuna õelaks muutunud nuumenorlased olid hakanud Haradwaithi ranniku rahvastelt suuremat andamit ja orje nõudma hakkas ta plaanima muud viisi kuidas nende tsivilisatsioon hävitada, inimeste hirm surma ees oli Sauroni võimalus neist vabaneda ja ta saatis oma väed Kesk-maa ranniku alasid ründama võttes endale tiitli „'''Inimeste kuningas'''“ Numenori kuningas Ar-Pharazon oli raevunud selle üle ja kogus suure armaada kokku ja seilas Kesk-maal maabudes Umbaris ja marssides Mordori, Sauroni väed olid küll suured, kuid militaar kogemus neil puudus ja nuumenorlaste uhke armee hirmutas neid nii väga, et mitmed orkid põgenesid, Sauron oli sisse piiratud ja alistus nuumenorlastele ja ta võeti vangina tagasi saarele. Sauroni alistumine oli pimeduse isanda plaan kuna nüüd oli tal võimalus manipuleerida surma kartvaid inimesi surematuks saamis väe saamisega ja lühidalt pärast oma vangistust sai Sauron Annatari kujus vabalt saarel ringi liikuda ja teenis võimaluse olla kuninga nõuandja, kõrges positsioonis hakkas Sauron mürgitama nuumenorlaste mõtteid ja elu viise rääkides neile oma meistrist Melkorist ja kuidas tema on kõige valitseja, tema tahtel ehitati Melkori jaoks ka mitmeid templeid kus korraldati inimeste ohverdusi. Numenori kolooniad tugevnesid kui palju võimsam sõjavägi loodi tuues rohkem rikkust ja tugevdades nende ülemvõimu, kuid nende hirm surma ees süvendas nende kingituste loomulikku kahanemist ja nende pikad eluead lühenesid aina rohkem ja immuunsus haigustest kadus. Ar-Pharazoni vananemis eas nägi Sauron võimalust ja rääkis talle viimase saladuse, et Valarid teavad saladust surematuse saamiseks ja hoiavad seda enda teada ning ainult suur sõjavägi võib neid rääkima sundida, olles vanas eas juba kuulas Ar-Pharazon Sauroni valesid ja alustas maailma kõige suurema armaada ehitust kus oli tuhandeid laevu, Valinoril saatsid Valarid hoiatusi erinevate loodus jõududena äikesetormid, maa värinad, rahe tormid, vägivaldsed tuuled, tume taevas ja pilved mis olid kotkaste kujus ning välgud nende tiibade alla, märgiks, et inimesed lõpetaksid oma hullumeelsuse, kuid seda kõike kasutas Sauron näitamaks, et isegi Valarid kardavad neid miks muidu neid märke näidatakse ja nuumenorlaste raev ainult süvenes. Kuningliku koja liige '''Amandil''' kes oli Lootus rikaste juht ei suutnud Pharazoni meelt muuta ja kui Sauron oli kuningat veendunud, et valge puu tuleks hävitada hiilis Amandili poja '''Elendil'''i vanim laps '''Isildur''' valge puu juurde ja varastas sealse vilja, et tema mälestus edasi elaks, Ar-Pharazon võttis seda kui solvangut ja käskis valge puu maha põletada. 9 aastat ehitatu suur armaadat kui see valmimas olid saatsid Valarid viimase hoiatuse kui Manwë kotkad ida poole lendasid ja nende tagant punane taevas tekkis mis põles eredalt, kuid kuningat see ei häirinud ja oma juht laevalt '''Alcarondas''' seilas ta koos oma armaadaga läände, Sauron jäi saarele ja nautis võitu teades, et Valarid hävitavad tema ja ta laevastiku. Amandil teadis, et Ar-Pharazoni tegu toob neile hukatuse ning andis oma pojale Elendil käsu Romenna sadama nende rahvas laevadele panna kui midagi viltu läheb Elendil ja ta pojad Isildur ja Anarion valmistasid ette 9 laeva kus oli nende toetajad ja mitmed nuumenorlaste kuningliku pere reliikviad. Amandil ise võttis ohtliku teekonna Valinorile anumaks Valarite abi, et tema kodu päästa nagu nende kauge esivanem Eärendil oli teinud Esimese ajastu lõpus, Amandil ei tulnud kunagi tagasi ja Elendil andis käsu valmistuda lahkumiseks kartes Valarite ja Eru Illuvatari karistust saarele, Sauron kes sai nende kavatsustest teada saatis oma väesalga neid kinni võtma, kuid laevad seilasid sadamast välja enne nende saabumist. 3319 TA maabus Valinoril Ar-Pharazoni laevastik, kuninga saabudes nimetas ta end nii Valinori kui Numenori kuningaks ja marssis sisemaale kuigi tema ümber oli õõvastav vaikus, sest haldjad olid taganenud rannikult Tirioni linna, kuninga käsul hakati looma laagri paiku linna ümber, kuid sel hetkel anus Valarite kuningas Manwë Erult abi ja jumal karistuseks inimeste teo eest purustas Pelori mäed nende kohal ja Ar-Pharazon koos oma maabunud meestega jäid nende alla lõksu mida hakati kutsuma '''Unustatute koobasteks''' kus nad ootasid aegade lõppu. Kuninga laevastik uppus kui meri nende alla mässama hakkas ja kogu armaada hukkus. Numenoril istus Sauron oma troonil ja vaatas kauguses kuidas ta vaenlased hukkusid ja kuigi ta kartis Eru raevu naeris ta ikkagi valjult kuni Eru karistuseks inimeste teo eest otsustas terve saare uputada ja planeedi kujundust muuta, saar hakkas värisema ja lõhenema varisedes mere põhja tappes terve saare populatsiooni ja kõik Kuninga inimesed kes seal olid, Tar-Miriel kes jäi saarele ronis Meneltarma tippu lootes, et kõrgendikus on ta ohutus paigas, kuid uppus koos saarega tema karjed kadudes lainetesse. Pimeduse isand Sauron kes oli loomult nähtamatu Maiari hing kaotas oma füüsilise kuju, aga kuna tal polnud sõrmust endaga kaasas siis kaotas ta osake oma väest ja isegi sõrmusega ei saanud ta seda tagasi. Sauroni kehatu hing läks Mordori kus ta alustas oma väe üles ehitamist, kuid võime kuju muuta oli kadunud igaveseks ja ta võttis ainult tumeda isanda kuju. Numenori saare uppumisega hävines Edainide kodu ja Elendili üheksa laeva seilasid Valar Ulmo soosingul keskmaale Elendili oma maabus Lindonis ja Isildur ja Anarion lõuna rannikul Pelargiris. Eru Illuvatar lõi '''Maailma muutmise''' mis oli viimane suur planeedi muutus pärast Melkorit, Valinori saar tõsteti Ardast välja hõljudes kosmoses, ainus viis sinna pääsemiseks oli mööda '''Otse tee'''d mida kasutasid ainult haldjad. Valinori jäänustele tõusid '''Uued maad''' kus elavad asjad said surra nagu teatasid Kesk-maa meremehed kes seilasid läände tahtes teada mis sai Numenorist ja Valinorist, kuid Eru Maailma muutmisega aurustus ka Ekkaia meri mis ümbritses tervet maailma ja Arda oli kui ulpiv laev seal. Ekkaia aurustumisel ja saades täielikult väliseks atmosfääriks painutati maailm kumeraks nagu kera ja Kesk-maa meremehed kes seilasid Uuest maast mööda ja üle '''Uute merede''' jõudsid lõpuks Päikese maa ida rannikule ja sealt Kesk-maale tagasi läbi Sisemise mere, tõestades, et maailm on nüüd painutatud keraks, sellele saab tiiru peale teha ja surematuid maid enam seal pole. 3320 TA loodi Numenori järeltulijate riigid põhja riik '''[[Arnor]]''' ja lõuna riik '''[[Gondor]]''', Elendil valitse kui Arnori kuningas '''Anuminas'''es Andunië skeptriga kuna Numenori oma oli Ar-Pharazoniga tema käsutuses olid ka Numenoorilt päästetud '''Palantir'''id mis olid nägemus kivid mille kasutajad said pika maa tagant suhelda ja ka '''Narsil'''i mõõk. Elendili pojad valitsesid Gondori Anduini jõe mõlemale kaldale ehitatud linnast '''Osgiliath''', kuid kuningad olid loonud oma linnad jõe lähedal mägede servadele Isildur ehitas Ephel duathi kurusse '''[[Minas Morgul|Minas Ithil]]'''i ('''Kuu torn'''i) kuhu istutatu uus Valge puu ja Anarion ehitas '''Valgete mägede''' ida serva '''Minas Anor'''i ('''Päikese torn'''i) mõlemates linnades hoiti ka Palantiri. Haradwaithi rannikul Numenori kolooniad jäid pärast saare langust püsima ja Kuninga inimesed said tuntuks kui '''Tumedad nuumenorlased''', mitmed pered jätkasid Numenori verd ja elasid pikki elusid, kuid mitmed nuumenorlased said lapsed Haradrimidega mis vähendas nende eluiga veelgi rohkem. Sauron teadis, et osa nuumenorlastest pääses eluga saarelt ja ta alustas kiirelt uut süda, et nad hävitada. Aastal 3429 TA ründas Mordori vägi Gondorit, Minas Ithil piirati sisse ja vallutati ning sealne valge puu põletati, kuid selle vili päästeti jällegi Isilduri poolt. Osgiliathis hoidis Anarion vägedega Sauroni armee eemal kuni ta vend ratsutab Arnori, et sealt abi vägesid tuua. 3429. aastal TA algas '''Viimse Liidu sõda''' (3429 TA – 3441 TA) Elendil ja Gil-galad otsustasid väed ühendada ja Sauron lõplikult alistada Lindonis tulid Gil-Galad ja Cirdan, Arnoris liitusid nendega Amon Suli vahi torni juures Elendil. Rivendelis ühines nendega Elrond, koos nad lõid suurima ühendatud armee pärast Wrathy sõda ja ületasid Udumäed Viimsele liidule tulid appi ka Khazad-Dumi päkapiku salk, Lothlorieni väesalk mida juhtis Amdir ja Rohelaane haldjad keda juhtis Oropher. Lorieni ja Rohelaase haldjad olid ohtlikud, kuid vähem targad ja see pärast allusid ainult oma juhtidele mitte Gil-Galadile. Sauroni sõjavägi Rohelaase lõunaosas oli hirmul inimeste ja haldjate väest ning taganesid, kuid nende aeglustamiseks süütasid nad väljad põlema tekitades tohutu tulekahju mille käigus hukkusid Enti naised, põleng aeglustas liidu liikumist. kuid ei peatanud seda. Haldja liidrite mitte usaldus Sindari ja Noldori haldjate vahel põhjustas Oropheri ja Amdiri koos rünnak '''Dagorladi lahing'''us (3434 TA) kus nad jäid vähemusse, Oropher suri ja Amdir oli sunnitud põgenema märgaladele mis kus nad hukkusid ja ala sai tuntud kui '''Surnud soo'''. Alles jäänud haldjad ühinesid liiduga ja nad murdsid Sauroni kaitsest läbi '''Musta värav'''a juures sundides ta tagasi Mordori ja oma kindlusesse Barad-duri alustades '''Barad-duri piiramist''' (3434-3441 TA) piiramise ajal hukkus Isilduri vend Anarion. 3441. aastal TA tuli Sauron ise Barad-durist välja ja ründas liidu juhte Gil-Galad ja Elendil, duelli käigus vigastasid mõlemad kuningad Sauronit surmavalt Gil-Galadi oda '''Aiglos''' ja Elendili mõõk '''Narsil''' põhjustasid tõsiseid vigastusi Sauronile, pimeduse isand haaras võitluse käigus Gil-Galadi ja tema käe kuumus ja hing põletas haldja kuninga surnuks, Elendil torkas temast Narsili läbi, kuid tera purunes kildudeks ja Sauroni hoop murdis kuninga kaela. Gil-Galad ja Elendil langesid, kuid Sauron oli haavatud ja tema füüsiline keha oli jällegi suremas, Isildur võttis oma isa mõõga Narsili käepideme ja selle teraga lõikas sõrmuse Sauroni käest jättel talle jäädavalt üheksa sõrme kuni sõrmus tema käes jälle on. Sõrmuse kaotamisega hävines Sauroni füüsiline keha ja ta kehatu hing põgenes itta Nazgulid kaotasid oma väe olles pimeduse isandaga seotud ja põgenesid sammuti itta orkid jäid juhita ja nad aeti laiali ning kurjad inimesed idast, lõunast ja rannikult taganesid. Barad-dur lammutati, aga kuna selle vundament oli Sauroni väega ehitatud ei suudetud seda hävitada. Sauroni lüüa saamisega lõppes Kesk-maa Teine ajastu ja algas Kolmas ajastu. == Kolmas ajastu == Sauroni alistumisega purunes Mordori vägi, orkid ja trollid põgenesid maailma eri otstesse varjates end inimeste ja haldjate eest, kurjad inimesed Rhunist, Haradwaithist ja Khandist ning tumedad nuumenorlased rannikult taganesid oma maadele, et sõjavägi uuesti üles ehitada. Sauroni keha hävinedes taganes ta hing itta, kuid ta sõrmus jäi alles ja Isildur võttis selle endale oma isa ja venna hukkumise eest, Elrond ja Cirdan ütlesid, et ta sõrmuse hävitaks kuna siis on kindel, Sauron ei saa enam kunagi kuju võtta, aga sõrmuse vägi oli Isilduri mõtetesse läinud ja ta hoidis seda alles. Isildurist sai Gondori ja Arnori kuningas ja ta mattis oma isa Elendili Gondori '''Amon Anwari''' künkale, kuid haua kaitsmiseks hoidis ta seda saladuses ja ainult kuninga pere teadis asukohta ning Minas Anorisse istutas ta valge puu vilja mille ta Minas Ithilist päästis. Aastal 2 KA sai Anarioni poeg '''Meneldil''' (elas 3318 TA – 158 KA) piisavalt vanaks ja võttis trooni endale, erinevalt Arnorist kus kuninga pere päris Andunië Kuninga saua siis Gondoris päris pere liige krooni. 2. aastal KA rändas Isildur ja ta pojad, Arnori troonipärija oli '''Elendur''' (elas 3299 TA – 2 KA), prints '''Aratan''' (elas 3339 TA – 2 KA) ja prints '''Cryon''' (elas 3379 TA – 2 KA) Rivendeli, et sõrmuse üle nõu pidada ja Narsili killud Arnori viia ning kohtuda Isilduri noorema lapsega '''Valandil'''iga (elas 3430 TA – 249 KA). '''Võhumõõgaväljad'''el sattusid nad orki rünnaku alla ja jäid vähemusse, Isildur saatis oma hea teenri '''Ohtar'''i ära andes talle Narsili killud ja teate, et nad on rünnaku all. Isilduri pojad üritasid oma isa ja sõrmust kaitsta, kuid hukkusid lahingus. Isildur pani sõrmuse sõrme mis viis ta luu ja liha Vaimu ilma tehtes ta surelikele nähtamatuks ja üritas Anduini jõe kaudu põgeneda, kuid hoovuses tuli sõrmus tal sõrmest ja orki vibu laskjad lasksid ta maha. Sõrmus kadus Anduini põhja ja Isilduri laip uhuti minema. Valandilist sai. aastal 10 KA Arnori kuningas ja valitses kuni surmani Anuminasest, kuid kohalikud inimesed ei olnud nuumenorlaste nüüd tuntud kui '''duunedainid'''e valitsuse poolt Arnoris, kuna Teisel ajastul kui Kuninga inimesed valitsesid, koloniseeriti tulevase Arnori riigi ranniku alad ja sealsed metsad raijuti maha, et ehitada võimsaid laevastike ja kohalikud inimesed keda tunti kui '''Kesk inimesed''' Bëori ja Marachi kojast ning jagasid sugulust nuumenorlastega sunniti oma kodudest eemale ja nende heaks töötama mis katkestas head sõprus suhted. Sauroni sõdades sõrmuste pärast hävitati suurem osa Kesk inimeste populatsioon ja Eriadori maa jäi väga tühjaks, ellujäänud Kesk inimesed põgenesid põhja poole ja ehitasi '''Voore''' linna, kus nad elasid rahus kuna neil puudus vägev sõjavägi. Elendili valitsuse ajal suhteid üritati parandada ja vaikselt Eriadori rahvustiku arvu tõsta nagu see vanasti oli, kuid Sauroni rünnak Gondorile sundis ta plaani pooleli jätma ja sõjast ta tagasi ei tulnud, ning külmad suhted duunedainide ja Kesk inimeste vahel jätkusid. Peale Kesk inimeste elasid Eriadori kagu osas '''Kõrvemaa'''l Halethi koja inimesed kelle järeltulijad elasid Teise ajastu sõjad üle isoleerides ennast suurtest kuningriikidest, sealset rahvast tunti üldiselt kui Metslastena või '''Kõrvelased''' kes meenutasid viikingeid ning laienesid ka põhja poole asudes elama ka Voorele. Mordori mlale hakkas Gondor ehitama vahitorne, et valvata sealseid kurje olendeid, Sauron võis küll hävinenud olla, kuid tema teenrid võisid seal edasi elada. Mustale väravale ehitati vahitornid ja Ephel duathi mägedele Cirith Ungol. Minas ithil mis oli endiselt võimas linn oli kõige tugevam kaitse rajatis mis hoidis Mordori orke eemal, kuid sajandite möödudes jäi ka Mordor orkide poolt tühjaks. Päkapikud kes väga ei võidelnud Viimse liidu sõjas kaevasid sügavamale oma mäe alustes kuningriikides kogudes endale rohkem rikkusi. Kõige võimsam klann oli '''Durini klann''' kes elas Khazad-Dumis ja neile kuulus viimane päkapikkude sõrmus mille Sauron ei saanud enne oma langust tagasi. Sauroni kaotusega rändasid sajad tuhanded orkid Udu mägedesse või mujale, tuntud paik Durini rahvale Gundabad jäi orkide kätte ja sellest sai põhja maade orki kindlus. Noldori haldjad kes elasid Lindonis kroonisid oma liidriks Cirdani ja kuna Sauron oli alistatud ja inimeste rass muutus vallutavaks rassiks Kesk-maal hakkasid mitmed haldjad Kesk-maalt lahkuma seilates mööda Otse teed valinorile, et Rikutud Ardast pääseda. Teised Silvani haldjad kes elasid Lothlorienis ja Rohelaanes valisid endale uued juhid. Amdiri poeg '''Amroth''' (elas enne 730 TA – 1981 KA) valitses Lothlorieni ja armus nais haldjasse Nimrodeli kes süüdistas noldoreid sõdades mis nende maad laastas, Nimrodel keeldus aga Amrothiga abiellumast kuna ta tahtis luua oma riiki, kus saaks olla jäädav rahu, soovides Nimrodeli unistuse täide viia loobus Amroth Lothlorieni troonist ja rändas kihlatuga Gondori lõuna rannikule, et seilata kaugemale ja kusagil mujal rahus elada, paar aga lahutati kui Nimrodel rändel kaduma läks ja Amroth mere lainetesse uppus. Galadriel ja Celeborn võtsid trooni ja valitsesid kui kuningas ja kuninganna Lothlorieni üle koos oma tütre Celebrianiga, kes oli Lothlorieni printsess. Rohelaase metsakuningriigi prints Thranduil Oropheri poeg päris trooni ja valitses kogu Rohelaase metsa üle. 109. aastal KA abiellus Elrond Celebrianiga ja neil sündis kolm last 130 KA sündisid kaksikud '''Elrohir''' ja '''Elladan''' ning. aastal 241. aastal sündis '''Arwen'''. 490. aastal KA kogusid Rhuni idalased väe salgad kokku ja ründasid Gondori põhjapoolset ala Dagorladi alustades '''Esimest Idalaste sõda''' (490 KA – 550 KA) Gondori kuningas '''Ostoher''' (elas 222 KA – 492 KA) oli sõja pidamiseks liiga vana ning andis selle käsu oma pojale '''Tarostar''' (elas 310 KA – 541 KA). Aastal 500 KA sundis Tarostar Idalased taganema ja suure võidu puhul võttis endale uue nime '''Romendacil''' (Ida võitja). 541. aastal KA ründasid Idalased uuesti ja rünnaku käigus Romendacil hukkus, trooni päris tema poeg '''Turambar''' (elas 397 KA – 667 KA) kes jätkas sõda, Gondori duunedainid olid hästi relvastatud ja võitlesid vapralt mis põhjustas Idalaste alistumise 550. aastal KA. Rünnaku käigus vallutas Turambar ka Rhuni lääne alad võttes need Gondori provintsiks '''Idaterritoorium'''. 861. aastal KA suri Arnori kümnes ja viimane kuningas '''Eärendur''' (elas 640 KA – 861 KA) tema kolme poja vahel tekkis tüli, et kes saab troonile ja, et kodu sõda vältida jagasid pojad riigi kolmeks. Eärenduri vanim poeg '''Amlaith''' (elas 726 KA – 946 KA) päris '''Arthedain'''i mis oli kõige võimsaim kolmest riigist ja duunedaini valitsus päris Andunië skeptri, riigi valitsus korraldatakse '''Fornost'''i linnast ja Anuminase rahva arv kahaneb, ja 861 aastaks KA on linn varemeis, kuid selle mälestus kui võimas Arnori pealinn ja Elendili kodu elas edasi. Teised vennad valitsesid '''Cardolan'''i mida juhitakse '''Tharbad'''i linnast, kuid duunedainide populatsioon on madal ja Kesk inimesed neid väga ei salli, Cardolanis asuvad ka kuningate matmis paigad '''[[Kääpavahid|Kääpa seljakud]]'''. '''Rhudaur''' on kõige nõrgem ja väiksem duunedainide riik, sealsetel küngastel elavad '''Rhudauri künka inimesed''' kes pärinesid Halethi kojast ja olid duunedainide vastu alati väga vaenulikud. 913. aastal KA sai Gondori troonile '''Eärnil I''' (elas 736 KA – 936 KA) ja ehitas riigile kõige suurema laevastiku mis eales nähtud, vallutades tumedatelt nuumenoorlastelt Umbari linna ja hoides seda enda käes. 936. aastal KA läks ta merel kaduma ja ta poeg '''Ciryandil''' (elas 820 KA – 1015 KA) võttis trooni, kuid Umbari linn sattus piiramise alla tumedate nuumenoorlaste ja nende liitlaste haradrimide poolt mille käigus ta hukkus. Ciryandili poeg '''Ciryaher''' (elas 899 KA – 1149 KA) purustas tumedate nuumenoorlaste ja haradriimide piiramise ja vallutas linna Gondorile nimetades end '''Hyarmendacil I''' ('''Lõuna vallutaja'''). Gondoris algas kuldne periood, mil nad olid oma väe tipus. Aastal 1000 KA tuli kaugest idast tagasi Sauron kelle vari hakkas üle kogu Kesk-maa uuesti levima tema esimene sihtmärk oli lõuna Rohelaase metsa küngas '''Amon Lanch''' ('''kiilas küngas'''), kus asus Oropheri pealinn ja kus valitses ka Thranduil, kuid Sauroni tagasi tulekuga see hüljati ja linna mahajäetud hooned said Sauroni peidu paigaks ja Amon Lanch nimetati ümber '''Dol Guldur''' ('''Musta loitsu Küngas'''). Anduini madalike lähistel elavad Kääbikud '''Karvasjalad''', '''Jässud''' ja '''Helenahad''' märkasid inimeste rassi pidevat suurenemist nende aladele kuna nad põgenesid uue idalaste sõjaväe eest, Sünklaane metsas kasvav vari hakkas ka neid ohustama ning nad kolisid üle Udumägede ja reisisid Eriadori keskmesse, kus nad asustasid '''Maakonna''', kodu kõigile kääbikutele. Maakond jagati neljaks kihelkonnaks, Põhja kihelkond, Ida kihelkond, Lõuna kihelkond ja Lääne kihelkond, mis jagunesid valdadeks ja kantsid juhtiva pere nime. Valarite mure, et Sauron võib uut sõda alustada soovisid Kesk-maa rahvaid aidata, aga kuna Illuvatari lapsed olid ise Sauroni võitnud varem saatsid nad 5 Maiari hinge '''Curunir''' ('''Saruman valge'''), '''Mithrandir''' ('''Gandalf hall'''), '''Aiwendil''' ('''Radagast pruun'''), '''Haimenar''' ('''Alatar''') ja '''Palacendo''' ('''Pallando'''). Võttes eakate meeste kuju, neil keelati sekkumast Kesk-maa rahvaste poliitilistesse tegevustesse kuna nende ülesanne oli nõu anda ja liite luua rahvaste vahel kui Sauron peaks naasma, iga võlur arendas oma maagiat mida nad valarilt õppisid nagu Sauron kes oli siis tuntud kui Mairon. Gandalf õppis kurbust ja halastust Niennalt halastuse Valarilt kui ka tarkust Manwëlt ja Vardalt. Radagast oli Yavanna õpilane ja armastas loodust ja loomi luues oma kodu Rhosgobeli Sünklaane lõuna osasse Dol Gulurile väga lähestikku ja sekkudes teiste istaritega väga vähe. Alatar ja Pallando õppisid kütt Oromë all ning reisisid kaugele itta ja lõunasse, vabastasid vähesed idalased ja haradrimid Sauroni mõju võimu alt, vähendades nende armeede suurust Sõrmuse sõja päevil. Saruman valge oli kõige tugevam neist ja nende ordu juht õppides valar Aulë all nagu Sauron, kuid üle aja hakkas ihkama ühte sõrmust, et Sauron troonilt tõugata ja ise Kesk-maad juhtida, kuid seda ei juhtunud veel mitmeid sajandeid. Hyarmendacili lapse '''Atanatar II''' (elas 977 KA – 1226 KA) järeltulija '''Narmacil I''' (elas 1049 KA – 1294 KA) nautis Gondori luksust ja võimu, kuid see jättis piirid valveta ning kuldne ajastus hakkas juba Atanatri viimastest päevadest alates lõppema, Narmacil suri lapsetuna ja Gondori trooni päris 1294. aastal Narmacili vend '''Calmacil''' (elas 1058 KA – 1304 KA), Gondorit valitses regendina ka '''Minalcar''' (elas 1126 KA – 1366 KA) 1240–1304 KA. Rhunis tõusev idalaste vägi hakkas laienema nende põhja meeste '''Rhovanioni kuningriiki''' kes olid Gondori liitlased ja Kesk inimeste sugulased. Minalcar veetis suur osa ajast seal kindlustades piire ja suurendades kahe riigi vahel sõprust. 13. sajandi alguse algas '''Teine Idalaste sõda''' (1200. aastate algus KA – 1248 KA) 1248. aastal purustas Minalcar idalaste väed ja surus nad Rhuni tagasi muutes oma nime '''Romendacil II'''. 1300. aastal KA saatis Sauron oma võimsama teenri Nõidkuninga Arnoris põhja pool asuvasse orgu nimega '''Angmar''' ('''Raud kodu''') kus olid hakanud paljunema mitmed orkid, trollid ja '''Põhja inimesed''' kes võisid olla suguluses Kesk inimestega Eriadorist ja Rhovanionist, kuid elasid Angmari maal kuna kummardasid Sauronit, aga nad võisid ka olla Halethi kojast ja jagada sugulust Rhudauri künka inimestega ja Kõrvemaa kõrvelastega. Angmar oli külm ja jäine tundra aga sealt sai strateegiliselt rünnata ainult ühes suunas kuna kaugemal põhjas asus '''Forodwaith'''i jää kõrbed ning '''Angmari mäed''', idas asusid Udumäed, lõunas '''Õginõmmed''' ning Arnor ja läänes Belegaeri meri. Nõidkuningas allutas orkid, trollid ja kurjad inimesed enda kontrolli alla ja alustas Angmari mägede loode tippu ehitama oma enda kindlust '''Carn dum''' ('''Punased saalid''') valitsedes sealt '''Angmari kuningriik'''i. 1349. aastal KA päris Arthedaini trooni '''Malvegil'''i (elas 1144 KA – 1349 KA) poeg '''Argeleb I''' (elas 1144 KA – 1356 KA) kuna Argelebil polnud sugulasi nii Cardolanis kui Rhudauris kus duunedainide kuninglik pereliin katkes, päris ta õigusjärgselt trooni mõlemate riikide üle. Cardolan talle vastu ei hakanud, kuid Rhudaur kus duunedaine oli väga vähe ja olid künka inimeste poolt taga kiusatud keeldusid tema valitsusest. Saladus katte all aitas Rhudauri künka inimesi ka Angmari kuningriik, teadmata aastal oli künka inimeste pealik sõlminud liidu Nõidkuningaga kelle abiga Rhudaur duunedainidest vabastada. Argeleb, sai teada, et Rhudaur mässab tema vastu ja sõda võib olla aja küsimus, et oma riiki kaitsta alustab Argeleb Ilmamägede kindlustamist, kuid nad sattusidd 1356.aastal KA Rhudauri ja Angmari vägede rünnaku alla ja '''Ilmamägede lahingus''' (1356 KA) Argeleb hukku, ning duunedainid Rhudauris aeti minema. 1356.aastal KA algas '''Angmari koflikt''' (1356 KA - 1974 KA) 1356. aastal KA päris Argelebi poeg '''Arveleg I''' (elas 1309 KA – 1409 KA) Arthedaini ja Cardolani trooni. Arveleg kutsus abivägesid Cirdanilt Lindonis ja Cardolanist. Koos hoidsid nad mitmeid aastaid ühte kindlat rinnet Ilmamägedel põhjas, '''Kuninglikul maantee'''l (mis algas Fornostist põhjas ja lõppes Pelargiris lõunas) keskel ja '''Mitheithel'''i jõel lõunas. Kuid kuna Angmari väed ei suutnud piirdest läbi tungida piirasid nad hoopis Arnori liitlase Rivendeli, kuid Elrond oli enne piiramist kutsunud abivägesid Lorienist. 1409. aastal KA, ründas Nõidkuningas uue ja palju tugevama armeega Eriadori, kuid kartes ja ka teades, et Cardolani sõjavägi võib kergelt tema rünnakut peatada jagas Nõidkuningas oma väe kaheks. Üks vägi piiras sisse Amon suli ja teine vägi ründas Cardolani. Olles mõlemalt rindelt rünnaku all ei suutnud Arveleg Angmari väe vastu võidelda ning Amon suli vahitorn vallutati ja põletati maha, kuid sealne Palantir suudeti päästa ja viidi Fornosti. Arveleg hukkus lahingus. Cardolani vägi mida juhtis Arthedaini vasall kandes tiitlid "'''Cardolani prints'''" ei suutnud Angmari vägesid tagasi tõrjuda ja ta hukkus lahingus kui oda ta südame läbistas. Kuid Andmar kannatas sama suurt kaotust kui Cardolan, kuigi neil puudus väge riik vallutada suutsid nad peaaegu Cardolani armee ja rahva hävitada. Sellest hetkest peale oli Cardolani vägi murtud. '''Cardolani viimane prints''' maeti Kääpaseljakutele. Arvelegi poeg '''Araphor''' (elas 1391 KA – 1589 KA) päris Arthedaini ja Cardolani ja oli suutnud piiravad Angmari väed tagasi tõrjuda olenevalt sellest, et oli väga noor (kaheksateist aastane), ta kutsus ka abi oma isa liitlaselt Cirdanilt kes saatis Lindoni haldjad. Samal ajal olid haldja kuningriigid aru saanud, et Angmar on tõsine oht kogu põhja maadele pärast Viimse liidu sõda. Elrond oli koos Lothlorieni väega murdnud Rivendeli piiramise hävitades vastase armee ning oli kutsunud kokku haldjate armee Lindonist, Rivendelist ja isegi Lothlorieni oma. Haldjate hirmuäratav vägi oli igast suunast Angmari väed tagasi lükanud, Nõidkuninga reserv väed olid, aga välja kurnatud ning tema ja liitlas väed Rhudauris hävitati, Carn dumi ei suudetud küll piirata, kuid kogu Angmari nõrgestati märgatavalt mis sundis kogu kuningriigi ajutisele taandumisele, et oma vägi uuesti üles ehitada. Osad kääbikut kes kuulsid suurest sõjad rändasid tagasi ida poole üle Udu mägede olles esivanemad Smeagolile ja Deagolile. Romendacili poeg '''Valacar''' (elas 1194 KA – 1432 KA) päris Gondori trooni 1366. aastal KA aga kuna elas pikki aastaid Rhovanionis abiellus ta sealse naisega ja sai poja '''Eldacar''' (elas 1255 KA – 1490 KA) Eldacar oli aga poole vereline ja see tekitas suurt viha osades Gondorlastes kuna nuumenoori kuninglik pika elu iga andev veri oli nüüd segatud Kesk inimese verega mis vähendas duunedaini elu iga. Kui Eldacar troonile sai 1432. aastal KA valitses ta kuni 1437 aastani KA kui tema sugulane Calmacili teise lapse järeltulija '''Castamir''' (elas 1259 KA – 1447 KA) ta troonilt tõukas uskudes, et ainult Anarioni puhta vereline järeltulija võib Gondorit valitseda. Castamir kogus toetajaid endale Umbaris ja Gondori lõuna osas mis alustas Gondori kodusõda '''Sugu tüli''' (1432 KA – 1447 KA). 1437. aastal tõukas Castamir oma sugulase troonilt hävitades selle käigus suur osa Osgiliathi linna ja '''Tähtede kupli''' kus oli kõige suurem palantir mis veeres Anduini jõkke ja purunes. Castamir valitsedes Gondorit 1447. aastani kui ta hukati Eldacari ja ta toetajate poolt. Castamiri pojad kellele kuulus suurem osa Gondori laevastikust mida hoiti töökorras nende toetajate jõul põgenesid Umbari võttes linna endale ja saades tuge tumedatelt nuumenoorlastelt ja haradrimidelt. Neist Gondorlastest said '''Umbari korsaarid''' kes segunesid kohalike lõunalastega vähendades oma duunedaini eluiga ja elasid koos tumedate nuumenoorlastega, koos nad rüüstasid tihti Gondori rannikuid laevadega mis kunagi kuulusid Eldacarile. 1490. aastal KA päris trooni Eldacari poeg '''Aldamir''' (elas 1330 KA – 1540) kel oli raskusi oma riiki juhtida, kuna paljud vaprad duunedainid hukkusid kodusõjas ning Kesk inimeste migreerumisega Gondori segunes duunedainide veri nende omaga mis lühendas Gondori rahva elu iga täpselt nagu Arnoris. 1540. aastal KA ründasid haradrimid ja tumedad numenoorlased suure armeega Gondori lõuna piire, Aldamir ründas vastu surudes nad '''Lähis-Harad'''i tagasi, kuid ta hukkus lahingus. Aldamiri poeg '''Vinyanor''' (elas 1391 KA – 1621 KA) korraldas uue vastu rünnaku ja vallutas Lähis-Haradi Gondorile võttes endale nime '''Hyarmendacil II'''. 1621. aastal KA kui Hyarmendacil II suri päris trooni ta poeg '''Minardil''' (elas 1454 KA – 1634 KA) tema valitsuse all kasvas väga jõukaks ja mõju võimsaks '''Emyn Arnen'''i perekond keda valiti kui kojaülemateks ja kelle positsioon pärandati nüüdsest saadik pere järglastele. 1634. aastal KA saabusid Castamiri järeltulijad '''Angamaitë''' ja '''Sangahyando''' kes ründasid Plergiri linna ja hukkasid kuninga. Minardili poeg '''Telemnar''' (elas 1516 KA – 1636 KA) valmistas laevastiku, et Umbarit rünnata kuna Castamiri lapse lapsed juhivad sealt, kuid tema plaanid katkesid kui Sauron oli Dol Guldurist lahkunud ja kaugel idas 1635. aastal aretas katku haiguse mis hakkas levima lääne poole. '''Suur katku epideemia''' (1635 KA – 1637 KA) alustas 1635. aastal laastamist Rhunis ja liikus Rhovanioni hävitades üle poole sealse populatsiooni nõrgestades kuningriiki parandamatuseni. 1636 rändasid nakatunud Gondori ja levitasid haikust duunedainide hulgas kelle nuumenoorlaste veri oli vähenenud ja nakatusid kergemini kui nende esivanemad Numenoril. Osgiliathi ja Minas ithili tabas kõige hullem epideemia ja terve Osgiliathi linn hüljati ja valitsus viidi üle Minas Anori kus epideemia nii suur ei olnud. Calenardhoni väljad hüljati duunedainide poolt. Haiguse tõttu kästi ka Mordori vahi tornid sulgeda ja maha jätta, et sealseid sõdureid haiguse küüsist päästa. Gondorist levis katk läände jõudes 1636 aasta lõpus Cardolani, sealsete duunedainide arv oli endiselt madal Angmari sõja tõttu ja alles jäänud duunedainid elasid ainult Tharbadi linnas Gwathlo jõel ja mõnes külas üle kuningriigi. Katku jõudmine Tharbadi ja Cardolani hävitas kogu duunedaini rahvuse ja väga vähesed kes ei nakatunud põgenesid ja hülgasid Cardolani jättes maa tühjaks. Kesk inimesed kes Cardolanis elasid põdesid sammuti epideemiat ja terve nende populatsioon hukkus haiguse kätte, vähesed kütid kes põgenesid kaugele isoleeritud metsadesse jäid alles ja elasid katku üle eirates maailmaga suhtlemisest. Angmarist saatis Nõidkuningas välja kurjad hinged kes seestusid Cardolani surnukehadesse andes neile uue elu muutes nad '''Kääpavahtideks''', need olendite külvasid hirmu ja katku tõttu lakkas Cardolani kuningriik eksisteerimast. Arthedaini ja Maakonda jõudis katk 1637. aastal, aga epideemia oli selleks hetkeks nõrgenenud ja suuri haigus puhanguid seal ei olnud, Arthedain oli end ka karantiini pannud ning eiras haigestumist. Kääbikute seas, aga levis haigus pikalt ja suur hulk nende rahvast suri katku. 1637 aasta lõpuks oli katku epideemia lõppenud, kuid Gondor ja eriti Rhovanion ja Cardolan kaotasid tuhandeid haigusesse ja suurem osa oma populatsioonist. Kuningas Telmnar ja ta lapsed surid haigusesse ja nende liin lõppes. 1636. aastal KA tuli troonile '''Tarondor''' (elas 1577 KA – 1798 KA) kes oli '''Minastan'''i (elas 1517 KA – 1636 KA) poeg, Minastin oli Gondori kuninga Minardili noorem vend. Tarondor veetis kogu oma valitsusaja, et Gondori riik uuesti üles ehitada kui katku epideemia oli lõppenud. 1798. aastal KA päris trooni Tarondori poeg '''Telumehtar''' (elas 1632 KA – 1850 KA) kes lõpetas Gondori laevastiku ehitamise ja seilas 1810. aastal KA Umbari vallutades linna ja hukkas Castamiri järeltulijad. Pärast võitu lisas ta oma nimele '''Umbardacil''' (Umbari võitja), Umbari korsaarid aeti eksiili ja linnast sai Gondori lõunapoolsem provints. 1850. aastal kui suri Telumehtar Umbardacil päris trooni tema esimene poeg '''Narmacil II''' (elas 1684 KA – 1856 KA). 1813. aastal KA päris Arthedaini trooni '''Araval''' (elas 1711KA – 1891 KA) kes oli '''Arveleg II''' (elas 1633 KA – 1813 KA) poeg ja koos Lindoni ja Rivendeli haldjatega rünnati 1851. aastal KA Angmari kuningriiki, et kahjustada nende kasvavat armeed mis oli pidevalt saatnud väikseid rünnakuid, et Arthedaini nõrgestada. Carn dumi küll ei rünnatud, aga Nõidkuningas oli sunnitud uuesti oma armee üles ehitama mis andis Arthedainile aega end kindlustada andes neile lühikese rahuaja. 1851. aastal KA ründasid Idaterritooriumi uus idalaste [[konföderatsioon]] mida kutsuti '''Vankrisõitjateks''' ja algas '''Vankrisõitjate sõda''' (1851 KA – 1899 KA) katku epideemiast oli Rhovanioni kuningriik kaotanud üle poole oma rahvuse ja vankrisõitjate tulekuga vallutati kuningriik, orjastades ja hävitades kes sinna jäid, kuid osa põgenes ja rändasid Anduini väljadele Udumägede ja Sünklaane vahel. Narmacil II korraldas vastu löögi, et oma liitlasi kaitsta kuid jäi hiljaks, '''Väljade lahingus''' (1856 KA) toimus esimene lahing Gondori ja idalaste vahel, kus Narmacil hukkus koos alles jäänud Rhovanioini armee ja nende juhi '''Marhari'''ga, Gondor taganedes üle Anduini jõe lääne poole. Narmacili poeg '''Calimehtar''' (elas 1736 KA – 1936 KA) jätkas kaitse sõda idalaste vastu ja murdsid neist läbi 1899. aastal KA saades abivägesid rhovanioni ellujäänutelt, keda nimetati nüüd '''Eotheod''' ('''Hobuse rahvas''') ja neid juhtis '''Marhwini''' (elas umbes KA 1820. aastate lõpus – 1890. aastatel KA) nende uus ja esimene kuningas. Koos uues liidus sunniti vankrisõitjad taganema ja rahu saabus pikaks ajaks. 1936. aastal KA hakkas valitsema Gondorit Calimehtari poeg '''Ondoher''' (elas 1787 KA – 1944 KA), tema valitsus ajal saatis Sauron, kes oli naasnud Dol Gulduri välja mitmeid teenreid kes rõhutas vankrisõitjaid uuesti ründama, kuid see kord sõlmisid idalased liidu lõunalastega ja '''Khandi Varjaagidega''', et nad peavad koos ründama, et Gondori duunedainid eraldada. 1944. aastal KA algas '''Teine Vankrisõitjate sõda''' (1944 KA) kuningas Ondoher ja ta vanim poeg '''Artamir''' läksid neile vastu, kuid tema tütar '''Firel''' (elas 1896 KA – 2000. aastate alguses KA) ja teine poeg '''Faramir''' jäid Minas Anori. Musta värava juures mis seisis hüljatuna katku epideemia ajast toimus esimene lahing ja Gondorile tulid appi ka '''eotheodid''', et koos võidelda '''Morannoni lahingus''', mille Ondoher kaotas ja tema ja ta pojad kelle seas oli ka Faramir, et sõjaväge toetada hukkusid. Lõunas ründasid haradrimid ja varjaagid, aga seda ala kaitses Ondoher sugulane Telumehtar Umbardacili teise lapse järeltulija '''Eärnil II''' (elas 1883 KA – 2043 KA). Eärnil suutis lõunalased tagasi suruda '''Porose jõe lahingus''' ja ratsutas siis kiirelt põhja poole kuid jäi hiljaks. Öö saabudes pidutsesid idalased oma sõjalaagris, tähistades võitu Gondori üle, kuid pidutsemine jättis laagri piirid valveta ja Eärnil ja ta väed suutsid sisse hiilida ning '''Laagri lahingus''' hukkus suurem osa idalasi ning nad olid sunnitud taganema. Osad idalased suruti Gondori poolt läände kus nüüdseks oli Dagorladi lääne väljadest saanud soo, selle soolaugaste põhjas lamasid Viimse liidu sõja päevist endiselt Amdiri ja ta haldjate surnukehad, kuid aja möödudes oli lõuna poolsem soo '''Nindalf''' laienenud ning jäänused endasse võtnud. Seda uut laienenud sood kus olid surnukehad maetud kutsuti nüüd Surnu sooks ja usuti, et mingi suguse nõiduse tõttu seal kummitab. Idalaste ja Gondori väed olid jõudnud selle uue soo piirialadele ja suurem osa neist läksid seal kaotsi ning ei nähtud enamseal kunagi. Surnu soost sai tuntud kui vägagi ohtlik ja müstiline paik mida isegi loomad ja linnud eirasid. Arhedaini ründasid Angmari väed uuesti ja Arthedaini armee kannatas suuri kaotusi paludes uuesti abivägesid Lindonist ja Rivendelist. Eärnili eduka võidu puhul oleks pidanud saama troonile Firiel kui Gondori kuninganna aga ta oli 1940. aastal KA abiellunud Arthedaini printsi '''Arvedui'''ga (elas 1864KA – 1974KA), kes oli '''Araphant'''i (elas 1789KA – 1964KA) poeg. Araphant oli lootnud kaks kuningriiki ühendada kui kuulis, et Ondoher ja ta pojad on surnud ning mees järeltulijaid ei olnud ning Arvedui ja Gondori tulevase kuninganna Firieli pidi selle teoks tegema, kuid Gondori rahvas keeldus Araphanti palvest kuna nende riiki ei nähtud enam kui Gondori sarnast olles kaotanud Cardolani ja Rhudauri ning tühiste tülide tõttu lasknud oma rahval kahaneda, see pärast kroonisid nad 1945. aastal KA oma uueks kuningaks Ondoheri sugulase Eärnil II. Firiel kolis Arthedaini ja koos Arveduiga sündis neil poeg '''Araphant''' (elas 1938 KA – 2106 KA). 1974. aastal KA alustas Nõidkuningas uut rünnakut Arthedaini vastu mida valitses Araphanti poeg Arvedui ja kuninganna Firiel duunedainidel polnud piisavalt vägesid, et neid tagasi suruda ja Arthedaini pealinn Fornost piirati sisse ning samal. aastal ka hävitati. Fornosti langemisega hukkus suurem osa Arthedaini rahvastikust ja kuningriik lakkas eksisteerimast duunedainid, Kesk inimesed ja segaverelised kes olid duunedainide ja Kesk inimeste lapsed hukkusid Fornosti languses ja Arthedaini rüüstamises, Eriadori inimeste populatsioon kahanes tohutult ja ainult Voore linn ja selle ümber asuvad külad jäid ainsaks inimeste asulaks. Maakonnast tulid Arthedainile appi Kääbikud, kuid mitte keegi neist ei jõudnud koju tagasi hukkudes koos Fornostiga. Arvedui, Firiel ja nende noor poeg Araphant põgenesid koos Andunië reliikviatega nagu Amon suli ja Anuminase palantirid, Barahiri sõrmus mis oli kantud Lootusrikaste perekonnas ja elas Numenori languse üle ning Andunië skeptri. Barahiri sõrmus pärandati Araphantile ja Andunie skepter viidi Rivendeli, kuid palantirid hoidis Arvedui endaga kui ta põgenes Sinimägedesse, et seal varjuda kuni Firiel ja Araphant kogu ülejäänud Arthedaini duunedanidega põgenesid Lindoni. Arvedui ja ta väesalgal puudusid vajalikud varud, et pikalt vastu pidada ja põgenesid põhja poole kus nad kohtusid neutraalseks jäänud inimestega '''Lossoth''' kes elasid Forocheli jäälahe ümbruses kuhu Valarid uputasid Utumno varemed. Lossothite primitiivne ja isoleeritud elu viis lasi neil oma ida naabrit Angmari eirata, aga ka neil oli teatud viha nõia riiki vastu. Oma jääigludes pakkus nende rahvas Arveduile varju ja süüa, Lindonis kuulis Cirdan, kus ta asub, ja saatis laeva, et ta Hallidesse sadamatesse tuua ja plaanida vastu rünnakut Angmari vastu. Gondoris olid duinedainid idalased ja lõunalased tagasi surunud ja rahu võitnud. Arthedaini häving oli nende rahvale solvav, sest kuigi nad keeldusid Arthedaini kuninga liini Gondori troonile ei vihanud Gondori duunedainid Arthedaini omasid ning kuningas Eärnil saatis Gondori laevastiku mida juhtis tema poeg prints '''Eärnur''' (elas 1928 KA – 2050 KA). Nad saabusid liiga hilja kuna Fornost oli langenud kuid maabusid Lindonis ja Minhiriatis. Duunedainid kes olid üle elanud Fornosti langemise olid imestunud nägemast kui suur on Gondori armee isegi kui Gondori riigi militaar jõud oli enne katku epideemiat hakanud hääbuma mis oli Arnorlastele näidanud, et kui alla käinud oli nende riik tühiste võimu võitluste pärast mis põhjustas tohutu populatsiooni kahanemise. Lindoni haldjad, Gondori ja Arthedaini duunedainid ning Rivendeli haldjad keda juhtis Glorfindel kes oli üle elanud Gondolini languse esimesel ajastul ja kelle hing oli Valarite poolt tagasi saadetud tema kehasse autasuna tema ohverduse eest, et süütuid päästa Morgothi balrogi eest. Haldja laev jõudis Forocheli lahte 1974 aasta talvel ning tänutäheks nende abi eest kinkis Arvedui Lossothi hõimu pealikule Barahiri sõrmuse, pealik palus Arveduil jääda kuna talved võivad põhja mere ohtlikuks teha, kuid endist kuningat ootas nõupidamine oma liitlastega mida ei saanud edasi lükata ja ta lahkus sellegi poolest. Merel tabas laeva karm torm ja jäämägede vahel seilates põrkasid nad nendega kokku Arvedui laev purunes jäämägede vahel ning meeskond, duunedaini väesalk ja Arvedui uppusid ning palantirid vajusid mere põhja ja hävinesid. 1975. aastal KA sammus duunedaini inimeste ja haldjate ühine vägi Fornosti poole kuna luurajate sõnul oli Nõidkuningas seal troonil oma uut maad valitsema hakanud. Kui Angmari luurajad tagasi jõudsid oli Nõidkuningas kindel, et ta suudab nad alistada ning lahkus Fornosti kindlusest ja kohtus vastasega väljadel. '''Fornosti lahingus''' oli Nõidkuninga vägi võitmas kuid küljelt ründas Eärnuri ratsavägi, Nõidkuningas oli langenud Gondori lõksu ja ta oli sunnitud taganema Angmari, oma kindlusest Carn dumis oleks ta suutnud piiramise üle elada, kuid Gondori ratsavägi lõikas tal põgenemis tee ära ja Angmari sõjavägi piirati sisse ja hävitati täielikult. Nõidkuningas kes kaotas kogu oma väe põgenes printsi eest kes tahtis talle järgneda, kuid Glorfindel kes tundis ta tumedat väge ja kuulis tema verd tarretavat kriiskamist sai aru, et tegemist on nazguliga ja kutsus Eärnuri tagasi, aga lausus ettekuulutuse, et ta ei naase enam nendele maadele ja mitte mehe käte vahel ta langeb. Nõidkuningas põgenes ja jättis Angmari kuningriigi selja taha kuna tema missioon põhjas oli edukas ja Isilduri riik varemeis. Angmari kuningriiki ründasid 1975 aasta lõpus haldjate ja duunedainide väed ja iga ork, troll ja kuri inimene hukati Udumägedest lääne pool. Carn dum jäeti maha kuna see oli nende esimene sihtmärk, kuid sealt lahkudes jäid Angmari väed haavatavaks ja lõpuks hävitati. Eriador jäi pärast Angmari sõja lõppu inimestest tühjaks ja vanad Arnori linnad jäid varemetesse kuna populatsiooni suurem osa hävitati. Maakond ja Voore linn koos küladega jäid alles, kuid isoleerisid end ülejäänud maailmast. Alles jäänud Arnori duunedainid muutusid '''rajaleidjateks''' ja nende juhiks sai Arvedui poeg Araphant 1976. aastal KA. Rajaleidjad olid salapärane rahvas kes elasid isoleeritud elu, kuid kaitsesid maakonda ja Voore linna ümbrust huntide ja Udumägede orki rünnakute eest tulevikus, nende peamine asula asus Rivendelis lord Elrond kes jagas kauget viisi sugulust duunedaini kuningliku perega ja iga duunedain saiseal varjupaika otsida, kuid tihti lõid nad Sarna koolmele jäädavaid asutustusi. Tharbadis mis kunagi oli Cardolani pealinn oli sammuti rajaleidjate peidu paik, kuid sajandite jooksul jäeti ka see linn tühjaks ja võimas sild Gwathlo jõel varises kokku. Nõidkuningas saabus Mordori kus ta kutsus kokku ülejäänud 8 nazguli ja sai Sauronilt uue ülesande vallutada viimane Gondori kindlus mis Mordori valvab. 1977. aastal KA rändasid eotheid põhja poole ehitades Hallide mägede piirile Framsburgi linna kus nende rahvas hakkas arenema ja levima ümber asuvatele maadele olles ohutus kauguses oma esivanemate rhovanionist. Eothedid jahtisid ka väikeseid orki salkasid kes olid pääsenud Angmarist ja salaja hiilinud üle Udumägede ja nende aladele saabunud, hobuse rahvas, aga hävitas nad kõik. Mingi osa Angmari orkidest võisid ka sattuda lõuna poole leides laiad ja sügavad koopad Kõrge kuru all, need orkid jäid sinna ja ehitasid '''Mägikolli linna''' kus neid valitses alati kõige tugevam ja õelam ork. 1979. aastal KA on Maakonna kääbikute rahvus taastunud pärast katku ja Arthedaini langust ja nende esimeseks tuntud juhiks ehk Taaniks saab '''Sooniku Bucca''' kelle pere elas '''Pukivallas''' mis asus Ida kihelkonnas. 1980. aastal KA kaevasid Khazad-Dumi päkapikud liiga sügavale, kaevandades '''Mithril'''i, mis oli võimas hõbedane metall, millest sai sepistada turvised ja relvi, kuid erinevalt teistest turvistest oli Mithrili turvis väga vastu pidav nagu lohe soomused ja ükski teras sellest ei läbinud ning see oli kerge kui linnu sulg. Mineraali pidev kaevandamine sundis neid sügavamale minema, kuid sügavates koobastes magas Balrog ja päkapikkude haamrid äratasid iidse Morgothi deemoni ning elajas hävitas päkapiku kuningriigi kuna nende relvad tema peal ei mõjunud, rünnaku käigus hukkus ka suurem osa Durini perest nende kuningas '''Durin VI''' (elas 1731 KA – 1980 KA) ning aasta hiljem Durini järglase '''Nain I''' (elas 1832 KA – 1981 KA) Balrog sai tuntud kui '''Durini Hukk'''. Päkapikud olid sunnitud oma kodu maha jätma nimetades selle '''Moria'''ks ('''Must auk''') ja Naini poeg '''Thrain I''' (elas 1934 KA – 2190 KA) juhtis oma rahva üksildasse mäkke mida kutsuti '''Erebor''' ja seal nad lõid 1999. aastal KA uue kodu kaevandades uusi rikkusi ja Thrain oli esimene mäealuse kuningas ning viimane päkapikkude võimusõrmus aitas sellele kaasa. Ereboris kaevandati välja kalliskivi mis oli kõigist teistest palju ilusam ja säravam ning lihviti kauniks kiviks mida hakati kutsuma '''Laekakivi'''ks või siis kuninga juveel see oli mäealuse kuninga sümbol ja kuningliku pere reliikvia, kalliskivi jutud jõudsid ka haldjatele kel tekkis teooria, et kivi võib olla üks Silmarillidest kuna Fëanori poeg Maedhros oli oma suguseltsile nii palju kannatusi sugutapluses teinud Esimesel ajastul ja oli hiljem koos kalliskiviga vulkaani hüpanud ning kalliskivi mis ei pruukinud hävineda võis kuidagi magmaga liikuda Kesk-maa alla ning tuhandete aastatega sattuda Erebori alla. Teooria aga oli vale kuna Silmarille ei olnud võimalik lihvida, aga Laekakivi lihviti ja see tõttu ei alustanud haldjat uut konflikti nende pärast. 2000. aastal KA kasvas Durini rahva rikkus Hallides mägedes väga suureks ja meelitas kohale põhjast tiivutu lohe '''Scatha''' kes oma tulega ajas päkapikud eksiili, Durini rahval polnud ainus keda lohe tüütas kuna eotheodi inimesi hakkasid kartma, et lohe võib ka neid hävitada, nende kuningas '''Fram''' (elas 1967 KA – 2001 KA) seisis lohega silmitsi ja edukalt tappis ta päkapikkude varanduse kohal. Päkapikud nõudsid oma varandust tagasi kuna see kuulus õigusjärgselt neile ning neilt see rööviti, Fram saatis neile Scatha hammastest tehtud kaela kee ja sõnumi, et neid on raskem saada kui nende kulda ja oma rahva kompensatsiooniks teenis ta mingi osa kullast endale. Vihastena ründasid päkapikud teda ja rünnaku käigus ta hukkus, kuid ta suutis enne seda saata mingi osa kullast oma rahvale koos hõbe sarvega millest sai eotheodide sarv hiljem tuntud kui Rohani sarv. Samal aastal saabusid nazgulid Mordorist '''Ithili orgu''' ja piirasid Minas Ithili linna tekitades oru lääne sisse pääsu juures barrikaadid kuni teine vägi linna piiras, Gondori sõjavägi ei saabunud, kuna orki kaitse oli tugev ja 2002. aastal KA linn vallutati ja nimetati ümber '''Minas Morgul'''iks ('''Musta maagia torn'''). Ithili org sai tuntud kui '''Morguli org''' ja '''Ithilduini jõgi''' nimetati '''Morgulduiniks''' ning Nõidkuningas võttis tiitli Minas Morguli kuningas Minas Ithili palantir saadetakse Mordori. Minas Anori nimi muutub '''Minas Tirith''' ('''Valvurite torn'''). 2043. aastal KA tuli troonile Eärnur keda painas Gondori nõrkus Isilduri linna kaotuse tõttu, samal. aastal saabus Minas Morguli sõnumitooja kus Nõidkuningas oli kutsunud kuninga duellile, kuid kojaülem '''Mardil Voronwë''' (elas 1960 KA – 2080 KA) oli tema sõjakat iseloomu rahustanud teades, et see on lõks ning kuningas keeldus. 2050. aastal KA saadeti uus kutse ning see kord kuningas vastas eirates trooni ülema nõu, enne lahkumist paigaldas ta oma krooni mis oli Gondori sümboolne ese oma isa istuva kuju sülle ja lahkus väesalgaga Minas Morguli. Eärnur sisenes väravatest, kuid nähtud enam iial kuna ta ilmselt suri koos oma salgaga. Eärnuril polnud järglasi ja Elendili vereliin Gondoris lõppes, rajaleidjate pealikku Araphanti ei suudetud leida kuigi ta oli õigusjärgne trooni pärija olles Elendili esimese poja Isilduri järeltulija. Gondori valitsus läks sellest hetkest saadik trooni ülemate kätte kes hoidsid Eärnuri krooni alles oodates kuninga tagasi tulekut istudes kuninga trooni kõrval ja valitsedes Anarioni riiki. 2060. aastal KA hakkasid levima jutud istarite ja lääne haldja liidrite vahel, et pidev sõda ja riikide langus võis tulla Dol Gulduris pesitseva kurja jõu tõttu. Võlur Gandalf rändas 2063. aastal KA Dol Gulduri, Kuid Sauron nägi seda ette ja põgenes kuna tema vägi polnud veel piisavalt võimas. Sauroni põgenemisega algab '''Valvas Rahu''' (2063 KA – 2460 KA) ja nazgulid jäävad vaikseks, kuid salaja rajab Nõidkuningas Mordoris armeed ja tema parem käsi Khamul juhib Dol Gulduri, Sauron juhib neid kaugemal idas ning veenab palju idalasi enda poolele reisides ka lõunasse, et hardadrime, Khandi rahvast ja tumedaid nuumenorlasi koos korsaaridega teda kummardaksid. 2340. aastal KA '''Gorhendad Oldebuck''' Soonikult ületas '''Branduin'''i ('''Kangevirde''') jõe ja asutas '''Puki valla''', ehitades '''Kange koja''' kus Brandybucki suguvõsa mitu põlvkonda elas. Oma uue maa auks muutis Gorhendad oma perekonna nime Brandybuckiks luues '''[[Brandybucki suguvõsa]]''', temast sai Puki valla esimene Isand. 2460. aastal KA tuli Sauron tagasi ja rahu lõppeb, Galadriel kutsub kokku Valge nõukogu mis on salajane ühing Kesk-maa tarkadest seal hulgas haldjate liidrid ja istarid, Gandalfile pakuti juhi positsiooni, aga kuna tema missioon ei lubanud tal liidri rolli võtta lükkas ta pakkumise tagasi ning seda pakuti Sarumanile kes oli kadedaks muutunud, et Gandalf esimene valik oli, kuid siiski nõustus. 2460 aasta suvel leiavad Jässu kääbikutest Deagol Anduini jõest ühe sõrmuse kui ta kalastab seal koos parima sõbra Smeagoliga, sõrmus rikub kiirelt nende sõpruse olles oodanud pikalt jõe põhjas, et ta leitaks ning kakluse käigus mõrvab Smeagol Deagoli võttes sõrmuse endale, avastades selle maagilised võimed mis suudavad ta liha ja luu Vaimu ilma saata jättes ainult ta hinge alles sai Smeagol ringi hiilida oma rahva seas, kuid sõrmuse vägi tegi ta vägivaldseks ja õelaks ning ta pere pagendas ta nende hulgast Smeagol keda tunti nüüd kui '''Guglunk''' omas sõrmust sadu aastaid ning sõrmuse vägi pikendas tema eluiga, kuid ei muutnud teda nazguliks kuna selleks tuleb sõrmust pidevalt sõrme panna. Smeagol selle asemel kandis seda pidevalt taskutes ja kui ta eluiga pikendati muutus ta füüsiline keha mis hakkas pelgama päikese valgust, et end selle eest kaitsta põgenes Guglunk 2470. aastal KA Udumägedesse peitu ja elas seal deformeerunud kujul sadu aastaid. 2480. aastal KA saadab Sauron orki salgad Udumägedesse ja alustavad seal uute kolooniate loomist orkid saabuvad ka Moriasse ning elavad koos Balrogiga eraldatud elu ning deemon neid ei ründa. Moriast saadetakse Mordori Mithrili varusid mille päkapikud kaevasid mida pimeduse isand sai kasutada, ehitades turviseid või relvi. 2490 ja 2500. aastal KA ründasid Dagorladi ümbritsevaid alasid uus grupp idalasi '''Balcothi hõim'''. 2501 üritas eotheode kuningas '''Leod''' (elas 2559 KA – 2501 KA) taltsutada võimast valget hobust kes oli Valar Oromë hobuste järeltulija ja see tõttu väga metsik. Leod ei suutnud hobust taltsutada ning kukkus murdes oma kaela, tema poeg '''Eorl noor''' (elas 2485 KA – 2545 KA) lähenes hobusele ja nõudis, et ta talle kuuletuks, kuna valgete hobuste kohta liikusid jutud, et nad võisid aru saada inimeste keelest, hobune allus talle ning Eorl taltsutas ta nimetades ta '''Felarof''' ('''Väga tugev''') neid kutsuti Mearas kes olid kuninga pere hobused ja väga vähesed neist anti võõrastele, üks hobune kelle nimi oli Varivalge anti Gandalfile. 2509. aastal KA rändab Elrondi naine Celebrian Lorieni, kuid satub rünnaku alla saades mürgitatud haav, aga elab selle üle 2510. aastal KA seilab ta Valinorile jättes oma kolm last Elrondi hoole alla. 2510. aastal KA ründasid Balcothid Rutujõe lähedasi alasid kuni suundusid Gondori poole alustades '''Balcothi sõda''' (2510 KA) Gondori kojaülem '''Cirion''' (elas 2449 KA – 2569 KA) '''Boromir'''i (elas 2410 KA – 2489 KA) poeg kutsus abivägesid eotheodidelt ja nende kuningalt Eorlilt. Eotheodid vastasid kutsele kui nende juurde saabus sõnumitoojaga punase otsaga hõbe nool mis tähendas Gondori abi palvet sõja hädas. Orki väesalk Udumägedest kelle Sauron kutsus appi murravad koos idalastega Gondori kaitsest läbi ning ülejäänud Balcothid ületavad paatidega Anduini jõe ja purustavad vähenenud Gondori armee Calenardhoni väljadel, Eorl ja ta armee saabub lõigates ära orkide ja idalaste väe purustades nad '''Celebranti välja lahingus''' (2510 KA) purustati idalaste ja orki väed ajades nad tagasi Rhuni ja Udumägedesse. Tänutäheks nende vapruse eest kinkis kojaülem Cirion eotheodi rahvale Calenardhoni väljad mille nad nimetavad '''Rohan'''iks, Framsburg hüljatakse ja sealne rahvas kolib Rohani asustades '''Rohani kuningriigi''' ja Eorl on kroonitud Rohani esimeseks kuningaks. Koos Cirioniga andsid nad üksteisele vande, et suures hädas nad tulevad üksteisele appi. 2545. aastal KA ründasid idalased Rohani ja lahingu käigus hukkus kuningas Eorl ja ta hobune Felarof, Eorli poeg '''Brego''' (elas 2512 KA – 2570 KA) päris trooni ja surus idalased tema maalt välja, kuid süda polnud läbi kuna kõrvelased Kõrvemaalt ründasid läänest ja Udumägede orkid põhjast, nende väed purustati ja rahu saabus Rohani. Riigi pealinnas '''Edoras'''es ehitas Brego kuningate koja '''Meduseld''' ('''Kuldne koda''') kust ta pere ja järglased Rohanit valitsevad. Brego poeg '''Baldor''' (elas 2543 KA – 2570 KA) kes oli riigi troonipärija reisis 2570. aastal KA Keelatud Uksest Valgete mägede sees asuvasse kindlusesse kus kummitasid mägede inimeste vaimud kes Teise ajastu lõpul vandusid Isildurile, et tulevad Gondorile appi suures hädas, aga mägede inimesed põgenesid hirmust ja Isildur needis nad ning nende hinged ei saa kunagi rahu kuni nende vanne on täidetud. Sajandeid hiljem kummitasid nende rahutud hinged endiselt mäe saale kus nad elasid ning igaüks kes sinna sisenes läks hulluks ja suri. Kui Baldor sinna sisenes lootes enda julgust tõestada purustati tundmatu jõu poolt ta jalad ning kivi uks mis viis kuhugi suleti Baldor jäi pimedasse lebama ja üritas sõrmede ja mõõgaga ust lahti teha kuid ei õnnestunud ja ta suri nälga ning janusse. Tema jäänused leidis Aragorn sajandeid hiljem. Brego sattus masendusse ja suri ning trooni päris tema noorem poeg '''Aldor''' (elas 2544 KA – 2645 KA). Kaugemal põhjas sigivad lohed hakkavad rändama lõuna poole luues oma kodu Hallides mägedes ja '''Kõrbenud nõmm'''el rüüstasid mitmeid päkapikkude kindlusi. 2570. aastal algas '''Päkapikkude ja lohede sõda''' (2570 KA – 2589 KA) kus mitmed päkapikkude kodud langesid lohede rünnakute alla sõja käigus hukkus 2598. aastal Durini rahva kuningas '''Dain I''' (elas 2440 KA – 2598 KA) linna väravate juures hukkus ka tema poeg '''Fror''' (elas 2552 KA – 2598 KA). Daini poeg '''Thror''' (elas 2542 KA – 2790 KA) juhtis nende rahva tagasi Erebori aga osa neist järgne nende kolmanda vennaga '''Gror'''iga (elas 2563 KA – 2805 KA) ida poole rajades oma kodu '''Raudmägedesse'''. '''Isengard'''is ja '''Orthanc'''i tornis kus hoiti varem Numenori reliikviaid suleti kui Gondori vägi kahanes katku ajal ning esemed viidi Minas Tirithisse koos torni võtmetega, Rohani tõusuga jäi piirkond nende valve alla, kuid kõrvelased kes tahtsid maad endale tihti ründasid '''Iseni lõhe'''st, väike lõhe Udumägede lõuna tipu ja Valgete mägede vahel. 2620. aastal KA Sündis '''Isengrim Took II''' (elas 2620 KA - 2722 KA) teadmata aasta ta abiellus ja lõi '''[[Tooki suguvõsa]]'''. 2683. aastal KA Sai Isengrimist kümnendaks Taaniks, ja ehitas '''Suure Koobitsa''' kus tema suguvõsa elama hakkas. Algas Maakonna reform kus kääbikud lõid oma kalendri "Maakonna kalender" 2740. aastal KA ründavad Õginõmme küngastelt orki vägi Eriadori keda juhti orki kuningas '''Golfimbul''' kes rajas oma kindluse vanasse Angmari kantsi '''Hiireherne mägi'''. Dunedaini rajaleidjad suutsid osa orke tagasi tõrjuda, kuid orkid suutsid siiski siseneda Maakonda 2747. aastal avastades kääbikute rikka ja ressursse rikka maa, nende liider '''Brandobras Took''' kes oli pikka kasvu kääbik ja suutis hobuse seljas ratsutada, juhtides oma rahvast orkide vastu. '''Roheliste väljade lahingus''' (2747 KA) ratsutas Branobras orkide keskele ja lõi orki kuninga pea puidust nuiaga otsas, pea lendas sada jardi läbi õhu ja kukkus otse küüliku-urgu. Lahing võideti kuna orkid kaotasid julguse võidelda ilma juhita ning taganesid. Lahingus kuulsid nad orki kuninga nime ja leiutasid golfi mängu. 2758. aastal KA suureneb kõrvelaste rünnak Rohanile ja Gondoris korsaaride rünnakud, Rohani kuningas '''Helm''' (2691 KA – 2759 KA) satub tülisse Rohani vasalli '''Freca'''ga kes oli pool kõrvelane ja pool rohanlane, Freca poeg '''Wulf''' sai kõrvemaa kuningaks ja Freca abil taheti panna Helmi tütar ja Wulfi poeg paari. Helm keeldus ja raevust tappis ta Freca mis tekitas '''Rohani ja Kõrvemaa sõja''' (2758 KA – 2759 KA) nende rahva vahel, kõrvelaste rünnakuid aitasid idalased, haradrimid ja korsaarid kes mõlemad saatsid vägesid Rohani, sealhulgas ka Olivantsid. Tohutud elevandi laadsed loomad keda haradrimid taltsutasid sõjaks, ehitades sõja tornid nende seljale. Wulfi väed sundisid Helmi taganema Edorasest '''Helmi-süvikusse''', võimsasse kindlusesse ja Wulf haarab Edorase. Wulfi väed piiravad süviku sisse. Talve kuude saabudes varakult hakati seda nimetama Pikk Talv, toidu moonad olid otsa korral ja Helmi poeg prints '''Hama''' (elas 2719 KA – 2759 KA) läks väikese väesalgaga toitu otsima aga oma retkedel külmusid surnuks. Helm kes oli raevus hakkas kõrvelisi jahtima puhudes Helmi süviku sarvesid, et neid hirmutada ja riietus valgeks minnes üksi luure retkedele kus mitmed kõrvelased hukkusid kuni Helm lõpuks ise 2759 aasta alguses surnuks külmus. Kevade saabudes alistasid Gondorlased haradrimid ja korsaarid ning aitasid Rohani uuel kuningal '''Frealaf Hildeson'''il (elas 2726 KA – 2759 KA) kõrvelaste ja idalaste väed purustada ja tagasi võtta Edorase kus Wulf hukkus lahingus. Maakonnas olid kääbikud toidu leidmisega hädas kui külma tõttu hundid hakkasid neid jahtima ja oleksid isegi välja surnud, kuid võlur Gandalf tuli appi ja aitas neil külma üle elada ja sellest hetkest saadik oli ta nendega väga hea sõber ja ta oli nende juurde alati oodatud, võlurile meeldis elada rõõmsate ja rahulike kääbikute seltsis ja leidis eriti suurt külge tõmmet nende piiburohule mille istutas esimest korda Maakonna Lõuna kihelkonda '''Isengrim II''' 2683. aastal KA. 2759. aastal KA kolib Ortnanci elama võlur Saruman, kellele Gondori kojaülem '''Beren''' (elas 2655 KA – 2763 KA) usaldas Orthanci võtmed, lootes, et võluri olek hoiab Kõrvemaa rahvast vaos. 2760. aastal KA Sündis '''Hamfast Mängukülast''', teadmata aastal ta abiellus ja lõi '''[[Gamgee suguvõsa]]'''. 2767. aastal KA Sündis '''Balbo Baggins''' (elas 2767 KA - 2858 KA) 2770. aastal KA laskub lohe '''[[Smaug]]''' Ereborile põletades maha Oru linna, Oru kuningriigi valitseja '''Girion''' hukkus lohe lõõmas, Smaug ründas mäge ja vallutas selle varastades Laekakivi ja ajades kuningas Throri ja ta poja '''Thrain''' '''I''' (elas 2644 KA – 2850 KA) ning Throri lapselapse '''Thorin'''i (elas 2646 KA – 2941 KA). Thror juhtis nende rahva Kõrvemaale ehitades ajutise kodu neile seal, kuid Thror ihaldas nende esiisade kodu Khazad-Dumi. 2772. aastal KA Sündis '''Berylla Boffin''' (elas 2772 KA - 2822 KA) 2785 KA - 2790 KA Vahel abiellus Balbo Berylla Boffiniga, koos lõid nad '''[[Paunaste suguvõsa]]'''. 2790. aastal KA võtab Thror ette rände Moriasse, kuid enne seda pärandas ta salaukse võtme ja kaardi koos oma võimusõrmusega Tharinile, teades sisimas, et Durini Hukk võib veel eksisteerida. Throriga liitus tema hea sõber '''Nar''' ja koos nad rändasi Khazad-Dumi ida värava juurde '''Azanulbizari org'''u ('''Tumenire org''') Thror palus Naril teda oodata ja sisenes Moriasse, palju päevi läks mööda ja Moria orki pealik oli raiunud ta pea maha. Moriast kostsid karjed ja sarvede helid ning laip visati trepist alla Nar kartis, et see on Thror ja hiilis lähedale orkid nägid teda ja säästsid ta elu, pea mis oli laibalt eraldatud lebas näoli maas ja see oli kindlalt Thror. Orki hääl rääkis temaga, et tema oli seda teinud ja, et tema on peremess nüüd Morias, aga kui tema lähedased soovivad teada, et kes ta hukkas siis ta kirjutas päkapiku ruunides oma nime tema laubale. '''Azog'''i nimi põles Nari ja kõigi päkapikkude südametesse ja kui ta üritas pead võtta siis Azog käskis seda mitte teha ning viskas talle väravate tagant pauna mis oli täis vähese väärtusega münte ja saatis ta ära, Nar põgenes, aga vaatas veel tagasi nähes kuidas orkid Throri tükkideks lõikasid ja kaarnatele jäänuseid viskasid. 2793. aastal KA kutsus Thrain kokku seitsme päkapiku klanni armeed ja alustades '''Päkapikkude ja orkide sõda''' (2793 KA – 2799 KA) kus suurem osa lahingutest toimus maa all puhastades Udumägede koopad orkidest. Sõja viimane lahing toimus Tumenire orus, '''Azanulbizari lahing'''us võitlesid Thrain tema poeg Throrin kes teenis omale hüüdnime Tammiskilp ning tema sugulane ja Raud mägede lord '''Nain''' (elas 2665 KA – 2799 KA) ja tema noor poeg '''Dain II Raudjalg''' (elas 2767 KA – 3019 KA), lahingu käigus ründas Nain väravate treppe ja kutsus Azogi võitlema kutsudes teda argpüksiks kuni ork võitlema tuli oma väesalgaga ja Nain hukkus olles lahingust väsinud. Azogi armee aga taganes olles kartma löönud päkapikkude raevust ja ka Azog üritas põgened, kuid Dain Raudjalg oli tema põgenemis tee ära lõiganud ja lõikas ta pea maha kindlustades võidu päkapikkudele. Sõja lõppedes topiti Azogi suu samu münte täis mille ta aastaid tagasi Narile andis ja ta pea pandi teiba otsa ja riputati Moria ida värava juurde. Durini rahvas tahtis sõda jätkata ja Khazad-Dumi vallutada kuid kuna ülejäänud klannid olid vande täitnud keeldusid nad edasi minemast, kuna ka nende kaotused olid suured. Dain vaatas väravatest sisse ja märkas vilksamisi Durini Hukku, balrogi kes endiselt elas ja oli jällegi ärganud lahingu tõttu, kuid varjas end Morias kui lahing rahunes. Durini rahvas ei saanud veel Khazad-Dumi tulla ning Thrain ja Throrin Tammiskilp juhtisid oma rahva Kõrvemaalt Sinimägedesse ehitades sinna uue kodu. Sõja lõppedes olid Udumägeds rändamine palju ohutum, sõja käigus hävitati orki koopad ja kindlused kus iga viimane kui ork hävitati, sellest hetkest saadik ei olnud enam Udumägede orkid sõjaliselt nii sur oht nagu nad varasematel sajanditel olid. vähesed põgenikud kes päkapiku raevus ellu jäid pagesid kas Rohani ja Valgetesse mägedesse või suundusid põhja Gundabadi kus salaja oli Udumägede orke hakanud enda juhtimise alla võtma Azogi poeg '''Bolg'''. 2800. aastal KA põgenevad osad alles jäänud Udumägede orkid lõunasse ja rüüstasid Rohani maid ning luues kodu Valgetes mägedes, Rohani kuningas '''Brytta Leofa''' (elas 2752 KA – 2842 KA) Frealaf Hildesoni poeg sõdis nendega ja ajas nad sügavamale mäkke, kuid see oli ajutine rahu ning orkid tulid tagasi ning 2851. aastal KA rünnakute käigus hukkus Brytta poeg '''Walda''' (elas 2780 KA – 2851 KA). Walda poeg '''Folca''' (elas 2804KA – 2864 KA) oli osav kütt ja jahtis orkide salka, kuni nad täielikult hävitas, lõpetades orki ohu, kuid hukkus 2864. aastal KA kui jahtis ohtliku metssiga kuid suutis ka elajat surmavalt haavata. 2807. aastal KA Sündis '''Mungo Baggins''' (elas 2807 KA - 2900 KA) Balbo ja Berylla esimene laps ja esimene poeg. 2812. aastal KA Sündis '''Pansy Baggins''' (pärast abiellumist Fastolph Bolgeriga oli ta Pansy Bolger) Balbo ja Berylla teine laps ja esimene tütar. 2814. aastal KA Sündis '''Laura Grubb''' (elas 2814 KA - 2916 KA). 2816. aastal KA Sündis '''Ponto Baggins I''' (elas 2816 KA - 2911 KA) Bilbo ja Berylla kolmas laps ja teine poeg, teadmata aastal abiellus ta '''Mimosa Bunce'''ga. 2820. aastal KA Sündis '''Largo Baggins''' (elas 2820 KA - 2912 KA) Bilbo ja Berylla neljas laps ja kolmas poeg, teadmata aastal ta abiellus T'''anta Hornblower'''iga. 2822. aastal KA Sündis '''Lily Baggins''' (elas 2822 KA - 2912 KA) Bilbo ja Berylla viies laps ja teine tütar, teadmata aastal ta abiellus '''Togo Goodbody'''iga. 2841. aastal KA rändab Thrain II ida poole lootes näha oma endist kodumaad Erebori, Sauron saab tema tegudest teada ja saadab oma luurajad neid jälitama ning loob tormised ilmad mis sundisid Tharaini Sünklaane metsas varju otsima. Öö saabudes võeti orkide poolt Thrain vangi ja viidi Dol Gulduri kus võeti ära temal päkapikkude viimane võimusõrmus, kuid mitte salajase ukse kaarti ja võtit vaid jäeti hoopis kongidesse surema. 2846. aastal KA Sündis '''Bungo Baggins''' (elas 2846 KA - 2926 KA) Mungo Bagginsi ja Laura Grubbi esimene laps ja esimene poeg, teadmata aastal ta abiellus '''Belladonna Took'''iga (elas 2852 KA - 2934 KA) 2850. aastal KA siseneb Gandalf uuesti Dol Gulduri kui avastas orke Võhumõõga väljadelt midagi otsimas, kindluse kongides ta leiab hulluks läinud Thraini kes usaldab võluri kätte peidetud ukse kaardi ja võtme ning teatab oma sõrmuse kadumisest kuid sureb haavadesse. Gandalfi hirmud said kinnitust, et Dol Gulduri surnumanaja ongi Sauron ja orkid Võhumõõga väljadel otsivad ilmselt ühte sõrmust ning samas ka teateid Isilduri järeltulijast mis tähendas, et Sauroni spioonid olid teda informeerinud duunedaini pealikest kes olid Arthedaini kuningate järeltulijad. 2851. aastal KA kutsutakse kokku Valge nõukogu ja Gandalf palub rünnakut Dol Gulduri, kuid Saruman ei usu tema jutte Sauronist, kuid saadab Isengardist välja oma luurajad Võhumõõga väljadele sõrmust otsima. 2852. aastal KA Gondori valge puu närbub ja ühtegi vilja sellele ei tulnud, kuid puu jäetakse endiselt alles. Sünnib Belladonna Took. 2856. aastal KA Sündis '''Belba Baggins''' (elas 1256 KA - 1356 KA) Mungo ja Laura teine laps ja esimene tütar, teadmata aastal ta abiellus Rudigar Bolgeriga. 2860. aastal KA Sündis '''Longo Baggins''' (elas 2860 KA - 2950 KA) Mungo ja Laura kolmas laps ja teine poeg, teadmata aastal ta abiellus Camellia Sackvillega. 2862. aastal KA Sündis '''Linda Baggins''' (elas 2862 KA - 2963 KA) Mungo ja Laura neljas laps ja teine tütar, teadmata aastal ta abiellus '''Bodo Broudfoot'''iga. 2864. aastal KA Sündis Bingo Baggins (elas 2864 KA - 2960 KA) Mungo ja Laura viies laps ja kolmas poeg, teadmata aastal ta abiellus '''Chica Chubb'''iga. 2879. aastal KA sündis päkapikk '''Gloin'''i (elas 2783 KA –15 NA (Neljas ajastu)) poeg '''Gimli''' (elas 2879 KA – 262 NA) sinistes mägedes. 2885. aastal KA ründavad haradrimid Gondori ning Rohani kuningas '''Folcwine''' (elas 2830 KA – 2903 KA) saatis oma kaks vanemat poega '''Folcred''' (elas 2858 KA – 2885 KA) ja '''Fastred''' (2858 KA – 2885 KA) koos väesalgaga Gondori lõuna piirile appi, kuid mõlemad pojad hukkusid lahingus ning Rohani trooni päris Folcwinei noorem poeg '''Fengel''' (elas 2870 KA – 2953 KA). Haradrimid tõugati tagasi, kuid '''Harondor''' Gondori lõunapiirkond kus pääses Lähis-Haradi hüljati. 2901. aastal KA tuleb Mordorist uus orki salga rünnak ja nende seas arenenud orki rass '''uruk'''id kes taluvad päikese valgust ja olid füüsiliselt tugevamad, Gondori kojaülem '''Turin II''' (elas 2815 KA – 2914 KA) saatis väesalga neile vastu ja suutis neid eemale tõrjuda, kuid Anduini ida maad Gondoris hüljati ning sinna ehitati salajane baas '''Henneth Annun''' kus elasid ja treeniti uut väesalka '''Ithilieni rajaleidjad''' kelle varustus oli vaene, kuid treeniti luure oskustes kõrgele tasemele ja oli Gondori esimene kaitseliin, rünnates partisanivõitluses Mordori vägesid ja võideldes pidevalt sissisõdades. 2908. aastal KA Sünnib '''Drogo Baggins''' (elas 2908 KA - 2980 KA) Fosco Bagginsi ja Ruby Bolgery teine laps ja esimene poeg, teadmata aastal ta abiellus '''Primula Brandybuck'''iga (elas 2920 KA - 2980 KA). 2911-2912. aastal KA laastab Eriadori '''Julm Talv''' ning valged hundid põhjast ületavad Baranduini jõe rünnates Maakonna kääbikuid, kuid nad aetakse minema kui lahingu oskustega kääbikutest vibu laskjad neid lasevad, kevadel tekkinud tulvaveed ujutavad Gwathlo jõe üle tekitades tohutut kahju Minhiriathis ja Enedwaithis ning Tharbadi linn, mille populatsioon Angmari sõjas ja suure katku ajal vähenes hüljati täielikult. 2928. aastal KA sünnib '''Adelard Took''' (2928 KA - 2 NA). 2929. aastal KA abiellub duunedainide pealik '''Arathorn II''' (elas 2873 KA – 2933 KA) '''Arador'''i (elas 2820 KA – 2930 KA) poeg naisega '''Gilraen''' (elas 2907 KA – 3007 KA) koos neil sünnib poeg '''Aragorn II''' (elas 2931 KA – 120 NA), kuid Arador hukkub 2929. aastal kui tema salka ründavad metsikud trollid. Gondoris sünnib kojaülemal '''Ecthelion II''' (elas 2886 KA – 2984 KA) poeg '''Denethor II''' (elas 2930 KA – 3019 KA). Orki väed Dol Guldurist ületavad Udumäed ja hakkavad looma laagreid Eriadori. 2933. aastal KA hukkub rünnaku käigus Arathorn II ning Gilraen viib Aragorni Rivendeli, et teda seal kaitsta. 2941. aastal KA veenab võlur Gandalf Durini rahva juhti Thorin II Tammiskilpi, et ta alustaks Erebori tagasivõtu plaani, sisimas kardab võlur, et kuigi praegu on Smaug ja Sauron eraldatud võib pimeduse isand ta enda teenistusse saada nagu tema meister Morgoth Esimesel ajastul. Maakonnas Kääbiklas tulevad kokku 13 päkapikku, kes värbavad endale noore '''Bilbo Baggins'''i(elas 2890 KA – 3021 KA) (Bulbo Bagginsi ja Belladonna Tooki poeg) kes ei olnud enam võitlejate perest kuna Maakonnas oli sajandeid rahu kestnud, kuid nende rass oli väga kerge sammuga olles väga märkamatud ning nende lõhn on lohele võõras ja segadust tekitav. 13 päkapikku, kääbik ja võlur asusid teele ja kohtusid mitme ohuga, '''Mitheithel'''i ('''Härmalätte jõgi''') ja '''Bruinen'''i ('''Varjuvee jõgi''') jõe vahel asuvas Trollipadriku metsas kohtusid nad trollidega kes olid hakanud Õginõmmelt alla rändama mis oli ebatavaline, kuna trollid kes olid loomult rumalad ei rända ilma tumeda jõu juhtimiseta nii kaugele oma kodust. Viimased trollid kes Eriadori väljadel elasid olid Angmari kuningriigist tulnud, kuid see hävines üle tuhande aasta eest. Rivendelist lahkudes rändab kompanii üle Kõrge kuru kus nad langesid läbi lõksu ukse Mägikolli linna sealseid orke juhtis '''Suur Mäekoll''' ning nende koloonia oli iseseisev ja ei teeninud Sauronit ning olid loonud oma ühiskonna ja isegi oma enda laulu '''Mägikolli linna lau'''lu. Trollide koobastest leitud haldja terad mis nende rahvale oli tuntud kui '''Orcrist''' ('''Mäekolliraiuja''') mida orkid nimetasid '''Hammustaja''' ning Gandalf leidis endale Gondolini mõõga '''Glamdring'''i ('''Vaenlaselööja''') mida kutsuti '''Lõhkujaks''', Suur Mäekoll hukkus Gandalfi saabudes ja nad põgenesid koobaste ida avause poole, kuid Bilbo komistas ja kukkus sügavamale koobastesse kuni orkid päkapikke jälitasid. Koobastes leidis kääbik Sauroni ühe sõrmuse mille pillas maha endine kääbik Guglunk, koos nad mängisid mõistatusi mille käigus olend hakkas Bilbot taga ajama süüdistades teda oma Kullakalli sõrmuse varguses. Bilbo ja päkapikud suutsid põgeneda orki salga eest ja leidsid varju alust kuju muutja Beorni juurest kes ei olnud liitlane ega ka vaenlane, Gandalf aga muutus murelikuks Eriadori trollide nägemise pärast ja Bilbo eseme üle mille ta mägedest leidis ning saatis nad oma ette läbi põhja Sünklaane kuni tema läks Valgesse nõukogusse kus ta suutis neid veenda, et Rünnata Dol Gulduri, Saruman oli nõus teades nüüd kindlalt, et Sauron otsib Võhumõõga väljadelt oma sõrmust ning soovides teda sealt eemal hoida, et sõrmus endale saada. Kindluse varemetes on Sauron sunnitud põgenema. Sünklaane metsas langesid päkapikud ja Bilbo Shelobi laste '''Sünklaane hiidämblik'''e ohvriks kes sigisid Dol Gulduri varemetes, sõrmuse abil mis viis Bilbo Vaimu ilma vabastas ta päkapikud ja koos võitsid nad ämbliku karja, kuid nad langesid Sünklaane haldjate vangistusse keda juhtis Thranduili poeg '''prints Legolas''', Bilbo abil suudavad päkapikud vangistusest põgeneda ning '''Bard vibumehe''' (elas 2880 KA – 2977 KA) abiga kes on Girioni järeltulija smugeldas nad Oru kuningriigi ellu jäänute ehitatud '''Järvelinn'''a kus nad avastati '''Linnaülem'''a poolt, Thorin kes lubas, et nende retke eduka lõpuga rahastab ta Järvelinna üles ehitust lasti vabaks. Bilbo retked varanduse peal äratas lohe Smaugi ja nad pidasid pikka vestlust ning Smaug isegi tunnetas Sauroni sõrmust kääbiku sõrmes, kuid vestluse käigus ei avastanud Bilbo mitte ainult Laekakivi mille abil saab seitsme klanni päkapikud appi kutsuda, et lohest vabaneda vaid ka kadunud soomuse mis oli lohe nõrk koht ning ilmselt tekitatud Girioni või tema vibu laskjate poolt. Bilbo ja päkapikud vihastasid lohe välja ning raevunult ründas Smaug Järvelinna. Kasutades räästa lindu kui sõnumi toojat aitas Bilbo Bardil avastada Smaugi nõrk kõhu alune ja Musta noolega lasti lohe maha, Bard kuulutati nende rahva kangelaseks olles oma esivanemate vääriline. Järvelinn oli aga varemetes ja suur osa selle populatsioonist hukkus tule lõõmas, Bard juhtis inimesed Oru varemetesse lootes saada osa oma varandusest, kuid kulla kogus rikkus Thorini mõistuse mida kutsuti '''Lohe tõbi'''ks mis sai alguse võimusõrmusega mille kaudu muutusid nende juhid ahneks ja isekaks. Thorin keeldus varanduse jagamiseks, Sünklaane haldjad ja Thranduil tulid Bardi rahvale appi tuues süüa ja varusid ning võtta endale osa Erebori varandusest. Thorin keeldus ning lõhkus kindluse värava ning Thranduil ja Bard piirasid mäe sisse pääsu, Thorin saatis kaarna abil abi palve oma sugulasele Dain II Raudjalale, et vajavad militaar abi vägesid, Bilbo kelle käes oli Laekakivi teadis, et Thorin ihaldab seda üle kõige ning selle abil suudavad nad ilma vere valamiseta tüli lahendada, kivi näitamisel Thorinile raevustas see ainult kuningat ning Daini saabudes valmistasid kolm rassi oma vahel sõjaks. Põhjas Gundabadis oli sõna Smaugi surmas jõudnud Bolgini ja ta valmistas ette orkide ja kurjade olendite (hiidnahkhiired esimese ajastu vampiiride järeltulijad, vargid libahuntide suguseltsist ja hundid), Võlur Gandalf saabus kolme rassi vahele ja näitas neile Bolgi armeed mis saabus loodest alustades '''Viie Väe lahingut''' (2941 KA) mille käigus hukkus Bolg aga ka Thorin II Tammiskilp ja ta sugulased vennad '''Kili''' (elas 2864 KA – 2941 KA) ja '''Fili''' (elas 2859 KA – 2941 KA), olles vähemuses said päkapikud, inimesed ja haldjad abi vägesid kui saabusid Udumägede suured kotkad ja Beorn. Lahingu lõppedes purustati viimased Udumägede võimas orki armee ning peale seda ei tõusnud sealsed orkid enam iial suureksohuks. Dain II Raudjalg krooniti Durini rahva ja Erebori kuningaks ning Bardist sai uue Oru kuningriigi kuningas ja tema poeg '''Bain''' (elas 2928 KA – 3007 KA) sai Oru printsiks. 2942. aastal KA jõudis Bilbo osa varandusega, mille hulgas oli Mithrili särk, mis oli läbimatu turvis nagu lohe soomused kuid sulgkerge, ning salapärane haldja pistoda, mis ole talle mõõgaks ning nimetas Astlaks sünklaane rääkivate ämblikute karjete tõttu. Varandus aga tõmbas palju tähelepanu tema sugulastelt '''Sackville-Baggins'''id kes ihaldasid seda, oma vara kaitsmiseks määras Bilbo tulevikus oma pärijaks tema sugulase Drogo Bagginsi ja Primula Brandybucki poja '''Frodo Baggins'''i (elas 2968 KA – 61 NA) kes sai headeks sõpradeks '''Samwise Gamgee''' (elas 2980 KA – 61 NA), '''Peregrin Took''' (elas 2990 KA – 63 NA) ja '''Meriadoc Brandybuck''' (elas 2983 KA – 63 NA). Sauron, kes aeti Dol Guldurist välja põgeneb Mordori, ning 2944. aastal KA Guglunk lahkub Udumägedest otsides Bilbo Bagginsit. 2951. aastal KA annab Sauron endast avalikult teada ja alustad Barad-duri üles ehitust, kolm nazgulit nende seas Khamul saadetakse Dol Gulduri, Elrond kes lapsendas Aragoni nimetas teda '''Estel'''iks kuid jõudes täis ikka ütles talle ta päris nime ja pakkus talle Isilduri trooni, millest ta keeldus, Aragorn, kes juhtis nüüd duunedaini rajaleidjaid kohtus enne lahkumist Arwen Undomieliga ja kahe vahel tekkis armastus. 2953. aastal KA toimub Valge nõukogu viimane kokku saamine ja nad arutavad mida Sauroni suhtes teha nüüd kus pimeduse isand endast avalikult teada andis, Saruman plaanib sõjaks valmistuda valetades neile, et üks sõrmus uhuti ammu merre, nõukogu usub ta valesid, kuid hoiavad oma silmad ja kõrvad lahti ning Isengardis kindlustab Saruman oma kantsi sõjaks, saates oma nuhid ka Voorele ja Maakonna piirile kuna Gandalf külastas seda tihti. 2954. aastal KA purskab Turmamägi ja suitsu pilv katab Mordori sundides viimased Ithilieni inimesed põgenema. 2980. aastal KA kui Gandalf ja Aragorn Guglunki otsivad rändab olend Mordori kohtudes Shelobiga, kuid olles väga kondine säästab iidne ämblik ta ellu. 2889. aastal KA suundub Thorini sõber '''Balin''' (elas 2763 KA – 2994 KA) Khazad-Dumi, et seal uut kolooniat alustada, Dain II ei toetanud seda mõtet olles ise näinud Durini hukku, aga see ei peatanud Balinit minemast. Moria väravatest sisse marssides aeti orki väesalgad tagasi ning Balin krooniti '''Moria lord'''iks. 2994. aastal KA suureneb orki arv mägedes jälle ning kui Balin ida värava juures vaatas Peegel järve hiilis orki vibulaskja tema taha ja haavas teda. Orki rünnakud Moriasse hakkasid suurenema, ning kirjavahetus Ereboriga katkeb ja sõnumit abivägede saamiseks ei suudeta välja saata, idaväravad on ümber piiratud ning lääne väravate juurde on tekkinud järv ning seal elab tundmatu olend kel oli mitmeid kombitsaid ning Balini kaaslastest '''Oin''' (elas 2774 KA – 2994 KA) hukkus olendiga võideldes, lääne väravad suleti ning päkapikud olid lõksus, sügavamatest kambritest kostis ka möirgeid, mis tähendas, et Durini hukk elab veel seal. '''Mazarbuli kambris''' suri Balin ja ta maeti sinna kambrisse, Balini teine kaaslane '''Ori''' kirjutas nende reisist Mazarbuli raamatusse ja kirjeldas, kuidas nad ei pääse välja, kuna orke on liiga palju ning tundmatu vari liigub pimeduses, matmiskambrisse murti sisse ja Ori koos alles jäänud ellujäänutega hukkusid seal võideldes ning Moria muutus jälle orkide kindluseks, kus nad sigisid ja oma populatsiooni suurendasid. 3000. aastal KA kasutab Saruman esimest korda Orthanci palantiri kuid satub Sauroniga ühendusse ning koos nad loovad liidu. 3001. aastal KA otsustab Bilbo lahkuda Rivendeli tundes end vanana ja välja venituna mida põhjustas üks sõrmus, sest see pikendab elu aastaid, Gandalfi kahtlused suurenevad ja palub Aragonil Maakonna kaitset suurendada kuni ta rända Minas Tirithisse uurides Isilduri kirja rulle avastades, et Bilbo sõrmus ongi üks võimusõrmus, võlur tuleb tagasi Maakonda ja palub Frodol kes nüüd oli Bilbo varanduse ja kodu pärija, et ta hoiaks sõrmust salajas ja ohutus kohas. Gandalf ratsutas ida poole kohtudes Aragorniga ning koos nad hakkavad Gunglunki otsima kuna temal on vajalikud vastused mitmetele küsimustele. Sauroni käsilased jõudsid, aga ette ja viisid ta Barad-Duri kus teda piinatakse, Sauron ise tuleb Gunlunki juurde, et ta käest vastuseid saada olles kogunud piisavalt väge, et võtta füüsiline kuju, kuid tema paremal käel puudub sõrm, arm mille tekitas Isildur. 3017 lastakse Guglunk vabaks ja ta põgeneb põhja poole, kuid langeb Aragorni käes vangi kes viib ta Thranduili saalidesse, et teda seal küsitleda. Sauron saadab Dol Gulduri orki salga neid ründama ja olevus põgeneb suundudes Udumägedesse ning Khamul saadab Dol Gulduri nuhid teda jälitama, Moriasse jõudes jäi ta sinna lõksu kuna lääne väravad olid suletud. 3018. aastal KA saab Sauron piisavalt infot kääbikutest ja Maakonnast ning kutsub Khamuli ja teised kaks nazguli Minas Morguli ning Nõidkuninga käsu all nad saadetakse sõrmuse jahile, Gondori armee eemale peletamiseks saadetakse orki vägi varemetes Osgiliathi ründama mida kasutati kui sõjaväe baasina Gondori poolt, lahingu käigus pääsevad nazgulid üle Anduini ja kappavad Isengardi kus nad kohtuvad Sarumaniga küsides täpseid juhiseid Maakonna asukoha kohta. Sauronile teadmata külastab Gandalf Sarumani, kuid valge võlur paljastab oma reetmise ning vangistab ta Orthanci otsa kust ta hiljem põgenes jõudes Rohani ja kohtudes seal valge hobusega kes oli valar Oromë hobuste järeltulija ning ainult kuninga liini omad, kuid harvadel puhkudel kingiti neid ka kuninga sõpradele, metsik hobune nimetati Varivalgeks, kuid hobune keeldub võluril endaga ratsutada. Mitu järgmist päeva üritab Gandalf hobust taltsutada mis mitmeid nädalaid hiljem ka õnnestub. Gandalfi põgenemine pani, Sarumani halba seisu korda ning kui sõrmusevaimud saabuvad ei jää Sarumanil muud üle kui neile valetada, Nõidkuningas kahtlustab Sarumani reetmist kuid neil puudub aeg, et Sauronit sellest informeerida. Oma katte varjuks paljastab Saruman, et Gandalf võib Maakonn asukohta teada ning vaimud lahkuvad, kuid siiski ei usalda teda, Rohanis kohtuvad nad '''Grima ussikeel'''ega, kes oli kõrvelaste ja Rohanlaste järeltulija ning kuningas '''Theoden'''i (elas 2948 KA – 3019 KA) nõuandja. Grimal oli tekkinud vaen Rohani vastu ning aitas Sarumani kuningriiki seest poolt nõrgestada, Nõidkuningas ja nazgulid kohtusid temaga ja hirmu seisundis mida nad tekitavad sundis ta rääkima ja ta andis ka kaardid kus Maakond asub ja nad suunduvad põhja poole. Gandalf oli aga suutnud Frodot hoijatada, et sõrmus kuulub Pimeduse isand Sauronile ja, et tema teenrid tulevad seda varem või hiljem otsima, Gandalfi soovitusel pidi Frodo rändama Bilbo jälgedes Rivendeli kuna seal on tal ohutum ja vaenlase silm Maakonnast eemal. Sarna koolmel jõuavad mustad ratsanikud kohale ja duunedaini rajaleidjad suuremalt jaolt hukkuvad lahingu käigus. Nõidkuningas peatub mitu päeva Kääpa seljakuid ja äratab veelgi rohkem kääpavahte üles nende seas ka Cardolani viimased duunedainide jäänused kes hukkusid katku epideemiasse. Nazgulid hargnevad laiali, neli otsivad kääbikut ja teised jahivad duunedaine. Frodot abistavad tema sõbrad ja nad jõuavad Vanasse metsa kus nad kohtuvad müstilise ja iidse olendiga Tom Bombadil, tema juurest lahkudes jõuavad nad paksus udus Kääpa seljakutele ja kohtuvad endiste Cardolani jäänustega, kuid Tom tuleb neile appi ja ajab kääpavahid minema ning puhastab tumedad loitsud haudadelt. Endise Cardolani kuningriigi viimase printsi (kes hukkus Ilmamägede lahingus 1409.aastal) varandus jagatakse kääbikutele ja nende seas on ka Võhupistodad mis sepistati Cardolani või isegi varem Arnori seppade poolt, nende teradega sai vigastada vaime kes elasid Vaimu ilmas ja Cardolani langemisel katku ajal kadusid terad koos nendega. Voorele jõudes kohtusid kääbikud Aragorniga kuid sattusid nazgulite rünnaku alla, millest nad suutsid pääseda ja neid petta, koos nad rändasid Rivendeli. Gandalf oli Varivalge taltsutanud ja jõudnud Eriadori ja meelitanud nazgulid enda peale võideldes nendega ja tekitades neis hirmu oma Maiari väega, et anda Aragornile turvaline rada läbi Eriadori tühermaa, Amon suli varemets tuntud nüüd kui '''Ilmarünk''' püstitasid nad laagri ja öö pimeduses kui Aragorn luurel oli leidis Nõidkuningas ja neli nazguli nende asukoha lõkke järgi mille nad süütasid. Lahingu käigus pani Frodo sõrmuse sõrme ja nägi nazgulite luu ja liha kujusid Vaimu ilmas kus nad ikka veel kandsid hõbe rüüsid ja kroone ning nende silmad kui punased laternad. Nõidkuningas ja teised lähenesid kuna näevad nii elavaid kui ka hingi ning haavas teda Morguli teraga kui kääbik Elberethi hüüdis mis oli teine nimetus Valarite kuningannale Vardale. Teral on aga sünge tagajärg selle kild jääb ohvri sisse ja mürgitab teda, kuni ka tema on vaim nagu nemad. Aragorn, kes saabus leegiga ajas varem ehmunud nazgulid minema ja aitas Frodo sealt ära viia, grupp oli aga vähemuses kuni saabus Glorfindel Rivendelist oma hobusel '''Asfeloth''', Glorfindel pani Frodo ta selga ja loom viis ta Rivendeli. Bruineni ida kaldal olid kõik üheks vaimu koos ja seisid temaga silmitsi ainult Nõidkuningas ja ta endised nuumenorlastest nazgulid ületasid jõe esimesena viimases hädas tõmbas Frodo oma mõõga välja, kuid Nõidkuningas oli viimaste päevade jooksul sattunud mitte ainult segadusse kuna tema tekitatud õudusele millele pole ükski mees vastu suutnud hakata oli järsku keegi vastu hakanud ning väike tähtsusetu kääbik oli ilmselgelt teadlik Valaritest kes olid Kesk-maa jumalad ja Sauronist vägevamad, lisaks oli Frodo palju vastu pidavam Morguli haavale kui Nõidkuningas algselt arvas, kuna varem pole ükski olend nii mitu päeva mürgitusele vastu pidanud. Kõik see info oli tekitanud Nõidkuningas mitte ainult segadust, vaid ka hirmu ning olles kogenud üksteise järel alandavaid kaotusi, oli Morguli lord ka üpris raevus, mistõttu ta lausus kohe loitsu ja purustas Frodo võhumõõga kildudeks. Gandalf kes oli jõudnud Rivendeli kasutas oma väge ja lord Elrondiga lõid nad hiidlaine mis uhtus sõrmuse vaimud ära, nende hobused hukkusid ja nende rüüd mille abil said nad elavate maailmas sekkuda hävinesid. Kujutuna kõndisid nazgulid Mordori tagasi olles alandatud veelgi enam ning olles veelgi rohkem hirmul, et mida Sauroni neile nüüd teha võib. Frodo raviti terveks ning pärast Elrondi nõukogu kus kõik rassid olid alustanud uut sõda mis algas Osgiliathi rünnakuga '''[[Sõrmuse sõda]]''' (3018 KA – 3019 KA) Mordori ja nende liitlaste vastu, tava sõjapidamine, aga ei aita Mordori võita, kuna neid on liiga palju, ainus võimalus oli hävitada Sauroni vägi ja see oli ühes sõrmuses. Loodi '''Sõrmuse Vennaskond'''. 3019. aastal KA jõuab vennaskond Moria lääne värava juurde kuid vee olend purustab need, balrogiga võideldes kukub Gandalf koos deemoniga sügavikus asuvasse maa alusesse järve, mis kustutab deemoni leegid, kuid nad mõlemad jäävad ellu. Iidsetes käikudes kus balrog magas avastab Gandalf, et need ei ole päkapiku omad need tunnelid loodi kui Morgoth Udumäed kergitas ja nende koobaste sees pesitsevad '''Nimetud olendid''', algus nende kohta on ajalukku kadunud, kuid nad olevat Sauronist vanemad ehk siis nad tekkisid maailma enne Lampide ajastut kui Melkor veel häid asju rikkus, ning Nimetud olendid tema väe abil arenesid ja Valarite eest põgenesid Udumägede alla peites end nii Valarite kui ka Sauroni eest, sest isegi tema ei teadnud nende eksisteerimisest midagi. Vennaskond jõuab Lorieni ja asub sealt teele mööda Anduini, nazgulid jõuavad Mordori ning Sauron katkestab nende otsinud, andes neile uued rüüd ja tiivulised elajad, ning käsib neil tema armeesid juhtima minna, Khamul saadetakse koos kahe nazguliga uuesti Dol Gulduri, et põhja rinnet juhtida. Gandalf ajab balrogi uuesti Moriasse ja mägede tipus asuvasse Durini torni kus toimub nende viimane lahing, balrogi keha sureb ja kukub alla purustades osa mäe seljakust, kuid ka Gandalf hukkub ja mõlemad maiarid suunduvad läände. Illuvatar aga kingib talle teise elu ning gandalfile antakse ka rohkem väge ja temast saab uus istarite juht, Udumägede kotkaste juht '''Gwaihir''' võtab ta kaasa ja viib Lorieni. '''Iseni koolme'''l toimub esimene lahing Isengardi ja Rohani vahel ning Theodeni poeg '''Theodred''' (elas 2978 KA – 3019 KA) hukkus lahingus. Vennaskond jõuab kunagisse põhja Gondorisse '''Argonath'''i ning seal satub vennaskond Isengardi orki rünnaku alla mille käigus Frodo ja Samwise jätkavad teekonda üksi, '''Boromir''' (elas 2078 KA – 3019 KA) Gondori kojaülema esimene troonipärija hukkub orki noolte läbi kaitstes Merryt ja Pippinit kes võetakse ikkagi vangi. Legolas, Gimli ja Aragorn jahivad '''kolme kütina''' orki karja üle Rohani kohtudes Fangorni laanes Gandalf Valgega kes teatas, et kääbikud on Puuparra, enti rahva juhi kaitse all. Koos nad ratsudasid Edorasse ja vabastasid kuningas Theodeni Grima valedest ja Sarumani loitsust, põgenedes oma alles jäänud armeega Helmi-süvikusse kartes, et Isengardi vägi ründab Edorast ja seal võib suur osa rahvast langeda. Sünklaanes andis Sauron signaali, et rünnata alustades '''Sõrmuse sõja Põhja rinne'''t ja Dol Gulduri orki väed suundusid Metsa kuningriiki ja kolm eraldi rünnakut läbi sõja Lothlorieni, kauges Rhunis liikus tohutu idalaste vägi Oru kuningriigi ja Erebori poole, plaanides vallutada üksildase mäe, Oru kuningriigi, Metsa kuningriigi ja Lothlorieni ning Rivendeli liikudest sealt lõunasse Rohani ja Gondori. Oru kuningriigi kuningas '''Brand''', Bard vibuküti lapselaps ja Dain II Raudjalg võitlesid Oru linna lahingus, kuid orki ja idalsate vägi sundis neid taganema Erebori kus mõlemad kuningad hukkusid võideldes ning algas Erebori piiramine. Metsa kuningriigis '''Lahing Sünklaane puude all''' (3019 KA) tõrjub Thranduil Dol Gulduri väed tagasi. '''Sõrmuse sõja Lõuna rindel''' saadeti uus orki armee Mordorist, et Gondorile survet peal hoida, lõunast tulid korsaarid, haradrimid koos olivantsidega, Khandi varjaagid ja kaug-Haradi trolli inimesed. Lõunalaste vägi piiras sisse Gondori lõuna piiri alad ja hoidis kohalikud Kesk inimeste väed kes teenisid Gondorit kinni. Rohanis ründas Saruman Helmi süvikut oma uue armeega milles olid uued orki grupp uruk-hai kes aretati inimeste ja orkide ristumisest, Isengardi liitlased Kõrvemaalt kutsuti sõtta ja piirati Helmi-süvik sisse alustades '''Hornburgi lahing'''u, pea müür mida kaitsti lasti õhku Sarumani tulega mis plahvatas tohutu augu müüri sisse, kuid selle loomingut ei tea keegi peale Sarumani. Theoden, '''Eomer''' (elas 2991 KA – 63 NA) ja kolm kütti kaitsevad Helmi-süvikut edukalt kuni koiduni, kui Gandalf saabub abi vägede üle kogu kogu Rohani ning uruk-haid sunnitakse taganema. Kõrvemaalased alistuvad ja on hämmingus kui näevad, et neile halastust antakse, kuna Sarumani sõnul on Rohani rahvas julm ja õel. Kõrvelased aitavad Hornburgi üles ehitada. Fangorni metsas avastab Puupard, et võlur on tema metsa maha raiunud, et oma sõja tööstust kütta, ning raevunult Puupard ja Entid ründavat Isengardi hävitades sealse orki väe ning purustades mägedest tuleva Iseni jõe tammi mille tulva veed ujutavad Isengardi üle ning orkid ja ellu jäänud uruk-haid upuvad. Saruman ja Grima põgenevad võluri spioonide juurde Eriadoris ja ründavad Maakonda. Frodo ja Sam kohtuvad Guglunkiga kes juhatab neid Mordori, Musta värava juures märkavad nad idalaste väge mis siseneb Mordori ja nad peavad kasutama Cirith Ungoli koopaid. '''Põhja Ithilien'''is märkavad nad haradrimide konvoid keda ründavad Gondori rajaleidjad, neid juhib Gondori prints ja kojaülema järeltulija '''Faramir''' (elas 2983 KA – 82 NA) ja nad võetakse vangi. Osgiliathis kaotati idapoolsem osa Mordorile ja väed taganevad läänekaldale, sõrmus tahetakse Minas Tirithi viia ja nazgul lendab üle linna, Sam takistab sõrmust nazgulile andmast ja Faramir ajab ta vibu laskjatega minema. Kääbik lastakse vabaks ja nad suunduvad Morguli orgu ronides mööda '''Salajasi trepp'''e mis viib mägedes asuvasse koobastesse. Isengardi hävinguga saadab Sauron morguli armee Gondorile ja korraks Nõidkuningas tunnetab midagi, kuid ei pea seda tähtsaks ja lendab oma armee ees Osgiliathi. Pippin kes leidis Orthanci palantiri kasutab omast tahtes seda ja kohtub Sauroniga kes usub, et sõrmus on tema käes kuna Saruman pole pikalt suhelnud. Gandalf soovitab Theodenil rohani armee valmis panna kui abi palve peaks tulema. Eriadoris saadab Elrond oma pojad koos duunedainide teise juhi H'''albarad'''i ja '''Halli kompani''' lõunasse Aragornile appi. Gandalf ja Pippin rändavad Gondori ja avastavad, et Denethor kes kuulis oma lemmik lapse surmast ja oli kasutanud keelatud Minas Tirithi palantiri, vale teadmised mille Sauron talle saati murdis ta vaimu ja langes masendusse, millele aitas kaasa ka tema naise lahkumine. Osgiliath vallutatakse ja orki vägi tuleb välja algab '''Minas Tirithi piiramine''' ja '''Pelenoroori väljade lahing'''. Gandalf ja Dol Amrothi prints Imrahil ja ratsa vägi kaitsevad välis müüri, nazgulid lendavad linna kohal tekitades hirmu Gondori sõduritele, Faramir saab haavata ja Denethor valmistab ette tema ja ta enda matused. Kolm kütti sisenevad valgete mägede sisse, et Aragorn kui Isilduri järeltulija saaks kutsuda mäe inimeste rahutud hinged appi Gondorit kaitsma. Tunnelites nad leiavad Rohani printsi Baldori jäänused kelle jala luud on murtud ning murtud mõõk kõrval ning sõrmed kondid suletud kivi ukse praovahel. Surnud vastavad kutsele ja on nõus oma vannet täitma koos nad ühinevad Elrondi poegade, Halbarandi ja Halli kompaniiga rändavad Pelargiri ja surnud armee hävitab korsaaride laevastiku kui piraadid hülgavad laevad ja jõkke hüppavad ning upuvad. Aragorn laseb surnud vabaks ja nende hinged lähevad läände. Lõuna Gondori inimeste väesalgad kes ei olnud duunedanid, aga siiski sõbrad ja liitlased ning allusid Gondorile saatsid nüüd suuremad väesalgad Aragorniga kaasa kuna lõunalaste oht oli möödas. Minas Tirithis saadetakse abi palve Rohani ja Theoden ratsutab oma armeega välja, Mordori orki väe salk piirab Gondori ja Rohani ühendavat maanteed. Nõidkuninga komander '''Gothmog''' piirab Minas Tirithit, öö saabudes jõuab suur ramm '''Grond''' ja Nõidkuningas maandus värava ette ja lausus loitsu mis väravat nõrgestas ja lasi Grondil kolme löögiga puruks lüüa. Nazgulite isandale seisis vastu Gandalf ja Nõidkuningas eemaldas oma kapuutsi näidates oma nähtamatut pead ja kahte punast tulukest mille kohal hõljus metall kroon. Rohan saabus sel hetkel olles kasutanud peidetud oru rada mida Mordori vägi ei teadnud ja ründasid koidu valgel piirajaid orkid olid sunnitud taganema kuid salk oli õnnestunud linna pääseda ja kaitsjaid tagasi suruda. Hobuste ratsutamise alla jäid mitmed orkid ja nad taganesid Theoden seisis silmitsi haradrimide pealikuga kes kandis musta madu punasel kilbil oma sümbolina ja võitis duelli, Nõidkuningas ründab Theodeni ning laseb ta hobust musta noolega, mis võtab talt elu ja kukutab ta Theodeni peale, vigastades teda surmavalt. '''Eowyn''' (elas 2995 KA – 68NA) Eomeri õde kaitseb kuningat lõigates lendava eluka pea kuid kaotas võitluse Musta kapteni vastu, Merry torkas nazgulit võhu mõõgaga põlve murdes loitsu mis teda kaitses ning Eowyn torkas mõõga talle tulukeste vahele ja verd tarretava kriiskega kukkusid ta turvis ja rüüd tühjalt maha. Glorfindeli ette kuulutus läks täide, kuid Theoden hukkus. Gothmog kutsus välja reserv armee Osgiliathis ja ründasid Rohani ja Gondori vägesid kuni saabus Aragorn oma väe salgaga ning Morguli vägi purustati. Guglunk reedab Frodo ja Sami ning sõrmuse kandja langeb Shelobi ohvriks, Sam saabub ja ajab haavab ämbliku ajades ta minema. Cirith Ungoli väesalga juhid '''Gorbag''' ja '''Shagrat''' viivad Frodo torni ja leiavad tema asjade hulgast Bilbo mõõga Astla ja Mithrili särgi, orkide ja urukite vahel tekib tüli ja torni valve hävineb, Shagrat põgeneb ja viib esemed Barad-Duri, Gorbag hukkub tülis. Gondor, Rohan ja nende liitlased suunduvad Musta värava juurde, et Sauroni vaade neil hoida, Aragorn tekitab Sauronis kahtlusi hirmu näidates Elendili mõõka mis sepistati uuesti kokku ja kannab nime '''Anduril Lääne leek''' hirmul saadab pimeduse isand kogu armee värava juurde, kartes, et sõrmust kasutatakse tema vastu, sild Minas Morguli hävitatakse. Khamul ja teised kaks nazguli kutsutakse lõuna rindele ja nazguli uueks liidriks saab Khamul. Dol Guldur jääb juhita ja Celeborn ning Galadriel valmistuvad vastu rünnakuks. Musta Värava lahingus kohtub lääne malev '''Sauroni Suu'''ga kes on tumeda kuningriigi diplomaat ja vähestest ellu jäänud puhta vereline tume nuumenorlane tema nõuded lükatakse tagasi ning lääne armee on ümber piiratud ja kõik Sauroni armeed, orkid, trollid, idalased ja haradrimid keda juhib Khamul ning nazgulid ründavad sõrmuse vaimudele tulevad vastu Udumägede kotkad ja Gwaihir ning nazgulid suunatakse eemale. Turmamäel kohtuvad kääbikud Guglunkiga, Frodo langeb sõrmuse väe alla ja paneb selle sõrme, Sauroni raev lööb Tumeda kantsi vundamendi võnkuma ja ta annab kõikidele nazgulitele käsi lennata täis kiirusel sinna. Frodo kaotab sõrme, sõrmuse tagasi saanud Guglunk tantsib rõõmust, kuid libastub ja kukub tulle. Sõrmus hävineb ja suur osa Sauroni väest ja elujõust hävineb igaveseks kui just Eru Illuvatar seda ei taasta, tema hing tõuseb Musta värava kohale nagu must vari kuni lääne tuuled selle ära puhuvad. Barad-Dur ja Must Värav varisevad kokku ning nazgulite elajad hukkuvad vulkaani purske tule kivide käes ning loitsud mis nende hingi vangistuses hoidis kaob, nende hinged saavad rahus läände minna jättes oma rüü ja turvise maha. Orkid, trollid põgenevad või võtavad endalt elu ning idalased, haradlased ja tumedad nuumenorlased kaotavad tahte sõdida ja nad põgenevad oma kodu maale kindlustades oma riike teades, et nende maad on järgmisena rünnaku alla. Idalased Erebori piiramises kaotavad tahte sõdida kui sõna nendeni jõuab ja nad taganevad, Dain II Raudjala poeg '''Thorin III Kivikaap''' (elas 2866 KA - teadmata aastal Neljanda Ajastu alguses) ja Oru uus kuningas '''Bard II''' juhtisid oma väe idalaste ja orkide sekka hävitades alles jäänud väe täielikult ja võites Erebori ja Oru piiramise. Celeborn ja Galadriel ründasid nõrgenenud Dol Gulduri ning tume kindlus hävitati täiealikult, Sünklaase mets tehti puhtaks ning nimetavad selle ümber Ida lorieniks ja kogu metsa '''Eryn Lasgalen''' ('''Roheliste Lehtede Laaneks'''). Thranduili Metsakuningriik valitses kogu põhjapoolset osa ja Beorni rahvale ning metsameestele kes elasid Anduini kaldal kuulus metsa keskosa. Gwaihiri kotkad lendavad Turmamäele ja päästavad Frodo ja Sami. '''Aragorn II Ellesar''' kroonitakse Gondori kuningaks ja ta istutab uue valge puu. Arwen jõuab Minas Tirithisse ja toiumub nende pulmad. Theoden maetakse Edorase väljadel ja Eomerist saab Rohani kuningaks. kääbikud jõuavad Maakonda ja avastavad, et Saruman on selle laastanud, Veeäärse lahingu käigus kogub Frodo oma rahva ja Sarumani väed hävitatakse, Grima keda Saruman hakkas kui orja kohtlema võtab võlurilt elu, kuid kääbikud lasevad ta vibudega maha. Sarumani hukkumisega on Sõrmuse sõda läbi. Tema hingel aga ei lastud läände minna. 3020. aastal KA abiellub Samwise '''Rose Cottoniga''' (elas 2984 KA-61 NA), ning Gondoris toimuvad kojaülem Faramiri ja leedi Eowyni pulmad ja nad kolivad Emyn arnenisse. Nendega ühineb torni kaitsjate ülem Beregond kellest sai Faramiri valvurite kapten, teadmata ajal enne Sõrmuse sõda abiellus ta ning sai poja '''Borlas'''. 3021. aastal KA armub kuningas Eomer prints Imrahili tütre '''Lothirieliga''' ja toimuvad ka nende pulmad. Maakonnas sünnib Samwisei ja Rose esimene laps ja esimene tütar '''Elanor Gardner''' (elas 3021 KA-61 NA). Aragorn II Elessar rajab '''Arnori ja Gondori ühendkuningriigi''' võttes Eriadori enda valitsemise alla. Kuningas Eomer abiellub Dol Amrothi prints Imrahili tütre Lothirieliga. Pärast Bilbo 131 sünnipäeva kuulutatakse ta vanimaks kääbikuks ning selle aasta lõpus seilavad Elrond, Galadriel, Gandalf, Bilbo ja Frodo Valinorile, kääbikutele anti eriline au olles sõrmuse kandjad. Laeva seilates läände Lõppes Kesk-maa Kolmas ajastu. == Neljas ajastu == Arnori ja Gondori ühendkuningriigi loomisega algas Kesk-maa Neljas ajastu kus inimeste rass muutus domineerivamaks. Noldori haldjad kes veel Lindoni kuningriiki jäid seilasid üle mere Valinorile kuni kuningriik tühjaks jäi, kuid mitte kõik haldjad ei lahkunud Silvani ja Sindari haldjad kes elasid Udumägedest idas Lothlorieni kuningriigis ja Metsa kuningriigis jäid oma riikidesse elama, aga üle aastate isoleerisid end üle jäänud maailmast kuni nad muutusid inimeste seas ainult müüdiks. 1. aastal NA sündis kuningas Elessas II ja kuninganna Arwenil poeg '''Eldarion''' (elas 1 NA-220 NA). Elessar ja Eomer ühendavad oma armeed ja suruvad idalaste ja lõunalaste väed tagasi, toimub suur vastu rünnak. Idalased võitlevad vastu, kuid pärast mitmeid lahinguid annavad nad alla ja sõlmivad rahu, Gondori piirid ulatuvad uuesti ida poole ja Rhuni meri jääb Gondori piiridesse, kuid sealseid idalasi ei sunnita minema vaid lastakse neil rahus Gondori seaduste all elada. Haradrimid, korsaarid, varjaagid ja tumedad nuumenoorlaste väed surutakse Umbarist ja Harondorist välja ning võideldakse Lähis Haradi kõrbetes, kuid lõunalaste hõimuda ning kuningriikide eraldatus nõrgestas neid ning Gondor sundis neid rahu sõlmima, Umbari sadam, Harondor ja suur osa Lähis Haradi loode kõrbedest kuuluvad uuesti Gondorile, lõunalased ja korsaarider lastakse Gondori seaduste all oma maadel rahus elada. Vaenulikud lõunalased, korsaarid ja tumedad nuumenoorlased surutakse riigi piiridest välja ja nad seilavad kaugemale lõunasse, nende saatus on teadmata. Elessar rändab ka viimast korda Mordori vallutades ja hävitades viimased Sauroni kindlused. '''Nurn'''is mis asub Mordori lõunaosas vabastab kuningas kõik orjad kes varem teenisid Sauronit, töötades '''Nurni mere''' ümber asuvates suurtel laiadel põllumaadel, et toita Sauroni armeid. Orjade vabastamisel kingiti Mordor neile ja nad lõid oma ühiskonna seal olles vabastatud orki ja kurjade inimeste ohust ning olles Gondori kaitse all. Orkid ja trollid põgenevad mägedesse ja kaovad maailma vaatest jäädavalt. 2. aastal NA sünnib '''Frodo Gardner''' Samwisei ja Rose teine laps ja esimene poeg, Frodost sai Gardneri perekonna pea ja päris Paunaotsa. Adelard Took suri. 4. aastal NA sünnib '''Rose Gardner''' Samwisei ja Rose kolmas laps ja teine tütar. 6. aastal NA Maakonna linnapea Will Whitefooti seitsme aastane ameti aasta saab läbi ja Samwise valitakse Maakonna uueks linnapeaks. Kuningas Elessar annab välja seaduse, et inimesed ei tohi Maakonna ja Druedaini metsa pinnale astuda, ning teeb neist Vabad maad mis on Põhja skeptri kaitse all. Gimli kolib Valgetes mägedes asuvatesse koobastesse Helmi-süviku taga ja loovad seal oma koloonia, sealsed päkapikud aitavad üles ehitada ja tugevndada Minas Tirithi väravaid mis Minas Tirithi piiramises hävinesid. Peregrin Took abiellub '''Diamond Pikalõhega''' (elas 2995 KA-9 NA) ja Meriadoc abi ellub '''Estella Bolgeriga'''. Sünnib '''Merry Gardner''' Smawisei ja Rose neljas laps ja teine poeg. 7. aastal NA sureb '''Hamfast Gamgee''' (elas 2926 KA - 7 NA). 8. aastal NA sünnib '''Pippin Gardner''' Samwisei ja Rose viies laps ja kolmas poeg. 9. aastal NA sünnib Peregrini poeg '''Faramir Took I'''. Pukivalla '''Merimac Brandybuck''' (elas 2942 KA -9 NA) sureb. 10. aastal NA sünnib '''Kuldkihar Gardner''' Samwisei ja Rose kuues laps ja kolmas tütar. 11. aastal NA saab Meriadocist Pukivalla isand pärast oma isa '''Sradoc Brandybuck'''i surma (elas 2940 KA - 11 NA), kuningas Eomer Rohanis ja leedi Eowyn saadavad talle võimsaid kinke. Sünnib '''Hamfast Gardner''' Smawisei ja Rose seitsmes laps ja neljas poeg. 12. aastal NA Sünnib '''Daisy Gardner''' Samwisei ja Rose kaheksas laps ja neljas tütar. 13. aastal NA saab Peregrin Tookist Suur Took ja Taan pärast oma isa '''Paladin Took II''' surma (elas 2933 KA - 13 NA). Kuningas Elessar nimetab Maakonna Taani, Puki valla isanda ja Maakonna linnapea Põhja Kuningriigi nõuandjateks. Samwise valitakse teist korda Maakonna linnapeaks. 14. aastal NA Sünnib '''Primrose Gardner''' Samwisei ja Rose üheksas laps ja viies tütar. 15. aastal NA rändab Elessar põhja elades mõnda aega Ehakuma järve ääres ning vaatab vanade Arnori linnade üles ehitamise lõpetamist, Anuminas ja Fornost on esimesed, ning Anuminasesse ta jääb pikemaks ajaks. Kangevirde sillal ta tervitab oma vanu sõpru ja kingib Samwiseile duunedainide tähe ning Elanorist saab kuninganna Arweni auneitsi. Sünnib '''Bilbo Gardner''' Samwisei ja Rose kümnes laps ja viies poeg. Gimli isa Gloin sureb. 17. aastal NA sünnib '''Ruby Gardner''' Samwisei ja Rose üheteist kümnes laps ja kuues tütar. 19. aastal NA sünnib '''Robin Gardner''' Samwisei ja Rose kaheteist kümnes laps ja kuues poeg. 20. aastal NA Samwise valitakse kolmandat korda Maakonna linnapeaks. Prints Legolas rändab koos kompaniiga Rohelaanest põhja ithilieni ja loovad seal oma ühiskonna. Beregoni lapsel Borlasel sünnib poeg '''Berelach''', kes sõbruneb oma eakaaslase '''Saelon'''iga, noorte lastena korraldavad nad pahandusi mida Borlas nimetad orki tegudeks. Teadmata kuupäeval ja asukohas sünnib ka '''Herumor'''. 21. aastal NA Samwise ja Rose rändavad Gondorisse ja jäävad sinna terveks aastaks, Maakonda juhib aselinnapea '''Tolman Cotton Juunior''' farmer '''Tolman Cotton'''i (elas 2941 KA - 19 NA) poeg. Sünnib '''Tolman Gardner''' Samwisei ja Rose kolmeteist kümnes laps ja seitsmes poeg, Tolman on ainus Samwisei ja Rose laps kes sündis väljaspool Maakonda, Tolman oli kõige noorem ja ka viimane laps. 22. aastal NA naasevad Samwise ja Rose Maakonda. 27. aastal NA Samwise on valitud neljandat korda Maakonna linnapeaks. 30. aastal NA Samwisei esimene laps Elanor abiellub '''Fastred Rohukingult''' Valgetel Seljandikutel Maakonna lääne servas, koos loovad nad '''[[Fairbairni suguvõsa]]'''. mis on Gamgee suguvõsa laiend. 31. aastal NA maa ala '''Kaugete seljakute''' ja '''Tornimägede''' vahel kingitakse Maakonnale ja nimetatakse '''Läänerajaks''', toimub kääbikute migreerumine lääne poole. 33. aastal sünnib '''Elfstan Fairbarin''' Elanori ja Fatsredi laps ning kes on Samwise lapse laps. 34. aastal NA pärib Dol Amrothi printsi tiitli Imrahili poeg '''Elphir''' (elas 2987 KA-67 NA). Samwise valitakse viiendat korda Maakonna linnapeaks. 41. aastal NA sünnib '''Holfast Gardner''', Frodo Garderi poeg ja Samwisei ja Rose lapselaps. Samwise valitakse kuuendat korda Maakonna linnapeaks. Samwisei palvel teeb Peregrin Took Fastredi Lääneraja vardjaks, Elanor ja Fastred asuvad elama Tornialusele Tornimägedes,kus nende järglased Tornide Fairbairnid elavad palju põlvkondi. 42. aastal NA abiellub Samwise kolmas tütar '''Goldilocks Gardner''' Peregrin Tooki poja Faramiriga. 48. aastal NA Samwise valitakse seitsmendat ja viimast korda Maakonna linnapeaks. 55. aastal NA Samwisei linnapea ameti aastad saavad läbi. 61. aastal NA Rose Gamgee sureb. 22. septembril sõidab Samwise Paunaotsalt minema ja saabub Tornimägedesse kus ta pärandab Bilbo Bagginsi alustatud punase raamatu oma tütrele Elanorile, mis jääb Fairbairnide hoida. Nende suguvõsas jutustatakse Elanorilt kuuldud lugu, et Samwise läks Tornidest mööda, Hallidesse Sadamatesse ning lahkus Sõrmusekandjast viimasena üle mere läände. 63. aastal NA kevadel palub vanaks jäänud kuningas Eomer Meriadocit viimast korda näha, pärast nõupidamist oma sõbra Peregriniga teavad nad, et nende töö on Maakonnas tehtud ning nad loovutavad oma ametikohad ja kogu nende vara oma poegadele ja lahkuvad Maakonnast jäädavalt. Peregrini poeg Faramir Took I pärib oma isa koha, Meriadoci poja ja vara pärija nimi on teadmata. Rohanisse jõudes elasid nad seal mõnda aega kuni sügisel kuningas Eomer sureb. Rohani trooni pärib Eomeri poeg '''Elfwine'''. Peale matuseid rändavad Meriadoc ja Peregrin Minas Tirithisse ja veedavad oma ülejäänud elud seal. Pärast Meriadoci ja Pergrini surma maetakse nad '''Rath Dineni''', Gondori kuningate ja kojaülemate matmispaika. 67. aastal NA sureb Dol Amrothi prints Elphir, tema pojast '''Alphros'''est (elas 3917 KA-95 NA) saab uus Dol Amrothi prints. 80. aastal NA sündis '''Harding Künkalt''' (elas 80 NA - 185 NA)Holfast Gardneri poeg ja Frodo Gardneri lapse laps. 82. aastal NA pärast kojaülem Faramiri surma, pärib Gondori kojaülema koha tema poeg '''Elboron'''. 91. aastal NA Dwalin sureb vanas eas. 95. aastal NA Dol Amrothi prints Alphros sureb vanas eas. 120. aastal NA märtsis jõuab Elessar II vanasse ikka ja sureb Arweni kõrval, Meriadoc ja Peregrin pannakse tema kõrvale. Elessari ja Arweni poeg Eldarion kroonitakse kuningaks, Arwen ütleb troonist lahti jättes riigi oma poja ja tütarde kätte ning rändab Lothlorieni metsa keskmesse Cerin Amrothi künkale kus ta mitmeks kuuks jääb. Ithilienis ehitab Legolas halli laeva ja koos Gimliga kes on jõudnud vanasse ikka seilavad nad Valinorile, Gimli oli esimene päkapikk kes sai Valinorile minna, kingitus Valaritelt kui nägid sõprust haldja ja päkapiku vahel isegi kui ülejäänud nende rassist teineteist ei sallinud Doriathi kuninga Thingoli ja Nogrodi päkapikkude tüli algusest saadik Esimesel ajastul. Elessari surma ja Legolase ning Gimli rändamisega Valinorile lahkusid Kesk-maalt sõrmuse vennaskonna viimased liikmed. 121. aastal NA enne kevade algust Arwen laseb oma elust lahti ja sureb, ta maetakse Cerin Amrothi künka tippu. 171. aastal NA trükib Gondori kirjanik '''Findegil''' Punase raamatu ümber Peregrin Tooki kauge järeltulija palvel mille koopia saadetakse ka Maakonda kus seda hoitakse muuseumis. Thorin III Kivikaape kauge järeltulija '''Durin VII''' kes oli viimane taas sündinud Durin nagu legend räägib, et Durin sünnib seitse korda uuesti ümber, ta kogus kokku Durini rahva armee ja suundub Moria poole, Durini Hukku kadumisega Sõrmuse sõja päevil tähendas, et Moria tagasi vallutamine polnud enam võimatu. Pärast pikki päevi sõdimist viimaste orkidega Udumägedes vallutati Khazad-Dum päkapikkudele tagasi ja Durini rahvas kõndis jälle oma esivanemate esimestes saalides. 185. aastal NA Holfast Gardeni poeg Harding Künkalt sureb, tema edasisi järglasi pole mainitud. 210. aastal NA Borlase naine sureb. 217. aastal NA saab Berelachist sõjaväe juht ja eraldub oma isast Borlasest ja oma vanaisast Beregondist. Minas Tirithis või selle lähistel hakkab Herumor endale jüngreid koguma ja loob väikse ning üldiselt salajase, kuid märgatava sekti „'''Tumeda puu sekt'''“ mille sümbol on mustaks värvitud Gondori valge puu mille keskel on Sauroni silm. Selle aja perioodi ümber hakkavad Gondori lapsed tänavatel orke mängima ning suuremaid pahandusi tegema. 220. aastal NA Eldarion sureb vanas eas, Gondori trooni pärib tema laps. Sõrmuse sõda on selleks ajaks kui jutt lõkke ääres kuna need kes seda läbi elasid on vähe alles, Borlas on üks neist. Gondori rannikult lähevad salapäraselt mõned kuninglikud laevad kaduma. Aprillis Borlase kodus Emyn Arnenis vestleb ta oma poja sõbra Saeloniga, et kuidas kurjus on kui hoolitsemata puu mille juuri ja oksi võivad inimesed pügada nii palju kui jaksavad, kuid kui pilk kas või korraks eemal on kasvavad nad tagasi, Saelon kahtleb selles mõttes mainides kuidas inimesed langetavad puid ainult oma heaks tahte kasuks, Borlas nõustub, et kui puu on kasutatud heal eesmärgil ja mitte raisatud siis halba pole tehtud. Vestluse käigus tüdineb Saelon ära kuigi Borlas üritab temaga vestlust kasvavast kurjusest jätkata, ühel hetkel mõikab Saelon, et Borlase vestlus Tumedast puust ei ole ilma asjata ja ta on ilmselt teadlik Herumorist kelle jüngrite arv tõusis pärast Suure Kuninga Elessari surma ning Saelon küsib Borlaselt Herumori kohta. Borlas, aga küsib mida nad üritavad saavutada üritades kavaldada Saeloni teemalt kõrvale, kuid lõpuks palub hoopiski Saelon Borlasel temaga süda ööl kohtuda üleni mustas riides kui ta soovib Herumori kohta rohkem teada saada, ning ta lahkub. Olles jäänud omapäi meenub Borlasele tema poja Berelachi teated, et ranniku lähedal lähevad osad Gondori laevad kaduma, sisenedes oma koju tunnetab ta vana kurjuse lõhna, kuid mis see oli ja mis Borlasest edasi sai on teadmata. Tumeda puu sekti teod on teadmata, kuid mingil aja perioodil oli Eldarioni järglane sekti avastanud ja selle likvideerinud koos Herumoriga. Teadmata aastatel Neljandal ajastul seilavad Celeborn ja Cirdan kui viimased Esimest ajastut mäletavad haldjad üle mere Valinorile. == Viies, Kuues ja Seitsmes ajastu (Hilisemad ajastud) == Inimeste rass muutub domineerivaks Arda planeedil ja üle ajastute hakkavad kontinendid muutuma. Läbi ajastute mis arvatavasti oli rohkem kui 9000 aastat pikk varisesid kokku läänerahva kuningriigid ja suur osa nende maadest ning Arda kontinendid võtsid uue kuju mille lõpp vorm on praegusem kuju. Inimeste rass uskus, et kunagi kaugel tulevikus tuleb Eru ise maale, et Morgothi tekitatud Rikutud Arda lõpetada, Eru tulek maale on sarnane [[Kristus]]<nowiki/>e sünniga, tema risti löömisega hakkas Seitsmes ajastu (pKr). == Dagor Dagorath == Teadmata tulevikus pärast seitsmendat ajastud kuulutas Valar Mandos Lõpus lahingust '''Dagor Dagorath''' ('''Kõikide lahingute lahing''') mis pidi olema maailma lõpu lahing. Ettekuulutuse kohaselt kui maailm saab vanaks ja vägi väsib siis Morgoth näeb kuidas Öö värava valvurid jäid magama ja ületab selle lahkudes Lõppematust tühjusest ning hävitab päikese ja kuu jättes Arda pimedusse. Kuid Eärendil kes endiselt seilas tähtede kohal nägi teda ja sõitis talle otsa kukkudes koos Valinorile mis endiselt oli Ardalt eemaldatud, Valinori aasadel algas Viimne võitlus. Valar Tulkas juhib vägesid tuues tema kõrvale inimesed, haldjad, päkapikud ning linnud ja loomad ja head ainurid. Morgoth äratab oma jüngrid orkid, trollid, libahundid, vampiirid, lohed, ämblikud, nazgulid ja kurjad ainurid Sauroni, Gothmogi ja balrogid. Tulkase paremal pool seisab Eönwë ja ta vasakul pool Turin Turambar Hurini poeg kes ärkas inimeste hukust (surmast) maailma lõpus, lahingu lõpus torkab Turin oma musta mõõga Morgothist läbi mis ta lõplikult kukutab makstes kätte nii Hurini laste kui kõigi inimeste kannatuste eest. Kuid lahing jätab planeedi kõrbenuna ja murtud ja Valarid ning Eru loovad uue maailma mida päkapikud aitavad ehitada, silmarilid võetakse maalt ja merest ning Eärendil loovutab enda oma õhust ning antakse Fëanorile kes need purustab vabastades nende tule millega Yavanna äratab Kaks Puud ja Pelori mäed tasandatakse, et puude suur valgus mis neist tuleb saaks üle kogu maailma paista. == Teine Ainurite muusika == Pärast Dagor Dagorathi tuli luua uus maailm läbi teise ainurite muusika kus võtsid osa ka Iluvatari lapsed, koos loodi Uus maailm tuntuid kui '''Ravitud Arda''', mis pidi olema parem paik kui pärast esimest muusikat mille rikkus ära Morgoth. Ilma uue kurjuseta said Illuvatari lapsed ja ainurid kooskõlas ja harmoonias elada Ravitud Ardas. [[Kategooria:Tolkieni maailm]] c33lmt540b3x8iy4x16m7dof8hhht11 0 666110 7193142 7176509 2026-07-14T22:47:52Z Kuriuss 38125 7193142 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ilya Ponomarev, 2012 Horasis Global Russia Business Meeting crop.jpg|pisi|Ilja Ponomarjov (2012)]] '''Ilja Vladimirovitš Ponomarjov''' ([[vene keel]]es Илья Владимирович Пономарёв; sündinud [[6. august]]il [[1975]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] poliitik, kes elab alates 2014. aastast paguluses. 20. märtsil 2014 hääletas ta Venemaa [[Riigiduuma]]s ainsa saadikuna [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimise]] vastu. 9. juunil 2015 kuulutas Venemaa ta tagaselja tagaotsitavaks. == Elulugu == Ilja Ponomarjov alustas töist elu 14-aastaselt, kui 1989. aastal organiseeris [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia]] Tuumaenergia Ohutu Kasutamise Probleemide Instituudis (tema isa kuulus instituudi juhtkonda) töötajate koolituse arvutitehnoloogia alal. 16-aastaselt, 1991. aastal, asutas ta oma ettevõtte – Russprofi Ltd., kus asus peadirektori kohale. Ettevõte tegeles arvutiprogrammide väljatöötamisega, sh. Siseministeeriumi ja tsiviillennunduse psühholoogilise professionaalse diagnostika süsteemid.<ref>{{Netiviide |url=http://www.spravedlivo.ru/information/people/55.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-05-04 |arhiivimisaeg=2013-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130512122348/http://www.spravedlivo.ru/information/people/55.php |url-olek=ei tööta }}</ref> 1992. aastal astus Ponomarjov [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] füüsikateaduskonda, kuid ei lõpetanud õpinguid. Alates 1998. aastast töötas ta naftafirma [[Jukos]] infotehnoloogia direktoraadi direktorina. aastatel 1999–2000 oli ta Siberi Interneti-ettevõtte (Sibintek) esimene asepresident. 2001. aastast Venemaa juhtiva IT-firma IBS asepresident ning juhtis strateegiliste projektide suunda ja suhteid valitsusasutustega. Peamiseks ülesandeks oli projektide elluviimine föderaalse sihtprogrammi “Elektrooniline Venemaa” raames (Venemaa Föderatsiooni valitsuse portaal, riigihangete süsteem, maksureformi toetus, tolliarvestuse automatiseerimine, eluaseme- ja kommunaalteenuste jälgimine jne), samuti piirkondliku IBS-võrgustiku arendamine, suhete loomine Venemaa Föderatsiooni moodustavate üksuste administratsioonidega. 2004–2006 Globaliseerumisprobleemide Instituudi (IPROG) egiidi all töötas mitmete piirkondlike haldusasutuste tellimusel välja mitmeid sotsiaalselt olulisi projekte, mille hulka kuuluvad Siberi ja Kaug-Ida arengu kontseptsioon, Krasnojarski territooriumi kütuse- ja energiakompleksi arendamine. 2006. aastal juhtis Venemaa Föderatsiooni info- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses asuvat territoriaalse arengu keskust. Koordineeris kõrgtehnoloogia valdkonna tehnoparkide loomist, mis viidi ellu Venemaa piirkondades Venemaa Föderatsiooni info- ja kommunikatsiooniministeeriumi egiidi all. Eelkõige jälgis ta Novosibirski Akademgorodokis asuva tehnopargi loomist. 2004–2007 oli Noorte Vasakrinde loomise algataja ja üks juhte ning sai seejärel üheks [[Vasakrinne|Venemaa Vasakrinde]] rajajaks.<ref name="55-php">{{Netiviide |url=http://www.spravedlivo.ru/information/people/55.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-05-04 |arhiivimisaeg=2013-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130512122348/http://www.spravedlivo.ru/information/people/55.php |url-olek=ei tööta }}</ref> 2007. aasta suvel lahkus Venemaa Föderatsiooni Kommunistlikust Parteist, et osaleda riigiduuma valimistel. 2007. aastal valiti Novosibirski oblastist erakonna [[Õiglane Venemaa]] ridades [[Venemaa Riigiduuma]] liikmeks. Riigiduumas kuulus infopoliitika, tehnoloogia ja kommunikatsiooni komiteesse ning juhtis tehnoloogilise arengu allkomisjoni. 2010. aasta juunis määrati Skolkovo Fondi presidendi Viktor Vekselbergi nõunikuks tehnoloogiate rahvusvahelise arendamise ja kommertsialiseerimise alal. 2011. aastal lõpetas ta Venemaa Riikliku Sotsiaalülikooli (RGSU) riigi- ja munitsipaaljuhtimise erialal. 2011. aastal valiti ta uuesti Novosibirski oblastist erakonna Õiglane Venemaa nimekirjas Riigiduumasse. Riigiduumas majanduspoliitika, innovaatilise arengu ja ettevõtluse komitee liige.<ref name="55-php" /> 2011. aasta detsembris sai temast üks Moskvas toimunud valitsusvastaste massimeeleavalduste korraldajatest. 2012. aasta jaanuaris algatas ta protestijõudude koordineerimiskeskuse loomise. Mai 2012 esitas idee luua opositsiooni koordinatsiooninõukogu kui 12 inimesest koosnev ühtne protestijõudude koalitsiooni peakorter. Seda ideed toetasid [[Sergei Udaltsov]] ja [[Aleksei Navalnõi]].<ref>https://ilya-ponomarev.livejournal.com/499664.html</ref> 20. märtsil 2014 hääletas ta Riigiduuma erakorralisel istungil ainsa saadikuna [[Krimmi annekteerimine|Krimmi annekteerimise]] vastu. Ta selgitas oma suhtumist Krimmi annekteerimisse nii: halb oli mitte see, et Krimm annekteeriti, vaid kuidas ta annekteeriti.<ref>https://www.svoboda.org/a/25305951.html</ref> 30. aprillil nõudis Õiglase Venemaa liider [[Sergei Mironov]] Ponomarjovilt saadikumandaadi loovutamist. Ta nimetas Ponomarjovi käitumist partei suhtes “ebamoraalseks ja alatuks”, kuna tema arvates seostatakse Ponomarjovi “paljude kogenematute inimeste silmis” endiselt Õiglase Venemaaga, mis põhjustab erakonnale “tõsist mainekahju".<ref>{{Netiviide |url=https://news.allcrimea.net/news/2014/4/30/deputata-ne-golosovavshego-protiv-prinyatiya-kryma-v-rf-vygonyajut-iz-fraktsii-11190/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-12-07 |arhiivimisaeg=2023-12-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231207181741/https://news.allcrimea.net/news/2014/4/30/deputata-ne-golosovavshego-protiv-prinyatiya-kryma-v-rf-vygonyajut-iz-fraktsii-11190/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2013. aasta aprillis nõudis Skolkovo fond temalt tagasi 9 miljonit rubla, mille ta sai loengukursuse pidamise eest. Fondi argumentide kohaselt pidas Ponomarjov kümnest loengust ainult ühe kvaliteetse. 26. juunil 2013 mõistis Moskva Gagarini rajoonikohus Ponomarjovilt Skolkovo Fondi kasuks välja 2,7 miljonit rubla.<ref>https://web.archive.org/web/20150221225314/http://rusnovosti.ru/posts/364250</ref><ref>https://web.archive.org/web/20191120193931/https://lenta.ru/news/2013/08/26/ponomarev/</ref> Kuna Ponomarjov ei täitnud vabatahtlikult kohtuotsust ega tagastanud vahendeid Skolkovo Fondile, alustasid kohtutäiturid 2014. aasta septembris tema vara arestimist ning sellest ajast alates ei osalenud ta ise riigiduuma koosolekutel, viibides väljaspool Venemaad (alates augustist 2014 USAs). 7. aprillil 2015 võttis Riigiduuma kõigi fraktsioonide konsensusega Ponomarjovilt saadikupuutumatuse, poolt hääletas 438 saadikut (Riigiduumas on 450 saadikut).<ref>https://web.archive.org/web/20150408103506/http://top.rbc.ru/politics/07/04/2015/5523edbb9a7947065bb21452</ref> 9. juunil 2015 kinnitas Venemaa uurimiskomitee esindaja, et Ponomarjovi vastu on algatatud kriminaalasi Venemaa Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 33 5. osa ja artikli 160 4. osa (kaasaostus omastamises) alusel ja ta on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks.<ref>https://web.archive.org/web/20150609193816/http://www.interfax.ru/russia/446616</ref><ref>https://www.interfax.ru/russia/446616</ref>10. juunil 2016 võttis Riigiduuma Ponomarjovilt parlamentaarsed volitused oma kohustuste süstemaatilise täitmata jätmise, sealhulgas 30 või enama kalendripäeva täiskogu istungitelt puudumise tõttu. See otsus võeti vastu 413 poolt- ja 3 vastuhäälega, erapooletuid ei olnud.<ref>https://web.archive.org/web/20160613112650/http://tass.ru/politika/3356560</ref> Alates juunist 2016 elab Ponomarjov Ukrainas tegeledes enda sõnul välisinvesteeringute kaasamisega Ukraina energeetika-, nafta- ja gaasisektorisse. Mais 2019 sai Ukraina kodakondsuse (enda sõnul kirjutas Ukraina president [[Petro Porošenko]] sellele alla oma ametisoleku viimasel päeval).<ref>https://www.interfax.ru/world/661549</ref> 2022. aasta märtsis, pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi algust Ukrainasse]], esitas ta avaliku pöördumise, lubades 1 miljon dollarit kõigile, "kes toimetavad [[Vladimir Putin|Putini]] elusalt või surnult rahvusvahelise õigusemõistmise kätte".<ref>https://gordonua.com/news/worldnews/byvshiy-deputat-gosdumy-poobeshchal-zaplatit-1-mln-tomu-kto-peredast-putina-pravosudiyu-zhivym-ili-mertvym-1598086.html</ref> 2022. aasta aprillis käivitas Venemaa publikule suunatud telekanali Veebruari hommik, kus töötab umbes 70 inimest.<ref>https://www.theguardian.com/world/2022/jun/07/russian-language-ukrainian-tv-channel-aims-to-topple-putin</ref> 21. oktoobril 2022 lisas Venemaa justiitsministeerium ta [[Välisagent (Venemaa)|välisagentide]] nimekirja.<ref>https://meduza.io/news/2022/10/21/minyust-ob-yavil-inoagentami-aleksandra-rodnyanskogo-aleksandra-plyuscheva-i-tatyanu-felgengauer</ref> == Viited == {{viited|allikad= }} ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Ponomarjov, Ilja}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] rfuo7knzo3q79atjr0uykul2ewv6hig 0 670702 7193123 6789256 2026-07-14T22:20:13Z Sumo tomus 233342 7193123 wikitext text/x-wiki [[Fail:Peeter Tüür.jpg|pisi|Peeter Tüür (2024)]] '''Peeter Tüür''' (sündinud [[10. september|10. septembril]] [[1947]] [[Muhu]] saarel) on eesti [[laevamehaanik]]. == Elulugu == Peeter Tüür on lõpetanud [[Tallinna Merekool]]i ja Leningradi Admiral S. O. Makarovi nimelise Kõrgema Inseneride Merekooli<ref>{{Netiviide |pealkiri=Makarovi Akadeemia Peterburis – Mereviki |url=https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Makarovi_Akadeemia_Peterburis |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=mereviki.vta.ee}}</ref>. Töötas alates 1969. aastast parvlaevadel [[Severodvinsk (laev)|Severodvinsk]], [[Sõprus (laev)|Sõprus]], [[Suurupi (laev)|Suurupi]], Vormsi<ref>{{Netiviide |pealkiri=VORMSI (parvlaev) – Mereviki |url=https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/VORMSI_(parvlaev) |vaadatud=2024-02-15 |väljaanne=mereviki.vta.ee}}</ref>, [[Tehumardi (laev)|Tehumardi]], [[Koguva (laev)|Koguva]] nii [[Virtsu–Kuivastu laevatee|Virtsu–Kuivastu]] kui ka [[Rohuküla–Heltermaa laevatee|Rohuküla–Heltermaa]] liinil. 1980. aastate algusest töötas ta kaubalaevadel esimese, teise ja vanemmehaanikuna. Teise mehaanikuna oli ta tööl ka [[Estline]]'i reisilaeval [[Estonia (laev 1980)|Estonia]]. [[Estonia katastroof|Katastroofi]]<nowiki/>ööl (28. septembril 1994) pääses ta pärast üle kolme tunni kestnud vees ujumist. Pärast seda töötas Tallinki reisilaevadel [[Meloodia (laev)|Mare Baltikum]], [[Star (laev)|Tallink Star]] jt ning [[Saaremaa Laevakompanii]] [[parvlaev]]al Viire<ref>{{Viide |pealkiri=Viire (laev) |kuupäev=2023-10-19 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Viire_(laev)&oldid=6505180 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-02-15}}</ref> ja [[Veeteede Amet|Veeteede Ameti]] jäälõhkujal Tarmo<ref>{{Viide |pealkiri=Tarmo (laev 1963) |kuupäev=2024-01-23 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tarmo_(laev_1963)&oldid=6566293 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2024-02-15}}</ref>. == Isiklikku == Peeter Tüür sündis seitsmelapselises peres neljanda lapsena. Ta oli 52 aastat abielus füüsiku ja pedagoogi [[Janne Tüür]]iga. Neil on viis last: muusik [[Tõnis Tüür]], kunstnik [[Reiu Tüür]], arhitekt [[Mihkel Tüür]], linnaplaneerija [[Maia Tüür]] ja filmiprodutsent [[Madis Tüür]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.delfi.ee/artikkel/69838221/estonia-protokollid-kolmetunnise-ujumise-jarel-paasenud-mehaanik-visiiriga-ei-olnud-uhtegi-probleemi Estonia protokollid: Kolmetunnise ujumise järel pääsenud mehaanik: visiiriga ei olnud ühtegi probleemi] Delfi, 28. september 2014 * [https://saartehaal.postimees.ee/6788693/estonia-huku-aastapaev-lood-inimestest-estonia-pardal-ei-kustu Estonia huku aastapäev: lood inimestest Estonia pardal ei kustu] Saarte Hääl, 28. oktoober 2023 * [https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=4367&hilit=Estonia&start=2400 Estonia 7.-ndalt tekilt pääsenud isikute tunnistuste kokkuvõte] militaar.net, 10. detsember 2021 * [https://www.estoniaferrydisaster.net/estonia%20final%20report/21.3.5.htm Investigation Report MV ESTONIA by the German Group of Experts] estoniaferrydisaster.net, May 2000 {{JÄRJESTA:Tüür, Peeter}} [[Kategooria:Eesti meremehed]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] pgcxf8os2dtrxgtbw5ugz0jryr2hbsp 0 671087 7193070 6597254 2026-07-14T19:25:50Z Mona 355 7193070 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}} [[Pilt:GervaisPall230921 (15 of 17) (51527411486) (cropped).jpg|pisi|Ricky Gervais (2021)]] '''Ricky Dene Gervais''' (sündinud [[25. juuni]]l [[1961]]) on [[Inglismaa|inglise]] [[koomik]], [[näitleja]], [[kirjanik]], [[filmiprodutsent]] ja [[režissöör]]. Ta on mänginud koos [[Stephen Merchant]]iga loodud [[Suurbritannia|Briti]] telesarjades "[[Kontor (Briti telesari)|Kontor]]" (2001–2003), "[[Extras (telesari)|Extras]]" (2005–2007) ja "[[Elu on liiga lühike (telesari)|Elu on liiga lühike]]" (2011–2013). Ta lõi, kirjutas ja mängis ka sarjades "[[Derek (telesari)|Derek]]" (2012–2014) ja "[[After Life]]" (2019–2022).<ref>{{cite web |title=Ricky Gervais {{!}} Biography, TV Series, Movies, & Facts |url=https://www.britannica.com/biography/Ricky-Gervais |website=Encyclopedia Britannica |access-date=17 October 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160317151238/http://www.britannica.com/biography/Ricky-Gervais |archive-date=17 March 2016 |url-status=live }}</ref> Ta on võitnud seitse [[Briti Akadeemia teleauhinnad|BAFTA auhinda]], viis [[National Comedy Awards|Briti komöödiaauhinda]], kaks [[Primetime Emmy|Emmy auhinda]], neli [[Kuldgloobus]]t ja kaks korda [[Rose d'Or]]i. 2003. aastal nimetas [[The Observer]] Gervaisi 50 naljakaima Briti koomiku hulka.<ref>{{cite news |title=The A-Z of laughter (part one) |url=http://observer.guardian.co.uk/review/story/0,,1101477,00.html |date=7 December 2003|access-date=23 July 2022 |work=The Observer}}</ref> 2007. aastal paigutati ta [[Channel 4]] 100 parima [[Püstijalakomöödia|püstijalakoomiku]] edetabelis 11. kohale ja 2010. aasta edetabelis 3. kohale.<ref>{{cite web|url=http://www.comedy.co.uk/guide/tv/100_greatest_stand_ups/episodes/1/1/|title=Episode 1.1 The 100 Greatest Stand-Ups 2007|publisher=Comedy.co.uk|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402205235/http://www.comedy.co.uk/guide/tv/100_greatest_stand_ups/episodes/1/1/|archive-date=2 April 2015|url-status=live}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.comedy.co.uk/guide/tv/100_greatest_stand_ups/episodes/1/2/|title=Episode 1.2 The 100 Greatest Stand-Ups 2010|publisher=Comedy.co.uk|access-date=25 January 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150125155715/http://www.comedy.co.uk/guide/tv/100_greatest_stand_ups/episodes/1/2|archive-date=25 January 2015|url-status=live}}</ref> Aastal 2010 kanti ta [[Time 100]] maailma mõjukaimate inimeste nimistusse.<ref>{{cite magazine|url=http://content.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,2058044_2060338_2060076,00.html|title=Ricky Gervais The 2010 Time 100 Poll|magazine=[[Time]]|access-date=25 January 2015|date=4 April 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20150402211932/http://content.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,2058044_2060338_2060076,00.html|archive-date=2 April 2015|url-status=live}}</ref> Gervais töötas varem muusikatööstuses. Ta proovis 1980. aastatel teha karjääri popstaarina ''[[new wave]]''<nowiki/>'i ansamblis Seona Dancing lauljana ja juhtis enne komöödiaga tegelema hakkamist tollal tundmatut bändi [[Suede (ansambel)|Suede]]. Ta esines aastatel 1998–2000 Channel 4 saates "The 11 O'Clock Show", kust ta sai avameelse ja teravmeelse provokaatori maine. Aastast 2000 juhtis ta Channel 4 oma võltskõnesaadet "Meet Ricky Gervais". Aasta hiljem saavutas ta suurema kuulsuse [[BBC]] võltsdokumentaalsarjaga "Kontor", millele järgnes 2005. aastal sari "Extras". Ta kirjutas ka raamatusarja "[[Flanimals]]". Gervais alustas oma ''stand-up''-karjääri 1990. aastate lõpus. Ta on esinenud viiel rahvusvahelisel ''stand-up''-tuuril. Gervais, Merchant ja [[Karl Pilkington]] lõid taskuhäälingusaate "[[The Ricky Gervais Show]]", millest on arenenud näiteks seriaal "[[An Idiot Abroad]]" (2010–2012), mille peaosas on Pilkington ja mille produtsendid on Gervais ja Merchant.<ref name="Plunkett">{{cite news|url=http://media.guardian.co.uk/site/story/0,,1703591,00.html|title=Gervais podcast in the record books|work=[[The Guardian]]|first=John|last=Plunkett|date=6 February 2006|access-date=27 March 2010|location=London|archive-url=https://web.archive.org/web/20080906132518/http://media.guardian.co.uk/site/story/0,,1703591,00.html|archive-date=6 September 2008|url-status=live}}</ref> Aastal 2016 kirjutas, lavastas ja mängis peaosa komöödiafilmis "[[David Brent: Life on the Road]]".<ref>{{cite news |title=The king of deadpan |url=https://www.irishtimes.com/culture/the-king-of-deadpan-1.900652 |access-date=31 July 2019 |newspaper=Irish News |archive-url=https://web.archive.org/web/20190801021259/https://www.irishtimes.com/culture/the-king-of-deadpan-1.900652 |archive-date=1 August 2019 |url-status=live }}</ref> Gervais on mänginud ka Hollywoodi filmides "[[For Your Consideration (film)|For Your Consideration]]" (2006), "[[Öö muuseumis (filmisari)|Öö muuseumis]]" triloogias (2006–2014), "[[Kummituslinn (2008. aasta film)|Kummituslinn]]" (2008) ja "Muppetid 2" (2014). Ta kirjutas, lavastas ja mängis 2009. aasta romantilises komöödiafilmis "Valetamise kunst" ja 2016. aastal [[Netflix]]is näidatud komöödiafilmis "[[Special Correspondents|Erikorrespondendid]]". Ta on viiel korral olnud [[Kuldgloobus]]e gala õhtujuht: [[2010. aasta Kuldgloobuse auhinnad|2010]], [[2011. aasta Kuldgloobuse auhinnad|2011]], [[2012. aasta Kuldgloobuse auhinnad|2012]], [[2016. aasta Kuldgloobuse auhinnad|2016]] ja [[2020. aasta Kuldgloobuse auhinnad|2020]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== ===Intervjuud=== *Time (2008). [https://web.archive.org/web/20080914182820/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,1840580,00.html ''Renaissance Man: Ricky Gervais''] by Joel Stein *The Independent, et al. (2005). [https://www.independent.co.uk/news/people/profiles/ricky-gervais-my-life-as-a-superstar-321354.html ''Ricky Gervais: My life as a pure superstar''] *The Guardian Newspaper, et al. (2005). [https://www.theguardian.com/theobserver/2005/jul/10/comedy.television "''Second Coming''"] by Tim Adams * [http://bigthink.com/rickygervais Gervais's video interview on Big Think] * [http://kempton.wordpress.com/2010/06/24/ricky-gervais-sir-peter-ustinov-award-for-comedy-2010-banff-world-tv-festival/ Video interview & acceptance speech of Ricky Gervais winning Sir Peter Ustinov Award for Comedy @2010 Banff World TV Festival] {{JÄRJESTA:Gervais, Ricky}} [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Suurbritannia koomikud]] [[Kategooria:Suurbritannia näitlejad]] [[Kategooria:Inglise kirjanikud]] [[Kategooria:Suurbritannia filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Suurbritannia filmilavastajad]] pzlfrxiwx6s00wuheggisi7hkor3rz4 0 679370 7193208 7181268 2026-07-15T04:59:14Z Avjoska 1538 /* Juuli */ 7193208 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[1981]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1981}} == Jaanuar == * [[2. jaanuar]] – [[Paul-Henri Sandaogo Damiba]], Burkina Faso sõjaväelane * [[11. jaanuar]] – [[Jamelia]], Suurbritannia laulja * [[13. jaanuar]] – [[Klaas Dijkhoff]], Hollandi poliitik * [[15. jaanuar]] – [[Pitbull]], USA räppar * [[25. jaanuar]] – [[Alicia Keys]], Ameerika Ühendriikide laulja - * [[28. jaanuar]] – [[Elijah Wood]], Ameerika näitleja - * [[31. jaanuar]] – [[Justin Timberlake]], Ameerika Ühendriikide poplaulja == Veebruar == * [[5. veebruar]] – [[Pape Thiaw]], Senegali jalgpallitreener ja jalgpallur * [[8. veebruar]] – [[Bertrand Grospellier]], Prantsusmaa elukutseline pokkerimängija * [[11. veebruar]] – [[Kelly Rowland]], ameerika poplaulja ([[Destiny's Child]]) * [[17. veebruar]] – [[Paris Hilton]], USA modell ja näitleja * 17. veebruar – [[Joseph Gordon-Levitt]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja. * [[20. veebruar]] – [[Elisabeth Görgl]], Austria mäesuusataja. * [[21. veebruar]] – [[Ilia Dartšiašvili]], Gruusia poliitik * [[22. veebruar]] – [[Jeanette Biedermann]], saksa laulja * [[24. veebruar]] – [[Lleyton Hewitt]], Austraalia tennisist * [[25. veebruar]] – [[Marek Plawgo]], Poola kergejõustiklane == Märts == * [[8. märts]] – [[Pirjo Manninen]], soome murdmaasuusataja * [[15. märts]] – [[Mikael Forssell]], [[Soome]] jalgpallur * [[15. märts]] – [[Jens Salumäe]], eesti suusakahevõistleja * [[17. märts]] – [[Baiba Skride]], läti viiuldaja * [[18. märts]] – [[Lina Andersson]], rootsi murdmaasuusataja * 20. märts – [[Jamal Crawford]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * [[27. märts]] – [[John Kristian Dahl]], Norra murdmaasuusataja * [[28. märts]] – [[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja == Aprill == * [[5. aprill]] – [[Hanna-Liina Võsa]], eesti laulja * [[11. aprill]] – [[Alessandra Ambosio]], Brasiilia modell * [[12. aprill]] – [[Juri Borzakovski]], [[Venemaa|vene]] kergejõustiklane * 12. aprill – [[Tulsi Gabbard]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[14. aprill]] – [[Jacques Houdek]], Horvaatia laulja * [[19. aprill]] – [[Hayden Christensen]], Kanada näitleja * [[25. aprill]] – [[Anja Pärson]], rootsi mäesuusataja * [[28. aprill]] – [[Jessica Alba]], USA näitleja * [[30. aprill]] – [[John O'Shea]], iiri jalgpallur * 30. aprill – [[Kunal Nayyar]], Suurbritannia näitleja * 30. aprill – [[Pjotr Nalitš]], Venemaa laulja. == Mai == * [[12. mai]] – [[Hannah]], eesti laulja * 12. mai – [[Rami Malek]], ameerika näitleja * 12. mai – [[Naohiro Ishikawa]], Jaapani jalgpallur * [[15. mai]] – [[Zara Tindall]], Briti kuningliku perekonna * [[17. mai]] – [[Shiri Maimon]], Iisraeli laulja * [[21. mai]] – [[Zdeněk Hřib]], Tšehhi poliitik * 21. mai – [[Craig Anderson]], USA jäähokimängija * 21. mai – [[Anna Rogowska]], poola teivashüppaja * [[26. mai]] – [[Eda-Ines Etti]], eesti laulja * [[30. mai]] – [[Gianmaria Bruni]], itaalia vormelisõitja == Juuni == * [[7. juuni]] – [[Anna Kurnikova]], vene tennisist * 7. juuni – [[Larisa Oleynik]], USA näitleja * [[9. juuni]] – [[Natalie Portman]], Iisraeli-USA näitleja * [[12. juuni]] – [[Adriana Lima]], Brasiilia supermodell * 12. juuni – [[Klemen Lavrič]], Sloveenia jalgpallur * [[13. juuni]] – [[Chris Evans]], ameerika näitleja * [[15. juuni]] – [[Veljo Reinik]], eesti näitleja * 15. juuni – [[Kaarel B. Väljamäe]], eesti luuletaja * [[21. juuni]] – [[Brad Walker]], USA teivashüppaja * 21. juuni – [[Riina Raudne]], eesti sotsioloog == Juuli == *[[7. juuli]] – [[Omar Naber]], Sloveenia laulja *[[8. juuli]] – [[Anastassija Mõskina]], vene tennisist *[[14. juuli]] – [[Matti Hautamäki]], soome suusahüppaja *[[15. juuli]] – [[Peter Odemwingie]], Nigeeria jalgpallur *[[23. juuli]] – [[Lisa Aisato]], norra illustraator *[[29. juuli]] – [[Fernando Alonso]], hispaania vormelisõitja *[[30. juuli]] – [[Indrek Turi]], eesti kümnevõistleja *[[31. juuli]] – [[Ira Losco]], Malta laulja * 31. juuli – [[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja == August == * [[1. august]] – [[Vaiko Eplik]], eesti muusik * [[1. august]] – [[Stephen Hunt]], Iirimaa jalgpallur * [[4. august]] – [[Jana Kolukanova]], [[Eesti]] ujuja * [[5. august]] – [[Erik Guay]], Kanada mäesuusataja * [[6. august]] – [[Vitantonio Liuzzi]], Itaalia Vormel 1 sõitja * [[8. august]] – [[Roger Federer]], Šveitsi tennisist * 8. august – [[Har'el Skaat]], Iisraeli laulja * [[16. august]] – [[Roque Santa Cruz]], [[Paraguay]] jalgpallur * [[20. august]] – [[Artur Kotenko]], eesti jalgpallur * [[24. august]] – [[Chad Michael Murray]], Ameerika Ühendriikide näitleja == September == * [[4. september]] – [[Beyoncé Knowles]], ameerika poplaulja ([[Destiny's Child]]) *[[7. september]] – [[Darius Henderson]], Inglismaa jalgpallur * [[12. september]] – [[Jennifer Hudson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * [[16. september]] – [[Alexis Bledel]], USA näitleja * [[20. september]] – [[Dimítris Papadópoulos]], kreeka jalgpallur * [[21. september]] – [[Nicole Richie]] (Nicole Camille Escovedo) * [[23. september]] – [[Robert Doornbos]], hollandi vormelisõitja * [[26. september]] – [[Serena Williams]], USA tennisist * [[26. september]] – [[Christina Milian]], USA laulja, näitleja * [[29. september]] – [[Leonid Gulov]], eesti sõudja == Oktoober == * [[3. oktoober]] – [[Zlatan Ibrahimović]], [[Rootsi]] jalgpallur * [[5. oktoober]] – [[Joel Lindpere]], eesti jalgpallur * [[15. oktoober]] – [[Jelena Dementjeva]], vene tennisist * [[26. oktoober]] – [[Guy Sebastian]], Austraalia laulja. * [[28. oktoober]] – [[Milan Baroš]], tšehhi jalgpallur * [[29. oktoober]] – [[Amanda Beard]], USA ujuja * [[30. oktoober]] – [[Ivanka Trump]], USA ettevõtja, modell ja seltskonnadaam * [[31. oktoober]] – [[Frank Iero]], Ameerika Ühendriikide korvpallur == November == * [[11. november]] – [[Raphael Gualazzi]], Itaalia laulja * [[21. november]] – [[Mirko Põldma]], eesti jalgrattur * [[25. november]] – [[Barbara ja Jenna Bush]], president [[George W. Bush|George W. Bushi]] tütred * [[26. november]] – [[Natasha Bedingfield]], inglise laulja == Detsember == * [[2. detsember]] – [[Britney Spears]], USA laulja * [[3. detsember]] – [[David Villa Sánchez]], hispaania jalgpallur * [[11. detsember]] – [[Ly Lumiste]], eesti laulja * [[11. detsember]] – [[Javier Saviola]], Argentina jalgpallur * 11. detsember – [[Mohamed Zidan]], Egiptuse jalgpallur * [[13. detsember]] – [[Amy Lee]], ameerika poplaulja ([[Evanescence]]) * [[18. detsember]] – [[Erkki Jallai]], eesti murdmaasuusataja * [[24. detsember]] – [[Dima Bilan]], karatšai päritolu Venemaa laulja 9otmuh6wd8dbtywaqug9we92pp28i9k 0 679579 7193073 7192567 2026-07-14T19:33:51Z ~2026-37926-74 232792 7193073 wikitext text/x-wiki Allpool on täielik ülevaade [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]i ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, kus peaminister Michal on reisinud: * '''Üks''': [[Albaania]], [[Armeenia]], [[Austria]], [[Holland]], [[Horvaatia]], [[Itaalia]], [[Küpros]], [[Montenegro]], [[Norra]], [[Rootsi]], [[Türgi]] ja [[Ungari]] * '''Kaks''': [[Leedu]], [[Poola]] ja [[Taani]] * '''Kolm''': [[Ukraina]] * '''Neli''': [[Prantsusmaa]], [[Saksamaa]] ja [[Soome]] * '''Viis''': [[Läti]] * '''Kolmteist''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.-14. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga. Kõneluste peateemad olid majanduse konkurentsivõime parandamine ja päevakajalised julgeolekuküsimused. Käidi koos saunas poliitika ja maailma asjade üle arutlemas. See oli Michali esimene välisvisiit peaministrina. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || mitteametlik || 17.-18. august 2024 || Kristen Michal kohtus [[Klaipėda]]s ja [[Palanga]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Arutati julgeoleku tugevdamist, koostööd transpordi- ja energeetikasektoris, Ukraina toetamist ning Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamists. Kristen Michal koos Ingrida Šimonytė ja Evika Siliņaga käisid vaatamas LNG terminali Independence, Kopgalise rannavalve vaatluskeskust, Läänemere Loomade Rehabilitatsioonikeskust, [[Leedu Meremuuseum]]i ning ornitoloogiajaama Ventė neemel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16.-18. oktoober 2024 || Kristen Michal kohtus 16. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretäri]] [[Nayef Falah Mubarak Al Hajraf]]ega, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] [[Maktoum bin Mohammed Al Maktoum|šeigi Maktoum bin Mohammed Al Maktoum]]ega, [[Bahreini peaminister|Bahreini kroonprintsi ja peaministri]] [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah|šeigi Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]ega, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī|šeigi Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]ga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi kroonprintsi ja peaministri]] [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]]ega, [[Saudi Araabia kroonprints|Saudi Araabia kroonprintsi ja peaministri]] [[Muḩammad bin Salmān]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, kus toimuval [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu|Pärsia lahe koostöönõukogu]] tippkohtumisel. Kristen Michal kohtus 17.-18. oktoobril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli [[Ukraina]] toetamise kõrval ka olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõimele ning rändeküsimustele. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 1. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga. Kõneluste peateemad olid olulised taristuprojektid, koostöövaldkondi [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s, piirkonna julgeolek ja Ukraina toetamine, muu hulgas [[Rail Baltic]]u ehitamine. |- | {{riigi ikoon|Ungari}} || töövisiit || 7.-8. november 2024 || Kristen Michal kohtus 7. novembri ennelõunal [[Budapest]]is Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Daniel Risch]]ega, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Didier Guillaume]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ning OSCE konfliktide ennetamise keskuse direktor ja OSCE sekretariaadi juhataja asetäitja Catherine Fearon, mil arutlusel oli [[Euroopa julgeolek]]ule, sealhulgas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukrainas]] ja olukorda [[Lähis-Ida]]s. Kristen Michal kohtus õhtupoolikul [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlikul kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Viola Amherd]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] kohusetäitja [[Alexander de Croo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, mil arutlusel oli Euroopa konkurentsivõime parandamine. |- | {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 22. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Vilnius]]es [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, mil arutlusel oli kriitilise meretaristu kaitset, hübriidohtudele vastu seismist, Ukraina jätkuvat toetamist ning ühiseid energeetika- ja transpordiprojekte. Kristen Michal tegi ettevalmistusel, et üks võtmeteemadest ka detsembris [[Tallinn]]as toimuval [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] riikide liidrite kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 26.-28. november 2024 || Kristen Michal kohtus [[Stockholm]]i 94 km kaugusel ametlikus [[Harpsundi resident|suveresidentsis Harpsundis]] Balti-Põhjala valitsusjuhtide tippkohtumisel [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja ka kutsutud [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil arutlusel oli julgeolekuolukorda Läänemere piirkonnas ja Ukrainas ning transatlantilisi suhteid. 26. novembril õhtul Kristen Michal kohtus Stockholmis kohalike suurinvestoritega, et anda neile ülevaade enda valitsuse tegevustest ja prioriteetidest Eesti majanduskeskkonna elavdamisel. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 5.-7. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, mil fookuses oli Ukraina toetamisele ka Euroopa Liidu kaitse- ja konkurentsivõime parandamine. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 9.-10. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, [[Ukraina digiminister|Ukraina digiministri]] [[Mõhhailo Fedorov]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umerov]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil eesmärgiks oli väljendada Eesti vankumatut toetust Ukrainale sõjas agressoriga ning Ukraina liitumisele [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[NATO]]ga. Kristen Michal asetas pärja Ukraina mälestusseina äärde ja avas Eesti-Ukraina ärifoorumi. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 11. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Varssavi]]s [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, mil peateemaks oli Ukraina toetamine, Poola [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus]] ning kaitsekoostöö nii kahepoolselt kui [[NATO]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.–19. detsember 2024 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 19.–20. detsember 2024 || 19. detsembri hilisõhtul Kristen Michal koos [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga lendasid Saksa riigilennukiga Airbus A319-133X CJ (German Air Force reg. 15 + 01) [[Berliin]]isse otse Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumiselt. 20. detsembri hommikul Kristen Michal kohtus Berliinis Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Olaf Scholziga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid, Ukraina toetamist, regionaalset julgeolekut ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] teemasid. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 14. jaanuar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s NATO Läänemere liidu tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli oodata Läänemere piirkonna julgeolekut, NATO kohaloleku tugevdamist Läänemerel ja kriitilise veealuse infrastruktuuri kaitsmiseks vajalikke meetmeid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kristen Michal kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 23.-24. veebruar 2025 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Hispaania peaminister]] [[Pedro Sánchez]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Kanada peaminister]] [[Justin Trudeau]] ja [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister]] [[Benjamin Haddad]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni kolmandal aastapäeval, et sõja aastapäevale pühendatud rahvusvaheline tippkohtumine Ukraina toetuseks. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6.-7. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust [[Ukraina]]le ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. Kristen Michal koos laua juures Soome peaministri Petteri Orpoga, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga, Läti peaministri Evika Siliņaga, Taani peaministri Mette Frederikseniga, Poola peaministri Donald Tuskega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, et sõid tähistades [[Vastlakukkel|vastlakuklid]]. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kristen Michal osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kristen Michal kohtus [[Pariis]]is [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]] ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, sealhulgas riigi kaitsevõime tugevdamine, võimaliku relvarahu rakendamine ja püsiva rahu kindlustamine. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 8.–9. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Oslo]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega ja [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, mil arutlusel oli ettevalmistusi lähenevaks NATO tippkohtumiseks ning kuidas Ukrainat JEFi ja NATO tegevusse rohkem kaasata. Arutati ka julgeolekuolukorda JEFi raamistiku fookusaladel [[Läänemeri|Läänemere]], [[Arktika]] ja Põhja-Atlandi piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 30. mai 2025 || Kristen Michal kohtus [[Balti Ministrite Nõukogu]] raames [[Riia]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]]ega, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek – sealhulgas ootused eelseisvale [[NATO]] tippkohtumisele ja [[Ukraina]] toetamine. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.–25. juuni 2025 || 24. juunil õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega osalesid [[Huis ten Boschi palee]]s [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuninga]] [[Willem-Alexander]]i ja kuninganna [[Máxima]] võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele. 25. juunil Kristen Michal koos [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga kohtusid [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Horvaatia}} || töövisiit || 8. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Zagreb]]is [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]'iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]'iga ja [[Horvaatia parlamendi spiiker|Horvaatia parlamendi spiikri]] [[Gordan Jandroković]]'iga, mil arutlusel oli kaitse- ja ärikoostöö tugevdamist, ühiseid eesmärke [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s ning [[Ukraina]] jätkuvat toetamist. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents]]i raames [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos abikassa [[Olena Zelenska]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]eg, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli taristuprojektide edendamine, piirkondlik julgeolek ja [[Ukraina]] toetamine. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 19.-20. juuli 2025 || Kristen Michal koos elukaase [[Evelin Oras]]ega kohtusid [[Cēsis]]is, [[Līgatne]]s ja [[Sigulda]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] koos abikaasa [[Aigars Siliņš]]ega ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Gintautas Paluckas]] koos abikaasa [[Ilma Paluckė]]'ga, mil arutlusel oli Balti regiooni jaoks olulisi küsimusi, Euroopa Komisjoni uut EL-i pikaajalise eelarve ettepanekut, [[Rail Baltic]]u ehituse rahastamist, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ning [[Ukraina]] toetamist. Nad algasid [[Põhja-Läti]]s asuvas Līgatnes, kus nad kohtusid kohalike ettevõtjatega, tutvusid [[Läti kultuuritraditsioon]]idega ja panid end küpsetamises proovile. Järgnes nad käisid [[Cēsis kosmosekeskus]]es ja [[Vidzeme kontserdimaja]]s, kus nad tutvusid vabamas vormis piirkonna arengusuundi ja kogukonna tegemistega. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || mitteametlik || 29. august 2025 || Kristen Michal lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Riia lennujaam]]a [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]] kutsel. Kristen Michal koos Läti peaministri Evika Siliņaga osalesid [[Riia]]s Eesti korvpalliliidu pidulikul vastuvõtul [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonnas]] ja Eesti vs Läti [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|EuroBasket 2025]] mängul. Kristen Michal lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 3. september 2025 || Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Marienborg|Taani peaministri residentsis Marienborgis]] [[Põhja-Balti koostöö|Põhja-Balti (NB8)]] kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga ja [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, mil arutlusel oli olukorda [[Ukraina]]s ning edasisi samme püsiva ja õiglase rahuni jõudmisel, sealhulgas julgeolekugarantiisid ja [[Venemaa]] jätkuvat survestamist. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kristen Michal kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli Euroopa kaitsevalmiduse ning [[Ukraina]] toetuse tugevdamine ja uue sanktsioonipaketi, mis peaks hõlmama muu hulgas Vene [[LNG]] importi, varilaevastiku tegevust, tehingukeeldu pankadele ja turismiteenuste keeldu. Suur osa meetmetest tuleb peegeldada ka [[Valgevene]]le. Kristen Michal võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kristen Michal kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. novembril [[Brüssel]]is Kristen Michal koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga. 23. oktoobril Kristen Michal kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kristen Michal osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il, kus kohtus ALDE presidendi [[Svenja Hahn]]’iga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega ja [[Taani eurominister|Taani euroministri]] [[Marie Bjerre]]ga. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || 27. novembril Kristen Michal kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Saksamaa majandus- ja energeetikaministri|Saksamaa majandus- ja energeetikaministri]] [[Katherina Reiche]]ga, mil arutlusel oli ühiseid jõupingutusi [[Vene agressioon]]i lõpetamiseks ning Euroopa julgeoleku tagamiseks, sealhulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] idatiiva kaitse tugevdamiseks. Õhtul Kristen Michal kohtus [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti saatkonnas Berliinis]] Saksamaa investoritega, kes oli huvitatud koostööst Eestiga. 28. novembril Kristen Michal osales koos [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga Markranstädtis [[Leipzig]]i lähistel [[Skeleton Technologies]]i tehase avamisel. |- | {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 12. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus [[Riia]]s [[Balti Ministrite Nõukogu]]s [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil arutlusel oli aktuaalseid regionaalseid julgeolekuküsimusi, [[Rail Baltic]]a projekti elluviimise edenemist kui ka Balti riikide vastastikuseid huve [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] järgmise mitmeaastase eelarve osas. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus idatiiva tippkohtumisel [[Helsingi]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga ja [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa]] kiiremas tempos ja ühiste algatuste abil kindlustada oma idatiiba. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kristen Michal kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kristen Michal kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mil eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kristen Michal kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli arenguid [[Atlandi ookeani ületus|Atlandi-ülestes]] suhetes, nende mõju [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] ja [[Gröönimaa]]ga seotud olukord ning jätkamise järeleandmatult [[Venemaa]] survestamisega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 11.-12. veebruar 2026 || Kristen Michal kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähedamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.-15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kristen Michal kohtus [[München]]is [[Müncheni julgeolekukonverents]]il [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, kus osalesid Ukrainaga seotud teemadele pühendatud kohtumisel. 14. veebruaril Kristen Michal kohtus Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri Friedrich Merziga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, kus osalesid mitmel kahepoolsel kohtumisel ja konverentsi asutaja [[Ewald von Kleist]]i nimelise auhinna üleandmise tseremoonial. 15. veebruaril Kristen Michal astus konverentsi pealavale konkurentsivõimele pühendatud paneelarutelus „All the Single Markets: From Fragmentation to Competitiveness“ („Kõik ühtsed turud: killustatusest konkurentsivõimeni“), kus osa võttis [[Euroopa Keskpanga president]] [[Christina Lagarde]] ja [[Saksamaa digitaalse transformatsiooni ja valitsuse moderniseerimise minister]] [[Karsten Wildberger]]. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Soome president]] [[Alexander Stubb]], [[Läti peaminister]] [[Evika Siliņa]], [[Rootsi peaminister]] [[Ulf Kristersson]], [[Norra peaminister]] [[Jonas Gahr Støre]], [[Taani peaminister]] [[Mette Frederiksen]], [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Poola asepeaminister- ja välisminister]] [[Radosław Sikorski]], [[Leedu kaitseminister]] [[Robertas Kaunas]], [[Hispaania välisminister, Euroopa Liidu ja koostööminister]] [[José Manuel Albares]] ning [[Suurbritannia siseminister|Suurbritannia välis-, Rahvaste Ühenduse ja arenguküsimuste riigisekretär]] [[Yvette Cooper]] kohtusid ette teatmata [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga koos [[Ukraina presidendi abikaasa|abikaasa]] [[Olena Zelenska]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus osalesid Venemaa agressiooni neljandal aastapäeval Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel. Põhjala-Balti koostööformaadi [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] eesistujana juhis Eesti liidrite ühist toetusvisiiti Kiievis. Kristen Michal koos teiste riikide kolleegidega osalesid langenud Ukraina kaitsjate mälestustseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 25.-26. veebruar 2026 || Kristen Michal koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] avasid [[Brüssel]]is kõrgetasemelise konverentsi Euroopa Liidu piiriregioonide toetamise teemal. Kristen Michal kohtus Euroopa Liidu idapiiri riikidele pühendatud kõrgetasemelisel konverentsil Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, mil avaldas riikide keskset rolli Euroopa julgeoleku, vastupidavuse ja stabiilsuse tagamisel ning tuuakse välja. Konverentsi lõpus allkirjastatakse idapiiri regiooni riikide rahastamise platvormi EastInvest Facility loomise kavatsuste deklaratsioon. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19.-20. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli tugevdada Euroopa Liidu sisejulgeolekut. Ukrainas sõdinud Vene võitlejatele kehtestada ühtne sisenemiskeeld Schengeni alale. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. märts 2026 || Kristen Michal kohtus [[Helsingi]]s [[Ühendekspeditsioonivägi|Ühendekspeditsiooniväe]] tippkohtumisel [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga ja Taani välisasjade riigisekretäri asetäitja [[Anders Tang Fribourg]]ega, mil arutlusel oli JEF-i riikide toetus [[Ukraina]]le ja üldine julgeolekuolukord [[Euroopa]]s. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kristen Michal kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki. 24. aprillil Kristen Michal kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. Pärastlõunal Kristen Michal külastas giidi saatel Nikosias, kus käisid [[ÜRO puhvertsioon]]is ja kohaliku kirikus. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-4. mai 2026 || Enne töövisiidi Kristen Michal kohtus juhuslik [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail hommikul Kristen Michal külastas värskes [[Eesti suursaatkond Jerevanis|Eesti suursaatkonna hoones]], kus sisse kirjutatud külalisraamatusse. Lõunal Kristen Michal jalutas giidi saatel [[Jerevan]]is, siis ajal juhul tänaval kohtus [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga. Õhtul Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi. 4. mail Kristen Michal kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Kristen Michal koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga, Norra peaministri Jonas Gahr Størega ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallasega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 4.-6. juuni 2026 || 4. juunil õhtul Kristen Michal osales [[Kotor (Montenegro)|Kotor]]is [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'i korraldatud tööõhtusöögil. 5. juunil Kristen Michal kohtus [[Euroopa Liit|EL]]-[[Balkani riigid|Lääne-Balkaan]]i tippkohtumisel [[Tivat]]is Montenegro presidendi Jakov Milatović'iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantinos Tasoulas]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisele ning piirkonna julgeolekule. Pärast tippkohtumist tutvustas Kristen Michal Tivati vanalinna, mereranda ja muuseumi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.-19. juuni 2026 || 18. juunil Kristen Michal kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli fookus [[Ukraina]]l ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemisel, uuel Euroopa Liidu pikaajalisel eelarvel (MFF), [[Lähis-Ida]]l ja [[Hiina]]l. Pärast Euroopa Ülemkogul Kristen Michal kohtus ümaralaual Läti peaministri Andris Kulbergsega, Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, Poola peaministri Donald Tuskega, Rootsi peaministri Ulf Kristerssoniga ja Soome peaministri Petteri Orpoga, mil arutlusel oli Ukraina ja Moldova laienemisprotsessi teema. 19. juunil hommikul Kristen Michal esindas Brüsselis Euroopa Ülemkogul tippkohtumisel, mil arutlusel oli Euroopa Liidu 2028-2034 eelarve. Pärast Euroopa Ülemkogul Kristen Michal kohtus ümaralaual Läti peaministri Andris Kulbergsega, Malta peaministri Robert Abelaga, Hispaania peaministri Pedro Sánchezega, Hispaania peaministri Pedro Sánchezega, Sloveenia peaministri Janez Janšaga, Ungari peaministri Péter Magyariga, Sloveenia peaministri Janez Janšaga, Tšehhi peaministri Andrej Babišga, Poola peaministri Donald Tuskega, Bulgaaria peaministri Rumen Radeviga, Rumeenia presidendi Nicușor Daniga ja Itaalia peaministri Giorgia Meloniga, mil arutlusel oli kaitsevaldkond, majanduskasvu toetamine, riikidevahelised ühendused ja kriitiline taristu. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 24.-26. juuni 2026 || Kristen Michal kohtus [[Ukraina taastumise konverents|Ukraina ülesehituskonverentsi]] raames [[Gdańsk]]is [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Moldova peaminister|Läti Moldova]] [[Alexandru Munteanu]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidendi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina presidendi esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli julgeoleku ja ülesehituse teemal. Ukraina ülesehituskonverentsil kuulus [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]], [[Eesti sotsiaalminister|sotsiaalminister]] [[Karmen Joller]], [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]] [[Jürgen Ligi]] ja [[Eesti taristuminister|taristuminister]] [[Kuldar Leis]]. 25. juunil hommikul Kristen Michal kohtus [[Idatiiva tippkohtumine|idatiiva tippkohtumisel]] Gdańskis Poola peaministri Donald Tuskega, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga, Rumeenia presidendi Nicușor Daniga, Läti peaministri Andris Kulbergsega, Soome peaministri Petteri Orpoga ja [[Euroopa kaitse- ja kosmosevolinik]]u [[Andrius Kubilius]]ega, mil eesmärgi oli kriitilise taristu kaitse ning sõjalise liikuvuse projektide kiirendatud rahastamist ja elluviimist. Lõunal Kristen Michal osales Eesti stendi avamisel konverentsi messialal, kus Eesti ettevõtted ja organisatsioonid tutvustavad oma tegevust Ukraina ülesehitamisel. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 3. juuli 2026 || Hommikul Kristen Michal külastas [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]] hoonet. Lõunal Kristen Michal koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]] ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] kohtusid koosolek B3+1 formaadis [[Berliin]]is [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd Ukraina toetamisel, Euroopa idatiiva kaitsmisel ning kaitsetööstuse valdkonnas, et koordineerida seisukohti enne [[NATO]] [[Ankara]] tippkohtumist. |- | {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. juuli 2026 || 3. juulil pärastlõunal Kristen Michal kohtus [[Viin]]is [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga ja [[Ukraina Ülemraada|Ukraina parlamendi asespiikri]] [[Oleksandr Kornijenko]]ga, mil arutlusel oli koostööd õiglase ja kestva rahu saavutamiseks [[Ukraina]]s kui ka laiemalt koostööd [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. 4. juulil Kristen Michal osales [[Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liit|ALDE]] kongressil. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 7.–8. juuli 2026 || 7. juulil lõunal Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega külastasid Türgi kaitsetööstusettevõtte Nurol Makinas, kus tutvustas Türgi ehitatud ratassoomukeid. Pärastlõunal Kristen Michal koos [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja [[Eesti kaitseminister|kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]ig kohtusid [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga [[Ankara]]s [[NATO]] tippkohtumise raames, kus nad allkirjastasid droonikokkuleppe, mis tähistas olulist sammu [[Eesti]] ja [[Ukraina]] kaitsekoostöö süvendamisel. Õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase Evelin Orasega osalesid Ankaras [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]i koos [[Emine Erdoğan]]iga võõrustatud õhtusöögil NATO riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele. 8. juulil Kristen Michal kohtus Ankaras NATO tippkohtumisel Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri kohusetäitja]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ega, [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Lee Jae Myung]]ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Jaber Al-Ahmad Al-Sabah]]ega, mil arutlusel oli kollektiivkaitse tugevdamiseks, sealhulgas kaitsekulutuste eesmärkide täitmiseks, kaitsetööstuse arendamiseks ning Ukraina toetamiseks, arvestades et Venemaa oli pikaajaline oht alliansile. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 13.-14. juuli 2026 || 13. juulil lõunal Kristen Michal kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri kohusetäitja]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, mil eesmärk oli panustama kompaniisuuruse üksuse, instruktorite ja staabiohvitseridega. Pärastlõunal Kristen Michal Pariisis koos Läti peaministri Andris Kulbergsi, [[Seim (Leedu)|Leedu parlamendi asespiikri]] [[Rasa Budbergytė]], [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa Euroopa asjade ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]’ ning [[Pariisi linnapea]] [[Emmanuel Grégoire]]’iga [[Balti kett|Balti keti]] mälestustahvli. Õhtupoolel Kristen Michal koos elukaaslase [[Evelin Oras]]ega osalesid [[Élysée palee]]s Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja presidendipaar [[Brigitte Macron]] võõrustatud õhtusöögil riigipeadele ja valitsusjuhtidele ning nende kaaslastele. 14. juulil Kristen Michal osales koos teiste riigi- ja valitsusjuhtidega Prantsuse rahvuspüha paraadil, Bastille’ vallutamise aastapäeva paraadil, kus kohtus ka [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] [[Kategooria:Eesti poliitika]] h02s9r0y2s868j6j8p0y4ib327hfacx 0 680567 7193376 7191772 2026-07-15T11:40:32Z Avjoska 1538 /* Oktoober */ 7193376 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[1964]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1964}} == Jaanuar == * [[7. jaanuar]] – [[Nicolas Cage]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[12. jaanuar]] – [[Jeff Bezos]], Ameerika investor * [[18. jaanuar|17. jaanuar]] – [[Michelle Obama]], USA jurist ja aimekirjanik * [[20. jaanuar]] – [[Željko Komšić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik == Veebruar == * [[4. veebruar]] – [[Steven Vanackere]], Belgia poliitik * [[6. veebruar]] – [[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik ja meediajuht * [[10. veebruar|11. veebruar]] – [[Sarah Palin]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[19. veebruar]] – [[Jennifer Doudna]], USA biokeemik ja geneetik * [[27. veebruar]] – [[Riina Roose]], eesti muusik == Märts == * [[10. märts]] – [[prints Edward, Edinburghi hertsog]], Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa prints * [[17. märts]] – [[Sulev Oll]], Eesti kirjanik * [[20. märts]] – [[Jolanta Bartczak]], Poola kaugushüppaja * [[30. märts]] – [[Tracy Chapman]], Ameerika Ühendriikide muusik == Aprill == * [[4. aprill]] – [[David Cross]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 4. aprill – [[Ivan Korčok]], Slovakkia diplomaat ja poliitik * [[6. aprill]] – [[Priit Pajusaar]], Eesti helilooja * [[7. aprill]] – [[Russell Crowe]], Uus-Meremaa näitleja * [[18. aprill]] – [[Niall Ferguson]], Suurbritannia ajaloolane * [[25. aprill]] – [[Hank Azaria]], ameerika näitleja == Mai == * [[12. mai]] – [[Julius Maada Bio]], Sierra Leone poliitik * [[22. mai]] – [[Riho Grünthal]], Soome keeleteadlane ja professor * [[25. mai]] – [[Ivan Bella]], Slovakkia lendur, Slovakkia esimene kosmonaut * [[26. mai]] – [[Lenny Kravitz]], USA muusik == Juuni == * [[3. juuni]] – [[Kerry King]], Ameerika Ühendriikide muusik * [[11. juuni]] – [[Jean Alesi]], Sitsiilia päritolu prantsuse võidusõitja * [[13. juuni]] – [[Šarūnas Marčiulionis]], Leedu korvpallur * [[15. juuni]] – [[Courteney Cox]], ameerika näitleja * 15. juuni – [[Michael Laudrup]], Taani jalgpallur * [[19. juuni]] – [[Boris Johnson]], Suurbritannia poliitik * [[22. juuni]] – [[Dan Brown]], Ameerika romaanikirjanik == Juuli == * [[16. juuli]] – [[Nino Burdžanadze]], Gruusia poliitik * [[24. juuli]] – [[Pedro Passos Coelho]], Portugali poliitik * [[25. juuli]] – [[Marika Padrik]], eesti eripedagoog ja logopeed * 25. juuli – [[Anne Applebaum]], Poola-USA ajakirjanik ja ajaloolane * [[26. juuli]] – [[Sandra Bullock]], USA filminäitleja * [[28. juuli]] – [[Lori Loughlin]], Ameerika näitleja == August == * [[3. august]] – [[Abhisit Vejjajiva]], Tai poliitik * [[7. august]] – [[Tom McGrath]], Ameerika animaator * [[8. august]] – [[Giuseppe Conte]], Itaalia jurist * [[12. august]] – [[Txiki Begiristain]], Hispaania jalgpallur * [[14. august]] – [[Hussain Shah]], Pakistani poksija * [[17. august]] – [[Jorginho]], brasiilia jalgpallur * [[18. august]] – [[Věra Jourová]], Tšehhi poliitik == September == * [[1. september]] – [[Petr Fiala]], Tšehhi politoloog ja poliitik * [[2. september]] – [[Keanu Reeves]], kanada näitleja * [[7. september]] – [[Eazy-E]], Ameerika Ühendriikide räppmuusik * [[16. september]] – [[Molly Shannon]], ameerika näitleja * [[25. september]] – [[Hannes Astok]], omavalitsustegelane * [[28. september]] – [[Kostadinka Kuneva]], Kreeka poliitik * [[30. september]] – [[Monica Bellucci]], itaalia näitleja == Oktoober == * [[13. oktoober]] – [[Christopher Judge]], ameerika näitleja * [[20. oktoober]] – [[Kamala Harris]], Ameerika Ühendriikide asepresident * [[24. oktoober]] – [[Ilijana Iotova]], Bulgaaria ajakirjanik ja poliitik * [[31. oktoober]] – [[Marco van Basten]], [[Holland]]i jalgpallur * 31. oktoober – [[Jüri Rute]], Eesti riigiteenistuja taustaga Euroopa Komisjoni ametnik == November == * [[2. november]] – [[Veiko Märka]], eesti luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik * [[15. november]] – [[Tiit Sokk]], eesti korvpallur ja korvpallitreener * [[26. november]] – [[Vreni Schneider]], šveitsi mäesuusataja * [[28. november|27. november]] – [[Roberto Mancini]], itaalia jalgpallitreener == Detsember == * [[4. detsember]] – [[Sertab Erener]], türgi laulja * [[8. detsember]] – [[Teri Hatcher]], ameerika näitleja * [[13. detsember]] – [[Krišjānis Kariņš]], Läti poliitik * [[16. detsember]] – [[Heike Drechsler]], saksa kergejõustiklane * [[19. detsember]] – [[Arvydas Sabonis]], leedu korvpallur 3eqe4t8lb2qwhx1prnd7yw45iw13p4v 2 682281 7192957 7183907 2026-07-14T12:41:58Z Rulakarbes 164113 7192957 wikitext text/x-wiki Tegelen peamiselt keemiaga, Vikipeedias keemialaste artiklite loomise ja redigeerimisega. Olen siiamaani loonud järgnevad artiklid: 1. [[Sulfaatimine]], 2. [[Alginaadid]], 3. [[Osmiumtetraoksiid]], 4. [[Butüülliitium]], 5. [[Tropinoon]], 6. [[Tert-butüülliitium|''tert''-butüülliitium]], 7. [[Sec-butüülliitium|''sec''-butüülliitium]], 8. [[Liitiumhüdriid]], 9. [[Agaroos]], 10. [[Dimetüülsulfoksiid]], 11. [[Desomorfiin]], 12. [[Dibutüültinaoksiid]], 13. [[Dimetüülformamiid]], 14. [[Fukoos]], 15. [[Liitiumkloriid]], 16. [[Podofüllotoksiin]], 17. [[Heksajodobenseen]], 18. [[Trifluorometaansulfoonhape]], 19. [[Võihape]], 20. [[Magneesiumhüdroksiid]], 21. [[Magneesiumoksiid]], 22. [[Ränitetrakloriid]], 23. [[Haworthi projektsioon]], 24. [[Galaktoosdiatsetoniid]], 25. [[Atsetoniid]], 26. [[Tert-butüüldimetüülsilüülkloriid|''tert''-butüüldimetüülsilüülkloriid]], 27. [[Kloraniil]], 28. [[Heksaklorotsükloheksa-2,5-dien-1-oon]], 29. [[Trietüülamiin]]. hs48b9rgdziljnh7u5fw4lxe7pfsv14 0 683554 7193056 6751108 2026-07-14T19:09:48Z Svencapoeira 67038 7193056 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Gerroneem | pilt = Gerronema xanthophyllum.jpg | pildi_seletus = ''[[Gerronema xanthophyllum]]'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = '''Gerroneem''' ''Gerronema'' }} '''Gerroneem''' (''Gerronema'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''[[Gerronema xanthophyllum]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/123930 Gerroneem] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] e52gtefs2x9157nhi5bhii4ops87xrt 0 685198 7193330 7192544 2026-07-15T10:08:51Z ~2026-39685-51 233522 7193330 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} {{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}} Allpool on täielik ülevaade [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]e ametialastest välisvisiitidest. Visiitide arv riigi kohta, mida [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]] on külastanud: * '''Üks''': [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Austria]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Djibouti]], [[Etioopia]], [[Filipiinid]], [[Ghana]], [[Hiina]], [[Iisrael]], [[India]], [[Jaapan]], [[Kasahstan]], [[Katar]], [[Kolumbia]], [[Kosovo]], [[Kuveit]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Maroko]], [[Mehhiko]], [[Montenegro]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Pakistan]], [[Palestiina]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rootsi]], [[Serbia]], [[Singapur]], [[Sloveenia]], [[Usbekistan]] ja [[Vatikan]] * '''Kaks''': [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Egiptus]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Iirimaa]], [[Itaalia]], [[Kanada]], [[Moldova]], [[Saudi Araabia]], [[Soome]], [[Šveits]] ja [[Türkmenistan]] * '''Kolm''': [[Albaania]], [[Eesti]], [[Jordaania]] ja [[Türgi]] * '''Neli''': [[Ameerika Ühendriigid]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Taani]] ja [[Ukraina]] * '''Viis''': [[Küpros]] ja [[Luksemburg]] * '''Kuus''': [[Prantsusmaa]] * '''Seitse''': [[Saksamaa]] * '''Nelikümmend kolm''': [[Belgia]] {| class="wikitable sortable" !Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 1.–2. detsember 2024 || [[Kaja Kallas]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis]]e, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk]]iga, et avaldada esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. See oli Kallase esimene välisvisiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]]na. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3.–4. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO välisministrite kohtumise raames [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]], [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]], [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Gabrielius Landsbergis]]e, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]i, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]e ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamise, Venemaast lähtuva ohu ohjamise ja NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmise küsimustele. |- | {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 5.–6. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Valletta]]s [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|31. OSCE ministrite]] kohtumise raames [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]i, [[Kasahstani välisminister|Kasahstani välisministri]] [[Murat Nurtleu]], [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]i, [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i ja [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga. Kohtumisel käisitleti järgmisi teemasid: piirkonna julgeolek ja stabiilsus; vajadus teha tihedamat koostööd Ukraina abistamiseks võitluses Venemaa vastu; koostöö sanktsioonidest kõrvalehoidmise ärahoidmisel; ELi ja Aserbaidžaani partnerlus ning Aserbaidžaani ja Armeenia normaliseerimisprotsess; ELi ja Armeenia koostöö tugevnemine kõigis sektorites, julgeolekust ja vastupanuvõimest kuni demokraatlike reformideni; ELi välisministrite vaheline parem ja tõhusam koostöö. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 11. detsember 2024 || Kaja Kallas ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] osalesid [[Brüssel]]is näituse „Hääled vanglast“ avamisel. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga. Arutati Venemaa sekkumist Moldova siseasjadesse. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa]] välisministri [[Annalena Baerbock]]i, [[Prantsusmaa]] välisministri [[Jean-Noël Barrot]]', [[Hispaania]] välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri [[José Manuel Albares]]e, [[Itaalia]] välisministri [[Antonio Tajani]], [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]] ja [[Ukraina]] välisministri [[Andri Sõbiha]]ga. Räägiti sellest, kuidas Venemaa destabiliseerib hübriidohtude ja küberrünnakute abil Euroopat, et Ukraina vajab võiduks rohkem tuge ja olukorrast Süürias. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 14.-15. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Al-‘Aqabah]]'is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Katari peaminister|Katari peaministri]] ja [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Liibanoni välis- ja väljarändajate minister|Liibanoni Välis- ja väljarändajate ministri]] [[Abdallah Bou Habib]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] ja [[Araabia Ühendemiraatide välisminister|Araabia Ühendemiraatide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Prantsusmaa Euroopa ja välisminister|Prantsusmaa Euroopa ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Araabia Liiga peasekretär|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega ja [[ÜRO erisaadik Süürias]] [[Geir Otto Pedersen]]iga, mil arutlus oli Süürias arenguid ning võimalusi, kuidas toetada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks Süürias. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välisminister|Iirimaa välisministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, Gruusia, olukord Lähis-Idas ja Valgevene. Tegemist esimest kord Euroopa Liidu välisasjade nõukogul. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 21-22. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Põhja-Lõuna tippkohtumine [[Saariselkä]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, mil arutlus oli Euroopa ees seisvaid võtmeküsimusi pingelises geopoliitilises kliimas. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 9. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ukraina kaitsekontaktgrupis – foorum]]il [[Ramsteini õhuväebaas]]il [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]<nowiki/>ga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Lloyd Austin]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Argentina kaitseminister|Argentina kaitseministri]] [[Luis Petri]]ga, [[Austraalia asepea- ja kaitseminister|Austraalia asepea- ja kaitseministri]] [[Richard Marles]]ega, [[Austria kaitseminister|Austria kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister|Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministri]] [[Zukan Helez]]'ega, [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Gruusia asepea- ja kaitseminister|Gruusia asepea- ja kaitseministri]] [[Irakli Šikovani]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Keenia kaitseminister|Keenia kaitseministri]] [[Soipan Tuya]]ga, [[Kosovo kaitseminister|Kosovo kaitseministri]] [[Ejup Maqedonci]]ga, [[Libeeria kaitseministri kohusetäitja]] [[Geraldine J. George]]ga, [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, [[Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseminister|Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseministri]] [[Judith Collins]]ega, [[Lõuna-Korea kaitseministri kohusetäitja]] [[Kim Seon-ho]]ga ja [[Tuneesia kaitseminister|Tuneesia kaitseministri]] [[Imed Memmich]]'ega, mil arutlus oli Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumisele. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10-11. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, mil arutlus oli Süüria teemalisel Quinti kohtumisel. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 12. jaanuar 2025 || Kaja kallas kohtus [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Araabia Liiga|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Süüria välisminister|Süüria ülemineku välis- ja immigratsiooniministri]] [[Asaad Hassan al-Shaybani]]ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Katari pea- ja välisminister|pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Liibanoni välis- ja immigratsiooniminister|Liibanoni välis- ja immigratsiooniministri]] [[Abdallah Bou Habib]]ega, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Abdullah Al Yahya]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja , [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli üleminekuprotsessi [[Süüria]]s, kus loodetakse stabiilsusele pärast kauaaegse valitseja [[Bashshār al-Asad]] langemist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Austria liidukantsler|Austria liidukantsleri kohusetäitja]] [[Alexander Schallenberg]]ega. Arutati EL-i välispoliitikat. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga. Arutati EL ja Island seisavad Ukraina küsimuses ühtselt ja jagavad ühiseid julgeolekuhuve. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 16. jaanuar 2025 || Kaja Kallas osales koos teiste volinikega [[Belglaste kuningas|belglaste kuninga]] korraldatud uusaasta vastuvõtul [[Brüssel]]is. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Arutati relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe kohta. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 24. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Türgi Suure Rahvusassamblee spiiker|Türgi Suure Rahvusassamblee spiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]'ega ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]-Türgi suhetele ja olukorrale piirkonnas: [[Süüria]], [[Gaza]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukraina]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted, hübriidohud ning olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Moldova]]s. Kaja Kallas kohtus [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlus oli valimata jätmine ja [[Aljaksandr Lukašenka|Lukašenka]] rahukõnelused Ukraina teemal, arutati ka viisa- ja legaliseerimisküsimusi, samuti Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta. |- | {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 10. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Vatikan]]is [[Paavst|Tema Pühaduse paavsti]] [[Franciscus]]ega, mil arutlus oli Venemaa sõda Ukrainas ning vajadust õiglase ja püsiva rahu järele, mis tagab Ukraina tuleviku. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11. veebruar 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] kohtusid [[Pariis]]is tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[J. D. Vance|James David Vancega]], mil arutlus oli tollimaksud ajendasid lubama täpsustamata vastumeetmeid, mis võiks kuulutada täieliku kaubandussõja algust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli ettevalmistusi juunis [[Haag]]is toimuvaks NATO tippkohtumiseks. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus kohtus [[Hiina välisminister|Hiina välisministri]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli EL-[[Hiina]] kahepoolsete suhete seisu ja laiemat geopoliitilist olukorda. Kaja Kallas arutas koos [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, mis eesmärgi oli vajadus Euroopa partneritele, mida Euroopa võib USA-lt vajada, et jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist julgeolekulepet. Kaja Kallas kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus oli uued vabad ja ausad valimised ainus väljapääs Gruusia kriisist. Salome Zurabišvili andis Kaja Kallasele, et konfidentsiaalne ümbriku kirjaga. Kaja Kallas kohtus [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Ng Eng Hen]]iga, mil arutlus oli geopoliitilised ja julgeolekuarengud [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s ning muid julgeolekuküsimusi. Kaja Kallas võttis suur au vastu [[Ewald von Kleisti auhind]], mil on konverentsi korraldajate hinnangul andnud silmapaistva panuse rahu ja rahvusvahelise konfliktihalduse hüvanguks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, mil arutlus oli võimalusi, kuidas suurendada oma toetust Ukrainale, suurendada survet Venemaale, aga ka võimalusi tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd. |- | {{riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || töövisiit || 19.–21. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Kaplinn]]as ja [[Johannesburg]]is, mil eesmärk oli tugevdada ELi ning Lõuna-Aafrika suhteid ning osaleda [[G-20]] välisministrite kohtumisel ja tähistatakse ELi ja Aafrika partnerluse 25. aastapäeva, mis kulmineerus tippkohtumisega ELi ja Aafrika liidritega. Kaja Kallas kohtus Kaplinnas [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, mil arutlus oli EL jääb usaldusväärseks ja prognoositavaks partneriks nii Lõuna-Aafrikale kui ka kogu kontinendile. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] ja [[Iraan]]. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 25. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Washington]]is [[Hudsoni Instituut|Hudsoni Instituudis]], kus vestlusel oli [[Ukraina]] kaitset, ELi solidaarsust ja Euroopa ees seisvaid raskeid otsuseid puudutavaid olulisi küsimusi. Kaja Kallas istus koos „Face the Nationi“ moderaatori [[Margaret Brennan]]iga, et arutada [[Trumpi administratsioon]]i lähenemist [[Ukraina]] sõjale ja pingelisi suhteid [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kaja Kallas pidi kohtuma [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kuid kohtumine jäi ära ajakavaprobleemide tõttu. Kaja Kallas pole siiani kohtunud USA välisministriga, mis näitab, et USA ei soovi temaga asju ajada. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 4. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Kasahstani asepeaminister ja välisminister|Kasahstani asepeaministri ja välisministri]] [[Murat Nurtileu]]ga, [[Kõrgõzstani välisminister|Kõrgõzstani välisministri]] [[Jeenbek Kulubayev]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga ja [[Usbekistani välisminister|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja]] piirkondlik mõju [[Ukraina]] transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is tulevase [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Vabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]'ega, mil arutlus oli hindamatu toetus [[Ukraina]]le ja üheskoos viiks seda veelgi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust Ukrainale ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 7. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] kaitsevajadusi ja EL kiirendakse tarnete kiirendamiseks relvade tootmist. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 10.-11. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja Taani Julgeolekunõukogu roteeruva eesistumise raames, kus vestlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[ÜRO]] koostöö teemal. 11. märtsil Kaja Kallas koos [[Eesti sotsiaalkaitseminister|Eesti sotsiaalkaitseministtri]] [[Signe Riisalo]]ga jt. osalesid ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungil, mis oli olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 12.-14. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Québec]]is [[Charlevoix]]'s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli keskenduvad olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni]] ees, stabiilsusele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, käimasolevatele kriisidele [[Haiti]]l ja [[Venezuela]]s ning rahu- ja julgeolekuprobleemidele [[Aafrika]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria välisministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suhted ning olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 18. märts 2025 || Kaja Kallas [[London]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, mil arutlus oli EL ja Ühendkuningriik tihedamat koostööd, et võtta suuremat vastutust Euroopa julgeoleku eest. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kaja Kallas osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 23. märts 2025 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi ja Egiptuse suhteid, [[Gaza kriis]], ka muud piirkondlikud julgeolekuprobleemid. |- | {{riigi ikoon|Iisrael}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, [[Iisraeli välisminister|Iisraeli välisministri]] [[Gideon Sa'ar]]iga ja Iisraeli opositsiooniliidri [[Ya'ir Lapid]]iga, mil arutlus oli [[Gaza konflikt]]i, humanitaarabi takistamatu juurdepääsu ja ulatusliku jaotuse tähtsust Gazasse ja kogu ulatuses ning kutsuda üles viivitamatult naasma relvarahu ja pantvangide vabastamise lepingu täieliku rakendamise juurde. Kaja Kallas külastas Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik. |- | {{riigi ikoon|Palestiina}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina omavalitsuse president|Palestiina omavalitsuse presidendi]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlus oli Gaza ülesehitus, reformida haridussüsteem, tugevdada avalike teenuste pakkumist. |- | {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja piirkondlikule mõjule Ukrainale]], transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele. |- | {{riigi ikoon|Usbekistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Taškent]]is [[Usbekistani president|Usbekistani presidendi]] [[Shavkat Mirziyoyev]]iga ja [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Kasahstan}} || töövisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul [[Almatõ]]s [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Kasahstani välisminisiter|Kasahstani välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || eravisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas osales õhtul [[Berliin]]is [[Henry Kissingeri auhind|Henry Kissingeri auhinna]] tseremoonial, kus antakse koos [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga Ameerika Akadeemia Berliin kõrge tunnustuse eest, tegemist oli ületanud paljud väljakutsed, saanud tagasi oma koha Euroopas ja hääle maailmas. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 31. märts 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Madriid]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga ja Itaalia välisministeeriumi asekantsleri [[Maria Tripodi]]ga, mil arutlus oli Euroopa kaitse/valmidus 2030. aasta ühise valge raamatu ning [[Euroopa julgeolek]]u tugevdamise ja [[Ukraina]] toetamise üle. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 2.-3. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Varssavi]]s [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]<nowiki/>ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli Ukraina abistamiseks ära teha ja kaitseks väga kiiresti ära teha, mida vaja rahastamise, ühishangete ja ka juhtprojektide puhul palju elemente. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 4. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, mil arutlus oli ELi ja [[Jaapan]]i kahepoolseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu koostöö süvendamisele 2024. aasta novembris sõlmitud ELi ja Jaapani julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja võimaldamise kolmandate riikide poolt, [[Põhja-Korea|KRDV]] vägede saatmise Venemaale ja KRDV ebaseaduslikud relvaveod Venemaale, rikkudes mitmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Ukrainat jõu abil rahu taotlemisel kui ta võitles Venemaa agressioonisõja vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] tugevdamiseks, rahujõupingutuste edendamist ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamist. |- | {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 7. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Podgorica]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga ja [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]'iga, mil arutlus oli koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja osales koos [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'iga Euroopa rahutagamisrahastu rahastatud varustuse ülevaatamises. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 8. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]aga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Albaania Euroopa ja välisminister|Albaania Euroopa ja välisministri]] [[Igli Hasani]]ga ja [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, mil arutlus oli ELi-Albaania julgeoleku- ja kaitsedialoogi. Kaja Kallas osales Euroopa Investeerimispanga toetus- ja laenulepingute allkirjastamisel Durrës–Rrogozhinë raudtee arendamiseks ja esines üliõpilastele ja kodanikuühiskonna esindajatele. |- | {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 9. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[EUFOR Althea vägesid]] kõrge esindaja [[Florin-Marian Barbu]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja]] [[Christian Schmidt]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli Euroopa perspektiiv, mis oli endiselt elus kui lahendas probleemi nimega [[Milorad Dodik]]. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 14. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luksemburg]]is [[Välisministeerium|Välisministeerium kantsleri]] [[Jonatan Vseviov]]iga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, viimaseid arenguid [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s, koostööd [[Lääne-Balkan]]i partneritega ning olukorda [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 23. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga, mil arutlus oli Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Moldovale antud varustuse. Kaja Kallas osales Moldova riiklikule politseile annetatud EL-i rahastatud varustuse üleandmisel. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 25. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 7.-8. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 9. mai 2025 || Kaja Kallas osalesid [[Kiiev]]is ja [[Lviv]]is koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, kus käisid Euroopa päeva koos Ukraina ja selle rahvaga ühtselt kestva rahu nimel. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 12. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, mil arutlus oli Venemaa viivitamatult Ukrainaga kokku leppima 30-päevases vaherahus, et sillutada teed püsiva rahu läbirääkimistele. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 13. mai 2025 || Kaja Kallas osales [[Kopenhaagen]]is [[Demokraatia tippkohtumine]]. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]<nowiki/>iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 19. mai 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[London]]is [[Euroopa Liit|ELi]] ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, mil arutlusel oli kaitse, terrorismivastase võitluse või rahu tagamisega, et kokku lepitud uues julgeoleku- ja kaitsepartnerluses. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ja olukord [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Angola välissuhete minister|Angola välissuhete ministri]] [[Tete António]]ga, [[Benini välisminister|Benini välisministri]] [[Shegun Adjadi Bakari]]ga, [[Botswana rahvusvaheliste suhete minister|Beninirahvusvaheliste suhete ministri]] [[Phenyo Butale]]ga, [[Burkina Faco välisminister|Burkina Faco välisministri]] [[Karamoko Jean-Marie Traoré]]'ga, [[Burundi välis- ja arengukoostööminister|Burundi välis- ja arengukoostööministri]] [[Albert Shingiro]]ga, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Simeón Oyono Esono Angüe]]ga, [[Elevandiluuranniki välisminister|Elevandiluuranniki välisministri]] [[Kacou Houadja Léon Adom]]ega, [[Eritrea välisminister|Eritrea välisministri]] [[Osman Saleh]]'ega, [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timotheos]]ega, [[Gaboni välisminister|Gaboni välisministri]] [[Régis Onanga Ndiaye]]ga, [[Gambia välisminister|Gambia välisministri]] [[Mamadou Tangara]]ga, [[Ghana välisminister|Ghana välisministri]] [[Samuel Okudzeto Ablakwa]]ga, [[Guinea välisminister|Guinea välisministri]] [[Morissanda Kouyaté]]'ga, [[Guinea-Bissau välisminister|Guinea-Bissau välisministri]] [[Carlos Pinto Pereira]]ga, [[Kameruni välisminister|Kameruni välisministri]] [[Lejeune Mbella Mbella]]ga, [[Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade minister|Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade ministri]] [[Sylvie Baïpo-Temon]]iga, [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Dhoihir Dhoulkamal]]iga, [[Kongo Demokraatlik Vabariigi välisminister|Kongo Demokraatlik Vabariigi välisministri]] [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]iga, [[Kongo Vabariigi välisminister|Kongo Vabariigi välisministri]] [[Jean-Claude Gakosso]]ga, [[Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete minister|Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Mpotjoane Lejone]]ega, [[Libeeria välisminister|Libeeria välisministri]] [[Sara Beysolow Nyanti]]ga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, [[Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Monday Simaya Kumba]]ga, [[Madagaskari välisminister|Madagaskari välisministri]] [[Rasata Rafaravavitafika]]ga, [[Malawi välisminister|Malawi välisministri]] [[Nancy Tembo]]ga, [[Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulaye Diop]]iga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Mauritiuse välisminister|Mauritiuse välisministri]] [[Ritish Ramful]]iga, [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mosambiigi välisminister|Mosambiigi välisministri]] [[Maria Manuela Lucas]]ega, [[Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse minister|Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse ministri]] [[Selma Ashipala-Musavyi]]ga, [[Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon minister|Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon ministri]] [[Bakary Yaou Sangaré]]'ega, [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, [[Rwanda välisminister|Rwanda välisministri]] [[Olivier Nduhungirehe]]ga, [[Sambia välisminister|Sambia välisministri]] [[Mulambo Haimbe]]ga, [[São Tomé ja Príncipe välisminister|São Tomé ja Príncipe välisministri]] [[Gareth Guadalupe]]ga, [[Roheneemesaarede välisminister|Roheneemesaarede välisministri]] [[Rui Alberto de Figueiredo Soares]]ega, [[Senegali välisminister|Senegali välisministri]] [[Yassine Fall]]iga, [[Seišellide välis- ja turismiminister|Seišellide välis- ja turismiministri]] [[Sylvestre Radegonde]]ega, [[Sierra Leone välisminister|Sierra Leone välisministri]] [[Timothy Kabba]]ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Hussein Al-Amin]]'iga, [[Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Pholile Shakantu]]ga, [[Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööminister|Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööministri]] [[Mahmoud Thabit Kombo]]ga, [[Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniminister|Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniministri]] [[Robert Dussey]]'ega, [[Tšaadi välisminister|Tšaadi välisministri]] [[Abdoulaye Sabre Fadoul]]ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Uganda välisminister|Uganda välisministri]] [[Jeje Odongo]]ga ja [[Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse minister|Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse ministri]] [[Amon Murwira]]ga, mil arutlus oli investeeringuid ja majanduskoostööd, kui ka julgeoleku-, migratsiooni- ja kliimaküsimusi, kus tähistas 25 aasta möödumist esimesest ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisest. |- | {{riigi ikoon|Serbia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Belgrad]]is [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]iga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]ega, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]iga, [[Serbia Euroopa integratsiooni minister|Serbia Euroopa integratsiooni ministri]] [[Nemanja Starović]]iga ja [[Serbia Rahvusassamblee president|Serbia Rahvusassamblee presidendi]] [[Ana Brnabić]]iga, mil arutlus oli reforme, kandidaatriikide välispoliitilist suunda ja meie ühiseid julgeoleku- ning geopoliitilisi huve. |- | {{riigi ikoon|Kosovo}} || töövisiit || 22. mai 2025 || Kaja Kallas külastas [[Prishtina]]s Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos ([[EULEX]]). |- | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || töövisiit || 23. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Skopje]]s [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Põhja-Makedoonia välisminister|Põhja-Makedoonia välisministri]] [[Timčo Mucunski]]ga ja [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Timčo Mucunski]]ga, kus avas esimese julgeoleku- ja kaitsedialoogi ELi ja Põhja-Makedoonia vahel ning külastas Balkani meditsiinilise töörühma alalist organisatsiooni (BMTF SO). |- | {{riigi ikoon|Singapur}} || töövisiit || 30.-31. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Singapur]]is [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]ega, [[Singapuri peaminister|Singapuri peaministri]] [[Lawrence Wong]]ega, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga ja [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Chan Chun Sing]]iga, kus esines Shangri-La Dialogue konverentsil dialoogi teisel plenaaristungil kõnega „Stabiilsuse tagamine konkurentsitihedas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 1.-2. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Manila]]s [[Filipiinide president|Filipiinide presidendi]] [[Bongbong Marcos]]ega ja [[Filipiinide välisminister|Filipiinide välisministri]] [[Enrique Manalo]]ga, kus pärast kohtumist [[De La Salle'i ülikool]]is üliõpilastega avalikul koosolekul ja ka kodanikuühiskonna esindajatega. |- | {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 12. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Ukraina pikaajalisele toetamisele. Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales kohtumisel taas ja NATO peasekretär Mark Rutte osales esimest korda. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 19.-20. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Genf]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, kus arutlusele [[Iraani välisminister|Iraani välisministri]] [[Abbas Araghchi]]ga tuumaläbirääkimisi, et Iraanile diplomaatilise ettepaneku konflikti leevendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, samuti olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Euroopa]] julgeolek. Samal ajal Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid [[Euroopa Liit]]-[[Kanada]] kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus ELi ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise tseremoonial. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.-25. juuni 2025 || 24. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[G7]] raames välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli [[Iraan]]i üles tegema täielikku koostööd [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]iga. 25. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga , mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Jerevan]]is [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Hatšhaturjan]]iga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga ja [[Armeeni välisminister|Armeeni välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]iga, kus käis noorte Euroopa suursaadikutega, noorte nõuandekomisjoni esindajate ja Erasmus+ programmi vilistlastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli juhtide tippkohtumise ettevalmistamisel [[Hiina]]s ning kahepoolseid küsimusi ja laiemat geopoliitilist olukorda, kus [[Lähis-Ida]] olukorda ja tervitasid [[Iisrael]]i ja [[Iraan]]i vahelise pingete deeskalatsiooni. |- | {{riigi ikoon|Malaisia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus 32. korda [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i piirkondliku foorumi ministrite ja 58. korda Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel [[Kuala Lumpur]]is [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Brunei sultani ja esimene välisminister|Brunei sultani ja esimene välisministri]] [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Maris Sangiampongsa]]ga, [[Vietnami asepeaministri ja välisminister|Vietnami asepeaministri ja välisministri]] [[Bùi Thanh Sơn]]iga, mil arutlus oli piirkondlike ja ülemaailmsete julgeolekuküsimuste üle. Samal ajal Kaja Kallas kohtus [[Malaisia kuningas|Malaisia kuninga asetäitja]] [[Nazrin Shah|Perak'i sultani Nazrin Shah'ega]], [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministri]] [[Anwar Ibrahim]]iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega, [[India liidu välis- ja tekstiiliminister|India liidu välis- ja tekstiiliministri]] [[Pabitra Margherita]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega, mil arutlusel oli sidemeid süvendada. |- | {{riigi ikoon|Jaapan}} || töövisiit || 23. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Tokyo]]s ja [[Osaka]]s 30. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Jaapan]]i tippkohtumisel [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministri]] [[Shigeru Ishiba]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga ja [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Gen Nakatani]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus ning tihedate sidemete veelgi süvendamises, sealhulgas uue kaitsetööstuse dialoogi kaudu. Nad külastasid Osakas [[Expo 2025]]. |- | {{riigi ikoon|Hiina}} || töövisiit || 24. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Peking]]is 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Hiina]] tippkohtumisel [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina Rahvavabariigi presidendi]] [[Xi Jinping]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina peaministri]] [[Li Qiang]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid kõigis selle aspektides, samuti globaalseid ja geopoliitilisi küsimusi. Tippkohtumine tähistas Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatiliste suhete loomise 50. aastapäeva. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 28.-30. august 2025 || 28.-29. augustil Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Kopenhaagen]]is [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]ga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu. 29.-30. augustil Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri kohusetäitja]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] survestamine läbirääkimistele ja rahule, külmutatud varade kasutusele võtmine [[Ukraina]], jätkuv toetamine ja olukord [[Lähis-Ida]]. |- | {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1. september 2025 || Kaja Kallas osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, mil arutlus oli võimalus [[Iraan]]i tuumaküsimuse lahendamiseks ja [[Euroopa Liit|EL]]i oma panuse andma. |- | {{riigi ikoon|Brasiilia}} || töövisiit || 19.-20. september 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brasília]]is [[Brasiilia president|Brasiilia presidendi]] [[Luiz Inácio Lula da Silva]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Brasiilia presidendi välispoliitika peanõuniku]] [[Celso Amorim]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]i ja Brasiilia strateegilise partnerluse taaskäivitamine ning Euroopa Komisjoni poolt hiljuti väljakuulutatud ELi ja [[Mercosuri leping]]u vastuvõtmine. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–25. september 2025 || 21. septembril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, mil eesmärk oli ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga. Kaja Kallas osales koos [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures [[Mike Waltz]]'ega, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, Lõuna-Korea suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures [[Joseph Y. Yun]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, mil arutlusel oli Eesti õhupiiri rikkumise teemal. 22. septembril Kaja Kallas osales ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel mälestuskohtumisel. Ta osales ka ELi välisministrite mitteametlikku ja [[G7]] välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega. 23. septembril Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ülddebati avamisel, mil arutlusel oli [[Ukraina]] ja [[Lähis-Ida]] teemal. Kaja Kallas kohtus juhuslikult New Yorgis tänaval [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega. 24. septembril Kaja Kallas koos [[Colombia välisministr|Colombia välisministri kohusetäitja]] [[Rosa Yolanda Villavicencio]]ga ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere Riikide Ühenduse välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas ka kohtus Lääne-Balkani riikide juhtidega. Pärastlõunal Kaja Kallas koos Saudi Araabia Kuningriigiga ülemaailmse alliansi ministrite kohtumise ning koos Saksamaa, Prantsusmaa, Aafrika Liidu ja Ühendkuningriigiga ministrite kohtumise teemal „Ühised jõupingutused Sudaani deeskalatsiooniks“. Õhtul Kaja Kallas osales USA välisministri korraldataval Atlandi-ülesel välisministrite kohtumisel. 25. septembril Kaja Kallas osaleb Maroko, Guatemala ja Prantsusmaa korraldataval naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel. Seejärel osaleb Kaja Kallas Lõuna-Aafrika Vabariigi juhitaval [[G20]] välisministrite kohtumisel, kus ta esines avaldusega. Pärastlõunal osaleb ta Palestiina ajutise kontaktkomitee ministrite kohtumisel ja esines seal sõnavõttudega. |- | {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli reparatsioonilaenu, mida toetas külmutatud [[Venemaa]] varad ja mis aitaks [[Ukraina]]l ennast kaitsta. Kaja Kallas võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök. 2. oktoobril Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga. |- | {{riigi ikoon|Kuveit}} || töövisiit || 5.-6. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus kõrgetasemeline piirkonna julgeoleku ja koostöös [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi kroonprintsi]] [[Sabah Al-Khalid Al-Sabah]]'iga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi peaministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'ega, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhteid. Kaja Kallas osales 29. Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu foorumil, mil arutlusel oli pidada kahepoolseid läbirääkimisi rahu, stabiilsuse ja säästva arengu teemal. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsuse välisminister|Prantsuse välisministri]] [[Jean Noël Barrot]]ega, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide printsi, asepeaministri ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari välisminister|Katari šeiki, peaministri ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, mil arutlusel oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] rahuplaani rakendamist [[Gaza sõda|Gaza sõja]] lõpetamiseks. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 10. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tallinn]]as [[Tallinn Digital Summit 2025]] tippkohtumisel [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister|Türgi tööstuse ja tehnoloogia ministri]] [[Mehmet Fatih Kaçır]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri asetäitja]] [[Oksana Ferchuk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa Pakosta]]ga, [[Eesti majandus- ja tööstusminister|Eesti majandus- ja tööstusministri]] [[Erkki Keldo]]ga ja [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] [[Kristina Kallas]]ega, kus Kaja Kallas kõneles tehnoloogia ja demokraatia omavahelisest seosest. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli rahalise ja sõjalise toetuse, Ukraina energiasektori julgeoleku ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise üle. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia ase- ja riigikaitseminister|Rumeenia ase- ja riigikaitseministri]] [[Ionuț Moșteanu]]ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli luua toimiv droonidevastane kaitse 2027. aasta lõpuks. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 19.-21. oktoober 2025 || 19. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Luksemburg]]is [[Iraagi välisminister|Iraagi välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd energia, julgeoleku ja rände valdkonnas. 20.-21. oktoobril Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, Euroopa Liidu suhted [[Vaikse ookean]]i piirkonna riikidega, arengud [[Lähis-Ida]]s ning olukord [[Sudaan]]is, [[Moldova]]s ja [[Gruusia]]s. |- | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 22 oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is Lääne-Balkaani tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaine|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krist]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]], [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Kosovo peaminister|Kosovo peaministri]] [[Albin Kurti]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajic]]'ega, [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister|Prantsusmaa Euroopa asjade ministri]] [[Benjamin Haddad]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Poola asevälisminister|Poola asevälisministri]] [[Henryka Moscicka-Dendys]]ega, [[Serbia valitsusjuht|Serbia valitsusjuhi]] [[Duro Macut]]ega, [[Sloveenia riigisekretär]]i [[Neva Grasic]]'ega, mil arutlus oli süvendada koostööd julgeoleku, energeetika ja majanduse valdkonnas. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 20.-21. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist ja [[Lähis-Ida]] humanitaarabi kohaletoimetamiseks. Kaja Kallas kohtus Uzbekistani 18. koostöönõukogu kohtumine ELiga [[Uzbekistani välisminister|Uzbekistani välisministri]] [[Bakhtijor Saidov]]iga, mil teemal oli piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas Venemaa sõjalist agressiooni [[Ukraina]], [[Afganistan]]i ja [[Lõuna-Kaukaasia]] vastu. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. oktooril Kaja Kallas kohtus esimesel [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Egiptus]]e tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, mil arutlusel oli luua rohkem investeeringuid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas [[Ukraina]], [[Lähis-Ida]], [[Sudaan]]i ja [[Liibüa]] osas. Kaja Kallas koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil Egiptuse presidendi ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga. 23. oktoobril Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s. 24. oktoobril Kaja Kallas osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il. Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik]]u [[Marta Kos]]ega allkirjastasid Brüsselis [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]i ELi ja [[Usbekistan]]i vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 30. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, kus toimus rahvusvahelisel konverentsil rahu ja heaolu toetamiseks Suure järvistu piirkonnas. |- | {{riigi ikoon|Colombia}} || töövisiit || 9.-10. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Santa Marta]]s 4. [[Euroopa Liit|ELi]]-[[Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus|LAKRÜ]] tippkohtumisel kaaseesistuja [[Kolumbia president|Kolumbia presidendi]] [[Gustavo Petro]]ga, mil koostati ELi ja LAKRÜ'e ühisdeklaratsioon ning kaks teemapõhist deklaratsiooni: üks kodanike julgeoleku ja teine ​​kahe piirkonna vahelise hoolduspakti kohta. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 5. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega ja [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kreeka}} || töövisiit || 6. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega ja [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete. |- | {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 11.-12. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Niagara]]s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli võimaluse mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme. |- | {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 17. november 2025 || Kaja Kallas osales [[Tirana]]s [[Seitsmes ühinemiskonverents]]il [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, mil eesmärgi oli Albaanial õnnestus avada kõik ELi läbirääkimiste peatükid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil eesmärgi oli ELi ja Moldova sidemed oli tugevamad kui kunagi varem ning Moldova Euroopa-suunalise tee ja ambitsioonika reformikava toetamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]'ega ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'ega, mil eesmärgi oli piirkondlik stabiilsus ja tulevased koostöövõimalused ja ELi liikmelisus oli ühine eesmärk. |- | {{riigi ikoon|Angola}} || töövisiit || 24.-25. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid 7. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel ja ELi ja Aafrika Liidu partnerluse 25. aastapäeva tähistav tippkohtumisel [[Luanda]]s, mil arutlusel oli tugevdada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu rahu, julgeolek, valitsemine ja mitmepoolsus, rahva heaolu, ränne ja liikuvus. |- | {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik [[Dubravka Šuica]]ga osalesid [[Barcelona]]s Vahemere Liidu piirkondliku foorumil, kus oli Vahemere pakti avamise ürituse kaasesimees koos ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning deklaratsiooni 30. aastapäeval. Järgnes 10. Vahemere Liidu piirkondlik foorum, mis tõi kokku ELi ja Vahemere piirkonna välisministrid. |- | {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. detsember 2025 || 3. detsembril Kaja Kallas kohtus välisministrite ja delegatsioonide juhtide kohtumisel [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, kus korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja. 4. detsembril 4. detsembril Kaja Kallas kohtus [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, mil arutlusel oli [[Lääne-Balkan]]i riikide ELiga integreerumise ning energeetika, julgeoleku ja ELiga integreerumise eelseisvaid prioriteete. Kaja Kallas esines ka OSCE ministrite nõukogu avaistungil. |- | {{riigi ikoon|Katar}} || töövisiit || 6. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Doha]]s [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga ja [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, kus nad osalesid „Vahendus killustatuse ajal“ avapaneelil. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 7. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Amman]]is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga ja [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, kus nad külastasid Jordaania rahvusvahelist politseikoolituskeskust. |- | {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konverentsil [[Haag]]is [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, kus osales diplomaatilisel konverentsil Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konventsiooni vastuvõtmiseks, mil eesmärgi oli olulise sammu vastutuse suunas, luues komisjoni Venemaa sõjakahjude hüvitamise nõuete lahendamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu. Kaja Kallas kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mille eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks. |- | {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 8.-10. jaanuar 2026 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi Egiptuse partnerluse osana konkurentsivõimet ja rohepööret ning küberjulgeolekus ja terrorismivastases võitluses. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega ja [[Liidupäev|Bundestagi]] väliskomisjoni esimehe [[Armin Laschet]]ega. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 15. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|ELi Nõukogu eesistujariigi]] kohtumisel [[Nikosia]]s [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli kujundada sündmuste käiku maailmas, [[Euroopa Liit|EL]] astuma samme ning käegakatsutavaid tulemusi julgeoleku, stabiilsuse ja väärtuste valdkonnas. Kaja Kallas külastas Nikosias [[ÜRO puhvertsoon Küprosel|ÜRO puhvertsooni tänavat]], kus betoonplokid eraldavad Kreeka ja Türgi kogukondi. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli jõupingutused taas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] peatamisele suunata, et rünnakuid tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu [[Ukraina]]s eriti raske talve ajal. |- | {{riigi ikoon|India}} || viisakusvisiit || 25.-27. jaanuar 2026 || 25. jaanuaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[Euroopa Liit|EL]] ja India tippkohtumisel [[Delhi]]is [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, mil arutlusel oli ettevalmistus kaitse- ja julgeolekuleppe sõlmimise alla kirjutama. 26. jaanuaril Kaja Kallas osales India Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil ja kohtus India mõttekodadega ning osales dialoogis noorte kodanikuühiskonna juhtide, ettevõtjate ja üliõpilastega. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga. 27. jaanuaril Kaja Kallas kohtus [[India kaitseminister|India kaitseministri]] [[Rajnath Singh]]iga ning osales ELi ja India tippkohtumisel, mille käigus Kaja Kallas allkirjastas uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse Indiaga. Pärastlõunal Kaja Kallas esines avalikul üritusel [[Ananta Aspeni keskus]]es. Visiit lõppes president Draupadi Murmu korraldatava banketiga. |- | {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 2.-3. veebruar 2026 || 2. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Oslo]]s [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, kus nad osalesid paneeldiskussioonil Oslo julgeolekukonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega ja [[Stortingt|Norra parlamendi]] alalise välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega. 3. veebruaril Kaja Kallase koos [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga külastasid [[Tromsø]]s rannikukaitselaeva. Kaja Kallas kõneles Arktika piiride konverentsil 2026 ja osales koos välisministriga paneelile järgneval pressikonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Gröönimaa välisminister|Gröönimaa välisministri]] [[Vivian Motzfeldt]]iga ja osales Arktika linnapeade foorumil. |- | {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 5. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlusel oli peamisi geopoliitilisi väljakutseid alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina]] vastu kuni [[Arktika]] julgeoleku, Atlandi-üleste suhete, Hiina ja olukorrani [[Lähis-Ida]]s. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. veebruar 2026 || 11. veebruaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumisel Põhja-Atlandi nõukogu formaadis, NATO-Ukraina Nõukogus ja Ukraina toetusgrupi kogunemisel [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Lubomír Metnar]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli Euroopa kaitsevalmiduse kiirendatud tõstmine, järgmised sammud Ukraina järjepideval toetamisel, kaitsekulutuste kasvatamine ja kaitsetööstuse võimekuse laiendamine, SAFE laenumeede ja sõjalise liikuvuse digitaliseerimine ning sõjalise liikuvuse digitaliseerimise projektid. 12. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kaja Kallas osales [[München]]is 62. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus plaanis mitmel sessioonil ja kohtumisel. Kaja Kallas osales avapaneelil „Murdepunkt: rahvusvaheline kord reformi ja hävingu vahel“. 14. veebruaril Kaja Kallas esindas Euroopa Liitu [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ning osales mitmepoolsel merejulgeoleku teemalisel kohtumisel. 15. veebruaril Kaja Kallas pidas avakõne ja osales paneelil „Eurooplased kogunevad: oma tegutsemisvõime taastamine karmimas maailmas“. |- | {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 19. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga. Pärastlõunal Kaja Kallas osales Rootsi riikliku julgeolekunõukogu koosolekul. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 20. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Kraków]]is E5 kaitseministrite kohtumisel [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga ja [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, mil arutlusel oli Euro-Atlandi ja Euroopa kaitse, hübriidohtude ning Ukrainaga seotud teemasid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina vastu]] ja olukord [[Lähis-Ida]]s. Kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal. |- | {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 4. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, mil arutlusel oli olukorrale [[Lähis-Ida]]s ja Euroopa inimeste abistamisele krisipiirkonnas, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa survestamisele sõja]] lõpetamiseks ning julgeolekule Läänemere piirkonnas ja Euroopas laiemalt. |- | {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 5. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Zürich]]is Churchilli-teemalise loengu [[Zürichi Ülikool]]is [[Šveitsi asepresident|Šveitsi asepresidendi]] [[Ignazio Cassis]]ega ja Šveitsi Liidunõukogu liikme [[Martin Pfisteriga]], mil arutlusel oli Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolset koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Kaja Kallase koos Ignazio Cassisega allkirjastasid ühisdeklaratsiooni Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise kohta. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda]] [[Ukraina]] vastu, Euroopa julgeolekustrateegia, olukord [[Lähis-Ida]]s ja ELi lõunanaabruskond. |- | {{riigi ikoon|Nigeeria}} || töövisiit || 23. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Abuja]]s [[Nigeeria president|Nigeeria presidendi]] [[Bola Tinubu]]ga ja [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, mil arutlusel oli ambitsioonika uue peatüki meie [[Euroopa Liit|ELi]] ja Nigeeria suhetes. Kaja Kallase kohtus ka [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse komisjoni presidendi]] [[Omar Touray]]'ega, mil arutlusel oli koostöö süvendamiseks reaalne hoog, alates terrorismivastasest võitlusest ja rände haldamisest kuni kaubanduse ja investeeringute edendamiseni. |- | {{riigi ikoon|Ghana}} || töövisiit || 24. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Accra]]s [[Ghana asepresident|Ghana asepresidendi]] [[Jane Naana Opoku-Agyemang]]ega ja [[Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise minister|Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise ministri]] ja [[Ghana kaitseminister|Ghana kaitseministri kohusetäitja]] [[Cassiel Ato Forson]]iga, mil arutlusel oli tihedamalt koostööd valdkondades ja olulised Euroopa kui ka Ghana kodanikele, näiteks terrorismivastane võitlus, konfliktide ennetamine ja küberturvalisus. Oli olulisem kui kunagi varem teha koostööd usaldusväärsete partneritega. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 26.-27. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vaux-de-Cernay Abbey]]'es [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga, [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, [[Lõuna-Korea välisminister|Lõuna-Korea välisministri]] [[Cho Hyun]]iga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus arutlusel oli mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme, sealhulgas valdkondadevahelisi ohte, globaalset juhtimist ja ülesehitust. |- | {{riigi ikoon|Ukraina}} || mitteametlik || 31. märts 2026 || Kaja Kallas koos [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Ukraina esimene asepeaminister ja energiaminister|Ukraina esimene asepeaminister ja energiaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina veteranide asjade minister|Ukraina veteranide asjade ministri]] [[Natalia Kalmõkova]]ga, kus nad osalesid [[Butša]]s nelja aasta möödumist [[Butša massimõrv|Venemaa massimõrvadest]]. Visiit lõppes energiavarustuse üleandmise tseremooniaga Ukraina Raudteedele. |- | {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]]l [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli piirkonna deeskalatsioon ja ruumi diplomaatiale püsiva kokkuleppe saavutamiseks ning [[Hormuzi väin]] avatud läbipääsuks. Kaja Kallas külastas [[At-Turaifi ringkond|At-Turaifi ringkonnas]] [[Diriyah]]is, [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat kohta, kus oli esimese Saudi riigi sünnikoht. |- | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Abu Dhabi]]is [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, mil arutlusel oli [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani õigustamatute rünnakute vastu]] Araabia Ühendemiraatide suveräänsuse, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu. |- | {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 13. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s [[New York|New Yorgis]] ÜRO suursaadiku [[Bahrein]]is [[Jamal Alrowaiei]]ga, kus arutlusel oli EL ÜRO Julgeolekunõukogule ülevaate oma partnerlusest rahu ja julgeoleku valdkonnas. Kaja Kallas kohtus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO peakorteris]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil eesmärk oli [[2026. aasta Iraani sõda|Lähis-Ida sõdu]] ja nende globaalset mõju, samuti [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõda]] [[Ukraina]]s. Kaja Kallas osales ELi liikmesriikide suursaadikutega ÜRO juures. |- | {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 15. aprill 2026 || Kaja Kallas osales ja kohtus [[Berliin]]is kolmandal rahvusvahelisel Sudaani konverentsil [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ja [[Aafrika Liidu Komisjoni esimees|Aafrika Liidu Komisjoni esimehe]] [[Mahamoud Ali Youssouf]]'ega, mil arutlusel oli [[Sudaan]]is toimuvaid viimaseid arenguid ja kooskõlastada seisukohti ning rahuläbirääkimiste taaselustamisele, abi mobiliseerimisele ja kodanikuühiskonna toetamisele. Aafrika teemal oli Iraani sõja mõju Aafrikalening olukorda [[Somaalia]]s, laiemas Suure järvistu piirkonnas ja [[Venemaa]] püüdlusi meelitada aafriklasi [[Ukraina]]s võitlema. |- | {{riigi ikoon|Maroko}} || töövisiit || 16.-17. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Rabat]]is [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, mil arutlusel oli Maroko lõunaprovintsidesse investeerimise osas, ELi lähedane ja usaldusväärne partner ja Vahemere piirkonna koostöö kujundamisel. Kaja Kallas külastas [[EuroMedi ülikool]]is, kus ta kohtus president professor [[Mostapha Bousmina]]ga ja suhtles üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is kahe riigi lahenduse rakendamise globaalse liidu kohtumisel [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco Álvarez]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlusel oli ELi uue partnerlus- ja koostöölepingu parafeerimisel. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 21. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi ase- ja välisminister|Tšehhi ase- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Lõuna-Kaukaasia]] ja [[Sudaan]]. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki. 24. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi. |- | {{riigi ikoon|Brunei}} || töövisiit || 27.-28. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite kohtumisel [[Bandar Seri Begawan]]is [[Brunei sultan]]i [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli ühist huvi pakkuvates küsimustes ja leida viise ASEANi-ELi dialoogipartnerluse edendamiseks ning ettevalmistusi ASEANi ja ELi suhete 50. aastapäeva tähistamiseks 2027. aastal. 27. aprillil pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Brunei Darussalami Ülikool]]i üliõpilastega. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 29.-30. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] välisministrite kohtumisel [[Kuressaare]]l [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga ja Islandi välisministeeriumi kantsleri [[Martin Eyjólfsson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamisele, [[Euroopa julgeoleku]]le, transatlantilistele suhetele ning geopoliitiliselt aktuaalsetele teemadele. |- | {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-5. mai 2026 || Enne töövisiidi Kaja Kallas kohtus juhuslik [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail lõunal Kaja kallas koos [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ja [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i jalutasid [[Jerevan]]is, kus avastas [[Jerevani Punane sild|Punane sillal]]. Õhtul Kaja Kallas koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi. 4. mail Kaja Kallas kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Eesti peaministri Kristen Michaliga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Moldova presidendi Maia Sanduga, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, Küprose presidendi Níkos Christodoulídisega, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Iirimaa peaministri Micheál Martiniga ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga osalesid [[Moldova]] põhirühmas, mil eesmärk oli suunata toetust Moldova jõupingutuste stabiilsuse ja vastupanuvõime tugevdamiseks. 5. mail Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga kohtusid Jerevanis Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, mil arutlusel oli tugevdanud koostööd julgeoleku, kriisiohje, hübriidohtude ja kübervastupidavuse valdkonnas ning eriti ühenduvuse osas energia, transpordi ja digitaalvaldkonnas. |- | {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 5. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga, mil eesmärgi oli [[Euroopa Liit|EL]] struktureerituma partnerluse arutamiseks Aserbaidžaaniga ja arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja kohta Ukraina vastu]], [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani viimaste rünnakute kohta]] [[Lähis-Ida]]s ning kaubandus-, transpordi- ja digitaalkoostöö süvendamiseks võimalused. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Suurbritannia peaminister|endise Suurbritannia peaministri]] ja [[Rahunõukogu|Rahunõukogu liige]] [[Tony Blair]]iga, mil arutlusel oli [[Gaza sektor|Gaza rahuplaani]] elluviimist. Kaja Kallas ka kohtus Brüsselis [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli geopoliitilistel teemadel. |- | {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 7.-8. mai 2026 || 7. mail Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga ja [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, mil arutlusel oli relvajõududele tarnitud [[Euroopa Liit|ELi]] rahastatud varustust, kus keskendus side-, inseneri-, logistika-, meditsiinilise toe ja kriitilise taristu kaitsmisele. 8. mail Kaja Kallas kohtus Chișinăus [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova peasminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil arutlus oli hübriidrünnakute ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja Ukraina-vastase]] mõju eesliinil. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri kohuse täitja]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon]] [[Ukraina]] vastu, [[Lääne-Balkan]] ja arengud [[Lähis-Ida]]. 12. mail Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri kohusetäitja]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]]le antud 90 miljardi euro suurust laenu ning [[Euroopa Liit|EL]]i ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd. |- | {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 17. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Lennart Meri konverents]]il [[Tallinn]]as, kus kohtus [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga ja [[Financial Times]] kolumnisti [[Edward Luce]]’iga, mil teema oli olukorrast [[Iraan]]is, ELi ja USA suhetest ning loomulikult sõjast [[Ukraina]]s ja kõneluste võimalikkusest rahu saavutamiseks. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Brüssel]]is välisasjade nõukogu arengukoosseisus, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|EL]]i välistegevust alates partnerriikide säästvast arengust kuni ülemaailmse värava rollini. |- | {{riigi ikoon|Mehhiko}} || töövisiit || 20.-22. mai 2026 || 20. mail Kaja Kallas kohtus [[México]]s [[Euroopa Liit|EL]]i ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco]]ga, mil arutlusel oli jätkata koostööd ja keerulises geopoliitilises keskkonnas, et lahendada üha kasvas väljakutseid, aga ka haarata kinni uutest võimalustest. Kaja Kallas külastas [[Templo Mayor'i muuseum]]is, kus oli eksponeeritud asteekide perioodi jäänuseid, mis asus otse linna ajaloolises keskuses. 21. mail Kaja Kallas kohtus Méxicos [[Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse minister|Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse ministri]] [[Omar García Harfuch]]ga, mil arutlusel oli Mehhiko riikliku julgeoleku strateegiast ja luurepõhisest politseitööst. Kartellide ning narkootikumide ja relvade ebaseadusliku ringluse vastane võitlus on nii Euroopa kui ka Mehhiko ühistes huvides. 22. mail Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid strateegiline dialoogi ja 8. ELi ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko president|Mehhiko Presidendi]] [[Claudia Sheinbaum]]iga, kus oli ajakohastatud ülemaailmne leping ja ajutine kaubandusleping. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 27.-28. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Limassol]]is esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohusetäitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]ega, [[Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö minister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri kohusetäitja]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjademinister|Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjadeministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[India välisminister|India välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankari]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli kaitsta Euroopa Liidu huve [[Venemaa]] suhtes ning räägitakse koostamisel olevast Euroopa julgeolekustrateegiast. |- | {{riigi ikoon|Pakistan}} || töövisiit || 1. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Islamabad]]is [[Pakistani president|Pakistani presidendi]] [[Asif Ali Zardari]]ga, [[Pakistani asepea- ja välisminister|Pakistani asepea- ja välisministri]] [[Ishaq Dar]]iga ja [[Pakistani kaitseväe juhataja]] [[Asim Munir]]iga, mil teema oli 8. [[Euroopa Liit|EL]]i-Pakistani strateegilise dialoogi kohtumisel, mis andis võimaluse arutada kahepoolseid suhteid 2019. aasta juunis allkirjastatud strateegilise koostöö kava raames. Visiit toimus olulisel hetkel, kuna maailm ja see piirkond oli läbi teinud põhjalikke muutusi. |- | {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 7.-8. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stojanov]]iga, [[Horvaatia asepea- ja kaitseminister|Horvaatia asepea- ja kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ga, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Malta sise- ja julgeolekuminister|Malta sise- ja julgeolekuministri]] [[Glenn Bedingfield]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutluse teemad olid [[Ukraina]], [[varjulaevastik]] ja [[Lähis-Ida]]. |- | {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 9. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Dublin]]is [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga ning [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga ja [[Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseminister|Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseministri]] [[Thomas Byrne]]ga, mil arutlusel oli Iirimaa üle Euroopa Nõukogu roteeruva eesistujariigi rolli, kus teema olid väärtused, julgeolek ja konkurentsivõime. Iirimaa eesistumise prioriteedid peegeldavad täpselt seda, mida Euroopa vajas: meie väärtuste kaitsmist, meie julgeoleku tugevdamist ja meie konkurentsivõime suurendamist. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 10. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Korea Vabariik|Korea Vabariigi]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Korea Vabariigi president|Korea Vabariigi presidendi]] [[Lee Jae-myung]]iga ja [[Korea Vabariigi välisminister|Korea Vabariigi välisministri]] [[Cho Hyun]]ega, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus, kus tööd teabeturbelepinguga, et võimaldada salastatud teabe turvalist vahetamist. |- | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 12. juuni 2026 || Kaja Kallas osales [[Pariis]]is „Pariisi üleskutse kahe riigi lahendusele, rahu ja piirkondliku julgeoleku saavutamiseks“ foorumil, kus kohtus [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega. |- | {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 15. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister|Sloveenia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Tone Kajzer]]ega, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Tšamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni Ukraina]] vastu, olukorda [[Lähis-Ida]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – [[Hiina]] suhteid. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.-19. juuni 2026 || 18. juunil hommikul Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri kohusetäitja]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Ukraina]]s ja [[Lähis-Ida]]s rahuprotsessi. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] toetus Ukrainale ja olukord Lähis-Idas ning 21. sanktsioonide paketi suunas. 19. juunil osales Kaja Kallas Brüsselis Euroopa Ülemkogu tippkohtumise teisel päeval, kus arutati olukorda Lähis-Idas, sealhulgas [[Iraan]]is, [[Gaza]]s, [[Jordani Läänekallas|Läänekaldal]] ja [[Liibanon]]is. |- | {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 22.-23. juuni 2026 || Kaja kallas kohtus [[Araabia Liiga|Araabia Riikide Liiga]] välisministrite kohtumisel [[Amman]]is [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Liiga peasekretär]]i [[Ahmed Aboul Gheit]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Jeemeni pea-, välis- ja välismaalaste minister|Jeemeni pea-, välis- ja välismaalaste ministri]] [[Shaya al-Zindani]]ga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Iraagi asepea- ja välisminister|Iraagi asepea- ja välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Asaad Hassan al-Shaibani]]ga, [[Liibanoni välis- ja emigrantide minister|Liibanoni välis- ja emigrantide ministri]] [[Youssef Rajji]]ga, [[Palestiina välis- ja välismaalaste minister|Palestiina välis- ja välismaalaste ministri]] [[Varsen Aghabekian]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Mohieldin Salim Ahmed Ibrahim]]iga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Maroko välis-, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välis-, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Djibouti välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Djibouti välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Somaalia välisminister|Somaalia välisministri]] [[Abdisalam Abdi Ali]]ga ja [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Mohamed Mbaé Chanfiou]]ga, mil arutlusel olid [[Euroopa Liit|ELi]] ja Araabia Riikide Liiga kõrgetasemeline poliitiline dialoog ning töö uue ELi missiooni loomisel riigis. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2026 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik|Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku]] [[Marta Kos]]iga ja [[Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik|Euroopa Komisjoni siseasjade ja rändevoliniku]] [[Magnus Brunner]]iga kohtusid [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, mil arutlusel oli ühiseid väljakutseid üha ebastabiilsemas geopoliitilises keskkonnas ja uurida täiendavaid koostöövõimalusi. See toimus enne [[NATO]] tippkohtumist Ankaras. |- | {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 1.-2. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja kohusetäitja]] [[Louis J. Crishock]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli valimiste eel valitsevat olukorda, järgmise kõrge esindaja ametisse nimetamist ning riigi laiemaid sidemeid [[Euroopa Liit|ELiga]], sealhulgas majanduskoostööd. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele. |- | {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 3. juuli 2026 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]], [[Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse ning kriisivalmiduse ja -ohje volinik]] [[Hadja Lahbib]], [[Euroopa Komisjoni heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Stéphane Séjourné]], [[Euroopa Komisjoni rahvusvahelise partnerluse volinik]]u [[Jozef Síkela]], [[Euroopa Komisjoni kaubanduse ja majandusjulgeoleku ning institutsioonidevaheliste suhete ja läbipaistvuse volinik]] [[Maroš Šefčovič]], [[Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik]] [[Dubravka Šuica]], [[Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose volinik]] [[Andrius Kubilius]] ja [[Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik]] [[Magnus Brunner]] kohtusid [[University College Cork|Corki ülikoolis]] [[Cork|Corgis]] [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga ja [[Iirimaa justiits-, sise- ja migratsiooniminister|Iirimaa justiits-, sise- ja migratsiooniministri]] [[Jim O'Callaghan]]iga, mil arutlus oli julgeoleku, kaitse, valmisoleku, kaubanduse ja majandusjulgeoleku teemal, kus alustas Iirimaa eesistumist nõukogus. |- | {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 7. juuli 2026 || Hommikul Kaja Kallas koos [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]], [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]], [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]] ja [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]] lendasid [[Belgia õhuvägi|Belgia õhujõudude]] [[Airbus A330|Airbus A330 MRTT]] lennukiga [[Brüsseli lennujaam]]ast [[Ankara Esenboğa rahvusvaheline lennujaam|Ankara lennujaamasse]]. Lõunal Kaja Kallas kohtus [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, mil arutlusel oli kaitse-eelarved kollektiivse kaitse jaoks reaalseks sõjaliseks jõuks, luua tugevam Euroopa tugevamas NATOs ja keskenduma [[Ukraina]] vajadustele ennast kaitsta. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]as [[NATO|NATO kaitseministrite tippkohtumisel]] [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri kohusetäitja]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[ado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore Onshuus Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi kaitseminister|Türgi kaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseminister|Suurbritannia kaitseministri]] [[Dan Jarvis]]ega, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega ja [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, millele NATO-Ukraina Nõukogu ametlik õhtusöök välisministrite tasandil. |- | {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tone Kajzer]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ning [[Malta välis- ja Euroopa asjade minister|Malta välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Chris Fearne]]ga, mil arutlus oli 21. sanktsioonipaketiga lisandus [[Venemaa]] sanktsioonide režiimi 250 isikut ja vastase kübersanktsioonide paketi. |- | {{riigi ikoon|Etioopia}} || töövisiit || 15. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Addis Abeba]]s [[Etioopia peaminister|Etioopia peaministri]] [[Abiy Ahmed]]ega ja [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timothewos]]ega, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – [[Etioopia]] suhteid. |- | {{riigi ikoon|Djibouti}} || töövisiit || 16. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Djibouti (linn)|Djiboutis]] [[Djibouti peaminister|Djibouti peaministri]] [[Abdoulkader Kamil Mohamed]]ega, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga ja [[Djibouti kaitseminister|Djibouti kaitseministri]] [[Hassan Omar Mohamed Bourhan]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] mereväeoperatsioone ASPIDES ja ATALANTA teemal. Kaja Kallas osales allkirjastamistseremoonial ELi ja [[Djibouti]] vahelise vägede staatuse lepingu operatsiooni ASPIDES kohta. |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Euroopa Komisjon]] [[Kategooria:Euroopa Liit]] ongue3s13cp0pi130jpbg9hyr0dwonj 0 688492 7193006 6812369 2026-07-14T16:44:49Z Kuriuss 38125 7193006 wikitext text/x-wiki '''Hawaii Ülikool''' ([[inglise keel]]es ''University of Hawaiʻi'') on [[avaõiguslik ülikool]] ja ühtlasi ülikoolisüsteem Ameerika Ühendriikides [[Hawaii osariik|Hawaii osariigis]]. Ülikoolisüsteemi kuulub kolm [[ülikool]]i, seitse [[kolledž]]it ja hulk õppekeskusi laiali üle [[Hawaii saared|saarestiku]].<ref name="e21"/> Ülikoolisüsteemis õpib umbes 50 000 üliõpilast. ==Ülikoolid== *[[Hawaii Ülikool Mānoas]] (asutatud 1907 [[Honolulu]]s) *[[Hawaii Ülikool Hilos]] (asutatud 1945 [[Hilo]]s) *[[Hawaii Ülikool – West Oʻahu]] (asutatud 1976 [[Kapolei]]s [[O'ahu]] saarel) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.hawaii.edu/ Our 10 Campuses Across the Hawaiian Islands]. hawaii.edu.</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.hawaii.edu/ Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ülikoolid]] [[Kategooria:Hawaii]] 3ih35cuc9lki6dodu8h2m2bhcy0bopq 0 691885 7193139 7027217 2026-07-14T22:44:48Z Kuriuss 38125 7193139 wikitext text/x-wiki '''Artu Ellmann''' (sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1968]] [[Kiviõli]]s) on eesti geodeet.<ref name='ETBL'>[https://www.ies.ee/ETBL/ETBL-IV.pdf Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide]</ref> ==Haridus== Ta lõpetas [[Lüganuse Kool|Püssi Keskkooli]] 1986 ning Moskva Riikliku Geodeesia ja Kartograafia Ülikooli insener-geodeedi erialal 1993 ''(cum laude)''. Omandas Stockholmi [[Kuninglik Tehnikainstituut|Kuninglikus Tehnikainstituudis]] litsentsiaadi- (2001) ja doktorikraadi (2004).<ref name='ETBL' /><ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Artu_Ellmann Eesti Teadusinfosüsteem]</ref> ==Töökäik== Ta oli Riikliku Ehitusuuringute Instituudi geodeet aastatel 1993–1996, [[Maa- ja Ruumiamet|Maa-ameti]] osakonnajuhataja 1996–2000, ühtlasi [[Kehtna Kutsehariduskeskus|Kehtna Kõrgema Põllumajanduskooli]] külalislektor 1994–1999 ning Kanadas [[New Brunswicki ülikool|New Brunswicki Ülikooli]] teadur 2004–2006. 2006. aastast töötab [[Tallinna Tehnikaülikool]]is: teedeinstituudi erakorraline professor aastatel 2006–2008, professor ja geodeesia õppetooli juhataja 2008–2016, 2017. aastast [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut|ehituse ja arhitektuuri instituudi]] professor (2019. aastast täisprofessor tenuuris), teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma juht.<ref name="ETBL" /><ref name="ETIS" /> ==Teadustöö== Põhilised uurimisvaldkonnad: füüsikaline geodeesia, geodeetiliste põhivõrkude rajamine.<ref name='ETBL' /> ==Teoseid== * Artu Ellmann, [[Tõnis Oja (geofüüsik)|Tõnis Oja]], "Füüsikalise geodeesia ja gravimeetria alused", TTÜ Kirjastus, 2008, 294 lk ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Artu_Ellmann Artu Ellmann] Eesti Teadusinfosüsteemis * Artu Ellmanni [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=14553 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Ellmann, Artu}} [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti geodeedid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] tgqt54rbivcr4ms38t1zpkctru2k0g1 0 698613 7193373 6991642 2026-07-15T11:31:00Z ÕÕÕNNN 201399 Natuke kohendamist. Eemaldasin dubleerivad andmed. 7193373 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Provints | nimi = Vichy ringkond | nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Arrondissement de Vichy | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 3151,21 | pindala viide = | elanikke = | elanikke_seis = | elanikke_viide = | keskuse_nimi = [[Vichy]] | asendikaardi_pilt = File:Arrondissement Vichy Allier 2024.svg| Asendikaardi_pilt_seletus = Paiknemine Auvergne-Rhône-Alpes'i piirkonnas }} '''Vichy ringkond''' (hääldus: ''viši'') on [[ringkond (Prantsusmaa)|ringkond]] Prantsusmaal [[Auvergne-Rhône-Alpes]]'i piirkonnas [[Allier' departemang]]us. Ringkond koosneb 160 [[Vald (Prantsusmaa)|vallast]]. == Koosseis == === Kantonid === Vichy ringkonda kuuluvad järgmised kantonid (sh mõni vaid osaliselt): * [[Bellerive-sur-Allier' kanton]] (11 valda) * [[Cusset' kanton]] (4 valda) * [[Dompierre-sur-Besbre'i kanton]] (23 valda 32-st) * [[Gannat' kanton]] (40 valda 41-st) * [[Lapalisse'i kanton]] (31 valda) * [[Moulinsi 2. kanton]] (16 valda 23-st)² * [[Saint-Pourçain-sur-Sioule'i kanton]] (22 valda) * [[Souvigny kanton]] (7 valda 29-st) * [[Vichy 1. kanton]] (4 valda)¹ * [[Vichy 2. kanton]] (3 valda)¹ ¹Vichy vald on mõlemas kantonis vaid osaliselt</br> ²Moulinsi vald on selles kantonis vaid osaliselt === Vallad === Vichy ringkonnas on [[1. jaanuar|1. jaanuari]] [[2024]] seisuga järgmised vallad (sulgudes [[INSEE kood]]): {{veergude loend|laius=15em| # [[Abrest]] <small>(03001)</small> # [[Andelaroche]] <small>(03004)</small> # [[Arfeuilles]] <small>(03006)</small> # [[Arronnes]] <small>(03008)</small> # [[Avrilly (Allier)|Avrilly]] <small>(03014)</small> # [[Barberier]] <small>(03016)</small> # [[Barrais-Bussolles]] <small>(03017)</small> # [[Bayet]] <small>(03018)</small> # [[Beaulon]] <small>(03019)</small> # [[Bègues]] <small>(03021)</small> # [[Bellenaves]] <small>(03022)</small> # [[Bellerive-sur-Allier]] <small>(03023)</small> # [[Bert (Allier)|Bert]] <small>(03024)</small> # [[Billezois]] <small>(03028)</small> # [[Billy (Allier)|Billy]] <small>(03029)</small> # [[Biozat]] <small>(03030)</small> # [[Bost (Allier)|Bost]] <small>(03033)</small> # [[Boucé (Allier)|Boucé]] <small>(03034)</small> # [[Le Bouchaud (Allier)|Le Bouchaud]] <small>(03035)</small> # [[Bransat]] <small>(03038)</small> # [[Le Breuil (Allier)|Le Breuil]] <small>(03042)</small> # [[Broût-Vernet]] <small>(03043)</small> # [[Brugheas]] <small>(03044)</small> # [[Busset]] <small>(03045)</small> # [[Cesset]] <small>(03049)</small> # [[La Chabanne (Allier)|La Chabanne]] <small>(03050)</small> # [[Chantelle]] <small>(03053)</small> # [[La Chapelle (Allier)|La Chapelle]] <small>(03056)</small> # [[Chareil-Cintrat]] <small>(03059)</small> # [[Charmeil]] <small>(03060)</small> # [[Charmes (Allier)|Charmes]] <small>(03061)</small> # [[Charroux (Allier)|Charroux]] <small>(03062)</small> # [[Chassenard]] <small>(03063)</small> # [[Châtel-Montagne]] <small>(03066)</small> # [[Châtelperron]] <small>(03067)</small> # [[Châtelus (Allier)|Châtelus]] <small>(03068)</small> # [[Chavroches]] <small>(03071)</small> # [[Chezelle]] <small>(03075)</small> # [[Chirat-l'Église]] <small>(03077)</small> # [[Chouvigny]] <small>(03078)</small> # [[Cindré]] <small>(03079)</small> # [[Cognat-Lyonne]] <small>(03080)</small> # [[Contigny]] <small>(03083)</small> # [[Coulanges (Allier)|Coulanges]] <small>(03086)</small> # [[Coutansouze]] <small>(03089)</small> # [[Créchy]] <small>(03091)</small> # [[Creuzier-le-Neuf]] <small>(03093)</small> # [[Creuzier-le-Vieux]] <small>(03094)</small> # [[Cusset]] <small>(03095)</small> # [[Deneuille-lès-Chantelle]] <small>(03096)</small> # [[Diou (Allier)|Diou]] <small>(03100)</small> # [[Dompierre-sur-Besbre]] <small>(03102)</small> # [[Le Donjon]] <small>(03103)</small> # [[Droiturier]] <small>(03105)</small> # [[Ébreuil]] <small>(03107)</small> # [[Échassières]] <small>(03108)</small> # [[Escurolles]] <small>(03109)</small> # [[Espinasse-Vozelle]] <small>(03110)</small> # [[Étroussat]] <small>(03112)</small> # [[Ferrières-sur-Sichon]] <small>(03113)</small> # [[La Ferté-Hauterive]] <small>(03114)</small> # [[Fleuriel]] <small>(03115)</small> # [[Fourilles]] <small>(03116)</small> # [[Gannat]] <small>(03118)</small> # [[La Guillermie]] <small>(03125)</small> # [[Hauterive (Allier)|Hauterive]] <small>(03126)</small> # [[Isserpent]] <small>(03131)</small> # [[Jaligny-sur-Besbre]] <small>(03132)</small> # [[Jenzat]] <small>(03133)</small> # [[Laféline]] <small>(03134)</small> # [[Lalizolle]] <small>(03135)</small> # [[Langy]] <small>(03137)</small> # [[Lapalisse]] <small>(03138)</small> # [[Laprugne]] <small>(03139)</small> # [[Lavoine]] <small>(03141)</small> # [[Lenax]] <small>(03142)</small> # [[Liernolles]] <small>(03144)</small> # [[Loddes]] <small>(03147)</small> # [[Loriges]] <small>(03148)</small> # [[Louchy-Montfand]] <small>(03149)</small> # [[Louroux-de-Bouble]] <small>(03152)</small> # [[Luneau]] <small>(03154)</small> # [[Magnet (Allier)|Magnet]] <small>(03157)</small> # [[Marcenat (Allier)|Marcenat]] <small>(03160)</small> # [[Mariol]] <small>(03163)</small> # [[Le Mayet-d'École]] <small>(03164)</small> # [[Le Mayet-de-Montagne]] <small>(03165)</small> # [[Mazerier]] <small>(03166)</small> # [[Mercy (Allier)|Mercy]] <small>(03171)</small> # [[Molinet]] <small>(03171)</small> # [[Molles]] <small>(03174)</small> # [[Monestier (Allier)|Monestier]] <small>(03175)</small> # [[Monétay-sur-Allier]] <small>(03176)</small> # [[Monétay-sur-Loire]] <small>(03177)</small> # [[Montaiguët-en-Forez]] <small>(03178)</small> # [[Montaigu-le-Blin]] <small>(03179)</small> # [[Montcombroux-les-Mines]] <small>(03181)</small> # [[Monteignet-sur-l'Andelot]] <small>(03182)</small> # [[Montoldre]] <small>(03187)</small> # [[Montord]] <small>(03188)</small> # [[Nades]] <small>(03192)</small> # [[Naves (Allier)|Naves]] <small>(03194)</small> # [[Neuilly-en-Donjon]] <small>(03196)</small> # [[Nizerolles]] <small>(03201)</small> # [[Paray-sous-Briailles]] <small>(03204)</small> # [[Périgny (Allier)|Périgny]] <small>(03205)</small> # [[Pierrefitte-sur-Loire]] <small>(03207)</small> # [[Le Pin (Allier)|Le Pin]] <small>(03208)</small> # [[Poëzat]] <small>(03209)</small> # [[Rongères]] <small>(03215)</small> # [[Saint-Bonnet-de-Rochefort]] <small>(03220)</small> # [[Saint-Christophe-en-Bourbonnais]] <small>(03223)</small> # [[Saint-Clément (Allier)|Saint-Clément]] <small>(03224)</small> # [[Saint-Didier-en-Donjon]] <small>(03226)</small> # [[Saint-Didier-la-Forêt]] <small>(03227)</small> # [[Saint-Étienne-de-Vicq]] <small>(03230)</small> # [[Saint-Félix (Allier)|Saint-Félix]] <small>(03232)</small> # [[Saint-Gérand-de-Vaux]] <small>(03234)</small> # [[Saint-Gérand-le-Puy]] <small>(03235)</small> # [[Saint-Germain-de-Salles]] <small>(03237)</small> # [[Saint-Germain-des-Fossés]] <small>(03236)</small> # [[Saint-Léger-sur-Vouzance]] <small>(03239)</small> # [[Saint-Léon (Allier)|Saint-Léon]] <small>(03240)</small> # [[Saint-Loup (Allier)|Saint-Loup]] <small>(03242)</small> # [[Saint-Nicolas-des-Biefs]] <small>(03248)</small> # [[Saint-Pierre-Laval]] <small>(03250)</small> # [[Saint-Pont]] <small>(03252)</small> # [[Saint-Pourçain-sur-Besbre]] <small>(03253)</small> # [[Saint-Pourçain-sur-Sioule]] <small>(03254)</small> # [[Saint-Priest-d'Andelot]] <small>(03255)</small> # [[Saint-Prix (Allier)|Saint-Prix]] <small>(03257)</small> # [[Saint-Rémy-en-Rollat]] <small>(03258)</small> # [[Saint-Voir]] <small>(03263)</small> # [[Saint-Yorre]] <small>(03264)</small> # [[Saligny-sur-Roudon]] <small>(03265)</small> # [[Sanssat]] <small>(03266)</small> # [[Saulcet]] <small>(03267)</small> # [[Saulzet]] <small>(03268)</small> # [[Serbannes]] <small>(03271)</small> # [[Servilly]] <small>(03272)</small> # [[Seuillet]] <small>(03273)</small> # [[Sorbier (Allier)|Sorbier]] <small>(03274)</small> # [[Sussat]] <small>(03276)</small> # [[Target (Allier)|Target]] <small>(03277)</small> # [[Taxat-Senat]] <small>(03278)</small> # [[Le Theil (Allier)|Le Theil]] <small>(03281)</small> # [[Thionne]] <small>(03284)</small> # [[Treteau]] <small>(03289)</small> # [[Trézelles]] <small>(03291)</small> # [[Ussel-d'Allier]] <small>(03294)</small> # [[Valignat]] <small>(03295)</small> # [[Varennes-sur-Allier]] <small>(03298)</small> # [[Varennes-sur-Tèche]] <small>(03299)</small> # [[Vaumas]] <small>(03300)</small> # [[Veauce]] <small>(03302)</small> # [[Vendat]] <small>(03304)</small> # [[Le Vernet (Allier)|Le Vernet]] <small>(03306)</small> # [[Verneuil-en-Bourbonnais]] <small>(03307)</small> # [[Vichy]] <small>(03310)</small> # [[Vicq (Allier)|Vicq]] <small>(03311)</small> }} ==Juhtimine== Alamprefektid: *[[1945]]-[[1947]] Marcel Diebolt *[[1995]] Janine Louis *[[2005]] Jean-Pierre Maurice *[[2011]]–[[2013]] Fabienne Balussou *2013–[[2016]] Jean Almazan *2016–[[2021]] Sylvaine Astic *2021–[[2023]] Véronique Beuve *2023– Michel Tournaire == Viited == {{viited}} {{koord|tüüp=haldus2}} {{Mall:Allier' ringkonnad}} [[Kategooria:Prantsusmaa ringkonnad]] [[Kategooria:Allier' departemang]] 69kv54v67mcrb4pomsxfbu8bo2zt1yv 1 700399 7193133 6964610 2026-07-14T22:35:30Z ~2026-33657-65 231127 7193133 wikitext text/x-wiki "Eesti sõjaväeluure viimane ülem" ei tundu siin õige, aga ma ei leia ka praegu paremat sõnastust. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. august 2025, kell 20:36 (EEST) Millal ja kas üldse ta Auleegioni ohvitseriks sai? Teenistuskirjast ei suutnud ma seda leida, kuigi seal on isegi väeosaülemaile korraldatavale loengule sõitmine, Poola sõja mälestusmedal 1918–1921. a. ja Vene ordenid. https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.1.229:1 --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-33657-65|&#126;2026-33657-65]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-33657-65|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 01:35 (EEST) 4vx2jod11czqugw7asw1da3rfemcy9z 0 704028 7193076 7042916 2026-07-14T19:56:20Z ~2026-39950-67 233499 7193076 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{Vikinda|aasta=2025|kuu=november}} '''Rahid Ulusel''' (täisnimega Rahid Süleyman oğlu Xəlilov) on Aserbaidžaani teadlane, Aserbaidžaani Riikliku Teaduste Akadeemia vanemteadur ja Lääne Ülikooli professor (2005–2007).[1] {{infokast persoon | nimi = Rahid S. Ulusel | pilt =Rahid Ulusel Fay House.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Rahid.S.X.Ulusel (2011) | sünninimi = Rahid Suleyman Oğlu Suleymanlı | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1954|8|13}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = Suleyman (isa) <br/> Gülseman (ema) | autogramm = | moodul = }} == Biograafia == Rahid Ulusel sündis Aserbaidžaani Vabariigis Masally rajooni Kəlbəhüseynli külas 13. augustil 1954. Uluseli lapsepõlv on väga ebamäärane, kuigi on teada, et ta kaotas oma isa umbes 15-aastaselt ja teda kasvatas üles ema.[1] Lõpetas Aserbaidžaani Riikliku Pedagoogikaülikooli. Tema doktoritöö teema on "Aserbaidžaani kaasaegsed filosoofilised laulud". Uluseli trükitud teaduspublikatsioonide koguarv on 215.[1] Uluseli väärtuslikud teosed käsitlevad filosoofia, esteetika, kulturoloogia, filoloogia ja kriitika aktuaalseid probleeme. Neid on avaldatud nii Aserbaidžaanis kui ka välismaal. Ulusel on Aserbaidžaani Kirjanike Liidu, ANAS-i Filosoofiainstituudi dissertatsiooninõukogu ja Rahvusvahelise Filosoofiaseltside Föderatsiooni liige ning Lähis-Ida Biokosmoloogia Assotsiatsiooni asepresident. Rahid Ulusel esindas Aserbaidžaani mitmel rahvusvahelisel humanitaarteaduste kongressil (USA, Rootsi, Kreeka, Korea jne).[2] {{JÄRJESTA:Ulusel, Rahid}} [[Kategooria:Aserbaidžaani teadlased]] h9h37n6r1xke9pk6fkflqm07a0nhaso 0 706690 7193119 7192904 2026-07-14T22:16:11Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193119 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) [[Kategooria:2026]] 005xex9cxp302ggewu5bsbgtq3bpv73 7193218 7193119 2026-07-15T05:38:18Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193218 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) [[Kategooria:2026]] s5h70mp2a3z8fbj9ytw8d2135qjksvy 7193219 7193218 2026-07-15T05:39:00Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193219 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) [[Kategooria:2026]] 27dwin8xdi7fzwataclipky5x0vipe9 7193267 7193219 2026-07-15T08:31:46Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193267 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti kiriku- ja kultuuriloolane ning luterlik vaimulik (86) [[Kategooria:2026]] fbxo7spo9sqym7uwuj0ole30xnfzuu4 7193319 7193267 2026-07-15T10:01:15Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193319 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) [[Kategooria:2026]] d8tfio3g1ps5o8blurxyg0ro174hc52 7193369 7193319 2026-07-15T11:18:03Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193369 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) [[Kategooria:2026]] 6025np35lfkeppu6m0x6kffi1jemrr1 7193371 7193369 2026-07-15T11:23:09Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193371 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (6ú8) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) [[Kategooria:2026]] f4akbdo4xepba6egtkcnzhgwioyx57l 7193372 7193371 2026-07-15T11:24:16Z Velirand 67997 /* Juuli */ 7193372 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) [[Kategooria:2026]] hrcudtfj9dqp6htef6bwvpyc7jmqr44 0 707268 7192997 7182911 2026-07-14T15:42:00Z Kuriuss 38125 7192997 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Infokast muusik | nimi = Nine Vicious | pilt = Nine Vicious July 11th 2025.jpg | sünninimi = Treyvion Deronta Echols | sünniaeg = [[15. juuli]] [[2002]] | sünnikoht = [[Athens]], [[Georgia]], [[Ameerika Ühendriigid]] | stiil = [[trap-muusika]], [[rage (muusikastiil)]], [[cloud rap]], [[underground hip-hop]] | tegev = 2024–tänini | plaadifirma = [[YSL Records]], [[Create Music Group]], [[Mercury Records]], [[Studio Addicts]] }} '''Treyvion Deronta Echols''' (sündinud [[15. juuli|15. juulil]] [[2002]] [[Athens|Athensis]] [[Georgia]] [[Georgia|osariigis]]), tuntud ka kui '''Nine Vicious''', on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] räppar. Tal on leping [[YSL Records|YSL Recordsiga]], kelle kaudu on ta välja andnud kolm stuudioalbumit: "[[Tumblr Music]]" ja "[[For Nothing]]", mis ilmusid [[2025]]. aastal, ning <nowiki>''</nowiki>[[Emotions (Nine Viciousi album)|Emotions]]<nowiki>''</nowiki>, mis ilmus [[2026]]. aastal. == Muusikutee == Nine Vicious alustas muusika väljaandmist [[2024]]. aastal, kogudes [[SoundCloud|SoundCloudis]] jälgijaid lugudega "I Love You" ja "I'll Neva". Ta andis oma esimese mixtape'i "[[Studio Addict]]" välja 13. detsembril 2024. Ta andis oma esimese albumi "Tumblr Music" välja 31. märtsil 2025. 6. juunil 2025 andis ta välja [[Extended play|EP]] "[[B4FN]]", mis oli eelmäng tema teisele albumile "For Nothing", mis ilmus 4. juulil 2025. Pärast albumite ilmumist moodustas Nine Vicious oma [[Klikk|kliki]] hüüdnimega "FN" ja lõpetas YSL-i nime kasutamise. [[Young Thug]] ütles otseülekandes [[Adin Ross|Adin Rossiga]], et olenemata uuest klikist on Vicious endiselt plaadifirma YSL-i lepinguline. 31. jaanuaril 2026 andis Nine Vicious välja kümneloolise EP "[[B4EM]]", mis oli eelmänguks tema järgmisele stuudioalbumile "Emotions". Sama aasta märtsis laulis ta kaks korda taustalauljana Ameerika räppari [[Kanye West|Kanye Westi]] stuudioalbumil "[[Bully (album)|Bully]]", esinedes lugudes "Mama's Favorite" ja "This a Must". 3. aprillil 2026 ilmus ametlikult Nine Viciousi kolmas stuudioalbum "Emotions". 9. mail 2026 tegi ta oma lavadebüüdi festivalil [[Rolling Loud]]. == Stiil == [[Pitchfork|Pitchforki]] reporter Olivier Lafontant võrdles Nine Viciouse mixtape<nowiki>'i</nowiki> "[[Studio Addict]]" [[Young Thug|Young Thugi]] ja [[Ken Carson|Ken Carsoni]] varajase loominguga. == Isiklikku == === Skandaalid === 2025. aastal oli Nine Vicious sattunud skandaali keskmesse, sest väidetavalt üritas ta tekstisõnumite kaudu tollal 16-aastast tüdrukut seksuaalselt ahvatleda, teeseldes samal ajal 17-aastast poissi, kuigi oli tegelikult 19- või 20-aastane. Hiljem tunnistas ta laulus "Clout Demons" esitatud süüdistusi, öeldes: "I know I fucked up, I admit I was horny" ja võrdles endale esitatud süüdistust varalahkunud [[XXXTentacion|XXXTentacionile]] esitatud süüdistustega. == Diskograafia == * <nowiki>''</nowiki>[[Tumblr Music]]<nowiki>''</nowiki> (2025) * <nowiki>''</nowiki>[[For Nothing]]<nowiki>''</nowiki> (2025) * <nowiki>''</nowiki>[[Emotions (Nine Viciousi album)|Emotions]]<nowiki>''</nowiki> (2026) == Välislingid == * [https://www.youtube.com/@NINEVICIOUS Nine Viciousi Youtube'i kanal] * [https://soundcloud.com/ninesomnia Nine Viciousi isiklik Soundcloud] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] sd38068dykzpbyau137dgml6prc1mrk 7192998 7192997 2026-07-14T15:42:36Z Kuriuss 38125 7192998 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Infokast muusik | nimi = Nine Vicious | pilt = Nine Vicious July 11th 2025.jpg | sünninimi = Treyvion Deronta Echols | sünniaeg = [[15. juuli]] [[2002]] | sünnikoht = [[Athens]], [[Georgia]], [[Ameerika Ühendriigid]] | stiil = [[trap-muusika]], [[rage (muusikastiil)]], [[cloud rap]], [[underground hip-hop]] | tegev = 2024–tänini | plaadifirma = [[YSL Records]], [[Create Music Group]], [[Mercury Records]], [[Studio Addicts]] }} '''Treyvion Deronta Echols''' (sündinud [[15. juuli|15. juulil]] [[2002]] [[Athens|Athensis]] [[Georgia]] [[Georgia|osariigis]]), tuntud ka kui '''Nine Vicious''', on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] räppar. Tal on leping [[YSL Records|YSL Recordsiga]], kelle kaudu on ta välja andnud kolm stuudioalbumit: "[[Tumblr Music]]" ja "[[For Nothing]]", mis ilmusid [[2025]]. aastal, ning <nowiki>''</nowiki>[[Emotions (Nine Viciousi album)|Emotions]]<nowiki>''</nowiki>, mis ilmus [[2026]]. aastal. == Muusikutee == Nine Vicious alustas muusika väljaandmist [[2024]]. aastal, kogudes [[SoundCloud|SoundCloudis]] jälgijaid lugudega "I Love You" ja "I'll Neva". Ta andis oma esimese mixtape'i "[[Studio Addict]]" välja 13. detsembril 2024. Ta andis oma esimese albumi "Tumblr Music" välja 31. märtsil 2025. 6. juunil 2025 andis ta välja [[Extended play|EP]] "[[B4FN]]", mis oli eelmäng tema teisele albumile "For Nothing", mis ilmus 4. juulil 2025. Pärast albumite ilmumist moodustas Nine Vicious oma [[Klikk|kliki]] hüüdnimega "FN" ja lõpetas YSL-i nime kasutamise. [[Young Thug]] ütles otseülekandes [[Adin Ross|Adin Rossiga]], et olenemata uuest klikist on Vicious endiselt plaadifirma YSL-i lepinguline. 31. jaanuaril 2026 andis Nine Vicious välja kümneloolise EP "[[B4EM]]", mis oli eelmänguks tema järgmisele stuudioalbumile "Emotions". Sama aasta märtsis laulis ta taustalauljana Ameerika räppari [[Kanye West|Kanye Westi]] stuudioalbumil "[[Bully (album)|Bully]]", esinedes lugudes "Mama's Favorite" ja "This a Must". 3. aprillil 2026 ilmus ametlikult Nine Viciousi kolmas stuudioalbum "Emotions". 9. mail 2026 tegi ta oma lavadebüüdi festivalil [[Rolling Loud]]. == Stiil == [[Pitchfork|Pitchforki]] reporter Olivier Lafontant võrdles Nine Viciouse mixtape<nowiki>'i</nowiki> "[[Studio Addict]]" [[Young Thug|Young Thugi]] ja [[Ken Carson|Ken Carsoni]] varajase loominguga. == Isiklikku == === Skandaalid === 2025. aastal oli Nine Vicious sattunud skandaali keskmesse, sest väidetavalt üritas ta tekstisõnumite kaudu tollal 16-aastast tüdrukut seksuaalselt ahvatleda, teeseldes samal ajal 17-aastast poissi, kuigi oli tegelikult 19- või 20-aastane. Hiljem tunnistas ta laulus "Clout Demons" esitatud süüdistusi, öeldes: "I know I fucked up, I admit I was horny" ja võrdles endale esitatud süüdistust varalahkunud [[XXXTentacion|XXXTentacionile]] esitatud süüdistustega. == Diskograafia == * <nowiki>''</nowiki>[[Tumblr Music]]<nowiki>''</nowiki> (2025) * <nowiki>''</nowiki>[[For Nothing]]<nowiki>''</nowiki> (2025) * <nowiki>''</nowiki>[[Emotions (Nine Viciousi album)|Emotions]]<nowiki>''</nowiki> (2026) == Välislingid == * [https://www.youtube.com/@NINEVICIOUS Nine Viciousi Youtube'i kanal] * [https://soundcloud.com/ninesomnia Nine Viciousi isiklik Soundcloud] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] g7rimkiobe5nsdf2otah3ja74zxc2qg 5 708039 7193338 7154395 2026-07-15T10:28:17Z KrattBot 579 Robot: arhiivitud 3 teemat leheküljelt [[Vikipeedia arutelu:Saatkond]] 7193338 wikitext text/x-wiki {{Arhiveeritudarutelud}} == <span lang="en" dir="ltr">Server switch - Your wiki will be read-only for a short time soon</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="server-switch"/><div class="plainlinks"> [[:m:Special:MyLanguage/Tech/Server switch|Read this message in another language]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Tech%2FServer+switch&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}] The [[foundation:|Wikimedia Foundation]] will switch the traffic between its data centers. This will make sure that Wikipedia and the other Wikimedia wikis can stay online even after a disaster. All traffic will switch on '''{{#time:j xg|2025-09-24|en}}'''. The switch will start at '''[https://zonestamp.toolforge.org/{{#time:U|2025-09-24T15:00|en}} {{#time:H:i e|2025-09-24T15:00}}]'''. Unfortunately, because of some limitations in [[mw:Special:MyLanguage/Manual:What is MediaWiki?|MediaWiki]], all editing must stop while the switch is made. We apologize for this disruption, and we are working to minimize it in the future. A banner will be displayed on all wikis 30 minutes before this operation happens. This banner will remain visible until the end of the operation. You can contribute to the [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special%3ATranslate&group=Centralnotice-tgroup-read_only_banner&task=view&language=&filter=&action=translate translation or proofreading] of this banner text. '''You will be able to read, but not edit, all wikis for a short period of time.''' *You will not be able to edit for up to an hour on {{#time:l j xg Y|2025-09-24|en}}. *If you try to edit or save during these times, you will see an error message. We hope that no edits will be lost during these minutes, but we can't guarantee it. If you see the error message, then please wait until everything is back to normal. Then you should be able to save your edit. But, we recommend that you make a copy of your changes first, just in case. ''Other effects'': *Background jobs will be slower and some may be dropped. Red links might not be updated as quickly as normal. If you create an article that is already linked somewhere else, the link will stay red longer than usual. Some long-running scripts will have to be stopped. * We expect the code deployments to happen as any other week. However, some case-by-case code freezes could punctually happen if the operation require them afterwards. * [[mw:Special:MyLanguage/GitLab|GitLab]] will be unavailable for about 90 minutes. This project may be postponed if necessary. You can [[wikitech:Switch_Datacenter|read the schedule at wikitech.wikimedia.org]]. Any changes will be announced in the schedule. '''Please share this information with your community.'''</div><section end="server-switch"/> </div> <span dir=ltr>[[m:User:Trizek (WMF)|Trizek (WMF)]] ([[m:User talk:Trizek (WMF)|{{int:talk}}]])</span> 18. september 2025, kell 18:42 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Trizek (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29170715". --> == <span lang="en" dir="ltr">Migration to Parsoid</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> <em>[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation/Product and Technology/Parsoid Read Views/Read View Announcement|Read this in another language]]</em> Hello everyone! I am glad to inform you that as the next step in the [[mw:Special:MyLanguage/Parsoid/Parser Unification|Parser Unification]] project, Parsoid will soon be turned on as the default article renderer on your wiki. We are gradually increasing the number of wikis using Parsoid, with the intention of making it the default wikitext parser for MediaWiki's next long-term support release. This will make our wikis more reliable and consistent for editors, readers, and tools to use, as well as making the development of future wikitext features easier. If this disrupts your workflow, don’t worry! You can still opt out through a user preference or turn Parsoid off on the current page using the Tools submenu, as described in the [[mw:Special:MyLanguage/Help:Extension:ParserMigration|Extension:ParserMigration]] documentation. There is [[mw:Special:MyLanguage/Parsoid/Parser_Unification/Confidence_Framework|more information about our roll-out strategy]] available, including the testing done before we turn on Parsoid for a new wiki. To report bugs and issues, please look at our [[mw:Special:MyLanguage/Parsoid/Parser Unification/Known Issues|known issues]] documentation and if you found a new bug please create a phab ticket and tag the [[phab:project/view/5846|Content Transform Team in Phabricator]]. <section end="announcement-content" /> </div> <bdi lang="en" dir="ltr">[[mw:User:ABreault (WMF)|Content Transform Team]]</bdi> 2. oktoober 2025, kell 22:49 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:ABreault (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Wikimedia_Foundation/Product_and_Technology/Parsoid_Read_Views/2025-10-06_Wikipedias&oldid=29381387". --> == <span lang="en" dir="ltr">Have your say: vote for the 2025 Board of Trustees</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> Hello all, The voting period for the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2025|2025 Board of Trustees election]] is now open. Candidates are running for two (2) seats on the Board. To check your voter eligibility, please visit the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2025/Voter eligibility guidelines|voter eligibility page]]. Learn more about them by [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2025/Candidates|reading their application statements and watch their candidacy videos]]. When you are ready, go to the [[m:Special:SecurePoll/vote/405|SecurePoll voting page to vote]]. '''The vote is open from October 8 at 00:00 UTC to October 22 at 23:59 UTC.''' Best regards, Abhishek Suryawanshi<br />Chair, Elections Committee<section end="announcement-content" /> </div> [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 9. oktoober 2025, kell 07:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RamzyM (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29360896". --> == <span lang="en" dir="ltr">Help us decide the name of the new Abstract Wikipedia project</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="function1"/> {{int:Hello}}. Please help pick a name for the new Abstract Wikipedia wiki project. This project will be a wiki that will enable users to combine functions from [[:f:|Wikifunctions]] and data from Wikidata in order to generate natural language sentences in any supported languages. These sentences can then be used by any Wikipedia (or elsewhere). There will be two rounds of voting, each followed by legal review of candidates, with votes beginning on 20 October and 17 November 2025. Our goal is to have a final project name selected on mid-December 2025. If you would like to participate, then '''[[m:Special:MyLanguage/Abstract Wikipedia/Abstract Wikipedia naming contest|please learn more and vote now]]''' at meta-wiki. {{Int:Feedback-thanks-title}} <section end="function1"/> </div> -- [[User:Sannita (WMF)|User:Sannita (WMF)]] ([[User talk:Sannita (WMF)|talk]]) 20. oktoober 2025, kell 14:42 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Sannita (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29432175". --> == <span lang="en" dir="ltr">Seeking volunteers to join several of the movement’s committees</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> Each year, typically from October through December, several of the movement’s committees seek new volunteers. Read more about the committees on their Meta-wiki pages: * [[m:Special:MyLanguage/Affiliations Committee|Affiliations Committee (AffCom)]] * [[m:Special:MyLanguage/Ombuds commission|Ombuds commission (OC)]] * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation/Legal/Community Resilience and Sustainability/Trust and Safety/Case Review Committee|Case Review Committee (CRC)]] Applications for the committees open on October 30, 2025. Applications for the Affiliations Committee, Ombuds commission and the Case Review Committee close on December 11, 2025. Learn how to apply by [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation/Legal/Committee appointments|visiting the appointment page on Meta-wiki]]. Post to the talk page or email cst[[File:At sign.svg|16x16px|link=|(_AT_)]]wikimedia.org with any questions you may have. For the Committee Support team, <section end="announcement-content" /> </div> -[[m:User:MKaur (WMF)| MKaur (WMF)]] 30. oktoober 2025, kell 16:12 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MKaur (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29517125". --> == Join the CEE Hub staff team – We’re hiring a Program Specialist == Hi everyone, The regional [[:m:Wikimedia CEE Hub|CEE Hub]] is looking for a '''Program Specialist''' to join our [[:m:Wikimedia CEE Hub/Staff|staff team]]! Are you someone experienced with Wikimedia who wants to help volunteers? Do you participate in Wiki Loves… and other related projects, and do you have ideas and skills to help others improve their efforts? Do you enjoy working with people from different countries? Are you able to work on your own, feel comfortable on Meta-Wiki, and understand how Meta works? If this sounds like you and you're interested in working with the CEE hub team, we’d love to hear from you! '''As a Program Specialist, you will:''' * Support affiliates and communities in developing and implementing impactful programs, * Strengthen regional cooperation and cross-border projects, * Help guide campaigns and initiatives across the CEE region, * Work closely with the CEE Hub team and community members. This is a '''part-time (0.8–0.9 full-time equivalent), remote position''' open to candidates based in the CEE region or nearby time zones. '''APPLICATION DEADLINE: NOVEMBER 10, 2025''' ➡️ '''Learn more and learn how to apply on Meta:''' [[:m:Wikimedia CEE Hub/Jobs/Program Specialist|Wikimedia CEE Hub – Program Specialist]] ⬅️ If you know someone who would be a great fit, please share this opportunity with them! <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&oldid=29192870". --> == Help us test Cat-a-lot on your Wikipedia == '''[[:commons:Help:Gadget-Cat-a-lot|Cat-a-lot]]''' is a JavaScript gadget that helps with moving, removing and adding files (as well as articles or subcategories) between, from and to categories and it is widely used on Wikimedia Commons, where it is accessible for every user after enabling the gadget in your [https://commons.wikimedia.org/wiki/Special:Preferences#mw-prefsection-gadgets Preferences]. Complete explanation of the tool, along with the images and demonstration video it is accessible on [[:commons:Help:Gadget-Cat-a-lot|Wikimedia Commons]]. If your Wikipedia is struggling with performing this repetitive task when you need to move pages between categories and remove pages from a category, Cat-a-lot could be activated for your Wikipedia as well. Installation can be done as your user script or as a project gadget and codes can be found [[:commons:Help:Gadget-Cat-a-lot|here]]. Installation is already done on Polish and Romanian wikis from our CEE Region. English phrases from [[:commons:MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot.js/translating|MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot.js/translating]] can be translated and saved in [[:commons:MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot.js/ro|MediaWiki:Gadget-Cat-a-lot.js/ro]] (for example). [[:m:CEE Hub/Working Groups/Technical Advancement Group|CEE Hub Technical Advancement Group]] is willing to support your community in the installation of the tool, and to offer support in case of bugs, as we can report them to the development team. Just leave a message below with any issues you encounter. --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 18. november 2025, kell 12:42 (EET) (on behalf of the CEE Hub Technical Advancement Group) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&oldid=29670161". --> == <span lang="en" dir="ltr">Reminder: Help us decide the name of the new Abstract Wikipedia project</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="function2"/> {{int:Hello}}. Reminder: Please help to choose name for the new Abstract Wikipedia wiki project. The finalist vote starts today. The finalists for the name are: <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Abstract Wikipedia, Multilingual Wikipedia, Wikiabstracts, Wikigenerator, Proto-Wiki</span>. If you would like to participate, then '''[[m:Special:MyLanguage/Abstract Wikipedia/Abstract Wikipedia naming contest|please learn more and vote now]]''' at meta-wiki. {{Int:Feedback-thanks-title}} <section end="function2"/> </div> -- [[User:Sannita (WMF)|User:Sannita (WMF)]] ([[User talk:Sannita (WMF)|talk]]) 20. november 2025, kell 16:22 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Sannita (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29583860". --> == Thank You for Last Year – Join Wiki Loves Ramadan 2026 == Dear Wikimedia communities, We hope you are doing well, and we wish you a happy New Year. ''Last year, we captured light. This year, we’ll capture legacy.'' In 2025, communities around the world shared the glow of Ramadan nights and the warmth of collective iftars. In 2026, ''Wiki Loves Ramadan'' is expanding, bringing more stories, more cultures, and deeper global connections across Wikimedia projects. We invite you to explore the ''Wiki Loves Ramadan 2026'' [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026|Meta page]] to learn how you can participate and [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan 2026/Participating communities|sign up]] your community. 📷 ''Photo campaign on '' [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan 2026|Wikimedia Commons]] If you have questions about the project, please refer to the FAQs: * [[m:Special:MyLanguage/Wiki Loves Ramadan/FAQ/|Meta-Wiki]] * [[c:Special:MyLanguage/Commons:Wiki Loves Ramadan/FAQ|Wikimedia Commons]] ''Early registration for updates is now open via the '''[[m:Special:RegisterForEvent/2710|Event page]]''''' ''Stay connected and receive updates:'' * [https://t.me/WikiLovesRamadan Telegram channel] * [https://lists.wikimedia.org/postorius/lists/wikilovesramadan.lists.wikimedia.org/ Mailing list] We look forward to collaborating with you and your community. '''The Wiki Loves Ramadan 2026 Organizing Team''' 16. jaanuar 2026, kell 21:45 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:ZI Jony@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29879549". --> == Feminism and Folklore 2026 starts soon == <div style="border:8px maroon ridge;padding:6px;"> [[File:Feminism and Folklore 2026 logo.svg|centre|550px|frameless]] ::<div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> ;Invitation to Organize Feminism and Folklore 2026 Dear Wiki Community, We are pleased to invite Wikimedia communities, affiliates, and independent contributors to organize the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026]]''' writing competition on your local Wikipedia. The international campaign will run from '''1 February to 31 March 2026''' and aims to improve coverage of feminism, women’s histories, gender-related topics, and folk culture across Wikipedia projects. ;About the Campaign '''Feminism and Folklore''' is a global writing initiative that complements the '''[[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2026|Wiki Loves Folklore]]''' photography competition. While Wiki Loves Folklore focuses on visual documentation, this writing campaign addresses the '''gender gap on Wikipedia''' by improving encyclopedic content related to folk culture and marginalized voices. ;What Can Participants Write About? Communities can contribute by creating, expanding, or translating articles related to: * Folk festivals, rituals, and celebrations * Folk dances, music, and traditional performances * Women and queer figures in folklore * Women in mythology and oral traditions * Women warriors, witches, and witch-hunting narratives * Fairy tales, folk stories, and legends * Folk games, sports, and cultural practices Participants may work from curated article lists or generate new article suggestions using campaign tools. ;How to Sign Up as an Organizer Organizers are requested to complete the following steps to register their community: # Create a local project page on your wiki [[:m:Feminism and Folklore/Sample|(see sample)]] # Set up the campaign using the '''CampWiz''' tool # Prepare a local article list and clearly mention: #* Campaign timeline #* Local and international prizes # Request a site notice from local administrators [[:mr:Template:SN-FNF|(see sample)]] # Add your local project page and CampWiz link to the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta project page]]''' ;Campaign Tools The Wiki Loves Folklore Tech Team has introduced tools to support organizers and participants: * '''Article List Generator by Topic''' – Helps identify articles available on English Wikipedia but missing in your local language Wikipedia. The tool allows customized filters and provides downloadable article lists in CSV and wikitable formats. * '''CampWiz''' – Enables communities to manage writing campaigns effectively, including jury-based evaluation. This will be the third year CampWiz is officially used for Feminism and Folklore. Both tools are now available for use in the campaign. '''[https://tools.wikilovesfolklore.org/ Click here to access the tools]''' ;Learn More & Get Support For detailed information about rules, timelines, and prizes, please visit the '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 project page]]'''. If you have any questions or need assistance, feel free to reach out via: * '''[[:m:Talk:Feminism and Folklore 2026/Project Page|Meta talk page]]''' * Email us using details on the contact page. ;Join Us We look forward to your collaboration and coordination in making Feminism and Folklore 2026 a meaningful and impactful campaign for closing gender gaps and enriching folk culture content on Wikipedia. Thank you and best wishes, '''[[:m:Feminism and Folklore 2026|Feminism and Folklore 2026 International Team]]''' ---- ''Stay connected:'' [[File:B&W Facebook icon.png|link=https://www.facebook.com/feminismandfolklore/|30x30px]]&nbsp; [[File:B&W Twitter icon.png|link=https://twitter.com/wikifolklore|30x30px]] </div></div> == Invitation to Host Wiki Loves Folklore 2026 in Your Country == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <div style="text-align: center; width: 100%;">''{{int:please-translate}}''</div> [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|150px|frameless]] Hello everyone, We are delighted to invite Wikimedia affiliates, user groups, and community organizations worldwide to participate in '''Wiki Loves Folklore 2026''', an international initiative dedicated to documenting and celebrating folk culture across the globe. ;About Wiki Loves Folklore '''Wiki Loves Folklore''' is an annual international photography competition hosted on Wikimedia Commons. The campaign runs from '''1 February to 31 March 2026''' and encourages photographers, cultural enthusiasts, and community members to contribute photographs that highlight: * Folk traditions and rituals * Cultural festivals and celebrations * Traditional attire and crafts * Performing arts, music, and dance * Everyday practices rooted in folk heritage Through this campaign, we aim to preserve and promote diverse folk cultures and make them freely accessible to the world. [[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026|Project page on Wikimedia Commons]] ; Host a Local Edition As we celebrate the '''eight edition''' of Wiki Loves Folklore, we warmly invite communities to organize a local edition in their country or region. Hosting a local campaign is a great opportunity to: * Increase visibility of your region’s folk culture * Engage new contributors in your community * Enrich Wikimedia Commons with high-quality cultural content '''[[:c:Commons:Wiki_Loves_Folklore_2026/Organize|Sign up to organize]]:''' If your team prefers to organize the competition in ''either February or March only'', please feel free to let us know. If you are unable to organize, we encourage you to share this opportunity with other interested groups or organizations in your region. ;Get in Touch If you have any questions, need support, or would like to explore collaboration opportunities, please feel free to contact us via: * The project Talk pages * Email: '''support@wikilovesfolklore.org''' We are also happy to connect via an online meeting if your team would like to discuss planning or coordination in more detail. Warm regards, '''The Wiki Loves Folklore International Team''' </div> [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 18. jaanuar 2026, kell 15:21 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tiven2240@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery/Wikipedia&oldid=29228188". --> == <span lang="en" dir="ltr">Annual review of the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr"> <section begin="announcement-content" /> I am writing to you to let you know the annual review period for the Universal Code of Conduct and Enforcement Guidelines is open now. You can make suggestions for changes through 9 February 2026. This is the first step of several to be taken for the annual review. [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Annual review/2026|Read more information and find a conversation to join on the UCoC page on Meta]]. The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee]] (U4C) is a global group dedicated to providing an equitable and consistent implementation of the UCoC. This annual review was planned and implemented by the U4C. For more information and the responsibilities of the U4C, [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Coordinating Committee/Charter|you may review the U4C Charter]]. Please share this information with other members in your community wherever else might be appropriate. -- In cooperation with the U4C, [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]])<section end="announcement-content" /> </div> 19. jaanuar 2026, kell 23:01 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=29905753". --> == New Rapid Funds in CEE – global support now closer to your local activities == Hi everyone, '''Starting from 1 April 2026''', the CEE Hub will begin reviewing and supporting Rapid Fund applications for Central and Eastern Europe, in close cooperation with the Wikimedia Foundation. This change is part of our shared effort to bring support closer to communities and make the process more accessible and responsive to local contexts. You will still apply through the same system (Fluxx), and WMF will continue handling contracts and fund transfers. What changes is that the CEE Hub becomes your first point of contact, offering guidance, reviewing applications, and staying closer to your ideas throughout the process. We encourage you to reach out to [[:m:User:TRistovski-CEEhub|Toni]], our Grants Specialist before applying. A short conversation can help clarify your idea and make things smoother from the start. * ☝️ Rapid Funds remain open year-round (with possible delays in June and December). * ☝️ For Central Asian communities: the process stays the same – you continue applying directly through WMF. Join our online Q&A session to learn more (same content, two options to join): * 2 April, 5:00 PM CEST (UTC +2; [[:m:Event:CEE Hub Rapid Fund Q&A Nr. 1|register here]]) * 8 April 7:00 PM CEST (UTC +2; [[:m:Event:CEE Hub Rapid Fund Q&A Nr. 2|register here]]) More info & contact: '''[[:m:CEE Hub Rapid Funds|Wikimedia CEE Hub/Rapid Grants]]''' --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 31. märts 2026, kell 14:21 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:TRistovski-CEEhub@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/CEE_Hub&oldid=29670168". --> == Join the sixth Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia! == <div lang="en" dir="ltr"> [[File:Ukraine’s Cultural Diplomacy Month on Wikipedia 2026.png|right|250px|thumb|link=https://meta.wikimedia.org/wiki/Ukraine%27s_Cultural_Diplomacy_Month_2026|Join our campaign!]] {{int:please-translate}} Dear Wikipedians! [[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Ukraine|Wikimedia Ukraine]], in cooperation with the [[:en:Ministry of Foreign Affairs of Ukraine|MFA of Ukraine]] and [[:en:Ukrainian Institute|Ukrainian Institute]], has launched the sixth edition of writing challenge "'''[[:m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Ukraine's Cultural Diplomacy Month]]'''", which lasts from '''1st April''' until '''30th April 2026'''. The initiative aims to promote knowledge about Ukrainian culture abroad by creating and improving Wikipedia articles in multiple languages. This year marks the sixth edition of the campaign, which will focus on contemporary culture, making today’s artistic voices and practices more visible to international audiences. 🧩'''How to participate?''' Choose an article from the suggested list → Write an article in your language, or improve an existing one according to the rules → Add your contribution to the contest page and calculate your points → Win prizes and receive a certificate of participation → Become a promoter of truthful knowledge about Ukraine. 🧩'''[[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|Check our main page for more information]]'''. '''If you are interested in coordinating long-term community engagement for the campaign and becoming a local ambassador, we would love to hear from you! Please let us know your interest.''' If not, then we encourage you to translate the [[m:Special:MyLanguage/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|landing page of the contest]] and [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MessageGroupStats?group=Centralnotice-tgroup-UCDM2026banner&messages=&language=en&x=D banner] into your own language. Also, we set up a [[:m:CentralNotice/Request/Ukraine's Cultural Diplomacy Month 2026|banner]] to notify users of the possibility to participate in this challenge! [[:m:User:OlesiaLukaniuk (WMUA)|OlesiaLukaniuk (WMUA)]] ([[:m:User talk:OlesiaLukaniuk (WMUA)|talk]]) 04:35, 1 April 2026 (UTC) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:OlesiaLukaniuk (WMUA)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:OlesiaLukaniuk_(WMUA)/list_of_wikis&oldid=28552112". --> == Action Required: Update templates/modules for electoral maps (Migrating from P1846 to P14226) == Hello everyone, This is a notice regarding an ongoing data migration on Wikidata that may affect your election-related templates and Lua modules (such as <code>Module:Itemgroup/list</code>). '''The Change:'''<br /> Currently, many templates pull electoral maps from Wikidata using the property [[:d:Property:P1846|P1846]], combined with the qualifier [[:d:Property:P180|P180]]: [[:d:Q19571328|Q19571328]]. We are migrating this data (across roughly 4,000 items) to a newly created, dedicated property: '''[[:d:Property:P14226|P14226]]'''. '''What You Need To Do:'''<br /> To ensure your templates and infoboxes do not break or lose their maps, please update your local code to fetch data from [[:d:Property:P14226|P14226]] instead of the old [[:d:Property:P1846|P1846]] + [[:d:Property:P180|P180]] structure. A [[m:Wikidata/Property Migration: P1846 to P14226/List|list of pages]] was generated using Wikimedia Global Search. '''Deadline:'''<br /> We are temporarily retaining the old data on [[:d:Property:P1846|P1846]] to allow for a smooth transition. However, to complete the data cleanup on Wikidata, the old [[:d:Property:P1846|P1846]] statements will be removed after '''May 1, 2026'''. Please update your modules and templates before this date to prevent any disruption to your wiki's election articles. Let us know if you have any questions or need assistance with the query logic. Thank you for your help! [[User:ZI Jony|ZI Jony]] using [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 20:11 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:ZI Jony@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=29941252". --> hhbcoitezzccavn8yknr7oxk2uayfxr 0 708257 7192982 7176221 2026-07-14T14:45:32Z LametinoWiki 79271 7192982 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Helen McEntee<br /><small>Eiléana Nic an tSaoi</small> | pilt = Helen McEntee in 2026.jpg | pildiallkiri = Helen McEntee (2026) | amet = Iirimaa välis- ja kaubandusminister | ametiajaalgus = 18. november 2025 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Simon Harris]] | järgmine = | amet2 = Iirimaa kaitseminister | ametiajaalgus2 = 18. november | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = Simon Harris | järgmine2 = | amet3 = Iirimaa haridus- ja noorsoominister | ametiajaalgus3 = 23. jaanuar 2025 | ametiajalõpp3 = 18. november 2025 | eelmine3 = [[Norma Foley]] | järgmine3 = [[Hildegarde Naughton]] | amet4 = Iirimaa justiitsminister | ametiajaalgus4 = 1. juuni 2023 | ametiajalõpp4 = 23. jaanuar 2025 | eelmine4 = Simon Harris | järgmine4 = [[Jim O'Callaghan]] | amet5 = Iirimaa justiitsminister | ametiajaalgus5 = 1. november 2021 | ametiajalõpp5 = 25. november 2023 | eelmine5 = [[Heather Humphreys]] | järgmine5 = Heather Humphreys | amet6 = Iirimaa justiitsminister | ametiajaalgus6 = 27. juuni 2020 | ametiajalõpp6 = 27. aprill 2021 | eelmine6 = [[Charles Flanagan]] | järgmine6 = Heather Humphreys | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Helen McEntee | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1986|06|08}} | sünnikoht = [[Navan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Fine Gael]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = ''Dublin City University''<br>Griffithi Kolledž | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Helen McEntee''' ([[Iiri keel|iiri keeles]] '''Eiléana Nic an tSaoi;''' sündinud [[8. juuni]]l [[1986]] [[Navan]]is) on [[Iirimaa]] poliitik, ta on erakonna [[Fine Gael]] liige. Ta on [[18. november|18. novembrist]] [[2025]] Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister. Ta sündis aastal [[1986]] [[Navan]]is (asub [[Meathi krahvkond|Meathi krahvkonnas]]). Navanis lõpetas ta keskkooli. Ta omandas ''Dublin City University''s kraadi majanduse, politoloogia ja õiguse alal ning ''Griffithi Kolledž''is ajakirjanduse ja meediakommunikatsiooni magistrikraadi. Ta asus [[Leinster House]]'is tööle aastal [[2010]] oma isa [[Shane McEntee]] isikliku assistendina (kuni isa surmani [[21. detsember|21. detsembril]] [[2012]]). [[27. märts]]il [[2013]] toimunud lisavalimistel valiti ta isa asemel [[Dáil Éireann]]i liikmeks. Ta oli [[27. juuni]]st [[2020]] kuni [[27. aprill]]ini, [[1. november|1. novembrist]] [[2021]] kuni [[25. november|25. novembrini]] [[2022]] ja [[1. juuni]]st [[2023]] kuni [[23. jaanuar]]ini [[2025]] Iirimaa justiitsminister. [[23. jaanuar]]ist [[2025]] kuni [[18. november|18. novembrini]] [[2025]] oli ta Iirimaa haridus- ja noorsoominister. [[18. november|18. novembrist]] [[2025]] on ta Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister. == Isiklikku == Ta on aastast [[2017]] abielus Paul Hickeyga, neil on kaks last. {{JÄRJESTA:McEntee, Helen}} [[Kategooria:Iirimaa poliitikud]] [[Kategooria:Iirimaa välisministrid]] [[Kategooria:Kaitseministrid]] [[Kategooria:Kaubandusministrid]] [[Kategooria:Haridusministrid]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] kv6jn0vymwi840mlqcjua8l62ztl3qa 0 710476 7192963 7192938 2026-07-14T12:53:19Z PrunedSamurai 37214 Lisatud info Viljandi Kultuuriakadeemia direktori ametist lahkumise kohta 2024. aasta suvel 7192963 wikitext text/x-wiki '''Juko-Mart Kõlar''' (sündinud [[5. august]]il [[1983]])<ref name="e21"/> on eesti endine kõrgkoolijuht. Ta kaitses 2019. aastal ärinduse alal [[Estonian Business School]]is [[doktoritöö]] "The impact of digitalization on the music consumption: Estonian case study" (juhendaja [[Meelis Kitsing]]) ja sai doktorikraadi ([[PhD]]).<ref name="e21"/> Aastatel 2020–2024 oli ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] direktor ja ühtlasi loomeettevõtluse ja juhtimise lektor.<ref name="e21"/> 6. juulil 2024. a. avaldas Eesti Ekspress artikli, mis kirjeldas kuidas Kõlar oli edastanud talle allunud töötajale päevikulaadse 99-leheküljelise kirjutise, mis sisaldas isiklikke tähelepanekuid ja romantilisi ning seksuaalseid fantaasiaid tema kohta.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vainküla |eesnimi=Kirsti |perekonnanimi2=Vedler |eesnimi2=Sulev |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Viljandi kultuuriakadeemia direktor jälgis pikalt ja salaja naisalluvat. Lõpuks jahmatas ta teda oma seksuaalfantaasiatega |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120305444/viljandi-kultuuriakadeemia-direktor-jalgis-pikalt-ja-salaja-naisalluvat-lopuks-jahmatas-ta-teda-oma-seksuaalfantaasiatega |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Samal päeval andis Kõlar teada, et lahkub suve lõpus ametist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuld |eesnimi=Merlin |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud |väljaanne=Sakala |url=https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Tallinna linnavalitsus nimetas 14. juulil 2026 Juko-Mart Kõlari [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks, kes asub ametisse 20. juulil. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.etis.ee/CV/Juko-Mart_K%C3%B5lar/est/ Juko-Mart Kõlar]. etis.ee</ref> }} ==Välislingid== *[https://viljandi.ut.ee/et/sisu/tunne-meie-inimest-juko-mart-kolar Tunne meie inimest: Juko-Mart Kõlar]. viljandi.ut.ee, 16. detsember 2021 *[https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud]. Sakala, 6. juuli 2024 {{JÄRJESTA:Kõlar, Juko-Mart}} [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia juhid]] [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 8rbcyvykii1kfji38imhap81x4u2de1 7192964 7192963 2026-07-14T12:55:48Z PrunedSamurai 37214 7192964 wikitext text/x-wiki '''Juko-Mart Kõlar''' (sündinud [[5. august]]il [[1983]])<ref name="e21"/> on eesti endine kõrgkoolijuht. Ta kaitses 2019. aastal ärinduse alal [[Estonian Business School]]is [[doktoritöö]] "The impact of digitalization on the music consumption: Estonian case study" (juhendaja [[Meelis Kitsing]]) ja sai doktorikraadi ([[PhD]]).<ref name="e21"/> Aastatel 2020–2024 oli ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] direktor ja ühtlasi loomeettevõtluse ja juhtimise lektor.<ref name="e21"/> 6. juulil 2024. a. avaldas Eesti Ekspress artikli, mis kirjeldas kuidas Kõlar oli edastanud talle allunud töötajale päevikulaadse 99-leheküljelise kirjutise, mis sisaldas isiklikke tähelepanekuid ja romantilisi ning seksuaalseid fantaasiaid tema kohta.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vainküla |eesnimi=Kirsti |perekonnanimi2=Vedler |eesnimi2=Sulev |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Viljandi kultuuriakadeemia direktor jälgis pikalt ja salaja naisalluvat. Lõpuks jahmatas ta teda oma seksuaalfantaasiatega |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120305444/viljandi-kultuuriakadeemia-direktor-jalgis-pikalt-ja-salaja-naisalluvat-lopuks-jahmatas-ta-teda-oma-seksuaalfantaasiatega |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Kuigi Kõlari tööandja, Tartu Ülikool, piirdus juhtunust teada saades hoiatusega, andis Kõlar samal päeval teada, et lahkub suve lõpus ametist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuld |eesnimi=Merlin |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud |väljaanne=Sakala |url=https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Tallinna linnavalitsus nimetas 14. juulil 2026 Juko-Mart Kõlari [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks, kes asub ametisse 20. juulil. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.etis.ee/CV/Juko-Mart_K%C3%B5lar/est/ Juko-Mart Kõlar]. etis.ee</ref> }} ==Välislingid== *[https://viljandi.ut.ee/et/sisu/tunne-meie-inimest-juko-mart-kolar Tunne meie inimest: Juko-Mart Kõlar]. viljandi.ut.ee, 16. detsember 2021 *[https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud]. Sakala, 6. juuli 2024 {{JÄRJESTA:Kõlar, Juko-Mart}} [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia juhid]] [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] onprm1sreh6lj76dw63esx3ogj2j0cs 7192968 7192964 2026-07-14T13:00:25Z PrunedSamurai 37214 Parandasin filharmoonia direktoriks saamise lause sõnastust ja lisasin uudisviite 7192968 wikitext text/x-wiki '''Juko-Mart Kõlar''' (sündinud [[5. august]]il [[1983]])<ref name="e21"/> on eesti endine kõrgkoolijuht. Ta kaitses 2019. aastal ärinduse alal [[Estonian Business School]]is [[doktoritöö]] "The impact of digitalization on the music consumption: Estonian case study" (juhendaja [[Meelis Kitsing]]) ja sai doktorikraadi ([[PhD]]).<ref name="e21"/> Aastatel 2020–2024 oli ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] direktor ja ühtlasi loomeettevõtluse ja juhtimise lektor.<ref name="e21"/> 6. juulil 2024. a. avaldas Eesti Ekspress artikli, mis kirjeldas kuidas Kõlar oli edastanud talle allunud töötajale päevikulaadse 99-leheküljelise kirjutise, mis sisaldas isiklikke tähelepanekuid ja romantilisi ning seksuaalseid fantaasiaid tema kohta.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vainküla |eesnimi=Kirsti |perekonnanimi2=Vedler |eesnimi2=Sulev |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Viljandi kultuuriakadeemia direktor jälgis pikalt ja salaja naisalluvat. Lõpuks jahmatas ta teda oma seksuaalfantaasiatega |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120305444/viljandi-kultuuriakadeemia-direktor-jalgis-pikalt-ja-salaja-naisalluvat-lopuks-jahmatas-ta-teda-oma-seksuaalfantaasiatega |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Kuigi Kõlari tööandja, Tartu Ülikool, piirdus juhtunust teada saades hoiatusega, andis Kõlar samal päeval teada, et lahkub suve lõpus ametist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuld |eesnimi=Merlin |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud |väljaanne=Sakala |url=https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Tallinna linn teatas 14. juulil 2026, et Kõlar saab alates 20. juulist [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=14. juuli 2026 |pealkiri=Tallinna Filharmoonia uueks juhiks saab Juko-Mart Kõlar |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1610077144/tallinna-filharmoonia-uueks-juhiks-saab-juko-mart-kolar |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.etis.ee/CV/Juko-Mart_K%C3%B5lar/est/ Juko-Mart Kõlar]. etis.ee</ref> }} ==Välislingid== *[https://viljandi.ut.ee/et/sisu/tunne-meie-inimest-juko-mart-kolar Tunne meie inimest: Juko-Mart Kõlar]. viljandi.ut.ee, 16. detsember 2021 *[https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud]. Sakala, 6. juuli 2024 {{JÄRJESTA:Kõlar, Juko-Mart}} [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia juhid]] [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] l8ad5xeo8q74yedmuycds18cdqqvzuk 7193215 7192968 2026-07-15T05:21:44Z ~2026-33544-09 231107 7193215 wikitext text/x-wiki '''Juko-Mart Kõlar''' (sündinud [[5. august]]il [[1983]])<ref name="e21"/> on eesti endine kõrgkoolijuht. Ta kaitses 2019. aastal ärinduse alal [[Estonian Business School]]is [[doktoritöö]] "The impact of digitalization on the music consumption: Estonian case study" (juhendaja [[Meelis Kitsing]]) ja sai doktorikraadi ([[PhD]]).<ref name="e21"/> Aastatel 2020–2024 oli ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] direktor ja ühtlasi loomeettevõtluse ja juhtimise lektor.<ref name="e21"/> 6. juulil 2024. a. avaldas Eesti Ekspress artikli, mis kirjeldas kuidas Kõlar oli edastanud talle allunud töötajale päevikulaadse 99-leheküljelise kirjutise, mis sisaldas isiklikke tähelepanekuid ja romantilisi ning seksuaalseid fantaasiaid tema kohta.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vainküla |eesnimi=Kirsti |perekonnanimi2=Vedler |eesnimi2=Sulev |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Viljandi kultuuriakadeemia direktor jälgis pikalt ja salaja naisalluvat. Lõpuks jahmatas ta teda oma seksuaalfantaasiatega |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120305444/viljandi-kultuuriakadeemia-direktor-jalgis-pikalt-ja-salaja-naisalluvat-lopuks-jahmatas-ta-teda-oma-seksuaalfantaasiatega |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Kuigi Kõlari tööandja, Tartu Ülikool, piirdus juhtunust teada saades hoiatusega, andis Kõlar samal päeval teada, et lahkub suve lõpus ametist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuld |eesnimi=Merlin |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud |väljaanne=Sakala |url=https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Tallinna linn teatas 14. juulil 2026, et Kõlar saab alates 20. juulist [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=14. juuli 2026 |pealkiri=Tallinna Filharmoonia uueks juhiks saab Juko-Mart Kõlar |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1610077144/tallinna-filharmoonia-uueks-juhiks-saab-juko-mart-kolar |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.etis.ee/CV/Juko-Mart_K%C3%B5lar/est/ Juko-Mart Kõlar]. etis.ee</ref> }} ==Välislingid== *[https://viljandi.ut.ee/et/sisu/tunne-meie-inimest-juko-mart-kolar Tunne meie inimest: Juko-Mart Kõlar]. viljandi.ut.ee, 16. detsember 2021 *[https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud]. Sakala, 6. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120306067/kolm-kusimust-tsopp-pagan-viljandi-ahistamisskandaalist-naised-ei-peaks-ennast-ohustatuna-tundma-ometigi-nii-praegu-on KOLM KÜSIMUST | Tsopp-Pagan Viljandi ahistamisskandaalist: naised ei peaks ennast ohustatuna tundma, ometigi nii praegu on] Delfi Arvamus 08. juuli 2024 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120306140/naisalluvat-ihaldanud-kultuuriakadeemia-direktor-opetab-oma-raamatus-oigesti-elama-kuidas-tal-kull-endal-koik-valesti-laks Naisalluvat ihaldanud kultuuriakadeemia direktor õpetab oma raamatus õigesti elama. Kuidas tal küll endal kõik valesti läks?] Delfi Kuum 10. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120597197/greete-palgi-tallinna-linn-valis-raige-luukerega-kolari-tippjuhiks-kas-eestis-on-juhid-otsa-saanud Greete Palgi: Tallinna linn valis räige luukerega Kõlari tippjuhiks. Kas Eestis on juhid otsa saanud?]. Delfi Arvamus 14. juuli 2026 {{JÄRJESTA:Kõlar, Juko-Mart}} [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia juhid]] [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] av9hlzbhbcwf707xpyrecwaauz5sj0a 7193216 7193215 2026-07-15T05:25:33Z ~2026-33544-09 231107 7193216 wikitext text/x-wiki '''Juko-Mart Kõlar''' (sündinud [[5. august]]il [[1983]])<ref name="e21"/> on eesti endine kõrgkoolijuht. Ta kaitses 2019. aastal ärinduse alal [[Estonian Business School]]is [[doktoritöö]] "The impact of digitalization on the music consumption: Estonian case study" (juhendaja [[Meelis Kitsing]]) ja sai doktorikraadi ([[PhD]]).<ref name="e21"/> Aastatel 2020–2024 oli ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] direktor ja ühtlasi loomeettevõtluse ja juhtimise lektor.<ref name="e21"/> 6. juulil 2024. a. avaldas Eesti Ekspress artikli, mis kirjeldas kuidas Kõlar oli edastanud talle allunud töötajale päevikulaadse 99-leheküljelise kirjutise, mis sisaldas isiklikke tähelepanekuid ja romantilisi ning seksuaalseid fantaasiaid tema kohta.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vainküla |eesnimi=Kirsti |perekonnanimi2=Vedler |eesnimi2=Sulev |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Viljandi kultuuriakadeemia direktor jälgis pikalt ja salaja naisalluvat. Lõpuks jahmatas ta teda oma seksuaalfantaasiatega |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120305444/viljandi-kultuuriakadeemia-direktor-jalgis-pikalt-ja-salaja-naisalluvat-lopuks-jahmatas-ta-teda-oma-seksuaalfantaasiatega |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Kuigi Kõlari tööandja, Tartu Ülikool, piirdus juhtunust teada saades hoiatusega, andis Kõlar samal päeval teada, et lahkub suve lõpus ametist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuld |eesnimi=Merlin |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud |väljaanne=Sakala |url=https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Tallinna linn teatas 14. juulil 2026, et Kõlar saab alates 20. juulist [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=14. juuli 2026 |pealkiri=Tallinna Filharmoonia uueks juhiks saab Juko-Mart Kõlar |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1610077144/tallinna-filharmoonia-uueks-juhiks-saab-juko-mart-kolar |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.etis.ee/CV/Juko-Mart_K%C3%B5lar/est/ Juko-Mart Kõlar]. etis.ee</ref> }} ==Välislingid== *[https://viljandi.ut.ee/et/sisu/tunne-meie-inimest-juko-mart-kolar Tunne meie inimest: Juko-Mart Kõlar]. viljandi.ut.ee, 16. detsember 2021 *[https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud]. Sakala, 6. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120306174/juhtkiri-uskuge-kannatanut-ahistamised-ulikoolis-tuleb-paevavalgele-tuua JUHTKIRI | Uskuge kannatanut. Ahistamised ülikoolis tuleb päevavalgele tuua]. Delfi Arvamus 08. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120306067/kolm-kusimust-tsopp-pagan-viljandi-ahistamisskandaalist-naised-ei-peaks-ennast-ohustatuna-tundma-ometigi-nii-praegu-on KOLM KÜSIMUST | Tsopp-Pagan Viljandi ahistamisskandaalist: naised ei peaks ennast ohustatuna tundma, ometigi nii praegu on]. Delfi Arvamus 08. juuli 2024 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120306140/naisalluvat-ihaldanud-kultuuriakadeemia-direktor-opetab-oma-raamatus-oigesti-elama-kuidas-tal-kull-endal-koik-valesti-laks Naisalluvat ihaldanud kultuuriakadeemia direktor õpetab oma raamatus õigesti elama. Kuidas tal küll endal kõik valesti läks?]. Delfi Kuum 10. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120597197/greete-palgi-tallinna-linn-valis-raige-luukerega-kolari-tippjuhiks-kas-eestis-on-juhid-otsa-saanud Greete Palgi: Tallinna linn valis räige luukerega Kõlari tippjuhiks. Kas Eestis on juhid otsa saanud?]. Delfi Arvamus 14. juuli 2026 {{JÄRJESTA:Kõlar, Juko-Mart}} [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia juhid]] [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] pe41kb50am6xylkxxxxj8oj69a9yme5 7193217 7193216 2026-07-15T05:38:09Z ~2026-33544-09 231107 7193217 wikitext text/x-wiki '''Juko-Mart Kõlar''' (sündinud [[5. august]]il [[1983]])<ref name="e21"/> on eesti endine kõrgkoolijuht. Ta kaitses 2019. aastal ärinduse alal [[Estonian Business School]]is [[doktoritöö]] "The impact of digitalization on the music consumption: Estonian case study" (juhendaja [[Meelis Kitsing]]) ja sai doktorikraadi ([[PhD]]).<ref name="e21"/> Aastatel 2020–2024 oli ta [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] direktor ja ühtlasi loomeettevõtluse ja juhtimise lektor.<ref name="e21"/> 6. juulil 2024. a. avaldas Eesti Ekspress artikli, mis kirjeldas kuidas Kõlar oli edastanud talle allunud töötajale päevikulaadse 99-leheküljelise kirjutise, mis sisaldas isiklikke tähelepanekuid ja romantilisi ning seksuaalseid fantaasiaid tema kohta.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vainküla |eesnimi=Kirsti |perekonnanimi2=Vedler |eesnimi2=Sulev |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Viljandi kultuuriakadeemia direktor jälgis pikalt ja salaja naisalluvat. Lõpuks jahmatas ta teda oma seksuaalfantaasiatega |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120305444/viljandi-kultuuriakadeemia-direktor-jalgis-pikalt-ja-salaja-naisalluvat-lopuks-jahmatas-ta-teda-oma-seksuaalfantaasiatega |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Kuigi Kõlari tööandja, Tartu Ülikool, piirdus juhtunust teada saades hoiatusega, andis Kõlar samal päeval teada, et lahkub suve lõpus ametist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuld |eesnimi=Merlin |kuupäev=6. juuli 2024 |pealkiri=Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud |väljaanne=Sakala |url=https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> Tallinna linn teatas 14. juulil 2026, et Kõlar saab alates 20. juulist [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=14. juuli 2026 |pealkiri=Tallinna Filharmoonia uueks juhiks saab Juko-Mart Kõlar |väljaanne=ERR Kultuur |url=https://kultuur.err.ee/1610077144/tallinna-filharmoonia-uueks-juhiks-saab-juko-mart-kolar |vaadatud=14. juuli 2026}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[https://www.etis.ee/CV/Juko-Mart_K%C3%B5lar/est/ Juko-Mart Kõlar]. etis.ee</ref> }} ==Välislingid== *[https://viljandi.ut.ee/et/sisu/tunne-meie-inimest-juko-mart-kolar Tunne meie inimest: Juko-Mart Kõlar]. viljandi.ut.ee, 16. detsember 2021 *[https://sakala.postimees.ee/8054410/oppedirektor-mingeid-marke-juko-mart-kolari-ahistavast-kaitumisest-ei-nainud Õppedirektor mingeid märke Juko-Mart Kõlari ahistavast käitumisest ei näinud]. Sakala, 6. juuli 2024 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120305444/viljandi-kultuuriakadeemia-direktor-jalgis-pikalt-ja-salaja-naisalluvat-lopuks-jahmatas-ta-teda-oma-seksuaalfantaasiatega Viljandi kultuuriakadeemia direktor jälgis pikalt ja salaja naisalluvat. Lõpuks jahmatas ta teda oma seksuaalfantaasiatega] Eesti Ekspress Kuum 06. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120306174/juhtkiri-uskuge-kannatanut-ahistamised-ulikoolis-tuleb-paevavalgele-tuua JUHTKIRI | Uskuge kannatanut. Ahistamised ülikoolis tuleb päevavalgele tuua]. Delfi Arvamus 08. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120306067/kolm-kusimust-tsopp-pagan-viljandi-ahistamisskandaalist-naised-ei-peaks-ennast-ohustatuna-tundma-ometigi-nii-praegu-on KOLM KÜSIMUST | Tsopp-Pagan Viljandi ahistamisskandaalist: naised ei peaks ennast ohustatuna tundma, ometigi nii praegu on]. Delfi Arvamus 08. juuli 2024 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120306140/naisalluvat-ihaldanud-kultuuriakadeemia-direktor-opetab-oma-raamatus-oigesti-elama-kuidas-tal-kull-endal-koik-valesti-laks Naisalluvat ihaldanud kultuuriakadeemia direktor õpetab oma raamatus õigesti elama. Kuidas tal küll endal kõik valesti läks?]. Eesti Ekspress Kuum 10. juuli 2024 * [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120597197/greete-palgi-tallinna-linn-valis-raige-luukerega-kolari-tippjuhiks-kas-eestis-on-juhid-otsa-saanud Greete Palgi: Tallinna linn valis räige luukerega Kõlari tippjuhiks. Kas Eestis on juhid otsa saanud?]. Delfi Arvamus 14. juuli 2026 {{JÄRJESTA:Kõlar, Juko-Mart}} [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia juhid]] [[Kategooria:Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 7w4ow5e4a2kn0fgpu2oygybqbfmfkg3 0 710709 7193221 7191746 2026-07-15T05:50:39Z Hannesvalk 176021 /* 12. juuli */ 7193221 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{sisukord paremale}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[File:Frank E Petersen Jr Supports Operation Epic Fury (9542622).jpg| thumb| USS Frank E. Petersen Jr tulistab 28. veebruaril 2026 operatsiooni Epic Fury ajal [[BGM-109 Tomahawk|tiibraketi Tomahawk]]]] [[File:Attack on Lamerd 1 Tasnim 28Feb2026.jpg| thumb| Iraani edelaosas [[Lamerd]]is sai kahjustada elamurajoon pärast raketirünnakut kohaliku infrastruktuuri vastu]] [[File:Shajareh Tayyebeh school in Minab photos from Mehr (3).jpg| thumb| Päästjad ja elanikud otsivad läbi [[Minabi]] tütarlaste algkooli rususid]] [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === [[File:Attack on residential homes in central Tehran 1.jpg| thumb| Purustused Teheranis peale USA ja Iisraeli rünnakuid]] Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573884/nbc-news-trump-peatas-hormuzi-vaina-merevaeoperatsiooni-saudi-araabia-vastureaktsiooni-tottu NBC News: Trump peatas Hormuzi väina mereväeoperatsiooni Saudi Araabia vastureaktsiooni tõttu] Delfi, 8. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026</ref> === 7. mai === USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid USA seisukohtalt see relvarahu ei katkesta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573894/usa-ja-iraani-laevad-pidasid-hormuzi-vainas-tulevahetust-trumpi-sonul-relvarahu-jatkub USA ja Iraani laevad pidasid Hormuzi väinas tulevahetust, kuid Trumpi sõnul relvarahu jätkub] Delfi, 8. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610017921/usa-ja-iraan-pidasid-tulevahetust-kuid-trumpi-sonul-on-vaherahu-endiselt-jous USA ja Iraan pidasid tulevahetust, kuid Trumpi sõnul on vaherahu endiselt jõus] ERR, 8. V 2026</ref> === 10. mai === Iraan andis vastuse USA sõja lõpetamise plaanile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574329/iraan-saatis-usa-soja-lopetamise-plaanile-vastuse Iraan saatis USA sõja lõpetamise plaanile vastuse] Delfi, 10. V 2026</ref> USA president ei olnud Iraani vastusega rahul<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574377/trump-nimetas-iraani-vastust-usa-ettepanekule-soda-lopetada-taiesti-vastuvoetamatuks Trump nimetas Iraani vastust USA ettepanekule sõda lõpetada täiesti vastuvõetamatuks] Delfi, 11. V 2026</ref> ja ütles, et relvarahu Iraaniga hoitakse kunstlikult elus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120574643/trumpi-sonul-hoitakse-relvarahu-iraaniga-kunstlikult-elus Trumpi sõnul hoitakse relvarahu Iraaniga kunstlikult elus] Delfi, 12. V 2026</ref> === 15. mai === Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610025100/usa-liibanon-ja-iisrael-pikendasid-relvarahu-45-paeva-vorra USA: Liibanon ja Iisrael pikendasid relvarahu 45 päeva võrra] ERR, 15. V 2026</ref> === 18. mai === USA esitas Iraanile järjekorde ultimaatumi sõja lõpetamiseks ja ähvardas uue rünnakuga.<ref>[https://www.err.ee/1610026465/trump-esitas-iraanile-jarjekordse-ultimaatumi Trump esitas Iraanile järjekordse ultimaatumi] ERR, 18. V 2026</ref> === 19. mai === USA lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi.<ref>[https://www.err.ee/1610027503/trump-lukkas-uue-runnaku-iraanile-lahis-ida-liidrite-palvel-edasi Trump lükkas uue rünnaku Iraanile Lähis-Ida liidrite palvel edasi] ERR, 19. V 2026</ref> === 23. mai === Läbirääkimised USA ja Iraani vahel jätkuvad, kuid on ebaselges seisus.<ref>[https://www.err.ee/1610029429/trump-labiraakimised-iraaniga-on-loppjargus Trump: läbirääkimised Iraaniga on lõppjärgus] ERR, 20. V 2026</ref> USA valmistub samal ajal ka uuteks rünnakuteks.<ref>[https://www.err.ee/1610032786/meedia-usa-valmistub-uuesti-iraani-rundama Meedia: USA valmistub uuesti Iraani ründama] ERR, 23. V 2026</ref> USA president on läbirääkimiste edu suhtes siiski optimistlik.<ref>[https://www.err.ee/1610033897/trump-usa-ja-iraani-lepe-on-peaaegu-valmis-ja-sisaldab-vaina-avamist Trump: USA ja Iraani lepe on peaaegu valmis ja sisaldab väina avamist] ERR, 24. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120585895/trumpi-sonul-on-iraaniga-praktiliselt-kokku-lepitud-avaldatud-tingimused-on-iraanile-vaga-soodsad Trumpi sõnul on Iraaniga praktiliselt kokku lepitud. Avaldatud tingimused on Iraanile väga soodsad] Delfi, 24. V 2026</ref> === 25. mai === USA väed ründasid Iraani lõunaosas asuvaid raketirajatisi ja miine paigaldada üritavaid laevu.<ref>[https://www.err.ee/1610037745/trump-nouab-iraani-leppe-osana-laialdast-liitumist-aabrahami-lepetega Trump nõuab Iraani leppe osana laialdast liitumist Aabrahami lepetega] ERR, 25. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586295/usa-korraldas-keset-labiraakimisi-uue-runnaku-iraani-vastu USA korraldas keset läbirääkimisi uue rünnaku Iraani vastu] Delfi, 26. V 2026</ref> === 26. mai === Iraani president [[Masoud Pezeshkian]] andis korralduse taasavada rahvusvaheline internetiühendus, mis katkestati USA ja Iisraeli rünnaku alguses.<ref>[https://www.err.ee/1610037760/iraani-president-kaskis-taastada-rahvusvahelise-internetiuhenduse Iraani president käskis taastada rahvusvahelise internetiühenduse] ERR, 26. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586892/maailma-pikim-riiklik-internetiblokaad-sai-labi-iraani-vorguuhendus-taastub-tasapisi Maailma pikim riiklik internetiblokaad sai läbi: Iraani võrguühendus taastub tasapisi] Delfi, 28. V 2026</ref> === 28. mai === USA ja Iraan ründasid teineteise sõjalisi objekte.<ref>[https://www.err.ee/1610039812/usa-relvajoud-andsid-iraanile-uusi-looke USA relvajõud andsid Iraanile uusi lööke] ERR, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586820/usa-sojavagi-rundas-taas-iraani USA sõjavägi ründas taas Iraani] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586980/iraan-teatas-et-rundas-usa-lennubaasi Iraan teatas, et ründas USA lennubaasi] Delfi, 28. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587546/bloomberg-iraani-raketilook-tabas-sel-nadalal-kuveidis-usa-baasi-mitu-inimest-sai-viga Bloomberg: Iraani raketilöök tabas sel nädalal Kuveidis USA baasi, mitu inimest sai viga] Delfi, 31. V 2026</ref> Samal ajal jätkuvad nende vahel läbirääkimised.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120586812/iraani-meedia-usa-ga-kavandatav-lepe-taastab-liikluse-hormuzi-vainas-ja-lopetab-mereblokaadi Iraani meedia: USA-ga kavandatav lepe taastab liikluse Hormuzi väinas ja lõpetab mereblokaadi] Delfi, 28. V 2026</ref> USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele pikendada relvarahu 60 päeva võrra ja alustada kõnelusi Iraani tuumaprogrammi üle.<ref>[https://www.err.ee/1610040775/usa-ja-iraani-labiraakijad-joudsid-esialgsele-kokkuleppele-relvarahu-pikendamiseks USA ja Iraani läbirääkijad jõudsid esialgsele kokkuleppele relvarahu pikendamiseks] ERR, 28. V 2026</ref> === 31. mai === USA ja Iraani vahel jätkusid läbirääkimised.<ref>[https://www.err.ee/1610042146/iraan-tuumaprogrammi-ule-labiraakimisi-ei-toimu Iraan: tuumaprogrammi üle läbirääkimisi ei toimu] ERR, 30. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042590/trump-iraan-on-noustunud-tuumarelvadest-loobuma Trump: Iraan on nõustunud tuumarelvadest loobuma] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587558/axios-trump-nouab-iraani-rahuleppe-mustandisse-muudatusi-peamiselt-tuumaprogrammi-teemal Axios: Trump nõuab Iraani rahuleppe mustandisse muudatusi, peamiselt tuumaprogrammi teemal] Delfi, 31. V 2026</ref> == Juuni == === 1. juuni === Iisrael jätkab Liibanonis sõjategevust [[Ḩizb Allāh|Hezbollah'ga]].<ref>[https://www.err.ee/1610042785/iisrael-vallutas-liibanonis-ajaloolise-kindluse Iisrael vallutas Liibanonis ajaloolise kindluse] ERR, 31. V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043664/iisraeli-tegevus-liibanonis-ahvardab-nurjata-usa-ja-iraani-labiraakimised Iisraeli tegevus Liibanonis ähvardab nurjata USA ja Iraani läbirääkimised] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587866/iisrael-andis-vastuloogina-hezbollah-raketirahele-kasu-runnata-beiruti-eeslinnu Iisrael andis vastulöögina Hezbollah’ raketirahele käsu rünnata Beiruti eeslinnu, inimesed evakueeruvad] Delfi, 1. VI 2026</ref> Õhulööke vahetasid ka USA ja Iraan.<ref>[https://www.err.ee/1610043748/usa-ja-iraani-vahel-kasvavad-taas-pinged-ja-nafta-hind-vottis-suuna-ules USA ja Iraani vahel kasvavad taas pinged ja nafta hind võttis suuna üles] ERR, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610043508/usa-ja-iraan-vahetasid-ohulooke-ning-jatkavad-ka-konelusi USA ja Iraan vahetasid õhulööke ning jätkavad ka kõnelusi] ERR, 1. VI 2026</ref> Iraan ähvardas Iisraeli rünnakute tõttu katkestada läbirääkimised USA'ga. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587849/iraan-teatas-et-peatab-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile-labiraakimised-usa-ga Iraan teatas, et peatab Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile läbirääkimised USA-ga] Delfi, 1. VI 2026</ref> USA veenis Iisraeli mitte tungima Beirutisse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587885/trump-beirutisse-sodureid-ei-saadeta-iraaniga-jatkuvad-labiraakimised Trump: Beirutisse sõdureid ei saadeta, Iraaniga jätkuvad läbirääkimised] Delfi, 1. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610042998/usa-esitas-plaani-iisraeli-liibanoni-pingete-leevendamiseks USA esitas plaani Iisraeli-Liibanoni pingete leevendamiseks] ERR, 1. VI 2026</ref> Kõige olulisem kokku leppimata teema USA ja Iraani vahel on Iraani rikastatud uraani saatus.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120587761/iraani-soda-lopetav-trump-voib-olla-venemaa-ja-hiina-sobra-kasahstani-kaes |title=Iraani sõda lõpetav trump võib olla Venemaa ja Hiina sõbra Kasahstani käes |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-06-02 |access-date=2026-06-02 |ref=none |website=arileht.delfi.ee}}</ref> === 3. juuni === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus vaenutegevuse peatamiseks. Selle kohaselt peab Hezbollah' viima kõik oma võitlejad välja Lõuna-Litani sektorist.<ref>[https://www.err.ee/1610045866/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahus Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahus] ERR, 4. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588464/iisrael-ja-liibanon-leppisid-kokku-relvarahu-rakendamises-kui-hezbollah-lopetab-runnakud Iisrael ja Liibanon leppisid kokku relvarahu rakendamises, kui Hezbollah lõpetab rünnakud] Delfi, 4. VI 2026</ref> Hezbollah' keeldus vaherahuga ühinemast.<ref>[https://www.err.ee/1610047024/iraani-toetatud-hezbollah-lukkas-relvarahu-tagasi Iraani toetatud Hezbollah lükkas relvarahu tagasi] ERR, 4. VI 2026</ref> === 5. juuni === USA ja Iraan vahetasid õhulööke.<ref>[https://www.err.ee/1610048506/usa-rundas-iraani-radariseadmeid USA ründas Iraani radariseadmeid] ERR, 6. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589022/jarjekordne-tulevahetus-iraani-runnak-toi-kaasa-usa-vastuloogid Järjekordne eskalatsioon: USA ja Iraan vahetasid tuld, sihikule võeti ka liitlased] Delfi, 6. VI 2026</ref> === 7. juuni === Esmakordselt peale [[2026._aasta_Iraani_sõja_kronoloogia#8._aprill|8. aprillil]] sõlmitud vaherahu korraldasid Iraan ja Iisrael vastastikuseid õhurünnakuid.<ref>[https://www.err.ee/1610049340/iisrael-andis-ohulooke-iraani-sihtmarkide-pihta Iisrael andis õhulööke Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 8. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589184/iisrael-rundas-iraani-plahvatustest-teatati-teheranis-ja-teistes-suurlinnades VIDEO | Iisrael ründas Iraani: plahvatustest teatati Teheranis ja teistes suurlinnades] Delfi, 8. VI 2026</ref> === 9. juuni === Iraan tulistas alla USA kopteri [[Boeing AH-64 Apache|Apache]].<ref>[https://www.err.ee/1610050270/hormuzi-vaina-lahedal-kukkus-alla-usa-apache-i-rundekopter Hormuzi väina lähedal kukkus alla USA Apache'i ründekopter] ERR, 9. VI 2026</ref> USA vastas õhurünnakutega Iraani sõjalistele objektidfele. <ref>[https://www.err.ee/1610051341/usa-ja-iraan-korraldasid-vastastikku-ohurunnakuid USA ja Iraan korraldasid vastastikku õhurünnakuid] ERR, 10. VI 2026</ref> === 14. juuni === Iisrael ja Hezbollah andsid vastastikku õhulööke.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590791/trumpi-diil-ohus-hezbollah-pommitas-iisraeli-ja-iisrael-omakorda-beirutit-oodatakse-iraani-reaktsiooni Trumpi diil ohus? Hezbollah pommitas Iisraeli ja Iisrael omakorda Beirutit, oodatakse Iraani reaktsiooni] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590838/trump-lahvatas-roppuse-saatel-et-netanyahul-puudub-igasugune-hindamisvoime-diil-iraaniga-aga-olla-jous Trump lahvatas roppuse saatel, et Netanyahul puudub igasugune olukorra hindamise võime. Diil Iraaniga aga olla jõus] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610055007/usa-ja-iraani-rahulepingu-kohal-on-murepilved USA ja Iraani rahulepingu kohal on murepilved] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === USA ja Iraan leppisid kokku rahumemorandumis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590796/reuters-avaldas-usa-iraani-kokkuleppe-vaidetava-mustandi-iraani-sonul-antakse-neile-ule-25-miljardit-dollarit Avaldati USA-Iraani kokkuleppe väidetav mustand. Iraani sõnul antakse neile üle 25 miljardit dollarit] Delfi, 14. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590865/iraani-rahutingimuste-seas-on-punkt-mis-taotleb-rundajatelt-riigi-ulesehitamiseks-300-miljardit-dollarit Iraani rahutingimuste seas on punkt, mis taotleb ründajatelt riigi ülesehitamiseks 300 miljardit dollarit] Delfi, 15. VI 2026</ref>, mille allkirjastamine toimub nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590854/voolaku-nafta-donald-trumpi-teatel-on-esialgne-rahulepe-iraaniga-solmitud „Voolaku nafta!“ Donald Trumpi teatel on rahulepe Iraaniga valmis, ametlik allkirjastamine tuleb reedel] Delfi, 15. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610055889/allikas-trump-vance-ja-iraani-spiiker-allkirjastasid-lepingu-soja-lopetamiseks Allikas: Trump, Vance ja Iraani spiiker allkirjastasid lepingu sõja lõpetamiseks] ERR, 15. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610056753/sveits-usa-iraani-lepe-allkirjastatakse-reedel-burgenstockis Šveits: USA-Iraani lepe allkirjastatakse reedel Bürgenstockis] ERR, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[USA president]] [[Donald Trump]] ja Iraani esndajas allkirjastasid [[vaherahu|kokkuleppe]] Lähis-Ida sõja lõpetamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591728/taistekst-usa-iraani-labiraakimised-allkirjastatud-on-algne-kokkulepe TÄISTEKST | USA-Iraani läbirääkimised: allkirjastatud on algne kokkulepe] Delfi, 18. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591743/vabariiklased-kritiseerivad-iraaniga-allkirjastatud-lepet-reagan-pooraks-end-hauas-ringi Vabariiklased kritiseerivad Iraaniga allkirjastatud lepet: Reagan pööraks end hauas ringi] Delfi, 18. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591911/analuus-usa-iraani-lepe-muudab-islamireziimi-varasemast-voimsamaks-miks-peaks-iisrael-seda-lubama ANALÜÜS | USA-Iraani lepe muudab islamirežiimi varasemast võimsamaks. Miks peaks Iisrael seda lubama?] Delfi, 18. VI 2026</ref> Leppe põhjal lõpetab Iraan [[Hormuzi väin]]a blokaadi ja USA Iraani mereblokaadi. 60 päeva jooksul toimuvad läbirääkimised<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591959/vance-iraaniga-solmitud-kokkuleppest-60-paevane-periood-labiraakimisteks-on-alanud Vance Iraaniga sõlmitud kokkuleppest: 60-päevane periood läbirääkimisteks on alanud] Delfi, 18. VI 2026</ref> Iraani tuumaprogrammi üle ja [[rahuleping]]u sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610057914/usa-ja-iraan-allkirjastasid-kokkuleppe-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan allkirjastasid kokkuleppe Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 18. VI 2026</ref> Peale leningu sõlmimist algas laevaliikusus Hormuzi väinas<ref>[https://www.err.ee/1610058334/esimesed-tankerid-labisid-hormuzi-vaina Esimesed tankerid läbisid Hormuzi väina] ERR, 18. VI 2026</ref> ja nafta hind maailmaturul alustas langemist.<ref>[https://www.err.ee/1610057935/nafta-hind-jatkab-langemist Nafta hind jätkab langemist] ERR, 18. VI 2026</ref> === 19. juuni === Iisrael ja Hezbollah' leppisid kokku relvarahus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592261/iisrael-ja-hezbollah-leppisid-kokku-relvarahus-parast-usa-ja-iraani-koneluste-katkemist Iisrael ja Hezbollah leppisid kokku relvarahus pärast USA ja Iraani kõneluste katkemist] Delfi, 19. VI 2026</ref> Relvarahule eelnenud lahingute tõttu jättis Iraan ära kõnelused USAga. <ref>[https://www.err.ee/1610059276/times-lahingud-liibanonis-nurjasid-usa-ja-iraani-rahukonelused Times: lahingud Liibanonis nurjasid USA ja Iraani rahukõnelused] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Lahingute tõttu Liibanonis sulges Iraan Hormuzi väina.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592357/iraan-sulges-taas-hormuzi-vaina-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile Iraan sulges taas Hormuzi väina Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile] Delfi, 20. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610059906/iraan-sulges-taas-hormuzi-vaina-iisraeli-runnakute-tottu-liibanonile Iraan sulges taas Hormuzi väina Iisraeli rünnakute tõttu Liibanonile] ERR, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === [[Šveits]]is [[Bürgenstock]]is algasid USA ja Iraani läbirääkimised Lähis-Ida sõja lõpetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610060248/usa-ja-iraan-peavad-sveitsis-konelusi-lahis-ida-soja-lopetamiseks USA ja Iraan peavad Šveitsis kõnelusi Lähis-Ida sõja lõpetamiseks] ERR, 21. VI 2026</ref> Vahendajate sõnul tehti läbirääkimistel mõningaid edusamme.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592499/trumpi-liitlane-labiraakimised-iraaniga-ebaonnestuvad-usa-votab-jouga-kontrolli-hormuzi-ule USA-Iraani kõnelustel tehti väidetavalt edusamme, Trump ähvardas uuesti pommitamisega] Delfi, 22. VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610060692/vahendajariikide-sonul-tehti-usa-ja-iraani-konelustel-edusamme Vahendajariikide sõnul tehti USA ja Iraani kõnelustel edusamme] ERR, 22. VI 2026</ref> === 23. juuni === USA peatas 60 päevaks sanktsioonid Iraani naftale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592792/usa-peatas-60-paevaks-sanktsioonid-iraani-naftale USA peatas 60 päevaks sanktsioonid Iraani naftale] Delfi, 23. VI 2026</ref> Iraan avas Hormuzi väina laevaliikluseks.<ref>[https://www.err.ee/1610061598/usa-peatas-sanktsioonid-iraani-vastu USA peatas sanktsioonid Iraani vastu] ERR, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] (IMO) alustas Pärsia lahte lõksu jäänud laevade evakueerimist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592950/uro-alustas-hormuzi-vaina-loksu-jaanud-laevade-evakueerimist ÜRO alustas Pärsia lahte lõksu jäänud laevade evakueerimist Hormuzi väina kaudu] Delfi, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593059/iraan-hoiatas-hormuzi-labivaid-laevu-valesti-valitud-marsruut-voib-olla-ohtlik Iraan hoiatas Hormuzi läbivaid laevu. Valesti valitud marsruut võib olla ohtlik] Delfi, 25. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593268/iraan-tahab-hormuzi-vainas-kehtestada-maksu-tulu-jagataks-teiste-lahiriikidega Iraan tahab Hormuzi väinas kehtestada maksu. Tulu jagataks teiste lähiriikidega] Delfi, 26. VI 2026</ref> === 26. juuni === Iisraeli ja Liibanoni läbirääkimiste tulemusena lahkub Iisrael kahest Lõuna-Liibanoni piirkonnast.<ref>[https://www.err.ee/1610064262/iisrael-lahkub-kokkuleppe-alusel-kahest-liibanoni-piirkonnast Iisrael lahkub kokkuleppe alusel kahest Liibanoni piirkonnast] ERR, 26. VI 2026</ref> Iraan ründas Hormuzi väinas Singapuri lipu all sõitnud kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1610063683/iraani-droonirunnak-pani-hormuzi-vaina-hapra-vaherahu-proovile Iraani droonirünnak pani Hormuzi väina hapra vaherahu proovile] ERR, 26. VI 2026</ref> === 27. juuni === USA andis löögi Iraani raketi- ja drooniladude ning rannikualade radaripositsioonide pihta pärast seda, kui Iraan oli rünnanud kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1610064496/usa-andis-parast-kaubalaeva-rundamist-loogi-iraani-sihtmarkide-pihta USA andis pärast kaubalaeva ründamist löögi Iraani sihtmärkide pihta] ERR, 27. VI 2026</ref> === 29. juuni === USA ja Iraan leppisid kokku rünnakute lõpetamises.<ref>[https://www.err.ee/1610065390/axios-iraan-ja-usa-leppisid-kokku-runnakute-lopetamises Axios: Iraan ja USA leppisid kokku rünnakute lõpetamises] ERR, 29. VI 2026</ref> == Juuli == === 7. juuli === Iraan ründas Hormuzi väina lähistel kaubalaevu. USA vastas sellele õhulöökidega Iraani rannikul asuvatele sõjalistele sihtmärkidele ning taastas islamiriigi-vastased naftapiirangud.<ref>[https://www.err.ee/1610072533/usa-ja-iraan-vahetavad-taas-ohulooke USA ja Iraan vahetavad taas õhulööke] ERR, 8. VII 2026</ref> === 8. juuli === USA ründas Iraanis 80 sihtmärki. Iraan vastas rünnakutega Bahreinis ja Kuveidis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595762/video-usa-sojavagi-rundas-iraanis-ule-80-sihtmargi VIDEO | USA sõjavägi ründas Iraanis 80 sihtmärki. Iraan vastas rünnakutega Bahreinis ja Kuveidis] Delfi, 8. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595842/trump-mis-minusse-puutub-on-kokkulepe-iraaniga-labi Trump: mis minusse puutub, on kokkulepe Iraaniga läbi] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 12. juuli === USA sõjavägi alustas uut rünnakulainet Iraani vastu pärast seda, kui Teheran oli avanud tule konteinerlaeva pihta Hormuzi väinas.<ref>[https://www.err.ee/1610075653/usa-sojavagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet USA sõjavägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 12. VII 2026</ref> === 15. juuli === USA õhurünnakud Iraanile jätkusid. USA taastas blokaadi islamiriigi sadamatele.<ref>[https://www.err.ee/1610076979/usa-korraldas-jarjekordse-runnakulaine-iraani-vastu USA korraldas järjekordse rünnakulaine Iraani vastu] ERR, 14. VII 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610077777/konflikt-usa-ja-iraani-vahel-ei-naita-vaibumise-marke Konflikt USA ja Iraani vahel ei näita vaibumise märke] ERR, 15. VII 2026</ref> == Viited == {{Viited}} awonqka302jgxqwpsluumrzcnjhjqdr 1 710801 7193222 7103852 2026-07-15T05:53:28Z Velirand 67997 7193222 wikitext text/x-wiki Kommentaarid artikli varasema versiooni ja selle kustutamise kohta on siin: [[Vikipeedia:Kustutamisarutelud/Juko-Mart Kõlar]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. märts 2026, kell 19:17 (EET) ---- Doktorikraadi omandas 2019. aastal. Haridusest ja töökohtadest enne seda pole midagi kirjutatud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 08:53 (EEST) 5g7f300h76h4lt8zwf9wvpfl3u6bd33 4 711423 7193340 7173110 2026-07-15T10:28:38Z KrattBot 579 Robot: arhiivitud 2 teemat leheküljelt [[Vikipeedia:Üldine arutelu]] (ARHIIV TÄIS) 7193340 wikitext text/x-wiki {{Arhiveeritudarutelud}} == Kurioosum == Commonsist leiti 16 aastat vana kustutamistaotlus: [[:Commons:Commons:Deletion requests/File:Henry Louis Gates, Jr. mugshot.jpg|siin]]. Tegelikult on ka eesti vikis mõnel artiklil kustutamise mall juba päris kaua küljes, aga ma pole viitsinud otsida, kas see rekord on meil ületatud. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 30. november 2025, kell 22:14 (EET) :Sisuliselt muidugi tehti otsus 2009, lihtsalt formaalne sulgemine jäi toona tegemata. Seda mainimata jääb mulje, justkui olnuks küsimus kõik see aeg lahtine või mingi väga vale asi kasutusse jäetud. (Ja ei olnud vale asi: USA politseifotod on avalikus omandis, üks kasutaja hakkas ühe foto vabakasutuses korraks kahtlema ja siis mõtles kiiresti ümber, et ei, kõik on korras.) :Nii et ses mõttes ei ole paralleel meie artikikustutusega päris korrektne. Meil muidugi on samuti lisatud kustutusmalle nii tekstidele, mille oleks ammugi kustutada võinud, kui neilegi, millele konkreetses valdkonnas vähegi kompetentne (või ennast harida viitsiv) inimene poleks sellist malli eales lisanud. Kõik inimesed lihtsalt ei tunne kõiki valdkondi, samuti kui inimeste võime mõista teksti reklaamilisust (ja taluvuspiir selle suhtes) on üpris erinev. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 15:56 (EET) == Väljakannatamatu kategoriseerimine == See kategoriseerimine, mis siin praegu käib, on väljakannatamatu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2026, kell 01:00 (EET) :mõnele artiklile on tõesti hädakategooria pandud, nt [[ava]], [[auk]] või [[piir]]. Eesmärk on korda teha järgnevad kaks, et Eestiga seotud artiklid kõik kokku saada (s.t. on seotud Eesti-kategooriaga): :# https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Kategoriseerimata_lehek%C3%BCljed&limit=500&offset=0 :# [[Vikipeedia:Andmepäringud/Ainult peidetud kategooriates olevad artiklid]] :[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 6. jaanuar 2026, kell 13:57 (EET) ::Kui panna hädakategooriad, siis ei ole midagi korda tehtud. Kui jääd hätta, siis küsi parem nõu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 00:31 (EET) ---- Minu jaoks on ka ühe inimesega kategooriate kaotamine väljakannatamatu asendustegevus. Sinna tuleb ju ajapikku juurde.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 16:32 (EET) : Kipun pigem nõustuma. Võib-olla "Gambia jalgpalli" võib eemaldada, aga nt "Püha Tooli" puhul ilmselgelt on juba olemas õiged artiklid, mis sinna peaks kuuluma. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. jaanuar 2026, kell 16:35 (EET) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. jaanuar 2026, kell 16:35 (EET) See jutt hädakategooriatest on kuidagi liiga sarnane varasema jutuga "Vaata ka" hädalinkidest. Olemuslikult on mõlemad tõesti väljakannatamatud asendustegevused. Sest Vikipeedias on jätkuvalt suur hulk suuri hädasid, kuid need mõned puuduvad või kohtlased kategooriad, nagu ka mõned artiklid, kuhu ei tule linke, on Vikipeedia hädadest ühed kõige väiksemad. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 19:11 (EET) :No ma olen nõus, et linkide panemine ei ole kõige tähtsam, aga kui ma ei peaks seda tähtsaks, ma sellega ei tegeleks. Loodetavasti on linkidega lood paremad, kui need muidu oleks olnud. Kõige tähtsam on minu arvates see, et tähtsad ja fundamentaalsed teemad oleks korralikult lahti kirjutatud. Siin on väga palju veel teha. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 19:54 (EET) == Redigeerimissõda == Artiklis [[Eesti iseseisvumine]] on redigeerimissõda. Palun aidake seda lahendada. Artikkel [[Nõukogude Liidu sissetung Eestisse 1940. aastal]] on tekkinud vaieldavate ümberkorralduste käigus. Palun aidake aru saada, kas need olid vajalikud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:45 (EET) == Vikipeedia 25 == 15. jaanuaril saab (ingliskeelne) Vikipeedia 25! Sel puhul koguneme kell 16 Tartus Aparaaditehases (III korrus), et Vikipeedia ülemaailmset sünnipäeva tähistada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:51 (EET) == Novorossija troll == Minu meelest on see, kes tegi parandusi artiklis [[Gammalsvenskby]] ja mujal, ise troll. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:41 (EET) == Küberkuritegude juhtum == Palun aidake lahendada: [[Arutelu:Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. jaanuar 2026, kell 15:05 (EET) == Synnikoht: Eesti NSV, Nõukogude Liit == Tervist! Nagu mõned võib-olla on juba näinud, otsustati ingliskeelses wikis (vt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia_talk:Manual_of_Style/Baltic_states-related_articles Wikipedia talk:Manual of Style/Baltic states-related articles]), et edaspidi tuleb ENSV-s syndinud inimeste puhul märkida nende synnikoht stiilis "Tallinn, Eesti NSV, Nõukogude Liit". Pole ilmselt vaja selgitada, miks see võib eeskätt eestlastele probleemne olla. Iseenesest ma kipun nõustuma, et ENSV äramainimine on isegi asjakohane, sest faktiliselt syndisid nad tõesti justnimelt ENSV territooriumil, kuid antud juhul ei lubata lisada ka asjakohast selgitust, nt "(''<nowiki>[[Occupation of the Baltic states#Legal and historical perspectives|de jure]] [[Republic of Estonia]]</nowiki>'')", viitega ENSV eksistentsi õigustyhisusele ja rahvusvahelisele mittetunnustamisele. Seejuures kasutatakse vastava märkuse lisamisel, mh nt adminite poolt syydistust POV-redigeerimises. Redigeerimissõdade asemel, nagu on teinud D1Hondt ja 3 Löwi, oleks nyyd vaja põhjalikult argumenteeritud ja viki vaidlustamiskorda tundvaid inimesi, kes aitaks selle ilmselge rumaluse parandada. Täggin sellepärast eraldi ära mõned inimesed, kellest võiks siin kõige enam kasu olla: {{ping|Kruusamägi}}, {{ping|Ehitaja}}, {{ping|Pikne}} (teised ärgu tundku ennast vähemtähtsatena, need olid lihtsalt esimesed nimed, kes mulle vikivaheliste asjadega seoses meenusid). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:28 (EET) :: Vaidlustamiskorra kohta vt ka [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Closing_discussions#Challenging_a_closing Wikipedia:Closing_discussions#Challenging a closing]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:31 (EET) ::: Lisaks: pea kõik Eesti praeguste võtmeisikute (vt kasvõi Kaja Kallas) artiklid on nyyd sellises stiilis ära muudetud. Ilmselt on sama tehtud ka Läti ja Leedu artiklitega, aga ma pole seda kylge nii palju uurinud. Ja veel: kuidas vikivahelisi siselinke saabki teha? Tuleb välja, et ma olen selle ära unustanud - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:37 (EET) :::: RFC-otsuse vaidluistamiseks oleks ilmselt vaja ka viiteid vikivälistele käsitlustele synnikoha määramisest antud juhtumitel. Yht-teist ENSV tunnustamisest yldiselt on kirjas ylalmainitud artiklis Baltikumi okupeerimise kohta, kuid sellest ei pruugi piisata.<br> :::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:39 (EET) ::::: Lisaks on oluline, et diskusiooni algataja [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:Contributions/Glebushko0703 Glebushko0703]] ei ole ilmselgelt Baltikumi puudutavates teemades neutraalse vaatenurgaga, vaid pyyab läbi suruda väga kindlat vaadet nagu võib näha näiteks siit: [https://en.wikipedia.org/wiki/Talk:Kaja_Kallas#Controversy Talk:Kaja_Kallas#Controversy].<br> ::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 28. detsember 2025, kell 17:46 (EET) ::::::Põhiliselt paistab jah, et selle taga on vene päritolu kasutaja Glebushko0703, kes näib olevat sellega tegelenud alates oktoobrist ning kelle kasutajakonto kaastööst annab see temaatika domineeriva osa. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 21:19 (EET) ::::::: See on üks suurem probleem. Vaatasin veidi ringi ja näiteks USA jne riigitegelased ongi sündinud koloniseerival maa koloonias. Aafriklased on sündinud omal maal, kui nad sündisid enne koloniseerimist, muidu ka seal ja seal. Seda põhimõtet me muuta ei saa. See, mida me vaidlustada saame, on Nõukogude liidu osa, sest see ei ole neutraalne. Ja algatada avaliku diskussioonis massrünnak nende administraatorite administraatoristaatusele, kes ka nõukogude liitu nõuavad, sest see on igale ENSV artiklit lugevale inimesele selge kui mitteneutraalne vaatevinkel. Viki teeb mujal selgelt vahet, et koloonia on koloonia. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 09:07 (EET) ::::::::See ei ole ju sama. Briti võim Ameerikas oli toonase rahvusvahelise õigusega kooskõlas ja kogu maailm tõlgendab seda sellisena. Nõukogude okupatsioon Eestis oli aga rahvusvahelise õigusega vastuolus (sest rahvusvaheline õigus oli vahepeal väga palju muutunud) ja suurem osa maailmast tõlgendab seda sellisena. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:19 (EET) :Okupatsiooniaegsetes sünnikohtades on neutraalseim kasutada vormi **Tallinn, Estonia**. See on lühike, selge, rahvusvahelisele lugejale arusaadav ning katab sõdadevahelise Eesti Vabariigi, saksa ja vene okupatsiooni all olnud Eesti ning taasiseseisvunud Eesti Vabariigi. :Kõik teised variandid on ebaneutraalsed. **Tallinn, Republic of Estonia** on sobimatu, sest ehkki Eesti Vabariik oli legitiimne riigivõim, oli võimu teostamine takistatud. **Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union** on sobimatu, sest Eesti NSV teostas küll võimu, aga ei olnud legitiimne. Üksnes **Tallinn, Soviet Union** on samuti sobimatu, sest vaikib maha fakti, et Tallinn oli okupeeritud, mitte õiguspärane osa NSVList nagu teised NSVLi linnad, mida selles vormis nimetatakse. :Võrdselt ebaneutraalne on nimetada: :* ainult Eesti Vabariiki, mainimata NSVLi okupatsiooni; :* ainult Eesti NSVd või NSVLi, mainimata Eesti Vabariiki. :Kui vaja suuremat täpsust, on üks väheseid tõsiseltvõetavaid alternatiive **Tallinn, Estonia (then under Soviet occupation)**, mille kasuks räägib, et nii Eestis kui rahvusvaheliselt öeldakse okupatsiooni ajal Eestis sündinute kohta, et nad on sündinud Eestis, mitte Nõukogude Liidus ega Saksamaal. Kui kontekst nõuab, lisatakse juurde märkus okupatsiooni kohta. Wikipedia võiks järgida üldist nimetamise tava ja mitte leiutada uusi kombeid. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-1789|&#126;2026-1789]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-1789|arutelu]]) 1. jaanuar 2026, kell 02:20 (EET) Mulle tundub, et seda positsiooni, et Tallinn ei olnud (''de facto'') Nõukogude Liidu osa, on lootusetu kaitsta. Olukord sarnaneb Austria olukorrale pärast [[anšluss]]i. Austria annekteeriti ''de facto'', ja inglise viki ei märgi sünnikohaks Austriat. Ma leian, et erapoolikuse süüdistused on kohatud, sest ''de jure'' ongi niisugustel juhtumitel vaidlusalune. Pigem võib vaidlustada põhimõtet märkida alati ära kehtiv võim. See on sünnikoha puhul kõrvaline. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 11:40 (EET): :Seal on ära toodud just see asjaolu: osades artiklites on Austria, osades mitte, ja keegi väga ei protesteeri, sest Austrias oli toetus ühinemisele olemas, ent oli ka märgatav vastuseis. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 14:26 (EET) ::Selliste argumentidega minnaksegi libedale teele. Kas siis Vikipeedia hakkab ise otsustama, milline võimuvahetus oli legitiimne? ::Ma ise arvan, et eriti inglise viki, kohati meie oma ka, on ülepolitiseeritud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 14:42 (EET) :::Teisalt on ka ideologiseerimisele ja propagandale järeleandmisest keeldumise võrdsustamine justkui keelatud "iseotsustamisega" libe tee. Kas seda, milline võimuvahetus oli legitiimne, peaks laskma otsustada parasjagu kõige agressiivsema propagandaga esineval diktatuuril? Edaspidi määratleme dalai-laama "Hiina terroristina", sest Hiina RV ametliku seisukoha järgi on tegu kuritegelikule teele pöördunud Hiina kodanikuga, Tiibeti anneksioon oli legitiimne ja Vikipeedia ei tohi ju ometi "ise otsustada", taevas hoidku selle eest ja olgu Suur Tüürimees meile armuline? Ja 1940. aasta juunirevolutsiooni kirjelduse võtame otse Ruwikist, kuna muidu oleme ülepolitiseeritud? Lähtuda võiks ikkagi rahvusvahelisest õigusest, mis ei tunnista jõudu legitiimsuse allikana. Õigusrikkumisest ei tulene uut õigust, see printsiip on kasutusel juba Roomast saati, isegi kui roomlased ise seda enda välispoliitikas ei rakendanud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 15:48 (EET) ::::Nojah, ja kuidas on Kosovoga? Osa riike tunnistab seda Serbia osaks, osa iseseisvaks maaks. Neutraalne on seda tunnistada, mitteneutraalne ühte seisukohta haipida. Neutraalsus ongi veidi libedavõitu teema, Andres. Oletame, et tulevad tulnukad, hakkavad inimkonda kutsuma Zagroideks ja võtavad meilt üle vikipeedia. Siis mõne aja pärast pöördub sealne vikimeedia meie poole ja küsib, kuidas nad peaks oma vikipeedias inimesi nimetama. Zagroid on nende keeles orjarahvas ja nime andis kukutatud impeeriumi missioon ja seega on nimi mitteneutraalne. Aga meil ei ole ühtset endanimetust... Ja seega ei ole meil ka head neutraalset nimetust. Üle politiseerida on lihtne, aga poliitikat vältida ei saa. Taas: anšlussi puhul ei tunnustanud seda Mehhiko... Seega on seal legitiimsuse otsustamine ilmselgelt problemaatiline. Öelda, et Saksamaa tähendab mitte tunnustada, et mehhiklastel on ka õigus oma arvamusele. Meie puhul: riigid, mis leiavad, et Baltimaad olid N. Liidu osa on Jaapan, Argentiina, Austria, Rootsi, Uus-Meremaa, Boliivia, Holland, Hispaania, lisaks nägid seda nii kommunistlikud riigid Ida-Saksamaa, Poola, Ungari, Tšehhoslovakkia, Mongoolia, Rumeenia, Bulgaaria ja Vietnam. Vietnam ja Mongoolia... ma ei teagi, kas nad on seisukohta muutnud? Venemaa ametlikult on tunnustanud, et Baltikum oli kogu aeg juriidiliselt iseseisev, aga enamik sealseid elanikke leiab, et see seisukoht on ekslik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 16:26 (EET) :::::Tunnustamine ja legitiimsus on omaette küsimus. See ei muuda faktilist olukorda, mille kirjeldamisest me ei pääse. Muidugi me tohime öelda, et Austria oli Ostmargi nime all Saksa Riigi osa. Me räägime faktilisest olukorrast, mitte kellegi arvamusest. Ülepolitiseerimine on minu meelest See, kui me Viini või Tartu puhul nimetame ilma vajaduuseta Ostmarki, Saksa Riiki, Eesti NSVd või NSV Liitu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:36 (EET) ::::::Faktiline olukord oli, et Eesti oli Nõukogude Liidu poolt '''okupeeritud'''. Keegi ei vaidlegi sellele vastu ja ei ole põhimõttelist probleemi lisada sünnikoha "Eesti" juurde sulgudes viide "(Nõukogude okupatsioon)" vms. Küll aga ei tohi nimetada lihtsalt Nõukogude propaganda arusaama haldusüksusest nagu "Eesti NSV" või "Nõukogude Liit". [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:28 (EET) ::::Ei, seda, missugune võimuvahetus on legitiimne, ei saa Vikipeedia öelda. Ta saab ainult kirjeldada, millised seisukohad selles küsimuses on ja millega neid põhjendatakse. Ei tule lähtuda ei Venemaa ega Hiina seisukohast, aga neid ei tule ka maha vaikida. Ka rahvusvahelisele õigusele ei saa Vikipeedia toetuda iseseisvalt, vaid lähtudes olemasolevatest tõlgendustest. Ma leian, et elulooartiklites tuleb lähtuda faktilisest võimust ja kui see ei ole artikli sisu mõistmiseks hädavajalik, siis ''de jure'' küsimus kõrvale jätta. Sünnikoha puhul tuleks mainida nii tollast kui ka praegust haldusjaotust ja riiklikku kuuluvust, kuid ainult niivõrd, kui see on vajalik arusaamiseks, kus see koht on. Kui me räägime näiteks Jaanilinnast, siis me ei pea ütlema, et ''de jure'' oli see Eesti linn. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 17:47 (EET) ::::Vaatasin vene viki juunipöörde artiklit. Seal ei ole ühtegi (ka mitte atribueeritud) hinnangut, vaid ainult faktid, ja ma ei ütleks, et esitus on Nõukogude-meelne. Seal on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:11 (EET) :::::Vaatasin ka vene viki juunipöörde/juunirevolutsiooni artiklit. Vikivenelased kirjeldavad seal fakte: 1940 Eestis valitsus vahetus, toimusid erakorralised valimised, kuulutati välja Eesti NSV. Terves artiklis pole kordagi mainitud selliseid mõisteid nagu "sõjaline rünnak", "sissetung" või (venelastele eriti solvav) "okupatsioon", juttu on siin-seal vaid Moskva survest. Hiljem, allpool teksti sees on üks silmatorkav valeväide: "Eesti juhtkond oli sunnitud nõustuma ning lisaväed hakkasid saabuma 17. juunil." (Ehk siis praegu kehtivas agressorriigi režiimimeelses vikikäsitluses okupatsiooni mõiste kasutamist välditakse iga hinna eest ja sinna juurde tehakse suitsukatteks juttu, et 1940. aasta juunis nagu polnudki keegi okupant ega mingit okupatsiooni, sest Eesti võimud ise andsid NSV Liidu lisavägedele riiki saabumiseks loa). Andres väidab samuti, et vene viki artiklis "on öeldud ka, et Nõukogude pool püüdis nii teha, et kõik vastaks Eesti seadustele" -- otsisin, kuid sellist kohta sealt küll ei leidnud. Pilt niigi selge, asju mida kusagil ei ole, ei maksa sealt ka otsida... [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 18:29 (EET) ::::::Lugesin selle mitu korda uuesti läbi, ja ma ei leidnud seda kohta enam. See ei olnud üldistus, vaid jutt sellest, kuidas Laidoneri kirjaliku loa saamine Nõukogude vägede üle piiri tulemisele oli Nõukogude poole jaoks tähtis. Ja ka poliitvangide vabastamine oli teisiti kirjeldatud. Ma ei leidnud ka ajaloost, et artiklit oleks vahepeal muudetud. Ei tea, kas siis mälu mängis vingerpussi. Võib-olla küll, et seal on faktiviga, mina fakte nii hästi ei tunne. Artiklis ei ole tõesti okupatsiooni mainitud, aga sellel, kes artikli läbi loeb, ei tohiks olla kaksipidimõtlemist selles, mis seal toimus. Ja mis puutub okupatsioonisse, siis eesti vikis ei ole siiamaani selgitust, miks me okupatsiooni mõistet kasutame. Mulle tundub, et siin on tarvis tingimata toetuda Lauri Mälksoole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. jaanuar 2026, kell 20:22 (EET) ::::Ülepolitiseerituse all ma mõtlen meie puhul seda, kui igas artiklis räägitakse sellest, et Nõukogude võim oli ebaseaduslik. See ei puutu iga artikli teemasse. Muidugi tuleb neist asjust rääkida, aga seal, kus see on teemakohane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:17 (EET) ::::Üks asi on konstateerida ''de facto'' võimu ja teine asi on öelda, et see võim on legitiimne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 18:20 (EET) :::::Faktiline võim tekitab teatavaid raskusi. Olgu meil Eritrea, mis sai iseseisvaks ühel aastal, aga sealne vabadusliikumine oli sealsed alad enda kontrolli alla saanud juba päris ammu enne seda. Ja Haiiti? Sudaan? Sahrawi? Somaalimaa? Kuidas seal selle faktilise võimuga lood on? Juriidiline võim on selles mõttes parem - see on kindlast kuupäevast kindla kuupäevani ja kui riigid näevad asju erinevalt, siis saab ja tulebki öelda, et tegemist on küsitava kuuluvusega alaga. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 19:53 (EET) ::::::Kas siis tuleb iga 1940 kuni 1991 Eestis elanud inimese artiklis öelda, et ta elas küsitava kuuluvusega alal? ::::::Ma ei saa aru, mis raskusi selle faktilise võimuga on. Kui see on artikli seisukohast oluline, siis tuleb faktilist olukorda kirjeldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:27 (EET) :::::Lisaks: kuidas tagada, et inimesed seda alati faktilise võimuna võtavad? Kuidas tagada, et mitte keegi, kes loeb, ei arva, nagu oleks Baltikumi annekteerimine või Kosovo loomine või Anšluss legitiimne olnud? Ja kuidas sa seletad mehhiklasele, et jah, teie arvates oli Austria annekteerimine paha, aga sinu arvamus ei loe, sest faktiliselt... Või siis analoogiana: kurjategija kas pani faktiliselt kuritöö toime või ei, aga meie saame kajastada siiski vaid seda, mis kohus otsustab . [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:07 (EET) ::::::Kui märkida inimese sünnikohaks lihtsalt Tallinn või Viin, siis ei ole sellega legitiimsuse kohta midagi öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2025, kell 20:19 (EET) :::::::Aga kui märkida sinna juurde "Eesti NSV", siis jätab mulje nagu Eesti oli õiguspäraselt Nõukogude Liidu osa. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 18:22 (EET) Soovitan võtta okupatsioonist ja anneksioonist rääkimisel võtta aluseks Lauri Mälksoo raamat [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8c0562e8-579c-4bdf-85a3-71fb0a65ad7c/content] (tutvustus [https://diplomaatia.ee/okupatsioonist-ja-anneksioonist-oigusjarglusest-ja-jarjepidevusest/]). Ilma selleta ei saa arusaadavalt selgitada, miks me räägime Nõukogude okupatsioonist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 12:54 (EET) :Aga selles see häda ongi, et inglise viki ei luba kaasaegsete inimeste puhul infokastis lihtsalt Tallinna või Viiniga piirduda. Seega jah, Andres tuleb öelda, et küsitava kuuluvusega alal, sest alternatiiv on valida üks või teine seisukoht. Ja see tähendab öelda, et sina, kes sa teisiti näed, ei ole inimene... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 15:54 (EET) ::Harv kord kui kaldun nõustuma Andresega. Ma ei näe suurt katastroofi selles kui mõne nõukogude perioodil Eestis sündinud inimese enwiki artikli infokastis näidatakse tema sünnikohana Tallinn, Estonian SSR, vähemalt senikaua kuni Estonian SSR on seal lingitud ja vastava artikli esimeses lauses esitatakse adekvaatne selgitus, nagu see seal praegu ka onː ''The Estonian Soviet Socialist Republic[a] (Estonian SSR, ESSR), also known as Soviet Estonia, was an administrative subunit (union republic) of the former Soviet Union,[1][2] covering the occupied and annexed territory of Estonia in 1940–1941 and 1944–1991.'' ::Legitiimsuse ja tunnustamise küsimused kui sellised on loomulikult olulised, kuid neid tulebki adresseerida ESSR artiklis. Isikuartiklite kontekstis on need siiski n.ö. teise seina naelad, sest (enamasti, mõnede eranditega) ei ole otseselt nende isikuartiklitega seotud. Fakt on see, et N Liidu aegadel siin territooriumil elanud isikutel oli [[Nõukogude Liidu pass]] (alates 16. eluaastast, lapsed kanti vanemate passi), soovisid nad seda või mitte, ja nad olid sunnitud tegutsema selles nõukogude reaalsuses, soovisid nad seda või mitte. Neid asjaolusid pole võimalik eitada ega sõltunud need riigikorra legitiimsusest või selle tunnustamisest. Ma leian küll samuti, et kui tegemist ei olnud tolleaegsete riigitegelastega, siis ei ole sünnikoha puhul riigi näitamine üldiselt oluline ja piisaks linnast, nagu on näiteks enwiki artiklis Aapo Pukk, märgitud sünnikohaks lihtsalt Tartu ja tekstis öeldud, et ta on Estonian artist. Kuid paistab ka, et nt Jüri Adamsi (s.1947), Igor Gräzini (s.1952), Margit Sutropi (s.1963) jpt sünnikohaks on enwiki artiklite infokastis jätkuvalt Tartu, Estonia, ilma SSR lisandita. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 19:02 (EET) :::Mitte keegi ei eelda, et Eesti NSV juures on mingi märge, et see tegelikult oli õigustühine moodustis ja et tegelikult eksisteeris Eesti Vabariik. Milleks selline selgrootus? Fakt on see, et Nõukogude Liidu passide väljastamine ei muutnud Eesti territooriumi õiguslikult Nõukogude Liidu osaks. Või kas Venemaa passide sunniviisiline väljastamine okupeeritud Ukrainas muudab need alad Venemaa osaks? [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 20:27 (EET) ::::Jah, ei muutnud ja need on küll faktid, kuid ei puutu isiku sünni- ja elukoha näitamise kontekstis asjasse. Eesti NSV artikli juures on avalauses kirjas, et see moodustis tegutses okupeeritud ja annekteeritud Eesti Vabariigi territooriumil. Kuid tõsiasi, et tegemist oli ''de jure'' Eesti Vabariigi territooriumiga, ei tähenda, et sel ajal sündinud inimesed oleksid sündinud vabas Eestis ja saanud tegutseda Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra raames. Kui see oleks nii olnud, siis poleks 1991. aastal toimunud iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel. Iseseisvuse taastamine tähendab mh tunnustamist, et aastatel 1944-1991 seda iseseisvust ei olnud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 21:35 (EET) :::::Aga laiemalt puutub asjasse, kui iga isikuartikli juures Vene propagandat levitatakse... Iseseisvuse taastamine tähendab, et riik oli okupeeritud, kuid õiguslikult eksisteeris edasi. See ei tähenda, et vahepealset riigivõimu (võõrvõimu) legitimeeritakse. Taastamisel olev Eesti Vabariik võttis juba 1990. aastal väga selge seisukoha, et Nõukogude võim on Eestis olnud algusest peale õigustühine (mitte lihtsalt õigusvastane). [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 30. detsember 2025, kell 23:20 (EET) ::::::See on seniks-kuniks. Praegu on kokkulepe, et seal peab olema lisand Soviet union, sest isikuartiklid peavad üldjuhul viima riigini, mitte territooriumini. Mis tähendaks, et vikipeedia teeb otsusee Eesti annekteerimist tunnistanud riikide kasuks ja mittetunnistanud riikide kahjuks. Mul on plaanis siin argumente ja vastuargumente jälgida ja algatada administraatorite nurgas ettepanek, et taolistes olukordades, kus rahvusvaheline konsensus lahkneb, jääks asi territooriumi tasemele, mitte ei viidaks riigini, mis saaks olla vaid kas Eesti või N. Liit. See on minu arust ainus variant, kuidas nii siin kui ka teistes analoogilistes küsimustes ülepolitiseerimist vältida ja neutraalsust säilitada, sest tõesti - Rootsi, Hispaania, Jaapan, Holland tunnustasid Eesti annekteerimist (kuigi näiteks meie hea ja ustav sõber Põhja-Korea seda ei teinud, sest Jaapan tegi nendega omal ajal samamoodi). Lisaks: Koloonia puhu ei lisa keegi, et tegemist oli selle ja selle maa kolooniaga, Baltikumi puhul aga seda nõutakse, mis on hea argument. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 06:41 (EET) ::::::: Aitäh! Palun kindlasti anna vastava arutelu algatamisel sellest ka siin teada. Ja kui jäädakse territooriumi tasemele, kas siis ikka "Tallinn, Estonian SSR"? Ma pole väga kindel, et see on parem lahendus, kuivõrd sisuliselt jääb toosama poleemika ("ENSV legimitiseerimine") siis ikkagi ju õhku. Mulle näikse, et "Tallinn, Estonia" ei lähe läbi, sest "Estonia" kipub ikkagi eeskätt seonduma Eesti Vabariigiga, mitte lihtsalt Eesti kui piirkonnaga. Kas siiski nt selline lahendus nagu mu algses postituses "(de jure Republic of Estonia)" poleks parem? De jure link viiks siis Baltikumi okupeerimisega seotud artikli rahvusvahelist õigust puudutavasse alapeatykki. ::::::: Ja kas mitte kolooniate olemuslik iseloom polnud ajuti ka võrdlemisi erinev liiduvabariikide omast? Need ei olnud ju alati lihtsalt riigisisesed haldusyksused. Vaata kasvõi artiklit [[Suurbritannia kroonist sõltuvad alad]] ja seda, kuidas [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_people_from_Jersey märgitakse enwikis] Jerseylt pärit inimeste infokaste. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. detsember 2025, kell 11:44 (EET) ::::::::Ka Eesti NSV artiklis on see staatus kohe avalõigus. Aga ma ei kiirustaks. Selle asjaga tasub oodata, liitlasi otsida, strateegia läbi mõelda. Ma ise arvan, et seda tasub käivitada alles pärast selle aasta WMEE kokkusaamist, ja otsida sealt tuge. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 13:56 (EET) :::::::::Lihtsalt "Eesti NSV" mainimine annab sellele institutsioonile ikkagi meeletu legitiimsuse, mis siis et artiklile vajutades selle kohta kriitikat leiad... [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 18:03 (EET) :::::::Arvesta, et suurem osa 1940. aastal eksisteerinud riikidest ei tunnustanud Nõukogude võimu legaalsust. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-43875-17|&#126;2025-43875-17]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-43875-17|arutelu]]) 31. detsember 2025, kell 18:02 (EET) ::::Kuidas sobib "[[Tallinn]], [[:en:Estonian Soviet Socialist Republic|Soviet-occupied Estonia]]"? Või kohustada sellele "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" osale juurde lisama märkuse "Estonia was occupied and ''de facto'' incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was [[:en:State_continuity_of_the_Baltic_states|widely considered illegal and invalid]] by the international community" (vms)? Kui see teema tõsiselt uuesti avada, siis oleks vaja ühet konkreetset ettepanekut, mille taha seista ja mitte hajutada seda eri valikute vahel, et mingi kolmas poolpidune asi taas esile kerkiks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 12:51 (EET) ::::: Esimene oleks ilmselt visuaalsest vaatenurgast kõige parem, aga ma kardan, et see ehk ei lähe suurel hääletusel läbi. Teisega võiks iseenesest leppida kyll, ehkki võib-olla mõnele maitsele (natuke ka mu enda omale) jääb siin see ''de jure'' illegaalsus ikkagi ehk liiga "peidetuks". Aga iseenesest see seletus on põhjalik ja hea ning kindlasti palju parem kui praegune variant. Sel juhul peaks ehk veel lisama, et artiklite sisutekstisse kirjutataks sama ilma märkuseta teksti sees lahti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. jaanuar 2026, kell 13:31 (EET) ::::::Samuti peaks nähtavasti teema jagama kahte ossa. Alustuseks eristada see, et kas "Eesti, ENSV või täpsustatud variant" ning seejärel arutelu selle üle, et milline oleks aktsepteeritav täpsustus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 13:39 (EET) :::::Esimene variant või nt "[[Tallinn]], [[:en:Estonian Soviet Socialist Republic|Soviet-occupied]] [[Estonia]]" sobib põmst küll. Ärgem aga uskugem naiivselt, et kui on piisavalt hea ettepanek, siis see võidabki nii järgmised demokraatlikud RFC valimised kui ka ausate wiki-vahekohtunike enamuse toetuse. Eelmine kord (enne juulis 1940 toimunud valimisi Tõnisson, Pitka jt ka pingutasid...) ja siinses kontekstis tasub märkida, et viimatisel RFC hääletusel sai Lithuanian SSR, USSR võidu Lithuania üle häältega circa 12:9, kusjuures vähemalt pooled võitjatest olid sama trollivabriku käpikud (ja puänt: kaks vastu hääletajat said hiljem indeff bänni süüdistusega... ise olete socks, käpikud!) Ärgem alahinnakem vastaseid, seekord võivad nad enda poolt läbi surutavale arvamusele tekitada 6, 16 või kui vaja 60 käpikukonto poolthäält ja väikeste roheliste adminnide etendamise jt mõjutamise kogemus on neil esmaklassiline. [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 14:22 (EET) :::::::Seepärast pole mõtet enne ka uut hääletust käivitada, kui sealsed käpikud on kenasti vahele võetud. Küll on aga sinu tegevus probleeme juurde tekitanud, sest teemast mitte midagi teavatele kaastöölistele jääb nii eestlastest kehv mulje. Meie ei tohi langeda sama madalale. Näed isegi, mis seal tehtud. Ei tohi anda süüdistustele põhjust, sest see karistakse kohe ära. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 14:27 (EET) :::Seal on hästi näha, kuidas igaühte sokiks nimetakse, kes Glebushkot ei toeta. Meie asi oleks tagada, et need asjad läbi ei läheks. Muidu teeb see vaid asja hullemaks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET) Juhiks siinsete tähelepanu, et lisaks infokastidele on enwikis muudetud Eesti inimeste sünni- ja surmakohti ka artiklite sisudes. Paljudel juhtudel on lihtsalt linna nimele lisatud "Soviet Union", st. puudub igasugune viide Eestile. Mõned näited kommentaari kirjutamise hetkel: [[:en:Jüri Allik]], [[:en:Artur Alliksaar]], [[:en:Viivi Luik]], [[:en:Sass Henno]], [[:en:Margit Mutso]], [[:en:Indrek Hargla]]. Kuivõrd läbi surutud RFC rakendub ainult infokastidele, siis selliste muudatuste tagasivõtmine või korrigeerimine ei tohiks vähemalt teoorias probleemne olla. Võib-olla peaks ennetavalt hakkama artiklite sisudes rakendama ühtlast stiili, nt. "linn, Soviet-occupied Estonia" või "linn, Nazi-occupied Estonia". Silmas peaks pidama ka asjakohast enwiki stiilijuhendi lõiku [[:en:MOS:BIRTHPLACE]], mis ütleb, et sünni- ja surmakohtade nimesid ei peaks üldse panema sissejuhatavas lauses koos kuupäevadega sulgudesse. [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:03 (EET) PS. Veel üks stiilinäide muudatustest, mida enwikis üritatakse sisse viia: [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=T%C3%B5nu_Kaljuste&diff=prev&oldid=1326325010]. [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:12 (EET) :::See on suurepärane näide. Neid oleks vaja võimalikult suures mahus kokku otsida, et saaks ehitada üles piisavalt tugeva süüdistuse, et kogu see süsteem ühe korraga maha võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. jaanuar 2026, kell 15:44 (EET) Mulle tundub samuti, et sünnikoha mainimise juures on igasugune kommentaar okupatsiooni ja/või selle õiguspärasuse kohta liiga kõrvaline, ning eelistada võiks variante "Tallinn, Estonia" ja "Tallinn, Soviet Union", mis mõlemad on põhimõtteliselt õiged, üks ''de jure'', teine ''de facto''. Seni vist oli valdavalt kasutusel neist esimene ja selle eelistamist peaks olema jätkuvalt võimalik põhjendada umbes nii [[:en:Wikipedia talk:Manual of Style/Infoboxes#c-Mindaur-20251026185200-Survey|leedukas Mindaur viimati seda on teinud]]. Kui seda teemat inglise vikis veel üles võtta, siis ei peaks püüdma tõestada, et emb-kumb variant on vale, ega peaks minema emotsionaalseks ("appi, kirjutavad ajalugu ümber") ning kellegi kallutatusest rääkimisel ilmselt on samuti vähe tolku. Aga näib, et praeguses olukorras on keeruline midagi parandada, kuna 3 Löwi (=D1Hondt) ja veel ühe teise blokeeritud kasutaja järjekindla sõimlemise ja sõdimise tõttu on inglise viki funktsionäärides nüüd üsna tugevalt kinnistunud arusaam, et tuleb kaitsta Vikipeediat Ida-Euroopa (või Eesti) trolliarmee eest. Võib-olla on mõistlikum tulla selle küsimuse juurde tagasi millalgi hiljem. Kõigepealt oleks vaja luua tingimused konstruktiivseks arutuleks ehk 3 Löwi sugused pesuehtsad trollid oleks vaja arutelust või pigem üldse Vikipeediast eemal hoida. Et me siin temaga asja arutame ja nii temaga justkui mestis oleme, see kindlasti juba iseenesest diskrediteerib meid inglaste silmis. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. jaanuar 2026, kell 22:25 (EET) ::Kas kollektiiv nimega Pikne võiks tsiteerida siin kasvõi ühtainsat lauset inglise Wikipedias, kus ma olen "järjekindla sõimlemise ja sõdimisega" tegelenud? Tunnistan, et ma pole jõudnud teie poolt süüdistatud 3Löwi enam kui 2200 ingliskeelse vikitoimetisega just üliväga põhjalikult tutvuda, kuid isegi mõned korrad "diagonaalis" 3Löwi resümeedest ja tehtud muudatustest pilku üle lastes ei leidnud ühtki kohta, kus tema (või nemad?) oleks sõimlemise, sodimise või silmatorkava sõdimisega tegelenud. Selge see, et teie, Pikne, lahmite ja pillute siin süüdistusi mitte niisama, igavusest või lõbu pärast. Miks te valetate? Kas inglise keelest ei saa hästi aru, funktsionaalne kirjaoskus jätab soovida või on see üks kohustusi teie töölepingus? [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 01:08 (EET) ::: Ei ole mõtet pyyda siin administraatoritele puru silma ajada. Su käpiknukklus erinevate kasutajate ja IP-dega on enwikis vastava arutelulõnga juures usaldusväärsete administraatorite (CheckUser õigustega kasutajad, kes saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida) poolt tõestatud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET) :Ma ei saa aru, mille üle me siin isekeskis vaidleme, kui tegu on samalaadse trollimisega, nagu üksvahe Soome vikis oli. Vaatasin oma passi: meie riik on mu sünnikoha Euroopa Liidu, s.t rahvusvaheliselt käibivas passis märkinud suurtähtlühendiga EST, eelmises ELi passis EESTI/EST. Sinisekaanelistes Eesti Vabariigi passides on viimastes sama tähtlühend, aga kõigis on ka sünnikoht Tallinn. Kellele ja mida me peame tõestama, kui meie riik meie sünniriigi sel viisil teistele riikidele teada annab, sellised muudatused tuleks mingi automaadiga tagasi pöörata. . Passinäidised saadetakse enne uue passivormi kehtestamist teistele riikidele näha. Järelikult on nt minu sünnikoht Tallinn, Eesti, kuigi olen sündinud nõukogude ajal, ja teistes keeltes see, kuidas nemad Eestit nimetavad, olgu see Estland või Estonia või kasvõi Viro. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) Meediakajastusest ajendatuna sobrasin Wikipedia muudatuste ajaloos ja talk lehekülgedel. Hing sai täis, kirjutasin [[:en:Wikipedia:Administrators'_noticeboard/Incidents#Selective_RFC_application_and_repeated_inaccuracies_by_Glebushko0703|kaebuse]] mõnede näidetega, mis üksnes tänasest silma jäid. Vaevalt sellest mingit kasu on, sest Wikipedia bürokraatia tundub nagu läbimatu džungel, kaitstakse selgeid trolle ja valimatult bännitakse kõiki teisi. See Löwi3 või mistandoligi tegi sihitu märatsemisega suurt kahju, sest nüüd saab kõiki vastalisi sildistada sockpuppetiteks. Ma ei vaevunud sestap isegi kontot tegema. Kui keegi teada-tuntud nimega Eesti viki admin soovib minu kaebuse tähelepanekuid kasutada, siis olge lahked, mina rohkem selles virtsahunnikus sobrada ei jõua, Wikipedia köögipool on masendav. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19489-9|&#126;2026-19489-9]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-19489-9|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 03:58 (EET) : Nagu näha, siis pandi ka see kinni käpiknukkluse süüdistusega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 11:22 (EET) :: Neptuunium väitis siin just, et "käpiknukklus on enwikis alati usaldusväärsete administraatorite poolt tõestatud". Kui me nüüd usuksimegi sinisilmselt Neptuuniumi muinaslugu (mis kattub põhiosas Glebushko üksuse jutuga) siis kusagil küberruumis tegutseb siiani üks tige, märatsev ja sõimlev eestlaste trollipealik 3Lowi, kelle enwiki konto panid "usaldusväärsed administraatorid" (ikkagi [[viisakad inimesed]]) juba kolm aastat tagasi kinni. Mõistagi viisakad inimesed kedagi niisama ei kiusa ega käpikuks ei sildista. Küll aga on need enwiki "usaldusväärsed administraatorid" teinud järjekindlat ja tõhusat tööd (nagu Neptuuniumi jutust selgub, nad "saavad kasutajatega seotud IP-aadresse kontrollida") ning on vahepeal tabanud, "kontrollinud" ja bänninud juba paarikümne "tõestatud 3Löwi käpiku" kontod. Teiste seas on enwiki "usaldusväärsed administraatorid" kontrollinud ja pannud kinni sellised (väidetavad) "käpiknukud" nagu [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]], [[Kasutaja:IdrapoelIII|IdrapoelIII]], [[Kasutaja:Portadapter|Portadapter]], [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ja terve rida "käpik-IP-aadresse", sh ka tänase muinasjutukangelasele väärilise näidispoomise "ohvri" [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-19489-9|&#126;2026-19489-9]]. Paistab, et samuti 3-Löwi-käpiknukkluses süüdistatav [[Kasutaja:RobertRSMN|RobertRSMN]] pääses äsja "usaldusväärsete administraatorite" käest koheselt bänni saamisest ainult tänu oma admini ja MTÜ staatusele; uurimine käib edasi ja Glebushko timurlaste meeskond on juba ähvardanud asja edasi kaevata, kui vaja kasvõi kohtusse. [[Kasutaja:D1Hondt|D1Hondt]] ([[Kasutaja arutelu:D1Hondt|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 15:53 (EET) ::: Lihtsalt toreda kõrvalfaktina, et enwikis märgiti esimese hooga ka mind järjekordseks 3 Löwi varikontoks. :) Muide jah, Veliranna blokeerimise kohta esitasin ma juba vastavale administraatorile kysimuse, kas seda tehti päriselt CheckUseri kontrolli järgi või võrdlemisi pealiskaudse kaebuse alusel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 15:58 (EET) :::: Mulle kunstlikult moonutatud tsitaatide omistamine pole samuti kuigi viisakas. Ma ei öelnud, et absoluutselt kõik selle süüdistusega tehtud bännid on alati CheckUseriga kontrollitud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2026, kell 16:02 (EET) :::::Ma veel ei ole viitsinud oma blokeerimist vaidlustada. Ootan ja vaatan, kuidas asjad kujunevad. Glebushko on Moskvast, mis temast ikka oodata. Aga üllatav, et inglise Vikipeedias on Lääne inimeste hulgas nii palju "kasulikke idioote" või siis otseselt venemeelseid nagu Mellk. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 16:39 (EET) Ma ei pea end punaseks, aga mulle tundub, et Eesti NSV on korrektne märkida. Kui keegi elas Viktor Kingissepa tänaval, siis kõneleja ju ütlebki, et ta elas Kingissepa tänaval? Mu vanaema ei olnud punane, aga ta rääkis surmatunnini [[Matrossovi tänav]]ast (ja suri mu memmeke mõned aastad tagasi). Samamoodi tekib küsimus, et kui Eesti NSV on nii paha ja kole, siis kas [[Benito Agirre tänav]]a inimestel ei olegi aadressi? Sest enne Eesti NSV-d ei olnud ju seal midagi? Või näiteks [[Kaasani tänav]], mis kadus Eesti NSV ajal ära. Kas see on siis täna alles või? [https://www.riigiteataja.ee/akt/PSRS Põhiseaduse rakendamise seadusega] minu meelest ei kuulutatud Eesti NSV-d otsast lõpuni õigustühiseks. [[Eesti NSV tsiviilkoodeks]]i neli sätet kehtisid veel isegi 2014. aastal: [https://www.postimees.ee/2572384/noukogudeaegne-tsiviilkoodeks-tunnistatakse-loplikult-kehtetuks] [https://www.riigiteataja.ee/akt/116042014001]. --[[Kasutaja:Larus ridibundus|Larus ridibundus]] ([[Kasutaja arutelu:Larus ridibundus|arutelu]]) 10. jaanuar 2026, kell 13:13 (EET). :Eesti NSVd sünniriigina märkida ei ole korrektne, sest Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel. Mis puutub Matrossovi tänavasse, siis minu lapse- ja noorpõlves räägiti Kaarmanni ja Lutsu poest, esimene Vanaturu kaelas kauplus "Rae" ja teine Laia tänava alguses, aga Võidu väljakut niiviisi nimetama harjusid pikapeale ka enne sõda täiskasvanuks saanud inimesed. Samamoodi võttis harjumist endiste nimede taastamine. Kui ma polnud kaua Tartus käinud, siis ei saanud arugi, millistest mulle teada kesklinna tänavatest oli Postimehes 1990. aastail juttu. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 12. jaanuar 2026, kell 00:59 (EET) ::@[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]]: de facto oleme me ju sündinud Nõukogude Liidus. [[Kasutaja:Andres]]e pakutu, et jätame sünnikoha märkimisel sünniriigi ära, ei tööta enwikis, sest X väikelinn ei ütle mitte-eestlasele midagi; Wikidatas saab küll Andrese varianti kasutada. Vikitehniliselt oleks vast parim selline kuju: "Kilingi-Nõmme, Estonia*", kus tärnile klikkides või tärnile hiirekursorit viies kuvatakse pikem sisu, näide enwikis [[:en:Mylar#Flexible_packaging_and_food_contact]] ja seal esimeses lõigus "check spelling" [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. jaanuar 2026, kell 10:43 (EET) Blokeerisin nüüd 3 Löwi ja tegin selle kohta eraldi teema [[Vikipeedia:Administraatorid/teatetahvel#3 Löwi|siia]]. Panen ette eemaldada siit tema kommentaarid (nii registreeritud konto omad kui ka ajutisete kontodega tehtud kommentaarid), mille vahelt on asjalikke ja teemakohaseid kommentaare juba üsna keeruline üles leida. Tema tegevuse ja sellega seotud probleemipuntra üle võiks arutelu jätkata selles teises teemas. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. jaanuar 2026, kell 17:07 (EET) : Eemaldasin siit mõned tema vastuseta kommentaarid, mis olid ebakultuursed või tühi aasimine või eksitamine seoses mitme konto kasutamisega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. jaanuar 2026, kell 20:37 (EET) ::Igaks juhuks märgin ära, et artikli [[:en:Kaja Kallas]] juures on samuti käimas hääletus, et kas lisada sinna "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" järele märkus "Estonia was occupied and ''de facto'' incorporated into the USSR from 1944 until 1990/1991, though this annexation, like those of the other Baltic states, was not legally recognised by much of the international community". Ja üldiselt paistab, et sel on piisav toetus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. jaanuar 2026, kell 22:03 (EET) :::Lisaks on käimas hääletus selle üle, millised sünnikoha nime osad tuleks linkida ning kas osade vahel peaks olema mingi täiendav fraas nagu "then part of": [[:en:WP:VPM#RFC: Baltic bios infoboxes question]] [[Kasutaja:Indrek|Indrek]] ([[Kasutaja arutelu:Indrek|arutelu]]) 29. jaanuar 2026, kell 11:26 (EET) :::: Aitäh, ma poleks seda ise märganud. Hääletatakse siiski üksnes linkimise yle. ---- Kas ma saan õigesti aru, et katse RFC-d vaidlustada kukkus läbi? Lugesin kusagilt, et Administrator's Noticeboardil oli see tagasi lykatud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. jaanuar 2026, kell 11:33 (EET) ---- Kui nüüd uuesti kaaluda, siis tegelikult [[kasutaja:Andres]]e pakutu, et mainime ainult asulat, võib olla parim lahendus kõikide Vikipeediate infokastide jaoks. (Tundub, et etwikis juba kasutataksegi, vaata näiteks [[Kaja Kallas]]e infokasti.) Ka Wikidatas on sünnikohariigi suhtes üksikuid arutelusid olnud; ja kui Wikidatas sünnikoha juurest eraldatakse "tundlik" riik, siis arutelud kohe ka lõppevad. Igaks juhuks pingin aktiviste [[kasutaja:Neptuunium]], [[kasutaja:Kruusamägi]], [[kasutaja:Melilac]], [[kasutaja:ExRat]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 10:21 (EET) :Minu meelest küsimus on selles, milleks süünnikohta mainida. Kas selleks, et teaks, kus inimene sündis, või selleks, et teada, millise riigi võimu all ja mis riigikorra all ta sündis. See viimane on minu meelest ülepolitiseerimine. Samas, kui märkida ainult asulat, siis ei pruugi ilma klõpsamata teada, kus see on. Näiteks USA puhul piisab osariigist ja selle mittemainimine oleks vähetuntud kohtade puhul ebainformatiivne. Eesti puhul võiks olla lihtsalt Eesti ilma lingita. Kui on rohkem huvi, siis saab asula peale linkida. Kui asula kohta artiklit pole, siis tuua ära ka haldusüksus. Eesti vikis ei ole Eesti kohtade puhul muidugi tarvis riiki mainida. Aga riigi ja riigikorra mainimise põhimõtte saab kõrvaldada ainult kõigi kohtade puhul korraga. Mul pole aimugi, kuidas see põhimõte on tekkinud ja kuidas seda kaitstakse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 11:29 (EET) : Sellega ma ei ole nõus. Peaks jääma vähemalt kolmeosaline (nt kohalik asula/vald, 1. astme haldusyksus, riik) asukoha struktuur infokastidesse, keeruliste olukordade puhul peaks lisama täiendavaid märkuseid või kasutama erilist sõnastust vmt. Kui täpne synnikoht on teada ja tähelepanuväärne (nt kuulsad mõisahooned vms), siis tuleb see ka lisada. Mu meelest ei ole "Eesti" lingita õige, kui ei kõnelda Eesti Vabariigist. Sisuosas võib pikemalt kirjutada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 13:08 (EET) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: kui seda vähemalt kolmeosalist asukoha struktuuri kinnisideena võtta, siis tekivadki mammutinfokastid ja mammutarutelud. Nagu Andres mainiski, siis saab vähetuntud asula puhul ju sellele klikkida. Näiteks Wikidatas ei pea klikkimagi, piisab kui hiirekursori lingi peale paned ja kohe kuvatakse n-ö short description, mis annab asula kiirinfo (adm. üksuse, riigi) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 14:32 (EET) :::Üldiselt ei ole ma selle väitega mingil juhul nõus, et piisab asula nimest. Suurema osa puhul maailma asulatest ei pruugi enamik lugejaid teada, kus see asub, eriti kui artiklis on kasutatud (nagu loomulik oleks) sündmuse - nt inimese sünni või surma - aegset ajaloolist nime. Aruküla puhul ei piisa sellest, et lingitakse õigele Arukülale (ja muide, linkides juhtub tihtipeale vigu, sh ümbersuunamiste tõttu, neid aga on märksa kergem tuvastada, kui asula järel on ka suurem haldusüksus tekstis konkreetselt nimetatud). Asula sündmuseaegne riiklik kuuluvus on samuti oluline kontekst. Ja selle mainimine iseenesest ei tähenda hinnangut - minu meelest oli Poola jagamine vale, kuid kellegi eluloo mõistmiseks on tähtis teada, kas asula jäi omal ajal Saksa, Austria-Ungari või Vene võimu alla. Põhja-Iirimaa okupatsioon tuleks minu arvates kiirelt lõpetada, ent kui kellegi sünnikoht oli praegusel Põhja-Iirimaal, on siiski praktiline seda mainida. Infokastides on küll natuke rohkem mänguruumi seetõttu, et põhitekstis saab konteksti pikemalt avada, ent ikka tekitab liigne lakoonilisus minu arvates pigem segadust. Iseasi on, kas üldtunnustatud moraalseid seisukohavõtte peaks kuidagi markeerima riiginimetuse juures. (Sünnikoht: "Elva, Tartumaa, Reichskomissariat Ostland"? Sünnikoht: "Tartu, amoraalse okupatsiooni ikke all ägav Eesti NSV, jõhker jumalatest hüljatud Nõukogude Liit, olgu ta nimi kolm korda neetud?"? Mõlemad tunduvad kuidagi imelikud. Ehk leidub mingi emotsionaalselt taltunum kesktee.) --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:22 (EET) ::: Ma ei ole endiselt eriti veendunud. Kinnisideena ei peagi võtma, ma ju ylal nendin, et seal, kus tekib sellest suuri probleeme, tuleks paindlikumaid lahendusi otsida. Pealegi, selliseid "mammutinfokaste" ju sisuliselt ei ole? Isegi enwikis taheti antud juhul yhe alternatiivse lahendusena kirjutada "Soviet-occupied Estonia", mis on endiselt suhteliselt lyhike. Märkuskasti lisamine ei pikenda infokasti samuti kuidagi. "Eesti NSV"-d ei pea kogu lyhendi ulatuses lahti kirjutama. Vt ka nt enwikis parasjagu käimasolev arutelu Mannerheimi synnikoha märkimise yle: ([[:en:Talk:Carl Gustaf Emil Mannerheim#RfC on how to format place of birth in infobox]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 17:16 (EET) ::::Eks see küsimus ole, kas [[:en:Kaja Kallas]] on sobilik näide kõigi ülejäänud artiklite jaoks või mitte? Samuti, kui see RfC seal lõppenuks loetaks, siis on vaja sisuliselt uut RfC-d selle üle, kuidas see sünnikoha asi ikkagi lahendatud peab olema. Laias laastus on valikud a) "Tallinn, Estonia"; b) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union" c) erilahendused nagu c1) "Tallinn, Soviet-occupied Estonia" ja c2) "Tallinn, Estonian SSR, Soviet Union<sup>[a]</sup>". Kui aga eestlaste seas pole ühtset seisukohta, siis pole keeruline näha, kuidas Estonian SSR võib kergesti peale jääda, kuigi seda pole põhjust kuidagi heaks lahenduseks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 15:38 (EET) :::::ilmselt üldjuhul ''de jure'' on ülemuslikum (superior) kui "de facto". Loogiline oleks siis variant a) ehk Tallinn, Estonia (seejuures Estonia't ei peaks ju üldse linkimagi, sest riike (nagu ka aastaarve) me enwikis ju tavaliselt ei lingigi) [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. veebruar 2026, kell 14:23 (EET) :::::: Just peab linkima, kui seda välja ei kirjutata, et vältida segadust. Aga ma arvan, et võib pikemalt kirjutada kyll. Ei ole vaja masinlikult mingit ylimat lyhidust taga ajada, kui alternatiiv on vaid marginaalselt pikem. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. veebruar 2026, kell 15:33 (EET) == Kategooriatest veel == Palun avaldage arvamusi kategooriate (ja nende alamkat-ide) [[:Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud|Eesti ajalooga seotud isikud]], [[:Kategooria:Läti ajalooga seotud isikud|Läti ajalooga seotud isikud]] ja [[:Kategooria:Vene Eestimaa kubermangu koosseis|Vene Eestimaa kubermangu koosseis]] kustutamise või vajalikkuse kohta. : Esimesed kaks kategooriat on liiga yldised ega paku sellisena lisaväärtust. Kategoriseerimise alus on lisaks liiga laialivalguv ja subjektiivne. Eesti ajalooga seotud välismaalaste kategoriseerimiseks on ka muid võimalusi, mis seonduvad konkreetsemalt mingi ajastu, sündmuse vm aspektiga. : Kolmanda puhul on arusaamatu, mis alusel sinna inimesi kategoriseeritakse (lisatud on ka mitmeid mittevenelasi) ning miks ei võiks kasutada juba olemasolevaid kategooriaid nagu "Eestimaa kubernerid" jne. Alamkat "Vene Tallinna sõjakubernerid" tuleks ymbernimetada "Tallinna sõjakubernerideks" ja kustutamata jätta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. veebruar 2026, kell 18:26 (EET) :: Kolmandasse nimetatud kategooriasse peaksid kuuluma Eestimaa valitsemiseks loodud ametkonna, Vene (mitte näiteks Rootsi või Ühendkuningriigi) Eestimaa kubermangu, koosseisulised ametnikud eesotsas kuberneriga. "Lisatud on ka mitmeid mittevenelasi" Jah, sest ka paljud meie kaasmaalased astusid kollaborantidena Venemaa teenistusse. 1865. aastani oli ka Vene kubermangu ametikeel saksa keel. --[[Eri:Kaastöö/&#126;2026-24857-6|&#126;2026-24857-6]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-24857-6|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 00:48 (EET) :::Esimesed kaks on ühendava ülemkategooriana mõtestatud. Lisaväärtus on kategooriate vahel liikudes sellisel ülemkategoorial olemas ja ma vahel teistes vikipeediates liikudes kasutan seda. Ma ei oska igat keelt nii hästi, et asju otsides otse õiget varianti sisse trükkida. Ma saan aru, et eestlasena on sellel eesti vikipeedia kasutamiseks nullväärtus, aga meil ei tohiks olla eeldust, et see siin on üksnes ja ainult eestlastele mõeldud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 11:08 (EET) :::Pärsiakeelses vikipeedias liiklemiseks olid sellised kategooriad tegelikult ainus mõistlik vahend, kui teemavaldkond muudes keeltes vähe kajastatud oli. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. veebruar 2026, kell 11:34 (EET) ::::las need kaks esimest (Foo riigi ajalooga seotud isikud) kategooriat jäävad esialgu alles. Isegi dewiki kategooriaprofid peavad neid vajalikuks. Kolmas kategooria (Vene Eestimaa kubermangu koosseis) tuleks kustutada ja selle alamkatid ümbernimetada [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 14:21 (EET) :Mõned enamikule kasutajatest otsese tarbimisväärtuseta koondkategooriad on tõesti tarvilikud. Vahel võiks neisse küll lisada nt inglisvikis üsna levinud märkuse stiilis "See on katuskategooria, millesse peaksid kuuluma üksnes alamkategooriad, mille järgi tuleks kategoriseerida kõik artiklid" vms. Üldse võiks kategooriate puhul rohkem arvestada nende rolli süsteemse struktuuri loomisel, kuna suur osa lugejaid neid isegi ei märka ning ka oluline osa vikipedistidest nendega üldse ei suhestu - aga kui üks inimene midagi ei kasuta, ei tähenda see, et neid poleks vaja. Näiteks väikese artikliarvuga kategooriad toetavad pikas perspektiivis valdkonna kajastamist ja artiklite lisamist. :Mis aga puutub kategooria(te)sse, mille pealkirjas sisaldub fraas "koosseis", siis see on toortõlge vene kantseliidist ("sostav") ja eesti keeles peaks selliste kategooriate pealkirja põhisõna olema "ametnikud" või "töötajad" (tänapäeva Eestis on need kaks sageli sassiminevad, kuid juriidiliselt oluliselt erinevad kategooriad ning on täiesti võimalik, et ka Vene impeeriumis oli seal oluline erinevus, võib-olla peaks seda kaaluma ja ehk isegi mõne haldus- või õigusajaloolasega konsulteerima). :Ühtlasi: kategooriate loomisel ja nimetamisel võiks sagedamini konsulteerida teiste vikidega ja ka Wikidataga. See on tihti probleem, kuna kui näiteks mina üritan mingit kategooriat teiste vikidega vastavusse viia ja leida õiget tõlget, siis ei oska ma vahel oletadagi, mis eestikeelse kategooria looja mõttes mõlkus. :Muide, üks võimalus kategooriate (ja loendite?) nimetusi selgemalt sõnastada oleks kasutada üheseid riiginimetusi, nt "Vene keisririigi Tallinna sõjakubernerid" või "Tallinna sõjakubernerid Vene keisririigis". (Kui on tõesti vajadus neid eristada, muidugi; siis paluks ka kohe luua selge süsteem, kus vähemalt mõne näitegi ulatuses on ka kategooriad "Rootsi kuningriigi Tallinna sõjakubernerid" ja katuskategooria "Tallinna sõjakubernerid", kategooriatele vastavad loendid (olgu või osalised, et mõistete struktuur oleks kõigile selgelt arusaadav) ja artikkel "sõjakuberner" alajaotusega "Eestis" vms.) :P. S. Misasi on "Foo riik"? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:04 (EET) :: Kas esimese kahe kategooria alla pannakse siis edaspidi näiteks stiilis ee.. kõik tänase (ja mitte ainult) maailma juhtivpoliitikud? Kust algab see "Eesti ajalooga seotuse" piir? Kas ei saa veenvalt argumenteerida, et Donald Trump või siis need riigipead, kes kiitsid heaks meie võtmise NATO-sse ja Euroopa Liitu, on Eesti ja Läti ajalooga seotud? Praegu on seal loetletud paavst [[Coelestinus III]], kes kunagi Eestis ei käinud, vaid puudutas Eesti ajalugu vaid kaudselt. Samuti nt [[Boriss Jeltsin]], aga ka [[Margareta Eriksdotter (Vasa)|Gustav I õde Margareta]], kelle ainus seos Eestiga on Tallinnas suremine, ning lisaks artikkel [[Estofilia]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 16:18 (EET) :::See on see kategooriatüüp, mille kohta Ehitaja ütles, et see on ülemkategooria, kus midagi peale alamkategooriate ei oleks. Ma arvan samamoodi. Kui asju annab muudmoodi kategoriseerida, siis see on see kategooria, kus need muudmoodi kategoriseeritud asjade kategooriad oleks. Side neile, kelle klaviatuuritüüp ei ole ladina tähestik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. veebruar 2026, kell 09:56 (EET) : Neis ajalooliste isikute kategooriates pole praegu ainult alamkategooriad. Lisaks mõnele alamkategooriale on seal vahetult ka hulk artikleid, aga ei ole välja toodud mingit selget kriteeriumit, mille järgi sinna on artikleid lisatud või võiks lisada. Probleem ei ole lihtsalt selles, et mõni kasutaja ei vaja neid kategooriaid. Saksa vikis on [[:de:Kategorie:Person (Geschichte nach Staat)|nende kategooriate ülemkategoorias]] öeldud, et tegu on ajaloo kategooria ja inimeste kategooria ristumiskohaga. Ehk seal on siis vist mõeldud nii, et kui mõni isikuartikkel on riigi ajaloo kategooria mõnes muus alamkategoorias, siis võib ta olla ka "ajalooga seotud inimeste" kategoorias. Kategooria pealkiri samas on ebamäärane ja ei tundu kuigi intuitiivne, et sellise pealkirjaga kategooriatel on selline otstarve. See tekitab segadust, oleks vaja ühtelugu kontrollida, mida inimesed kategooriasse tegelikult lisavad ja on samas ikkagi üsna ähmane, miks on selliseid kategooriaid üldse tarvis. Saksa vikis ja veel paaris vikis nad on, aga enamikus keeltes pole neid otstarbekaks peetud. : Kui ma õigesti aru saan, siis ajalooga seotud isikute kategooriaid õigustatakse eespool vist umbes nii: kui keelelinkide all on mõnes teises keeles kategooria, mille pealkirjast lugeja saab (paremini) aru, siis eesti keelt oskamata on talle natukenegi aimatav, mida võiksid sisaldada selle kategooria alamkategooriad, millel ei pruugi keelelinke olla. Ma ei tea, mulle tundub selline põhjendus üsna otsituna. Kategooriate eesmärk on ikkagi koondada sarnase teemaga artikleid ning mingis keeles Vikipeedia kasutamine üldiselt eeldab selle keele oskamist. : Ma olen nõus, et kubermangu koosseisu kategooria tekitab samuti rohkem segadust kui asi väärt. Paistab, et seal pole praegu ainult ametnikud, kõigi sellesse kategooriasse sattunud inimeste puhul pole aimatav, mis seoses on nad sinna lisatud. Lihtsalt ametnike kategooriaks ümber nimetada siis ei saa. Peaks olema sellise pealkirjaga kategooriad, mille puhul on artikli sisu järgi pikemata selge, miks on artikkel kategooriasse lisatud. Lugeja ei peaks mõistatama ega ei tea kust uurima, kas vaimulikud või rüütelkonna peamehed või Tallinna politseiülem on kubermangu ametnikud ja/või konkreetselt kubermangu koosseisus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2026, kell 21:48 (EET) ::Jah, kubermangukoosseisu puhul olen nõus, et hetkel on see suht mõistatamismaa. Mõte, et kategooriate loomisel võiks nende otstarvet kirjeldada ka meil, on asjalik. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 11:16 (EET) == "Asenda:..." mallid == Ma väga loodan, et keegi kuskil on selle müstilise fenomeni tagamaad lahti kirjutanud, ent mina pole selle selgituse peale sattunud ja sestap tahaksin ikkagi teada: mis pagana pärast on mingitesse toimetuskasti alustesse mallidesse siginenud veidrad konstruktsioonid ''à la'' <nowiki>{{asenda:Toimeta}}</nowiki> varasema <nowiki>{{toimeta}}</nowiki> asemel? Kes seda tegi, kuidas see tema meelest maailma paremaks muutis ja kas teda saab ehk kuidagi suunata spetsialistide juurde, kes inimest päriselt aidata oskaksid? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 3. veebruar 2026, kell 16:35 (EET) : Ma ei saa hästi probleemist aru. See näitab ju kätte, millal mall artiklisse pandi (aidates ehk ka lisamispõhjuseni jõuda). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. veebruar 2026, kell 17:09 (EET) :Aga see muudatuse tegija saab ju oma statistikasse jälle punkti lisaks toimetatud artiklite ja viimati toimetatud artiklite statistikasse. Küllap sellepärast neid toimtamismalle vorbitaksegi. [[Eri:Kaastöö/&#126;2025-36238-88|&#126;2025-36238-88]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2025-36238-88|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 13:48 (EET) :Neptuunium juba seletas selle erinevuse ära. Põhimõtteliselt töötavad mõlemad mallid, selle erinevusega, et <nowiki>{{asenda:...}}</nowiki> lisab kuu ja aasta, millal see toimetamismall lisati. Ehk siis ühtlasi, et kui kaua see seal juba olnud on. Vastasel juhul tuleks hakata artikli ajaloost otsima, millal see sinna tekkis. On iseküsimus, et kas see malli süntaks just selline pidi olema ehk kas see poleks saanud olla intuitiivselt selgem. Kuid mõttetuks seda malli lisamise aja näitamist pidada ei saa. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 20:46 (EET) : Mallide lisamisel on iga malliga võimalik kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Mida see kaasa toob: mall teeb oma töö, väljastab midagi, ja artiklisse jääb ainult malli väljund. Inglise keeles on asenda asemel <code>subst:</code>. Tavalisel malli lisamisel kirjutame artiklisse {{tl|toimeta}}, mis tähendab, et artiklis on viide sellele mallile. Iga kord, kui artiklit vaadatakse, täidetakse malli kood. Kui malli kood muutub, siis malli tulemus ka muutub. Erinevalt tavalisest malli lisamisest on võimalik iga malliga kasutada süntaksi <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Juhtub see: malli kood täidetakse ja malli töö tulemusel tekkinud väljund lisatakse artiklisse malli viite asemele. See on n-ö ühekordne mall. Mis teeb asja huvitavaks: malli väljund võib ka ise mall olla, näiteks sama mall ise. Mall {{tl|toimeta}} ongi selline mall. Kirjutades <code>{{tl|asenda:toimeta}}</code>, asendatakse see malliga {{tl|toimeta}}, kus automaatselt täidetakse parameetrid kuu (lisamise hetke kuu) ja aasta (lisamise hetke aasta). Näiteks <code><nowiki>{{toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2017}}</nowiki></code>. Malli enda koodis on siis ära kirjeldatud mõlemad juhud: mis toimub, kui need parameetrid on täidetud ja mis toimub, kui neid pole. Märksõna <code>asenda:</code> on Mediawiki koodis ette antud, selle asemel töötaks ka <code>subst:</code>. Asenda on arusaadavam, sest <code>subst:</code> ütleb veel vähem. Ehitaja, ma suunan sind ennast lugema abimaterjale. Inglise keelega sul probleeme pole, nii et alusta [[w:Wikipedia:Substitution|siit]]. Või teeme äkki nii, et igaüks jääb oma liistude juurde. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 4. veebruar 2026, kell 22:45 (EET) Muutsin ära selle, et toimetamise kasti aknas kuvatakse <code>{{asenda:malli nimi}}</code>. Nüüd kuvatakse lihtsalt <code>{{tl|malli nimi}}</code>. Aga klõpsamisel lisatakse ikkagi esimesel kujul. Äkki teeb asja lihtsamaks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 6. veebruar 2026, kell 22:39 (EET) :Aitäh. See "asenda:" on tõesti üpris ebaintuitiivne (miks peab malli asendama ja millega?), nii nagu veel päris mitmedki nimetused ja sildid (nt "Andmeüksus" ei ütle sõnagi sellest, et link läheb Wikidatasse). Paljud väljendid tunduvad leiutajale selged, sest ta juba teab, mida nende all mõtleb, aga esimest korda nägija ei pruugi seda välja nuputada. Omast arust ma korra vaatasin ka dokumentatsiooni, ent justkui ei näinud tolle konkreetse malli juures selgitust "prefiks "asenda:" lisab mallile kuupäeva". (Miks üldse "subst"? Kuupäev ei ole ju inglise keeles "subst"? Möh.) Kuna tegelikult ju ei ole suurt sisulist tarvidust ilma kuupäevata versiooni järele, siis praegune lahendus ongi kõige selgem. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. veebruar 2026, kell 18:36 (EET) == U4C request about local chapter == Hello Estonian Community,<br> (apologies for writing in English) We are writing to inform you that the [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] has opened a formal request concerning the local chapter (Wikimedia Eesti). Please review the request at [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. You are welcome to submit feedback about this request. Please do not reply here, but on the linked case page, or on the associated talk page. If you would like to contact the U4C directly, you will find an e-mail address [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|here]]. Please use the email only if privacy is necessary (e.g. personal information). On behalf of the U4C, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) DeepL translation: Tere, Eesti kogukond! Teatame, et [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee|Universal Code of Conduct Coordinating Committee (U4C)]] on esitanud ametliku taotluse kohaliku haru (Wikimedia Eesti) kohta. Palun vaadake taotlust aadressil [[:m:Universal_Code_of_Conduct/Coordinating_Committee/Cases/2026/Wikimedia_Eesti]]. Ootame teie tagasisidet selle taotluse kohta. Palun ärge vastake siin, vaid lingitud juhtumi lehel või sellega seotud arutelulehel. Kui soovite U4C-ga otse ühendust võtta, leiate e-posti aadressi [[:m:Universal Code of Conduct/Coordinating Committee#How to contact U4C|siit]]. Palun kasutage e-posti ainult siis, kui on vaja tagada privaatsus (nt isikuandmed). U4C nimel, --[[Kasutaja:Civvì|Civvì]] ([[Kasutaja arutelu:Civvì|arutelu]]) 3. märts 2026, kell 20:01 (EET) == Kuidas luua malli "Mootorratta sportlane"? == Tere! Soovin luua uut malli "Mootorratta sportlane", mida saaks kasutada MotoGP ja teiste motoringraja sõitjate artiklites. Kas keegi oskab öelda, kuidas selle loomine käib? Lugesin läbi [[Juhend:Mall]], kuid jäi ikka veidi arusaamatuks.{{allkirjata|Kasparkelk}} : {{Ping|Kasparkelk}}: Tervist! Ma soovitan aluseks võtta lähtekoodi ingliskeelsest mallist "[https://en.wikipedia.org/wiki/Template:Infobox_motorcycle_rider Infobox motorcycle rider]" ja hakata seda tõlkima. Teine võimalus on võtta aluseks mõni meie oma olemasolev infokast ja hakata seda sinu teema jaoks ymbertegema. Ingliskeelsete mallide koodid on vahel väga keerulised ning neist läbinärimine võtab yksjagu aega, kuid iseenesest pole see kindlasti yletamatu ylesanne ning tihti on sealsed mallid väga head. : Alul võid tegutseda näiteks [[Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane|oma liivakastis]], mispuhul saab malli väljakutsuda siestades <code>{{Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta sportlane [järgnevad parameetrid]}}</code>. Malli eestindamisel saab abi tihti ka sellest, kui vaadata teiste olemasolevate infokastide (nt {{t1|Infokast sportlane}} jne) lähtekoode. Kui mall korralikult töötab, saab selle teisaldada juba õigesse kohta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:43 (EET) :: Ja malli esituse testimiseks võid kasutada näiteks oma liivakasti põhilehte, st [[Kasutaja:Kasparkelk]]. Ma soovitan alul kopeerida sinna ingliskeelse malli koodi mõnest artiklist ja siis seda siis lähtekoodi tõlkides yha muuta. Samuti saad niimoodi pidevalt aru, mida muudatused koodis praktikas teevad.<br> :: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. märts 2026, kell 18:46 (EET) :::… ja malli luues võiks eelnevalt veenduda selle keelelises korrektsuses. Kokku-lahku kirjutamine jne. [[Kasutaja:Sillerkiil|Sillerkiil]] ([[Kasutaja arutelu:Sillerkiil|arutelu]]) 6. aprill 2026, kell 16:42 (EEST) == Request for Review == Hello everyone, I am writing this request in English, as I do not speak Estonian, and I sincerely ask you to carefully consider my appeal. I was recently subjected to a partial block on the Estonian Wikipedia ("[[Eri:Kaastöö/Osps7|See]]") after posting a message on user "Taivo" talk page. The reason given was: "[[Eri:Kaastöö/Osps7|probleemide import teistest projektidest eesti vikipeediasse]]." I would like to respectfully clarify that I have not engaged in any persistent vandalism, nor have I acted in an uncivil or disrespectful manner. I have not harassed anyone, and I have not attempted to damage articles, introduce harmful edits, or repeatedly violate Wikipedia policies. I have also never posted machine translations, unclear or incomprehensible text, misleading instructions, or any kind of promotional links. For nearly nine years, I have been contributing to Wikimedia projects with [https://meta2.toolforge.org/crossactivity/Osps7 genuine dedication and good faith]. I deeply value the principles of collaboration, respect, and shared knowledge that these projects stand for. At times, I have needed to communicate with other users through external platforms such as Telegram, simply to maintain constructive dialogue. However, in this case, I chose to communicate in the most transparent and appropriate way through a public talk page on the Estonian Wikipedia, without any intention of causing harm, offense, or disruption. What has been especially difficult for me to understand is that there was no prior warning or gradual escalation before applying this block. I was not informed that my actions might be considered inappropriate, nor was I given a temporary block as a first step. It was truly surprising and discouraging to find that the restriction was applied indefinitely from the outset. While I understand that this is technically a partial block, I sincerely hope you can appreciate how distressing this situation is for me. It affects not only my ability to participate but also my record across Wikimedia projects, which I have worked hard to maintain over many years. It feels like a mark against my contributions and intentions, which have always been positive. I respectfully request the removal of this block. I want to assure you that I will not return to editing or posting on the Estonian Wikipedia in any way. My only wish is to have this restriction lifted so that my record remains fair and reflective of my true contributions. I truly hope you can view this situation with understanding and empathy, and I kindly ask that my request be reviewed by a neutral. Thank you very much for your time, your consideration, and your understanding. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 19:24 (EEST) :Nojah, eks ma siis selgitan. Osps blokeeriti Commonsis ([[:Commons:user talk:Osps7]], vaadake ka blokilogi), kus ta tegi hulga ebaõnnestunud taotlusi blokeering lõpetada. Asi lõppes temalt õiguse äravõtmisega kasutajalehele kirjutada, misjärel ta pommitas mind e-kirjadega, ma võtsin talt ka õiguse e-kirju saata. Seejärel kirjutas ta minu kasutajalehele metas ([[:meta:user talk:Taivo]]) ja lõpuks siia, justkui mina oleksin ainus administraator. Ütlesin talle korduvalt, et ta minuga rohkem ühendust ei võtaks, aga tema ikka jaurab edasi. Blokk on vajalik. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 00:35 (EEST) ::Minu meelest teil on küll imelikud reeglid: Blokeerida selle eest, et inimene, kes pilte läbi vaatab, jätab mõnikord kustutamismärkusel põhjuse märkimata? Kas ei võiks selliseid märkusi lihtsalt ignoreerida ja/või kustutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:56 (EEST) :::Ma ei tea, kust sa selle võtsid. Palun vaata blokilogi. Teda pole iial sellise asja eest blokitud. Ta sai esimese bloki selle eest, et laadis üles autoriõigusi rikkuvaid faile pärast hoiatusi, ja teise bloki mitme konto väärtarvituse pärast. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 3. aprill 2026, kell 17:49 (EEST) ::Dear Taivo, ::I would like to reiterate that when I attempted to contact you, I remained respectful at all times. I did not engage in any disruptive behavior, nor did I violate the policies of Estonian Wikipedia. Holding administrator privileges should not be grounds for imposing a block simply because I tried to reach out to you. ::I understand that a warning, or even a temporary block for a week or two, might have been appropriate. However, the severity of this action is quite surprising. ::I kindly ask you to reconsider your decision, and I hope that a neutral party can review my block on Estonian Wikipedia. ::I would like to make a note regarding my block on Commons. Recently, I was allowed to edit my talk page, and I have posted multiple times on the talk page of the administrator who granted me this permission. They did not express any objection or take action against me in other Wikimedia projects; rather, they permitted me to submit a new request on Commons. ::Thank you. [[Kasutaja:Osps7|Osps7]] ([[Kasutaja arutelu:Osps7|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 16:23 (EEST) == Sugu ei tohi mainida == Praegu on niisugune täbar olukord, et inimese sugu ei lubata otsesõnu mainida, sest see võib kedagi riivata, aga kaudselt seda alati näidata ei saa. Vaata [[Arutelu:Neve Uudelt]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 17:54 (EET) :Mul on siin meenumas kunagi mingist maakonnalehest loetud Janika Kronbergi arvamus, et tema ja ta üheksa sookaaslasest nimekaimu jaoks A: nimi ei määra sugu ja B: mainimata jätmine võib neid kõiki riivata... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 19:54 (EET) ::Kui sellest lähtuda, peaks igas artiklis sugu mainima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2026, kell 20:58 (EET) :::Saksakeelses Vikipeedias on olemas kategooriad "Mann" ja "Frau", ingliskeelses "Men" ja "Women". Paistab, et seda ka kasutatakse, nagu ma [https://de.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Meinungsbilder/Kategorien:Mann/Frau selles arutelus] lugesin. :::Samas ei jäänud mulle mulje, et neid kasutataks süstemaatiliselt, vähemalt saksakeelses artiklis [https://de.wikipedia.org/wiki/Carl_Spitzweg Carl Spitzweg ] ei olnud see pandud (ma igaks juhuks panin). Ma panin nüüd ka eestikeelsele [[Carl Spitzweg]]ile kategooria "Mehed", aga selline kategooria pole olemaski eesti Vikipeedias. Ei tea, kuidas edasi... [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:06 (EET) ::::Eestikeelses Vikipeedias on jämedalt u 67k artiklit inimestest. Kategooriad "mehed" ja "naised" kohe kindlasti ei sobi ning see ei tohiks vajada selgitust, et miks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. märts 2026, kell 21:14 (EET) Minu meelest küll pole otsest vajadust inimese sugu mainida artiklis. Rassi ka ei mainita, või silmade värvi (utreerin meelega).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 00:24 (EET) :Minu meelest ka. Vahel on aga kaudsed põhjused. Kui nimi ei vasta traditsioonilisele ootusele, või on haruldane/võõras. See on määratletud praeguse aja ja kohaga, aga mida muud me teha saame? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 09:51 (EET) ::Jah, mehed, kategooriad "Mehed" ja "Naised" oleksid vajalikud ainult siis kui sa muretseksid küsimuste pärast nagu "Kas naiste kangelastegud on halvemini kajastatud Vikipeedias kui meeste omad?" Eestis ei tunta eriti muret naiste õiguste pärast (mis on mõnes suhtes hea, see näitab, et suuri probleeme pole). Mõned teised rahvad küll muretsevad. Näiteks projekt [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:WikiProject_Women_in_Red Women in Red] (mis keskendub "Vikipeedia liikumises soolise esindatuse süsteemse eelarvamuse vähendamisele) on olemas 34 keeltes, aga eesti keelde pole keegi siiani viitsinud seda tõlkida. Samuti artikkel [https://meta.wikimedia.org/wiki/Gender_gap Gender gap]. [[Kasutaja:LucSaffre|LucSaffre]] ([[Kasutaja arutelu:LucSaffre|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 10:26 (EET) :Kas sellepärast, et see pole oluline, või sellepärast, et see on niigi selge? Silmade värvi vähemalt varem mainiti modellide puhul, aga mulle ei tundu, et seda peaks märkima. Kui keegi on afroameeriklane või indiaanlane, peaks seda Ameerika Ühendriikide kontekstis minu meelest mainima küll, kui see niigi selge ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. märts 2026, kell 11:42 (EET) Minu meelest tekib probleem sellepärast, et 1) artikkel peab kujundama tõese arusaama inimese soost (või selle problemaatilisusest) ja 2) soo selge äranäitamine tundub eesti keeles mitteneutraalsena. Näiteks saksa keeles polegi võimalik esimest lauset nii sõnastada, et sugu välja ei tuleks. See ei tähenda, nagu saksa ja eesti lugejal oleks erinevad infovajadused. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 06:51 (EET) :Nõus, aga enamiku Karlide puhul piisab siiki Karlist ja Tiiude puhul Tiiust. Samas tundub see mitteneutraalsena minu arust põhjendamata põhjusel. On olemas teatav psühholoogiline häire, mille alla käivad nii psühhopaadid kui sotsiopaadid. Samas on need selle häire käitumisspektri kaks otsa. Tehniliselt on need alati sama põhjuse eri väljendusvormid. Praktikas on aga psühho- ja sotsiopaadid põhjendatud, sest tavaolukorras määrab see meie käitumisviise, samas kui üldnimetus on mittemidagiütlev ja neutraalne. Sama on ka lugu sugudega - sugudel on seksuaalse käitumise spekter, mitte kindlad lahtrid. Kaks sugu on geneetiliselt määratletud, ja konflikt tekib sellest, et me oleme reaalselt huvitatud spektrist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:02 (EET) ::Ma olen nõus, et Karlist ja Tiiust enamasti piisab. Probleem ilmnebki vähestel juhtudel. ::Spektri jutust ma ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 07:41 (EET) :::Mulle paistab nii, et entsüklopeedilise huvi keskmes on tähelepanuväärsete inimeste tähelepanuväärne tegevus. Sotsiaal-demograafilised tunnused nagu sünniaeg, sünnikoht, elukoht, ning elulugu, sh haridus, perekondlik taust jm on isikuartiklites samuti relevantsed niivõrd kui need aitavad mõista nende tähelepanuväärsete inimeste tegutsemise konteksti (sh aega ja kohta) ja tähelepanuväärseks kujunemise tegureid. Kuivõrd Vikipeedia ei ole Tinder ja lugejad ei otsi siit vastas- või samasoolisi partnereid, siis ei paku eraldiseisvat entsüklopeedilist huvi ka inimese bioloogilised atribuudid. Samas on sotsiaalne sugu kahtlematult üks olulisi sotsiaal-demograafilisi tunnuseid, mis igat inimest iseloomustab. Seda seetõttu, et sotsiaalne sugu on üks inimese käitumist mõjutavaid tegureid. Loe nt SAGE Encyclopedia of Psychology and Gender artiklit "Gendered behavior" [https://doi.org/10.4135/9781483384269.n262<nowiki>] Oletan, et Melilac pidas siin käitumise spektrist rääkides silmas midagi sarnast, kuid ilmselt libastus sõnastustega (vt allpool). Sotsiaalne sugu enamasti langeb kokku bioloogilise sooga, kuid mitte alati. Mida siis teha? Mu meelest ei paku entsüklopeedilist huvi mitte konkreetse isiku geenid ja reproduktiivorganid, vaid tema sotsiaalne sugu. Selge see, et nimi seda alati üheselt ei määra. Isikul võib olla naise nimi, mehe geenid ja reproduktiivorganid, kuid sotsiaalse soo mõttes võib ta end siiski identifitseerida naisena. Kuna Vikipeedia ei tee originaaluurimusi, siis saab isiku sotsiaalsele soole osundada vaid neil juhtudel, kui sotsiaalne sugu on allikapõhiselt ja viite kujul tõendatav. Ent nendest juhtudest mil seda </nowiki>''saab teha'', on seda ''mõtet teha'' vaid siis, kui pole ilmne, et isiku sotsiaalne sugu vastab isiku bioloogilisele soole. Kui sotsiaalne sugu on otseselt viidatav ja on selge põhjus (ehk õiguspärane eesmärk, vt allpool), miks seda artiklis näidata, siis ei näe ma takistust, miks ei võiks seda isikuartiklis teha. Kõigil muudel juhtudel võib lugeja ise nime, foto või muu teadaoleva info põhjal teha oletusi, kuid Vikipeedia toimetajad ei saa selliseid fakte tuletada. Veel tasub vast mainida, et isikuandmete kaitse üldmääruse [https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj/est<nowiki>] artikkel 9 järgi loetakse isiku geneetilised andmed (ja seega ka geneetiline sugu) ning andmed isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta eriliigilisteks isikuandmeteks, mida n.ö. kolmandad osapooled võivad töödelda (sh avaldada) üldjuhul vaid siis, kui isik ise on andnud selgesõnalise nõusoleku nende andmete töötlemiseks just sellel konkreetsel eesmärgil või kui andmesubjekt ise on need andmed "ilmselgelt avalikustanud". Miks ma seda esile toon? See, mida Melilac siin kirjutas "</nowiki>''seksuaalse käitumise spektri''" kohta ja et "''sugu on geneetiliselt määratud''" võib küll olla analüütiliselt õige, kuid Vikipeedia isikuartiklites ei ole nende teadmistega üldjuhul mitte midagi peale hakata, sest on ilmne, et "geneetiliselt määratud sugu" ja "seksuaalse käitumise spekter" on just sellised eriliigilised isikuandmed, mille töötlemine on rangelt piiritletud. Ent soo kui isiku ühe sotsiaalse tunnuse puhul ei ole tegemist eriliiki isikuandmetega ja seda tunnust võib töödelda (sh avaldada), kui selleks on "õiguspärane eesmärk". [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 14:31 (EET) ::::Vaat selle spektriga on nii, et tegelikkuses pole peaaegu olemas tõupuhtaid sotsio- ega psühhopaate, vaid nad asuvad sellel spetril. Reaalselt me isikut enamasti siin sotsio- või psühhopaadiks liigitada ei saa, saame vaid tuvastada et on antisotsiaalne isiksushäire. Sealt edasi... Hinnang läheb tihtipeale isiklikuks ja ei ole seega eriti neutraalne. Kuna ka sotsiaalne sugu on spektri peal (kasutaja [[Kasutaja:Karljohan|Karljohani]] kaastöö näitas seda minu meelest omal ajal väga veenvalt), siis see sotsiaalne sugu kui sotsiaalne tunnus oleks meil eelpoolkõneleja mainitud põhjustel problemaatiline. Just sellepärast ma spektrist juttu tegingi. Mis on alati selge ja konkreetne, on geneetiline sugu. Ja vaat seda me ka eelpool toodud põhjustel alati näidata ei saa. Ehk siis on objektiivsed põhjused, miks me alati seda kajastama ei peaks. Ent ma arvan, et eelpoolkõneleja nõustub minuga, et kui isiku sugu on avalikes allikates mainitud, kui seda pole kusagil vaidlustatud, ja kolmandaks, kui see artiklist ei tulene, nagu arutelu põhjuseks olnud isiku nime puhul ka on, siis soo lisamine artiklile ei ole ebanormaalne. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 18:10 (EET) :::::See jutt läheb sul paraku lappama. Esiteks, bioloogiline sugu ei ole alati geneetiliselt üheselt määratav. Ligi 2 protsendil inimestest esineb erinevaid geenivariatsioone, mis jätavad bioloogilise soo n.ö. halli alasse (nt XY kromosoomid, kuid naise reproduktiivorganid). Entsüklopedist võiks selliseid hästi dokumenteeritud fakte teada või kui ei tea, siis ennast harida, selmet esitada enesekindlaid väiteid millegi selgusest ja konkreetsusest. Teiseks, isegi kui ülejäänud 98 protsendil juhtudest on bioloogiline sugu geneetiliselt määratav, siis paljudel juhtudel ei ole see lihtsalt teada. Vikipeedia ei ole spordi tiitlivõistlus ja siia isikuartikli saamiseks ei ole kohustuslikku geenitesti. Jutt "spektri peal" olevast sotsiaalsest soost on jälle teistpidi udu. Jah, muidugi, nii nagu bioloogilise soo puhul on ka siin variante rohkem kui kaks, kuid me ei tee siin Vikipeedias mingit sõltumatut spektraalanalüüsi. Selles mõttes on asi väga lihtne, et kui Janika ütleb, et ta on mees, siis saab kirjutada, et ta on mees. Ja kui teine Janika ütleb, et ta on naine, siis saab kirjutada, et ta on naine. Ja kui kolmas Janika ütleb, et ta sündis küll naisena, kuid muutis sugu ja on nüüd mees, siis saab ka seda kirjutada. Ent kui Janika ei ütle oma soo kohta mitte midagi ja ei ole ühtegi viidatavat allikat, mis tema soost eksplitsiitselt juttu teeks, siis ei saa tema soo kohta paraku kirjutada midagi, sõltumata sellest, kas ta mõne foto peal paistab välja naiselik või mehelik. Ent teisalt kui on allikas, mis ütleb, et Janika sündis oma vanemate kolmanda pojana, siis on võimalik ka artiklis kirjutada, et see Janika on mees. Ja seda kõike ilma mingi geenitesti, spektraalanalüüsi või fotodelt näojoonte ja kehavormide tõlgendamiseta. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 13. märts 2026, kell 23:02 (EET) ::::::Ma leian, et tööõhkkonna huvides oleks parem mitte ette heita teadmatust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:56 (EET) :::::::Etteheide Melilacile oli siin liigse enesekindlusega postuleerimise kohta, olukorras, kus enesekindlus oli alusetu. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 16. märts 2026, kell 07:45 (EET) ::::Probleem ei ole siin mitte selles, kuidas Vikipeedia soo teada saab, vaid selles, kuidas seda eesti keeles niimoodi öelda, et see ei kõlaks soo rõhutamisena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 00:32 (EET) :::::Selle teema kõige esimeses postituses viitasid sa arutelule, mida sa olid alustanud lausegaː "Kas ta on mees või naine?". Kas sa olid selle juba unustanud kui sa nüüd kirjutad, et probleem pole üldsegi selles kuidas Vikipeedia soo teada saab? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 07:29 (EET) :::::: See ei olnud mitte Vikipeedia küsimus, vaid lugeja küsimus. Kui Vikipeedia sugu ei tea, siis ta ei saa ka sellele küsimusele vastata. Ma tõstatasin siin hoopis teise küsimuse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:07 (EET) :::::::Ah soo, et tõstatasid teise küsimuse. Aruteluteema pealkirjastamist "Sugu ei tohi mainida" saab akadeemilises retoorikaanalüüsis käsitleda kui epiteetilist raamistamist, kus pealkiri täidab propagandistlik-demagoogilist funktsiooni - selles ei ole küsimust ega neutraalset kirjeldust, vaid teema selline pealkirjastamine eelhäälestab kogu arutelu. Selline võte kuulub nn pseudokaebuse (''manufactured grievance'') žanri, kus luuakse mulje rünnakust või piirangust, mida tegelikult ei eksisteeri, eesmärgiga mobiliseerida arutelus osalejaid emotsionaalselt. Sisuliselt on siin tegemist eksitava implikatsiooni ja õlgmehe (''strawman'') konstruktsiooniga. Alustuseks konstrueerid sa eksitava väite (sugu ei tohi mainida) ja siis hakkad selle väljamõeldud keelu üle polemiseerima. Ehk asendad reaalse olukorra (viidatavate andmete puudumine konkreetse isiku soo kohta) dramatiseeritud versiooniga (keeld sugu mainida). Selline raamistamine nihutab arutelu epistemoloogiliselt tasandilt ideoloogilisele ja nii mõnigi siinses arutelus osaleja läks paraku selle õnge. Tavalise episteemilise olukorra (teadmatus) laiendamisega põhimõtteliseks keeluks püüdsid sa luua empaatiat enda kui "tsensuuri ohvri" vastu. Ja kui ilmnes, et keeldu kui sellist siiski ei ole, siis nihutad sa arutelu fookust, väites, et sind huvitab hoopis see, kuidas kirjutada soost nii, et see ei paistaks soo rõhutamisena. Unustades ära, et kogu teema juhatasid sa sisse küsimusega, mis puudutas ühe konkreetse isiku soo määramist ja kus allikana osutati FB fotole. Kogu selline arutelu pidamise viis ja sel moel argumenteerimine ei ole aga paraku tõenäoliselt tulemuslikud. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 08:57 (EET) ::::::::Selle üle, kuidas Vikipeedia saab sugu tõendada, ei ole meil minu mäletamist mööda poleemikat olnud, rääkimata keelamisest. Probleem on olnud selles, et on leitud, et mõned viisid, kuidas soost on teada antud, on tunnistatud ebakohaseks, ja kohaseid alternatiive pole leitud. Keelamine on seisnenud muudatuste tagasipööramises ja kinnitustes, et nii on ebakohane. (Võib-olla nüüd on lahendus leitud.) Ma nõustun, et need viisid ei ole head. Selles ju probleem ongi, et sugu ei tohi mainida, mitte selles, et pole allikaid. See võib ka juhtuda, et allikaid pole, aga see on hoopis teine probleem, mida oleks minu meelest parem eraldi arutada, et mitte fookust kaotada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. märts 2026, kell 09:49 (EET) :Demagoogilist pealkirja kõrvale jättes - see asi vajab põhimõttelist lahendust, sest on omajagu juhtumeid, kus lugejad on otseselt huvitatud sellest, millised konkreetse demograafilise grupi esindajad mingis valdkonnas tegutsevad või on tegutsenud. Naiskirjanikud ja -sportlased, LGBTQ+ kunstnikud (Eesti humanitaaria aastakonverentsil üks ettekanne just käsitles küsimust, mida teha, kui Natalie Mei kõigi väliste tunnuste järgi tundub olevat kväär, aga pole allikat, millele viidata), Eesti venelastest poliitikud, katoliiklastest kantslerid, minu poolest kas või puuetega arhitektid jne - kõigi nende puhul on kellelgi ilmselgelt vähemasti tema enda hinnangul õigustatud huvi. Minu pakkumine on, et: 1) '''kui teema on kõlbulikes allikates avalikult kajastatud''', olgu siis isiku enda või kellegi teise poolt, siis saab esitatud faktid või küsimusepüstitused lisada alajaotusse "Isiklikku" (mis üldjuhul üsna selgelt näitab, et teema ei ole eriliselt esile tõstetud), viidates allikale ja sõnastades hoolikalt just nimelt seda, mis allikas ütles, tegemata täiendavaid järeldusi; 2) kui soos, rahvuses vms ei ole segadust, avalikest allikates ilmneb see selgelt ja inimene ei ole avaldanud soovi seda tavapärasest delikaatsemalt käsitleda, siis võib lisada "Isiklikku" alla selgituse ''à la'' "nimi X on Eestis tavapäraselt olnud üldjuhul Y-soo nimi, kuid X Z on W-soost", "nimi Q on Hiinas üldjuhul Y-soo nimi ja Q Ö on samuti Y-soost" vms. Loomulikult tuleb lähtuda tervest mõistusest, niivõrd kui meist kellelgi seda olema juhtub (või kui selline müütiline nähtus üldse olemas ongi), ent üldiselt on Vikipeedias kasutusel ka reegel, et ilmselge ja üldteatu ei vaja viitamist (Kristen Michal on mees, Kristen Bell on naine, Kristen Kähr on... jalgpallur?). Muude sotsiaalsete kategooriate puhul peale soo ei ole üldiselt vist mõistlik neid näppima hakata, kui ei ole täidetud punkti 1 tingimused (ei ole väga suur saladus, et Varro Vooglaid on katoliiklane, Juri Lotman oli vene emakeelega juut ja Jakob Rosin on nägemispuudega, ja need tõigad on osa nende elu ja tegevuse mõistmiseks olulisest kontekstist). Mida teha nt naiskirjanike esitamisega leitaval kujul, ma väga hästi pakkuda ei oska, sest n-ö isas- ja emaskirjanike kategooriaid ma ei poolda. Võib-olla piirduda esialgu loenditega, kuigi nende kureerimine on üks katk ja ikaldus. Aga ühiskondlik tellimus selliste andmete selgeks kureeritud esituseks ilmselgelt on. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) ::Palun mitte sildistada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:36 (EEST) ::Ma ei ole kindel, kas ma sain õigesti aru. Ma olen sellega nõus, et soo tõendamisel võib jääda terve mõistuse piiresse, see tähendab piirduda sellega, et pole mõistlikku kahtlust (nii on vist iga asjaga Vikipeedias), nii et enamasti piisab ka fotost. Aga seda läheb harva tarvis, sest paljudes võõrkeeltes allikad kirendavad soovormidest ja eestikeelsetestki allikatest tuleb sugu vahel välja. Muide, mõelge selle peale, kas ajakirjanikul on inimese sotsiaalsele soole parem juurdepääs kui illustreeritud intervjuu lugejal või teleesinemise vaatajal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:13 (EEST) ::Mina ei tea Kristen Bellist midagi, nii et ma ei nõustuks sellega, et tema sugu on üldteada, kuigi ma aiman, et ta on palju tuntum kui Kristen Michal. Aga hädast aitavad välja pildid. Eriti Belli puhul. Kui keegi ütleb, et pilt ei ole piisav tõendus, et ta on naine, siis on tal minu arvates Vikipeedia jaoks liiga range epistemoloogia. Samas, kui öeldakse, et usaldatav on ainult see, mida öeldakse, mitte see, mida näha on, siis see tundub mulle liiga kergeusklik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 18:32 (EEST) ::Kas see, kuidas artiklis [[Neve Uudelt]] praegu on tehtud, on Sinu meelest vastuvõetav? Seda ei ole kustutatud. Tõepoolest, selle võiks panna "Isiklikku" alla, isegi kui seal. Minu meelest ei ole tarvis rääkida sellest, kas tegu on tavaliselt mehe- või naisenimega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) :Lisan siia juurde, et inglise vikis on kasutaja enda postitused näiteks facebookis kõlbmatud, kuna võivad olla deklaratiivsed. Ei saa eitada, et vahel on inimestel huvi näidata end kellenagi, kes nad tegelikult ei ole. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:01 (EEST) :: Minu teada võib isiku enda ütlustele toetuda, kui neid keegi ei vaidlusta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 17:34 (EEST) == Robotitervitused == Teen ettepaneku lülitada robotitervitused välja. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 18. märts 2026, kell 23:18 (EET) : Millised need automaatsed tervitused või teated praegu täpsemalt on? Kas pead silmas teadet "Tegid just esimese muudatuse. Aitäh ja tere tulemast!" või kas uuele kasutajale näidatakse lisaks veel mingit teadet? Seda süsteemi, et robot otseselt midagi postitab, siin vikis minu teada ei ole. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. märts 2026, kell 21:44 (EET) ::"Meil on hea meel, et sa siin oled." [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 20. märts 2026, kell 23:19 (EET) ::"Tere tulemast Vikipeediasse, ‪Sendrasendra‬! Meil on hea meel, et siin oled." See. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 16:00 (EET) :::Ma ei tea, kes ja millega seoses sellise tervituse saavad, aga tundub sümpaatne ju (no teine lause on ehk läägevõitu). Mis põhjusel võiks selle ära jätta? [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 18:15 (EET) ::::Segadust tekitav osa on see, et eestikeelses Vikipeedias robotitervitusi pole (küll oled saanud [[:commons:User talk:Sendrasendra|sellise teavituse Commonsis]]). Kõikjal on need samad märkused, mida Pikne mainis (kui oled ühe muudatuse teinud), aga need pole robotitervitused, vaid lihtsalt märguanded, kui oled kuskile konto loonud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. märts 2026, kell 20:07 (EET) :::::Jah, ma räägin ainult sellest esimesest, mis saadetakse uue kontoga sisselogimisel. Robotil ei ole tundeid ja ta ei saa ka öelda, mis tunne teistel on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. märts 2026, kell 17:10 (EET) :::::Mis mõttes "tere tulemast" ei ole tervitus? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 16:42 (EET) ::::::2013. aastal tekkis mu kasutajalehe aruteluossa tekstː Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp ::::::Kas Epp oli tegelikult robot? Kui vaadata tänavu eestikeelses Vikipeedias loodud kasutajakontosid, siis mitte ühegi kasutaja lehelt selliseid tervitusi ei leia. ::::::Kas Sendrasendra on Andresandrese anagramm? Miks Andres tema eest ja tema nimel räägib? [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 23. märts 2026, kell 22:01 (EET) :::::::See ongi asja iva. Epp ei ole robot, ja kui ta ütleb tere tulemast, siis ta ka mõtleb ja tunneb seda. Ma ei mäleta, millal ma viimati kedagi siin niimoodi tervitasin. Igatahes ma ei tee seda, kui mul pole seda tunnet. Varem tuli seda tihti ette. Hea, et Sa juhid tähelepanu sellele, et me võime seda teha. :::::::Olen Sendrasendra lähedane ''alter ego''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. märts 2026, kell 00:01 (EET) ::::::::See ühelauseline "tere tulemast" jääb nii ehk naa trafaretseks ja formaalseks, et mitte öelda robotlikuks. Mitte mingeid tundeid sellest lausest välja lugeda ja kirjutajale omistada pole võimalik. Selles mõttes ei näe ma paraku kvalitatiivset vahet, kas seda kirjutab füüsiline isik või robot. Seejuures võib roboti puhul isegi olla kindel, et tal ei ole seda kirjutades vähemalt mingeid kahetisi mõtteid ega ka ülemääraseid ootusi. Inimese kirjutatud teksti puhul ei saa paraku eeldada, et kirjutaja oli siiras. Hüva, võib küll heas usus loota, et see tervitus oli öeldud ja kirjutatud ''bona fide.'' Ent tõeline siirus eeldab tervitatava inimese tundmist. Kui üks pseudonüüm tervitab teist pseudonüümi, siis tunnetest ja siirusest rääkimine on kummaline. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 14:18 (EEST) :::::::::Jah, selles on iva küll. Ka inimese siiruses võib kahelda, eriti kui ta on võõras ja suhtlus on ainult kirjalik. Siiski juba see, et inimene võtab vaevaks sind tähele panna ja ekstra kirjutada, on väärtuslik. Jah, asjale võib vaadata eri nurkadest ja inimesed võivad reageerida risti vastupidiselt. Mul tuleb meelde, kuidas keegi, kes sai tervituse, ei olnud kindel, kas see ikka on inimese saadetud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:03 (EEST) : Ei ole nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. märts 2026, kell 12:02 (EET) Commonsis on üks blokeerimise standardpõhjusi "mitme konto väärtarvitus". Selle hulka kuulub samas arutelus mitme kontoga osalemine, sest see jätab mulje, justkui sama seisukohta väljendaks mitu kasutajat, tegelikult ainult üks. Mitme konto kasutamine pole täielikult keelatud, keelatud on üksnes väärtarvitus. Kui Sendrasendra on Andrese lähedane ''alter ego'', siis peaks ta seda oma kasutajalehel (või arutelulehel) mainima, et teda ei blokeeritaks mitme konto väärtarvituse tõttu. Näited: [[kasutaja:Taivorist]], [[:Commons:user:Taivorist]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 1. aprill 2026, kell 11:01 (EEST) :Eesti Vikipeedias on mitme konto kasutamist kasutamist alati lubatud ja selle deklareerimist pole nõutud. Ma ei arva ka, et see oleks vajalik. :Ma kasutasin ajutiselt teist kontot sellepärast, et ma ei pääsenud oma kontole ligi ja mul ei lubatud ka numbri all kirjutada. Ma pidasin enesestmõistetavaks, et mind tuntakse ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 11:53 (EEST) :: Ma arvan, et edaspidi peaks selle deklareerimist nõudma. Meil siin hiljuti oli yks probleemne kaastööline, kes kasutas vaheldumisi mitmeid kontosid, pyydes seejuures kohati jätta mulje nagu need oleks erinevad inimesed. Enwikist sai ta selle eest ka ärateenitud blokeeringu. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 13:24 (EEST) :::Mulle tundub, et meie väikeses vikis ei ole see probleemiks. Me märkame selliseid asju niigi. Hääletustel me selliste tegelaste hääli ei arvesta. Ja aruteludes peaksid lugema argumendid, mitte nende esitajate arv. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 13:36 (EEST) :: Mina ja kindlasti veel mõni tundsime su kohe ära küll, aga üsna kindlasti ei tundnud uued kasutajad ja teised, kes enamikku arutelusid ja viimaseid muudatusi harilikult ei vaata, tõenäoliselt ka osa aktiivsematest kasutajatest ei tundnud. Minu meelest ka oleks seetõttu ilus märkida kasutajalehele, kellega on tegu, ka siis kui seda otseselt nõutud ei ole. Seda eriti siis, kui postitada samasse arutellu mitme kontoga. :: Ideaalis küll peaksid aruteludes lugema eeskätt argumendid, aga tegelikult vaadatakse siiski ka seda, mitu inimest mingit seisukohta pooldab, pahatihti veel nii, et mingeid argumente polegi esitatud. :: Kontode sidumine ei ole kuigi oluline siis, kui teise kontoga teha harva üksikuid muudatusi ja kui kontode tegevus ei ristu. Aga kuna on raske piiri tõmmata, millal see on oluline ja millal mitte, siis küllap seetõttu peetakse suuremates vikides otstarbekaks nõuda seda alati (v.a teatud privaatsuskaalutluse puhul). :: Lisaks paarile käitumisprobleemide tõttu blokeeritud tegelasele on meil tegelikult veel mõned kasutajad, kes kasutavad või on kasutanud läbisegi ja aktiivselt mitut kontot ilma neid omavahel sidumata ning kelle puhul tõenäoliselt enamik teisi kasutajaid ei tea, et mitme konto taga on sama inimene. Kirjutasin sellest mõne aasta eest [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52#Mitme konto kasutamine|siin]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. aprill 2026, kell 21:09 (EEST) :::Ma olen sama meelt Ehitajaga ja osalt ka Märt Põdraga. Ma leian, et mitme konto alt redigeerimist ei peaks keelama ja nende sidumist ei peaks nõudma, sest see on vastuolus privaatsuse põhimõttega. Samuti ei tohiks keelata mitmel inimesel ühte kontot kasutada. Neid keelde saab järjekindlalt jõustada ainult nuhkimise abil, kui sedagi. Eeskirjad, mida järjekindlalt ei jõustata, on minu arust ebaõiglased. Ja pettust ei saa deklareerimise nõudega ära hoida, sest see, mida deklareeritakse, võib olla väär. See, et aru ei saada, kes on kes, on tühine võrreldes sellega, millest kõigest aru ei saada. Me ei saa ju niikuinii üldjuhul aru, kes on ühe või teise kasutajanime või numbri taga. Kui keegi teeb tõeliselt halbu asju, siis tuleb märkus teha ja/või blokeerida, aga sokinukukahtlustuste tegemine on minu arust ebaväärikas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 22:52 (EEST) :::: Õnneks viimati tõstati käpiknukluse kahtlustus isiku suhtes enwikis, kus see CheckUserite poolt kinnitati ja misjärel ta ka blokeeriti. Arvan, et '''põhjendatud ja mõjuva põhjuse korral''' (ka enwikis ei saa IP-aadresside ja kasutajate seoseid suvalised administraatorid vaadata) on õigus nõuda kasutajalt sellekohaseid selgitusi ning neid kolmandate vahenditega ka kontrollida. Yhtesamasse arutellu postitamine erinevate nimede alt ilma seda seost avaldamata peaks samuti keelatud olema. Yleyldist keeldu mitme konto kasutamisele pole tõepoolest vaja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:17 (EEST) :::::Mis see põhjendatud ja mõjuv põhjus siis on? Kui see on mitme konto kasutamise kahtlus, siis tuleb nii välja, et teha võib, aga vahele jääda ei tohi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:26 (EEST) :::::: Näiteks arutelude manipuleerimine, kasutajablokeeringutest mööda lipsamine. Samuti peaks keelatud olema probleemsete artiklite puhul artiklit muuta erinevate nimede alt (lisades nt vaidlustatud sisu tagasijmt), sest see jätab jälle mulje nagu asjaga tegeleks mitu erinevat inimest. Ma ei tea, kuidas see enwikis jm täpselt reguleeritud on, aga peaks olema ka kohustus vähemalt administraatori sellekohase kysimuse peale selgelt vastata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:26 (EEST) :::::::Algusaegadel oli küll niisugune juhtum, kus me blokeerisime ühe kasutaja üheks aastaks ja ta tuli mõne aja pärast teise nime all tagasi. Me küsisime temalt, kas ta on see-ja-see, ta vastas jaatavalt ja me blokeerisime uuesti. Praegu ma pooldan pigem tähtajatut blokeerimist, aga võimaluse andmist puhta lehena tagasi tulla. Ma teen seda alati, kui mõni kontoga tegelane ainult sodib. Nii oleks palju vähem jama. :::::::Minu meelest kui on näha, et keegi tegutseb halvas usus, siis tuleb ta blokeerida. Kui tehakse seda, mida teha ei tohi, siis pole tähtis, mitu inimest seda teeb. Kui tekib redigeerimissõda, siis tuleb artikkel kaitsta. :::::::Minu meelest meie väikeses vikis pole aruteludega ka probleemi. Me saame ju kohe aru, kui mingi jama tuleb. Kui tahta blokeerida, siis trollimise eest. :::::::Mulle tundub, et sokinuklus on justkui asendussüütegu. Pigem võiks teiste asjade eest otsustavalt blokeerida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 19:04 (EEST) ::::Ma ei ole kindel, kas see käib sama teema alla, aga privaatsusest tundub Wikimedia Eestil olevat äraspidine arusaam. Toimetamistalgute tulemustes avaldati võitjate kodanikunimed, kuid mitte kasutajatenimed. See on lugupidamatus Vikipeedia kogukonna vastu. Kui seost isiku ja kasutajanime vahel ei taheta avaldada, siis tuleb avaldada kasutajanimed. Meie jaoks on võitjad saladusse jäetud. Ma leian, et see on skandaal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 10:39 (EEST) :::::Ma olen selles küsimuses sama meelt Pikse ja Neptuuniumiga. Isegi kui mitme kasutajakonto samaaegne kasutamine ei ole keelatud, siis ei tähenda see veel, et seda saaks pidada normaalseks praktikaks. Ehkki Sendrasendra puhul tekkis ka mul loomulikult kahtlus (muidu ma polekski küsinud), siis ei saanud ma kindlalt eeldada, et tegemist on Andrese ''alter ego''ga ja mitte juhusliku kokkusattumuse, kellegi nalja või mõne teise Andrese (selle eesnimega on Eestis üle 6 tuhande inimese) valitud kasutajanimega olukorras, kus kasutajanimi Andres on juba hõivatud. Kui keegi peaks valima endale Vikipeedia kasutajanimeks KallikalliV, siis ma palun eeldada, et see ei ole mina. Loomulikult on pseudonüümi kasutamine Vikipeedias tavapärane ja selles mõttes isegi loogiline, et Vikipeedia tekstid on kunst, mis kuulub rahvale, ehk siin ei ole teksti loojatel autoriõigust oma loomingule. Kirjandusajaloost on teada, et on olnud selliseid autoreid, kes on kasutanud mitut erinevat pseudonüümi. Vikipeedias tekib probleem just siis kui sama persooni mitu ''alter ego'' osalevad aruteludes, sest siis ei ole enam küsimus lihtsalt pseudonüümi kasutamises, vaid pseudonüümi taha varjunud inimese isiksuse kahestumises. Mis on teada-tuntud vaimse tervise probleem, kus inimene vajab abi, sest võib olla endale ja teistele ohtlik. [[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 13:55 (EEST) ::::::Ma ütlesin Sendrasendra kohta mina, kas see ei olnud siis piisavalt ühemõtteline? Alter egost rääkisin ainult naljatamisi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:23 (EEST) ::: Keegi siin polegi soovinud mitme konto kasutamist täielikult keelata. Eespool viidatud teises arutelus ma ka seda ei öelnud. Inglise viki reeglite järgi võib privaatsuskaalutlusel kontod sidumata jätta siis, kui mitme konto kasutamine puudutabki otsesemalt inimese privaatsust ehk teist kontot kasutatakse, kui teatud artiklites peetakse vajalikuks anonüümsemalt parandusi teha ja kui põhikonto puhul on kasutaja isik üldiselt teistele teada. Privaatsusega ei peaks õigustama mitme konto kasutamist mis tahes mängude mängimiseks. ::: Selliseid eeskirju ei jõustata vikides küll järjekindlalt, aga sama võib öelda praktiliselt iga eeskirja või seaduse kohta. Eks selliseid eeskirju jõustatakse vikides eeskätt siis, kui on vaja ehk kui tekivad probleemid. ::: Probleem ei olegi selles, et ei teata, kes on iga kasutaja taga, vaid ikka teiste tahtlikus või tahtmatus eksitamises: teatud viisil mitut kontot kasutades jääb teistele kergesti valemulje, et mitme konto taga on mitu inimest. ::: Käpiknukluse kahtlustuse esitamine on ebaväärikas siis, kui seda tehakse ilma kaalukaid tõendeid esitamata. ::: Miks inglise vikis on blokeerimise esmaseks põhjuseks sageli just mitme konto väärkasutus, mitte redigeerimissõja pidamine või muu konkreetsem põhjus? Esiteks sellepärast, et mitut kontot kasutataksegi mõnikord selleks, et teisi sihilikult eksitada (mil moel, see on lahti kirjutatud: [[:en:WP:SOCK]]). Teiseks, kui blokeeritud kasutaja teeb uue konto, siis väga sageli teeb ta seda selleks, et jätkata tegutsemist halvas usus, ta ei alusta tegelikult puhtalt lehelt. Siis ei ole mõistlik lasta sama inimest puudutavatel probleemidel iga natukese aja tagant uuesti ja uuesti eskaleeruda. Meil on inglise vikiga võrreldes selliseid probleeme küll vähe, aga mingil määral siiski. ::: Ma ei mõtle, et sinule, Andres, tuleks käpiknuklust ette heita, kuna sa ilmselt ei kasutanud teist kontot selleks, et teisi tahtlikult eksitada. Eespool toodud põhjustel ma lihtsalt leian, et palve kontod siduda on üldjuhul põhjendatud ka siis, kui mitut kontot ei kasutata parasjagu halval eesmärgil. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. aprill 2026, kell 23:27 (EEST) ::::Mul hakkas päris hirmus, kui ma neid reegleid vaatasin. ::::Minu ettepanek oleks loobuda isikupõhisusest kontopõhisuse kasuks. Ja blokeerida ilma pikema jututa need kontod, kust tuleb ilmselt pahatahtlikku tegevust. Võib ju ka ühe hoiatuse teha. Meil ei pea olema samasugused reeglid kui palju suuremas ja palju anonüümsemas vikis. Ja me ei pea olema nii surmtõsised. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:40 (EEST) :::: Tahtsin sama öelda, et Sendra juhtum ilmselgelt polnud selline pahatahtlik käpiknuklus. Mis puudutab isikupõhisuse kõrvale jätmist, siis see pole tingimata hea idee, sest tihti on käpiknukkudega seotud juhtumid kyllalt piiripealsed ning täielik alus blokeerimiseks võibki avalduda ainult laiemat pilti (st kõigi nukkude tegevust koos) vaadates. Niisama kõige labasema sodimise puhul pole tõesti eriti tähtis, et kas kõigi kontode taga on sama inimene või mitte, sest siis tuleb need kontod nagunii blokeerida. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:18 (EEST) :::::Too mõni näide. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:44 (EEST) :::::Kus ühegi konto tegevus ei olnud pahatahtlik, aga koostegevus oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) :::::: Viimasest ajast kasvõi 3 Löwi ja tema käpikud? Mitte kõik tema teistelt nimedelt ja IP-delt tehtud parandused ei olnud iseseisvalt sedavõrd probleemsed, et nende eest tulnuks kohe blokeerida. Lõpuks sai määravaks minu meelest just tema systemaatiline käitumismuster, sh käpiknuklus (sh teda ennast puudutavates aruteludes) ning suhtlusstiil. Enwiki vastavatest juurdlustest kindlasti leiad ka veel hulgaliselt näiteid.<br> :::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 15:03 (EEST) :::::::Mul on täitsa ükskõik, kas tegu oli sama isikuga. Minu meelest oleks pidanud blokeerima trollimise eest. See oli ikkagi väga häbematu. Sa oled ise seda soovitanud. Aga ma ei hakka ju blokeerima seda, kes mind mõnitab. See oleks huvide konflikt ja administraatoriõiguste kuritarvitamine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) ::::: Ma leian samuti jätkuvalt, et siin pole tarvis olla päris nii ranged nagu inglise vikis. Aga ma ei ole nõus sellega, et eksitamise ja mitme kontoga seotud muu ebasoovitava tegevuse korral peaks teised teesklema, et kontode taga ei ole sama inimene. Ei ole mõistlik rikkumiste korduvust eirata lihtsalt sellepärast, et kasutaja teeb uue konto ja ei ole mõistlik sama inimesega seotud samu probleeme iga uue konto puhul uuesti lahata ning kannatlikult jälgida ja oodata, millal karikas jälle täis saab. Ei ole mõistlik tolereerida kasutajat, kes pidevalt sõimleb ja redigeerimissõdu peab, lihtsalt sellepärast, et kõige häirivama tegevuse jaoks on tal teine konto. Eeldatavasti tähendaks kontopõhisus seda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::::::See tähendab seda, et mõlemad kontod tuleb blokeerida. Ei ole tarvis kannatlikult oodata. Sõimlemise puhul kohe blokeerida, redigeerimissõja puhul enne hoiatada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 01:26 (EEST) ::::::: Mida sinu pakutud kontopõhisus siis ikkagi tähendab? Hoiatamise juures on samuti mõistlik arvestada sellega, kas sama inimest on hoiatatud juba varem, kui ta kasutas teist kontot. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. aprill 2026, kell 21:30 (EEST) ::::::::Minu meelest ei ole erilist vahet, mitu korda ma hoiatan. Ja ma ei pea tingimata hoiatama, kui ma näen, et ta tegutseb halvas usus. Ma võin ta ka ära tunda, aga ma ei pea hakkama tõestama, kes ta on, ega tema tegutsemist teiste kontodega põhjenduseks tooma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. aprill 2026, kell 20:23 (EEST) :Aga olgu, ma reen, siis ka sellise asja. Oi, aga selleks ma pean välja logima. Seda ma ei taha teha, sest sisselogimine on keeruline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:12 (EEST) lexj97xbsgxlaqcprkibfzl5sl6lz3z 0 711821 7193154 7115844 2026-07-14T23:08:13Z Kuriuss 38125 7193154 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast teadlane | nimi = Jana Lass | pilt = Jana Lass.jpg | pildiallkiri = Jana Lass (2024) | sündinud = 30. oktoober 1979 | sünnikoht = Tallinn | amet = teadlane, õppejõud, kliiniline proviisor | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]], [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] | tegevusala = kliiniline farmaatsia | haridus = PhD ([[meditsiin]]), MSc (kliiniline [[farmaatsia]]) | ORCID = 0000-0002-3018-3843 | lapsed = 3 }} '''Jana Lass''' (sündinud 30. oktoobril 1979) on eesti farmaatsiateadlane, [[Tartu Ülikool]]i [[Farmaatsia instituut|Farmaatsia instituudi]] kliinilise farmaatsia kaasprofessor ja kliiniline proviisor [[Tartu Ülikooli Kliinikum|Tartu Ülikooli Kliinikumis]].<ref name="TU profiil">{{cite web|url=https://ut.ee/en/employee/jana-lass|title=Jana Lass|website=Tartu Ülikool|access-date=21. märts 2026}}</ref> Tema uurimistöö keskendub ravimite kasutamisele lastel ja vastsündinutel, antibiootikumide tarbimisele ning kliinilisele farmaatsiale intensiivravi ja pediaatria valdkonnas. == Haridus == * 2013 Tartu Ülikool, meditsiini doktorikraad (väitekiri: „Epidemiological and clinical aspects of medicines use in children in Estonia")<ref name="farmaatsia profiil">{{cite web|url=https://farmaatsia.ut.ee/et/sisu/jana-lass-0|title=Jana Lass|website=Tartu Ülikooli Farmaatsia instituut|access-date=21. märts 2026}}</ref> * 2006 Queen's University [[Belfast]], [[Põhja-Iirimaa]], MSc kliinilises farmaatsias<ref name="farmaatsia profiil" /> * 2003 Tartu Ülikool, farmaatsia magistrikraad<ref name="farmaatsia profiil" /> == Töökäik == * Alates 2023 Tartu Ülikooli kliinilise farmaatsia kaasprofessor * 2014–2022 Tartu Ülikooli teadur * Alates 2013 [[Euroopa Ravimiamet]]i Lasteravimite komitee asendusliige<ref name="farmaatsia profiil" /> * Alates 2007 Tartu Ülikooli Kliinikumi kliiniline proviisor * 2004–2007 [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] proviisor Jana Lass lõi 2023 koos [[Marika Saar (proviisor)|Marika Saarega]] Tartu Ülikooli rahvusvahelise kliinilise farmaatsia magistriõppekava ning on selle kaasprofessor ja programmijuht. Lassi eestvedamisel võeti Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegis kasutusele Eestis ainulaadne 3D-tabletiprinter, mis võimaldab valmistada täpsete annustega ravimvorme eelkõige lastele ja neelamisraskustega patsientidele. Varem tuli selleks purustada täiskasvanute tablette ja seejärel käsitsi õige kogus mõõta.<ref name="3D printer">{{cite web|url=https://www.kliinikum.ee/euroopas-ainulaadne-3d-tabletiprinter-asub-kliinikumis/|title=Euroopas ainulaadne 3D-tabletiprinter asub kliinikumis|website=Tartu Ülikooli Kliinikum|access-date=21. märts 2026}}</ref> == Teadustöö == Lassi teadustöö põhisuunad on ravimite kasutamine lastel ja vastsündinutel, antibiootikumide tarbimismustrid ning kliiniline farmaatsia. Ta on osalenud rahvusvahelises vastsündinute ravimite kasutamist käsitlevas uuringus (ESNEE) ning on avaldanud uurimusi ambulatoorse antibiootikumikasutuse kohta Eestis.<ref name="ERR antibiootikumid">{{cite web|url=https://novaator.err.ee/1034646/eesti-kasutab-antibiootikume-eeskujulikult-kuid-oht-ootab-ukse-taga|title=Eesti kasutab antibiootikume eeskujulikult, kuid oht ootab ukse taga|website=ERR Novaator|access-date=21. märts 2026}}</ref> == Valitud publikatsioonid == * Krebs K, Luitva LB, Kõre AC jt (2026). Pharmacokinetic recall study of Estonian Biobank participants with novel genetic variants in CYP2C19 and CYP2D6. ''npj Genomic Medicine'', 11, 10.<ref name="npj 2026">{{cite journal|vauthors=Krebs K, Luitva LB, Kõre AC, etal|title=Pharmacokinetic recall study of Estonian Biobank participants with novel genetic variants in CYP2C19 and CYP2D6|journal=npj Genomic Medicine|year=2026|volume=11|pages=10|doi=10.1038/s41525-025-00549-6}}</ref> * Lass J, Leroux S, Kõrgvee LT jt (2024). Pharmacokinetics of oral spironolactone in infants up to 2 years of age. ''European Journal of Clinical Pharmacology'', 80(2), 239–248.<ref name="EJCP 2024">{{cite journal|vauthors=Lass J, Leroux S, Kõrgvee LT, Varendi H, Kipper K, Takkis K, Aro R, Metsvaht T, Oselin K, Pfister M, Soeorg H, van den Anker J, Lutsar I|title=Pharmacokinetics of oral spironolactone in infants up to 2 years of age|journal=European Journal of Clinical Pharmacology|year=2024|volume=80|issue=2|pages=239–248|doi=10.1007/s00228-023-03599-w|pmid=38041740}}</ref> * Lass J jt (2020). Ambulatoorne antibiootikumide kasutus Eestis. ''Eesti Arst'', 99(10), 604–613.<ref name="EA 2020">{{cite journal|vauthors=Lass J, Mitt P, Telling K, Linask E, Laius O, Sepp E, Naaber P, Lutsar I|title=Ambulatoorne antibiootikumide kasutus Eestis|journal=Eesti Arst|year=2020|volume=99|issue=10|pages=604–613|url=https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16870}}</ref> * Lass J jt (2019). Medicines prescription patterns in European neonatal units. ''International Journal of Clinical Pharmacy'', 42, 160–168.<ref name="IJCP 2019">{{cite journal|vauthors=Lass J, etal|title=Medicines prescription patterns in European neonatal units|journal=International Journal of Clinical Pharmacy|year=2019|doi=10.1007/s11096-019-00923-2}}</ref> * Lass J jt (2011). Drug utilisation pattern and off-label use of medicines in Estonian neonatal units. ''European Journal of Clinical Pharmacology'', 67, 1263–1271.<ref name="EJCP 2011">{{cite journal|vauthors=Lass J, etal|title=Drug utilisation pattern and off-label use of medicines in Estonian neonatal units|journal=European Journal of Clinical Pharmacology|year=2011|doi=10.1007/s00228-011-1072-x}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://ut.ee/en/employee/jana-lass Jana Lass Tartu Ülikooli kodulehel] * [https://farmaatsia.ut.ee/et/sisu/jana-lass-0 Jana Lass Farmaatsia instituudi kodulehel] * [https://www.etis.ee/CV/Jana_Lass/est CV ETISes] {{JÄRJESTA:Lass, Jana}} [[Kategooria:Eesti teadlased]] [[Kategooria:Eesti farmakoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 5tb3icodtnrlap30if0xkeqo8bner5v 0 711834 7193040 7183096 2026-07-14T18:30:40Z Kasparkelk 204517 7193040 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=WorldSBK|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: Aruba.it Racing - Ducati<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta Superspordi maailmameistrivõistlused]]<br />[[2026. aasta Sportbike'i maailmameistrivõistlused]]}} '''2026. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused''' on [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistluste]] 39. hooaeg. See on esimene hooaeg viimase 8 aasta jooksul, kus ei osale valitsev maailmameister [[Toprak Razgatlıoğlu]], kuna alates 2026. aastast võistleb ta [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] sarjas. {{Puhasta}}[[Fail:Nicolo Bulega 2024.jpg|pisi|255x255px|[[Nicolò Bulega]] on praegune meistrivõistluste liider.]] == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Bimota by Kawasaki Racing Team ! rowspan="2" |[[Bimota]] | rowspan="2" |KB998 |22 |{{flagicon|GBR}} Alex Lowes |1–8 |- |47 |{{flagicon|ITA}} Axel Bassani |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} ROKiT BMW Motorrad WorldSBK Team ! rowspan="2" |[[BMW]] | rowspan="2" |M1000RR |9 |{{flagicon|ITA}} Danilo Petrucci |1–5, 8 |- |88 |{{flagicon|POR}} Miguel Oliveira |1–4, 7 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Aruba.it Racing - Ducati ! rowspan="9" |[[Ducati]] | rowspan="9" |Panigale V4 R |7 |{{flagicon|ESP}} Iker Lecuona |1–8 |- |11 |{{flagicon|ITA}} Nicolò Bulega |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Barni Spark Racing Team |5 |{{flagicon|ITA}} Yari Montella |1–8 |- |19 |{{flagicon|ESP}} Álvaro Bautista |1–8 |- |{{flagicon|AUS}} Superbike Advocates Racing |46 |{{flagicon|GBR}} Tommy Bridewell |2–8 |- |{{flagicon|BEL}} Elf Marc VDS Racing Team |14 |{{flagicon|GBR}} Sam Lowes |1–8 |- | rowspan="1" |{{flagicon|GER}} MGM Racing Performance |95 |{{flagicon|GBR}} Tarran Mackenzie |1–8 |- |{{flagicon|ITA}} Motocorsa Racing |67 |{{flagicon|ITA}} Alberto Surra |1–8 |- |{{flagicon|ITA}} Team PATA GoEleven |34 |{{flagicon|ITA}} Lorenzo Baldassarri |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|Jaapan}} Honda HRC ! rowspan="2" |[[Honda]] | rowspan="2" |CBR1000RR-R |35 |{{flagicon|THA}} Somkiat Chantra |2–8 |- |96 |{{flagicon|GBR}} Jake Dixon |6, 8 |- |{{flagicon|ITA}} Kawasaki WorldSBK Team ![[Kawasaki Heavy Industries|Kawasaki]] |Ninja ZX-10RR |31 |{{flagicon|USA}} Garrett Gerloff |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} GYTR GRT Yamaha WorldSBK Team ! rowspan="6" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="6" |YZF-R1 |62 |{{flagicon|ITA}} Stefano Manzi |1–8 |- |87 |{{flagicon|AUS}} Remy Gardner |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|Jaapan}} PATA Maxus Yamaha |55 |{{flagicon|ITA}} Andrea Locatelli |1–8 |- |97 |{{flagicon|ESP}} Xavi Vierge |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Yamaha Motoxracing WorldSBK Team |13 |{{flagicon|ITA}} Mattia Rato |1–8 |- |54 |{{flagicon|TUR}} Bahattin Sofuoğlu |1–8 |} === Asendussõitjad - ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Konstruktor ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} ROKiT BMW Motorrad WorldSBK Team ! rowspan="2" |[[BMW]] | rowspan="2" |M1000RR |38 |{{flagicon|EST}} [[Hannes Soomer]] |6 |- |60 |{{flagicon|NED}} Michael van der Mark |5–7 |- | rowspan="4" |{{flagicon|Jaapan}} Honda HRC ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |CBR1000RR-R |17 |{{flagicon|GBR}} Ryan Vickers |1 |- |45 |{{flagicon|Jaapan}} Tetsuta Nagashima |1 |- |65 |{{flagicon|GBR}} [[Jonathan Rea]] |2-3 |- |92 |{{flagicon|Jaapan}} Yuki Kunii |4–5 |- |{{flagicon|Holland}} Team Apreco ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |YZF-R1 |85 |''{{flagicon|Holland}} Twan Smits'' |3 |} == Kalender ja tulemused == {| class="wikitable sortable" style="font-size: 80%;" ! colspan="3" scope="col" |Etapi nimi ! scope="col" |Ringrada ! scope="col" |Kuupäev !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- ! rowspan="3" scope="row" |1 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|AUS}} Australian Round | rowspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|Phillip Islandi ''Grand Prix''' Ringrada]] |21. veebruar | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |22. veebruar |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |2 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|PRT}} Portuguese Round | rowspan="3" |[[Algarve'i Rahvusvaheline Ringrada]] |28. märts | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |29. märts |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |3 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|NLD}} Dutch Round | rowspan="3" |[[TT Circuit Assen]] |18. aprill | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |19. aprill |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |4 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|HUN}} Hungarian Round | rowspan="3" |[[Balaton Park]] |2. mai | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |3. mai |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |5 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|CZE}} Czech Round | rowspan="3" |[[Mosti autodroom|Mosti Autodroom]] |16. mai | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |17. mai |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |6 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|Aragón}} Aragón Round | rowspan="3" |[[MotorLand Aragón]] |30. mai | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |31. mai |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |7 |R1 | rowspan="3" style="white-space:nowrap" |{{flagicon|ITA}} Emilia-Romagna Round | rowspan="3" style="white-space:nowrap" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli]] |13. juuni | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |14. juuni |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |8 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|GBR}} UK Round | rowspan="3" |[[Donington Park]] |11. juuli | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |12. juuli | |{{flagicon|GBR}} [[Sam Lowes]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |9 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|FRA}} French Round | rowspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours]] |5. september | | | | | |- |SR | rowspan="2" |6. september | | | | | |- |R2 | | | | | |- ! rowspan="3" scope="row" |10 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ITA}} Italian Round | rowspan="3" |[[Cremona Ringrada]] |26. september | | | | | |- |SR | rowspan="2" style="white-space:nowrap" |27. september | | | | | |- |R2 | | | | | |- ! rowspan="3" scope="row" |11 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|PRT}} Estoril Round | rowspan="3" |[[Circuito do Estoril]] |10. oktoober | | | | | |- |SR | rowspan="2" |11. oktoober | | | | | |- |R2 | | | | | |- ! rowspan="3" scope="row" |12 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ESP}} Spanish Round | rowspan="3" |[[Circuito de Jerez]] |17. oktoober | | | | | |- |SR | rowspan="2" |18. oktoober | | | | | |- |R2 | | | | | |} == Meistrivõistluste üldarvestused == === Punktisüsteem === Põhisõidud: {| class="wikitable" style="font-size:80%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |&nbsp;'''1.'''&nbsp; | style="background:#dfdfdf;" |&nbsp;'''2.'''&nbsp; | style="background:#ffdf9f;" |&nbsp;'''3.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''4.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''5.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''6.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''7.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''8.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''9.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''10.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''11.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''12.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''13.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''14.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''15.'''&nbsp; |- !Punkte | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |} ''Superpole Race'': {| class="wikitable" style="font-size:80%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |&nbsp;'''1.'''&nbsp; | style="background:#dfdfdf;" |&nbsp;'''2.'''&nbsp; | style="background:#ffdf9f;" |&nbsp;'''3.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''4.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''5.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''6.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''7.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''8.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''9.'''&nbsp; |- !Points | style="background:#ffffbf;" |12 | style="background:#dfdfdf;" |9 | style="background:#ffdf9f;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |} === Sõitjate üldarvestus === {| class="wikitable sortable" style="font-size:80%; text-align:center;" ! rowspan="2" class="unsortable" |Koht ! rowspan="2" class="unsortable" |Võistkond ! rowspan="2" class="unsortable" |Nr. ! colspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Mosti autodroom|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona ringrada|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} ! rowspan="2" |Pnt. |- ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 |- !1 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |[[Ducati]] | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''1''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#DFDFDF;" |'''''2''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''1''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | | | | | | | | | | | | !491 |- !2 | style="text-align:left" |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |[[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |''2'' | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |''2'' | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFDFDF;" |2 | | | | | | | | | | | | !358 |- !3 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Yari Montella]] |[[Ducati]] | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#CFCFFF;" |NC | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#FFDF9F;" |3 | | | | | | | | | | | | !211 |- !4 | style="text-align:left" |{{flagicon|GBR}} [[Alex Lowes]] |[[Bimota]] | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | | | | | | | | | | | | !182 |- !5 | style="text-align:left" |{{flagicon|GBR}} [[Sam Lowes]] |[[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#FFDF9F;" |''3'' | style="background:#DFFFDF;" |7 | | | | | | | | | | | | !177 |- !6 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Axel Bassani]] |[[Bimota]] | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | | | | | | | | | | | | !153 |- !7 | style="text-align:left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Baldassarri]] |[[Ducati]] | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |8 | | | | | | | | | | | | !145 |- !8 | style="text-align:left" |{{flagicon|USA}} [[Garrett Gerloff]] | nowrap=" " |[[Kawasaki Motors|Kawasaki]] | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | | | | | | | | | | | | !110 |- !9 | style="text-align:left" |{{flagicon|ESP}} [[Álvaro Bautista]] |[[Ducati]] | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | | | | | | | | | | | | !107 |- !10 | style="text-align:left" |{{flagicon|POR}} [[Miguel Oliveira]] |[[BMW Motorrad|BMW]] | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#DFFFDF;" |12 | | | | | | | | | | | | !106 |- !11 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Locatelli (motorcyclist)|Andrea Locatelli]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |11 | | | | | | | | | | | | !99 |- !12 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Alberto Surra]] |[[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | | | | | | !95 |- !13 | style="text-align:left" |{{flagicon|GBR}} [[Tarran Mackenzie]] |[[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | | | | | | !81 |- !14 | style="text-align:left" |{{flagicon|ESP}} [[Xavi Vierge]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | | | | | | | | | | | | !80 |- !15 | style="text-align: left;" |{{flagicon|GBR}} [[Tommy Bridewell]] |[[Ducati]] | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | !59 |- !16 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Danilo Petrucci]] |[[BMW Motorrad|BMW]] | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | | | | | | | | | | | | !48 |- !17 | style="text-align:left" |{{flagicon|AUS}} [[Remy Gardner]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | | | | | | | | | | | | !45 |- !18 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Stefano Manzi]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | | | | | | | | | | | | !34 |- !19 | style="text-align: left;" nowrap="" |{{flagicon|NED}} [[Michael van der Mark]] |[[BMW Motorrad|BMW]] | | | | | | | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | | | | | | | | | | | | | | | !23 |- !20 | style="text-align: left;" |{{flagicon|THA}} [[Somkiat Chantra]] |[[Honda]] | | | | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | !8 |- !21 | style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Tetsuta Nagashima]] |[[Honda]] | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !7 |- !22 | style="text-align: left;" |{{flagicon|GBR}} [[Jonathan Rea]] |[[Honda]] | | | | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |14 | | | | | | | | | | | | !6 |- !23 | style="text-align:left" |{{flagicon|TUR}} [[Bahattin Sofuoğlu (motorcyclist, born 2003)|Bahattin Sofuoğlu]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | !4 |- !24 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Mattia Rato]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |22 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | !2 |- !25 | style="text-align:left" |{{flagicon|GBR}} [[Ryan Vickers]] |[[Honda]] | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | | | | !1 |- !26 | style="text-align: left;" |{{flagicon|EST}} [[Hannes Soomer]] |[[BMW Motorrad|BMW]] | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !27 | style="text-align: left;" |{{flagicon|JPN}} [[Yuki Kunii]] |[[Honda]] | | | | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !28 | style="text-align: left;" |{{flagicon|GBR}} [[Jake Dixon]] |[[Honda]] | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | | | | | | | | | | | | !0 |- !29 | style="text-align: left;" |{{flagicon|NLD}} [[Twan Smits (Motorcycle rider)|Twan Smits]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |22 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- ! rowspan="2" class="unsortable" |Koht ! rowspan="2" class="unsortable" |Sõitja ! rowspan="2" class="unsortable" |Tootja ! colspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Mosti autodroom|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona ringrada|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} ! rowspan="2" |Pnt. |} === Võistkondade üldarvestus === {| class="wikitable sortable" style="font-size:80%; text-align:center;" ! rowspan="2" class="unsortable" |Koht ! rowspan="2" class="unsortable" |Võistkond ! rowspan="2" class="unsortable" |Nr. ! colspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Mosti autodroom|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona ringrada|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} ! rowspan="2" |Pnt. |- ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 |- style="border-top:2px solid #AAAAAA;" ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |7 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |''2'' | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |''2'' | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFDFDF;" |2 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |849 |- |11 | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''1''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#DFDFDF;" |'''''2''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''1''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | | | | | | | | | | | | |- ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" style="text-align:left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Bimota#Bimota by Kawasaki Racing Team|Bimota by Kawasaki Racing Team]] |22 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |335 |- |47 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | | | | | | | | | | | | |- ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Barni Spark Racing Team |5 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#CFCFFF;" |NC | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#FFDF9F;" |3 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |318 |- |19 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | | | | | | | | | | | | |- ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Yamaha Motor Company#Motorcycle racing highlights|PATA Maxus Yamaha]] |55 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |11 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |179 |- |97 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | | | | | | | | | | | | |- !5 | style="text-align:left" |{{flagicon|BEL}} [[Marc VDS Racing Team|Elf Marc VDS Racing Team]] |14 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#FFDF9F;" |''3'' | style="background:#DFFFDF;" |7 | | | | | | | | | | | | !177 |- ! rowspan="4" |6 | rowspan="4" style="text-align:left" nowrap="" |{{flagicon|GER}} [[Shaun Muir Racing|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK Team]] |9 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="4" |177 |- |38 | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- |60 | | | | | | | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | | | | | | | | | | | | | | | |- |88 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#DFFFDF;" |12 | | | | | | | | | | | | |- !7 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Team PATA GoEleven |34 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |8 | | | | | | | | | | | | !145 |- !8 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Kawasaki WorldSBK Team |31 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | | | | | | | | | | | | !110 |- !9 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Motocorsa Racing |67 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | | | | | | !95 |- !10 | style="text-align:left" |{{flagicon|GER}} MGM Optical Express Racing |95 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | | | | | | !81 |- ! rowspan="2" |11 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} GYTR GRT Yamaha WorldSBK Team |62 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |79 |- |87 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | | | | | | | | | | | | |- !12 | style="text-align:left" |{{flagicon|AUS}} Superbike Advocates Racing |46 | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | !59 |- ! rowspan="6" |13 | rowspan="6" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda in motorsport#Motorcycling|Honda HRC]] |17 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="6" |20 |- |35 | style="text-align: left;" | | | | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | |- |45 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- |65 | | | | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- |92 | | | | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- |96 | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | | | | | | | | | | | | |- ! rowspan="2" |14 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Yamaha Motoxracing WorldSBK Team |13 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |22 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |6 |- |54 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | |- !15 | style="text-align:left" |{{flagicon|NLD}} Team Apreco |85 | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |22 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- |- style="border-top:2px solid #AAAAAA;" ! rowspan="2" class="unsortable" |Koht ! rowspan="2" class="unsortable" |Võistkond ! rowspan="2" class="unsortable" |Nr. ! colspan="3" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park Circuit|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Autodrom Most|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona Circuit|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} ! rowspan="2" |Pnt. |} === Tootjate üldarvestus === {| class="wikitable" style="font-size:80%; text-align:center;" ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Mosti autodroom|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona ringrada|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} ! rowspan="2" |Pts. |- !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 |- !1 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | | | | | | | | | | | | !496 |- !2 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Bimota]] | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | | | | | | | | | | | | !220 |- !3 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|GER}} [[BMW Motorrad|BMW]] | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |12 | | | | | | | | | | | | !136 |- !4 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | | | | | | | | | | | | !131 |- !5 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Kawasaki Motors|Kawasaki]] | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | | | | | | | | | | | | !110 |- !6 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | | | | | | | | | | | | !18 |- !Koht !Tootja ! colspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Mosti autodroom|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona ringrada|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} !Pnt. |} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Mootorrattasport]] 9iu6xnaw1kc36zoa4ijg2gyq51uaiag 7193041 7193040 2026-07-14T18:31:31Z Kasparkelk 204517 7193041 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=WorldSBK|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: [[Ducati Corse#WorldSBK|Aruba.it Racing - Ducati]]<br>Tootjate maailmameister: [[Ducati]]|jalus=[[2026. aasta Superspordi maailmameistrivõistlused]]<br />[[2026. aasta Sportbike'i maailmameistrivõistlused]]}} '''2026. aasta Superbike'i maailmameistrivõistlused''' on [[Superbike'i maailmameistrivõistlused|Superbike'i maailmameistrivõistluste]] 39. hooaeg. See on esimene hooaeg viimase 8 aasta jooksul, kus ei osale valitsev maailmameister [[Toprak Razgatlıoğlu]], kuna alates 2026. aastast võistleb ta [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] sarjas. {{Puhasta}}[[Fail:Nicolo Bulega 2024.jpg|pisi|255x255px|[[Nicolò Bulega]] on praegune meistrivõistluste liider.]] == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Bimota by Kawasaki Racing Team ! rowspan="2" |[[Bimota]] | rowspan="2" |KB998 |22 |{{flagicon|GBR}} Alex Lowes |1–8 |- |47 |{{flagicon|ITA}} Axel Bassani |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} ROKiT BMW Motorrad WorldSBK Team ! rowspan="2" |[[BMW]] | rowspan="2" |M1000RR |9 |{{flagicon|ITA}} Danilo Petrucci |1–5, 8 |- |88 |{{flagicon|POR}} Miguel Oliveira |1–4, 7 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Aruba.it Racing - Ducati ! rowspan="9" |[[Ducati]] | rowspan="9" |Panigale V4 R |7 |{{flagicon|ESP}} Iker Lecuona |1–8 |- |11 |{{flagicon|ITA}} Nicolò Bulega |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Barni Spark Racing Team |5 |{{flagicon|ITA}} Yari Montella |1–8 |- |19 |{{flagicon|ESP}} Álvaro Bautista |1–8 |- |{{flagicon|AUS}} Superbike Advocates Racing |46 |{{flagicon|GBR}} Tommy Bridewell |2–8 |- |{{flagicon|BEL}} Elf Marc VDS Racing Team |14 |{{flagicon|GBR}} Sam Lowes |1–8 |- | rowspan="1" |{{flagicon|GER}} MGM Racing Performance |95 |{{flagicon|GBR}} Tarran Mackenzie |1–8 |- |{{flagicon|ITA}} Motocorsa Racing |67 |{{flagicon|ITA}} Alberto Surra |1–8 |- |{{flagicon|ITA}} Team PATA GoEleven |34 |{{flagicon|ITA}} Lorenzo Baldassarri |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|Jaapan}} Honda HRC ! rowspan="2" |[[Honda]] | rowspan="2" |CBR1000RR-R |35 |{{flagicon|THA}} Somkiat Chantra |2–8 |- |96 |{{flagicon|GBR}} Jake Dixon |6, 8 |- |{{flagicon|ITA}} Kawasaki WorldSBK Team ![[Kawasaki Heavy Industries|Kawasaki]] |Ninja ZX-10RR |31 |{{flagicon|USA}} Garrett Gerloff |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} GYTR GRT Yamaha WorldSBK Team ! rowspan="6" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="6" |YZF-R1 |62 |{{flagicon|ITA}} Stefano Manzi |1–8 |- |87 |{{flagicon|AUS}} Remy Gardner |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|Jaapan}} PATA Maxus Yamaha |55 |{{flagicon|ITA}} Andrea Locatelli |1–8 |- |97 |{{flagicon|ESP}} Xavi Vierge |1–8 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} Yamaha Motoxracing WorldSBK Team |13 |{{flagicon|ITA}} Mattia Rato |1–8 |- |54 |{{flagicon|TUR}} Bahattin Sofuoğlu |1–8 |} === Asendussõitjad - ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Konstruktor ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|DEU}} ROKiT BMW Motorrad WorldSBK Team ! rowspan="2" |[[BMW]] | rowspan="2" |M1000RR |38 |{{flagicon|EST}} [[Hannes Soomer]] |6 |- |60 |{{flagicon|NED}} Michael van der Mark |5–7 |- | rowspan="4" |{{flagicon|Jaapan}} Honda HRC ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |CBR1000RR-R |17 |{{flagicon|GBR}} Ryan Vickers |1 |- |45 |{{flagicon|Jaapan}} Tetsuta Nagashima |1 |- |65 |{{flagicon|GBR}} [[Jonathan Rea]] |2-3 |- |92 |{{flagicon|Jaapan}} Yuki Kunii |4–5 |- |{{flagicon|Holland}} Team Apreco ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |YZF-R1 |85 |''{{flagicon|Holland}} Twan Smits'' |3 |} == Kalender ja tulemused == {| class="wikitable sortable" style="font-size: 80%;" ! colspan="3" scope="col" |Etapi nimi ! scope="col" |Ringrada ! scope="col" |Kuupäev !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- ! rowspan="3" scope="row" |1 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|AUS}} Australian Round | rowspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|Phillip Islandi ''Grand Prix''' Ringrada]] |21. veebruar | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |22. veebruar |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |2 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|PRT}} Portuguese Round | rowspan="3" |[[Algarve'i Rahvusvaheline Ringrada]] |28. märts | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |29. märts |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |3 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|NLD}} Dutch Round | rowspan="3" |[[TT Circuit Assen]] |18. aprill | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |19. aprill |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |4 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|HUN}} Hungarian Round | rowspan="3" |[[Balaton Park]] |2. mai | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |3. mai |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |5 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|CZE}} Czech Round | rowspan="3" |[[Mosti autodroom|Mosti Autodroom]] |16. mai | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |17. mai |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |6 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|Aragón}} Aragón Round | rowspan="3" |[[MotorLand Aragón]] |30. mai | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |31. mai |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |7 |R1 | rowspan="3" style="white-space:nowrap" |{{flagicon|ITA}} Emilia-Romagna Round | rowspan="3" style="white-space:nowrap" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli]] |13. juuni | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |14. juuni |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |8 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|GBR}} UK Round | rowspan="3" |[[Donington Park]] |11. juuli | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |SR | rowspan="2" |12. juuli | |{{flagicon|GBR}} [[Sam Lowes]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- |R2 | |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- ! rowspan="3" scope="row" |9 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|FRA}} French Round | rowspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours]] |5. september | | | | | |- |SR | rowspan="2" |6. september | | | | | |- |R2 | | | | | |- ! rowspan="3" scope="row" |10 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ITA}} Italian Round | rowspan="3" |[[Cremona Ringrada]] |26. september | | | | | |- |SR | rowspan="2" style="white-space:nowrap" |27. september | | | | | |- |R2 | | | | | |- ! rowspan="3" scope="row" |11 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|PRT}} Estoril Round | rowspan="3" |[[Circuito do Estoril]] |10. oktoober | | | | | |- |SR | rowspan="2" |11. oktoober | | | | | |- |R2 | | | | | |- ! rowspan="3" scope="row" |12 |R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ESP}} Spanish Round | rowspan="3" |[[Circuito de Jerez]] |17. oktoober | | | | | |- |SR | rowspan="2" |18. oktoober | | | | | |- |R2 | | | | | |} == Meistrivõistluste üldarvestused == === Punktisüsteem === Põhisõidud: {| class="wikitable" style="font-size:80%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |&nbsp;'''1.'''&nbsp; | style="background:#dfdfdf;" |&nbsp;'''2.'''&nbsp; | style="background:#ffdf9f;" |&nbsp;'''3.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''4.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''5.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''6.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''7.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''8.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''9.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''10.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''11.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''12.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''13.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''14.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''15.'''&nbsp; |- !Punkte | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |} ''Superpole Race'': {| class="wikitable" style="font-size:80%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |&nbsp;'''1.'''&nbsp; | style="background:#dfdfdf;" |&nbsp;'''2.'''&nbsp; | style="background:#ffdf9f;" |&nbsp;'''3.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''4.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''5.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''6.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''7.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''8.'''&nbsp; | style="background:#dfffdf;" |&nbsp;'''9.'''&nbsp; |- !Points | style="background:#ffffbf;" |12 | style="background:#dfdfdf;" |9 | style="background:#ffdf9f;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |} === Sõitjate üldarvestus === {| class="wikitable sortable" style="font-size:80%; text-align:center;" ! rowspan="2" class="unsortable" |Koht ! rowspan="2" class="unsortable" |Võistkond ! rowspan="2" class="unsortable" |Nr. ! colspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Mosti autodroom|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona ringrada|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} ! rowspan="2" |Pnt. |- ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 |- !1 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Nicolò Bulega]] |[[Ducati]] | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''1''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#DFDFDF;" |'''''2''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''1''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | | | | | | | | | | | | !491 |- !2 | style="text-align:left" |{{flagicon|ESP}} [[Iker Lecuona]] |[[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |''2'' | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |''2'' | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFDFDF;" |2 | | | | | | | | | | | | !358 |- !3 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Yari Montella]] |[[Ducati]] | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#CFCFFF;" |NC | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#FFDF9F;" |3 | | | | | | | | | | | | !211 |- !4 | style="text-align:left" |{{flagicon|GBR}} [[Alex Lowes]] |[[Bimota]] | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | | | | | | | | | | | | !182 |- !5 | style="text-align:left" |{{flagicon|GBR}} [[Sam Lowes]] |[[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#FFDF9F;" |''3'' | style="background:#DFFFDF;" |7 | | | | | | | | | | | | !177 |- !6 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Axel Bassani]] |[[Bimota]] | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | | | | | | | | | | | | !153 |- !7 | style="text-align:left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Baldassarri]] |[[Ducati]] | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |8 | | | | | | | | | | | | !145 |- !8 | style="text-align:left" |{{flagicon|USA}} [[Garrett Gerloff]] | nowrap=" " |[[Kawasaki Motors|Kawasaki]] | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | | | | | | | | | | | | !110 |- !9 | style="text-align:left" |{{flagicon|ESP}} [[Álvaro Bautista]] |[[Ducati]] | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | | | | | | | | | | | | !107 |- !10 | style="text-align:left" |{{flagicon|POR}} [[Miguel Oliveira]] |[[BMW Motorrad|BMW]] | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#DFFFDF;" |12 | | | | | | | | | | | | !106 |- !11 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Andrea Locatelli (motorcyclist)|Andrea Locatelli]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |11 | | | | | | | | | | | | !99 |- !12 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Alberto Surra]] |[[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | | | | | | !95 |- !13 | style="text-align:left" |{{flagicon|GBR}} [[Tarran Mackenzie]] |[[Ducati]] | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | | | | | | !81 |- !14 | style="text-align:left" |{{flagicon|ESP}} [[Xavi Vierge]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | | | | | | | | | | | | !80 |- !15 | style="text-align: left;" |{{flagicon|GBR}} [[Tommy Bridewell]] |[[Ducati]] | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | !59 |- !16 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Danilo Petrucci]] |[[BMW Motorrad|BMW]] | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | | | | | | | | | | | | !48 |- !17 | style="text-align:left" |{{flagicon|AUS}} [[Remy Gardner]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | | | | | | | | | | | | !45 |- !18 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Stefano Manzi]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | | | | | | | | | | | | !34 |- !19 | style="text-align: left;" nowrap="" |{{flagicon|NED}} [[Michael van der Mark]] |[[BMW Motorrad|BMW]] | | | | | | | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | | | | | | | | | | | | | | | !23 |- !20 | style="text-align: left;" |{{flagicon|THA}} [[Somkiat Chantra]] |[[Honda]] | | | | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | !8 |- !21 | style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Tetsuta Nagashima]] |[[Honda]] | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !7 |- !22 | style="text-align: left;" |{{flagicon|GBR}} [[Jonathan Rea]] |[[Honda]] | | | | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |14 | | | | | | | | | | | | !6 |- !23 | style="text-align:left" |{{flagicon|TUR}} [[Bahattin Sofuoğlu (motorcyclist, born 2003)|Bahattin Sofuoğlu]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | !4 |- !24 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Mattia Rato]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |22 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | !2 |- !25 | style="text-align:left" |{{flagicon|GBR}} [[Ryan Vickers]] |[[Honda]] | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | | | | !1 |- !26 | style="text-align: left;" |{{flagicon|EST}} [[Hannes Soomer]] |[[BMW Motorrad|BMW]] | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !27 | style="text-align: left;" |{{flagicon|JPN}} [[Yuki Kunii]] |[[Honda]] | | | | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !28 | style="text-align: left;" |{{flagicon|GBR}} [[Jake Dixon]] |[[Honda]] | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | | | | | | | | | | | | !0 |- !29 | style="text-align: left;" |{{flagicon|NLD}} [[Twan Smits (Motorcycle rider)|Twan Smits]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |22 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- ! rowspan="2" class="unsortable" |Koht ! rowspan="2" class="unsortable" |Sõitja ! rowspan="2" class="unsortable" |Tootja ! colspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Mosti autodroom|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona ringrada|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} ! rowspan="2" |Pnt. |} === Võistkondade üldarvestus === {| class="wikitable sortable" style="font-size:80%; text-align:center;" ! rowspan="2" class="unsortable" |Koht ! rowspan="2" class="unsortable" |Võistkond ! rowspan="2" class="unsortable" |Nr. ! colspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Mosti autodroom|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona ringrada|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} ! rowspan="2" |Pnt. |- ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 ! class="unsortable" |R1 ! class="unsortable" |SR ! class="unsortable" |R2 |- style="border-top:2px solid #AAAAAA;" ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Aruba.it Racing - Ducati]] |7 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |''2'' | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |''2'' | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFDFDF;" |2 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |849 |- |11 | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''1''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''''1''''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | style="background:#DFDFDF;" |'''''2''''' | style="background:#FFFFBF;" |'''1''' | style="background:#FFFFBF;" |''1'' | | | | | | | | | | | | |- ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" style="text-align:left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Bimota#Bimota by Kawasaki Racing Team|Bimota by Kawasaki Racing Team]] |22 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |335 |- |47 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | | | | | | | | | | | | |- ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Barni Spark Racing Team |5 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#CFCFFF;" |NC | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#FFDF9F;" |3 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |318 |- |19 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | | | | | | | | | | | | |- ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Yamaha Motor Company#Motorcycle racing highlights|PATA Maxus Yamaha]] |55 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |11 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |179 |- |97 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | | | | | | | | | | | | |- !5 | style="text-align:left" |{{flagicon|BEL}} [[Marc VDS Racing Team|Elf Marc VDS Racing Team]] |14 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#FFDF9F;" |''3'' | style="background:#DFFFDF;" |7 | | | | | | | | | | | | !177 |- ! rowspan="4" |6 | rowspan="4" style="text-align:left" nowrap="" |{{flagicon|GER}} [[Shaun Muir Racing|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK Team]] |9 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="4" |177 |- |38 | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- |60 | | | | | | | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | | | | | | | | | | | | | | | |- |88 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFFFFF;" |DNS | | | | | | | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#DFFFDF;" |12 | | | | | | | | | | | | |- !7 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Team PATA GoEleven |34 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |8 | | | | | | | | | | | | !145 |- !8 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Kawasaki WorldSBK Team |31 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | | | | | | | | | | | | !110 |- !9 | style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Motocorsa Racing |67 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | | | | | | !95 |- !10 | style="text-align:left" |{{flagicon|GER}} MGM Optical Express Racing |95 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | | | | | | | | | !81 |- ! rowspan="2" |11 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} GYTR GRT Yamaha WorldSBK Team |62 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |79 |- |87 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | | | | | | | | | | | | |- !12 | style="text-align:left" |{{flagicon|AUS}} Superbike Advocates Racing |46 | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | !59 |- ! rowspan="6" |13 | rowspan="6" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda in motorsport#Motorcycling|Honda HRC]] |17 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="6" |20 |- |35 | style="text-align: left;" | | | | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | | | | | | | | | | | | |- |45 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- |65 | | | | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- |92 | | | | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- |96 | | | | | | | | | | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#FFFFFF;" |WD | style="background:#FFFFFF;" |WD | | | | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | | | | | | | | | | | | |- ! rowspan="2" |14 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Yamaha Motoxracing WorldSBK Team |13 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |22 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |18 | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |6 |- |54 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |20 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |19 | | | | | | | | | | | | |- !15 | style="text-align:left" |{{flagicon|NLD}} Team Apreco |85 | | | | | | | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |21 | style="background:#CFCFFF;" |22 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- |- style="border-top:2px solid #AAAAAA;" ! rowspan="2" class="unsortable" |Koht ! rowspan="2" class="unsortable" |Võistkond ! rowspan="2" class="unsortable" |Nr. ! colspan="3" |[[Phillip Island Grand Prix Circuit|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve International Circuit|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park Circuit|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Autodrom Most|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona Circuit|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} ! rowspan="2" |Pnt. |} === Tootjate üldarvestus === {| class="wikitable" style="font-size:80%; text-align:center;" ! rowspan="2" |Koht ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Mosti autodroom|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona ringrada|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} ! rowspan="2" |Pts. |- !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 !R1 !SR !R2 |- !1 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | style="background:#FFFFBF;" |1 | | | | | | | | | | | | !496 |- !2 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} [[Bimota]] | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFDFDF;" |2 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |4 | | | | | | | | | | | | !220 |- !3 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|GER}} [[BMW Motorrad|BMW]] | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#FFDF9F;" |3 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#FFFFFF;" |DNS | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |12 | | | | | | | | | | | | !136 |- !4 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#CFCFFF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | | | | | | | | | | | | !131 |- !5 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Kawasaki Motors|Kawasaki]] | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |10 | style="background:#DFFFDF;" |7 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#EFCFFF;" |Ret | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |4 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |5 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#CFCFFF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |6 | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |14 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#DFFFDF;" |8 | style="background:#DFFFDF;" |9 | style="background:#DFFFDF;" |6 | | | | | | | | | | | | !110 |- !6 | nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | style="background:#DFFFDF;" |14 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |11 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |12 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#CFCFFF;" |19 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |16 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |15 | style="background:#CFCFFF;" |15 | style="background:#DFFFDF;" |13 | style="background:#CFCFFF;" |18 | style="background:#CFCFFF;" |17 | style="background:#CFCFFF;" |17 | | | | | | | | | | | | !18 |- !Koht !Tootja ! colspan="3" |[[Phillip Islandi Grand Prix' Ringrada|PHI]] {{flagicon|AUS}} ! colspan="3" |[[Algarve'i rahvusvaheline ringrada|POR]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[TT Circuit Assen|ASS]] {{flagicon|NLD}} ! colspan="3" |[[Balaton Park|BAL]] {{flagicon|HUN}} ! colspan="3" |[[Mosti autodroom|MOS]] {{flagicon|CZE}} ! colspan="3" |[[MotorLand Aragón|ARA]] {{flagicon|ESP}} ! colspan="3" |[[Misano World Circuit Marco Simoncelli|MIS]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Donington Park|DON]] {{flagicon|GBR}} ! colspan="3" |[[Circuit de Nevers Magny-Cours|MAG]] {{flagicon|FRA}} ! colspan="3" |[[Cremona ringrada|CRE]] {{flagicon|ITA}} ! colspan="3" |[[Circuito do Estoril|EST]] {{flagicon|PRT}} ! colspan="3" |[[Circuito de Jerez|JER]] {{flagicon|SPA}} !Pnt. |} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] [[Kategooria:Mootorrattasport]] nj5b1dp06s6o8an5ndj3zszm45c5bl1 0 714088 7193014 7154288 2026-07-14T17:00:15Z Kuriuss 38125 7193014 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Purjetamine olümpiamängudel|Purjetamine 1984. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg||50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Sailing pictogram.svg|50px|Purjetamine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]], [[Los Angeles]] |- | '''<''': '''[[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1976]]''' | '''[[Purjetamine 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]''' :'''>''' |} '''[[1984. aasta suveolümpiamängud]]e [[Purjetamine|purjetamisvõistlused]]''' peeti [[31. juuli]]st kuni [[8. august]]ini Ameerika Ühendriikides [[California|California osariigi]]s [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ääres [[Long Beach]]i rannikul. Purjetamine on olümpiaala, mis sai alguse 1. [[Olümpiaad|olümpiamängudel]] ([[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aasta olümpiamängud]] [[Ateena]]s, [[Kreeka]]s). Välja arvatud [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta]], on purjetamine alati olümpiamängude kavva kuulunud. Purjetamine oli alati osa olümpiaprogrammist. 1984. aasta purjetamisprogramm koosnes kokku seitsmest purjetamisklassist. Igas klassis oli kavas seitse võistlust. Los Angeles võõrustas olümpiapurjetamisvõistlusi teist korda, olles seda varem teinud [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el. Purjetamine toimus kolmnurkse kujuga olümpiaradadel. Punktisüsteem oli olümpiastandard, mis võeti kasutusele 1968. aastal ja mida kasutati kuni [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudeni]]. See oli igas võistluses modifitseeritud punktisüsteem, kus seitsmest võistlusest kuus parimat arvestati lõpptulemusse. Viikide selgitamiseks kasutati kõigi seitsme võistluse tulemuste summat. Kui paat ei finišeerinud, diskvalifitseeriti või ei startinud võistlusel, anti talle punkte, mis olid võrdsed võistlusel osalenud paatide arvuga või kõrgeima võimaliku punktisummaga. [[Nõukogude Liit]] juhtis [[1984. aasta suveolümpiamängude boikott|1984. aasta olümpiamängude valdavalt Ida-Euroopa poolset boikotti]], kuid sellel oli 1984. aasta purjetamisprogrammile vähe mõju. Medalite edetabelit juhtis USA, võites kolm ala ja saavutades seitse medalit. Kanada ja Uus-Meremaa võitsid mõlemad kolm medalit, kusjuures Uus-Meremaa võitis kaks purjetamisala. Noorim võistleja oli Tony Philp (15 aastat ja 48 päeva vana) Fidžilt, vanim aga Paul Elvström (56 aastat ja 158 päeva vana) Taanist. == Toimumiskoht == ROK-i põhikirja kohaselt tuleb võistlused kõigil spordialadel korraldada kas ROK-i valitud linnas või sellele võimalikult lähedal. Los Angelese ranniku lähedal valitsevad purjetamistingimused olid olümpiapurjetamiseks väga sobivad. Long Beachi ranniku lähedal Vaikse ookeani äärde loodi kokku neli võistlusala. Meedia jaoks oli broneeritud 40 paati. Kõik paadid olid täielikult broneeritud. == Olümpiapurjejahid == Olümpiamängudel kasutati esmakordselt purjelauda (meeste) Windgliderit. Teised purjetamisel kasutatud purjeklassid jäid samaks kui [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980. aastal]]. [[Pilt:Olympic Classes 1984.svg|thumb|center|upright=3.5| [[Windglider]] - [[Finn]] - [[470]] - [[Lendav hollandlane]] - [[Star]] - [[Soling]] - [[Tornaado]] ]] == Osalejad == Los Angelese suveolümpiamängude purjetamisvõistlustel osales kokku 300 sportlast (298 meest ja 2 naist) 60 riigist: == Tulemused == ===[[File:Finn insigna.png|x20px]] Finn === ===[[File:Flying Dutchman insigna.png|x20px]] Lendav hollandlane === ===[[File:470 insigna.png|x20px]] 470 === ===[[File:Tornado insigna.png|x20px]] Tornaado === ===[[Image:Star red.svg|20px]] Star === ===[[File:Soling insigna.png|x20px]] Soling === ===[[Pilt:Windglider insigna.png|x20px]] Windglider === == Medalitabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (USA) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Purjetamine 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]][[Pilt:Sailing pictogram.svg|50px|Purjetamine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left style="background-color:#ccccff|{{PisiLipp|USA}} ||3||4||0|| 7 |- | 2.||align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||2||0||1|| 3 |- | rowspan=2|3.||align=left |{{PisiLipp|Hispaania}}||1 ||0||0|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Holland}}||1 ||0||0|| 1 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Kanada}}||0 ||1||2|| 3 |- | rowspan=2|6.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Brazil_(1968–1992).svg|24px]] [[Brasiilia]]||0 ||1||0|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] ||0||1||0|| 1 |- | rowspan=4|8.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} || 0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Rootsi}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 11 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20120830111406/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1984//1984v2.pdf Official Report of the Games of the XXIIIrd Olympiad Los Angeles, 1984 Volume 2 Competition Summary and Results] ( lk.633 - 654) * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/los-angeles-1984/results/sailing Los Angeles 1984 Sailing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/21/sports/SAL Sailing at the 1984 Summer Olympics] {{Purjetamine suveolümpiamängudel}} {{Spordialad1984Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:1984. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Purjetamine olümpiamängudel]] [[Kategooria:Purjetamine]] qwp9k4u3tl6om94n6d2sxbujlr83voi 2 714327 7193130 7191958 2026-07-14T22:29:14Z Tähetolm 228536 7193130 wikitext text/x-wiki {{Kasutajaleht}} == Kaasautor == [[SpoGomi|Spogomi]] [[Glass Animals]] (Tõlge) == Suuremad ümber tegemised/Uuendused == [[Husqvarna]] [[Rakett 69]] [[Grand Theft Auto V]] [[Timothée Chalamet]] [[Jaapani jalgpallikoondis]] [[FIFA (mängude seeria)]] [[Nublu (räppar)]] iwpturobmg115i233klg1g3sde3c2wj 0 714633 7193259 7150206 2026-07-15T08:08:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193259 wikitext text/x-wiki '''Ingliskeelsed idioomid''' on oluline osa [[Inglise keel|inglise keelest]], muutes keele väljendusrikkamaks ja loomulikumaks. Samas võivad [[Idioom|idioomid]] keeleõppijatele keerulised olla, kuna nende mõistmine eeldab sageli kultuurilist ja keelelist tausta.<ref>Kull, S. H. (2020). ''[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/0bd5cdf9-669c-4b32-9a0d-337c933e87ac/content Corpus-Based Analysis Of Idioms Describing Emotions In British And American English]'' [Bachelor Thesis, University Of Tartu]. DSpace</ref> Idioomid on väljendid, mille tähendus ei tulene otseselt nende üksikosade tähendusest. [[Keeleteadus]]es käsitletakse idioome [[Fraseologism|fraseologismide]] liigina. Fraseologism on tähenduslikult kokkusulanud püsiühend, mille üksikosad ei kanna enam oma algset iseseisvat tähendust (näiteks [[eesti keel]]es „leiba luusse laskma“). Laiemas tähenduses hõlmab fraseologism kõiki püsivaid väljendeid, mille tähendus ja kasutus on keeles kinnistunud.<ref>Eesti Entsüklopeedia. (2006). ''[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/idioom2 Idioom]''. Vaadatud 10. aprill 2026</ref> On idioome, mis töötavad ka üksikult, kuid paljud idioomid vajavad [[Kontekst|konteksti]] andvat lauset. Näiteks: ''better late than never'' (parem hilja kui mitte kunagi), seda saab kasutada iseseisvalt, kuid idioomi ''get out of hand'' (käest ära minema) kasutatakse lauses, kuna üksikult tähendaks see vaid seda, et midagi kukub käest.<ref>Education First (n.d.) ''[https://www.ef.com/wwen/english-resources/english-idioms/ English idioms].'' Vaadatud 10. aprillil 2026</ref> == Tähtsus keeleõppes == Hinnanguliselt on inglise keeles umbes 25 000 idioomi.<ref name=":0">British Council. (2025, 22. august) ''[https://takeielts.britishcouncil.org/blog/top-english-idioms Top 20 English Idioms to be more fluent in IELTS Speaking]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.'' Vaadatud 10. aprillil 2026</ref> Idioomide tundmine: * aitab paremini mõista nii suulist kui kirjalikku keelt, * muudab [[Eneseväljendus|eneseväljenduse]] loomulikumaks, * on oluline edasijõudnud keeleoskuse saavutamisel.<ref>Oxford International. (2026, 30. jaanuar). [https://www.oxfordinternationalenglish.com/30-useful-english-idiomatic-expressions-their-meanings/ 50 Useful English Idiomatic Expressions & Their Meanings]. Oxford International. Vaadatud 6. märtsil 2026</ref> == Näited ja kasutamine == {| class="wikitable" |Idioom |Tähendus |Näide |- |''Once in a blue moon'' |Väga harva | ''I eat fast food once in a blue moon.'' (Ma söön kiirtoitu väga harva.) |- |''To add insult to injury'' |Niigi halb olukord muutub veel hullemaks/nagu soola haavale raputama |''I lost my phone, and to add insult to injury, it had all my important files on it.'' (Ma kaotasin oma telefoni ja nagu soola haavale raputades olid seal peal kõik mu olulised failid.) |- |''To kill two birds with one stone'' |Korraga kahe probleemi lahendamine /kaks kärbest ühe hoobiga |''We had the meeting over lunch to kill two birds with one stone.'' (Pidasime koosoleku lõuna ajal, tabasin kaks kärbest ühe hoobiga.) |- |''Under the weather'' |End halvasti tundma, kergelt haige olema | ''I feel under the weather today.'' (Ma tunnen end täna halvasti.) |- |''Break the ice'' |Vestluse alustamine või pingelise olukorra leevendamine |''He told a joke to break the ice.'' (Ta tegi nalja, et õhkkonda vabamaks muuta.) |- |''Piece of cake'' |Midagi väga lihtsat/ käkitegu |''The test was a piece of cake.'' (Test oli imelihtne.) |- |''Hit the nail on the head'' |Täpselt vastama või õigesti tabama / naelapea pihta tabama |''You hit the nail on the head with your answer.'' (Sa vastasid väga täpselt.) |} <ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Inglise keel]] hq9oowtvoimgukchekr6gn90z61uhoh 0 716144 7193003 7167820 2026-07-14T16:37:02Z Kuriuss 38125 7193003 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} '''Cheri Moon''', tuntud lavanimega '''Snooknuk''', on [[Ameeriklased|Ameerika]] lastemuusikaartist, laulukirjutaja ja esineja, kes ühendab ''[[Soul (muusikastiil)|souli]]'', [[Hiphop|hiphopi]], [[Gospel|gospeli]] ning harivat peremuusikat. Ta on sündinud [[Tennessee|Tennessee osariigis]] [[Memphis (Tennessee)|Memphises]] ja elab [[California|California osariigis]] [[Los Angeles]]es. Snooknuk andis 2013. aastal välja lastealbumid "Once Upon a Day: A Little Less Tears" ja 2014. aastal "Once Upon a Day: A Lot More Fun". 2014. aastal avas Moon Los Angeleses Larchmont Boulevardil laste etenduskunstide kohviku ja mänguväljaku Snooknuk Play. Koht pakkus lastele ja peredele muusika-, tantsu- ja haridusprogramme.<ref>{{Cite web|url=https://larchmontbuzz.com/larchmont-village-news/new-neighborhood-snooknuk-on-larchmont/|title=New to the Neighborhood: Snooknuk on Larchmont|website=Larchmont Buzz|access-date=11 May 2026}}</ref> 2022. aastal nomineeriti Snooknuk Grammy auhinnale parima lastemuusikaalbumi kategoorias 1 Tribe Collective'i koosseisus albumi ''"''All One Tribe" eest.<ref>{{Cite web|url=https://www.grammy.com/artists/1-Tribe-Collective/38627|title=1 Tribe Collective|publisher=Recording Academy|website=Grammy.com|access-date=11 May 2026}}</ref> == Noorpõlv == Moon sündis Tennessee osariigis Memphises, kus ta puutus juba varakult kokku gospel-, ''soul''-, [[RnB]]-muusikaga. Hiljem kolis ta New Yorki, kus ta arendas ennast lauljana, laulukirjutajana ning esinejana, enne kui asus elama Los Angelesse Californiasse. Pärast emaks saamist hakkas Moon kirjutama ja esitama lastelaule lavanime Snooknuk all. == Karjäär == === Lastemuusika === Pärast albumite "Once Upon a Day: A Little Less Tears" ja "Once Upon a Day: A Lot More Fun" ilmumisi 2013. ja 2014. aastal keskendus Snooknuk interaktiivsetele ''live''-etendustele lastele ja peredele kogu Los Angelese piirkonnas. Tema programmid ühendasid muusikat, tantsu, nukuteatrit, liikumist ning harivaid teemasid, mis olid suunatud eelkooliealistele ja algkooliõpilastele. Snooknuk esines regulaarselt lasteaedades, raamatukogudes ja kogukonnakeskustes, lisaks mitmel korral Los Angelese avalikus raamatukogus.<ref>{{Cite web|url=https://www.lapl.org/whats-on/events/snooknuk-friends-live|title=SnookNuk & Friends Live|website=Los Angeles Public Library|access-date=11 May 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.lapl.org/whats-on/events/snooknuk-friends|title=Snooknuk & Friends|website=Los Angeles Public Library|access-date=11 May 2026}}</ref> Samuti esitas ta "Snooknuk the Robot Puppet Show" perekondadele suunatud üritustel ja kogukondadel Los Angeleses.<ref>{{Cite web|url=https://shermanoaksgalleria.com/event/kids-club-presents-snooknuk-the-robot-puppet-show/|title=Kids Club Presents Snooknuk the Robot Puppet Show|website=Sherman Oaks Galleria|access-date=11 May 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://sanfernandosun.com/event/snooknuk-the-robot-puppet-show/|title=Snooknuk the Robot Puppet Show|website=San Fernando Sun|access-date=11 May 2026}}</ref> Intervjuudes iseloomustas Moon Snooknuki kui projekti, mille eesmärk on edendada positiivseid väärtusi, loovust ja emotsionaalset arengut läbi muusika ja interaktiivsete etenduste.<ref>{{Cite web|url=https://www.momentsaday.com/snooknuk-music-to-teach-values/|title=Snooknuk Music to Teach Values|website=Moments A Day|access-date=11 May 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://shoutoutla.com/meet-cheri-moon-of-snooknuk-recording-artist-founder-of-snooknuk/|title=Meet Cheri Moon of Snooknuk|website=Shoutout LA|access-date=11 May 2026}}</ref> === Snooknuk Play === 2014. aastal avas Moon Snooknuk Play laste etenduskunstide kohviku ja siseruumides asuva mänguväljaku, mis asub Larchmont Boulevardil Los Angeleses.<ref>{{Cite web|url=https://larchmontbuzz.com/larchmont-village-news/new-neighborhood-snooknuk-on-larchmont/|title=New to the Neighborhood: Snooknuk on Larchmont|website=Larchmont Buzz|access-date=11 May 2026}}</ref> Mänguväljak ühendas muusika, tantsu, kunstiprogrammi ning juhendatud mängutegevusi väikelastele ja peredele. Snooknuk Play kajastati mitmetes Los Angelese lapsevanematele ja elustiilile suunatud väljaannetes kui tähelepanuväärset siseruumi mängupaika lastele.<ref>{{Cite web|url=https://www.timeout.com/los-angeles/things-to-do/indoor-activites-for-kids|title=Indoor Activities for Kids in Los Angeles|website=Time Out Los Angeles|access-date=11 May 2026}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://tinybeans.com/los-angeles/l-a-s-best-indoor-play-spaces/|title=L.A.'s Best Indoor Play Spaces|website=Tinybeans|access-date=11 May 2026}}</ref> Snooknuk Play meelitas ligi kuulsuste perekondi ja seda kajastati üleriigilises meedias. Muu hulgas ilmus 2016. aastal ajakirjas People artikkel Beyoncé ja endiste Destiny’s Childi liikmetega ''mannequin challenge''<nowiki/>'i videost, mis filmiti Snooknuk Plays.<ref>{{Cite web|url=https://people.com/celebrity/destinys-child-adele-mannequin-challenge/|title=Destiny's Child, Adele and More Celebs Take Part in the Viral Mannequin Challenge|website=People|access-date=11 May 2026}}</ref> Snooknuk Play sulges hiljem oma kohviku ja mänguväljaku, kuid Moon jätkas lastemuusika ja peredele mõeldud meelelahutusprogrammide tootmist.<ref>{{Cite web|url=https://larchmontchronicle.com/snooknuk-has-closed-but-its-kids-upbeat-show-goes-on/|title=Snooknuk Has Closed, But Its Kids' Upbeat Show Goes On|website=Larchmont Chronicle|access-date=11 May 2026}}</ref> == Diskograafia == === Albumid === * "Once Upon a Day: A Little Less Tears" (2013) * "Once Upon a Day: A Lot More Fun" (2014) === Koostööprojektid === * "All One Tribe" – 1 Tribe Collective (2021) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://open.spotify.com/artist/4Il5GSRo3EJWxiGmZfK6V6 Snooknuk Spotifys] * [https://www.instagram.com/mysnooknuk Ametlik Instagram] * [https://www.youtube.com/c/SNOOKNUK/featured Ametlik YouTube'i kanal] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide laulukirjutajad]] a2caahscnf19l298qo597o9rtbeydbe 0 716291 7193005 7192929 2026-07-14T16:43:11Z Hannesvalk 176021 /* 14. juuli */ 7193005 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina hävitas [[Novorossiisk]]i lähedal [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#uputas Ukraina uputas Venemaa piirivalvelaeva] ERR, 14. VII 2026</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 0ups4xhfd34q5q7sh11k27s5m6aqc2x 7193225 7193005 2026-07-15T06:10:19Z Hannesvalk 176021 /* 14. juuli */ 7193225 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina hävitas [[Novorossiisk]]i lähedal [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] kqutylpl7ro3hg7xrhw30wbfkcz2cdj 7193228 7193225 2026-07-15T06:14:56Z Hannesvalk 176021 /* 14. juuli */ 7193228 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina hävitas [[Gelendžik]]is kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] l8xsavdzm89gd2l8ojsgl5uyoexlekq 7193229 7193228 2026-07-15T06:17:44Z Hannesvalk 176021 /* 14. juuli */ 7193229 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Juuni == === 1. juuni === Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.<ref>[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026</ref> Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt. [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.<ref>[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026</ref> === 2. juuni === [[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]] Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026</ref> Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026</ref> Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026</ref> === 3. juuni === Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele. Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026</ref> Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026</ref> ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026</ref> === 4. juuni === Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.<ref>[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026</ref> Veenmaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnaklutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026</ref> Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.<ref>[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026</ref> Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026</ref> Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel. <ref>[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026</ref> === 5. juuni === [[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]] Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.<ref>[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026</ref> Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026</ref> Ukraina ründas meredroonidegs ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026</ref> === 6. juuni === Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.<ref>[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026</ref> Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026</ref> Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest. === 7. juuni === Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is Ukraina-meelned partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.<ref>[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026</ref> === 8. juuni === Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.<ref>[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026</ref> Krimmis tabas droon Moskva-Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026</ref> Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.<ref>[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026</ref> === 9. juuni === [[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]] [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käsi visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.<ref>[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026</ref> Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.<ref>[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026</ref> Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.<ref>[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026</ref> Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026</ref> Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026</ref> hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026</ref> Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026</ref> === 10. juuni === Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026</ref> ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026</ref> ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026</ref> Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuni === Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026</ref> Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.<ref>[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026</ref> === 12. juuni === Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.<ref>[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026</ref> === 13. juuni === Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasi terminali,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026</ref> ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama. Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.<ref>[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026</ref> [[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]] === 14. juuni === Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026</ref> ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026</ref> === 15. juuni === [[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.<ref>[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026</ref> ja Harkivi kunstimuuseum. === 16. juuni === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]] Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026</ref> ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026</ref> mis on oluline Moskva kütusega varustaja. Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.<ref>[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026</ref> [[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026</ref> === 17. juuni === [[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026</ref> === 18. juuni === [[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151 https://x.com/WarLifeFootag] ]] [[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]] Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026</ref> [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026</ref> Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026</ref> Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas<ref>[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026</ref> ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši-Džankoi raudteeliinil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 19. juuni === Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026</ref> Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026</ref> === 20. juuni === Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026</ref> ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026</ref> === 21. juuni === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin]]s silla mõlemas otsas - [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026</ref> Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026</ref> Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.<ref>[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026</ref> === 22. juuni === Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale<ref>[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.<ref name=deepstatemap/> === 23. juuni === [[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.<ref>[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026</ref> Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026</ref> === 24. juuni === Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026</ref> ja lennuvälju<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026</ref> ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.<ref>[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026</ref> === 25. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026</ref> Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026</ref> Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026</ref> ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase. Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026</ref> === 26. juuni === Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026</ref> Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot. Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026</ref> Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.<ref>[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaas sõda lõpetama.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026</ref> Operatsiooni sisu ei ole välja toodud. === 27. juuni === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026</ref> Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026</ref> Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.<ref>[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026</ref> Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> === 28. juuni === [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]] Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026</ref> Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s<ref>[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026</ref> ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is. Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.<ref name=deepstatemap/> === 29. juuni === Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026</ref> === 30. juuni === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.<ref>[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026</ref> Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026</ref> mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi<ref>[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026</ref> ja alustama bensiini importi.<ref>[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026</ref> == Juuli == === 1. juuli === Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast<ref>[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026</ref> ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026</ref> [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]] === 2. juuli === Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026</ref>, kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026</ref> Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026</ref> Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026</ref> Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026</ref> === 3. juuli === [[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]] Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.<ref>[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026</ref> === 4. juuli === [[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]] Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026</ref> Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026</ref> Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all. === 5. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026</ref> Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026</ref> === 6. juuli === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026</ref> Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026</ref> [[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.<ref>[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32</ref> Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is<ref>[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026</ref> ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 7. juuli === Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026</ref> Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026</ref> Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.<ref>[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026</ref> === 8. juuli === Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026</ref> Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas. Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026</ref> Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].<ref>[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026</ref> [[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026</ref> Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026</ref> === 9. juuli === Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.<ref>[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026</ref> Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026</ref> === 10. juuli === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026</ref> ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.<ref>[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026</ref> [[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 11. juuli === Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis. Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026</ref> === 12. juuli (sõja 1600. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026</ref> Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026</ref> Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.<ref>[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026</ref> === 13. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.<ref>[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026</ref> Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026</ref> === 14. juuli === Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026</ref> Ukraina uputas [[Gelendžik]]is kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Emerald.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.<ref>[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 27p2hf9cpyc1tcvqxs2yc1nisapvi45 0 716570 7193033 7192232 2026-07-14T17:57:46Z Kasparkelk 204517 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7192232|7192232]], mille tegi [[Special:Contributions/Florence henryon|Florence henryon]] ([[User talk:Florence henryon|arutelu]]) 7193033 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="2" |[[Aprilia]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' | align="center" |37 |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | align="center" |36 |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] ! rowspan="2" |[[Honda]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |89 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]<ref name=":22">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]] ! rowspan="4" |''selgumisel'' | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Honda |eesnimi=L. C. R. |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Confirmed: Diogo Moreira to join Honda LCR from 2026 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/10/14/confirmed-diogo-moreira-to-join-honda-lcr-from-2026/www.motogp.com/en/news/2025/10/14/confirmed-diogo-moreira-to-join-honda-lcr-from-2026/760923 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]] | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |} === Sõitjate muudatused === * [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]]. * [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat. * [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega. * [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega. * Ai Ogura siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda. * [[Joan Mir]] lahkub [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda HRC]]-st ning võistleb [[Gresini Racing|Gresini Racingus]]. * [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga. * [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus. * Fabio Di GIannantonio lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus. == Tehniliste eeskirjade muudatused == * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik võistlejad saavad iga hooaja lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Kalender == Järgmistel 19. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |- |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |- |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |- |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |- |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |- |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |- |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |- |{{flagicon|NED}} Hollandi TT |TT Circuit Assen |- |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |- |{{flagicon|SMR}} San Marino mootorrataste Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |- |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |- |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |- |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |- |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |- |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |- |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] jffoojax2c0b2ec63xn1wzrvsnmqjwh 7193038 7193033 2026-07-14T18:22:59Z Kasparkelk 204517 grand prix lepingute viited + 1 rada 7193038 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}} '''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="2" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="2" |[[Aprilia]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="6" |''selgumisel'' | align="center" |37 |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] | align="center" |36 |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] ! rowspan="2" |[[Honda]] | rowspan="2" |''selgumisel'' | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |89 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]<ref name=":22">{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]] ! rowspan="4" |''selgumisel'' | rowspan="4" |''selgumisel'' | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Honda |eesnimi=L. C. R. |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Confirmed: Diogo Moreira to join Honda LCR from 2026 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/10/14/confirmed-diogo-moreira-to-join-honda-lcr-from-2026/www.motogp.com/en/news/2025/10/14/confirmed-diogo-moreira-to-join-honda-lcr-from-2026/760923 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]] | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |- | align="center" |TBA |{{flagicon image|Flag of None.svg}} |} === Sõitjate muudatused === * [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]]. * [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat. * [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega. * [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega. * Ai Ogura siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda. * [[Joan Mir]] lahkub [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda HRC]]-st ning võistleb [[Gresini Racing|Gresini Racingus]]. * [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga. * [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus. * Fabio Di GIannantonio lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus. == Tehniliste eeskirjade muudatused == * 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}</ref> * Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}</ref> * Kõik võistlejad saavad iga hooaja lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.<ref name=":1" /> * Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.<ref name=":1" /> * [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Kalender == Järgmistel 20. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping. {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !''Grand Prix''' nimi !Ringrada !Viide |- |{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix |Autódromo Oscar y Juan Gálvez |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-21 |pealkiri=MotoGP to race in Buenos Aires from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/755347 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix |Autódromo Internacional Ayrton Senna |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP signs new five-year deal with Brazilian GP |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-signs-new-five-year-deal-with-brazilian-gp/10682000/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix |Circuit of the Americas |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP circuit contracts: How long will each race remain on the calendar? |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-circuit-contracts-how-long-will-each-race-remain-on-the-calendar/10786500/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix |Lusail International Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter/Doha |eesnimi=By Sports |kuupäev=2019-03-08 |pealkiri=Qatar signs deal to host MotoGP until 2031 |url=https://www.gulf-times.com/story/624308/qatar-signs-deal-to-host-motogp-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Gulf Times |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix |Circuito de Jerez |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=Jerez to remain on MotoGP calendar until at least 2031 |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/jerez-to-remain-on-motogp-calendar-until-at-least-2031/10717366/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix |Bugatti Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=French GP confirmed on the calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/522889 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix |Circuit de Barcelona-Catalunya |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Méndez |eesnimi=María |pealkiri=The Circuit will continue to host the MotoGP World Championship until 2031 |url=https://www.circuitcat.com/en/news/motogp-en/the-circuit-will-continue-to-host-the-motogp-world-championship-until-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Circuit de Catalunya |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix |Brno Circuit |<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Brno to return to the MotoGP calendar in 2025 |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/brno-to-return-to-the-motogp-calendar-in-2025/10648593/ |vaadatud=2026-07-14}}</ref> |- |{{flagicon|NED}} Hollandi TT |TT Circuit Assen |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swarts |eesnimi=David |kuupäev=2024-05-02 |pealkiri=MotoGP Will Continue Racing At Assen Through 2031 |url=https://www.roadracingworld.com/news/motogp-will-continue-racing-at-assen-through-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing & Tech News |keel=en-US}}</ref> |- |{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix |Sachsenring |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-15 |pealkiri=German GP confirmed on the MotoGP™ calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/754708 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|SMR}} San Marino mootorrataste Grand Prix |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-09-14 |pealkiri=MotoGP to race at Misano until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/759079 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix |Red Bull Ring |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=MotoGP at the Red Bull Ring: Contract extended until 2030 |url=https://www.redbullring.com/en/news/motogp-at-the-red-bull-ring-contract-extended-until-2030/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=redbullring.com - EN |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]] |Mobility Resort Motegi |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-23 |pealkiri=MotoGP to race in Japan until 2030 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/755428 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix |Pertamina Mandalika International Street Circuit |<ref>{{Netiviide |pealkiri=Malaysia to stay on the MotoGP calendar until 2031 |url=https://www.news.gp/en/malaysia-to-stay-on-the-motogp-calendar-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=News.GP |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=MotoGP™ to race in Valencia until 2031 |url=https://www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/522346 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=pt}}</ref> |- |{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix |Chang International Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=Thailand confirmed on MotoGP™ calendar until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/821383 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix |Adelaide Street Circuit |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=MotoGP to roar into the city streets of Adelaide from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/874866 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> |- |{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix |Circuit Ricardo Tormo |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hannigan |eesnimi=Eden |kuupäev=2026-06-10 |pealkiri=MotoGP confirms Aragon to remain on calendar for 2027 season |url=https://www.motorsportweek.com/2026/06/10/motogp-confirms-aragon-to-remain-on-calendar-for-2027-season/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Motorsport Week |keel=en-GB}}</ref> |- |{{flagicon|HUN}} Ungari mootorrataste Grand Prix |Balaton Park |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-19 |pealkiri=New Hungarian MotoGP race planned, backed by ex-F1 test driver |url=https://www.the-race.com/motogp/hungarian-motogp-race-2025-balaton/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] rwe0q2umsgphgqlqpvhacjqjd7ge6ux 0 717012 7193174 7176731 2026-07-15T02:20:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193174 wikitext text/x-wiki {{See artikkel |räägib USA ansamblist; 2002. aasta joonisfilmi kohta vaata artiklit [[Jääaeg (film)]]}} {{Infokast muusik | nimi = Ice Age | taust = grupp_või_bänd | alias = Soulfractured (2004–2006) | päritolu = [[Long Island]], [[New York]], US | stiil = [[Progressiivne metal]] | tegev = 1992–2006 2015–praegu | plaadifirma = Sensory, Magna Carta | koosseis = {{lihtne loend| * Josh Pincus * Jimmy Pappas * Doug Odell * Hal Aponte }} | endised_liikmed = {{lihtne loend| * Arron DiCesare * Mike Furey }} }} '''Ice Age''' on [[progressiivne rokk|progressiivset rokki]] viljelev bänd [[New York City|New Yorgi linnast]] [[Ameerika Ühendriigid|USAst]]. Bändi asutasid kitarrist Jimmy Pappas, laulja/klahvpillimängija Josh Pincus, trummar Hal Apone ja bassimängija Arron DiCesare. Nende debüütalbum "The Great Divide" ilmus 1999. aastal. "Liberation" anti välja 2001. aastal. Mõlemad albumid avaldati plaadifirma Magna Carta Recordsi alt.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ice age (Overview) |url=https://www.allmusic.com/artist/ice-age-mn0000085277 |väljaanne=[[AllMusic]]}}</ref> Ice Age'i mõjutasid [[Popmuusika|pop]] ja progressiivse muusika bändid, näiteks Yes, Kansas ja Rush, kuid ka teised tänapäeva progressiivse [[metal-muusika]] bändid nagu Queensrÿche ning Dream Theater.<ref name=":0" /> 2004. aastal muutis bänd oma nime Soulfracturediks. Sellega aga kaasnes bändi muusikastiili muutus: vähem progresiivset eksperimenteerimist ning suurem tähelepanu meloodilisele struktuurile ja laulukunstile. Nad andsid välja "Soulfractured EP", mis oli kättesaadaval bändi veebilehtedel. Varem olid nad välja andnud [[Extended play|EP]] "Little Bird" (2004), kui nad olid veel Ice Age nime all. Pärast teise EP ilmumist läks bänd 2006. aastal laiali. Bänd taasühines 2015. aastal oma algse nime all. 2022. aasta mais teatas bänd, et on sõlminud lepingu Sensory Recordsiga ja annab sügisel välja oma esimese albumi 22 aasta jooksul.<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. mai 2022 |pealkiri=ICE AGE Signs With Sensory Records; First Album In 21 Years Due This Fall |url=https://bravewords.com/news/ice-age-signs-with-sensory-records-first-album-in-21-years-due-this-fall |vaadatud=10. mail 2022}}</ref> Album "Waves of Loss and Power" ilmus 10. märtsil 2023. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. jaanuar 2023 |pealkiri=ICE AGE To Release Waves Of Loss And Power Album In March; Teaser Video Streaming |url=https://bravewords.com/news/ice-age-to-release-waves-of-loss-and-power-album-in-march-teaser-video-streaming |vaadatud=6. jaanuaril 2023 |väljaanne=[[Brave Words & Bloody Knuckles]] }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Diskograafia == Stuudioalbumid * "The Great Divide" (1999) * "Liberation" (2001) * "Waves of Loss and Power" (2023) EP-d * "Little Bird" (2004) * "Soulfractured" (2006) (Bändinime Soulfractured all) == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://lasersedge.bandcamp.com/album/waves-of-loss-and-power Ice Age Sensory Recordsi all] * [http://www.ice-age.com/ Ice Age'i veebileht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] 2hrky152gzzerrvjw5iggmcb6130aen 0 717127 7192972 7192818 2026-07-14T13:13:18Z Ο Χριστός είναι βασιλιάς 186401 7192972 wikitext text/x-wiki [[Pilt:WBauerLowRes.jpg|pisi|Walter Bauer 1911. aastal]] '''Walter Bauer''' (8. august 1877 [[Königsberg]] – 17. november 1960 [[Göttingen]]) oli saksa [[protestantlik]] [[teoloog]], [[Uus testament|Uue Testamendi]] uurija, [[Leksikograafia|leksikograaf]] ja varakristluse ajaloo uurija. Ta on tuntud eeskätt Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka keele leksikoni (lühendina BDAG) koostajana ning 1934. aastal ilmunud teose ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' autorina. Viimases esitatud käsitlust [[ortodoksia]] ja [[hereesia]] suhetest varakristlikul perioodil tuntakse hilisemas uurimuses '''Baueri teesina'''. == Elu ja akadeemiline tegevus == Bauer sündis 8. augustil 1877 [[Königsberg|Königsbergis]] [[Preisimaa|Preisimaal]]. Ta õppis [[teoloogia|teoloogiat]] ja [[Filoloogia|filoloogiat]] Marburgi, Berliini ja Strasbourgi ülikoolides. Tema õpetajate hulka kuulusid teiste seas Adolf Jülicher, Johannes Weiss, [[Adolf von Harnack]], Otto Pfleiderer, Heinrich Holtzmann, Theodor Nöldeke ja Friedrich Spitta. 1902. aastal alustas ta Marburgis tööd õppejõuna ning 1913. aastal sai temast professor [[Breslau|Breslaus]]. 1916. aastal siirdus ta [[Göttingeni ülikool|Göttingeni ülikooli]], kus ta töötas kuni emeriteerumiseni 1945. aastal. Bauer suri Göttingenis 17. novembril 1960.<ref name="GingrichBauer">{{Ajakirjaviide |autor=F. Wilbur Gingrich |pealkiri=Walter Bauer 1877–1960 |ajakiri=New Testament Studies |köide=8 |number=1 |aasta=1962 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer kuulus 1925. aastast Göttingeni Teaduste Akadeemiasse. 1933. aastal sai temast Ameerika Piiblikirjanduse Seltsi (toona nimetusega ''Society of Biblical Literature and Exegesis''; nüüdisajal ''Society of Biblical Literature'') auliige. Talle anti ka Hamburgi ülikooli [[Audoktor|audoktori]] kraad ning [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] teenetemärk.<ref name="GingrichBauer" /> == Leksikograafiline töö == Baueri üks mõjukamaid töid oli Erwin Preuscheni Uue Testamendi ja varakristliku kirjanduse kreeka-saksa sõnaraamatu põhjalik ümbertöötamine. Bauerile usaldati see töö 1920. aastal ning tema toimetatud väljaanded muutsid teose üheks 20. sajandi olulisemaks Uue Testamendi kreeka keele [[Leksikon|leksikoniks]].<ref name="GingrichBauer" /> Ingliskeelses maailmas sai see sõnaraamat tuntuks teosena ''A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature''. Seda seostatakse nimedega Bauer, Arndt, Gingrich ja hiljem Danker ning sellele viidatakse sageli lühendiga BDAG.<ref name="BDAG">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |toimetaja=Frederick William Danker |pealkiri=A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature |koht=Chicago |kirjastus=University of Chicago Press |aasta=2000}}</ref> Gingrichi hinnangul oli Baueri leksikograafilise töö tähtsus selles, et ta sidus Uue Testamendi sõnavara laia kreekakeelse kirjandusliku, [[Epigraaf|epigraafilise]] ja varakristliku ainestikuga.<ref name="GingrichBauer" /> == ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei'' ja Baueri tees == Baueri kõige vaieldumaks teoseks kujunes 1934. aastal ilmunud ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum''. Teose teine saksakeelne väljaanne ilmus 1964. aastal Georg Streckeri toimetamisel ning ingliskeelne tõlge ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity'' ilmus 1971. aastal.<ref name="HartogIntro">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=1–2}}</ref> Bauer vaidlustas varasemas kirikuloolises kirjanduses levinud käsitluse, mille järgi oli kristluses algselt olemas selge [[Ortodoksia|ortodoksne]] õpetus ning [[Hereesia|hereesiad]] tekkisid hilisemate kõrvalekalletena. Tema järgi ei saa ortodoksia ja hereesia suhet varakristluses mõista lihtsalt nii, et ortodoksia oli alati algne ja hereesia sellest hiljem tekkinud moonutus. Bauer väitis, et mitmes piirkonnas võis hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olla varasem või mõjukam kui see suund, mida hiljem nimetati ortodoksiaks.<ref name="BauerOrthodoxy">{{Raamatuviide |autor=Walter Bauer |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity |toimetaja=Robert A. Kraft; Gerhard Krodel |koht=Philadelphia |kirjastus=Fortress Press |aasta=1971}}</ref><ref name="HartogOverview">{{Raamatuviide |autor=Rodney J. Decker |peatükk=The Bauer Thesis: An Overview |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=6–33}}</ref> Baueri geograafilise argumendi ülesanne oli seda üldteesi piirkondlike juhtumitega põhjendada. Ta uuris varaseimat säilinud tõendusmaterjali eeskätt [[Edessa]], Egiptuse, Väike-Aasia, Makedoonia ja Rooma kohta. Edessas ja Egiptuses pidas ta hiljem hereetiliseks nimetatud kristluse vorme algseteks või varakult ülekaalukateks; Väike-Aasia ja Makedoonia allikaid tõlgendas ta märgina, et sellised rühmad olid arvukamad ja mõjukamad, kui hilisemad kiriklikud allikad tunnistasid. Rooma oli tema rekonstruktsioonis erand: seal oli kirik kujunenud tugevamaks ja ühtsemaks ning suutis toetada samameelseid rühmi mujal ja muuta oma kristluse vormi lõpuks üldkiriklikuks normiks. Baueri geograafiline argument pidi seega näitama mitte üksnes varakristluse piirkondlikku mitmekesisust, vaid seda, et hilisem ortodoksia ei olnud kõikjal algne ega ülekaalus.<ref name="BockMissing">{{Raamatuviide |autor=Darrell L. Bock |pealkiri=The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities |koht=Nashville |kirjastus=Thomas Nelson |aasta=2006 |leheküljed=46–51}}</ref><ref name="KosterbergerKruger">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=23–39}}</ref><ref name="HartogOverview" /> Baueri teesi keskmes oli seetõttu ka [[Rooma]] kiriku roll. Tema käsitluses kujunes hilisem ortodoksia suurel määral Rooma kiriku mõju ja kirikliku võimupositsiooni toel. Baueri teesi on hilisemas uurimuses sageli kokku võetud kahe põhiideena: esiteks olevat varakristluses algselt olnud mitmesugused kristluse vormid, mitte üks selge õpetuslik kese; teiseks olevat hilisema ortodoksia kujunemine seotud ühe suuna võiduga teiste üle, eriti Rooma kiriku kasvava mõjuga.<ref name="BockMissing" /><ref name="KosterbergerKruger" /> == Mõju == Baueri teos ei saavutanud ingliskeelses maailmas kohe laialdast mõju. Selle mõjukus kasvas järsult pärast 1971. aasta ingliskeelset tõlget ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Hilisemas uurimuses on Baueri tees mõjutanud arutelusid varakristluse mitmekesisuse, [[Gnostitsism|gnostitsismi]], [[heresioloogia|heresioloogia]], [[Uus testament|Uue Testamendi]] kaanoni kujunemise ning kanooniliste ja [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete]] tekstide suhte üle.<ref name="HartogIntro" /> Hartogi järgi seisneb Baueri teesi klassikaline kuju neljas väites: 1) mitmes piirkonnas olevat hiljem hereesiaks nimetatud kristluse vorm olnud algsem; 2) mõnes kohas olevat hereetilised rühmad olnud arvukamad kui ortodokssed; 3) ortodoksia olevat olnud üks kristluse vorm teiste seas, mis surus konkurendid maha peamiselt kirikliku võimu abil; 4) hilisem ortodoksne ajalookirjutus olevat kujundanud ümber kiriku kollektiivse mälu, esitades oma õpetust algse ja üldkehtiva normina.<ref name="HartogIntro" /> Baueri teesi hilisemat mõju on sageli seostatud 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse huviga varakristluse mitmekesisuse vastu. Köstenberger ja Kruger kasutavad selle hilisema retseptsiooni kohta nimetust „Baueri-Ehrmani tees” (kuivõrd Ehrman on suuresti vastutav teesi populariseerimise ja arendamise eest). Nende järgi seisneb see käsitlus väites, et varakristluse alguses ei olnud veel ühtset ortodoksiat ja hereesiat, vaid mitmesugused konkureerivad kristluse vormid, kus hilisem ortodoksia olevat võidule pääsenud kirikliku võimu, kaanoni kujundamise ja ajalookirjutuse kaudu.<ref name="KosterbergerKruger" /> [[Bart D. Ehrman]] on üks tuntumaid ja mõjukamaid Baueri teesi populariseerijaid. Ta on nimetanud Baueri teost „vaieldavalt kõige tähtsamaks varakristluse ajalugu käsitlevaks raamatuks”, mis ilmus 20. sajandil. Ehrmani enda käsitluses seostub Baueri tees eriti väidetega „kadunud kristlustest”, [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsete evangeeliumide]] tähtsusest ja proto-ortodoksia hilisemast võidukäigust.<ref name="BockMissing" /> == Kriitika == Baueri teesi on korduvalt kritiseeritud nii selle ajaloolise meetodi kui ka konkreetsete piirkondlike järelduste pärast. Kriitika on keskendunud eeskätt Baueri geograafilistele argumentidele, [[Argumentum ex silentio (argument vaikusest)|argumentidele vaikusest]] (''argumentum ex silentio''), Uue Testamendi andmestiku vähesele arvestamisele, gnostiliste ja apokrüüfsete tekstide dateerimisele ning Rooma kiriku mõju ulatusele.<ref name="KosterbergerKrugerCritique">{{Raamatuviide |autor=Andreas J. Köstenberger; Michael J. Kruger |pealkiri=The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2010 |leheküljed=33–53}}</ref><ref name="HartogOverview" /> Juba 1935. aastal avaldas Baueri teosele teravalt kriitilise arvustuse saksa kirikuloolane Walther Völker, milles ta juhtis tähelepanu Baueri rekonstruktsiooni oletuslikkusele ja nappide allikate põhjal tehtud lennukatele järeldustele. Esimese ulatusliku ja süstemaatilise kriitika Baueri teesile esitas teoloog H. E. W. Turner oma 1954. aasta Bampton Lectures'i loengutes, mis ilmusid samal aastal raamatuna ''The Pattern of Christian Truth''.<ref name="HartogFinal" /><ref name="KosterbergerKrugerCritique" /> Turner ei eitanud varakristluse tegelikku mitmekesisust, kuid pidas Baueri seletust ortodoksia ja hereesia kujunemisest ühekülgseks. Tema hinnangul oli Baueri käsitluse „saatuslik nõrkus” püsiv kalduvus probleeme lihtsustada ühes asjaoluga, et Bauer käsitles „halastamatult” neid tõendeid, mis ei toetanud tema teesi.<ref name="TurnerPattern">{{Raamatuviide |autor=H. E. W. Turner |pealkiri=The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church |koht=London |kirjastus=A. R. Mowbray |aasta=1954 |leheküljed=78–80}}</ref> Turner leidis, et Baueri geograafiline argument ei toeta tema laiaulatuslikku teesi. [[Edessa]] kohta pidas Turner allikalist alust liiga napiks, et sellest teha nii selgepiirilisi järeldusi. [[Aleksandria]] kohta leidis ta, et hilisemad avastused nihutavad pilti pigem ortodokssema kristluse suunas. [[Väike-Aasia]] kohta ei leidnud ta tõendeid Baueri rekonstruktsiooni julgemate väidete toetuseks. Samuti kritiseeris Turner Baueri argumente vaikusest: kui mingi nähtuse kohta puudub tõend, ei saa sellest kindlalt järeldada nähtuse põhjust ega ulatust.<ref name="HartogOverview" /> I. Howard Marshall kritiseeris Bauerit Uue Testamendi andmestiku vähese arvestamise pärast. Tema järgi esineb juba Uue Testamendi tekstides selge eristus õpetuse vahel, mis on evangeeliumiga kooskõlas, ja õpetuse vahel, mida peetakse kõrvalekaldeks. Marshalli hinnangul ei sobitu Baueri väide, et ortodoksia kujunes alles hiljem, Uues Testamendis esineva andmestikuga. Tema järgi näitab Baueri tees kõige enam seda, et 1. sajandil oli tõesti õpetuslikku mitmekesisust, mitte seda, et ortodoksia sootuks puudus.<ref name="MarshallOrthodoxy">{{Ajakirjaviide |autor=I. Howard Marshall |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Earlier Christianity |ajakiri=Themelios |köide=2 |number=1 |aasta=1976 |leheküljed=5–14}}</ref><ref name="KosterbergerKrugerCritique" /> Thomas A. Robinsoni uurimus ''The Bauer Thesis Examined'' keskendus Baueri geograafilisele argumendile. Robinsoni järgi ei pea Baueri tees vastu nende piirkondade puhul, mille kohta on säilinud piisavalt asjakohast allikmaterjali. Tema uurimus on hilisemas kriitikas oluline, sest Bauer rajas suure osa oma argumendist just piirkondlikele juhtumitele, eriti Edessale, Egiptusele, Väike-Aasiale ja Roomale.<ref name="RobinsonBauer">{{Raamatuviide |autor=Thomas A. Robinson |pealkiri=The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church |koht=Lewiston |kirjastus=Edwin Mellen Press |aasta=1988}}</ref><ref name="HartogOverview" /> James McCue vaidlustas Baueri käsitluse valentiniaanidest. Baueri järgi toetas [[Valentiniaanlus|valentiniaanide]] varane levik tema väidet, et hereetilised rühmad võisid mõnes piirkonnas eelneda ortodoksiale või olla sellest mõjukamad. McCue ja hilisemad uurijad on aga osutanud, et valentiniaanlust tuleb käsitleda pigem juba olemasoleva kristliku traditsiooni hilisema ja spetsiifilise tõlgendusena, mitte kristluse algse või domineeriva vormina.<ref name="McCueValentinians">{{Ajakirjaviide |autor=James F. McCue |pealkiri=Orthodoxy and Heresy: Walter Bauer and the Valentinians |ajakiri=Vigiliae Christianae |köide=33 |number=2 |aasta=1979 |leheküljed=118–130}}</ref> Larry Hurtado hinnangul jäi Baueri teesist püsima eeskätt üldine tähelepanek, et varakristlus oli mitmekesine ja sisaldas tõsiseid õpetuslikke vaidlusi. Baueri konkreetsemad ajaloolised väited ei ole aga hilisemale kriitilisele uurimisele hästi vastu pidanud.<ref name="HartogOverview" /> Hurtado uurimus varajasest Jeesuse-kultusest rõhutab lisaks, et Jeesuse austamine jumalikus staatuses ei olnud hiline kiriklik konstruktsioon, vaid väga varane nähtus [[Juudakristlus|juudikristlikes]] ringkondades.<ref name="HurtadoLordJesus">{{Raamatuviide |autor=Larry W. Hurtado |pealkiri=Lord Jesus Christ: Devotion to Jesus in Earliest Christianity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2003 }}</ref> Darrell L. Bock eristab Baueri metoodilist panust tema sisulisest teesist. Bocki järgi oli väärtuslik Baueri rõhuasetus sellele, et eri piirkondade allikaid tuleb uurida nende vastavas ajaloolises kontekstis ja et [[Kirikuisa|kirikuisade]] poleemikat ei tohi [[Allikakriitika|allikakriitikata]] korrata. Samas ei tähenda see Bocki hinnangul, et Baueri sisuline tees oleks tõendatud. Allikad ei näita, et gnostilised või muud alternatiivsed rühmad oleksid esindanud kristluse algset kuju, mille hilisem kiriklik ortodoksia lihtsalt kõrvale tõrjus.<ref name="BockMissing" /> Bock osutab ka sellele, et Ehrmani enda kokkuvõte Baueri retseptsioonist sisaldab olulisi mööndusi: Baueri üksikväited on osutunud problemaatiliseks, tema argumente vaikusest on peetud liiga ulatuslikuks, proto-ortodoksia levikut on tõenäoliselt alahinnatud ja Rooma kiriku mõju ülehinnatud. Bocki hinnangul tekitab see küsimuse, miks peaks Baueri üldtees jääma kehtima, kui selle kesksed väited pole veekindlaks osutunud.<ref name="BockMissing" /> Paul A. Hartogi toimetatud kogumik ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts'' koondab kokku mitme uurija kriitika Baueri teesi kohta. Kogumik käsitleb Baueri teesi [[Apostlikud isad|apostlike isade]], gnostitsismi, juudikristluse, [[Montanism|montanismi]], usureegli, Põhja-Aafrika kristluse, Rooma kiriku ja patristilise heresioloogia kontekstis. Kogumik ei eita varakristluse mitmekesisust, kuid selle autorid peavad Baueri üldistavat teesi mitmes punktis allikaliselt ebapiisavaks või liiga lihtsustavaks.<ref name="HartogVolume">{{Raamatuviide |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015}}</ref> Baueri teesi ei peeta enam selle klassikalises tugevas kujus varakristluse arengut adekvaatselt seletavaks koondmudeliks ning selle kesksemad ajaloolised väited ei ole hilisemas uurimises kinnitust leidnud. Püsima on jäänud tema meetodiline rõhuasetus varakristluse piirkondlikule mitmekesisusele, heresioloogiliste allikate kriitilisele lugemisele ning õpetuslike vaidluste sotsiaalse ja poliitilise konteksti arvestamisele. Seevastu väited, et hiljem hereesiaks nimetatud suunad olid mitmes tähtsas piirkonnas kristluse algne või ülekaalukas vorm, varakristlusel puudus äratuntav apostlik ja normatiivne õpetuslik kese ning ortodoksia saavutas üldise positsiooni peamiselt Rooma kiriku võimu toel, on apostlike isade, usureegli, gnostitsismi, juudikristluse ning Edessa, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika ja Rooma kristluse hilisema uurimise põhjal ümber lükatud või oluliselt piiratud. Seetõttu eristatakse nüüd Baueri mõjukat küsimuseasetust ja piirkondlikku meetodit tema konkreetsest ajaloolisest rekonstruktsioonist, mis ei kajasta nüüdisaegset uurimisseisu.<ref name="TurnerPattern" /><ref name="HartogOverview" /><ref name="HartogFinal">{{Raamatuviide |autor=Paul A. Hartog |peatükk=From Völker to this Volume: A Trajectory of Critiques and a Final Reflection |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=235–247}}</ref><ref name="BockMissing" /><ref name="KosterbergerKrugerCritique" /> == Ehrmani käsitlus Baueri teesist == [[Bart D. Ehrman|Bart D. Ehrmani]] populaarsed väited varakristluse kadunud kristlustest, [[Uue testamendi apokrüüfid|apokrüüfsetest evangeeliumidest]] ja ortodoksia hilisemast võidukäigust paiknevad Baueri teesi retseptsiooniloos. Ehrman ei esitanud selles küsimuses uudset ajaloomudelit, vaid populariseeris Baueri põhimudelit ja arendas seda mõnes punktis edasi. Hartogi järgi läks Ehrman mõnes küsimuses Bauerist isegi kaugemale, väites, et proto-ortodoksia ulatus oli veel väiksem ja varakristlus veel mitmekesisem, kui Bauer oli ise julgenud arvata.<ref name="HartogBauerApostolic">{{Raamatuviide |autor=Paul A. Hartog |peatükk=Walter Bauer and the Apostolic Fathers |toimetaja=Paul A. Hartog |pealkiri=Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis |koht=Eugene |kirjastus=Pickwick Publications |aasta=2015 |leheküljed=34–59}}</ref> Uue Testamendi tekstikriitikas on Daniel B. Wallace ja teised uurijad kritiseerinud Ehrmani laiemale avalikkusele suunatud väidet, nagu õõnestaks käsikirjaliste variantide suur hulk kristliku sõnumi ajaloolist või teoloogilist usaldusväärsust. Tekstikriitika eesmärk ei ole kõigi käsikirjaliste erinevuste võrdsustamine, vaid käsikirjalise ja sisemise tõendusmaterjali kaalumise kaudu kõige tõenäolisema algse sõnastuse tuvastamine ning võimaluse korral taastamine. Wallace’i hinnangul rõhutab Ehrman variantide suurt arvukust, kuid jätab lugejale selgitamata nende tekstikriitilise kaalu. Valdav osa nendest erinevustest puudutab õigekirja, grammatilisi nüansse või muid sisulise tähenduseta teisendeid – näiteks kreekakeelse artikli lisamist pärisnime ette või sõnajärje muutusi, mis tõlkes ei avaldu. Wallace illustreerib seda näitega, et isegi lihtsat hüpoteetilist lauset nagu „Jeesus armastab Paulust” on kreeka keeles võimalik artiklite kasutamise ja sõnajärje muutmise kaudu väljendada kümnetes eri kombinatsioonides, ilma et lause põhisisu muutuks.<ref name="WallaceFoundation">{{Raamatuviide |autor=Daniel B. Wallace |peatükk=Laying a Foundation: New Testament Textual Criticism |toimetaja=Darrell L. Bock; Buist M. Fanning |pealkiri=Interpreting the New Testament Text: Introduction to the Art and Science of Exegesis |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2006 |leheküljed=33–56}}</ref><ref name="WallaceWeighing">{{Netiviide |url=https://www.biblicaltraining.org/learn/institute/nt605-textual-criticism/nt605-04-weighing-the-discrepancies |autor=Daniel B. Wallace |pealkiri=Weighing the Discrepancies |väljaandja=BiblicalTraining |vaadatud=18. juuni 2026}}</ref> Ainult väike osa tekstivariantidest (alla 1%) mõjutab teksti tähendust ja on samal ajal sellise käsikirjalise toetusega, et neid tuleb tõsiselt kaaluda algse sõnastuse võimaliku kujuna. Wallace’i järgi jätab Ehrmani käsitlus seetõttu tekstikriitikast eksitava pildi, kus lugejale jääb mulje palju ulatuslikumast ebakindlusest Uue Testamendi algse sõnastuse suhtes, kui tekstikriitiline andmestik tegelikult õigustab. Wallace’i hinnangul ei ole esitatud ühtegi olulist tekstivarianti, mis muudaks Uue Testamendi põhilisi doktriine.<ref name="WallaceGospelBart">{{Ajakirjaviide |autor=Daniel B. Wallace |pealkiri=The Gospel According to Bart: A Review Article of Misquoting Jesus by Bart Ehrman |ajakiri=Journal of the Evangelical Theological Society |köide=49 |number=2 |aasta=2006 |leheküljed=327–349}}</ref> Uue Testamendi kaanoni küsimuses on Michael J. Kruger kritiseerinud käsitlust, nagu oleks kaanon kujunenud peamiselt hilise kirikliku otsuse või võimupoliitika tulemusena. Krugeri järgi tuleb arvestada apostellikkuse, varase kirikliku kasutuse, raamatu tekstilise tunnistuse ja kristlike koguduste retseptsiooniga juba enne 4. sajandi ekspliitselt piiritletud loendeid.<ref name="KrugerCanonRevisited">{{Raamatuviide |autor=Michael J. Kruger |pealkiri=Canon Revisited: Establishing the Origins and Authority of the New Testament Books |koht=Wheaton |kirjastus=Crossway |aasta=2012}}</ref> Apokrüüfsete evangeeliumide ja „alternatiivsete kristluste” küsimuses on Bock ja C. E. Hill vaidlustanud populariseeritud käsitluse, nagu esindaksid gnostilised või apokrüüfsed tekstid kanooniliste evangeeliumidega võrreldavalt varast ja laialt tunnustatud Jeesuse-traditsiooni. Hill rõhutab, et nelja evangeeliumi kasutus oli varases kirikus palju laiem ja selgema ajaloolise tunnistusega kui hiljem kirjapandud alternatiivsete evangeeliumide oma.<ref name="HillGospels">{{Raamatuviide |autor=C. E. Hill |pealkiri=Who Chose the Gospels? Probing the Great Gospel Conspiracy |koht=Oxford |kirjastus=Oxford University Press |aasta=2010}}</ref><ref name="BockConclusion">{{Raamatuviide |autor=Darrell L. Bock |pealkiri=The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities |koht=Nashville |kirjastus=Thomas Nelson |aasta=2006 |leheküljed=200–212}}</ref> Varase kristoloogia küsimuses on Ehrmani käsitlusele vastanud Michael F. Bird, Craig A. Evans, Simon J. Gathercole, Charles E. Hill ja Chris Tilling kogumikus ''How God Became Jesus''. Eelmainitud kogumik avaldati otsese vastusena Ehrmani raamatule ''How Jesus Became God''. Need autorid vaidlustavad käsitluse, nagu oleks Jeesuse jumalikkuse tunnistamine tekkinud aeglase ja hilise arenguna. Sama uurimissuunda esindavad Martin Hengel, Larry Hurtado ja Richard Bauckham. Hengeli järgi sisaldavad Pauluse 50. aastatel kirjutatud kirjad juba traditsioonilisi vormeleid ja motiive Jeesuse identiteedi ning jumaliku staatuse kohta, väljendudes kirjakohtades nagu Rm 1:3–4, 1Kr 8:6, Gl 4:4 ja Fl 2:5–11. Selle ainestiku kujunemine ulatub tema hinnangul Pauluse 40. aastate misjonitegevusse.<ref name="HengelSchwemer">{{Raamatuviide |autor=Martin Hengel; Anna Maria Schwemer |pealkiri=Paul between Damascus and Antioch: The Unknown Years |koht=London |kirjastus=SCM Press |aasta=1997}}</ref><ref name="HowGodBecameJesus">{{Raamatuviide |autor=Michael F. Bird; Craig A. Evans; Simon J. Gathercole; Charles E. Hill; Chris Tilling |pealkiri=How God Became Jesus: The Real Origins of Belief in Jesus’ Divine Nature: A Response to Bart D. Ehrman |koht=Grand Rapids |kirjastus=Zondervan |aasta=2014 |leheküljed=13–14}}</ref> Sama ajaraami kohta on Hengel märkinud, et Jeesuse surma ja [[Paulus|Pauluse]] [[Pauluse kirjad|kirjades]] nähtava arenenud kristoloogia vaheline aeg on sedavõrd lühike, et arengut tuleb nimetada hämmastavaks, ning et vähem kui kahe aastakümne jooksul toimus kristoloogias rohkem kui järgneva seitsme sajandi jooksul.<ref name="HengelBetweenJesusPaul">{{Raamatuviide |autor=Martin Hengel |pealkiri=Between Jesus and Paul: Studies in the Earliest History of Christianity |koht=Philadelphia |kirjastus=Fortress Press |aasta=1983 |leheküljed=39–40}}</ref><ref name="HowGodBecameJesus" /> Varaseim säilinud kristlik andmestik ei ühildu hüpoteesiga, mille järgi Jeesuse jumalikkuse tunnistamine kujunes välja aeglase, mitme põlvkonna jooksul toimunud legenditaolise arenguna. Bauckhami järgi on 1Kr 8:6 puhul tegemist Pauluse ümbersõnastusega juudi usutunnistusest ehk Shemast, milles Jeesus kaasatakse Iisraeli ainsa Jumala ainulaadsesse identiteeti.<ref name="BauckhamJesusGod">{{Raamatuviide |autor=Richard Bauckham |pealkiri=Jesus and the God of Israel: God Crucified and Other Studies on the New Testament’s Christology of Divine Identity |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2008 |leheküljed=210–217}}</ref> Hurtado järgi ei olnud Jeesuse austamine jumalikus staatuses hiline kiriklik konstruktsioon, vaid varane nähtus [[Juudakristlus|juudikristlikes]] ringkondades.<ref name="HurtadoLordJesus" /> Varase ülestõusmisusu ja kristoloogia ajastamisel on keskse tähtsusega 1Kr 15:3–7 sisalduv Pauluse-eelne usuvormel. James Ware’i järgi valitseb uurijate seas sisuliselt üksmeel, et vähemalt salmides 3b–5 säilinud vormel pärineb Pauluse apostellikule tegevusele eelnenud traditsioonist ning jõudis temani kahe kuni viie aasta jooksul pärast selle aluseks olevaid sündmusi. James D. G. Dunn dateeris pärimuse kahe või kolme aasta ning skeptiline Gerd Lüdemann hiljemalt kolme aasta kaugusele Jeesuse surmast. Ka Ehrman ise paigutab selle 30. aastate algusse, ligikaudu aasta või paari kaugusele Jeesuse surmast. [[Gary R. Habermas|Gary R. Habermase]] ulatuslik uurimisseisu dokumentatsioon näitab, et vormeli Pauluse-eelne ja erakordselt varane päritolu ei ole ühe konfessionaalse koolkonna seisukoht, vaid seda tunnistavad väga erinevate ajalooliste ja teoloogiliste järeldustega uurijad. Vormel tunnistab, et Jeesuse surma mõisteti juba algusest peale lunastavana, teda tunnistati Kristuseks, tema matmist ja ülestõusmist kuulutati pühade kirjade täideminemisena ning tema ilmumisi seostati Jeruusalemma juhtivate apostlitega. Salmi 11 järgi kuulutas Paulus sedasama, mida kuulutasid ka temast varasemad apostlid. Nii varane ja ühine pärimus ei sobitu hüpoteesiga, mille järgi usk ülestõusmisesse ja Jeesuse ülendatud messiaanlik staatus kujunesid alles mitme põlvkonna jooksul toimunud legenditaolise arengu tulemusena. Koos Rm 1:3–4, 1Kr 8:6, Fl 2:6–11 ja Jeesusele osutatud varase kultusliku austusega kuulub see esimese kristliku põlvkonna kõrge kristoloogia tõendusmaterjali hulka.<ref name="WareFormula">{{Ajakirjaviide |autor=James P. Ware |pealkiri=The Resurrection of Jesus in the Pre-Pauline Formula of 1 Cor 15.3–5 |ajakiri=New Testament Studies |köide=60 |number=4 |aasta=2014 |leheküljed=475–498}}</ref><ref name="DunnJesusRemembered">{{Raamatuviide |autor=James D. G. Dunn |pealkiri=Jesus Remembered |sari=Christianity in the Making |köide=1 |koht=Grand Rapids |kirjastus=Eerdmans |aasta=2003 |leheküljed=854–857, 864}}</ref><ref name="LudemannResurrection">{{Raamatuviide |autor=Gerd Lüdemann |pealkiri=The Resurrection of Jesus: History, Experience, Theology |koht=Minneapolis |kirjastus=Fortress Press |aasta=1994 |leheküljed=38}}</ref><ref name="EhrmanEarlyCreed">{{Raamatuviide |autor=Bart D. Ehrman |pealkiri=How Jesus Became God: The Exaltation of a Jewish Preacher from Galilee |koht=New York |kirjastus=HarperOne |aasta=2014 |leheküljed=138–140}}</ref><ref name="HabermasScholarly">{{Raamatuviide |autor=Gary R. Habermas |pealkiri=On the Resurrection, Volume 3: Scholarly Perspectives |toimetaja=Benjamin C. F. Shaw |koht=Brentwood |kirjastus=B&H Academic |aasta=2025 |peatükk=Early Proclamation, Creeds, and Acts}}</ref><ref name="HurtadoLordJesus" /><ref name="BauckhamJesusGod" /> == Valitud teosed == * ''Mündige und Unmündige bei dem Apostel Paulus'' (1902) * ''Der Apostolos der Syrer in der Zeit von der Mitte des 4. Jahrhunderts bis zur Spaltung der syrischen Kirche'' (1903) * ''Das Leben Jesu im Zeitalter der neutestamentlichen Apokryphen'' (1909) * ''Die katholischen Briefe des Neuen Testaments'' (1910) * ''Das Johannesevangelium'' (1912) * ''Die Briefe des Ignatius von Antiochia und der Polykarpbrief'' (1920) * ''Die apostolischen Väter'' (1923) * ''Griechisch-deutsches Wörterbuch zu den Schriften des Neuen Testaments und der übrigen urchristlichen Literatur'' * ''Rechtgläubigkeit und Ketzerei im ältesten Christentum'' (1934) == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Bauer, Walter. ''Orthodoxy and Heresy in Earliest Christianity''. Toim. Robert A. Kraft ja Gerhard Krodel. Philadelphia: Fortress Press, 1971. * Bock, Darrell L. ''The Missing Gospels: Unearthing the Truth Behind Alternative Christianities''. Nashville: Thomas Nelson, 2006. * Hartog, Paul A., toim. ''Orthodoxy and Heresy in Early Christian Contexts: Reconsidering the Bauer Thesis''. Eugene: Pickwick Publications, 2015. * Köstenberger, Andreas J.; Kruger, Michael J. ''The Heresy of Orthodoxy: How Contemporary Culture’s Fascination with Diversity Has Reshaped Our Understanding of Early Christianity''. Wheaton: Crossway, 2010. * Robinson, Thomas A. ''The Bauer Thesis Examined: The Geography of Heresy in the Early Christian Church''. Lewiston: Edwin Mellen Press, 1988. * Turner, H. E. W. ''The Pattern of Christian Truth: A Study in the Relations between Orthodoxy and Heresy in the Early Church''. London: A. R. Mowbray, 1954. [[Kategooria:Saksa teoloogid]] [[Kategooria:Saksa filoloogid]] [[Kategooria:Leksikograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1960]] ema44rlr2mdlcd73h1r6ku0pgt773n4 0 717542 7193374 7187000 2026-07-15T11:38:41Z Laas 2097 artikkel täendatud 7193374 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajaloolisest sisepõlemismootoriga luksusautost; uute elektriliste linnamaasturite kohta vaata artikleid [[Buick Electra E4]] ja [[Buick Electra E5]]}} {{Auto | nimi = Buick Electra | pilt = 1967 Buick Electra 225 Custom 4-door hardtop, front left, 06-14-2024.jpg | pildiallkiri = Kolmanda põlvkonna Buick Electra 225 (1967) | tootja = [[Buick]] | emafirma = [[General Motors]] | tootmine = 1959–1990 | eelkäija = [[Buick Roadmaster]]<br>[[Buick Super]]<br>[[Buick Limited]] | järeltulija = [[Buick Park Avenue]]<br>[[Buick Roadmaster]] (Estate) | klass = [[Luksusauto|Suurklass / Luksusauto]] (Full-size luxury car) | keretüüp = 2-ukseline sedaan, 2-ukseline kupee, 2-ukseline kabriolett, 4-ukseline sedaan, 5-ukseline universaal | paigutus = eesmootor, tagavedu (1959–1984)<br>eesmootor, esivedu (1985–1990) | platvorm = GM C-platform (1959–1990) | mootor = 6,6 L – 7,5 L V8 (bensiin, 1959–1976)<br>4,1 L V6 – 6,6 L V8 (bensiin, 1977–1984)<br>5,7 L V8 (diisel, 1978–1985)<br>3,0 L – 3,8 L V6 (bensiin, 1985–1990) | ülekanne = 2-käiguline Dynaflow automaat<br>3-käiguline TH-400 automaat<br>4-käiguline TH-200-4R automaat<br>4-käiguline 4T60 automaat | teljevahe = 2814–3213 mm | pikkus = 4991–5800 mm | laius = 1840–2030 mm | kõrgus = 1380–1450 mm | kaal = 1500–2100 kg }} '''Buick Electra''' on luksuslik suure klassi sõiduauto (''full-size luxury car''), mida tootis aastatel 1959–1990 Ameerika Ühendriikide autotootja [[Buick]] (kontserni [[General Motors]] tütarettevõte). Sõiduk toodi turule ajalooliste mudelite [[Buick Roadmaster]], Super ja Limited asendajana ning see oli kogu oma tootmistsükli vältel brändi kõige luksuslikum lipulaev. Pikalt ehitati Electrat tagaveolisele suurele [[General Motorsi C-platvorm]]ile (GM C-platform). Kütusekriiside ja turumuutuste tõttu läbis mudel kaks suurt mõõtmete vähendamist (''downsizing''): esmalt 1977. aastal (säilitades tagavedu) ning seejärel radikaalselt 1985. aastal, mil auto muudeti esiveoliseks kandevkerega mudeliks. Electra tootmine lõpetati 1990. aastal (1991. mudeliaastaks). Sedaankerega mudelite otseseks järeltulijaks sai senisest luksuslikumast varustustasemest eraldiseisvaks mudeliks kujundatud [[Buick Park Avenue]] ning universaale hakkas asendama uue põlvkonna tagaveoline [[Buick Roadmaster]] (Estate). Aastal 2024 võttis Buick ajaloolise nime uuesti kasutusele Hiina ja Põhja-Ameerika turule mõeldud täiselektriliste linnamaasturite Electra-seeria (nt E4 ja E5) kujul.<ref>{{cite web|title=An Electrifying Future Ahead {{!}} Discover Buick|url=https://www.buick.com/discover/news/electric-vehicle-future}}</ref> == Põlvkonnad == * '''Esimene põlvkond (1959–1960):''' Debüteeris täiesti uue disainikeele ja Harley Earli loodud hiiglaslike tagatiibadega. Baasmootoriks oli 6,6-liitriline Wildcat V8 võimsusega 242 kW (325 hj). * '''Teine põlvkond (1961–1964):''' Disaini muudeti tagasihoidlikumaks ja tagatiibu kärbiti märgatavalt. Mudelivaliku tippu kuulus esinduslik Electra 225, mille number tähistas auto ligikaudset pikkust tollides (225 tolli ehk u 5,7 meetrit). * '''Kolmas põlvkond (1965–1970):''' Auto sai voolujoonelisema n-ö pudeliajakujulise (''coke bottle'') külgprofiili. 1967. aastal asendati vana Wildcat-mootor uue 7,0-liitrise V8-mootoriga, mis arendas võimsust 268 kW (360 hj). * '''Neljas põlvkond (1971–1976):''' Need olid ajaloo kõige suuremad ja raskemad Electrad. Auto sai uue 7,5-liitrise (455 cu in) V8-mootori, mille maksimaalne võimsus oli algselt 276 kW (370 hj). Seoses karmistuvate heitgaasinormide ja kütusekriisiga langes mootorite reaalne võimsus järgnevate aastate jooksul oluliselt. * '''Viies põlvkond (1977–1984):''' Esimene suur mõõtmete vähendamine. Auto muutus pea 30 cm lühemaks ja ligi 400 kg kergemaks, kuid salongiruum jäi peaaegu sama avaraks. Jõuallikate valikusse lisandusid väiksemad bensiinimootorid ja esmakordselt ka kurikuulus 5,7-liitrine Oldsmobile'i diiselmootor võimsusega 93 kW (125 hj). * '''Kuues põlvkond (1985–1990):''' Üleminek esiveolisele platvormile, ristiasetusega mootoritele ja kandevkerele. Auto pikkus vähenes veel ligi 60 cm. Peamiseks mootoriks kujunes ülitöökindel 3,8-liitriline Buick V6, mis arendas võimsust vahemikus 112 kW kuni 123 kW (150–165 hj). Selles põlvkonnas sai alguse "Park Avenue" mudelinimi iseseisva tippversioonina. == Põlvkonnad galeriis == <gallery mode="packed" heights="130"> Buick Wasen (cropped).jpg|Esimese põlvkonna sedaan (1959–1960) 1961 Buick Electra 225 Riviera sedan in Desert Fawn, front right.jpg|Teise põlvkonna Electra 225 Riviera sedaan (1961–1964) 1965 Buick Electra 225 (25674105731) (cropped).jpg|Kolmanda põlvkonna mudel (1965–1970) Nationale oldtimerdag Zandvoort 2010, 1972 BUICK ELECTRA 225 AM-97-30 (cropped).JPG|Neljanda põlvkonna ülisuur Electra 225 (1971–1976) 1979 Buick Electra Park Avenue (30557055272) (cropped).jpg|Viienda põlvkonna lühendatud Electra Park Avenue (1977–1984) Buick-Electra-Park-Avenue-2.jpg|Kuuenda põlvkonna esiveoline Electra (1985–1990) </gallery> == Vaata ka == * [[Buick Roadmaster]] * [[Buick Park Avenue]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Buick|Electra]] [[Kategooria:Luksusautod]] [[Kategooria:Sõiduautomudelid]] tdyq9kwbz7v91a8jafe6n6tqtowk46g 0 717814 7193178 7181324 2026-07-15T04:12:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7193178 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | pilt = Iliman Ndiaye France v Senegal 16 June 2026-243.jpg | pildisuurus = 220px | medalid = {{MedalVõistlus|[[Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|Aafrika rahvaste karikavõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2025. aasta Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis|2025]]|}} }} '''Iliman Cheikh Baroy Ndiaye''' (sündinud [[6. märts]]il [[2000]] [[Rouen]]is) on [[Prantsusmaa]]l sündinud [[Senegal]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Everton FC|Everton]] ja [[Senegali jalgpallikoondis]]es. Ta kuulus noorena Prantsusmaa, Senegali ja Inglismaa klubidesse. 2019. aasta augustis sõlmis ta lepingu Inglismaa klubiga [[Sheffield United]]. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta Inglismaa kõrgliigas 14. märtsil 2021 mängus [[Leicester City]] vastu. Sheffield Unitedi põhikoosseisu kuulus Ndiaye aastatel 2021–2023, mil ta mängis Sheffield Unitediga Inglismaa esiliigas. Hooajal 2022/23 lõi ta liigas 14 väravat ning valiti liigahooaja sümboolsesse koosseisu ja Sheffield Unitedi aasta parimaks mängijaks. Hooajal 2023/24 mängis ta Prantsusmaa kõrgliigaklubis [[Marseille Olympique]]. 2024. aasta juulis naasis ta Inglismaale, kui sõlmis viieaastase lepingu Evertoniga. 3. novembril 2025 lõi ta Inglismaa kõrgliigas [[Sunderland AFC|Sunderlandi]] vastu värava, mis valiti Evertoni hooaja parimaks väravaks.<ref name=":02">{{Cite web |date=23 May 2026 |title=Garner Scoops Everton Awards Double |url=https://www.evertonfc.com/news/2026/may/21/garner-scoops-everton-awards-double/ |access-date=23 May 2026 |website=Everton Football Club}}</ref> Senegali jalgpallikoondises debüteeris Ndiaye 4. juunil 2022 Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängus [[Benini jalgpallikoondis|Benini]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 24. märtsil 2023 Aafrika rahvaste karikavõistluste valikmängus [[Mosambiigi jalgpallikoondis|Mosambiigi]] vastu.<ref>[https://www.transfermarkt.com/iliman-ndiaye/nationalmannschaft/spieler/623570/verein/3499/plus/0 Iliman Ndiaye - National team]. Vaadatud 26.6.2026</ref> Tema isa on Senegali päritolu ja ema prantslanna.<ref>{{Cite web|url=http://www.seneweb.com/blogs/dakartimes/le-futur-lionel-messi-est-t-il-senegalais_b_4.html|title=Le futur Lionel Messi est-t-il Sénégalais ? &#124; Seneweb Blogs|date=14 March 2021|website=dakartimes|access-date=2026-06-26|archive-date=2025-01-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20250123142305/https://www.seneweb.com/blogs/dakartimes/le-futur-lionel-messi-est-t-il-senegalais_b_4.html|url-status=dead}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.evertonfc.com/teams/Men/ilimanndiaye Profiil Everton FC kodulehel] {{Everton FC mängijad}} {{FIFA World Cup 2022 Senegali koondis}} {{FIFA World Cup 2026 Senegali koondis}} {{JÄRJESTA:Ndiaye, Iliman}} [[Kategooria:Senegali jalgpallurid]] [[Kategooria:Sheffield United FC mängijad]] [[Kategooria:Marseille Olympique'i jalgpallurid]] [[Kategooria:Everton FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:The Championshipi mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] n8rf07oz9z9hitvcsdvk4uqd4w1ep2m 0 717819 7193000 7191193 2026-07-14T16:10:27Z Kuriuss 38125 7193000 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Infokast muusik | nimi = Dick Wagner | pilt = Dick Wagner.png | pildiallkiri = Wagner 2012. aastal | sünninimi = Richard Allen Wagner | sünniaeg = 14. detsember 1942 | sünnikoht = [[Oelwein]], [[Iowa]], USA | surmaaeg = 30. juuli 2014 (71-aastane) | surmakoht = [[Phoenix]], [[Arizona]], USA | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[acid rock]]'', ''[[heavy metal]]'', ''[[shock rock]]'' | amet = muusik, laulukirjutaja, produtsent, kirjanik | pill = kitarr, laul | tegev = 1964–2014 }} '''Richard Allen Wagner''' (14. detsember 1942 – 30. juuli 2014) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] [[Rokkmuusika|rokkkitarrist]], laulukirjutaja ja kirjanik. Ta on tuntud eelkõige [[Alice Cooper]]i, [[Lou Reed]]i ja [[Kiss]]iga tehtud koostöö järgi. Ta oli ka oma [[Michigan]]is tegutsevate bändide Frost ja Bossmen solist. == Esinemiskarjäär == Wagner sündis [[Iowa|Iowa osariigis]] Oelweinis, kasvas üles Owosso piirkonnas Michiganis ja lõpetas Waterford Townshipi keskkooli 1961. aastal. Tema esimene bänd, Bossmen, oli [[Detroit]]is populaarne ning Wagneri laule "Baby Boy", "You're the Girl for Me" ja teisi mängiti raadios. Wagner moodustas oma järgmise bändi, The Frost, koos Donny Hartmani, Bobby Riggi ja Gordy Garrisega 1960. aastate lõpus ning kogus Michiganis märkimisväärse fännibaasi. Bändis oli kaks soolokitarristi – Wagner ja Hartman. Bänd andis Vanguard Recordsi alt välja kolm stuudioalbumit: 1969. aasta "Frost Music" ja "Rock and Roll Music" ning 1970. aastate "Through the Eyes of Love". Wagner oli Frosti peamine laulukirjutaja, arranžeerija ja laulja. Nende ''live-''esinemised meelitasid kohale suurel hulgal noori fänne kogu piirkonnas. 1972. aastal kolis Wagner [[New Yorgi osariik|New Yorki]] ja moodustas lühiajalise bändi Ursa Major. Bändis olid klahvpillidel [[Billy Joel]] ja trummidel Rick Mangone. Kuna Billy Joel pidi isiklikel põhjustel bändist lahkuma, asendas Wagner ta endise Amboy Dukesi bassistiga Greg Aramaga. Nad andsid [[Power-trio|''power''-triona]] välja ühe murrangulise ja tunnustatud omanimelise stuudioalbumi. Bänd käis turneedel üle riigi [[Jeff Beck|Jeff Becki]] ja seejärel Alice Cooperiga. 1973. aastal värbas produtsent Bob Ezrin Wagneri koos Steve Hunteriga Lou Reedi bändi. Wagner ja Hunter olid kitarristid Reedi süngel ja vastuolulisel kolmandal soolostuudioalbumil "Berlin" (1973). Varsti pärast seda liitusid Wagneri ja Hunteriga Prakash John, Pentti Glan (Whitey) ja Ray Colcord Reedi "Rock 'n' Roll Animal" turneel. Bändijuhi ja arranžeerijana võttis Wagner Reedi varased laulud, mis olid [[The Velvet Underground|Velvet Undergroundis]] salvestatud, ning arranžeeris need kontserdilava jaoks. Uued arranžeeringud hülgasid varasema Reedi bändi loodud pingevaba kõla ning tõid Reedile esimese kuldplaadi. Bänd käis koos Reediga rahvusvahelisel turneel, mille tulemuseks oli album "Rock 'n' Roll Animal" (1974), mis salvestati New Yorgi Muusikaakadeemia (New York Academy of Music) kontserdil 1973. aasta detsembris. Ajakirja Guitar Worldi lugejad hindasid Hunteri/Wagneri soolod "Sweet Jane'i" 1973. aasta ''live''-versioonil 100 kõigi aegade parima kitarrisoolo hulgas 81. kohale.<ref>{{Cite web|url=http://guitar.about.com/library/bl100greatestg.htm|title=Guitar World 100 Greatest Guitar Solos|website=About.com|access-date=2010-03-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20111004080557/http://guitar.about.com/library/bl100greatestg.htm|archive-date=October 4, 2011}}</ref> Wagner kohtus Alice Cooperiga, kui ta mängis bändis The Frost. Produtsent Bob Ezrin tõi nii Wagneri kui ka Steve Hunteri stuudiosse, et nad mängiksid kitarri Alice Cooperi varastel albumitel. Wagner oli juba osalenud bändi viiendal stuudioalbumil "School's Out" (1972), eelkõige mängides meeldejäävat kitarrisoolot laulus "My Stars". Wagner jätkas soolokitarri mängimist (mõnikord ilma ametliku tunnustuseta) kõigil järgnevatel Alice Cooperi bändialbumitel, kuni algse bändi laialiminekuni. Kui algse Alice Cooperi bändi liikmed läksid 1974. aastal lahku, ühines Wagner ametlikult Alice Cooperiga ning temast sai tema peamine kaasautor, kitarrist ja bändijuht. Koos kirjutasid nad oma esimese kontseptuaalalbumi "Welcome to My Nightmare". Bob Ezrini produtseeritud album ilmus 1975. aastal. "Nightmare Tour" sai tolle aja suurimaks ja pikimaks rokkturneeks. ''Live''-esinemisel osalesid ka Wagneri ja Hunteri juhtkitarristid, mis jäädvustati samanimelisse filmi. Filmist tehti telesaade, mis ilmus hiljem 1976. aastal videokassetil. Maailmaturnee hõlmas 18 kuu jooksul enam kui 120 linna. Wagner jätkas laulukirjutamist ja kitarri mängimist ka teistel Cooperi albumitel, sealhulgas "Goes to Hell" (1976), "The Alice Cooper Show" (1977), "Lace and Whiskey" (1977), "From the Inside " (1978; autoriteks Alice Cooperi, Dick Wagneri ja Bernie Taupini meeskond), "Zipper Catches Skin" (1982), "DaDa" (1983) ja "Hey Stoopid" (1991). Produtsent Bob Ezrini soovitusel panustas Wagner kitarripartiisid [[Kiss|Kissi]] üliedukale neljandale stuudioalbumile [[Destroyer|"Destroyer"]] (1976) {{Ndash}} see oli esimene Kissi album, kus osalesid silmapaistvad välismuusikud. Kuigi nime pole mainitud, asendas Wagner Ace Frehleyt kitarristina lugudes "Flaming Youth" (ainult kitarripalad) ja "Sweet Pain" (kitarrisoolo), mängides samal ajal ka akustilist kitarri ballaadis "Beth". Ühe Bob Ezrin poolt sageli palgatud sessioonmuusikuna 1970.–1980. aastatel jätkas Wagner oma muusikaliste (ja mõnel juhul ka laulukirjutamise) oskuste panustamist albumitel, sealhulgas [[Peter Gabriel|Peter Gabrieli]] samanimelisel soolodebüütalbumil (1977), [[Air Supply|"Air Supply"]], [[Aerosmith|Aerosmithi]] [[Get Your Wings|"Get Your Wings"]] (1974; Wagner mängis kitarrisoolosid lugudel "Same Old Song and Dance" ja "Train Kept A-Rollin'", viimasel koos Steve Hunteriga),<ref>{{Cite web|url=http://www.wagnermusic.com/discography.htm|title=The Official Dick Wagner Website|website=Wagnermusic.com|access-date=August 29, 2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20180929211838/http://www.wagnermusic.com/discography.htm|archive-date=September 29, 2018}}</ref> [[Hall & Oates|Halli ja Oatesi]] "Along the Red Ledge" (1978), Kissi [[Revenge|"Revenge"]] (1992) ning Burton Cummingsi "Dream of a Child" (1978). Wagner produtseeris ja kirjutas kaasa laule Mark Farneri soolodebüüdile ning kahele albumile "The Rocky Horror Picture Show" staarile [[Tim Curry|Tim Curryle]] ja teistele. 1978. aastal andis Wagner välja soolostuudioalbumi "Richard Wagner", mille produtsent oli Bob Ezrin ja mis ilmus [[Atlantic Records|Atlantic Recordsi]] kaudu. Albumi pealkiri tekitas segadust nii plaadipoodides kui ka [[Diskor|DJ-de]] seas, kes paigutasid selle plaadi klassikalise muusika riiulisse, kuna eeldati, et tegemist on 19. sajandi [[Richard Wagner|samanimelise klassikalise muusika heliloojaga]]. == Tunnustus laulukirjutamises == Üks Wagneri tuntumaid laule on "Only Women Bleed". Laul "Movin' On" oli kirjutatud, kui Wagner oli Frostis, kuid Wagner ei olnud sõnadega rahul ega avaldanud seda. Pärast Alice Cooperiga koostöö alustamist mängis Wagner selle laulu talle ette. Alice'il oli juba olemas pealkiri laulule, mida ta oli tahtnud kirjutada. Cooper ja Wagner kirjutasid uued sõnad ja salvestasid need Cooperi debüütsooloalbumile "Welcome to My Nightmare", säilitades põhiriffi ja vokaalmeloodiad. Laul edastas sõnumi [[Lähisuhtevägivald|koduvägivalla]] vastu. Alates esmaesitusest 1975. aastal on laulu "Only Women Bleed" kaverdanud üle 30 artisti, sealhulgas [[Tina Turner]], [[Etta James]], [[Guns N' Roses]], [[Lita Ford]], Carmen McRae ning [[Tori Amos]].<ref>{{Cite web|url=https://archive.org/details/InterviewWithGuitiarstDickWagner2010-10-17|title=Interview with Guitarist Dick Wagner 2010-10-17 : Outsight Radio Hours : Free Download & Streaming : Internet Archive|website=Archive.org|date=October 17, 2010|access-date=November 27, 2014}}</ref> Pärast lugu "Only Women Bleed" kirjutas Wagner koos Alice Cooperiga hittballaade, näiteks "I Never Cry", "You and Me" ja "How You Gonna See Me Now" (viimase autorid on Cooper, Wagner ja Bernie Taupin). Teised laulud, mille Wagneri kaasautoriks oli, tõid talle avaliku tunnustuse laulukirjutajana. Esmalt "Shine Silently" koos Nils Lofgreniga, kes esitas selle algselt oma viiendal soolostuudioalbumil "Nil" (1979), seejärel Ringo Starr & His All-Starr Bandi 1990. aasta samanimelisel esimesel ''live''-albumil. Wagneri ja Rob Hegeli kirjutatud lugu "Just as I Am" jõudis [[Air Supply]] edetabelis 20 parima hulka. Produtsent Bob Ezrini palvel lendas Wagner Torontosse ja salvestas kitarripartiid seitsmele Air Supply stuudioalbumi loole, mis sisaldas ka seda lugu. Teine võimas ballaad "I Might As Well Be on Mars", taas Alice Cooperiga, ilmus Cooperi kaheteistkümnendal soolostuudioalbumil "Hey Stoopid" (1991). Ezrin produtsendina tegi Wagner 1989. aastal koostööd Tim Curryga mitme loo loomisel Curry esimesele sooloalbumile "FEARLESS", millel kõlas ka Michael Kameni muusika. Tähelepanuväärne oli Wagneri soolotöö Curry laulus "SOS" ning teised lood, mis näitavad tema laulukirjutamise oskust. Need laulud ulatusid Wagneri rokk-CV-st kaugemale, olles sageli sama südamlikud, kui mitte nii mõjukad kui "Only Women Bleed" või "Remember the Child". "Remember the Child" on üks lauludest, mille üle Wagner oli kõige uhkem. See laul käsitleb laste väärkohtlemist ning laulusõnad ja meloodia on lapse vaatenurgast, mis seega edastavad täiskasvanutele võimsa ja liigutava sõnumi, et laps mäletab igavesti oma lapsepõlve armastust või väärkohtlemist. [[New York Timesi bestsellerid|New York Timesi bestsellerite]] autor John Bradshaw valis "Remember the Child" oma auhinnatud PBS-i telesaate "Homecoming: Reclaiming and Healing Your Inner Child" tunnuslauluks. Bradshaw kutsus Wagneri endaga üleriigilisele turneele, et esitada seda laulu kui tervendavat muusikapala tuhandetele inimestele, kes osalesid Bradshawi loengutel ja seminaridel. Psühhiaatrid ja psühholoogid on seda laulu kasutanud vahendina, et äratada emotsioone patsientides, kes ei suuda oma tundeid väljendada. 1996. aastal kutsus Saginaw Bay sümfooniaorkestri dirigent Leo Najar Wagneri esinema koos orkestriga kahe ja poole tunni pikkusel kontserdil oma lauludega. Wagner pani kontserdile pealkirjaks "The Remember the Child Concert", millega koguti oma Remember the Child fondi kaudu raha Kesk-Michigani laste väärkohtlemisega tegelevatele organisatsioonidele. == Hilisem elu ja karjäär == Wagner kolis 2005. aastal [[Phoenix|Phoenixisse Arizonasse]], kus ta kirjutas koos Alan Gordoniga uut stuudioalbumit ("Happy Together, Celebrate"). 2007. aastal kirjutas ta artist Wednesdayle laule tema debüütstuudioalbumile "Torch Rock", mis ilmus tema sõltumatu plaadifirma Desert Dreams Records alt. Tänu Wagneri karjääristrateegi ja pressiesindaja Al Gomesi pingutustele lisas The Recording Academy Wagneri produtseeritud Wednesday stuudioalbumi ametlikule hääletussedelile 52. Grammy auhindade kategooriates "Aasta parim laul" ("Record of the Year") ja "Parim naisvokalisti ''pop''-esitus" ("Best Female Pop Vocal Performance"). Kolm aastat hiljem aitas Gomes kaasa sellega, et Wagneri ja tema laulukirjutajapartneri Alice Cooperi loo "Something to Remember Me By" (2011. aasta albumilt "Welcome 2 My Nightmare") pääseks 55. Grammy auhindade hääletusele kategooriates "Parim rokiesitus" ("Best Rock Performance") ja "Parim rokklaul" ("Best Rock Song"). 2007. aastal oli Noble Savage Productionsi tootmises film "Rock and Roll Animals", mis käsitles Dick Wagneri ja Steve Hunteri loomingut. Filmis olid intervjuud, kus Alice Cooper räägib Dick Wagneri palkamisest ning temaga koos muusika kirjutamisest, lisaks ka parimate kitarristide värbamisest oma bändi. Intervjueeriti ka Alice Cooper Bandi klahvpillimängijat Fred Mandelit. Film ei saanud kunagi valmis, kuid klipid on [[YouTube|YouTube'is üleval]]. 2006. aastal tegi Wagner koostööd Itaalia rokklaulja Chris Catenaga, kus nad salvestasid [[Jack Bruce|Jack Bruce'i]] ja Pete Browni kuulsa rokklaulu "Theme for an Imaginary Western" kaverversiooni. See ilmus Itaalia laulja kolmandal stuudioalbumil umbes 2015. aastal. 2007. aastal tabasid Wagnerit [[Müokardi infarkt|südameatakk]] ja [[insult]]. Pärast seda, kui ta elumärkideta saabus Scottsdale'i haiglasse, veetis ta kaks nädalat koomas, ärgates halvatud vasaku käega. Sel ajal kui ta taastus südameatakist, jätkas Wagner laulude kirjutamist ning hakkas kirja panema ka oma memuaare, millest sai lõpuks tema raamat "Not Only Women Bleed" (2011). Kui ta oli südameatakist ja insuldist aeglaselt taastumas, ilmnesid Wagneril ebatavalised sümptomid nagu raskused kõndimise ja keskendumisega, tasakaalukaotus ning [[dementsus]], mis ohustasid tema muusikakarjääri ja elu. 2011. aastal diagnoositi Wagneri normaalõhu hüdrotsefaalia (NRH) – dementsuse tüüp, mis mõjutab muuhulgas peenmotoorikat ja kõnnakut. 2011. aasta lõpus, pärast edukat operatsiooni Barrowi neuroloogiahaiglas Phoenixis Arizonas, suutis Wagner märkimisväärselt paraneda, taastades tagasi peaaegu kogu oma osavuse, mille ta oli haiguse edenemise käigus kaotanud.<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. jaanuar 2013 |pealkiri=Rock Star with 'curable' dementia nearly loses career |url=http://gma.yahoo.com/rock-star-curable-dementia-nearly-loses-career-005311950--abc-news-health.html |vaadatud=27. novembril 2014 |väljaanne=Gma.yahoo.com}}</ref> 2008. aastal valiti Wagneri endine bänd The Frosti Michigani rokkmuusika legendide veebipõhisesse kuulsuste halli. Bändi versioon Wagneri laulust "Mystery Man" valiti Michigani legendaarseks lauluks 2009. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Home |url=http://www.michiganrockandrolllegends.com |vaadatud=31. juulil 2014 |väljaanne=Michiganrockandrolllegends.com}}</ref> Ta jätkas paranemist peaaegu surmaga lõppenud südameatakist ning salvestas koos oma pikaajaliste koostööpartneri Steve Hunteriga nimetu singli Wednesdayle. Wagner andis 2009. aasta oktoobris Desert Dreams Recordsi alt välja uue soolostuudioalbumi "Full Meltdown". Album sisaldab 15 kadunud ja äsjaavastatud laule, mida Wagner salvestas aastatel 1979–1995. Ta oli ka bändi Warsaw Pact ja sõltumatu artisti Brandon Bullardi produtsent ning mõlemad andsid muusikat välja 2010. aasta alguses. Wagner lõi koos Alice Cooperi ja Briti ''[[funk]]''-rokkbändiga Velvet Hearts heliriba ''[[Indie film|indie]]''-õudusfilmile "Silas Gore, A Film Trilogy" (2010).<ref>{{Netiviide |pealkiri=ALICE COOPER, DICK WAGNER Music Featured In Horror Film 'Silas Gore' |url=http://www.roadrunnerrecords.com/blabbermouth.net/news.aspx?mode=Article&newsitemID=143292 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100728070340/http://www.roadrunnerrecords.com/blabbermouth.net/news.aspx?mode=Article&newsitemID=143292 |arhiivimisaeg=28. juuli 2010 |vaadatud=27. novembril 2014 |väljaanne=Blabbermouth.net}}</ref> Sarnaselt oma originaalteosele Alice Cooperi debüütsooloalbumil "Welcome to My Nightmare" osales Wagner ka kitarrisoologa albumi "Welcome 2 My Nightmare" (2011) viimases loos "The Underture". See lugu esindab instrumentaalversioone mitmest laulust mõlemalt albumilt. 2010. aastal tunnustas Gibson kitarriste Dick Wagneri ja Steve Hunteri kahe kohaga kõigi aegade 50 parima kitarrisoolo edetabelis ("Top 50 Guitar Solos of All Time") – 25. kohal lauluga "Intro to Sweet Jane" (Lou Reed) ja 41. kohal lauluga "Train Kept A Rollin'" (Aerosmith). 2012. aastal avaldas Gibson albumi "Riff This Way: Aerosmith's Top 10 Riff-Heavy Tracks", kus Dick Wagner saavutas kaks võidukat kitarrisoolot: esikoha parima Aerosmithi kitarrisoolo eest laulus "Same Old Song and Dance" ja neljanda koha tema sooloesituse eest koos Steve Hunteriga laulus "Train Kept A Rollin'". Wagner on võitnud mitmeid BMI laulukirjutaja auhindu (BMI Songwriter awards) ja muid rahvusvahelisi muusikaauhindu ning tema looming on ilmunud albumitel, mis on teeninud üle 35 kuld- ja plaatinaplaadi. Wagneri memuaarid "Not Only Women Bleed, Vignettes from the Heart of a Rock Musician" ilmus 2011. aastal,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dick Wagner on Outsight Radio Hours |url=https://archive.org/details/DickWagnerOnOutsightRadioHours |vaadatud=2. detsembril 2012 |väljaanne=Archive.org}}</ref><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=NOT ONLY WOMEN BLEED, Vignettes from the Heart of a Rock Musician |url=https://www.amazon.com/WOMEN-BLEED-Vignettes-Heart-Musician-ebook/dp/B006RMRN28 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131106015933/http://www.amazon.com/WOMEN-BLEED-Vignettes-Heart-Musician-ebook/dp/B006RMRN28 |arhiivimisaeg=6. november 2013 |vaadatud=27. juunil 2026 |väljaanne=www.amazon.com}}</ref> mis pälvis tohutu tunnustuse ning püsis rohkem kui kaks nädalat Amazoni uute väljaannete edetabelis "Biographies & Memoirs of Entertainers" esikohal.<ref name=":0" /> Tema raamat võitis viis rahvusvahelist raamatuauhinda. Wagneri valiti Michigani rokkmuusika legendide kuulsuste halli 2012. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Michigan Rock and Roll Legends - DICK WAGNER |url=https://www.michiganrockandrolllegends.com/mrrl-hall-of-fame/207-dick-wagner |vaadatud=25. augustil 2019 |väljaanne=Michiganrockandrolllegends.com}}</ref> Samal aastal ühines Wagner bändiga The Mugshots – ainus Euroopa bänd, millel Wagner produtseeris<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dick Wagner's Discography |url=http://www.wagnermusic.com/discography.htm |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180929211838/http://www.wagnermusic.com/discography.htm |arhiivimisaeg=29. september 2018 |vaadatud=27. novembril 2014 |väljaanne=Wagnermusic.com}}</ref> – ning veetis kaks nädalat [[Itaalia|Itaalias]], et produtseerida nende kuulsat albumit "Love, Lust and Revenge" (GCM Music / Alka Records / Black Widow Records), millel ta oli ka soolokitarrist. Susan Michelson oli kaasprodutsent, taustalauljad olid Briti lauljad Never the Bride ning kaanepildil oli Ameerika näitlejanna Suzi Lorraine. Plaadi miksis Otto D'Agnolo Chaton Studios Phoenixis ning masterdas Wagneri pikaajaline sõber ja koostööpartner Gil Markle. Bänd The Mughsots, mis on muusiku sõnul "suurjooneline Euroopa-Ameerika kombinatsioon klassikalisest rokist ja süngete lugudest"<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Mugshots - An introduction by Dick Wagner |url=https://www.facebook.com/themugshots/photos/pcb.10152627803567731/10152627802722731/?type=1&theater |url-ligipääs=piiratud |url-olek=robot: teadmata |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180929211841/https://www.facebook.com/themugshots/photos/pcb.10152627803567731/10152627802722731/?type=1&theater |arhiivimisaeg=2018-09-29 |vaadatud=27. novembril 2014 |väljaanne=Facebook.com }}</ref>, on teadaolevalt ainus bänd, kes on salvestanud kaverversiooni laulust "Pass the Gun Around", mille Wagner kirjutas 1983. aastal Alice Cooperi kaheksanda soolo-stuudioalbumi "DaDa" jaoks. 2013.–2014. aastal, pärast enam kui kuus aastat kestnud äärmiselt raskeid terviseprobleeme (kaks südameatakki, insult vasaku käe halvatus, hüdrotsefaalia, kaks ajuoperatsiooni, [[südamerütmur]]i paigaldamine ja muud) oli Wagner kitarrimänguvõime tagasi saanud ja ta jätkas täies mahus esinemist, Dick Wagner Bandiga turneedel käimist, laulude kirjutamist ning muusika loomist. Tema raamatuturnee "Not Only Women Bleed" toimus rohkem kui 40 osariigis. Lisaks isiklikele esinemistele dokumentaalfilmides ja filmimuusika loomisele kõlasid Wagneri kolm laulu dokumentaalfilmis "Louder than Love" (sh avalaul ja lõputiitrilaul), mis võitis mitu auhinda. Enne surma töötas Wagner [[Taani]] rokkstaari Maryann Cottoni kontseptuaalalbumi ja teleprojekti produtsendina ning laulukirjutana. See meenutas Wagnerile šokk-roki ajalugu ning samuti osales ta Itaalia rokkari Chris Catena peagi{{millal}} ilmuva kolmanda sooloalbumi "Return of the Freak" salvestusel. Wagner suri 71-aastaselt hingamispuudulikkuse tõttu 30. juulil 2014.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dick Wagner, Guitarist for Alice Cooper, Lou Reed & More, Dies at 71 |url=http://www.billboard.com/articles/news/6193999/dick-wagner-dies-alice-cooper |vaadatud=31. juuli 2014 |väljaanne=Billboard.com}}</ref> == Heategevuslikud annetused == 2013. aasta novembris avaldas Wagner mitmetes digitaalsetes allalaadimisportaalides oma laulu ja [[muusikavideo]] "If I Had the Time (I Could Change the World)", et koguda raha St. Jude'i lastehaigla toetuseks. Wagner kogus rohkem kui 50 muusikut, et salvestada Sunset Studio Recordersis [[Los Angeles]]es, näiteks Mark Farneri (laulja), Danny Seraphine'i (trummar), Leland Sklari, Fred Mandeli (pianist), Elliot Eastoni, Jennifer Batteni, Merrilee Rushi ning Trini Lopeze ja Laurie Beebe Lewise (lauljad). 2011. aasta novembris salvestas Wagner koos Detroiti muusikute Ray Goodmani, Dennis Burr, Prakash Johni, Jim McCarty, Johnny Bee Badanjeki, Jimmie Bonesi, Ty Stone'i, Robert Wagneri, Muruga ja Pat Lewisiga [[Singel|singli]] "Motor City Music" Harmonie Park Studioses, et toetada [[Frantsisklased|frantsiskaani]] munk venna Al Mascia projekti "Jalgrattaministeeriumi" ("Bicycle Ministry"). Mascia sõitis jalgrattakäruga Detroiti kesklinna tänavatel, et jagada kodutule kuumi jooke, toitu ja soojaid riideid. Annetatud tulu võimaldas vend Alil osta lisatarbeid. Wagner oli ka organisatsiooni Guitars for Vetsi esimene kultuurisaadik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Guitars for Vets |url=http://www.guitars4vets.org/ |vaadatud=27. novembril 2014 |väljaanne=Guitars4vets.org}}</ref> Hüdrotsefaaliast paranedes sai Wagnerist veebilehe Hydrocephalus.org-i esindaja. Naiste- ja lastevastase vägivalla teadlikkuse tõstmiseks lõi Wagner koos oma produktsioonifirmaga Desert Dreams Productions video, kus Desert Dreamsi artist Wednesday esitab Alice Cooperi jõulupudinguetendusel ("Christmas Pudding Show") Phoenixis Arizonas oma [[gospel]]-stiilis versiooni laulust "Only Women Bleed". Tema esinemise kaadrid, kus Wagner mängib kitarri, olid põimitud uurimisandmetega väärkohtlemise kohta eri vanuserühmades ja kultuurides ning inspireerivate fotodega naistest üle kogu maailma. Pärast Wagneri surma 2014. aastal jätkasid tema poeg Robert ja Remember the Child fondi esinaine Susan Michelson tema pärandit laste heategevusorganisatsioonide toetamisel, korraldades Detroitis Dick Wagneri "Remember the Child" mälestuskontserti. Iga-aastane kontsert, mille tulu läheb Children's Miracle Networki haigla ja St. Jude'i lastehaiglale, toimus kolm aastat (2015–2017)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dick Wagner "Remember the Child" Memorial Fund & Concert - Home |url=http://www.dwrtc.org/ |vaadatud=25. augustil 2019 |väljaanne=Dwrtc.org}}</ref> ning taaselustati 2026. aastal. == Diskograafia == ===The Bossmen=== * "Personally Yours: The Complete Anthology of the Bossmen" (kogumik) ===The Frost=== * "Frost Music" 1969 (Vanguard VSD-6520) * "Rock and Roll Music" 1969 (Vanguard VSD-6541) * "Through the Eyes of Love" 1970 (Vanguard VSD-6556) * "Live at the Grande Ballroom 1969" 2001(Vanguard VSD-6553) <ref>{{Netiviide |pealkiri=The Frost |url=https://www.discogs.com/artist/1403519-The-Frost-2 |vaadatud=21. augustil 2019 |väljaanne=[[Discogs]]}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Frost Vinyl Records and Rare LPs |url=http://www.vinyl-records.biz/Frost.htm |vaadatud=22. detsembril 2010 |väljaanne=Vinyl-records.biz}}</ref> * "Early Frost" 1969 (kogumik) (Vanguard VSD 79392) ===Ursa Major=== * "Ursa Major" (1972) ===Alice Cooper Band=== * "School's Out" (1972) * "Billion Dollar Babies" (1973) * "Music of Love" (1973) ===Alice Cooper (soolo)=== * "Welcome to My Nightmare" (1975) * "Alice Cooper Goes to Hell" (1976) * "Lace and Whiskey" (1977) * "The Alice Cooper Show" (1977) * "From the Inside" (1978) * "Zipper Catches Skin" (1982) * "DaDa" (1983) * "Hey Stoopid" (1991) (ühe laulu kaasautor) * "Welcome 2 My Nightmare" (2011) ===Lou Reed=== * "Berlin" (1973) * "Rock 'n' Roll Animal" (1974) * "Lou Reed Live" (1975) ===Kiss=== * "Destroyer" (1976) * "Revenge" (1992) ===Aerosmith=== * "Get Your Wings" (1974) * "Toys in the Attic" (1975) ===The Throbs=== * "The Language of Thieves and Vagabonds" (kaasprodutsent) (1991) ===Sooloplaadid=== * "Dick Wanger" (algne pealkiri "Richard Wagner") (1978) * "Rock History" (1999) * "Home at Last Vol. 1 and Vol. 2" (2008) * "Remember the Child" (2008) * "Full Meltdown" (avaldamata laulude kogumik) (2009) * "Captured" (2014) ===Meat Loaf=== * "Midnight at the Lost and Found" (1983) (kirjutas laulu "Fallen Angel") ===Christ Catena "Rock City Tribe"=== * "Truth in Unity" (2020) (juhtkitarr laulus "Theme from an Imaginary Western", mis salvestati 2006. aastal) == Viited == <references /> [[Kategooria:Surnud 2014]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] mar21b2fp2gvh5s1gqlrd2upxdlz3mw 0 718004 7193061 7192649 2026-07-14T19:19:08Z Raamaturott 56450 7193061 wikitext text/x-wiki '''Juuli 2026''', kroonika ja eelvaade. [[2026]]. aasta juuni algas [[kolmapäev]]al ja lõppeb 31 ööpäeva hiljem [[reede]]l. {{KuupäevadIndeks31|juuli}} ==[[1. juuli]]== * [[Iirimaa]]st sai Euroopa Liidu eesistujariik. * [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] alustas riigivisiiti Eestis [[Ruhnu]] saare külastamisega. ==[[2. juuli]]== * [[Alžeeria]]s toimusid parlamendivalimised. *[[Katoliku kirik]] ekskommunikeeris [[Pius X Preestrite Vennaskond|Pius X preestrite Vennaskonna]] seoses ilma paavsti nõusolekuta nelja piiskopi ametisse pühitsemisega. ==[[4. juuli]]== * [[Washington]]is toimub paraad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] 250. aastapäeva tähistamiseks. == [[7. juuli]] == * [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) taastas [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] olümpiakomiteede liikmesuse.<ref>[https://sport.err.ee/1610072236/rok-taastas-venemaa-liikmelisuse-eok-moistis-otsuse-hukka "ROK taastas Venemaa liikmelisuse, EOK mõistis otsuse hukka"]. sport.err.ee. Vaadatud 9.7.2026</ref> *[[Lorenzo Salgado Araujo tapmine]] == [[9. juuli]] == *[[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s puhkes [[2026. aasta Los Gallardose metsatulekahju|metsatulekahju]], mille tõttu hukkus vähemalt 13 inimest. ==[[12. juuli]]== *[[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is asuvas baaris toimunud tulekahjus hukkus vähemalt 31 ja sai vigastada üle 70 inimese. == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 7]] 43fxwl1byvt7xa0pykhc5o1beg1lzuu 0 718048 7193002 7184735 2026-07-14T16:26:11Z Kuriuss 38125 7193002 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Village People | pilt = VillagePeople1978.jpg | pildiallkiri = Village People 1978. aastal | taust = grupp_või_bänd | päritolu = [[Greenwich Village]], [[Manhattan]] | stiil = [[Diskomuusika|disko]], [[Soul (muusikastiil)|soul]], [[funk]], [[Rokkmuusika|rokk]], [[R&B]] | tegev = 1977–tänapäev | koosseis = [[Rick Bartley]] <br> [[James Kwong]] <br> [[Jeffrey James Lippold]] <br> [[James Lee]] <br> [[Nicholas Manelick]] <br> [[Javier Perez]] | endised_liikmed = [[Dave Forrest]] <br> [[Lee Mouton]] <br> [[Peter Whitehead]] <br> [[Miles Jaye]] <br> [[Ray Stephens]] <br> [[Mark Lee]] <br> [[Randy Jones]] <br> [[Glenn Hughes]] <br> [[G. Jeff Olson]] <br> [[David Hodo]] <br> [[Felipe Rose]] <br> [[Alex Briley]] <br> [[Ray Simpson]] <br> [[Eric Anzalone]] <br> [[Bill Whitefield]] <br> [[Jim Newman]] <br> [[Sonny Earl]] <br> [[Angel Morales]] <br> [[Chad Freeman]] <br> [[Isaac Lopez]] <br> [[Mark Mussler]] <br> [[Victor Willis]] }} '''Village People''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] diskoansambel, mis on tuntud oma iseloomulike lavakostüümide, meeldejäävate tegelaskujude ja kahemõtteliste laulusõnade poolest. Ansambli lõid Prantsuse produtsendid [[Jacques Morali]] ja [[Henri Belolo]] koos solist [[Victor Willis|Victor Willisega]] pärast debüütalbumi „[[Village People (album)|Village People]]” ilmumist. Esialgu oli ansambel suunatud eelkõige diskoklubide geipublikule. Ansambli nimi viitab [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] [[Manhattan|Manhattani]] linnaosas asuvale [[Greenwich Village|Greenwich Village'ile]], mis on ajalooliselt tuntud [[LGBT|LGBTQ+]] kogukonna olulise keskuse ja geikultuuri sümbolina. Ansambli liikmed kehastasid erinevaid Ameerika mehelikkuse arhetüüpe, millest kujunesid ühtaegu nii popkultuuri ikoonid kui ka macho-geifantaasia tegelaskujud. Village People saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse ning tõusis peavoolu üheks edukamaks diskobändiks. Ansambel salvestas mitmeid ülemaailmseid disko- ja tantsumuusika hitte, sealhulgas singlid "[[Macho Man (laul)|Macho Man]]", "[[In the Navy (laul)|In the Navy]]", "[[Go West (laul)|Go West]]" ja "[[YMCA (laul)|YMCA]]", millest viimane kujunes nende suurimaks ja tuntuimaks hitiks. == Ajalugu == === 1977–1979 === Prantsuse muusikalihelilooja ja produtsent [[Jacques Morali]] ning tema äripartner [[Henri Belolo]], kes koos moodustasid tandemi Can't Stop Productions, saavutasid [[Prantsusmaa]]l ja mujal [[Euroopa]]s märkimisväärset edu mitme hittlooga. 1977. aastal kolisid nad [[New York]]i, et murda läbi Ameerika muusikaturule. Morali oli kirjutanud juba mitu tantsumuusika pala, kui tema kätte jõudis laulja ja näitleja [[Victor Willis]]e salvestatud demolint. Pärast seda, kui Morali palkas Willise neljal lool taustavokaali laulma, pöördus ta tema poole sõnadega: „Nägin unes, et sina laulsid minu albumil peaosa ning sellest sai tohutu menu.” Willis nõustus ning temast sai ansambli Village People debüütalbumi põhiline vokalist. Esimese albumi laulusõnad kirjutasid [[Phil Hurtt]] ja Peter Whitehead. Hiljem võttis [[Victor Willis]] enda kanda ansambli suurimate hittide sõnade kirjutamise. Village People'i stuudiobänd kandis nime Gypsy Lane ning seda juhatas dirigent [[Horace Ott]], kes tegi ka suure osa Morali lugude muusikalistest arranžeeringutest. Morali ise ei mänginud ühtegi pilli. Debüütalbum saavutas rahvusvahelise edu ning peagi tekkis suur nõudlus ka live-esinemiste järele. Selleks moodustasid Morali ja Willis kiiruga Willise ümber tantsijatest koosneva trupi, kellega esineda [[Ööklubi|ööklubides]] ja [[Muusikavideo|muusikavideotes]]. Plaadimüügi kiire kasv näitas aga, et vaja on püsivat koosseisu. Selle leidmiseks avaldati teatriajakirjas kuulutus tekstiga: „Otsitakse macho-tüüpi näitlejaid – peavad oskama tantsida ja neil peavad olema vuntsid.” Sadade kandidaatide seast valiti välja [[Glenn Hughes]] (nahkmees), [[Randy Jones]] (kauboi) ja [[David Hodo]] (ehitustööline). Kui ansambli ametlik koosseis oli komplekteeritud, korraldati kiiresti fotosessioon juba salvestatud albumi "[[Macho Man (album)|Macho Man]]" kaanepildi tarbeks. Albumi nimilugu tõi Village People'i laiemasse avalikkuse tähelepanu ning kolmanda albumi "[[Cruisin (album)|Cruisin]]" singlist "[[YMCA (laul)|YMCA]]" kujunes üks 1970. aastate suurimaid hitte. Lugu on jäänud popmuusika klassikaks ning säilitanud oma populaarsuse ka 21. sajandil. 1979. aastal kaalus [[Ameerika Ühendriikide merevägi|USA merevägi]] singli "[[In the Navy (laul)|In the Navy]]" kasutamist oma televisioonis ja raadios tehtavas värbamiskampaanias. [[Henri Belolo]] nõustus loa andma tingimusel, et merevägi aitab filmida loole muusikavideo. Selleks võimaldati võtete filmimine [[Mereväebaas San Diegos|San Diego mereväebaasis]], kus kasutati hävitajat [[USS Reasoner]], mitut sõjalennukit ning laevastiku meeskonda. "In the Navy" on kõlanud ka mitmes telesarjas ja filmis, sealhulgas sarjades "[[Lembelaev (seriaal)|Lembelaev]]" ("The Love Boat") ja "[[Tuvikesed]]" ning 1996. aasta komöödiafilmis "[[Allveeässad]]" ("Down Periscope"). Ansambli populaarsus saavutas haripunkti 1979. aastal, mil toimus kolm kuud kestnud [[Põhja-Ameerika]] kontserditurnee. Samal aastal esines Village People mitmel korral populaarsetes telesaadetes "[[The Merv Griffin Show]]" ja "[[American Bandstand]]" ning jõudis ka ajakirja [[Rolling Stone]] 19. aprilli 1979. aasta numbri kaanele (nr 289). Victor Willis lahkus bändist 1979. aasta augustis kui käisid ettevalmistused muusikalifilmi "[[Can't Stop The Music (film)|Can't Stop The Music]]" tootmiseks. Tema asemel liitus ansambliga [[Ray Simpson]], kes oli varem laulnud bändi 1979. aasta kontserditurneel taustavokaali. Sama aasta lõpus ilmus topeltalbum "[[Live and Sleazy (album)|Live and Sleazy]]", mille esimene plaat "Live" sisaldas veel Victor Willise esitusi, samal ajal kui teisel plaadil "Sleazy" tegi ansambli uue solistina debüüdi Ray Simpson. == Popkultuuris == Tänu oma kergesti äratuntavatele tegelaskujudele on bänd olnud üks enim parodeeritud ja jäljendatud ansambleid popkultuuris. Nende loomingut ja lavaimagot on aastate jooksul kasutatud ning neile on viidatud arvukates [[Film|filmides]], [[Teleseriaal|telesarjades]], [[Videomäng|videomängudes]] ja [[Muusikavideo|muusikavideotes]]. Samuti on nende lugudest tehtud hulgaliselt kaverversioone ja austusavaldusi. Tuntumate näidete hulka kuuluvad 1990. aastate CGI-animasarja "ReBoot" episood, stseen 1993. aasta filmis "[[Wayne'i maailm 2]]", viide 1991. aasta komöödiafilmis "[[Linnavurled (film)|Linnavurled]]" ("City Slickers"), 1993. aasta episood telesarjast "[[Tuvikesed]]", ansambli [[U2]] 1997. aasta singli "Discothèque" muusikavideo, 2000. aasta episood sarjast "[[Kolmas kivi päikesest]]" ning 2013. aasta animafilm "[[Mina, supervaras 2]]". Nahkrõivaste ja hobuserauakujuliste vuntsidega baikeri tegelaskujust on kujunenud üks popkultuuri tuntumaid geikultuuriga seotud sümboleid ning ansambli laul "[[YMCA (laul)|YMCA]]" on saanud [[LGBT|LGBTQ+]] kogukonnas laialdaselt tunnustatud hümni staatuse. Kirjanik [[Jack Fritscher|Jack Fritscheri]] sõnul ammutas [[Jacques Morali]] selle tegelaskuju loomisel inspiratsiooni New Yorgi gei BDSM-i nahabaari ja seksiklubi The Mineshaft riietumiskultuurist. Nahatöölise rolli kehastanud [[Glenn Hughes]] olevat seda klubi sageli külastanud. [[VH1]] asetas loo „[[YMCA (laul)|YMCA]]” oma 2000. aasta „100 parima tantsuloo” nimekirjas 7. kohale. 2017. aasta veebruaris asetas Paste Magazine loo oma nimekirjas „60 parima tantsupõrandaklassika” esikohale. 2022. aastal asetas ajakiri [[Rolling Stone]] selle oma „200 kõigi aegade parima tantsuloo” nimekirjas 139. kohale. 2024. aastal asetas [[Billboard]] loo „[[YMCA (laul)|YMCA]]” oma „100 kõigi aegade parima sportlase improvisatsiooni” nimekirjas 61. kohale. 2020. aasta märtsis lisas [[Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu|USA Kongressi Raamatukogu]] laulu „[[YMCA (laul)|YMCA]]” [[United States National Recording Registry|riiklikku salvestiste registrisse]], kuhu kantakse helisalvestised, mida peetakse „kultuuriliselt, ajalooliselt või esteetiliselt oluliseks” ning mida säilitatakse tulevaste põlvkondade jaoks. Sama aasta detsembris võeti „[[YMCA (laul)|YMCA]]” ka [[Grammy kuulsuste hall]]i (''Grammy Hall of Fame''). [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ansamblid]] [[Kategooria:Ansamblid]] 4wrhqigvfewt1uk7cyvsfty65bx8gai 0 718589 7192970 7192197 2026-07-14T13:04:52Z PillePrix 153981 Toimetasin 7192970 wikitext text/x-wiki '''Apollo G. Bird''' (koorus aprillis 2020) on [[hallpapagoi]], kellest räägib Tori ja Dalton Masoni veetav [[YouTube|YouTube'i]] kanal "Apollo and Frens". Tema [[Intelligentsus|intelligentsust]] on võrreldud väikelapse omaga ja ta suudab [[Inglise keel|inglise keeles]] vastata paljudele keerulistele küsimustele.<ref name="apollo-tampabay">{{Cite news|url=https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|title=Apollo, St. Petersburg's TikTok famous parrot, speaks for himself|work=Tampa Bay Times|date=June 22, 2022|access-date=August 18, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230819024101/https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|archive-date=August 19, 2023}}</ref> == Elukäik == 2020. aasta detsembris ostsid Tori (sündinud 1998) ja Dalton Mason (sündinud 1999) Apollo [[Florida|Floridas]] [[St. Petersburg|St. Petersburgis]] asuvast lemmikloomakeskusest (Animal House Pet Center) 1700 dollari eest. Eelmine omanik oli ta sinna loovutanud.<ref name="apollo-tampabay">{{Cite news|url=https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|title=Apollo, St. Petersburg's TikTok famous parrot, speaks for himself|work=Tampa Bay Times|date=June 22, 2022|access-date=August 18, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230819024101/https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|archive-date=August 19, 2023}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/ "Apollo, St. Petersburg's TikTok famous parrot, speaks for himself"]. ''Tampa Bay Times''. June 22, 2022. [https://web.archive.org/web/20230819024101/https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/ Archived] from the original on August 19, 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">August 18,</span> 2023</span>.</cite></ref><ref name="apollo-bloom">{{Cite news|url=https://www.wfla.com/bloom-tampa-bay/a-talking-parrot-is-homeschooled-like-a-child/|title=A Talking Parrot is Homeschooled Like a Child|work=Bloom Tampa Bay|date=September 22, 2022|access-date=August 20, 2023}}</ref> Nad võtsid ta endale eesmärgiga treenida teda [[Irene Pepperbergi]] mudel-rivaal-meetodi (''model/rival technique'') põhjal ja dokumenteerida protsessi oma YouTube'i kanalil "Apollo and Frens". Nad kirjutasid: "Näidates Apollo [[Võime|võimeid]] ja [[Emotsionaalne intelligentsus|emotsionaalset intelligentsust,]] plaanime me seista kõikide papagoide juriidiliste õiguste eest, mis oleksid sarnased [[Koer|koerte]] ja [[Kass|kasside]] omadega."<ref name="ApolloandFrens-Description">{{Cite web|last=ApolloandFrens|url=https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|title=ApolloandFrens Channel Description|publisher=YouTube|date=October 14, 2021|access-date=August 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230622020919/https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|archive-date=June 22, 2023}}</ref> Lisaks on neil kaks 2022. aasta jaanuaris koorunud [[Valgekõht-papagoi|valgekõht-papagoid]], kelle nimed on Soleil ja Ophelia. Nad suudavad kuuldavale tuua mitmesuguseid keerulisi häälitsusi ja teha trikke. [[Fail:Apollo_G_Bird_with_Soleil_and_Ophelia.jpg|pisi|Apollo jagab Kreeka pähklit oma valgekõht-papagoidest "õdede" Soleili ja Opheliaga]] == Õpetamine == Masonid treenivad Apollot Irene Pepperbergi mudel-rivaali meetodi põhjal, mille Pepperberg töötas välja oma Aafrika hallipapagoi Alexi õpetamiseks.<ref name="ApolloandFrens-Description">{{Cite web|last=ApolloandFrens|url=https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|title=ApolloandFrens Channel Description|publisher=YouTube|date=October 14, 2021|access-date=August 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230622020919/https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|archive-date=June 22, 2023}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApolloandFrens2021">ApolloandFrens (October 14, 2021). [https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about "ApolloandFrens Channel Description"]. YouTube. [https://web.archive.org/web/20230622020919/https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about Archived] from the original on June 22, 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">August 20,</span> 2023</span>.</cite></ref> Selle meetodi puhul jälgib õpilane (lind) treenerite vahelist suhtlust. Üks nendest näitab ette soovitud käitumist ja õpilane (lind) näeb teda kui rivaali teise treeneri tähelepanu võitmisel. Treener ja konkurent vahetavad rolle, et õpilane näeks protsessi interaktiivsust. Kui õpilane (inimene või papagoi) vastab eseme kohta käivale küsimusele õigesti, saab ta auhinnaks selle sama eseme, mitte toidupreemia, mida kasutatakse sageli teistes treenimismeetodites. Irene Pepperberg on öelnud, et selline tasustamissüsteem on ülioluline, sest vaid nii suudab õpilane luua otsese seose eseme ja selle tähistamiseks kasutatud sõna vahel. Toidupreemiaid kasutatakse samuti, kuid mõõdukalt. Treenerid teevad mõnikord meelega vigu, et õpilased näeksid valesti tuvastamise tagajärgi. Vea tegemisel saab õpilane riielda ja ese võetakse ära. See meetod aitas Pepperbergil saavutada Alexiga edu seal, kus teistel teadlastel oli papagoidega kahepoolse suhtluse arendamine ebaõnnestunud.<ref name="wise94-96">{{Cite book|last=Wise|first=Steven M.|author-link=Steven M. Wise|year=2002|title=Drawing the Line|publisher=Perseus Books|location=Cambridge, Massachusetts|isbn=0-7382-0340-8|pages=94–96}}</ref><ref name="alex-studies">{{Cite book|last=Pepperberg|first=Irene M.|author-link=Irene Pepperberg|year=2002|title=The Alex Studies: Cognitive and Communicative Abilities of Grey Parrots|publisher=Harvard University Press|isbn=0-674-00806-5}}</ref> Tema uurimiskeskkonnas oli Alexi õppimisele mitmeid takistusi, näiteks vastuoluline vajadus korduva hindamise järele (statistiliselt oluliste tulemuste saamiseks) ja Alexi vajadus uudsuse järele (et hoida tema huvi üleval).<ref name="alex-studies" /> Masonid on kogunud küll ühise meeskonna [[Eckerd College|Eckerd College`i]] teadlastega, kuid neid huvitab teadusajakirjades tulemuste avaldamisest enam Apollo isiklik areng. Samuti on nad vältinud mõningaid Pepperbergi treeninguga seotud probleeme, kasvatades Apollot oma kodus "nagu inimlast"<ref name="apollo-college">{{Cite news|url=https://www.eckerd.edu/news/blog/eckerd-college-students-tiktok-parrot/|title=Six Eckerd college students join research project on TikTok famous parrot|work=Eckerd College News|date=October 18, 2022|access-date=September 29, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230207015613/https://www.eckerd.edu/news/blog/eckerd-college-students-tiktok-parrot/|archive-date=February 7, 2023}}</ref> ja valides treeningsuunad vastavalt tema huvidele. Tori ütles ühes intervjuus: "Apollo annab meile teada, mida ta õppida tahab ja mis teda huvitab ning me liigume lihtsalt edasi suunas, mille ta meile ette näitab."<ref name="apollo-fox-news">{{Cite news|url=https://www.fox13news.com/news/viral-speaking-bird-finds-fame-on-tiktok-after-being-surrendered-to-st-pete-pet-shop-as-baby|title=Bird surrendered to St. Pete pet shop finds fame in viral TikTok videos with new owners|work=Fox 13 Tampa Bay|date=July 28, 2022|access-date=August 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230131061305/https://www.fox13news.com/news/viral-speaking-bird-finds-fame-on-tiktok-after-being-surrendered-to-st-pete-pet-shop-as-baby|archive-date=January 31, 2023}}</ref> === Saavutused === Tori ja Dalton kirjeldavad Apollo üldist intellekti sarnasena väikelapse omaga. Ta suudab suhelda täielike või peaaegu täielike ingliskeelsete lausetega ja teab kõigi põhivärvide, mõne materjali ning paljude nimisõnade nimetusi. Apollo oskab vastata küsimustele nagu "mis see on?", "mis värvi?", "millest see tehtud on?" ja "mida ma teen?" (näiteks vee valamine, müts, raamat, kork, klaas, taim, putukas jne) ning tunneb ära hulgaliselt unikaalseid esemeid, sealhulgas Wario ja [[Shrek|Shreki]] plastkujukesed ja Shreki teemalise Crocsi jalatsi, mida kutsutakse naljatades "shrock`iks", kuna see tuleneb nime Shrek valest hääldusest, mille eest ta teenib toidupreemia (näiteks [[Pistaatsiapähkel|pistaatsiapähkli]], mida ta ise kutsub nimega "pistache").<ref name="apollo-tampabay">{{Cite news|url=https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|title=Apollo, St. Petersburg's TikTok famous parrot, speaks for himself|work=Tampa Bay Times|date=June 22, 2022|access-date=August 18, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230819024101/https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|archive-date=August 19, 2023}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/ "Apollo, St. Petersburg's TikTok famous parrot, speaks for himself"]. ''Tampa Bay Times''. June 22, 2022. [https://web.archive.org/web/20230819024101/https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/ Archived] from the original on August 19, 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">August 18,</span> 2023</span>.</cite></ref><ref name="apollo-bloom">{{Cite news|url=https://www.wfla.com/bloom-tampa-bay/a-talking-parrot-is-homeschooled-like-a-child/|title=A Talking Parrot is Homeschooled Like a Child|work=Bloom Tampa Bay|date=September 22, 2022|access-date=August 20, 2023}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="">[https://www.wfla.com/bloom-tampa-bay/a-talking-parrot-is-homeschooled-like-a-child/ "A Talking Parrot is Homeschooled Like a Child"]. ''Bloom Tampa Bay''. September 22, 2022<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">August 20,</span> 2023</span>.</cite></ref><ref name="ApolloandFrens-Description">{{Cite web|last=ApolloandFrens|url=https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|title=ApolloandFrens Channel Description|publisher=YouTube|date=October 14, 2021|access-date=August 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230622020919/https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|archive-date=June 22, 2023}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFApolloandFrens2021">ApolloandFrens (October 14, 2021). [https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about "ApolloandFrens Channel Description"]. YouTube. [https://web.archive.org/web/20230622020919/https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about Archived] from the original on June 22, 2023<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">August 20,</span> 2023</span>.</cite></ref> 18. detsembril 2023 kinnitati Apollo saavutus [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordina]] kategoorias "Kõige rohkem papagoi poolt kolme minuti jooksul tuvastatud esemeid", kui tal õnnestus õigesti ära tunda 12 eset. Rekord kanti ametlikult raamatusse 2024. aasta augustis.<ref>{{Cite web|url=https://www.guinnessworldrecords.com/news/2024/8/meet-apollo-the-record-breaking-tiktok-parrot-with-the-intelligence-of-a-human-toddler|title=Meet Apollo: the record-breaking TikTok parrot with the intelligence of a human toddler|website=Guinness World Records|date=August 7, 2024|access-date=August 7, 2024}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Linnud]] qdsa7ugg9wbuiirv81wr233eupsnzcd 7192971 7192970 2026-07-14T13:08:40Z PillePrix 153981 viitamistõrge 7192971 wikitext text/x-wiki '''Apollo G. Bird''' (koorus aprillis 2020) on [[hallpapagoi]], kellest räägib Tori ja Dalton Masoni veetav [[YouTube|YouTube'i]] kanal "Apollo and Frens". Tema [[Intelligentsus|intelligentsust]] on võrreldud väikelapse omaga ja ta suudab [[Inglise keel|inglise keeles]] vastata paljudele keerulistele küsimustele.<ref name="apollo-tampabay">{{Cite news|url=https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|title=Apollo, St. Petersburg's TikTok famous parrot, speaks for himself|work=Tampa Bay Times|date=June 22, 2022|access-date=August 18, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230819024101/https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|archive-date=August 19, 2023}}</ref> == Elukäik == 2020. aasta detsembris ostsid Tori (sündinud 1998) ja Dalton Mason (sündinud 1999) Apollo [[Florida|Floridas]] [[St. Petersburg|St. Petersburgis]] asuvast lemmikloomakeskusest (Animal House Pet Center) 1700 dollari eest. Eelmine omanik oli ta sinna loovutanud.<ref name="apollo-tampabay"></ref><ref name="apollo-bloom">{{Cite news|url=https://www.wfla.com/bloom-tampa-bay/a-talking-parrot-is-homeschooled-like-a-child/|title=A Talking Parrot is Homeschooled Like a Child|work=Bloom Tampa Bay|date=September 22, 2022|access-date=August 20, 2023}}</ref> Nad võtsid ta endale eesmärgiga treenida teda [[Irene Pepperbergi]] mudel-rivaal-meetodi (''model/rival technique'') põhjal ja dokumenteerida protsessi oma YouTube'i kanalil "Apollo and Frens". Nad kirjutasid: "Näidates Apollo [[Võime|võimeid]] ja [[Emotsionaalne intelligentsus|emotsionaalset intelligentsust,]] plaanime me seista kõikide papagoide juriidiliste õiguste eest, mis oleksid sarnased [[Koer|koerte]] ja [[Kass|kasside]] omadega."<ref name="ApolloandFrens-Description">{{Cite web|last=ApolloandFrens|url=https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|title=ApolloandFrens Channel Description|publisher=YouTube|date=October 14, 2021|access-date=August 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230622020919/https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|archive-date=June 22, 2023}}</ref> Lisaks on neil kaks 2022. aasta jaanuaris koorunud [[Valgekõht-papagoi|valgekõht-papagoid]], kelle nimed on Soleil ja Ophelia. Nad suudavad kuuldavale tuua mitmesuguseid keerulisi häälitsusi ja teha trikke. [[Fail:Apollo_G_Bird_with_Soleil_and_Ophelia.jpg|pisi|Apollo jagab Kreeka pähklit oma valgekõht-papagoidest "õdede" Soleili ja Opheliaga]] == Õpetamine == Masonid treenivad Apollot Irene Pepperbergi mudel-rivaali meetodi põhjal, mille Pepperberg töötas välja oma Aafrika hallipapagoi Alexi õpetamiseks.<ref name="ApolloandFrens-Description"></ref> Selle meetodi puhul jälgib õpilane (lind) treenerite vahelist suhtlust. Üks nendest näitab ette soovitud käitumist ja õpilane (lind) näeb teda kui rivaali teise treeneri tähelepanu võitmisel. Treener ja konkurent vahetavad rolle, et õpilane näeks protsessi interaktiivsust. Kui õpilane (inimene või papagoi) vastab eseme kohta käivale küsimusele õigesti, saab ta auhinnaks selle sama eseme, mitte toidupreemia, mida kasutatakse sageli teistes treenimismeetodites. Irene Pepperberg on öelnud, et selline tasustamissüsteem on ülioluline, sest vaid nii suudab õpilane luua otsese seose eseme ja selle tähistamiseks kasutatud sõna vahel. Toidupreemiaid kasutatakse samuti, kuid mõõdukalt. Treenerid teevad mõnikord meelega vigu, et õpilased näeksid valesti tuvastamise tagajärgi. Vea tegemisel saab õpilane riielda ja ese võetakse ära. See meetod aitas Pepperbergil saavutada Alexiga edu seal, kus teistel teadlastel oli papagoidega kahepoolse suhtluse arendamine ebaõnnestunud.<ref name="wise94-96">{{Cite book|last=Wise|first=Steven M.|author-link=Steven M. Wise|year=2002|title=Drawing the Line|publisher=Perseus Books|location=Cambridge, Massachusetts|isbn=0-7382-0340-8|pages=94–96}}</ref><ref name="alex-studies">{{Cite book|last=Pepperberg|first=Irene M.|author-link=Irene Pepperberg|year=2002|title=The Alex Studies: Cognitive and Communicative Abilities of Grey Parrots|publisher=Harvard University Press|isbn=0-674-00806-5}}</ref> Tema uurimiskeskkonnas oli Alexi õppimisele mitmeid takistusi, näiteks vastuoluline vajadus korduva hindamise järele (statistiliselt oluliste tulemuste saamiseks) ja Alexi vajadus uudsuse järele (et hoida tema huvi üleval).<ref name="alex-studies" /> Masonid on kogunud küll ühise meeskonna [[Eckerd College|Eckerd College`i]] teadlastega, kuid neid huvitab teadusajakirjades tulemuste avaldamisest enam Apollo isiklik areng. Samuti on nad vältinud mõningaid Pepperbergi treeninguga seotud probleeme, kasvatades Apollot oma kodus "nagu inimlast"<ref name="apollo-college">{{Cite news|url=https://www.eckerd.edu/news/blog/eckerd-college-students-tiktok-parrot/|title=Six Eckerd college students join research project on TikTok famous parrot|work=Eckerd College News|date=October 18, 2022|access-date=September 29, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230207015613/https://www.eckerd.edu/news/blog/eckerd-college-students-tiktok-parrot/|archive-date=February 7, 2023}}</ref> ja valides treeningsuunad vastavalt tema huvidele. Tori ütles ühes intervjuus: "Apollo annab meile teada, mida ta õppida tahab ja mis teda huvitab ning me liigume lihtsalt edasi suunas, mille ta meile ette näitab."<ref name="apollo-fox-news">{{Cite news|url=https://www.fox13news.com/news/viral-speaking-bird-finds-fame-on-tiktok-after-being-surrendered-to-st-pete-pet-shop-as-baby|title=Bird surrendered to St. Pete pet shop finds fame in viral TikTok videos with new owners|work=Fox 13 Tampa Bay|date=July 28, 2022|access-date=August 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230131061305/https://www.fox13news.com/news/viral-speaking-bird-finds-fame-on-tiktok-after-being-surrendered-to-st-pete-pet-shop-as-baby|archive-date=January 31, 2023}}</ref> === Saavutused === Tori ja Dalton kirjeldavad Apollo üldist intellekti sarnasena väikelapse omaga. Ta suudab suhelda täielike või peaaegu täielike ingliskeelsete lausetega ja teab kõigi põhivärvide, mõne materjali ning paljude nimisõnade nimetusi. Apollo oskab vastata küsimustele nagu "mis see on?", "mis värvi?", "millest see tehtud on?" ja "mida ma teen?" (näiteks vee valamine, müts, raamat, kork, klaas, taim, putukas jne) ning tunneb ära hulgaliselt unikaalseid esemeid, sealhulgas Wario ja [[Shrek|Shreki]] plastkujukesed ja Shreki teemalise Crocsi jalatsi, mida kutsutakse naljatades "shrock`iks", kuna see tuleneb nime Shrek valest hääldusest, mille eest ta teenib toidupreemia (näiteks [[Pistaatsiapähkel|pistaatsiapähkli]], mida ta ise kutsub nimega "pistache").<ref name="apollo-tampabay"></ref><ref name="apollo-bloom"></ref><ref name="ApolloandFrens-Description"></ref> 18. detsembril 2023 kinnitati Apollo saavutus [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordina]] kategoorias "Kõige rohkem papagoi poolt kolme minuti jooksul tuvastatud esemeid", kui tal õnnestus õigesti ära tunda 12 eset. Rekord kanti ametlikult raamatusse 2024. aasta augustis.<ref>{{Cite web|url=https://www.guinnessworldrecords.com/news/2024/8/meet-apollo-the-record-breaking-tiktok-parrot-with-the-intelligence-of-a-human-toddler|title=Meet Apollo: the record-breaking TikTok parrot with the intelligence of a human toddler|website=Guinness World Records|date=August 7, 2024|access-date=August 7, 2024}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Linnud]] 38ryoo0hcewj9lljvr722f5msp6r7f1 7193240 7192971 2026-07-15T06:50:48Z Toimiku Tõlkija 231703 Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Apollo G. Bird]] pealkirja [[Apollo G. Bird]] alla 7192971 wikitext text/x-wiki '''Apollo G. Bird''' (koorus aprillis 2020) on [[hallpapagoi]], kellest räägib Tori ja Dalton Masoni veetav [[YouTube|YouTube'i]] kanal "Apollo and Frens". Tema [[Intelligentsus|intelligentsust]] on võrreldud väikelapse omaga ja ta suudab [[Inglise keel|inglise keeles]] vastata paljudele keerulistele küsimustele.<ref name="apollo-tampabay">{{Cite news|url=https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|title=Apollo, St. Petersburg's TikTok famous parrot, speaks for himself|work=Tampa Bay Times|date=June 22, 2022|access-date=August 18, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230819024101/https://www.tampabay.com/life-culture/pets/2022/06/22/apollo-st-petersburgs-tiktok-famous-parrot-speaks-for-himself/|archive-date=August 19, 2023}}</ref> == Elukäik == 2020. aasta detsembris ostsid Tori (sündinud 1998) ja Dalton Mason (sündinud 1999) Apollo [[Florida|Floridas]] [[St. Petersburg|St. Petersburgis]] asuvast lemmikloomakeskusest (Animal House Pet Center) 1700 dollari eest. Eelmine omanik oli ta sinna loovutanud.<ref name="apollo-tampabay"></ref><ref name="apollo-bloom">{{Cite news|url=https://www.wfla.com/bloom-tampa-bay/a-talking-parrot-is-homeschooled-like-a-child/|title=A Talking Parrot is Homeschooled Like a Child|work=Bloom Tampa Bay|date=September 22, 2022|access-date=August 20, 2023}}</ref> Nad võtsid ta endale eesmärgiga treenida teda [[Irene Pepperbergi]] mudel-rivaal-meetodi (''model/rival technique'') põhjal ja dokumenteerida protsessi oma YouTube'i kanalil "Apollo and Frens". Nad kirjutasid: "Näidates Apollo [[Võime|võimeid]] ja [[Emotsionaalne intelligentsus|emotsionaalset intelligentsust,]] plaanime me seista kõikide papagoide juriidiliste õiguste eest, mis oleksid sarnased [[Koer|koerte]] ja [[Kass|kasside]] omadega."<ref name="ApolloandFrens-Description">{{Cite web|last=ApolloandFrens|url=https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|title=ApolloandFrens Channel Description|publisher=YouTube|date=October 14, 2021|access-date=August 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230622020919/https://www.youtube.com/@ApolloandFrens/about|archive-date=June 22, 2023}}</ref> Lisaks on neil kaks 2022. aasta jaanuaris koorunud [[Valgekõht-papagoi|valgekõht-papagoid]], kelle nimed on Soleil ja Ophelia. Nad suudavad kuuldavale tuua mitmesuguseid keerulisi häälitsusi ja teha trikke. [[Fail:Apollo_G_Bird_with_Soleil_and_Ophelia.jpg|pisi|Apollo jagab Kreeka pähklit oma valgekõht-papagoidest "õdede" Soleili ja Opheliaga]] == Õpetamine == Masonid treenivad Apollot Irene Pepperbergi mudel-rivaali meetodi põhjal, mille Pepperberg töötas välja oma Aafrika hallipapagoi Alexi õpetamiseks.<ref name="ApolloandFrens-Description"></ref> Selle meetodi puhul jälgib õpilane (lind) treenerite vahelist suhtlust. Üks nendest näitab ette soovitud käitumist ja õpilane (lind) näeb teda kui rivaali teise treeneri tähelepanu võitmisel. Treener ja konkurent vahetavad rolle, et õpilane näeks protsessi interaktiivsust. Kui õpilane (inimene või papagoi) vastab eseme kohta käivale küsimusele õigesti, saab ta auhinnaks selle sama eseme, mitte toidupreemia, mida kasutatakse sageli teistes treenimismeetodites. Irene Pepperberg on öelnud, et selline tasustamissüsteem on ülioluline, sest vaid nii suudab õpilane luua otsese seose eseme ja selle tähistamiseks kasutatud sõna vahel. Toidupreemiaid kasutatakse samuti, kuid mõõdukalt. Treenerid teevad mõnikord meelega vigu, et õpilased näeksid valesti tuvastamise tagajärgi. Vea tegemisel saab õpilane riielda ja ese võetakse ära. See meetod aitas Pepperbergil saavutada Alexiga edu seal, kus teistel teadlastel oli papagoidega kahepoolse suhtluse arendamine ebaõnnestunud.<ref name="wise94-96">{{Cite book|last=Wise|first=Steven M.|author-link=Steven M. Wise|year=2002|title=Drawing the Line|publisher=Perseus Books|location=Cambridge, Massachusetts|isbn=0-7382-0340-8|pages=94–96}}</ref><ref name="alex-studies">{{Cite book|last=Pepperberg|first=Irene M.|author-link=Irene Pepperberg|year=2002|title=The Alex Studies: Cognitive and Communicative Abilities of Grey Parrots|publisher=Harvard University Press|isbn=0-674-00806-5}}</ref> Tema uurimiskeskkonnas oli Alexi õppimisele mitmeid takistusi, näiteks vastuoluline vajadus korduva hindamise järele (statistiliselt oluliste tulemuste saamiseks) ja Alexi vajadus uudsuse järele (et hoida tema huvi üleval).<ref name="alex-studies" /> Masonid on kogunud küll ühise meeskonna [[Eckerd College|Eckerd College`i]] teadlastega, kuid neid huvitab teadusajakirjades tulemuste avaldamisest enam Apollo isiklik areng. Samuti on nad vältinud mõningaid Pepperbergi treeninguga seotud probleeme, kasvatades Apollot oma kodus "nagu inimlast"<ref name="apollo-college">{{Cite news|url=https://www.eckerd.edu/news/blog/eckerd-college-students-tiktok-parrot/|title=Six Eckerd college students join research project on TikTok famous parrot|work=Eckerd College News|date=October 18, 2022|access-date=September 29, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230207015613/https://www.eckerd.edu/news/blog/eckerd-college-students-tiktok-parrot/|archive-date=February 7, 2023}}</ref> ja valides treeningsuunad vastavalt tema huvidele. Tori ütles ühes intervjuus: "Apollo annab meile teada, mida ta õppida tahab ja mis teda huvitab ning me liigume lihtsalt edasi suunas, mille ta meile ette näitab."<ref name="apollo-fox-news">{{Cite news|url=https://www.fox13news.com/news/viral-speaking-bird-finds-fame-on-tiktok-after-being-surrendered-to-st-pete-pet-shop-as-baby|title=Bird surrendered to St. Pete pet shop finds fame in viral TikTok videos with new owners|work=Fox 13 Tampa Bay|date=July 28, 2022|access-date=August 20, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230131061305/https://www.fox13news.com/news/viral-speaking-bird-finds-fame-on-tiktok-after-being-surrendered-to-st-pete-pet-shop-as-baby|archive-date=January 31, 2023}}</ref> === Saavutused === Tori ja Dalton kirjeldavad Apollo üldist intellekti sarnasena väikelapse omaga. Ta suudab suhelda täielike või peaaegu täielike ingliskeelsete lausetega ja teab kõigi põhivärvide, mõne materjali ning paljude nimisõnade nimetusi. Apollo oskab vastata küsimustele nagu "mis see on?", "mis värvi?", "millest see tehtud on?" ja "mida ma teen?" (näiteks vee valamine, müts, raamat, kork, klaas, taim, putukas jne) ning tunneb ära hulgaliselt unikaalseid esemeid, sealhulgas Wario ja [[Shrek|Shreki]] plastkujukesed ja Shreki teemalise Crocsi jalatsi, mida kutsutakse naljatades "shrock`iks", kuna see tuleneb nime Shrek valest hääldusest, mille eest ta teenib toidupreemia (näiteks [[Pistaatsiapähkel|pistaatsiapähkli]], mida ta ise kutsub nimega "pistache").<ref name="apollo-tampabay"></ref><ref name="apollo-bloom"></ref><ref name="ApolloandFrens-Description"></ref> 18. detsembril 2023 kinnitati Apollo saavutus [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordina]] kategoorias "Kõige rohkem papagoi poolt kolme minuti jooksul tuvastatud esemeid", kui tal õnnestus õigesti ära tunda 12 eset. Rekord kanti ametlikult raamatusse 2024. aasta augustis.<ref>{{Cite web|url=https://www.guinnessworldrecords.com/news/2024/8/meet-apollo-the-record-breaking-tiktok-parrot-with-the-intelligence-of-a-human-toddler|title=Meet Apollo: the record-breaking TikTok parrot with the intelligence of a human toddler|website=Guinness World Records|date=August 7, 2024|access-date=August 7, 2024}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Linnud]] 38ryoo0hcewj9lljvr722f5msp6r7f1 0 718659 7193243 7192876 2026-07-15T07:06:33Z Toimiku Tõlkija 231703 7193243 wikitext text/x-wiki '''Claire Fraser''' (sündinud Beauchamp, endine Randall, ajutiselt Grey) on [[ameerika]] [[Kirjanik|kirjaniku]] [[Diana Gabaldon|Diana Gabaldoni]] ajalooliste [[Ulmeromaan|ulmeromaanide]] sarja "Outlander" (eesti keeles ilmunud pealkirjaga "[[Võõramaalane (telesari)|Võõramaalane]]") ja selle põhjal valminud telesarja väljamõeldud tegelane. Sarjas leiab aset tegevus, kus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne abielus [[Õde (tervishoid)|meditsiiniõde]] Claire külastab [[Šotimaa|Šotimaad]] ja paisatakse ootamatult aastast 1945 tagasi aastasse 1743. Seal ootavad teda ees seiklused, sõda ja armastus kütkestava [[Põhja-Šoti mägismaa|mägilasest]] sõdalase [[Jamie Fraser|Jamie Fraseriga]]. Nutikas, kangekaelne ja sihikindel Claire kasutab oma taiplikkust, praktilisi meditsiinioskusi ja teadmisi tulevikust, et [[18. sajand|18. sajandil]] ellu jääda. Telesarjas "Võõramaalane" kehastab Claire'i [[Iirimaa|iiri]] näitleja [[Caitríona Balfe]]. Balfe võitis 2015. ja 2016. aastal parima telesarja naisnäitleja [[Saturn (auhind)|Saturni auhinna]] ning 2016. aastal [[People's Choice auhind|People's Choice auhinna]] kui fännide lemmik ulme- ja fantaasiasarja naisnäitleja. Ta pälvis aastatel 2015, 2016, 2017 ja 2018 ka [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]] nominatsiooni kategoorias "Parim naisnäitleja draamasarjas". == Tegelaskuju == Šotimaad külastades paisatakse Teise maailmasõja aegne abielus meditsiiniõde Claire Randall ajas tagasi aastast 1945. aastasse 1743. Seal ootavad teda ees seiklused, sõda ja armastus kütkestava mägilasest sõdalase Jamie Fraseriga.<ref name="poster">{{Cite web|last=Ng|first=Philiana|url=http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/outlander-premiere-date-poster-revealed-702417|title=Starz's ''Outlander'' Gets First Poster, Premiere Date|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=May 8, 2014|access-date=June 14, 2014}}</ref> Sarja järgmistes osades pöördub Claire pärast [[Jakobiidid|jakobiitide]] lüüasaamist [[Cullodeni lahing|Cullodeni lahingus]] tagasi kaasaega, kus ta veedab 20 aastat oma endise abikaasa Frank Randalliga, saab arstiks ja [[Kirurgia|kirurgiks]] ning kasvatab enda ja Jamie tütart Briannat. Kui selgub, et Jamie elas Cullodeni lahingu üle, naaseb Claire 18. sajandi Šotimaale ja neist saab taas paar. Abielupaar seab end sisse [[Põhja-Carolina|Põhja-Carolinas,]] kus nendega liituvad peagi tütar Brianna ja paljud šoti [[Asunik|asunikud]]. Gabaldon plaanis algselt, et "Võõramaalane" on puhas [[ajalooline romaan]], kuid olles Claire`i tegelaskuju paar päeva kirjutanud, mõistis ta, et naine ei käitunud üldse 18. sajandile kohaselt. Gabaldon otsustas lõpuks Claire'i kaasaegse mõttemaailmaga kaasa minna, mis andis tõuke [[Ajaränd|ajarännaku]] sissetoomiseks.<ref>{{Cite web|last=Deluca|first=Ashleigh N.|url=https://www.nationalgeographic.com/news/2014/8/140808-outlander-scotland-orkney-islands-stonehenge-neolithic/|title=Fictional ''Outlander'' Series Has Real Links to Scotland's Newly Unearthed Neolithic Ruins|website=[[National Geographic]]|date=August 10, 2014|access-date=June 25, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200629012503/https://www.nationalgeographic.com/news/2014/8/140808-outlander-scotland-orkney-islands-stonehenge-neolithic/|archive-date=June 29, 2020}}</ref> Claire'i kirjeldatakse tihti kangekaelse ja kärsituna, kes keeldub mugandumast 18. sajandi ühiskonna ootustega naistele. Arstiabi andmine ja oma 20. sajandi meditsiiniteadmiste rakendamine toob talle kaasa arvukalt nõiduse süüdistusi, sealhulgas [[Šotimaa nõiajaht|nõiaprotsessi.]] == "Võõramaalase" romaanid == * "Võõramaalane" (''Outlander,'' orig.1991, eesti keeles 2014) * "Kiil merevaigus" (''Dragonfly in Amber,'' orig. 1992, eesti keeles 2016) * "Rändaja" (''Voyager,'' orig.1994, eesti keeles 2017) * "Sügistrummid" (''Drums of Autumn,'' orig. 1997, eesti keeles 2019) * "Leegitsev rist" (''The Fiery Cross,'' orig. 2001, eesti keeles 2021) * "Lume ja tuha hingus" (''A Breath of Snow and Ashes,'' orig. 2005, eesti keeles 2024) * "An Echo in the Bone" (orig. 2009, eesti keeles ilmumata) * "Written in My Own Heart`s Blood" (orig. 2014, eesti keeles ilmumata) * "Go Tell the Bees That I Am Gone" (orig. 2021, eesti keeles ilmumata) == Telesarjad == Telekanali Starz draamasarjas "Võõramaalane" on Claire`i osatäitjaks iiri näitleja Caitríona Balfe.<ref name="poster">{{Cite web|last=Ng|first=Philiana|url=http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/outlander-premiere-date-poster-revealed-702417|title=Starz's ''Outlander'' Gets First Poster, Premiere Date|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=May 8, 2014|access-date=June 14, 2014}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNg2014">Ng, Philiana (May 8, 2014). [http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/outlander-premiere-date-poster-revealed-702417 "Starz's ''Outlander'' Gets First Poster, Premiere Date"]. ''[[The Hollywood Reporter]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 14,</span> 2014</span>.</cite></ref> === Auhinnad ja nominatsioonid === Balfe võitis 2015.<ref>{{Cite web|last=Ksiazek|first=Sarah|url=http://www.outlandertvnews.com/2015/06/outlanders-caitriona-balfe-won-a-saturn-award/|title=''Outlander''{{'s}} Caitríona Balfe Won a Saturn Award!|website=Outlander TV News|date=June 26, 2015|access-date=June 26, 2015}}</ref> ja 2016.<ref>{{Cite web|last=Cohen|first=David S.|url=https://variety.com/2016/film/news/saturn-awards-winners-2016-star-wars-crimson-peak-walking-dead-hannibal-william-shatner-bruce-campbell-1201802152/|title=''The Force Awakens'' Rings Up Eight Saturn Awards|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=June 23, 2016|access-date=June 23, 2016}}</ref> aastal parima telesarja naisnäitleja Saturni auhinna ning 2016. aastal People`s Choice auhinna lemmik ulme- ja fantaasiasarja naisnäitleja kategoorias.<ref>{{Cite web|url=http://www.peopleschoice.com/pca/awards/nominees/?year=2016|title=2016 People's Choice Awards: Nominees & Winners|publisher=People's Choice|access-date=January 7, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160412114054/http://www.peopleschoice.com/pca/awards/nominees/?year=2016|archive-date=April 12, 2016}}</ref> Ta pälvis aastatel 2016, 2017, 2018 ja 2019<ref>{{Cite web|url=https://www.goldenglobes.com/person/caitriona-balfe|title=Caitríona Balfe|publisher=[[Golden Globe Awards]]|access-date=June 26, 2020}}</ref> ka Kuldgloobuse nominatsiooni kategoorias "Parim naisnäitleja draamasarjas". == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad]] kqzw2kaf23pllaqw20w58exwmhuxhm9 7193254 7193243 2026-07-15T07:38:15Z PillePrix 153981 Toimetasin 7193254 wikitext text/x-wiki '''Claire Fraser''' (sündinud Beauchamp, endine Randall, ajutiselt Grey) on [[ameerika]] [[Kirjanik|kirjaniku]] [[Diana Gabaldon|Diana Gabaldoni]] ajalooliste [[Ulmeromaan|ulmeromaanide]] sarja "Outlander" (eesti keeles ilmunud pealkirjaga "[[Võõramaalane (telesari)|Võõramaalane]]") ja selle põhjal valminud telesarja väljamõeldud tegelane. Sarjas leiab aset tegevus, kus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne abielus [[Õde (tervishoid)|meditsiiniõde]] Claire külastab [[Šotimaa|Šotimaad]] ja paisatakse ootamatult aastast 1945 tagasi aastasse 1743. Seal ootavad teda ees seiklused, sõda ja armastus kütkestava [[Põhja-Šoti mägismaa|mägilasest]] sõdalase [[Jamie Fraser|Jamie Fraseriga]]. Nutikas, kangekaelne ja sihikindel Claire kasutab oma taiplikkust, praktilisi meditsiinioskusi ja teadmisi tulevikust, et [[18. sajand|18. sajandil]] ellu jääda. Telesarjas "Võõramaalane" kehastab Claire'i [[Iirimaa|iiri]] näitleja [[Caitríona Balfe]]. Balfe võitis 2015. ja 2016. aastal parima telesarja naisnäitleja [[Saturn (auhind)|Saturni auhinna]] ning 2016. aastal [[People's Choice auhind|People's Choice auhinna]] kui fännide lemmik ulme- ja fantaasiasarja naisnäitleja. Ta pälvis aastatel 2015, 2016, 2017 ja 2018 ka [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]] nominatsiooni kategoorias "Parim naisnäitleja draamasarjas". == Tegelaskuju == Šotimaad külastades paisatakse Teise maailmasõja aegne abielus meditsiiniõde Claire Randall ajas tagasi aastast 1945. aastasse 1743. Seal ootavad teda ees seiklused, sõda ja armastus kütkestava mägilasest sõdalase Jamie Fraseriga.<ref name="poster">{{Cite web|last=Ng|first=Philiana|url=http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/outlander-premiere-date-poster-revealed-702417|title=Starz's ''Outlander'' Gets First Poster, Premiere Date|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=May 8, 2014|access-date=June 14, 2014}}</ref> Sarja järgmistes osades pöördub Claire pärast [[Jakobiidid|jakobiitide]] lüüasaamist [[Cullodeni lahing|Cullodeni lahingus]] tagasi kaasaega, kus ta veedab 20 aastat oma endise abikaasa Frank Randalliga, saab arstiks ja [[Kirurgia|kirurgiks]] ning kasvatab enda ja Jamie tütart Briannat. Kui selgub, et Jamie elas Cullodeni lahingu üle, naaseb Claire 18. sajandi Šotimaale ja neist saab taas paar. Abielupaar seab end sisse [[Põhja-Carolina|Põhja-Carolinas,]] kus nendega liituvad peagi tütar Brianna ja paljud šoti [[Asunik|asunikud]]. Gabaldon kavandas algselt romaani "Võõramaalane" [[ajalooline romaan|ajaloolise romaanina]], kuid olles Claire`i tegelaskujust paar päeva kirjutanud, mõistis ta, et naine ei käitunud üldse 18. sajandile kohaselt. Gabaldon otsustas lõpuks Claire'i kaasaegse mõttemaailmaga kaasa minna, mis andis tõuke [[Ajaränd|ajarännaku]] sissetoomiseks.<ref>{{Cite web|last=Deluca|first=Ashleigh N.|url=https://www.nationalgeographic.com/news/2014/8/140808-outlander-scotland-orkney-islands-stonehenge-neolithic/|title=Fictional ''Outlander'' Series Has Real Links to Scotland's Newly Unearthed Neolithic Ruins|website=[[National Geographic]]|date=August 10, 2014|access-date=June 25, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200629012503/https://www.nationalgeographic.com/news/2014/8/140808-outlander-scotland-orkney-islands-stonehenge-neolithic/|archive-date=June 29, 2020}}</ref> Claire'i kirjeldatakse tihti kangekaelse ja kärsituna, kes keeldub mugandumast 18. sajandi ühiskonnas naistele seatud ootustega. Arstiabi andmine ja oma 20. sajandi meditsiiniteadmiste rakendamine toob talle kaasa arvukalt nõidusesüüdistusi, sealhulgas [[Šotimaa nõiajaht|nõiaprotsessi.]] == "Võõramaalase" romaanid == * "Võõramaalane" (''Outlander,'' orig.1991, eesti keeles 2014) * "Kiil merevaigus" (''Dragonfly in Amber,'' orig. 1992, eesti keeles 2016) * "Rändaja" (''Voyager,'' orig.1994, eesti keeles 2017) * "Sügistrummid" (''Drums of Autumn,'' orig. 1997, eesti keeles 2019) * "Leegitsev rist" (''The Fiery Cross,'' orig. 2001, eesti keeles 2021) * "Lume ja tuha hingus" (''A Breath of Snow and Ashes,'' orig. 2005, eesti keeles 2024) * "An Echo in the Bone" (orig. 2009, eesti keeles ilmumata) * "Written in My Own Heart`s Blood" (orig. 2014, eesti keeles ilmumata) * "Go Tell the Bees That I Am Gone" (orig. 2021, eesti keeles ilmumata) == Telesarjad == Telekanali Starz draamasarjas "Võõramaalane" on Claire`i osatäitjaks iiri näitleja Caitríona Balfe.<ref name="poster">{{Cite web|last=Ng|first=Philiana|url=http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/outlander-premiere-date-poster-revealed-702417|title=Starz's ''Outlander'' Gets First Poster, Premiere Date|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=May 8, 2014|access-date=June 14, 2014}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNg2014">Ng, Philiana (May 8, 2014). [http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/outlander-premiere-date-poster-revealed-702417 "Starz's ''Outlander'' Gets First Poster, Premiere Date"]. ''[[The Hollywood Reporter]]''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">June 14,</span> 2014</span>.</cite></ref> === Auhinnad ja nominatsioonid === Balfe võitis 2015.<ref>{{Cite web|last=Ksiazek|first=Sarah|url=http://www.outlandertvnews.com/2015/06/outlanders-caitriona-balfe-won-a-saturn-award/|title=''Outlander''{{'s}} Caitríona Balfe Won a Saturn Award!|website=Outlander TV News|date=June 26, 2015|access-date=June 26, 2015}}</ref> ja 2016.<ref>{{Cite web|last=Cohen|first=David S.|url=https://variety.com/2016/film/news/saturn-awards-winners-2016-star-wars-crimson-peak-walking-dead-hannibal-william-shatner-bruce-campbell-1201802152/|title=''The Force Awakens'' Rings Up Eight Saturn Awards|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=June 23, 2016|access-date=June 23, 2016}}</ref> aastal parima telesarja naisnäitleja Saturni auhinna ning 2016. aastal People`s Choice auhinna lemmik ulme- ja fantaasiasarja naisnäitleja kategoorias.<ref>{{Cite web|url=http://www.peopleschoice.com/pca/awards/nominees/?year=2016|title=2016 People's Choice Awards: Nominees & Winners|publisher=People's Choice|access-date=January 7, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160412114054/http://www.peopleschoice.com/pca/awards/nominees/?year=2016|archive-date=April 12, 2016}}</ref> Ta pälvis aastatel 2016, 2017, 2018 ja 2019<ref>{{Cite web|url=https://www.goldenglobes.com/person/caitriona-balfe|title=Caitríona Balfe|publisher=[[Golden Globe Awards]]|access-date=June 26, 2020}}</ref> ka Kuldgloobuse nominatsiooni kategoorias "Parim naisnäitleja draamasarjas". == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad]] 1eyatmewcatn559ojlk76kb2ad53yj5 7193255 7193254 2026-07-15T07:41:12Z PillePrix 153981 viitamistõrge 7193255 wikitext text/x-wiki '''Claire Fraser''' (sündinud Beauchamp, endine Randall, ajutiselt Grey) on [[ameerika]] [[Kirjanik|kirjaniku]] [[Diana Gabaldon|Diana Gabaldoni]] ajalooliste [[Ulmeromaan|ulmeromaanide]] sarja "Outlander" (eesti keeles ilmunud pealkirjaga "[[Võõramaalane (telesari)|Võõramaalane]]") ja selle põhjal valminud telesarja väljamõeldud tegelane. Sarjas leiab aset tegevus, kus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne abielus [[Õde (tervishoid)|meditsiiniõde]] Claire külastab [[Šotimaa|Šotimaad]] ja paisatakse ootamatult aastast 1945 tagasi aastasse 1743. Seal ootavad teda ees seiklused, sõda ja armastus kütkestava [[Põhja-Šoti mägismaa|mägilasest]] sõdalase [[Jamie Fraser|Jamie Fraseriga]]. Nutikas, kangekaelne ja sihikindel Claire kasutab oma taiplikkust, praktilisi meditsiinioskusi ja teadmisi tulevikust, et [[18. sajand|18. sajandil]] ellu jääda. Telesarjas "Võõramaalane" kehastab Claire'i [[Iirimaa|iiri]] näitleja [[Caitríona Balfe]]. Balfe võitis 2015. ja 2016. aastal parima telesarja naisnäitleja [[Saturn (auhind)|Saturni auhinna]] ning 2016. aastal [[People's Choice auhind|People's Choice auhinna]] kui fännide lemmik ulme- ja fantaasiasarja naisnäitleja. Ta pälvis aastatel 2015, 2016, 2017 ja 2018 ka [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]] nominatsiooni kategoorias "Parim naisnäitleja draamasarjas". == Tegelaskuju == Šotimaad külastades paisatakse Teise maailmasõja aegne abielus meditsiiniõde Claire Randall ajas tagasi aastast 1945. aastasse 1743. Seal ootavad teda ees seiklused, sõda ja armastus kütkestava mägilasest sõdalase Jamie Fraseriga.<ref name="poster">{{Cite web|last=Ng|first=Philiana|url=http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/outlander-premiere-date-poster-revealed-702417|title=Starz's ''Outlander'' Gets First Poster, Premiere Date|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=May 8, 2014|access-date=June 14, 2014}}</ref> Sarja järgmistes osades pöördub Claire pärast [[Jakobiidid|jakobiitide]] lüüasaamist [[Cullodeni lahing|Cullodeni lahingus]] tagasi kaasaega, kus ta veedab 20 aastat oma endise abikaasa Frank Randalliga, saab arstiks ja [[Kirurgia|kirurgiks]] ning kasvatab enda ja Jamie tütart Briannat. Kui selgub, et Jamie elas Cullodeni lahingu üle, naaseb Claire 18. sajandi Šotimaale ja neist saab taas paar. Abielupaar seab end sisse [[Põhja-Carolina|Põhja-Carolinas,]] kus nendega liituvad peagi tütar Brianna ja paljud šoti [[Asunik|asunikud]]. Gabaldon kavandas algselt romaani "Võõramaalane" [[ajalooline romaan|ajaloolise romaanina]], kuid olles Claire`i tegelaskujust paar päeva kirjutanud, mõistis ta, et naine ei käitunud üldse 18. sajandile kohaselt. Gabaldon otsustas lõpuks Claire'i kaasaegse mõttemaailmaga kaasa minna, mis andis tõuke [[Ajaränd|ajarännaku]] sissetoomiseks.<ref>{{Cite web|last=Deluca|first=Ashleigh N.|url=https://www.nationalgeographic.com/news/2014/8/140808-outlander-scotland-orkney-islands-stonehenge-neolithic/|title=Fictional ''Outlander'' Series Has Real Links to Scotland's Newly Unearthed Neolithic Ruins|website=[[National Geographic]]|date=August 10, 2014|access-date=June 25, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200629012503/https://www.nationalgeographic.com/news/2014/8/140808-outlander-scotland-orkney-islands-stonehenge-neolithic/|archive-date=June 29, 2020}}</ref> Claire'i kirjeldatakse tihti kangekaelse ja kärsituna, kes keeldub mugandumast 18. sajandi ühiskonnas naistele seatud ootustega. Arstiabi andmine ja oma 20. sajandi meditsiiniteadmiste rakendamine toob talle kaasa arvukalt nõidusesüüdistusi, sealhulgas [[Šotimaa nõiajaht|nõiaprotsessi.]] == "Võõramaalase" romaanid == * "Võõramaalane" (''Outlander,'' orig.1991, eesti keeles 2014) * "Kiil merevaigus" (''Dragonfly in Amber,'' orig. 1992, eesti keeles 2016) * "Rändaja" (''Voyager,'' orig.1994, eesti keeles 2017) * "Sügistrummid" (''Drums of Autumn,'' orig. 1997, eesti keeles 2019) * "Leegitsev rist" (''The Fiery Cross,'' orig. 2001, eesti keeles 2021) * "Lume ja tuha hingus" (''A Breath of Snow and Ashes,'' orig. 2005, eesti keeles 2024) * "An Echo in the Bone" (orig. 2009, eesti keeles ilmumata) * "Written in My Own Heart`s Blood" (orig. 2014, eesti keeles ilmumata) * "Go Tell the Bees That I Am Gone" (orig. 2021, eesti keeles ilmumata) == Telesarjad == Telekanali Starz draamasarjas "Võõramaalane" on Claire`i osatäitjaks iiri näitleja Caitríona Balfe.<ref name="poster"></ref> === Auhinnad ja nominatsioonid === Balfe võitis 2015.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ksiazek |eesnimi=Sarah |kuupäev=2015-06-26 |pealkiri=Outlander's Caitriona Balfe Won a Saturn Award! {{!}} Outlander TV News |url=https://www.outlandertvnews.com/2015/06/outlanders-caitriona-balfe-won-a-saturn-award/ |vaadatud=2026-07-15 |keel=en-US}}</ref> ja 2016.<ref>{{Cite web|last=Cohen|first=David S.|url=https://variety.com/2016/film/news/saturn-awards-winners-2016-star-wars-crimson-peak-walking-dead-hannibal-william-shatner-bruce-campbell-1201802152/|title=''The Force Awakens'' Rings Up Eight Saturn Awards|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=June 23, 2016|access-date=June 23, 2016}}</ref> aastal parima telesarja naisnäitleja Saturni auhinna ning 2016. aastal People`s Choice auhinna lemmik ulme- ja fantaasiasarja naisnäitleja kategoorias.<ref>{{Cite web|url=http://www.peopleschoice.com/pca/awards/nominees/?year=2016|title=2016 People's Choice Awards: Nominees & Winners|publisher=People's Choice|access-date=January 7, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160412114054/http://www.peopleschoice.com/pca/awards/nominees/?year=2016|archive-date=April 12, 2016}}</ref> Ta pälvis aastatel 2016, 2017, 2018 ja 2019<ref>{{Cite web|url=https://www.goldenglobes.com/person/caitriona-balfe|title=Caitríona Balfe|publisher=[[Golden Globe Awards]]|access-date=June 26, 2020}}</ref> ka Kuldgloobuse nominatsiooni kategoorias "Parim naisnäitleja draamasarjas". == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad]] ovd183haxvap5z3nlxhqwsbndm12jiq 7193262 7193255 2026-07-15T08:21:00Z Toimiku Tõlkija 231703 Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Claire Fraser (tegelane)]] pealkirja [[Claire Fraser]] alla 7193255 wikitext text/x-wiki '''Claire Fraser''' (sündinud Beauchamp, endine Randall, ajutiselt Grey) on [[ameerika]] [[Kirjanik|kirjaniku]] [[Diana Gabaldon|Diana Gabaldoni]] ajalooliste [[Ulmeromaan|ulmeromaanide]] sarja "Outlander" (eesti keeles ilmunud pealkirjaga "[[Võõramaalane (telesari)|Võõramaalane]]") ja selle põhjal valminud telesarja väljamõeldud tegelane. Sarjas leiab aset tegevus, kus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne abielus [[Õde (tervishoid)|meditsiiniõde]] Claire külastab [[Šotimaa|Šotimaad]] ja paisatakse ootamatult aastast 1945 tagasi aastasse 1743. Seal ootavad teda ees seiklused, sõda ja armastus kütkestava [[Põhja-Šoti mägismaa|mägilasest]] sõdalase [[Jamie Fraser|Jamie Fraseriga]]. Nutikas, kangekaelne ja sihikindel Claire kasutab oma taiplikkust, praktilisi meditsiinioskusi ja teadmisi tulevikust, et [[18. sajand|18. sajandil]] ellu jääda. Telesarjas "Võõramaalane" kehastab Claire'i [[Iirimaa|iiri]] näitleja [[Caitríona Balfe]]. Balfe võitis 2015. ja 2016. aastal parima telesarja naisnäitleja [[Saturn (auhind)|Saturni auhinna]] ning 2016. aastal [[People's Choice auhind|People's Choice auhinna]] kui fännide lemmik ulme- ja fantaasiasarja naisnäitleja. Ta pälvis aastatel 2015, 2016, 2017 ja 2018 ka [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]] nominatsiooni kategoorias "Parim naisnäitleja draamasarjas". == Tegelaskuju == Šotimaad külastades paisatakse Teise maailmasõja aegne abielus meditsiiniõde Claire Randall ajas tagasi aastast 1945. aastasse 1743. Seal ootavad teda ees seiklused, sõda ja armastus kütkestava mägilasest sõdalase Jamie Fraseriga.<ref name="poster">{{Cite web|last=Ng|first=Philiana|url=http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/outlander-premiere-date-poster-revealed-702417|title=Starz's ''Outlander'' Gets First Poster, Premiere Date|website=[[The Hollywood Reporter]]|date=May 8, 2014|access-date=June 14, 2014}}</ref> Sarja järgmistes osades pöördub Claire pärast [[Jakobiidid|jakobiitide]] lüüasaamist [[Cullodeni lahing|Cullodeni lahingus]] tagasi kaasaega, kus ta veedab 20 aastat oma endise abikaasa Frank Randalliga, saab arstiks ja [[Kirurgia|kirurgiks]] ning kasvatab enda ja Jamie tütart Briannat. Kui selgub, et Jamie elas Cullodeni lahingu üle, naaseb Claire 18. sajandi Šotimaale ja neist saab taas paar. Abielupaar seab end sisse [[Põhja-Carolina|Põhja-Carolinas,]] kus nendega liituvad peagi tütar Brianna ja paljud šoti [[Asunik|asunikud]]. Gabaldon kavandas algselt romaani "Võõramaalane" [[ajalooline romaan|ajaloolise romaanina]], kuid olles Claire`i tegelaskujust paar päeva kirjutanud, mõistis ta, et naine ei käitunud üldse 18. sajandile kohaselt. Gabaldon otsustas lõpuks Claire'i kaasaegse mõttemaailmaga kaasa minna, mis andis tõuke [[Ajaränd|ajarännaku]] sissetoomiseks.<ref>{{Cite web|last=Deluca|first=Ashleigh N.|url=https://www.nationalgeographic.com/news/2014/8/140808-outlander-scotland-orkney-islands-stonehenge-neolithic/|title=Fictional ''Outlander'' Series Has Real Links to Scotland's Newly Unearthed Neolithic Ruins|website=[[National Geographic]]|date=August 10, 2014|access-date=June 25, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200629012503/https://www.nationalgeographic.com/news/2014/8/140808-outlander-scotland-orkney-islands-stonehenge-neolithic/|archive-date=June 29, 2020}}</ref> Claire'i kirjeldatakse tihti kangekaelse ja kärsituna, kes keeldub mugandumast 18. sajandi ühiskonnas naistele seatud ootustega. Arstiabi andmine ja oma 20. sajandi meditsiiniteadmiste rakendamine toob talle kaasa arvukalt nõidusesüüdistusi, sealhulgas [[Šotimaa nõiajaht|nõiaprotsessi.]] == "Võõramaalase" romaanid == * "Võõramaalane" (''Outlander,'' orig.1991, eesti keeles 2014) * "Kiil merevaigus" (''Dragonfly in Amber,'' orig. 1992, eesti keeles 2016) * "Rändaja" (''Voyager,'' orig.1994, eesti keeles 2017) * "Sügistrummid" (''Drums of Autumn,'' orig. 1997, eesti keeles 2019) * "Leegitsev rist" (''The Fiery Cross,'' orig. 2001, eesti keeles 2021) * "Lume ja tuha hingus" (''A Breath of Snow and Ashes,'' orig. 2005, eesti keeles 2024) * "An Echo in the Bone" (orig. 2009, eesti keeles ilmumata) * "Written in My Own Heart`s Blood" (orig. 2014, eesti keeles ilmumata) * "Go Tell the Bees That I Am Gone" (orig. 2021, eesti keeles ilmumata) == Telesarjad == Telekanali Starz draamasarjas "Võõramaalane" on Claire`i osatäitjaks iiri näitleja Caitríona Balfe.<ref name="poster"></ref> === Auhinnad ja nominatsioonid === Balfe võitis 2015.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ksiazek |eesnimi=Sarah |kuupäev=2015-06-26 |pealkiri=Outlander's Caitriona Balfe Won a Saturn Award! {{!}} Outlander TV News |url=https://www.outlandertvnews.com/2015/06/outlanders-caitriona-balfe-won-a-saturn-award/ |vaadatud=2026-07-15 |keel=en-US}}</ref> ja 2016.<ref>{{Cite web|last=Cohen|first=David S.|url=https://variety.com/2016/film/news/saturn-awards-winners-2016-star-wars-crimson-peak-walking-dead-hannibal-william-shatner-bruce-campbell-1201802152/|title=''The Force Awakens'' Rings Up Eight Saturn Awards|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=June 23, 2016|access-date=June 23, 2016}}</ref> aastal parima telesarja naisnäitleja Saturni auhinna ning 2016. aastal People`s Choice auhinna lemmik ulme- ja fantaasiasarja naisnäitleja kategoorias.<ref>{{Cite web|url=http://www.peopleschoice.com/pca/awards/nominees/?year=2016|title=2016 People's Choice Awards: Nominees & Winners|publisher=People's Choice|access-date=January 7, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160412114054/http://www.peopleschoice.com/pca/awards/nominees/?year=2016|archive-date=April 12, 2016}}</ref> Ta pälvis aastatel 2016, 2017, 2018 ja 2019<ref>{{Cite web|url=https://www.goldenglobes.com/person/caitriona-balfe|title=Caitríona Balfe|publisher=[[Golden Globe Awards]]|access-date=June 26, 2020}}</ref> ka Kuldgloobuse nominatsiooni kategoorias "Parim naisnäitleja draamasarjas". == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad]] ovd183haxvap5z3nlxhqwsbndm12jiq 0 718660 7193234 7192871 2026-07-15T06:34:25Z Mona 355 7193234 wikitext text/x-wiki '''"Düün"''' ([[inglise keel]]es "Dune") on [[Frank Herbert]]i loodud [[ulmeromaan]]ide sari, mille esimene teos ilmus [[1965]]. aastal. Sarja tegevus toimub kauges tulevikus ning käsitleb [[poliitika]]t, [[religioon]]i, [[ökoloogia]]t, võimuvõitlust ja inimühiskonna arengut. Frank Herbert avaldas sarjas kuus romaani. Kõik kuus romaani on [[eesti keel]]es ilmunud kirjastuses [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. Esimese romaani tõlkis [[Urmas Alas]], järgmise [[Viivi Verrev]] ning kolm viimast [[Juhan Habicht]]. Pärast Frank Herberti surma jätkasid sarja tema poeg [[Brian Herbert]] ja kirjanik [[Kevin J. Anderson]], kes avaldasid Frank Herberti märkmete põhjal mitu eellugu ja järjeromaani. == Eesti keeles ilmunud teosed == * "[[Düün]]", tõlkinud [[Urmas Alas]], [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 1996, 2002, 2020, 2021 * "Düüni messias", tõlkinud [[Viivi Verrev]], Varrak, 2002, 2022 * "Düüni lapsed", tõlkinud [[Juhan Habicht]], Varrak, 2004, 2022 * "Düüni jumal ja keiser", tõlkinud Juhan Habicht, Varrak, 2005, 2022 * "Düüni ketserid", tõlkinud Juhan Habicht, Varrak, 2006, 2022 * "Düün – kapiitlisaal", tõlkinud Juhan Habicht, Varrak, 2007, 2022 [[Kategooria:Romaanisarjad]] e3u3q61ttx3m3j6ck6ex83mnrrdv4ow 0 718665 7192943 7192934 2026-07-14T12:09:10Z Sviiter 233432 Lisatud persoonibox 7192943 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Erkki Pung | pildiallkiri = Erkki Pung (autoriportree 2025) | sünniaeg = 30.05.1982 | sünnikoht = Tartu | organisatsioon = Sviiter | elukutse = Graafiline disainer ja loovjuht | tegevusala = Visuaalne kommunikatsioon | pilt = Erkki-pung.jpg }} '''Erkki Pung''' on [[disainer]], [[loovjuht]] ja [[ettevõtja]] (sündinud [[30. mai|30. mail]] [[1982]]. aastal [[Tartu|Tartus]]). == Haridustee == * 2024-2026 '''[[Eesti Kunstiakadeemia]]''' — Visuaalne kommunikatsioon (BA) * 2022 Eesti '''Kunstiakadeemia''' — Tüpograafia (mikrokraad) * 2012-2015 '''[[Tallinna Ülikool]]''' — Haridustehnoloogia (MA, lõpetamata) * 2007-2009 '''Eesti Kunstiakadeemia''' — Graafiline disain (BA, lõpetamata) * 2002-2005 '''[[Eesti Maaülikool]]''' — Keskkonnamajandus (BA) * 1999-2001 [[Tartu Variku Kool|'''Tartu Kunstigümnaasium''']] - majanduse erikallak (Kesk) * 1989-1999 '''Tartu Kunstigümnaasium''' - Kunsti ja loovuse erikallak (Põhi) == Karjäär == * 2010-2015 '''Tallinna Ülikool''' — Haridustehnoloogia spetsialist, Haridustehnoloog. Haridusinnovatsiooni keskuse üks rakendajatest ja elluviijatest. * 2009-2010 [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|'''Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium''']] — Innovatsiooniaasta — koordinaator ja esindaja. Eesti disainimaastiku üks kaardistajatest ja rakenduskava koordinaatoritest. * 2007 - '''Sviiter Studio'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sviiter Studio |url=https://sviiter.studio/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Sviiter Studio |keel=en-GB}}</ref> — Asutaja, disainer ja loovjuht. Sviiter keskendub brändile ning ehitab toimivaid visuaalseid mehhanisme selle ümber — branding, print, veeb, UI, viidandus jpm. * 2007-2009 '''Thulema Furniture''' — B2B projektijuht. * 2006-2007 '''Eesti Maaülikool''' — EU tugiprojektide koordinaator * 2005-2006 [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|'''Maaeluministeerium''']] — Maaelu heaks programmi (MAK) tehniline tugi ja projektijuht erinevate trükiste, teavituste ja muu meediumi organiseerimisel, tellimisel ja levitamisel. == Muu disainialane tegevus == * 2023 '''WINA Design Festival'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wina World Independent Advertising Awards |url=https://winafestival.com/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=WINA |keel=es}}</ref> — žüriiliige (Dubai) * 2008 '''[[Ajujaht (konkurss)|Ajujaht]]''' <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://ajujaht.ee/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Ajujaht}}</ref>— žüriiliige ja mentor (Eesti) * 2006 '''[[Sihtasutus Archimedes|Archimedes Ettevõtluskonkurss NETS]]''' — Finalist (Eesti) == Artiklid ja meediakajastused == * '''Best marketing''' — Erkki Pung - Ilu disaini mõõdupuuna on suhteline<ref>{{Netiviide |pealkiri=Erkki Pung: Ilu disaini mõõdupuuna on suhteline |url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2016/06/15/erkki-pung-ilu-disaini-moodupuuna-on-suhteline |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Best Marketing |keel=et}}</ref> * '''Veebimajutuse blogi''' — Miks on ettevõtte visuaalne kultuur nii oluline?<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miks on ettevõtte visuaalne kultuur nii oluline? |url=https://www.veebimajutus.ee/blogi/miks-on-ettevotte-visuaalne-kultuur-oluline |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.veebimajutus.ee |keel=et}}</ref> * '''Veebimajutuse blogi''' — Ekspert selgitab, kuidas peaks veebilehe kujundamisele lähenema<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ekspert selgitab, kuidas peaks veebilehe kujundamisele lähenema |url=https://www.veebimajutus.ee/blogi/ekspert-selgitab-kuidas-peaks-veebilehe-kujundamisele-lahenema |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.veebimajutus.ee |keel=et}}</ref> * [[Lääneranna vald|'''Lääneranna valla''']] ajaleht — Lääneranna vallavolikogu kinnitas uue sümboolika<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Kristina |kuupäev=2018-09-27 |pealkiri=Lääneranna Vallavolikogu kinnitas valla sümboolika |url=https://ajaleht.laaneranna.ee/2018/09/27/laaneranna-vallavolikogu-kinnitas-valla-sumboolika/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Lääneranna Teataja |keel=et}}</ref> * '''[[Eesti Disainikeskus]]''' — Tsirkus, mäng mida saad ise kujundada<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Laanemäe |eesnimi=Kristi |kuupäev=2025-06-06 |pealkiri=„Tsirkus“ – mäng, mida saad ise kujundada |url=https://disainikeskus.ee/blogi/tsirkus-mang-mida-saad-ise-kujundada/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Eesti Disainikeskus |keel=et}}</ref> * '''Eesti Kunstiakadeemia''' — Eesti kunstiakadeemia tudengid disainisid [[Eesti Pank|Eesti Pangale]] jätkusuutlikud meenemündi karbid * '''Eesti Discgolfi Liit''' podcast Miks nii? — Erkki Pung<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mugra |eesnimi=Siiri |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=KUULA {{!}} Miks nii? #2 Erkki Pung |url=https://discgolfiliit.ee/kuula-miks-nii-2-erkki-pung/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Eesti Discgolfi Liit |keel=et}}</ref> == Sotsiaalmeedia == * instagram.com/erkkipung<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/erkkipung |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> * facebook.com/erkkipung<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pung |eesnimi=Erkki |kuupäev=14. juuli 2026 |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/erkkipung |vaadatud=14. juuli 2026|väljaanne=Facebook}}</ref> * behance.net/erkkipung<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Behance |pealkiri=Erkki Pung - Founder / AD in Tallinn, Estonia |url=https://www.behance.net/erkkipung |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Behance |keel=english}}</ref> == Viiteloend == <references /> cipbbjkppl8oom5lsi40skx546chl2h 7192948 7192943 2026-07-14T12:25:15Z Sviiter 233432 7192948 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Erkki Pung | pildiallkiri = Erkki Pung (autoriportree 2025) | sünniaeg = 30.05.1982 | sünnikoht = Tartu | organisatsioon = Sviiter | elukutse = Graafiline disainer ja loovjuht | tegevusala = Visuaalne kommunikatsioon | pilt = Erkki-pung.jpg }} '''Erkki Pung''' on [[disainer]], [[loovjuht]] ja [[ettevõtja]] (sündinud [[30. mai|30. mail]] [[1982]]. aastal [[Tartu|Tartus]]). == Haridustee == * 2024-2026 '''[[Eesti Kunstiakadeemia]]''' — Visuaalne kommunikatsioon (BA) * 2022 Eesti '''Kunstiakadeemia''' — Tüpograafia (mikrokraad) * 2012-2015 '''[[Tallinna Ülikool]]''' — Haridustehnoloogia (MA, lõpetamata) * 2007-2009 '''Eesti Kunstiakadeemia''' — Graafiline disain (BA, lõpetamata) * 2002-2005 '''[[Eesti Maaülikool]]''' — Keskkonnamajandus (BA) * 1999-2001 [[Tartu Variku Kool|'''Tartu Kunstigümnaasium''']] - majanduse erikallak (Kesk) * 1989-1999 '''Tartu Kunstigümnaasium''' - Kunsti ja loovuse erikallak (Põhi) == Karjäär == * 2010-2015 '''Tallinna Ülikool''' — Haridustehnoloogia spetsialist, Haridustehnoloog. Haridusinnovatsiooni keskuse üks rakendajatest ja elluviijatest. * 2009-2010 [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|'''Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium''']] — Innovatsiooniaasta — koordinaator ja esindaja. Eesti disainimaastiku üks kaardistajatest ja rakenduskava koordinaatoritest. * 2007 - '''Sviiter Studio'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sviiter Studio |url=https://sviiter.studio/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Sviiter Studio |keel=en-GB}}</ref> — Asutaja, disainer ja loovjuht. Sviiter keskendub brändile ning ehitab toimivaid visuaalseid mehhanisme selle ümber — branding, print, veeb, UI, viidandus jpm. * 2007-2009 '''Thulema Furniture''' — B2B projektijuht. * 2006-2007 '''Eesti Maaülikool''' — EU tugiprojektide koordinaator * 2005-2006 [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|'''Maaeluministeerium''']] — Maaelu heaks programmi (MAK) tehniline tugi ja projektijuht erinevate trükiste, teavituste ja muu meediumi organiseerimisel, tellimisel ja levitamisel. == Muu disainialane tegevus == * 2023 '''WINA Design Festival'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wina World Independent Advertising Awards |url=https://winafestival.com/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=WINA |keel=es}}</ref> — žüriiliige (Dubai) * 2008 '''[[Ajujaht (konkurss)|Ajujaht]]''' <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://ajujaht.ee/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Ajujaht}}</ref>— žüriiliige ja mentor (Eesti) * 2006 '''[[Sihtasutus Archimedes|Archimedes Ettevõtluskonkurss NETS]]''' — Finalist (Eesti) == Artiklid ja meediakajastused == * '''Best marketing''' — Erkki Pung - Ilu disaini mõõdupuuna on suhteline<ref>{{Netiviide |pealkiri=Erkki Pung: Ilu disaini mõõdupuuna on suhteline |url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2016/06/15/erkki-pung-ilu-disaini-moodupuuna-on-suhteline |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Best Marketing |keel=et}}</ref> * '''Veebimajutuse blogi''' — Miks on ettevõtte visuaalne kultuur nii oluline?<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miks on ettevõtte visuaalne kultuur nii oluline? |url=https://www.veebimajutus.ee/blogi/miks-on-ettevotte-visuaalne-kultuur-oluline |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.veebimajutus.ee |keel=et}}</ref> * '''Veebimajutuse blogi''' — Ekspert selgitab, kuidas peaks veebilehe kujundamisele lähenema<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ekspert selgitab, kuidas peaks veebilehe kujundamisele lähenema |url=https://www.veebimajutus.ee/blogi/ekspert-selgitab-kuidas-peaks-veebilehe-kujundamisele-lahenema |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.veebimajutus.ee |keel=et}}</ref> * [[Lääneranna vald|'''Lääneranna valla''']] ajaleht — Lääneranna vallavolikogu kinnitas uue sümboolika<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Kristina |kuupäev=2018-09-27 |pealkiri=Lääneranna Vallavolikogu kinnitas valla sümboolika |url=https://ajaleht.laaneranna.ee/2018/09/27/laaneranna-vallavolikogu-kinnitas-valla-sumboolika/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Lääneranna Teataja |keel=et}}</ref> * '''Futurist''' kasvuminutite podcast #30 — Kuidas sprintidega tervikut luua?<ref>{{Viide |perekonnanimi=Futurist Eesti |pealkiri=Kasvuminutid Podcast #30: Kuidas sprintidega tervikut luua |kuupäev=2022-11-25 |url=https://www.youtube.com/watch?v=2poJ08UAcF8 |vaadatud=2026-07-14}}</ref> * '''[[Eesti Disainikeskus]]''' — Tsirkus, mäng mida saad ise kujundada<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Laanemäe |eesnimi=Kristi |kuupäev=2025-06-06 |pealkiri=„Tsirkus“ – mäng, mida saad ise kujundada |url=https://disainikeskus.ee/blogi/tsirkus-mang-mida-saad-ise-kujundada/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Eesti Disainikeskus |keel=et}}</ref> * '''Eesti Kunstiakadeemia''' — Eesti kunstiakadeemia tudengid disainisid [[Eesti Pank|Eesti Pangale]] jätkusuutlikud meenemündi karbid * '''Eesti Discgolfi Liit''' podcast Miks nii? — Erkki Pung<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mugra |eesnimi=Siiri |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=KUULA {{!}} Miks nii? #2 Erkki Pung |url=https://discgolfiliit.ee/kuula-miks-nii-2-erkki-pung/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Eesti Discgolfi Liit |keel=et}}</ref> == Sotsiaalmeedia == * instagram.com/erkkipung<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/erkkipung |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> * facebook.com/erkkipung<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pung |eesnimi=Erkki |kuupäev=14. juuli 2026 |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/erkkipung |vaadatud=14. juuli 2026|väljaanne=Facebook}}</ref> * behance.net/erkkipung<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Behance |pealkiri=Erkki Pung - Founder / AD in Tallinn, Estonia |url=https://www.behance.net/erkkipung |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Behance |keel=english}}</ref> == Viiteloend == <references /> n3sajouq1b5aovxa7mzdr2ztth5kerv 7193047 7192948 2026-07-14T18:43:08Z Avjoska 1538 kas pildi kasutamine on õiguspärane? 7193047 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Erkki Pung | pildiallkiri = Erkki Pung (autoriportree 2025) | sünniaeg = 30.05.1982 | sünnikoht = Tartu | organisatsioon = Sviiter | elukutse = Graafiline disainer ja loovjuht | tegevusala = Visuaalne kommunikatsioon | pilt = Erkki-pung.jpg }} '''Erkki Pung''' (sündinud [[30. mai]]l [[1982]] [[Tartu]]s) on eesti [[disainer]], [[loovjuht]] ja [[ettevõtja]]. == Haridustee == * 2024–2026 '''[[Eesti Kunstiakadeemia]]''' — Visuaalne kommunikatsioon (BA) * 2022 Eesti '''Kunstiakadeemia''' — Tüpograafia (mikrokraad) * 2012–2015 '''[[Tallinna Ülikool]]''' — Haridustehnoloogia (MA, lõpetamata) * 2007–2009 '''Eesti Kunstiakadeemia''' — Graafiline disain (BA, lõpetamata) * 2002–2005 '''[[Eesti Maaülikool]]''' — Keskkonnamajandus (BA) * 1999–2001 [[Tartu Variku Kool|'''Tartu Kunstigümnaasium''']] – majanduse erikallak (Kesk) * 1989–1999 '''Tartu Kunstigümnaasium''' – Kunsti ja loovuse erikallak (Põhi) == Karjäär == * 2010–2015 '''Tallinna Ülikool''' — Haridustehnoloogia spetsialist, Haridustehnoloog. Haridusinnovatsiooni keskuse üks rakendajatest ja elluviijatest. * 2009–2010 [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium|'''Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium''']] — Innovatsiooniaasta — koordinaator ja esindaja. Eesti disainimaastiku üks kaardistajatest ja rakenduskava koordinaatoritest. * 2007 – '''Sviiter Studio'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sviiter Studio |url=https://sviiter.studio/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Sviiter Studio |keel=en-GB}}</ref> — Asutaja, disainer ja loovjuht. Sviiter keskendub brändile ning ehitab toimivaid visuaalseid mehhanisme selle ümber — branding, print, veeb, UI, viidandus jpm. * 2007–2009 '''Thulema Furniture''' — B2B projektijuht. * 2006–2007 '''Eesti Maaülikool''' — EU tugiprojektide koordinaator * 2005–2006 [[Regionaal- ja Põllumajandusministeerium|'''Maaeluministeerium''']] — Maaelu heaks programmi (MAK) tehniline tugi ja projektijuht erinevate trükiste, teavituste ja muu meediumi organiseerimisel, tellimisel ja levitamisel. == Muu disainialane tegevus == * 2023 '''WINA Design Festival'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wina World Independent Advertising Awards |url=https://winafestival.com/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=WINA |keel=es}}</ref> — žüriiliige (Dubai) * 2008 '''[[Ajujaht (konkurss)|Ajujaht]]''' <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://ajujaht.ee/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Ajujaht}}</ref>— žüriiliige ja mentor (Eesti) * 2006 '''[[Sihtasutus Archimedes|Archimedes Ettevõtluskonkurss NETS]]''' — Finalist (Eesti) == Artiklid ja meediakajastused == * '''Best marketing''' — Erkki Pung – Ilu disaini mõõdupuuna on suhteline<ref>{{Netiviide |pealkiri=Erkki Pung: Ilu disaini mõõdupuuna on suhteline |url=https://www.bestmarketing.ee/uudised/2016/06/15/erkki-pung-ilu-disaini-moodupuuna-on-suhteline |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Best Marketing |keel=et}}</ref> * '''Veebimajutuse blogi''' — Miks on ettevõtte visuaalne kultuur nii oluline?<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miks on ettevõtte visuaalne kultuur nii oluline? |url=https://www.veebimajutus.ee/blogi/miks-on-ettevotte-visuaalne-kultuur-oluline |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.veebimajutus.ee |keel=et}}</ref> * '''Veebimajutuse blogi''' — Ekspert selgitab, kuidas peaks veebilehe kujundamisele lähenema<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ekspert selgitab, kuidas peaks veebilehe kujundamisele lähenema |url=https://www.veebimajutus.ee/blogi/ekspert-selgitab-kuidas-peaks-veebilehe-kujundamisele-lahenema |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.veebimajutus.ee |keel=et}}</ref> * [[Lääneranna vald|'''Lääneranna valla''']] ajaleht — Lääneranna vallavolikogu kinnitas uue sümboolika<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Kristina |kuupäev=2018-09-27 |pealkiri=Lääneranna Vallavolikogu kinnitas valla sümboolika |url=https://ajaleht.laaneranna.ee/2018/09/27/laaneranna-vallavolikogu-kinnitas-valla-sumboolika/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Lääneranna Teataja |keel=et}}</ref> * '''Futurist''' kasvuminutite podcast #30 — Kuidas sprintidega tervikut luua?<ref>{{Viide |perekonnanimi=Futurist Eesti |pealkiri=Kasvuminutid Podcast #30: Kuidas sprintidega tervikut luua |kuupäev=2022-11-25 |url=https://www.youtube.com/watch?v=2poJ08UAcF8 |vaadatud=2026-07-14}}</ref> * '''[[Eesti Disainikeskus]]''' — Tsirkus, mäng mida saad ise kujundada<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Laanemäe |eesnimi=Kristi |kuupäev=2025-06-06 |pealkiri=„Tsirkus“ – mäng, mida saad ise kujundada |url=https://disainikeskus.ee/blogi/tsirkus-mang-mida-saad-ise-kujundada/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Eesti Disainikeskus |keel=et}}</ref> * '''Eesti Kunstiakadeemia''' — Eesti kunstiakadeemia tudengid disainisid [[Eesti Pank|Eesti Pangale]] jätkusuutlikud meenemündi karbid * '''Eesti Discgolfi Liit''' podcast Miks nii? — Erkki Pung<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mugra |eesnimi=Siiri |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=KUULA {{!}} Miks nii? #2 Erkki Pung |url=https://discgolfiliit.ee/kuula-miks-nii-2-erkki-pung/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Eesti Discgolfi Liit |keel=et}}</ref> == Sotsiaalmeedia == * instagram.com/erkkipung<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/erkkipung |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> * facebook.com/erkkipung<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pung |eesnimi=Erkki |kuupäev=14. juuli 2026 |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/erkkipung |vaadatud=14. juuli 2026|väljaanne=Facebook}}</ref> * behance.net/erkkipung<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Behance |pealkiri=Erkki Pung – Founder / AD in Tallinn, Estonia |url=https://www.behance.net/erkkipung |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Behance |keel=english}}</ref> == Viiteloend == <references /> q3xdpksrxtlk0jnwc61nn308x46vnjp 0 718666 7192953 2026-07-14T12:36:09Z Andres 5 Uus lehekülg: ''''Induktsioon''' on [[arengubioloogia]]s protsess, mille puhul üks [[rakk]] või [[kude]] mõjutab teise raku või koe arengut, mõjutades selle [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[determinatsioon]]i või [[arengusuund]]a. [[Embrüonaalne areng|Embrüonaalses arengus]] on induktsioon üks peamisi mehhanisme, mille kaudu [[elund]]id ja koed kujunevad. Induktsioon leiab aset siis, kui rakud või koed puutuvad omavahel kokku või satuvad üksteise poolt sekretsioo...' 7192953 wikitext text/x-wiki '''Induktsioon''' on [[arengubioloogia]]s protsess, mille puhul üks [[rakk]] või [[kude]] mõjutab teise raku või koe arengut, mõjutades selle [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[determinatsioon]]i või [[arengusuund]]a. [[Embrüonaalne areng|Embrüonaalses arengus]] on induktsioon üks peamisi mehhanisme, mille kaudu [[elund]]id ja koed kujunevad. Induktsioon leiab aset siis, kui rakud või koed puutuvad omavahel kokku või satuvad üksteise poolt [[sekretsioon|sekreteeritavate]] [[signaalmolekul]]ide mõjualasse. Selline kokkupuude võib tekkida [[morfogenees|morfogeneetiliste liikumiste]] tulemusel, kuid võib kujuneda ka ilma otsese [[rakkude ränne|rakurändeta]]. Indutseeriv rakk või kude ehk [[indutseerija]] saadab [[keemiline signaal|keemilisi signaale]], mis kutsuvad vastuvõtvates rakkudes esile kindla arenguprogrammi. Induktsioon eeldab, et vastuvõtval rakul on vastava signaali jaoks sobivad [[retseptor (biokeemia)|retseptorid]] ja [[rakusisene signaalirada|rakusisesed signaalirajad]]. Raku võimet reageerida kindlale [[induktiivne signaal|induktiivsele signaalile]] nimetatakse [[kompetentsus (rakubioloogia)|kompetentsuseks]]. Sama induktor võib erineva kompetentsusega rakkudes esile kutsuda erinevaid arenguvastuseid. Induktiivsed signaalid aktiveerivad või pärsivad kindlate [[geen]]ide [[ekspressioon|avaldumist]], mille tagajärjel muutub raku arengutee. [[Embrüonaalne induktsioon|Embrüonaalse induktsiooni]] puhul mõjutab üks embrüonaalne rakk või kude teist vahetu kokkupuute või lokaalselt levivate signaalmolekulide abil. [[Hormonaalne induktsioon|Hormonaalse induktsiooni]] puhul vahendavad mõju kaugemale levivad [[hormoon]]id või muud signaalmolekulid. Embrüonaalse induktsiooni mehhanisme kirjeldatakse peamiselt [[kasvufaktor]]ite ja [[morfogeen]]ide vahendatud [[signaaliülekanne|signaalülekande]] kaudu. Olulised on näiteks BMP, FGF, Wnt ja Hedgehogi perekonna signaalmolekulid ja nende poolt aktiveeritavad signaalirajad. Sama indutseerija võib erineva kompetentsusega kudedes esile kutsuda erinevaid arenguvastuseid. Klassikalises katses<ref>Spemann, H., Schotté, O. Über xenoplastische Transplantation als Mittel zur Analyse der embryonalen Induktion. – ''Die Naturwissenschaften'', 1932, 20: 463–467.</ref><ref>Harrison, R. G. Heteroplastic grafting in embryology. – ''Harvey Lectures'', 1935, 30: 219–241.</ref> siirati konna embrüo tulevane suupiirkonna ektoderm vesiliku embrüosse ja ümberpöördult. Selgus, et kujunevate suustruktuuride liigispetsiifiline iseloom ei sõltunud indutseeriva (siirdatud) koe päritolust, vaid vastuvõtva ektodermi päritolust: vesiliku embrüosse siiratud konna ektodermist arenesid konnale omased suupiirkonna struktuurid, mitte vesilikule iseloomulikud struktuurid. See näitas, et induktsiooni tulemuse liigispetsiifilise iseloomu määrab eelkõige vastuvõtva koe kompetentsus, indutseeriv signaal ise aga võib toimida liikide vahel suhteliselt sarnaselt. == Uurimislugu == 19. sajandi lõpu [[embrüoloogia]]s vastandusid kaks peamist arengukäsitust. Mosaiikse arengumudeli järgi on embrüo rakkude arengutee juba varakult kindlaks määratud, teise järgi on varajane embrüo terviklik isereguleeruv süsteem, mille rakkudel säilib võime kohaneda ja üksteise arengu mõjutada. [[Hans Driesch]] uuris 1890ndate alguses [[merisiilik]]u embrüote arengut. Ta eraldas varajase embrüo [[blastomeer]]ide üksteisest. Mosaiikse arengumudeli järgi oleks iga varajane blastomeer juba saanud ülesande moodustada mingi kindel osa organismist. Selgus, et eraldatud blastomeerid säilitavad suure arengupotentsiaali ja arenevad väiksemateks, kuid terviklikult organiseeritud [[vastne|vastseteks]]. See seadis rangelt mosaiikse arengumudeli kahtluse alla ja toetas arusaama embrüost kui isereguleeruvast süsteemist. Embrüonaalse induktsiooni klassikaline tõendus pärineb [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud katsetest [[kahepaiksed|kahepaiksete]] [[embrüo]]tega. Nad uurisid, millal ja kuidas embrüo piirkonnad omandavad oma arengulise saatuse. Nad [[siirdamine|siirdasid]] [[gastrulatsioon]]i ajal ühe [[vesilik]]u embrüo [[blastopoor]]i [[selgmine huul|selgmise huule]] piirkonnast pärineva koetüki, mis sisaldas [[mesoderm]]i [[eellasrakk]]e, teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud koetükk sisaldas rakke, mida hakati hiljem nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Need rakud arenesid peamiselt [[seljakeelik]]uks ja teisteks [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] struktuurideks, kuid indutseerisid samal ajal peremeesembrüo ümbritsevaid kudesid moodustama teise [[embrüonaalne keha telg|embrüonaalse keha telje]] koos [[neuraaltoru]] ja teiste dorsaalsete ehk seljapoolele omaste struktuuridega. Need katsed näitasid, et organisaatori rakud olid juba determineerunud, kuid säilitasid võime suunata naaberkudede arengut. Spemanni organisaatorist sai seetõttu üks arengubioloogia olulisemaid mõisteid ja nendest katsetest sai embrüonaalse induktsiooni klassikaline tõend. [[Pilt:Experimente_zur_biologischen_induktion.png|500px|Siirdamiskatse (a) ja vaheleasetamiskatse (b)]] == Induktsiooniahel == [[Induktsiooniahel]] on järjestikuste induktsioonisündmuste ahel, mille puhul indutseeritud kude omandab ise induktsioonivõime ja hakkab indutseerima järgmist kudet. Nii vallandab iga induktsioon järgmise arenguetapi. Klassikaline näide on [[neurulatsioon]]. [[Spemanni organisaator]]i rakud määravad gastrulatsiooni ajal aksiaalse mesodermi arengusuuna. Sellest mesodermaalsest koest kujuneb hiljem [[seljakeelik]], mis omakorda osaleb olulise induktiivse struktuurina [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tekkes. Neuraalplaadi servaaladest kujuneb [[neuraalhari]], mille arengut mõjutavad neuraalplaadi ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Hiljem osalevad arenevad koed vastastikuste induktsioonide kaudu elundite kujunemises. ==Kirjandus== *Spemann, H. ''Embryonic Development and Induction'', Yale University Press 1938. *De Robertis, E. M., Kuroda, H. Dorsal-ventral patterning and neural induction in ''Xenopus'' embryos. – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2004, 20: 285–308. *De Robertis, E. M., Kuroda, H. Organizing the Vertebrate Embryo—A Balance of Induction and Competence. – ''PLoS Biology'', 2004, 2. nr 6, lk e92. *Wolpert, L., Tickle, C., Arias, A. M. ''Principles of Development'', 6. trükk, Oxford University Press 2019. *Gilbert, S. F., Barresi, M. J. F. ''Developmental Biology'', 12. trükk, Sinauer Associates / Oxford University Press 2020. *Delan N. Alasaadi, Lucas Alvizi, Jonas Hartmann, Namid Stillman, Prachiti Moghe, Takashi Hiiragi, Roberto Mayo. Competence for neural crest induction is controlled by hydrostatic pressure through Yap. – ''Nature Cell Biology'', 2024, kd 26, lk 530–541. [https://www.nature.com/articles/s41556-024-01378-y Täistekst.] sl216qr1wl1r521dwbl3xbkulahl2fj 7192955 7192953 2026-07-14T12:39:01Z Andres 5 /* Kirjandus */ 7192955 wikitext text/x-wiki '''Induktsioon''' on [[arengubioloogia]]s protsess, mille puhul üks [[rakk]] või [[kude]] mõjutab teise raku või koe arengut, mõjutades selle [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[determinatsioon]]i või [[arengusuund]]a. [[Embrüonaalne areng|Embrüonaalses arengus]] on induktsioon üks peamisi mehhanisme, mille kaudu [[elund]]id ja koed kujunevad. Induktsioon leiab aset siis, kui rakud või koed puutuvad omavahel kokku või satuvad üksteise poolt [[sekretsioon|sekreteeritavate]] [[signaalmolekul]]ide mõjualasse. Selline kokkupuude võib tekkida [[morfogenees|morfogeneetiliste liikumiste]] tulemusel, kuid võib kujuneda ka ilma otsese [[rakkude ränne|rakurändeta]]. Indutseeriv rakk või kude ehk [[indutseerija]] saadab [[keemiline signaal|keemilisi signaale]], mis kutsuvad vastuvõtvates rakkudes esile kindla arenguprogrammi. Induktsioon eeldab, et vastuvõtval rakul on vastava signaali jaoks sobivad [[retseptor (biokeemia)|retseptorid]] ja [[rakusisene signaalirada|rakusisesed signaalirajad]]. Raku võimet reageerida kindlale [[induktiivne signaal|induktiivsele signaalile]] nimetatakse [[kompetentsus (rakubioloogia)|kompetentsuseks]]. Sama induktor võib erineva kompetentsusega rakkudes esile kutsuda erinevaid arenguvastuseid. Induktiivsed signaalid aktiveerivad või pärsivad kindlate [[geen]]ide [[ekspressioon|avaldumist]], mille tagajärjel muutub raku arengutee. [[Embrüonaalne induktsioon|Embrüonaalse induktsiooni]] puhul mõjutab üks embrüonaalne rakk või kude teist vahetu kokkupuute või lokaalselt levivate signaalmolekulide abil. [[Hormonaalne induktsioon|Hormonaalse induktsiooni]] puhul vahendavad mõju kaugemale levivad [[hormoon]]id või muud signaalmolekulid. Embrüonaalse induktsiooni mehhanisme kirjeldatakse peamiselt [[kasvufaktor]]ite ja [[morfogeen]]ide vahendatud [[signaaliülekanne|signaalülekande]] kaudu. Olulised on näiteks BMP, FGF, Wnt ja Hedgehogi perekonna signaalmolekulid ja nende poolt aktiveeritavad signaalirajad. Sama indutseerija võib erineva kompetentsusega kudedes esile kutsuda erinevaid arenguvastuseid. Klassikalises katses<ref>Spemann, H., Schotté, O. Über xenoplastische Transplantation als Mittel zur Analyse der embryonalen Induktion. – ''Die Naturwissenschaften'', 1932, 20: 463–467.</ref><ref>Harrison, R. G. Heteroplastic grafting in embryology. – ''Harvey Lectures'', 1935, 30: 219–241.</ref> siirati konna embrüo tulevane suupiirkonna ektoderm vesiliku embrüosse ja ümberpöördult. Selgus, et kujunevate suustruktuuride liigispetsiifiline iseloom ei sõltunud indutseeriva (siirdatud) koe päritolust, vaid vastuvõtva ektodermi päritolust: vesiliku embrüosse siiratud konna ektodermist arenesid konnale omased suupiirkonna struktuurid, mitte vesilikule iseloomulikud struktuurid. See näitas, et induktsiooni tulemuse liigispetsiifilise iseloomu määrab eelkõige vastuvõtva koe kompetentsus, indutseeriv signaal ise aga võib toimida liikide vahel suhteliselt sarnaselt. == Uurimislugu == 19. sajandi lõpu [[embrüoloogia]]s vastandusid kaks peamist arengukäsitust. Mosaiikse arengumudeli järgi on embrüo rakkude arengutee juba varakult kindlaks määratud, teise järgi on varajane embrüo terviklik isereguleeruv süsteem, mille rakkudel säilib võime kohaneda ja üksteise arengu mõjutada. [[Hans Driesch]] uuris 1890ndate alguses [[merisiilik]]u embrüote arengut. Ta eraldas varajase embrüo [[blastomeer]]ide üksteisest. Mosaiikse arengumudeli järgi oleks iga varajane blastomeer juba saanud ülesande moodustada mingi kindel osa organismist. Selgus, et eraldatud blastomeerid säilitavad suure arengupotentsiaali ja arenevad väiksemateks, kuid terviklikult organiseeritud [[vastne|vastseteks]]. See seadis rangelt mosaiikse arengumudeli kahtluse alla ja toetas arusaama embrüost kui isereguleeruvast süsteemist. Embrüonaalse induktsiooni klassikaline tõendus pärineb [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud katsetest [[kahepaiksed|kahepaiksete]] [[embrüo]]tega. Nad uurisid, millal ja kuidas embrüo piirkonnad omandavad oma arengulise saatuse. Nad [[siirdamine|siirdasid]] [[gastrulatsioon]]i ajal ühe [[vesilik]]u embrüo [[blastopoor]]i [[selgmine huul|selgmise huule]] piirkonnast pärineva koetüki, mis sisaldas [[mesoderm]]i [[eellasrakk]]e, teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud koetükk sisaldas rakke, mida hakati hiljem nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Need rakud arenesid peamiselt [[seljakeelik]]uks ja teisteks [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] struktuurideks, kuid indutseerisid samal ajal peremeesembrüo ümbritsevaid kudesid moodustama teise [[embrüonaalne keha telg|embrüonaalse keha telje]] koos [[neuraaltoru]] ja teiste dorsaalsete ehk seljapoolele omaste struktuuridega. Need katsed näitasid, et organisaatori rakud olid juba determineerunud, kuid säilitasid võime suunata naaberkudede arengut. Spemanni organisaatorist sai seetõttu üks arengubioloogia olulisemaid mõisteid ja nendest katsetest sai embrüonaalse induktsiooni klassikaline tõend. [[Pilt:Experimente_zur_biologischen_induktion.png|500px|Siirdamiskatse (a) ja vaheleasetamiskatse (b)]] == Induktsiooniahel == [[Induktsiooniahel]] on järjestikuste induktsioonisündmuste ahel, mille puhul indutseeritud kude omandab ise induktsioonivõime ja hakkab indutseerima järgmist kudet. Nii vallandab iga induktsioon järgmise arenguetapi. Klassikaline näide on [[neurulatsioon]]. [[Spemanni organisaator]]i rakud määravad gastrulatsiooni ajal aksiaalse mesodermi arengusuuna. Sellest mesodermaalsest koest kujuneb hiljem [[seljakeelik]], mis omakorda osaleb olulise induktiivse struktuurina [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tekkes. Neuraalplaadi servaaladest kujuneb [[neuraalhari]], mille arengut mõjutavad neuraalplaadi ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Hiljem osalevad arenevad koed vastastikuste induktsioonide kaudu elundite kujunemises. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Spemann, H. ''Embryonic Development and Induction'', Yale University Press 1938. *De Robertis, E. M., Kuroda, H. Dorsal-ventral patterning and neural induction in ''Xenopus'' embryos. – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2004, 20: 285–308. *De Robertis, E. M., Kuroda, H. Organizing the Vertebrate Embryo—A Balance of Induction and Competence. – ''PLoS Biology'', 2004, 2. nr 6, lk e92. *Wolpert, L., Tickle, C., Arias, A. M. ''Principles of Development'', 6. trükk, Oxford University Press 2019. *Gilbert, S. F., Barresi, M. J. F. ''Developmental Biology'', 12. trükk, Sinauer Associates / Oxford University Press 2020. *Delan N. Alasaadi, Lucas Alvizi, Jonas Hartmann, Namid Stillman, Prachiti Moghe, Takashi Hiiragi, Roberto Mayo. Competence for neural crest induction is controlled by hydrostatic pressure through Yap. – ''Nature Cell Biology'', 2024, kd 26, lk 530–541. [https://www.nature.com/articles/s41556-024-01378-y Täistekst.] 3mu6umymozyoemce4hiwcft5xndf9w6 7192988 7192955 2026-07-14T15:13:22Z Andres 5 7192988 wikitext text/x-wiki '''Induktsioon''' on [[arengubioloogia]]s protsess, mille puhul üks [[rakk]] või [[kude]] mõjutab teise raku või koe arengut, mõjutades selle [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[determinatsioon]]i või [[arengusuund]]a. [[Embrüonaalne areng|Embrüonaalses arengus]] on induktsioon üks peamisi mehhanisme, mille kaudu [[elund]]id ja koed kujunevad. Induktsioon leiab aset siis, kui rakud või koed puutuvad omavahel kokku või satuvad üksteise poolt [[sekretsioon|sekreteeritavate]] [[signaalmolekul]]ide mõjualasse. Selline kokkupuude võib tekkida [[morfogenees|morfogeneetiliste liikumiste]] tulemusel, kuid võib kujuneda ka ilma otsese [[rakkude ränne|rakurändeta]]. Indutseeriv rakk või kude ehk [[indutseerija]] saadab [[keemiline signaal|keemilisi signaale]], mis kutsuvad vastuvõtvates rakkudes esile kindla arenguprogrammi. Induktsioon eeldab, et vastuvõtval rakul on vastava signaali jaoks sobivad [[retseptor (biokeemia)|retseptorid]] ja [[rakusisene signaalirada|rakusisesed signaalirajad]]. Raku võimet reageerida kindlale [[induktiivne signaal|induktiivsele signaalile]] nimetatakse [[kompetentsus (rakubioloogia)|kompetentsuseks]]. Sama induktor võib erineva kompetentsusega rakkudes esile kutsuda erinevaid arenguvastuseid. Induktiivsed signaalid aktiveerivad või pärsivad kindlate [[geen]]ide [[ekspressioon|avaldumist]], mille tagajärjel muutub raku arengutee. Lisaks molekulaarsetele signaaliradadele mõjutavad kompetentsust ka koe mehaanilised omadused. Näiteks [[kannuskonn]] embrüos väheneb [[neuraalhari|neuraalharja]] rakkude kompetentsus [[Wnt signaalirada|Wnt-signaali]] suhtes [[blastotsööl]]i [[hüdrostaatiline rõhk|hüdrostaatilise rõhu]] tõustes: kõrgem rõhk takistab valgu [[Yap]] jõudmist [[rakutuum]]a, mis omakorda pärsib [[β-kateniin]]i vahendatud Wnt-signalisatsiooni. See näitab, et kompetentsust ei määra üksnes retseptorite ja signaaliradade olemasolu, vaid ka koe füüsikaline seisund.<ref>Alasaadi, D. N. jt. Competence for neural crest induction is controlled by hydrostatic pressure through Yap. – ''Nature Cell Biology'', 2024, 26(4): 530–541.</ref> Kompetentsuse liigierinevusi illustreerib hästi [[silmalääts]]e induktsioon. Kuigi enamikul [[selgroogsed|selgroogsetel]] indutseerib [[silmapõieke]] seda katvat ektodermi moodustama läätse, esineb siin olulisi liigierinevusi: mõnel liigil suudab läätse moodustada peaaegu kogu pea ektoderm, teistel on vastuvõtlik ainult kitsas piirkond ja mõnel liigil sõltub induktsiooni õnnestumine ka temperatuurist. See näitab, et kompetentsi ulatus ja tundlikkus ei ole evolutsiooniliselt muutumatu, vaid varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref>Gilbert, S. F.; Barresi, M. J. F. Developmental Biology, 12. tr. Sinauer Associates / Oxford University Press, 2020, ptk "Induction and Competence".</ref> [[Embrüonaalne induktsioon|Embrüonaalse induktsiooni]] puhul mõjutab üks embrüonaalne rakk või kude teist vahetu kokkupuute või lokaalselt levivate signaalmolekulide abil. [[Hormonaalne induktsioon|Hormonaalse induktsiooni]] puhul vahendavad mõju kaugemale levivad [[hormoon]]id või muud signaalmolekulid. Embrüonaalse induktsiooni mehhanisme kirjeldatakse peamiselt [[kasvufaktor]]ite ja [[morfogeen]]ide vahendatud [[signaaliülekanne|signaalülekande]] kaudu. Olulised on näiteks BMP, FGF, Wnt ja Hedgehogi perekonna signaalmolekulid ja nende poolt aktiveeritavad signaalirajad. Sama indutseerija võib erineva kompetentsusega kudedes esile kutsuda erinevaid arenguvastuseid. Klassikalises katses<ref>Spemann, H., Schotté, O. Über xenoplastische Transplantation als Mittel zur Analyse der embryonalen Induktion. – ''Die Naturwissenschaften'', 1932, 20: 463–467.</ref><ref>Harrison, R. G. Heteroplastic grafting in embryology. – ''Harvey Lectures'', 1935, 30: 219–241.</ref> siirati konna embrüo tulevane suupiirkonna ektoderm vesiliku embrüosse ja ümberpöördult. Selgus, et kujunevate suustruktuuride liigispetsiifiline iseloom ei sõltunud indutseeriva (siirdatud) koe päritolust, vaid vastuvõtva ektodermi päritolust: vesiliku embrüosse siiratud konna ektodermist arenesid konnale omased suupiirkonna struktuurid, mitte vesilikule iseloomulikud struktuurid. See näitas, et induktsiooni tulemuse liigispetsiifilise iseloomu määrab eelkõige vastuvõtva koe kompetentsus, indutseeriv signaal ise aga võib toimida liikide vahel suhteliselt sarnaselt. == Uurimislugu == 19. sajandi lõpu [[embrüoloogia]]s vastandusid kaks peamist arengukäsitust. Mosaiikse arengumudeli järgi on embrüo rakkude arengutee juba varakult kindlaks määratud, teise järgi on varajane embrüo terviklik isereguleeruv süsteem, mille rakkudel säilib võime kohaneda ja üksteise arengu mõjutada. [[Hans Driesch]] uuris 1890ndate alguses [[merisiilik]]u embrüote arengut. Ta eraldas varajase embrüo [[blastomeer]]ide üksteisest. Mosaiikse arengumudeli järgi oleks iga varajane blastomeer juba saanud ülesande moodustada mingi kindel osa organismist. Selgus, et eraldatud blastomeerid säilitavad suure arengupotentsiaali ja arenevad väiksemateks, kuid terviklikult organiseeritud [[vastne|vastseteks]]. See seadis rangelt mosaiikse arengumudeli kahtluse alla ja toetas arusaama embrüost kui isereguleeruvast süsteemist. Embrüonaalse induktsiooni klassikaline tõendus pärineb [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud katsetest [[kahepaiksed|kahepaiksete]] [[embrüo]]tega. Nad uurisid, millal ja kuidas embrüo piirkonnad omandavad oma arengulise saatuse. Nad [[siirdamine|siirdasid]] [[gastrulatsioon]]i ajal ühe [[vesilik]]u embrüo [[blastopoor]]i [[selgmine huul|selgmise huule]] piirkonnast pärineva koetüki, mis sisaldas [[mesoderm]]i [[eellasrakk]]e, teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud koetükk sisaldas rakke, mida hakati hiljem nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Need rakud arenesid peamiselt [[seljakeelik]]uks ja teisteks [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] struktuurideks, kuid indutseerisid samal ajal peremeesembrüo ümbritsevaid kudesid moodustama teise [[embrüonaalne keha telg|embrüonaalse keha telje]] koos [[neuraaltoru]] ja teiste dorsaalsete ehk seljapoolele omaste struktuuridega. Need katsed näitasid, et organisaatori rakud olid juba determineerunud, kuid säilitasid võime suunata naaberkudede arengut. Spemanni organisaatorist sai seetõttu üks arengubioloogia olulisemaid mõisteid ja nendest katsetest sai embrüonaalse induktsiooni klassikaline tõend. [[Pilt:Experimente_zur_biologischen_induktion.png|500px|Siirdamiskatse (a) ja vaheleasetamiskatse (b)]] == Induktsiooniahel == [[Induktsiooniahel]] on järjestikuste induktsioonisündmuste ahel, mille puhul indutseeritud kude omandab ise induktsioonivõime ja hakkab indutseerima järgmist kudet. Nii vallandab iga induktsioon järgmise arenguetapi. Klassikaline näide on [[neurulatsioon]]. [[Spemanni organisaator]]i rakud määravad gastrulatsiooni ajal aksiaalse mesodermi arengusuuna. Sellest mesodermaalsest koest kujuneb hiljem [[seljakeelik]], mis omakorda osaleb olulise induktiivse struktuurina [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tekkes. Neuraalplaadi servaaladest kujuneb [[neuraalhari]], mille arengut mõjutavad neuraalplaadi ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Hiljem osalevad arenevad koed vastastikuste induktsioonide kaudu elundite kujunemises. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Spemann, H. ''Embryonic Development and Induction'', Yale University Press 1938. *De Robertis, E. M., Kuroda, H. Dorsal-ventral patterning and neural induction in ''Xenopus'' embryos. – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2004, 20: 285–308. *De Robertis, E. M., Kuroda, H. Organizing the Vertebrate Embryo—A Balance of Induction and Competence. – ''PLoS Biology'', 2004, 2. nr 6, lk e92. *Wolpert, L., Tickle, C., Arias, A. M. ''Principles of Development'', 6. trükk, Oxford University Press 2019. *Gilbert, S. F., Barresi, M. J. F. ''Developmental Biology'', 12. trükk, Sinauer Associates / Oxford University Press 2020. *Delan N. Alasaadi, Lucas Alvizi, Jonas Hartmann, Namid Stillman, Prachiti Moghe, Takashi Hiiragi, Roberto Mayo. Competence for neural crest induction is controlled by hydrostatic pressure through Yap. – ''Nature Cell Biology'', 2024, kd 26, lk 530–541. [https://www.nature.com/articles/s41556-024-01378-y Täistekst.] 6e0d290zjlmhz2v6pbqxfdwcoyd4m79 7193025 7192988 2026-07-14T17:26:30Z Andres 5 7193025 wikitext text/x-wiki '''Induktsioon''' on [[arengubioloogia]]s protsess, mille puhul üks [[rakk]] või [[kude]] mõjutab teise raku või koe arengut, mõjutades selle [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[determinatsioon]]i või [[arengusuund]]a. [[Embrüonaalne areng|Embrüonaalses arengus]] on induktsioon üks peamisi mehhanisme, mille kaudu [[elund]]id ja koed kujunevad. Induktsioon leiab aset siis, kui rakud või koed puutuvad omavahel kokku või satuvad üksteise poolt [[sekretsioon|sekreteeritavate]] [[signaalmolekul]]ide mõjualasse. Selline kokkupuude võib tekkida [[morfogenees|morfogeneetiliste liikumiste]] tulemusel, kuid võib kujuneda ka ilma otsese [[rakkude ränne|rakurändeta]]. Indutseeriv rakk või kude ehk [[indutseerija]] saadab [[keemiline signaal|keemilisi signaale]], mis kutsuvad vastuvõtvates rakkudes esile kindla arenguprogrammi. Induktsioon eeldab, et vastuvõtval rakul on vastava signaali jaoks sobivad [[retseptor (biokeemia)|retseptorid]] ja [[rakusisene signaalirada|rakusisesed signaalirajad]]. Raku võimet reageerida kindlale [[induktiivne signaal|induktiivsele signaalile]] nimetatakse [[kompetentsus (rakubioloogia)|kompetentsuseks]]. Sama induktor võib erineva kompetentsusega rakkudes esile kutsuda erinevaid arenguvastuseid. Induktiivsed signaalid aktiveerivad või pärsivad kindlate [[geen]]ide [[ekspressioon|avaldumist]], mille tagajärjel muutub raku arengutee. Lisaks molekulaarsetele signaaliradadele mõjutavad kompetentsust ka koe mehaanilised omadused. Näiteks [[kannuskonn]] embrüos väheneb [[neuraalhari|neuraalharja]] rakkude kompetentsus [[Wnt signaalirada|Wnt-signaali]] suhtes [[blastotsööl]]i [[hüdrostaatiline rõhk|hüdrostaatilise rõhu]] tõustes: kõrgem rõhk takistab valgu [[Yap]] jõudmist [[rakutuum]]a, mis omakorda pärsib [[β-kateniin]]i vahendatud Wnt-signalisatsiooni. See näitab, et kompetentsust ei määra üksnes retseptorite ja signaaliradade olemasolu, vaid ka koe füüsikaline seisund.<ref>Alasaadi, D. N. jt. Competence for neural crest induction is controlled by hydrostatic pressure through Yap. – ''Nature Cell Biology'', 2024, 26(4): 530–541.</ref> Kompetentsuse liigierinevusi illustreerib hästi [[silmalääts]]e induktsioon. Kuigi enamikul [[selgroogsed|selgroogsetel]] indutseerib [[silmapõieke]] seda katvat ektodermi moodustama läätse, esineb siin olulisi liigierinevusi: mõnel liigil suudab läätse moodustada peaaegu kogu pea ektoderm, teistel on vastuvõtlik ainult kitsas piirkond ja mõnel liigil sõltub induktsiooni õnnestumine ka temperatuurist. See näitab, et kompetentsi ulatus ja tundlikkus ei ole evolutsiooniliselt muutumatu, vaid varieerub liigiti märkimisväärselt.<ref>Gilbert, S. F.; Barresi, M. J. F. Developmental Biology, 12. tr. Sinauer Associates / Oxford University Press, 2020, ptk "Induction and Competence".</ref> [[Embrüonaalne induktsioon|Embrüonaalse induktsiooni]] puhul mõjutab üks embrüonaalne rakk või kude teist vahetu kokkupuute või lokaalselt levivate signaalmolekulide abil. [[Hormonaalne induktsioon|Hormonaalse induktsiooni]] puhul vahendavad mõju kaugemale levivad [[hormoon]]id või muud signaalmolekulid. Embrüonaalse induktsiooni mehhanisme kirjeldatakse peamiselt [[kasvufaktor]]ite ja [[morfogeen]]ide vahendatud [[signaaliülekanne|signaalülekande]] kaudu. Olulised on näiteks [[luu morfogeneetilised valgud|BMP]], [[FGF]]i, [[Wnt]] ja [[Hedgehog]]i perekonna signaalmolekulid ja nende poolt aktiveeritavad signaalirajad. Sama indutseerija võib erineva kompetentsusega kudedes esile kutsuda erinevaid arenguvastuseid. Klassikalises katses<ref>Spemann, H., Schotté, O. Über xenoplastische Transplantation als Mittel zur Analyse der embryonalen Induktion. – ''Die Naturwissenschaften'', 1932, 20: 463–467.</ref><ref>Harrison, R. G. Heteroplastic grafting in embryology. – ''Harvey Lectures'', 1935, 30: 219–241.</ref> siirati konna embrüo tulevane suupiirkonna ektoderm vesiliku embrüosse ja ümberpöördult. Selgus, et kujunevate suustruktuuride liigispetsiifiline iseloom ei sõltunud indutseeriva (siirdatud) koe päritolust, vaid vastuvõtva ektodermi päritolust: vesiliku embrüosse siiratud konna ektodermist arenesid konnale omased suupiirkonna struktuurid, mitte vesilikule iseloomulikud struktuurid. See näitas, et induktsiooni tulemuse liigispetsiifilise iseloomu määrab eelkõige vastuvõtva koe kompetentsus, indutseeriv signaal ise aga võib toimida liikide vahel suhteliselt sarnaselt. == Uurimislugu == 19. sajandi lõpu [[embrüoloogia]]s vastandusid kaks peamist arengukäsitust. Mosaiikse arengumudeli järgi on embrüo rakkude arengutee juba varakult kindlaks määratud, teise järgi on varajane embrüo terviklik isereguleeruv süsteem, mille rakkudel säilib võime kohaneda ja üksteise arengu mõjutada. [[Hans Driesch]] uuris 1890ndate alguses [[merisiilik]]u embrüote arengut. Ta eraldas varajase embrüo [[blastomeer]]ide üksteisest. Mosaiikse arengumudeli järgi oleks iga varajane blastomeer juba saanud ülesande moodustada mingi kindel osa organismist. Selgus, et eraldatud blastomeerid säilitavad suure arengupotentsiaali ja arenevad väiksemateks, kuid terviklikult organiseeritud [[vastne|vastseteks]]. See seadis rangelt mosaiikse arengumudeli kahtluse alla ja toetas arusaama embrüost kui isereguleeruvast süsteemist. Embrüonaalse induktsiooni klassikaline tõendus pärineb [[Hans Spemann]]i ja [[Hilde Mangold]]i 1924. aastal tehtud katsetest [[kahepaiksed|kahepaiksete]] [[embrüo]]tega. Nad uurisid, millal ja kuidas embrüo piirkonnad omandavad oma arengulise saatuse. Nad [[siirdamine|siirdasid]] [[gastrulatsioon]]i ajal ühe [[vesilik]]u embrüo [[blastopoor]]i [[selgmine huul|selgmise huule]] piirkonnast pärineva koetüki, mis sisaldas [[mesoderm]]i [[eellasrakk]]e, teise embrüo kõhupoolele. Siirdatud koetükk sisaldas rakke, mida hakati hiljem nimetama [[Spemanni organisaator]]iks. Need rakud arenesid peamiselt [[seljakeelik]]uks ja teisteks [[aksiaalne mesoderm|aksiaalse mesodermi]] struktuurideks, kuid indutseerisid samal ajal peremeesembrüo ümbritsevaid kudesid moodustama teise [[embrüonaalne keha telg|embrüonaalse keha telje]] koos [[neuraaltoru]] ja teiste dorsaalsete ehk seljapoolele omaste struktuuridega. Need katsed näitasid, et organisaatori rakud olid juba determineerunud, kuid säilitasid võime suunata naaberkudede arengut. Spemanni organisaatorist sai seetõttu üks arengubioloogia olulisemaid mõisteid ja nendest katsetest sai embrüonaalse induktsiooni klassikaline tõend. [[Pilt:Experimente_zur_biologischen_induktion.png|500px|Siirdamiskatse (a) ja vaheleasetamiskatse (b)]] == Induktsiooniahel == [[Induktsiooniahel]] on järjestikuste induktsioonisündmuste ahel, mille puhul indutseeritud kude omandab ise induktsioonivõime ja hakkab indutseerima järgmist kudet. Nii vallandab iga induktsioon järgmise arenguetapi. Klassikaline näide on [[neurulatsioon]]. [[Spemanni organisaator]]i rakud määravad gastrulatsiooni ajal aksiaalse mesodermi arengusuuna. Sellest mesodermaalsest koest kujuneb hiljem [[seljakeelik]], mis omakorda osaleb olulise induktiivse struktuurina [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] tekkes. Neuraalplaadi servaaladest kujuneb [[neuraalhari]], mille arengut mõjutavad neuraalplaadi ja ümbritsevate kudede vahelised signaalid. Hiljem osalevad arenevad koed vastastikuste induktsioonide kaudu elundite kujunemises. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Spemann, H. ''Embryonic Development and Induction'', Yale University Press 1938. *De Robertis, E. M., Kuroda, H. Dorsal-ventral patterning and neural induction in ''Xenopus'' embryos. – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2004, 20: 285–308. *De Robertis, E. M., Kuroda, H. Organizing the Vertebrate Embryo—A Balance of Induction and Competence. – ''PLoS Biology'', 2004, 2. nr 6, lk e92. *Wolpert, L., Tickle, C., Arias, A. M. ''Principles of Development'', 6. trükk, Oxford University Press 2019. *Gilbert, S. F., Barresi, M. J. F. ''Developmental Biology'', 12. trükk, Sinauer Associates / Oxford University Press 2020. *Delan N. Alasaadi, Lucas Alvizi, Jonas Hartmann, Namid Stillman, Prachiti Moghe, Takashi Hiiragi, Roberto Mayo. Competence for neural crest induction is controlled by hydrostatic pressure through Yap. – ''Nature Cell Biology'', 2024, kd 26, lk 530–541. [https://www.nature.com/articles/s41556-024-01378-y Täistekst.] da35rp93wj6zhlbsoftcyde8n3x7lr8 0 718667 7192954 2026-07-14T12:38:18Z Rulakarbes 164113 Uus lehekülg: '{{Keemiline aine | nimetus = Trietüülamiin | pilt = Triethylamine.PNG | valem = C₆H₁₅N | välimus = värvitu vedelik | molaarmass = 101,19 | sulamistemperatuur = -114,7 | keemistemperatuur = 88,8 | lahustuvus = veeslahustuv, lahustub enamik orgaanilistes lahustites | tihedus = 727,5 }} '''Trietüülamiin''' (TEA) ehk '''''N'',''N''-dietüületanamiin''', keemilise valemiga N(CH₃CH₂)₃ ehk NEt₃, on orgaani...' 7192954 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Trietüülamiin | pilt = Triethylamine.PNG | valem = C₆H₁₅N | välimus = värvitu vedelik | molaarmass = 101,19 | sulamistemperatuur = -114,7 | keemistemperatuur = 88,8 | lahustuvus = veeslahustuv, lahustub enamik orgaanilistes lahustites | tihedus = 727,5 }} '''Trietüülamiin''' (TEA) ehk '''''N'',''N''-dietüületanamiin''', keemilise valemiga N(CH₃CH₂)₃ ehk NEt₃, on [[orgaaniline aine]], kuulub [[Amiinid|amiinide]] rühma. Trietüülamiin on [[Ammoniaak|ammoniaagi]]- või kalalõhnaga värvitu vedelik. Trietüülamiin on [[Alus (keemia)|aluseliste]] omadustega (p''K''_a 10,78; p''K''_b 3,25<ref>{{Netiviide |pealkiri=Triethylamine |url=https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/triethylamine |vaadatud=14.07.2026 |väljaanne=PubChem |väljaandja=National Center for Biotechnology Information}}</ref>) ning reageerib hapetega, et moodustada soolasid. Etüülrühmade tõttu on keskne lämmastikuaatom steeriliselt takistatud, mistõttu on trietüülamiin [[Nukleofiil|nukleofiilina]] nõrk. Trietüülamiini toodetakse valdavalt ammoniaagi [[Alküülimine|alküleerimisel]] [[Etanool|etanooliga]] katalüsaatori manulusel<ref>Eller, K, Henkes, E. & Rossbacher, R. & Höke, H. Amines, Aliphatic. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2000. doi:10.1002/14356007.a02_001</ref>. Samuti on võimalik ainet toota [[Atsetonitriil|atsetonitriili]] katalüütilisel [[Hüdrogeenimine|hüdrogeenimisel]]<ref>Mainusch, K., Schleppinghoff, B. & Munter, K. Process for the preparation of triethyl amine. EP0009621A1 (1978). https://patents.google.com/patent/EP0009621A1/en (vaadatud 14.07.2026)</ref>. Trietüülamiini kasutatakse laialdaselt [[Orgaaniline keemia|orgaanilises keemias]] alusena. == Allikad == <references /> 0c49v6j6g4mdhtwbh5v84ry2azdzsc9 7192956 7192954 2026-07-14T12:41:24Z Rulakarbes 164113 7192956 wikitext text/x-wiki {{Keemiline aine | nimetus = Trietüülamiin | pilt = Triethylamine.PNG | valem = C₆H₁₅N | välimus = värvitu vedelik | molaarmass = 101,19 | sulamistemperatuur = -114,7 | keemistemperatuur = 88,8 | lahustuvus = veeslahustuv, lahustub enamik orgaanilistes lahustites | tihedus = 727,5 }} '''Trietüülamiin''' (TEA) ehk '''''N'',''N''-dietüületanamiin''', keemilise valemiga N(CH₃CH₂)₃ ehk NEt₃, on [[orgaaniline aine]], kuulub [[Amiinid|amiinide]] rühma. Trietüülamiin on [[Ammoniaak|ammoniaagi]]- või kalalõhnaga värvitu vedelik. Trietüülamiin on [[Alus (keemia)|aluseliste]] omadustega (p''K''_a 10,78; p''K''_b 3,25<ref>{{Netiviide |pealkiri=Triethylamine |url=https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/triethylamine |vaadatud=14.07.2026 |väljaanne=PubChem |väljaandja=National Center for Biotechnology Information}}</ref>) ning reageerib hapetega, et moodustada soolasid. Etüülrühmade tõttu on keskne lämmastikuaatom steeriliselt takistatud, mistõttu on trietüülamiin [[Nukleofiil|nukleofiilina]] nõrk. Trietüülamiini toodetakse valdavalt ammoniaagi [[Alküülimine|alküleerimisel]] [[Etanool|etanooliga]] katalüsaatori manulusel<ref>Eller, K, Henkes, E. & Rossbacher, R. & Höke, H. Amines, Aliphatic. ''Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry''. Wiley-VCH, 2000. doi:10.1002/14356007.a02_001</ref>. Samuti on võimalik ainet toota [[Atsetonitriil|atsetonitriili]] katalüütilisel [[Hüdrogeenimine|hüdrogeenimisel]]<ref>Mainusch, K., Schleppinghoff, B. & Munter, K. Process for the preparation of triethyl amine. EP0009621A1 (1978). https://patents.google.com/patent/EP0009621A1/en (vaadatud 14.07.2026)</ref>. Trietüülamiini kasutatakse laialdaselt [[Orgaaniline keemia|orgaanilises keemias]] alusena. == Allikad == <references /> [[Kategooria:Amiinid]] [[Kategooria:Lämmastikuühendid]] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] ibo5bsm4yxax4q0pff5hopmazhe9wdz 0 718668 7192960 2026-07-14T12:48:35Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Luu morfogeneetilised valgud]] 7192960 wikitext text/x-wiki #suuna [[Luu morfogeneetilised valgud]] b1lxao9nrmss2h32vmi1hwnkvyfspgg 0 718669 7192967 2026-07-14T12:57:38Z Mona 355 Mona teisaldas lehekülje [[Öö muuseumis 3]] pealkirja [[Öö muuseumis: Hauakambri saladus]] alla 7192967 wikitext text/x-wiki #suuna [[Öö muuseumis: Hauakambri saladus]] r2txjkv4vasdcj9ueskgy0jr9hi067y 0 718670 7192975 2026-07-14T13:31:30Z JBTVRT 233476 Uus lehekülg: ''''Souvenaid''' on paksu jogurtitaolise joogi<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=The Souvenaid memory drink: What Alzheimer's experts say about the M.I.T.-patented elixir |keel=en |väljaanne=vancouversun |url=https://vancouversun.com/news/staff-blogs/the-souvenaid-memory-drink-what-alzheimers-experts-say-about-the-m-i-t-patented-elixir |vaadatud=2026-07-14}}</ref> kujul olev toidulisand, mida turustatakse Alzheimeri tõvega inimesi aitavana, ehkki selle kohta puuduvad t...' 7192975 wikitext text/x-wiki '''Souvenaid''' on paksu jogurtitaolise joogi<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=The Souvenaid memory drink: What Alzheimer's experts say about the M.I.T.-patented elixir |keel=en |väljaanne=vancouversun |url=https://vancouversun.com/news/staff-blogs/the-souvenaid-memory-drink-what-alzheimers-experts-say-about-the-m-i-t-patented-elixir |vaadatud=2026-07-14}}</ref> kujul olev toidulisand, mida turustatakse Alzheimeri tõvega inimesi aitavana, ehkki selle kohta puuduvad tõendid ning uuringud viitavad tugevalt vastupidisele. Cochrane’i ülevaate kohaselt kaheaastane ravi Souvenaidiga ei vähenda tõenäoliselt dementsuseks progresseerumise riski prodromaalse Alzheimeri tõvega inimestel. Puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et Souvenaid mõjutaks muid tulemusi, mis on olulised Alzheimeri tõve prodromaalses staadiumis või kerge kuni mõõduka raskusastmega dementsuse staadiumis inimestele. Vastuolulised tõendid kombineeritud kognitiivsete ja funktsionaalsete tulemuste kohta prodromaalse Alzheimeri tõve ning kerge Alzheimeri tõvest tingitud dementsuse korral vajavad täiendavat uurimist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Burckhardt |eesnimi=Marion |perekonnanimi2=Watzke |eesnimi2=Stefan |perekonnanimi3=Wienke |eesnimi3=Andreas |perekonnanimi4=Langer |eesnimi4=Gero |perekonnanimi5=Fink |eesnimi5=Astrid |kuupäev=2020-12-15 |pealkiri=Souvenaid for Alzheimer's disease |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8094446/ |ajakiri=The Cochrane Database of Systematic Reviews |aastakäik=12 |üksiknumber=12 |lehekülg=CD011679 |doi=10.1002/14651858.CD011679.pub2 |issn=1469-493X |pmc=8094446 |pmid=33320335}}</ref> Souvenaid sisaldab segu veest, toiduvärvist, tehislikest maitseainetest, suhkrust, dokosaheksaeenhappest, eikosapentaeenhappest, fosfolipiididest, koliinist, uridiinmonofosfaadist, E-vitamiinist (alfa-tokoferooli ekvivalendid), seleeni, B12-vitamiini, B6-vitamiini ja foolhapet; seda segu turustatakse kaubamärgi Fortasyn Connect all.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Onakpoya |eesnimi=Igho J. |perekonnanimi2=Heneghan |eesnimi2=Carl J. |kuupäev=2017-04-21 |pealkiri=The efficacy of supplementation with the novel medical food, Souvenaid, in patients with Alzheimer's disease: A systematic review and meta-analysis of randomized clinical trials |url=https://doi.org/10.1080/1028415X.2015.1110899 |ajakiri=Nutritional Neuroscience |aastakäik=20 |üksiknumber=4 |lehekülg=219–227 |doi=10.1080/1028415X.2015.1110899 |issn=1028-415X |pmid=26638900}}</ref> 2017. aasta seisuga ei olnud tootel õnnestunud näidata märkimisväärset mõju kognitiivse võimekuse languse tempo vähendamisel ega Alzheimeri tõve progresseerumise edasilükkamisel, kuid see näis haiguse väga varases staadiumis mõnedel inimestel põhjustavat väikest paranemist verbaalses mälus.<ref name=":1" /> Läbi viidud kliinilised uuringud hõlmasid väga varases Alzheimeri tõve staadiumis inimesi ning välistasid inimesed, kes sõid soovituslikus koguses toitu, mis sisaldas kalaõli.<ref name=":1" /> 2019. aastal väitis meditsiinilise turundusstrateegia ettevõtte konsultandi korraldatud uuring LipiDiDi uuringu põhjal, et Fortasyn Connectil võib olla võimalik mõju dementsuse progresseerumise varajases staadiumis kognitiivse võimekuse languse parandamisel. Väideti, et toote tarvitamine viitas mõningale võimalikule aeglustumisele kognitsiooni, funktsioneerimise, aju atroofia ja haiguse progresseerumisega seotud näitajate halvenemises. Statistilist olulisust ega mõju, mis ületaks soovituslike toitainete, vitamiinide ja kalaõlide tarvitamise mõju, ei saavutatud. Uuringus lubati osaleda kognitiivseid võimendajaid tarvitavatel osalejatel, kuid välistati osalejad, kes tarvitasid oomega-3 preparaate või foolhapet, B6-, B12-, C- ja/või E-vitamiini koguses, mis ületas 200% soovitatavast päevasest kogusest — mis on kogus, mida see toode sisaldab ja mis on hõlpsasti kättesaadav ka muudest allikatest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rasmussen |eesnimi=Jill |kuupäev=2019 |pealkiri=The LipiDiDiet trial: what does it add to the current evidence for Fortasyn Connect in early Alzheimer's disease? |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6699494/ |ajakiri=Clinical Interventions in Aging |aastakäik=14 |lehekülg=1481–1492 |doi=10.2147/CIA.S211739 |issn=1178-1998 |pmc=6699494 |pmid=31616139}}</ref> Souvenaidi lõi algselt Hollandi ettevõte Numico Research, mille Danone (Ameerika Ühendriikides Dannon) omandas 2007.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Chicago: Phase 2 News—Therapeutic Breakfast Food? {{!}} ALZFORUM |url=https://www.alzforum.org/news/conference-coverage/chicago-phase-2-news-therapeutic-breakfast-food |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20241218180638/https://www.alzforum.org/news/conference-coverage/chicago-phase-2-news-therapeutic-breakfast-food |arhiivimisaeg=2024-12-18 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.alzforum.org |keel=en}}</ref> aastal, ning seda turustab Danone’i üksus Nutricia. Toode põhineb osaliselt alusuuringutel, mida tegi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis Richard Wurtman<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=A. B. C. |pealkiri=Anti-Alzheimer's 'Cocktail' Meets With Disdain |url=https://abcnews.com/Health/AlzheimersNews/anti-alzheimers-cocktail-meets-disdain/story?id=9504107 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=ABC News |keel=en}}</ref>, ning MIT ja Harvard patenteerisid segu ja litsentsisid patendi ettevõttele.<ref name=":0" /> <ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Souvenaid memory drink: Europeans first for taste of Boston invention, N. Americans next |keel=en |väljaanne=vancouversun |url=https://vancouversun.com/news/staff-blogs/souvenaid-memory-drink-europeans-get-first-taste-of-boston-invention-n-americans-next |vaadatud=2026-07-14}}</ref>Souvenaidis sisalduvate koostisosade aluseks olev teooria seisneb selles, et need on sünaptiliste membraanide koostisosad või nende koostisosade lähteained; sünapside moodustumise probleemid on osa Alzheimeri tõve patoloogiast ning need probleemid võivad olla põhjustatud või süveneda nende koostisosade puuduse tõttu Alzheimeri tõppe haigestuvate inimeste toidus.<ref name=":1" /> 2014. aasta jaanuaris lükkasid Prantsusmaa reguleerivad asutused tagasi tootja kavandatud turundusväited põhjendusega, et sihtrühm ja selle toitumisvajadused ei olnud piisavalt täpselt määratletud ning esitatud tõendusmaterjali andmed olid statistiliselt nõrgad.<ref>{{Netiviide |kuupäev=14. jaanuar 2014 |pealkiri=AVIS de l’Agence nationale de sécurité sanitaire de l’alimentation, de l’environnement et du travail |url=https://www.anses.fr/fr/system/files/NUT2013sa0023.pdf |vaadatud=14. juuli 2026 |väljaanne=Anses}}</ref> == Viited == <references /> ec10pn451v7fek28uj5jjkaoi1h77ss 0 718671 7192981 2026-07-14T14:22:30Z Merinotsu 204573 Merinotsu teisaldas lehekülje [[Lasnamäe Vene Gümnaasium]] pealkirja [[Tähesaju Gümnaasium]] alla: Kooli nimemuutus 7192981 wikitext text/x-wiki #suuna [[Tähesaju Gümnaasium]] fyu5p8tfae8jgg75s5kbzsix2w63fve 0 718672 7192984 2026-07-14T15:01:08Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Sofía Sakoráfa''' ([[kreeka keel]]es ''Σοφία Σακοράφα''; sündinud [[29. aprill]]il [[1957]] [[Tríkala]]s) on [[Kreeka]] poliitik ja endine sportlane, kes võistles [[odavise|odaviskes]]. Tema parim aeg 74,20 oli maailmarekord aastatel 1982–1983 ning ta võitis pronksmedali 1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel Ateenas. Sakoráfa valiti Kreeka parlamenti 2000. aastal ja [[Euroopa Parlament]]i 2014. aastal. Ta naasis Kreeka parlamenti 2019. aastal ja v...' 7192984 wikitext text/x-wiki '''Sofía Sakoráfa''' ([[kreeka keel]]es ''Σοφία Σακοράφα''; sündinud [[29. aprill]]il [[1957]] [[Tríkala]]s) on [[Kreeka]] poliitik ja endine sportlane, kes võistles [[odavise|odaviskes]]. Tema parim aeg 74,20 oli maailmarekord aastatel 1982–1983 ning ta võitis pronksmedali 1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel Ateenas. Sakoráfa valiti Kreeka parlamenti 2000. aastal ja [[Euroopa Parlament]]i 2014. aastal. Ta naasis Kreeka parlamenti 2019. aastal ja valiti ka selle aseesimeheks. Ta lõpetas [[Thessaloniki Aristotelese Ülikool]]i kehalise kasvatuse erialal. == Sportlaskarjäär == Sakoráfa esindas klubitasandil GS Trikáloni. Sakoráfa võitis 1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel Ateenas pronksmedali 67,04 meetriga. Vahemere mängudel võitis ta kaks medalit: kulla 1979. aastal ja pronksi 1987. aastal. Sakoráfa parim aeg 74,20 oli maailmarekord aastatel 1982–1983. Sakoráfa võistles [[1976]]. ja [[1980]]. aasta olümpiamängudel, kuid ei suutnud kummalgi korral kvalifitseeruda. Ta üritas 2004. aastal Palestiina esindajana mängudele naasta, kuid Rahvusvaheline Olümpiakomitee keelas tal osaleda. Sakorafa oli samal suvel varem visanud 47,23 meetrit. == Poliitiline karjäär == Pärast sportlaskarjääri on Sakoráfa olnud seotud poliitikaga. Ta valiti Kreeka parlamenti PASOKi nimekirjas 2000. aastal. Ta valiti tagasi 2007. ja 2009. aastal. Sakoráfa heideti PASOKi liikmete hulgast välja 2010. aastal pärast seda, kui ta keeldus toetamast kokkuhoiupaketti. Ta jäi parlamendi ametiaja lõpuni fraktsioonilise kuuluvuseta liikmeks ja valiti 2012. aastal Syriza nimekirjas parlamenti tagasi. Sakoráfa valiti [[Euroopa Parlament]]i 2014. aasta valimistel. Ta oli väliskomisjoni ja petitsioonikomisjoni liige ning Kesk-Ameerikaga suhtlemise delegatsiooni esimees. Ta lahkus [[SYRIZA]]st 2015. aasta septembris, kui Kreeka valitsus, kuhu kuulus ka SYRIZA, kiitis heaks kolmanda majandusliku kohandamise paketi. Ta jäi fraktsioonilise kuuluvuseta kuni Mera25 parteiga liitumiseni [[2018]]. aasta detsembris. Ta naasis Kreeka parlamenti 2019. aastal, kui ta valiti [[Mera25]] nimekirjas. Temast sai ka parlamendi asepresident. == Isiklikku == Ta on abielus ja kahe poja ema. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/125091/SOFIA_SAKORAFA/history/8 Sofía Sakoráfa Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Sakorafa, Sofia}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Odaviskajad]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] he1j76qb8rekia1w5cgeoj5emq8wmj1 7192985 7192984 2026-07-14T15:01:55Z Juhan121 25066 /* Poliitiline karjäär */ 7192985 wikitext text/x-wiki '''Sofía Sakoráfa''' ([[kreeka keel]]es ''Σοφία Σακοράφα''; sündinud [[29. aprill]]il [[1957]] [[Tríkala]]s) on [[Kreeka]] poliitik ja endine sportlane, kes võistles [[odavise|odaviskes]]. Tema parim aeg 74,20 oli maailmarekord aastatel 1982–1983 ning ta võitis pronksmedali 1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel Ateenas. Sakoráfa valiti Kreeka parlamenti 2000. aastal ja [[Euroopa Parlament]]i 2014. aastal. Ta naasis Kreeka parlamenti 2019. aastal ja valiti ka selle aseesimeheks. Ta lõpetas [[Thessaloniki Aristotelese Ülikool]]i kehalise kasvatuse erialal. == Sportlaskarjäär == Sakoráfa esindas klubitasandil GS Trikáloni. Sakoráfa võitis 1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel Ateenas pronksmedali 67,04 meetriga. Vahemere mängudel võitis ta kaks medalit: kulla 1979. aastal ja pronksi 1987. aastal. Sakoráfa parim aeg 74,20 oli maailmarekord aastatel 1982–1983. Sakoráfa võistles [[1976]]. ja [[1980]]. aasta olümpiamängudel, kuid ei suutnud kummalgi korral kvalifitseeruda. Ta üritas 2004. aastal Palestiina esindajana mängudele naasta, kuid Rahvusvaheline Olümpiakomitee keelas tal osaleda. Sakorafa oli samal suvel varem visanud 47,23 meetrit. == Poliitiline karjäär == Pärast sportlaskarjääri on Sakoráfa olnud seotud poliitikaga. Ta valiti Kreeka parlamenti [[PASOK]]i nimekirjas 2000. aastal. Ta valiti tagasi 2007. ja 2009. aastal. Sakoráfa heideti PASOKi liikmete hulgast välja 2010. aastal pärast seda, kui ta keeldus toetamast kokkuhoiupaketti. Ta jäi parlamendi ametiaja lõpuni fraktsioonilise kuuluvuseta liikmeks ja valiti 2012. aastal Syriza nimekirjas parlamenti tagasi. Sakoráfa valiti [[Euroopa Parlament]]i 2014. aasta valimistel. Ta oli väliskomisjoni ja petitsioonikomisjoni liige ning Kesk-Ameerikaga suhtlemise delegatsiooni esimees. Ta lahkus [[SYRIZA]]st 2015. aasta septembris, kui Kreeka valitsus, kuhu kuulus ka SYRIZA, kiitis heaks kolmanda majandusliku kohandamise paketi. Ta jäi fraktsioonilise kuuluvuseta kuni Mera25 parteiga liitumiseni [[2018]]. aasta detsembris. Ta naasis Kreeka parlamenti 2019. aastal, kui ta valiti [[Mera25]] nimekirjas. Temast sai ka parlamendi asepresident. == Isiklikku == Ta on abielus ja kahe poja ema. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/125091/SOFIA_SAKORAFA/history/8 Sofía Sakoráfa Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Sakorafa, Sofia}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Odaviskajad]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] hrzit031s2qrvqre90z7v9td7vax6jk 7192986 7192985 2026-07-14T15:05:00Z Juhan121 25066 /* Poliitiline karjäär */ 7192986 wikitext text/x-wiki '''Sofía Sakoráfa''' ([[kreeka keel]]es ''Σοφία Σακοράφα''; sündinud [[29. aprill]]il [[1957]] [[Tríkala]]s) on [[Kreeka]] poliitik ja endine sportlane, kes võistles [[odavise|odaviskes]]. Tema parim aeg 74,20 oli maailmarekord aastatel 1982–1983 ning ta võitis pronksmedali 1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel Ateenas. Sakoráfa valiti Kreeka parlamenti 2000. aastal ja [[Euroopa Parlament]]i 2014. aastal. Ta naasis Kreeka parlamenti 2019. aastal ja valiti ka selle aseesimeheks. Ta lõpetas [[Thessaloniki Aristotelese Ülikool]]i kehalise kasvatuse erialal. == Sportlaskarjäär == Sakoráfa esindas klubitasandil GS Trikáloni. Sakoráfa võitis 1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel Ateenas pronksmedali 67,04 meetriga. Vahemere mängudel võitis ta kaks medalit: kulla 1979. aastal ja pronksi 1987. aastal. Sakoráfa parim aeg 74,20 oli maailmarekord aastatel 1982–1983. Sakoráfa võistles [[1976]]. ja [[1980]]. aasta olümpiamängudel, kuid ei suutnud kummalgi korral kvalifitseeruda. Ta üritas 2004. aastal Palestiina esindajana mängudele naasta, kuid Rahvusvaheline Olümpiakomitee keelas tal osaleda. Sakorafa oli samal suvel varem visanud 47,23 meetrit. == Poliitiline karjäär == Pärast sportlaskarjääri on Sakoráfa olnud seotud poliitikaga. Ta valiti Kreeka parlamenti [[PASOK]]i nimekirjas 2000. aastal. Ta valiti tagasi 2007. ja 2009. aastal. Sakoráfa heideti PASOKi liikmete hulgast välja 2010. aastal pärast seda, kui ta keeldus toetamast kokkuhoiupaketti. Ta jäi parlamendi ametiaja lõpuni fraktsioonilise kuuluvuseta liikmeks ja valiti 2012. aastal SYRIZA nimekirjas parlamenti tagasi. Sakoráfa valiti [[Euroopa Parlament]]i 2014. aasta valimistel. Ta oli väliskomisjoni ja petitsioonikomisjoni liige ning Kesk-Ameerikaga suhtlemise delegatsiooni esimees. Ta lahkus [[SYRIZA]]st 2015. aasta septembris, kui Kreeka valitsus, kuhu kuulus ka SYRIZA, kiitis heaks kolmanda majandusliku kohandamise paketi. Ta jäi fraktsioonilise kuuluvuseta kuni Mera25 parteiga liitumiseni [[2018]]. aasta detsembris. Ta naasis Kreeka parlamenti 2019. aastal, kui ta valiti [[Mera25]] nimekirjas. Temast sai ka parlamendi asepresident. == Isiklikku == Ta on abielus ja kahe poja ema. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/125091/SOFIA_SAKORAFA/history/8 Sofía Sakoráfa Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Sakorafa, Sofia}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Odaviskajad]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] gquceic3p15b8kko75a2lmturwzibzl 7193103 7192986 2026-07-14T21:58:27Z Raamaturott 56450 7193103 wikitext text/x-wiki [[File:Greek part - Citizens’ Corner debate- Migration maze – policing Europe’s borders, whose job is it? (27093803063).jpg|pisi|Sofía Sakoráfa (2016)]] '''Sofía Sakoráfa''' ([[kreeka keel]]es ''Σοφία Σακοράφα''; sündinud [[29. aprill]]il [[1957]] [[Tríkala]]s) on [[Kreeka]] poliitik ja endine kergejõustiklane, kes võistles [[odavise|odaviskes]]. Tema parim tulemus 74.20 (vana odaga) oli odaviske maailmarekord aastatel 1982–1983 ning ta võitis pronksmedali [[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Ateena]]s. Sakoráfa valiti Kreeka parlamenti 2000. aastal ja [[Euroopa Parlament]]i 2014. aastal. Ta naasis Kreeka parlamenti 2019. aastal ja valiti ka selle aseesimeheks. Ta lõpetas [[Thessaloniki Aristotelese Ülikool]]i kehalise kasvatuse erialal. == Sportlaskarjäär == Sakoráfa esindas klubitasandil GS Trikáloni. Sakoráfa võitis 1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel Ateenas pronksmedali 67,04 meetriga. [[Vahemere mängud]]el võitis ta kaks medalit: kulla 1979. aastal ja pronksi 1987. aastal. Sakoráfa parim tulemus 74.20 oli maailmarekord aastatel 1982–1983. Sakoráfa võistles [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]]. ja [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el, kuid ei suutnud kummalgi korral finaali pääseda. Ta üritas 2004. aastal [[Palestiina]] esindajana mängudele naasta, kuid [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] keelas tal osaleda. Sakoráfa oli samal suvel varem visanud 47,23 meetrit. == Poliitiline karjäär == Pärast sportlaskarjääri on Sakoráfa olnud seotud poliitikaga. Ta valiti Kreeka parlamenti [[PASOK]]i nimekirjas 2000. aastal. Ta valiti tagasi 2007. ja 2009. aastal. Sakoráfa heideti PASOKi liikmete hulgast välja 2010. aastal pärast seda, kui ta keeldus toetamast kokkuhoiupaketti. Ta jäi parlamendi ametiaja lõpuni fraktsioonilise kuuluvuseta liikmeks ja valiti 2012. aastal [[SYRIZA]] nimekirjas parlamenti tagasi. Sakoráfa valiti [[Euroopa Parlament]]i 2014. aasta valimistel. Ta oli väliskomisjoni ja petitsioonikomisjoni liige ning Kesk-Ameerikaga suhtlemise delegatsiooni esimees. Ta lahkus SYRIZAst 2015. aasta septembris, kui Kreeka valitsus, kuhu kuulus ka SYRIZA, kiitis heaks kolmanda majandusliku kohandamise paketi. Ta jäi fraktsioonilise kuuluvuseta kuni Mera25 parteiga liitumiseni [[2018]]. aasta detsembris. Ta naasis Kreeka parlamenti 2019. aastal, kui ta valiti [[Mera25]] nimekirjas. Temast sai ka parlamendi asepresident. == Isiklikku == Ta on abielus ja kahe poja ema. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/125091/SOFIA_SAKORAFA/history/8 Sofía Sakoráfa Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Sakorafa, Sofia}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Kreeka odaviskajad]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] h6hsds2puup1xhnw83370qfoetkgv0q 7193104 7193103 2026-07-14T21:59:06Z Raamaturott 56450 7193104 wikitext text/x-wiki [[File:Greek part - Citizens’ Corner debate- Migration maze – policing Europe’s borders, whose job is it? (27093803063).jpg|pisi|Sofía Sakoráfa (2016)]] '''Sofía Sakoráfa''' ([[kreeka keel]]es Σοφία Σακοράφα; sündinud [[29. aprill]]il [[1957]] [[Tríkala]]s) on [[Kreeka]] poliitik ja endine kergejõustiklane, kes võistles [[odavise|odaviskes]]. Tema parim tulemus 74.20 (vana odaga) oli odaviske maailmarekord aastatel 1982–1983 ning ta võitis pronksmedali [[1982. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Ateena]]s. Sakoráfa valiti Kreeka parlamenti 2000. aastal ja [[Euroopa Parlament]]i 2014. aastal. Ta naasis Kreeka parlamenti 2019. aastal ja valiti ka selle aseesimeheks. Ta lõpetas [[Thessaloniki Aristotelese Ülikool]]i kehalise kasvatuse erialal. == Sportlaskarjäär == Sakoráfa esindas klubitasandil GS Trikáloni. Sakoráfa võitis 1982. aasta Euroopa meistrivõistlustel Ateenas pronksmedali 67,04 meetriga. [[Vahemere mängud]]el võitis ta kaks medalit: kulla 1979. aastal ja pronksi 1987. aastal. Sakoráfa parim tulemus 74.20 oli maailmarekord aastatel 1982–1983. Sakoráfa võistles [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]]. ja [[1980. aasta suveolümpiamängud]]el, kuid ei suutnud kummalgi korral finaali pääseda. Ta üritas 2004. aastal [[Palestiina]] esindajana mängudele naasta, kuid [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] keelas tal osaleda. Sakoráfa oli samal suvel varem visanud 47,23 meetrit. == Poliitiline karjäär == Pärast sportlaskarjääri on Sakoráfa olnud seotud poliitikaga. Ta valiti Kreeka parlamenti [[PASOK]]i nimekirjas 2000. aastal. Ta valiti tagasi 2007. ja 2009. aastal. Sakoráfa heideti PASOKi liikmete hulgast välja 2010. aastal pärast seda, kui ta keeldus toetamast kokkuhoiupaketti. Ta jäi parlamendi ametiaja lõpuni fraktsioonilise kuuluvuseta liikmeks ja valiti 2012. aastal [[SYRIZA]] nimekirjas parlamenti tagasi. Sakoráfa valiti [[Euroopa Parlament]]i 2014. aasta valimistel. Ta oli väliskomisjoni ja petitsioonikomisjoni liige ning Kesk-Ameerikaga suhtlemise delegatsiooni esimees. Ta lahkus SYRIZAst 2015. aasta septembris, kui Kreeka valitsus, kuhu kuulus ka SYRIZA, kiitis heaks kolmanda majandusliku kohandamise paketi. Ta jäi fraktsioonilise kuuluvuseta kuni Mera25 parteiga liitumiseni [[2018]]. aasta detsembris. Ta naasis Kreeka parlamenti 2019. aastal, kui ta valiti [[Mera25]] nimekirjas. Temast sai ka parlamendi asepresident. == Isiklikku == Ta on abielus ja kahe poja ema. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/125091/SOFIA_SAKORAFA/history/8 Sofía Sakoráfa Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Sakorafa, Sofia}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Kreeka odaviskajad]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] qdfnpw5jtf6uxvrmnyvhbo9gygb7vmo 1 718673 7193001 2026-07-14T16:17:19Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''panustas Wagner kitarripartiisid Kissi üliedukale neljandale stuudioalbumile'' – "panustamine" kõlab siin mõtet udustavalt; võiks täpsemalt öelda, kas ta (lihtsalt) mängis seal kitarripartiisid või rikastas neid vingete improvisatsioonidega vms. ~~~~' 7193001 wikitext text/x-wiki ''panustas Wagner kitarripartiisid Kissi üliedukale neljandale stuudioalbumile'' – "panustamine" kõlab siin mõtet udustavalt; võiks täpsemalt öelda, kas ta (lihtsalt) mängis seal kitarripartiisid või rikastas neid vingete improvisatsioonidega vms. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 14. juuli 2026, kell 19:17 (EEST) 75m153lw5l6j9gtg5xpa2s0zvqkuxm9 0 718674 7193008 2026-07-14T16:50:59Z Andres 5 Uus lehekülg: '''Luu morfogeneetilised valgud''' (inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'' (BMP)) on rühm üksteisega sarnaseid [[signaalvalk]]e, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad naaberrakkude mõjutamiseks. Need kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja [[tsütokiinid]]e hulka. BMP-signaalirajad kuuluvad TGF-β superperekonna signaaliradade hulka. Need on üks põhilisi rakkudevahelise suhtluse ja [[gastrulatsioon]]i reguleerimise süsteeme. BMP-d toimivad sageli parakrii...' 7193008 wikitext text/x-wiki ''Luu morfogeneetilised valgud''' (inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'' (BMP)) on rühm üksteisega sarnaseid [[signaalvalk]]e, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad naaberrakkude mõjutamiseks. Need kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja [[tsütokiinid]]e hulka. BMP-signaalirajad kuuluvad TGF-β superperekonna signaaliradade hulka. Need on üks põhilisi rakkudevahelise suhtluse ja [[gastrulatsioon]]i reguleerimise süsteeme. BMP-d toimivad sageli [[parakriinne signaalmolekul|parakriinsete signaalmolekulidena]]. BMP-d ja nendega seotud TGF-β signaalirada esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]], [[varbuss]]il ja paljudel teistel uuritud [[loomad]]el. Ainult nimetus erineb: äädikakärbsel nimetatakse vastavat valku [[Decapentaplegic]]uks ([[Dpp]]). TGF-β signaalirada etendab kõigis neis organismides paljudel arenguetappidel olulist osa. Näiteks osaleb Dpp-signaalirada äädikakärbse embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises (keha jagunemist [[kõhupool]]eks ja [[seljapool]]eks). Inimesel kodeerivad BMP-sid järgmised geenid: ''[[BMP2]]'', ''[[BMP3]]'', ''[[BMP4]]'', ''[[BMP5]]'' ([[luu morfogeneetiline valk 5]]), ''[[BMP6]]'', ''[[BMP7]]'', ''[[BMP8A]]'', ''[[BMP8B]]'', ''[[BMP10]]'' ja''[[BMP15]]''. [[Luu morfogeneetiline valk 1]] ei kuulu struktuurilt BMPde ega TGF-β superperekonna hulka, sest tegu on [[metalloproteinaas]]iga. [[GDF10]] ehk [[BMP3b]] kannab [[GDF]]i nime, kuigi kuulub struktuurilt [[BMP3]]ga ühte perekonda. [[GDF10]] ei kuulu klassikaliste BMP-de hulka == Toimemehhanism == BMP-d erituvad signaali edastavast rakust ja [[difusioon|difundeeruvad]] naaberrakkudeni. Seal [[seondumine|seonduvad]] nad [[rakumembraan]]il paiknevate [[retseptor (bioloogia)|retseptor]]itega (peamiselt I ja II tüüpi [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]id), mis edastavad signaali läbi rakumembraani raku sisemusse. Rakusisese [[signaalikaskaad]]i kaudu jõuab see informatsioon teiste [[valk]]ude abil lõpuks [[rakutuum]]a. Rakutuumas võib see signaal (sõltuvalt arengulisest olukorrast) põhjustada [[geeniekspressioon]]i muutusi (vt [[geeniregulatsioon]]). Selle tulemusel muutub vastuvõtva raku toodetavate valkude koosseis ning seega ka raku omadused. Raku reaktsioon BMP-signaalile sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku seisundist signaali saamise hetkel. Sellepärast ei saa BMP-de funktsiooni kirjeldada ühe lihtsa üldreeglina. TGF-β signaalisüsteemi kasutatatakse organismi arengu jooksul korduvalt rakurühmadevaheliseks suhtluseks ja arenguprotsesside reguleerimiseks. Luu morfogeneetilised valgud on saanud nimetuse oma võime järgi toimida [[selgroogsed|selgroogsetel]][[luukude|luukoe]] moodustumist indutseerivate [[kasvufaktor]]itena. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luukoe kasvufaktor 2|luukoe kasvufaktoril 2]] ([[BMP2]]) on lisaks võimele soodustada luukoe moodustumist omadus suunata [[tüvirakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[kõhrerakk]]udeks ([[kõhrkude|kõhrekoeks]]). [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga [[sünergism|sünergiliselt]]. Kuigi mõlemad kasvufaktorid kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, reageerivad need seejuures [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i kohalolule erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner. – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaale võivad pärssida teised valgud, näiteks [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[nogiin]] (''Noggin''), mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seovad BMP-molekule ja vähendavad nende aktiivsust, mis aitab kujundada embrüo dorsoventraalset mustrit.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348.</ref> Kordiin ja teised BMP inhibiitorid pärsivad näiteks [[luukoe kasvufaktor 4|luukoe kasvufaktori 4]] ([[BMP4]]) toimet [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste seljapoolsete struktuuride kujunemist, samal ajal kui kõrgem BMP aktiivsus soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-de toime ei piirdu luukoe arenguga. Konnadel ja ka inimesel osalevad BMP-d [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma vahendusel [[ujulest]]ade taandarengus ja seeläbi sõrmede eraldumises. Ka inimeste jäsemete kujunemises osalevad need sarnasel moel. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890] ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org l2e9gtrwri7l9pci1u4swkj8su9w2xd 7193009 7193008 2026-07-14T16:51:41Z Andres 5 7193009 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'' (BMP)) on rühm üksteisega sarnaseid [[signaalvalk]]e, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad naaberrakkude mõjutamiseks. Need kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja [[tsütokiinid]]e hulka. BMP signaalirajad kuuluvad TGF-β superperekonna signaaliradade hulka. Need on üks põhilisi rakkudevahelise suhtluse ja [[gastrulatsioon]]i reguleerimise süsteeme. BMP-d toimivad sageli [[parakriinne signaalmolekul|parakriinsete signaalmolekulidena]]. BMP-d ja nendega seotud TGF-β signaalirada esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]], [[varbuss]]il ja paljudel teistel uuritud [[loomad]]el. Ainult nimetus erineb: äädikakärbsel nimetatakse vastavat valku [[Decapentaplegic]]uks ([[Dpp]]). TGF-β signaalirada etendab kõigis neis organismides paljudel arenguetappidel olulist osa. Näiteks osaleb Dpp-signaalirada äädikakärbse embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises (keha jagunemist [[kõhupool]]eks ja [[seljapool]]eks). Inimesel kodeerivad BMP-sid järgmised geenid: ''[[BMP2]]'', ''[[BMP3]]'', ''[[BMP4]]'', ''[[BMP5]]'' ([[luu morfogeneetiline valk 5]]), ''[[BMP6]]'', ''[[BMP7]]'', ''[[BMP8A]]'', ''[[BMP8B]]'', ''[[BMP10]]'' ja''[[BMP15]]''. [[Luu morfogeneetiline valk 1]] ei kuulu struktuurilt BMPde ega TGF-β superperekonna hulka, sest tegu on [[metalloproteinaas]]iga. [[GDF10]] ehk [[BMP3b]] kannab [[GDF]]i nime, kuigi kuulub struktuurilt [[BMP3]]ga ühte perekonda. [[GDF10]] ei kuulu klassikaliste BMP-de hulka == Toimemehhanism == BMP-d erituvad signaali edastavast rakust ja [[difusioon|difundeeruvad]] naaberrakkudeni. Seal [[seondumine|seonduvad]] nad [[rakumembraan]]il paiknevate [[retseptor (bioloogia)|retseptor]]itega (peamiselt I ja II tüüpi [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]id), mis edastavad signaali läbi rakumembraani raku sisemusse. Rakusisese [[signaalikaskaad]]i kaudu jõuab see informatsioon teiste [[valk]]ude abil lõpuks [[rakutuum]]a. Rakutuumas võib see signaal (sõltuvalt arengulisest olukorrast) põhjustada [[geeniekspressioon]]i muutusi (vt [[geeniregulatsioon]]). Selle tulemusel muutub vastuvõtva raku toodetavate valkude koosseis ning seega ka raku omadused. Raku reaktsioon BMP-signaalile sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku seisundist signaali saamise hetkel. Sellepärast ei saa BMP-de funktsiooni kirjeldada ühe lihtsa üldreeglina. TGF-β signaalisüsteemi kasutatatakse organismi arengu jooksul korduvalt rakurühmadevaheliseks suhtluseks ja arenguprotsesside reguleerimiseks. Luu morfogeneetilised valgud on saanud nimetuse oma võime järgi toimida [[selgroogsed|selgroogsetel]][[luukude|luukoe]] moodustumist indutseerivate [[kasvufaktor]]itena. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luukoe kasvufaktor 2|luukoe kasvufaktoril 2]] ([[BMP2]]) on lisaks võimele soodustada luukoe moodustumist omadus suunata [[tüvirakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[kõhrerakk]]udeks ([[kõhrkude|kõhrekoeks]]). [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga [[sünergism|sünergiliselt]]. Kuigi mõlemad kasvufaktorid kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, reageerivad need seejuures [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i kohalolule erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner. – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaale võivad pärssida teised valgud, näiteks [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[nogiin]] (''Noggin''), mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seovad BMP-molekule ja vähendavad nende aktiivsust, mis aitab kujundada embrüo dorsoventraalset mustrit.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348.</ref> Kordiin ja teised BMP inhibiitorid pärsivad näiteks [[luukoe kasvufaktor 4|luukoe kasvufaktori 4]] ([[BMP4]]) toimet [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste seljapoolsete struktuuride kujunemist, samal ajal kui kõrgem BMP aktiivsus soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-de toime ei piirdu luukoe arenguga. Konnadel ja ka inimesel osalevad BMP-d [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma vahendusel [[ujulest]]ade taandarengus ja seeläbi sõrmede eraldumises. Ka inimeste jäsemete kujunemises osalevad need sarnasel moel. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890] ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org gkszg68osaotwbedoohn3j8sno47vcw 7193013 7193009 2026-07-14T16:58:32Z Andres 5 /* Toimemehhanism */ 7193013 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'' (BMP)) on rühm üksteisega sarnaseid [[signaalvalk]]e, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad naaberrakkude mõjutamiseks. Need kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja [[tsütokiinid]]e hulka. BMP signaalirajad kuuluvad TGF-β superperekonna signaaliradade hulka. Need on üks põhilisi rakkudevahelise suhtluse ja [[gastrulatsioon]]i reguleerimise süsteeme. BMP-d toimivad sageli [[parakriinne signaalmolekul|parakriinsete signaalmolekulidena]]. BMP-d ja nendega seotud TGF-β signaalirada esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]], [[varbuss]]il ja paljudel teistel uuritud [[loomad]]el. Ainult nimetus erineb: äädikakärbsel nimetatakse vastavat valku [[Decapentaplegic]]uks ([[Dpp]]). TGF-β signaalirada etendab kõigis neis organismides paljudel arenguetappidel olulist osa. Näiteks osaleb Dpp-signaalirada äädikakärbse embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises (keha jagunemist [[kõhupool]]eks ja [[seljapool]]eks). Inimesel kodeerivad BMP-sid järgmised geenid: ''[[BMP2]]'', ''[[BMP3]]'', ''[[BMP4]]'', ''[[BMP5]]'' ([[luu morfogeneetiline valk 5]]), ''[[BMP6]]'', ''[[BMP7]]'', ''[[BMP8A]]'', ''[[BMP8B]]'', ''[[BMP10]]'' ja''[[BMP15]]''. [[Luu morfogeneetiline valk 1]] ei kuulu struktuurilt BMPde ega TGF-β superperekonna hulka, sest tegu on [[metalloproteinaas]]iga. [[GDF10]] ehk [[BMP3b]] kannab [[GDF]]i nime, kuigi kuulub struktuurilt [[BMP3]]ga ühte perekonda. [[GDF10]] ei kuulu klassikaliste BMP-de hulka == Toimemehhanism == BMP-d erituvad signaali edastavast rakust ja [[difusioon|difundeeruvad]] naaberrakkudeni. Seal [[seondumine|seonduvad]] nad [[rakumembraan]]il paiknevate [[retseptor (bioloogia)|retseptor]]itega (peamiselt I ja II tüüpi [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]id), mis edastavad signaali läbi rakumembraani raku sisemusse. Rakusisese [[signaalikaskaad]]i kaudu jõuab see informatsioon teiste [[valk]]ude abil lõpuks [[rakutuum]]a. Rakutuumas võib see signaal (sõltuvalt arengulisest olukorrast) põhjustada [[geeniekspressioon]]i muutusi (vt [[geeniregulatsioon]]). Selle tulemusel muutub vastuvõtva raku toodetavate valkude koosseis ning seega ka raku omadused. Raku reaktsioon BMP-signaalile sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku seisundist signaali saamise hetkel. Sellepärast ei saa BMP-de funktsiooni kirjeldada ühe lihtsa üldreeglina. TGF-β signaalisüsteemi kasutatatakse organismi arengu jooksul korduvalt rakurühmadevaheliseks suhtluseks ja arenguprotsesside reguleerimiseks. Luu morfogeneetilised valgud on saanud nimetuse oma võime järgi toimida [[selgroogsed|selgroogsetel]][[luukude|luukoe]] moodustumist indutseerivate [[kasvufaktor]]itena. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luukoe kasvufaktor 2|luukoe kasvufaktoril 2]] ([[BMP2]]) on lisaks võimele soodustada luukoe moodustumist omadus suunata [[tüvirakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[kõhrerakk]]udeks ([[kõhrkude|kõhrkoeks]]). [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga [[sünergism|sünergiliselt]]. Kuigi mõlemad kasvufaktorid kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, reageerivad need seejuures [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i kohalolule erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner. – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaale võivad pärssida teised valgud, näiteks [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[nogiin]] (''Noggin''), mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seovad BMP-molekule ja vähendavad nende aktiivsust, mis aitab kujundada embrüo dorsoventraalset mustrit.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348.</ref> Kordiin ja teised BMP inhibiitorid pärsivad näiteks [[luukoe kasvufaktor 4|luukoe kasvufaktori 4]] ([[BMP4]]) toimet [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste seljapoolsete struktuuride kujunemist, samal ajal kui kõrgem BMP aktiivsus soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-de toime ei piirdu luukoe arenguga. Konnadel ja ka inimesel osalevad BMP-d [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma vahendusel [[ujulest]]ade taandarengus ja seeläbi sõrmede eraldumises. Ka inimeste jäsemete kujunemises osalevad need sarnasel moel. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890] ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org 67r6pm1sbykemin2smbmd19uuiw8z6a 7193026 7193013 2026-07-14T17:34:22Z Andres 5 /* Kirjandus */ 7193026 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'' (BMP)) on rühm üksteisega sarnaseid [[signaalvalk]]e, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad naaberrakkude mõjutamiseks. Need kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja [[tsütokiinid]]e hulka. BMP signaalirajad kuuluvad TGF-β superperekonna signaaliradade hulka. Need on üks põhilisi rakkudevahelise suhtluse ja [[gastrulatsioon]]i reguleerimise süsteeme. BMP-d toimivad sageli [[parakriinne signaalmolekul|parakriinsete signaalmolekulidena]]. BMP-d ja nendega seotud TGF-β signaalirada esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]], [[varbuss]]il ja paljudel teistel uuritud [[loomad]]el. Ainult nimetus erineb: äädikakärbsel nimetatakse vastavat valku [[Decapentaplegic]]uks ([[Dpp]]). TGF-β signaalirada etendab kõigis neis organismides paljudel arenguetappidel olulist osa. Näiteks osaleb Dpp-signaalirada äädikakärbse embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises (keha jagunemist [[kõhupool]]eks ja [[seljapool]]eks). Inimesel kodeerivad BMP-sid järgmised geenid: ''[[BMP2]]'', ''[[BMP3]]'', ''[[BMP4]]'', ''[[BMP5]]'' ([[luu morfogeneetiline valk 5]]), ''[[BMP6]]'', ''[[BMP7]]'', ''[[BMP8A]]'', ''[[BMP8B]]'', ''[[BMP10]]'' ja''[[BMP15]]''. [[Luu morfogeneetiline valk 1]] ei kuulu struktuurilt BMPde ega TGF-β superperekonna hulka, sest tegu on [[metalloproteinaas]]iga. [[GDF10]] ehk [[BMP3b]] kannab [[GDF]]i nime, kuigi kuulub struktuurilt [[BMP3]]ga ühte perekonda. [[GDF10]] ei kuulu klassikaliste BMP-de hulka == Toimemehhanism == BMP-d erituvad signaali edastavast rakust ja [[difusioon|difundeeruvad]] naaberrakkudeni. Seal [[seondumine|seonduvad]] nad [[rakumembraan]]il paiknevate [[retseptor (bioloogia)|retseptor]]itega (peamiselt I ja II tüüpi [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]id), mis edastavad signaali läbi rakumembraani raku sisemusse. Rakusisese [[signaalikaskaad]]i kaudu jõuab see informatsioon teiste [[valk]]ude abil lõpuks [[rakutuum]]a. Rakutuumas võib see signaal (sõltuvalt arengulisest olukorrast) põhjustada [[geeniekspressioon]]i muutusi (vt [[geeniregulatsioon]]). Selle tulemusel muutub vastuvõtva raku toodetavate valkude koosseis ning seega ka raku omadused. Raku reaktsioon BMP-signaalile sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku seisundist signaali saamise hetkel. Sellepärast ei saa BMP-de funktsiooni kirjeldada ühe lihtsa üldreeglina. TGF-β signaalisüsteemi kasutatatakse organismi arengu jooksul korduvalt rakurühmadevaheliseks suhtluseks ja arenguprotsesside reguleerimiseks. Luu morfogeneetilised valgud on saanud nimetuse oma võime järgi toimida [[selgroogsed|selgroogsetel]][[luukude|luukoe]] moodustumist indutseerivate [[kasvufaktor]]itena. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luukoe kasvufaktor 2|luukoe kasvufaktoril 2]] ([[BMP2]]) on lisaks võimele soodustada luukoe moodustumist omadus suunata [[tüvirakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[kõhrerakk]]udeks ([[kõhrkude|kõhrkoeks]]). [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga [[sünergism|sünergiliselt]]. Kuigi mõlemad kasvufaktorid kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, reageerivad need seejuures [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i kohalolule erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner. – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaale võivad pärssida teised valgud, näiteks [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[nogiin]] (''Noggin''), mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seovad BMP-molekule ja vähendavad nende aktiivsust, mis aitab kujundada embrüo dorsoventraalset mustrit.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348.</ref> Kordiin ja teised BMP inhibiitorid pärsivad näiteks [[luukoe kasvufaktor 4|luukoe kasvufaktori 4]] ([[BMP4]]) toimet [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste seljapoolsete struktuuride kujunemist, samal ajal kui kõrgem BMP aktiivsus soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-de toime ei piirdu luukoe arenguga. Konnadel ja ka inimesel osalevad BMP-d [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma vahendusel [[ujulest]]ade taandarengus ja seeläbi sõrmede eraldumises. Ka inimeste jäsemete kujunemises osalevad need sarnasel moel. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org 39we463l776kbc9z9jghowhq2q6mr3s 7193039 7193026 2026-07-14T18:27:40Z Andres 5 7193039 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'' (BMP)) on rühm üksteisega sarnaseid [[signaalvalk]]e, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad naaberrakkude mõjutamiseks. Need kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja [[tsütokiinid]]e hulka. BMP signaalirajad kuuluvad TGF-β superperekonna signaaliradade hulka. Need on üks põhilisi rakkudevahelise suhtluse ja [[gastrulatsioon]]i reguleerimise süsteeme. BMP-d toimivad sageli [[parakriinne signaalmolekul|parakriinsete signaalmolekulidena]]. BMP-d ja nendega seotud TGF-β signaalirada esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]], [[varbuss]]il ja paljudel teistel uuritud [[loomad]]el. Ainult nimetus erineb: äädikakärbsel nimetatakse vastavat valku [[Decapentaplegic]]uks ([[Dpp]]). TGF-β signaalirada etendab kõigis neis organismides paljudel arenguetappidel olulist osa. Näiteks osaleb Dpp-signaalirada äädikakärbse embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises (keha jagunemist [[kõhupool]]eks ja [[seljapool]]eks). Inimesel kodeerivad BMP-sid järgmised geenid: ''[[BMP2]]'', ''[[BMP3]]'', ''[[BMP4]]'', ''[[BMP5]]'' ([[luu morfogeneetiline valk 5]]), ''[[BMP6]]'', ''[[BMP7]]'', ''[[BMP8A]]'', ''[[BMP8B]]'', ''[[BMP10]]'' ja''[[BMP15]]''. [[Luu morfogeneetiline valk 1]] ei kuulu struktuurilt BMPde ega TGF-β superperekonna hulka, sest tegu on [[metalloproteinaas]]iga. [[GDF10]] ehk [[BMP3b]] kannab [[GDF]]i nime, kuigi kuulub struktuurilt [[BMP3]]ga ühte perekonda. [[GDF10]] ei kuulu klassikaliste BMP-de hulka == Toimemehhanism == BMP-d erituvad signaali edastavast rakust ja [[difusioon|difundeeruvad]] naaberrakkudeni. Seal [[seondumine|seonduvad]] nad [[rakumembraan]]il paiknevate [[retseptor (bioloogia)|retseptor]]itega (peamiselt I ja II tüüpi [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]id), mis edastavad signaali läbi rakumembraani raku sisemusse. Rakusisese [[signaalikaskaad]]i kaudu jõuab see informatsioon teiste [[valk]]ude abil lõpuks [[rakutuum]]a. Rakutuumas võib see signaal (sõltuvalt arengulisest olukorrast) põhjustada [[geeniekspressioon]]i muutusi (vt [[geeniregulatsioon]]). Selle tulemusel muutub vastuvõtva raku toodetavate valkude koosseis ning seega ka raku omadused. Raku reaktsioon BMP-signaalile sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku seisundist signaali saamise hetkel. Sellepärast ei saa BMP-de funktsiooni kirjeldada ühe lihtsa üldreeglina. TGF-β signaalisüsteemi kasutatatakse organismi arengu jooksul korduvalt rakurühmadevaheliseks suhtluseks ja arenguprotsesside reguleerimiseks. Luu morfogeneetilised valgud on saanud nimetuse oma võime järgi toimida [[selgroogsed|selgroogsetel]][[luukude|luukoe]] moodustumist indutseerivate [[kasvufaktor]]itena. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luukoe kasvufaktor 2|luukoe kasvufaktoril 2]] ([[BMP2]]) on lisaks võimele soodustada luukoe moodustumist omadus suunata [[tüvirakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]] [[kõhrerakk]]udeks ([[kõhrkude|kõhrkoeks]]). [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga [[sünergism|sünergiliselt]]. Kuigi mõlemad kasvufaktorid kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a, reageerivad need seejuures [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i kohalolule erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner. – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaale võivad pärssida teised valgud, näiteks [[kordiin]] (''Chordin'') ja [[nogiin]] (''Noggin''), mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seovad BMP-molekule ja vähendavad nende aktiivsust, mis aitab kujundada embrüo dorsoventraalset mustrit.<ref> D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348.</ref> Kordiin ja teised BMP inhibiitorid pärsivad näiteks [[luukoe kasvufaktor 4|luukoe kasvufaktori 4]] ([[BMP4]]) toimet [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste seljapoolsete struktuuride kujunemist, samal ajal kui kõrgem BMP aktiivsus soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-de toime ei piirdu luukoe arenguga. Konnadel ja ka inimesel osalevad BMP-d [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma vahendusel [[ujulest]]ade taandarengus ja seeläbi sõrmede eraldumises. Ka inimeste jäsemete kujunemises osalevad need sarnasel moel. == Uurimislugu == Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] kirjeldas 19. sajandi lõpus [[dekaltsifeerimine|dekaltsifitseeritud]] [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas osteogeniiniks. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist teooriat arendas edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseerumine|demineraliseerunud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. Bone: Formation by Autoinduction. – ''Science'', 1965, 150 (3698), lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas [[Journal of Dental Research]] välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' 'luu morfogeneetiline valk'.<ref>Urist, M. R.; Strates, B. S. Bone morphogenetic protein. – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406.</ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille peamised etapid on [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. [[Anthony H. Reddi]] püstitas hüpoteesi, et demineraliseerunud luumaatriks sisaldab [[morfogeen]]se toimega valke, ja töötas välja meetodid nende eraldamiseks. Seda raskendas luumaatriksi lahustumatus, mistõttu Reddi ja [[Kuber Sampath]] kasutasid tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i [[lahus]]t ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Nende töö võimaldas esmakordselt BMP-d isoleerida ja puhastada ning pani aluse BMP geenide [[kloonimine|kloonimisele]], mille sooritas 1988. aastal [[John Wozney]] koos kaastöötajatega. Töö käigus selgus ühtlasi, et BMP kuulub [[TGF-β superperekond]]a. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org b535hljq58zmeoxi1ga2lovtbr6mmb7 7193096 7193039 2026-07-14T21:15:22Z Andres 5 7193096 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'', BMP-d) on rühm sarnase ehitusega [[signaalvalk]]e, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad teiste rakkude arengulise saatuse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad sageli [[parakriinne signaalmolekul|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Laiemas tähenduses käsitatakse neid mõnikord ka [[tsütokiinid]]ena. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] on TGF-β superperekonna üks olulisi signaalisüsteeme. Need ning osalevad rakkudevahelises suhtluses, [[kude]]de kujunemises ja paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]is. BMP-d avastati algselt tänu nende võimele mõjutada [[luu]] ja [[kõhr]]e moodustumist, kuid tänapäeval on teada, et nende funktsioon on palju laiem. Nad kuuluvad peamiste [[morfogeen]]sete signaalvalkude hulka, mis suunavad kudede organiseerumist, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]] ja [[arenguline saatus|arengulise saatuse]] kujunemist. BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on [[evolutsioon]]iliselt väga vanad ning esinevad sarnasel kujul paljudes loomarühmades, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]], [[varbuss]]il ja paljudel teistel uuritud liikidel. Eri organismides võivad sama perekonna valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel vastab BMP-dega seotud valgule [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]). [[Dpp signaalirada]] osaleb äädikakärbse embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha [[seljapool]]e ja [[kõhupool]]e eristumises. Inimesel kodeerivad klassikalisi BMP-valke järgmised geenid: ''[[BMP2]]'', ''[[BMP3]]'', ''[[BMP4]]'', ''[[BMP5]]'', ''[[BMP6]]'', ''[[BMP7]]'', ''[[BMP8A]]'', ''[[BMP8B]]'', ''[[BMP10]]'' ja ''[[BMP15]]''. Kõik BMP nimetusega geenid ei kuulu siiski klassikaliste BMP-de hulka. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 1]] (''BMP1'') ei ole TGF-β superperekonna liige, vaid kuulub [[metalloproteinaasid]]e hulka. Samuti on [[GDF10]] (mida on nimetatud ka [[BMP3b]]) küll struktuurilt seotud [[BMP3]]-ga, kuid kuulub ametlikult [[GDF]]-perekonda ega kuulu klassikaliste BMP-de hulka. == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon== BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ja [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), peamiselt I ja II tüüpi [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]itega. Retseptorite aktiveerimine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]], milles osalevad muu hulgas [[SMAD-valgud]]. Need edastavad signaali [[rakutuum]]a, kus see võib sõltuvalt raku seisundist ja arengulisest kontekstist põhjustada [[geeniekspressioon]]i muutusi. Selle tagajärjel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakul kujunevad uued omadused ja uus arengusuund. Raku vastus BMP-signaalile sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei ole BMP-de toimel üht kindlat üldist tulemust, vaid sama signaal võib erinevates kudedes põhjustada erinevaid arengulisi vastuseid. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mida kasutatakse organismi arengu jooksul korduvalt kudede kujunemise ja säilimise reguleerimiseks. BMP-d on saanud nime võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib ka suunata [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner. – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. Näiteks [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorse telje]] (pea–saba telje) moodustumises. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks kordiin ja nogiin, mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP molekulidega ja vähendavad nende võimet retseptoreid aktiveerida . Selline BMP aktiivsuse piiramine on oluline embrüo ruumilise mustri kujunemisel.<ref>D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks BMP4 aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-de toime ei piirdu ainult luu- ja embrüonaalse arenguga. Need osalevad ka paljudes teistes arenguprotsessides, sealhulgas [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i ja [[kõhr|kõhre]] arengus. BMP-signaalimine osaleb näiteks jäsemete kujunemisel, soodustades sõrmede ja varvaste vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Mõned TGF-β superperekonna valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt sugulusex ja osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad TGF-β superperekonda, BMP1 aga on metalloproteaas ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel 13 BMP perekonnaga seotud valku, nii et kokku on teada umbes 20 BMP-nimelist või BMP-ga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; BMP2 : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See osaleb [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumise reguleerimises ja etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on tähtis ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; BMP3 : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt paljudest teistest BMP-dest võib BMP3 pärssida osteoblastide aktiivsust ning mõjutada luukoe tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; BMP4 : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning aitab reguleerida kudede diferentseerumist [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja luukoe moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; BMP5 : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP6 : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb mitmes arengulises ning ainevahetuslikus protsessis. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i tootmise kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsesse. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP7 : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude ja teiste kudede arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; BMP8A : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP8B : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es, kus see võib mõjutada närvisüsteemi arengut ja talitlust. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP10 : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See võib osaleda [[embrüo]] südame struktuuride, sealhulgas [[südame vahesein]]te kujunemise reguleerimises. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; BMP15 : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == BMP [[preparaat]]ide (peamiselt [[rekombinantne valk|rekombinantsete valkude]] [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kujul) kasutuselevõtt on laiendanud ravivõimalusi [[suuõõnekirurgia]]s ja [[ortopeedia]]s, eriti [[luukoe taastamine|luukoe taastamist]] nõudvate protseduuride (näiteks [[lülisamba fusioon]]i (lülide liitmise), [[mitteparanenud murd]]ude ravi ja [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]]) korral. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] on need heaks kiitnud kitsa hulga [[näidustus]]te puhuks, kuid [[kliiniline praktika|kliinilises praktikas]] kasutatakse rhBMP-2 sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]]. On tekkinud ohutusprobleeme, eelkõige liigse luukoe moodustumise, põletikuliste reaktsioonide ja võimaliku annusest sõltuva kasvajariski tõttu. Sellepärast on hakatud annuseid vähendama ja kasutamist hoolikamalt piiritlema.<ref>Patel, H. A. jt. Current Trends in Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein 2 (rhBMP2) Usage for Spinal Fusion Surgery. – ''Medicina'', 59(5), 2023, artikkel 878.</ref><ref>On, S.-W. jt. Current Status of Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein-2 (rhBMP-2) in Maxillofacial Surgery: Should It Be Continued? – ''Bioengineering'', 10(9), 2023, artikkel 1005.</ref> == Uurimislugu == Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] kirjeldas 19. sajandi lõpus [[dekaltsifeerimine|dekaltsifitseeritud]] [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas osteogeniiniks. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist teooriat arendas edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseerumine|demineraliseerunud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. Bone: Formation by Autoinduction. – ''Science'', 1965, 150 (3698), lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas [[Journal of Dental Research]] välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' 'luu morfogeneetiline valk'.<ref>Urist, M. R.; Strates, B. S. Bone morphogenetic protein. – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406.</ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille peamised etapid on [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. [[Anthony H. Reddi]] püstitas hüpoteesi, et demineraliseerunud luumaatriks sisaldab [[morfogeen]]se toimega valke, ja töötas välja meetodid nende eraldamiseks. Seda raskendas luumaatriksi lahustumatus, mistõttu Reddi ja [[Kuber Sampath]] kasutasid tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i [[lahus]]t ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Nende töö võimaldas esmakordselt BMP-d isoleerida ja puhastada ning pani aluse BMP geenide [[kloonimine|kloonimisele]], mille sooritas 1988. aastal [[John Wozney]] koos kaastöötajatega. Töö käigus selgus ühtlasi, et BMP kuulub [[TGF-β superperekond]]a. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org fn7wm29vcdfd9rrvfiiygf77ut0khvh 7193098 7193096 2026-07-14T21:32:50Z Andres 5 /* Nimekiri */ 7193098 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'', BMP-d) on rühm sarnase ehitusega [[signaalvalk]]e, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad teiste rakkude arengulise saatuse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad sageli [[parakriinne signaalmolekul|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Laiemas tähenduses käsitatakse neid mõnikord ka [[tsütokiinid]]ena. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] on TGF-β superperekonna üks olulisi signaalisüsteeme. Need ning osalevad rakkudevahelises suhtluses, [[kude]]de kujunemises ja paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]is. BMP-d avastati algselt tänu nende võimele mõjutada [[luu]] ja [[kõhr]]e moodustumist, kuid tänapäeval on teada, et nende funktsioon on palju laiem. Nad kuuluvad peamiste [[morfogeen]]sete signaalvalkude hulka, mis suunavad kudede organiseerumist, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]] ja [[arenguline saatus|arengulise saatuse]] kujunemist. BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on [[evolutsioon]]iliselt väga vanad ning esinevad sarnasel kujul paljudes loomarühmades, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]], [[varbuss]]il ja paljudel teistel uuritud liikidel. Eri organismides võivad sama perekonna valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel vastab BMP-dega seotud valgule [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]). [[Dpp signaalirada]] osaleb äädikakärbse embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha [[seljapool]]e ja [[kõhupool]]e eristumises. Inimesel kodeerivad klassikalisi BMP-valke järgmised geenid: ''[[BMP2]]'', ''[[BMP3]]'', ''[[BMP4]]'', ''[[BMP5]]'', ''[[BMP6]]'', ''[[BMP7]]'', ''[[BMP8A]]'', ''[[BMP8B]]'', ''[[BMP10]]'' ja ''[[BMP15]]''. Kõik BMP nimetusega geenid ei kuulu siiski klassikaliste BMP-de hulka. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 1]] (''BMP1'') ei ole TGF-β superperekonna liige, vaid kuulub [[metalloproteinaasid]]e hulka. Samuti on [[GDF10]] (mida on nimetatud ka [[BMP3b]]) küll struktuurilt seotud [[BMP3]]-ga, kuid kuulub ametlikult [[GDF]]-perekonda ega kuulu klassikaliste BMP-de hulka. == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon== BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ja [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), peamiselt I ja II tüüpi [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]itega. Retseptorite aktiveerimine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]], milles osalevad muu hulgas [[SMAD-valgud]]. Need edastavad signaali [[rakutuum]]a, kus see võib sõltuvalt raku seisundist ja arengulisest kontekstist põhjustada [[geeniekspressioon]]i muutusi. Selle tagajärjel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakul kujunevad uued omadused ja uus arengusuund. Raku vastus BMP-signaalile sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei ole BMP-de toimel üht kindlat üldist tulemust, vaid sama signaal võib erinevates kudedes põhjustada erinevaid arengulisi vastuseid. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mida kasutatakse organismi arengu jooksul korduvalt kudede kujunemise ja säilimise reguleerimiseks. BMP-d on saanud nime võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib ka suunata [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner. – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. Näiteks [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorse telje]] (pea–saba telje) moodustumises. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks kordiin ja nogiin, mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP molekulidega ja vähendavad nende võimet retseptoreid aktiveerida . Selline BMP aktiivsuse piiramine on oluline embrüo ruumilise mustri kujunemisel.<ref>D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks BMP4 aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-de toime ei piirdu ainult luu- ja embrüonaalse arenguga. Need osalevad ka paljudes teistes arenguprotsessides, sealhulgas [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i ja [[kõhr|kõhre]] arengus. BMP-signaalimine osaleb näiteks jäsemete kujunemisel, soodustades sõrmede ja varvaste vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Mõned TGF-β superperekonna valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt sugulusex ja osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ([[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]]) perekonna. Sellesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorirühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. Nende retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta. Signaali edastamiseks moodustab see siiski tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. BMPR1A [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide (rasvarakkude) arengus. BMPR1A-ga seonduvad agonistid ehk seda aktiveerivad ligandid on näiteks [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. BMPR1B [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendavad olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad TGF-β superperekonda, BMP1 aga on metalloproteaas ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel 13 BMP perekonnaga seotud valku, nii et kokku on teada umbes 20 BMP-nimelist või BMP-ga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; BMP2 : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See osaleb [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumise reguleerimises ja etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on tähtis ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; BMP3 : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt paljudest teistest BMP-dest võib BMP3 pärssida osteoblastide aktiivsust ning mõjutada luukoe tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; BMP4 : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning aitab reguleerida kudede diferentseerumist [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja luukoe moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; BMP5 : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP6 : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb mitmes arengulises ning ainevahetuslikus protsessis. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i tootmise kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsesse. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP7 : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude ja teiste kudede arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; BMP8A : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP8B : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es, kus see võib mõjutada närvisüsteemi arengut ja talitlust. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP10 : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See võib osaleda [[embrüo]] südame struktuuride, sealhulgas [[südame vahesein]]te kujunemise reguleerimises. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; BMP15 : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == BMP [[preparaat]]ide (peamiselt [[rekombinantne valk|rekombinantsete valkude]] [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]] kujul) kasutuselevõtt on laiendanud ravivõimalusi [[suuõõnekirurgia]]s ja [[ortopeedia]]s, eriti [[luukoe taastamine|luukoe taastamist]] nõudvate protseduuride (näiteks [[lülisamba fusioon]]i (lülide liitmise), [[mitteparanenud murd]]ude ravi ja [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]]) korral. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] on need heaks kiitnud kitsa hulga [[näidustus]]te puhuks, kuid [[kliiniline praktika|kliinilises praktikas]] kasutatakse rhBMP-2 sageli ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]]. On tekkinud ohutusprobleeme, eelkõige liigse luukoe moodustumise, põletikuliste reaktsioonide ja võimaliku annusest sõltuva kasvajariski tõttu. Sellepärast on hakatud annuseid vähendama ja kasutamist hoolikamalt piiritlema.<ref>Patel, H. A. jt. Current Trends in Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein 2 (rhBMP2) Usage for Spinal Fusion Surgery. – ''Medicina'', 59(5), 2023, artikkel 878.</ref><ref>On, S.-W. jt. Current Status of Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein-2 (rhBMP-2) in Maxillofacial Surgery: Should It Be Continued? – ''Bioengineering'', 10(9), 2023, artikkel 1005.</ref> == Uurimislugu == Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] kirjeldas 19. sajandi lõpus [[dekaltsifeerimine|dekaltsifitseeritud]] [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas osteogeniiniks. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist teooriat arendas edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseerumine|demineraliseerunud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. Bone: Formation by Autoinduction. – ''Science'', 1965, 150 (3698), lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas [[Journal of Dental Research]] välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' 'luu morfogeneetiline valk'.<ref>Urist, M. R.; Strates, B. S. Bone morphogenetic protein. – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406.</ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille peamised etapid on [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. [[Anthony H. Reddi]] püstitas hüpoteesi, et demineraliseerunud luumaatriks sisaldab [[morfogeen]]se toimega valke, ja töötas välja meetodid nende eraldamiseks. Seda raskendas luumaatriksi lahustumatus, mistõttu Reddi ja [[Kuber Sampath]] kasutasid tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i [[lahus]]t ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Nende töö võimaldas esmakordselt BMP-d isoleerida ja puhastada ning pani aluse BMP geenide [[kloonimine|kloonimisele]], mille sooritas 1988. aastal [[John Wozney]] koos kaastöötajatega. Töö käigus selgus ühtlasi, et BMP kuulub [[TGF-β superperekond]]a. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org p6l6ph1dmud7urfpmqcr5ziw8829cot 7193112 7193098 2026-07-14T22:07:59Z Andres 5 /* Rakendused */ 7193112 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'', BMP-d) on rühm sarnase ehitusega [[signaalvalk]]e, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad teiste rakkude arengulise saatuse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad sageli [[parakriinne signaalmolekul|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Laiemas tähenduses käsitatakse neid mõnikord ka [[tsütokiinid]]ena. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] on TGF-β superperekonna üks olulisi signaalisüsteeme. Need ning osalevad rakkudevahelises suhtluses, [[kude]]de kujunemises ja paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]is. BMP-d avastati algselt tänu nende võimele mõjutada [[luu]] ja [[kõhr]]e moodustumist, kuid tänapäeval on teada, et nende funktsioon on palju laiem. Nad kuuluvad peamiste [[morfogeen]]sete signaalvalkude hulka, mis suunavad kudede organiseerumist, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]] ja [[arenguline saatus|arengulise saatuse]] kujunemist. BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on [[evolutsioon]]iliselt väga vanad ning esinevad sarnasel kujul paljudes loomarühmades, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]], [[varbuss]]il ja paljudel teistel uuritud liikidel. Eri organismides võivad sama perekonna valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel vastab BMP-dega seotud valgule [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]). [[Dpp signaalirada]] osaleb äädikakärbse embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha [[seljapool]]e ja [[kõhupool]]e eristumises. Inimesel kodeerivad klassikalisi BMP-valke järgmised geenid: ''[[BMP2]]'', ''[[BMP3]]'', ''[[BMP4]]'', ''[[BMP5]]'', ''[[BMP6]]'', ''[[BMP7]]'', ''[[BMP8A]]'', ''[[BMP8B]]'', ''[[BMP10]]'' ja ''[[BMP15]]''. Kõik BMP nimetusega geenid ei kuulu siiski klassikaliste BMP-de hulka. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 1]] (''BMP1'') ei ole TGF-β superperekonna liige, vaid kuulub [[metalloproteinaasid]]e hulka. Samuti on [[GDF10]] (mida on nimetatud ka [[BMP3b]]) küll struktuurilt seotud [[BMP3]]-ga, kuid kuulub ametlikult [[GDF]]-perekonda ega kuulu klassikaliste BMP-de hulka. == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon== BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ja [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), peamiselt I ja II tüüpi [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]itega. Retseptorite aktiveerimine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]], milles osalevad muu hulgas [[SMAD-valgud]]. Need edastavad signaali [[rakutuum]]a, kus see võib sõltuvalt raku seisundist ja arengulisest kontekstist põhjustada [[geeniekspressioon]]i muutusi. Selle tagajärjel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakul kujunevad uued omadused ja uus arengusuund. Raku vastus BMP-signaalile sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei ole BMP-de toimel üht kindlat üldist tulemust, vaid sama signaal võib erinevates kudedes põhjustada erinevaid arengulisi vastuseid. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mida kasutatakse organismi arengu jooksul korduvalt kudede kujunemise ja säilimise reguleerimiseks. BMP-d on saanud nime võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib ka suunata [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner. – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. Näiteks [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorse telje]] (pea–saba telje) moodustumises. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks kordiin ja nogiin, mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP molekulidega ja vähendavad nende võimet retseptoreid aktiveerida . Selline BMP aktiivsuse piiramine on oluline embrüo ruumilise mustri kujunemisel.<ref>D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks BMP4 aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-de toime ei piirdu ainult luu- ja embrüonaalse arenguga. Need osalevad ka paljudes teistes arenguprotsessides, sealhulgas [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i ja [[kõhr|kõhre]] arengus. BMP-signaalimine osaleb näiteks jäsemete kujunemisel, soodustades sõrmede ja varvaste vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Mõned TGF-β superperekonna valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt sugulusex ja osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ([[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]]) perekonna. Sellesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorirühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. Nende retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta. Signaali edastamiseks moodustab see siiski tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. BMPR1A [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide (rasvarakkude) arengus. BMPR1A-ga seonduvad agonistid ehk seda aktiveerivad ligandid on näiteks [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. BMPR1B [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendavad olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad TGF-β superperekonda, BMP1 aga on metalloproteaas ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel 13 BMP perekonnaga seotud valku, nii et kokku on teada umbes 20 BMP-nimelist või BMP-ga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; BMP2 : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See osaleb [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumise reguleerimises ja etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on tähtis ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; BMP3 : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt paljudest teistest BMP-dest võib BMP3 pärssida osteoblastide aktiivsust ning mõjutada luukoe tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; BMP4 : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning aitab reguleerida kudede diferentseerumist [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja luukoe moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; BMP5 : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP6 : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb mitmes arengulises ning ainevahetuslikus protsessis. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i tootmise kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsesse. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP7 : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude ja teiste kudede arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; BMP8A : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP8B : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es, kus see võib mõjutada närvisüsteemi arengut ja talitlust. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP10 : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See võib osaleda [[embrüo]] südame struktuuride, sealhulgas [[südame vahesein]]te kujunemise reguleerimises. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; BMP15 : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke on kliinilises praktikas kasutatud peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on tähelepanu pälvinud [[BMP2]] ja [[BMP7]], mida kasutatakse peamiselt nende [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] vormidena [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]. Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad luukoe taastamist, näiteks [[lülisamba fusioon]]i (lülide kirurgilise ühendamise), raskesti paranevate [[luumurd]]ude ravi ja [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 soodustavad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilistes uuringutes näidanud kasulikku toimet aeglaselt paranevate luumurdude ([[hilinenud luustumine]]) ja luumurdude mitteliitumise ([[pseudartroos]]) ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud teatud BMP-põhised preparaadid inimeste raviks piiratud näidustuste korral. Näiteks on rhBMP-2 kasutamiseks heaks kiidetud kindlatel näidustustel lülisamba fusiooni toetava ravina ja rhBMP-7 teatud luukoe paranemise häirete korral. Kliinilises praktikas kasutatakse eriti rhBMP-2 mõnikord ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]]. BMP preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset luukoe moodustumist, [[põletik]]ulisi reaktsioone ja muid [[kõrvaltoime]]id; samuti on arutatud võimalikku annusest sõltuvat kasvajariski. Seetõttu on hakatud kasutatavaid annuseid vähendama ja ravimi kasutamist hoolikamalt piiritlema. BMP-ravi on kallim kui mõned traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]u kasutamine. Ravikuuri maksumus võib ulatuda ligikaudu 6000–10 000 USA dollarini, kuid mõnel juhul võib see olla soodsam kui keerukate mitmeetapiliste ortopeediliste operatsioonide kogumaksumus. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb neerukoe arengus ja taastumisprotsessides. Ettevõte [[Curis]] arendas BMP7-l põhinevaid ravimeetodeid jandis 2001. aastal BMP7 tootmise litsentsi ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. BMP7 kliiniline kasutamine neeruhaiguste ravis ei ole siiski kujunenud laialdaselt kasutatavaks ravimeetodiks. == Uurimislugu == Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] kirjeldas 19. sajandi lõpus [[dekaltsifeerimine|dekaltsifitseeritud]] [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas osteogeniiniks. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist teooriat arendas edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseerumine|demineraliseerunud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. Bone: Formation by Autoinduction. – ''Science'', 1965, 150 (3698), lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas [[Journal of Dental Research]] välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' 'luu morfogeneetiline valk'.<ref>Urist, M. R.; Strates, B. S. Bone morphogenetic protein. – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406.</ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille peamised etapid on [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. [[Anthony H. Reddi]] püstitas hüpoteesi, et demineraliseerunud luumaatriks sisaldab [[morfogeen]]se toimega valke, ja töötas välja meetodid nende eraldamiseks. Seda raskendas luumaatriksi lahustumatus, mistõttu Reddi ja [[Kuber Sampath]] kasutasid tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i [[lahus]]t ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Nende töö võimaldas esmakordselt BMP-d isoleerida ja puhastada ning pani aluse BMP geenide [[kloonimine|kloonimisele]], mille sooritas 1988. aastal [[John Wozney]] koos kaastöötajatega. Töö käigus selgus ühtlasi, et BMP kuulub [[TGF-β superperekond]]a. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org qo1secb4fpu4wcs81akg7qh3hewfnzf 7193264 7193112 2026-07-15T08:22:27Z Andres 5 7193264 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm sarnase ehitusega [[signaalvalk]]e ([[kasvufaktor]]eid), mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Need on ka [[tsütokiinid]] (laiemas tähenduses). [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i, [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning paljusid [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsesse, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luu]] ja [[kõhr]]e moodustumist, kuid nüüdseks on teada, et nende ülesanded on palju laiemad. Neid peetakse üheks tähtsaimaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref><ref>Sampath TK, Reddi AH. ''Discovery of bone morphogenetic proteins – A historical perspective.'' – ''Bone'', 2020, 140: 115548.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt väga hästi säilinud ja esinevad sarnasel kujul peaaegu kõigil uuritud [[loomad]]el, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaaliraja valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel vastab BMP-de peamisele homoloogile [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada määrab embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] ehk keha [[seljapool]]e ja [[kõhupool]]e kujunemist. BMP signaalraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised inhibiitorid, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]], mis seovad BMP-valke ja takistavad nende seondumist [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itega. Selline regulatsioon on eriti oluline embrüonaalses arengus, näiteks [[neurulatsioon]]i ajal, mil BMP-signaalide pärssimine võimaldab [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] teket. BMP signaalraja häired on seotud mitmesuguste haigustega. Nii BMP-signalisatsiooni vähenemine kui ka selle liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mitmesuguseid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP signaalraja vähenenud aktiivsust seostatud [[soolevähk|soolevähi]] tekkega, selle liigne aktivatsioon aga võib mõnes koes soodustada vähieelsete muutuste kujunemist. [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-sid ([[rhBMP]]) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s luukoe taastamise soodustamiseks, näiteks [[lülisamba fusioon]]i, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ja teatud luudefektide ravis. Kõige laialdasemalt kasutatakse [[rhBMP-2]], mille kasutamine on heaks kiidetud teatavate näidustuste korral, kuid mida kasutatakse sageli ka heakskiidetud [[näidustusteväline kasutamine|näidustusteväliselt]] (''off-label''). Selle kasutamisega võivad kaasneda [[kõrvaltoime]]d, sealhulgas luukoe liigne moodustumine ([[heterotoopne luustumine]]), mistõttu tuleb ravist saadavat kasu ja võimalikke riske hoolikalt hinnata. Inimesel kodeerivad klassikalisi BMP-valke geenid ''[[BMP2]]'', ''[[BMP3]]'', ''[[BMP4]]'', ''[[BMP5]]'', ''[[BMP6]]'', ''[[BMP7]]'', ''[[BMP8A]]'', ''[[BMP8B]]'', ''[[BMP10]]'' ja ''[[BMP15]]''. Kõik BMP nimetust kandvad geenid ei kuulu klassikaliste BMP-de hulka. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 1]] (''BMP1'') ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a, vaid on [[metalloproteinaasid|metalloproteinaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises. Samuti on [[GDF10]] (ehk [[BMP3b]]) küll struktuurilt lähedane [[BMP3]]-le, kuid kuulub ametlikult [[GDF]]-perekonda, mitte klassikaliste BMP-de hulka. == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon== BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ja [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), peamiselt I ja II tüüpi [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]itega. Retseptorite aktiveerimine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]], milles osalevad muu hulgas [[SMAD-valgud]]. Need edastavad signaali [[rakutuum]]a, kus see võib sõltuvalt raku seisundist ja arengulisest kontekstist põhjustada [[geeniekspressioon]]i muutusi. Selle tagajärjel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakul kujunevad uued omadused ja uus arengusuund. Raku vastus BMP-signaalile sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei ole BMP-de toimel üht kindlat üldist tulemust, vaid sama signaal võib erinevates kudedes põhjustada erinevaid arengulisi vastuseid. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mida kasutatakse organismi arengu jooksul korduvalt kudede kujunemise ja säilimise reguleerimiseks. BMP-d on saanud nime võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib ka suunata [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner. – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. Näiteks [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorse telje]] (pea–saba telje) moodustumises. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks kordiin ja nogiin, mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP molekulidega ja vähendavad nende võimet retseptoreid aktiveerida . Selline BMP aktiivsuse piiramine on oluline embrüo ruumilise mustri kujunemisel.<ref>D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks BMP4 aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-de toime ei piirdu ainult luu- ja embrüonaalse arenguga. Need osalevad ka paljudes teistes arenguprotsessides, sealhulgas [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i ja [[kõhr|kõhre]] arengus. BMP-signaalimine osaleb näiteks jäsemete kujunemisel, soodustades sõrmede ja varvaste vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Mõned TGF-β superperekonna valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt sugulusex ja osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ([[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]]) perekonna. Sellesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorirühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. Nende retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta. Signaali edastamiseks moodustab see siiski tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. BMPR1A [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide (rasvarakkude) arengus. BMPR1A-ga seonduvad agonistid ehk seda aktiveerivad ligandid on näiteks [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. BMPR1B [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendavad olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad TGF-β superperekonda, BMP1 aga on metalloproteaas ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel 13 BMP perekonnaga seotud valku, nii et kokku on teada umbes 20 BMP-nimelist või BMP-ga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; BMP2 : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See osaleb [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumise reguleerimises ja etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on tähtis ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; BMP3 : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt paljudest teistest BMP-dest võib BMP3 pärssida osteoblastide aktiivsust ning mõjutada luukoe tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; BMP4 : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning aitab reguleerida kudede diferentseerumist [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja luukoe moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; BMP5 : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP6 : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb mitmes arengulises ning ainevahetuslikus protsessis. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i tootmise kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsesse. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP7 : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude ja teiste kudede arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; BMP8A : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP8B : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es, kus see võib mõjutada närvisüsteemi arengut ja talitlust. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP10 : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See võib osaleda [[embrüo]] südame struktuuride, sealhulgas [[südame vahesein]]te kujunemise reguleerimises. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; BMP15 : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[BMP]]-rühma valke on kliinilises praktikas kasutatud peamiselt [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on tähelepanu pälvinud [[BMP2]] ja [[BMP7]], mida kasutatakse peamiselt nende [[rekombinantne valk|rekombinantsete]] vormidena [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]]. Need preparaadid on laiendanud ravivõimalusi [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s, eriti protseduurides, mis nõuavad luukoe taastamist, näiteks [[lülisamba fusioon]]i (lülide kirurgilise ühendamise), raskesti paranevate [[luumurd]]ude ravi ja [[siinuse tõstmine|siinuse tõstmise]] korral. BMP2 ja BMP7 soodustavad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning on kliinilistes uuringutes näidanud kasulikku toimet aeglaselt paranevate luumurdude ([[hilinenud luustumine]]) ja luumurdude mitteliitumise ([[pseudartroos]]) ravis. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud teatud BMP-põhised preparaadid inimeste raviks piiratud näidustuste korral. Näiteks on rhBMP-2 kasutamiseks heaks kiidetud kindlatel näidustustel lülisamba fusiooni toetava ravina ja rhBMP-7 teatud luukoe paranemise häirete korral. Kliinilises praktikas kasutatakse eriti rhBMP-2 mõnikord ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]]. BMP preparaatide kasutamisega on seotud ka ohutusküsimused. Täheldatud on liigset luukoe moodustumist, [[põletik]]ulisi reaktsioone ja muid [[kõrvaltoime]]id; samuti on arutatud võimalikku annusest sõltuvat kasvajariski. Seetõttu on hakatud kasutatavaid annuseid vähendama ja ravimi kasutamist hoolikamalt piiritlema. BMP-ravi on kallim kui mõned traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]u kasutamine. Ravikuuri maksumus võib ulatuda ligikaudu 6000–10 000 USA dollarini, kuid mõnel juhul võib see olla soodsam kui keerukate mitmeetapiliste ortopeediliste operatsioonide kogumaksumus. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb neerukoe arengus ja taastumisprotsessides. Ettevõte [[Curis]] arendas BMP7-l põhinevaid ravimeetodeid jandis 2001. aastal BMP7 tootmise litsentsi ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. BMP7 kliiniline kasutamine neeruhaiguste ravis ei ole siiski kujunenud laialdaselt kasutatavaks ravimeetodiks. == Uurimislugu == Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] kirjeldas 19. sajandi lõpus [[dekaltsifeerimine|dekaltsifitseeritud]] [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas osteogeniiniks. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist teooriat arendas edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseerumine|demineraliseerunud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. Bone: Formation by Autoinduction. – ''Science'', 1965, 150 (3698), lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas [[Journal of Dental Research]] välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' 'luu morfogeneetiline valk'.<ref>Urist, M. R.; Strates, B. S. Bone morphogenetic protein. – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406.</ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille peamised etapid on [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. [[Anthony H. Reddi]] püstitas hüpoteesi, et demineraliseerunud luumaatriks sisaldab [[morfogeen]]se toimega valke, ja töötas välja meetodid nende eraldamiseks. Seda raskendas luumaatriksi lahustumatus, mistõttu Reddi ja [[Kuber Sampath]] kasutasid tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i [[lahus]]t ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Nende töö võimaldas esmakordselt BMP-d isoleerida ja puhastada ning pani aluse BMP geenide [[kloonimine|kloonimisele]], mille sooritas 1988. aastal [[John Wozney]] koos kaastöötajatega. Töö käigus selgus ühtlasi, et BMP kuulub [[TGF-β superperekond]]a. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org hov4zfscumk0x7i744b7b2n3tl34ybk 7193388 7193264 2026-07-15T11:57:42Z Andres 5 7193388 wikitext text/x-wiki ''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e ehk [[kasvufaktor]]eid, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaaliraja häired on seotud mitmesuguste haigustega. Nii signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|soolevähkides]] ning seda seostatakse kasvaja arengu soodustumisega. Teisalt võib BMP-signaalide liigne aktivatsioon mõnes koes soodustada vähieelsete muutuste kujunemist. == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon== BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ja [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), peamiselt I ja II tüüpi [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]itega. Retseptorite aktiveerimine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]], milles osalevad muu hulgas [[SMAD-valgud]]. Need edastavad signaali [[rakutuum]]a, kus see võib sõltuvalt raku seisundist ja arengulisest kontekstist põhjustada [[geeniekspressioon]]i muutusi. Selle tagajärjel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakul kujunevad uued omadused ja uus arengusuund. Raku vastus BMP-signaalile sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei ole BMP-de toimel üht kindlat üldist tulemust, vaid sama signaal võib erinevates kudedes põhjustada erinevaid arengulisi vastuseid. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mida kasutatakse organismi arengu jooksul korduvalt kudede kujunemise ja säilimise reguleerimiseks. BMP-d on saanud nime võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib ka suunata [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner. – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. Näiteks [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorse telje]] (pea–saba telje) moodustumises. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks kordiin ja nogiin, mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP molekulidega ja vähendavad nende võimet retseptoreid aktiveerida . Selline BMP aktiivsuse piiramine on oluline embrüo ruumilise mustri kujunemisel.<ref>D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks BMP4 aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-de toime ei piirdu ainult luu- ja embrüonaalse arenguga. Need osalevad ka paljudes teistes arenguprotsessides, sealhulgas [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i ja [[kõhr|kõhre]] arengus. BMP-signaalimine osaleb näiteks jäsemete kujunemisel, soodustades sõrmede ja varvaste vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Mõned TGF-β superperekonna valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt sugulusex ja osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ([[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]]) perekonna. Sellesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorirühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. Nende retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta. Signaali edastamiseks moodustab see siiski tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. BMPR1A [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide (rasvarakkude) arengus. BMPR1A-ga seonduvad agonistid ehk seda aktiveerivad ligandid on näiteks [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. BMPR1B [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendavad olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad TGF-β superperekonda, BMP1 aga on metalloproteaas ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel 13 BMP perekonnaga seotud valku, nii et kokku on teada umbes 20 BMP-nimelist või BMP-ga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; BMP2 : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See osaleb [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumise reguleerimises ja etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on tähtis ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; BMP3 : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt paljudest teistest BMP-dest võib BMP3 pärssida osteoblastide aktiivsust ning mõjutada luukoe tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; BMP4 : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning aitab reguleerida kudede diferentseerumist [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja luukoe moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; BMP5 : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP6 : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb mitmes arengulises ning ainevahetuslikus protsessis. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i tootmise kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsesse. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP7 : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude ja teiste kudede arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; BMP8A : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP8B : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es, kus see võib mõjutada närvisüsteemi arengut ja talitlust. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP10 : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See võib osaleda [[embrüo]] südame struktuuride, sealhulgas [[südame vahesein]]te kujunemise reguleerimises. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; BMP15 : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke ([[rhBMP]]) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]], eriti [[lülisamba fusioon]]i ehk lülide kirurgilise ühendamise toetamisel, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning mõnede luudefektide ravis. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning võivad soodustada aeglaselt paranevate luumurdude ([[hilinenud luustumine]]) ja luumurdude mitteliitumise ([[pseudartroos]]) ravi. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud teatud rhBMP-preparaadid piiratud näidustuste korral. Näiteks on [[rhBMP-2]] kasutamiseks heaks kiidetud kindlatel näidustustel [[lülisamba fusioon]]i toetava ravina ning [[rhBMP-7]] teatud luukoe paranemise häirete korral. Kliinilises praktikas kasutatakse eriti [[rhBMP-2]] mõnikord ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Selline kasutamine on tingitud BMP-de tugevast osteogeensest toimest, kuid sellega kaasneb vajadus hoolikalt hinnata võimalikku kasu ja riske. BMP-preparaatide kasutamisega on seotud mitmesugused ohutusküsimused. Täheldatud on liigset luukoe moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja muid [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutatud võimalikku annusest sõltuvat kasvajariski. Mõned uuringud on leidnud seose rhBMP-2 kasutamise ja suurenenud vähiriski vahel teatud ajavahemikul pärast operatsiooni, kuid põhjuslik seos ei ole lõplikult tõestatud.<ref> Simmonds MC jt. ''Safety and effectiveness of recombinant human bone morphogenetic protein-2 for spinal fusion: a meta-analysis of individual-participant data.'' – ''Annals of Internal Medicine'', 158(12), 2013, lk 877–889. </ref> Võimalike kõrvaltoimete tõttu on kliinilises praktikas hakatud kasutama väiksemaid annuseid ning piiritlema hoolikamalt patsientide valikut ja näidustusi.<ref> Patel, H. A. jt. ''Current Trends in Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein 2 (rhBMP2) Usage for Spinal Fusion Surgery.'' – ''Medicina'', 59(5), 2023, artikkel 878. </ref> BMP-ravi on sageli kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Kulud sõltuvad kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõnel juhul võivad lühem haiglaravi aeg ning väiksem kordusoperatsioonide vajadus muuta rhBMP kasutamise majanduslikult põhjendatuks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb neerukoe arengus ja taastumisprotsessides. Ettevõte [[Curis]] arendas BMP7-l põhinevaid ravimeetodeid ning andis 2001. aastal BMP7 tootmise litsentsi ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. BMP7 kliiniline kasutamine neeruhaiguste ravis ei ole siiski kujunenud laialdaselt kasutatavaks ravimeetodiks. ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org 3lld957w2chhcpnq7vzr0i8t01ozwdt 7193389 7193388 2026-07-15T11:58:23Z Andres 5 7193389 wikitext text/x-wiki '''Luu morfogeneetilised valgud''' (lühend '''BMP'''; inglise keeles ''bone morphogenetic proteins'') on rühm struktuurilt sarnaseid [[signaalvalk]]e ehk [[kasvufaktor]]eid, mida [[loomarakk|loomarakud]] sekreteerivad teiste rakkude arengu ja talitluse mõjutamiseks. BMP-d kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a ja toimivad enamasti [[parakriinne signaalimine|parakriinsete signaalmolekulidena]]. Rakkudevahelist suhtlust vahendava rolli tõttu käsitatakse neid sageli ka [[tsütokiinid]]ena, kuigi nende peamised funktsioonid on seotud [[embrüonaalne areng|arengu]] reguleerimise, kudede kujunemise ja säilitamisega. [[BMP signaalirada|BMP signaalirajad]] moodustavad ühe peamise [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalisüsteemi]] haru. Need reguleerivad rakkudevahelist suhtlust, [[rakk]]ude [[diferentseerumine|diferentseerumist]], [[apoptoos]]i ning [[kude]]de kujunemist ja taastumist ning osalevad paljudes [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] protsessides, sealhulgas [[gastrulatsioon]]i, [[neurulatsioon]]i ja [[organogenees]]i reguleerimises. BMP-d avastati algselt nende võime tõttu indutseerida [[luukude|luu]] ja [[kõhrkude|kõhre]] moodustumist. Hiljem on selgunud, et nende toime on palju laiem: neid peetakse üheks olulisemaks [[morfogeen]]sete signaalvalkude rühmaks, mis suunab kudede organiseerumist, rakkude arengulist saatust ja organismi ehituse kujunemist. BMP-d osalevad ka ainevahetuse ja [[homöostaas]]i regulatsioonis ning seetõttu on mõned autorid nimetanud neid [[metabologeen]]ideks.<ref>Reddi AH, Reddi A. ''Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens.'' – ''Cytokine & Growth Factor Reviews'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref> BMP-d ja nendega seotud [[TGF-β signaalirada|TGF-β signaalirajad]] on evolutsiooniliselt hästi säilinud ning esinevad sarnasel kujul väga erinevates organismides, sealhulgas inimesel, [[äädikakärbes|äädikakärbsel]], [[vöödiline daanio|vöödilisel daaniol]] ja [[varbuss]]il. Eri organismides võivad sama signaalisüsteemi valgud kanda erinevaid nimetusi. Näiteks äädikakärbsel on BMP2 ja BMP4-ga [[homoloogia|homoloogne]] valk [[Decapentaplegic]] ([[Dpp]]), mille signaalirada osaleb embrüo [[dorsoventraalne polaarsus|dorsoventraalse polaarsuse]] kujunemises ehk keha selja- ja kõhupoole eristumises. BMP-signaaliraja aktiivsust reguleerivad mitmed rakuvälised valgud, sealhulgas [[nogiin]], [[kordiin]] ja [[follistatiin]]. Need seovad BMP-molekule ning vähendavad nende seondumist rakupinnal paiknevatele [[retseptor (biokeemia)|retseptor]]itele. Selline regulatsioon on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. Näiteks [[neurulatsioon]]i käigus võimaldab BMP-signaalide pärssimine [[neuroektoderm]]i ja [[neuraalplaat|neuraalplaadi]] kujunemist. BMP-signaaliraja häired on seotud mitmesuguste haigustega. Nii signaalimise vähenemine kui ka liigne aktiveerumine võivad põhjustada arenguhäireid, [[fibroos]]i, luustikuhaigusi ja mõningaid [[kasvaja]]id. Näiteks on BMP-signaaliraja inaktiveerumist leitud paljudes sporaadilistes [[soolevähk|soolevähkides]] ning seda seostatakse kasvaja arengu soodustumisega. Teisalt võib BMP-signaalide liigne aktivatsioon mõnes koes soodustada vähieelsete muutuste kujunemist. == Toimemehhanism ja bioloogiline funktsioon== BMP-d erituvad signaali edastavatest rakkudest ja [[difusioon|difundeeruvad]] ümbritsevatesse kudedesse. Sihtrakkudes seonduvad need [[rakumembraan]]il paiknevate spetsiifiliste [[BMP retseptor]]itega ([[BMPR]]), peamiselt I ja II tüüpi [[seriini/treoniinkinaasi retseptor]]itega. Retseptorite aktiveerimine käivitab rakusisese [[signaalirada|signaaliraja]], milles osalevad muu hulgas [[SMAD-valgud]]. Need edastavad signaali [[rakutuum]]a, kus see võib sõltuvalt raku seisundist ja arengulisest kontekstist põhjustada [[geeniekspressioon]]i muutusi. Selle tagajärjel muutub raku toodetavate valkude koosseis ning rakul kujunevad uued omadused ja uus arengusuund. Raku vastus BMP-signaalile sõltub BMP tüübist, signaali tugevusest ja kestusest ning vastuvõtva raku varasemast arengulisest seisundist. Seetõttu ei ole BMP-de toimel üht kindlat üldist tulemust, vaid sama signaal võib erinevates kudedes põhjustada erinevaid arengulisi vastuseid. [[BMP-, BMPR- ja SMAD-süsteem]] moodustab ühe olulisema rakurühmadevahelise suhtluse mehhanismi, mida kasutatakse organismi arengu jooksul korduvalt kudede kujunemise ja säilimise reguleerimiseks. BMP-d on saanud nime võime järgi indutseerida [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[luukude|luukoe]] moodustumist. See ei ole siiski nende ainus funktsioon. Näiteks [[luu morfogeneetiline valk 2|BMP2]] soodustab [[osteogenees]]i ehk luukoe teket, kuid võib ka suunata [[tüvirakk]]ude diferentseerumist [[kõhrerakk]]udeks. [[Liigesekihn]]ust pärinevate tüvirakkude puhul toimib BMP2 koos [[transformeeriv kasvufaktor β|TGF-β]]-ga sünergiliselt, kuigi mõlemad TGF-β superperekonna liikmed reageerivad [[glükokortikoid]] [[deksametasoon]]i toimele erinevalt.<ref> N. J. Kovermann, V. Basoli, E. Della Bella, M. Alini, C. Lischer, H. Schmal, E. J. Kubosch, M. J. Stoddart. BMP2 and TGF-β Cooperate Differently during Synovial-Derived Stem-Cell Chondrogenesis in a Dexamethasone-Dependent Manner. – ''Cells'', 8(6), 2019, artikkel 636. </ref> BMP-signaalimine on eriti oluline [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. See osaleb embrüo kehaehituse kujunemises, kudede [[diferentseerumine|diferentseerumises]], elundite arengus ja [[luustik]]u varajases moodustumises. [[BMP signaalirada|BMP signaaliraja]] häired võivad seetõttu mõjutada kogu areneva organismi ehitust. Näiteks [[BMP4]] koos oma [[inhibiitor]]ite [[nogiin]]i (NOG, Noggin) ja [[kordiin]]iga (Chordin) osaleb embrüo polaarsuse kujunemise reguleerimises, sealhulgas [[anteroposterioorne telg|anteroposterioorse telje]] (pea–saba telje) moodustumises. BMP-de aktiivsust reguleerivad mitmed inhibeerivad valgud, näiteks kordiin ja nogiin, mida toodavad muu hulgas [[Spemanni organisaator]]i rakud. Need valgud seonduvad BMP molekulidega ja vähendavad nende võimet retseptoreid aktiveerida . Selline BMP aktiivsuse piiramine on oluline embrüo ruumilise mustri kujunemisel.<ref>D. Kanten, K. Ruckpaul (toim). ''Molekularmedizinische Grundlagen von fetalen und neonatalen Erkrankungen'', Springer-Verlag, Berlin/Heidelberg/New York 2005, lk 348. </ref> Kahepaiksete embrüonaalses arengus aitab kordiin, nogiin ja teised BMP inhibiitorid vähendada näiteks BMP4 aktiivsust [[blastopoor]]i piirkonnas. Selle tulemusel tekib BMP signaaliraja aktiivsuse [[gradient]], mis aitab kujundada embrüo [[dorsoventraalne telg|dorsoventraalset telge]]. Spemanni organisaator pärsib BMP aktiivsust seljapoolses piirkonnas, võimaldades seal [[neuraalkude|neuraalkoe]] ja teiste selgmiste struktuuride kujunemist, samal ajal kui tugevam BMP-signaal soodustab kõhupoolsete kudede arengut. BMP-de toime ei piirdu ainult luu- ja embrüonaalse arenguga. Need osalevad ka paljudes teistes arenguprotsessides, sealhulgas [[süda|südame]], [[kesknärvisüsteem]]i ja [[kõhr|kõhre]] arengus. BMP-signaalimine osaleb näiteks jäsemete kujunemisel, soodustades sõrmede ja varvaste vahele jääva embrüonaalse koe eemaldumist [[apoptoos]]i kaudu. BMP-de või nende signaalirada reguleerivate geenide [[mutatsioon]]id võivad põhjustada mitmeid inimese haigusi, eriti [[luustik]]u arengut mõjutavaid häireid. Mõned TGF-β superperekonna valgud on BMP-dega lähedased ning neid on ajalooliselt käsitletud BMP-dega seotud rühmadena. Nende hulka kuuluvad näiteks [[kõhre morfogeneetiline valk|kõhre morfogeneetilised valgud]] ([[CDMP]]; ''cartilage-derived morphogenetic proteins'') ja [[kasvu- ja diferentseerumisfaktor]]id ([[GDF]]; ''growth and differentiation factors''). Need valgud ei kuulu kõik klassikaliste BMP-de hulka, kuid on nendega struktuurilt ja funktsioonilt sugulusex ja osalevad sarnastes TGF-β superperekonna signaaliprotsessides. ==BMP retseptorid== Luu morfogeneetiliste valkude retseptorid ([[BMP retseptor]]id) moodustavad [[transmembraanne retseptor|transmembraansete retseptorite]] ([[transmembraansed kinaasid|transmembraansete kinaaside]]) perekonna. Sellesse kuuluvad kaks I tüüpi retseptorit ([[BMPR1A]] ja [[BMPR1B]]) ning II tüüpi retseptor [[BMPR2]]. Samasse retseptorirühma kuuluvad ka [[aktiviini retseptor]]id [[ACVR1]] ja [[ACVR2]]. Nende retseptoritega seonduvad [[ligand]]id kuuluvad [[TGF-β superperekond]]a. II tüüpi retseptor võib ligandiga seonduda ka ilma I tüüpi retseptori osaluseta. Signaali edastamiseks moodustab see siiski tavaliselt kompleksi I tüüpi retseptoritega. BMPR1A [[BMPR1A]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IA'' ehk CD292) on valk, mida inimesel kodeerib [[BMPR1A geen]]. BMPR1A osaleb rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]], [[apoptoos]]i ehk programmeeritud rakusurma reguleerimises ning [[adipotsüüt]]ide (rasvarakkude) arengus. BMPR1A-ga seonduvad agonistid ehk seda aktiveerivad ligandid on näiteks [[BMP2]], [[BMP4]], [[BMP6]], [[BMP7]] ja [[GDF6]]. BMPR1B [[BMPR1B]] (inglise keeles ''bone morphogenetic protein receptor, type IB'') on [[BMPR1B geen]]i kodeeritud [[BMP retseptor]], mis seondub [[TGF-β superperekond]]a kuuluvate BMP-de ja teiste ligandidega. BMPR1B osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumises, [[rakkude kasv]]us ja rakkude [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. Ligandi seondumisel peab BMPR1B signaalikaskaadi käivitamiseks moodustama kompleksi II tüüpi BMP-retseptoriga ([[BMPR2]]). Selle tulemusel tekib retseptorikompleks, mis koosneb kahest I tüüpi ja kahest II tüüpi retseptori molekulist. BMPR1B esineb inimese ja teiste loomade [[granuloosrakk]]udes ning etendavad olulist osa [[munasarjafolliikul]]ite arengus. ==Nimekiri== Algselt avastati seitse BMP-na käsitletud valku. Neist kuus (BMP2–BMP7) kuuluvad TGF-β superperekonda, BMP1 aga on metalloproteaas ega kuulu struktuurilt klassikaliste BMP-de hulka. Hiljem on kirjeldatud veel 13 BMP perekonnaga seotud valku, nii et kokku on teada umbes 20 BMP-nimelist või BMP-ga seotud valku. ; [[BMP1]] : BMP1 ei kuulu [[TGF-β superperekond]]a ega ole klassikaline BMP-signaalvalk. See on [[metalloproteaas]], mis osaleb [[kollageen]]i küpsemises, eemaldades I, II ja III tüüpi [[prokollageen]]i otstest [[propeptiid]]id ja võimaldades küpsete kollageenikiudude moodustumist. BMP1 osaleb seetõttu [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemises ning [[kõhr|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[8. kromosoom]]il lookuses 8p21. ; BMP2 : [[BMP2]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on klassikaline [[BMP-signaalvalk]]. See osaleb [[kõhrkude|kõhre]] ja [[luukude|luukoe]] moodustumise reguleerimises ja etendab olulist rolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]]. BMP2 on tähtis ka [[luumurd]]ude paranemisel ja [[luukude|luukoe]] taastumisel. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20p12. ; BMP3 : [[BMP3]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on BMP-signaalvalk, mis osaleb [[luukude|luukoe]] moodustumise ja ümberkujundamise reguleerimises. Erinevalt paljudest teistest BMP-dest võib BMP3 pärssida osteoblastide aktiivsust ning mõjutada luukoe tasakaalu. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14p22. ; BMP4 : [[BMP4]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline arenguline signaalvalk. See osaleb [[hammas]]te, [[jäse]]mete ja [[luustik]]u arengus ning aitab reguleerida kudede diferentseerumist [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ajal. BMP4 osaleb ka [[luumurd]]ude paranemises ja luukoe moodustumises. [[Geen]] asub [[14. kromosoom]]il lookuses 14q22–q23. ; BMP5 : [[BMP5]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb peamiselt [[kõhrkude|kõhre]] ning [[luustik]]u arengus. See mõjutab [[kondrotsüüt]]ide arengut ja [[rakuväline maatriks|rakuvälise maatriksi]] kujunemist. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP6 : [[BMP6]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb mitmes arengulises ning ainevahetuslikus protsessis. See reguleerib [[raua ainevahetus]]e [[homöostaas]]i [[heptsidiin]]i tootmise kaudu ning mõjutab ka [[luukude|luukoe]] arenguga seotud protsesse. [[Geen]] asub [[6. kromosoom]]il lookuses 6p12.1. ; BMP7 : [[BMP7]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[luukude|luukoe]] arengut ning taastumist reguleeriv signaalvalk. See mängib võtmerolli [[osteoblast]]ide [[diferentseerumine|diferentseerumises]] ja aktiveerib muu hulgas [[SMAD1]] vahendatud signaaliraja. BMP7 osaleb ka [[neer]]ude ja teiste kudede arengus. [[Geen]] asub [[20. kromosoom]]il lookuses 20q13. ; BMP8A : [[BMP8A]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[luukude|luu]] ning [[kõhr|kõhre]] arenguga seotud protsessides. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP8B : [[BMP8B]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb arengulistes ning ainevahetusega seotud protsessides. Seda ekspresseeritakse muu hulgas [[hipokampus]]es, kus see võib mõjutada närvisüsteemi arengut ja talitlust. [[Geen]] asub [[1. kromosoom]]il lookuses 1p35–p32. ; BMP10 : [[BMP10]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja on oluline [[süda|südame]] arenguga seotud signaalvalk. See võib osaleda [[embrüo]] südame struktuuride, sealhulgas [[südame vahesein]]te kujunemise reguleerimises. [[Geen]] asub [[2. kromosoom]]il lookuses 2p14. ; BMP15 : [[BMP15]] kuulub [[TGF-β superperekond]]a ja osaleb [[munarakk]]ude ([[ootsüüt]]ide) ning [[munasarjafolliikul]]ite arengus. See mõjutab [[folliikul]]ite küpsemist ja [[viljakus]]ega seotud protsesse. [[Geen]] asub [[X-kromosoom]]il lookuses Xp11.2. == Rakendused == [[Rekombinantne valk|Rekombinantseid]] inimese BMP-valke ([[rhBMP]]) kasutatakse kliinilises praktikas peamiselt [[ortopeedia]]s ja [[suuõõnekirurgia]]s [[luukude|luukoe]] taastumise soodustamiseks. Kõige enam on kasutatud [[rhBMP-2]] ja [[rhBMP-7]], eriti [[lülisamba fusioon]]i ehk lülide kirurgilise ühendamise toetamisel, raskesti paranevate [[luumurd]]ude ning mõnede luudefektide ravis. BMP2 ja BMP7 stimuleerivad [[osteogenees]]i ehk uue luukoe moodustumist ning võivad soodustada aeglaselt paranevate luumurdude ([[hilinenud luustumine]]) ja luumurdude mitteliitumise ([[pseudartroos]]) ravi. [[Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet]] (FDA) on heaks kiitnud teatud rhBMP-preparaadid piiratud näidustuste korral. Näiteks on [[rhBMP-2]] kasutamiseks heaks kiidetud kindlatel näidustustel [[lülisamba fusioon]]i toetava ravina ning [[rhBMP-7]] teatud luukoe paranemise häirete korral. Kliinilises praktikas kasutatakse eriti [[rhBMP-2]] mõnikord ka [[näidustuseväline kasutamine|näidustuseväliselt]] (''off-label''). Selline kasutamine on tingitud BMP-de tugevast osteogeensest toimest, kuid sellega kaasneb vajadus hoolikalt hinnata võimalikku kasu ja riske. BMP-preparaatide kasutamisega on seotud mitmesugused ohutusküsimused. Täheldatud on liigset luukoe moodustumist ([[heterotoopne luustumine]]), [[põletik]]ulisi reaktsioone, turset ja muid [[kõrvaltoime]]id. Samuti on arutatud võimalikku annusest sõltuvat kasvajariski. Mõned uuringud on leidnud seose rhBMP-2 kasutamise ja suurenenud vähiriski vahel teatud ajavahemikul pärast operatsiooni, kuid põhjuslik seos ei ole lõplikult tõestatud.<ref> Simmonds MC jt. ''Safety and effectiveness of recombinant human bone morphogenetic protein-2 for spinal fusion: a meta-analysis of individual-participant data.'' – ''Annals of Internal Medicine'', 158(12), 2013, lk 877–889. </ref> Võimalike kõrvaltoimete tõttu on kliinilises praktikas hakatud kasutama väiksemaid annuseid ning piiritlema hoolikamalt patsientide valikut ja näidustusi.<ref> Patel, H. A. jt. ''Current Trends in Recombinant Human Bone Morphogenetic Protein 2 (rhBMP2) Usage for Spinal Fusion Surgery.'' – ''Medicina'', 59(5), 2023, artikkel 878. </ref> BMP-ravi on sageli kallim kui traditsioonilised meetodid, näiteks [[luusiirik]]ute kasutamine. Kulud sõltuvad kasutatavast preparaadist, annusest ja kirurgilisest protseduurist. Mõnel juhul võivad lühem haiglaravi aeg ning väiksem kordusoperatsioonide vajadus muuta rhBMP kasutamise majanduslikult põhjendatuks. [[BMP7]]-d on uuritud ka [[krooniline neeruhaigus|krooniliste neeruhaiguste]] võimaliku ravivahendina, sest see osaleb neerukoe arengus ja taastumisprotsessides. Ettevõte [[Curis]] arendas BMP7-l põhinevaid ravimeetodeid ning andis 2001. aastal BMP7 tootmise litsentsi ettevõttele [[Ortho Biotech Products]], mis kuulus [[Johnson & Johnson]]i kontserni. BMP7 kliiniline kasutamine neeruhaiguste ravis ei ole siiski kujunenud laialdaselt kasutatavaks ravimeetodiks. ==Uurimislugu== Juba antiikajal oli teada, et [[luu]]del on märkimisväärne taastumisvõime. 19. sajandi lõpus kirjeldas Ameerika kirurg [[Nicholas Senn]] dekaltsifitseeritud [[luusiirik]]ute kasutamist [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] ja mõnede [[luudeformatsioon]]ide ravis. Hiljem püstitas [[Pierre Lacroix]] hüpoteesi, et [[luumaatriks]] sisaldab seni tundmatut luukasvu stimuleerivat tegurit, mille ta nimetas ''osteogeniiniks''. Luukoe [[morfogenees]]i bioloogilist alust uuris edasi [[Marshall R. Urist]]. 1965. aastal näitas ta, et demineraliseeritud luumaatriks võib [[induktsioon (bioloogia)|indutseerida]] [[osteogenees]]i ehk uue luukoe teket.<ref>Marshall R. Urist. ''Bone: Formation by Autoinduction.'' – ''Science'', 150 (3698), 1965, lk 893–899.</ref> Selle avastuse põhjal pakkusid Urist ja [[Basil S. Strates]] 1971. aastal ajakirjas ''Journal of Dental Research'' välja nimetuse ''bone morphogenetic protein'' ('luu morfogeneetiline valk').<ref> Urist MR, Strates BS. ''Bone morphogenetic protein.'' – ''Journal of Dental Research'', 50(6), 1971, lk 1392–1406. </ref> Järgnenud uurimused näitasid, et luu induktsioon on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimuvad järjestikused rakulised sündmused, sealhulgas [[kemotaksis]], [[mitoos]] ja rakkude [[diferentseerumine]]. Need protsessid viivad uue luukoe moodustumiseni ning näitasid, et luu regeneratsioon ei sõltu ainult olemasolevast luukoest, vaid ka luumaatriksis sisalduvatest bioloogiliselt aktiivsetest teguritest. [[Anthony H. Reddi]] uuris demineraliseeritud luumaatriksi osteogeenset toimet ja püstitas hüpoteesi, et selle toime eest vastutavad morfogeense aktiivsusega valgud. Nende valkude eraldamine oli keeruline, sest luumaatriks on halvasti lahustuv ning valgud on selles tugevalt seotud teiste maatriksi komponentidega. Reddi ja [[Kuber Sampath]] töötasid välja meetodid nende eraldamiseks, kasutades tugevalt [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerivaid]] [[ekstraktsioonilahus]]eid, näiteks [[molaarsus|4 M]] [[guanidiiniumkloriid]]i lahust ja 1% [[naatriumdodetsüülsulfaat|naatriumdodetsüülsulfaadi]] lahust. Need uurimused võimaldasid BMP-valke esmakordselt biokeemiliselt eraldada ja puhastada ning panid aluse nende geenide [[kloonimine|kloonimisele]]. 1988. aastal kloonis [[John Wozney]] koos kaastöötajatega ettevõttes [[Genetics Institute]] mitmed BMP geenid. See töö võimaldas kindlaks teha BMP-valkude molekulaarse struktuuri ning näitas, et enamik klassikalisi BMP-sid kuulub [[TGF-β superperekond]]a. Samuti võimaldas see hakata tootma [[rekombinantne valk|rekombinantseid]] inimese BMP-valke, mida saab kasutada nii teadusuuringutes kui ka kliinilises meditsiinis. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *A. H. Reddi. Bone Morphogenetic Proteins: an Unconventional Approach to Isolation of First Mammalian Morphogens. – ''Cytokine Growth Factor Rev'', 1997, 8(1): 11–20. *D. Chen, M. Zhao, G. R. Mundy. Bone morphogenetic proteins. – ''Growth Factors'', 2004, kd 22, nr 4, lk 233–241.[https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/08977190412331279890 Täistekst] *Christopher C Rider, Barbara Mulloy. Bone morphogenetic protein and growth differentiation factor cytokine families and their protein antagonists. – ''Biochem J'', 2010, 429(1): 1–12. *Daniel Halloran, Hilary W Durbano, Anja Nohe. Bone Morphogenetic Protein-2 in Development and Bone Homeostasis. – ''J Dev Biol'', 2020, 8(3):19. *Mengrui Wu, Shali Wu, Wei Chen, Yi-Ping Li.The roles and regulatory mechanisms of TGF-β and BMP signaling in bone and cartilage development, homeostasis and disease. – ''Cell Research'', 2024, 34: 101–123. [https://www.nature.com/articles/s41422-023-00918-9 Täistekst.] *Akanksha A. Kalal, Satyajit Mohapatra. A Comprehensive Review Exploring the Role of Bone Morphogenetic Proteins (BMP): Biological Mechanisms. – ''Curr. Issues Mol. Biol.'', 2025, 47(3): 156. [https://www.mdpi.com/1467-3045/47/3/156 Täistekst.] *[https://www.yeasenbio.com/blogs/recombinant-protein/evolution-and-molecular-classification-of-the-bone-morphogenetic-protein-bmp-family Evolution and Molecular Classification of the Bone Morphogenetic Protein (BMP) Family], yeasenbio.com, 2025. ==Välislingid== {{commonskat|Bone morphogenetic proteins}} *[https://reactome.org/content/detail/R-HSA-201451 Signalling by BMP], reactome.org 3xlvoxampxvbvb3wzflrd0ufuxh5ova 0 718675 7193032 2026-07-14T17:52:34Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Infokast üritus|nimi=Goodwoodi kiirusfestival|pilt=Goodwood FoS 2011.JPG|pildiallkiri=Goodwoodi kiirusfestival (2011)|sagedus=iga aasta|asukoht=[[Goodwood House]], [[West Sussex]], Inglismaa|alates=1993|korraldaja=[[Charles Gordon-Lennox, Richmondi 11. hertsog]]}} '''Goodwoodi kiirusfestival''' on Briti iga-aastane [[Mootorisport|mootorispordi]] festival, mis sisaldab moodsaid ja ajaloolisi sõidukeid, mis võtavad osa [[Mäkketõus|mäkketõusus]] ja muudel üritustel....' 7193032 wikitext text/x-wiki {{Infokast üritus|nimi=Goodwoodi kiirusfestival|pilt=Goodwood FoS 2011.JPG|pildiallkiri=Goodwoodi kiirusfestival (2011)|sagedus=iga aasta|asukoht=[[Goodwood House]], [[West Sussex]], Inglismaa|alates=1993|korraldaja=[[Charles Gordon-Lennox, Richmondi 11. hertsog]]}} '''Goodwoodi kiirusfestival''' on Briti iga-aastane [[Mootorisport|mootorispordi]] festival, mis sisaldab moodsaid ja ajaloolisi sõidukeid, mis võtavad osa [[Mäkketõus|mäkketõusus]] ja muudel üritustel. Festivali tavaliselt peetakse hilja juunis või vara juulis, et mitte [[Vormel 1]]-ga samal ajal toimuda. Festivali varasematel aastatel käisid seal kümned tuhanded pealtvaatajad nädalavahetuse jooksul. 2014. aasta seisuga käis seal umbes 100 000 inimest igal päeval, mil festival toimus. 2003. aastal käis festivalil rekordiline hulk inimesi, milleks on 158 000.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Melissen |eesnimi=Wouter |kuupäev=2020-07-16 |pealkiri=Goodwood Festival of Speed - |url=https://automedia.revsinstitute.org/goodwood-festival-of-speed |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Revs Automedia |keel=en-US}}</ref> Et kiirusfestivali algset vaimu säilitada, on pealtvaatajate arv piiratud 150 000-ni.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} qy31dbvf8s7vml49n1231eqdasb5fn0 4 718676 7193045 2026-07-14T18:42:12Z Taivo 268 Uus lehekülg: '[[Pilt:Krista Kaer. 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|right|150px|Krista Kaer (2021)]] *[[20. juuli]]l saab 75-aastaseks '''[[Krista Kaer]]''', kes on eesti keelde [[tõlge|tõlkinud]] [[Terry Pratchett]]i, [[Ursula Le Guin]]i ja [[Arthur Conan Doyle]]'i teoseid. *20. juulil 70 aastat tagasi sündis [[egüptoloogia|egüptoloog]] '''[[Sergei Stadnikov]]''', kes tõlkis eesti keelde "[[Sinuhe jutustus]]e". *20. juulil saab 60-aastaseks [[ulmekirjandus|ulmekirjanik]]...' 7193045 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Krista Kaer. 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|right|150px|Krista Kaer (2021)]] *[[20. juuli]]l saab 75-aastaseks '''[[Krista Kaer]]''', kes on eesti keelde [[tõlge|tõlkinud]] [[Terry Pratchett]]i, [[Ursula Le Guin]]i ja [[Arthur Conan Doyle]]'i teoseid. *20. juulil 70 aastat tagasi sündis [[egüptoloogia|egüptoloog]] '''[[Sergei Stadnikov]]''', kes tõlkis eesti keelde "[[Sinuhe jutustus]]e". *20. juulil saab 60-aastaseks [[ulmekirjandus|ulmekirjanik]] ja tõlkija '''[[Veiko Belials]]'''. *20. juulil saab 40-aastaseks [[laul]]ja ja [[tants]]ija '''[[Marilin Kongo]]'''. Ta laulis tausta [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e finaalis "[[Urban Symphony]]" laulule "[[Rändajad]]". *[[21. juuli]]l 140 aastat tagasi sündis [[eestlased|eestlasest]] [[Soome]] vasakpoolne [[kirjanik]], [[Yleisradio]] peadirektor ja [[Eduskund|parlamendi]] liige '''[[Hella Wuolijoki]]'''. *21. juulil 100 aastat tagasi sündis '''[[Heino Teder]]''', kes juhtis [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]i kogu selle 22 aasta pikkuse eksistentsi jooksul. 46fpj4clg2s70ullplo6bzdni0rrr6q 7193046 7193045 2026-07-14T18:42:46Z Taivo 268 7193046 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Krista Kaer. 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|right|150px|Krista Kaer (2021)]] *[[20. juuli]]l saab 75-aastaseks '''[[Krista Kaer]]''' (pildil), kes on eesti keelde [[tõlge|tõlkinud]] [[Terry Pratchett]]i, [[Ursula Le Guin]]i ja [[Arthur Conan Doyle]]'i teoseid. *20. juulil 70 aastat tagasi sündis [[egüptoloogia|egüptoloog]] '''[[Sergei Stadnikov]]''', kes tõlkis eesti keelde "[[Sinuhe jutustus]]e". *20. juulil saab 60-aastaseks [[ulmekirjandus|ulmekirjanik]] ja tõlkija '''[[Veiko Belials]]'''. *20. juulil saab 40-aastaseks [[laul]]ja ja [[tants]]ija '''[[Marilin Kongo]]'''. Ta laulis tausta [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e finaalis "[[Urban Symphony]]" laulule "[[Rändajad]]". *[[21. juuli]]l 140 aastat tagasi sündis [[eestlased|eestlasest]] [[Soome]] vasakpoolne [[kirjanik]], [[Yleisradio]] peadirektor ja [[Eduskund|parlamendi]] liige '''[[Hella Wuolijoki]]'''. *21. juulil 100 aastat tagasi sündis '''[[Heino Teder]]''', kes juhtis [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]i kogu selle 22 aasta pikkuse eksistentsi jooksul. 0wh98kf6fcqq6ixxxy6jtbrba8wbt6i 7193051 7193046 2026-07-14T18:54:27Z Taivo 268 7193051 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Krista Kaer. 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|right|150px|Krista Kaer (2021)]] *[[20. juuli]]l saab 75-aastaseks '''[[Krista Kaer]]''' (pildil), kes on eesti keelde [[tõlge|tõlkinud]] [[Terry Pratchett]]i, [[Ursula Le Guin]]i ja [[Arthur Conan Doyle]]'i teoseid. *20. juulil 70 aastat tagasi sündis [[egüptoloogia|egüptoloog]] '''[[Sergei Stadnikov]]''', kes tõlkis eesti keelde "[[Sinuhe jutustus]]e". *20. juulil saab 60-aastaseks [[ulmekirjandus|ulmekirjanik]] ja tõlkija '''[[Veiko Belials]]'''. *20. juulil saab 40-aastaseks [[laul]]ja ja [[tants]]ija '''[[Marilin Kongo]]'''. Ta laulis tausta [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e finaalis [[Urban Symphony]] laulule "[[Rändajad]]". *[[21. juuli]]l 140 aastat tagasi sündis [[eestlased|eestlasest]] [[Soome]] vasakpoolne [[kirjanik]], [[Yleisradio]] peadirektor ja [[Eduskund|parlamendi]] liige '''[[Hella Wuolijoki]]'''. *21. juulil 100 aastat tagasi sündis '''[[Heino Teder]]''', kes juhtis [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]i kogu selle 22 aasta pikkuse eksistentsi jooksul. nq77c5a5usjybzbtagwa4leasyg6e7u 7193084 7193051 2026-07-14T20:13:41Z Taivo 268 7193084 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Krista Kaer. 2021. aasta Kirjandustänava festivalil.jpg|right|150px|Krista Kaer (2021)]] *[[20. juuli]]l saab 75-aastaseks '''[[Krista Kaer]]''' (pildil), kes on eesti keelde [[tõlge|tõlkinud]] [[Terry Pratchett]]i, [[Ursula Le Guin]]i, [[J.K. Rowling]]i ja [[Arthur Conan Doyle]]'i teoseid. *20. juulil 70 aastat tagasi sündis [[egüptoloogia|egüptoloog]] '''[[Sergei Stadnikov]]''', kes tõlkis eesti keelde "[[Sinuhe jutustus]]e". *20. juulil saab 60-aastaseks [[ulmekirjandus|ulmekirjanik]] ja tõlkija '''[[Veiko Belials]]'''. *20. juulil saab 40-aastaseks [[laul]]ja ja [[tants]]ija '''[[Marilin Kongo]]'''. Ta laulis tausta [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e finaalis [[Urban Symphony]] laulule "[[Rändajad]]". *[[21. juuli]]l 140 aastat tagasi sündis [[eestlased|eestlasest]] [[Soome]] vasakpoolne [[kirjanik]], [[Yleisradio]] peadirektor ja [[Eduskund|parlamendi]] liige '''[[Hella Wuolijoki]]'''. *21. juulil 100 aastat tagasi sündis '''[[Heino Teder]]''', kes juhtis [[Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium]]i kogu selle 22 aasta pikkuse eksistentsi jooksul. g5unxggqff6lc77l0oaao9r1030pekf 0 718677 7193053 2026-07-14T19:08:19Z Kopo25 5046 Impuls-M alustamine 7193053 wikitext text/x-wiki '''Impuls-M''' (vene keeles ''Импульс-М'') on [[Venemaa|Venemaal]] arendatud universaalne [[Roomik|roomikutel]] liikuv [[mehitamata maismaasõiduk]] (UGV – ''Unmanned Ground Vehicle''), mis on loodud erinevate lahingu-, logistika- ja toetusülesannete täitmiseks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Minnik |eesnimi=Taavi |kuupäev=15.06.2026 |pealkiri=VIDEOD {{!}} Vene armee näitas uut hirmsat sõjarobotit ja nimetas soomuki ümber Putini vanaisa auks |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120590971/videod-vene-armee-naitas-uut-hirmsat-sojarobotit-ja-nimetas-soomuki-umber-putini-vanaisa-auks |väljaanne=Delfi.ee}}</ref>. Platvormi arendajateks on ettevõtted Gumitš ja [[Rostehh]]. Süsteem on mõeldud kandma erinevaid relva- ja erimooduleid ning selle eesmärk on vähendada sõdurite kokkupuudet otsese lahingutegevusega. == Kirjeldus == Impuls-M on veidi üle kahe meetri pikkune roomikplatvorm. Tootja andmetel suudab see tasasel pinnal vedada kuni ühetonnist koormat, liikuda 30-kraadisel [[Nõlv|nõlval]] umbes 500-kilose lastiga ning vedada [[Haagis|haagisel]] kuni 1,5-tonnist koormat. Platvorm on [[Modulaarsus|modulaarse]] ehitusega, võimaldades sellele paigaldada erinevaid relvasüsteeme või kasutada seda logistika-, transpordi- ja evakuatsiooniülesannetes. == Relvastus == Avalikkusele esitletud Impuls-M versioonile oli paigaldatud 107 mm mitmelasuline raketiheitja Type 75, mis põhineb [[Hiina|Hiinas]] välja töötatud relvasüsteemil ning mida toodetakse ka [[Põhja-Korea|Põhja-Koreas]]. Lisaks sellele on teada vähemalt järgmised relvastatud variandid: * '''AGS-17''' automaatgranaadiheitjaga versioon; * '''107 mm Type 75''' mitmelasulise raketiheitjaga versioon. Platvormi modulaarne konstruktsioon võimaldab sellele paigaldada ka teisi relvasüsteeme. == Hinnangud == Ukraina sõjandusanalüütiku Oleksandr Kovalenko hinnangul on Impuls-M perspektiivikas mehitamata maismaaplatvorm ning näitab Venemaa jätkuvat huvi lahingurobotite arendamise vastu. Tema sõnul on Impuls-M võrreldes Venemaa varasema roomikroboti Kurjeriga raskem ja seetõttu stabiilsem relvastuse kasutamisel. Kovalenko hinnangul oli Kurjeri üheks puuduseks vähene stabiilsus raskemate relvade, näiteks 12,7 mm kuulipildujate, automaatgranaadiheitjate või leegiheitjate kasutamisel, mis mõjutas laskmise täpsust. Impuls-M puhul on tema sõnul täheldatud paremat relvastuse stabiliseerimist ning väiksemat tagasilöögist tingitud kõikumist. Analüütiku hinnangul võib 107 mm raketiheitjaga varustatud Impuls-M toimida väikese liikur-raketisüsteemina, mis liigub iseseisvalt eesliini lähedale, avab tule ning vähendab vajadust kasutada selleks vahetult jalaväge. Samas märkis ta, et seni ei ole teada, kui kiiresti ja millises mahus suudab Venemaa neid platvorme seeriatootmisse viia. Tema hinnangul võivad tootmisvõimekus ning konkurents teiste mehitamata maismaasüsteemidega piirata Impuls-M-i laiemat kasutuselevõttu. == Viited == [[Kategooria:Mehitamata sõidukid]] rhi6kdu8suft7ydxfvvupwf31b011zx 0 718678 7193055 2026-07-14T19:09:25Z Avjoska 1538 Uus lehekülg: '[[Pilt:Laagri jalakäijate sild.20260714 120458.jpg|pisi|Jalakäijate sild üle [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõe]] Laagris]] '''Laagri jalakäijate sild''' praegusel kujul sai paika septembris 2015. [[Kategooria:Eesti jalgsillad]] [[Kategooria:Laagri]]' 7193055 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Laagri jalakäijate sild.20260714 120458.jpg|pisi|Jalakäijate sild üle [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõe]] Laagris]] '''Laagri jalakäijate sild''' praegusel kujul sai paika septembris 2015. [[Kategooria:Eesti jalgsillad]] [[Kategooria:Laagri]] ltsbjyaxtvggnd9dlnbt08x9i6m1dy1 7193057 7193055 2026-07-14T19:10:46Z Avjoska 1538 7193057 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Laagri jalakäijate sild.20260714 120458.jpg|pisi|Jalakäijate sild üle [[Pääsküla jõgi|Pääsküla jõe]] Laagris]] '''Laagri jalakäijate sild''' on [[jalgsild]] [[Laagri]]s. Praegusel kujul sai see paika septembris 2015. [[Kategooria:Eesti jalgsillad]] [[Kategooria:Saue vald]] 6mifaxagsnqd8xnh0w0uumu714ep2cf 0 718679 7193060 2026-07-14T19:15:45Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Gerronema xanthophyllum'' | pilt = Gerronema xanthophyllum.jpg | pildi_seletus = ''Gerronema xanthophyllum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = [[Gerroneem]] ''Gerronema'' | liik = '''''Gerronema xanthophyllum''''' }}...' 7193060 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Gerronema xanthophyllum'' | pilt = Gerronema xanthophyllum.jpg | pildi_seletus = ''Gerronema xanthophyllum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = [[Gerroneem]] ''Gerronema'' | liik = '''''Gerronema xanthophyllum''''' }} '''''Gerronema xanthophyllum''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab nii leht- kui okaspuudel. == Välislingid == * {{Elurikkus|148809}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] iwycc3rvhjq1bsa0z8thpbxyryeyqzd 0 718680 7193062 2026-07-14T19:19:26Z Mona 355 Uus lehekülg: ''''"Öö muuseumis"''' ([[inglise keel]]es "Night at the Museum") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] fantaasia-, seiklus- ja komöödiafilmide sari, mis sai alguse [[2006]]. aastal. Filmisari põhineb [[Horvaatia]] lastekirjaniku [[Milan Trenci]] 1993. aastal ilmunud samanimelisel pildiraamatul. Filmide peategelane on muuseumivalvur Larry Daley, kes avastab, et öösiti ärkavad [[Muuseumieksponaat|muuseumieksponaadid]] ellu. Koos ajalooliste tegelaste ja...' 7193062 wikitext text/x-wiki '''"Öö muuseumis"''' ([[inglise keel]]es "Night at the Museum") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] fantaasia-, seiklus- ja komöödiafilmide sari, mis sai alguse [[2006]]. aastal. Filmisari põhineb [[Horvaatia]] lastekirjaniku [[Milan Trenci]] 1993. aastal ilmunud samanimelisel pildiraamatul. Filmide peategelane on muuseumivalvur Larry Daley, kes avastab, et öösiti ärkavad [[Muuseumieksponaat|muuseumieksponaadid]] ellu. Koos ajalooliste tegelaste ja teiste eksponaatidega satub ta mitmesugustesse seiklustesse ning püüab lahendada muuseumi ja selle elanikega seotud probleeme. Sarja iseloomustavad fantaasiaelemendid, huumor ja ajalooliste tegelaste kujutamine. Esimeses kolmes filmis kehastab Larry Daleyt [[Ben Stiller]]. Teistes peaosades mängivad [[Robin Williams]] (Theodore Roosevelt), [[Owen Wilson]] (Jedediah), [[Steve Coogan]] (Octavius), [[Ricky Gervais]] (dr McPhee), [[Dick Van Dyke]] (Cecil Fredericks), [[Mickey Rooney]] (Gus), [[Bill Cobbs]] (Reginald), [[Rami Malek]] (vaarao Ahkmenrah) ja [[Rebel Wilson]] (Tilly). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Öö muuseumis]] ("Night at the Museum"; režissöör [[Shawn Levy]], 2006) * "[[Öö muuseumis 2]]" ("Night at the Museum: Battle of the Smithsonian"; režissöör Shawn Levy, 2009) * "[[Öö muuseumis: Hauakambri saladus]]" ("Night at the Museum: Secret of the Tomb"; režissöör Shawn Levy, 2014) * "[[Öö muuseumis: Kahmunrah tõuseb taas]]" ("Night at the Museum: Kahmunrah Rises Again"; režissöör [[Matt Danner]], 2022; [[animafilm]]) [[Kategooria:Sarjad]] 6l1b51ayby1j2ocrwmnbphztyu1i0mz 7193063 7193062 2026-07-14T19:20:25Z Mona 355 7193063 wikitext text/x-wiki '''"Öö muuseumis"''' ([[inglise keel]]es "Night at the Museum") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] fantaasia-, seiklus- ja komöödiafilmide sari, mis sai alguse [[2006]]. aastal. Filmisari põhineb [[Horvaatia]] lastekirjaniku [[Milan Trenci]] 1993. aastal ilmunud samanimelisel pildiraamatul. Filmide peategelane on muuseumivalvur Larry Daley, kes avastab, et öösiti ärkavad [[Muuseumieksponaat|muuseumieksponaadid]] ellu. Koos ajalooliste tegelaste ja teiste eksponaatidega satub ta mitmesugustesse seiklustesse ning püüab lahendada muuseumi ja selle elanikega seotud probleeme. Sarja iseloomustavad fantaasiaelemendid, huumor ja ajalooliste tegelaste kujutamine. Esimeses kolmes filmis kehastab Larry Daleyt [[Ben Stiller]]. Teistes peaosades mängivad [[Robin Williams]] (Theodore Roosevelt), [[Owen Wilson]] (Jedediah), [[Steve Coogan]] (Octavius), [[Ricky Gervais]] (dr McPhee), [[Dick Van Dyke]] (Cecil Fredericks), [[Mickey Rooney]] (Gus), [[Bill Cobbs]] (Reginald), [[Rami Malek]] (vaarao Ahkmenrah) ja [[Rebel Wilson]] (Tilly). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Öö muuseumis]]" ("Night at the Museum"; režissöör [[Shawn Levy]], 2006) * "[[Öö muuseumis 2]]" ("Night at the Museum: Battle of the Smithsonian"; režissöör Shawn Levy, 2009) * "[[Öö muuseumis: Hauakambri saladus]]" ("Night at the Museum: Secret of the Tomb"; režissöör Shawn Levy, 2014) * "[[Öö muuseumis: Kahmunrah tõuseb taas]]" ("Night at the Museum: Kahmunrah Rises Again"; režissöör [[Matt Danner]], 2022; [[animafilm]]) [[Kategooria:Sarjad]] 0ysns4ucqm5yieyu5hho179ctrdrsqm 7193067 7193063 2026-07-14T19:22:57Z Mona 355 7193067 wikitext text/x-wiki '''"Öö muuseumis"''' ([[inglise keel]]es "Night at the Museum") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] fantaasia-, seiklus- ja komöödiafilmide sari, mis sai alguse [[2006]]. aastal. Filmisari põhineb [[Horvaatia]] lastekirjaniku [[Milan Trenc]]i 1993. aastal ilmunud samanimelisel pildiraamatul. Filmide peategelane on muuseumivalvur Larry Daley, kes avastab, et öösiti ärkavad [[Muuseumieksponaat|muuseumieksponaadid]] ellu. Koos ajalooliste tegelaste ja teiste eksponaatidega satub ta mitmesugustesse seiklustesse ning püüab lahendada muuseumi ja selle elanikega seotud probleeme. Sarja iseloomustavad fantaasiaelemendid, huumor ja ajalooliste tegelaste kujutamine. Esimeses kolmes filmis kehastab Larry Daleyt [[Ben Stiller]]. Teistes peaosades mängivad [[Robin Williams]] (Theodore Roosevelt), [[Owen Wilson]] (Jedediah), [[Steve Coogan]] (Octavius), [[Ricky Gervais]] (dr McPhee), [[Dick Van Dyke]] (Cecil Fredericks), [[Mickey Rooney]] (Gus), [[Bill Cobbs]] (Reginald), [[Rami Malek]] (vaarao Ahkmenrah) ja [[Rebel Wilson]] (Tilly). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Öö muuseumis]]" ("Night at the Museum"; režissöör [[Shawn Levy]], 2006) * "[[Öö muuseumis 2]]" ("Night at the Museum: Battle of the Smithsonian"; režissöör Shawn Levy, 2009) * "[[Öö muuseumis: Hauakambri saladus]]" ("Night at the Museum: Secret of the Tomb"; režissöör Shawn Levy, 2014) * "[[Öö muuseumis: Kahmunrah tõuseb taas]]" ("Night at the Museum: Kahmunrah Rises Again"; režissöör [[Matt Danner]], 2022; [[animafilm]]) [[Kategooria:Sarjad]] mttb23n1zf33f56buq1ctrlrv7q1r02 0 718682 7193086 2026-07-14T20:35:51Z MoroccoCentral 100804 Uus lehekülg: '[[Fail:Starr 070308-5472 Coffea arabica.jpg|pisi|Maraba kohvioad kasvamas]] '''Maraba kohvi''' ([[Ruanda keel|ruanda keeles]] ''ikawa ya Maraba''; [[Prantsuse keel|prantsuse keeles]] ''café de Maraba'') kasvatatakse [[Rwanda|Lõuna-Rwanda]] [[Maraba]] piirkonnas. Maraba kohvitaimed on [[Araabia kohvipuu]] liigi [[Bourbon (kohvisort)|Bourboni]] sort ja neid kasvatatakse viljakal vulkaanilisel pinnasel kõrgmäestikul. [[Kategooria:Kohv]]' 7193086 wikitext text/x-wiki [[Fail:Starr 070308-5472 Coffea arabica.jpg|pisi|Maraba kohvioad kasvamas]] '''Maraba kohvi''' ([[Ruanda keel|ruanda keeles]] ''ikawa ya Maraba''; [[Prantsuse keel|prantsuse keeles]] ''café de Maraba'') kasvatatakse [[Rwanda|Lõuna-Rwanda]] [[Maraba]] piirkonnas. Maraba kohvitaimed on [[Araabia kohvipuu]] liigi [[Bourbon (kohvisort)|Bourboni]] sort ja neid kasvatatakse viljakal vulkaanilisel pinnasel kõrgmäestikul. [[Kategooria:Kohv]] 41j2o6oay17b5kzzse3kj86db2vm51c 0 718683 7193106 2026-07-14T21:59:31Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Sofía Sakoráfa]] 7193106 wikitext text/x-wiki #suuna[[Sofía Sakoráfa]] rev3n81y0zkml6itipnp18c5p81vn1b 0 718684 7193115 2026-07-14T22:10:51Z Tähetolm 228536 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1364153568|Glass Animals]]" tõlkimisel 7193115 wikitext text/x-wiki '''Glass Animals''' on Inglise päritolu [[Indie rock|indie-]][[Ansambel (muusika)|rokkansambel]], mis moodustati [[Oxford|Oxfordis]] [[Inglismaa|Inglismaal]] 2010. aastal. Ansambli koosseisu kuuluvad Dave Bayley (vokaal, kitarr, klahvpillid, trummid, laulukirjutamine), Drew MacFarlane (kitarr, klahvpillid, taustavokaal), Edmund Irwin-Singer (bass, klahvpillid, taustavokaal) ja Joe Seaward (trummid). Praeguseks on neil ilmunud 4 täispikka albumit. Nende esimene album ''„Zaba”'' (2014) ilmus hittsingel „Gooey”, mis tõstis ansambli ülemaailmse tuntuse poole. See sai USA-s plaatinaplaadi staatuse (certified platinum). Nende teine album „''How to Be a Human Being''” (2016) sai positiivseid arvustusi ja võitis 2018. aastal MPG kahes kategoorias: Aasta parim Suurbritannia album ja Aasta parim iseprodutseeriv artist. Album jõudis Mercury Prize'i nominentide nimekirja. Kolmas album ''„Dreamland''” (2020) jõudis Suurbritannia albumite edetabelis teisele ja USA [[Billboard 200|''Billboard'' 200]] edetabelis seitsmendale kohale. Ansambli viimatine ja neljas album on "I Love You So F***ing Much" (2024). Ansambel on tuntud eelkõige oma suurima hittsingli "Heat Waves" poolest, mis läks [[TikTok|TikTokis]] [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ajal viraalseks. See jõudis Austraalias 2021. aasta veebruaris esikohale ja valiti 2020. aastal Triple J Hottest 100 of 200 edetabelis esikohale. 2022. aasta septembriks ületas laul Spotifys kahe miljardi kuulamise piiri<ref name=":1">{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}</ref> ning jõudis ka USA [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis esikohale ja Suurbritannia singlite edetabelis (UK Singles Chart) viiendale kohale. 2022. aasta Brit Awardsil nomineeriti ansambel kahele Brit Awardsile. Esimeseks kategooriaks parim Briti alternatiiv-/rokiartist (Best British Alternative/Rock) ja teiseks kategooriaks parim Briti singel nimega "Heat Waves" (Best British Single).<ref>{{Cite web|last=Julians|first=Joe|url=https://www.radiotimes.com/tv/entertainment/brit-awards-2022-nominations-date/|title=The BRIT Awards 2022: Ceremony time, host, performers and nominations|website=[[Radio Times]]|date=20 December 2021|access-date=8 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20211129185508/https://www.radiotimes.com/tv/entertainment/brit-awards-2022-nominations-date/|archive-date=29 November 2021}}</ref> Nad said oma esimese [[Grammy]] nominatsiooni parima uue artisti kategoorias 2022. aasta Grammy'is . == Ajalugu == === 2010–2015: ''Zaba'' ja EP-d === [[Fail:Glass_Animals_-_James_Lavelle's_Meltdown.jpg|pisi|Glass Animals esinemine 2014. aastal]] Kõik ansambeli neli liiget kohtusid [[Oxford|Oxfordi]] St Edward'si koolis.<ref name="OxGlass">{{Cite news|last=Hughes|first=Tim|url=https://www.oxfordmail.co.uk/news/11090183.glass-raised-sparkling-glory/|title=Glass raised up for sparkling glory|work=Oxford Mail|date=20 March 2014|access-date=16 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220403213533/https://www.oxfordmail.co.uk/news/11090183.glass-raised-sparkling-glory/|archive-date=3 April 2022}}</ref><ref>{{Cite news|last=Hughes|first=Tom|url=https://www.oxfordmail.co.uk/news/18058740.glass-animals-bounce-back-tragedy-hot-new-single-tokyo-drifting/|title=Glass Animals bounce back from crash horror with hot new single Tokyo Drifting|work=[[Oxford Mail]]|date=25 November 2019|access-date=13 April 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094713/https://www.oxfordmail.co.uk/news/18058740.glass-animals-bounce-back-crash-horror-hot-new-single-tokyo-drifting/|archive-date=27 December 2020}}</ref> Ansambeli solist ja laulukirjutaja Dave Bayley, kes kolis isa töö tõttu noorena USA-sse jakasvas üles [[Massachusetts|Massachusettsis]] ja [[Texas|Texases]], enne kui 13-aastaselt Inglismaale naasis. <ref name="OxGlass" /><ref name=":2">{{Cite news|title=You don't need much to make music: POP Glass Animals were mid-tour when they had to drop everything and race home from America — but they're still finding ways to create and connect, their frontman tells David Smyth|work=Evening Standard|date=3 April 2020}}</ref> Ta õppis St Edward'sis muusikastipendiumiga ning tutvus Drew MacFarlane'ga, kellest sai ansambli kitarrist ja taustavokalist; neid kahte ühendas asjaolu, et nad mõlemad olid britid, kes olid oma lapsepõlve USA-s veetnud. <ref name="OxGlass" /> Seejärel tutvustas MacFarlane Bayleyt ansambli bassistile Edmund Irwin-Singerile ja trummar Joe Seawardile. <ref name="OxGlass" /> Nad hakkasid koos ansamblina mängima alates 2010. aastal.<ref>{{Cite web|last=Bartleet|first=Larry|url=https://www.nme.com/blogs/nme-blogs/nine-things-you-should-know-about-glass-animals-4108|title=Nine Things You Should Know About Glass Animals|website=NME|date=18 August 2016|access-date=29 June 2024}}</ref><ref>{{Cite news|last=Toufexi|first=Ioanna|url=https://www.oxfordshirelive.co.uk/whats-on/music-nightlife/glass-animals-everything-you-should-6774421|title=Glass Animals: Everything you should know about the Oxford band who topped US Billboard charts|work=Oxfordshire Live|date=9 Mar 2022|access-date=29 June 2024}}</ref> 28. mail 2012 andis ansambel välja oma debüüt [[Extended play|EP]] ''"Leaflings''", koos singliga "Cocoa Hooves"<ref>{{Cite news|last=Lester|first=Paul|url=https://www.theguardian.com/music/2013/nov/07/glass-animals|title=Glass Animals (New band of the day No 1,635)|work=The Guardian|date=2013-11-07|access-date=2026-05-26|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref>. EP anti välja sõltumatu plaadifirma Kaya Kaya Records alt, mis on XL Recordings'i (osa plaadifirmast Beggars Group) tütarettevõte ja jäljend. 2013. aastal andis ansambel Euroopas välja ''EP „Black Mambo / Exxus“'' ja USAs ''EP „Glass Animals“''.<ref>{{Cite web|url=https://hypem.com/track/1wegy/Glass+Animals+-+Black+Mambo|title=Black Mambo|website=Hype Machine|access-date=15 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20180918012251/https://hypem.com/track/1wegy/Glass+Animals+-+Black+Mambo|archive-date=18 September 2018}}</ref> EP „''Glass Animals“'' loomisel tegi ansambel koostööd ka Chicagost pärit hingestatud hiphop-teismelisega Jean Deaux'ga loos „Woozy“. 2014. aastal tegi ansambel oma esimese USA tuuri ja esines South by Southwest festivalil [[Austin|Austinis Texases]]. Nad siis andsid välja veel kolm singlit: "Gooey", "Pools" ja "Hazey", lisaks "Holiest" koos Argentina laulja-laulukirjutaja ja produtsendi Tei Shiga.<ref>{{Cite web|last=Dunbar|first=Hawley|url=https://sidewalkhustle.com/glass-animals-holiest-feat-tei-shi/|title=Glass Animals "Holiest" Feat. Tei-Shi {{!}} Sidewalk Hustle|date=2014-03-28|access-date=2026-05-26|language=en-US}}</ref> Kõik viis singlit olid ansambli debüütalbumil "''Zaba"'', mis ilmus 6. juunil 2014. Ansambel esitas singlit "Gooey" saates ''"Late Night with Seth Meyers"'' 9. oktoobril 2014<ref>{{Cite web|url=http://www.thelefortreport.com/blog/2014-10/watch-glass-animals-get-gooey-again-on-late-night-with-seth-meyers/|title=Watch Glass Animals Get "Gooey" Again on Late Night With Seth Meyers {{!}} The Lefort Report|website=www.thelefortreport.com|date=9 October 2014|access-date=21 January 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160128095212/http://www.thelefortreport.com/blog/2014-10/watch-glass-animals-get-gooey-again-on-late-night-with-seth-meyers/|archive-date=28 January 2016}}</ref> ja "''Late Show with David Letterman"'' 24. veebruaril 2015<ref>{{Cite web|url=http://diymag.com/2015/02/26/watch-glass-animals-play-gooey-on-letterman|title=Watch Glass Animals play 'Gooey' on Letterman|website=DIY|date=26 February 2015|access-date=21 January 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160126163646/http://diymag.com/2015/02/26/watch-glass-animals-play-gooey-on-letterman|archive-date=26 January 2016}}</ref>. Tuuril anti ainuüksi 2015. aastal üle 130 kontserdi. Nende 2015. aasta oktoobrikuu USA tuur hõlmas kahte välja müüdud etendust Los Angelese The Wilternis ja välja müüdud etendusi üle Ameerika, sealhulgas T5-s New Yorgis, The Riverside'is Milwaukees ja Midland Theatre'is [[Kansas City|Kansas Citys]] . Koos Ameerika räppari Joey Bada$$-ga loodi lugu "Lose Control", mis ilmus 6. oktoobril 2015.<ref>{{Cite web|last=Roberts|first=Christopher|url=https://www.undertheradarmag.com/news/listen_glass_animals_joey_bada_-_lose_control/|title=Listen: Glass Animals & Joey Bada$$ - “Lose Control”|website=Under the Radar Magazine|access-date=2026-05-26|language=en}}</ref> === 2016–2019: ''How to be a Human Being'' === [[Fail:Dave_Studio.jpg|pisi|Asutaja ja solist Dave Bayley 2018. aasta novembris]] 16. mail 2016 andis ansambel välja singli "Life Itself" oma teiselt albumilt {{'}} ''How to Be a Human Being'' ". <ref>{{Cite web|url=https://consequence.net/2016/05/glass-animals-tickle-the-feet-with-new-single-life-itself-listen/|title=Glass Animals tickle the feet with new single "Life Itself" — listen|date=17 May 2016|access-date=11 September 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160913133135/http://consequenceofsound.net/2016/05/glass-animals-tickle-the-feet-with-new-single-life-itself-listen/|archive-date=13 September 2016}}</ref> "Life Itself" jõudis ''Billboardi'' alternatiivlaulude edetabelis 14. kohale ja veetis 26 nädalat Sirius XM-i Alt-18 edetabelis, kus ta saavutas esikoha. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|title=Glass Animals: Track-By-Track Guide to How To Be A Human Being|work=Paste|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118033209/https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|archive-date=18 January 2017}}</ref> Laulu muusikavideo ilmus 7. juunil 2016. Ansambel lõi ka veebisaidi, mis põhineb "Life Itself" videos ühel tegelasel. 25. juulil ilmus albumi teine singel "Youth" koos muusikavideoga.<ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|title=Glass Animals: Track-By-Track Guide to How To Be A Human Being|work=Paste|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118033209/https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|archive-date=18 January 2017}}</ref> Laulu kasutati ka [[EA Sports|EA Spordi]] populaarse jalgpallimängu ''FIFA 17'' lauluna. Neli päeva enne albumi ilmumist, 22. augustil, andis ansambel välja kolmanda singli "Season 2 Episode 3", mis räägib tüdrukust, kes "veedab kogu oma aja telekat vaadates, ringi vedeledes, mitte midagi tehes, pilves olles ja purgist majoneesi süües".<ref>{{Cite news|url=http://howlandechoes.com/2016/08/interview-photo-shoot-glass-animals/|title=Glass Animals, Human Beings: Interview & Photos • Howl & Echoes|work=Howl & Echoes|date=26 August 2016|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118032700/http://howlandechoes.com/2016/08/interview-photo-shoot-glass-animals/|archive-date=18 January 2017}}</ref> Täispikk album ''„How to Be a Human Being”'' ilmus 26. augustil 2016 Euroopas läbi Wolf Tone'i ja Caroline Internationali ning Ameerika Ühendriikides läbi Harvest Recordsi alt. See oli inspireeritud Bayley tuuril kohatud võõraste lugudest, <ref name=":2">{{Cite news|title=You don't need much to make music: POP Glass Animals were mid-tour when they had to drop everything and race home from America — but they're still finding ways to create and connect, their frontman tells David Smyth|work=Evening Standard|date=3 April 2020}}</ref> kusjuures iga lugu jutustab erineva loo erinevast vaatenurgast. 2018. aasta juulis sai trummar Joe Seaward [[Dublin|Dublinis]] [[Veoauto|jalgrattaga]] sõites raskelt vigastada, kus ta sai löögi veoautolt. Seawardi õnnetuse ja taastumise tõttu tühistati ansambel ülejäänud aasta tuurid. <ref>{{Cite web|url=https://pitchfork.com/news/glass-animals-cancel-tour-after-drummer-hit-by-truck/|title=Glass Animals Cancel Tour After Drummer Hit by Truck {{!}} Pitchfork|website=Pitchfork|date=13 July 2018|access-date=15 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094723/https://pitchfork.com/news/glass-animals-cancel-tour-after-drummer-hit-by-truck/|archive-date=27 December 2020}}</ref> === 2019–2024: ''Dreamland'' === Pärast teise albumi „''How to Be a Human Being'' “ tuuritamist andis ansambel välja kaks singlit: 14. novembril 2019 Denzel Curryga loo „Tokyo Drifting“ ja 19. veebruaril 2020 „Your Love (Déjà Vu)“ 1. mail 2020 andis ansambel välja singli nimega „Dreamland“ ja teatas samanimelise kolmanda albumi ilmumisest 10. juulil 2020.<ref>{{Cite web|url=https://www.spin.com/2020/05/glass-animals-announce-new-album-share-dreamland/|title=Glass Animals announce new album, share 'Dreamland'|website=[[Spin (magazine)|Spin]]|date=1 May 2020|access-date=1 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094733/https://www.spin.com/2020/05/glass-animals-announce-new-album-share-dreamland/|archive-date=27 December 2020}}</ref> Dreamlandi algus sai alguse trummar Joe Seawardi jalgrattaõnnetusest Dublinis. Dave Bayley veetis pikki tunde Seawardi kõrval haiglas, kes oli toibumas olnud õnnetusest, hakkas Bayley „mälestusi üles kirjutama ja uusi mälestusi otsima“. Need mälestused arenesid lõpuks nostalgilise ja väga isikliku ''Dreamlandi'' albumiks, mis on täis viiteid Dave Bayley lapsepõlvest. <ref name=":1">{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}</ref> 28. juunil teatas ansambel albumi ilmumise edasilükkamisest, et "säilitada fookus [[Black Lives Matter]] liikumisel ja rassismi ning politsei brutaalsuse ümber toimuvatel aruteludel kogu maailmas".<ref>{{Cite web|last=Gallagher, Alex|url=https://www.nme.com/en_au/news/music/glass-animals-postpone-the-release-of-dreamland-2697096|title=Glass Animals postpone the release of 'Dreamland'|website=[[NME]]|date=28 June 2020|access-date=30 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094626/https://www.nme.com/en_au/news/music/glass-animals-postpone-the-release-of-dreamland-2697096|archive-date=27 December 2020}}</ref> Enne kolmanda albumi ''"Dreamland"'' ilmumist käivitas Glass Animals avatud lähtekoodiga ansambli kodulehe, kus fännid said ligipääsu materjalidele ja alla laadida laulu heliosi, kaanepilte ja muud albumiga seotud sisu.<ref name=":1">{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}</ref> ''"Dreamland"'' ilmus 7. augustil 2020 Polydor Recordsi alt. Intervjuus ''Atwood Magazine'ile'' selgitas Bayley: "Ma arvan, et selle albumi eesmärk oli luua midagi, mis oleks uskumatult aus ja uskumatult meie oma."<ref>{{Cite web|url=https://atwoodmagazine.com/dlga-glass-animals-dreamland-interview-2020-feature/|title=Dwelling in 'Dreamland': An Intimate Interview with Glass Animals|date=7 August 2020|access-date=22 December 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119232003/https://atwoodmagazine.com/dlga-glass-animals-dreamland-interview-2020-feature/|archive-date=19 January 2021}}</ref> Album jõudis Suurbritannia albumite edetabelisse teisele kohale ning laul "Heat Waves" lisati ''FIFA 21'' mängu. Boonuslugu ja singel "I Don't Wanna Talk (I Just Wanna Dance)" lisati ''FIFA 22'' heliribale.<ref>{{Cite web|last=Arts|first=Electronic|url=https://www.ea.com/games/fifa/fifa-22/soundtrack|title=FIFA 22 Soundtrack – Track List – EA SPORTS|website=Electronic Arts Inc.|date=20 September 2021|access-date=5 July 2022}}</ref> Pärast rekordilist 59-nädalast tõusu USA [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis oli "Heat Waves" 12. märtsil 2022 lõppenud nädala edetabeli tipus. === 2024–praegu: ''I Love You So F***ing Much'' === 2024. aasta veebruaris hakkasid suurlinnades ilmuma plakatid kirjaga "I love you so f***ing much". Umbes samal ajal muutus Glass Animalsi veebisait ''Dreamlandi'' arvuti teemast tumedaks ekraaniks, kus otsinguriba kõrval oli delfiin, kus sai küsimusi esitada. Seejärel hakkas konto "hal9000000" [[SoundCloud|SoundCloudi]] postitama uue singli katkendeid, sealhulgas "Fake Blood" ja "3am". Lõpuks, 21. märtsil, laadis Glass Animals üles video pealkirjaga "Incoming" sama singliga "hal9000000" katkenditest. 28. märtsil 2024 teatas ansambel oma singlist "Creatures in Heaven". Lugu ilmus 3. aprillil 2024 koos albumi pealkirja ja ilmumiskuupäevaga. 4. aprillil kuulutati välja "Tour of Earth 2024", mille raames toimub 42 kontserti Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning täiendavaid kontserte Austraalias ja Uus-Meremaal. Mais hakkas Glass Animals tutvustama albumi teist lugu "A Tear In Space (Airlock)". Introt tutvustati esmakordselt pop-up kontserdil Pappy & Harriet's Pioneertownis Californias 11. aprillil 2024 ja seda esitati täies mahus lisakontserdil Liberty Hallis Sydneys 9. mail. Laul ja sellele lisatud muusikavideo ilmusid 7. juunil''. "I Love You So F***ing Much"'' ilmus 19. juulil 2024, pälvides kriitikutelt vastakaid arvustusi. Ansambel andis singli "Vampire Bat" välja 8. augustil 2025. <ref>{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/chart-news/new-music-friday-songs-singles-albums-august-6-2025/|title=New Music Friday: Ed Sheeran, Craig David, Rita Ora, Ethel Cain and more|website=Official Charts|date=8 August 2025|access-date=8 August 2025}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Carter|first=Daisy|url=https://diymag.com/news/glass-animals-vampire-bat|title=Glass Animals drop fruity new track ‘Vampire Bat’|website=DIY Magazine|date=8 August 2025|access-date=8 August 2025}}</ref> == Ansambli liikmed == * Dave Bayley – vokaal, kitarr, klahvpillid, trummid, tamburiin, laulukirjutamine <ref>{{Cite web|url=https://www.vice.com/en/article/glass-animals-and-the-art-of-being-human/|title=Glass Animals and the Art of Being HumanII|website=Noisey|date=26 August 2016|access-date=20 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170821125938/https://noisey.vice.com/en_ca/article/8gqzjb/glass-animals-and-the-art-of-being-human|archive-date=21 August 2017}}</ref> * Drew MacFarlane – kitarr, klahvpillid, taustavokaal <ref name="usatoday.com">{{Cite web|url=https://www.usatoday.com/story/life/music/2015/03/01/on-the-verge-glass-animals-gooey/23415607//|title=On the Verge: Glass Animals' 'Gooey' groovesII|website=USA Today|date=1 March 2015|access-date=20 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094716/https://www.usatoday.com/story/life/music/2015/03/01/on-the-verge-glass-animals-gooey/23415607//|archive-date=27 December 2020}}</ref> * Edmund Irwin-Singer – basskitarr, klahvpillid, taustavokaal <ref name="usatoday.com" /> * Joe Seaward – trummid <ref name="usatoday.com" /> == Viited ==   2edz6ivljvib6shc7hccd2jo0w1h39s 7193127 7193115 2026-07-14T22:26:50Z Tähetolm 228536 7193127 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | pilt = Glass Animals - Brooklyn Mirage 2022 07 (cropped).jpg | pildisuurus = 250 | pildiallkiri = Glass Animals esinemas Brooklyn Mirage 2022 Augustis. | taust = grupp_või_bänd | alias = "GA" | stiil = indie-rokk | tegev = 2010-siiani | plaadifirma = Wolf Tone, CarolineHarvest, Polydor, Republic | url = [https://www.glassanimals.com www.glassanimals.com] | koosseis = Dave Bayley<br />Drew MacFarlane<br />Edmund Irwin-Singer<br />Joe Seaward }} '''Glass Animals''' on Inglise päritolu [[Indie rock|indie-]][[Ansambel (muusika)|rokkansambel]], mis moodustati [[Oxford|Oxfordis]] [[Inglismaa|Inglismaal]] 2010. aastal. Ansambli koosseisu kuuluvad Dave Bayley (vokaal, kitarr, klahvpillid, trummid, laulukirjutamine), Drew MacFarlane (kitarr, klahvpillid, taustavokaal), Edmund Irwin-Singer (bass, klahvpillid, taustavokaal) ja Joe Seaward (trummid). Praeguseks on neil ilmunud 4 täispikka albumit. Nende esimene album ''„Zaba”'' (2014) ilmus hittsingel „Gooey”, mis tõstis ansambli ülemaailmse tuntuse poole. See sai USA-s plaatinaplaadi staatuse (certified platinum). Nende teine album „''How to Be a Human Being''” (2016) sai positiivseid arvustusi ja võitis 2018. aastal MPG kahes kategoorias: Aasta parim Suurbritannia album ja Aasta parim iseprodutseeriv artist. Album jõudis Mercury Prize'i nominentide nimekirja. Kolmas album ''„Dreamland''” (2020) jõudis Suurbritannia albumite edetabelis teisele ja USA [[Billboard 200|''Billboard'' 200]] edetabelis seitsmendale kohale. Ansambli viimatine ja neljas album on "I Love You So F***ing Much" (2024). Ansambel on tuntud eelkõige oma suurima hittsingli "Heat Waves" poolest, mis läks [[TikTok|TikTokis]] [[Koroonapandeemia|COVID-19 pandeemia]] ajal viraalseks. See jõudis Austraalias 2021. aasta veebruaris esikohale ja valiti 2020. aastal Triple J Hottest 100 of 200 edetabelis esikohale. 2022. aasta septembriks ületas laul Spotifys kahe miljardi kuulamise piiri<ref name=":1">{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}</ref> ning jõudis ka USA [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis esikohale ja Suurbritannia singlite edetabelis (UK Singles Chart) viiendale kohale. 2022. aasta Brit Awardsil nomineeriti ansambel kahele Brit Awardsile. Esimeseks kategooriaks parim Briti alternatiiv-/rokiartist (Best British Alternative/Rock) ja teiseks kategooriaks parim Briti singel nimega "Heat Waves" (Best British Single).<ref>{{Cite web|last=Julians|first=Joe|url=https://www.radiotimes.com/tv/entertainment/brit-awards-2022-nominations-date/|title=The BRIT Awards 2022: Ceremony time, host, performers and nominations|website=[[Radio Times]]|date=20 December 2021|access-date=8 March 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20211129185508/https://www.radiotimes.com/tv/entertainment/brit-awards-2022-nominations-date/|archive-date=29 November 2021}}</ref> Nad said oma esimese [[Grammy]] nominatsiooni parima uue artisti kategoorias 2022. aasta Grammy'is . == Ajalugu == === 2010–2015: ''Zaba'' ja EP-d === [[Fail:Glass_Animals_-_James_Lavelle's_Meltdown.jpg|pisi|Glass Animals esinemine 2014. aastal]] Kõik ansambeli neli liiget kohtusid [[Oxford|Oxfordi]] St Edward'si koolis.<ref name="OxGlass">{{Cite news|last=Hughes|first=Tim|url=https://www.oxfordmail.co.uk/news/11090183.glass-raised-sparkling-glory/|title=Glass raised up for sparkling glory|work=Oxford Mail|date=20 March 2014|access-date=16 June 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220403213533/https://www.oxfordmail.co.uk/news/11090183.glass-raised-sparkling-glory/|archive-date=3 April 2022}}</ref><ref>{{Cite news|last=Hughes|first=Tom|url=https://www.oxfordmail.co.uk/news/18058740.glass-animals-bounce-back-tragedy-hot-new-single-tokyo-drifting/|title=Glass Animals bounce back from crash horror with hot new single Tokyo Drifting|work=[[Oxford Mail]]|date=25 November 2019|access-date=13 April 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094713/https://www.oxfordmail.co.uk/news/18058740.glass-animals-bounce-back-crash-horror-hot-new-single-tokyo-drifting/|archive-date=27 December 2020}}</ref> Ansambeli solist ja laulukirjutaja Dave Bayley, kes kolis isa töö tõttu noorena USA-sse jakasvas üles [[Massachusetts|Massachusettsis]] ja [[Texas|Texases]], enne kui 13-aastaselt Inglismaale naasis. <ref name="OxGlass" /><ref name=":2">{{Cite news|title=You don't need much to make music: POP Glass Animals were mid-tour when they had to drop everything and race home from America — but they're still finding ways to create and connect, their frontman tells David Smyth|work=Evening Standard|date=3 April 2020}}</ref> Ta õppis St Edward'sis muusikastipendiumiga ning tutvus Drew MacFarlane'ga, kellest sai ansambli kitarrist ja taustavokalist; neid kahte ühendas asjaolu, et nad mõlemad olid britid, kes olid oma lapsepõlve USA-s veetnud. <ref name="OxGlass" /> Seejärel tutvustas MacFarlane Bayleyt ansambli bassistile Edmund Irwin-Singerile ja trummar Joe Seawardile. <ref name="OxGlass" /> Nad hakkasid koos ansamblina mängima alates 2010. aastal.<ref>{{Cite web|last=Bartleet|first=Larry|url=https://www.nme.com/blogs/nme-blogs/nine-things-you-should-know-about-glass-animals-4108|title=Nine Things You Should Know About Glass Animals|website=NME|date=18 August 2016|access-date=29 June 2024}}</ref><ref>{{Cite news|last=Toufexi|first=Ioanna|url=https://www.oxfordshirelive.co.uk/whats-on/music-nightlife/glass-animals-everything-you-should-6774421|title=Glass Animals: Everything you should know about the Oxford band who topped US Billboard charts|work=Oxfordshire Live|date=9 Mar 2022|access-date=29 June 2024}}</ref> 28. mail 2012 andis ansambel välja oma debüüt [[Extended play|EP]] ''"Leaflings''", koos singliga "Cocoa Hooves"<ref>{{Cite news|last=Lester|first=Paul|url=https://www.theguardian.com/music/2013/nov/07/glass-animals|title=Glass Animals (New band of the day No 1,635)|work=The Guardian|date=2013-11-07|access-date=2026-05-26|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref>. EP anti välja sõltumatu plaadifirma Kaya Kaya Records alt, mis on XL Recordings'i (osa plaadifirmast Beggars Group) tütarettevõte ja jäljend. 2013. aastal andis ansambel Euroopas välja ''EP „Black Mambo / Exxus“'' ja USAs ''EP „Glass Animals“''.<ref>{{Cite web|url=https://hypem.com/track/1wegy/Glass+Animals+-+Black+Mambo|title=Black Mambo|website=Hype Machine|access-date=15 November 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20180918012251/https://hypem.com/track/1wegy/Glass+Animals+-+Black+Mambo|archive-date=18 September 2018}}</ref> EP „''Glass Animals“'' loomisel tegi ansambel koostööd ka Chicagost pärit hingestatud hiphop-teismelisega Jean Deaux'ga loos „Woozy“. 2014. aastal tegi ansambel oma esimese USA tuuri ja esines South by Southwest festivalil [[Austin|Austinis Texases]]. Nad siis andsid välja veel kolm singlit: "Gooey", "Pools" ja "Hazey", lisaks "Holiest" koos Argentina laulja-laulukirjutaja ja produtsendi Tei Shiga.<ref>{{Cite web|last=Dunbar|first=Hawley|url=https://sidewalkhustle.com/glass-animals-holiest-feat-tei-shi/|title=Glass Animals "Holiest" Feat. Tei-Shi {{!}} Sidewalk Hustle|date=2014-03-28|access-date=2026-05-26|language=en-US}}</ref> Kõik viis singlit olid ansambli debüütalbumil "''Zaba"'', mis ilmus 6. juunil 2014. Ansambel esitas singlit "Gooey" saates ''"Late Night with Seth Meyers"'' 9. oktoobril 2014<ref>{{Cite web|url=http://www.thelefortreport.com/blog/2014-10/watch-glass-animals-get-gooey-again-on-late-night-with-seth-meyers/|title=Watch Glass Animals Get "Gooey" Again on Late Night With Seth Meyers {{!}} The Lefort Report|website=www.thelefortreport.com|date=9 October 2014|access-date=21 January 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160128095212/http://www.thelefortreport.com/blog/2014-10/watch-glass-animals-get-gooey-again-on-late-night-with-seth-meyers/|archive-date=28 January 2016}}</ref> ja "''Late Show with David Letterman"'' 24. veebruaril 2015<ref>{{Cite web|url=http://diymag.com/2015/02/26/watch-glass-animals-play-gooey-on-letterman|title=Watch Glass Animals play 'Gooey' on Letterman|website=DIY|date=26 February 2015|access-date=21 January 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160126163646/http://diymag.com/2015/02/26/watch-glass-animals-play-gooey-on-letterman|archive-date=26 January 2016}}</ref>. Tuuril anti ainuüksi 2015. aastal üle 130 kontserdi. Nende 2015. aasta oktoobrikuu USA tuur hõlmas kahte välja müüdud etendust Los Angelese The Wilternis ja välja müüdud etendusi üle Ameerika, sealhulgas T5-s New Yorgis, The Riverside'is Milwaukees ja Midland Theatre'is [[Kansas City|Kansas Citys]] . Koos Ameerika räppari Joey Bada$$-ga loodi lugu "Lose Control", mis ilmus 6. oktoobril 2015.<ref>{{Cite web|last=Roberts|first=Christopher|url=https://www.undertheradarmag.com/news/listen_glass_animals_joey_bada_-_lose_control/|title=Listen: Glass Animals & Joey Bada$$ - “Lose Control”|website=Under the Radar Magazine|access-date=2026-05-26|language=en}}</ref> === 2016–2019: ''How to be a Human Being'' === [[Fail:Dave_Studio.jpg|pisi|Asutaja ja solist Dave Bayley 2018. aasta novembris]] 16. mail 2016 andis ansambel välja singli "Life Itself" oma teiselt albumilt {{'}} ''How to Be a Human Being'' ". <ref>{{Cite web|url=https://consequence.net/2016/05/glass-animals-tickle-the-feet-with-new-single-life-itself-listen/|title=Glass Animals tickle the feet with new single "Life Itself" — listen|date=17 May 2016|access-date=11 September 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160913133135/http://consequenceofsound.net/2016/05/glass-animals-tickle-the-feet-with-new-single-life-itself-listen/|archive-date=13 September 2016}}</ref> "Life Itself" jõudis ''Billboardi'' alternatiivlaulude edetabelis 14. kohale ja veetis 26 nädalat Sirius XM-i Alt-18 edetabelis, kus ta saavutas esikoha. <ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|title=Glass Animals: Track-By-Track Guide to How To Be A Human Being|work=Paste|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118033209/https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|archive-date=18 January 2017}}</ref> Laulu muusikavideo ilmus 7. juunil 2016. Ansambel lõi ka veebisaidi, mis põhineb "Life Itself" videos ühel tegelasel. 25. juulil ilmus albumi teine singel "Youth" koos muusikavideoga.<ref name=":0">{{Cite news|url=https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|title=Glass Animals: Track-By-Track Guide to How To Be A Human Being|work=Paste|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118033209/https://www.pastemagazine.com/articles/2016/08/glass-animals-track-by-track-guide-to-how-to-be-a.html|archive-date=18 January 2017}}</ref> Laulu kasutati ka [[EA Sports|EA Spordi]] populaarse jalgpallimängu ''FIFA 17'' lauluna. Neli päeva enne albumi ilmumist, 22. augustil, andis ansambel välja kolmanda singli "Season 2 Episode 3", mis räägib tüdrukust, kes "veedab kogu oma aja telekat vaadates, ringi vedeledes, mitte midagi tehes, pilves olles ja purgist majoneesi süües".<ref>{{Cite news|url=http://howlandechoes.com/2016/08/interview-photo-shoot-glass-animals/|title=Glass Animals, Human Beings: Interview & Photos • Howl & Echoes|work=Howl & Echoes|date=26 August 2016|access-date=16 January 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170118032700/http://howlandechoes.com/2016/08/interview-photo-shoot-glass-animals/|archive-date=18 January 2017}}</ref> Täispikk album ''„How to Be a Human Being”'' ilmus 26. augustil 2016 Euroopas läbi Wolf Tone'i ja Caroline Internationali ning Ameerika Ühendriikides läbi Harvest Recordsi alt. See oli inspireeritud Bayley tuuril kohatud võõraste lugudest, <ref name=":2">{{Cite news|title=You don't need much to make music: POP Glass Animals were mid-tour when they had to drop everything and race home from America — but they're still finding ways to create and connect, their frontman tells David Smyth|work=Evening Standard|date=3 April 2020}}</ref> kusjuures iga lugu jutustab erineva loo erinevast vaatenurgast. 2018. aasta juulis sai trummar Joe Seaward [[Dublin|Dublinis]] [[Veoauto|jalgrattaga]] sõites raskelt vigastada, kus ta sai löögi veoautolt. Seawardi õnnetuse ja taastumise tõttu tühistati ansambel ülejäänud aasta tuurid. <ref>{{Cite web|url=https://pitchfork.com/news/glass-animals-cancel-tour-after-drummer-hit-by-truck/|title=Glass Animals Cancel Tour After Drummer Hit by Truck {{!}} Pitchfork|website=Pitchfork|date=13 July 2018|access-date=15 July 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094723/https://pitchfork.com/news/glass-animals-cancel-tour-after-drummer-hit-by-truck/|archive-date=27 December 2020}}</ref> === 2019–2024: ''Dreamland'' === Pärast teise albumi „''How to Be a Human Being'' “ tuuritamist andis ansambel välja kaks singlit: 14. novembril 2019 Denzel Curryga loo „Tokyo Drifting“ ja 19. veebruaril 2020 „Your Love (Déjà Vu)“ 1. mail 2020 andis ansambel välja singli nimega „Dreamland“ ja teatas samanimelise kolmanda albumi ilmumisest 10. juulil 2020.<ref>{{Cite web|url=https://www.spin.com/2020/05/glass-animals-announce-new-album-share-dreamland/|title=Glass Animals announce new album, share 'Dreamland'|website=[[Spin (magazine)|Spin]]|date=1 May 2020|access-date=1 May 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094733/https://www.spin.com/2020/05/glass-animals-announce-new-album-share-dreamland/|archive-date=27 December 2020}}</ref> Dreamlandi algus sai alguse trummar Joe Seawardi jalgrattaõnnetusest Dublinis. Dave Bayley veetis pikki tunde Seawardi kõrval haiglas, kes oli toibumas olnud õnnetusest, hakkas Bayley „mälestusi üles kirjutama ja uusi mälestusi otsima“. Need mälestused arenesid lõpuks nostalgilise ja väga isikliku ''Dreamlandi'' albumiks, mis on täis viiteid Dave Bayley lapsepõlvest. <ref name=":1">{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}</ref> 28. juunil teatas ansambel albumi ilmumise edasilükkamisest, et "säilitada fookus [[Black Lives Matter]] liikumisel ja rassismi ning politsei brutaalsuse ümber toimuvatel aruteludel kogu maailmas".<ref>{{Cite web|last=Gallagher, Alex|url=https://www.nme.com/en_au/news/music/glass-animals-postpone-the-release-of-dreamland-2697096|title=Glass Animals postpone the release of 'Dreamland'|website=[[NME]]|date=28 June 2020|access-date=30 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094626/https://www.nme.com/en_au/news/music/glass-animals-postpone-the-release-of-dreamland-2697096|archive-date=27 December 2020}}</ref> Enne kolmanda albumi ''"Dreamland"'' ilmumist käivitas Glass Animals avatud lähtekoodiga ansambli kodulehe, kus fännid said ligipääsu materjalidele ja alla laadida laulu heliosi, kaanepilte ja muud albumiga seotud sisu.<ref name=":1">{{Cite web|url=https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|title=Glass Animals ride the slow-burning 'Heat Waves' to Grammys|website=AP NEWS|date=3 January 2022|access-date=18 February 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220218073059/https://apnews.com/article/coronavirus-pandemic-entertainment-health-music-arts-and-entertainment-279aa798dcb3338e1fad7ee8c971fed7|archive-date=18 February 2022}}</ref> ''"Dreamland"'' ilmus 7. augustil 2020 Polydor Recordsi alt. Intervjuus ''Atwood Magazine'ile'' selgitas Bayley: "Ma arvan, et selle albumi eesmärk oli luua midagi, mis oleks uskumatult aus ja uskumatult meie oma."<ref>{{Cite web|url=https://atwoodmagazine.com/dlga-glass-animals-dreamland-interview-2020-feature/|title=Dwelling in 'Dreamland': An Intimate Interview with Glass Animals|date=7 August 2020|access-date=22 December 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119232003/https://atwoodmagazine.com/dlga-glass-animals-dreamland-interview-2020-feature/|archive-date=19 January 2021}}</ref> Album jõudis Suurbritannia albumite edetabelisse teisele kohale ning laul "Heat Waves" lisati ''FIFA 21'' mängu. Boonuslugu ja singel "I Don't Wanna Talk (I Just Wanna Dance)" lisati ''FIFA 22'' heliribale.<ref>{{Cite web|last=Arts|first=Electronic|url=https://www.ea.com/games/fifa/fifa-22/soundtrack|title=FIFA 22 Soundtrack – Track List – EA SPORTS|website=Electronic Arts Inc.|date=20 September 2021|access-date=5 July 2022}}</ref> Pärast rekordilist 59-nädalast tõusu USA [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis oli "Heat Waves" 12. märtsil 2022 lõppenud nädala edetabeli tipus. === 2024–praegu: ''I Love You So F***ing Much'' === 2024. aasta veebruaris hakkasid suurlinnades ilmuma plakatid kirjaga "I love you so f***ing much". Umbes samal ajal muutus Glass Animalsi veebisait ''Dreamlandi'' arvuti teemast tumedaks ekraaniks, kus otsinguriba kõrval oli delfiin, kus sai küsimusi esitada. Seejärel hakkas konto "hal9000000" [[SoundCloud|SoundCloudi]] postitama uue singli katkendeid, sealhulgas "Fake Blood" ja "3am". Lõpuks, 21. märtsil, laadis Glass Animals üles video pealkirjaga "Incoming" sama singliga "hal9000000" katkenditest. 28. märtsil 2024 teatas ansambel oma singlist "Creatures in Heaven". Lugu ilmus 3. aprillil 2024 koos albumi pealkirja ja ilmumiskuupäevaga. 4. aprillil kuulutati välja "Tour of Earth 2024", mille raames toimub 42 kontserti Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning täiendavaid kontserte Austraalias ja Uus-Meremaal. Mais hakkas Glass Animals tutvustama albumi teist lugu "A Tear In Space (Airlock)". Introt tutvustati esmakordselt pop-up kontserdil Pappy & Harriet's Pioneertownis Californias 11. aprillil 2024 ja seda esitati täies mahus lisakontserdil Liberty Hallis Sydneys 9. mail. Laul ja sellele lisatud muusikavideo ilmusid 7. juunil''. "I Love You So F***ing Much"'' ilmus 19. juulil 2024, pälvides kriitikutelt vastakaid arvustusi. Ansambel andis singli "Vampire Bat" välja 8. augustil 2025. <ref>{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/chart-news/new-music-friday-songs-singles-albums-august-6-2025/|title=New Music Friday: Ed Sheeran, Craig David, Rita Ora, Ethel Cain and more|website=Official Charts|date=8 August 2025|access-date=8 August 2025}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Carter|first=Daisy|url=https://diymag.com/news/glass-animals-vampire-bat|title=Glass Animals drop fruity new track ‘Vampire Bat’|website=DIY Magazine|date=8 August 2025|access-date=8 August 2025}}</ref> == Ansambli liikmed == * Dave Bayley – vokaal, kitarr, klahvpillid, trummid, tamburiin, laulukirjutamine <ref>{{Cite web|url=https://www.vice.com/en/article/glass-animals-and-the-art-of-being-human/|title=Glass Animals and the Art of Being HumanII|website=Noisey|date=26 August 2016|access-date=20 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170821125938/https://noisey.vice.com/en_ca/article/8gqzjb/glass-animals-and-the-art-of-being-human|archive-date=21 August 2017}}</ref> * Drew MacFarlane – kitarr, klahvpillid, taustavokaal <ref name="usatoday.com">{{Cite web|url=https://www.usatoday.com/story/life/music/2015/03/01/on-the-verge-glass-animals-gooey/23415607//|title=On the Verge: Glass Animals' 'Gooey' groovesII|website=USA Today|date=1 March 2015|access-date=20 August 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20201227094716/https://www.usatoday.com/story/life/music/2015/03/01/on-the-verge-glass-animals-gooey/23415607//|archive-date=27 December 2020}}</ref> * Edmund Irwin-Singer – basskitarr, klahvpillid, taustavokaal <ref name="usatoday.com" /> * Joe Seaward – trummid <ref name="usatoday.com" /> == Viited ==   l3ql5ry35paq72jvief52kuirzxjt88 1 718685 7193144 2026-07-14T22:49:09Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''telekanali Veebruari hommik'' – välismaiste telekanalite nimesid ei peaks tõlkima. ~~~~' 7193144 wikitext text/x-wiki ''telekanali Veebruari hommik'' – välismaiste telekanalite nimesid ei peaks tõlkima. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 01:49 (EEST) ezc7esg1efhlgfc0m2l71bqfn1jk52k 0 718686 7193179 2026-07-15T04:17:38Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Võimatu missioon]] 7193179 wikitext text/x-wiki #suuna[[Võimatu missioon]] f4lie4cr90agm9zvmptrusm6kdi0dwv 0 718687 7193230 2026-07-15T06:18:30Z Avjoska 1538 Uus lehekülg: ''''Heiki Hanso''' (sündinud [[21. aprill]]il [[1978]]) on eesti [[arborist]]. Ta on õppinud Inglismaal Myerscough College'is ja [[Luua Metsanduskool]]is<ref>[https://www.eramets.ee/metsandusuudised/heiki_hanso-_see_on_normaalne_suhtumine-_kui_inimene_saab_aru-_et_suur_puu_on_vaartus_____/ Heiki Hanso: See on normaalne suhtumine, kui inimene saab aru, et suur puu on väärtus], Erametsakeskus, november 2013</ref>. MTÜ-ga [[Arboristide Koda]] on Hanso korraldanud ja läbi...' 7193230 wikitext text/x-wiki '''Heiki Hanso''' (sündinud [[21. aprill]]il [[1978]]) on eesti [[arborist]]. Ta on õppinud Inglismaal Myerscough College'is ja [[Luua Metsanduskool]]is<ref>[https://www.eramets.ee/metsandusuudised/heiki_hanso-_see_on_normaalne_suhtumine-_kui_inimene_saab_aru-_et_suur_puu_on_vaartus_____/ Heiki Hanso: See on normaalne suhtumine, kui inimene saab aru, et suur puu on väärtus], Erametsakeskus, november 2013</ref>. MTÜ-ga [[Arboristide Koda]] on Hanso korraldanud ja läbi viinud puude hooldamise koolitusi [[Põltsamaa]]l, [[Kuressaare]]s ja [[Tallinn]]as. Alates 2018 kuulub ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraatide]] hulka. ==Isiklikku== Ta on teletoimetaja [[Heidi Hanso|Heidi]], diplomaat ja poliitik [[Hannes Hanso|Hannes]], Hendrik, Halliki ja [[Hille Hanso]] vend.<ref>Ivika Laanet, [https://web.archive.org/web/20141012220714/http://www.saartehaal.ee/2014/02/26/hille-hanso-ullitab-raamatu-istanbulist/ Hille Hanso üllitab raamatu Istanbulist], Saarte Hääl, 26. veebruar 2014</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Hanso, Heiki}} [[Kategooria:Sündinud 1978]] 8ped9a3vdx5ofm7s1nxzpflanjjv0lv 7193231 7193230 2026-07-15T06:23:49Z Avjoska 1538 7193231 wikitext text/x-wiki '''Heiki Hanso''' (sündinud [[21. aprill]]il [[1978]]) on eesti üks tuntumaid<ref>Mati Määrits, [https://lounapostimees.postimees.ee/8241545/arborist-heiki-hanso-parna-oma-koogiakna-alla-istutada-ei-tasu Arborist Heiki Hanso: pärna oma köögiakna alla istutada ei tasu], Lõuna-Eesti Postimees, 3. mai 2025</ref> [[arborist]]e. Ta on õppinud Inglismaal Myerscough College'is ja [[Luua Metsanduskool]]is<ref>[https://www.eramets.ee/metsandusuudised/heiki_hanso-_see_on_normaalne_suhtumine-_kui_inimene_saab_aru-_et_suur_puu_on_vaartus_____/ Heiki Hanso: See on normaalne suhtumine, kui inimene saab aru, et suur puu on väärtus], Erametsakeskus, november 2013</ref>. MTÜ-ga [[Arboristide Koda]] on Hanso korraldanud ja läbi viinud puude hooldamise koolitusi [[Põltsamaa]]l, [[Kuressaare]]s ja [[Tallinn]]as. Alates 2018 kuulub ta [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraatide]] hulka. ==Isiklikku== Ta on teletoimetaja [[Heidi Hanso|Heidi]], diplomaat ja poliitik [[Hannes Hanso|Hannes]], Hendrik, Halliki ja [[Hille Hanso]] vend.<ref>Ivika Laanet, [https://web.archive.org/web/20141012220714/http://www.saartehaal.ee/2014/02/26/hille-hanso-ullitab-raamatu-istanbulist/ Hille Hanso üllitab raamatu Istanbulist], Saarte Hääl, 26. veebruar 2014</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Hanso, Heiki}} [[Kategooria:Sündinud 1978]] lwyzukeqvd3g71nz3kvuuw6qli2mo9z 102 718688 7193241 2026-07-15T06:50:49Z Toimiku Tõlkija 231703 Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Apollo G. Bird]] pealkirja [[Apollo G. Bird]] alla 7193241 wikitext text/x-wiki #suuna [[Apollo G. Bird]] 829lz115zxm6tcqgdsglk5rjvqmx0ng 1 718689 7193242 2026-07-15T06:52:04Z ~2026-39971-43 233514 Uus lehekülg: '"Päikese spektri tumedad jooned on põhjustatud keemiliste elementide neeldumisest Päikese atmosfääris. Mõned vaadeldud jooned aga tulenevad hoopis hapnikumolekulide neeldumisest Maa atmosfääris." : Neeldub ikka päikesekiirgus, mitte keemilised elemendid ega hapnikumolekulid. ~~~~' 7193242 wikitext text/x-wiki "Päikese spektri tumedad jooned on põhjustatud keemiliste elementide neeldumisest Päikese atmosfääris. Mõned vaadeldud jooned aga tulenevad hoopis hapnikumolekulide neeldumisest Maa atmosfääris." : Neeldub ikka päikesekiirgus, mitte keemilised elemendid ega hapnikumolekulid. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-39971-43|&#126;2026-39971-43]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-39971-43|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 09:52 (EEST) rzc68pu8yk7pcva0b8qkiq2tzym3n52 0 718690 7193245 2026-07-15T07:11:10Z Mona 355 Uus lehekülg: ''''"Bridget Jones"''' ([[inglise keel]]es "Bridget Jones") on [[Suurbritannia]] romantiliste komöödiafilmide sari, mis sai alguse [[2001]]. aastal. Filmisari põhineb [[Helen Fielding]]i samanimelistel romaanidel. Filmide peategelane on Bridget Jones, vallaline [[London]]i kirjastustöötaja, kes püüab leida tasakaalu töö, armuelu ja eneseteostuse vahel. Lugudes jälgitakse tema suhteid Mark Darcy ja Daniel Cleaveriga ning hilisemates filmides ka tema elu ema ja lese...' 7193245 wikitext text/x-wiki '''"Bridget Jones"''' ([[inglise keel]]es "Bridget Jones") on [[Suurbritannia]] romantiliste komöödiafilmide sari, mis sai alguse [[2001]]. aastal. Filmisari põhineb [[Helen Fielding]]i samanimelistel romaanidel. Filmide peategelane on Bridget Jones, vallaline [[London]]i kirjastustöötaja, kes püüab leida tasakaalu töö, armuelu ja eneseteostuse vahel. Lugudes jälgitakse tema suhteid Mark Darcy ja Daniel Cleaveriga ning hilisemates filmides ka tema elu ema ja lesena. Sarja iseloomustavad romantiline huumor, eneseiroonia ja argieluliste suhete kujutamine. Bridget Jonesi kehastab kõigis filmides [[Renée Zellweger]]. Teistes peaosades mängivad [[Colin Firth]] (Mark Darcy), [[Hugh Grant]] (Daniel Cleaver), [[Jim Broadbent]] (Colin Jones), [[Gemma Jones]] (Pamela Jones), [[Sally Phillips]] (Shazza), [[Shirley Henderson]] (Jude), [[James Callis]] (Tom) ja [[Emma Thompson]] (dr Rawlings). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Bridget Jonesi päevik (film)|Bridget Jonesi päevik]]" ("Bridget Jones's Diary"; režissöör [[Sharon Maguire]], 2001) * "[[Bridget Jones: täitsa lõpp]]" ("Bridget Jones: The Edge of Reason"; režissöör [[Beeban Kidron]], 2004) * "[[Bridget Jonesi beebi]]" ("Bridget Jones's Baby"; režissöör [[Sharon Maguire]], 2016) * "[[Bridget Jones: poisi järele hull]]" ("Bridget Jones: Mad About the Boy"; režissöör [[Michael Morris]], 2025) [[Kategooria:Sarjad]] 10hbj211isz8l5xu91mx7ru07lh3cqz 7193260 7193245 2026-07-15T08:10:21Z Mona 355 7193260 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib filmisarjast; kirjandus- ja filmitegelase kohta vaata artiklit [[Bridget Jones (tegelane)]]}} '''"Bridget Jones"''' ([[inglise keel]]es "Bridget Jones") on [[Suurbritannia]] romantiliste komöödiafilmide sari, mis sai alguse [[2001]]. aastal. Filmisari põhineb [[Helen Fielding]]i samanimelistel romaanidel. Filmide peategelane on [[Bridget Jones (tegelane)|Bridget Jones]], vallaline [[London]]i kirjastustöötaja, kes püüab leida tasakaalu töö, armuelu ja eneseteostuse vahel. Lugudes jälgitakse tema suhteid Mark Darcy ja Daniel Cleaveriga ning hilisemates filmides ka tema elu ema ja lesena. Sarja iseloomustavad romantiline huumor, eneseiroonia ja argieluliste suhete kujutamine. Bridget Jonesi kehastab kõigis filmides [[Renée Zellweger]]. Teistes peaosades mängivad [[Colin Firth]] (Mark Darcy), [[Hugh Grant]] (Daniel Cleaver), [[Jim Broadbent]] (Colin Jones), [[Gemma Jones]] (Pamela Jones), [[Sally Phillips]] (Shazza), [[Shirley Henderson]] (Jude), [[James Callis]] (Tom) ja [[Emma Thompson]] (dr Rawlings). Sarja kuuluvad järgmised filmid: * "[[Bridget Jonesi päevik (film)|Bridget Jonesi päevik]]" ("Bridget Jones's Diary"; režissöör [[Sharon Maguire]], 2001) * "[[Bridget Jones: täitsa lõpp]]" ("Bridget Jones: The Edge of Reason"; režissöör [[Beeban Kidron]], 2004) * "[[Bridget Jonesi beebi]]" ("Bridget Jones's Baby"; režissöör [[Sharon Maguire]], 2016) * "[[Bridget Jones: poisi järele hull]]" ("Bridget Jones: Mad About the Boy"; režissöör [[Michael Morris]], 2025) [[Kategooria:Sarjad]] 6u9kozct274fbaow651iaz9lose6njt 102 718691 7193263 2026-07-15T08:21:01Z Toimiku Tõlkija 231703 Toimiku Tõlkija teisaldas lehekülje [[Mustand:Claire Fraser (tegelane)]] pealkirja [[Claire Fraser]] alla 7193263 wikitext text/x-wiki #suuna [[Claire Fraser]] igmziwjq465h5h0tfiux2qvuz0p19go 1 718692 7193289 2026-07-15T09:00:07Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Tema isa on Richard, ema Ella.'' – võtsin selle esialgu välja, sest kui neid on põhjust Vikipeedias nimepidi mainida, siis tuleks lisada nende perekonnanimed ja tegevusalad ning viited. ~~~~' 7193289 wikitext text/x-wiki ''Tema isa on Richard, ema Ella.'' – võtsin selle esialgu välja, sest kui neid on põhjust Vikipeedias nimepidi mainida, siis tuleks lisada nende perekonnanimed ja tegevusalad ning viited. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. juuli 2026, kell 12:00 (EEST) q1ful54u9u02iko7umoifslrrl54pmn 0 718693 7193290 2026-07-15T09:01:44Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = Pärsia Lahe Väina Amet | omakeelne_nimi = نهاد مدیریت آبراه خلیج فارس | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = PGSA | deviis = | asutatud = 2026 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[Valitsusasutus]] | staatus = | eesmärk = [[Hormuzi väin]]a mereliik...' 7193290 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Pärsia Lahe Väina Amet | omakeelne_nimi = نهاد مدیریت آبراه خلیج فارس | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = PGSA | deviis = | asutatud = 2026 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[Valitsusasutus]] | staatus = | eesmärk = [[Hormuzi väin]]a mereliikluse haldamine | peakorter = [[Teheran]], [[Iraan]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Iraani valitsus]] | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://pgsa.ir/ www.pgsa.ir] | ideoloogia = | märkused = }} '''Pärsia Lahe Väina Amet''' ([[pärsia keel]]es نهاد مدیریت آبراه خلیج فارس; [[inglise keel]]es ''Persian Gulf Strait Authority'' ('''PGSA''')) on [[Iraan]]i [[valitsusasutus]].<ref>{{Cite web |title=Iran Says It Has Launched New Mechanism to Regulate Strait of Hormuz Traffic |url=https://www.wsj.com/livecoverage/iran-hormuz/card/iran-says-it-has-launched-new-mechanism-to-regulate-strait-of-hormuz-traffic-q9CuamUB1lKTwKUjNWuP |access-date=2026-05-06 |website=The Wall Street Journal |language=en-US}}</ref> See reguleerib [[Hormuzi väin]]a mereliiklust. Amet asutati mais 2026 [[2026. aasta Hormuzi väina kriis|Hormuzi väina kriisi]] ajal.<ref>{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/world/2026/may/15/iran-oman-coordinating-management-strait-of-hormuz-tolls-ships|title=Oman caught between US and Iran after Tehran's claims of joint strait of Hormuz plan|first1=Patrick|last1=Wintour|date=15 May 2026|website=The Guardian}}</ref> ==Vaata ka== * [[Panama Kanali Amet]] * [[Suessi Kanali Amet]] * [[Iraani Islamivabariigi merevägi]] * [[Islami revolutsioonilise kaardiväe merevägi]] * [[Hormuzi Kuningriik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pgsa.ir/ Koduleht] [[Kategooria:Iraan]] [[Kategooria:Mereorganisatsioonid]] [[Kategooria:Valitsusasutused]] 515zgloa3969ijdg84q7c6u381746g0 0 718694 7193291 2026-07-15T09:02:37Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pärsia Lahe Väina Amet]] 7193291 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pärsia Lahe Väina Amet]] 3hl26km1960zcasgpfqqrta5mj1w3xr 0 718695 7193292 2026-07-15T09:02:49Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pärsia Lahe Väina Amet]] 7193292 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pärsia Lahe Väina Amet]] 3hl26km1960zcasgpfqqrta5mj1w3xr 0 718696 7193293 2026-07-15T09:02:57Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Pärsia Lahe Väina Amet]] 7193293 wikitext text/x-wiki #suuna [[Pärsia Lahe Väina Amet]] 3hl26km1960zcasgpfqqrta5mj1w3xr 0 718697 7193301 2026-07-15T09:23:04Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Kazem Gharibabadi | omakeelne_nimi = کاظم غریب‌آبادی | pilt = Kazem Gharib Abadi (01118790).jpg | pildiallkiri = Kazem Gharibabadi (2019) | amet = [[Iraani välisminister|Iraani asevälisminister]] juriidiliste ja rahvusvaheliste suhete küsimuste alal | ametiajaalgus = 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Iraan]]i alaline esindaja [[Viin]]i rahvusvaheliste organisatsioonide juures | ametiajaalgus2 = 20...' 7193301 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kazem Gharibabadi | omakeelne_nimi = کاظم غریب‌آبادی | pilt = Kazem Gharib Abadi (01118790).jpg | pildiallkiri = Kazem Gharibabadi (2019) | amet = [[Iraani välisminister|Iraani asevälisminister]] juriidiliste ja rahvusvaheliste suhete küsimuste alal | ametiajaalgus = 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Iraan]]i alaline esindaja [[Viin]]i rahvusvaheliste organisatsioonide juures | ametiajaalgus2 = 2018 | ametiajalõpp2 = 2020 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Iraan]]i suursaadik [[Holland]]is | ametiajaalgus3 = 2009 | ametiajalõpp3 = 2013 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = 1974 | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = [[Mohammad Bagher Zolghadr]] (äi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Allameh Tabataba'i Ülikool]] <br/> (diplomaatia ja rahvusvahelised organisatsioonid ning avalik õigus) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Kazem Gharibabadi''' ([[pärsia keel]]es کاظم غریب‌آبادی; snd 1974) on [[Iraan]]i [[diplomaat]] ja [[õigusteadlane|õigusekspert]], alates septembrist 2024 [[Iraani välisminister|Iraani asevälisminister]] õigus- ja rahvusvaheliste suhete asjades.<ref>{{cite news |last1=Miller |first1=Jazeh |title=Iran: Who Is Kazem Gharibabadi? |url=https://irannewsupdate.com/news/infightings/iran-who-is-kazem-gharibabadi/ |access-date=15 June 2026 |work=Iran News Update |date=21 October 2021}}</ref> Ta on varem töötanud kõrgetel positsioonidel Iraani õigus- ja diplomaatiasfäärides ning olnud [[Iraani tuumaprogramm]]i kõneluste juures.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-16 |title=Kazem Gharibabadi appointed as Deputy FM for Legal and International Affairs |url=https://www.tehrantimes.com/news/503760/Kazem-Gharibabadi-appointed-as-Deputy-FM-for-Legal-and-International|access-date=2025-01-01 |website=Tehran Times |language=en}}</ref><ref>{{Cite news |date=2025 |title=Iran pioneer in fighting against terrorism: Gharibabadi |url=https://en.mehrnews.com/news/226327/Iran-pioneer-in-fighting-against-terrorism-Gharibabadi}}</ref><ref>{{Cite web |title=OPCW Director-General meets Iran's Deputy Foreign Minister for Legal and International Affairs |url=https://www.opcw.org/media-centre/news/2024/11/opcw-director-general-meets-irans-deputy-foreign-minister-legal-and |access-date=2025-01-01 |website=OPCW |language=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Gharibabadi, Kazem}} [[Kategooria:Sündinud 1974]] [[Kategooria:Iraani diplomaadid]] [[Kategooria:Õigusteadlased]] n2t1yrlvlkam7gdx8eer5u6hes69b6v 7193363 7193301 2026-07-15T11:12:46Z Velirand 67997 7193363 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kazem Gharibabadi | omakeelne_nimi = کاظم غریب‌آبادی | pilt = Kazem Gharib Abadi (01118790).jpg | pildiallkiri = Kazem Gharibabadi (2019) | amet = [[Iraani välisminister|Iraani asevälisminister]] juriidiliste ja rahvusvaheliste suhete küsimuste alal | ametiajaalgus = 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Iraan]]i alaline esindaja [[Viin]]i rahvusvaheliste organisatsioonide juures | ametiajaalgus2 = 2018 | ametiajalõpp2 = 2020 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Iraan]]i suursaadik [[Holland]]is | ametiajaalgus3 = 2009 | ametiajalõpp3 = 2013 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = 1974 | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = [[Mohammad Bagher Zolghadr]] (äi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Allameh Tabataba'i Ülikool]] <br/> (diplomaatia ja rahvusvahelised organisatsioonid ning avalik õigus) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Kazem Gharibabadi''' ([[pärsia keel]]es کاظم غریب‌آبادی; sündinud 1974) on [[Iraan]]i [[diplomaat]] ja [[õigusteadlane|õigusekspert]], alates septembrist 2024 [[Iraani välisminister|Iraani asevälisminister]] õigus- ja rahvusvaheliste suhete asjades.<ref>{{cite news |last1=Miller |first1=Jazeh |title=Iran: Who Is Kazem Gharibabadi? |url=https://irannewsupdate.com/news/infightings/iran-who-is-kazem-gharibabadi/ |access-date=15 June 2026 |work=Iran News Update |date=21 October 2021}}</ref> Ta on varem töötanud kõrgetel positsioonidel Iraani õigus- ja diplomaatiasfäärides ning olnud [[Iraani tuumaprogramm]]i kõneluste juures.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-16 |title=Kazem Gharibabadi appointed as Deputy FM for Legal and International Affairs |url=https://www.tehrantimes.com/news/503760/Kazem-Gharibabadi-appointed-as-Deputy-FM-for-Legal-and-International|access-date=2025-01-01 |website=Tehran Times |language=en}}</ref><ref>{{Cite news |date=2025 |title=Iran pioneer in fighting against terrorism: Gharibabadi |url=https://en.mehrnews.com/news/226327/Iran-pioneer-in-fighting-against-terrorism-Gharibabadi}}</ref><ref>{{Cite web |title=OPCW Director-General meets Iran's Deputy Foreign Minister for Legal and International Affairs |url=https://www.opcw.org/media-centre/news/2024/11/opcw-director-general-meets-irans-deputy-foreign-minister-legal-and |access-date=2025-01-01 |website=OPCW |language=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Gharibabadi, Kazem}} [[Kategooria:Sündinud 1974]] [[Kategooria:Iraani diplomaadid]] [[Kategooria:Õigusteadlased]] 47lcstz2k7lyvf5zuv4s81gv5z1x3o9 7193366 7193363 2026-07-15T11:14:57Z Velirand 67997 7193366 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kazem Gharibabadi | omakeelne_nimi = کاظم غریب‌آبادی | pilt = Kazem Gharib Abadi (01118790).jpg | pildiallkiri = Kazem Gharibabadi (2019) | amet = [[Iraani välisminister|Iraani asevälisminister]] juriidiliste ja rahvusvaheliste suhete küsimuste alal | ametiajaalgus = 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Iraan]]i alaline esindaja [[Viin]]i rahvusvaheliste organisatsioonide juures | ametiajaalgus2 = 2018 | ametiajalõpp2 = 2020 | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Iraan]]i suursaadik [[Holland]]is | ametiajaalgus3 = 2009 | ametiajalõpp3 = 2013 | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = 1974 | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = [[Mohammad Bagher Zolghadr]] (äi) | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Allameh Tabataba'i Ülikool]] <br/> (diplomaatia ja rahvusvahelised organisatsioonid ning avalik õigus) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Kazem Gharibabadi''' ([[pärsia keel]]es کاظم غریب‌آبادی; sündinud 1974) on [[Iraan]]i [[diplomaat]] ja [[õigusteadlane|õigusekspert]], alates septembrist 2024 [[Iraani välisminister|Iraani asevälisminister]] õigus- ja rahvusvaheliste suhete asjades.<ref>{{cite news |last1=Miller |first1=Jazeh |title=Iran: Who Is Kazem Gharibabadi? |url=https://irannewsupdate.com/news/infightings/iran-who-is-kazem-gharibabadi/ |access-date=15 June 2026 |work=Iran News Update |date=21 October 2021}}</ref> Ta on varem töötanud kõrgetel positsioonidel Iraani õigus- ja diplomaatiasfäärides ning olnud [[Iraani tuumaprogramm]]i kõneluste juures.<ref name=":0">{{Cite web |date=2024-09-16 |title=Kazem Gharibabadi appointed as Deputy FM for Legal and International Affairs |url=https://www.tehrantimes.com/news/503760/Kazem-Gharibabadi-appointed-as-Deputy-FM-for-Legal-and-International|access-date=2025-01-01 |website=Tehran Times |language=en}}</ref><ref>{{Cite news |date=2025 |title=Iran pioneer in fighting against terrorism: Gharibabadi |url=https://en.mehrnews.com/news/226327/Iran-pioneer-in-fighting-against-terrorism-Gharibabadi}}</ref><ref>{{Cite web |title=OPCW Director-General meets Iran's Deputy Foreign Minister for Legal and International Affairs |url=https://www.opcw.org/media-centre/news/2024/11/opcw-director-general-meets-irans-deputy-foreign-minister-legal-and |access-date=2025-01-01 |website=OPCW |language=en}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Gharibabadi, Kazem}} [[Kategooria:Iraani diplomaadid]] [[Kategooria:Õigusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] p0b9vs9rlwdyvb36xkt1rofloea10gt 0 718698 7193303 2026-07-15T09:25:59Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Metabologeenid]] 7193303 wikitext text/x-wiki #suuna [[metabologeenid]] p8tzwmniup2ty47seozwisfmnzqsadx 0 718699 7193311 2026-07-15T09:45:45Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast hoone |nimi = China Zun |omakeelne nimi = 中国尊 |pilt = China Zun in 2020 (cropped).jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Peking]], [[Hiina]] |stiil = [[Kaasaegne arhitektuur|Kaasaegne]] |ehituse algus = 2012 |ehituse lõpp = 2018 |sissepühitsemine = |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |lammutatud = |purustatud = |...' 7193311 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = China Zun |omakeelne nimi = 中国尊 |pilt = China Zun in 2020 (cropped).jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Peking]], [[Hiina]] |stiil = [[Kaasaegne arhitektuur|Kaasaegne]] |ehituse algus = 2012 |ehituse lõpp = 2018 |sissepühitsemine = |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |lammutatud = |purustatud = |renoveeritud = |aadress = |kõrgus = 527,7 m |vundamendi pindala = |korruseid = 109 (+8 maaalust) |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = [[Kohn Pedersen Fox]] <br/> jt |sisearhitekt = |omanik = [[CITIC Group]] |peatöövõtja = |ehitusinsener = [[Arup]] |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} '''China Zun''' (ka '''CITIC Tower''') on [[pilvelõhkuja]] [[Peking]]is [[Hiina]]s. See valmis augustis 2018 ning on oma 109 korruse ning 528-meetrise kõrgusega [[Pekingi kõrgeimate hoonete loend|linna kõrgeim hoone]].<ref>{{Cite web |url=http://www.skyscrapercenter.com/year-in-review/2018 |title=2018 Tall Building Year in Review |website=Skyscraper Center |access-date=2 July 2019 }}</ref> China Zun on 2024. aasta seisuga maailma kõrgeim hoone, mille katusel on helikopteri maandumisplats. ==Vaata ka== * [[Kõrgeimate hoonete loend]] * [[Enam kui 100-korruseliste hoonete loend]] * [[Pekingi kõrgeimate hoonete loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pekingi pilvelõhkujad]] k5j3rn6j0cozcus88uefhisf2k18nrh 0 718700 7193313 2026-07-15T09:51:43Z Andres 5 Uus lehekülg: ''''Metabologeenid''' on [[A. Hari Reddi]] ja [[Anand Reddi]] järgi [[signaalmolekul]]id, mis on [[morfogeen]]id ja osalevad lisaks [[kude]]de arengu kujundamisele [[ainevahetus]]e ja [[homöostaas]]i reguleerimises. Metabologeenid võivad algatada, soodustada või säilitada ainevahetuslikke protsesse. Metabologeenide hulka kuuluvad näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]], sest nende [[signaalirada|signaalirajad]] peale [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ja k...' 7193313 wikitext text/x-wiki '''Metabologeenid''' on [[A. Hari Reddi]] ja [[Anand Reddi]] järgi [[signaalmolekul]]id, mis on [[morfogeen]]id ja osalevad lisaks [[kude]]de arengu kujundamisele [[ainevahetus]]e ja [[homöostaas]]i reguleerimises. Metabologeenid võivad algatada, soodustada või säilitada ainevahetuslikke protsesse. Metabologeenide hulka kuuluvad näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]], sest nende [[signaalirada|signaalirajad]] peale [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ja kudede moodustumisele ka ainevahetuse regulatsioonis. Live uu morfogeneetilised valgud on seotud muu hulgas [[raua homöostaas]]i, [[pruun rasvkude|pruuni rasvkoe]] kujunemise ja energiavahetusega. Termini "metabologeen" pakkusid 2009. aastal välja [[A. Hari Reddi]] ja [[Anand Reddi]] ajakirjas [[Cytokine Growth Factor Reviews]] avaldatud artiklis "Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens". Nad rõhutasid, et luu morfogeneetiliste valkude funktsioon ei piirdu morfogeneesi ja kudede arenguga, vaid hõlmab ka organismi ainevahetuslike protsesside reguleerimist. <ref>Reddi AH, Reddi A. Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens. – ''Cytokine Growth Factor Rev.'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref><ref>Schulz TJ, Tseng YH. Emerging Role of Bone Morphogenetic Proteins in Adipogenesis and Energy Metabolism. – ''Cytokine Growth Factor Rev.'', 2009, 20 (5–6): 523–531.</ref><ref>Babitt JL, Huang FW, Xia Y, Sidis Y, Andrews NC, Lin HY. Modulation of bone morphogenetic protein signaling in vivo regulates systemic iron balance. – ''J Clin Invest'', 2007, 117 (7): 1933–19389.</ref> 6rj4b06ow58cm61wum9ylj0hl7fad7q 7193316 7193313 2026-07-15T09:58:27Z Andres 5 7193316 wikitext text/x-wiki '''Metabologeenid''' on [[A. Hari Reddi]] ja [[Anand Reddi]] järgi [[signaalmolekul]]id, mis on [[morfogeen]]id ja osalevad lisaks [[kude]]de arengu kujundamisele [[ainevahetus]]e ja [[homöostaas]]i reguleerimises. Metabologeenid võivad algatada, soodustada või säilitada ainevahetuslikke protsesse. Metabologeenide hulka kuuluvad näiteks [[luu morfogeneetilised valgud]], sest nende [[signaalirada|signaalirajad]] osalevad peale [[embrüonaalne areng|embrüonaalse arengu]] ja kudede moodustumisele ka ainevahetuse regulatsioonis. Luu morfogeneetilised valgud on seotud muu hulgas [[raua homöostaas]]i, [[pruun rasvkude|pruuni rasvkoe]] kujunemise ja energiavahetusega. Termini "metabologeen" pakkusid 2009. aastal välja [[A. Hari Reddi]] ja [[Anand Reddi]] ajakirjas [[Cytokine Growth Factor Reviews]] avaldatud artiklis "Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens". Nad rõhutasid, et luu morfogeneetiliste valkude funktsioon ei piirdu morfogeneesi ja kudede arenguga, vaid hõlmab ka organismi ainevahetuslike protsesside reguleerimist. <ref>Reddi AH, Reddi A. Bone morphogenetic proteins (BMPs): from morphogens to metabologens. – ''Cytokine Growth Factor Rev.'', 2009, 20 (5–6): 341–342.</ref><ref>Schulz TJ, Tseng YH. Emerging Role of Bone Morphogenetic Proteins in Adipogenesis and Energy Metabolism. – ''Cytokine Growth Factor Rev.'', 2009, 20 (5–6): 523–531.</ref><ref>Babitt JL, Huang FW, Xia Y, Sidis Y, Andrews NC, Lin HY. Modulation of bone morphogenetic protein signaling in vivo regulates systemic iron balance. – ''J Clin Invest'', 2007, 117 (7): 1933–1939.</ref> ==Viited== {{viited}} p34deqhiv9z64hf6d3hbw53np68dbok 0 718701 7193331 2026-07-15T10:09:44Z ~2026-39909-65 233523 Uus lehekülg: 'Kirjastaja on Jaak Sarapuu. [http://Kirjastus https://jsarapuu.ee/index.html] on tegutsenud juba 1994. aastast.<ref>https://jsarapuu.ee/index.html</ref> Ilmunud on hulgaliselt: ● õpikuid ● lugemikke ● atlasi ● ajaloo ja geograafia seinakaarte ● loodusainete ja matemaatika seinatabeleid jne<ref>https://jsarapuu.ee/index.html</ref>' 7193331 wikitext text/x-wiki Kirjastaja on Jaak Sarapuu. [http://Kirjastus https://jsarapuu.ee/index.html] on tegutsenud juba 1994. aastast.<ref>https://jsarapuu.ee/index.html</ref> Ilmunud on hulgaliselt: ● õpikuid ● lugemikke ● atlasi ● ajaloo ja geograafia seinakaarte ● loodusainete ja matemaatika seinatabeleid jne<ref>https://jsarapuu.ee/index.html</ref> 7dsrwkgqw1d1qxjhi6fcyhivdyasf1h 7193332 7193331 2026-07-15T10:11:32Z ~2026-39909-65 233523 Added extra links and refrences. 7193332 wikitext text/x-wiki Kirjastaja on [[Jaak Sarapuu]]. [http://Kirjastus https://jsarapuu.ee/index.html] on tegutsenud juba 1994. aastast.<ref>https://jsarapuu.ee/index.html</ref> Ilmunud on hulgaliselt: õpikuid, lugemikke, atlasi, ajaloo ja geograafia seinakaarte ning loodusainete ja matemaatika seinatabeleid jne<ref>https://jsarapuu.ee/index.html</ref> bn9vycsxbzmsfpo1ll0c4436552sg50 7193335 7193332 2026-07-15T10:22:26Z ~2026-39909-65 233523 Change the formatting and corrected a grammatical error. 7193335 wikitext text/x-wiki Kirjastaja on [[Jaak Sarapuu]] on tegutsenud juba 1994. aastast.<ref>https://jsarapuu.ee/index.html</ref> Ilmunud on hulgaliselt: õpikuid, lugemikke, atlasi, ajaloo ja geograafia seinakaarte ning loodusainete ja matemaatika seinatabeleid jne.<ref>https://jsarapuu.ee/index.html</ref> pp80c0a485t4qglh1au8mbym9u51w7e 0 718702 7193337 2026-07-15T10:24:33Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: ':''Selles [[araabia nimi|araabia nimes]] on [[perekonnanimi]]'' [[Al Bu Saidi dünastia|Al Busaidi]]''.'' {{Infokast ametiisik | nimi = Badr bin Hamad Al Busaidi | omakeelne_nimi = بدر بن حمد البوسعيدي | pilt = Badr Al Busaidi.jpg | pildiallkiri = Badr bin Hamad Al Busaidi (2024) | amet = [[Omaani välisministeerium]] | ametiajaalgus = 18. august 2020 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Yusuf bin Alawi]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiaja...' 7193337 wikitext text/x-wiki :''Selles [[araabia nimi|araabia nimes]] on [[perekonnanimi]]'' [[Al Bu Saidi dünastia|Al Busaidi]]''.'' {{Infokast ametiisik | nimi = Badr bin Hamad Al Busaidi | omakeelne_nimi = بدر بن حمد البوسعيدي | pilt = Badr Al Busaidi.jpg | pildiallkiri = Badr bin Hamad Al Busaidi (2024) | amet = [[Omaani välisministeerium]] | ametiajaalgus = 18. august 2020 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Yusuf bin Alawi]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1960|5|30}} | sünnikoht = [[Masqaţ]], [[Masqaţ ja Omaan|Omaan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Badr bin Hamad Al Busaidi''' ([[araabia keel]]es بدر بن حمد البوسعيدي; snd 30. mail 1960) on [[Omaan]]i [[diplomaat]] ja [[poliitik]], alates augustist 2020 [[Omaani välisminister]].<ref>{{Cite news|url=https://uk.reuters.com/article/uk-oman-government-idUKKCN25E1PY|archive-url=https://web.archive.org/web/20200819195006/https://uk.reuters.com/article/uk-oman-government-idUKKCN25E1PY|url-status=dead|archive-date=19 August 2020|title=Oman transfers powers from Sultan's remit in government revamp|newspaper=Reuters|date=18 August 2020|via=uk.reuters.com|last1=Eltahir|first1=Lisa Barrington}}</ref> Ta on Omaani esindanud mh [[ÜRO]]-s.<ref>{{cite web |url=http://www.medrc.org/index.cfm?area=about&page=Executive_Council2 |title=Desalination Training Center, Educational International Organization, Middle East Technology - medrc.org |website=www.medrc.org |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110726135351/http://www.medrc.org/index.cfm?area=about&page=Executive_Council2 |archive-date=26 July 2011}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Al Busaidi, Badr bin Hamad}} [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Omaani inimesed]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Välisministrid]] huxhpxaxjuj90k9ikberk1neafv45re 7193361 7193337 2026-07-15T11:10:00Z Velirand 67997 7193361 wikitext text/x-wiki :''Selles [[araabia nimi|araabia nimes]] on [[perekonnanimi]]'' [[Al Bu Saidi dünastia|Al Busaidi]]''.'' {{Infokast ametiisik | nimi = Badr bin Hamad Al Busaidi | omakeelne_nimi = بدر بن حمد البوسعيدي | pilt = Badr Al Busaidi.jpg | pildiallkiri = Badr bin Hamad Al Busaidi (2024) | amet = [[Omaani välisministeerium]] | ametiajaalgus = 18. august 2020 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Yusuf bin Alawi]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1960|5|30}} | sünnikoht = [[Masqaţ]], [[Masqaţ ja Omaan|Omaan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Badr bin Hamad Al Busaidi''' ([[araabia keel]]es بدر بن حمد البوسعيدي; sündinud 30. mail 1960) on [[Omaan]]i [[diplomaat]] ja [[poliitik]], alates augustist 2020 [[Omaani välisminister]].<ref>{{Cite news|url=https://uk.reuters.com/article/uk-oman-government-idUKKCN25E1PY|archive-url=https://web.archive.org/web/20200819195006/https://uk.reuters.com/article/uk-oman-government-idUKKCN25E1PY|url-status=dead|archive-date=19 August 2020|title=Oman transfers powers from Sultan's remit in government revamp|newspaper=Reuters|date=18 August 2020|via=uk.reuters.com|last1=Eltahir|first1=Lisa Barrington}}</ref> Ta on Omaani esindanud mh [[ÜRO]]-s.<ref>{{cite web |url=http://www.medrc.org/index.cfm?area=about&page=Executive_Council2 |title=Desalination Training Center, Educational International Organization, Middle East Technology - medrc.org |website=www.medrc.org |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110726135351/http://www.medrc.org/index.cfm?area=about&page=Executive_Council2 |archive-date=26 July 2011}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Al Busaidi, Badr bin Hamad}} [[Kategooria:Sündinud 1960]] [[Kategooria:Omaani inimesed]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Välisministrid]] 99mjzx1zln0nuosku7dtgt9n15i644a 7193362 7193361 2026-07-15T11:10:43Z Velirand 67997 7193362 wikitext text/x-wiki :''Selles [[araabia nimi|araabia nimes]] on [[perekonnanimi]]'' [[Al Bu Saidi dünastia|Al Busaidi]]''.'' {{Infokast ametiisik | nimi = Badr bin Hamad Al Busaidi | omakeelne_nimi = بدر بن حمد البوسعيدي | pilt = Badr Al Busaidi.jpg | pildiallkiri = Badr bin Hamad Al Busaidi (2024) | amet = [[Omaani välisministeerium]] | ametiajaalgus = 18. august 2020 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Yusuf bin Alawi]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1960|5|30}} | sünnikoht = [[Masqaţ]], [[Masqaţ ja Omaan|Omaan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Badr bin Hamad Al Busaidi''' ([[araabia keel]]es بدر بن حمد البوسعيدي; sündinud 30. mail 1960) on [[Omaan]]i [[diplomaat]] ja [[poliitik]], alates augustist 2020 [[Omaani välisminister]].<ref>{{Cite news|url=https://uk.reuters.com/article/uk-oman-government-idUKKCN25E1PY|archive-url=https://web.archive.org/web/20200819195006/https://uk.reuters.com/article/uk-oman-government-idUKKCN25E1PY|url-status=dead|archive-date=19 August 2020|title=Oman transfers powers from Sultan's remit in government revamp|newspaper=Reuters|date=18 August 2020|via=uk.reuters.com|last1=Eltahir|first1=Lisa Barrington}}</ref> Ta on Omaani esindanud mh [[ÜRO]]-s.<ref>{{cite web |url=http://www.medrc.org/index.cfm?area=about&page=Executive_Council2 |title=Desalination Training Center, Educational International Organization, Middle East Technology - medrc.org |website=www.medrc.org |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110726135351/http://www.medrc.org/index.cfm?area=about&page=Executive_Council2 |archive-date=26 July 2011}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Al Busaidi, Badr bin Hamad}} [[Kategooria:Omaani inimesed]] [[Kategooria:Diplomaadid]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Välisministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] nysme1cioenbavzaxvwkuzmf7ryj9vj 4 718703 7193341 2026-07-15T10:28:48Z KrattBot 579 Robot: arhiivitud 5 teemat leheküljelt [[Vikipeedia:Üldine arutelu]] 7193341 wikitext text/x-wiki {{Arhiveeritudarutelud}} == Maakondade (ajaloo)kategooriate pealkirjadest == Minu meelest on häiriv, et meil on kategooriad stiilis "[[:Kategooria:Võru maakonna ajalugu]]", milles on alamkategooriad nt Võru kreisist ning Vastseliina rajoonist. Palju loogilisem ja suupärasem oleks "Võrumaa ajalugu", mis hõlmab kogu ajaloolist regiooni korraga. Praeguse pealkirja järgi ([[Võru maakond]] räägib definitsiooni järgi nt rangelt vaid tänasest haldusyksusest) peaks "Võru maakonna ajaloos" olema artiklid ainult sellest ajast, mil praegune maakond on eksisteerinud. Sellepärast on meil ka Eesti ajalugu suurima yldkat-ina, mitte "Eesti Vabariigi ajalugu". Võimalik, et ka tänase maakonna kat võiks olla ylemkat-is "Võrumaa".- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 13:53 (EEST) : Ka kategooriad nagu "Viljandi maakonna geograafia" võiks olla "Viljandimaa geograafia". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:16 (EEST) :: Kas kategooriate pealkirjas on "Võrumaa" või "Võru maakond" lähtub praegu nähtavasti vastavate artiklite pealkirjadest. Võib-olla tuleks siis ennem arutada seda, kas artiklite pealkirjad või materjali jaotus artiklite vahel on õnnestunud. :: Praegu on [[:Kategooria:Võrumaa]], mille kogu teema minu arusaamise järgi ongi ajalooline. Sellepärast ei näi olevat mõtet teha selle alla lisaks kategooriat "Võrumaa ajalugu". :: Kreisi kategooriat minu meelest polekski pidanud "Võru maakonna ajaloo" alla tagasi panema (vt [[Kategooria arutelu:Võru kreis]]). Tuleks jälgida, et territooriumi kategoorias ja selle alamkategooriates on artiklid teemadel, mis on tegelikult selle territooriumiga seotud. Kui lisada ajaloolise Võrumaa kategooriasse kogu nüüdse Võrumaa kategooria, siis satuksid ajaloolise Võrumaa alla muu hulgas Setumaa külad, mis ajaloolisele Võrumaale ei kuulunud. :: Maakondade geograafia kategooriate kohta on mul teistsugune ettepanek, vt [[Kategooria arutelu:Eesti geograafia maakonniti]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 18:30 (EEST) ::: Tähendab, mu meelest "Võru maakond" (praegune haldusyksus) ja "Võrumaa" (piirkond kui selline) ei ole tingimata sama asi. Samas ma möönan, et nende kahe asja eristamine võib praktikas ysna tylikaks ja keeruliseks kujuneda, mistap võiks tegelikult vist lihtsalt kõik maakonnad teisendada sellise – neutraalsema ja kaasavama – stiili alla. ::: Geograafia kategooriate lammutamise poolt ma väga ei ole, sest formaat paistab toimivat, ehkki sul võib õigus olla, et eesti keeles kasutatakse seda sõna tavaliselt teisiti. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. aprill 2026, kell 23:35 (EEST) :Oot, Võrumaaga on lugu liiga lihtne. Aga kas "Jõgeva maakonna ajalugu" peaks sisalduma ühtlasi artiklis "Tartu maakonna ajalugu", sest pikka aega käis nüüdne Jõgevamaa Tartumaa (ja osalt Viljandimaa) alla? Kas peaks olema eraldi "Lääne-Viru maakonna ajalugu", "Ida-Viru maakonna ajalugu" ja "Virumaa ajalugu"? Praktiline oleks määratleda selge alus, millel see jaotus põhineb, ning see alus katuskategooriasse kirja panna (ja vajadusel selgitavad märkused üksikkategooriate alla). Me võime arbitraarseid reegleid kasutada küll, kui need on selgelt paigas. ja antud juhul oleks mõistlik vältida sisu dubleerimist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 13:44 (EEST) == Eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäev == Tervist! Annan teada, et eestikeelse Vikipeedia 24. sünnipäeva tähistamine toimub seekord laupäeval, 22. augustil Tartus. Täpsem info laekub kuupäeva lähenedes, suve keskpaigas. [[Kasutaja:KerdoKristjan|KerdoKristjan]] 22. aprill 2026, kell 12:12 (EEST), WMEE büroojuht == Report concerning User:~2026-26218-26 == * {{User|~2026-26218-26}} Spammer. Thanks, [[Kasutaja:Syunsyunminmin|Syunsyunminmin]] ([[Kasutaja arutelu:Syunsyunminmin|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 07:09 (EEST) == Ekskursioon Eesti Kirjandusmuuseumisse == Tere! Wikimedia Eesti kutsub ekskursioonile [[Eesti Kirjandusmuuseum|Eesti Kirjandusmuuseumisse]]! Ootame huvilisi 8. mail kell 10.00-11:30 juhendatud ekskursioonile Eesti Kirjandusmuuseumis. Tutvume lähemalt muuseumi maja ja tööga ning saame harukordse võimaluse piiluda ka hoidlatesse. Koguneme kell 9:50 Kirjandusmuuseumi peaukse ees (Tartus, Vanemuise 42). Kohtade arv on piiratud, seega palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 5. mai 2026, kell 17:31 (EEST) == Ringkäik Tartu Toomemäel == Wikimedia Eesti kutsub (vikifoto)retkele Tartu Toomemäele, 25. mail kell 17.00–18.45. Toomemäel alustame muinaslinnuse arvatavast asukohast, kus ühtlasi on ka Maailmapärandisse kuuluva Struve kaare kõige tähtsam punkt Tähetornis. Räägime Toomemäe kujunemisest, selle osast Tartu linna ja kindlustiste arengus ja muidugi ülikoolilinnaku tekkest. Hävinenud osadest ja ehitisest näitame kaasa võetud pilte. Tuuri juhendab arhitektuuriajaloolane Robert Treufeldt. Koguneme Tartus, Tähetorni ees, 25. mail kell 17. Palume osalemiseks eelnevalt registreeruda: pille@wikimedia.ee [[Kasutaja:PillePrix|PillePrix]] ([[Kasutaja arutelu:PillePrix|arutelu]]) 15. mai 2026, kell 11:25 (EEST) i3716ktrgcfi1ocl2m1u1g2yx3yi42a 0 718704 7193355 2026-07-15T11:02:37Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{infokast persoon | nimi = Jacinta Ngobese-Zuma | pilt = Jacinta Ngobese-Zuma.png | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1986|7|6}} | sünnikoht = [[KwaZulu-Natali provints]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = [[Aktivist]] <br/> [[Raadiosaatejuht]] | org...' 7193355 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jacinta Ngobese-Zuma | pilt = Jacinta Ngobese-Zuma.png | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1986|7|6}} | sünnikoht = [[KwaZulu-Natali provints]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = [[Aktivist]] <br/> [[Raadiosaatejuht]] | organisatsioon = [[March and March]] | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Jacinta Ngobese-Zuma''' (snd 6. juulil 1986) on [[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[aktivist]] ja endine [[raadiosaatejuht]]. Ta on rangemat immigratsioonipoliitikat propageeriva kodanikuühenduse [[March and March]] asutaja ja juht. Ta on koos oma liikumisega riigisiselselt kogunud arvukalt pooldajaid ja vastaseid: pooldajate arvates edendab ta korrakaitset, vastaste arvates on tegu ksenofoobiaga. {{JÄRJESTA:Ngobese-Zuma, Jacinta}} [[Kategooria:Sündinud 1986]] [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariigi inimesed]] [[Kategooria:Saatejuhid]] [[Kategooria:Aktivistid]] ask0t2gniwg8twyllmhwq0ee0bich7k 7193356 7193355 2026-07-15T11:05:12Z Velirand 67997 7193356 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jacinta Ngobese-Zuma | pilt = Jacinta Ngobese-Zuma.png | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1986|7|6}} | sünnikoht = [[KwaZulu-Natali provints]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = [[Aktivist]] <br/> [[Raadiosaatejuht]] | organisatsioon = [[March and March]] | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Jacinta Ngobese-Zuma''' (sündinud 6. juulil 1986) on [[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[aktivist]] ja endine [[raadiosaatejuht]]. Ta on rangemat immigratsioonipoliitikat propageeriva kodanikuühenduse [[March and March]] asutaja ja juht. Ta on koos oma liikumisega riigisiselselt kogunud arvukalt pooldajaid ja vastaseid: pooldajate arvates edendab ta korrakaitset, vastaste arvates on tegu ksenofoobiaga. {{JÄRJESTA:Ngobese-Zuma, Jacinta}} [[Kategooria:Sündinud 1986]] [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariigi inimesed]] [[Kategooria:Saatejuhid]] [[Kategooria:Aktivistid]] m5tdajn4ibjy8b90kq747oj0cjn6vml 7193357 7193356 2026-07-15T11:06:05Z Velirand 67997 7193357 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jacinta Ngobese-Zuma | pilt = Jacinta Ngobese-Zuma.png | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1986|7|6}} | sünnikoht = [[KwaZulu-Natali provints]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = [[Aktivist]] <br/> [[Raadiosaatejuht]] | organisatsioon = [[March and March]] | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Jacinta Ngobese-Zuma''' (sündinud 6. juulil 1986) on [[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[aktivist]] ja endine [[raadiosaatejuht]]. Ta on rangemat immigratsioonipoliitikat propageeriva kodanikuühenduse [[March and March]] asutaja ja juht. Ta on koos oma liikumisega riigisiselselt kogunud arvukalt pooldajaid ja vastaseid: pooldajate arvates edendab ta korrakaitset, vastaste arvates on tegu ksenofoobiaga. {{JÄRJESTA:Ngobese-Zuma, Jacinta}} [[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariigi inimesed]] [[Kategooria:Saatejuhid]] [[Kategooria:Aktivistid]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 4ck9t3hlp9hfyqqhnv6nyxdbkta7ifw 0 718705 7193365 2026-07-15T11:14:08Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Ilijana Malinova Iotova''' (neiupõlvenimi ''Todorova''; sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1964]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria poliitik]] ja ajakirjanik, kes on olnud [[Bulgaaria president]] alates [[23. jaanuar]]ist [[2026]]. Ta on esimene naine selles ametis. Bulgaaria Sotsialistliku Partei (BSP) liige Iotova oli varem asepresident [[Rumen Radev]]i juhtimisel aastatel [[2017]]–[[2026]], mil temast sai esimene Bulgaaria asepresident, kes asus presidendiametisse...' 7193365 wikitext text/x-wiki '''Ilijana Malinova Iotova''' (neiupõlvenimi ''Todorova''; sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1964]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria poliitik]] ja ajakirjanik, kes on olnud [[Bulgaaria president]] alates [[23. jaanuar]]ist [[2026]]. Ta on esimene naine selles ametis. Bulgaaria Sotsialistliku Partei (BSP) liige Iotova oli varem asepresident [[Rumen Radev]]i juhtimisel aastatel [[2017]]–[[2026]], mil temast sai esimene Bulgaaria asepresident, kes asus presidendiametisse Radevi tagasiastumise tõttu. == Varane elu == Ta sündis aastal [[1964]] [[Sofia]]s. Ta õppis Sofia Prantsuse Lycée Français de Sofias. Ta omandas [[Sofia ülikool]]is bulgaaria ja prantsuse filoloogia kraadi ning spetsialiseerus hiljem [[Strasbourg]]is [[Prantsusmaa]]l [[École nationale d'administration]]is (ENA, Riiklik Halduskool) ja [[Strasbourgi Ülikool]]i Euroopa Uuringute Keskuses (CEES). 1980. aastatel töötas ta õena Sofia Ristija Johannese esimeses haiglas. Aastatel 1990–1997 töötas ta Bulgaaria Riiklikus Televisioonis reporteri, toimetaja, režissööri, uudiste- ja päevakajaliste saadete saatejuhina ning temast sai ka uudiste ja päevakajaliste sündmuste direktoraadi juht. Seejärel töötas ta 1997. aastal Bulgaaria Sotsialistliku Partei pressiteenistuse direktorina. == Poliitiline karjäär == [[2005]]. aasta riiklikel valimistel valiti ta [[Rahvuskogu (Bulgaaria)|Rahvuskogusse]], ametikohal, mida ta pidas kuni [[2007]]. aastani. Oma ametiaja jooksul juhtis ta Bulgaaria delegatsiooni Frankofoonia Parlamentaarses Assamblees ja oli Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige. === Euroopa Parlamendi liige (2007–2017) === Temast sai [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[2007]]. aastal ja ta valiti tagasi [[2014]]. aastal. Seal kuulus ta Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsiooni. Parlamendis oli ta siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (2007–2009), kalanduskomisjoni (2009–2014) ja petitsioonikomisjoni (2009–2014) liige. Aastatel 2012–2013 oli ta ka organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastase erikomisjoni liige. Alates 2014. aasta valimistest oli ta kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni aseesimees esimees [[Claude Moraes]]i juhtimisel. Selles ametis oli ta oma parlamendirühma raportöör 2015. aasta raportile, milles nõuti 40 000 pagulase õiglast jaotamist Euroopa Liidus. Lisaks komisjoniülesannetele oli Iotova parlamendi delegatsiooni esimees ELi ja Montenegro stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomisjonis ning Vahemere Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige. Ta oli ka Euroopa Parlamendi aususe (läbipaistvus, korruptsioonivastane võitlus ja organiseeritud kuritegevus) töörühma liige. === Bulgaaria asepresident (2017–2026) === Enne Bulgaaria 2016. aasta presidendivalimisi nimetati Iotova ametlikult Bulgaaria Sotsialistliku Partei asepresidendiks presidendikandidaadi Rumen Radevi kõrval. Pärast asepresidendiks valimist astus ta tagasi Euroopa Parlamendi liikme kohalt. Asepresidendina keskendus Iotova suhetele välismaal elavate Bulgaaria kogukondadega ning Bulgaaria hariduse ja keele edendamisele. Mõlemad vannutati ametisse 19. jaanuaril 2017 ja alustasid ametiaega 22. jaanuaril. 1. veebruaril 2021 teatas president Radev ametlikult, et tema ja Iliana Iotova kandideerivad 2021. aasta üldvalimistel teiseks ametiajaks. Teises voorus, mis toimus 21. novembril, alistas [[Rumen Radev]] Gerdjikovi 66% häältega, kindlustades sellega ka Iotovale teise ametiaja. Ta vannutati ametisse 19. jaanuaril 2022 ja tema ametiaeg algas ametlikult 22. jaanuaril. 21. märtsil 2024 osales Iotova [[Lissabon]]is haridusfoorumil, mida ta ise sponsoreeris ja kus ta kutsus üles looma Bulgaaria kultuuriasutust välismaal, et edendada Bulgaaria kultuuri ja keelt rahvusvaheliselt. === Bulgaaria president (2026–tänapäeval) === [[19. jaanuar]]il [[2026]] rahva poole pöördudes teatas toonane president [[Rumen Radev]] oma kavatsusest tagasi astuda. Järgmisel päeval esitas Radev konstitutsioonikohtule presidendi ametist lahkumisavalduse. Kolm päeva hiljem, [[23. jaanuar]]il, rahuldas konstitutsioonikohus ametlikult Radevi tagasiastumise, tehes Iotovast riigi esimese naispresidendi. Varsti pärast otsust lahkus Radev koos uue presidendi Iotovaga "Dondukov 2" paleest ja pöördus toetajate poole, lubades ühtset võitlust eelseisvatel seadusandliku kogu valimistel. Iotova täidab Radevi ametiaja lõpuni kuni 2026. aasta Bulgaaria presidendivalimisteni. [[11. veebruar]]il [[2026]] nimetas Iotova Bulgaaria Rahvuspanga asepresidendi [[Andrei Gyurov]]i peaministri kohusetäitjaks. == Isiklik elu == Lisaks emakeelele bulgaaria keelele valdab ta vabalt prantsuse keelt ning räägib vene ja inglise keelt. Iotova abiellus Andrei Iotoviga, arstiga, kellega ta kohtus 1985. aastal Sofia Ristija Johannese Esimeses Haiglas. Neil on üks laps. {{JÄRJESTA:Iotova, Ilijana}} [[Kategooria:Bulgaaria presidendid]] [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 317o31dtzowjvaaiod9zq9cavrq1uke 7193367 7193365 2026-07-15T11:15:42Z Juhan121 25066 7193367 wikitext text/x-wiki '''Ilijana Malinova Iotova''' (neiupõlvenimi ''Todorova''; sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1964]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] [[poliitik]] ja ajakirjanik, kes on olnud [[Bulgaaria president]] alates [[23. jaanuar]]ist [[2026]]. Ta on esimene naine selles ametis. Bulgaaria Sotsialistliku Partei (BSP) liige Iotova oli varem asepresident [[Rumen Radev]]i juhtimisel aastatel [[2017]]–[[2026]], mil temast sai esimene Bulgaaria asepresident, kes asus presidendiametisse Radevi tagasiastumise tõttu. == Varane elu == Ta sündis aastal [[1964]] [[Sofia]]s. Ta õppis Sofia Prantsuse Lycée Français de Sofias. Ta omandas [[Sofia ülikool]]is bulgaaria ja prantsuse filoloogia kraadi ning spetsialiseerus hiljem [[Strasbourg]]is [[Prantsusmaa]]l [[École nationale d'administration]]is (ENA, Riiklik Halduskool) ja [[Strasbourgi Ülikool]]i Euroopa Uuringute Keskuses (CEES). 1980. aastatel töötas ta õena Sofia Ristija Johannese esimeses haiglas. Aastatel 1990–1997 töötas ta Bulgaaria Riiklikus Televisioonis reporteri, toimetaja, režissööri, uudiste- ja päevakajaliste saadete saatejuhina ning temast sai ka uudiste ja päevakajaliste sündmuste direktoraadi juht. Seejärel töötas ta 1997. aastal Bulgaaria Sotsialistliku Partei pressiteenistuse direktorina. == Poliitiline karjäär == [[2005]]. aasta riiklikel valimistel valiti ta [[Rahvuskogu (Bulgaaria)|Rahvuskogusse]], ametikohal, mida ta pidas kuni [[2007]]. aastani. Oma ametiaja jooksul juhtis ta Bulgaaria delegatsiooni Frankofoonia Parlamentaarses Assamblees ja oli Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige. === Euroopa Parlamendi liige (2007–2017) === Temast sai [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[2007]]. aastal ja ta valiti tagasi [[2014]]. aastal. Seal kuulus ta Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Progressiivse Liidu fraktsiooni. Parlamendis oli ta siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (2007–2009), kalanduskomisjoni (2009–2014) ja petitsioonikomisjoni (2009–2014) liige. Aastatel 2012–2013 oli ta ka organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastase erikomisjoni liige. Alates 2014. aasta valimistest oli ta kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni aseesimees esimees [[Claude Moraes]]i juhtimisel. Selles ametis oli ta oma parlamendirühma raportöör 2015. aasta raportile, milles nõuti 40 000 pagulase õiglast jaotamist Euroopa Liidus. Lisaks komisjoniülesannetele oli Iotova parlamendi delegatsiooni esimees ELi ja Montenegro stabiliseerimis- ja assotsiatsioonikomisjonis ning Vahemere Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige. Ta oli ka Euroopa Parlamendi aususe (läbipaistvus, korruptsioonivastane võitlus ja organiseeritud kuritegevus) töörühma liige. === Bulgaaria asepresident (2017–2026) === Enne Bulgaaria 2016. aasta presidendivalimisi nimetati Iotova ametlikult Bulgaaria Sotsialistliku Partei asepresidendiks presidendikandidaadi Rumen Radevi kõrval. Pärast asepresidendiks valimist astus ta tagasi Euroopa Parlamendi liikme kohalt. Asepresidendina keskendus Iotova suhetele välismaal elavate Bulgaaria kogukondadega ning Bulgaaria hariduse ja keele edendamisele. Mõlemad vannutati ametisse 19. jaanuaril 2017 ja alustasid ametiaega 22. jaanuaril. 1. veebruaril 2021 teatas president Radev ametlikult, et tema ja Iliana Iotova kandideerivad 2021. aasta üldvalimistel teiseks ametiajaks. Teises voorus, mis toimus 21. novembril, alistas [[Rumen Radev]] Gerdjikovi 66% häältega, kindlustades sellega ka Iotovale teise ametiaja. Ta vannutati ametisse 19. jaanuaril 2022 ja tema ametiaeg algas ametlikult 22. jaanuaril. 21. märtsil 2024 osales Iotova [[Lissabon]]is haridusfoorumil, mida ta ise sponsoreeris ja kus ta kutsus üles looma Bulgaaria kultuuriasutust välismaal, et edendada Bulgaaria kultuuri ja keelt rahvusvaheliselt. === Bulgaaria president (2026–tänapäeval) === [[19. jaanuar]]il [[2026]] rahva poole pöördudes teatas toonane president [[Rumen Radev]] oma kavatsusest tagasi astuda. Järgmisel päeval esitas Radev konstitutsioonikohtule presidendi ametist lahkumisavalduse. Kolm päeva hiljem, [[23. jaanuar]]il, rahuldas konstitutsioonikohus ametlikult Radevi tagasiastumise, tehes Iotovast riigi esimese naispresidendi. Varsti pärast otsust lahkus Radev koos uue presidendi Iotovaga "Dondukov 2" paleest ja pöördus toetajate poole, lubades ühtset võitlust eelseisvatel seadusandliku kogu valimistel. Iotova täidab Radevi ametiaja lõpuni kuni 2026. aasta Bulgaaria presidendivalimisteni. [[11. veebruar]]il [[2026]] nimetas Iotova Bulgaaria Rahvuspanga asepresidendi [[Andrei Gyurov]]i peaministri kohusetäitjaks. == Isiklik elu == Lisaks emakeelele bulgaaria keelele valdab ta vabalt prantsuse keelt ning räägib vene ja inglise keelt. Iotova abiellus Andrei Iotoviga, arstiga, kellega ta kohtus 1985. aastal Sofia Ristija Johannese Esimeses Haiglas. Neil on üks laps. {{JÄRJESTA:Iotova, Ilijana}} [[Kategooria:Bulgaaria presidendid]] [[Kategooria:Bulgaaria poliitikud]] [[Kategooria:Bulgaariast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] b7ox3msbph21m769wss0ejnpo159ld1 0 718706 7193379 2026-07-15T11:42:34Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Ilijana Iotova]] 7193379 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ilijana Iotova]] 6cx8cdvdbxn90wssja4nulc86h4mpno 0 718707 7193380 2026-07-15T11:42:58Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Ilijana Iotova]] 7193380 wikitext text/x-wiki #suuna [[Ilijana Iotova]] 6cx8cdvdbxn90wssja4nulc86h4mpno